Puhkus Eestis 2012 by Puhkus Eestis

Lisaks suvised sündmused ja artiklid

vaata lk. 8

MEELD

ÄÄV P

V Õ I DA

Meeldejäävat puhkust!

KUS!

PUHKUS EESTIS SUVI 2012 - Ideed Sinu puhkuseks!

• Eesti kaart - lisaks 15 maakonnakaarti • Majutus • Toitlustus • Aktiivne puhkus • Puhkus looduses • Vaatamisväärsused ja GPS-koordinaadid

www.puhkuseestis.ee

Golfikursus & majutus kahele luksuslikus GMP Clubhotelâ&#x20AC;&#x2122;is OtepĂ¤Ă¤l LEIGO SUVEKONTSERDID - 9.-23. Juuni 9.juuni-Olav Ehala laulud Kontsert algab 20.00 Pileti hind 6-12 eurot 1 ĂśĂś kahetoalises korteris 298 EUR / sviidis 306 EUR 2 ĂśĂśd kahetoalises korteris 398 EUR / sviidis 414 EUR 4 ĂśĂśd kahetoalises korteris 598 EUR / sviidis 629 EUR *2 toaline korter mahutab kuni 2 tĂ¤iskasvanut ja 2 last (0-7 a) *Sviiti mahub 2 tĂ¤iskasvanut ja kuni 1 laps (0-7 a) Pakkumine sisaldab: * Tervitusjoogid korteris * Korteris tasuta WIFI, SAT-TV * Hotellis 2h privaatsauna vaatega OtepĂ¤Ă¤ Looduspargile ja jĂ¤rvedele * Hotelli jĂľusaali, panipaiga ja privaatparkla kasutus *ROÂżNXUVXV PDDOLOLVHV 2WHSll *ROÂżNHVNXVHV .XUVXVH OlELMD VDDE UDKYXVYDKHOLVHOW WXQQXVWDWXG *UHHQ &DUG WXQQLVWXVH *ROÂżNXUVXVH SDNHWLV VLVDOGXYDG VXXSLVWHG MD MRRN *ROÂżNHVNXVH D OD cartĂŠ restoranis Info ja paketi broneerimine: ZZZ FOXEKRWHO HH *ROÂżNHVNXV DYDWXG N}LJLOH PlQJLMDWHOH NRQWDNW ZZZ RWHSDDJROI HH LQIR#RWHSDDJROI HH

16. juuni - "Kaunimate Aastate Vennaskond" Kontsert algab 20.00 Pileti hind 6-12 eurot 23. juuni - "JaaniĂśĂś bossarĂźtmis", teistmoodi jaanipidu Leigol. Raivo Tafenau bĂ¤nd ja Sergio Bastos. Kontsert algab kell 20.00 ja kestab kolmes osas ca 00:30ni, seejĂ¤rel saab plaadilt taustaks head muusikat nautida. Pileti hind 6-12 eurot

LEIGO JĂ&#x201E;RVEMUUSIKA15. JUUBEL 3.august KontsertpĂ¤ev algab ca 17.00 Iiris Vesik Mari Boine (Norra) Siiri Sisaski rock-kontsert â&#x20AC;&#x17E;Hommikupuu". Pileti hinnad alates 19 eurot 4.august - â&#x20AC;&#x17E;Neeme JĂ¤rvi 75" KontsertpĂ¤ev algab ca 17.00 HaldjahĂ¤Ă¤lne Cecil Corbel (Prantsusmaa) oreli saatel Eesti noorte SĂźmfooniaorkester, dirigent Neeme JĂ¤rvi, â&#x20AC;&#x17E;Suuri avamĂ¤nge lĂ¤bi aegade" Eesti Noorte SĂźmfooniaorkester, dirigent Neeme JĂ¤rvi, Ludwig van Beethoven ÂŤSĂźmfoonia Nr 5" Pileti hinnad alates 17 eurot Juuni alguseni mĂźĂźgil sooduspiletid! www.leigo.ee Kava tĂ¤ieneb. JĂ¤lgi kodulehte!

*03 &OXEKRWHO RQ (HVWLV DLQXODDGQH PDMXWXVDVXWXV 2WHSllO 3Â KDMlUYH llUHV DVXGHV YDLG NP NDXJXVHO 2WHSll JROÂżYlOMDNXWHVW +RWHOO SDNXE PDMXWXVHNV OXNVXVOLNXOW VLVXVWDWXG Â KH NDKH MD NROPHWRDOLVL NRUWHUHLG +RWHOOL MXXUGH NXXOXE ND DÂś OD FDUWH Ă&#x201E;3Â KDMlUYH UHVWRUDQÂł VDXQDNRPSOHNV M}XVDDO SDQLSDLJDG MD SULYDDWSDUNOD

www.leigo.ee leigo@leigo.ee +372 50 91 344

Sisukord

tähtsad numbrid Toimetaja veerg Eesti halduskaart Eestimaa tutvustus Auhinnamäng Persoonilugu Puhkusele autoga Matkakott selga Metsas on mõnus Suvised ohud Selle suve sündmus Grillima Põhja-Eesti Harjumaa Tallinn Ida-Virumaa Järvamaa Lääne-Virumaa Raplamaa Lääne-Eesti Hiiumaa Läänemaa Pärnumaa Saaremaa Lõuna-Eesti Jõgevamaa Põlvamaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Linnadevaheline kauguste tabel Liiklusõnnetuse blankett

PIKTOGRAMMIDE SELETUS Toitlustus Majutus hotellis Majutus majakeses Majutus kämpingutes Telkimine Ujumiskoht 3 km raadiuses Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats Duśś Ratsutamine Karavanikohad WiFi Saun

Tähtsad numbrid Politsei 110 Kiirabi 112 Autoabi 1888 Lukuabi 24h 1556 Info 1182; 1188 Rongiinfo 1447 Bussiinfo 12550

Kirjastus ja reklaami müük «Puhkus Eestis 2012» kirjastus Motivation OÜ, Kiisa 8, Tallinn, 11313 Tel: +372 683 5145 info@puhkuseestis.ee; www.puhkuseestis.ee Kirjastaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Raamatus esindatud materjal pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut peale kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale.

Tere tulemast! Hea puhkaja! Igaühel meist on välja kujunenud oma viis ja harjumused, kuidas puhata. On neid, kelle jaoks puhkus tähendab mõnusaid päevi päikselisel rannaliival ja neid, keda haarab vastupandamatu rännukihk. On inimesi, keda puhkuse saabudes ootavad askeldused maakodus või suvilas ja neidki, kes töö kõrvalt vaid mõne üksiku päeva puhkamiseks leiavad. Pole tähtis, millist tüüpi puhkaja keegi meist on. Oluline on see, et puhkus, mida tavaliselt pikisilmi ootame, õnnestuks ja oleks meeldejääv. Käesoleva väljaandega tahame anda oma panuse sinu puhkuse õnnestumiseks. Leiad siit infot erinevate Eesti maakondade majutus- ja toitlustusasutuste kohta, kasulikke nõuandeid puhkuseks metsas või mere ääres, erinevaid ideid aktiivseks puhkuseks, näpunäiteid loodusmatkale minekuks ning palju muud. Üheksanda lehekülje persooniloos räägib oma puhkusemõtetest viitseadmiral Tarmo Kõuts. Meil on hea meel, et oled otsustanud puhata just Eestis! Soovime, et sinu puhkus oleks veel parem, kui sa ootad, ning annaks sulle energiat ja uusi häid mõtteid ülejäänud aastaks. Puhkus Eestis meeskond www.puhkuseestis.ee Toimetus Dorris Tiitre Peatometaja: Toimetajad: Jevgenia Izotova Viktor Fantanov Keeletoimetaja: Margit Trubetsky Kujundajad: Ranno Päi Oleg Tereštšenkov Projektijuhid: Helen Piip, Maret Miido, Maarja Püssim, Marge Rammus, Kaida Aas, Helen Seppam Motivation OÜ. Puhkus Eestis avaldatud tekstide kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata.

58˚00

22 00

Kihnu Valla nimi

23˚00'

57˚30

22˚00'

58˚00

©REGIO 2008 Riia 24, Tartu 51010 tel +372 738 7300

NAISSAARE WABARIIGI PANK

6., 8.–12., 18.–22. juulil kell 19.30 NAISSAAREL, Omari küünis

Autor URMAS LENNUK Lavastaja HENDRIK TOOMPERE jr Kunstiakadeemia Kunstnikud: MARET TAMME ja ANN MIRJAM VAIKLA Eesti stsenografiatudengid Mängivad: ELINA PÄHKLIMÄGI, MARTA LAAN Eesti Draamateater , Eesti HENDRIK TOOMPERE jr Draamateater , HENDRIK TOOMPERE jr jr Eesti Draamateater , Tallinna MIKK JÜRJENS Linnateater PILETID PILETILEVIST

Eestist

huvitav teada Ametlik nimetus: Eesti Vabariik Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Nüüdne Eesti Vabariigi territoorium on ajaloos olnud üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulunud osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Tänapäeval on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn Tallinn. Umbes 1,3 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks väiksema elanikkonnaga riike. Eesti on 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ning kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 29. märtsist 2004 NATOsse, 9. detsembrist 2010 OECDsse ja 1. jaanuarist 2011 euroalasse. Eestis kehtiv rahaühik on euro.

Eesti põlisrahvus on eestlased, kes moodustavad 69% elanikest. Suurim vähemusgrupp on venelased, kes moodustavad 25,5% elanikest. Lisaks elab Eestis ukrainlasi (2,1%), valgevenelasi (1,2%), soomlasi (0,8%) ning muid rahvusi (1,5%). Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel KeskRootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur −4...–5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Absoluutselt madalaim õhutemperatuur −43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi.

Saada SMS numbrile 13011 märksõnaga: PUHKUS ja võida suurepäraseid auhindu! Kõikide sõnumisaatjate vahel loosime ajavahemikul 25.06-31.08.2012 igal nädalal välja järgmised auhinnad: • • • • • • • • •

Majutus kahele Nuustaku Pubi Külalistemajas (www.nuustaku.ee) Majutus kahele Bernhard Spa-s (www.bernhard.ee) Majutus kahele Tamme Puhkemajas (www.hot.ee/tampuhkemaja) Majutus kahele Teeristi Külalistemajas (www.teeristi.com) 3 aastast perepääset Eesti Vabaõhumuusemisse (www.evm.ee) 10 pääset Tallinna Botaanikaaeda (www.botaanikaaed.ee) 5 pääset Nõmme Seiklusparki (www.nommeseikluspark.ee) 3 tundi ihu- ja hingepuhastust Paunküla Puhkekeskuse parvsaunas 15-le (www.paunkula.ee) 5 Pirita Paadilaenutuse kinkekaarti (www.bellmarine.ee)

Jälgi loosimistulemusi Puhkus Eestis Facebook’i lehelt ja www.puhkuseestis.ee

Puhkus Eestis meeskond soovib head loosiõnne! Rohkem infot kampaania kohta leiad www.puhkuseestis.ee Sõnumi hind 0,64€ Klienditugi: +372 683 5145 info@puhkuseestis.ee SMS-ühendus: fortumo.ee

Persoonilugu Tarmo Kõuts

Viitseadmiral Tarmo Kõuts laeb oma „patareisid“ merel — Mis on teie jaoks puhkus ning kas teil õnnestub selleks aega leida? — Puhkus – see on erinevus igapäevasest rutiinist. Ehk siis selleks, et puhata vaimselt või füüsiliselt, peab inimene tegema midagi erinevat sellest, mida ta teeb iga päev leiva teenimiseks. Selle pärast, ilmselt, peaks panema paika mõiste, mis on puhkus? Kuna ma olen suhteliselt aktiivne inimene nii vaimselt, kui füüsiliselt ja mu tegevusvaldkond on üpris lai, siis on raske selles tegevusalas rutiini leida. — Kas igatsete rutiini järgi? — Ei igatse. Aga kui rääkida puhkusest, siis igasugune erinev tegevus on omamoodi puhkus. Ja sellepärast ma puhkan väga hästi, olles näiteks paadi või laevaga merel. See on puhkus. Meri on positiivne energiaväli, see on looduslik stiihia, me oleme kõik merest tulnud. Meri on niisugune koht, kus saab käia laadimas oma patareisid. Sellepärast soovitan ma kõigile, kellel on tunne, et siiber on ees, kes on väsinud ja kellel närvid läbi, minna mereranda. Mereranda on Eestis palju rohkem, kui keskmiselt Euroopa riikides. Teisisõnu, merepiiri pikkus on meil ligi 3.9 tuhat kilomeetrit. Selles pikas mererannas leiab iga inimene endale koha, kus puhata. — Milline paik Eestis liigutab teie südant kõige rohkem? — Ilu on vaataja silmades. Siis, kui ma veel merel käisin, nägin hästi palju sadamaid ja randasid. Ja ometi oli kõige ilusam linn mere poolt saabudes Tallinn. Eriti siis, kui oled mitu kuud kuskil Aafrikas olnud. Minule, näiteks, meeldib liivane mererand. Meeldib, kui sellise liivase mereranna nii-öelda pärliks oleks ka ilus männimets.

Persoonilugu Tarmo Kõuts

Ka minu kodupaigas Keila-Joal on üks taoline koht täiesti olemas. Tallinnas on ju suurepärane plaaž Pirital. Üldse meil Eestis on liivaranda palju. — Kas kõik Eestimaa saared on teil läbi käidud? — Ma ole ei jõudnud kõiki saari ja laide läbi käia, kuna neid on Eestis väidetavalt üle pooleteise tuhande. Aga tõepoolest, ma olen paljudel käinud. Ja ma kavatsen ka sel suvel neid ekspeditsioone jätkata. Minu laidude külastus toimub harilikult nii, et ma sõidan suurema paadiga laiu lähedale, panen ta ankrusse ning väiksema kummipaadiga aerutan siis laiule. — Kas teie arvates tuleks turismi Eestis veelgi arendada või peaks jätma mõned kohad puutumatuks? — See on ju igavene dilemma. Mis on siis küllalt ja mis on liig? Liig on see, kui turism hakkab segama kohalike inimeste elu ja kurnama loodust. Tasakaalu leidmine on ääretult tähtis. Ning selle

tasakaalu leidmisega peavad siis keskkonnakaitse inimesed tegelema. Mitte selliselt, et keegi ostab endale suurema ala ning ehitab sinna tohutu külalistekompleksi nii, et linnud lennult kukuvad . Aga ma tahaks öelda, et põhjamaine loodus on kergemini haavatav, kui lõunamaine, kuna kliima on karmim. Ja lisaksin veel juurde, et Balti meri on pigem sisemeri ja veevahetus toimub läbi Sundi ja Belti väinade, mille intensiivsus ei ole küllaldane. Selle pärast on Balti meri väga haavatav. — Kas linnad on teile vastumeelsed? — Ma ei loe linnasid inimkonna suursaavutusteks. Linn ja urbaniseerumine on ilmselgelt meie progressi indikaator, kuid inimese tervisele see absoluutselt hästi ei mõju. Mulle meeldivad niisugused linnad, mis on pigem madalad ja rohelised. Selles suhtes on Tallinnal ilmselge eelis teiste maailma linnade ees.

Jevgenia Izotova

Puhkusele autoga

Merrillmann Autorent Mustamäe tee 4, Tallinn. GPS: 59° 25’ 39» N, 24° 42’ 10» E Tel: +372 5681 0800 info@merrillmann.ee; www.merrillmann.ee

Oleme 10-aastase kogemusega autorendiettevõte, mis pakub peamiselt autorendi, täisteenus-, miniliisingu ja autopargi halduse teenust. Meie rendipargist leiab sõiduautode kõrval ka maastureid ning soliidseid esinduautosid. Kui hindad oma aega, raha ja mugavust, vali Merrillmann Autorent! Võimalik auto kohaletoomine ja maksmine pangakaardiga.

Mereretked Väinamere väikesaartele. Lisatasu eest on võimalik tellida piknik ja proovida sõita veesuuskadega.

oüPrivaattransfeerid:

Rohuküla - Heltermaa, Heltermaa - Vormsi liinil Hind: al 140.- €

Tallinna büroo: Tatari-6, Tallinn,10116, tel: +372 662 3762 Hiiumaa büroo: Sadama 13, Kärdla, 92411, tel: +372 463 2077 e-mail: hiiumaa@tiitreisid.ee ; tiit@tiitreisid.ee www.tiitreisid.ee

Reisi algus: Rohuküla või Heltermaa sadamast. Alates 15. maist kuni 15. septembrini 2012 pakume loodushuvilistele seiklejatele mereretke Hiiumaa laidude kaitsealale. Reisid toimuvad väikelaevaga. Retke käigus jõuame külastada mõnda laidu ja tutvuda sealse puutumatu loodusega. Reis on mõeldud väiksematele rühmadele, ( ühe kaatriga kuni 7 inimest, kahe alusega kuni 14 inimest) . Vali endale sobiv kuupäev ja küsi pakkumist! Ühepäevase sõidu hind al. 450 € ( rühma kohta ühel alusel). Kahepäevase sõidu hind alates 850.- €

Puhkusele autoga

Mõnus ja tegevusrohke puhkus ei pea alati olema pikk. Eesti väikesed vahemaad annavad suurepärase võimaluse lühikese automatka jooksul ära näha terve hulga vaatamisväärsusi ja huvitavaid kohti. Läheb vaja vaid 3-4 vaba päeva ja veidike planeerimist ning elamusterohke reis on garanteeritud. Kuna Eesti mereäärsed kuurortid ja saared on suvel populaarsed sihtkohad nii või teisiti, siis pakume vastukaaluks välja põneva avastusretke Tallinnast Lõuna-Eestisse. Reisi alustuseks tasuks Paide lähistel põigata Albusse, kirjanik A.H. Tammsaare sünnipaika rajatud muuseumisse. Paides, Eestimaa südames, väärib vaatamist 1265. aastal Liivi ordu poolt Vallimäele rajatud Ordulinnus. Vallitornis asuvast “Ajakeskus Wittenstein’ist” saavad külalised ajamasina rolli täitva lifti abil ülevaate Eesti ajaloost. Paidest jätkub reis Jõgevamaale Palamusele, Oskar Lutsu Kihelkonnamuuseumisse. Sealsamas lähedal asub ka maaliline Kuremaa järv, mille äärsel puhke- ja kaitsealal võib maha pidada mõnusa pikniku, käia ujumas, läbida matkarada ning jääda telkima. Nõudlikumale ööbijale pakuvad majutust Kuremaa loss ja külalistemaja. Pere nooremad liikmed on kindlasti tänulikud, kui jätkate teekonda, sihiks Elistvere loomapark või Vudila mängumaa, mis mõlemad asuvad Tabivere vallas ja kus tegevust jätkub terveks päevaks. Tabiveres ööbimiseks pakub majutust Äksi Motell. Edasi tasuks suund võtta Peipsi poole Alatskivi lossi, mis on käesolevast aastast taas täies hiilguses avatud. Omaette elamuseks on kindlasti ka Peipsiäärsed vanausuliste külad. Tartus pakuvad harivat meelelahutust teaduskeskus Ahhaa ning mänguasjamuuseum. Ja kui juba Tartus olla, peaks kindlasti tegema mõnusa jalutuskäigu Toomemäel.

Põlvamaa kauneimad paigad on vaieldamatult Piusa koopad ning Suur ja Väike Taevaskoda. Võrumaal on igaühele kohustuslikuks sihtpunktiks aga Haanja kõrgustiku Suure-Munamäe vaatetorn, mille tipust 346,7m kõrguselt saab vaadata Eestimaad 50km raadiuses. Haanja looduspargi kaitsevööndis asub ka ürgne Hinni kanjon. Helme vallas Valgamaal tasuks külastada kuulsale Vene armeejuhile Barclay de Tollyle 1823. a rajatud mausoleumi. Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. Valgamaal asub ka Sangaste loss ning lõõgastavat ajaveetmist ja öömaja pakub Pühajärve Spa ja Puhkekeskus. Kuna reisimuljeid koguneb mõne päevaga uskumatult palju, siis nõustute ilmselt, et tagasisõit Tallinnasse võiks kulgeda rahulikumas rütmis. Tuletage meelde, millal te viimati Viljandisse sattusite? Meie pärimusmuusika pealinn oma kauni järve ja lossimägedega paneb sisukale autoreisile Eestimaal kindlasti väärika punkti.

Matkakott selga

Heakorrastatud terviserajal saab ennast energiaga laadida iga체ks. Investeeri enda tervise heaks. Eesti Terviserajad on sinu l채hedal. Tasuta ja igal ajal. www.terviserajad.ee

Matkakott selga

Nõuandeid matkajale Kui päikseline matkama minnes ilm ka poleks, mõtle vihmale! õpetab matkatarkuste kooli ManitoQ instruktor Aleksei Kuznetsov. Kuidas end kodust välja meelitada? Enamasti istuvad inimesed nelja seina vahel kahel lihtsal põhjusel: neil pole piisavalt teavet või puudub selge siht. Samuti pole internetis kõikehõlmavat infot selle kohta, kuidas ja kuhu matkama minna. Internetist leitav teave on killustatud ja kohati vastuoluline. Inimesi hoiab tihti kodus ka selge eesmärgi puudumine. See eesmärk võib olla ju ka lihtsalt soov minna jalutama tänavakärast eemale. Alustuseks võid seada sammud linnast välja või ka üksnes parki, korraldada seal pikniku ning mängida läbi eesootava matka stsenaariumi koos kõigi matkatarvete ja asjakohase riietusega. Võid võimaluse korral süüdata tunnikeseks lõkke, keeta teed ja kuulata metsamühinat või mere- ja tuulekohinat. See aitab astuda koduuksest välja ja alustada teekonda uue eesmärgi poole, kus avanevad juba uued sihid, mille vahel valida. Kui on tekkinud mõte minna matkama, siis mida pakkida seljakotti? Seljakott peaks olema mugavate õlarihmadega ning sellel võiks olla ka vöörihm. Kui kott ripub õlgadel, siis langeb selle kaal lülisambale. Enamik vöörihmaga koti raskusest kandub aga puusadele. Mis puutub seljakoti sisusse, siis ükskõik kui kena on ilm matkama minnes, tuleb alati arvestada sellega, et võib hakata sadama. Kindlasti tuleb kaasa võtta veekindlad riided. Isegi siis, kui suvi on soe, tuleb seljakotti pakkida varukomplekt kergeid rõivaid. Sünteetiline materjal kurnab suvisel matkal keha, eelistada tuleks avaraid puuvillaseid riideid. Meil armastavad inimesed riietuda liiga soojalt. Kõige parem on panna end riidesse kihiliselt, et vajaduse korral saaks midagi ära võtta või juurde panna. Mõistlik on selga panna pikkade varrukatega särk ja selle peale fliis või villane kampsun – ära unusta ka tuulepluusi või teksajakki. Puhkepeatuse ajal saad märjad riided kuivama panna ja siis läheb vaja vahetusriideid.

Millised on kõige paremad jalatsid? Enamik algajaid matkajaid eksib jalatsite valikul. Tavaliselt pannakse jalga ketsid või tossud. Aga ketsid ei sobi pikema maa käimiseks isegi asfaldil, kuna nendega teed jalad katki, ja tosse kandes võivad Sind vigastada oksad. Ideaalne variant on matkasaapad. Matkajalatsite pealt ei tasu kokku hoida, sest ebamugavad jalatsid võtavad vähimagi käimisrõõmu ja rakkus jalad rikuvad elu mitmeks päevaks. Selleks et saaksid puhkepausi ajal märjaks saanud jalavarje kuivatada, tasub kaasa võtta kergemad n-ö laagrisolemise jalatsid. Kas nüüd võibki teele asuda? Enne matkaleminekut soovitan koti raskuse järele proovida, pannes sinna kaks suurt veepudelit: nii saad aimu, milline tunne on seljakotti kanda pärast kahetunnist matka. Paljud ei mõtle ka sellele, et öö hakul võib olla metsas väga tuuline ja külm. Pea ja käte kaudu kaotab inimene kõige rohkem soojust, seepärast soovitan seljakotti torgata ka mütsi ja kindad. Kuuma ilmaga peavad käepärast olema päikesekaitsekreem ja peakate. Ära unusta, et sääsed ja teised putukad jõuavad kõikjale: võta kaasa putukatõrjevahendid ning kasuta neid. ManitoQ Matkatarkuste kooli asutasid 2007. aasta märtsis matkaklubis 7Vetrov kaks instruktorit: Jevgeni Dernovõi ja Aleksei Kuznetsov. ManitoQ jagab looduses toimuvateks sportlikeks ja perematkadeks vajalikke kogemusi noortele ning kõigile neile, kes soovivad veeta aega linnast väljas. ManitoQ õpetab turvalise looduses viibimise oskusi ja reegleid, korraldab seikluskursusi ning annab nõu matkamarsruutide ja -varustuse kohta. ManitoQ koduleht asub aadressil www.manitoq.com. Jevgenia Izotova

Puhkus looduses Puhkus looduses RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki ningning arvukalt RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki arvukalt looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel – ligi–2000 k km m matkaradu, looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel ligi 2000 matkaradu,23 27 teabepunkti, teabepunkti, 18 looduskeskust, 4 loodusmaja, 26 metsaonni, 15 metsamaja, 41 telkimisala. 18 looduskeskust, 4 loodusmaja, 22 metsaonni, 17 metsamaja, 41 telkimisala. VIIMSI VIIMSI RMK TEABEPUNKT RMK TEABEPUNKT

OANDU OANDU LAHEMAA LAHEMAA

TALLINN TALLINN

AEGVIIDU AEGVIIDU

NÕVA NÕVA

KAUKSI KAUKSI

RISTNARISTNA

SAARE SAARE

MATSALU MATSALU ELISTVERE ELISTVERE MUSTJALA MUSTJALA

AIMLA AIMLA

VARBLA VARBLA

EMAJÕEEMAJÕESUURSOO SUURSOO

SOOMAA SOOMAA

VILSANDI VILSANDI MÄNDJALA

KIIDJÄRVE KIIDJÄRVE KABLI KABLI

HARJUMAA 676 7857 HARJUMAA Tallinn Tallinn 676 7857 Aegviidu 604 604 7212 Aegviidu 7212 Viimsi 676 676 78427842 Viimsi

ERASTVERE ERASTVERE

ILUMETSA ILUMETSA HAANJA HAANJA

KARULA KARULA PÄHNI PÄHNI

IDA-VIRUMAA 339 3833 IDA-VIRUMAAKauksi Kauksi 339 3833 LÄÄNE-VIRUMAA Oandu 676 7010 LÄÄNE-VIRUMAA Oandu 676 7010 Lahemaa 329329 5555 Lahemaa 5555 JÕGEVAMAA 507 6608 JÕGEVAMAA SaareSaare 507 6608 Elistvere 676 676 7030 Elistvere 7030 PÕLVAMAA PÕLVAMAA

Kiidjärve 676 7122 Kiidjärve 676 7122 Ilumetsa 676 676 7830 Ilumetsa 7830 Erastvere 676 676 7816 Erastvere 7816

VÕRUMAA VÕRUMAA

PähniPähni 501 9564 501 9564 Karula 782 782 83508350 Karula Haanja 782 782 9090 Haanja 9090

KÜSI KÜSI NÕU! NÕU!

VILJANDIMAA 676 7505 VILJANDIMAAAimlaAimla 676 7394 Soomaa 435435 7164 Soomaa 7164 LÄÄNEMAA 472 4236 LÄÄNEMAA Matsalu Matsalu 472 4236 Nõva 508 508 1180 Nõva 1180 PÄRNUMAA 505 8242 PÄRNUMAA KabliKabli 505 8242 Varbla 676 676 71617161 Varbla SAAREMAA 457 9737 SAAREMAA Mustjala Mustjala 457 9737 Mändjala 676 7762 Vilsandi 454 6880 Vilsandi 454 6880 HIIUMAA Ristna 676 7499 HIIUMAA Ristna 676 7499 TARTUMAA Emajõe-Suursoo 676 7999 TARTUMAA Emajõe-Suursoo 676 7999

LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID: LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID: ••Kavanda matkhoolega hoolega Kavanda matk ••Arvesta igaüheõigusega Arvesta igaüheõigusega ••Liigu jätmata Liigu jälgi jälgi jätmata ••Korista prügi Korista prügi

16 INIMENE VAJAB LOODUST, LOODUS MÕISTLIKKU INIMEST INIMENE VAJAB LOODUST, LOODUS MÕISTLIKKU INIMEST

• Pese kuival maal • Pese kuival maal • Tee tuld, tohib • Tee tuld, kuskus tohib • Hoia koer rihmas • Hoia koer rihmas • Vaata, kuhu pargid • Vaata, kuhu pargid

www.rmk.ee

EGLID:

Loodushoidlik matkaja on metsa alati oodatud

Tallinna ümbrus Nõva

Põhja-Eesti

Aegviidu Kõrvemaa

Hiiumaa

Saaremaa

Pärnumaa

Sakala KiidjärveKooraste

Peipsi põhjarannik

TartuJõgeva Räpina, Värska HaanjaKarula

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub mõnusat looduspuhkuse võimalust 13 puhkealal, 5 rahvuspargis ja ligikaudu 40 looduskaitsealal. Matkarajad, telkimisalad ja metsaonnid – kõik nad on rajatud selleks, et Sul oleks Eesti looduses hea puhata. Alusta oma looduspuhkuse kavandamist mõnest RMK teabepunktist. Suvisel ajal, 15. maist kuni 15. septembrini on need teabepunktid lahti iga päev 10–18.

se ja puhkerajatiste kohta. Pakutavad põnevad programmid ja praktiline loodusõpe sobivad nii lastele, noorukitele kui ka täiskasvanutele. Looduskeskustes ja loodusmajades korraldatakse aasta läbi metsaga seotud konkursse, viktoriine, näitusi ja üritusi ning seal saab olenemata aastaajast liituda metsasõprade klubiga. Allikas: www.rmk.ee.

RMK teabepunktist võid saada kasulikke soovitusi, kuidas oma looduspuhkust paremini korraldada. Samuti jagatakse seal trükiseid matkaradade ja puhkeobjektide kohta. Paljud teabepunktid asuvad RMK looduskeskustes, kus huvilised saavad tutvuda teabematerjalide kogu ja väljapanekutega ning võtta osa üritustest. RMK looduskeskused ja loodusmajad on Riigimetsa Majandamise Keskuse südameks. Kõigist neist on võimalik saada teavet piirkonna loodu-

Loodushoidlik matkaja

Metsaonnid ja metsamajad annavad peavarju Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub metsas ööbimiseks nii tasulisi kui ka tasuta võimalusi. Looduses puhkajad võivad kasutada ettevalmistatud telkimisalasid ning metsaonne ja metsamaju. Teenus on mõeldud nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele. Telkimisalad, metsaonnid ja metsamajad asuvad tavaliselt asulatest ning elava liiklusega teedest eemal. Nii metsamajad kui ka metsaonnid on lihtsad ehitised. Enamasti on tegemist ühe ruumiga, mille sisustus on spartalik: laud, pink, lavatsid ja tulease. Tasuta võimalused Tasuta ööbimise võimalust pakutakse riigimetsas telkimisaladel ja metsaonnides. Telkimisaladel on olemas vajalikud rajatised: lõkkease, varikatus ja kuivkäimla. Metsaonn on ehitis, mis on rajatud või kohandatud turistide ja looduses puhkajate tarbeks. Metsaonni uks ei käi lukku, sinna võib sisse astuda iga inimene. Kuna metsaonn ei taga omaette olekut, siis sealse majutuse eest tasu ei võeta. Metsaonni kasutamise reeglid • Ära ööbi seal üle ühe öö. • Kui metsaonni tuleb veel keegi, siis tee ka talle ruumi. • Kasuta küttepuid säästlikult. • Jäta kuivi puid ka järgmisele tulijale. • Lahkudes jäta ämber maha tühja ja puhtana. • Korista enda järelt, et pärast Sind oleks metsaonn puhas.

Kõik fotod: RMK fotobank

on metsa alati oodatud

Ülevaade RMK metsaonnidest maakondade kaupa • Ida-Virumaa: Varessaare, Muraka, Seljandiku. • Hiiumaa: Kalurikoja, Kapasto, Metsapere, Tihu. • Pärnumaa: Kaubaru, Laiksaare, Soontagana. • Valga- ja Võrumaa: Kautsi, Kivi, Pähni. • Jõgeva- ja Tartumaa: Kukemetsa. • Põlvamaa: Laho, Liipsaare, Rebasmäe, Öökulli. • Saaremaa: Ninanuki, Sopi. • Harju-, Järva- ja Raplamaa: Saeveski. • Lääne-Virumaa: Tudu. Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehe www.rmk.ee rubriigist „Looduses liikujale” saad teada iga metsaonni täpsed koordinaadid ja seal pakutavad tingimused. Samuti on lehel kirjas, millised metsaannid onni läheduses kasvavad ja milliseid huviväärsusi võid ümbruskonnast leida. Huvitav fakt Sopi metsaonn, mis asub Saaremaal Sõrve puhkealal, on tuntud kui Saaremaa esimene metsa-

Loodushoidlik matkaja on metsa alati oodatud

vahimaja. Hoone on ehitatud 1795. aastal, mil Balthasar von Campenhausen töötas välja esimest riigimetsa korralduse kava: ta mainis selles, et Sopi metsavahiks on määratud Kiviste Andres. Onni ümbritsevas metsas on palju rändrahne. Siin võib näha sõjaaegseid tankitõrjeliine, vanu kiviaedu ja hagude peale rajatud sissesõiduteed. Tasulised võimalused Tasulist riigimetsas ööbimise võimalust pakutakse metsamajades. Need on rajatud või kohandatud eelkõige sellistele turistidele, kes kavandavad oma loodusmatka põhjalikumalt. Metsamaja uks käib lukus. Kuna sellega tagatakse majas viibijatele omaette olek, tuleb maja kasutamise eest maksta nn võtmetasu. Olenevalt asukohast jääb metsamaja ühe ööpäeva hind 30 ja 50 euro vahele. Maja kasutamine tuleb enne kokku leppida. Tasub meeles pidada, et metsamaja võid kasutada järjest vaid kaks ööpäeva. Metsamaja saad broneerida aadressil puhkus@rmk.ee või telefonil 676 7532.

• • • •

Värska (kaks maja). Pärnumaa: Kilingi-Nõmme. Viljandimaa: Karuskose. Hiiumaa: Leemeti. Jõgeva- ja Tartumaa: Endla.

Huvitav fakt Sakala puhkealal asuvas Vanapagana metsamajas oli 1964. aastal valminud filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” peategelase Jürka eluase. Hoone teisel korrusel on avatud selle filmi tegemist kajastav fotonäitus. Jevgenia Izotova

Metsamaja kasutamise reeglid • Kasuta küttepuid säästlikult. • Maja ja varustus peab Sinust maha jääma terve ning puhtana. • Võti jäta varem kokku lepitud kohta. Ülevaade RMK metsamajadest maakondade kaupa • Harju-, Järva- ja Raplamaa: Vanapagana, Pedassaare. • Valga- ja Võrumaa: Vällamäe, Pullijärve, Soontaga. • Põlvamaa: Kõverajärve, Luige, Ilumetsa, Kooraste, Meelva, Praali, Päikeseloojangu,

Metsa minnes mõtle koduteele!

soine koht või kraav. • Kui Sul õnnestus politseiga ühendust võtta, siis proovi valida oma asupaigaks võimalikult lage koht. Seal oled Sa kergemini nähtav. Kuidas orienteeruda ilma kompassita

Ära eksida võib kergesti isegi risti-põiki läbi käidud tuttavas metsas. Igal aastal, kui algab seeneaeg, kordab päästeamet meedias lihtsaid reegleid, mida peab metsa minnes meeles pidama. Suur seene- ja marjasaak meelitab paljud sügavale metsa ning tihti kaotavad inimesed seal aja- ja ruumitaju sootuks. Nii võib juhtuda, et korv saab metsaande triiki täis, aga kuidas kodutee üles leida, sellest pole seenelisel-marjulisel enam aimugi. Enne metsa minekut • Kui kavatsed metsa minna, teata sellest kindlasti oma lähedastele või naabritele. Räägi oma plaanidest täpsemalt: kuhu lähed ja millal on plaanis koju tagasi jõuda. • Kindlasti kontrolli, et Sinu mobiiltelefon oleks töökorras ja selle aku oleks laetud. Metsas viibides ära kuluta telefoni akut tühistele kõnedele.

Geograafiatunnist meenub kõigile kohe see, et sammal kasvab enamasti puu põhjapoolsel küljel ja et päike tõuseb idast. Neid teadmisi võib tarvis minna juhul, kui Sa mingil põhjusel ei saa kasutada mobiiltelefoni ja Sul tuleb leida väljapääs metsast omal jõul. Enne metsa minekut tee kindlaks, kust poolt paistab sel hetkel päike Sinu kodu peale, kuhu jätad auto või kust poolt metsa sisened. Kui sammal katab puudel kogu tüve, siis põhjapoolsel küljel on seda tavaliselt ikkagi rohkem. Kui oled eksinud oma kodu lähedal asuvasse metsa, siis tead Sa kindlasti, millisest küljest hommikul Sinu kodus päike paistab: selle järgi saad umbkaudu paika panna oma kodu asukoha ja hakata liikuma vajalikus suunas. Säilitades kainet meelt ja selget mõtlemist ning tuletades meelde koolis õpitut, suudad leida väljapääsu metsast ka iseseisvalt. Jevgenia Izotova

• Metsa minnes pannakse end tavaliselt vihmakindlalt riidesse, aga rõivastus võiks ühtlasi olla ka erksavärviline, et oleksid vajaduse korral hõlpsalt märgatav ja ülesleitav. • Kui Sinu telefonis on GPS-seade, õpi seda ka kasutama! • Ära unusta taskusse panna toosi tikke: sellest on palju abi juhul, kui Sul tuleb veeta öö metsas. Kui oled ära eksinud • Helista telefonil 110 või 112 ja püüa kirjeldada oma asukohta läheduses oleva objekti järgi: selleks võib olla näiteks veekogu,

Politsei- ja Piirivalveamet soovib

turvalist puhkust merel ja piiriveekogudel

Idapiiri äärsetele aladele minnes tee selgeks EV ja VF vahelise ajutise kontrolljoone asukoht. Kontrolljoont tähistavad piiripostid, piirirežiimi ala märgivad hoiatussildid “SEIS! EESTI PIIR”. NB! Hoiatussiltidest ära kaugemale mine! Suvel pannakse jõe- ja järvepiirile poid, talvel kollased kilelindid ja hoiatussildid. Piiriveekogud on Narva jõgi, Narva veehoidla, Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv. Peipsi järvel tohib läheneda kontrolljoonele kuni 200 m, Narva veehoidlal, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 50 m kaugusele. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 m, Narva veehoidlal, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 50 m, Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 m kaugusel riigipiirist. Kooskõlasta politseiga kõik piirirahu häirivad tegevused piiriveekogudel, merel ning välispiirist vähem kui 5 km kaugusel. Piirirahu häirib tegevus, mille mõju ulatub üle välispiiri või takistab selle valvamist. Narva jões ja Narva veehoidlas uju ainult selleks ettenähtud kohtades päevasel ajal. Kindlasti registreeri lähimas kordonis sõidukiga piiriveekogudele minek ning tagasitulek. Kõik piiriveekogudel kasutatavad või kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad kandma registreerimisnumbrit. Küsimustega pöördu lähima kordoni poole. Schengeni viisaruumi siseselt võib riigist väljuda ja riiki saabuda mistahes sadama kaudu, kuid teavita sellest politseid. Kanna alati kaasas isikut tõendavat dokumenti!

• • • • •

vigatsiooniseadmete korrasolekut ja vastavust kehtestatud nõuetele ning kütusekogust; võta kaasa sidevahend ja vajalikud dokumendid; teavita veekogule minekust lähedasi; ole kaine; kanna päästevesti; jääle minnes võta kaasa jäänaasklid

Kui satud ohtu või märkad ohtu, helista JRCC Tallinn +372 619 1224; MRSC Kuressaare +372 440 1300 või Häirekeskuse hädaabinumbril 112 ja palu kõne suunata päästeja koordinatsioonikeskusesse. Edasta täpne informatsioon olukorrast- asukoht, kontaktandmed, ohu ja päästevahendite olemasolu, ilmastik. See tagab kiire ja õiget laadi abi. Ära katkesta ühendust enne vastavat luba. Osuta hädasolijale abi, kuid ära sea kellegi elu ohtu. Säilita rahu!

www.politsei.ee Veekogudele minnes: • tee selgeks veekogudel kehtivad eeskirjad; • jälgi ilmateadet; • kontrolli päästevarustuse, veesõiduki, na-

Veeohutus

Suple heakorrastatud rannas! „Valve all olevad heakorrastatud rannad on alati ohutumad kui nn metsikud rannad,” tõdeb G4S Eesti rannavalve juht Henri Seemel. Lõviosa ametlikest valvatavatest randadest on suvel G4S-i rannavalve kontrolli all. 2011. aastal tagas G4S ohutust 16 Eesti rannas: viies Tallinna ja kolmes Tartu rannas, aga ka Pärnus, Otepääl, Türil, Paides, Haapsalus, Elvas ning Toilas. „Faktid räägivad iseenda eest: rohkem kui kümne aasta jooksul pole G4S-i valvatud randades keegi ära uppunud. Valve all olevate ametlike randade kasuks räägib ka see, et enne suvehooaja algust kontrollitakse suplusala alati hoolikalt üle. Muude ülesannete kõrval on päästjate kohustus jälgida, et täidetaks kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirju,” selgitab Henri Seemel. Möödunud aastal päästsid G4S-i rannavalvurid uppumisest viis suplejat ja andsid rannas esmaabi 1024 inimesele. Üsna sageli tuli rannavalvureil otsida rannas kaduma läinud lapsi: kolmel suvekuul toodi vanematele tagasi 116 mudilast. „Möödunud aasta suvekuude jooksul registreeris G4S-i rannavalve 5116 avaliku korra ja heakorraeeskirja rikkumist. Nagu varem, oli ka möödunud aastal suur osa rannas toimunud korrarikkumistest seotud alkoholitarbimise ja klaastaara kasutamisega,” kommenteerib rannavalve juht. Mida teha ohu korral Igast kriitilisest ja ohtlikust olukorrast, mis valvatavas rannas tekib, tuleb kohe päästjaid teavitada. Seejuures on vaja võimalikult täpselt selgitada, kus hätta sattunud isik asub. Päästja erioskusteta inimene võib uppujat aidates ise ohtu sattuda: šokiseisundi tõttu võib uppuv inimene vee alla tõmmata ka päästja. Igal juhul tu-

leb uppujale ligi ujuda tagantpoolt, et ta päästjat ei näeks. Soovitused rannas puhkamiseks •

ära mine vette tundmatus kohas: eelista heakorrastatud randa, kus on rannavalve.

•

ära uju üksi ja pimedal ajal.

•

ära sukeldu varustusega, mis pole selleks ette nähtud. Ja ära sukeldu kohas, mille sügavust ja põhja seisukorda Sa ei tea.

•

hoidu supeldes laevadest, paatidest ja kaatritest eemale ning ära uju ka laevavrakkide, dokkide ja lainemurdjate läheduses ega muudes ohtlikes paikades.

•

ujuda tuleks piki kallast või kalda poole ja jalad peaks ujujal põhja ulatuma.

•

vappekülma või väsimust tundes tule kohe veest välja: liigjahtumise korral võivad tekkida krambid, hingamise seiskumine ja teadvuse kaotus.

•

avalikus rannas uju tähistatud ala piires: meres asuvad poid 1,5 meetri ja siseveekogus 1,7 meetri sügavuses vees.

•

ära uju tormi ajal.

•

ära kunagi teeskle uppumist: kuna päästjad suhtuvad igasse olukorda tõsiselt, võib Sinu teesklemise tõttu abist ilma jääda inimene, kes seda tegelikult vajab.

•

ära jäta lapsi järelevalveta. Puhates veekogu ääres suure seltskonnaga, määrake tingimata kindlaks, kes hakkab jälgima väikseid ujujaid.

•

alkohol, kuum päike ja jahe vesi on liiga ohtlik kombinatsioon. Väldi seda!

•

ära uju täis kõhuga, kuna veri valgub siis seedeelunditesse: nii saavad lihased hapnikurikast verd vähem ja tekib krambioht.

Jevgenia Izotova

Suvised ohud

Ülekuumenemine ohustab kõige enam väikelapsi ja vanemaid inimesi. Ülekuumenemise vältimiseks kanna heledaid, avaraid ja õhku läbi laskvaid riideid, peas rätikut või mütsi. Väldi liigset füüsilist pingutust, viibi varjus ja joo palju vett. Ülekuumenemise korral tee jahedaid ja niiskeid kompresse, kata põletada saanud nahapind niiske rätikuga, väldi meres ujumist ning muretse apteegist päikesepõletuse järgseks kasutamiseks mõeldud kreem. Liigne päikesevõtt põhjustab kortsude, pigmentatsioonihäirete ja nahavähi teket. Sügeleva ja punetava sääsehammustuse korral aitab teepuuõli. Mesilase või herilase nõelamise puhul vajab kannatanu aga märksa tähelepanelikumat jälgimist – allergilise reaktsiooni (śokk, hingamisraskused) korral aitavad allergiavastased ravimid. Konsulteeri kindlasti ka arstiga või vii kannatanu haiglasse. Iga puugihammustus ei ole ohtlik. Kui lähed puugiohtlikku piirkonda, kanna heledaid riideid ja piserda neile puugitõrjevahendit. Kontrolli hoolikalt hiljem nii riided kui kogu keha. Puugi eemaldamiseks kasuta pintsette – haara nendega puugi pea võimalikult naha lähedalt ning tõmba puuk otse ettevaatlikult välja. Näppudega pigistades, puugi keha muljudes või keerates võid nakkust hammustuskohta edasi viia ja ohtu suurendada. Rästikuhammustuse korral tuleb kannatanu kindlasti haiglasse viia või kiirabi kutsuda (tel. 112). Enne spetsialisti saabumist toesta või lahasta hammustada saanud jäse (ära tõsta seda kehast kõrgemale) ning hoolitse selle eest, et haige saaks võimalikult palju juua. Mitte mingil juhul ei tohi mürki välja imeda, pigistada, teha hammustuskohta lõiget vms. Suplemine on suvel suurepärane võimalus end jahutada ja karastada. Tundmatu ujumiskoht

ei ole aga kindlasti parim paik, kus sooritada efektseid vettehüppeid – igal aastal toob see endaga kaasa rohkelt õnnetusi ja isegi surma. Vee all võib lisaks kividele olla ka teravaid puuronte, roostes konservipurke jpm. Just järvevees on isegi pisemate haavade puhul surmava teetanuse bakteri saamise oht ülisuur. Kui oled end järves vigastanud, pea esimesel võimalusel nõu arstiga. Ära ülehinda oma võimeid – ujumiseks piisab kõhuni ulatuvast veest. Kui soovid ujudes läbida pikki vahemaid, tee seda paralleelselt kaldaga. Sportlikud eneseületused jäägu ujulasse! Alkohol ja ujumine ei sobi kokku! Kõige rohkem veeõnnetusi juhtub just joobes inimestega. Uppuja päästmiseks pead esmalt olema kindel, et suudad abi pakkuda. Enne uppuja järele sööstmist veendu, et on helistatud telefonile 112!

www.avon.ee +372 661 2614 AvonEesti@avon.com

Suvised ohud

päike ja sinu nahk Naudi päikest ohutult! Päikesevalgus mõjutab meie kehatalitlust, uneärkveloleku rütmi, meie tuju, meie heaolutunnet ja tervist. Õiges koguses ja õige päikesekaitsevahendiga päevitamine on nahale kasulik. See aktiveerib metabolismi, stimuleerib vereringet, annab nahale terve, veetleva päevituse ja avaldab positiivset mõju immuunsüsteemile. Päikese abil saame ka oma D-vitamiini ja energia varusid täiendada. Ei tohi aga unustada, et päikest tuleb nautida ohutult! Seoses sellega olekski aeg endale meelde tuletada päikesega seonduvad ohud ja nende vältimise võimalused. Päikese mõju nahale: UVB-kiired • imenduvad naha pindmisesse kihti-epidermisesse • nn “tugevama” kahjustava toimega kiired • ei läbi aknaklaasi • peamine päikesepõletuse ja nahavähkide põhjus • võimelised pärssima immuunsüsteemi UVA-kiired • jõuavad sügavamale pärisnahka, läbivad ka aknaklaasi • “nõrgema “ nahka kahjustavama toimega, kuid hulk ~100 x suurem • naha vananemine • DNA kahjustused (nahapõletused, nahavähk) • valgustundlikud lööbed (päikeseallergia) Meie oma keha suudab päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini. Tavaliselt võib see olla 10 – 20 minutit,vastavalt nahatüübile. SPF näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Päikesetoodet valides peaks kindlasti arvestama paljude erinevate faktoritega: Meid mõjutama pääseva kiirguse hulk sõltub kella-ja aastaajast, laiuskraadist, peegeldavatest pindadest, nagu vesi ja lumi.

Huvitav on teada: • • • • •

90% UV-kiirgusest võib tungida läbi õhukese pilve. Värske lumi peegeldab tagasi 80% ja liiv 20 % kiirgusest. Varjus olija saab pool UV-kiirgusest. Poole meetri sügavusel vees on 40% UVkiirgust. Päikese käes lamaja saab 4x suurema annuse kiirgust, kui seisja.

Lihtne valem omale sobiliku päiksekaitsetoote valimiseks on järgmine: tuleks korrutada naha enda kaitsevõime (näiteks 10 minutit) SPF numbriga tootel (näiteks SPF 20), siis saame aja,kui kaua me tohiksime päikese käes viibida. Näiteks 10 x 20= 200 min, mis on 3,5 tundi. Selle aja sees peaks kindlasti toodet mitu korda uuendama, et kaitse püsiks ja uuendama ka peale ujumist ja käterätikuga kuivatamist. See on väga üldine valem ja kindasti tuleks arvesse võtta ka oma nahatüüpi, aega, kohta ja päikese käes viibitava aja pikkust. Tundliku naha puhul on oluline silmas pidada, et toode sisaldaks võimalikult vähe lisaaineid, millest tavalisemad on siis säilitusained ehk parabeenid, värv- ja lõhnained. Laste nahk on eriti tundlik ja vastuvõtlik igasugustele ärritustele ja seega peaks lastele päiksekaitsekreemi valides olema eriti tähelepanelik. NIVEA’l on pakkuda 2 päikesekaitsekreemi lastele, mis on just ekstra väljatöötatud laste tundliku naha vajadusi silmas pidades ja mis vähendavad päikeseallergia tekkimise ohte. Tooted ei sisalda värvaineid, säilitusaineid ega parabeene. Samuti on tooted pediaatrite järelvalve all dermatoloogiliselt heaks kiidetud. Tooted sisaldavad kõrgeima kvaliteediga UVA/UVB filtrite süsteemi ja on eriti vee- ja liivakindlad. Head ohutut päikese nautimist!

Suvised sündmused juuni 2012 1.06 – 3.06 1.06 – 25.08 2.06 2.06 2.06 2.06 2.06 2.06 2.06 2.06 3.06 3.06

Jäneda aia- ja lillepäevad laat, näitused, simmanid Viljandis giidiga linnaekskursioon iga päev kell 13.00

Lääne-Viru, Jäneda

Pandivere päevad ja Eesti esivõistlused naisekandmises Lääne maakonna laulu- ja tantsupidu “Naeratus igas ilmas” GRILLFEST 2012 tasuta kl.10.00 – 17.00 laanemaa.grillfest.ee Kevadine suurpuhastusturg Ammende Aias, algus 11.00 Kevadlaat “Käsitöö ja istikud” tantsuõhtu järve ääres- Ervin Lillepea Mooste mõisapäev kontserdid, ekskursioonid Võnnu Kaera-Jaan 2012 võistu- ja teatetantsimine, laat, mängumaa Võrumaa Laulu- ja Tantsupidu Ida-Virumaa kooride kontsert ja simman

Lääne-Viru, Väike-Maarja Haapsalu piiskoplinnus

Lastekaitsepäev Haapsalus liivalinna ehitamine ja muud põnevat

Viljandi

Haapsalu lossiplats Pärnu Jõgevamaa, Kasepää vald Põlvamaa, Mooste Tartumaa, Võnnu Võrumaa, Kubija vabaõhulava Ida-Virumaa, Saka mõisa laululava Haapsalu, Vasikaholmi rand

Pille Lille Muusikute Fond esitleb:

8. Tallinna Kammermuusika Festival 2012 22.– 31. august Kontserdid Tallinna Raekojas, Jaani ja Rootsi-Mihkli kirikus www.plmf.ee

Piletid müügil Piletilevis alates 1. maist. www.piletilevi.ee

Suvised sündmused juuni 2012

3.06 4.06 7.06 7.06 7.0610.06 8.06 8.0610.06 8.06 8.0610.06 8.06 8.069.06 8.0610.06 9.06 9.06 9.0610.06 10.06 15.0616.06 15.06 16.06 16.06 16.0617.06 16.0617.06 16.06

16.06 16.0623.06

Suvemuusika kontsert Kuressaare pargi kõlakojas Eesti Lipu Päev rongkäik, kontsert Vallikäärus-peaesineja Tõnis Mägi INNA kontsert, algus 18.00 pilet 35.- EUR Tarmo Pihlap 60 – Suur Mälestuskontsert Algus 20.00 pilet 14.- EUR Valga-Valka Linnapäevad laat,paadiralli, näitused,kontserdid Back To The 90s kontsert, algus 17.00 pilet 19.- EUR Rakvere Linnapäevad käsitöölaat ja palju erinevat meeleahutust Eesti Ööjooks 2012 Rakvere linnas Mõmmi lastejooks, ratastoolisportlaste võistlus, kontserdid Itaalia Veinipidu Haapsalus Itaalia lemmikveini valimine,koduveinikonkursi finaal, palju meelelahutust GRILLFEST -Hea Toidu Festival 11.00-23.00 Põlva Päevad 2012 võistlused, meelelahutus, toitlustus Viljandi Hansapäevad laat, meelelahutus, ilutulestik Eesti-Soome meeskooride kontsert Kuressaare Lossipargi kõlakojas Festival Luunja Jazz Sõru Jazz 2012 muusikat jazzist folgini 1 päev 15.-EUR; 2 päeva 25.- EUR Rippsildade Kontsert tasuta RABAROCK Järvakandis telklaager, festivali pass 47.-EUR Raimonds Paulsi autorikontsert erikülaline Anne Veski sissepääs avatakse 18.00 Vene šansoonifestival 2012 Algus 14.00 pilet 8.50 EUR Muusikafestival “Jazz Time suverütmid” osaleb Raimonds Pauls ansambliga Toila IV Merepäevad Võistlused, meelelahutus, toitlustus Pärnu Rannavollefestival rahvusvaheline rannavõrkpallifestival noortele Sõirapäev Saatses sõira valmistamine, maitsmine, kohupiimatoitude tutvustus, algus 12.00 Eksootiliste tantsude festival Suure-Jaani Muusikafestival muusikat igale maitsele hiliste öötundideni

Kuressaare Pärnu Tallinna Lauluväljak Harjumaa, Viimsi Vabaõhumuuseum Valgamaa, Valga-Valka Tallinna Lauluväljak Rakvere Rakvere Haapsalu

Pärnu, Vallikääru Põlva Viljandi Kurssaare Tartumaa, Luunja laululava Hiiumaa, Emmaste vald, Pärna küla Harjumaa, Keila-Joa Raplamaa, Järvakandi Kuressaare lossipargis Tallinna Lauluväljak Ida-Virumaa, Sillamäe linna trepid Ida-Virumaa, Toila sadam Pärnu Põlvamaa, Saatse Seto Muuseumi õuel Tartumaa, Elva, Verevi rand Viljandimaa, Suure-Jaani

hooaja peatoetaja

Suvised sündmused juuni 2012

Suvefestivalid 2012 JÕHVI BALLETIFESTIVAL 17.–20. mai SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 16.–23. juuni IN HORTO REGIS 18.–21. juuni 7 LINNA MUUSIKA IDA-VIRUMAAL 7.–15. juuli SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 16.–23. juuli TALLINNA RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL 27. juuli – 6. august

Ametlik autopartner

Jõhvi vallavalitsus

Illuka vallavalitsus

www.concert.ee

.ee

Suvised sündmused juuni 2012

16.0617.06 17.06 20.0622.06 21.0623.06

Maarahva Laat Vastseliinas meeleahutust ja aktiivset tegevust kogu perele Suvemuusika kontsert Kuressaare pargi kõlakojas “Noor Eesti” suvine vabaõhulavastus algus 21.00 pilet 12.- EUR Rahvusvaheline Sõjaväeorkestrite Festival 22.06 Peakontsert Tallinnas Vabaduse väljakul kell 12.00, tasuta 21.06- Veefestival WATERGATE 24.06 meelelahutust ja sporti, www.watergate.ee 21.06- Muhu päevad 23.06 käsitöö, spordi ja kultuuriüritused 22.06 Esietendus Salme Vallateatris mereröövlimuusikal “Puujala ja Ükssilma sõda” 22.06 Hullu Krahvi jaanituli Tanel Padar &The Sun, Jüri Homenja 22.06 Rock Hotelli kontsert 22.06 23.06

23.06 23.06 23.06 23.06 27.0601.07 27.0602.07 29.0630.06 29.0601.07 29.0630.06 29.0630.06 29.0601.07 29.06 29.0630.06 30.0601.07

Jaanilaat ja Jaanisimman Ahjal algus12.00 Eesti lahtised karikavõistlused naisekärutamises, Raplamaa lahtine võistlus köieveos ja “Eidapere Võll” koos jaanitulega, meelelahutust pakub ansambel Smilers Kassari Jaanituli tantsuks mängib jaanilugusid Sulo, algus 20.00 Võidupüha paraad Rammumeestevõistlus Tõnisson algus 14.00 Tartu linna jaanituli Raadil “Noor Eesti” suvine vabaõhulavastus algus 21.00 pilet 12.- EUR Andrus Kivirähk „Valged Daamid“ algus 21.00 pilet 12.- EUR www.raaam.ee RETROLEGEND algus 18.00 pilet: 1 päev 25.- EUR 2 päeva 40.- EUR JazzOn Festival tasuta www.jazzon.ee Sillamäe linna 55. juubel kultuuri ja meelelahutusprogramm Hard Rock Laager 2012 www.hardrocklaager.ee Pärnu Hansapäevad 2012 laat, meeleahutus (selle aasta teema PUU) Tartu linna päev Vabaõhuetendus “Kraavihallid” algus kell 19.00 Euroopa Meistrivõistlused motokrossis

Võrumaa, Vastseliina Kuressaare Rakvere rahvaaed Tallinn, Tartu

Pärnu Saaremaa, Muhu Saaremaa, Salme sadam Jõgevamaa, Saare mõis Jõgevamaa, Tabivere vabaajakeskus Põlvamaa, Ahja mõisapark Raplamaa, Eidapere

Hiiumaa, Kassari kiigeplats Pärnu Jõgevamaa,Palamuse park Tartu Rakvere rahvaaed Haapsalu piiskoplinnus Tallinna Lauluväljak Tallinna vanalinn Ida-Virumaa,Sillamäe Raplamaa, Vana-Vigala Pärnu, Vallikääru Tartu Tartumaa, Luke mõis Järvamaa, Türi vald, Kihli Motokeskus

Suvised s端ndmused juuni 2012

Suvised sündmused juuli 2012

30.0601.07 30.06 30.06 30.06 30.06

VeeSpordiPidu show-esinemised, meelelahutus Pannkoogipäev Orissaares Orisaare näiteringi etendus “Mikumärdi” Tantsupidu Ruhnus koos rahvatantsuansamblitega Tarbatu ja Kuljus Suislepa paadipäev paadiralli, kontserdid

Pärnu Saaremaa, Orissaare Saaremaa, Orissaare, Püharisti Saare maakond, Ruhnu saar Viljandimaa, Tarvastu vald, Suislepa küla

Juuli 1.078.07 1.07 2.07 2.0715.07 3.07

Vabaõhuetendus “Kraavihallid” algus kell 19.00

Tartumaa, Luke mõis

Olustvere mõisa pargipidu Türi linna 86.sünnipäev, Aedlinna kohvikute õhtu XXVI Pärnu filmifestival www.chaplin.ee/filmifestival Orisaare näiteringi etendus “Mikumärdi”

Viljandimaa, Olustvere mõis Järvamaa, Türi Pärnu

4.077.07 4.077.07

ÕLLESUMMER 17.00-00.30 1 päev 12.-EUR ; 4 päeva 29.-EUR Baltoscandal-Baltimaade vanim rahvusvheline teatrifestival www.baltoscandal.ee www.rakvereteater.ee „Helisevad Saaremaa orelid 2012“ www.helisevadorelid.ee „JUU JÄÄB“ tulevikumuusika festival www.nordicsounds.ee XIII Keskaja päevad turg Raekoja platsil, muusikud Watergate regatt Pärnu jahtklubi hooaja suurim purjetamispidu „JUU JÄÄB“ tulevikumuusika festival www.nordicsounds.ee „Helisevad Saaremaa orelid 2012“ www.helisevadorelid.ee Mereröövlimuusikal “Puujala ja Ükssilma sõda” Maasturite suvesõit www.suvesoit.eu American Beaty Car Show www.american.ee Kuressaare lossi öö Karksi ordulinnuse päevad kultuurikeskus.karksi.ee Kila-kola laat antiigilaat sissepääs 2.-EUR

4.077.07 4.078.07 5.078.07 5.077.07 5.07 5.07 5.07 5.078.07 6.078.07 6.07 6.077.07 7.07

Saaremaa, Kihelkonna vald, Mihkli talumuuseum Tallinna Lauluväljak Lääne-Virumaa, Rakvere

Saaremaa Saaremaa Tallinna vanalinn Pärnu Saare maakond, Abruka Saaremaa, Mustjala, Anna kirik Saaremaa, Salme jõesadam Viljandimaa, Kõpu Haapsalu piiskoplinnus Saaremaa, Kuressaare Viljandimaa, Karksi, Peetri kirik Järvamaa, Seidla mõis

Eesti Interpreetide Liidu 10. hooaja kontserdid!

Suveõhtud kammermuusikaga Eesti Interpreetide Liit korraldab juba 10. hooaega regulaarseid kammermuusika kontserte. Meie liikmeskonda kuulub üle 200 Eesti professionaalse interpreedi, kelle kauneid esitusi on meie kontsertsarja raames võimalik kogeda nii Tallinnas kui ka väljaspool pealinna aastaringselt.

Interpreetide Liidu kontsertsari pakub muusikat igale maitsele – lavale astub lai valik Eesti klassikalistest interpreetidest, kelle esituses saab kuulata nii vanamuusikat kui ka kaasaegsemat muusikat. Kaunid kontsertsaalid kõrgkvaliteetse muusikaga garanteerivad külastajale unustamatu kontserdielamuse!

HELI ERINTS AVE KRUUP

OLIVER KUUSIK PIRJO PÜVI

14. juuni kell 19 Mustpeade maja OLIVER KUUSIK (tenor) RALF TAAL (klaver) Kavas: laulud Schumannilt, Schubertilt, Faurelt ja Poulencilt

17. juuni kell 17 Võru Kultuurimaja 28. juuni kell 19 Mustpeade maja IVI OTS (viiul), AGE JUURIKAS (klaver) Kavas: Prokofjev, Ravel

12. juuli kell 19 Mustpeade maja 13. juuli Saaremaa, Loona mõis (Mustjala Festivali raames) IMBI TARUM (klavessiin), PIRJO PÜVI (sopran), RAIVO TARUM (zink, barokktrompet) Kavas: Scarlatti, Stradella, Cima, Riccio

AGE JUURIKAS

18. juuli kell 17 Tartu Linnamuuseum 19. juuli kell 19 Mustpeade maja HELI ERNITS (oboe) JA AVE KRUUP (klaver) Kavas: Eller, Sisask, Kapp, Pärt, Kõrvits, Tamberg

23. august kell 19 Mustpeade maja KAI KALLASTU (sopran) KRISTO KÄO (kitarr) Kavas: Canteloube, Villa-Lobos, Albeniz, Tarrega, Montsalvatge

30. august kell 19 Mustpeade maja LEMBIT ORGSE (klavessiin) Kavas: Bach Kontsertide piletid on saadaval Piletilevis või tund enne kontserdi algust kohapeal. Piletid Tallinnas 8.00€/4.00 € maakondades 4.00€/ 2.50€

Peale kontserti saab külastada ka Reval Cafe kohvikuid, kus Piletilevist ostetud kontserdipileti esitamisel kostitatakse teid tasuta kohvi või teega! Lisainfo: www.interpreet.ee / +372 5019 524

AITA LIIVA LILLED

Suvised sündmused juuli 2012

7.07

Talutoodete- ja käsitöölaat

7.07 7.07 7.078.07 7.0714.07 07.07

Maasikapidu www.altmoisa.ee/maasikapidu Merepäev laat, kontserdid, lasteprogramm Muusikafestival „Kummardus Valgrele“

7.07

MUHU VÄINA REGATT 2012 start regatile www.muhuvain.ee Lohusuu kalalaat peaesineja Tuulelõõtsutajad

XX Rapla kirikumuusika Festival esineb Siiri Sisask algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 7.07 „Helisevad Saaremaa orelid 2012“ www.helisevadorelid.ee 8.07 Kaluritepäev käsitöö- ja kalalaat, kontserdid 8.07 Suvemuusika kontsert 8.07 Mereröövlimuusikal “Puujala ja Ükssilma sõda” 10.07- SUVEAARIA 2012 vabaõhu muusikateatrifestival 10.08 etendused algavad 22.30 11.07 XX Rapla kirikumuusika Festival Filharmoonia Kammerkoor dir. Mikk Üleoja / algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 11.07- XIX haapsalu Vanamuusikafestival 15.07 www.haapsalu.ee 12.07 MUHU VÄINA REGATT Haapsalus www.muhuvain.ee 12.07- Rahvusvaheline klassikalise muusika festival Lihula Muu15.07 sikapäevad www.lihulamuusikapaevad.com 12.07- IX Sõru käsitöö- ja kunstipäevad 14.07 12.07- Võru Folkloorifestival 15.07 kontserdid, laat, simmanid www.vorufolkloor.ee 13.07- Eestimaa seppade päevad Kärdlas 15.07 13.07- Hiiumaa kammermuusika päevad 15.07 13.07- Tallinna Merepäevad 15.07 www.tallinnamerepaevad.ee 13.07 XX Rapla kirikumuusika Festival algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 13.07- Amme Rock 14.07 tasuta ammerock.eu 14.07 Ruhnu Suvelaat Liise talu hoovis 14.07 Porkuni Päev ja tünnisõiduvõistlus võistlused, kontserdid, atraktsioonid

Järvamaa, Albu vald, A.H.Tammsaare muuseum Vargamäel Läänemaa, Ridala, Altmõisa Läänemaa, Hanila, Virtsu Pärnu, Ammende Villa aed Pärnu Ida-Virumaa, Lohusuu külaplats Rapla kirik Saaremaa, Kaarma kirik Ida-Virumaa. Narva-Jõesuu Saaremaa, Kuressaare Saaremaa, Salme jõesadam Pärnu vanalinna õu Rapla kirik

Haapsalu, Toomkirik Haapsalu Läänemaa, Lihula Hiiumaa, Sõru sadama paadikuur Võru Hiiumaa, Kärdla Hiiumaa Tallinn Raplamaa, Vahastu kirik Tartumaa, Vasula Saare maakond, Ruhnu Lääne-Virumaa, Porkuni

Suvised sündmused juuli 2012 14.07 14.07 14.0715.07 14.0721.07 14.07 14.07 14.07

Käsitöö- ja omatoodangulaat Rannapaargus Võrratu Rannapidu algus 19.00 Mängime-laulame koos Vabariiklik külapillimeeste kokkutulek Suvelavastus T. Suumann „Nõiutud kevade“ lavastaja Madis Kalmet algus 20.00 Kalameestepäev Võõpsus laat, kultuuriprogramm Altskivi suvelaat “Vanad head asjad“ Paganamaa päevad matk, suveetendus, ansambel Justament pilet 5.- EUR 15.07 XX Rapla kirikumuusika Festival Galakontsert algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 15.07 Suure Munamäe vaatetorni sünnipäev www.suurmunamagi.ee 18.07- Mõisameistrite päevad 21.07 19.07- HIIU FOLK Hiiumaa pärimusmuusikafestival 22.07 kogupereüritus, alkoholivaba www.hiiufolk.ee 19.07 XX Rapla kirikumuusika Festival algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 19.07- Festival Klaaspärlimäng 24.07 www.festivals.ee/?s=223 19.07- X Valga Cruising 22.07 rahvusvaheline ameerika autode kokkutulek, Rock´n´roll festival / www.valgacruising.ee 20.07- Kristlik Suvefestival 22.07 www.ekklesia.ee 20.07 „Johann Strauss polkast valsini“ www.haapsalukuursaal.ee algus 20.00 20.07 Suvesimman Ahja pargis algus 20.30 20.07- Tartu hansapäevad 22.07 www.hansapaevad.ee 20.07- Rally Estonia 2012 21.07 www.rallyestonia.com 21.07 Salme Vallateatri etendus „Läänemere Isandad“ 21.07- Joogafestival 22.07 www.joogafestival.ee 21.07 Pajusi mõisapäev laat, kontserdid 21.07 Vaiatu küla 610 aastapäeva tähistamine 21.07 Mustvee linnapäev, peaesineja ansambel Smilers 21.07 „Avatud Külaväravad“ ansambel Untsakad, õpitoad, näitemäng 21.07 Kõikide tõugude rahvusvaheline koertenäitus algus 10.00 21.07

Viitina kuurits 15 kalapüügivõistlus, õhtul simman

Hiiumaa, Kärdla Vabrikuväljak Hiiumaa, Kärdla Pärnu Jõgevamaa, Palamuse muuseum Põlvamaa, Võõpsu Tartumaa, Alatskivi Võrumaa, Varstu vald Rapla kirik Võrumaa, Haanja vald Hiiumaa, Suuremõisa Hiiumaa Raplamaa, Velise kirik Tartu Valga

Lääne-Virumaa,Rakvere Haapsalu Põlvamaa, Ahja Tartu Valgamaa, Otepää Saaremaa, Salme rannapark Haapsalu Jõgevamaa, Pajusi mõisa park Jõgevamaa, Vaiatu park Jõgevamaa, Mustvee Jõgevamaa, Sadala rahvamaja Põlvamaa, Räpina Tuletõrje väljak Võrumaa, Rõuge vald, Viitina

Suvised sündmused juuli 2012

22.07 22.07

25.0729.07 26.0729.07 26.072.08 26.0704.08 26.0705.08 26.0729.07 28.07 27.0705.08 27.0729.07 27.07 28.0729.07 28.0729.07 28.07 28.07 28.07 28.07 28.0729.07 28.0729.07 29.07 29.07 30.0704.08 31.074.08

Kõikide tõugude rahvusvaheline koertenäitus algus 10.00 XX Rapla kirikumuusika Festival Kihelkonnapäeva sündmused algus 19.00 www.festivals.ee/?s=24 XIX Rahvusvahline Haapsalu keelpillifestival www.festivals.ee/?s=26 Olavipäevad Vormsi saarel kontserdid, etendused, ekskursioonid www.vormsi.ee Järvi suvefestival 2012 jarvifestival.ee Saaremaa merenädal www.merepaevad.ee Kalevipoja suveteater „Viru Tango“ komöödia Jogevatreff motoparaad 28.07 mootoratturite paraad , kontserdid www.jogevamc.ee Viikingitepäev meelelahutusüritus Kuremaaa järve ääres XXVI Tallinna rahvusvaheline orlifestival www.festivals.ee/?s=27 ALOHA KiteChallenge 2012 lohesurfivõistlus, meelelahutusprogramm www.aloha.ee Ansambel Kukerpillid juubelituur Kiviõli Motofestival 2012 esineb The SUN www.motokross.ee Rannarahva festival www.rannarahvamuuseum.ee Haapsalu Rahvuslik Koertenäitus algus 10.00 www.nublud.ee Rannarahvapäev Papisaare sadamas Lina- ja käsitöölaat Moostes 10.00 avamine, 12.00 kultuuriprogramm Alatskivi lossi ajaloo päev Luunja Karikas ratsavõistlus, laat, kontsert – tasuta Eesti Talupäevad Jänedal suvesaaduste laat, simmanid, kontserdid www.janedaturism.ee „Läänemere Isandad“ Salme Vallateatri etendus Vanemuise Sümfooniaorkestri tasuta suvekontsert PÄRNU BLUUSIPÄEVAD 2012 bluusipaevad.parnublues.ee Kuressaare Kammermuusika päevad www.kammerfest.ee

Tartumaa, Ülenurme Rapla kirik

Haapsalu Läänemaa, Vormsi Pärnu Saaremaa Jõgevamaa, saare vald, Kääpa küla Jõgevamaa, Kuremaa

Jõgevamaa, Kuremaa Tallinn Pärnu

Põlvamaa, Intsikurmu Ida-Virumaa, Lohusuu külaplats Harjumaa, Viimsi Vabaõhumuuseum Haapsalu Saaremaa, Kuihelkonna vald Põlvamaa, Mooste Tartumaa, Alatskivi Tartumaa, Luunja Lääne-Virumaa, Jäneda

Saaremaa, Salme vallapark Tartu, Kassitoome org Pärnu Saaremaa, Kuressaare

corelli muusikasuvi ad 2012 Barokkansambel

Corelli Consort 20! 27. juuni 2012 Mustpeade maja J. S. Bach – KOHVIKANTAAT

T TOETAME KOOS Uderna hooldekodu vanakesi!

19.07.12 Suure-Kõpu mõis 20.07.12 Saka mõis 21.07.12 Vihula mõis 22.07.12 Uderna mõis Corelli Consort, Guido Kangur, Jüri Kuuskemaa

23 2 august 2012 23.-25. Erinevad Tallinna tornid ja säravad esinejad! Avakontsert 23.08.12 TALLINNA TELETORNIS

I n f o m õ i s a t e s t j a f e s t i v a l i k a v a w w w. c o r e l l i . e e Piletid:

corelli_141x210.indd 1

, Statoil ja võimalusel tund enne algust kohapeal

17.04.12 9:17

:17

Suvised sündmused august 2012

August 01.0805.08 2.084.08 2.085.08 2.085.08 3.085.08 3.085.08 3.084.08 3.084.08 3.084.08 4.08 4.08 4.08 4.085.08 4.08 4.08 4.08 4.08 4..08

5.08 8.0812.08 10.0812.08 11.0820.08 11.08

Märjamaa Folk ja Märjamaa päevad www.marjamaa.ee / www.marjamaa.folk.ee Rock Ramp www.rockramp.ee Rahvusvaheline puhkpillifestival „ Mürtsub pill“ www.potartu.ee/?=599 Haanimaa suidsusanna nätäl Info: +372 5305 4164 „Kärdla ratsupäevad2012“ www.ratsu.ee „Mängime Valget Daami“ vabaõhulavastus käsikiri Enn Vetemaa, lavastaja Erki Aule Kuressaare Merepäevad meeleahutust kogu päevaks Leigo Järvemuusika Väravad avatakse 16.00 www.leigo.ee XIX Seto Kuningriigi päev ja XII lastepäev Tapa vorstifestival II kogupereüritus www.vorstifestival.ee Hortus Musicus´e kontsert Kärdla kohvikutepäev www.kohvikutepäev.ee Eesti Linetantsu Festival www.linefest.com Mereröövlimuusikal „ Puujala ja Ükssilma sõda“ Suvelavastus „Rannarahva pidu sadamakõrtsis“ Kalevipoja Kala- ja Veefestival laat, kultuuriprogramm algus 10.00 Seto Kuningriik Värskas kuningriik.setomaa.ee algus 12.00 Suure-Jaani järvepidu sporti, meelelahutust, kontserte ja ilutulestik www.suure-jaani.ee „Sulle-mulle“ vanavaralaat Lihula kultuuripäevad laat, kontserdid, etendused, öökino „Mütofest“ rahvusvaheline pärandkultuurisündmus Birgitta festival www.birgitta.ee „Suveõhtu serenaad“ kontsert algus 20.00 www.haapsalukuursaal.ee

Raplamaa, Märjamaa

Viljandi Tartu Võrumaa, Haanja vald Hiiumaa, Linnumäel Haapsalu Saaremaa, Kuressaare Valgamaa. Leigo Võrumaa, Värska Lääne-Virumaa, Tapa Harjumaa, Järveküla küla, Uuesalu Hiiumaa Pärnu Saaremaa,Salme Jõesadam Saaremaa, Koguva, Vanatoa Jõgevamaa, Kasepää vald Põlvamaa, Värska laululava Viljandimaa, Suure-Jaani

Tartumaa, Melliste Läänemaa, Lihula Jõgevamaa, Kassinurme Tallinn, Pirita klooster Läänemaa, Haapsalu Kuursaali suvekohvik

Suvised sündmused august 2012 11.08 11.0812.08 11.08 12.08 16.0818.08 17.08 17.0818.08 17.08 17.0819.08 17.0819.08 17.0818.08 17.0818.08 17.0819.08 18.08 18.08 18.08 18.08 18.08 18.0821.08 20.08 20.08 21.0825.08 25.08 25.08

AUGUSTIUNETUS tänavafestival tänavamuusika, etendused, kontserdid, öökino KULDRULA 2012 tänavaspordifestival rula ja trikiratta EM võistlused Tõrva loits muusikasündmus, ilutulestik, sissepääs avatakse 19.00 SEB 6. Tartu rulluisumaraton www.tartumaraton.ee MONOMAFFIA rahvusvaheline monoteatrite festival www.monomaffia.ee Mõisatuled kontsert Augustibluus bluusifestival www.augustibluus.ee Järvemuusika kontsert Kaali meteoriidikraatris www.kaali.kylastuskeskus.ee Ökofestival „Põlvamaa-rohelisem elu“ Ökofestivali eriprogrammid „Roheline tee ja roheline linn“ VII Emajõe festival www.tartu.ee/emajoefestival/programm Valga Militaarajaloo festival kultuuriprogramm, vanavaralaat 18.08 USA autode kokkutulek Power Camp www.powercamp.ee Neeme meremuusika ja müügipäev algus 12.00 laat, kultuuriprogramm Mäetaguse „BIG BÄNG2012“ algus 15.00 bigbändide festival, pillide täika Pidupäev perega meeleahutusüritused kogu perele Lestafest Kaarma Öölaulupidu Kaarma kirikus ja kirikuaias Võru linnapäevad näitused, spordiüritused, kontserdid, laat Käru järve päev võistlused, meelelahutus, ilutulestik www.karuvald.ee Mulgi Rattaralli www.rattaklubi.ee RV maanteeratturite velotuur Baltic Chain Tour Via Baltica balticchaintour.com Suur Jäätisepidu www.jäätisepidu.ee Augustifest kogupereüritus, algus 15.00

Pärnu Pärnu Valgamaa, Tõrva Tartu Pärnu

Ida-Virumaa, Maidla mõis Läänemaa, Haapsalu piiskoplinnus Saaremaa Põlvamaa Põlvamaa, Varbuse maanteemuuseum Tartu Valga linn Valgamaa, Otepää Harjumaa, Jõelähtme Ida-Virumaa,Mäetaguse mõis Lääne-Virumaa, Lehtse Hiiumaa, Kõrgessaare sadam Saaremaa, Kaarma vld Võru linn Raplamaa, Käru vald Viljandi Tallinn

Tallinn, Saku Suurhalli esine Harjumaa, Saku Pruulikoja esine

Suvised sündmused

september 2012

25.08 25.08

25.08 25.08 25.08 26.08 27.0811.09 31.082.09

„MUINASTULEDE ÖÖ“ Tulede süütamine 21.30 www.muinastuled.ee Küüslaugufestival ainult eestimaise päritoluga kauba laat, meelelahutus algus 10.00 Lüübnitsa sibula- ja kalalaat kirev kultuuriprogramm algus 10.00 Kallaste kala- ja sibulalaat kirev kultuuriprogramm algus 10.00 „Hapukurgihooaeg alaku!“ augustilaat ja simman Suvemuusika kontsert Kuressaare pargi kõlakojas II VaiMus – Rakvere vaimuliku muusikapäevad muusikapäevad lõpetab 11.09 rakvere Kolmainu kirikus Arvo Pärdi sünnipäevakontsert 19. Tartu lõõtspillifestival www.lootspill.ee

Kogu Eesti Jõgeva linn

Põlvamaa, Lüübnitsa küla Tartumaa, Kallaste Tartumaa, Luunja Saaremaa, Kuressaare Lääne-Virumaa, Rakvere

Tartu

September 1.092.09 12.0916.09 15.09 15.09 16.09 22.09 22.09 22.09 28.09 28.09 29.09 29.09

Kahe Silla jooks rahvaspordisündmus www.2silda.ee X Matsalu Loodusfilmide Festival www.matsalufilm.ee Türi sügislaat Sügislaat Tornimäe rahvamaja õuel SEB 15. Tartu rattamaraton rahvaspordiüritus www.tartumaraton.ee Jäneda Sügislaat näitused, simmanid, esinemised www.janedaturism.ee Muhu sügislaat Liiva kaubahoovis Suur Paunvere Väljanäitus ansambel Kukerpillid Sügise tervituspidu Kaali Trahteris www.kaalitrahter.ee Parvlaev „ Estonia“ huku mälestuskontsert kontsert Anna kirikus ja mälestuslõke Ninase pangal SilmuFestival laat, kontsert, silmuroad 12.00-17.00 Jõhvi Mihklilaat kontsert, laat 10.00-15.00

Pärnu Läänemaa, Lihula ja Haapsalu Järvamaa, Türi Saaremaa, Pöide vald Tartu Lääne-Virumaa, Jäneda Saare maakond, Muhu Jõgevamaa, Palamuse Saaremaa Saaremaa, Mustjala Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu Ida-Virumaa, Jõhvi

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ning Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimumise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike Turismiinfopunktide poole või otsida lisainformatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

Info +372 667 3800

Järve Selver - Tallinn, Pärnu mnt 238, +372 667 3600; Kadaka Selver - Tallinn, Kadaka tee 56a, +372 667 3400; Merimetsa Selver - Tallinn, Paldiski mnt 56, +372 667 3850; Mustakivi Selver - Tallinn, Mustakivi 3a, +372 608 6500; Pelgulinna Selver - Tallinn, Sõle 51, +372 649 6300; Pirita Selver - Tallinn, Rummu tee 4, +372 667 3550; Punane Selver - Tallinn, Punane 46, +372 667 3500; Tondi Selver - Tallinn, Tammsaare tee 62, +372 667 3700; Torupilli Selver - Tallinn, Vesivärava 37, +372 667 3900; Kakumäe Selver - Tallinn, Rannamõisa tee 6B, +372 619 1700; Marienthali Selver - Tallinn, Mustamäe tee 16, +372 619 1300; Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43, +372 746 1600; Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74, +372 731 7000; Ringtee Selver - Tartu, Aardla 114, +372 730 2900; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56, +372 733 6600; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1, +372 733 6700; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42, +372 445 5600; Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Joe 57, +372 444 6200; Ülejõe Selver - Pärnu, Tallinna mnt 93A/Roheline 80, +372 449 9450; Keila Selver - Keila, Piiri tn 12, +372 639 1500; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11, +372 325 4500; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35, +372 435 5950; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6, +372 783 0900; Valga Selver - Valga, Raja 5, +372 766 6400; Põlva Selver - Põlva, Jaama 12, +372 799 9400; Paide Selver - Paide, Aiavilja tn 4, +372 3859100; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67, +372 459 5400; Jõgeva Selver - Jõgeva, Kesk 3A/4, +372 775 7105; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt. 8, +372 334 6800; Kerese Selver - Narva, Kerese 3, +372 357 9500; Kohtla-Järve Selver - Kohtla-Jõrve, Järveküla tee 68, +372 336 6300; Põltsamaa Selver - Poltsamaa, Tartu mnt, Bussijaama plats, +372 775 7205; Hiiumaa Selver - Hiiumaa, Linnumäe küla, Pühalepa vald, +372 462 2900; Rannarootsi Selver - Haapsalu, Rannarootsi tee 1, Uuemõisa, Ridala vald.

www.selver.eu

Eesti supermarket – parimad kodumaised kaubad ühest kohast!

Suvine köök grillima

Kuidas valmistada broilerifileed pestomarinaadis Grillimise asjatundjaks võib saada ka katse-eksituse meetodil, arvab kokk ja aktiivne toidublogija Ragne Värk. Spetsiaalselt reisijuhi „Puhkus Eestis” lugejatele jagab Ragne oma lemmikretsepte ja ka väikesi nippe, mis aitavad kiiresti grilliga sina peale saada. Mida soovitad neile, kellel grillimine veel hästi käpas pole? Millest alustada, kui valik on nii suur? Milline retsept on jõukohane ka algajale grillijale? Algaja grillija peab eelkõige valmis olema selleks, et tulemus on hoopis teistsugune, kui tal esialgu plaanis oli. Aga kui esimene vasikas lähebki aia taha, ei tasu alla anda, vaid julgelt edasi eksperimenteerida. Aja jooksul kasvavad nii teadmised kui ka kogemused. Muidugi on olemas ka omad väikesed nipid, mille abil saab grill-liha maitset täiustada. Kogu protsess saab alguse juba liha valikust ja marinaadi valmistamisest. Grillimise ettevalmistamisel soovitan järgida kindlaid reegleid: • et liha tuleks mahlane, ei tohiks teha lihale sisselõikeid; • liha ettevalmistamisel ja tükeldamisel tuleb kasutada kvaliteetset teravat nuga; • linnuliha grillides eksperimenteeri julgelt erinevate marinaadidega; • jälgi, et maitseaineid ja vürtse poleks liiga palju, muidu läheb liha enda maitse kaotsi; • enne grillima asumist hoia liha natuke aega soojas, et vältida järsku temperatuurimuutust; • enne grillimist tuleb liigne marinaad ära nõrutada;

• liha ei tohiks olla grillil liiga märg, muidu ei teki isuäratavat kuldset koorikut, vaid liha haudub lihtsalt pehmeks; • ära lisa marinaadile soola, see kuivatab liha: sool tuleb lisada vahetult enne grillimist; • grillima asumisel peavad söed olema piisavalt kuumad; • kui kavatsed küpsetada liha puidust grilltikkude otsas, leota tikke enne tund aega külmas vees, siis ei söestu nad ära; • kui grill-liha on valmis, võta see tulelt ja lase kümme minutit seista, et liha saaks kõik mahlad endasse imeda. Nõuanne Kui Sinu grill on mitmekihiline, siis vala grilli alumisele plekk-kandikule siidrit, õlut või veini (sobib nii punane kui ka valge vein) – ja liha

Suvine köök grillima

suurepärane hõrk maitse on garanteeritud! Ära riku liha maitset! • Ära kasuta süütevedelikku, vaid proovi läita tuli peenikeste pilbastega. • Jälgi temperatuuri ja pakendil näidatud säilimisaega. • Pea meeles, et juba avatud pakendis olev liha tuleb valmistada võimalikult kiiresti. • Kasuta võimalusel jahutatud tooteid. • Külmutamine on küll hea moodus pikendada liha säilivusaega, aga see mõjutab siiski tuntavalt liha maitset. Milline grillretsept Sulle endale kõige rohkem meeldib? Mul on palju lemmikretsepte, aga kahte neist ma lausa jumaldan. Need on broilerifilee pestomarinaadis ja kanakoivad mustasõstralehe marinaadis. Pestoga marineeritud broilerifilee muutub uskumatult õrnaks ja mahlaseks. Teise

retsepti avastasin juhuslikult möödunud suvel oma maakodus. Mustasõstralehed annavad lihale hämmastavalt hõrgu maitse. Kas oskad ennustada, mis on sel suvel grillimisel moes? Raske öelda. Aga sel suvel tahaksin maksimaalselt ära kasutada loomuliku maitse hüvesid. See tähendab, et valmistan selliseid marinaade, mis varjutavad võimalikult vähe liha enda maitset. Nõuanne Kas teadsid, et ka tavalisel grillil saab valmistada suurepärast suitsumaitsega liha? See on väga lihtne: kuumadele sütele tuleb puistata veidi ürte või vürtse, see annab lihale mõnusa suitsutatud maitse. Proovi kindlasti järele! Millise retseptiga üllatad oma fänne? Kõigepealt soovitaksin proovida teha broilerifileed pestomarinaadis. See valmib kiiresti ja tulemus on nii hõrk, et viib keele alla. Broilerifilee pestomarinaadis 700 g broilerifileed (nt Rannamõisa) Marinaad: 4 spl pestot 4 spl taimeõli 2 spl valge veini äädikat 8 küüslauguküünt Pipart, soola Sega omavahel pesto, õli ja veiniäädikas. Lisa hakitud küüslauk ja maitsesta vähese pipraga. Aseta broilerifilee marinaadi ja jäta päevaks seisma. Pärast seda nõruta liigne marinaad, hõõru liha kergelt soolaga ja grilli või küpseta ahjus. Head isu! Jevgenia Izotova

Kõht täis Eesti moodi!

“Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma!” Eesti rahvas on laulu- ja grillirahvas! Kui Eesti rahva hinge täidab rõõmuga laul, siis Eesti rahva ihu täidavad kõige paremini Rakvere maitsvad grillvorstid ja -lihad.

Saka Mõis – pankranniku pärl!

Saka Mõis

www.saka.ee

Kohtla vald, 30103, Ida-Virumaa Tel: + 372 33 64 900 + 372 33 64 906 Faks: + 372 33 64 901 E-mail: saka@saka.ee

Saka Mõis on koht kus kõrgel kaldal saavad kokku kultuurija looduspärand: varemetest kerkinud neorenessanslik härrastemaja ja Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik. Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimiplats.

Härrastemaja ****

12 luksuslikku hotellituba A´la carte restoran 4 saali (ballisaal, kaminasaal, šotisaal, salong) Saalid sobivad suurepäraselt pulmapidude, suurte konverentside ning kliendiürituste läbiviimiseks.

SPA-hotell ***

33 tuba (single, double, twin, deluxe, peretuba) Basseiniala Leilisaun, aurusaun, infrapunasaun Wellness-protseduurid: massaazid, vannid, näo- ja kehahoolitsused MATIS toodetega, laavakivirituaalid, tervisekapsliseansid etc)

Konverentsikeskus „Meretorn“

5 erinevat saali, kuhu mahub kokku üle 100 in Kaasaegne konverentstehnika Kohvipausid Grupimenüüd Privaatne leilisaun Matkarada Kämpingumaja Telkla ja karavaniplats Suvelava Tenniseväljak Laste mänguväljak ja külakiik

kijaus-

Põhja-Eesti

üldine informatsioon Põhja-Eestis on viis maakonda: Harjumaa, IdaVirumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa. See on riigi kõige tihedamini asustatud, kõige linnastunum ja kõige enam arenenud taristuga majanduspiirkond. Sellel territooriumil asub Eesti pealinn Tallinn, aga siin on ka kaks suurt Nõukogude ajal moodustunud tööstusala: pealinna ümbritsev Harjumaa ja Venemaaga piirnev Ida-Virumaa. Põhja-Eesti on tuntud Soome lahe äärde jäävate liivarandade, väikesaarte ja järsu pankranniku poolest. Siin-seal leidub metsaradu ja rabasid. Põhja-Eestis asub ka riigi suurim looduskaitseala Lahemaa rahvuspark. Piirkonna peamised vaatamisväärsused on arvukad vanad mõisad, ordulosside ja -kindluste varemed, kirikud ning kloostrid. Mida lähemale idapiirile, seda rohkem võid kohtuda vene kultuuriga, mis annab kohalikule vaimule ja miljööle erilise värvingu. Eesti pealinn, euroopaliku ilmega Tallinn on Euroopas üks väheseid peaaegu täielikult säilinud keskaegseid linnu. Erilise väärtusena on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse Tallinna ajalooline vanalinn, kus on täielikult säilinud keskaegse linna arhitektuuriline ansambel ja struktuur. Neile, kes ei taha pikemaks ajaks Tallinna ahvatluste juurest lahkuda, leidub hulgaliselt vaatamisväärsusi pealinnast vaid tunnise autosõidu kaugusel. Sakus tegutseb Eesti suurim õlletehas, mille muuseumis saab tutvuda õllevalmistamise ajalooga. Saku õlletehase pubis võid aga proovida kohalikku õlut ja kinnitada ka keha. Sealt kümne kilomeetri kaugusel paiknevas Kurtnas ootavad Sind mootorrattamuuseum ja kogu pere lõbustuspark Vembu-Tembumaa. Tähelepanu väärib Keila juga, mis on üks Eesti suuremaid jugasid. Erakordsed vaated avanevad Türisalu pangalt, millel on kõrgust üle 30 meetri. Paldiskis, mis oli kunagi suletud linn ja kus

paiknesid Nõukogude sõjaväeosad, saab uudistada Peeter Esimese aegse merekindluse varemeid ning endist allveelaevastiku õppekeskuse hoonet. Eesti suurima karstiala Tuhala kõige haruldasemateks objektideks peetakse Nõiakaevu, kus vesi suurvee ajal justkui keeb, ja karstiala õõnsustes voolavat maa-alust jõge. Ka Eesti südamesse jäävas Järvamaa keskuses Paides on piisavalt ajaloomälestisi – näiteks ajakeskus Wittenstein Paide vallitornis – ja puhkekohti. Ida-Virumaad võib tänu tema imeilusale loodusele nimetada Eesti üheks kaunimaks maanurgaks. Kusagil mujal ei saa nautida nii avaraid merevaateid kui siinsel järsul pankrannikul ja mitte kusagil mujal ei ole ka nii imelisi valge liivaga randu, puutumatult säilinud rabamaastikke ega sedavõrd võimast ja majesteetlikku jõge nagu Narva jõgi. Kirde-Eesti on täis kontraste: puutumatu loodus vaheldub siin tööstusettevõtetega. Siinset maastikku kujundavad hiiglaslikud aherainemäed – põlevkivikaevanduste tehiskaaslased – ja soojuselektrijaamade korstnad. Ümbrust võid imetleda Kukruse tuhamäelt, mis asub Tallinna– Narva maantee lähistel. 1891. aastal asutatud Kuremäe Pühtitsa Jumalaema Uinumise klooster on Eesti ainus õigeusu nunnaklooster. See paik on nii palverändurite kui ka turistide lemmiksihtpunkt. Iidsetel aegadel asus siin paganlike eestlaste pühapaik, mäe jalamil oli aga ohvriallikas. Legendi järgi olevat see kõrgendik eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja kätetöö. Kirde-Eestis asub ka Eesti järverikkaim paik Kurtna: siinsete, männitukkadega kaetud küngaste vahel on 40 suurt ja väikest veekogu. Põhja-Eesti ootab Sind!

Palivere

Taebla

Oru

Variku

Veskijärv

Taebla

Nigula

Ridala

Linnamäe

Sutlepa

Tänavjärv

Risti

Märjamaa

Piirsalu

KEILA

Varbola

Orgita

Märjamaa

Tamme

Kiili

RAPLA

Raikküla

Oru

Kehtna

Keava

Ingliste

Juuru

Purila Juuru

Järlepa

Raasiku

Jõel

Raasiku ä

Kaiu

Kõue

Vahastu

Kaiu

Kuimetsa

Habaja

Leesi

Juminda

Juminda ps

Anija

Jä ga l

Lehtmetsa

Ardu

Lõõla

Väätsa

Paunküla Paunküla vh

Järva-Madise

Tarbja

Anna

Mäo

u rn

Ahula

Ambla

Moe

Vohnja

Vajangu

Roosna

Müüsleri

Vao

Koeru

Järva-Jaani

Peetri

Sagadi

Karinu

Ambla

TAPA

Kareda

RoosnaAlliku

Vergi

Vihula

Võsu

Kadrina

Loobu

Aravete

Tapa

26° 00

Palmse Lo obVõsupere u Viitna

Vihasoo

Roosna- JÄRVAAlliku JAANI

Kaalepi

Käsmu

Lehtse

Käravete Albu

LOKSA

AEGVIIDU

Soodla

Kolga

Jäneda

Albu

Paide

Viinistu Käsmu ps

Kasispea

Kolgaküla

Kuusalu

Suurpea

Pärispea

Pärispea ps

Kuusalu

KEHRA

Alavere

Kiiu

Valkla

Kolga-Aabla Kolga Kaberneeme laht

Ravila Kose Vardja

KoseUuemõisa

Rae

Kostivere

Aruküla

Vaida

Kose

Nabala

Valtu

Neeme

Jõelähtme 3

Lagedi

Loo

Jüri KIILI

MAARDU

Rae4

Viimsi ps

Prangli

Prillimäe

Hagudi Alu

Kohila

Kuusiku Ku usi si20 kukm

Kodila

Kurtna

Saku

KOHILA

Rapla

Assaku Kangru Luige

Kiisa

Kohatu Hageri Kernu

Haabneeme Viimsi

Haiba

Kernu

Laitse

Saue

Saku

SAUE

Laagri

Saue

Ääsmäe

Vasalemma

Sipa

Lehetu

Turba

Nissi

Riisipere

2 Vasalemma

Risti Ellamaa

Kuijõe

Padise

Harju-Risti Padise Rummu

Tabasalu

Harku Vääna Harku

KeilaJoa

Keila

Püünsi Pringi Viimsi

Aegna

Nõva

h Vi

ter

9 .

TALLINN

ila

Vihterpalu

VäikePakri

Lohusalu

Türisalu

Muraste

Naissaar

25°00

Pirita

Nõva

Suur-Pakri

PALDISKI

Pakri ps

H A RJU MA A

Noarootsi

59°30

59°00

Kasari

g jõ

Kä ru

Lin tsi

59°30

50 l Va

Pä

kaart 59°00

2 4°0 0

Harjumaa

vaatamisväärsused Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777 1. Kiiu tornkindluse on teinud tuntuks samanimeline liköör Kiiu Torn. Torn asub Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis. XVI sajandi esimesel veerandil ehitatud torn on üks väheseid Eestis säilinud omataolisi linnuseehitisi. Praegu tegutseb tornis kohvik. 2. Padise klooster. Tsistertslastele kuulunud Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim arhitektuurimälestis. Kloostri ehitus algas XIII sajandil ja kestis koos vaheaegadega umbes 200 aastat. 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõus, üks muistsete eestlaste viimaseid võitlusi oma vabaduse eest, algas just nimelt Padisel. Klooster tegutses Liivi sõja alguseni. Siis läksid tema valdused üle Teutooni ordule, kes mungad laiali saatis. 3. Jägala juga on Põhja-Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Joa kõrgus on umbes 8 meetrit. Kõige võimsamat vaatepilti pakub juga kevadiste suurvete ajal, aga ka talvel. Juga asub Jägala jõe alamjooksul Jõelähtmes. 4. Vabadusvõitluse muuseum asub Lagedil Pirita jõekäärus Külma pargis. Muuseumis näidatakse sõjatehnikat, relvi ja mundreid, mis on pärit nii II maailmasõjast kui ka varasematest sõdadest. Muuseumi õues võib uurida töökorras T-34 tanki. Tegu on eramuuseumiga, mille omanik on Johannes Tõrs. 5. Rebala muuseum ja muinsuskaitseala. Rebala muinsuskaitseala on iidne kultuurmaastik, millel on rikas ajalooline minevik. 74 ruutkilomeetri suurusel ainulaadsel kaitsealal asub 300 arheoloogiamälestist, millest vanimad pärinevad varasest kiviajast. Muuseum ise asub kaitseala keskuses

Jõelähtmel ja seal saab tutvuda muistsete inimeste igapäevase eluoluga. Muuseumi lähedal võib näha 36 taastatud kivikirstkalmet. Muuseum on avatud T–N 9–17, R–L 10–18; tel: +372 603 3097. 6. Lõbustuspark Vembu-Tembumaa asub Saku vallas Kurtnas ja pakub meelelahutust kogu perele. Avatud 1. juunist kuni 1. septembrini; tel: +372 671 9155. 7. Keila-Joa kosk ja Türisalu pank. Keila-Joa kosk ja sealne park on üks Tallinna elanike meelispuhkepaiku. Suvel võib seal rahvarohkuse tõttu tekkida raskusi parkimiskoha leidmisega. Muuseas, parkimine on seal tasuline. Sellest paigast pisut edasi, Türisalus viib tee mere äärde, kus asub kaunis pankrannik. Seda tuntakse ka Hamleti mäena, sest siin tehti aastal 1964 filmi „Hamlet”, mille peaosas mängis kuulus vene näitleja Innokenti Smoktunovski. Türisalu pank on kogunud ka negatiivset tuntust: see koht on populaarne enesetapjate seas (olgu nad siis jala või autoga). 8. Tuhala karstiala on Eesti suurim (188 ha) karstiala. Tuhalas asub legendaarne Nõiakaev, kus üleujutuste ajal läheb vesi „keema”, heites välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Kaevu sügavus on 2,4 meetrit. Läheduses asub ka Eesti pikim, Virulase karstikoobas (koopa peakäigu pikkus on 58 meetrit ja käikude kogupikkus 90 meetrit). 9. Naissaar (Nargen) on suuruselt kuues saar Eestis. Arheoloogilised leiud näitavad, et see saar on olnud asustatud juba alates IX või X sajandist. Keskajast kuni XX sajandi 40. aastateni elasid saarel rootslased ja eestlased. Nõukogude võimu ajal asus saarel sõjaväebaas ja tsiviilisikutel oli pääs saarele keelatud. Saarel asuvad ka majakas ja kitsarööpmeline raudtee.

Harjumaa

üldine informatsioon Pealinn: Tallinn Linnad: Tallinn, Keila, Loksa, Maardu, Paldiski, Saue Pindala: 4333,13 km² Rahvaarv: 528 468 Tänu oma geograafilisele asukohale on Harjumaa läbi aegade olnud oluliste Eesti ajaloo- ja kultuurisündmuste keskus. Harjumaa looduse eripäraks on äärmiselt vaheldusrikas maastik oma liigirikka ja haruldase taimestiku ning erinevate loomaliikidega. Maakonnas asuvad Eesti kõige suuremad joad (Jägala, Keila-Joa) ja ulatuslikud karstialad. Harjumaa koosseisu kuulub palju kauneid, puutumatu looduse poolest tuntud saari, millest suuremad on Naissaar, Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Harjumaa suuremad jõed on Jägala, Keila, Pirita ja Valgejõgi. Maakonna territooriumil asub ka sadu järvi, neist suuremad on Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala, kus leidub soid, rabasid ja metsi, vallseljakuid ja rahne ning maalilisi järvesilmi. Ka üks kolmandik Lahemaa rahvuspargist asub Harjumaal. Vaatamisväärsustest tuleb ära märkida veel Re-

bala muinsuskaitseala (seal paiknevad Jõelähtme hilise pronksiaja kivikalmed), Jägala linnamägi ja Muusika külas asuv suure sauna mõõtu Ukukivi rändrahn. Suvel on Harjumaa suurepärane sihtkoht ka nendele puhkajatele, kellel ei ole konkreetseid plaane. Alati võib ära kasutada pealinna lähedust või lihtsalt lõõgastuda kaunitel valgeliivalistel mererandadel. Nädalavahetuse veetmiseks on siin palju võimalusi: võid minna päevaks paadi või jahiga merele, püüda kala, sukelduda, nautida purjelauasõitu jpm.

Huvitavaid fakte • Eesti vanim kirikukell asub Harjumaal Risti kirikus, mille ehitasid Padise kloostri mungad rohkem kui 700 aastat tagasi. • Harjumaal asub enamik Eesti eelajaloolistest leiupaikadest, eriti rohkelt on neid Tallinna ümbruses. Suurim muinasvara on leitud Koselt, kust kaevati välja üle 1700 mündi, millest enamik oli vermitud Saksamaal. • Hoolimata oma nimest on Väike-Pakri saar territooriumilt suurem kui Suur-Pakri. • Jägala joa ääres asuvas endises soojuselektrijaamas (praeguseks jälle taastatud) on filmitud mitu stseeni Andrei Tarkovski filmist „Stalker”.

Harjumaa

Põhja-Harju Koostöökogu

Põhja-Harju Koostöökogu on Jõelähtme, Viimsi ja Rae valla omavalitsusi, kodanikuühinguid ja ettevõtjaid koondav omaalgatuslik ühendus, mis avab piirkonnale ligipääsu LEADER-meetmete raames antavatele toetustele eesmärgiga arendada piirkonna turismipotentsiaali, väikeettevõtlust, väärtustada kohalikku kultuuripärandit ja miljööväärtuslikku elukeskkonda. MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on asutatud 16.juunil 2008. aastal. Koostöökogul on 11 asutajaliiget. Tänaseks on koostöökogul liikmeid 42. www.leaderph.eu Põhja-Harju Koostöökogu Viimsi ja Jõelähtme vallas: 2011 aasta teiselteisel poolel soetas aasta poolelTallinna soetasVeesporTallindi (watersport.ee) na Klubi Veespordi Klubi,Põhja-Harju tuntud koostööka kui

kogu abiga kiirkaatri, et pakkuda transporti watersport.ee, Põhja-Harju koostöökogu abiga Viimsi ja Jõelähtmesaarte vahel. Soetati kiirkaatri, et pakkuda transporti Viimsi kahe ja Jõemootoriga kaater, sõit saarte vahel oleks lähtme saarte vahel.etSoetati kahe mootoriga kaaturvaline ja võimalik ka siis, kui liinilaev ter, et sõit saarte vahel oleks turvaline ja võimatugeva tuule sõita tugeva ei saa. Watersport.ee lik ka siis, kuitõttu liinilaev tuule tõttu sõita tegeleb veel vabatahtliku merepäästega, milei saa. Watersport.ee tegeleb veel vabatahtliku le jaoks äsjaostetud ideaalselt merepäästega, mille kaater jaoks samuti äsjaostetud kaater sobib. Esimene sõiteesmärgipätuli teha samuti ideaalselteesmärgipärane sobib. Esimene juba sõit paartuli päeva kaater juulirane tehapeale jubaseda, paar kui päeva peale seda, kuus kohale jõudis, sest Naissaarelt ei saanud kui kaater juulikuus kohale jõudis, sest Naistagasi 50 ja saarele ei saanudja140 ini- ei saarelt ei inimest saanud tagasi 50 inimest saarele mest, kellele oli juba kuid varem planeeritud saanud 140 inimest, kellele oli juba kuid varem suvepäevadele sõit liinilaevaga. planeeritud suvepäevadele sõit liinilaevaga. Kaater Tornado Super 11, nimega Leader, võtab peale 12 inimest ja sõidab kuni 60 mph. Mootoriteks on 2x 275HP Mercury Veradot. Väljasõidud toimuvad broneerimisel Rohuneeme sadamast -Viimsis telefonil +372 566 08 909 või info@watersport.ee.

Harjumaa

Põhja-Harju Koostöökogu tus Rannarahva Festival, mis 2012. aastal toimub 28.-29. juulil Viimsi Vabaõhumuuseumis. Festivali korraldamist toetab Leader. Lisainfo muuseumi tegemiste ja sündmuste kohta leiate kodulehelt www.rannarahvamuuseum.ee Nurme tee 3, Pringi küla,Viimsi vald. Tel/fax: +372 606 6931 GSM: +372 510 0281 Sihtasutus Rannarahva Muuseum tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides kõike randlaste kultuuripärandiga seonduvat. Viimsis, Pringi külas asuvad lähestikku kaks meie põnevat muuseumi, mis kajastavad randlaste elu erineva nurga alt. Rannarahva Muuseum asub Pringi küla vanas koolimajas, kus näitused ja püsiekspositsioon tutvustavad rannarahva elu erinevaid tahke läbi ajaloo esiajast tänapäevani. Kajastamist leiavad nii Kirovi kalurikolhoosi aeg, kui tänapäeva randlaste tööd ja tegemised. Muuseumipood pakub laias valikus temaatilisi meeneid ja kingitusi. Vaid 400 meetri kaugusel Rannarahva Muuseumist asub Viimsi Vabaõhumuuseum, kus saab aastaringselt nautida mereäärse ajaloolise rannaküla autentset miljööd. Muuseumi rannalt avaneb hinnatud kilukarbivaade Tallinna vanalinnale. Suveõhtutel pakuvad mererand ja ajalooline miljöö hunnituid vaateid ja meeldivaid puhkehetki. Põhiosa vabaõhumuuseumist moodustab ajalooline Kingu rannatalu, kus kalurimajad koos võrguvabede, kalasuitsutuskasti ja sadamaalaga jutustavad külastajatele haarava loo 19.-20. sajandi rannaküla elust. Laupäeviti toimetab muuseumi õuel taluturg, kus müügil vaid eestimaine toidukraam ja värske kala. Meie muuseumid on kujunenud hubasteks kooskäimiskohtadeks ning on atraktiivseks kultuurija külastuskeskuseks nii kohalike inimeste kui väliskülaliste seas. Muuseumi tähtsündmuseks on igasuvine rannarahva elustiili tutvustav ja propageeriv suurüri-

Põhja-Harju Koostöökogu Rae vallas: Sportkeegel ehk 9 kurikaga keegel on vanade traditsioonidega mäng Eestis, mida mängiti laialdaselt juba esimese Eesti Vabariigi ajal. Peetri alevikus asuvas spordi- ja vabaajakeskuses, asukohaga Aruheina tee 8 on sellel mängul kandev osa. Lisaks keeglile on võimalus kätt proovida ka noolemängus, piljardis, suvel rannavõrkpallis ning nautida saunamõnusid. Firmad on oodatud läbi viima oma koolitusi ja üritusi. Spordi- ja vabaajakeskuse väljaehitamine sai võimalikuks suuresti tänu Leader projekti abile. Väga õnnestunult on

Harjumaa

Põhja-Harju Koostöökogu

valitud asukoht vahetult Peetri kooli ja Tartu mnt. läheduses, mis võimaldab ka huvilistel väljastpoolt Peetri alevikku ligi pääseda. Peetri aleviku spordikeskus Peetri alevik, Rae vald, Aruheina tee 8 keegel@keegel.ee Lilleoru on inimlikkusele orienteeritud õppeja elukeskkond koolituskeskuse ja ökokülaga.

Lilleorus on ühendatud õpetused erinevatest kultuuridest, mille tuum on üks: inimese teadlik areng. Kursused ja koolitused toimuvad aastaringi, kõige mitmekülgsemaid võimalusi iseenda terviklikuks arendamiseks leiab suvisest kavast. Lilleoru südames asub ainulaadne iidsel loomismustril põhinev Elulille park. Maailma kultuuride pärandit ühendav maastikuvorm sümboliseerib inimese olemust, universaalset tarkust ja harmooniat, mis on loomupäraselt omane meile kõigile. Sisemine ja väline tasakaal käivad käsikäes. Näidisürdiaias kasvatatakse mahepõllunduslikult ravimtaimi, millest valmistatud väekaid teesegusid on võimalik ka kaasa osta. Lilleoru õppe- ja külastuskeskus asub Aruvalla külas Harjumaal. www.lilleoru.ee Kontaktisik Iivi. Tel: +372 565 1340.

Harjumaa

Paldiski linn

koosseisu, alates 20.10.1996 on linn taas iseseisev omavalitsusüksus.

Paldiski asub 52 km Tallinnast Läänes, haldusala pindala on 101,8 km2, millest 33,9 km2 on mandriala ehk Pakri poolsaar, 12,9 km2 on Väike-Pakri saar ning 11,6 km2 on Suur-Pakri saar. 43,4 km2 Paldiski haldusterritooriumist on mereala. Paldiski linn (Rogerwiek) asutati tsaar Peeter I poolt 1718.aastal kui alustati merekindluse ja sõjasadama ehitust. 1762.aastal nimetas vene tsaarinna Katariina II Rogerwiek´i ümber Baltiiski Port´iks. 1783.aastal sai Baltiiski Port linnaõigused. Kaasajal tuntud nimi PALDISKI anti linnale 1933.aastal. 1939.aastal loovutati linn Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas tegutses kokku 9 erinevat Nõukogude Liidu sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. 1968.aastast oli Paldiski avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu täielikult suletud salajane linn, mis oli ümbritsetud okastraataiaga. Viimane Venemaa sõjalaev lahkus Paldiskist 30.augustil 1994.aastal. 1994-1996 kuulus Paldiski linnaosana Keila

Paldiski linna vaatamisväärsused: • 1870.a. ehitatud raudteejaama hoone • Püha Georgi õigeusukirik (1787) ja EELK Nikolai kirik (1842) • Amandus Adamsoni ateljeemuuseum (1899), restaureeritud 2010 • Amandus Adamsoni ja Salavat Julajevi monumendid • Paldiski Peetri tähtkindluse arhitektuurimälestis • Pakri tuletorn kõrgusega 52 m (1889) • Pakri poolsaare ja Pakri saarte pankrannik (suurim kõrgus 25 m) • Neostili rändrahnud, Ubaniidi kivikülv • Leetse mõis • Valli, Raja ja Kersalu joad • Väikeküla, Suurküla, Rannaküla asupaigad Pakri saartel • Väike-Pakri kabel Paldiski linna pindalalt moodustab tiheasustus kõigest 5%. Loodussõpradele on Pakri poolsaar ja Pakri saared väga atraktiivsed paigad. Matkarajad asuvad Pakri poolsaarel ja Väike-Pakri saarel. Traditsioonilised üritused on Paldiski linnas Perepäev, Jaanipäev, Paldiski linna päev, laste laulukonkurss. Vabaõhuüritused peetakse linnapargis ja ajaloolises Peetri kindluses alas (rahvasuus kutsutakse seda paika Muula mägedeks).

Harjumaa majutus

Rätsepa Turismitalu

Nelijärve Puhkekeskus

Sõida Keilast Vasalemma poole. Peale Vasalemmat võtke suund Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule (Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale! GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E Tel: +372 529 9848 info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

Nelijärve 4, Aegviidu vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E Tel: +372 605 5940; +372 5646 7750 myyk@nelijarve.ee ; www.nelijarve.ee

Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva. Siin elavad uhked paabulinnud, lõbus jaanalinnupere, lambad ja kõiki neid valvavad kaks väga rõõmsat taksikoerapoissi. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22-le pidulisele. Lisaks majutusele pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm.

Nelijärve Puhkekeskus asub Harjumaal, Tallinnast 60 km kaugusel Piibe maantee ääres. Majutuskohti on hostelis 158, palkmaja tubades 80, Pääsu villas 14 ja järvemajas 20. Kokku 272 inimesele. Kauni metsajärve kaldale 1938.a. rajatud puhkekeskus sobib perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade ja muude ürituste läbiviimiseks nii suvel kui ka talvel. 11 erineva suurusega saali, toitlustamine, saunad, suve- ja talvepäevad, vaba-aja veetmise võimalused.

Puuna Öömaja

Praaga Talu

Praaga talu, Laaneotsa küla, Prangli saar. GPS: GPS: 59° 37’ 13” N, 24° 59’ 45” E Tel: +372 5648 8127; +372 5663 1165 praaga@hot.ee; http://praagapuhkemaja.com

Teid ootab Praaga Talu Puhkemaja kauni loodusega väikesel Prangli saarel. Teretulnud on nii üksikmatkajad, pered kui ka suuremad seltskonnad. Kokku pakume majutust kuni 36 inimesele (koos lisakohtadega). Osadest tubadest vaade merele, ilus liivarand asub 500 m kaugusel. Samas on meilt võimalik tellida transporditeenust laevaga “Helge“, teostame reise ka teistele väikesaartele.

Änglema küla,Padise vald. GPS: 59°14’50’’ N, 23°51’47’’ E Tel: +372 505 0163 puuna@puuna.ee; www.puuna.ee

Asume ilusa loodusega Änglema külas Padise vallas Harjumaal, 45 minutit Tallinnast. Meie öömajas ootavad Teid peoruumid kuni 48le inimesele. Teil on võimalus tellida toitlustus meie poolt või kasutada ise avatud kööki, kus on olemas kõik vajalik. Puuna Öömajas on ka ruumikas puukerisega saun. Teisel korrusel on 4 luksuslikku tuba, 20 magamiskohaga ning mullivann- aurusaun. Öömaja territoorium on 3ha suur, millel asub suur kiik, poomid, võrkpalliplats, lõkkeplats, grillimaja ja väli lava koos tantsuplatsiga.

Harjumaa majutus

Kallaste Talu

Kallaste talu, Padise. GPS: 59° 13’ 6” N, 24° 9’ 16” E Tel:+372 507 6138 info@kallastetalu.ee; www.kallastetalu.ee www.facebook.com/kallaste.turismitalu

Kallaste Talu asub iidse männimetsa keskel, päikeselise jõe kõrgel kaldal. See on ehtne maatalu, kus puupliidil valmivad maitsvad road, ahjus taluleib ja karjamaal keksivad kitsetalled. Pere või sõprade seltsis puhkamiseks pakume armsaid metsatarekesi, suuremale seltskonnale peamaja. Majutuskohti on kokku kuni 60. Grillimise ja koosistumise teevad mugavaks privaatsed katusealused ja väliterrassid. Kuum

saun, massaaz ja karastav suplus teevad iga puhkuse tõeliseks. Aktiivne pererahavas korraldab huvitavaid mänge ja sportlikku programmi. Kätt saab prioovida vibulaskmises, pallimängudes, lastele batuut ja mänguväljak. Suuremale meeskonnale korraldame seiklustreeningut atraktsioonide-rohkes Padise Seikluspargis. Matkarada kutsub avastama Padise kloostri varemeid. Uuri lisainfot kodulehelt ja broneeri puhkus aegsasti. Lahke pererahvas ootab teid külla!

toitlustus

Restoran Lucca

Maeru Trahter

Maeru küla, Keila vald GPS: 59° 16’ 5” N, 24° 17’ 32” E tel: +372 671 3399 trahter@maeru.ee; www.maeru.ee

Asume Tallinast 40 km kaugusel, Keila-Haapsalu mnt 10. kilomeetril. 1993.a valminud trahteri hoone mahutab kuni 60 peolist. Hubane interjöör, palju maitsvaid roogasi, suveterrass ja mänguväljak lastele. Läheduses mitmed ajaloolised vaatamisväärsused. Pakume ka cateringteenust.

Keskpäeva tee 1, Tiskre. GPS: 59°25’58” N, 24°33’42” E Tel: +372 655 5923 lucca@restoranlucca.ee; www.restoranlucca.ee

Lucca on mõnus ja hubane restoran meeldivaks ajaveetmiseks nii sõprade kui pere ringis. Restorani interjöör meenutab Itaaliapärast trattoriat, kus atmosfäär on eriliselt romantiline ja hubane. Meie toidud valmivad kõige värskematest toorainetest. Menüü valikus on värskeid mereande, itaaliapäraseid liharoogasid, käsitsi valmistatud pastasid ja pizzasid ning maitsvaid magustoite. Asume 5 minuti kaugusel Rocca al Mare Kaubanduskeskusest ja Eesti Vabaõhumuuseumist. Tere tulemast!

Harjumaa toitlustus

Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski kinni panna kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest. Asume Paldiski maanteel, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee ; www.hyyruveski.ee

Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid; • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõe vulinast • proovida kätt forellipüügis; • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke; • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Valkla Forell Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad vahendid, kalapüügiõnged ning sööt, on meie poolt ning maitsva roa valmistavad Teile meie kalakokad!

Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E Tel: +372 607 3231; +372 505 0043 valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee

Asub kaunis klientidele soodsas kohas: pool tundi pealinnast ja 1,5 km imeilusatest Valkla ja Salmistu liivarandadest. Siin saab harrastada aktiivset tegevust, kala püüda ja seda kohapeal nautida: valmistame grillitud/suitsutatud/soolatud forelli, kaasa saab osta värsket kala. Valkla Forell on kalarestoran, kus pere, sõprade, tuttavate või lihtsalt toreda seltskonnaga pidada sünnipäevi, kokkutulekuid ja firmaüritusi. Lastele mänguväljak.

Lisaks 50-ne kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida õue territooriumil: selleks oleme ehitanud toredad varjualused, kuhu mahub korraga istuma ca. 5- 20 inimest.

Harjumaa toitlustus

Oxforell Puhkekeskus Toominga 1, Kose-Uuemõisa, Kose vald. GPS: 59° 12’ 17” N, 25° 6’ 31” E Tel: +372 5648 4000 info@oxforell.ee; www.oxforell.ee

Puhkekeskus on rajatud 2002.a. Meie eesmärgiks on pakkuda oma klientidele head sööki, mugavat majutust ja ajaveetmiseks põnevaid tegevusi. Me püüame kaasas käia Eestimaa kiirete arengutega ning igal aastal ka ise veidi muutuda. Püüdleme selle poole, et Oxforellis pakutud teenustega jääks rahule nii meie oma rahvas kui välisturistid. Suurimaks tunnustuseks peame aga seda, kui tulete jälle tagasi ning võtate kaasa ka oma sõbrad, teades, et Oxforellis on tõesti mõnus! Meil saab pidada sünnipäevasid, firmaüritusi, seminare, pulmi ja lahedalt aega veeta. Lisaks forellipüügile võib matkata kanuuga, mängida paintballi või erinevates saunades lõõgastuda ja ujuda. Talvel saab kasutada meist kiviviske kaugusel olevat suusarada.

Harjumaa

aktiivne puhkus LaitseRallyPark

Hingu küla, Kernu vald. GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E Tel: +372 671 6067; +372 5669 5819 info@laitserallypark.ee; www.laitserallypark.ee

LaitseRallyPark ootab külla kõiki, kes naudivad aktiivset puhkust ja soovivad kogeda midagi enneolematut! Siin saate sõita juba populaarseks saanud 2,3 km paarisrajal ehtsa ralliauto või bagi roolis, broneerida aja kiiruskatseks 6-kordse Eesti Meistri Einar Laipaigu kaardilugejana, külastada eksklusiivsete vanaautode väljapanekut või lahutada meelt vigurauto roolis. Uudisena on meil valminud 600 m hobikardirada, millel sõitmiseks pakume 12 tuliuut ja võrdset Sodi GT hobikarti. 2 nendest on mõeldud lastele, kes pikemad kui 120 cm. Veel on meil heameel

tutvustada simulaatorit, millega saate ennast virtuaalsel kujul rallimaailmas proovile panna. Atraktiivsel, kuid kompaktsel simulaatoril on rohkelt lisaseadmeid, mis loovad reaalse sõidutunnetuse. Peale tegusat päeva on mõnus lõõgastuda kohvikus või grillida ja saunatada meie hubastes palkmajades. ÄRA RALLITA TÄNAVAL - TULE TEE SEDA MEIL!

Triobet Kardikeskus

Pärnu mnt 558a, Laagri alevik, Saue vald. GPS: 59° 20’ 36” N, 24° 37’ 5” E hobikart@hobikart.ee; www.hobikart.ee

Pakume seltskondadele ning üksikkülastajatele meeldivat ja adrenaliinirohket sõiduelamust hobikardirajal. Külastajate kasutada on hubane

baar, konverentsiruum, saun ja sõiduks vajalik sõiduvarustus. Triobet Kardikeskus on ainus sise-kardirada kus saab korraga rajale 8 inimest. Samuti on rada piisavalt lai, et sooritada edukalt möödasõite. Aastaringselt avatud asfaltkattega siseraja pikkus on umbes 400 meetrit. Suvel pikeneb distants 200-meetrise hästivalgustatud välisraja võrra. Lapsed saavad kasutada spetsiaalselt just neile mõeldud karte. Sõitma saavad lapsed, kelle pikkus on vähemalt 135 cm. Külastajate kasutada on veel hubane baar, konverentsiruum, saun ja sõiduks vajalik sõiduvarustus. Kardikeskuse baar mahutab ca 80 inimest, privaatne saunakompleks mahutab 20-25 inimest ja Konverentsiruum 25-30 inimest. Kohtume rajal!

Harjumaa

aktiivne puhkus Paunapõllu Ratsatalu

Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskus

Kõnnu küla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 50” N, 25° 43’ 23” E Tel: +372 509 9231 allmagi@neti.ee ; www.paunapolluratsatalu.ee

Pillapalu küla, Anija vald. GPS: 59° 18’ 31” N, 25° 39’ 3” E Tel: +372 5349 9598 info@korvemaa.ee; www.korvemaa.ee

Ootab külla kõiki suuri ja väikseid hobuse- ja muidu loomasõpru. Talu pakub kodu rõõmsale seltskonnale: siin elab 20 hobust, 3 poni, lambad, kitsed. Samuti küülikud ning tubli hulk kanu, parte ja hanesid. Kõiki neid loomi aitavad karjatada kaks koera ja kassi. Külastajatele pakume võimalust ratsutada või vankri/saaniga sõita. Tuleme poniga ka lasteüritustele. Pärast keha väsitamist on mõnus saunas lõõgastuda ja külalistemaja õdusates tubades puhata (kohti kuni 10-le). Suvel on vandersellidel võimalus ööbida kolmes 4-kohalises puhkemajakeses. Igapäevaselt toimuvad meil ratsutamistreeningud. Suvel ja koolivaheaegadel ratsutamislaagrid nii algajatele kui ka kogenenumatele ratsutamishuvilistele. Väiksemad seltskonnad on oodatud ratsamatkadele Lahemaa radadel. Tule tähista oma elu tähtis sündmus meil või kutsu meid koos poniga oma lapse tähtpäevale! Asume Tallinn-Peterburi mnt-lt Kõnnu Kemba sildi alt (suunaga Tallinna poole) sisse keerates ca 3 km kaugusel. Sõita kogu aeg mööda asfaltteed!

Asub 56 kilomeetri kaugusel Tallinnast Anija vallas Harjumaal. Keskuse territooriumi piiril asetseb 12 961 hektari suuruse Põhja-Kõrvemaa „mägede”, soode ja järvedega kaetud looduskaitsealal. Fantastiline puutumatu loodus, mis on vaheldusrikkaima maastiku ja pinnasvormidega Eestis. Keskusest viie kilomeetri kaugusel asub Kõrvemaa pealinn ja kunagine kuurortlinn Aegviidu, kuhu saab kohale sõita ka rongiga. Siin ootavad sind talvel fantastilised, huvitavad ja hästi hooldatud tervise- ja suusarajad. Kevadel muutub aga keskus tõeliseks matkaja loodusspordi keskuseks – metsajooksu, kepikõnni ja jalgratta treeningud – laagrid terviseradadel koos treeneritega; jalgsi- ja rattamatkad, mis tutvustavad piirkonna militaarajalugu ja kirjanduskultuuri A.H Tammsaare kadunud Koitjärve küla põhjal; loodusvaatlus ja -hariduslikud matkad; räätsamatkad rabas; korilasmatkad ning koos piirkonna haruldaste taimestiku tutvustamisega; seiklus- ja fotomängud; orienteerumise algkoolitus koos matka või kerge võistlusega, Villismaasturitega orienteerumine ja palju muud vahvat. Peale aktiivset õuetegevust pakume külastajatele maitsvaid koduseid toite, kuuma sauna ning öömajale jääjatele magusat und. Tere tulemast!

Paadilaenutus Liuglev Konn P. Kerese 33, Tallinn. Tel: +372 5691 6615 info@paadilaenutus.eu, www.paadilaenutus.eu

Laenutame paate, mootoreid ja päästeveste. Meie paadid on kergesti ja kiiresti kokkupakitavad ja neid on mugav transportida. Samuti on olemas ka paadihaagis. Paadid on 3m pikad ja kannavad nelja inimest või kuni 424kg. Pakume ka sukeldumisteenust ja teostame veealuseid töid.

Kśśśśś śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśś śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśś śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśś śśśśśśśśśśśśśś

ssaa

ga ti p st

Palj a

Ma sti PI RI TA TE E

Pu rje

re p

Ru m

tee

TE E TA RI

Petrooleumi

tik

Ku ris

Urva Lehise

Kuslapuu

Tõru Punga

Lahe

Pae kaa re

ald a

Mä

La sn

PA E

jak

Pall a

sti

pilli

K J.K .TÜR ap pe Lu li bja

La u

.He

lup

eo rma nn

am äe

Pa e

obson

C.R .Jak

Ved u

Leete

Lu ite

e Kesk-Sõjamä

li t ee

Suitsu

i te

dkiv

tee

Salu tee

Mõigu

tee

R au

Kuld

ala

Kaabli Kuusek ese

Pee

tee

te e

tee

Nii

tee

aot

Välj

Ko da la

Käru

Türi

Lu ite

Tü

TA RT U

A-

äe

rim

Le e

PÄRN

Käbi Orava Mah

Mahla

TEE

N I M

e te

65 ASSAKU

NIKU

VA N

Asu la

T MN U

PÄ

See

Ala ja

Lain e U MN T

Järve

TEE

MÄNNIKU

Võidu

Võidu Sinilille

oja

tee va

Jalaka

K RAE VALD tee www.tourism.tallinn.ee; www.puhkuseestis.ee luse ind Lii

VIL

Sinirebase

Silikaltsiidi

Sik u

PRONKSI

Tat ar

una

-Lõ

Van a

MNT

Plan eed

Väs

Käo

To n

Ööb iku Räh ni

Käo

rak a

Käo

triku

Kiuru

Püü

Kull i

Sule

tee me Nõm

äe te e

Rahum

Nelgi

K.A

Kunin

tiin

Kris

Kiir e

Le Hüü he Rästa T p edre p bi Tiiv Nõm a me tee Vin di Hauka

Kän

Leh e

Kän

Võrs

Tüv e

RUS E P Han ST e Känn u Tüv e

SÕP

Astri

tee

o- e Lo lse te a pe

Nelgi Võid u

iku

Lep

Pargi te

Kaevu

T MN

Ku lju Pu se hm Õ ie p a

igu

t u se p s t

Suur

Korgi

Mõ

U RT TA

te va Väge tee Salu

äe te

Lo o

Filtri tee

Koidu

RU SE PST Libli ka

Talv ik

tuse

Mõ

Vuti

SÕP

Haig Mets ru ise

M oo

Meta lli Kee mia

M oo

Vuti

Mõtu

M oo n Kure i Vuti Vare se i

Nirg

J.Po ska

Pikk

Vene Uus Aia

Lai

ivi

Tellis k

Lille

Harju

Staadioni

Eht e

Pirn i

TEE

MÄ

STA

rna

Alg i

Kaa

Ääsi

põik

Vesse

Kantsi

e Vess

Hermanni tipus lehvib Eesti Vabariigi lipp ja Väike-Sõjam äe Toompea lossis asub Eesti parlament – riigikogu. Toompeal asub ka 1900. aastatel ehitatud Alek- Kanali tee Va sander Nevski õigeusukatedraal. sk ja la MÕIGU Tallinna üks kaunimaid paiku, kuhu tasub min- Ülemiste Kaabli ka Ka na li ab ü L na igal aastaajal, on Kadrioru park (Katharinentli l e tm Juh bi m hal), mille rajas Vene tsaar HäPeeter I, nimetades a L ti a älin V urm e mi selle oma naise Katariina Oo Niin I auks Kadrioruks. esa are tee A Pargis asub Peeter I majamuuseumruheinja endine a te e Katariina loss, mida praegu tuntakse Kadrioru Aas Suu a rek ivi te e lossina ja kus tegutseb Eesti Kunstimuuseumi fiPEETRI liaal. Lossist mereni kulgeb läbi pargi mereallee, Küti tee mille lõpus asub Russalka, üks Tallinna kuule tri te samaid monumente. Eesti skulptorie Amandus tee VA Adamsoni poolt 1902. aastal loodud skulptuuriVägeva NA -T AR i TU Pesõjalaeval et r ga uhke mälestusmärk püstitati Vene Ida M tee NT Russalka hukkunud meremeeste mälestuseks. Tallinnas on ka palju tänapäevaseid vaatamisväärsusi. Aastal 2011 oli Tallinn Euroopa kulJÄRVEKÜLA e ni te Män on tuuripealinn, mille üks olulisemaid rajatisi la t rvekü Vana-Jä 2,2 km pikkune Kultuurikilomeeter. Tere tulemast Tallinna! Hiiem

Raku

v ik u

Jüriöö park

Sepise

Alg i

i Asfald

Suur-Paala

Väike-Paala

Lõõtsa

Kiili

ANE

PUN

Kuk la

vipo Kale

PAE

Künka

LAA

ja p LA

vipo Kale

U RT TA

Piibri

Karuse

Sepapaja

Keevise

Liiv a

pst

orti

nn sli Uu

Paekivi

Prii

Pes a

M.H

J.Ko

EE I T UL

u Or

KUREPÕLLU

aas

Kree

Liik

i akiv

pst

Talve

Nurme Hange

Kaug

MÄNNIKU

el i

tee

e res

rm Nu

rik ma

Pihlaka

a rav

Filtri

N VA

Kalmistu tee

itu

e P. K

Hä

Helb

Võidu p

vä

VE ÄR

T MN DI AN eski LJ v

Illi

Nelgi

si Ve

Veeren

ila

Kõrge

V-

Kird

Nä

Vaig

Väik

as Kivi Kits

park



Kodu

Kotka

rsi

Retke tee

te tee

s üti

J. S

Pi l

Filmi

M agas

Spord

Saku

Ko h

Tallinnkooon Eesti Vabariigi pealinn ja Harjumaa li ja Sõ Tallinna on esimest korda mainihalduskeskus. Järve tud aastalktri 1154, mil araabia geograaf Al-Idrîsî Ele Järve Tuisu Virve teekonnal mets kirjeldas oma Soome lahe ääres asuJÄRVE nimega Kolõvan. vat linna Elektroni Energia Ter Tallinna südames asub keskaegne vanalinn, mis vis e e ülalinnast ehk Toompeast ja all-linnast. Terviskoosneb Vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi Risti Rull Rahumäe i inna nimistusse. Linnas on säilinud XI–XV sajandil kalmistu Tall Ris Sa Rahumäe tee ti e Piiri T N Muru keskaegsete tänavate võrk ja suur osa U Mehitatud N R K PÄ i Pedaja tee Ilo Õnne linnamüürist, mida peetakse Põhja-Euroopa Raud i i Pu ih n usepa r S Ku a u ng esika Liiv üheks Leparemini säilinud linnamüüriks. All-linMä e Riisika T Ha Vah Sid Pall ava PS e i Värava Raekoda, Niguliste kirik, Oleviste SE nas asuvad U D Õie Kaitse BA Pohla Võidu VA LIIVA kirik (mis oli kuni XIX sajandini lõpuni maaÕie puiestik puiestik Kagu u ilma kõrgeim hoone) ja Dominiiklaste klooster. Kag te Aa XII–XIV sajandil kerkis ülalinna Toompea orLiiva kalmistu P.Keres dulinnus. Üle lossi kõrguv 48-meetrine Pika e Vald eku ate pst Hermanni torn ehitati aastail 1360–1370. Pika tuse Valdeku Loo Valdeku Pihla TE

msi

i rd

i R iv u

mm TONDI

n To

J.Vil

üd P.S

Virmalise

o Sp

Turu

i er ut La u A. bit Lem

n an

i tar Ta

m nt

Roosikrantsi se u rid ägi Ha õnism i T Tuv

Koidu

a Meik liku

Siili

Tüv e

Vase ase Ter Fr.R. Kreutzwaldi

kri Maa

Toompe

i Villard ika Tehn ara Mad

IKA TUL

Siili

SIILI

SAA

tik

Ris

a te

ets

Käo

a s-S

JÕE

PST

ll R oo Mu esi Pre e Aard SÕLE

rim

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777

Pindala: 159 km² Kaja ka Se eb Rahvaarv: 416 405 sa i

MERE

Lootsi



Tamme

lam aja

Vana Ka

Tu r

Võru

Lind

Gr Lin aniid i d Valg a eva se

sad

le No o

Kun g Salm la e

a Ku ng

Vo lt

e Salm

Lauluväljak Song Festival Grounds

NARVA MNT Joa

Russalka

Kop li EE hja E T Põ MÄ Suu uti rtü Kadrioru park NA Tim ri Nafta ki N PELGULINN Liik Tuuk Balti jaam re A lge uri pst Peb Va NRu Central i ra nn A. Alle KADRIORG kiv Railway Station Nab e llis ea Hein A e .W p L. Koid eizen ja a T u b Här la J e rgi .Kö Raekoja Õl VANALINN le L. K NARVA MNT e plats UUSLINN oid OLD TOWN ni ri ula Viru Tina an a Tehnika Ro Viru NT Rau RAUA ehlm ue h M a Keskus F G Sa ONSI T .R. NU a O F S ll la R u R I E a P M Falgi tee R.Tobiase TE Äd PÄ A MNT NI NA GONSI KI TO DIS ORI AG ES J.P t sti PAL PST ärn LA ps KJu. Stockmann I ni lla L so a a R nd TAR i al Pa A. Adam eri KAA Wismar äv TU SIBULAKÜLA ka la R u M A a a s KASSISABA u k N K ndu Sa La T se Roopa U ste E SIKUPILLI NP ko LUIS TORUPILLI du A Im Ma DL TATARI põik rika an Kiive jak K i EN Vaa IA iv d t a a imu KilluTuha ALA Gil V II r L r END SUU stik JUHKENTA R - AMTÕNISMÄE õika Kat u i LA A u LA Tiigiveski LI EERIKA av use i DR d R END e O e park Võ p istluse api Kom rika Sikupilli Autobussijaam Mele i Kristiine -Amee Me Kos ka Saturn Luha Väike haa Central Bus Station kla nik I TEE i a Tu Tatari RBUR Välj ne Her l i PETE a Siselinna ka Käb Vid Oa Puhke kalmistu Ülemiste tee Tiha Te evik K JUHKENTALI h a s Sõjaväe u e arja nik ri LILLEKÜLA u SUUR-SÕJAMÄE Vin eeri Tare kalmistu a Ko Ko Kirs Ülemiste Vaikne idu i tka TEE Tiha se NA e Ted A lm Õi V Valukoja Kuld re VE Vindi nok Len Ka VEERENNI JÄR nika a ub Teh Luig Lindakivi a ÜLEMISTE e Leev Ted Sepise am ikes re Teh a t ee e nika oja Ülemiste järv Töök Rää Lennart Meri Alg Hag k gu Ted ip ud ukti i põi Tallinna Lennujaam wenruh' re Viad Räs 200m n Paid i ark ta Lennart Meri Ted en e re er Rääg Tallinn Airport Siid e BY V V u Viu e isab Rap ere a la nn Ve © 2011 KL-11-033 i Linn Juurd e u te eveo Pard Rää e Sö gu i e LUITE Auru Ale Muti vi KITSEKÜLA Lõo Tild kes ri e Püü abla Auli p se

a Aun i Mais e pst Kold

Kolde

LOOP

a ran

a i B-terminal Ka D-terminal Jahisadam Yacht Harbour Norde AHT Centrum RI Tuukri Karu

Sadam

PST

u Ku

A-terminal

Bensiin

d Söö Aru

A RV

J. S

PÕHJA

Niine

Vab ri

Rumbi

Logi

S oo

Tallinna laht

Tallinna Reisisadam Tallinn Passenger Port

aVan

-Pa tar ei Jahu

e Taimse Ora rre Kõ

PAEVÄLJA

Mäe

K Kö üti ie

Linnahalli sadam Linnahalli Port

Saare

Lepa p

a Erik

Sitsi Paa vli

rann

Haljas te Papli

MAARJAMÄE

Maar ja Maa rjah eina

Kruiisilaevad Cruise Vessels

Kala

re ata Sr-P

a Hein

Risti

ki Ruk Nisu

Kalamaja kalmistupark Uus -k

ri ag La Srmaja ala

te Lus

a aer

LE SÕ

ös

Tö

p Ko

di Nii

SITSI

Kose te

Künnapuu

mäe

Lin a

Lennusadam Seaplane Harbour

KALAMAJA

Võidujooksu

Tööstuse KARJAMAA Ka rja ma a

Kase

Tallinn

Kala

Kopli uvilla Kane pi

Sih i

Paju

Lepa

Lume

Edu

Lillepi park

Harjumaa

Paljass a

are te

Lae vas tik

õik

RAUDALU

Harjumaa Tallinn

Pakume suurepäraseid võimalusi vaba aja ning aktiivse puhkuse veetmiseks Tallinnas. Puude vahele ehitatud kõikvõimalike sillade ja takistuste ületamine loob seiklejas unustamatuid emotsioone.

Tallinna Botaanikaaed

Kloostrimetsa tee 52, Tallinn. GPS: 59° 28’ 19” N, 24° 52’ 52” E Tel: +372 606 2679 ; fax: +372 600 5529 www.botaanikaaed.ee

Botaanikaaed asub Tallinna looduskaunimas kohas - Teletorni all, Pirita jõe ürgoru serval ja maalilise männimetsa keskel. Siin asuvad Baltikumi suurimad taimekollektsioonid, seiklusrikkad loodusõpperajad ning kaasaegne ja omanäoline konverentsikeskus. Ja tulla võib igal aastaajal! Botaanikaaia virtuaaltuuri leiad meie kodulehe avalehelt. Korralda meie juures: • esmaklassiline konverents

• professionaalne koolitus • meeleolukas firmapidu • suurejooneline kliendiüritus • maaliline pulm • pidulik vastuvõtt • seikluslik piknik Muuda sündmus meeldejäävaks ekskursiooniga eksootilisse taimemaailma Eesti parimate giididega. Broneeri aeg telefonil +372 606 2666 või ekskursioon@botaanikaaed.ee Oleme avatud iga päev! Mai – september Kasvuhooned kell 11.00 – 18.00 Avamaa kell 10.00 – 20.00 Oktoober – aprill Kasvuhooned kell 11.00 – 16.00 Avamaa kell 09.00 – 17.00 Kuidas siia saada? Viru keskuse terminalist väljuvad bussid 34A ja 38. Viru väljakult väljub Tallinn City Tour. Lasnamäelt sõidab buss nr 49. Kloostrimetsa peatus.

Harjumaa Tallinn

Eesti Vabaõhumuuseum Eesti Vabaõhumuuseum on kui suur küla oma kiriku, kõrtsi, poe, koolimaja ning 12 talukompleksiga. Lisaks veskid, pritsikuur, mereäärsed võrgumajad, tantsu- ja kiigeplats ning kaunis parkmets Rocca al Mare paekaldal. • Ekskursioonid, ka audiogiid • Hobusõit ja koduloomad • Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine • Jalgrataste, kärude ja ratastooli laenutus • Laste mänguväljakud Kolu kõrtsi juures ja kiigeplatsil • Käsitööpood kassahoones, käsitöödemonstratsioonid taludes (suvehooajal) • Seminari- ja peoruumid, toitlustus

Avatud suvel kell 10-20, talvel kell 10-17. Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. GPS: 59° 25’ 53” N, 24° 38’ 10” E Tel: +372 654 9100 info@evm.ee; www.evm.ee

Tallinna Loomaaed Tallinna loomaaeda külastades on võimalik tutvuda 4350 looma, linnu, kala ja roomajaga rohkem kui 400 eri liigist. Samuti võib teha mõnusa jalutuskäigu linna ühes suurimas liigirikka alustaimestikuga tamme-segametsas, mis kevadeti rõkkab linnulaulust. Suvekuudel on loomaaias avatud eraldi laste loomaaed. Lisaks on lastele loomaaias ka mänguväljakud ja miniraudtee. Päris pisikeste külastajate jalavaeva kergendamiseks on võimalik üürida järelveetavaid vankrikesi. Loomaaed on ainus Tallinna vaatamisväärsuste ja muuseumide seas, mis on avatud 365 päeva aastas, seega iga päev. Loomade käitumine on suvel ja talvel, kevadel ja sügisel erisugune. Seepärast tasub loomaaeda külastada igal aastaajal. Neile, kel loomaaia vastu kestvam huvi, soovitame loomaaia kuu- või aastakaarti.

Põhjavärav (Paldiski mnt. 145) avatud iga päev / Läänevärav (Ehitajate tee 150) avatud mai okt. Tasuline parkla, loomaaia piletiga soodustus. Paldiski mnt 145/Ehitajate tee 150, Tallinn. GPS: 59° 25’ 26” N, 24° 38’ 55” E Tel: +372 694 3300 www.loomaaed.ee

Kassad avatud: november-veebruar 9-15/ märts-aprill, september-oktoober 9-17/ mai-august 9- 19 Laste Zoo avatud 1.juuni – 02.september (kaasa arvatud) iga päev 10–16 Loomaaias võib viibida kuni kaks tundi pärast kassade sulgemist.

Paksus Margareetas, Pikk 70, Tallinn

Avatud: mai-sept. E – P 10.00 – 18.00; suletud 23.-24. juunil okt.-aprill K – P 10.00 – 18.00; suletud riigipühadel

Harjumaa

Таллинн

Ida-Virumaa kaart

27°00

I D A - VIRUMAA l a

v a N a r

KOHTLAJÄRVE

Toila .

Aa Purtse 3

Aseri

4 Kohtla 6KUKRUSE

Lüganuse

KIVIÕLI

PÜSSI

Sonda

KOHTLANÕMME

8 KÄVA

rtse

ng erj a

Oonurme

Tudulinna

VIIVIKONNA

Tudulinna

Illuka Kuremäe Illuka

2 Kuningaküla Jõuga

Iisaku 7 Iisaku

SLANTSÕ

5 Avinurme

Alajõe

Vasknarva

Ulvi Võtikvere

Torma

Vaiatu

Torma

Tõikvere Kasepää re l av e Kul

Voore

Saare

MUSTVEE

Peipsi järv

ssa Plju

Avinurme Lohusuu

Rannapungerja

Lohusuu

VENEMAA

Kauksi

Venevere

Raja

Kasepää

Omedu

Pala

Lümati

Narva veehoidla

Vaivara

Jaama

Laekvere 5 9°00

Raudi

VäikePungerja

Tudu

Soldina

Pagari

Mäetaguse

Anguse

Auvere

JÕHVI Toila Kurtna

Mäetaguse

Maidla

Sinimäe 1

Vaivara

AHTME

Kiikla

NARVA

SOMPA

Savala

Sonda

SILLAMÄE Voka

Edise

Jõhvi

Narva

59° 30

Mahu

NARVAJÕESUU

Aseri ViruNigula Rannu

Ust-Luga

28°00

GDOV V © Regio 2009 KL-9-012 OUDOVA A

20 km

Ida-Virumaa

vaatamisväärsused Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137.

„Jaht kui elulaad”. Tel. +372 5565 3759, www.elulaadikeskus.ee.

Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13, Jõhvi. Tel: +372 337 0568.

6. Kukruse polaarmõis. Hiljuti restaureeritud Kukruse mõisas saad teada baltisakslaste rollist Eesti ühiskonnas ja tutvuda von Tollide sugupuuga. Siin võid õppida kirjutama gooti kirjas ja viia end kurssi Sannikovi maa avastusretkega. Tel. +372 5305 9902, www.kukrusemois.ee.

1. Narva linnus on Eesti üks vanemaid ja suuremaid linnuseid (ehitatud XIII–XVII sajandil). Ta moodustab koos teisel pool Narva jõge asuva Jaanilinna linnusega ainulaadse arhitektuurilise ansambli. Huvilistele on avatud kindluse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Linnuse viies saalis on püsinäitused Narva ajaloost alates XIII sajandist kuni XX sajandi alguseni. Tel: +372 359 9230, www.narvamuuseum.ee. 2. Pühtitsa nunnaklooster. See vene õigeusu klooster asub Illuka vallas Kuremäe külas. Klooster on ehitatud aastail 1892–1895. Legendi järgi näinud Kuremäe elanikud XVI sajandil ilmutust. Pärast seda leitud iidse tamme alt õigeusu ikoon. Tõenäoliselt asus seal kunagi vadjalaste järeltulijate metsakabel. Sellest ajast peale aga hakati mäge nimetama Pühtitsaks, mis tähendab pühitsetud kohta. Praegu elab kloostris sadakond nunna ja noviitsi. Tel: +372 339 2124, www.puhtitsa.ee. 3. Purtse kindluselamu asub Tallinna–Narva maantee 135. kilomeetril ja torkab silma oma rühika torni, valgete seinte ja punase katusega. Tänapäeval korraldatakse siin kontserte, näitusi ja muid sündmusi. Samuti saab tellida peolauda ja toitlustamist. Tel. +372 335 9388, www.purtsekindlus.ee.

7. Iisaku muuseum. Legend räägib, et pärast laastavat sõda surnud kõik Iisaku elanikud. Ellu jäänud vaid üks Iisaku-nimeline noormees, kes varjanud end terve sõja kuivas kaevus. Ta leidnud valge hobuse ja läinud endale naist otsima. Sirtsi soos kohanud ta üht vanatüdrukut. Noormehe järgi saanud koht nimeks Iisaku ja siinsed elanikud olla kõik tema järeltulijad. Tel. +372 339 3036, www.iisakumuuseum.ee. 8. Kohtla kaevanduspark-muuseum on endisesse kaevandusse rajatud maa-alune muuseum. Giidi saatel toimuval ekskursioonil saad uudistada, kuidas kaevandatakse põlevkivi ning milliseid masinad ja seadmeid selleks kasutatakse. Maa all saab sõita ka rongiga. Ekskursioon maa peal ja maa all kestab kokku poolteist tundi. Muuseum varustab Sind ekskursiooniks kaevurikuue, -kiivri ja -lambiga. Tel. +372 332 4017, www.kaevanduspark.ee.

4. Valaste juga Ontikal on suurim juga mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Aastal 1997 ehitati turistidele joa vastasküljele spetsiaalne vaatetorn. 5. Avinurme elulaadikeskus avati 2010. aasta juunis. Keskuses on kaks puutöötuba ja kaks käsitöötuba. Siin saab vaadata ka näitust „Puus sündinud elu”, mis tutvustab kohalikku kultuurilugu, ja näitust

SUURIM KAUBANDUSKESKUS Ida-Virumaal The Biggest Shopping Centre in Ida-Virumaa Rohkem kui 50 poodi, söögikohta, toidupood, MyFitness spordiklubi, ööklubi ja palju muud! More than 50 shops, food court, food store, sports club, night club and lots more! AVATUD/OPEN: Esmas – Lau/Mon – Sat 10 – 20 Püh/Sun10 Rimi Hypermarket: Esmas – Püh/Mon – Sun 9 – 22

– 18

Narva Tallinna mnt 19c

+372 357 9300 www.fama.ee

Ida-Virumaa

üldine informatsioon Pealinn: Jõhvi Linnad: Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe Pindala: 2305 km² Rahvaarv: 167 542 Ida-Virumaa on oma geograafia, looduse ja kultuuriloo poolest üks Eesti huvitavamaid piirkondi, siin asuvad kõrvuti ajaloolised lossid ja tööstuslinnad. Maakonna põhjaosa suurim vaatamisväärsus on ilus merekallas pankranniku ja kilomeetrite pikkuste randadega. Maakonna idaosas asub kiirevooluline Narva jõgi ning lõunaossa jäävad Peipsi järve äärsed liivaluited ja männimetsad. Ida-Virumaal on avastatud Eesti vanimad asulapaigad, osa leide on pärit rauaajast. Siin on arvukalt muistseid linnuseid ning keskaegseid mõisaid, losse, kirikuid ja kloostreid. Kauguses sinetavad künkad on tuhamäed: neid aherainemägesid leidub terves tööstuspiirkonnas. Siinsed tööstusmaastikud kütkestavad nii seiklushimuliste kui ka loodushuviliste matkajate meeli. Mõisatest tõuseb esile Saka mõis. Sellest on säilinud neorenessanslikus stiilis härrastemaja, mis on ehitatud aastatel 1862–1864. Hoonet ümbritseb ilus park. Külalistele on loodud suurepärased tingimused telgis ja kämpingus ööbimiseks. Mõisakompleksis asuvad veel hotell, spaa ja restoran. Ilus mõis asub ka Aa külas – sellessamas, millega algab enamik entsüklopeediaid. Barokkstii-

lis härrastemaja on ehitatud XVII sajandi lõpus ja taastatud 1730. aastal. Praegu paikneb seal hooldekodu. Pühajõe orus asuv Oru lossipark on mänginud ajaloos olulist rolli, sest siin oli Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi suveresidents. Itaalia stiilis hoone hävis Teises maailmasõjas. Lossi lähistel paikneb Toila spaakeskus. Aastail 1918–1936 elas Toilas vene luuletaja Igor Severjanin. Tema maja pole küll enam alles, aga säilinud on mälestuskivi. Ida-Virumaa on kuulus ka Vaivara vallas asuvate Sinimägede poolest, mis on olnud kaitseliiniks paljudes sõdades. Lõõgastuda ja lihtsalt rannas peesitada saab Narva-Jõesuus, mis on üks Vene kuulsuste suvepuhkuse veetmise lemmikkohti. Siin omavad maja lauljatar Irina Ponarovskaja, satiirik Semjon Altov ja jalgpallitreener Valeri Karpin.

Huvitavaid fakte • Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi (keskmine vooluhulk 400 m³/s). • Kurtna järvestik on Eesti suurim järvistu (40 järve 30 km² maa-alal). • Estonia kaevandus on suurim maa-alune põlevkivikaevandus. • Eesti soojuselektrijaamas asuvad Eesti kõrgeimad korstnad (250 m). • Valaste juga on Eesti kõrgeim juga (25 m). • Ontika on Eesti kõrgeim paekallas (56 m). • Narva-Jõesuus asub Eesti pikim rand (7,5 km).

Ida-Virumaa Narva

Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Pindala: 85 km² Rahvaarv: 64 057 Narva on eriline ja kordumatu linn, kus mitme sajandi vältel on kohtunud erinevad rahvad ja kultuurid. See paik on olnud minevikus ning on ka praegu kõige ehedam ida ja lääne geograafiline ning ajalooline ristumiskoht. Kuid piir Eesti ja Venemaa vahel pole ainult eraldusjoon, vaid ka kohtumispaik: ega ilmaasjata nimetata neid kaht riiki ühendavat silda Sõpruse sillaks. Narvat on läbi aegade valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. See on ainus koht maailmas, kus kaks võimast vastast kõrguvad teine teisel pool jõge, üksteisest vaid noolelennu kaugusel: Vene linnus XV sajandist ja ordulinnus XIV–XVII sajandist moodustavad arhitektuurilise ansambli, mis on Põhja-Euroopas ainulaadne. Just siit algasid 1700. aastal Põhjasõja suured sündmused. Praegu asub Narva linnuses Narva muuseum.

Suurt huvi äratavad ka Narva bastionid, mis on Eesti kõige paremini säilinud kaitserajatiste süsteem. Victoria bastionil asub Narva vanim park Pimeaed, mis on linnaelanike üks armastatumaid kohti. Üle Paxi bastioni pääseb barokkstiilis ehitatud Narva raekotta. Narvas asub ka Eesti suurim luteri kirik, 19. sajandi lõpus Kreenholmi manufaktuuri poolt oma luterlastest töölistele ehitatud Aleksandri Suurkirik, mis sai kannatada nii I kui II Maailmasõjas ja 1944.a. hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Tänaseks on kiriku kellatorn taastatud. Aleksandri kirikus on võimalus külastada kellatorni, sinna rajatud vaateplatvormi ja muuseumi, kus on eksponeeritud 14 – 21.saj. kunstiteosed. Meelelahutust pakutakse ööklubis Geneva. Rahulikuma muusika austajad võivad sisse astuda kohvikusse Jazz Cafe, mis on Narva linna üks õdusamaid kohti. Kohvikus saab nautida nii džässi, bluusi kui ka klassikalist muusikat. Vaid mõne minuti autosõidu kaugusel Narvast asub Narva-Jõesuu kuurort, kus võib peesitada rannas. Lisainfo: www.narva.ee, tourism.narva.ee.

Ida-Virumaa

Sillamäe

Sillamäe – üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu – paikneb Ida-Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna kujunemisel on olnud oma huvitav ajalugu: kaunis kuurortasula muutus pärast Teist maailmasõda salastatud ja kinniseks Nõukogude sõjatööstuslinnaks. Et Sillamäed ei eksisteerinud pool sajandit kaartidel, ei teata linnast palju. Külastajad võivad nautida mere ääres asuvale Balti klindile rajatud tööstuslinna, mis rabab kauni loodusega: maaliline Sõtke jõgi, mis on paisutud erinevatele tasanditele, kasesalu, linna pargid, meri ja mereäärne männik. 18.sajandil oli linn paljude Eesti ja Vene intelligentide suvituspaigaks. Investorite jaoks on olnud tähtsad linna suurepärane asukoht, vabamajandustsooni eelised, vajaliku maa ja infrastruktuuri olemasolu. Sillamäe vaatamisväärsused on omanäoline arhitektuuriga vanalinn, kus silmailu pakuvad suursugused trepid, millest saab alguse rannapromenaad. Kaunilt kujundatud linnaväljak uhke kultuurikeskuse ja linnavalitsuse hoonega on külaliste meelispaik. Sillamäe linnamuuseumis on elevusttekitav nõukogude aega tutvustav väljapanek, huvitav kivimitekogum ja kunstigalerii. Ka aktiivse puhkuse veetmiseks on Sillamäel mitmeid võimalusi.Kultuurielu teeb ainulaadseks erinevate rahvuskultuuride lõimumine. Sil-

lamäe spordikompleks “Kalev” on regiooni suurim. Sillamäe suurepärased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi kasutavad ka välisriikide sportlased, kes korraldavad siin regulaarselt oma treeninglaagreid. 2012.aasta on Sillamäe linna jaoks erilise tähtsusega: täitub 510 aastat koha esmamainimisest ja 55 aastat linna staatuse määramisest. Juubeliaastal toimuvad linnas erinevad kultuurija spordiüritused, peamiseks juubeliürituseks on juunikuus toimuvad linna päevad. sillamae.kovtp.ee Kuupäev 8.-10.06 16.06 22.06 29.-30.06 08.07.

Üritus Rahvakultuuripäevad Festival “Jazz Time suverütmid” peaesineja-Raimonds Pauls ansambliga Kultuuri-ja kunstifestival “Suvehari” Sillamäe Linna Päevad 7 linna muusika 2012 Gerli Padar ja Uku Suviste

Ida-Virumaa Püssi

Püssi on väike linn Kirde-Eestis Ida-Virumaal. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli linnas 1289 elanikku. Püssi asula tekkis 1869. aastal ümber samanimelise XV sajandist pärit mõisa, kui selle lähedale hakati ehitama Peterburi–Tallinna raudteed. Esimene siinne

tööandja oli saeveski, mis asus Püssi mõisas Purtse jõe kaldal. Seetõttu hakati Püssi mõisa nimetama ka Uue-Purtseks. Asula laienes: siin alustasid tööd tellisetehas, vorstivabrik, nahaparkimistehas ja elektrijaam. Teise maailmasõja ajal jäi Püssi sõjategevuse eesliinile ja sai tugevasti kannatada. Aastail 1953–1993 kuulus Püssi administratiivselt Kohtla-Järve koosseisu. Püssi oli tuntud põlevkivi kaevandamise ja puitplaatide tootmise poolest. Aastal 1993 sai Püssi iseseisva linna staatuse. Püssis tegutsevad kultuurimaja, raamatukogu ja kaks lasteaeda. Püssi mõisahoones (mis asub juba väljaspool linna) tegutseb praegu Lüganuse keskkool. Püssi mõisas sündis 1804. aastal ajaloolane ja portretist Carl Timoleon von Neff. Mõisa ümber on rajatud kaunis park. Tere tulemast Püssi linna!

Kohtla-Järve

Kohtla-Järve linn on üsna noor: ta on sündinud möödunud sajandi keskel: 15. juunil 1946. Hoolimata oma noorest east kuulub ta Eesti viie suurema linna hulka. Kohtla-Järve koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna. See tööstuslinn on rajatud põlevkivibasseini keskele. Põlevkivi on omamoodi tahke nafta, mida kasutatakse kütusena, aga ka keemiatööstuse toorainena. Suured põlevkiviettevõtted asuvad linna territooriumil. Kukruse linnaosas asuva muuseumi püsiekspositsioon tutvustab põlevkivi tekkimise, avastamise

ja kasutuselevõtmise ajalugu aga ka põlevkiviõli tootmist ja ümbertöötamist. Kuigi põlevkivi leidub paljudes riikides, on Põlevkivimuuseum ainus. Samas saab näha üle 80 teosest koosnevat püsinäitust “Põlevkivitööstus kunstis”. Muuseumi alla kuulub ka kunstigalerii Valge Saal, mille põhiülesanne on korraldada näitusi ja kontserte. Põlevkivimuuseumi juures tegutseb veel teabe- ja õppekeskus Vene Muuseumi Virtuaalne Filiaal, millel on kaks osa: teaduse ja hariduse osas asuvad muuseumikogusid ning vene kunsti ajalugu kajastavad trükised, multimeediaprogrammid ja filmid; multimeedia osas saab huviline jälgida kunstiteadusprogramme, mis on loodud infotehnoloogia uusimate vahendite abil. Järve linnaosas Karl Lutsu tänaval on võimalik uudistada ainulaadset sõjaeelsete paekivielamute kvartalit ning linna vanimat säilinud koolihoonet, mis on ehitatud aastal 1937 ja võetud riikliku kaitse alla. Samas linnaosas asuvad ka hästi säilinud nn Stalini hooned, mis annavad aimu 1950. aastatel viljeletud nõukogudeaegse linnaplaneerimise stiilist. Kohtla-Järvel on palju kultuurija spordirajatisi, kus korraldatakse mitmesuguseid, muu hulgas ka rahvusvahelisi üritusi.

Ida-Virumaa

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu – linn, kus on alati päike !

Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg kasutati esmakordselt 1684. aastal, mis säilis ametidokumentides kuni 1922. aastani. 1875. aastal otsustas Narva linnavolikogu teha Narva-Jõesuust heakorrastatud kuurordi. Ametlikult suvituskohaks nimetas Riiginõukogu Narva-Jõesuu 1894. aastal. Täna töötab linnas üle 10 erineva kohviku, restorani ja baari, kus linna külastajad võivad nautida kohalikku toitu ja meeldivalt aega veeta, ning üle 10 majutusettevõtte. Narva-Jõesuus toimub aastaringselt rohkelt erinevaid kultuuri ja meelelahutusüritusi. Linna visiitkaardiks on kujunenud augustikuu alguses mitmepäevase üritusteseeriaga tähistatav linna sünnipäev ning septembrikuu teisel poolel peetav Silmufestival. Tänane Narva-Jõesuu on ühendanud endas vana ja uue, linn areneb. 2012.a suuremaks projektiks on rannaala väljaehitamine. Rohkem infot: www.narva-joesuu.ee

Ida-Virumaa

külasta kindlasti Avinurme Elulaadikeskus

Iisaku Muuseum

Võidu 2, Avinurme. GPS: 58° 59’ 21” N, 26° 52’ 41” E Tel: +372 552 1331 info@elulaadikeskus.ee www.elulaadikeskus.ee

Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59° 5’ 48” N, 27° 18’ 47” E Tel: +372 339 3036; +372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee ; www.iisakumuuseum.ee

Siin tutvustatav elulaad on läbi põimunud oskusest tunnetada loodust, teha puu- ja käsitööd ning nautida muusika ja lauluga rikastatud seltsielu. Toitlustamine, piirkonna käsitöö müük, muuseum, töötoad, riistapuupark.

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum

Lehe 10A, Kukruse, Kohtla-Järve. GPS: 59°23’51’’N 27°20’47’’E Tel: +372 332 1350; +372 5335 9080 info@pkm.ee; www.pkm.ee

Kukrusel asuva muuseumi püsiekspositsioon tutvustab põlevkivi tekkimise, avastamise ja kasutuselevõtmise ajalugu, aga ka põlevkivi toot-

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa maakonna ajaloopärandiga seotud materjale. Muuseumi eksponaatide hulgas on esemeid alates 13. sajandist pärinevast inimluustikust, topistega loodustoast kuni Maxim raskekuulipildujani välja. Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige eriilmelisemas maakonnas – Ida-Virumaal. Kaminasaali üürimise võimalus. mist ja ümbertöötlemist. Kuigi põlevkivi leidub ligi 100 riigis, on Põlevkivimuuseum ainus. Samas saad näha üle 80 teosest koosnevat püsinäitust “Põlevkivitööstus kunstis”. Lähedalasuva Kukruse tehismäe külastamiseks saab meilt tellida giidi. Muuseumi koosseisus on veel Kohtla-Järvel asuvad Põlevkivimuuseumi Valge Saal ja „Vene Muuseumi“ virtuaalne filiaal. Avatud: Kolmapäev, Neljapäev, Reede 11:00-18:00 Laupäev 10:00-16:00 Esmaspäev, Teisipäev, Pühapäev avatud ainult gruppidele - ettetellimisel!

7. juuli 2012 - traditsiooniline kalalaat Lohusuus Traditsiooniline laat, kus põhirõhk on kala ja kalatoodete tutvustamisel. Rikkalik kultuuriprogramm, Vello Vaheri tsirkus. Külalisesineja - ansambel “Tuulelõõtsutajad”. Tel: +372 5346 5861 www.lohusuuselts.ee

Ida-Virumaa

toitlustus

Kuremäe Apteegi Kohvik ja Hostel

Kuremäe küla, Illuka vald. Tel: +372 339 2130; +372 525 0896 info@copsmax.ee; www.copsmax.ee

Soojad söögid 10.00-20.00 Kohvikus kohti 45-le, terrassidel 60-le, gruppide toitlustamine, peolauad, firmapeod, seminarid ja catering ettetellimisel. Majutus: 15+ kohta. Meie majutus- ja toitlustuskoht asub Ida-Virumaa tähelepanuväärsemate ja enim külastatavate turismiobjektide vahetus läheduses: Valaste joani 50 m, Kuremäe Pühtitsa nunnakloostrini 200 m.

Toila Sadamakõrts

Klubi Prowints

Restoran, baar. Kõrtsiteenus, peo- ja peielaudade tellimine (kuni 60 kohta). Firmaürituste korraldamine. Avatud suvekuudel: P-N 11.0024.00, R-L 11.00-3.00

- parim tantsuklubi Ida-Virumaal. Meeleolukad peod hommikuni!

Merepuiestee 21 Toila vald Tel: +372 336 9619 ; +372 5345 4896 paalo@hot.ee

Äri 2, Iisaku. club@prowints.ee www.prowints.ee

Kohvik Mozart & Catering ootab külalisi Jõhvi Kontserdimaja 2. korrusel. Lisaks kohviku päevapakkumistele on olemas ka A la Carté menüü ning kohapealne pagaritöökoda teeb nii saiakesi-pirukaid-kooke, kui ka leiba. Kohvik tegeleb kõrgetasemelise catering-teenuse pakkumisega nii kontserdimajas toimuvatel üritustel kui väljaspool, sõltumata ajast ja kohast. Lisaks seminaride kohvipausid, konverentsilõunad ning grupitoitlustus. Kohviku toitlustusjuht A. Nikośkov on Eesti paremuselt 3. kokk (Aasta Kokk 2011 3. koht) ning Hõbelusika konkursil saavutati väga hea tulemus! Jõhvi Kontserdimaja 2. korrus Pargi tn 40, Jõhvi 41537 Telefon: +372 555 41 214 www.kohvikmozart.ee

Ida-Virumaa majutus

Toila Puhkemaja

Kauksi Puhkemaja

Pikk tn. 24, Toila vald. GPS:59°25’12’’N 27°30’33’’E Tel: +372 501 4302 toilapuhkemajad@hot.ee www.hot.ee/toilapuhkemajad

Kauksi, Iisaku vald. GPS: 27° 14’ 35” N, 59° 0’ 27” E Tel: +372 521 9326 kauksi.puhkemaja@mail.ee; www.kauksipuhkemaja.ee

Me asume Ida-Viru maakonna keskusest Jõhvist 11 km kaugusel, kuulsa Toila-Oru pargi vahetus läheduses. Puhkemajas on majutuskohti seitsmele inimesele. Maja esimesel korrusel asuvad puhkeruum, miniköök, wc, dushiruum ja saun. Teisel korrusel on kolm tuba (kuus voodikohta).

Puhkemajad sobivad nii perepuhkuseks kui ka inimestele, kes eelistavad vaikust, rahu ja privaatsust.Ümberringi marja- ja seenemetsad. Töötame aastaringselt. Talvel suusarajad ja kalapüük, räätsade ja matkakelkude rent.Ettetellimisel toitlustame kuni 60 inimest.

Hotell Alex

Matsu Talu

Kalevi 3, Kohtla-Järve. Tel: +372 339 6230; alex@alex.ee; www.alex.ee

Sahargu küla, Tudulinna vald. Tel: +372 502 5113 evaaramaa@hot.ee; www.matsutalu.eu

Asume Kohtla-Järve kesklinnas kolmekorruselise maja teisel korrusel. Maja esimesel korrusel on Alexandri pubi ja kasiino. Teisel korrusel asuvad numbritoad ja kovik-baar, mis on avatud 24h. Maja kolmandal korrusel asub piljardisaal-klubi ja baar. Hotellis on 10 kaasaegset kaheinimese numbrituba. Võimalus tellida sööki ja jooki numbritubadesse ja kasutada šeifi väärisesemete ja dokumentide hoidmiseks.

Majutus, suitsu- ja soome saun. Püstkoda (võimaldab korraldada grill- ja pannkoogiõhtuid). Võimalus ratsutada, käia kanuumatkal, mängida tennist, korv- ja võrkpalli. Korraldame teie soovil ka jahiretki Ida-Virumaa metsadesse ja loodusmatku Muraka rabasse.

Ida-Virumaa majutus

Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus Illuka küla, Illuka vald. Tel: +372 528 3239 puhkekeskus@alutaguse.com http://alutaguse.com/

Alutaguse Seikluspargis on 5 erineva raskusastmega seiklusrada. Suvel avatud Eestis ainus 120 m pikk tuubirada. Majutust pakume kahe- ja kolmekohalistes tubades, meil on olemas autokaravani kohad ja võimalus telkida. Lisaks on võimalik tellida saunakompleks koos väikese basseiniga. Puhkekeskuses on suusalaenutus. Laenutada saab ka käimiskeppe ja rulluiske. Keskuses on kõik vajalik ürituse läbiviimiseks, aitame ürituse korraldada ideest lahenduseni.

Motovilla Puhkemaja asub Ida-Virumaal Toila vallas maalilises Pühajõe külas. Pakume oma külastajatele privaatset asukohta majutuseks, seminariks, peopaigaks ning saunaõhtuks. Läheduses paiknevad sellised huvitavad kohad nagu Aluoja joastik, Oru park, Pühajõgi, Valaste juga, Päite pank, Toila Spaa, Pühajõe motokrossirada jne. Hoone kahe- ja kolmekohalistes tubades, invatoas ja sviitides on kokku 34 magamiskohta. Kõikides tubades on mugavustega wc ja dušš, paljud toad on rõduga, sviitides on täisvarustuses köögiosa pliidi ja külmkapiga. Soklikorrusel asub köök kõige vajalikuga, mida on võimalik kasutada kõikidel puhkemaja klientidel. Eraldi korrustel asetsevad seminariruum ning söögisaal, mis mahutavad kuni 45 inimest ning sama suur puhkeruum suure televiisoriga. Saunakompleks oma maitsekas ning kaasaegses lahenduses mahutab vabalt 12 inimest. Toila Vald, Pühajõe küla, Motovilla. Tel +372 5647 7633

Lisainfo aktiivse tegevuse ja hinnakirja kohta info@motovilla.ee või www.motovilla.ee; leiad meid ka Facebookis.

Järvamaa kaart

Kadrina

KEHRA

Raasiku

J Ä RVAMAA

AEGVIIDU

Kõue

Habaja

Jäneda

ala

KoseUuemõisa Ravila Kose Vardja

Alavere

Albu Paunküla Paunküla vh

Aravete

Järva-Madise

Roosna Ahula

Lin tsi

Pä

Kä ru

Anna

u rn

Lõõla

PAIDE

Vao

Mäo

Koigi

Paide

Vändra

TÜRI Särevere Käru

Vägeva

aa ltsam Põ

Koigi

Oisu Imavere

Kabala

Türi

Pisisaare

VÕHMA

Kõo Koksvere

Kõo Reegoldi

Olustvere

Kalana

Pajusi

Adavere

Lustivere

Põltsamaa Kahala

Endla jv

Pajusi

Päinurme

Retla Imavere

Laupa

Ervita

Koeru

Türi-Alliku

Kurgja

Rakke

Kärde

Käru

Rakke

Müüsleri

Väätsa

Kaansoo

Pikevere

Koeru

Peetri

6 2

Kiltsi

Järva-Jaani

RoosnaAlliku Kareda

Väätsa Tarbja

Suurejõe

Vao

Vajangu

1 Kaalepi

Paide

VÄNDRA

Sääse VäikeMaarja

Ambla

Roosna- JÄRVAKarinu Alliku JAANI 3

Vändra

Assamalla Porkuni

Ambla

Albu

Kuimetsa 59°00

Moe

Tapa

4 Käravete

Kaiu

Vahastu

Lasila

Tamsalu

Ardu

Kaiu

Rakvere

Kiku

TAPA

Lehtse

Jäg

Anija

Lepna

26°00

Lehtmetsa

Esku Võisiku u

PÕLTSAMAA

-K ma a20 km 10Väike-Kamari

m arii Kamari © Regio 2009 KL-9-012 Kolga-Jaani

Pikknurme Pikknur P knur

Järvamaa

vaatamisväärsused Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400. 1. A. H. Tammsaare muuseum asub Eesti kuulsaima kirjandusklassiku sünnikodus. Muuseum avati 1958. aastal, kirjaniku 80. sünniaastapäeval. Siin saab uudistada elumaja, aita, rehielamut, lauta ja popsimaja. Nendes hoonetes võib näha talupoegade eluolu ajast, mida on kirjeldatud romaanis „Tõde ja õigus”. Endises elumajas avatud näitus tutvustab kirjaniku elu ja loomingut. Suvel toimuvad siin mitmesugused üritused ja suure populaarsuse saavutanud vabaõhuetendused. Muuseumist saavad alguse matkarajad, mis kulgevad läbi Kõrvemaa kõige maalilisemate paikade. Avatud T–P 11–18. Tel: +372 5340 3461, www.tammsaare.albu.ee. 2. Vallitorn ja Wittensteini ajakeskus. 1265. aastal ehitas Liivi ordu Paidesse kaheksatahulise torni, mis sai hiljem tuntuks Vallitornina. Sõdade ajal on see mitu korda hävinud. Esimest korda taastati 30-meetrine torn aastatel 1895–1897. Aastal 1941 õhkisid torni Nõukogude väed. Teist korda taastati Vallitorn Paide linna 700. aastapäevaks. 23. aprillil 1993 avas hoone taas huvilistele uksed. 2011. aastal pandi tornis üles püsinäitus „Wittensteini ajakeskus”, mille ettevalmistamisel osales palju Eesti tuntud tegelasi. Näituse vaataja asub rännakule läbi aja: viikingiajast tänapäevani. Avatud K–P 10–18. Tel: +372 385 0576, www.wittenstein.ee. 3. Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis saab näha vanu protokolliraamatuid, endisaegse tuletõrjeühingu hiljuti leitud lippu, arvukalt fotosid, medaleid ja diplomeid. Samuti on muuseumis väljas need esemed, mis võivad olla tulekahju põhjustajaks. Muuseumis on ainulaadne kahekorruselise puumaja makett, milles väikeste tuledega osutatakse 27 tulekahju põhjusele. Väljapanek sisaldab ka tulekustuteid, pritsimeeste tööülikondi,

kiivreid ja palju muud. Muuseum on avatud ainult ettetellimisel! Tel: +372 514 9485 või +372 515 3638. 4. Kakerdaja raba on üks suuremaid märgalasid Kõrvemaal. Raba asub Tarvasjõest põhja pool, hõlmates ligikaudu 1000-hektarise maa-ala. Selle maalilise raba omapäraks on kahel tasandil paiknevad rabajärved. Kevadel ja sügisel peatuvad rabas tuhanded linnud. Raba põhjaosas asub 6,7-hektarine Kakerdaja järv. Huumusrikkas järves puudub taimestik. 5. Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis eksponeeritav püsinäitus on pühendatud ringhäälingu ajaloole alates esimestest proovisaadetest kuni praegusaja ülekanneteni. Ettetellimisel saab reserveerida ekskursiooni koos giidiga või mõne huvitava programmi: näiteks lavastusliku programmi „Teeme raadiokuuldemängu” või telesaate tegemise programmi „Meie uudised”. Avatud E–L 10–17. Tel: +372 385 7055, www.rhmuuseum.ee. 6. Eesti piimandusmuuseum asutati 1976. aastal Eesti esimese ühispiimatalituse meiereisse Imaveres. Külastajaile avati muuseum 14. juulil 2001. Püsiekspositsioon hõlmab Eesti piimanduse ajalugu läbi aegade. Avatud E–L 11–17. Tel: +372 503 3886, www.piimandusmuuseum.ee.

Erialad põhihariduse baasil

Erialad keskhariduse baasil

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a Puit- ja kiviehitiste restaureerimine 3 a Liikurmasina juht 20 nädalat, õppetöö algab veebruaris 2013 Põllumajandus 3,5 a Hobumajandus 3 a Puhastusteenindus 3 a Kodumajandus 3 a Autotehnik 3,5 a Teedeehitus 3 a Elektrik 3 a Laohoidja 3 a Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Logistika klienditeenindaja 3 a UUS! Müüja 1 a UUS! Kaubakäsitleja (tõstukijuht-laooperaator) 20 nädalat, õppetöö algab veebruaris 2013

Teedeehitus 2 a Autotehnik 2,5 a Elektrik 2 a Autodiagnostik 1,5 a õppetöö algab 2013 märtsis Puhastustööde juhtimine 1 a, õppetöö algab 2013 veebruaris Hobumajandus 2 a Põllumajandus 1 a Karusloomakasvatus 1 a Väikeettevõtlus 1 a Müügikorraldus 2 a Veokorraldaja 1 a UUS! Loomaarsti abiline 1,5 a UUS! Kalakasvataja 1 a

VÄÄRT JA VÄÄRIKAS KUTSEOSKUS NING PÄDEV TÄIENDÕPE KOGU ELUKS!

Järvamaa

üldine informatsioon Pealinn: Paide Linnad: Paide, Türi Pindala: 2461 km² Rahvaarv: 35 963 Järva maakond – see on sood ja rabad, viljakad põllumaad ja vanad kultuuritavad. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mis võtab tänapäeval enda alla sama territooriumi, mille maakonna moodustumise algusaegadel XIII sajandil. Maakonnas on vaid kaks linna: Paide, mis sai linna staatuse juba 30. septembril 1291, ja Türi, mis on tänu kevadistele lillelaatadele teeninud kevadpealinna tiitli. Järvamaal paikneb üks Eesti vanemaid asundusi: Kareda küla (esimest korda mainitud 1212. aastal). Maakonna kõrgeim punkt on Tõrevere mägi (136 m) ning Järvamaal asuvad ka Kõrvemaa maastikukaitseala (204 km²) ja Türi voorestik (104 km²). Järvamaal saab meeldivalt aega veeta turismitaludes või võtta ette retki loodusesse. Kultuurihuvilisi turiste ootavad siin maakonnas muuseumid, mõisad, kirikud, atraktsioonid, kultuurisündmused ja muu aktiivne tegevus. Paide linnal on ainulaadne geograafiline asend. Siit on iga suurema Eesti linnani umbes 100 kilomeetrit. Just seetõttu kannab Paide Eestimaa südame uhket tiitlit. Linn on oma nime saanud paekivi järgi. Paides on palju paest skulptuure: näiteks linna piiril seisev „Hääletaja”, Kitsa tänava „Paesümfoonia” helilooja Arvo Pärdi sünnimaja juures ja Vallimäel paiknev „Neli kuningat”, mis tähistab kohta, kus enne Jüriöö ülestõusu hukkus neli eesti soost juhti. Igal aastal

toimuvad Paides traditsioonilised paekivipäevad, kuhu tulevad omavahel võistlema skulptorid. Paides asub ka Järvamaa muuseum, mis on loodud baltisakslaste initsiatiivil XX sajandi alguses. Püsiekspositsiooni pärl on 200 esemest koosnev Paide vana apteegi sisustus. Türi asub Paidest vaid 15 kilomeetri kaugusel. 2010. aasta sügisel ühendati need kaks linna omavahel jalgratta- ja jalakäijateega. Kindlasti tasub Türil minna vaatama XIII sajandil ehitatud kolmelöövilist Püha Martini kirikut. Linnakeses asub ka Püha Kolmainu õigeusu kirik. Järva-Jaani vald on rikas muuseumide poolest, siin asuvad näiteks tuletõrjemuuseum, kinomuuseum ja koduloomuuseum. Kohalikud elanikud hindavad oma kodukohta kõrgelt: nad on oma tööde-tegemiste ja hoolega loonud elukeskkonna, mis on Järvamaa kuulsaks teinud.

Huvitavaid fakte •

Eesti kõige viljakamad põllumaad asuvad Koigi vallas Järvamaal.

•

Albu vallas asuv Valgehobusemägi on 106 meetri kõrgune. Kõrgendiku tipus paiknevast vaatetornist avaneb Kõrvemaa panoraam. Legendi järgi heitnud eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg pärast rasket künnitööd puhkama, hundid aga rünnanud tema valget hobust ja murdnud selle maha. Hobuse kerest moodustus see mägi.

Järvamaa

Türi - Roheline vald Järvamaa lõunaosas asuv Türi vald on üks suuremaid Kesk- Eestis. See on piirkond, mis paistab silma kauni looduse ja meeldiva elukeskkonnaga. Kohapealseid kauneid maastikke, mida läbib oma teel Pärnu jõgi, ilmestavad Türi voorestiku künkaseljad ning kaunid koduaiad ja rohelised pargid on atraktiivseks puhkusepaigaks nii suurtele kui väikestele. Valda läbib ka TallinnaViljandi raudtee, mis on pealinna mulgimaaga ühendanud juba üle saja aasta ning tänu millele kerkis siia paberivabrik koos töölisasulaga ehk siis hilisem Türi linn. Vaatamist väärivad ka mõisahooneid Kolus, Lokutal, Toris, Säreveres, Kabalas ja Laupal. Valla keskuseks on Pärnu jõe kaldal asuv roheline linn- kevadpealinn Türi. Linnas jalutaja silma rõõmustavad hoolitsetud koduaiad, sisse võib põigata Eesti Ringhäälingumuuseumisse, kultuurimajja või kirikusse. Aasta tippsündmuseks on maikuus toimuv lillelaat, mis tänavu saab teoks juba 35. korda. Suvel saab puhata Türi tehisjärve ääres, perede väiksemaid ootab paar aastat tagasi valminud Murumoori mängupark. Kergliiklusteedel mis kulgevad nii Paide, kui Viljandi suunas, on võimalus tervisesporti harrastada aastaringselt. Ja kes siis ei teaks pika traditsiooniga Paide-Türi rahvajooksu. Samuti peavad türilased lugu käsitööst ja isetegevusest. Teeme seda ise ja pakume ka külalistele. Türile tulles tasuks uurida ka ürituste kalendrit, sest kevadpealinnas toimub alati midagi põnevat! Lisateavet erinevate sündmuste kohta leiate www.tyri.ee ja www.turism.tyri.ee Türi Turismiinfo: info@tyri.ee Tel: +372 385 3111; +372 5303 3111 Kohtume Türil, kus siis veel!

Järvamaa majutus

Türi Ujula

Tallinna 60, Türi. GPS: 58°48’47”N, 25°24’20”E Tel: +372 384 7187; +372 5690 5878 tyriujula@hot.ee; tyriujula.weebly.com

Türi Ujula OÜ pakub lisaks ujula ja sauna kasutamise võimalustele ka majutusteenust hosteli tüüpi tubades. Külastajate käsutuses on üks peretuba, kaks kahekohalist, üks kolmekohaline ja kaks neljakohalist tuba. Toiduvalmistamise võimalus on köögis, kus on vajalik köögitehnika ja nõude kasutamise võimalus. Parimad pesemisvõimalused on ujula saunas. Hostel töötab aastaringselt, ujula on avatud septembrist maini.

Vana Talli külalistemaja

Türi Võõrastemaja Mugav majutus Türi linnas - 6 tuba, 14 magamiskohta. Köögi kasutamise võimalus, hommikusöök. WiFi. Jaama 7, Türi. Tel: +372 529 1151; antsmets@msn.com

Tagametsa Jahiloss

Foto: Peeter ja Tauri Hütt. Kooli 4, Väätsa alevik, Väätsa vald. GPS: 58° 53’ 26” N, 25° 27’ 12” E Tel: +372 389 2301; +372 5341 1290 astamaasikas@hot.ee; www.hot.ee/kylalistemaja

Rassi küla, Türi vald GPS: 58°38’42”N, 25°20’20”E Tel: +372 557 2834 info@tagametsa.ee; www.tagametsa.ee

Asume Väätsal 5 km kaugusel Paidest. Privaatne asukoht Eestimaa südames kokkutulekute, seminaride, firmapidude, sünnipäevade jm.läbiviimiseks. Külalistemajas on 6 mugavustega tuba 17 voodikohaga + lisavoodite vöimalus. Lisaks öömajale pakutakse siin ka sauna-ja basseinimönusid. Röduga saal mahutab kuni 60 inimest. On olemas väike baar, WIFI, suur autoparkla ja garaaz. Toitlustame ettetellimise korras.

Saarjõe kaldal asuv Tagametsa Jahiloss on koos selle juurde kuuluvate tarede, sauna, lipuväljaku, lava ja 7,8 ha laagrialaga sobilik paik puhkuse veetmiseks, sünnipäevade, suvepäevade jm pidupäevade tähistamiseks, seminaride ning koosolekute läbiviimiseks, aga ka laagrite korraldamiseks või lihtsalt pere ja sõpradega telkimiseks. Ootame Teid Tagametsa!

Järvamaa

külasta kindlasti Ajakeskus Wittenstein

Kirjanik A.H. Tammsaare Sünnitalu

Veski 11, Paide. Tel: +372 5850 2001 info@wittenstein.ee; www.wittenstein.ee

Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa, 73416 GPS: 59° 6’ 45” N, 25° 35’ 22” E Telefon (+372) 385 9020;(+372) 534 03461 tammsaare@albu.ee ; http://tammsaare.albu.ee

Paide ordulinnuses asuvas Ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusioonidega põnevad keskkonnad, mille ideed lähtuvad meie maa ja rahva ajaloost. Kõik see võimaldab külastajal tajuda aja kulgu ja mõista sidet minevikuga teisiti kui muuseumis.

Vargamäe muuseumi ekspositsioon tutvustab eestlaste eluolu 19 sajandi teisel poolel – vabaõhumuuseum. Tähtis roll ekspositsioonis on kirjanik A.H. Tammsaare loomingul ja perekonnal. Pakume hulgaliselt huvitavaid programme ning tegevusi gruppidele ja üksikkülastajatele. Avatud: 15 mai-14 sept. T-P 11-18 15 sept.-14 mai. K-P 10-15 Riiklikel pühadel muuseum suletud.

Järvamaa Muuseum

Eesti Piimandusmuuseum

Lembitu puiestee 5, Paide. Tel: +372 385 1867; +372 515 7105 info@jarvamaamuuseum.ee; www.jarvamaamuuseum.ee Makseviis: Sularaha

Hans Rebase 1, Imavere. Tel: +370 503 3886 info@piimandusmuuseum.ee www.piimandusmuuseum.ee; www.puhkajalga.ee

Järvamaa Muuseum loodi 1905. aastal. 1950ndatel kohandati Paides Lembitu pargis asuv endine veterinaarravila ümber muuseumihooneks. Maakonda tutvustav püsinäitus avati 1956. aastal. Samas majas tegutseb muuseum tänaseni. Järvamaa muuseumiga saad Sa tutvuda Paides teisipäevast laupäevani. Huvitav teada: •Püsinäituse pärliks on 1912. aastal annetatud 200 esemest koosnev Paide vana apteegi sisustus. •Järvamaa Muuseumi suurim kogu on fotokogu. Tule ja tutvu aegade looga Järvamaast!

Muuseum asub endise Imavere Ühispiimatalitluse hoones.

Väljapanek on külastajaile avatud 12 ruumis ning kajastab Eesti piimatöötlemise ajalugu aastatel 1850 – 1950. Esimesel korrusel on avatud unikaalne 1930ndate aastate sisseseadega meierei tööstusekspositsioon. Teisel korrusel avatud teemasaalides kõneldakse mõisa- ja erameiereidest, talupiimandusest, piimandusteadusest ning koolitusest ja Ühispiimatalitustest.

Järvamaa toitlustus

Imavere Kõrts

Imavere küla, Imavere vald. GPS:58°43’55’’N 25°45’51’’E Tel: +372 384 9360; +372 5646 3044 info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

Imavere kõrts on kaasaegsete lahendustega vana eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht. Neli eraldi kõrtsiruumi: suur saal, kaks väikest saali ja sakstekamber, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus neljapäeviti on karaoke, reedeti ja laupäeviti elav muusika. Päeva ajal toitlustame Imavere saeveski töölisi, Tallinn-Tartu maanteel möödasõitjaid ning turismigruppe. Teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta.

Kohvik Mõnus Amps

Pubi Sõpruse Auk

Asume mugavalt maantee ääres ja kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu, et saaksite jätkata hea täiskõhu tundega oma teekonda. Menüüst leiavad kõik omale meelepärase: praed, pannkoogid, hamburgerid ja karastavad joogid. Õues avatud terrass. Mootorattaga külastajatele soodustus -10%.

Oleme auto-moto teemaline spordipubi Paide kesklinnas, kus on võimalik koos spordifännidest seltskonnaga kaasa elada suurvõistluste teleülekannetele, samas maitsvalt süüa ja juua. 75 kohta, nädalavahetustel elav muusika.

Põllu 1, Särevere, Türi vald. Tel: +372 5829 4949 monusamps@hotmail.com

Pärnu 54,Paide. GPS: 58°53’11” N, 25°33’28” E Tel: +372 385 1885 info@sopruseauk.ee; www.sopruseauk.ee

Lääne-Virumaa kaart

26°00

27°00

L Ä Ä NE-VIRUMAA

Juminda

Suurpea Käsmu ps Kasispea Käsmu .

Vergi

Võsu 8

Vihula4

59°30

jõ ge

Käravete Albu Albu

Ambla

Järva-Madise

Aravete Roosna

Ahula Kaalepi

Peetri Mäo

Vao Müüsleri

Vergi Sadam ja Sadamakõrts Koeru PAIDE

Sonda Sonda

Vinni

Anguse

Tudu

Roela

Väike-Maarja Triigi

Savala

Maidla Kunda

VäikeMaarja

Muuga

Rahkla

Avanduse

Laekvere Simuna

Pikevere

Järva-Jaani RoosnaAlliku Koeru Kareda

Tarbja

Sõmeru

ViruJaagupi

Kiltsi6

Karinu

PÜSSI

KIVIÕLI

Viru-Kabala

Pajusti

Sääse Vao 5

Vajangu

JÄRVA-

Roosna-JAANI Alliku

Sõmeru

Lasila

Porkuni

Aseri Purtse

Uhtna

Vinni

Rakvere

Rägavere

Tamsalu

Ambla

Aseri

Rannu

Ubja Arkna

Moe Assamalla

Tapa

Jäneda

Kiku

Mahu

Viru-Nigula

Haljala Essu

Hulja 3 Lepna

TAPA

KUNDA

Kadrina

Lehtse

ViruNigula

Haljala

Kihlevere RAKVERE Vohnja

l Va

AEGVIIDU

Pä

Kadrina

Soodla

59°00

Lo Võsupere ob Viitna u Aaspere Loobu

Kuusalu

Paide

Letipea

Vihula Eisma 7 Karepa

Kolga

u rn

Vainupea

LOKSA KolgaSagadi Aabla Vihasoo Palmse 1 Kolgaküla .

rtse

Leesi

Oonurme

Paasvere

Venevere

Rakke

Laekvere

Rakke Käru Ervita

Torma

Vägeva

Sadala

Avinurme

Avinurme Lohusuu Ulvi

Salla

Võtikvere

Kärde on ja20 kaikohta külalisjahtidele ja Sadamas Va Vaia Vaiatu aa aiatu MUSTVEE M MUST MUSTVE US USTV U S VE Ped Koigi Koigi õ Paide piiripunkt. Olemas0 on elektriühendused Raja Raj R a aj Torma Torm Torma rm20akaraP 10 km Jõgeva Vaimastvere Kasepää asepä ep vanidele ja alustele. Sadamahoones on KKasepä võimaTõ T Tõikvere õikv õ õikvere õik iikvere kve kv vvere e Pajusi Päinurme KL-9-012 Kasep La aiuse a aius iuse i© Regio se e ja2009 Kasepää K ase a as se sep lik ööbida, kasutadaLaiuse sauna mullivanni ning Kurista Saare Oisu Imavere rentida jalgrattaid. Suveperioodil on avatud Kuremaa JÕGEVA Retla Vergi sadama kõrts, kus igal nädalavahetusel on elav muusika. Infot suvise kava kohta leiab Vergi küla, Vihula vald. GPS: 59°35’58’’N 26°6’3’’E Tel: +372 5556 7349 kodulehelt. aa Endla jv ltsam

Kul

lave

vergi@helter.ee; www.vergiport.eu

Lääne-Virumaa

vaatamisväärsused Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734. 1. Sagadi mõis. Sagadi mõisakompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Sagadi mõis on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Esimest korda on mõisa mainitud XV sajandi keskel. Tel . +372 676 7878. 2. Palmse mõis on üks väheseid restaureeritud mõisaid Eestis. See ehitati XVIII sajandil ja kuulus von Pahleni mainekale suguvõsale. Renoveerimistööd algasid 1972. aastal, kui mõisast sai Lahemaa rahvuspargi osa. Renoveeritud ja antiikmööbliga sisustatud peahoone avas huvilistele uksed aastal 1986. Aastal 1995 avati endises veinitehases hotell. Mõisas töötab muuseum. Avatud 10–19. Tel: +372 324 0070, www.palmse.ee. 3. Püha Katariina kirik Kadrinas. See ebatavalise ajalooga kirik on üks nooremaid gooti perioodist säilinud sakraalehitisi Virumaal. Kirik ehitati Püha Katariina auks. Hiljem sai kiriku järgi nime ka Kadrina koht ise, mis varem kandis Torvestavere nime. Tel: +372 5678 1566. 4. Altja on väike küla Eesti põhjarannikul, kus saab näha vana kaluriküla eluolu. XIX sajandi alguses oli siin kolm kõrtsi, millest üks (esmamainitud 1875. aastal) on endiselt avatud. Seda kutsutakse Altja Mäekõrtsiks. Tel: +372 325 8681. 5. Äntu järved. Väike-Maarjast 7–9 kilomeetrit lõuna pool asub Äntu järvede kett, mis koosneb seitsmest väikesest järvest. Sinijärv on neist kahtlemata kõige läbipaistvam: tema põhi on näha isegi kõige sügavamas (8 km) kohas. Matkasid Äntu järvede vahel korraldab Tiiu Maran. Tel : +372 5199 2559.

6. Vao tornlinnus. Esimesed kirjalikud andmed Vao mõisa kohta pärinevad 1442. aastast. Huvilistele avati mõis aastal 1991. Aastal 1998 pandi koostöös Väike-Maarja muuseumiga kokku ekspositsioon, mis on väljas esimesel korrusel: stendidel tutvustatakse torni, mõisa ja seda ümbritsevate külade ajalugu. Tel : +372 326 1625. 7. Vihula mõis. Esimesed kirjalikud andmed Vihula mõisa kohta, mille ehitamisel on oskuslikult kasutatud maastiku eeliseid, on pärit 1501. aastast. Mõisaansamblist on säilinud 25 hoonet, millest enamik on ehitatud XIX sajandil, kui mõis kuulus von Schubertite suguvõsale. Tel : +372 326 4100, www.vihulamanor.com/ee/. 8. Käsmu meremuuseum asub kaunis Käsmu kaptenikülas. XIX sajandi lõpus ehitatud kordonihoones paiknev muuseum tutvustab selle küla ajalugu. Ajalooürikutes on Käsmut esimest korda mainitud 1453. aastal. Legendi järgi oli küla ristiisaks Kasperi-nimeline kapten, kes ehitas siia pärast laevahukust pääsemist kabeli. Tel: +372 529 7135. 9. Porkuni paemuuseum asub vana linnuse väravatornis Küngassaarel keset Porkuni järve. Torn on säilinud XV sajandil ehitatud linnusest. Muuseum annab ülevaate paekivi tekkeloost, kivististest ja muust. Muuseumis asub ainulaadne kiviaabits, mis tutvustab kõiki Eestis leiduvaid kivimiliike. Torni katuselt avaneb ümbrusele imeilus vaade. Tel: +372 329 3881, www.tamsalu.ee/paemuuseum/.

Sagadi – 500 aastat külalislahkust!

Mõisapuhkus Sagadis

Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa Rahvuspargis. 500 aastat külalislahkust

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum, eksponeerides mõisaarhitektuuri ja -interjööri koos ajastutruu mööbliga. Sagadi mõis on armastatud paik ka pulmade, pidulikke vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

Loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum. Põnevad ja interaktiivsed väljapanekud tutvustavad külalistele metsa kui üht meie suurimat väärtust. Metsamuuseumi hoones asub ka muuseumipood. Lahemaa loodusega lähemalt tutvumiseks laenutame jalgrattaid või pakume abiks kogenud loodusgiidi. Muuseumid on külalistele avatud 31. oktoobrini kell 10.00–18.00

Kosutav puhkus

Mõisa hotell ja restoran pakuvad teelistele lõõgastust ja võrratut maitseelamust. Hotellis on 28 numbrituba, neist 10 päikeselise terrassiga ja võrratu vaatega siseõuele. Tõeliselt eriline, loodusest pärit ravimtaimedega massaaž peletab väsimuse. A´la carte restoran vallutab teie südame rikkaliku ulukiliha ja metsaandide valikuga, inspireerituna loodusest ja kohalikust toorainest. 80-külalist mahutav restoran on avatud iga päev 12.00–22.00.

Põnevad tegevused

Mõisaajaloo legendide ja kommetega seotud seikluslikud programmid ning looduse saladustesse süüvivad avastusretked on põnevaks vahelduseks nii puhkusele kui töisele ettevõtmisele. Sisukad seletused leiad meie kodulehelt.

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest! Öömuuseumid

4., 11., 18., ja 25. juulil Põnevad loengud ja kaunis muusika käsikäes võrratu interjööriga hämaras mõisahäärberis

Puupäevad

4. ja 5. augustil Isetegemise rõõmu täis päevad annavad edasi puu soojuse ja positiivse energia kogu mõisakompleksis

Seenenäitus

8. ja 9. septembril Kõik metsas kasvavad seenemaailma kaunid, ohtlikud ja maitsvaimad esindajad on põnevaks näituseks üles seatud metsamuuseumi õues.

Kolme mõisa toidutuur

Osale septembri lõpuni ja võida eksklusiivne mõisapuhkuse pakett!

+372 676 7888 sagadi.hotell@rmk.ee www.sagadi.ee

Lääne-Virumaa

üldine informatsioon Pealinn: Rakvere Linnad: Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu Pindala: 3628 km² Rahvaarv: 66 861 Lääne-Virumaa on põnev paik mitmekesiseks puhkuseks: võid nautida looduse ilu ja võtta osa kultuurisündmustest. Rikas mõisakultuur tutvustab mitmeid möödunud sajandite tuntud tegelasi ja kaunis loodus meelitab matkaradadele. Siin saad teha sporti või lihtsalt nautida maalilisi loodusvaateid. Peamised turismimagnetid on Lahemaa rahvuspark, Rakvere linnus, veekeskus Aqva Hotel & Spa, Lahemaa mõisad, rannakülad Käsmu ja Altja, Pandivere oma rikkaliku kultuuripärandiga, samuti Tamsalu ja Kunda tööstuslikud vaatamisväärsused. Linnuse vahetus läheduses kõrgub võimas skulptuur, mis kujutab Rakvere sümbolit tarvast. Just see loom andis nime Rakvere muistsele asundusele Tarvanpääle (tarvas on ürgveis, metsik hiigelsuurte sarvedega pull). Sagadi mõisa peetakse üheks Eesti silmapaistvamaks mõisaansambliks. Kompleksis on 18 restaureeritud hoonet. Endises viljaaidas ja tõllakuuris asub metsamuuseum, kus saab tutvuda metsateemalise väljapanekuga. Kui võimalik, külasta ka Vao tornlinnust ja Porkuni paemuuseumi. XVIII sajandi lõpust pärit Kiltsi loss on huvitav selle poolest, et ta on kuulunud

mainekale von Krusensternide suguvõsale. Lossis on admiral Adam Johann von Krusensternile pühendatud mälestustuba. Kui soovid näha midagi eksootilist, siis oodatakse Sind Metsiku Piisoni Saloonis ja Toolse jaanalinnufarmis. Lääne-Virumaal korraldatakse mitmesuguseid üritusi. Näiteks 8. juunil 2012 toimub ööjooks ja augustis traditsiooniline põneva programmiga folkfestival „Viru folk”. 22. juulil on võimalik minna Palmse veinifestivalile ja 4. augustil Tapa vorstifestivalile. Maitsvaid Eesti toite ja jooke pakuvad ka paljud kohalikud kõrtsid.

Huvitavaid fakte • Maailmas tuntuks saanud omapärane naisekandmise spordiala on sündinud LääneVirumaal. Ka maailma parimad naisekandjad on pärit Eestist. Eesti meistrivõistlused naisekandmises toimuvad 2. juunil Pandivere päevade raames Väike-Maarjas. • Sadamalinn Kunda on tuntud oma vabrikute poolest. Tsemendi tootmisele pani 1871. aastal tööle hakanud tehasega aluse Kunda mõisa omanik John Karl Girard de Soucanton. Kunda jõe kaldale ehitatud tehase pudeldusahi on tõenäoliselt ainus Euroopas säilinud eksemplar. • Kunda lähedalt Lammasmäe künkalt, mis oli kunagi saar endisaegses järves, on leitud Eesti vanima muistse inimasula jäänused (umbes kümne tuhande aasta vanused).

Lääne-Virumaa Vinni vald

Vinni Spordikompleks

Sõpruse 16, Vinnialevik, Vinni vald. GPS: 59° 17’ 23” N, 26° 25’ 37” E Tel: +372 5669 5613; +372 325 7164 info@vinniport.eu; www.vinnisport.eu

Vinni Spordikompleks on mugav koht sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, sest kõik vajalik on ühe katuse all olemas. Kui kavas pole treeninguid staadionil, siis ei pea tervistavateks tegevuseteks ning aktiivseks puhkamiseks majast lahkuma - ujula, spordisaal, kohvik, seminariruum, hotell, saunad, solaarium ja jõusaal asuvad kõik ühes majas. Ujula ja saunakompleks on avatud aastaringselt kella 6.00 - 22.00. Majutusteenust pakume 24 tundi ööpäevas. Meil on 2 Presidendi sviiti, 4 Junior sviiti, 15 DBL tuba, 15 neljakohalist tuba. Tubades wc, dush, WiFi, tv. Hommikusöök on majutuse hinnas. Vinni spordikompleksis on Baruto nimeline DoJo. Praegu maailmakuulus sumomaadleja Baruto alustas oma spordimehe teed just Vinni spordikompleksis. Kaasaegse tehnikaga varustatud seminariruumis saab korraldada koolitusi ja seminare korraga kuni 60 inimesele. Vinni spordikompleksi kohvik mahutab kuni 84 inimest. Spordikompleksi lähiümbruses on täismõõtmetega kergejõustikustaadion koos jalgpalliväljakuga, kergliiklusteed rattasõiduks ja rulluisutamiseks. Kohtume Vinni Spordikompleksis!

Lääne-Virumaa Vinni vald

Vallavalitsus: Tartu mnt.2, Pajusti. Tel: +372 325 8650 vallavalitsus@vinnivald.ee www.vinnivald.ee

Vapi alla suunatud teravikuga kolmnurga kontuur meenutab valla nimetuse algustähte. Keskaegses alkeemias märkis selline kolmnurk puhast vett - üht maailma põhilist koostisosa, millel rajaneb elu oma mitmesugustes vormides. Tammelehed kujutavad Eesti ühte suurimat tammemetsa ning kohalike inimeste töökust ja püüdlikkust, mida on läbi aegade krooninud head viljad (tõrud) nii hariduse- kui ka pärispõllul. Vapikilbi hõbedane on puhtuse ja lootuse, vapikujundite roheline aga loodusläheduse ja nooruslikkuse võrdkuju.

vormiks on 12 km pikune Kulina oos ehk Mõdriku-Roela vallseljak, mille ümbruses on loodus samanimeline maastikukaitseala. Vanim märk asustusest viitab 6-7. sajandisse. Külade kirjalik esmamainimine algab 13.sajandist (Taani Hindamisraamat). Ühena esimestest (1.nov 1990) sai Vinni külanõukogust vald. Mõisaid oli kihelkonnas 1726. aastaks 9 ning nende tekkimise aeg 15-16 sajand. 20. sajandil muutusid paljude mõisade nimed, juurde tuli kirikumõis. Tänaseks on säilinud mõisahoone algsel kujul Mõdrikul, Roelas, Injus, Kütil, Kulinal, Vinnis ja Voorel.

Maakonna suurima - Vinni valla - pindala on 48,7 tuh ha, sellest metsa all on 28 tuh ha ja ulatub Rakvere kaguküljelt Ida-Virumaast ümbritsetud Tudu põlismetsadeni. Peamine liiklussoon on Rakvere – Roela – Avinurme – Mustvee mnt, mida linnast väljumisel nimetatakse Tartu mnt-ks; Tudu osavalda läbib Rägavere teena algav Rannapungerja tee. Iidse Lemmu, hilisema Viru-Jaagupi kihelkonna südames asuva valla väljapaistvamaks pinnaViru-Jaagupi kirikuvärav

Mõdriku täkusammas

Mõdriku loss

Lääne-Virumaa majutus

Laululinnu Külalistemaja

Toomihkli Talu

Järvajõe küla, Tamsalu vald. GPS: 59° 11’ 34” N, 26° 8’ 55” E Tel: +372 322 6971; +372 5300 2806 info@laululinnu.ee; www.laululinnu.ee

Emumäe küla, Rakke vald. GPS: 58° 55’ 46” N, 26° 22’ 1” E Tel: +372 533 41356 info@toomihkli.ee; www.toomihkli.ee

Pakume majutust mugavustega tubades (TV, dušš), kokku 12 voodikohta. Suurepärased toidud valmivad meie oma kaasaegses köögis ettetellimisel. Ümbruskonnas palju vaatamisväärsusi. Matkarajad , ujumisvõimalused , väikestele gruppidele jalgrattamatkad. Võimalik korraldada koosviibimisi kuni 35 osalejale. Suur terrass. Meeldivaks ajaveetmiseks on Teil võimalik kasutada sauna ja tervisetoa teenuseid. Külalistemaja teenused E-P 24 h. Avatud aastaringselt.

Asume Lääne-Virumaa lõunaosas Pandivere kõrgustikul, Põhja-Eesti kõrgeima tipu Emumäe nõlvadel. Pakume Sulle öömaja majutushoones või telklas ning saali kasutamist seminari või koolituse läbiviimiseks. Teenindame ka matkaautosid ja autokaravane. Meie külalisi ootab Emumäe looduspark ning kõigest 15 kilomeetri kaugusele jääv Endla looduskaitseala. Toomihkli talu paikneb EuroVelo 4 jalgrattamarsruudi ääres.

Lainela Puhkeküla

Pariisi Puhkeküla asub Lääne-Virumaal Kadrina lähistel maalilisel Neeruti maastikukaitsealal. Võimalus seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Hubased toad (suvel 70-le, talvel 45-le) ning tasemel toitlustamine. Korralik õppeklass koolituste läbiviimiseks. Saun.

Neeme tee 70, Käsmu. GPS: 59° 36’ 26” N, 25° 55’ 7” E Tel: +372 508 9110 lainela.puhkekyla@gmail.com; www.lainela.ee

Lainela Puhkeküla asub mere ääres, Lahemaa Rahvuspargis, Käsmu külas, 3 ha suurusel territooriumil. Ca 180 ööbimiskohta paiknevad 8 majas. Kolmes majas on üldkasutatav köök. Wc-d ja duširuumid asuvad koridoris. Puhkekülas on avar saal (350m²) ja kohvik-baar. Väike saun mahutab kuni 15 inimest, suur saun 30-40 inimest. On korvpalli- ja võrkpalliplatsid, 2 tenniseväljakut. Telkijad saavad kasutada dušši ja tualetti. Avatud: mai-september

Pariisi, Kadrina vald. Tel: +372 322 5291; +372 503 9665 info@pariisi.ee; www.pariisi.ee

Männisalu Puhkekeskus Võsul pakub suurepärast võimalust korraldada suuremaid koosviibimisi- töö alaseid seminare, laagreid, ettevõtete suve- ja talvepäevi ja muid suurüritusi. Vaikne ja privaatne asupaik; lõkkeplats grillimiseks vajalikuga; võrkpalliplats; telkimiskohad; tenniseväljak. Läheduses avalik mererand. Lääne 39, Võsu, Vihula vald. Tel: +372 323 8320; +372 503 5354 info@mannisalu.ee; www.mannisalu.ee

Lääne-Virumaa majutus

Samblamäe Hostel

Katariina Külalistemaja

Mõedaka küla, Rägavere vald. GPS: 59°19’33”N, 26°33’39”E Tel +372 501 8663 sambla@hot.ee; samblamae.weebly.com

Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E Tel: +372 322 3943; +372 504 0320 info@katariina.ee; www.katariina.ee

Puhkemaja asub looduslikult kaunis kohas. Ööbimine 30 inimesele, lisaks telkimisala. Toitlustamine ja tellimisel ka pidulauad, võimalus kasutada kööki. Ürituste korraldamine, kokkutulekud, tähtpäevad, seminarid, perepuhkus, saun. Suvel jooksurajad, matkarajad, orienteerumiskaart, golf, tennis, võrkpall, suplus tiigis. Talvel suusarajad (3km valgustatud), mäesuusanõlv, uisutamine tiigil. Sõidu- ja mänguvahendite laenutus.

pakub hubast majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minutilise tee kaugusel kesklinnast. Külalistemajas on 24 hubast ja kõigi mugavustega tuba kuni 54-le puhkajale. Majas asub a la carte restoran-baar “Katariina Kelder” (nädalavahetusel elav muusika) ja Kunstisalong (avatud 24h). Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali.

Park-Hotel Palmse

Vihula vald, Palmse. GPS: 59° 30’ 51” N, 25° 57’ 21” E Tel: +372 322 3626 info@phpalmse.ee; www.phpalmse.ee

Suursugune von Pahlenite suguvõsale kuulunud mõisahoone 18. sajandist on restaureeritud ja pakub külastajatele täna oma sädelevat ilu. Mõisaansambel on ümbritsetud pargiga, kus võib leida haruldasi ja vanu puid, luigetiike ning pargipavil-

jone. Kaugemal kasvab mõisapark üle metsaks. Mõisahoones on täna avatud muuseum. Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid, kunagine viinavabrik, on ümber ehitatud hotelliks, kusjuures on säilitatud mõisaansambli terviklikkus ja arvestatud muinsuskaitse seisukohti. Meie külalisi ootab kõik, mida üks hea maahotell pakkuda võib: Pidulikud lõunaja õhtusöögid kuni 125 inimesele, tähtpäevade tähistamine, seminaride pidamise võimalus, ööbimine kuni 53 inimesele, saun. Meeldiv jahe ja hubane õllekelder kuni 50 inimesele, 2 konverentsisaali 40 ja 15 inimesele, jalgratta laenutus, parkla.

Vahtra Turismitalu

le. Lõkkeplats, grill, saun.

pakub majutust kahes majas, rahulikule seltskonnale. Väikeses majas on ruumi kahele (+2 lisakohta),suures neljale (+3 lisakohta) puhkaja-

Laane tee 9, Käsmu. Tel: +372 5648 7235 vahtraturismitalu@hot.ee www.hot.ee/vahtraturismitalu

Lääne-Virumaa majutus

Eisma Külalistemaja

Tamsalu Spordikompleks ja Hostel

Eisma küla, Vihula vald. GPS: 59°34’12” N, 26°17’49” E Tel: +372 322 2821; +372 502 7366 puhkekodu@landvald.ee; www.landvald.ee

Tehnika 2a, Tamsalu. GPS: 59°10’1” N, 26°6’19” E Tel: +372 326 0260; +372 5818 4826 tamsalusk@gmail.com; www.tamsalusport.ee

Eisma Külalistemaja asub looduslikult imekaunis kohas Lahemaa Rahvuspargi naabruses merekaldal. Meie külalistemaja on sobilik koht suveürituste, koolituste, seminaride, konverentside ja pidulike tähtpäevade korraldamiseks. See on mõnus koht ka lihtsalt koos lastega puhkamiseks. Külalistemaja pakub teile erinevaid ööbimisvõimalusi. Meie peamaja on 36-kohaline, lisaks avar klaasgalerii ja TV-nurk. Paar sammu eemal peamajast asub vana saunamajake, mis koos üheteist 4-kohalise kämpingu majakesega moodustavad omaette kompleksi. Lisaks mahub mändide alla vähemalt 400 inimest telkima. Uus saunamaja koos kaminasaaliga on tore koht kuni 35 külalisele. Uus saunamaja pakub kordumatut võimalust romantikutele – leilitades merd imetleda! Soodsa ilmaga saab ka kaluriga kalastama minna ! Eisma Külalistemaja 4,5-hektariline territooriumi pakub ainulaadset elamust - pidutseda võib 300 meetrisel rannaribal või mändide all asuval põrandaga välitelgis !

Hostelis on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad, kus on dušš ja WC, enamik tubades TV ja interneti kasutamise võimalus. Köök. Majas on veel jõusaal, võimla, lauatennise ja aeroobikasaal, seminariruum videoprojektori ja tahvliga. Matkarajad on 4 km pikkuses valgustatud kuni 21.00-ni. Suvel saab kasutada rannavolle väljakut ja asfaltkattega tenniseväljakuid.

toitlustus Viitna Kõrts - ehtne eesti kõrts!

Viitna küla, Kadrina vald. GPS: 59°27’23” N, 26°0’45” E Tel: + 372 520 9156 www.viitna.eu; info@viitna.eu

Viitna Kõrts asub Tallinn- Narva maantee 72-l kilomeetril Lahemaa Rahvuspargi vahetus läheduses. Vana palkhoone on omataoliste seas vanemaid ja väärtuslikemaid Eestis säilinud samalaadsetest kõrtsidest. Praegu asub hoones eesti toitu pakkuv restoran, kus on istekohti 100 ja kiirtoidukoht nimega Toidutare, kus on istekohti 40. Välikohvikus on istekohti 60. Viitna Kõrts on ehtne eesti kõrts, kus pakutakse ehedaid eesti toite koos kiire teeninduse ja rahvamuusikaga.

Lääne-Virumaa toitlustus

Inglise Pubi

Perepubi

Tallinna 27, Rakvere. GPS: 59°21’9” N, 26°21’37” E Tel: +372 322 5345 info@inglisepubi.ee; www.inglisepubi.ee

Võsu maantee 7A, Haljala vald. GPS: 59°26’3’’N 26°15’59’’E Tel: +372 5693 5339 info@perepubi.ee; www.perepubi.ee

Oleme Rakvere kesklinnas asuv Inglise stiilis pubi, kus pakutakse nii traditsioonilist inglise hommikusööki kui ka rahvusvahelist kööki. Soojal suvepäeval tasub sul kindlasti einestada meie kaunil väliterrassil. Sügis-talvisel hooajal on reedeti karaoke ja laupäeviti tantsuks ansambel. Pubi teisel korrusel on peosaal, kus võimalik pidada pidusid ning korraldada seminare. Istekohti on pubis sees 50. Teise korruse saal mahutab 35 inimest ja aias on istekohti 60.

Haljala külalistel on taas koht , kus saab korraks istet võtta ning keha kinnitada ! Lahke pererahvas tervitab sooja naeratusega juba uksel . Toidudki on koduselt maitsvad ja just Sinu tarvis tehtud. Inimesi mahub kohvikusse 40 – 50, just paraja bussi jagu, et ka suurem reisiseltkond piisava etteteatamisega laua juba kaetuna eest leiaks. Aegajalt toimub ka elava muusikaga tantsuõhtuid ning muid huvitavaid üritusi. E-N 11-20, R-L 11-22, P -ettetellimisel

"12 kuud" - see on Slaavi stiilis hubane restoran, kus on võimalik nautida Slaavi köögi parimaid palasid, meeldivas õhkkonnas, venepärase muusika saatel.

Lai 11, Rakvere. Tel: +372 322 2098

Menüüst leiad hõrgutavaid salateid, pastasid, maitsekates ahjupottides serveeritud pajaroogi, ukrainapäraseid toite, käsitsi valmistatud pelmeene ja teisi põnevaid sööke. Tule üksi või seltskonnaga, kohtumisele või lihtsalt aega veetma! Tere tulemast!

Raplamaa kaart

Harku

Ääsmäe Vasalemma

Vasalemma

Kernu Haiba

Riisipere

Koonga

5 8° 30

Raikküla

Valgu

Kasari

JÄRVAKANDI Päärdu Kohtru Enge

Kergu

Koonga Lavassaare jv

LAVASSAARE

PÄRNUJAAGUPI TOOTSI

Lokuta

Suigu

Käru

Eidapere

Käru Laupa

VÄNDRA

Kurgja

Pärnjõe

Are

Lõõla

Lelle

Kaisma

Halinga Kaisma

Mihkli Kõima

Vahastu

Kehtna

Purku e lis Raikküla Ve

Libatse

Lõpe Kalli

Kaiu

Vändra

Kivi-Vigala

Kaiu

Valtu

Kehtna

Teenuse Konuvere Vigala VanaVigala 2

Üdruma

Tõnumaa

Kuimetsa

Keava

MÄRJAMAA

Vigala

Ingliste

Orgita Tamme

Kõue

Ardu

RAPLA

Sipa

Paunküla Habaja

Juuru

Kuusiku

Kasti

Laiküla

Järlepa

Vändra Vihtra

rnu

Koluvere Kullamaa

Kose

Hagudi Alu 5

Märjamaa

Ravila Kose Vardja

Oru

Prillimäe

Kohila

Rapla

Alavere

KoseUuemõisa

Kohatu Hageri Kernu

Kodila

Anija

Rae

Nabala

Kurtna

Kiisa

Varbola 6

Risti

Laukna

Lehtmetsa

Raasiku

Vaida

Purila Juuru 1

Kuijõe Risti Ellamaa Turba Piirsalu Lehetu

100

Kiili

KOHILA Nissi

59°00

Saue

Laitse

Padise

Saku

KEHRA

Selja Jõesuu essuu s u

Tori

Pä

Harju-Risti Padise

KIILI

SAUE KEILA Saku

Keila

Raasiku Jüri 25°00 Aruküla Pirita

R A P L AMAA .

Rae

Assaku Kangru Luige

Laagri

Sau ga

PALDISKI

Kä ru

Keila- Vääna Joa

Pakri ps

24°00

Suurejõe

Kaansoo 10

20 km

t © Regio 2009 KL-9-012 ves Na

Suure-Jaani

Raplamaa

vaatamisväärsused

Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359. 1. Eeru kõrts ja Mahtra muuseum. Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Algselt elamuks ehitatud hoone vanimateks osadeks peetakse 1811. aastal valminud rehetuba ja rehealust. Aastal 1841 ehitati maja ümber kõrtsiks. Mahtra muuseumi püsiekspositsioon tutvustab talupoegade elu, Mahtra ülestõusu (1858) ja selle põhjusi. Tel: +372 484 4199, www.mahtramuuseum.ee 2. Sillaotsa talumuuseumis saab näha palju talupoegade igapäevaelus vajalikke tööriistu ja masinaid, mida võib oma käega katsuda ning järele proovida. Talumuuseum asub Märjamaa vallas Veski külas. Tel: +372 489 7764, www.velise.ee/muuseum. 3. Puraviku veski. See Valtu külas asuv paekivist kuuekorruseline Hollandi tuuleveski ehitati 1815. aastal. Praegu tegutseb siin sepikoda. Tel: +372 5645 2773, www.veskisepad.ee. 4. Hõreda mõisa (saksa keeles: Hoerdel) rajas Berendt von Taube 1627. aastal. See on Eesti parim klassitsismi näide.

5. Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Legendi järgi hakatud esimest kirikut Rapla kihelkonnas ehitama Kuusikule kruusamäe harjale, ent kuidas ka ei üritatud, ei tahtnud töö edeneda. Seejärel proovitud ehitada kirikut Raikkülasse ja kutsutud isegi mungad appi. Aga ka sellest ei tulnud midagi välja. Siis palunud inimesed targalt nõu. Too soovitanud rakendada härjad kivivedamise vankri ette ja rajada kirik sinna, kus nad peatuvad. Härjad läinud Rapla mõisast mööda, ületanud jõe ja lõpuks peatunud iidse tamme all. Nii leitudki kiriku jaoks kõige sobivam koht. Tel: +372 485 5504. 6. Varbola linnus. 4 km kaugusel Varbolast asub XIII sajandil ehitatud kindlus, mida peetakse maakonna suurimaks tõmbenumbriks. Varbola linnus on suurim muistsete eestlaste ehitatud kindlus. Linnuseõues on praeguseni säilinud 90 kunagist ahjukohta. Keset õue asub ainus omasugune 15 meetri sügavune paekivisse raiutud kaev. Turistid saavad uudistada kiviheitemasinat, piiramistorni, müürilõhkumismasinaid „Kass” ja „Oinas”, linnusevalle, kaevu ning väravakäiku. 7. Järvakandi klaasimuuseum asub vanas klaasissepa elamus. Siin saab tutvuda Eesti ja Järvakandi klaasivalmistamise ajalooga. Tel: +372 5390 4677, www.klaasimuuseum.ee.

101

Raplamaa

külasta kindlasti

XX Rapla XVIII Rapla kirikumuusika kirikumuusika festival festival 6.−22. juuli 2012 Piletid müügil Piletilevis alates 1. aprillist. www.piletilevi.ee

www.plmf.ee

MTÜ IIDA KURSUSED

KANGAKUDUMINE KURSUSED

VOKIGA KETRAMINE

MAALIMINE

SUVEKOOL

ÜRITUSTE KORRALDAMINE

PUUTÖÖ AIANDUS

velise@iidadesign.eu

SUVEKOOL.IIDADESIGN.EU Raplamaa Märjamaa vald Velise +372 5346 7366 (est, eng) +372 5131 083 (rus)

102

MTÜ IIDA KURSUSED

V E L I S E

S E L T S I M A J A

Raplamaa

üldine informatsioon Pealinn: Rapla Linn: Rapla Pindala: 2980 km² Rahvaarv: 36 652

Kuimetsa karstiala. Eesti suurimal ja ainulaadseimal karstialal võib leida mitmesuguseid karstivorme ning siin on ka Eesti suuremad koopad. Kõrvemaal asuv Loosalu järv on Eesti suurim (34,1 ha) rabajärv.

Rapla maakond on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lättekoht: siit saavad alguse suured jõed, uued ideed ja koolkonnad.

Kui Sind huvitavad muuseumid, siis põnevamad vaatamisväärsused on Mahtra talurahvamuuseum, Kabala veski ja Sillaotsa talumuuseum. Maakonna pealinnas Raplas asub Maarja-Magdaleena kirik, mis on üks kahest Eesti kahetornilisest pühakojast (teine on Tallinna Kaarli kirik). Rapla linna keskel tervitab külalisi omanäoline Alu mõisahärra skulptuur.

Läbi Raplamaa jooksevad mitmesugused looduslikud, keelelised ja kultuurilised piirid. Raplamaast võib kiiresti läbi sõita Tallinna–Pärnu või Tallinna–Viljandi maantee kaudu. Aga kui pöörad mõnele kõrvalrajale, oledki teel huvitavate avastuste poole. Raplamaad nimetatakse vahel pealinna läheduse tõttu Tallinna magalaks. Maaliline ja suhteliselt vaikne elukeskkond meelitab kohale hulgaliselt linnakärast väsinud tallinlasi, kes rajavad siia oma kodu. Samasugust suundumust võis täheldada ka paar sajandit tagasi, kui siia ehitati arvukalt mõisaid. Mõisate arenguloost huvitatud ajaloolased hindavad kõrgelt kohaliku mõisaarhitektuuri lahendusi, rääkides isegi Raplamaa mõisate kuldsest ringist. Raplamaal asuvad ka ajalooliselt huvitavad linnused, nagu Loone linnus Kohila vallas ja Keava linnus Kehtna vallas. Arvatakse, et viimane oli viikingite ajal üks Eesti suuremaid keskusi.

Järvakandi alev on tuntud Eesti klaasipealinnana. Siin asuvad klaasimuuseum ja klaasistuudio. Klaasitööstus asutati Järvakandis juba 1879. aastal. Öeldakse, et Raplamaa suurim väärtus on kohalikud elanikud. Tule ja veendu selles oma silmaga!

Arvukad pühad kivid, hiied ja ohvriallikad on kahtlemata mõjutanud siin sündinud ning elanud inimeste vaimulaadi.

Huvitavaid fakte •

Raplamaa on Eesti kõige mõisarikkam maakond.

•

Järvakandis korraldatakse igal aastal Eesti suurimat rokkfestivali Rabarock. Sel aastal peetakse see 15. ja 16. juunil.

•

1858. aastal toimusid Raplamaal suured talurahvarahutused. Neid sündmusi kirjeldab värvikalt Eduard Vilde romaan „Mahtra sõda”.

103

Raplamaa Kohila vald

Tohisoo mõis Praeguse historitsistlikus stiilis mõisahoone ehitamist alustati 1910. aasta paiku ja valmis see veidi enne Esimese maailmasõja puhkemist 1914. aastal. Vanas mõisas tegutsevad laste muusika- ja kunstikool. Korraldatakse erinevaid vabahariduslikke kursuseid ja töötubasid täiskasvanutele. Mõisaruume on võimalik rentida seminarideks, konverentsideks, loomelaagriteks, suveülikoolideks ja erinevate kultuurisündmuste korraldamiseks. 1. - 22. juulini 2012 Rahvusvaheline keraamika sümpoosion Tohisoo mõisas 14. juuli 2012 Kapa Rock Tohisoo mõisapargis. Kogu pere muusikafestival Tel/faks: +372 483 3887 info@tohisoo.edu.ee www.tohisoo.edu.ee

Muuseum on avatud teisipäevast neljapäevani 11-16, muul ajal etteteatamisega. Tel: +372 5648 3828 hageri.muuseum@kohila.ee; www.kohila.ee

Kanuutaja OÜ Kui jõed on jäävabad, siis pole ühtegi takistust tegelemaks jõgedel matkamisega. Kanuuga jõel matkamine on mõnus ja seikluslik lõõgastus, hea viis võtta aeg maha ja põgeneda linnast loodusesse.

Hageri muuseum

Kanuutaja OÜ Tel: + 372 520 6391 www.kanuutaja.ee

Hageri kihelkonna keskuses riikliku kaitse all olevas ümberehitusteta säilinud 19.sajandi puithoones asuva muuseumi ekspositsiooni keskmeks on apteek-muuseum koos ürdiaiaga ja apteekri elamine. Lisaks eksponeeritakse kihelkonnakeskusele iseloomulikku vaimuelu kiriku, kooli, palvemaja väljapanekutel. Hulgaliselt eksponeeritakse kohalikku käsitööd ja tarbeesemeid. Muuseumi arhiivi sisaldab hulgaliselt fotosid, maakaarte ja dokumente.

104

www.kohila.ee

Raplamaa

Rapla vald

Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud kaunis väikelinn Rapla, kus Sind tervitab 2 torniga 110 aastane kirik, mida väliskülalised on nimetanud katedraaliks. Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. C= 100, M=0, Y=0,K=0 Tulla võib maanteed mööda, raudteed pidi ja

miks mitte ka tulevikus õhuteed kasutades! Rapla on koht, kus peetakse Eesti ainukest rahvusvahelist kirikumuusika festivali. Rapla Kirikumuusika Festivali toimumisaeg: 12.07.2012 – 22.07.2012 Rapla Kultuurikeskuse majas asub ka kohvik Galerii, Raimond Valgre nimeline tuba ja Linda Rausi nimeline tuba.

Rapla Maarja-Magdaleena kirik www.eelkrapla.ee

Puraviku tuulik , kus tegutseb sepikoda. www.veskisepad.ee

Rapla Kultuurikeskus Tallinna mnt 17a, Rapla www.raplakultuur.ee kultuurikeskus@rapla.ee

Sadolin Spordihoone Viljandi mnt 69a, Rapla www.sadolinspordihoone.ee info@sadolinspordihoone.ee

Kuusiku Põllumajanduspark http://pmk.agri.ee

105

Raplamaa Kehtna vald

Tallinnast möödaTallinnRapla-Türi maanteed sõites jõuab Kehtna valda tunni ajaga. Loodusehuvilisele on rõõmustav rännata Kõnnumaa maastikukaitsealal, astuda mööda Mukre rabasse rajatud laudteed, jälgida eemalt kotkaste lendu soosaarte kohal, söösta suuskadel ja liuelda lumelauaga alla Paluküla suusamäest. Ajaloohuviline leiab mõndagi põnevat Keava mägedes ja Paluküla Hiiemäel, arhitektuurisõbrad näevad mitut erinevas stiilis mõisahäärberit ja -parki. Eidapere lähedal asub Eesti üks kaunimaid kaitsealuseid rabasid - Mukre raba. Mukre raba laugaste vahel lookleb 2,4 km pikkune laudtee, mis

viib matkaja torni juurde. Vaatetornil on kõrgust 14 meetrit ja siit on hea imetleda raba avarust.

Mahtra Talurahvamuuseum

•

Kuidas on rahutused on mõjutanud edasist ajalugu?

Asjatundliku giidi vahendusel ja läbi huvitavate pedagoogiliste programmide viime su tagasi 19. sajandisse ja püüame seal toime tulla ning leida vastused tekkinud küsimustele. Muuseumi 1, Juuru vald. GPS: 59°3’26” N, 24°57’49” E Tel: +372 484 4199; +372 522 4952 info@mahtramuuseum.ee; www.mahtramuuseum.ee

Muuseum on avatud: 01.okt-30.aprill T-L 11-16 01.mai- 30.sept T-L 11-18 Eeru kõrts

Püsinäitus kutsub küastaja kaasa 19. sajandisse, kus pildi ja esemete vahendusel on võimalik osa saada talupoegade raskest elust ja tööst. Eestlaste kannatlikkusest, mis katkes kui, puhkes Mahtra sõda. •

Kuidas elasid meie esivanemad 200 aastat tagasi?

•

Kuidas elati mõisas?

•

Mis põhjustas talupojarahutused?

•

Kuidas kulges rahutuste käik ning mis oli kurvaks lõppvaatuseks?

106

Raplamaa toitlustus

Cafe Sofia

Viljandi mnt. 8, Kohila. GPS: 59°9’55’’N 24°45’20’’E Tel: +372 5664 9141; +372 5605 2508

Oleme hubane söögi- ja ajaveetmiskoht Kohilas. Meil on mitmekülgne menüü, mõelnud oleme ka taimetoitlastele. Tööpäevadel kella 12.00 - 14.00 pakume päevapraadi ja -suppi. Meile on lihtne tulla nii väikeste lastega, kui ka inimestel, kellele treppidest käimine raskusi valmistab, sest asume esimesel korrusel. Parkimine maja ees ja lähedalasuvas parklas. Kohvikus levib ka tasuta WIFI. Pakume võimalust kohvikuruumide reserveerimiseks.

Ruut 66 Pubi

Kohvik Omamoodi

Pärnu mnt 44, Märjamaa vald. GPS: 58° 54’ 23” N, 24° 25’ 47” E Tel: +372 489 6141 ruut66@ruut66.ee; www.ruut66.ee

Lõuna 2, Kohila GPS: 59°10’3” N, 24°44’60” E Tel: +372 483 2707

Asume Märjamaa alevi peatänava ääres.Suviti on hoone tänavapoolsel küljel avatud kaks väliterrassi. Esimese korruse saalis on kamin, tantsupõrand ja lava esinejatele ning 50 istekohta. Teisel korrusel on piljard (tasuline) ning 37 istekohta. Meelehatutuseks karaoke ja nädalalõppudel elav muusika. Korraldame üritusi vastavalt kokkuleppele. Meil on kokku 50 kohta. Teie tellite ja meie teostame: peolauad, sünnipäevad, lastesünnipäevad, peied. Etteteatamisel teenindame rühmasid.

Kohvikus on ruumi kuni 70 külastajale ja lisaks avar terrass, mis võimaldab korraldada veel suuremaid ettevõtmisi. Meie seniste sündmuste hulka kuuluvad tantsupeod, sünnipäevad, peielauad jne. Toidusoovide puhul oleme alati vastutulelikud. Pakume hästi valmistatud koduseid roogi ja erilisemaid omamoodi retsepte. Kohvik pakub mõnusaks ajaveetmiseks: tasuta WiFi, kangastelgedel kootud kaltsuvaipade ja muu käsitöö müük, piljardilaud, lauamängud, lastenurk, mängukonsool Wii

107

Raplamaa majutus

Jõe Külalistemaja

Puhkekeskus Primalend

Jõe 31, Rapla. GPS: 59°0’12” N, 24°48’8” E Tel: +372 5557 4995 info@joe.ee; www.joe.ee

Loone küla, Kohila vald. GPS: 59° 8’ 57” N, 24° 46’ 46” E Tel: +372 509 8659, primalend@hot.ee; www.primalend.ee

on Rapla linnas tegutsev väike majutusettevõte. Maja asub looduskaunis kohas – Vigala jõe käänus ning peatänava kärast veidi eemal. Üheksa tuba mahutab ööbima kuni 22 inimest. Pakume tube erinevale maitsele ning kolmes toas saab privaatselt nautida ka saunamõnusid. Maja ees on meil parkla kuni 12 masinale. Samuti levib majas tasuta wifi-ühendus. Astu rutiinist välja ning tule meie juurde kasvõi sauna! Oleme avatud iga päev. Kohtume Jõe Külalistemajas!

Meie puhkekeskus asub looduskaunis kohas, kus on mugavad ja hubased majakesed, suur terrassiga ning Jadeiit-kividega saun. Vaba aja sisustamiseks on meil pakkuda erinevaid võimalusi- saab kala püüda, sõita paadi, vesirattaga ja Segway liikumisvahendiga. Primalend puhkekeskus on ideaalne koht erinevate ürituste läbiviimiseks, olgu need siis firmapeod, suve-ja talvepäevad, seminarid, koolitused, pulmad, sünnipäevad või lastepeod. Tule lõõgastu, puhka ja lõbutse üksi, pere või sõpradega. Seda kõike pakume aastaringselt! Tere tulemast Primalend puhkekeskusesse! UUDIS! Öine kanuumatk sõpradega.

Õunapuu Turismitalu

Lau küla, Kehtna vald. GPS: 58° 59’ 26” N, 24° 58’ 32” E Tel: +372 513 3974

Raplamaa metsade keskel ootab teid avara hoovi ja sõbraliku pererahvaga Õunapuu Talu, mis sobib suurepäraselt sündmuste ja tähtpäevade läbiviimiseks. Saab telkida, teha lõket, grillida ja kala püüda, palliplats. Võimalik käia suitsusaunas, jalutada lähedalasuvates metsades ja tunda lihtsalt rõõmu vaikusest. Maja mahutab umbes 10-15 inimest. Katusealune mahutab 2025 inimest. Ootame Teid külla!

108

Raplamaa

aktiivne puhkus Valtu Spordimaja

OÜ Ahovere

Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E Tel: +372 489 2490 valtuspordimaja.kehtna.ee

Tiduvere küla, Vigala vald. GPS: 58°47’23’’N 24°17’25’’E Tel: +372 5623 8922; +372 509 0502 info@ahovere.ee; www.ahovere.ee

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli,bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Avatud internetipunkt, wifi. Läheduses raudteejaam.

OÜ Ahovere korraldab puhke- ja vabaajaüritusi. Meil on olemas viburada koos harjutusväljaku ja metsarajaga. Saab mängida paintballi ja kanuutada. Soovi korral on võimalik kokku panna erinevaid ühe- või kahepäevaseid pakkette.

NIGHTCLUB CINEMA Raplamaa populaarseim ööklubi Tule ja lase endas peoloom välja - öösel näeme... Tallinna mnt. 21, Järvakandi. www.clubcinema.ee

109

Lääne-Eesti Saarte Liinid

AS Saarte Liinid on riigile kuuluv äriühing , mis tegeleb laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetse korraldamisega sadamates. Ettevõtte peamiseks ülesandeks on parvlaevaühenduse tagamine Eesti asustatud saartega, kuid samas ollakse valmis ka teiste liinilaevade, kaubalaevade ning väike- ja jahtlaevade teenindamiseks. Vastu võetakse ka kruiisi- ja reisilaevu, uurimislaevu ning piirivalve- ja sõjalaevu. AS Saarte Liinid koosseisus on kuusteist sadamat kuues Eesti maakonnas: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Piirissaare, Laaksaare ja Naissaare ning neis on oodatud kõik merelised alused, millele konkreetse sadama tehnilised andmed sobivad. Viimastel aastatel on suurt tähelepanu pööratud ka väikelaevasadamate võrgustiku arendamisele

ja tänaseks võib jahtide ja kaatritega leida sobiva peatuspaiga pea kõigis AS Saarte Liinid sadamates. Täpsema teabe ja kontaktandmed leiab ettevõtte kodulehelt: www.saarteliinid.ee Sadamate asukohad: • Kuivastu - 58°34’N 23°24’E • Virtsu - 58°34,3’N 23°30,42’E • Heltermaa - 58°52,0’N 23°02,9’E • Rohuküla - 58° 54,3’N 23°25,7’E • Sviby - 58°58,2’N 23°18,8’E • Sõru - 58°41,5’N 22°31,5’E • Roomassaare - 58°12,8’N 22°30,6’E • Ringsu - 57°46,8’N 23°16,3’E • Triigi - 58°35,52’N 22°43,17’E • Kihnu - 58°08,52’N 24°01,36’E • Munalaid - 58°13,68’N 24°07,11’E • Manilaid - 58°13,37’N 24°07,44’E • Naissaare - 59° 33,380'N24°33,250'E • Abruka - 58°09,7’N 22°31,6’E • Laaksaare - 58°20,3’N 27°25’E • Piirisaare - 58° 23,2’N 27°30,9’E AS Saarte Liinid Rohu 5, Kuressaare. Tel: +372 453 0140 www.saarteliinid.ee

110

Lääne-Eesti

üldine informatsioon Lääne-Eestis on neli maakonda: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond. Selles piirkonnas asuvad ühed Eesti kõige kaunimad maastikud. Piki vaheldusrikast rannajoont paikneb arvukalt vaatamisväärsusi, aga ka mitu suviti elust pulbitsevat kuurorti. LääneEesti saared kütkestavad oma ürgse iluga. Lääne-Eesti tähtsaim mereäärne linn Pärnu kannab Eesti suvepealinna tiitlit. Pärnut hinnatakse kõrgelt suvituskoha, kuurordi ja kultuurikeskusena. Varjulised pargid, kaunis liivarand, tervisekeskused ja lõbustuskohad pakuvad suurepäraseid võimalusi ajaveetmiseks või lõõgastumiseks nii perega puhkajaile kui ka seikluseotsijaile. Pärnus saab käia ka teatris, muuseumides, arvukatel kontsertidel ja näitustel. Pärnust põhja pool asub XIX sajandil moes olnud kuurortlinn Haapsalu, mis on säilitanud oma kütkestavuse tänini. Läänemaa keskus Haapsalu sai linna õigused 1279. aastal. Linna uhkus on vana piiskopilinnus, kus praegu tegutsevad muuseum ja kohvik ning mille hoovis korraldatakse etendusi ja kontserte. XIII sajandist kuni Teise maailmasõjani elas Lääne-Eestis suurearvuline rootsi kogukond. Rannarootslaste ajaloo ja kultuuriga saad tutvuda Haapsalu rannarootsi muuseumis ning Saare mõisa kõrvalhoones avatud Lyckholmi muuseumis.

rimale saarele Saaremaale, kus asuvad kuulus meteoriidikraatrisse tekkinud Kaali järv ja Kuressaare piiskopilinnus. Loona mõisas tegutseb Vilsandi rahvuspargi keskus, park ise hõlmab umbes sada väikesaart. Triigi külast võid sõita soovi korral praamiga Hiiumaale. Hiiumaa sümbol Kõpu tuletorn on ehitatud XVI sajandi esimesel poolel: see on vanuselt kolmas tegutsev majakas kogu maailmas. Kassari saare edelaosas sirutub kaugele merre kivine Sääretirbi maanina, mille kaldal saad sulistada soojas rannavees. Kassaril asub Hiiumaa muuseum ja ainulaadne rookatusega kabel. Võta kindlasti ette ka reis Kihnu saarele. Siin on praeguseni säilinud põnevad kohalikud tavad: Kihnu murrak, kombed, rahvariided, põlised ametid, käsitöö, tantsud ja laulud. Ruhnu on kõige kaugemal asuv Eesti saar: ta on Lätile lähemal kui Eesti mandriosale. Siin kulgeb elu omas rütmis. 1644. aastal Ruhnusse ehitatud puukirik on üks Eesti vanemaid puitehitisi.

Tere tulemast Lääne-Eestisse!

Lindude oluline pesitsus- ja läbirändepaik Matsalu rahvuspark on linnu-uurijate paradiis. Siin on registreeritud 275 linnuliiki, 49 kalaliiki ja 47 liiki imetajaid. Ajaloohuvilistel tasub heita pilk majesteetlikule Koluvere ordulinnusele ja nii Kullamaa kui ka Ridala keskaegsele kirikule. Läänemaa ajalooga saad tutvuda Lihula mõisas asuvas muuseumis. Lääne-Eesti suurim rikkus on saared. Asudes praamiga Virtsust teele, jõuad kõigepealt Muhu saarele. Siin on gooti stiilis Muhu kirik (1267), Koguva küla oma arvukate põliste ehitiste, kiviaedade ja koogukaevudega ning Pädaste mõis. Üle Väikese väina tammi sõites jõuad Eesti suu-

111

Hiiumaa kaart 2 2 ° 00

23°00

H I I U MAA

Tahkuna ps

Lehtma

Kõrgessaare

5 Lauka

Kalana

Kõpu ps

Vormsi

Saxby

KÄRDLA

Reigi

59°00

Tubala

Palade

Hellamaa

Pühalepa

Kõrgessaare

Nõmba

Kõpu

Pühalepa .

Mardihansu laht

Suuremõisa 4

Käina

Männamaa

Heltermaa

Salinõmme .

Jausa

Nurste

Orjaku

Emmaste Harju Sõru

Kassari .

Kassari s

A I N V Ä

Emmaste

Nõmmküla

Soela väin

MUHU

Triigi

Orissaare

Panga .

Võhma

Leisi

Karja

112

Väi

Piiri

10 Orissaare ssaare are ar a re 20 km v ä .

Tagaranna

Metsküla

Koguva

T Tornimäe

Hiiumaa

vaatamisväärsused Hiiumaa Turismiinfokeskus: Hiiu 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232

1. Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskel ja on kogu Hiiumaa sümbol. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja merepinnast 102 meetrit. Tuletorn tegutseb alates 1531. aastast. Tuletorn on huvilistele avatud 1. maist kuni 15. septembrini iga päev 10–20; Tel: +372 469 3474. 2. Soera talumuuseum on vabaõhumuuseum, kus võib näha pikka rehielamut, suitsusauna, keldrit, aita ja vankrikuuri. Huvilised saavad seal ka ise talutöödele käe külge panna. Kuni 150-liikmelistele gruppidele pakutakse ettetellimisel kodust sööki ja üritusi: suitsusauna, jalutuskäiku lähiümbruses ja giiditeenust. Suvisel ajal kostitatakse turiste alati koduõlle ja suitsukalaga. Tel: +372 5666 6895.

ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud isegi mõni rõngasrist. Kiriku kõrval kabelis asub Jakob De la Gardie järeltulija, krahvinna Ebba Margaretha Stenbocki sarkofaag. 5. Ristimägi. Legend räägib kahest kokkupõrganud pulmarongist, kus ühest saanud surma peigmees, teisest pruut ning ellujäänud abiellunud omavahel. Hukkunute auks aga löödud maasse esimene rist. Pisut reaalsem lugu räägib sellest, et esimene rist pandi Ristimäele 1781. aastal, mil Reigi ja Kõrgessaare hiiurootslased sunniti Hiiumaalt lahkuma. Siin pidasid nad oma viimase jumalateenistuse ja püstitasid esimese risti. Praeguseni on säilinud tava, et inimene, kes satub Hiiumaale esimest korda, valmistab looduslikust materjalist risti ja paneb selle Hiiumaalt lahkunud rootslastele mälestusmärgiks. 6. Muistne Kärdla kraater on 4,5-kilomeetrise läbimõõduga kraater, mis tekkis meteoriidi langemise tagajärjel umbes 500 miljonit aastat tagasi. Ala on geoloogiahuviliste hulgas väga populaarne. Kraatri ümber kulgeb loodusrada, millel asub vaateplatvorm.

3. Kassari on suuruselt viies saar Eestis. Saare pindala on 19,3 ruutkilomeetrit. Saart uhuvad Jausa, Käina, Vaemla ja Õunaku laht. Saare edelaosas ulatub merre 3-kilomeetrine kruusane Sääretirbi maariba, mille kõrval asub liivane Piibunina rand – see on suurepärane koht ujumiseks. Legendi järgi tekkinud Sääretirp Hiiu muistse vägilase Leigeri katsest Hiiumaad ja Saaremaad sillaga ühendada. 4. Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kirik. Ühelöövilise pseudogooti stiilis kiriku lõunakülge kaunistavad kõrged vitraažid, kellatorni tipus on kukekujuline tuulelipp. Kirikut

113

Hiiumaa majutus

114

Hiiumaa

üldine informatsioon Pealinn: Kärdla Linn: Kärdla Pindala: 1023,26 km² Rahvaarv: 10 000 Hiiu maakond koosneb Hiiumaa saarest ning seda ümbritsevatest laidudest ja rahudest. Saar tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tõttu ja on üks vanemaid saari maailmas. Saarele pääseb praami või lennukiga. Hiiumaa on tuntud oma tuletornide poolest. Kui Sul pole aega neid kõiki vaatama minna, siis kindlasti tasub ära käia tähtsamate – Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorni juures. Kõpu tuletorn (102 meetrit üle merepinna) on üks vanemaid tegutsevaid tuletorne maailmas. Hiiumaad eraldab Saaremaast 6 kilomeetri laiune Soela väin ja Vormsi saarest 11 kilomeetri laiune Hari kurk. Hiiumaad ümbritsev meri on madal ja kariderohke. Saare aluspõhjakivim on lubjakivi, mis on peamiselt kaetud kruusase liivsavi, savi ja kruusliivaga. Saarel leidub ka „maavarasid”: Kärdla meteoriidikraatri põhjast saab pumbata mineraalvett. Hiiumaa metsades elavad põdrad, metskitsed ja metssead. Tihti võib kohata rebast, kährikut ja ilvest. Hiiumaa rannikuvetes kogunevad arvukad viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärne kogu Läänemere seisukohalt. Üle

Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed: lindude pesitsemis- ja peatuspaikadest on kuulsaim Käina laht. Kas soovid tutvuda ranniku lähedal asuvate laidudega? Soovitame selleks enne eramaade omanikega kokku leppida. Ka kaitsealadele saab minna eelnevalt selles kokku leppides. Väljaspool kaitsealasid kehtib ringiliikumiseks igaüheõigus: rannikuäärsetel kallasradadel kuni 10 meetri kaugusel veepiirist võib viibida igaüks igal kellaajal, kui sellega ei tekitata kahju loodusele ja maaomaniku valdustele. Hoia Hiiumaa loodust!

Huvitavaid fakte •

Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis: 70% saarest on kaetud metsa ja võsaga.

•

Hiiumaa lähistel paikneb umbes 200 taimestikuga ja ilma selleta laidu ning rahu, millest osa jääb kõrgvee ajal vee alla.

•

Hiiumaa on nii elanike arvu kui ka pindala poolest Eesti kõige väiksem maakond.

115

Hiiumaa

külasta kindlasti HIIU FOLK www.hiiufolk.ee

Hiiumaa Pärimusmuusikafestival HIIU FOLK 2012 ootab kõiki muusika- ja pärimusmuusika sõpru Hiiumaale 19.- 22.juulil, mil Hiiu saare erinevad paigad on täidetud hea muusika- ja maitsva Hiiu toiduga. Toimuvad kontserdid, töötoad, loodusmatkad, juturingid, ajaloolismuusikalised retked jpm. Tegevust ja kuulamist

ning tantsu ja tralli jagub nii täiskasvanutele kui ka väga väikestele muusikasõpradele. Kontserdipaikades on avatud ka lastepesa. Hiiu Folk on alkoholivaba festival.

a t s i l e e . . . IIUMAIST! H Tel. + 372 463 6007 hiiupagar@etk.hiiumaa.ee www.etk.hiiumaa.ee

KÄRDLA, KÄINA

Shops all over Hiiumaa 116

KÕRGESSAARE, NURSTE, EMMASTE, SUUREMÕISA

Hiiumaa

Kõrgessaare vald Siin, kus kümned neemed, poolsaared ja maaninad suplevad sinises Läänemeres, kus liivased luiteharjad peegeldavad päikest, kus kraavikaldad säravad orhideedest ongi Hiiumaa, Kõrges saare vald. Kaunid kadastikud, suured kivid, metsad ja mäed annavad sellele maanurgale erilise võlu. Valla vapil on kujutatud kolme risti künkal. See on sümbol, mis ütleb, et Kõrgessaare maad algavad Ristimäe nimelise paigaga idas ja lõpevad Ristna neemega läänes. Tule naudi lummavaid vaateid Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornidest, tule avasta meie kauneid paiku ja naudi meie külalislahkust.

Mihkli muuseumi pöördega ait

Tere tulemast Kõrgessaarde! Vaata lisainfot: www.korgessaare.ee; www.hiiumaa.ee/tuletorn/

Lehtma paradiisirand

Kõpu tuletorn

Kõrgessaare ajalooline tamm

Ninaotsa puhkekoht

fotod K.Sarapuu

117

Hiiumaa majutus

Villamaa Puhkeküla

Padu Hotell

Villamaa küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58° 54’ 56” N, 22° 23’ 25” E Tel: +372 5344 8060 info@dageida.ee; www.dageida.ee

Heltermaa mnt. 22, Kärdla. GPS: 58°59’26» N, 22°45’23» E Tel: +372 463 3037; +372 505 1671 info@paduhotell.ee; www.paduhotell.ee

Puhka koos pere ja sõpradega Hiiumaa kauni looduse keskel! Teie käsutuses on mõnusad mugavustega puhkemajad, kus on olemas kõik vajalik meeldivaks ning meeldejäävaks puhkuseks (kämpingud, telkimine, hubane väliköök). Rand 2 km kaugusel. Tere tulemast!

Oleme 1994. aastal asutatud ühepere majutusasutus. Hubane 2-korruseline hotell on täispuitsisustuse ja omanäolise disainiga. Hotellis on kokku 18 kahekohalist tuba, neist 8 on uued apartemendid, mis asuvad eraldi majas. Tubade juurde kuulub WC, dušš, rõdu, telefon, raadio, SAT-TV. Apartementide toad on avarad, kõigi mugavustega ning sisaldavad lisaks diivan-voodit, teeja kohvikeetjat, mikrolaineahju ja väikest külmikut. Neljas apartemendis on ka saunaboks. Perega reisivatele kuni 16-aastastele lastele on ööbimine tasuta. Kodust buffet hommikusööki pakume kella 7.00-10.00 hubases kohvik-baaris, kuhu mahub kuni 40 inimest. Õhtuti ajavahemikul 17.00 - 21.00 serveerime hotelli klientidele soovi korral õhtupraadi. Kohvik on ka sobiv koht seminaride ja presentatsioonide korraldamiseks. Vaba aja veetmiseks pakume hotelli klientidele jalgrattalaenutust ning soovi korral ka autorenti. Külastajatel on võimalus nautida ka saunamõnusid puuküttega kuumas saunas ning karastada ennast väikeses basseinis.

Hotell Sõnajala

Leigri väljak 3, Kärdla. GPS: 58° 59’ 30” N, 22° 43’ 31” E Tel: +372 463 1220 info@sonajala.ee; www.sonajala.ee

Asume Kärdla linna läänepoolsel piiril. Pakume majutust kahekohalistes hotellitubades - dušš, WC, Sat-TV, internet(WIFI). Pakume veel majutust eraldi majas, kauni looduse keskel (10 kohta). Täisvarustusega köök, sauna kasutamine, suur omaette õu grillimisvõimalusega.

Sireli Hostel

Tiigi Majutus

Merest 400m kaugusel asuv perepuhkuseks sobiv kodune majutuskoht. 2 maja avara õue ja ruumika väliköögiga, saun.

Mugav majutus 200m kaugusel Kärdla kesklinnast. 5 tuba 9-le inimesele. Kaminaruum, kööginurk, saun, WiFi. Mereni 1 km.

Suureranna, Kõrgessaare vald. Tel: +372 506 0986 sireli@sirelihostel.ee; www.sirelihostel.ee

Tiigi põik 3, Kärdla. Tel: +372 517 5585 info@tiigimajutus.ee; www.tiigimajutus.ee

118

Hiiumaa majutus

Pihla turismitalu

Seeba Talu Puhkemajad

majutus: kokku 15 tuba a´ 2-4 voodit. Toidutares 40 kohta, gruppidele toitlustus ettetellimisel. Viime läbi erinevaid üritusi. Hobid:marjakasvatus, käsitöö.

4-puhkemaja, dušš, saun, bassein, suveköök, suitsuahi, väligrillid, palli- ja lõkkeplats, lastele kiik ja mänguväljak. Randa 1,2 km.

Kõpu küla, Kõrgessaare vald. Tel: +372 5647 0091 pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

Esiküla(Kassari), Käina vald. Tel: +372 515 4718; +372 5820 4813 seeba@seebatalu.ee; www.seeba.ee

Kassari Ratsamatkad

Ristitee Talu, Kassari, Käina vald. GPS: 22°51´30“ E 58°48`23“ N Tel: +372 518 9693 ratsa.kassari@neti.ee www.kassari.ee

Pikemad matkad (2-5 päeva) viivad Hiiumaa põhjaranniku Tahkuna poolsaarele, Hiiumaa läänerannikule Vohilaiule ja paljudesse teistesse kaunitesse paikadesse. Saab matkata soodes ja ratsutada läbi mere. Pikkadel matkadel on kaasas kogenud juhid ja lõunapiknik. Meie ise majutusteenust ei paku - soovitame oma häid naabreid.Võimalus telkida. Avatud aastaringselt!

Asume väikesel Kassari saarel Hiiumaa veeres ja pakume teile võimaluse matkata hobusel vastavalt soovidele ja võimalustele. VIIME TEID KOHTADESSE KUHU JALA EI JÕUA JA AUTOGA EI PÄÄSE! Matkad toimuvad ühest tunnist mitme päevani. Lühematel matkadel (1-5h) võite nautida Käina-lahe - Kassari maastikukaitseala mereäärset linnuparadiisi, matkata mereröövel Unger Sternbergi radadel või tutvuda muistsete viikingite sõjasadamaga.

119

Hiiumaa toitlustus Sõru Kõrts

Trahter Vetsi Tall ja Puhkeküla

Sõru sadam, Sõru küla, Emmaste vald. GPS: 58° 41’ 40” N, 22° 31’ 22” E Tel: +372 469 5205; +372 518 2211 info@viirisepa.ee; www.viirisepa.ee

Kassari küla, Käina vald. GPS: 58° 47’ 22” N 22° 49’ 13” E Tel: +372 462 2550; +372 5648 7057, info@vetsitall.ee; www.vetsitall.ee

Kõrts asub Hiiumaa lõunapoolsemas tipus Sõru sadamas. Nagu igas korralikus sadamakõrtsis saab meil sooja toitu ja külma õlut. Iga päev erinev menüü.Kõrtsis on kohti 25, terrassil 60 kohta ja suures paadikuuris istekohti kuni 250 ja seisukohti poole rohkem. Suvel (olenemata ilmast) suurepärane koht kontsertide, suvepäevade, sünnipäevade, pulmade ja muude ürituste korraldamiseks. Toitlustame gruppe buffee lauas ja teeme cateringi suveüritustele. Kõrts avatud juunist-septemrini: 10.00 - 22.00 Kontsertide ja pidude ajal avatud nii kaua kui kliente jätkub.

Puhkekülas soodne majutus. 10 täispuidust tünnmajakest , mis on võimalik teha suureks (2+2) perevoodiks. Tallipoisi majake, 5 kohta. Suur telkla, karavanikohad. Väligrillid ja muu. Majutus apartemendis. Kaks kahekohalist magamistuba, elutuba suure diivanvoodiga, kokku 6 kohta. Oma saun, kamin. miniköök ja rõdu. Menüüs talutoidud uues kuues ja oma suitsutatud kala. Alati värsked taluleivad-saiad meie Leivamajast. Reisigruppide toitlustamine, catering, matkajaile moonakotid. Tantsuõhtud igal nädalavahetusel.

Priiankru Pubi

Kõpu tuletorn, kohvik Sadama 4, Kärdla. GPS:59°0’10’’N 22°44’60’’E Tel: +372 462 2533, www.priiankru.ee

on Hiiumaal Kärdlas meeldiv söögi- ja ajaveetmise koht. Pubis on lisaks 40 istekohale siseruumis ligi 70 kohta väliterassil. Hea kõhutäis ning karastavad joogid kella 11.00 kuni 23.00. Soovi korral võid osta toidu ka kaasa.

120

Läänemere ja Baltimaade vanim töötav Kõpu tuletorn on avatud 1.maist kuni 15 septembrini. 9.00´- 21.00 Tuletorni kõrval on avatud kohvik, käsitöökiosk ja lastele mänguväljak. Piknikuala ja telkimisvõimalus . Mägipe küla, Kõrgessaare vald. Tel: +372 469 3474; kopu.tuletorn@mail.ee

Läänemaa

üldine informatsioon Pealinn: Haapsalu Linnad: Haapsalu, Lihula Pindala: 2383 km² Rahvaarv: 27 283 Romantilises Haapsalu linnas ning külades, mis asuvad avarate niitude ja lõhnavate männimetsade vahel, elab lahke rahvas. Ta võtab külalisi alati rõõmuga vastu ja hämmastab neid oma säravate mõtete ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Väljend „mitu ühes” kirjeldab täpselt Läänemaad: paljudes muuseumides on kunstigaleriid, aga seal saab vaadata ka näitemängu, ühtlasi võib galeriis õppida toiduvalmistamise kunsti või nautida kammermuusika kontserti. Läänemaa kütkestab loomeinimesi: siin elab püsivalt või suvitab hulganisti kunstnikke, kirjanikke ja teatritegelasi. Keskajal oli Haapsalu Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Viimased poolteist sajandit on Haapsalu olnud tuntud eelkõige kuurortlinnana, siia on tulnud ja tulevad ka praegu suvepuhkust nautima ning mudavanne võtma nii kroonitud pead kui ka kultuuritegelased paljudest naaberriikidest. Siin linnakeses võid jalutada romantilistel, pitsiliste puumajadega palistatud tänavatel, kus lippas plikapõlves ringi tüdruk, kellest hiljem sai

maailmakuulus kunstnik Ilon Wikland. Haapsalu promenaadil võid nautida päikesekiirte lustakat mängu, mida omal ajal märkas ka helilooja Pjotr Tšaikovski. Kuuvalgetel augustiöödel saad piiskopilinnuses kohtuda legendaarse Valge Daamiga. Tule ja avasta enda jaoks eestirootslaste elupaigad Noarootsis ja Nõval ning Läänemaa saartel Vormsil ja Osmussaarel. Kui oled väsinud kultuurimuljetest, võid lõõgastuda Matsalu rahvuspargis, kus ornitoloogiahuvilised saavad igal aastaajal imetleda rändlinnuparvi, kes peatuvad siin teel oma talvitus- ja pesitsemispaikadesse. Läänemaa kultuurisündmuste graafik on tihe. Suvehooaja kõrgpunktis tuleb end Haapsalus sõna otseses mõttes mitmeks jagada, sest sündmuste valik lööb silme eest kirjuks. Kuursaalis, laululaval ning promenaadi tantsupaviljonis saab suvel nautida suurepärast džäss- ja folkmuusikat. Läänemaal toimub ka mitu rahvusvahelist filmifestivali. Maakonna tunnuslause on „Läänemaa – turvaline pesapaik”. Siin haarab Sind kõikehõlmav rahu, mille füüsiliseks sümboliks on kuulus käsitööese: pehme pitskoeline Haapsalu sall.

Huvitavaid fakte • Haapsalu nimi on tuletatud eestikeelsest sõnast „haavasalu”. • Augusti täiskuuöödel ilmub Haapsalu piiskopilinnuse varemetes lossiaknale Valge Daami viirastus. Legendi järgi elas lossis mitusada aastat tagasi noor munk, kes armus noorde kaunisse neidu. Et olla koos temaga, sokutas munk armastatu kooripoiste hulka. Mõnda aega olid nad koos õnnelikud. Ent pettus avastati ja munk heideti vangikongi, piiga aga müüriti lossiseina sisse. Neiu hing pole siiani rahu leidnud.

121

Läänemaa kaart

Pakri s-d

Osmussaar

Klooga

24°00 .

Vihterpalu

L Ä Ä NEMAA

Vasalemma

ter

Vasalemma

Nõva

Dirhami

Harju-Risti Padise

Põõsaspea n

Tänavjärv

Nõva

Padise

Veskijärv

Nissi

Variku

Riguldi

Noarootsi

Turba

Kuijõe Piirsalu

Hullo Sviby

Noarootsi ps Pürksi

Taebla Nigula

Taebla

Palivere

Märjamaa

Ridala

Rohuküla

Paralepa

Risti

Linnamäe .

HAAPSALU

Lehetu

kurk

osi

urk ri k

Vormsi

Oru

59°00

Sutlepa

VORMSI

Saxby

Risti Ellamaa

Laukna

Koluvere

Kirna

Kullamaa

M N A I Ä V

Martna

Panga

Martna

Puise

Liivi

Kullamaa

laht Matsalu Saastna Metsküla Matsalu 4 .

Laiküla Kirbla

Teenuse VanaVigala

Rõude

i s ar Ka

Üdruma

Tõnumaa

LIHULA

Nõmmküla

ur väin

Koguva

MUHU Liiva

Hanila

Hellamaa

Väi

Piiri

Orissaare v

äin

122

Muhu

Pädaste

Kuivastu .

Koonga

Tuudi

Kõmsi

Hanila

Mihkli Karuse

Lihula

Virtsu

Oidrema

Koonga L õ Lõpe 10 20 km

Vatla

Kõima

Kalli ©Regio 2009 KL-9-012

Paadrem a

Läänemaa

vaatamisväärsused Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel. +372 473 3248. 1. Haapsalu vanalinn on jagatud kaheks: muistne keskaegne osa ja tänapäevasem, XX sajandi kuurordi osa. Vana piiskopilinnus koos sellega külgneva muistse tänavavõrgustikuga moodustab linna keskaegse osa südame. Seda ümbritsevad ringjalt puitnikerdustega majad, mis on ehitatud kuurortlinna õitsengu ajal. Pilti täiendab uhke ennistatud rannapromenaad, kus asuvad restoran ja kuursaal. 2. Vormsi saare pindala on 92 km², see on suuruselt neljas saar Eestis. Saarele pääseb praamiga, mis väljub Rohukülast (kaugus 12 km, reisi kestus 45 minutit). Vormsil võid tutvuda ebatavaliste kivist rõngasristide, taastatud Püha Olavi kiriku (1632) ja Saxby majakaga. Külades, mis kannavad enamasti rootsikeelseid nimesid, on vanad hooned hästi säilinud. Saarel on kordatehtud jalgrattateed ja rannad. Siin võib nautida ka jalutuskäiku metsarajal. 3. Ridala kirik. Maarja-Magdaleenale pühendatud Ridala kirik on Läänemaa vanim ja kauneim. XIII sajandil ehitatud kirik on säilinud algsel kujul. Taastatud kiriku interjööris saad imetleda barokkstiilis puitnikerdusi ja osaliselt säilinud seinamaale, mis on teostatud sekotehnikas. Kirikaias võid uurida arhailisi, poolenisti maasse vajunud kiviriste, mida ei näe ühelgi teisel kalmistul. Avatud tasuta 1. juunist kuni 30. augustini R–P 11–16. Tel: +372 472 4210.

sevat liiki ja 33 rändlinnuliiki. Ornitoloogiahuvilistele on paigaldatud vaatetornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostris ja Haeskas. Tel: +372 472 4236, www.matsalu.ee. 5. Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. Aastatel 1234–1251 oli Lihula linnus Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Linnus koos asulaga hävitati Liivi sõja ajal (1558– 1583). Praegu asub linnusemäel lauluväljak, kust avaneb ilus vaade ümbrusele. 6. Noarootsi, Nõva, Osmussaare maastikukaitseala. Siinset maastikku iseloomustavad liivaluited, männimets ja soostunud alad, mis on tihedalt kõrkjaid täis kasvanud, aga siin on ka imelised liivarannad (Telise, Roosta ja Uuejõe). Endises piiritsoonis elab vähe inimesi, ent siinne puutumatu loodus ja omapärane ajalugu pakuvad turistile palju huvitavat. Kohalik rahvas tegeleb kalapüügi ja metsandusega. Noarootsi vallas asub neli riikliku tähtsusega kaitseala: Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad. Nõva vald on tasase pinnamoega ning kaetud soode, järvede, metsade ja liivarandadega.

4. Matsalu rahvuspargi territooriumi maismaa ja vee all olevad osad kokku hõlmavad 476,4 km². Rahvuspargi ala moodustab Matsalu laht koos sinna suubuva Kasari jõe alamjooksu ja neid ümbritsevate maa-aladega, kuhu kuuluvad luhad ja rannaniidud, tarnatihnikud ja metsamaad, aga ka luhaga piirnev Väinamere osa koos enam kui 40 väikesaarega. Pargis on registreeritud kokku umbes 275 linnuliiki, sealhulgas 175 pesit-

123

Läänemaa

külasta kindlasti Rannarootsi Muuseum

Sadama 31/32, Haapsalu. GPS: 58° 57’ 21” N, 23° 31’ 40” E Tel: +372 473 7165 www.aiboland.ee

Vanimad jäljed rootslaste asustusest Eestis on rohkem kui tuhat aastat vanad. Tänu privileegidele ja isoleeritusele säilis talupoegade seas rootsi keel ja kultuur. Teise maailmasõja jooksul asus enamik rannarootslastest – u. 8000 in. – Rootsi ning Nõukogude okupatsiooni ajal oli rannarootslastel sisuliselt võimatu oma kultuuri säilitada. Muuseumi püsinäitusel saab ülevaate rannarootslaste ajaloost, igal aastal on kaks teemakohast näitust Muuseumi paadikuuris on valminud replicad vanadest puitpaatidest, millega on võimalik Haapsalu lahel lõbusõite teha ja suitsuahjust saab temaatilistel kalapäevadel värsket kala.

Wiigi Kohvik

Suur-Lossi 25, Haapsalu. GPS: 58° 57’ 1” N, 23° 32’ 1” E Tel: +372 473 3112; +372 5552 2228 info@wiigikohvik.ee; www.wiigikohvik.ee

...on koht, kus kohtuvad mõnus toit ja võluva vaatega kohviku miljöö. Suvel pakub 40-kohaline merevaatega terrass silmailu päikeseloojanguni. Ootame teid Haapsalus aadressil Suur-Lossi 25, Väikese viigi kaldale, veetma unustamatuid õhtuid! P-K 12:OO - 22:OO; N-L 12:OO – 23:OO

125

10 12 av he

Läänemaa Vormsi

Vaikuses ja rahus rikkumatult püsinud saar on tõeline pärl loodussõpradele. Aeg sõna otseses mõttes peatub siin metsahäälte ja merekohina kuulamiseks. Vormsi on parim paik päikeseloojangute ja tähistaeva imetlemiseks ning rännumeeste hing saab siin rõõmu tunda veel leidmata kohtade avastamisest. Vormsi ( varem hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on suuruselt neljas saar Eestis (ca 93 km2). Vormsi kõrgemad osad kerkisid merest umbes 3000 aastat tagasi. Saar on ajalooline rannarootsi asula. Rootslaste sisseränne saarele toimus arvatavasti 13. saj. lõpupoole, kuid tõenäoliselt oli saar hõredalt asustatud ka varem. Arvatakse , et saarele on nime andnud Islandilt

pärit viiking Orm (Madu). Vormsi maastik on väga vaheldusrikas ja loodus haruldaselt mitmekesine. Vormsil on teadaolevalt üle 900 taimeliigi, millest 60 on looduskaitse all. Saar on erakordselt linnurikas, loetletud on üle 220 liigi. Suurtest imetajatest võib kohata põtra, metskitse ja ilvest ja metssiga. Saarel elab ligi 400 elanikku, töötavad lasteaed–põhikool, kauplus ja postkontor. Saarel on tagatud arstiabi ja päästeteenistus. Suvel on avatud hubane kõrts ja mitmed majutusasutused. Vormsi on ideaalne paik matkamiseks nii rattaga kui jalgsi. Vormsi puutumatu looduse lahutamatuks osaks peetakse saarel valitsevat vaikust. www.vormsi.ee

A k

foto: Meelis Salm

foto: Janek Puusepp

•P Fo •P Pa •H ko •A te tö •M To foto: Kaspar Kiinvald

126

foto: Ain Voolmaa

100 km Tallinnast 12 ilusat seinamaalingutega tuba avar valgusküllane saal hea toit ja lahke pererahvas pulmad perepeod sünnipäevad loodusmatkad romantilised õhtusöögid konverentsid koolitused seminarid

Altmõisa külalistemaja Paik maailma äärel

omaette olemine omanäolises majas, meri nägemiskaugusel ja matkarajad jalaulatuses Tuuru küla, Ridala vald. Tel: +372 5300 8622 info@altmoisa.ee; www.altmoisa.ee

7.juulil 2012 Altmõisa maasikapidu Suvesüdamlik maasikapidu loodushoidlikule perele! Maasikad, aga mitte ainult

• Päeva juht Ženja Fokin • Peasesineja Gerli Padar • Heino Seljamaa kohvriteatriga • Ahhaa teadusteater ja töötoad • Mustkunstnik Tom Pintson

Veel: moedemonstratsioon taaskasutusvõtmes, vanast uus – õpitoad meistrite juhendamisel, umbrohurestoran, maasikapaviljon batuudid, meisterdamine, sepistamine, piknik, miniloomaaed, hennamaalingud, patsipunumine, hobused, rahvamuusika õpituba, kõhutantsijad, müügilaudadel käsitöö, öko- ja mahetoodang

Terve päeva jooksul 10.00-18.00 vahvat tegevust kõigile! Tuuru külas Läänemaal Rohkem infot: www.altmoisa.ee/maasikapidu

Läänemaa majutus

Arnoldi Suveresidents

Rälby küla, Vormsi saar. GPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E Tel: +372 553 7039 info@suveresidents.ee www.suveresidents.ee

Vaikuse ja rahu rannas, Vormsil asuv Arnoldi Suveresident OÜ on kaunis koht puhkajatele või

firma nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiseks. Merevaatega toad asuvad vaid 50meetri kaugusel liivarannast. Vaba loodus ja mere lähedus loob hea võimaluse eemalduda tööpingetest. Lisaks saab meeldivalt aega mööda saata lõkketule ääres grillides, saunas käies, matkaradadel merekohinat või linnulaulu kuulates ning aktiivsematel inimestel sportides. Kirglikele saunatajatele on olemas meeldiva lisana kümblustünn ning kauni merevaatega leiliruum. Parandamatud romantikud võivad aga imetleda rannas päikeseloojangut või vaadelda öösel tähistaevast.

Rehe Turismitalu

Kuijõe Küla, Risti vald. GPS: 59°5’26” N, 23°59’30” E Tel: +372 5452 3055; +372 5667 8949 reheturismitalu@reheturismitalu.ee; www.reheturismitalu.ee

Rehe Turismitalu asub ajaloolise Kuijõe mõisa maadel, Keila-Haapsalu maantee läheduses. Kuna lähimad talud asuvad meist 2 km kaugusel, leiad sa siit kindlasti rahu ja ilusat loodust.

Käbi Külalistemaja

Talu sobib eeskätt perepuhkuseks ja väiksemate koosviibimiste korraldamiseks. Voodikohti kokku on 17 + lisavoodid. Majutus asub neljas eraldi asuvas hoones. Saunamõnu leiad tiigikaldalt, valides puuküttevõi elektrisauna vahel. Külaliste kasutuses on avar kaminasaal. Meil on ka korralik jahitorn: jahimeestele metslooma jahiks või külalistele metsloomade vaatluseks. Läheduses asuvad Nõva järved ja ka meri ei ole kaugel. Soovi korral saate rentida paadi koos kogu varustusega. Külalistel on võimalik külastada ka meie klubi. Klubis saab mängida erinevaid lauamänge, piljardit ja ei puudu ka minikasiino. Vahetevahel klubis ka „elav muusika“. Muud meelelahutused leiad kohapeal.

Sobib ideaalselt pidude, kokkutulekute, õppepäevade korraldamiseks või ka lihtsalt omaette olemiseks üksi või perega. Hubases palkmajas saame pakkuda teile mõnusat äraolemist koos toitlustamisega kuni 50 ja öömaja kuni 22 inimesele (9 lihtsat ja 4 mugavustega tuba). Hoonetevaheline avar siseõu pakub võimalust ka grillida.

Asume Läänemaal Ridala vallas Herjava külas, Haapsalust 6km kaugusel, Tallinn-Haapsalu maantee 65. km, 200 meetrit maanteest. GPS: 58° 56’ 51” N, 23° 39’ 16” E Tel: +372 506 4421; info@jahimaja.ee; www.jahimaja.ee

128

Läänemaa majutus

Mihkli Külalistemaja

Teeristi Külalistemaja

Ridala vald, Mäeküla, 10 km kaugusel Haapsalu linnast ja 4,5 km kaugusel Rohuküla sadamast. GPS: 58° 53’ 13” N, 23° 28’ 35” E Tel: +372 5027 7488 mihkli@mihkli.eu; www.mihkli.eu

Paslepa küla, Noarootsi vald. GPS: 59°1’42» N, 23°28’38» E Tel: +372 5888 0888 hd@hd.ee; www.hd.ee

See on parim paik perega puhkamiseks, hea võimalus perekondlikke sündmusi tähistada ja suurepäraste ruumidega seminari pidamise koht. Meil saab mõnusalt ööbida - korraga mahub majja 34 inimest. Meie 56 m2 suurune peosaal sobib hästi juubeli, pulma või mõne muu suurema sündmuse tähistamiseks. Lisaks pakume toitlustamist, saun, baar, suitsuahi, sašlõki küpsetamise võimalus, lõkkeplats, telkimine, matkamine. Lastele mänguväljak, võrk- ja sulgpalli mängimise võimalus, koroona. Meri on 1 km kaugusel.

Kui mõlgutate mõtteid, kus Lääne - Eestis puhata, siis olete just õigel teel - Teeristi Külalistemaja ootab! Asume Läänemaal Noarootsi poolsaarel Paslepa külas endises hobusetallis. Meie külalistemajas on viis tuba koos 10 voodikohaga. Lisaks tubadele on majas saal TV- ja internetiühendusega, kus võimalik pidada seminare, õppelaagreid jne. Väljudes majast, soovitame teha jalgrattamatku mere äärde või nautida lihagrillimist ja kalasuitsutamist meie oma tiigi juures.

129

Läänemaa majutus

Villa Nõva asub Läänemaal Nõval, mis on tuntud oma kaunite laulvate liivarandadega ja puutumatu loodusega. Meie eeliseks on privaatsus ja hubasus ning pakkuda teile meeldejäävaid sündmusi nii pere-, kui ka sõprade keskel aastaringselt. teie kasutada on “Peamaja”, “Saunamaja”, “Külalistemaja”, “Veski”, mis on ümbritetud suure õuealaga ja piirneb vallikraaviga. “Villa Nõva” on sobiv paik puhkuseks kõigile, kes armastavad puhast loodust ning rahulikku keskkonda. Oleme avatud teie kõikidele soovidele aastaringselt!

Söödi talu, Vaisi küla, Nõva vald. GPS: 59° 12’ 2” N, 23° 42’ 17” E Tel: +372 5657 1710 info@villanova.ee; www.villanova.ee

Pivarootsi Mõis

Kiige Turismitalu Külaliste kasutada on suur suvemaja, väiksem peremaja ja kolm kämpingmaja. On piisavalt ruumi telkijatele ja karavanidele. Igati sobiv paik perepuhkuseks. Lastele on suur mänguväljak, lisaks kiiged, lehtla, lõkkekohad ja grillimisvõimalus.

Pivarootsi küla, Hanila vald. GPS: 58° 33’ 5” N, 23° 35’ 49” E Tel: +372 679 0888; +372 509 2050 pivarootsimois@hiteh.ee; www.pivarootsimois.ee

Pivarootsi asub looduskaitsealal (200 m rannapiirist), kus on võimalik vaadelda linde ning tutvuda mitmekesise taimestikuga. Meie õdusas majas on 6 tuba, mis kokku mahutavad 14 sõbralikku külalist. Lisaks kaminasaal - köök, saun, WC, dušš, telkimiskohad, lõkkeplats. Lemmikloomad võite võtta kaasa. Ootame külalisi aastaringselt!

Oru vald (95 km Tallinnast, 15 km Haapsalust). Tel: +372 509 4207 info@kiigetalu.eu; www.kiigetalu.eu

Baltic Hotel Promenaadi*** on ehitatud aastal 1998. Täielikult renoveeritud Peltzeri Villa aastast 1859 on ühendatud kahekorruselise uusehitisega. Kõigi mugavustega hotellis on 35 numbrituba ja 68 majutuskohta, enamik neist rõdu ja kauni merevaatega. Hotellis on restoran, baar, konverentsisaal ja suure mullivanniga saun. Osaliselt WiFI leviala tasuta. Sadama 22, Haapsalu. Tel: +372 473 7250 promenaadi@baltichotelgroup.com; www.promenaadi.ee

130

Läänemaa majutus

Hotell Päeva Villa

Haapsalu Spordibaas ja Hostel

Lai 7, Haapsalu. GPS: 58°56’47”N 23°31’46”E Tel: +372 5348 8222 info@paevavilla.ee; www.paevavilla.ee

Lihula mnt 10, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 15” N, 23° 32’ 30” E Tel: +372 472 5060 haapsalu@spordibaasid.ee; www.spordibaasid.ee

Kompleks koosneb kahest majast, mis asuvad Haapsalu lahe ääres. Pakume majutust 20 kõigi mugavustega numbritoas. Lisaks on 40- kohaline, kahe saaliga restoran, millest uuem on Imperaatori söögituba, kus saate maitsta ehtsat Slaavi toitu.Nõupidamiste ruum, peo ja peielauad, saunakompleksi rent.Lemmikloomad lubatud.

Hostel: tubades TV, WC, dušš. Hinnaklass A. Veekeskus: 6 rajaga, 25m bassein,liutoru, bassein lastele, veealused massaažiseadmed, mullivann, saunad, kohvik. Staadion ja tennisehall. Jalgpalli, korvpalli, tennise ja võrkapalli väliväljakud.

Metlin Puhkemaja

toitlustus Kohvipoisi Kohvik

Linnamäe küla, Oru vald. GPS: 59° 0’ 2” N, 23° 43’ 7” E Tel: +372 505 0599 metlin@metlin.ee; www.metlin.ee Jaama 15, Haapsalu. GPS: 58°56’22” N, 23°32’16” E Tel: +372 5684 7568 kohvipoisike@hot.ee

Koht kus on alati meeldiv klienditeenidus, hea söök ja jook. Ruumi rentimise võimalus kuni 18 inimesele. Soojal ajal on võimalik ka väljas istuda. Eelneval kokkuleppel pakume gruppide toitlustamist kuni 20 inimesele.

Majas on 12 magamiskohta, hubane kaminasaal, eraldi baarinurk ja saun. Magamistoad on valdavalt 2-kohalised, kuid leidub ka 1-kohalisi tube, igal magamistoal on oma vannituba ja WC. Suvel saab nautida ilusat loodust ja suveilma aias, kus on privaatne grillimisnurk. Majas on kaabeltelevisioon ning internetiühendus. Toitlustamine kokkuleppel. Tule sõprade või perega ja veeda meeldejääv puhkus!

Pärli Pubi GPS: 58°52’45”N, 24°4’43” E Tel: +372 507 9377; +372 475 5477 FB aadress www.facebook.com/Pärli Pubi 01.aprill - 01.okt. E-N 11.00 -20.00 R-L 11.00- 24.00 P 11.00 - 18.00 Pubi asub Kullamaa keskuses AjaO kauplusega ühes majas.

Kullamaa vald on Läänemaa pärl ja Pärli Pubi pakub parimaid palasid.Võimalik tellida torte, kringleid, saiakesi, pirukaid, menüüs olevaid toite kaasa, piknikukorve, suppe jm. Suveperioodil avatud iga päev.

131

Kontaktid: +372 5621 6394, +372 447 4884; volmetec@hot.ee

Pädaste

Kõrkvere

20 km

Virtsu

NEKTAR TANKLA

Tornimäe

Pöide

Muhu

Hanila

Paa dr

Vaiste

Kihnu

Linaküla

Audru

1 Lemsi

Lao .

Võiste

AINAŽI

Ikla

Treimani

Kabli

5 a lac Sa

Massiaru

Häädemeeste

Laiksaare

Tahkuranna

sti

Oisu Kabala

Retla Imavere

Vastemõisa

Sürgavere

SUUREJAANI

Reegoldi

Saarepeedi

Tääksi

Olustvere

Kõo

VÕHMA Koksvere Kõo

Kahala

Türi

Laupa

Kurgja

Suure-Jaani

ve Na

Kaansoo

Suurejõe

Tali

Jäärja

VÄIKE-SALATSI

MAZSALACA

Veelikse

Saarde

Halliste

L Ä T I

RUHJA

RÛJIENA

MÕISAKÜLA

Karksi

Taagepera

Abja KARKSINUIA Karksi

ABJA-PALUOJA Kamara

KILINGINÕMME Tihemetsa

Taali Tori

Tori

Selja Jõesuu

Käru

VÄNDRA Vändra Vihtra

Pärnjõe

25°00

58°30

Helme

Ala

Veisjärv

Kärstna

Saarepeedi Viiratsi Karula Metsküla Sauga Rau dna Jämejala SINDI VanaVILJANDI Võidu Paikuse Paikuse Kõpu Puiatu te Viiratsi Kõpu Pärsti Päri Silla Heimtali Kõ Reiu pu Surju Ramsi Paistu Holstre Uulu Loodi Kanaküla Paistu Sultsi Tahkuranna Saarde Surju Õisu jv Tarvastu Re Halliste Õisu iu Tuhalaane

PÄRNU

Häädemeeste

HEINASTE

Manija Manilaid

Pootsi

Papsaare

Are

Are Suigu

Sauga

Halinga

Kaisma

Kergu

Eidapere

Kaisma

PÄRNUJAAGUPI TOOTSI

Libatse

Päärdu Kohtru

P ä r n u Liu l a h t

Kõima

Lemmetsa

Audru

Tõstamaa Lindi

Tõstamaa

2 .

Tõhela

Jõõpre

LAVASSAARE

Lavassaare jv

Koonga

Ahaste

Koonga

Kivi-Vigala

Vigala

Tõnumaa

Mihkli Kõima

as ari

Lõpe Kalli

Ermistu jv

Helmküla Tõhela jv

Varbla

Tõusi

Vatla

Matsi

Varbla

Paatsalu

Lihula

Laiküla Kirbla 24° 00

Karuse Oidrema

Tuudi

LIHULA

a em

lu laht Matsa Saastna Matsalu

Kõmsi Hellamaa Hanila Kuivastu

- Pärnu-Rakvere mnt. 45. km Puksiirhaagiste ja elektrigeneraatorite, kaubiku (1,5 tonni 7 kohta), veoauto/kallaja rent. Söögid, joogid, alkohol 24h!

Orissaare

PÄRNUM AA

MUHU Koguva Piiri Liiva

MER

Sau ga

NA ÄI

väin

58°30

rnu

ur llis Ha

58°00

132

Su Pä

kaart

58°00

Pärnumaa

vaatamisväärsused Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000. 1. Kihnu saar on oma meretaguste külalislahkete elanikega ühtaegu kodune ja samas eksootiline. See on saar, kus rahvarõivaid kantakse iga päev ja kus au sees on vanaemade käsitööoskused. www.kihnu.ee. 2. Tõstamaa mõisahoones töötab kool. Ekskursioonile tulles saavad huvilised tutvuda siinse mõisa ajalooga. Tel: +372 526 1935 3. Kurgja talurahvamuuseum. Maavaldus, millel muuseum asub, kuulus kunagi eesti rahvusliku ärkamisaja tegelasele Carl Robert Jakobsonile. Paljud hooned on säilinud oma algsel kujul või taastatud jooniste järgi. Siin tehakse kõiki põllutöid samamoodi nagu üle saja aasta tagasi. Peahoones saab vaadata näitust Jakobsoni elust ja tegevusest. Tel: +372 445 8171, www.kurgja.ee. 4. Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. XIX sajandi alguses aretati mõisas, mis oli renditud Liivimaa rüütelkonnale, meriino lambaid ja tõuveiseid. Aastal 1854 hakkas Liivimaa rüütelkond, kes oli mures kohalikku tõugu hobuste väljasuremise pärast, siin oma põhitegevusena tõuhobuseid aretama. Tori tõugu hobuseid kasvatatakse siin ka praegu. Peale mõisahoone on säilinud vana ait ja viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tel: +372 503 1892, www.torihobune.ee. 5. Tolkuse raba. 2,2 kilomeetri pikkune, osaliselt laudteega kaetud õpperada teeb ringi Tol-

kuse rabas, kulgedes läbi männimetsa ja viies siinse suurima rabajärveni. Eesti kõrgeima, rajale jääva Tornimäe liivaluite harjale on ehitatud 18 meetri kõrgune vaatetorn (50 meetrit üle merepinna), kust võib hea ilmaga näha Kihnu saart. 6. Lavassaare raudteemuuseum loodi selleks, et säilitada ja tutvustada tänapäeva inimestele aastatel 1896–1975 tegutsenud kitsarööpmelise raudtee ajalugu ning sõja ajal ja tööstuslikult kasutusel olnud raudteid. Igal laupäeval näidatakse selleks kohandatud raudtee osas töökorras eksponaate. Tel: +372 441 1287; +372 527 2584 www.museumrailway.ee. 7. Soomaa rahvuspark hõlmab 7092 hektarit rabasid, madalsoid, põlislaasi ning Tori, Vändra ja Paikuse valla jõgesid. Jalgsi- ja kanuumatkad annavad suurepärase võimaluse imetleda puutumata loodust. Siinsed paigad, mis igal kevadel suurvee alla jäävad, on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Tel: +372 526 1924.

133

P채rnumaa majutus

KAUBANDUSKESKUS P채rnu kesklinnas Hommiku 2 ja Lai 11 Avatud 9-22

www.portartur.ee

134

Pärnumaa

üldine informatsioon Pealinn: Pärnu Linnad: Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme Pindala: 4807 km² Rahvaarv: 88 327 Pärnumaa on suurima pindalaga maakond Eestis. Maakonna territooriumile jääb 177 saart ja laidu, millest suuremad on Kihnu ning Manilaid. Kihnu saarel on neli küla: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre. Lemsis asub sadam, mille kaudu käib navigatsiooniajal peamine mandri ja saare vaheline laevaühendus. Linakülas asuvad haigla, kool, koduloomuuseum, kirik ning uus kultuurimaja, mille seinte vahel tegutsevad ka raamatukogu ja vallavolikogu. Rootsiküla peamised vaatamisväärsused on Kihnu Jõnni mälestuskivi, ilmajaam ja majakas. Kihnu saarel asub ka lennujaam. Manilaiu ja Kihnu elanikud on suutnud Pärnu maakonna alla kuuludes säilitada oma ainulaadsed kultuuritavad. Kihnu naised kannavad seniajani ka igapäevaelus erksaid rahvariideseelikuid. Mehed aga on tänini truuks jäänud oma traditsioonilisele elatusvahendile kalapüügile. Pärnu jõgi, mis on pikkuselt Eesti teine jõgi (144 km), voolab läbi terve maakonna, suubudes Pärnu lahte. Pärnumaa on eesti luuletaja Lydia Koidula ja rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni kodukant. Koidula sündis Vändras ja Jakobson Kurgjal.

Kindlasti väärivad külastamist maakonna ajaloolised väikelinnad Sindi ja Kilingi-Nõmme. Seikluse-, looduse- ja kultuurihuvilisele külalisele võimaldavad põnevat avastamist ja tegevusi Valgeranna Seikluspark, Soomaa Rahvuspark, mis on tuntud suurte üleujutuste ning oma “viienda aastaaja” poolest, Rannametsa-Tolkuse matkarada, Lavassaare Raudteemuuseum ja kaunilt renoveeritud ning värvika ajalooga Tõstamaa mõis. Põnevat elamust pakub ka Audru vallas asuv Tamme talu, mille perenaine korraldab huvilistele jalutuskäike Ürdiaias koos hõrgu ürditee ja -pirukaga. Pärnumaal juba on, mida vaadata!

Huvitavaid fakte •

Pärnus (endisaegne Pernova) elas Ibrahim Hannibal, kes oli Peeter Esimese mõttekaaslane ja Puškini vaarisa. Hannibali elust Pärnus on kirjutanud poeemi vene poeet David Samoilov, kes ise elas samuti pikka aega siinses kuurortlinnas. Samoilov on maetud Pärnu Metsakalmistule.

•

Kui teised eestlased toovad jõuludeks tuppa kuuse, siis kihnlased toovad tuppa männi. Männi sellepärast, et Kihnus on kuuski vähe ja mänd seisab toas palju kauem ilusana kui kuusk.

135

Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt.

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. Enamus neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis. Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30 aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem. Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011 a. augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal kus korraldatakse videonäitusi. Muuseumis avaneb Teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka

136

Muuseum avatud: Mai - Teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel Juuni-august - Muuseum avatud kõigile. Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 September - Muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 Oktoober - ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584 www.museumrailway.ee

Pärnumaa

Sindi

Muinsuskaitse registris on Sindist 64 objekti ning kaks miljööväärtuslikku ala. Säilinud on Sindi vabrikuasula algusaegseid hooneid ning nö esimese vabariigi aegseid ehitisi.

Wöhrmanni puistee teises otsas asub riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus paikneb Sindi õigeusu kirik, mille ehitust alustati 1895. aastal Moskva kaupmehe Roman Shöni ja Sindi kalevitekstiilivabrikute ühisel kulul ja pühitseti 5. juulil 1899 jumalailmumise auks. RAUDTEEKOMPLEKS ja Tarvitajate Ühisuse KAUBAMAJA ( nüüd „Jaama kohvik“) Tõuke Sindi edasisele kasvule andis PapiniiduLelle raudteelõigu valmimine 1928. aastal, mistõttu Sinti rajati raudteejaam. Sindis on säilinud väga silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla). Raudtee ühendus Sindiga kestis kuni 1970. aastani

PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM Paisutamm ehitati juba vabriku asutamise ajal 1833. aastal. Praegune tamm on arvult kolmas ning ehitatud 1977. aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m Tammile rajatud hüdroelektrijaam, mis võeti kasutusse 1930. aastal, varustas elektriga nii vabrikut kui asulat. Pikad läbirääkimised käisid isegi Pärnu linna energiaga varustamise teemal.

Samas lähedal on miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast, kus on näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid. Raudtee tänava alguses asuvas hoones leiab Jaama kohviku, kus 1936. a avati kahekorruseline kaubamaja. SINDI RAEKODA Oma valmimise ajal, augustis 1937, oli Sindi aleviametmaja moodsaimaks omavalituse residentsiks kogu Eestis. Esindusfunktsiooni rõhutab skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. Avamise puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts Sindile 1000 krooni kella ostmiseks tornitippu. Kell on siiani paigaldamata, kuid 2011. a algatas linnavalitsus korjanduse kella soetamiseks. KOOLIMAJA

WÖHRMANNI PST, MUUSEUM ja KIRIK

Hoone ehitati lammutatud kõrtsi asemel ning valmis 1901. a. Majas olid algselt nii kool, lasteaed kui ka 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus. Nüüd asub hoones Sindi Gümnaasium ning uues korpuses Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool.

Vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann jälgis Sindi asulat planeerides Riias asuvat Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Alleede istutamiseks toodi pärnad meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, neist 8 on säilinud tänapäevanigi.

VABRIKU KELLATORN

Puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum.

www.sindi.ee

1899. a koosolekul otsustasid Sindi vabriku omanikud Sindis puuvilla töötlemise tehase asutada. Uuest vabrikust valmis 1903. a viiekordne raudbetoonist hoone („kellatorn”). Majanduskriisi jätkumise tõttu jäi vabrik rajamata.

137

Pärnumaa

külasta kindlasti Suuretamme Ratsatalu

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum

Asume Vändra külje all, Kobra talus. GPS: 58° 40’ 22” N, 25° 1’ 47” E Tel: +372 5661 3566 mailaku@hot.ee; www.suuretamme.pri.ee

Kurgja küla, Vändra vald. GPS: 58°39’44’’N 25°15’28’’E Tel: +372 445 8171; +372 524 5054 info@kurgja.ee; www.kurgja.ee

See on parim paik kõigile, kes armastavad hobuseid! Meil saate selle tõeliselt targa, ilusa ja suure loomaga tutvust teha, ratsutada väiksemaid ja suuremaid ringe või koguni mitmetunnisele ratsamatkale minna. Samuti pakume sõitu vedruvankri või saaniga. Talul on kokku 25 hobust, kellest 4 on võistlusratsud. Võtame osa treeninglaagritest, samuti käivad meil külalistreenerid. Ratsamatku, võistluseid ja treeninguid korraldame aastaringselt. Ootame nii suuri kui väikeseid hobusesõpru.

Muuseum on C. R. Jakobsoni elu, tegevust ja loomingulist pärandit koguv, uuriv ja säilitav ning 19.sajandi teise poole eesti talupoja elu ja tegevust tutvustav riigimuuseum. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Pakume ekskursioone, erinevaid haridusprogramme, õppepäevi ja üritusi. Ettetellimisel pakume rehetoas eesti rahvustoite. Avatud: 15.aprill - 15.oktoober E-P 10-17 Muul ajal 10-16 suletud riiklikel pühadel

Villa RiverRose

Orava 26A,Jõesuu küla, Tori vald. GPS: 58°29’37’’N 24°54’12’’E Tel: +372 5650 9715; +372 5650 9716 info@riverrose.eu; www.riverrose.eu

Villa pakub aastaringset majutust ning vaba aja veetmise võimalust inimestele, kes otsivad rahulikku ja tervist turgutavat puhkust linnakärast ja rahvahulkadest eemal. Villa River Rose asub Jõesuu külas, kust Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke, kuue kilomeetri kaugusel rikkalike vaatamisväärsustega Torist ja Soomaa Rahvuspargi

138

piirist. Maakonnakeskus ja ühtlasi suvepealinn Pärnu asub 24 kilomeetri kaugusel. Hoonest lõuna ja ida poolel asub suur roheline ala. Keset krunti kõrgub üle 200 aasta vanune võimas tamm, mille ümbermõõduks on ca. 5m. Krundi läänepiiriks on ca. 50m lai Navesti jõgi, mis annab rohkeid võimalusi lõõgastumiseks (kalapüük, kanuumatkad, ujumine jne) Klientidel on võimalik aktiivselt ja huvitavalt aega veeta, nautida kaunist ümbruskonda, võtta ette kanuuretk või jalgrattamatk jne.

Pärnumaa

aktiivne puhkus Audru Ringrada suur boksiväljak, teenindushooned koos statsionaarsete garaažidega ja kõik muu juurdekuuluv.

GPS: 58° 24’ 22” N, 24° 27’ 8” E Tel: +372 516 8582; +372 523 0608 andres@a2.ee; http://audruring.ee

asub Pärnu külje all Haapsalu maantee ääres Audru vallas. Audruring on koht, kus saab vaadata auto- ja motovõistlusi, korraldada firmaüritusi, kihutada oma või renditud autoga. Audruring on Eesti ainuke autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud rada. Rada on kasutusel 1990. aastate algusest, 2012. aastal lõppeva rekonstrueerimise järel saab võistlusi pidada neljal eri pikkuse ja kujuga trassil, millest pikim on 3,2 kilomeetrit. Lisaks ehitatakse kompleksi ka rallikrossirada, samuti

Rekonstrueerimistöödeks eraldas riik läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 3,2 miljonit eurot, millele erainvestorid lisavad veel 1,2 miljonit. Ehituse lõpetamise järel peaks Audruringist saama moodsaim ringrajakompleks kogu Põhja-Euroopas. Autosport on Eestis pikkade ja sügavate traditsioonidega ala. Esimesed ringrajavõistlused paati 1930. aastatel, õige hoo aga sai ala sisse 1950. aastate lõpus, mil Tallinnas ehitati esimesed Estonia vormelid. Paar aastat hiljem algas seeriatootmine ja järgmise 30 aasta jooksul püsis autovõidusõit 1/6 kogu meie planeedist (endises NSV Liidus) elus ainult Estoniate najal. On loomulik, et ka parimate pilootide enamiku moodustasid just eestlased. Estonia märgiga vormeleid ehitati kokku üle 1300 ning neid valmistanud firma TARK (hiljem Kavor) püsib tänapäevani maailma kõigi aegade suurimate vormelitootjate hulgas.

Puude vahele ja mereranda ehitatud seikluspark Pärnu lähistel pakub seiklejale unustamatuid elamusi.

139

Pärnumaa majutus

Kõveri Puhkekeskus

Seljaku, Kõveri küla, Surju vald. GPS: 58° 9’ 19” N, 24° 44’ 52” E Tel: +372 5341 0936 info@koveri.ee; www.koveri.ee

tuste korraldamiseks nagu lastelaagrid, firmade suvepäevad, kontserdid, pulmad jms. Puhkekeskuses saab sportlikult aega veeta, võimalik on mängida tänavakorvpalli ja võrkpalli, sõita paadiga, rajatud on 14 märgiga maastikuviburada ja harjutusväljak. Ümbritsevad metsad pakuvad häid võimalusi loodusmatkade ja orienteerumismängude korraldamiseks.

Kõveri Puhkekeskus asub Pärnumaa kaguosas Surju valla äärealal, eemal suurtest teedest ja inimasustusest. Hooned asuvad Kõveri küla Seljaku asunikutalu maadel, kuhu on rajatud modernse arhitektuuriga terviklik hoonekompleks ja paisjärv. Puhkekeskuse juurest saab alguse Ura jõe kaunitel kallastel kulgev tähistatud matkarada. Puhkekeskuses on loodud kõik võimalused väiksemate kui ka rahvarohkete üri-

Puhkemaja Joosep

Jõekalda tee 87, Silla küla, Paikuse vald. GPS: 58° 21’ 1” N, 24° 37’ 15” E Tel: +372 5635 7772 joosep87@hot.ee; www.joosep.ee

On spetsialiseerunud kuni 10- liikmeliste perede, sõpruskondade või ühiste huvidega inimeste majutamisele, pakkudes privaatsust, rahu ja omaette olemise võimalust, kuid paiknedes samal ajal väga lähedal Pärnu kuurordile, merele ja kultuurisündmustele. Majutust pakume kahes majas. Teie käsutuses on mugav puuküttega saun. Aias on katusega grillimiskoht ja puhkenurk ning teine katusega puhkenurk asub jõe ääres, kus võimalik kasutada paati. Ettetellimisel: mai-september.

Lepanina Hotell

Sarnakõrtsi Talu

Hingematvad päikeseloojangud mererannas, ümbritsev männimets ning hotelli omapärane arhitektuur muudavad Teie puhkuse meeldejäävaks. Hotelli taga on valgustatud promenaad ning privaatne suveterrass ja välibassein. Lisaks suvemajakesed, karavanide- ja telkimisplatsid.

Teie kasutada on eraldi majas kaks magamistuba (5 kohta), puhketuba ja köök, teises majas tuba (3 kohta) ja aias suvemaja (4 kohta). Lehtla mahutab kuni 20 inimest. Aias on ka välikamin pliidi ja suitsuahjuga ning suur haljasala koos varjualusega, telkimise võimalus.

Kabli küla, Häädemeeste vald. Tel: +372 446 5024 lepanina@lepanina.ee; www.lepanina.ee

Audru vald. Tel: +372 446 7787; +372 517 9874 sarnakortsi@hot.ee; www.sarnakortsi.ee

140

Hobirent rendib hobi ja vaba aja veetmise vahendeid, et sisustada Sinu vaba aega. Hobirent ei piira sinu vabadust, vaid annab sõiduvahendi või kümblustünni kaasa kasutamiseks seal, kus Sinul vaja. Kui puudub sobiv transpordivahend, anname ka sõiduauto haagise või korraldame transpordi. ATV, Kümblustünn, Kaatrisõit, Veetuubing, Veelauasõi, Veesuusatamine. Võta ühendust ja küsi lisa! Kaatrisõidud Pärnu jõel ja Pärnu lahel.

Banaanisõidud Sõidud rõngaga Veesuusatamine Wakeboarding Sumo tube

Paide mnt. 11, Pärnu. GPS 58°21’47’’N 24°35’18’’E Tel: +372 5347 8671 info@hobirent.ee www.hobirent.ee

Pärnu

üldine informatsioon Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000. Pindala: 32 km² Rahvaarv: 42 660

Pärnumaa kaunim pärl on Eesti suvepealinn Pärnu ise. Sauga jõe suudmes paiknev VanaPärnu (Perona) on keskaegne linn, mis on mitu korda hävitatud ja ümber ehitatud ning lõpuks liidetud Uus-Pärnuga. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid. Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn XV sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus XVII sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin lööb elu kihama. Pärnus on ilus rannapromenaad ning uuendatud ajaloolises pargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Linnas on olemas ka õdusad kohvikud, lõõgastavad spaa- ja saunakeskused. Märtsis 2012 avas Estonia Medical Spa Surnumere veekeskuse ja Surnumere naharavikeskuse, mille basseini ja ravivannide vees võib sarnaselt Surnumerele ilma vaevata pinnal püsida. Mitmel

kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses. Soovitame Sul kindlasti minna ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, mille kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose. Alates 2012. a mai lõpust täiesti uuenenud kujul ja uues asukohas taas avatud Pärnu muuseum. Uuenenud muuseumi väljapanek peaks huvi pakkuma igas vanuses ja mitmekülgsete kultuurihuvidega inimestele. Lastelegi, kes kindlasti uurivad huviga metsloomade topiseid või vahakujusid, mis kujutavad varasemate aegade linlasi.

143

Pärnu

majutus linnas Inge Villa

Isabell Majutus

Kaarli 20, Parnu. GPS: 58° 22’ 29” N, 24° 30’ 21” E Tel: +372 443 8510 info@ingevilla.ee; www.ingevilla.ee

Esplanaadi 42, Pärnu. GPS: 58° 22’ 58” N, 24° 29’ 28” E Tel: +372 443 7720; +372 508 4137 isabell@mmeedia.ee; www.mmeedia.ee/kodumajutus

Avasta meie värskelt renoveeritud hubaste tubade ja juunior sviitidega villa ainulaadne atmosfäär. Tunne rõõmu, et vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub suurepärane supelrand ja uus rannapromenaad. Värskenda oma meeli meie õdusas aias. Lõõgastu pärast tegusat päeva kuumas saunas.

Külalistele on pakkuda kõigi mugavustega eraldi sissekäiguga 2 apartementi. 3-toaline (max 6 inimest): kaks magamistuba, elutuba (TV, internet), täisvarustusega köök, esik, dušš ja WC. 2-toaline (max 4 inimest): magamistuba,elutuba (TV, internet) avatud köögiga (täisvarustus), dušš ja WC. Aias võimalik grillida.

Green Villa

Hotell Astra

Green Villa – Vee 21 GPS: 58° 22’ 54” N, 24° 29’ 53” E Aare House– Tallinna mnt. 11 Rüütli Apartment – Rüütli 33 Ringi Apartment - Ringi 18 Tel: +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

A. H. Tammsaare puiestee 24B, Pärnu GPS: 58°22’32’’N 24°30’36’’E Tel: +372 445 5500 info@astra.ee; www.astra.ee

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartmendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa ja Ringi Apartment – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök (ainult Green Villas), massaaž. Aare House –TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Rüütli Apartment – TV, WC, vann, konditsioneer, köök. Apartmendid miniköökidega. Vajadusel lisavoodi ja pesumasin/kuivati kasutamise võimalus. Basseiniga saun, konverentsisaal. Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal!

Hotell avati külastajatele septembris 2005. Liivarand on hotellist 250 m kaugusel ja kesklinna on vaid 10 minutiline jalutuskäik. Hotellis Astra saab majutada kuni 60 inimest. Kõikides tubades on SAT-TV, telefon ja wifi. Hotelli klientidele on parkimine tasuta.Meie hotelli 0-korrusel asuvas saunakompleksis on puuküttega saun, infrapunasaun, kaminasaal, bassein ja mullivann. Seal on meeldiv lõõgastuda pereringis või suurema seltskonnaga

144

Pärnu

majutus linnas Ammende Villa Hotell

Hotell Legend

Mere pst. 7, Pärnu. GPS: 58° 22’ 51” N, 24° 29’ 33” E Tel: +372 447 3888 ammende@ammende.ee; www.ammende.ee

Lehe 3, Pärnu. GPS: 58°22’34’’N 24°30’5’’E Tel: +372 442 5606 info@legend.ee; www.legend.ee

1905. aastal valminud ja 1999. aastal renoveeritud Ammende Villa hotell ja restoran on stiilseim ja terviklikumalt säilinud juugendehitis Eestis ja Pärnu armastatuim vaatamisväärsus Lisaks 35-kohalisele hotellile, kohvisalongidele ja 90-kohalisele restoranile pakutakse majas rohkelt muusika- ja kunstielamusi.

Hotell “Legend” pakub Teile võimalust suurepäraselt veeta oma puhkus ja tööreisid supelranna ja kauni rannapargi ääres. Kesklinn, tähtsamad turismiobjektid ja kaubandusettevõtted asuvad 15 minuti jalutuskäigu kaugusel. 2003. aastal remonditud hotellis on 23 tuba. Kõikides tubades on minibaar, TV ja otsevalimisega telefon. Dušširuumides on põrandaküte. Lobbybaaris ja välisterrassil saab mõnusalt aega veeta hiliste õhtutundideni.

Hommiku Hostel-Külalistemaja Asub Pärnu südalinnas Rüütli ja Hommiku tänava nurgal. Jalutuskäigu kaugusel bussijaamast, teatrist, kontserdimajast, kaubanduskeskustest Port Arthur ja Pärnu Keskus ning rannast. Hoone II ja III korrusel on 14 tuba. Ruumides on dušš, WC, külmkapp, elektripliit ja kööginurk, TV ning WiFi. Hommiku 17, Pärnu. Tel: +372 445 1122 admin@hommikuhostel.ee; www.hommikuhostel.ee

Kapten Mihkel Kurgo Villa

Karusselli Puhkemaja Pakub turvalist ja rahulikku majutust. Soodne asukoht võimaldab 10 minutiga jõuda mereranda ja kesklinna. Autoparkla hoovis, saun. Karusselli 18, Pärnu. Tel: +372 507 8241 karussell@hot.ee; www.karusselli.ee

Reldori Motell

On külalistemaja, mis asub ilusas Pärnu rannarajoonis ja 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Villa on sobivaks peatuspaigaks nii lastega peredele, rahu otsivale puhkusereisijale, kui ka äriinimestele. Külastajate kasutuses baar, saun, parkla.

Motellis on kokku 42 2-kohalist numbrituba, igas dush ja tualett. Lisavoodid võimaldavad majutada vähemalt 124 külastajat. Motelliga samas hoones asub ka kiirtoidurestoran, kus korraga on võimalik toitlustada 110 inimest. Osa restoranist on võimalik eraldada privaatseks koosoleku- või konverentsiruumiks

Papli 13, Pärnu. Tel: +372 442 5736 kapten@kurgovilla.ee; www.kurgovilla.ee

Lao 8, Pärnu. Tel: +372 447 8410 reldor@reldor.ee; www.reldor.ee

145

Pärnu

puhkus linnas SPAA Hotell Viiking

• • •

Sadama, 15, Pärnu Tel: +372 449 0500; Müügiosakond: +372 449 0505; Faks: +372 449 0501 info@viiking.ee; www.viiking.ee

TAASTUSRAVIKESKUS VIIKING asub rannarajoonis ajaloolise Vallikraavi ääres, vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Pärnu südalinnast ja rannast. Neljas majutuskorpuses on 150 kaasaegse sisustusega numbrituba. Kõik toad on allergiavabad ja mittesuitsetajatele. Hotellis on restoran ja baar, saunakeskus soome sauna, auru- ja soolasaunaga. Lisaks on veel ilusalong, kauplus, hambaravi ja apteek. Spaa-Hotellis Viiking on kaks kaasaegse varustusega konverentsisaali. Samuti on tasuta WIFI (lobby-baar, A korpuse IV korrus, D korpus, seminarikeskus) Inimestele, kes soovivad oma tervist parandada, pakume erinevaid ravi- ja uuringutepakette ning võimalust taastuda peale südameinfarkti ja südameoperatsiooni. Võimalik on ravida luu- ja liigesehaigusi, radikuliiti, kõrgvererõhutõbe, erinevaid kroonilisi põletikke, stressi. Pakume mitmeid taastusravipakette ning erinevaid lõõgastuspakette. Lisaks on võimalik teostada erinevaid terviseuuringuid Ehhokardiograafia, koormustest, holtermonitooring, vererõhumonitooring, EKG, ergomeetritest, sonograafia, luutiheduse uuring, podomeetria. Pakume laias valikus lõõgastuspakette ja lõõgastavaid protseduure • Lõõgastavad protseduurid (valgusravi, tervisekapsel, vibroakustiline tool)

146

•

Vannihooldused (Deluxe punase veini vann, vetikavann jne) Käte-ja jalgade hooldused (väsinud jalgade ravi ja erinevad parafiinihooldused kätele ja jalgadele) Kehahooldused (Deluxe šokolaadimähis, keha koorimine, jogurti ja maasika dessert kehale jne) Massaažid (Üldmassaaž, jalatalla segmentmassaaž, kupumassaaž jne)

Sinu südame SPAA

UUDIS 2012 Aprillis valmis meie uus D-korpus. Teisel korrusel on protseduuriruumid ja uus ilusalong. Kahel ülemisel korrusel asuvad numbritoad. Tule ja veendu ise ning kasuta meie uue maja teenuseid! * Massaažid (Üldmassaaž, jalatalla segmentmassaaž, kupumassaaž jne) * Iluteenused (juuksur, kosmeetik, pediküür, maniküür)

Estonia Medical Spa Hotel 3 maja, 2 veekeskust

Esimene Surnumere bassein terves Skandinaavias • rahustab • leevendab valu • tervendab • kiirendab ainevahetust • mõjub hästi nahale ja juustele

Termid Pargi majas

5 erinevat sauna, basseinid, lastebassein

Meiega mõnusalt tervemaks!

UUS!

SPA ESTONIA Estonia Medical Spa Hotel Tammsaare 4a, 80010, Pärnu +372 447 6905 • sales@spaestonia.ee

Pärnu

toitlustus linnas Steffani Pizzarestoran

Jussin Viinakauplus

Nikolai 24, Pärnu GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E Tel: +372 443 1170 info@steffani.ee; www.steffani.ee

Nikolai 24, Pärnu. GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E Tel: +372 442 0310 www.jussinviinakauppa.ee

Soojus, hubasus, tõeliselt isuäratavad toidulõhnad ja kestev mälestus - Steffani pitsarestoran tagab tagab Sulle need ja enamgi! Avatud: E-N, P 11-00, R-L 11-02 Pitsatakso ja kojuvedu tel: +372 5199 6823

Kauplus pakub laias valikus alkohoolseid jooke. Siit võib leida ka harva esinevaid jooke üle maailma. Hinnad on soodsad ja vastavad kauba kvaliteedile. Samas on saadaval lai valik sigarette, sigareid, sigarillosid, piibutubakat ja maiustusi. Avatud: E-P 10-22

Kadri Kohvik

Hotell ja Restoran Alex Maja

Kuninga 20, Pärnu. GPS: 58° 23’ 2” N, 24° 30’ 2” E Tel: +372 446 1866 info@alexmaja.ee; www.alexmaja.ee

Nikolai 12, Pärnu. GPS: 58°23’6’’N 24°29’59’’E Tel: +372 442 9782 kadrioy@hot.ee

Lihtsaid Eesti rahvusroogi pakkuv Kadri kohvik on armastatud nii pärnakate kui turistide hulgas. Mugav interjöör ja mõistlikud hinnad on aidanud säilitada hea reputatsiooni ja meeldiva klientuuri. Seda kõike võib kohvikut külastades kogeda.

148

Alex Maja hotell on stiilne ja privaatne majutuskoht Pärnu kesklinnas. Meie hästivarustatud tubades on rohkete lisavoodite võimalus. Kahes sviidis on oma saun, neist ühes ka kamin ja mullivann. Pärnu kompaktselt asetsevad ostukeskused, peatänav, restoranid, ööklubid, turg, teater, kontserdimaja, muuseumid ning jahisadam asuvad kõik 500m raadiuses. Rand, spordi-, ja ravikeskused on jalutuskäigu kaugusel. Restoranis on avatud ka 70- kohaline grill ja barbeque väliterrass, ning hotellis on ka ilusalong ja jalgrattarent.

Pärnu

toitlustus linnas

Nikolai Lehtla Baar

lugu, mitte kui valitsejast, vaid kui inimesest, kellele meeldis hea söök ja jook. Lehtlas on alati parim meeleolu ja kehakinnitus.

Nikolai 7, Pärnu. GPS: 58° 23’ 5” N, 24° 29’ 58” E Tel: +372 447 7366; +372 513 9550 alik123@hot.ee; www.nikolailehtla.ee

See baar Nikolai tänaval on mõnus vaikne ja väljapeetud koht, kus rahulikult aega veeta. Söögi- ja joogipoolis on meil igati aus ning taskukohane nii tsaarile, presidendile, peaministrile kui ka lihtkodanikule. Suvel on meil avatud väliterrass, kus hea ettekujutuse korral võib tunda end nagu päris lehtlas. Muide, rahvasuu räägib, et kunagi olevatki selle koha peal tsaar Nikolai II lehtla olnud, kus too palavatel suvepäevadel vaikselt õlut rüübanud. Muhe mees olevat see Nikolai II olnud ja meiegi peame temast väga

149

20 km

Nootamaa

Vilsandi

Torgu .

Sääre

Mustjala

Küdema

Võhma

Panga

Kärla

Salme

Lõmala

Salme

Läätsa

Nasva .

Abruka

Kaisvere

Kaarma

Eikla

Muratsi

Kudjape

Tahula

Suure-Rootsi

Kailuka

Pihtla

Püha

Pihtla

Turja .

Laimjala

Väi

vä

Pöide

Muhu

Kõrkvere

Pädaste

Piiri

Liiva .

Virtsu

Ruhnu

2 3°10'

Hanila

23°20'

Matsi

Varbla

Helmküla

Ruhnu

Vatla

Karuse

Paatsalu

Kõmsi Hanila

Kuivastu

Hellamaa

Nõmmküla

MUHU

Tornimäe

Koguva

Laimjala

Pöide

Kõiguste

Sandla

Sakla

Valjala

23°00

Orissaare

Tagavere Pärsama

Leisi

Kõljala

Karja

Triigi

Kaali Kaarma

Leisi

Metsküla

Soela väin

Pähkla

Aste

Sauvere Karujärv

KURESSAARE

Mäebe Mõntu

Lümanda

Kihelkonna

Mustjala

Tagaranna

Veere

Iide

Kaunispe

Lümanda

6Papisaare

Tagamõisa ps

S AAREM AA

58°30

58°00

22°00

rve

väin

58°30

150 ur

58°00

Su 57°50'

kaart

Sõ

Saaremaa

vaatamisväärsused Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120. 1. Kuressaare piiskopilinnus. Esimene kirjalik teade linnuse kohta pärineb 1381. aastast. Linnuses saab vaadata Saaremaa muuseumi näitust, mis tutvustab saare ja Kuressaare linna ajalugu ning kohalikke looduskauneid paiku. Avatud 1. maist 31. augustini E–P 10–19 (kassa avatud 10–18). Tel: +372 455 7542, www.saaremaamuuseum.ee. 2. Angla tuulikud. Alates 2011. aasta kevadest saab Angla pärandkultuuri keskusest osta traditsioonilisi käsitööesemeid, osaleda seal toimuvatel rahvuskultuuri sündmustel ja mekkida Angla rukkileiba. Viiest säilinud veskist neli on Saaremaale tüüpilised ja need on ehitatud XX sajandi alguses. Viies ja kõige kõrgem on Hollandi tuuleveski, mis on valminud 1927. aastal. Suvehooajal avatud 10–20. Tel: +372 5199 0265, www.anglatuulik.eu. 3. Kaali meteoriidikraater on suuruselt maailmas kaheksandal kohal. Peale peakraatri asub samas kohas, Kuressaarest 20 km kaugusel veel kaheksa väiksemat kraatrit. Kaali nime kannab ka kraatri kohale tekkinud ümmargune järv. Kaali külastuskeskus: http://kaali.kylastuskeskus.ee. 4. Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku lääneosas. Panga laius on umbes 2,5 kilomeetrit. See on Saaremaa ja Muhu kõrgeim pank (21,3 m). Panga kõrgeimas kohas asub muistne ohvripaik, kuhu iidsetel aegadel toodi merele ohvriande. 5. Sõrve säär on juba ammusest ajast mitte ainult lindude, aga ka linnuvaatlejate lemmikkoht. Legend räägib, et Sõrve poolsaar ja mitu Kura kurgu saart on tekkinud Suure Tõllu tegude tagajärjel siis, kui ta võitles Vanapaganaga, loopides seda kivirahnudega. Rasked rahnud langenud Saaremaa lähedale, kergemad aga lennanud kaugemale. Sõrve sääre lõunatipus on 1960. aastal ehitatud tu-

letorn, selle kõrvale jäävad 1914. aastal rajatud Vene rannakaitsepatarei varemed. Veidi eemal metsas asuvad teise, 1941. aastast pärit nõukogudeaegse rannapatarei varemed. Sõrves tegutseb ka sõjamuuseum. Muuseumi tel: +372 513 0921. 6. Vilsandi rahvuspargi infokeskuses saavad huvilised rohkem teada Saaremaa loodusest ja kultuurist ning võivad valida endale sobiva matkaprogrammi. Infokeskus asub Loona mõisa varaklassitsistlikus härrastemajas, mis on ehitatud XIX sajandi alguses. Härrastemajas on võimalik ööbida. Tel: +372 526 9974, www.parimusmatkad.ee, www.loonamanor.ee. 7. Karujärv on Saaremaa kõige vanem järv, see tekkis umbes 8000 aastat tagasi. Järve pindala on 330 hektarit, suurim sügavus 6 meetrit. Vana legend pajatab, et veekogu nimeks sai Karujärv seetõttu, et seal olla rammu katsunud seitse karu. Nende lahutamiseks saatnud jumal maa peale tugeva vihmavalingu, millest tekkinud järv. Karud aga põgenenud igaüks oma suunas ja sellepärast ongi järvel seitse soppi. Tänu ilusale liivarannale on Karujärv suurepärane koht lõõgastumiseks ja suplemiseks. 8. Suure Tõllu kivi on suurim Kihelkonna valla territooriumil paiknev rändrahn. Rahnu kõrgus on 4,5, pikkus 6,6 ja laius 4,5 meetrit ning ruumala 62 kuupmeetrit. Saartel asuvad rahnud on sageli seotud legendidega, kõige sagedamini lugudega Suurest Tõllust – muistsest vägilasest, kes olnud heasüdamlik ja töökas mees.

151

Saaremaa

üldine informatsioon Pealinn: Kuressaare Linn: Kuressaare Pindala: 2922 km² Rahvaarv: 34 577 Saare maakonda kuulub Eesti suurim saar Saaremaa, mis on tänu omapärasele loodusele ja rohketele vaatamisväärsustele üks Eesti populaarsemaid puhkepaiku. Saaremaale pääseb praami või lennukiga. Eraldatus Mandri-Eestist on võimaldanud kaitsta Saaremaa omapära: vanades külades võib näha veel rookatusega maju ja kiviaedu, räägitakse oma murret ning kantakse kauneid rahvariideid. Saaremaa kliima on pehme, muld lubjarikas ning taimestik ja loomastik üllatavalt mitmekesine. Hulgaliselt loodusobjekte on kaitse all, suurimad neist on Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspark. Peale selle võib Saaremaal leida maalilisi parke, kõrgeid kaldajärsakuid, suuri puid, rändrahne ja ainulaadseid rabasid. Saaremaa kuulsaim loodusobjekt on kahtlemata Kaali meteoriidikraater. Mitmete vaatamisväärsuste hulgas tuleb mainida Angla tuulikumäge, Mustjala panka, XVII sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorni, Loona mõisa, Maasi ordulinnuse varemeid ja Viki külas asuvat Mihkli talumuuseumi. Saaremaa keskaegsed kirikud rõõmustavad vana arhitektuuri huvilisi. Saaremaa pealinnas Kuressaares on hästi säilinud vanalinn ja suursugune piiskopilinnus,

mis on ehitatud XIII sajandil. Vanalinnas saab imetleda kahte, Laurentiuse ja Siioni kirikut, aga ka vana veskit, turuhoovi ning endisaegsete linnakodanike maju. Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on lahutamatu osa Saaremaa elust ning külaliste silmis on need ka saare sümbolid. Saaremaa merelahtedes ja kaldasoppides leidub rikkalikult ainulaadset ravimuda, mis muudab saare mere- ning mudaravi Mekaks. Kohalikud spaahotellid on juba ammu kuulsad üle kogu maailma. Kohalike elanike külalislahkust ja huumorimeelt kinnitab Kuressaare lahe kaldal seisev meeleolukas pronksist skulptuur. See kujutab kahte Saaremaa folkloorist tuntud kuju, Suurt Tõllu ja tema naist Piretit lõbusalt kandmas kaladega täidetud paati. Saare maakonna koosseisu kuulub ka Eesti suuruselt kolmas saar Muhu, mis on Saaremaaga ühendatud üle Väikese väina kulgeva tammiga. Muhu saarel tasub minna Koguva külas asuvasse Muhu muuseumi, kus saab uudistada eesti kirjaniku Juhan Smuuli sünnikodu, vana külakooli ja tekstiilinäitust. Tere tulemast Saaremaale!

Huvitavaid fakte •

Saaremaa kõige imelisemaks vaatamisväärsuseks võib täie õigusega nimetada Kaali meteoriidikraatrit. Suurima kraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Aga ta pole siin üksi: tema ümber on veel kaheksa väiksemat kraatrit, mis on tekkinud hiigelsuure meteoriidi Maale langemise tagajärjel. Nende vanus on 7500 aastat!

•

Saare maakonda kuuluv Ruhnu saar (pindala 11,2 km², elanike arv umbes 60) on kõige kaugem Eesti saar. Läti rannikul asuva Kolka neemeni jääb siit vaid 37 kilomeetrit, Kuressaareni aga koguni 70 kilomeetrit.

153

Saaremaa

külasta kindlasti

ANGLA KAALI PANGA KOLM KAUNIMAT KOHTA AKTIIVSEKS PUHKUSEKS SAAREMAAL ANGLA TUULIKUMÄGI, pärandkultuurikeskus (40 km Kuressaarest ja 20 km Kaali kraatritest) Angla külas ootab Sind nelja tee ristis sajandivanune tuulikumägi oma 4 pukktuuliku ja hollandi tuuleveskiga.

• Tutvuda kohaliku kultuurilooga ja • vanade käsitöömasinatega • Meisterdada: • Villa- ja viltimiskojas • ehte- ja sepikojas • savikojas • naha- ja dolomiidikojas • puidukojas • vitraazitoas Toimuvad rahvuslikud kontserdid, käsitöö- ja pärimuspäevad. 28. juuli Angla pärimuspäev, 1.-14. oktoober Leivanädal, 25. november Kadripäev, 1.-22. detsember Jõulumaa Tel:+372 5199 0265 e-mail angla@kylastuskeskus.ee www.anglatuulik.eu

Saate näha tuule jõul vilja jahvatamist, veskikultuuri tutvustavat ekspositsiooni. 2011. a. suvel avas uksed 425 miljoni aasta vanusest dolomiidist ehitatud Eesti saarte talupojakultuuri ja -tegevusi tutvustav Angla Pärandkultuurikeskus. Keskus on avatud aastaringselt. Meie majas on põnevaid avastusi ja siin saab: • Maitsta sooja leiba ja rahvuslikke toite • Leiba küpsetada • Vaadata filmi tuulikutest

154

IMELISELT KAUNIS PANGA PANK PÄIKESEKELLAGA (35 km Kuressaarest, 30 km Angla Tuulikutest, 50 km Kaali meteoriidikraatritest) Panga kõrgus on Saaremaa läänerannikul 21,2 m. Looduskaitsealal on võimalik jälgida aja

Saaremaa

külasta kindlasti

kulgemist päikesekella järgi, lummavalt ilusat päikseloojangut, pidada piknikku, nautida vaikust ja looduse ilu. 22. juuni Suvine pööripäev, 25. august Muinastulede öö Tel: +372 530 88 667 e-mail: panga@kylastuskeskus.ee

KAALI HOTELL, TRAHTER, METEORIIDIKRAATER, MUUSEUM (18 km kaugusel Kuressaarest, 60 km kaugusel Kuivastust, 20 km Angla tuulikumäest) Kraater on esimene Euroopas ja teine maailmas, millel on tõestatud meteoriitne päritolu. Lisaks on 8 väiksemat meteoriidikraatrit. • Hubane 20-kohaline hotell • Saun • Privaatne 60-kohaline konverentsi- ja peo-

saal kaasaegse tehnikaga Meteoriitika- ja paekivimuuseum 96 kg kaaluv meteoriiditükk Sihhote-Alinilt Võimalus vaadata filmi Kaali meteoriidist 120-kohaline peosaal trahteris Stiilne sisekujundus Rahvuslikud söögid, joogid Rahvuslikud peoõhtud rahvatantsu ja –pillimänguga • Parim toitlustus gruppidele ja paindlikud hinnad • Käsitöö müük • • • • • • •

Tel: + 372 50 69 515 kaali@kylastuskeskus.ee www.kaali.kylastuskeskus.ee Tel: + 372 53 73 1818 info@kaalitrahter.ee www.kaalitrahter.ee

17. ja 18. august JAAN TÄTTE Järvemuusika kontsert Kaali meteoriidikraatris, 28. september Sügise tervituspidu Kaali Trahteris

155

Saaremaa

Kihelkonna vald Kihelkonna vald on oma asendi, vaatamisväärsuste ja loodusharuldustega tõesti üks vaatamist ja olemist väärt koht. Külalised on meile alati oodatud. Palume vaid, et suhtuksid meie kaunisse loodu sesse heaperemehelikult. Nii jagub meeldivaid elamusi Sinule ja püsib võõrustajate lahke meel. Harilaid - Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, “noori” poolsaari - Harilaid. See on madal tasandik, mille kõrgem punkt poolsaare loodeosas ei ole üle 5 m. Harilaid omab tähtsust mitte ainult botaanilise, vaid ka ornitoloogilise keelualana - siin on peatuspaik kajakatele, tiirudele ja teistele merelindudele. Kihelkonna Miikaeli Kirik - Kihelkonna kirik mõjub praegu oma sihvaka läänetomiga väga suurejooneliselt, see on aga hilisem lisand kiriku soliidsele ajaloole ning pärineb alles aastast 1897 - 1899. Kirik ise kuulub saare vanimate hulka. Kiriku keskaegsest sisustusest ei ole midagi säilinud. Küll on siin mitmeid uusaegseid kuntstiteoseid. Nii altarisein (1591) kui ka kantsel (1604) kuuluvad omas laadis vanemate hulka Eestis. Loona väikemõis Kihelkonna kihelkonnas hoone varasemad osad pärinevad keskajast, keldri kujundavad vasallilinnuse müürid, kus on säilinud peasissepääsu riivpalgi nišid, müüritreppja raidkivifragmendid. 17. saj.

156

valmis varasemast tuleroaks langenud ehitisest säilinud müüriosi kasutades uus, võlvitud roovialusega mõisamaja. Mihkli Talumuuseum - Viki külas, (Kuressaarest 28 km Kihelkonna poole) asuv Eesti üks omapärasemaid muuseume, mille rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistatud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue põlvkonna oskuslike kätega. Odalätsi allikad - jäävad Pidula maantee 9. kilomeetril vasakule. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa-aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. Vilsandi Rahvuspark - umbes 6 km pikkune idalääne suunas väljavenitatud saar Saaremaa lääneranniku lähedal. Vilsandi oli Eesti esimene looduskaitseala, mille juurde kuuluvad arvukad saared, laiud ja rahud. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Üldse hõlmab Vilsandi Looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu ja rahu, kogupindalaga 12,9 km2. Suuriku pank asub Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare kirdenurgal, Undva külast kirdes. Suuriku on Panga järel suuruselt kõrgeim rannajärsak läänesaartel.Järsaku pikkus 1,6 km, kõrgus 20 m.

Saaremaa

Leisi vald

Tule külla ja avasta Põhja-Saaremaa pärl.

Leisi Turismiinfopunkt avatud 01.06 ─ 31.08 Tel: +372 45 73073 e-post: infopunkt@leisivald.ee www.leisivald.ee Angla Tuulikumägi ja Pärandkultuurikeskus www.anglatuulikud.eu angla@kylastuskeskus.ee Nihatu matkarada Tel: +372 5650 2359 Triigi sadam Tel: +372 457 3203 Ilus loodus, kaunis mererand, mõnusad ujumiskohad, head majutus- ja toitlustusvõimalused, Angla tuulikud, Karja kirik, Leisis madalseikluspark ja terviserada, praamiühendus Hiiumaaga, Olerexi kiirtankla ja igal pool ootab Teid lahke pererahvas. www.leisivald.ee

157

Saaremaa majutus

Hotell Saaremaa Thalasso Spa

Sport Mändjala küla, Kaarma vald. GPS: 58° 12’ 42” N, 22° 19’ 5” E Tel: +372 454 4100; +372 505 8272 saaremaa@saarehotell.ee; www.saarehotell.ee Skype: hotellsaaremaa

Saaremaal, kuldse liivaga mererannal, ümbritsetuna puhtast ja puutumatust loodusest, eemal linnakärast, asub Hotell Saaremaa Thalasso Spa otsekui väike peidetud pärl ...

Hotelli vahetus läheduses on terviserada, tenniseväljak, rannavolle ja golf. Vastavalt hooaegadele saab teha linnuvaatlusi ning osaleda jahil.

Thalasso Spa Hotell Saaremaa Thalasso Spa on sobiv individuaalset teenindust ja privaatsust soovivale kliendile. Thalasso-teraapias kasutatakse koostoimes vett, merelist õhku ja meres leiduvate ainete mõju, mis omavad tervendavaid toimeid stressi, ületöötamise, väsimuse, närvilisuse, liigse kehakaalu ning paljude muude probleemide vastu. Thalasso spaa saunakeskuses on: • soolasaun • aurusaun • leilisaun • infrapunasaun • soojad pingid • erinevad veesilmad

Hotell Kahel korrusel asuvatest tubadest avaneb vaade männimetsale või merele, osa tube on rõdudega. Standard ja superior-klassi toad on 2-kohalised. Peredele on läbi kahe korruse 4-kohalised peretoad. Sviidid on kahetoalised ja merepoolsete rõdudega. Apartemendis on avatud elu- ja magamistuba koos kööginurgaga. Hotellis on tuba puuetega inimestele ja allergikutele. Külastajatele on avatud iga päev rikkaliku menüüvalikuga restoran ja hubane lounge. Suvel on avatud suveterrass. Hotell on ideaalne koht pidamaks seminare ja koolitusi ning tähistamaks pidusid ja pulmi.

158

Lai lõõgastust pakkuvate ja ravivate protseduuride valik, kuhu kuuluvad eriliigilised massaažid, kehahooldused, näohooldused, käte- ja jalgade hooldused, erinevad merelised vannid ning soolakamber. Suur valik ilu-ja tervisehoolduspakette, ka looduskosmeetika, pediküür ja maniküür.

Saaremaa majutus

Loode Turismitalu

Mändjala Kämping

Kuralase küla, Kihelkonna vald. GPS: 58° 28’ 26” N, 21° 58’ 13” E Tel: +372 505 6227 info@loodetalu.eu; www.loodetalu.eu

Mändjala küla, Kaarma vald. GPS: 58° 13’ 12” N, 22° 20’ 7” E Tel: +372 454 4193; +372 522 5300 mandjala@saaremaa.ee; www.mandjala.ee

Arhailine taluatmosfäär suitsusauna ja rookatustega. Ümbruses metsik loodus, orhideed, matkarajad. Liivarannad ja looduse helid annavad võimaluse unustada argipäeva. Kõige päikesepaistelisem koht Eestimaal. Tule ja naudi, siin on võimalus enese laadimiseks ja puhkuseks.Talu allikavesi ja kohalikud road. Meil on võimalus nautida ka talu-spaad, tellida massaaži või mõnuleda ja mediteerida gongihelide saatel.

Pakub majutust kämping- ja peremajakestes. Telkimine, grillimise- ja karavanikohad (neist 15 on varustatud elektriga. Merevaade). Aktiivseks puhkuseks (foto)jaht, parvsaun, kanuu- mere- ja jalgsimatkad looduses. Kalapüük merel, järvel või kalakasvatuses, hobusõidud, vibulaskmine, ATV-matkad, paintball jpm.

Arina Turismitalu

Lembri Turismitalu

Ülejoe 3, Nasva (7km Kuressaarest Sõrve sääre suunas). GPS: 58° 13’ 48” N, 22° 22’ 46” E Tel: +372 454 4162; +372 5669 1942 arinabb@hot.ee; www.arinabb.ee

Ennu küla, Vätta, Pihtla vald. GPS: 58° 13’ 50” N, 22° 41’ 2” E Tel: +372 45 90 154; +372 53 808 715 kalju.koppel@mail.ee

Majutus 10 (+4) puhkajale. Avar puhkeruum, kus pakume hommikusööki, võimalus korraldada üritusi. Kaminaruum, saun, köök, WiFi. Eraldi privaatne palkmajake mahutab 4 (+2) puhkajat.

Majutuseks eraldi maja mere ääres. Mahutame 7 toas kokku kuni 25 inimest, lisaks eraldi suur tuba koosviibimiseks. Oodatud on nii pered kui ka suuremad seltskonnad. Saate nautida rahulikku puhkust kauni looduse keskel. Meelt saab lahutada paadiga merel kala püüdes, grillides, ujudes või palli mängides. Olete oodatud!

159

Saaremaa majutus

Johan Spa hotell on inspireeritud Saaremaa loodusest, pakkudes ehtsust ja ainulaadsust. Just nagu looduses olles saab kordumatuid elamusi, nii ka puhates meil muutuvad maised mured kaugeks. Oled oodatud veetma stressivaba puhkust – laadima end meie spaas ning lõpetama õhtut hõrgutava õhtusöögiga meie restoranis Pähkel. Meie Lounge13 baar kutsub proovima põnevaid kokteile, nautima kergeid eineid ja piljardit mängima. Spaa-klassi tubades on föön, minibaar, konditsioneer, duśś, telefon, TV, WiFi. Hinna sees piiramatu veekeskuse kasutamine. Olete oodatud meie hubasesse spa-hotelli, et saaksime Teie eest hoolitseda ja muuta siinviibimise hetked Teie elus meeldejäävateks! Kauba 13, Kuressaare Tel: +372 454 0000; Faks: +372 454 0012 info@johan.ee; www.johan.ee

160

Saaremaa majutus

Haapsu Puhkemajad

Kullerkupu Külalistemaja

Puhkemajad asuvad Saaremaa põhjarannikul kadakasel mererannal. Viiest puhkemajast igasse mahub kuni viis inimest, igas majakeses on duši- ja kööginurk. Paik on sobiv suvepäevade ja laagrite korraldamiseks.

Meie majas on viis tuba (12 kohta, lisavooditega 22), kööginurk, wc ja dushiruum, WiFi. Asume 15ne minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast.

Palsu talu 1, Haapsu küla, Orissaare vald. Tel: +372 511 2372 haapsumajutus@gmail.com http://haapsumajutus.weebly.com

Lõo Turismitalud Pakume ideaalset mereäärset puhkust kaunil Muhu saarel. Pakume majutust kokku 30-nele inimesele, värsket kalarooga, auru- ja lavasauna, energiapüramiidi elamust, ratsutamist jpm. Mahukad ruumid seminaride või erapidude jaoks.

Kullerkupu 6, Kuressaare. Tel: +372 510 3794; +372 508 3920 kullerkupu6majutus@hot.ee; www.kullerkupumajutus.eu

Tiigi Puhkemajad Puhkemajad on ideaalsed puhkuseks peredele, romantiliseks nädalavahetuseks kahekesi, sõpradega aja veetmiseks või firmasuvepäevade pidamiseks. Majas on avar eluruum, köök, saun, dušinurk ja WC. Hoovis olemas korvpalliväljak, suur kiik, väike kiik lastele, grill ja batuut.

Vahtraste küla, Muhu. Tel: +372 515 9373 info@looguest.com; www.looguest.com

Mändjala küla, Kaarma vald. Tel: + 372 508 9685 veljo.kuivjogi@mail.ee; www.tiigipuhkemaja.ee

Paaste Puhkemaja

Mardi Talu

Paaste küla, Leisi vald. GPS: 58° 36’ 51” N, 22° 46’ 46” E Tel: +372 525 4664 paastepuhkemaja@gmail.com; www.puhkemaja.website.ee

Karala küla, Lümanda vald. GPS: 58° 15’ 13” N, 21° 54’ 54” E Tel: +372 627 6010; +372 504 7250 mart.maastik@mail.ee; www.marditalu.ee

Paaste puhkemaja on romantilise päikeseloojanguga mereäärne privaatne koht Triigi lahe kaldal. Majas on 4 magamistuba, elutuba ja teisel korrusel suur avatud ala (nt lisavooditele), köök, dušš, WC, kamin ja televiisor. Köögivarustusse kuuluvad külmkapp ja sügavkülmik, elektripliit, praeahi, kohvimasin, veekeedukann, röster ja võileivagrill ning kõik muu söögitegemiseks ja söömiseks vajalik. Mere ääres ootab Sind tünnsaun ja suur grillkoda ning õuealal lastele väike mänguväljak.

No löpuks on vöimalus vötta mönuga ja meil on mida vötta – päikest, merd ja puhast loodust. Suurepärane koht sünnipäeva, juubeli või väikese konverentsi pidamiseks! Suures saunamajas 11 voodikohta, väikeses saunamajas 6 voodikohta, Martensoni sviidis 4 voodikohta, peomaja koos köögi ja lõkkeplatsiga 50 istekohta. Lisateenused: piraadilaev (mahutab kuni 25 inimest) – tantsuplatsiga peokoht. Lõbusõidud kaatriga Atla sadamast Vilsandile, kalapüügile, veesuusasõiduks, lasterõnga veoks. Kaatrile mahub juht ja seitse inimest. Veel on võimalik sõita džiibiga ja ATV-ga. Toitlustamine ettetellimisel.

161

Saaremaa toitlustus

Veere Sadama Kõrts

Pub Vaekoda

Veere küla, Kihelkonna vald. GPS: 58° 27’ 31” N, 22° 2’ 35” E Tel: +372 564 2362 a4@mimosa.ee; www.veerekorts.ee

Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E Tel: +372 453 3020 pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Veere Sadama Kõrts on olnud läbi aegade traalimeeste kõrts. Ennekõike on sadamakõrtsi elu seotud meremeestega, täna aga pakub kõrtsituba ka turistile meeldivat vaheldust. Wine&Art galeriis on võimalik nautida kunsti koos kvaliteetse veini ja sigaritega. Meelelahutusena Eesti kõige läänepoolsemas kõrtsis pakutakse sel suvel pidutsemist igal nädalavahetusel. Grupitoitlustus kuni 40 in. siseruumides, välitingimustes piiranguid pole.

Pubi asub Kuressaare südalinnas kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua, kui ka võimalust piljardit mängida ning spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass. Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks, kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus! Avatud suvel: P-N - 11-23; R,L - 11-07

162

Muhu saar

külasta kindlasti Muhu Restoran

Muhu Puidukoda OÜ

Liiva küla, Muhu vald. GPS: 58° 36’ 21” N, 23° 14’ 3” E Tel: +372 459 8160 restoran@muhurestoran.ee; www.muhurestoran.ee

Liiva küla, Muhu vald. GPS: 58° 36’ 3” N, 23° 11’ 32” E Tel: +372 454 5777 muhu@puidukoda.ee; www.puidukoda.ee

Restoran tervitab teid Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones. Meil on 40-kohaline Kaminasaal, 20-kohaline Ülemine saal ja 60-kohaline väliterrass. Restorani lauad-toolid on valmistanud kohalikud puusepad Muhu Puidukojast. Seinu kaunistavad Muhu roositud tekid, olles suurimaks selle käsitööliigi väljapanekuks Muhus. Lahutame Teie meelt valitud Eesti muusikaga ja täidame Teie kõhu koduste ja maitsvate toitudega!

-on puidust köögitarbeid ja suveniire valmistav ettevõte. Suvisel hooajal on meie tooteid võimalik osta Muhu Kaubahoovis asuvast käsitööpoest.

Puhkus Vilsandil OÜ Islander - Merereisid Vilsandi Rahvuspargis

lusalong Elu ja Ilu

Ilusalong asub Kuressaares, bussijaama lähedal, sissepääsuga hoovi poolt.Pakume teenuseid juuksurist spaa-hoolduseni ja sel ajal kui emad-isad salongi teenuseid naudivad, saavad lapsed oma aega mängutoas sisustada. Tallinna 29, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 21” N, 22° 29’ 38” E Tel: +372 455 7516; +372 5625 5165 info@eluilu.ee; www.eluilu.ee

GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E Tel: +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.e

Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Kihelkonna Vald, Saaremaa.

163

L천una-Eesti suurim kaubandus- ja vabaajakeskus

Lõuna-Eesti

üldine informatsioon Lõuna-Eesti hõlmab kuute maakonda: Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaad. Arhitektuurilisest vaatepunktist pälvivad erilist tähelepanu Lõuna-Eesti kirikud, mõisad ja iidsed linnused. Siia jõudes leiad end nagu teisest maailmast. Maastik muutub, sinna lõikuvad künkad ja iga käänaku taga võib Sind oodata imeilus vaade mägedele, orgudele ja väikestele järvedele. Tartu on Lõuna-Eesti keskus ja suuruselt Eesti teine linn. Tema uhkuseks on 1632. aastal asutatud Tartu ülikool ja selle tuntud teadlased eesotsas tänapäeva evolutsiooniteooria ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baeri ja strukturaalse semiootika koolkonna looja Juri Lotmaniga. Tartu sümbol on XVIII sajandist pärit raekoda, mille ette on püstitatud suudleva tudenginoormehe ja -neiu skulptuur. Põltsamaa on Eesti veinipealinn. Selles rosaariumi ja 17 sillaga linnas tasub kindlasti proovida kohalikku õuna- ja mustasõstraveini. Maakonnakeskuse Jõgeva lähistel paiknevad Laiuse ordulinnuse varemed: siin asus Põhjasõja ajal Rootsi kuninga Karl XII talveresidents. Legendi järgi olevat tema istutatud 300-aastane pärn, mis kasvab kohalikus kirikuaias. Lõuna-Eesti idaosas laiub Peipsi järv, mis on suuruselt Euroopa neljas järv. Venelased asusid järve kaldale elama XVII–XVIII sajandil: tegu oli vanausulistega, kellest said pagulased oma usu tõttu, sest nad ei tunnistanud muudatusi õigeusu kombetalitustes. Nad elavad tänavkülades, mis on kilomeetreid pikad. Kolkja muuseumis talletatakse nende rahvuspärandit, kohalikku koloriiti pakub ka siinne kala-sibularestoran. Liikudes Tartust lõuna poole, tasub kindlasti ära käia Taevaskojas – veel ühes ürgse loodusega maanurgas, mis on suurepärane koht veematkade tegemiseks.

Ainulaadne nähtus on Lõuna-Eestis Setumaa ja siin elavad setud. Tegu on ühe omapärasema läänemeresoome rahvakilluga: setud suutsid Tsaari-Venemaal elades säilitada oma arhailise keele ja kombed. Setu muuseumid asuvad Värskas ja Obinitsas. Värskas tegutseb ka sanatoorium, mis on tuntud oma ravimuda ja mineraalvee poolest. Haanja kõrgustikul asuvad Eesti kõrgeim mägi Suur-Munamägi (318 m), sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38 m), sügavaim org Kütiorg (70 m) ja Vällamäe turbasoo. Suure Munamäe vaatetornist avaneb imeline vaade Lõuna-Eesti maastikule. Valgamaa keskus Valga koos Läti linna Valkaga moodustab kaksiklinna, mille jagab keskelt pooleks riigipiir. Valga–Otepää teele jääb Sangaste loss, mis on üks Baltikumi tuntumaid arhitektuuri- ja ajaloomälestisi. Lossi ümbritseb haruldaste puuliikidega park. Jõgevestes võid aga uudistada Napoleoni vastu sõdinud Vene väejuhi Barclay de Tolly mausoleumi. Maakonnakeskust Viljandit kaunistavad põlispuudega pargid, käänulised tänavad ja XIII– XVI sajandist pärit endise vägeva ordulossi varemed. Jaani kirikus korraldatakse orelikontserte. Märkimist väärivad ka raekoda, vaateplatvormiga veetorn ja linna sümboliks olev rippsild. Aga Lõuna-Eesti kõige suurem rikkus on siirad ja külalislahked inimesed, kes on hoolimata kõigist raskustest suutnud põlvest põlve läbi sajandite säilitada oma eripära ning ajaloolised, kultuurilised ja keelelised tavad. Tule Lõuna-Eestisse!

165

Salla

Kõo

Kolga-Jaani

Viiratsi

Lustivere

Lalsi

Kamari

Laeva

Kärevere

Laeva

Vaiatu

Kudina

Voore

Vorbuse

Lähte

Vahi

Vasula sula

Äksi

Lohusuu

Kõrveküla

Luunja

20 km

Koosa

Kolkja

Nina

Peipsiääre

Alatskivi

Tammistu misst

KALLASTE Alatskivi

Kodavere Pala

Lümati

Pala

Omedu

Kasepää

Raja

Tartu © Regio 2009 KL-9-012

Vedu

MUSTVEE Pe i p s i j ä r v

Vara

Kääpa

Pataste

Tabivere

Lohusuu

Kasepää

Saare

Torma

MaarjaMagdaleena

Luua

Ulvi

Võtikvere

Palamuse

Kuremaa

Tõikvere

Puurmani Tabivere

Emaj õgi

Puurmani

Väike-Kamari Pikknurme

Painküla

Saduküla Kaarepere

Siimusti

JÕGEVA

Laiuse

Jõgeva

a Pedj

Sadala

Torma

Avinurme

Kauksi

Rannapungerja

27°00

Avinurme

me m

Saarepeedi

PÕLTSAMAA

Kolga-Jaani

Võisiku

Esku

Põltsamaa

Adavere

Kalana

Kärde

Kurista

Vaimastvere

Endla jv

Vägeva

Laekvere

Venevere

Pajusi

Pisisaare

Pajusi

a tsama Põl

Ervita

Käru

Simuna

lave

Imavere

Koigi

Vao

Koeru

Müüsleri

Päinurme

Imavere

Koigi

Peetri

Kareda

J ÕG E VAMAA Rakke Koeru

Rakke

Pikevere

Kul

58°30

166

59°00

26 °0 0 RoosnaAlliku JÄRVA-JAANI

Jõgevamaa

kaart

Jõgevamaa

vaatamisväärsused Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520 1. Põltsamaa loss on ehitatud 1770. aastal endise linnuse varemetele. Seda tüüpilise rokokoostiilis sisekujundusega kolmekorruselist lossi peeti omal ajal Baltimaade üheks kaunimaks ehitiseks. Loss hävitati 1941. aastal ja selle taastamine algas alles aastal 1970. Lossi hoovis asub Põltsamaa muuseum, mille kollektsioonis on oluline koht lossist tehtud fotodel. Hoovis tegutsevad ka kunstkäsitöö koda ja veinikelder, kus saab maitsta Põltsamaal valmistatud veinisorte. Tel : +372 775 1390. 2. Elistvere loomapark on maakonna kõige suurema külastatavusega turismi ja looduskoolituse objekt. Pargi looduslähedastes tingimustes saab õppida tundma koduloomi ja -linde ning käia tähistatud õpperadadel. Huvilisi ootab ka väikeste näriliste keskus. Avatud 1. märtsist kuni 31. maini ja 1. septembrist kuni 30. oktoobrini 10–17 ning 1. juunist kuni 31. augustini 10–20. Tel: +372 5346 5030. 3. Põltsamaa roosiaed on Balti riikide suurim rosaarium. Roosiaias kasvab üle 5000 istiku ja umbes 1000 roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse eri sorti roose, räägitakse nende ajaloost ja legendidest, aga ka muust huvitavast. Rooside õitseaeg ulatub olenevalt ilmast juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Avatud E–R 8–18, L ja P 9–18. Tel: +372 517 6181. 4. Laiuse ordulinnuse varemed. Laiuse ordulossi ehitust alustasid Liivi ordu rüütlid XIV sajandi lõpus. Laiuse loss oli esimene selline Eesti territooriumil asuv linnus, mis oli mõeldud tulirelvade kasutamiseks. Põhjasõja ajal (1700–1701) asus siin Rootsi kuninga Karl XII talvekorter. Praeguseks on lossist säilinud ainult varemed, aga koht sobib hästi mitmesuguste vabaõhuürituste korraldamiseks. 5. Kassinurme mäed on kauni loodusega koht ainulaadse pinnamoega maastikul, kus on taastatud ka üks unikaalne osa linnusest. Sellest kohast on saanud noorte ajaloohuviliste lem-

Laiuse ordulinnus

foto: R.Reisman

mikpaik. Siin tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja korraldatakse sõjamänge. 6. Raja küla. Raja 8 km pikkune tänavküla on juba iseenesest vaatamisväärsus. Raja küla vanausuliste klooster koos kellatorniga on tegevkirik. XIX sajandi lõpus asutas Gavrila Frolov siia ikoonimaalijate kooli. 7.

Palamuse kultuurikompleks. Armastatud rahvakirjaniku Oskar Lutsu kodukanti Palamust on esimest korda mainitud 1234. aastal ja see on üks Eesti vanemaid kihelkondi. Palamuse Püha Bartholomeuse kirikus võib näha keskaegseid epitaafe ja I. D. Neuhauseni valmistatud puuskulptuure. Kiriku kivist kooriruum on pärit XIII sajandist. Palamuse kunagise kihelkonnakooli hoone on valminud 1873. aastal; praegu tegutseb selles renoveeritud majas muuseum, mis annab põneva ülevaate XIX sajandi koolielust. Kompleksis asuvad ka pastoraadihoone, kirikumõisa ait, apteek, vesiveski koos veskijärvega ja iidne kirikupark koos laululavaga. Tel: +372 776 0514, www.palmuseum.ee.

8. Kalevipoja Koda. Saare vallas Kääpa külas tegutseb Kalevipoja Koda, mis koosneb Kalevipoja muuseumist, Krati seikluspargist ja Metsateatrist. Muuseumis saab tutvuda piirkonna ajaloo, Eesti lähiajaloo ja Kalevipoja-teemadega. Kratid on väikesed vahvad tegelased, kes tuletavad oma tillukeste riugastega nii lastele kui ka täiskasvanutele meelde vanu eesti traditsioone, uskumusi ja kombeid. Tel. +372 522 9585, www.kalevipojakoda.ee.

167

Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila

(HVWL VXXULP NRJX SHUH PlQJXPDD 9XGLOD RQ VXYHKRRDMDO DYDWXG 7 3

0lQJXPDD DVXE -}JHYDPDDO 7DELYHUH YDOODV .DLDYHUH MlUYH llUHV (OLVWYHUH /RRPDSDUJLVW NP NDXJXVHO ZZZ YXGLOD HH

LQIR#YXGLOD HH WHO

Jõgevamaa

üldine informatsioon Pealinn: Jõgeva Linnad: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa Pindala: 2603,83 km² Rahvaarv: 36 550 Jõgevamaa mitmekesine maastik ulatub Mandri-Eesti keskpunktist kuni Peipsi järveni. KeskEesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub ka põlislaasi. Maakonna uhkus on kaunite järvesilmadega Vooremaa, sealne jääajal tekkinud voorestik on üks Euroopa omalaadsemaid pinnavorme. Saadjärv on üks Eesti kaunimaid, tuntumaid ja teaduslikust seisukohast huvitavamaid järvi, mille kaldal leidub suurepäraseid kohti suplemiseks ning telkimiseks. Raigastvere järvel on parimad tingimused sõudespordi harrastamiseks. Kaiavere järv sobib oma rikkaliku kohapopulatsiooniga hästi kalapüügiks. Soitsjärv on tuntud lindude pesitsemiskohana. Maakonna idapiiriks on 30 km pikkuses Peipsi järv (suuruselt neljas järv Euroopas), mille kaldal leidub kohti nii supluseks, kalapüügiks kui ka pikniku pidamiseks.

Maakonna rannaäärsetes külades elavad vene vanausulised, kes on läbi sajandite praeguseni suutnud säilitada paljud oma usu ja eluviisiga seotud tavad. Jõgeva lähedal asub Palamuse kool, kus toimusid sündmused, mida on kirjeldatud Oskar Lutsu jutustuses „Kevade”. Põltsamaal kirjutas aga noor Eduard Bornhöhe oma kuulsaima teose, ajaloolise jutustuse „Tasuja”. Linnal endal on pikk ja sündmusterohke ajalugu. Põltsamaa sai alguse XIII sajandi lõpul ehitatud ordulossist. XVIII sajandil sai linnast Eesti suurim tootmiskeskus. Siin valmistati tärklist, peegleid ja portselani ning pargiti nahka. Tänapäeval on see hubane, rohelusse uppunud linnake tuntud eelkõige tehase poolest, kus toodetakse suures koguses köögi- ja puuviljakonserve ning töödeldakse piima ja kartuleid. Nõukogude ajal oli see tehas kuulus selle poolest, et siin valmistati kosmonautidele mõeldud toitu. Jõgevamaa pakub meeldivaid avastusi. Tere tulemast!

Huvitavaid fakte •

Aastail 1570–1578 oli Põltsamaa Moskva riigi alluvusse kuulunud Liivimaa kuningriigi pealinn.

•

Jõgeval korraldatakse seal sündinud tuntud kultuuritegelaste auks noortefestivale: sügiseti toimuvad Betti Alverile pühendatud luulepäevad, mis kannavad pealkirja „Tähetund”; igakevadised muusikapäevad on aga pühendatud laulva revolutsiooni aegsete isamaaliste laulude autorile Alo Mattiisenile.

•

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval 43,5-miinuskraadine Eesti külmarekord.

169

Jõgevamaa Jõgeva vald

Jõgeva vald on loodusliku omapära, rikka kultuuripärandi ja paljude ajalooliste vaatamisväärsuste poolest üks eripalgelisemaid külastuspiirkondi Jõgevamaal. Jõgeva vallas leiab avastamisrõõmu ja vaatamisväärsusi iga külaline - nii looduse nautija, sportlik puhkaja, matkaja, kui ka ajaloohuviline. Jõgeva valda ilmestab kaunis Vooremaa kõrgustik, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised - voored. Suurim ning kõrgeim on Laiuse märgi, mis on merepinnast 144 meetri kõrgusel. Külastajaid lummab puutumatu ja ürgse loodusega Endla Looduskaitseala - rabade ja järvede võlumaa. Looduse- ja ajaloohuviliste meelispaigaks on muutunud Kassinurme linnamägi ja muinaslinnus, külastamist väärivad ka Põhjasõja-aegsed Laiuse lossivaremed, Laiuse kirik ning Kuremaa loss. Aktiivseks puhkuseks ja lõõgastavaks ajaviiteks, samuti ujumiseks ning kalastamiseks pakub meeldivaid võimalusi Kuremaa järv ja selle kaldal asuv puhkeala. www.jogevaw.ee KUREMAA TURISMI- JA ARENDUSKESKUS Kuremaa alevik, Jõgeva vald

Kuremaa Loss-konverentside, seminaride, õppepäevade, perepidude korraldamine, ruumide rent. Konverentsikeskus - suur saal 200 kohta, peeglite saal 70 kohta, kaminasaal 30 kohta, konverentsitehnika, WiFi. Vaatamisväärsused - tuuleveski, loss, park. Tel: +372 505 8224; www.kuremaaloss.ee Tervisekeskus - ujumisbassein 4 x 25 m., lastebassein, saunad (üld-, auru- ja peoruumiga privaatsaun), pallimängude saal, jõusaal, massaaž, solaarium, konverentsisaal. Tel: +372 773 2247; www.kuremaaujula.ee Kuremaa Tervisespordikeskus Suusarajad (5,3,2,1 km; valgustatud 2,5 km), rannavõrkpalli ja rannajalgpalli väljakud.

170

Puhkeala - supelrand Kuremaa järve ääres, paadi- ja vesijalgrataste laenutus, rannahoone kohvik. Autode ja haagissuvilate parkla, telkimine. Külalistemaja - kõigi mugavustega 2-kohalised toad (20 kohta), mugavustega 2-, 3-ja 4-kohalised toad (36 kohta), toitlustamine kohvikus. Tel: +372 5347 0006

Jõgevamaa

Põltsamaa loss Vallikraaviga ümbritsetud kivilinnuse ehitas Põltsamaa jõe kaldale Saksa ordu 1272. a. Sajandite jooksul on kindlust korduvalt rünnatud ja rüüstatud, 1570-1578 oli siin Ivan Julma vasalli Liivimaa kuninga Magnuse residents. Tänapäeval on Põltsamaa imearmas roheline väikelinn, mille keskel jões romantiline roosisaar. Huvitavaid vaateid avaneb 18 sillalt. Lossihoovi iidsete müüride vahel toimub suviti põnevaid sündmusi: juuni lõpus Lossipäev rahvusliku käsitöö laada ja tantsuõhtuga, juulis kontsert Põltsamaa Fest, lisaks muid väiksemaid etendusi ja kontserte. Lossihoovis asuvad muuseum ja turismiinfopunkt, saab tellida giidi. Ajaloohõnguline Konvendisaal sobib hästi nii stiili- ja pulmapidudeks kui ka konverentsideks. Eesti ajakirjandusest jutustab Eesti Pressimuuseum, põnevaid käsitööelamusi ja –esemeid saab Käsiteokojast ning kunstielamusi kunstikeskusest ja selle galeriist. Enamasti aga tullakse siia Põltsamaa veine maitsma: Põltsamaa lossihoovis asuvas Eesti ainsas veinikeldris pakutakse teile 12 erinevat sorti veini, mis valmisatud kohalikest õuntest ja marjadest. Väike toidumuuseum annab meeleoluka ülevaate ettevõtte 90 tegevusaastast. Oli ju praegu Põltsamaa Felixi nime kandev tehas nõukogude kosmonautide esimene toitja. Kui tulete jaanipäeva järel ja enne septembri keskpaika, oleks patt lahkuda roosiaeda külastamata. Lossist vaid paari kilomeetri kaugusel linna servas asuvas Põltsamaa Roosiaias hurmavad teid oma ilu ja aroomiga arvutud roosid – neid on siin ligi tuhandest sordist ja liigist. Tegu on ühega 10 suuremast rosaariumist Euroopas ning suurimaga Baltimaades. GPS: 58°39’17’’N 25°58’3’’E www.poltsamaaturism.ee turism@poltsamaa.ee

171

Jõgevamaa majutus Heleni Maja

Udu Talu

Pajusi mnt. 12, Põltsamaa. Tel: +372 776 2720 info@helenimaja.ee; www.helenimaja.ee

Änkküla, Palamuse vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E Tel: +372 5563 6434; +372 5563 6433 udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

Külalistemajas on 15 tuba 32 voodikohaga. Igas toas on televiisor, telefon ja WiFi ühendus. Majas on saun, mille hubases eesruumis saab lõõgastuda kuni 12-ne seltskond. Piljard. Asume 10- minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Ootame teid!

Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud kolm puhkemaja, kööginurgaga saunamaja ja 9 kämpingmajakest. Samuti on siin avar telkimisplats, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu Talu - see on mõnus puhkepaik Kuremaa järve kaldal.

Hostel Kadrina Mõis

Karu Puhkemaja

Hostel Kadrina mõis asub looduskaunis kohas, 3 km Peipsi järvest. Hetkelt majutame mõisas 34 inimest + lisavoodid. Mõisahoone piirneb pargiga, kus saab soovi korral mängida jalgpalli ja võrkpalli või teha lõkkeõhtuid. Lisaks asub lähedal paisjärv, kus on võimalik kala püüda. Kadrina küla, Pala vald. Tel: +372 514 8858 pootsman@pootsman.ee; www.pootsman.ee

Aarde Villa Külalistemaja Majutus kõigi mugavustega tubades. Peoruum, kaminaruum, seminariruum, tünnisaun ja kümblustünn, saun, lehtlad, võrkpalliplats, paadilaenutus, toitlustamine, suve- ja talvepäevad, karavanikohad, WiFi. Sääritsa küla, Pala vald. Tel: +372 518 3617 aardevilla@aardevilla.ee; www.aardevilla.ee

Aidu Küalistemaja Aidu küla, Pajusi vald. Tel: +372 521 9272 aidukulalistemaja@gmail.com aidukulalistemaja.onepagefree.com

172

Laiusevälja küla, Jõgeva vald. GPS: 58°47’49’’N 26°31’6’’E Tel: +372 518 5411 info@karupuhkemaja.ee; www.karupuhkemaja.ee

Karu puhkemaja asub Jõgeva lähedal ja pakub majutust 11 puhkajale. Suurem seltskond kokkuleppel. Korraldame kõik nii, et külastajal poleks vaja millegi pärast muretseda. Soovi korral organiseerime moosekandid teile serenaadi laulma. Keiteringteenus. Suvel söögivalmistamiseks võimalik kasutada oma aiasaadusi. Kaks sauna. Kindlasti sobiv koht neile, kes otsivad privaatset omaetteolemist. Majutus aastaringi. Tegeleme kodumajutusega. Asume rahulikus külakeses nimega Aidu. Meil on 8 hubast majutuskohta, mis sobivad ideaalselt perekondadele ja sõpruskondadele. Koha peal võimalus ka telkida ja kasutada sauna.

Jõgevamaa toitlustus

Adavere Bistroo

Adavere, Põltsamaa vald. GPS: 58°42’20”N, 25°53’59”E Tel: +372 776 6759; +372 5340 0731 bistroo@agro.ee

Adavere Bistroo on söögikoht, mis asub Eestimaa keskpunktis. Professionaalsed ja sõbralikud teenindajad aitavad kõhtu täita kiirelt ja maitsvalt. Laia valikuga menüü annab võimaluse valida meelepärane toit soodsa hinnaga. Toitu on võimalik osta vajadusel kaasa ning tasuda saab ka pangakaardiga. Meil on võimalik korraldada sünnipäevasid kui ka peielaudu, mahutame kuni 45 inimest. Grupiga sööma tulles saab grupijuht söögi tasuta. Suvekuudel on võimalik einestada ka väliterrassil. Avatud: E-P 8.00-20.00, suveperioodil pikemalt

aktiivne puhkus Kuningamäe Kardirada

Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E Tel: +372 507 8188 sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee

Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Paljude võistlejate arvates on tegu Eesti parima kardirajaga. Erinevalt enamusest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal. Rada on 850 meetrit pikk ja hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid Skurve. Meil on võimalik ka telkida ja karavani parkida. On olemas ka ööbimisvõimalus majas, sauna kasutamise võimalus. Samuti on avatud kohvik, kust saab osta januleevendust peale väsitavat sõitu. Gruppidel on võimalik tellida laud.

173

Nõuni

Kambja

Antsla

gi tjõ

Sõmerpalu

Nursi

Osula

VÕRU

Võru

Lasva

Leevi

Veriora

Ruusa

Kapera

Loosi

Otsa

Piusa

PETSERI

Värska

Saatse

Värska Treski

20 km

Pihkva järv

Samolva

Lüübnitsa

Meremäe

Meremäe ääee

Võmmorski Obinitsa Obin O bin nitsa ittsa a

Orava

Niitsiku

Mikitamäe

Ristipalo

Lämmijärv

Pnevo

Võõpsu

Linte

Räpina

Meeksi

RÄPINA

Leevaku

Lasva

Tootsi

Kose

Kääpa u and h Võ

Puiga

Navi

Tsolgo

Vana-Koiola

Peri

PÕLVA

Himmaste

Põlva 2

Meeksi

Tooni Piirissaar

Mehikoorma

Mooste

Rasina

Mooste

Väimela

Laheda

Tilsi 7

Parksepa

Kanepi

Põlgaste

Mammaste

Taevaskoja

Varbuse

Sõmerpalu

Sulbi

ANTSLA

Vana-Antsla

Krootuse

Kanepi

Kuuste

Võnnu Lääniste

Ahja

Võnnu

VastseKuuste Vastse-

Kõlleste

Saverna

Kooraste

Kuldre Urvaste

Urvaste

Vidrike

Otepää

Pühajärv

OTEPÄÄ

Valgjärve

Haaslava

Roiu

Kavastu

Melliste

Mäksa

2 7° 00

Poka

Vana-Kuuste

Maaritsa

Tatra

Palupera Valgjärve

ELVA

Nõo

Reola

Ülenurme

Nõo Tõravere

Nõgiaru Meeri

Luunja

TARTU VENEMAA

58°00

174

P ÕÜlenurme LVAMAA

Ilmatsalu Tähtvere

Põlvamaa

kaart

Põlvamaa

vaatamisväärsused 1. Piusa koopad on tekkinud aastatel 1922-1966 klaasiliiva kaevandamise tulemusel ning nad moodustavad maa-aluse, liivakivist võlvlagede ja tugisammastega käigustiku. Koobaste lähistele on rajatud 1,4 kilomeetri pikkune tähistatud õpperada, mis tutvustab kõigile soovijatele tüüpilist liivase kõnnumaa maastikku ja pakub suurepärast võimalust nautida värsket männimetsaõhku. Tel: +372 5304 4120, www.piusa.ee. 2. Taevaskoja on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi. 150-aastane mets jaguneb Suureks ja Väikeseks Taevaskojaks. Väikese Taevaskoja pärlid on Neitsikoopa liivakalju ja tõbedest tervendav Emalätte allikas. Nendes kohtades toimusid 1969. aastal eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” võtted. Suure Taevaskoja ehe on Salakuulaja kivi nime kandev rändrahn. Siin asub ka väike hüdroelektrijaam.

riide-, vilja- ja toiduaita, heinaküüniga lauta, meeste töötuba, varjualuseid, suitsusauna, potivabrikut, sepikoda, rehte ning teemaja. Tel: +372 796 4678, www.setomuuseum.ee. 7. Erastvere on üks ümbruskonna vanemaid asulaid. 3 kilomeetrit enne Erastveret asuvas Magari külas on tee ääres monument. See mälestusmärk on paigaldatud kohta, kus Põhjasõja ajal toimus Rootsi ja Venemaa vahel Erastvere lahing. Selle võitsid venelased. Erastvere vanas mõisapargis kasvab Eesti suurim, 35 meetri kõrgune pärn. Keset parki paikneva endise Püha Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab nende viimase Eestis sündinud pereliikme järgi Gerhardi nime. Pargi läheduses asub maaliline Erastvere järv.

3. Moostes on imekaunis mõis koos maalilise pargi ja järvega. Värskelt renoveeritud endises puutöökojas asuvad linakoda ja külalistemaja. Vanas veskis on avatud 40-kohaline Veskiteater ja mõisa peahoones töötab Mooste põhikool. Tel: +372 511 7848. 4. Eesti maanteemuuseum asub ajaloolises Varbuse hobupostijaamas. Muuseum koondab Eesti teede ajalugu, näitusel on väljas mitmesugused sõidukid, tee-ehitus- ja remondimasinad jpm. Tel: +372 799 0790, muuseum.mnt.ee. 5. Põlva talurahvamuuseumi viiehektarilisel maa-alal saab vaadata XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses ehitatud hooneid (kohtumaja, kool, vallamaja, sepa talu), vanu tööriistu ja masinaid. Tel: +372 797 0310, www.polvatalurahvamuuseum.ee. 6. Seto talumuuseumis saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri ning vanade tööriistade ja käsitööga. Näitusel võib näha poolsuletud hoovi, elumaja,

175

Värska hüä olõmisõ kotus!

ravimuda ja loodusliku mineraalvee vannid ainus veepark Eestis, kus mullivannides voolab mineraalvesi ravi- ja spa-protseduurid puhas loodus palju eripakkumisi Lisainfo ja broneerimine +372 799 3901 või info@spavarska.ee

www.spavarska.ee

Puhkus elu allikatel!

176

Põlvamaa

üldine informatsioon Pealinn: Põlva Linnad: Põlva, Räpina Pindala: 2165 km² Rahvaarv: 30 778 Imeliselt kauni loodusega väike Põlvamaa on koht, mis pakub paljudele üha uusi avastusi. Kanepi piirkond Otepää kõrgustiku serval võlub kõiki oma „puhaste silmade” – Kooraste järvedega. Ajaloohuvilised leiavad siit rohkesti eesti kultuuri verstaposte: siin on eestikeelse koolihariduse ja ajakirjanduse lätted. 1804. aastal asutati Kanepis Eesti esimene kihelkonnakool. 1811. aastal loodud Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool oli esimene Eesti õppeasutus, kus said haridust taluperedest pärit tüdrukud. Aastatel 1781–1820 oli Põlva koguduse õpetaja Gustav Adolph Oldekop, kes oma kolleegi Johann Philipp von Rothi abiga hakkas 1806. aastal välja andma esimest eestikeelset ajalehte Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht, mis ilmus üks kord nädalas, kolmapäeviti. Kokku üllitati 39 numbrit. Põlvas on ilmavalgust näinud ka laulupeod: esimesed laulupeod toimusid 1855. ja 1857. aastal.

Põlvamaa omanäolisim turismimagnet on Taevaskoja looduslik pühapaik. Ilusaimad mälestused on tagatud neile, kes lähevad Ahja, Piusa ja Võhandu jõele kanuutama, nautides veesõitu jõe kohale kaarduvate pajude all ja kuulates hõiskavat linnukoori. Põlvamaal võib nautida looduse ilu Meenikunno soo vaikuses, jälgida linnuriigi elu Lämmijärvel ja mõtiskleda ilmaruumi piiritu avaruse üle Ilumetsa meteoriidikraatrite juures. Ajaloolise Setomaa territooriumil elavad setud. Nende kultuuri keskus on Värska asula, mis on kuulus selle poolest, et sealt lähedalt ammutatakse looduslikku mineraalvett. Turistide huvi köidavad Setomaa äärealal asuvad Piusa koopad: need on maa-alused kõrgete võlvidega liivalossid. Põlvamaa on parim koht matkamiseks, loodusturismi harrastamiseks ja rahuliku perepuhkuse veetmiseks. Põlva maakonnas on 128 järve ja 58 riigi kaitse all olevat loodusobjekti. Tere tulemast Põlvamaale!

Huvitavaid fakte •

Eesti võimsaim sipelgakoloonia paikneb Akste looduskaitsealal Põlva maakonnas. Sealse suurima sipelgapesa kõrgus on pisut üle 2 meetri.

•

Põlvamaal Ilumetsas asub meteoriidikraatrite rühm. Vähemalt kahe kraatri maaväline päritolu on leidnud ka kinnitust: need on Põrguhaud ja Sügavhaud.

•

Suure tõenäosusega olid vanausuliste külad Lüübnitsa ja Beresje kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil esimesed, kus kaotati kolhoosid. Kui 1970. aastatel koondati väikesed kalapüügikolhoosid Peipsi Kaluri alla, unustasid ametnikud arvele võtta kalurikolhoosidele kuulunud põllumajandusmaad. Külaelanikud tulid kokku, pidasid nõu ning jagasid maa ja kariloomad omavahel ära. Nõnda lõpetasid kolhoosid nendes kohtades oma eksistentsi. Ja keegi ei tuletanud ühismajapidamiste olemasolu enam meeldegi.

•

Leevakul asub Eesti kõrgeim saunakorsten (50,3 m).

177

Põlvamaa

külasta kindlasti Jõelaev Lonny Jõelaev “Lonny” on möödunud XX sajandil lõpul ehitatud pontoonkatamaraan, mis viib teid kõige loodustsäästvamal viisil ekskursioonile Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale. Jõelaeva lubatud kandevõime ja keskkonnasõbralik 15-hj mootor on piisav, et viia kuni 36 reisijat nautima Ahja jõe maalilisi liivakivipaljandeid. Sõit toimub Saesaare paisjärvel Ahja jõel ning teekonna pikkuseks on u. 6 km. 2012. aasta navigatsioonihooaeg algab 9.juunil ja kestab augustikuu lõpuni. Jõetuurid toimuvad igal päeval, väljumisega igal täistunnil: 11.00 – 18.00. Jõelaeva Lonnyt on väljaspool tema tööaega võimalik rentida eksklusiivsete jõepiknike/jõepidude korraldamiseks. Koos teiega liigub jõel väga palju linde, juba nii tuttavad pardid, haigrud kui ka Lõuna-Eesti kroon – jäälind. Oma igapäevaelus on nad meid omaks võtnud, ega lase häirida oma päevatoimetustes.

Saessaare veehoidla, Vastse-Kuuste vald. GPS: 58°6’54”N, 27°3’5”E Tel. +372 50 50 253 kalle.veematkad@gmail.com

Tammekännu Puhkemajad

Põlva Talurahvamuuseum

Mammaste küla (2,5 km kaugusel Põlvast) GPS: 58°4’12”N, 27°2’60”E Tel: +372 799 3275; +372 515 5214 info@tammekanuu.ee; www.tammekanuu.ee

Karilatsi küla, Kõlleste vald. Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee; www.polvatalurahvamuuseum.ee

Sobib puhkajatele, kes tunnevad rõõmu aktiivsest puhkusest ja kellele meeldib nautida õhtust meelelahutust. Läheduses Taevaskoja Looduspark ja ürgorus voolav Ahja jõgi. Suvel kanuu-, jalgratta-, tõukerattamatkad. Talvel suusa-, tõukekelgu-, räätsamatkad. Majutuseks 2 mugavustega puhkemaja(6+6 kohta), kämpingud(10 kohta), telkimis-ja karavanikohad. Lähedal klubi, kus esinevad ansamblid ja DJ-d.

Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis on koht, kus võite veeta terve päeva! Pakume erinevaid programme ja üritusi, aga meil võib pidada ka piknikku, sünnipäeva, lasteaia- ja kooliaasta lõpupidu või teha vahepeatuse pulmarongkäigus. Suvehooajal saab meil sisse astuda ja tutvuda ekspositsiooniga rohkem kui kümnes hoones. Näitused on välja pandud koolimajas, veskis ja magasiaidas

178

Lonny on leidnud tee tuhandete loodusesõprade südametesse. Hinnad: 4,00€ Täiskasvanu 2,50€ Õpilane ja pensionär Eelkooliealine on tasuta.

Põlvamaa majutus

Kõverjärve Talu Puhkemaja

Hatiku Puhkemaja

Kõvera küla, Orava vald. GPS: 57° 53’ 55” N, 27° 30’ 54” E Tel: +372 510 3618 janakalder@koverjarve.ee; www.koverjarve.ee

Hatiku, Kesktee 18, Mammaste küla, Põlva vald. GPS: 58° 05’ 35,5” N, 26° 59’ 55,6” E Tel: +372 5669 1167 info@hatikupuhkemaja.ee; www.hatikupuhkemaja.ee

Kõige kagupoolsemas Eestimaa nurgas laiuvate pohlamännikute rüpes viib looklev metsatee Kõverjärve äärde väikese palkmaja juurde. Kõverjärve puhkemajas pakutakse peatuskohta, et peatada hetkeks aeg loodusrüpes puhates, matkates, kalastades ning avastades paikkonna kultuuripärandit. Lainjas kuppelmaastik pakub vaatamiseks Piusa jõe ürgoru liivakivipaljandeid, kaarvõlviga Piusa koopaid, kauneid rabamännikuid ja huvitavat seiklust ümbruskonna huvipakkuvates kohtades, mille pildid jäävad albumeis meenutama... Majas on olemas köök, saun, pesuruum, WC, kaminaruum ja kolm tuba. Väljas on kasutada suitsuahi, välikamin ja sõudepaat. Internet(WiFi).

Puhkemaja asub Põlva ligidal Hatiku suvilarajoonis. See on koht inimesele, kes oskab hinnata rahu ja aega endale oluliste inimeste seltsis. Siin on hea puhata koos perega või veeta aega sõpradega. Majas on olemas kõik vajalik mõnusaks puhkuseks. Teie kasutuses on: puhkeruum, 3 magamistuba, köök, saun, wc. Õues on lastele liivakast ja kiiged. Koos lisakohtadega saame majutada 10 inimest.

Elmari Talu

Külalistemaja Kevvai

Kanepi küla, Kanepi vald. GPS: 57°59’26”N ,26°44’49”E Tel: +372 507 7533 info@elmaritalu.ee; www.elmaritalu.ee Hino küla, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 53” N, 26° 44’ 21” E Tel: +372 512 1458 siina@kevvai.ee; www.kevvai.ee

See on privaatne ning hubane külalistemaja Jõksi järve kaldal. Ideaalne koht puhkamiseks, suvepäevade, pulmade, sünnipäevade ja koolituste läbiviimiseks. Puuküttega saun ning massaaživann. Külalistemajas on 4 hubast sviiti, mis võimaldavad pakkuda majutust kuni 20-25 inimesele. Toitlustamine.

Külaliste päralt on kolm hoonet - külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun.Külalismaja mahutab kuni 25 inimest. Esimesel korrusel on kööginurk, kaminasaal ja elektri- ja infrapunasaun. Seminarimajas on 60-kohaline saal.Teisel korrusel on neli tuba. Külaliste kasutada on suitsusaun ning selle kõrval kümblustünn. Talu territooriumil on tiik, milles saab ujuda ja millel parvega sõita. Hoone varjualuses on välipliit ja gaasigrill.

179

Põlvamaa toitlustus Tammiku Pubi

Erastvere küla, Kanepi vald. GPS: 57° 58’ 36” N, 26° 46’ 49” E Tel: +372 520 1139 tammikutee@hot.ee; www.tammikupubi.webbyt.com

Pakume Teile võimalust jalgu puhata ja keha kinnitada. Pubi külalisi ootavad maitsvad kodused toidud. Mõistagi ei puudu korralikust pubist ka õlu. Majas on kaks suurt siseruumi ja väliterrass. Pakume ettetellimisel võimalust tähtsündmuste pidamiseks, catering. Kohti on pubis kuni 50. Ootame Teid külla, tulge sööma!

majutus Süvahavva Loodustalu

Koidu Kodu

Süvahavva küla, Veriora vald. Tel: +372 506 1323 syvahavva.loodustalu@mail.ee; www.syvahavva.ee

Lobotka küla, Värska vald. Tel: +372 5341 2864, hilja.koit@mail.ee

Talu tegeleb teeja maitsetaimede kasvatamise ja kuivatamisega. Lisaks pakub ekskursiooni taimeaeda ja villavabrikusse; telkimist, ööbimist metsamajas ning liivaaugu-suitsusauna. Turismihooaeg on 1.maist-1.oktoobrini.

Koidu Kodu on kodumajutus, kauni loodusega paigas: matkarajad, ujumine, telkimine, seene-ja marjametsad.

180

VõrtsjärveTartumaa matkajuht majutus VÕRTSJÄRV TRAVEL GUIDE

Vissuvere Põltsamaa raba

V.Reiman

Kolga-Jaani

Oorgu Par ika raba

Utsali

Eesnurga

Siniküla

l ts am aa jõ

Parika sookaitseala

Põ

Kaubi

Parika

Ristivälja Suurkivi

Parika järv

Kolga-Jaani vald

Odiste

Torni raba

Lalsi

Toi raba

Ped

Laashoone

ja j

Kaavere

Lätkalu

Alam-Pedja lka

õgi

Potaste

ndi

Kivisaare kaitseala

Vilja

Laeva

Laeva soo Ahuoja rahn

Valmaotsa

Oja kaitseala Taressaare

a jõ

Ulge

Mikumärdi soo Saba

Riuma Kibeküla

Mustapali Kalevipoja kivi

Mõnnaste

Väluste

Luiga Kalbuse Villa

Vilimeeste

Kalbuse kaitseala

Mustla

Nälgu soo

Tinnikuru

Tamme tuulik

Lossimägi

Raigaste

Palupera

Õhne jõgi

Vooremägi

pää Ote

Leebiku

Aakre

Pühaste

PIKASILLA PUHKEALA

Pur

tsi

jõg

Nuudaläte

Väike-Emajõ

Ruuna

Linna

E S

5 km

Karjatnurme

Soontaga lka

Arula

sõidutee / road

Jõgeveste

jõgi, oja, kraav / river, creek, ditch

Priipalu

Kadajärv raudtee / railroad

Valga

valla piir / parish boundary

Roobe PIKASILLA PUHKEALA

Võrtsjärve Väravad / The gates of Lake Võrtsjärv

Otepää looduspark

Ädu

Võrtsjärve Külastuskeskus / Lake Võrtsjärv Visitor Centre turismiinfopunkt / tourist information

paadilaenutus / boat rental

infotahvel / information board

palliplats / sports ground

telkimiskoht / tenting site

Mäeküla mõis / manor house

ujumiskoht / beach

ratsutamine / riding

lõkkekoht / camp fire site

linnuse varemed / castle ruins

majutus / accommodation

värske kala müük / fish

sadam / harbour

park / park

kämping / hostel

toitlustamine / catering

Vaalu

Pringi

kanuusõit / canoeing

looduskaitseline ala või objekt / protected area, object

Võru

Kalme

Kuigatsi

Barclay de Tolly mausoleum Greete motell

Tantsumägi

Patküla

Puka vald

Soontaga

Helme

Tõrva

Jõku jõgi

Õhne jõgi

Meegaste

Riidaja männikud

Rulli

Karksi-Nuia

Kolli

Puka

Vanamõisa

Lõve

Rubina soo

Hellenurme

Koruste

Juka tamm

Põdrala vald

Rubina lka

Kõduküla

oj ste

Pikasilla

Torupillitalu

Pori

Tilga

Hiugemägi

Rõngu

jõg

Tondikivi

VOOREMÄE PUHKEALA

Riidaja

Uderna

Kirepi

Lapetukme

n Rõ

Kalassaare talu

H.Adamson

Kalme

E.Enno

Püha

Karu

Vooru linnamägi

Riidaja tamm

är

Käärdi Tammiste

Teedla

Valguta soo

Konnu soo

Pähksaar

F. ja H.Pinka

Ervu

Rõngu vald

Järveküla lka

Käo

Valguta

Arumetsa soo

Vooru tamm

Vooru

Konguta Konguta lka

Tulimägi Karukivi

Piigandi

Maltsa

Põrga

Barbara külakeskus

Tart

Elva Waide motell

Arumetsa puhkeküla

Roosilla

H.R.v.Anrep

Metsalaane

Majala

Kulli

Tondisaar

Suurelepa talu

Rannu

Haani

Õhne jõgi

Tagamõisa

Rannu lahingu mälestuskivi

Rannaküla

Kabelimägi

Nig ula oja Utukolga Trepimäe puhkemaja

Mustjärv

Suislepa

Poole

Koopsi paisjärv

Vehendi motell

JÄRVEMUUSEUM

Tarvastu vald

Külaaseme

Vahessaare

Annikoru

Kureküla

Vallapalu

Unametsa

Purki järv

Kärstna

Kaarlijärve

Marjasoo talu

Pikru

Kobilu Kapsta

Rannu soo

Kaatri puhkemaja

J.Unt

A.Tamm

Karijärve Mäeotsa

Maiorg

Limnoloogiakeskus

Järveküla

Mäeselja

Keeri-Karijärve lka

Tamme paljand

VEHENDI PUHKEKESKUS

Jakobimõisa

Ämmuste

Sangla

Rannu vald Neemisküla

Saviküla

Soe

Kuressaare A.Rennit

Uniküla

Trepimägi

A.Simm

oo jõ

Mõisanurme

Järvaküla

Vehendi

Kivilõppe

Kullamäe koopad

Ubes

Kariküla

Puhja

Väike-Rakke

Järveküla

Kalevipoja ja Vanapagana kivid

Tarvastu

Koidu M.Pill

Tartu Kavilda ürgorg

Valguta polder

ndi

POLDRI PUHKEALA

Tarvastu polder

M.Veske

Vilja

Tarvastu jõgi

Arupera soo

Ülensi

Suure-Rakke

Tamme polder

VALMA PUHKEALA

Võrtsjärv

Vasara

Rämsi

S a n g l a s o o

Valma

Ruudiküla

a jõ

H.Koppel

Soova soo

Verevi

Jõesuu turismitalu

Jõesuu

Vanasauna puhkemaja Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Valma puhkelaager

Reku

Elv

Vanavälja soo

JÕESUU PUHKEALA

Emaj õ gi

Võrtsjärve külastuskeskus

Tänassilma

Jõeoru villa

Uusna

Suur

da jõg

Vaibla

Kavil

ndi

Veldemani puhkemaja Vaibla puhkekeskus

i jõg

Oiu

J.Tõnisson

Viiralti tamm

Vilja

Karisto soo

a r Em

ilm

Jõeküla

Kõrgemäe turismitalu

Tusti

Palupõhja Meleski raba

ass

Ristsaare

jõgI

Tän

Viiratsi vald

Meleski

Leie

A.Annist

Londoni Pede

Metsaküla

vaatetorn / lookout tower matkarada / hiking trail

vallavalitsus / parish administrative centre vana puu / great tree

tankla / filling station

mälestussammas / monument kultuurilooline või ajalooline mälestuskivi / cultural or historical memorial plate rändrahn / erratic boulder

vaatekoht / scenic view järsk kallas / high shore

arheoloogiamälestis / archaeological place kihelkonnakirik, muu kirik / church Kääriku

muuseum / museum

tuuleveski / windmill

181

Rõngu

Lapetukme

Valguta

Rämsi

ELVA

Palupera

El va

Palupera

Hellenurme

3 Nõo

Nõgiaru Meeri

Vahi

Luunja

Valgjärve

Mammaste

Taevaskoja

Kõlleste

VasteKuuste

Nina

PÕLVA

Linte

Ris Ri Ristipalo

ÄP 20 N km RÄPINA Leevaku v u

Räpina

Rasina

Himmaste

PPõlv Põlva Põ õõl õlva lva vvaa

Meeksi

Tooni Piirissaar

Piiri

Mehikoorma 7 Meeksi Pnevo

Mooste

Meerapalu

Praaga

Varnja

Võnnu

Piirissaare

Pe ipsi järv Kolkja

Lääniste

Ahja

KALLASTE

Alatskivi

Peipsiääre

Võnnu

Melliste

Mäksa

Kavastu

VastseKuuste

Vana-Kuuste

Maaritsa

Tatra

Haaslava

Koosa

Alatskivi 1

Kodavere Pala

Luunja

Poka

Roiu

Krootuse Valgjärve Saverna

Nõuni

Kambja

Nõo

Reola

Ülenurme

27°00

Tammistu

Kõrveküla

Tartu

TARTU

Vasula

Vedu

Vara

Tõrvandi Ülenurme

IlmatsaluTähtvere Ulila

Tõravere

Konguta

Lähte

Pataste

Tabivere

MaarjaMagdaleena

Luua

Vorbuse

Tabivere

Kärevere

Puhja

Annikoru

Kureküla

Kaarlijärve

Sangla

Rannu

Aakre Pikasilla

Rannu

Emaj õgi

Laeva

Puurmani

Väike-Rakke Puhja

Võrtsjärv

Lalsi

Puurmani

Pikknurme

TAR TUMAA Kudina

me m

58°30

182 Ahja

Palamuse

Tartumaa

kaart

Tartumaa

vaatamisväärsused Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111. 1. Alatskivi lossi rajas XIX sajandi teisel poolel Arved Georg von Nolcken tol ajal moes olnud Šotimaa parunimõisate eeskujul. Loss rõõmustab silma tervikliku arhitektuurilise ja maastikulise ansambliga. Seda peetakse üheks Baltimaade kaunimaks uusgooti stiilis hooneks. Suvel toimuvad siin Alatskivi lossi päevad. Tel 528 6598, www.alatskiviloss.ee. 2. Alam-Pedja kaitseala hõlmab suurt soode, metsade ja luhtadega kaetud ala. Kevaditi on sellele territooriumile iseloomulikud üleujutused. Siin võib kohata kotkaid, põtru, metssigu ja isegi hunte. Turistidele on loodud matkarajad ja puhkekohad. Tel 676 7999. 3. Elva puhkealal kulgevad matkarajad mööda künklikku maastikku. Siin saad nautida kaunist loodust ja tutvuda eesti rahva vanade traditsioonidega. Täpsemat teavet siinse turismipiirkonna kohta saad Elvas asuvast matkakeskusest. Tel 733 0132, matkakeskus. elva.ee. 4. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim jõesuudmes asuv soo, siit voolavad läbi Emajõgi ja tema lisajõed. Siinsed järved köidavad huvitava loomastikuga. Suurimad järved on Koosa, Kalli ja Leegu. Kui soovid nautida looduse ilu, võid minna Kavastu külas asuvasse Emajõe-Suursoo looduskeskusesse. Emajõel korraldavad matku paljud turismiettevõtted. Tel 676 7999. 5. Peipsiveere vanausuliste külad. Kitsal maaribal Peipsi järve ääres elavad vanausulised, kes saabusid siia XVIIsajandil, põgenedes tsaari repressioonide eest. Nad on siiani säilitanud oma vanad tavad ja arhailise eluviisi. Muuseum ja palvela on olemas nii Varnjas kui ka Kolkjas. Kolkja kala-sibularestoranis

saad nautida kohalikku kööki. Kolkja muuseumi tel 745 3431, Varnja muuseumi tel 5669 5262. 6. Eesti lennundusmuuseum tegutseb alates aastast 2002 ja ta on saanud alguse erakogust. Muuseumi välialal võib näha 17 lennukit ja kolme helikopterit. Enamik neist on saadud kingituseks Poola, Rootsi ja Ukraina riigilt. Tel 502 6712, www.lennundusmuuseum.ee. 7. Mehikoorma tuletorn on oma 15 meetriga Peipsiääre kõrgeim tuletorn. See on ehitatud 1938. aastal monoliitbetoonist. Majakast avaneb kaunis vaade lähikonna küladele, liivarannale ja järvepeeglile.

183

184

Tartumaa

üldine informatsioon Pealinn: Tartu Linnad: Tartu, Elva, Kallaste Pindala: 2993 km² Rahvaarv: 150 535 Tartumaa rõõmustab inimesi, kes armastavad loodust ja kultuurisündmusi. Siin on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida võib: Peipsi ranniku soostunud madalikud ja Võrtsjärve nõod, Otepää kõrgustik ning KaguEesti lavamaa tasandikud ja ürgorud. Tartumaal on ka umbes 1500 sood, mis hõlmavad maakonna pindalast ligi veerandi. Mändide linnast Elvast kulgevad matkarajad kaunitesse metsadesse ja peegelsiledate järvesilmade äärde. Nii Alam-Pedja kui ka Emajõe-Suursoo looduskaitsealal saab imetleda looduse hingestatud ilu igal aastaajal. Kellele meeldib puhkus veekogul, võib sõita Koidula nime kandva praamiga Piirissaarele, kus elavad vanausulised, või seilata suure purjepaadiga Võrtsjärvel või lodjaga Emajõel. Piki Peipsi järve kallast kulgeb nn Sibulatee. See uus mugav võimalus lubab tutvuda piirkonna kolme eripalgelise kultuuriga: eesti talupoegade, saksa mõisnike ja vene vanausuliste omaga. Esimesed vanausulised asusid Eestisse elama juba XVII sajandi lõpus ning nad on praeguseni säilitanud oma identiteedi ja elulaa-

di. Lähemalt saab vanausuliste kultuuriga tutvuda kas Varnja või Kolkja koduloomuuseumis või siis jalutades Peipsiääre tüüpilistes tänavkülades: siin on võimalik oma silmaga uudistada kohalike sibula- ja kartulikasvatajate elu. Baltisakslaste arhitektuuriga tutvumiseks soovitame minna Alatskivi lossi, samuti tasub läbi astuda eesti kirjaniku Juhan Liivi muuseumist. Kindlasti käi ära ka Tõraveres, kus asub observatoorium. Siin leidub tegevust nii suurtele kui ka väikestele astronoomiahuvilistele. Observatooriumis on 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoop ja virtuaalne planetaarium. Tere tulemast Tartumaale!

Huvitavaid fakte • Tartu maakonnas asub Eesti kõige suurema asustustihedusega linn: Tartus elab 2622,3 inimest km2 kohta. • Tartu maakonna elanike hulgas on Eesti kõige suurem üliõpilaste (rohkem kui kolmandik kogu Eesti tudengitest) ja teadlaste kontsentratsioon. • Tartu maakonnas asub Eesti ainus üleni laevatatav jõgi: see on Emajõgi, mille pikkus on 100 kilomeetrit. • Tartumaal on kõige vähem metsi: need hõlmavad alla 36 protsendi kogu maakonna pindalast. Aga just nimelt Tartu maakonnas kasvavad Eesti kõrgeimad puud: harilik kuusk (45 m), harilik mänd (44 m) ja riigi kõige kõrgem arukask (36 m).

185

Tartumaa

külasta kindlasti Alatskivi Loss

Alatskivi. GPS: 58°36’14”N,27°7’47”E Tel: +372 528 6598 www.alatskiviloss.ee

1885. aastast on Alatskivi südames kõigi pilke püüdnud lumivalge loss oma tornikestega. Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisnik parun von Nolcken ise. Aegade jooksul on mõisahoonel olnud erinevaid funktsioone, kuid alates 2011. aastast on loss taas kogu oma hiilguses avatud kõigile külalistele. Külastuskeskus. Tutvumine lossi kui ühe perekonna elamuga, lisaks ülevaade mõisa ajaloost,

restaureerimisest. Tubina muuseum. Lossi auväärseks külaliseks on siitkandist pärit Eesti helilooja Eduard Tubin. Alatskivi lossi restoran. Maitseelamused saksa, eesti ja šoti köögist. Alatskivi lossi sviidid. Eriline ööbimisvõimalus kokku kaheksale. Veetke unustamsatu öö tõelises lossis! NB! Maikuust on lossi keldris avatud mõisateenijate vahakujude muuseum, kostüümiladu ja töötoad.

Eesti Lennundusmuuseum

Lange, Haaslava vald. GPS: 58°17’20”N,26°45’55”E Tel: +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Muuseum on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub tänasel päeval 20 lennukit ja kolm helikopterit ning orienteeruvalt 400

186

kõrgekvaliteedilist lennukimudelit. Lennukite päritolumaadeks ja doonorriikideks on Poola, Ukraina, Šveits, Rootsi, Venemaa, Tšehhi, Itaalia ja Eesti. Kollektsioonis on rida lennukeid, mis on väga haruldased maailma lennundusmuuseumides. Nagu näiteks kõik Rootsi lennukid, vene päritolu kergepommitaja Su-24, aga ka hävitusründelennuk Jak-28. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (lennusimulaator, katapult, batuudid) Avatud: maist-novembrini iga päev 10-18

Tartumaa Elva

Elva, kaunis suvituslinn puutumatu looduse ja imelise puitarhitektuuriga asub vaid 20 minuti autosõidu kaugusel Tartust ja pisut üle kahe tunni sõidu Tallinnast. Elva, nagu muinasjutt metsas, on populaarne oma järvede, metsaparkide, matkaradade ja erinevate tegevusvõimaluste poolest vabas looduses aastaringselt. Elva pakub päikseliselt sätendavas Verevi rannas lõõgastust ja puhkust ning sportimisrõõmu linna tervise- ja spordiradadel. Linna keskel asuv Arbi järv on meelispaik kalastajatele ja suplejatele nii suvel kui talvel. Sobilik kalastamiseks ja kanuusõiduks on Elva idaosa läbiv maaliliste liivaste kallastega Elva jõgi. Salapära linnas lisavad veel 20. sajandist pärit puitsuvilad kaunite ornamentidega kaunistatud verandade ja tornidega nagu seda on Verevi motell ja professor Afanasjevi villa. Idülliline väikelinna atmosfäär pakub elamusi erinevas vanuses külastajatele. Kindlasti pakub elamust külastus restaureeritud ajaloolisse Elva raudteejaama, mis on avatud puhkepiirkonna matkakeskusena ning kus uudistamiseks püsinäitus “Avasta Elva puhkepiirkond.” Hoones asub ka turismiinfopunkt. Matkakeskuse vahetust lähedusest algab seikluslik jalutus paganlike puuskulptuuride alleel, mis juhatab Tartumaa Tervisespordikeskuse lasketiiru kus on võimalik tegeleda laskmisega või lihtsalt veeta meeldejääv perepuhkus mändide all. Ootame Teid Elvasse!

187

Tartumaa majutus

Beneport Peipsi

Raadimõisa Hotell

Järve 4, Mehikoorma, Meeksi vald. GPS: 58°13’59,06”E;27°28’32,56”N Tel: +372 503 3767 info@beneport.ee; www.beneport.ee

Mõisavärava 1, Vahi küla. GPS: 58° 23’ 57” N, 26° 44’ 14” E Tel: +372 733 8050 info@raadihotell.ee; www.raadihotell.ee

Külalistemaja asub Peipsi järve kõige kitsama koha, Lämmijärve kaldal. Meie juures on võimalik korraldada erisuguseid sündmuseid: sünnipäevad, firmapeod, ettevõtete suve-ja talvepäevad, stiilipeod, pulmad. Suures majas on külaliste kasutada kaks 60m² suurust saali,köök, 2 sauna ja 16 magamiskohta (Võimalus 8 lisakohta). Rannamajas 6-8 magamiskohta, kööginurk. Toitlustus, telkimine, grillimine, ujumine, mootorpaadisõit jne.

Modernses stiilis ehitatud Raadimõisa Hotell asub vaid 2,5 km kaugusel Tartu kesklinnast. Hotellist avaneb kaunis vaade mõisapargile ja järvele. Hotellis on kokku 40 tuba, kohti on 78 inimesele. Hotellis on konverentsiruum (100 inimest). Samuti on 10-kohaline koosolekuteruum. Esimesel korrusel asub elegantne restoran. Samuti on võimalik restorani broneerida erinevate ürituste korraldamiseks. Tere tulemast Raadimõisa Hotelli!

Huck Adventures - seiklused Emajõel

Kuu Talu

Luunja, Luunja vald. Tel: +372 5622 2313 sten@huck.ee; www.huck.ee

Kavastu küla, Luunjavald. Tel: +372 509 3759 www.kuusaun.ee

Sõit Tartust allavoolu Luunja silla alla Vanajõele, seal hulpivasse “Hucki Jõesauna” aeglaselt liikuva “Hucki Jõelaevaga” on mõnusalt rahulik ja hääletu. Võid võtta aja maha ja nautida einet ja rüübet laua taga istudes või grillida liha, jälgides kiirelt mööduvaid ja muutuvaid jõekaldaid. Soovi korral võib Jõelaev peatuda, et saaksite püüda õngega kalu. Jõudes Jõesauna, võite jätkata õngitsemist või siis istuda sõpradega, nautides head ja paremat ning lõõgastuda seni, kui saun köeb. Tunne lühikesest eesti suvest rõõmu!

Puhkus Kuu talus tähendab sõbralikku ja lõõgastavat atmosfääri Emajõe ääres, viimane asustuse punkt jõe vasakul kaldal enne Peipsi järve. Pakume majutust kokku kolmes eraldi majas. Saunamajas 6 voodit, Onnikeses 5 voodit ja Kõrtsi majas 3+2 voodit. Toidlustuse jaoks on olemas väliköök, kus on olemas pliit koos suitsuahjuga. Puhkus Kuu talus on aastaringne tegevus. Võtame igat klienti personaalselt ja teeme igale kliendile HEA HINNA! Küsi järele!

188

189

Tartumaa

aktiivne puhkus Parvemaja

GPS: 58°23’19”N, 27°14’2”E Tel: +372 511 0253 www.veematkad.ee

Tegemist on ühe omapäraseima „puhkekeskusega” Eestis. Omapära ja atraktiivsus tuleneb parvemaja asukohast, kus ainsaks liikumisvahendiks on paat ning hääbuva inimasustuse aladel on võimust võtmas looma- ja linnuriigi esindajad. Parvemaja asub Kalli jõel, kus lähima kaldani on küll kümmekond meetrit kuid võimaliku teerajani on linnulennult 10 kilomeetrit. Kompleks koosneb kahest parvest. Esimesel neist asub nõupidamis-, seltskonna- ning ööbimismaja kuni 22 inimesele. Teisel saun, wc, piknikuplats ja ööbimiskohad 8 inimesele. Ümbruskonnaga tutvumiseks on teie käsutuses

viis kanuud ja sõudepaat. Olenemata aastaajast ja ilmast ootab matkalisi alati soe tuba, kõva õhtusöök, kuum saun ja hubane olemine. Mobiilne kompleks võimaldab korraldada Emajõe Suursoos seikluslikke ja põnevaid loodusmatku ja -üritusi aastaringselt. Kohale saab mugavate matkaparvedega või kanuudega - suvisel perioodil ja suuskadega või lumesaaniga - talvisel ajal. Erandiks võib olla ainult jää tekkimise ja lagunemise ajal raskendatud ligipääs. Parvemaja näol ei ole kindlasti tegu tavapärase peo- ja puhkekeskkonnaga. Suursoo ainulaadne loodus pakub võimaluse täielikuks keskkonnavahetuseks. Üritusi planeerides arvestame eelkõige looduse rütmidega ning püüame ennast ja külastajaid asetada pigem kõrvaltvaatleja ja jälgija, mitte mõjutaja rolli. Unustamatud on sookülas päikeseloojanguõhtud ja varajased hommikutunnid. Tsivilisatsiooni olemasolust annavad tunnistust vaid silmapiiril paistvad mobiilimastid. Parvemaja asub Tartumaal, Suur-Emajõe alamjooksul, Emajõe Suursoo kaitseala südames, Kalli jõel, Rebassaarel.

Eesti Põllumajandusmuuseum

Pargi 4, Ülenurme. GPS: 58°18’59” N, 26°43’27” E Tel: +372 738 3810, +372 5373 7124 epm@epm.ee; www.epm.ee

Eesti Põllumajandusmuuseum asub endises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumis on püsinäitused kodulindudest, linast, mesindusest ja talurahva veovahenditest ning pidevalt uuenevad ajutised näitused.

190

2010. a. avati püsiekspositsioon “Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite”, mis pälvis Muuseumiroti auhinna. Muuseum korraldab iga-aastaseid suurüritusi, aitab tähistada tähtpäevi (sh sünnipäevi ja pulmi), viib läbi programme ja kursusi (sepatöö, roigasmööbli meisterdamine, rukkileiva valmistamine, naiste käsitööpäevad). Avatud on puiduja metallirestaureerimise õppeklass. Programme ja kursusi on võimalik tellida ka väljaspool muuseumi. Gruppidele ettetellimisel eesti rahvustoidud. Linnamelust väsinule pakub puhkust kohvik, piknikuplats ja mõispark. Avatud neljapäeviti 12-20, Teistel päevadel: aprill-detsember 9-18; jaanuarmärts 10-17

Tartumaa Tartu

seumis, XIX sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis ja Jaani kirikus. Kuna Tartu on Eesti õlletööstuse sünnikoht ja teda peetakse juba tuhatkond aastat õllelinnaks, avati 2003. aastal A. Le Coqi õlletehase territooriumil õlletööstuse ajaloo säilitamiseks õllemuuseum. Taimehuvilised saavad jalutada Tartu ülikooli imekaunis botaanikaaias. Lõõgastuda ja puhata on võimalik Aura veekeskuses. Ilusa ilmaga on tartlaste ja linna külaliste lemmikpuhkepaigaks Toomemägi, kus asub hulgaliselt ausambaid ning arhitektuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikke ehitisi: endine toomkirik (praegu Tartu ülikooli ajaloomuuseum), tähetorn, vana anatoomikum, riigikohtu hoone, Inglisild ja Kuradisild. Inglisillal, mis on nagu omalaadne Toomemäe värav, tervitab külalisi ladinakeelne kiri „Otium reficit vires”, mis tähendab „Puhkus taastab jõu”. Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111. Pindala: 38,82 km² Rahvaarv: 103 740 Tartumaa süda on igavesti noor ülikoolilinn Tartu, mis võlub külalisi aasta ringi mitmesuguste festivalide, näituste ja kontsertidega, aga ka meeldivate puhkehetkedega hubastes kohvikutes. Peale vanalinna ja muuseumide soovitame minna ka Ahhaa teaduskeskusesse, mis avati uues hoones 2011. aasta mais. Tartu on Tallinna järel elanike arvu poolest suuruselt Eesti teine linn. Ka Tartus on vanalinn ja raekoda. Kindlasti tuleb üle vaadata ajalooline Jaanilinn. Siin asub Püha Antoniuse gild, mis koondab elukutselisi kunstnikke ja käsitöölisi. Gildis tegutseb üle 20 käsitöökoja: Sa saad siin jälgida kunstnike tööd ja osta kaasa meelepäraseid taieseid. Võiksid käia ka mänguasjamuu-

191

Tartu

külasta kindlasti Õllemuuseum

Eesti Spordimuuseumi ja TÜ Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonide koostöönäitus „Inimese lugu“ Eesti Spordimuuseumi näitusesaalis Näitus on avatud: jaanuarist- detsembrini 2012 Rüütli 15, Tartu. Tel: +372 5550 0807 arkogud@ut.ee http://arkogud.med.ut.ee Avatud: K-P 11-18

Eesti Spordimuuseumis Rüütli 15, Tartu Avatud K-P 11-18 Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012

INIMESE lugu ARSTITEADUSKONNA MEDITSIINIKOLLEKTSIOONID

MEDICAL COLLECTIONS OF THE FACULTY OF MEDICINE

TÜ arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonid tutvustavad koostöös Eesti Spordimuuseumiga õppepreparaatide abil inimloote arengut, selle võimalikke häireid ja riskifaktoreid, inimese anatoomiat ja inimorganismi patoloogilisi protsesse ning propageerivad terveid eluviise.

Teaduskeskus AHHAA

Laulupeo pst 15, Tartu. GPS: 58°23’7.09“N 26°42’27.17 E Tel: +372 744 9711 info@alecoq.ee; www.alecoq.ee

Muuseumis on põnevat uudistamist nii üksikkülastajatele kui gruppidele. Kahetunnine giidiga ekskursioon sisaldab muuseumikülastust, jookide degusteerimist ja soovi korral külastust tootmisse. Muuseumisse pääseb tehase peaväravast Laulupeo puiesteelt (Tähtvere pargi poolt). Üksikkülastajad eelregistreerimiseta: N-14:00, L-10:00, 12:00, 14:00 Gruppidele eelregistreerimine vajalik: K, N, R, L.

Tartu Mänguasjamuuseum

Sadama 1, Tartu. GPS: 58° 12’ 57” N, 24° 28’ 40” E Tel: +372 745 6789; +372 515 6766 tellimus@ahhaa.ee; www.ahhaa.ee

Teaduskeskus AHHAA on Baltikumi suurim ja ainulaadne teaduskeskus, mis tutvustab teadust ja tehnoloogiat lustlikul viisil, muu hulgas ka erinevate töötubade ja programmide kaudu, pakkudes katsetamis- ja avastusrõõmu igas vanuses külastajale. Teaduskeskusel on kaks näitusesaali, Tartus ja Tallinnas. Mõlemal on ka oma 4D elamuskino. AHHAA uues majas Tartus tutvustatakse interaktiivseid kogupere-eksponaate kolmes erinevas saalis. Tallinna filiaalis saab alates maikuust külastada interaktiivset muusikateemalist näitust Ahhaa, helisev füüsika! Keskus on avatud iga päev: E-N, P 10-19, R-L 10-20. Tere tulemast AHHAAsse!

192

Lutsu 8, Tartu. GPS: 58°22’56’’N 26°43’5’’E Tel: +372 7461 777 muuseum@mm.ee, www.mm.ee

Tartu Mänguasjamuuseum paikneb armsas vanaaegses puuhoones, teeb igaühe tuju heaks ja annab võimaluse külastada oma lapsepõlve. Välja on pandud näitused nukkudest ja mänguasjadest, lustida saab mängutoas ja siseõues, lisaks korraldatakse ekskursioone, muuseumitunde ja pereüritusi. Muuseumi juures on Teatri Kodu (Lutsu 2), kus toimuvad teatrietendused, muinasjutu- ja pannkoogihommikud ning on avatud salapärast tulvil teatrinukkude muuseum. Avatud: kolmapäevast pühapäevani 11-18.

Tartu

külasta kindlasti Tartu Ülikooli Muuseumid

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum annab ülevaate ülikooli ajaloost alates tema asutamisest 1632. aastal kuni tänapäevani. Lisaks on põnev ekspositsioon ka tähetornis ning kaunis vaade Tartule avaneb toomkiriku tornidest. Tel: +372 737 5674, +372 737 5677; ajaloomuuseum@ ut.ee; www.ajaloomuuseum.ut.ee; Lossi 25, Tartu. Tartu Ülikooli kunstimuuseumis eksponeeritakse antiikaja skulptuuride kipskoopiaid haruldases 19. sa-

jandi Pompei stiilis maalingutega interjööris. Lisaks on võimalik külastada ajaloolist üliõpilaskartserit ning ülikooli peahoone muljetavaldavat aulat. Tel: +372 737 5384; kunstimuuseum@ut.ee; www.kunstimuuseum.ut.ee; Ülikooli 18, Tartu. Tartu Ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, kus täna eksponeeritakse zooloogia- ja geoloogiakollektsioone. Loodusmuuseumi ekspositsioon on remonttööde tõttu suletud 2012 aprillist kuni 2013 maini. Tel: +372 737 6076; loodusmuuseum@ut.ee; www.natmuseum.ut.ee; Vanemuise 46, Tartu. Tartu Ülikooli botaanikaaed on üks vanemaid regioonis (asut.1803). TÜ botaanikaaias kasvab enam kui 7000 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest ning sealne palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Tel: +372 737 6180; botaed@ut.ee www.ut.ee/botaed; Lai 38, Tartu.

193

Тарту

размещение

Hotell Dorpat

Soola 6, Tartu. GPS: 58°22’43’’N 26°43’58’’E Tel: +372 733 7180 info@dorpat.ee; www.dorpat.ee

Tartu linna suurima hotelli kuuel korrusel on võimalik vastu võtta 410 külalist, kelle käsutuses on ruumikad numbritoad, tasuta internetiühendus, hommikusöök restoranis ning mõnusad spa-hooldused. Konverentsikeskuse suurim saal mahutab kahe ruumi ühendamisel kuni 500 inimest. Gala-ürituse või messi korraldamiseks mahutab keskus samaaegselt kuni 1100 külalist. Kõik see kokku muudabki Dorpati ihaldatud sihtkohaks, kuhu tulla ikka ja jälle tagasi.

Tartu Hotell

Villa Margaretha

Soola 3, Tartu. GPS: 58° 22’ 40” N, 26° 43’ 56” E Tel: +372 731 4300 info@tartuhotell.ee; www.tartuhotell.ee

Tähe 11/13, Tartu. GPS: 58° 22’ 20” N, 26° 43’ 34” E Tel: +372 731 1820 info@margaretha.ee, www.margaretha.ee

Kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda ning mugavat hotellituba Tartu südalinnas, on Teie parim valik hotell Tartu. Meie hotell on Tartu linna üks vanemaid hotelle, mille interjööris on järgitud nostalgilist ja samas moodsat 1960ndate stiili. Majutuseks 58 värskelt renoveeritud hotellituba, tervise- ja iluhoolitsusi pakkuv õdus päevaspaa, valgusküllased konverentsiruumid ning hubane kohvik.

Villa Margaretha on suurepärase asukohaga juugendstiilis väikehotell, milles on 17 numbrituba, neist igaüks ainulaadne. Juugendi mõju ilmneb ka tubade mööblis, mida rõhutavad ajastuomaste värvidega tekstiilid. Villas on kuus kahekohalist tuba, kolm juuniorsviiti, neli kahekohalist de luxe tuba, neli vanniga lux-sviiti.Hotellis on hubane a la carte restoran,kohvik,saun ja tasuta parkla. Jalutuskäigu kaugusel asub Tartu vanalinn.

194

Tartumaa majutus

Aleksandri Hotell

Hotell Antonius

Aleksandri 42, Tartu. GPS: 58° 22’ 17” N, 26° 44’ 12” E Tel: +372 736 6659 aleksandri@aleksandri.ee; www.aleksandri.ee

Ülikooli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E Tel: +372 737 0377 sale@ammende.ee ; www.hotelantonius.ee

Hotell asub Tartu kesklinna piirkonnas, 10 minuti jalutustee kaugusel vanalinnast. Pakume kolmel korrusel erineva suuruse ja hinnaklassiga tubasid, kõikides tubades on dušš või vann, wc, föön, SAT-TV, WiFi ning autoparkla maja siseõuel. Tere tulemast!

Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas. Hotellis on 18 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40- kohaline a la carte restoran.

Tampere Maja

Jaani 4, Tartu. GPS: 58° 22’ 55” N, 26° 43’ 12” E Tel: +372 738 6300; +372 5645 3822; maja@tamperemaja.ee; www.tamperemaja.ee

Tampere Maja Külalistemaja: pakub ööbimisvõimalust kuues toredas numbritoas. Igas toas on WC ja duširuum, suuremates tubades ka kööginurk, klientidele kasutada arvuti (WiFi). Üürime koosviibimisteks välja ka sauna ning keldriklubi. Külalistemaja vastuvõtt on avatud iga päev 8–20. Tampere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere kultuurija koostöökeskus. Majas on kunstigalerii, mis pakub vaatamiseks nii eesti kui ka soome kunstnike näituseid. Oma keldriklubis korraldame raamatuesitlusi, kirjandusõhtuid, kontserte ja muid toredaid üritusi. Avatud iga päev 9–18.

Külaliskorterid, seminari- ja koosolekuruumid Tartu linna südames! Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu, Estonia +372 7 331 345 +372 53 333 031 dorpatensis@dorpatensis.ee www.dorpatensis.ee

195

Valgamaa kaart

Holstre

Loodi

Kaarlijärve

26°00

VA L GAMAA Paistu

Soe

Rannu

Tuhalaane

Karksi

Valguta Lapetukme

Riidaja

58°00

Linna

Ala

1 Hellenurme

Aakre

Puka

Helme

Koorküla

Hummuli

VALGA VALKA

Vidrike Kooraste Urvaste

Sangaste

Õru

Sooru

Keeni

Õru

Kuldre

Urvaste

Vana-Antsla

Tagula

Tsirguliina Tõlliste

Seda

Sangaste

gi ajõ

Hummuli

Valgjärve

Kääriku Sihva

e Em Väik

Valgjärve

Pühajärv

Otepää

7 Helme

Patküla

Nõuni

OTEPÄÄ

TÕRVA

Taagepera

Maaritsa

Palupera

Palupera El va

Pikasilla

Õhne

Karksi

Põdrala

Kambja

Rõngu

Rõngu .

KARKSI-NUIA

Kambja

ELVA

Suislepa

Veisjärv

Tatra

Tarvastu

Kärstna

Nõo Nõo

Kivilõppe

Õisu

Annikoru

Sultsi

Tõravere

Kureküla

Sõmerpalu

ANTSLA

Kaagjärve Karula

Antsla Lüllemäe

Tsooru

Parmu Ökoküla Koikküla

Varstu

iv Ko

L Ä T I

Laanemetsa

STRENÈI

Taheva Hargla

Gauja Tsirgumäe küla, Taheva vald. www.parmu.ee

Ökoküla – traditsiooniline looduslähedane kogukond. Tuhandeid aastaid on elatud viisil, mis kindlustab kõigi eluvormide heaolu määramata ajaks, lihtsalt Lääneriikides on need traditsioonid hävinud. Talgud – võimalus taaselustada vanu töövõtteid.

196

Varstu Mõniste Saru Kuutsi

VastseRoosa

Mõniste

20 km

APE A

HOPA HO

Valgamaa

vaatamisväärsused Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699. 1. Hellenurme mõisakompleks paikneb kauni järve kaldal, Otepääst 14 kilomeetrit Elva poole. Vesiveski lahke perenaine näitab ning tutvustab külalistele jahu- ja tangutootmise seadmeid, mis on valmistatud peamiselt 1930. aastatel. Siin saab jälgida veskitööd ja maitsta värskelt küpsetatud kakku. Tel: +372 520 5142. 2. Otepää energiasammas asub paigas, kus sensitiivid on tuvastanud positiivse energiavälja. Arvatakse, et selle nähtuse põhjuseks on siin kasvavad põlispuud. Tule ja ammuta elujõudu!

6. Sangaste loss kuulus krahv Bergile, kes oli tuntud rukkiaretaja. Hoone ehitamisel on jäljendatud Windsori lossi arhitektuuri. Suurt huvi tuntakse lossi pargi vastu, kus on kaunid tiigid ja haruldased puuliigid. Turiste paelub ka treppidealuse võlvistiku kajaefekt. Tel: +372 767 9300, www.sangasteloss.ee. 7. Helme ordulinnuse varemed. Tõenäoliselt ehitati linnus XIV sajandi alguses. Tänini on säilinud kõrgete akendega linnusemüürid. Orus mäejalamil vuliseb Arstiallikas, mille vesi pidavat ravima seitset tõbe.

3. Tehvandi spordikeskus avati 1978. aastal Nõukogude olümpiameeskonna talvise ettevalmistuskeskusena. Kompleksi kuuluvad peahoone, suusastaadion, suusatrass, K90 suusahüppetorn, lasketiir ning rullsuusa- ja jooksutrass. Võid minna ka talispordimuuseumi ja seiklusparki. Tel: +372 766 9500, www.tehvandi.ee. 4. Pühajärv on üks Eesti ilusamaid järvi. Selle kaldal on palju allikaid, millest kõige kuulsamat, Poslovitsa talu rannakäärus asuvat lätet nimetatakse Armuallikaks. Legendi järgi tuleb jaaniööl ammutada Armuallikast vett hõbepeekriga ja juua see anum siis põhjani: sel juhul leiad suure armastuse, mis kestab kogu elu. 5. Barclay de Tolly mausoleum. Michael Andreas Barclay de Tolly oli XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses üks silmapaistvamaid väejuhte, kes võitles Vene armees Napoleoni vägede vastu ning sai sõjaministriks. Tema kodu oli Valgamaal Jõgevestes. Sinna paika püstitatud mausoleumis asuvad pereliikmete sarkofaagid puutumatult tänini. Tel: +372 513 9065.

197

aasta ringi

Telefon 766 5500 | sales@pjpk.ee www.pyhajarve.com 198

Hotell Spaa Konverentsikeskus Restoran Pubi Tornikohvik Ujula Bowling

Valgamaa

üldine informatsioon Pealinn: Valga Linnad: Valga, Tõrva, Otepää Pindala: 2044 km² Rahvaarv: 33 889 Valga maakond pakub oma maalilise kuppelmaastiku ja rohkem kui 200 järvega reisimiseks ning puhkamiseks suurepäraseid võimalusi. Maakonna keskus Valga moodustab koos Läti linna Valkaga omamoodi kaksiklinna, mida läbib riigipiir. Vanal Liivimaal elas linn ühte elu. Kui aga moodustati eraldi Eesti ja Läti riik, tekkis vaidlus, kellele linn peaks kuuluma. Selle küsimuse lahendas 1920. aastal Inglise kolonel Tallens, keda olevat võõrustanud ühe nädala eestlased ja teise lätlased. Pärast mõlema lahket vastuvõttu ei söandanud ta määrata linna ühele ega teisele osapoolele, vaid osutanud käes oleva mõõgaga kaardile ning jaganud nii linna kaheks osaks. Seetõttu jookseb piir kahe riigi vahel sõna otseses mõttes mööda üht kesklinna tänavat. Karula ja Taheva vald, vana Võrumaa osad, paistavad silma mitmekesise looduse ning tugevate ajaloo- ja kultuuritavadega. Siin on säilinud sajandivanused talud ning siin antakse suusõnaliselt edasi muinaslugusid ja legende. Mõnes kohas kõneldakse võru keelt. Teatakse, kus on maa-alused kalmistud ja pühad kivid ning hoitakse elus vanu tavasid. Siin asub Ka-

rula rahvuspark. Taheva looduskaitseala, kus voolab Koiva jõgi, on tõeline vaatamisväärsus oma majesteetlike tammesalude, 150-aastaste mändide ja puisniitudega. Just Koiva jõe ääres filmiti omal ajal eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” loodusvõtted. Otepää linna nimetatakse Eesti talvepealinnaks, kuid siin saad aktiivselt puhata aasta ringi. Otepää on sajandeid mänginud olulist rolli, sest siin asus võimas ordulinnus. Praeguseks on sellest alles ainult varemed. Otepää Maarja kirikus pühitses Eesti Üliõpilaste Selts 1884. aastal sinimustvalge lipu. Aastal 1918 sai trikoloor Eesti riigi lipuks. 1992. aastal püstitati Otepääle energiasammas, mis sümboliseerib seda, et inimene on osa loodusest. See sammas tuletab meile meelde, et loodusest ei tohi eemalduda, vaid maaga tuleb hoida sidet. Energiasamba ja pinkide koht leiti sensitiivide abiga. Otepää ümbruses on mitmekesine maastik, kus asuvad ka maakonna kõrgeimad kohad: Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m) ja Harimägi (212 m). Kõige ilusam järv on Pühajärv, mis on olnud paljude luuletajate inspiratsiooniallikas. Valgamaa loodus pakub suurepäraseid võimalusi puhkamiseks, matkamiseks ja sportimiseks nii suvel kui ka talvel. Tule meile Valgamaale külla!

Huvitavaid fakte • Valgamaalt on leitud mitu mammutiskeleti osa, samuti ürgpiisoni ja karvase ninasarviku luid. Osa neist leidudest on välja pandud Valga muuseumis. • Valga maakonnas asuvast Hargla kabelist avastati hiljuti üheksa inimkeha jäänused, mis olid loomulikul teel mumifitseerunud. Tegu oli seitsmest täiskasvanust ja kahest väikelapsest koosneva mõisaperega. • Esimene eestlasest linnapea oli Johannes Märtson (1868–1935), kes juhtis Valga linna aastail 1902–1917.

199

Valgamaa majutus

GMP Clubhotel

Bernhard SPA Hotell

Tennisevälja 1, Otepää. GPS: 58° 2’ 46” N, 26° 28’ 8” E Majutus ja hotellikorterite müügiinfo: E-P 8.30 – 22.00 +372 50 105 04 Automaatvastaja E-P 24h +372 7669 342 Skype - gmp. clubhotel E-mail: clubhotel@gmp.ee Pühajärve Restoran P-N 12.00 - 22.00 R-L 12.00 - 24.00 +372 799 7000; +372 50 733 74 E-mail: restoran@gmp.ee

Kolga tee 22a, Otepää. GPS: 58°2’38”N 26°28’44”E Tel: +372 766 9600 hotell@bernhard.ee; www.bernhard.ee

GMP Clubhotel on Otepääl, Pühajärve kaldal paiknev ainulaadne majutusasutus Eestis, kus saate privaatselt puhata luksuslikult sisutatud mugavates korterites. Eriliseks teeb Clubhotel’i veel see, et soovi korral on võimalus korter ka endale osta. Lisaks majutusele tegutseb Clubhotel-is legendaarne Pühajärve restoran, mida peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks.

Hotell Murakas

Valgamnt 23a, Otepää. GPS: 58°3’11”N 26°30’1”E Tel: +372 731 1410 info@murakas.ee; www.murakas.ee

Hotell asub Otepää kesklinna vahetus läheduses, otse Tehvandi suusastaadioni kõrval. Hotellis on 10 kahekohalist moodsat ja kõigi mugavustega tuba. See on ka suurepärane koht seminaride ja koosolekute pidamiseks. Saunakeskus mahutab 12-15 inimest ning sobib suurepäraselt ka väiksemateks koosviibimisteks ja sünnipäevadeks.

200

Hotell asub Otepää aedlinnas. Pühajärve rand on hotellist vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 32 tuba, neist 8 peretuba ning 2 sviiti. Lisaks on hotelli klientide päralt restoran, lobby-baar, suvekuudel terrass ja grillinurk, SPA Veeilm ning tervisekeskus. Lastele mängutuba ja kiiged õues. Wifi.

Külaliskorter 12 kuud

Pühajärve tee 1, Otepää. GPS: 58°3’25’’N 26°29’36’’E Tel: +372 5380 0193 info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

Kesklinnas asuv,avar 150m2 suurune korter, hõlmab maja kogu kolmandat korrust. Seal on kaks eraldi magamistuba (5 kohta), sisustatud kööginurk, televiisor ja tasuta wifi-ühendus. 5-min. jalutuskäigu kaugusel on söögikohad ja poed ning ka matkaja jalgrattarajad.

Annimatsi Kämping Annimatsi, Otepää vald. Tel: +372 511 0317 annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

Lihtne ja soodne majutus tubades, kämpingumajades. Telgiplatsid, spordiväljakud, baar, piljard, saun järve ääres, tünnisaun, kümblustünn.

Valgamaa majutus

Madsa Puhkemaja

Järvesilma Turismitalu

Enriku, Arula küla, Otepää vald. GPS: 58°2’6”N 26°21’25”E Tel: +372 524 7323 madsapuhkemaja@hot.ee; www.madsapuhkemaja.ee

Jeti küla, Hummuli vald. GPS: 57° 54’ 16” N, 25° 53’ 53” E Tel: +372 513 2507 purason@gmail.com; www.jarvesilma.ee

Madsa Puhkemaja on suurepärane koht sportliku puhkuse veetmiseks pere või sõprade seltsis. Teie käsutuses on puhketuba kamina ja köögiga, dušš, saun, 4 magamistuba (8 voodikohta - lisavoodi võimalus). Madsa Puhkemaja asub lühikese autosõidukaugusel nii Otepäält (9km), Kuutsemäelt (7km) kui ka Käärikult (5km).

Hotell De Tolly

Turismitalus on kaminasaal/seminariruum,kuus tuba, köök, puuküttega saun, väline kaminakoda, suvel võimalus ööbida suvemajakeses ja telkida. Ka on Teil võimalus käia ujumas, sõita paadiga või harrastada kalapüüki maja kõrval asuvas järves. Matka- ja rattarajad asuvad maja vahetusläheduses. Talviti võimalus suusatada ja uisutada.

Hotell Metsis

Karja 6, Tõrva. GPS: 58°0’1”N;25°56’2”E Tel: +372 763 3349 detolly@hot.ee; www.hotelldetolly.ee

Hotelli nimekandjaks valisime vene väejuhi Barclay de Tolly lühendatud nimekuju seetõttu, et ta on kõige tuntum selle kandiga seotud isik, rahvusvahelise kuulsusega ajalooline figuur, kelle põrm puhkab siinsamas, Tõrvast 8 kilomeetri kaugusel perekonna hauakabelis Jõgevestes. Hotellis on 11 tuba (25 voodikohta), 1 sviit. Hotellil on kaks tenniseväljakut, minigolf, vabaõhu grill, kanuu- ja jalgrattamatka võimalused jpm. Hotelli läheduses asub kaks järve, nendest ühe ääres(Vanamõisa järv) on ka julgematele hüppetorn.

Jõesuu Kodumajutus Purtsi küla, Puka vald. GPS: 58° 5’ 14” N, 26° 3’ 47” E Tel: +372 763 4454; +372 518 6283 tonisle@hot.ee; www.hot.ee/joesuukodumajutus

Kuperjanovi 63, Valga. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110 info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga linna südames 18 mugavalt sisustatud numbritoaga. Hotellis on restoran 40-le külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmapidusid, bankette, juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20 kohaline terass. WiFi. Mõnus privaatne puhkepaik perele või väiksemale seltskonnale Purtsi jõe kaldal. Majutus 6 inimesele, köögi, kaminasali ja sauna kasutamise võimalus, telkimine. Paadi, vesijalgratta ja parvesauna rent jpm.

201

Valgamaa

majutus, toitlustus Nuustakumajad

Spordiklubi Viraaž Hostel

Nüpli küla, Otepää vald. GPS: 58° 2’ 29” N, 26° 30’ 28” E Tel: +372 510 7181 riina@nuustakumajad.ee; www.nuustakumajad.ee

Valga 76, Tõrva. GPS: 57° 59’ 24” N, 25° 56’ 27” E Tel: +372 512 7219 viljo@riiska.ee; www.viraaz.ee

Hubased palkmajad asuvad maaliliselt looduskaunis kohas Nüpli külas, järve kaldal, Otepää linna servas, pakkudes ideaalset võimalust puhata perega või korraldada sõpruskonnaga koosviibimisi. Palkmajades on olemas kõik vajalik. Puhkemajade aia tagant kulgeb rullsuusarada suvel ja maratoni murdmaarada talvel. Avatud ainult ettetellimisel. Veel on võimalik grillida, käia saunas ja supelda.

Spordiklubi Viraaž korraldab kanuumatku Õhne jõel ja Väikesel-Emajõel. Rendime paati, kanuusid ja jalgrattaid. Meie juurest on võimalik laenutada palle ja muud spordiinventari . Matkad ja aktiivne tegevus looduses. Võimalus kasutada spordihoonet (võimla 18 x 42m, tennis, võrkpall, korvpall, jõusaal, sõudeergomeetrid, hostel, saun, solaarium, massaaž).

Nuustaku Rantso Puhkemaja

Restoran Lilli Kuperjanovi 6, Valga. Tel: +372 766 3509; +372 515 9561 restoran@lilli.ee; www.lilli.ee

Hoone II korrusel asub 20 istekohaga restoran, esimesel korrusel 30-kohaline kohvik. Suvehooajal on avatud 60-kohaline terass.

Vabaduse Kohvik Pedajamäe küla, Otepää vald. GPS: 58° 4’ 12” N, 26° 26’ 44” E Tel: +372 521 6979 info@nuustakurantso.ee; www.nuustakurantso.ee

Teid ootab ees vanast magasiaidast tehtud 4 magamistoaga hubane maja (10+2 kohta). Avaras kaminasaalis saab korraldada nii seminare kui ka lihtsalt koosviibimisi kuni 20 inimesele. Kaasaegselt sisustatud kööginurk. Võimalik kasutada cateringi teenust. Olemas elektrikerisega saun ja kümblustünn. Lisaks pakume mõnusat äraolemist välikamina, grilli ja kööginurgaga varustatud grillimajas. Asume 5 minuti autosõidu kaugusel Otepää kesklinnast Rõngu-Pärnu suunas Pedajamäe külas.

202

Pikk 2b, Valga. GPS: 57° 47’ 6” N, 26° 3’ 5” E Tel: +372 5342 7677 info@vabadusekohvik.ee; www.vabadusekohvik.ee

Pakume oma külastajatele põhiroana kebabi ja valikut pannkooke. Kõiki toite saab ette tellida ja kaasa osta. Suvehooajal võimalus grillida ja mängida kroketit, avatud väliterrass. Nädalavahetustel oleme avatud kuni varahommikuni. Pakume mobiilsest välimüügiautost kebabi ka erinevatel väliüritustel. Helista ja küsi lisa!

Valgamaa majutus

Sangaste Loss se ajal 99 tuba, ainult keisrilossis võis neid olla 100 või enam. Lossi peasissekäiku katva kaarsambail varikoja ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossiküla küla, Sangaste vald. GPS: 57°54’6”N 26°16’49”E Tel: +372 767 9300 info@sangasteloss.ee; www.sangasteloss.ee

Sangaste loss on Eesti tuntumaid ja omanäolisemaid mõisahooneid, mida on tihti Windsori lossiga võrreldud. “Tudorlik” historitsistlik loss on projekteeritud Otto Pius Hippiuse poolt, kes oli ka Tallinna Kaarli kiriku autor. Lossi kaunimad ruumid on kaheksanurkne ballisaal, mauristiilis Hispaania saal ja inglise stiilis Jahisaal. Kokku oli lossis ehitami-

Sangaste lossi viimane härra Friedrich Georg Magnus von Berg oli laia haardega teadlane ja praktik, kes tegeles sordiaretuse, kartuli- ja söödajuurviljakasvatuse, maaparanduse, metsanduse, kalakasvatuse jt põllumajandussuundadega. Krahvi elutööks oli „Sangaste“ rukkisordi aretamine. Lossi taga asub Eesti kõige liigirikkam park, mille rajas krahv ise, et katsetada erinevate liikide vastupidavust Eesti kliimas. Tänapäeval on Sangaste lossis hotell ja konverentsikeskus ning loss on populaarne pulmade ja suurte pidude korraldamise koht.

203

Viljandimaa kaart

Oisu

Laupa

Pisisaare 26°00 Kalana Imavere Pajusi Kabala Adavere Lustivere Põltsamaa Esku Kõo

Retla

V I L J ANDIMAA Pärnjõe

Türi

Reegoldi

Pä

rnu

Kaansoo

58°30

Suure-Jaani

Rau dn

Metsküla

llis Ha

Tääksi

Saarepeedi Karula Jämejala

Päri 3 Heimtali Ramsi Pärsti

pu Kõ

Jäärja

Tänassilma

ABJAPALUOJA Abja

Sultsi

Mustla

5 8° 00

Rannu

Tuhalaane

Valguta

Tarvastu Kärstna Suislepa

Karksi 8

Veisjärv

Lapetukme

Rõngu

Riidaja

Aakre

Põdrala

Linna

Pikasilla

Puka

Helme

TÕRVA Õru

Koorküla 0

Puka

Õru

gi ajõ

204

Soe Kivilõppe

e Em Väik

RÛJIENA

Sangla Kaarlijärve

Kureküla

Helme RUHJA

VÄIKE-SALATSI

V õ1r t s j ä r v

Porsa

Taagepera Patküla

MAZSALACA

Väike-Rakke

Ala

Ilmarise 1, Viljandi; www.anttila.ee

Karksi

Alati alusta L ÄAnttilast! T I

MÕISAKÜLA KARKSINUIA

Veelikse

ajõ

Rannu

Valma

Holstre

Loodi Paistu

Õisu jv Halliste Õisu Halliste 7

Kamara

Väluste

Paistu

KILINGINÕMME Tihemetsa

Laeva

Oiu

Kanaküla

Saarde

Viiratsi

VanaVõidu Viiratsi

Puiatu

Kõpu

Saarde

Lalsi

Kolga-Jaani

Saarepeedi

VILJANDI

Kõpu

Pikknurme

Puurmani

Kolga-Jaani

Sürgavere

Vastemõisa

Tori

Paikuse

Väike-Kamari

Kamari

Olustvere 2

SUUREJAANI

ti ves Na

PÕLTSAMAA

Võisiku

Koksvere

Kõo

Vihtra

Jõesuu

Kahala

VÕHMA

Suurejõe

Vändra

Sau ga

Kurgja

VÄNDRA

Käru

Õhne

Eidapere

25°00

20 km

Tsirguliina Tsirg Tsirgu Ts Tsi Tsirguli siirrg gu ulllii u

Sooru

Viljandimaa

vaatamisväärsused Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442. 1. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv, mis pakub puhkamiseks lõputult võimalusi. Turiste ootavad külalislahked kohalikud elanikud, kes on alati valmis näitama järve ja selle ümbrust. Just siin saad maitsta parimaid kalaroogi. Tel: +372 529 8561, www.vortsjarv.ee. 2. Olustvere mõisakompleksi majandushoones on väljas mitu püsinäitust: Voldemar Luhti puuhobuste kollektsioon ja antiikmööbli kollektsionääri Leonhard Martin Vene mööblikogu. Mõisal on rikkaliku taimestikuga park, siin töötab ka sepikoda. Praegu tegutsevad Olustvere mõisas turismikeskus ja lasteaed. Tel: +372 437 4280, www.olustveremois.ee. 3. Heimtali koduloomuuseum asub vanas kihelkonnakooli hoones, mis on ehitatud maakividest 1864. aastal. Külalised saavad tutvuda rahvusliku käsitöö suurepäraste näidistega ning vanade majapidamisriistade ja klassiruumi sajanditaguse sisustusega. Siin asub ka Eesti suurim sporthobuste kasvatamise ja aretamise keskus (ratsasõit, hobusetallide külastus, hobumatkad, laagrid). Peale selle saab uudistada 1832. aastal ehitatud Heimtali viinakööki. Tel: +372 439 8126.

vabaõhuetendused ja kuulus Viljandi pärimusmuusika festival. 6. Soomaa rahvuspark asutati 1993. aastal, et kaitsta soosid, lamminiite ja metsasid. Mitmekesine loodus, ebatavalised rippsillad, ühepuulootsikute kultuur ja viis aastaaega on Soomaa muutnud populaarseks nii loodussõprade kui ka nende inimeste hulgas, kes tahavad veeta lihtsalt toreda nädalavahetuse. Rahvuspargi turismikeskus asub Kõrtsi-Tõramaal. www.soomaa.ee. 7. Halliste kirik on taastatud kohalike elanike algatusel ja jõul. Algne hoone ehitati arvatavasti XV sajandi teisel poolel. Tänu oma ebatavalisele mustale laele ja kuulsa eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaalile „Kristus” on Halliste Püha Anna kirik Eesti üks ilusamaid ning huvitavamaid pühakodasid. 8. Karksi muinasasula ja lossivaremed on üks Viljandimaa silmapaistvamaid ning kuulsamaid kohti. Enne ristirüütlite tulekut paiknes siin eestlaste linnus. Ordulinnust hakati ehitama XIII sajandi teisel poolel, kivist hooned pärinevad XIV ja XV sajandist. 1770. aastatel püstitati lossivaremete kõrvale barokkstiilis Peetri kirik. Kiriku lähistel asub feldmarssal von Lieveni matusekabel.

4. Parika raba on enamjaolt väikesi mände täis kasvanud soo, mis on tekkinud pärast jääaega. Arvatakse, et selle raba vanus on umbes 9000 aastat. Turistidele on rappa rajatud laudtee, mis viib läbi metsa järve äärde, kuhu on paigaldatud ka vaatetorn. 5. Viljandi linnuse varemed. Keskajal ehitatud ordulinnus oli algselt puidust. XIII sajandil valitses siin Mõõgavendade ordu komtuur, kompleksi kuulunud pealinnus oli üks Liivimaa suuremaid. Arvukate sõdade ajal sai loss kõvasti kannatada ja praegu on sellest säilinud vaid varemed. Suvel toimuvad siin mitmesugused sündmused, nagu teater Ugala

205

Viljandimaa majutus

206

Viljandimaa

üldine informatsioon Pealinn: Viljandi Linnad: Viljandi, Mõisaküla, Võhma, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Suure-Jaani Pindala: 3422 km² Rahvaarv: 55 275 Viljandimaa meelitab turiste maalilise maastiku ja mitmekesise kultuuripärandiga. Külalisi ootab siin lõõgastav puhkus kaunis looduses ja kultuuriküllases atmosfääris. Siin on palju põnevaid vaatamisväärsusi: alates Olustvere mõisast maakonna põhjaosas kuni Teringi sooni lõunapoolseimas vallas ja Soomaa avarustest läänes kuni Võrtsjärveni idas. Keset kõiki neid kauneid paiku asub Viljandi linn. XIX sajandi teisel poolel oli Viljandimaa üks Eesti jõukamaid piirkondi. Linakasvatamine aitas siin kiiresti edendada talude arengut ja seetõttu sai mulkidest pärast talude päriseksostmist teistest rikkam rahvas. Praeguse Viljandimaa ja endisaegse Mulgimaa territoorium ei lange küll täielikult kokku, kuid sellised mulgi peremeeste iseloomujooned nagu visadus ja püüd jõukuse poole valitsevad siinse rahva seas tänini. Just Viljandimaal on eesti rahvusliku liikumise juured. Siin sündis ka üks eesti rahvusliku ärkamise peamine ideoloog Carl Robert Jakobson, ajalehe Sakala asutaja.

Võrtsjärve ja selle ümbruse ilu on siia läbi aegade meelitanud aktiivse puhkuse ning mõnusa vaba aja veetmise huvilisi. Suur purjepaat Paula ja Jõesuu turismitalu ootavad Sind! Olustvere mõisakompleksi külalised saavad omandada käsitööoskusi keraamika-, klaasi-, ketrus-, käsitöö-, lina- ja lapikojas ning sepi- ja leivakojas. Tallis on avatud puutöömeistri Voldemar Luhti püsinäitus, kus võib näha puust nikerdatud hobuseid ja inimesi mitmesugustes töödes ning tegevustes. Lõuna-Viljandimaal ootavad külalisi Karksi linnamägi, ürgorg ja viltuse kellatorniga Peetri kirik. Hansalinn Viljandi rajati sajandeid tagasi kauni järve ääres asuvale künkale. Ordulossi varemeteni jõudmiseks tuleb ületada enam kui 50 meetri pikkune rippsild. Viljandis on palju põnevaid vaatamisväärsusi: vana veetorn, suured betoonist maasikad ja pillipark. Heimtali külas oled oodatud koduloomuuseumi, kuhu tekstiilikunstnik Anu Raua eestvõtmisel on kogutud palju traditsioonilise käsitöö näiteid ja vanu tarbeesemeid. Samuti on siin taastatud eelmise sajandi algusele tüüpilise kooli klassiruum. Lähedal asuvas mõisakompleksis tasub üle vaadata klassitsistlikus stiilis peahoone, endisest hobusetallist ehitatud spordihoone ja viinaköök.

Huvitavaid fakte •

Viljandi maadleja Martin Klein tõi Eestisse 1912. aastal esimese olümpiamedali. Ta võitis Stockholmi olümpiamängudel hõbeda. Poolfinaalis alistas Klein Vene impeeriumi esindades soomlase Alfred Asikaineni. See võitlus on läinud ajalukku kui olümpiamängude kõige pikem maadlusmatš: see kestis 11 tundi ja 48 minutit. Viljandisse on püstitatud ka Kleini ausammas.

•

Üks Eesti kultuurielu suuremaid sündmusi on iga-aastane Viljandi pärimusmuusika festival, mis toob kokku esinejaid ja külalisi kogu maailmast.

207

Viljandimaa Kõo vald

www.vald.koo.ee

Kõo vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskus asub Võhmat ja Põltsamaad ühendava maantee ääres Kõo külas, kus elab umbes neljandik valla elanikest. Lokaalsed keskused on Pilistvere ja Koksvere küla.Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 38 km ja Tallinnast 126 km. Rahvaarvult ja pindalalt on Kõo vald üks Viljandi maakonna väiksemaid omavalitsusüksusi. Kõo vallas paikneb vana kihelkonnakeskus Pilistvere. Siin asub 1222. aastal rajatud kirik, mis on sajandeid kohaliku vaimuelu edendanud. 1687. aastal toimus siin II Piiblikonverents. Pilistverel oli tähtis koht Eesti iseseisvuse taastamisel: 1988. aastal asutati Pilistveres Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.

SÖÖGIKOHAD: Baar-kiirsöökla “Toidutare” (toitlustamine) Asub Paia -Viljandi maantee ääres Võhma teeristis Tel: +372 437 7172 Avatud: õõpäevaringselt OÜ Reta Tare (toitlustamine) Asub Põltsamaa-Võhma maantee ääres Kõo külas Tel: +372 524 3261 Avatud: E-R 11.00 – 15.00 TOITLUSTUS- JA MAJUTUS: Venevere Puhkeküla (lastelaagrid, ruumide rent, toitlustamine, matk) Tel.: +372 5669 3393 veneverepuhkekyla.eu

Paistu vald www.paistu.ee Mulgimaa põhjapoolseim vald Loodi looduspargis pakub puhkajale suurepäraseid võimalusi aktiivseks puhkuseks kaunis looduses, sportimiseks ja kohaliku kultuurirahvaga koos rahvusliku peo pidamiseks. Loodi põrguorus asub 7 liivakivipaljandit, neist suurim 15,2 m kõrge. 1,5 kilomeetrine matkarada teeb ringi maalilisel maastikul ja juhatab matkaja Loodi paisjärve puhkealale, kus on telkimisplats; Sinialliku matkarada pidi jõuad kauni Sinialliku järveni ja rahapajani , mis asub allikas. Valla suurimas külas tervitab külastajaid “Mulgi mees”, 1234. aastal esmakordselt ajaloos märgitud Paistu kirik Kalmistul leiab olulise info kultuuriloolistelt kalmudelt. Kultuurihuvilistel on võimalik tellida rahvuslik õhtu eesti rahvustoitudega, ühismängude- ja

208

tantsudega, lõõspillimuusikaga tel. +372 5302 3135. Äsja rajatud Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus (www.holstrepolli.ee) pakub võimalusi aktiivseks puhkuseks, laagrite, seminaride, suvepäevade ja sündmuste korralduseks. Suurepäraseid võimalusi puhkuseks Viljandi lähedal looduskaunis kohas pakuvad turismitalud Männiku metsatalu (www.metsatalu.ee) ja Kalda puhkemaja (www.kaldapuhkemaja.ee).

Viljandimaa Abja vald

Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Esimene talu ostja tuli Mulgi talust. Jaan Jung- Abja valla Kaidi kooliõpetaja ja ajaloolane, kirjeldas Abja mulke kui rikkaid, uhkeid, võimukaid, kes saavutasid oma jõukuse mulgi taludes -linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil - sinised linaõied).Abja vallas on palju vaatamisväärtusi ja ürgne loodus. Abja-Paluoja Postkontor on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a. arhitekt E.J.Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Abja mõisakompleks on rajatud 16.sajandi lõpul. Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat,

Postkontor Abja-Paluojal

kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema. Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe-ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa Aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini. Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas. Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres, Abja Gümnaasium ja seda ümbritsev park. Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid - pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt.

“Mulgi mees”

Toitlustus Abja vallas:

Mulgi kõrts

Majutus Abja vallas:

Mulgi Kõrts - Pärnu mnt 14 Abja-Paluoja. 40 kohta. Avatud: E-N, P 11-22; R, L 11-22 (maiaugust); R, L 11-24 (september-aprill)

Abja Õpilaskodu - Staadioni 4, Abja-Paluoja. Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus.

Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja, Tel: +372 502 2121; +372 436 0161; www.mulgikorts.ee

Staadioni 4, Abja-Paluoja. Tel:+372 434 7089

Kilpkonna trahter - Jaama tn 2 Abja-Paluoja. Avatud: E-N 11-20, R 11-00, L 12-00, P 12-18 Jaama 2, Abja-Paluoja. Tel: +372 564 0104; +372 434 5109 www.kilpkonna.ee

Abja Gümnaasiumi söökla - Abja tee 15, AbjaPaluoja. Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta. Abja tee 15, Abja-Paluoja. Tel: +372 436 1282

Penuja külamaja - Penuja küla, Abja vald. Majutus kuni 5-le inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, internetiühendus, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus. Tel: +372 436 2516 ; reet.paju.001@mail.ee

Paluoja puhkemaja. Sarja tee 2, Abja-Paluoja. Tel: +372 5665 4225 info@paluoja.ee; www.paluoja.ee

209

Viljandimaa majutus

Männimäe Külalistemaja

Grand Hotel Viljandi

Riia mnt. 52D, Viljandi. GPS: 58°20’47”N25°34’ 35”E Tel: +372 435 4845; +372 509 6330 info@mannimaja.ee; www.mannimaja.ee

Tartu 11/Lossi 29, Viljandi. GPS: 58°21’54”N 25°36’1”E Tel: +372 435 5800 info@ghv.ee; www.ghv.ee

Külalistemaja asub kaunis kohas, Viljandi linnas Männimäe linnajaos. Peamajades on kokku 57 magamiskohta, TV, duss, WC, kaminasaal ja võimalus mängida bowlingut. Väikese maja juures võimalus grillida, magamiskohti 5. Võimalik veel majutada 19 inimest, kasutada puhkeruumi, kööginurka. Lisaks 2 kämpingut. Võimalus üürida sünnipäevadeks, pidudeks ja muudeks koosviibimisteks peosaali (kuni 45 kohta), ka koos saunaga. Grill, lõkkeplats, tenniseväljak.

Viljandi elegantseim hoone valmis aastal 1938 ja sai endale nimeks Esimene Viljandi Esinduslokaal ehk EVE. Pärast pőhjalikku uuenduskuuri avas hotell 2002. aasta mais uksed ja pakub nüüd taas EVEle ainuomast luksuslikku ööbimisvőimalust. Neljatärni kvaliteedinőuetele vastavas Grand Hotel Viljandis on 49 unikaalset art deco stiilis kujundatud numbrituba, 50 kohaline à la carte restoran koos konverentsikeskusega, jõusaal ning ilusalong.

Hilda Villa

Hotell Centrum

Valuoja pst.7, Viljandi. GPS: 58° 22’ 0” N, 25° 35’ 11” E Tel: + 372 433 3710; + 372 5303 0797 info@hildavilla.ee; www.hildavilla.ee

Tallinna 24, Viljandi. GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E Tel: +372 435 1100 bron@centrum.ee; www.centrum.ee

Villa asub Valuoja oru kaldal, 10-15 min. jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Võite üürida kogu villa, kus on võimalik majutada kuni 14 inimest. Teie käsutuses on teisel korrusel 3 magamistuba, 2 dušši ja wc-d. Esimesel korrusel Hilda tuba ja Üüriliste tuba, vannituba, köök, söögituba ja külalistetuba. Soklikorrusel saun koos kaminaruumiga. Aias grill ja laste mänguplats.

Asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 25 kaheinimese tuba ning 2 sviiti. Toad on avarad ja valgusküllased. Hotellis on saun, solaarium ja tasuta WiFi leviala. Olete oodatud meie hotelli!

210

Viljandimaa majutus

Vanasauna Puhkemaja

Vanasauna tee 8, Valma küla, Viiratsi vald. GPS: 58° 22’ 0” N, 25° 57’ 53” E Tel: +372 512 6405 info@vanasauna.ee; www.vanasauna.ee

Need on puhkemaja ja kämpingud Võrtsjärve kaldal. Majas 3 tuba, 9 voodikohta (+lisakohad), köök. Kahes terrassiga kämpingus on kokku 10 voodikohta. Lisaks saun, kaminaruum, telkimine, lõkkeplats, palliplats, laste mänguväljak, aerupaat, kalapüük, autokaravani parkla. See on suurepärane koht perepuhkuseks, suvepäevade korraldamiseks või lihtsalt kokkutulekute korraldamiseks.

Kilpkonna Trahter

Järveveere Puhkekeskus

Valma küla, Viiratsi vald. GPS: 58°21’39”N,25°57’ 50”E Tel: +372 527 7742 jpk@jpk.ee; www.jpk.ee

Järveveere Puhkekeskus asub Võrtsjärve kaldal.Pakume majutust rookatustega palkmajades ning rohkelt lisavõimalusi vaba aja veetmiseks. Meie puhkekeskus sobib aastaringseks puhkamiseks peredele ja ürituste korraldamiseks firmadele. Meeleolukad reisid kiirkaatriga järvel ja Emajõel, saunamõnud leili-auru-infrapunasaunas ning lõõgastav bassein ja mullivann.

Pubi Suur Vend

Jaama 2, Abja-Paluoja. Tel: +372 434 5109; +372 564 0104 info@kilpkonna.ee; www.kilpkonna.ee

Kilpkonna Trahter pakub maitsvat kõhutäit, lahket teenindust ja meeldivat ajaviidet igal ajal. Soodsad grupilõunad, peo- ja peielauad. Trahter mahutab kuni 60 inimest. Suvel avatud väliterrass. Klientidele tasuta wifi.

Vaibla Puhkekeskus Vaibla küla, Kolga-Jaani vald. GPS: 58° 24’ 31” N, 26° 3’ 4” E Tel: +372 501 7337 vaibla.puhkekeskus@gmail.com; www.vaiblapuhkekeskus.ee

Looduslikult kaunis paigas Võrtsjärve põhjakaldal asub Vaibla Puhkekeskus, mis on ühelt poolt piiratud männimetsaga ja teiselt poolt sillerdava järve ning liivarannaga. Puhkekeskus ootab külla kõiki suvepäevalisi, perepuhkajaid, automatkajaid, seminaride, koolituste, laagrite korraldajaid. Meil on võimalik majutada 50-500 inimest.

Turu tn 4, Viljandi. GPS: 58°21’57”N 25°35’45”E Tel: +372 433 3644 info@suurvend.ee; www.suurvend.ee

Asume Viljandi kesklinnas turu ja Swedbanki läheduses. Siin saab maitsvalt ja korralikult kõhu täis, kolmapäeviti ja neljapäeviti karaoket laulda, reedeti ja laupäeviti elava muusika järgi lõbutseda, samuti on väiksema seltskonna jaoks olemas mullivanniga privaatsaun ning “härrastetuba”. Pubi mahutab koos ülemise korrusega 150 inimest. Võimalik korraldada kõikvõimalikke koosviibimisi ning gruppide toitlustamist.

211

Kääriku

58°00

Gaujena

Hargla

Taheva

Laanemetsa

Koikküla

Lüllemäe

Kanepi

Varstu

Sänna

Naha

Mõniste

APE

HOPA

Vaid a

2 Rõuge

Tsolgo

L Ä T I

Luutsniku

Aluksne jv

Piusa

Treski

PETSERI

Värska

Viitka

Pededze 20 km

Laura

Vana-Vastseliina

Meremäe

Obinitsa

Värska

Võmmorski

Orava

Niitsiku

Mikitamäe

Lüübnitsa

Misso

Vastseliina

Vastseliina5 sa

Kapera

Loosi

Otsa

Ruusmäe

Haanja

1 Haanja

Võru

Veriora Leevi

Lasva

Tootsi

Kose

Kääpa u 4 and Võh

Ruusa

Veriora

Lasva

Vana-Koiola

Peri

PÕLVA

Himmaste

Väimela

Puiga

Navi

VÕRU

Rõuge

Nursi

Krabi Mõniste VastseKuutsi Roosa

Varstu

Tsooru

Antsla

i õg stj

Sõmerpalu

Osula

Laheda

Tilsi

Parksepa

Kanepi

Põlgaste

Sõmerpalu

Sulbi

Kooraste

ANTSLA

Urvaste

Saru

Vana-Antsla

Kaagjärve Karula

Tõlliste

Vidrike

Kuldre

Sangaste

Tagula

Tsirguliina

Õru

Keeni

Sangaste

Sihva

27°00

Krootuse Mammaste TännasValgjärve Saverna silma

Valgjärve

VÕRUMAA Otepää

iv Ko

57°30

212 Pi u

Aakre

Võrumaa

kaart

Võrumaa

vaatamisväärsused Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881. 1. Suure Munamäe vaatetornist avaneb erakordne vaade Eesti loodusele. 29,1 meetri kõrgune torn ehitati 1939. aastal. 2005. aasta remondi ajal sai torn endale ka lifti. Torni tipust, 347 meetri kõrguselt avaneb 50 kilomeetri kaugusele ulatuv panoraamvaade. Avatud: 01.04-31.08 E-P 10-20, Tel: +372 787 8847, www.suurmunamagi.ee. 2. Rõuge Suurjärv on tekkinud jääaja lõpus jääsulamisvee uuristava tegevuse tagajärjel. See on Eesti kõige sügavam järv (38 m). Järves on palju allikaid, mistõttu ujumine on seal keelatud. 3. Hinni kanjon on järsuveeruline org, mille sügavus on 15–20 meetrit ja pikkus 300 meetrit. Oru põhjas voolab Enni oja, mis on sillutanud endale paekivisse sügava sängi. Kanjoni järskudel nõlvadel võib 200 meetri ulatuses näha liivakivipaljandit, mis moodustab 5–6 meetrit kõrge püstseina. Liivakivi värvus varieerub valgest mitut tooni kollaseni. See on Eestis ainus niisugune kanjon. 4. Lasva veetorni objekt, millel on sev klavertrepp, ja vaateplatvorm. veetorn.lasva.ee.

6. Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes. See on Eesti jämedaim puu: tema ümbermõõt on 8 meetrit. Tamm on 800 aasta vanune. 7. Vana-Antsla mõisa on esimest korda mainitud juba 1405. aastal. Mõisa lähistele on rajatud liigirikas 12-hektariline tiikidega park. Mõisa ümber kasvavad iidsed tammed, millega on seotud hulgaliselt legende: räägitakse, et nende puude all olevat ööbinud kuningad. 8. Obinitsa setu muuseumis saab tutvuda esimese Eesti Vabariigi aegse (1920–1940) Obinitsa setu pere elu ja kommetega. Muuseumi tubade sisustus koosneb ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Muuseumis on ainulaadne setu naiste käsitööesemete kogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid ja rahvarõivad. Tel: +372 785 4190, www.obinitsamuuseum.ee.

galerii on omanäoline huvitavad detailid: helitünngalerii, valguskaev Tel: +372 5193 6948,

5. Vastseliina piiskopilinnus ehitati 1342. aastal ja see oli üks Eesti territooriumi kõige raskemini vallutatavaid piiriäärseid kindlustusi. Põhjasõja tulemusel kaotas linnus oma endise tähtsuse. Tänaseni on säilinud põhja-, kagu- ja kirdetorn ning sillapea lõunamüür. Huvilised võivad ronida 500 aastat tagasi ehitatud suurtükitorni, mille laskeavadest avanevad suurepärased vaated Haanjamaa küngastele ja Pihkva poole. Tel: +372 509 6301 www.vastseliina.ee/linnus/.

213

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! HOTELL | LOODUSSPAA | UNEKLIINIK RESTORAN | SEMINARITEENUS | HAANJAMEHE TALU

OÜ Pintmann Grupp • Männiku 43 a, 65603 Võru • Tel: 786 6000 • info@kubija.ee www.kubija.ee | www.haanjamehetalu.ee | www.unekliinik.ee

Võrumaa

üldine informatsioon Pealinn: Võru Linnad: Võru, Antsla Pindala: 2305 km² Rahvaarv: 37 494 Võrumaa on kõige lõunapoolsem maakond ning tal on ainsana Eestis ühine piir kahe välisriigiga: lõunas Lätiga ja idas Venemaaga. See maakond rõõmustab kohalikke elanikke ja külalisi oma künkliku kuppelmaastiku, põlismetsade ning imekaunite järvedega. Just Võrumaalt saavad alguse paljud jõed, mis viivad oma vee Peipsi ja Pihkva järve, Riia lahte ning Võrtsjärve. Piusa jõgi on Eesti suurima langusega jõgi (2,24 m/km). Läbi Võru maakonna voolab ka Eesti pikim jõgi Võhandu (162 km). Kaunid jõed meelitavad siia igal aastal sadu süstasõitjaid ja kalamehi, arvukates järvedes saab ujuda ning paadiga sõita. Kogu Haanja kõrgustik asub Võrumaal. Siinseist mägedest üheksateistkümne kõrgus ulatub enam kui 280 meetrit üle merepinna. Nende hulgas on ka Eesti kõrgeim mägi Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit üle merepinna. Võrumaa pakub turistidele ääretult palju elamusi: omanäolised rahvakultuuri tavad, mitmekesine ja puutumatu loodus, kodusena mõjuvad asulad ja külad ning ainulaadne Võru murre.

Võrumaal võid kuulda ka Setu murrakut. Vaevalt saad kusagil mujal nii hea ettekujutuse setude elust, nende traditsioonidest, keerukast minevikust ja olevikust kui Obinitsas, kus asub setude rahvamuuseum. Võrus käi kindlasti ära eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausamba juures ja temanimelises pargis Tamula järve kaldal ning kõnni Eesti pikimal rippsillal (180 m), mis ühendab Võru linna Roosisaare poolsaarega, kus inimesed on elanud juba 5000 aastat. Läbi tasub astuda ka Kreutzwaldi memoriaalmuuseumist – majast, kus kirjanik elas oma perega aastatel 1833–1877, mil ta töötas Võru linnaarstina. Puhata ja lõõgastuda võid Kubija loodusspaahotellis, kus on avatud uus vee- ja saunakeskus. Siin töötab ka unekliinik, kust saavad abi unehäiretega kliendid. Võrumaal saab aktiivselt puhata aasta ringi. Siin on arvukalt matkaradasid, järvekaldail on telkimis-, ujumis- ja kalapüügikohad. Talvel võib külaline nautida lumiseid suusaradu, siin korraldatakse ka mootorsaanimatku ja hobusaanisõite. Mugavad turismitalud hoiavad Sind igal aastaajal vabana mis tahes olmemuredest.

Huvitavaid fakte •

Võrumaal asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m).

•

Võrumaa lõunaosas paikneb Baltimaade kõrgeim punkt: see on Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit üle merepinna.

•

Võrumaal kõneldakse oma erilist murret, mida tänapäeval räägib umbes 70 000 kohalikku elanikku.

•

Võrumaal asub Eesti sügavaim ürgorg, mida nimetatakse Kütioruks: selle pikkus on 4,7 kilomeetrit ja laius 250–600 meetrit.

215

Võrumaa majutus

Pullijärve Puhkeküla

Tamula Hotell

Misso alevik, Misso vald. GPS: 57° 35’ 56” N, 27° 13’ 11” E Tel: +372 529 9828 aigar.paas@mail.ee; www.pullijarve.eu

Vee 4, Võru. GPS: 50°50’36”N;26°59’33”E Tel: +372 783 0430 hotell@tamula.ee; www.tamula.ee

Kauni Pullijärve kaldale rajatud Pullijärve puhkeküla avati kõigile loodust ja tervisesporti hindavatele külastajatele. Pullijärv, matkarajad ja muud aktiivse tegevuse rajatised võimaldavad teil nautida puhkust eestimaa kagupoolseimas nurgas. Kel soovi privaatselt puhkust veeta, saab seda teha kõrvalasuva Hino järve kaldal Kimalase metsamajas.

Kagu Hostel

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast on avatud heatasemeline hotell. Suured õhuküllased toad, maalilise vaatega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun.

Tamme Puhkemaja

Räpina mnt. 7, Võru. GPS: 57°50’37”N;27°0’ 56”E Tel: +372 5822 9857

Pakume lihtsat ja soodsat majutust Võru linnas. Meie majja mahub korraga kaheksa puhkajat. Majas on televiisoriga puhkeruum, pesemisvõimalused, toidu valmistamise võimalus kööksöögitoas. Maja ees tasuta valveta parkla.

Rogosi Mõisa Külalistemaja Kui Sa soovid tunda hetke, mil aeg peatub ja olla iseendaga või oma heade sõpradega, siis tule Rogosi mõisasse! Majutust pakub Sulle Rogosi Mõisa Külalistemaja (40 voodikohta, lisakohtade võimalus) ja kehakinnitust Rogosi Mõisa Köök (kuni 70 kohta) Ruusmäe küla, Haanja vald. Tel: +372 505 1547 rogosi@rogosi.ee; www.rogosi.ee

216

Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E Tel: +372 786 0835; +372 506 4465 tampuhkemaja@hot.ee; www.hot.ee/tampuhkemaja

Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja looduspargi metsade, järvede ja küngaste vahel. Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie käsutuses on mistahes ürituse tarvis Peotares kaminasaal 25le, peosaal 50le ja suvel lahtine Grillmaja kuni 75 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane Saunamaja. Talvel on Kurgjärve –Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutada kööki või toitlustamine ettetellimisel.

Võrumaa

külasta kindlasti Uhtjärve Ürgoru Nõiariik

Uue-Antsla, Urvaste vald. GPS: 56°35’6”E;57°53’24”N Tel: +372 5333 3353 info@noiariik.ee; www.noiariik.ee

Tõeliselt meeleolukas paik Lõuna-Eesti mägede ja järvede keskel. Pakume mitmesuguseid tegevusi: matkad jalgsi ja rattaga, veematkad, kalapüük, seiklusrada, vibulaskmine jpm. Majutuskohti on meie nõiariigis kokku koguni 90 (talvel 65). Ööbijaid ootavad meie talu- ja puh-

kemaja, magada saab ka sauna ärklikorrusel ja erinevates kanajalgadel olevates nõiamajades. Võimalus läbi viia seminare, koosolekuid, kasutada sauna, spordiplatse ja grillkoda. Olemas karavanikohad. Ettetellimisel gruppide toitlustamine, võimalus tellida pidulaud tähtpäevade ja sündmuste tähistajatele.

Piusa Ürgoru Puhkekompleks

Väiko-Härma küla, Meremäe vald. GPS: 27°21’60”E;57°46’ 30”N Tel: +372 528 9134 info@puhkemaja.ee; www.puhkemaja.ee

Asub Setomaal kaunis Piusa jõe ürgorus. See on koht, kus saad nautida stressivaba puhkust. Meie puhkemaja 9 tuba mahutavad lahedasti kuni 23 inimest. Armsasse aidamajja mahub magama kuni 6 inimesest koosnev sõpruskond. Kämpingmajakestes on voodikohti 4. Kaminaruumiga soome saun 10le ja suitsusaun kuni 30 saunalisele. Lisaks: koolituste, seminaride, erinevate pidude ja suvepäevade korraldamise võimalus. Ettetellimisel toitlustamine. Forellipüük.

217

Võrumaa

külasta kindlasti Suure Munamäe Vaatetorn

Trolla küla, Haanja vald. GPS: 57°42’50’’N 27°3’26’’E Tel: +372 787 8847; +372 514 4675 www.suurmunamagi.ee

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318 m merepinnast. Kõige esimene torn ehitati 1812.aastal soldatite poolt vene ohvitseri juhtimisel. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus. 01.11-31.03 L-P 12-15 01.04-31.08 E-P 10-20 01.09-31.10 E-P 10-17 Makseviis: Kaardimakse, sularaha

Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Avatud: K-P 10-18 Kreutzwaldi 31, Võru. GPS: 57° 50’ 38” N, 26° 59’ 49” E Tel: +372 782 1798 www.hot.ee/muuseumvoru/

Võrumaa Muuseum. Katariina 11, Võru. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32’’E Tel: +372 782 1939 Avatud: K-P 10-18 Mõniste Muuseum. Kuutsi, Mõniste vald. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58’’E Tel: +372 789 0622 Suvel E-P 10-17, talvel E-R 10-14

Mõisa Ait Külalistemaja

Ränduri Külalistemaja Pubi

Jüri 36, Võru. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E Tel: +372 786 8050 viktor@randur.ee; www.randur.ee

Ränduri mugavustega külalistemaja Võru kesklinnas on mõnusaks peatuspaigaks, kus on 10 numbrituba, 25 voodikohta. Luksuslikult sisustatud toad on erinevate maade stiilis. I korruse pubis on kohti 80 inimesele, pubi pärjatud auhinnaga „Parim sisekujundus“ „Parim hinna ja kvaliteedi suhe Võru linnas.“

218

Jüri 20C, Võru. GPS: 57° 50’ 48” N, 26° 59’ 50” E Tel: +372 782 5587; +372 5668 9049 info@moisaait.ee; www.moisaait.ee

Hubane külalistemaja ja pubi mahutab koos peosaaliga kokku kuni 70 inimest. Pubi teisel korrusel on külalistemaja kus on 5 tuba 14 magamiskohaga. Kõikides tubades on dušš, WC ja televiisor ning majas on WiFi. Pakume hubast majutust, sõbralikku teenindust ning meeldivaid maitseelamusi. Peolaudade ja gruppide toitlustamiseks küsige hinnapakkumist. Tööpäevadel pakume soodsaid päevapraade. Suvisel ajal on avatud 30-kohaline väliterrass.

V천rumaa

majutus

219

223

295

143

212

252

197

249

233

265

179

126

151

108

161

351

344

252

171

199

193

232

257

128

199

136

163

271

288

257

161

252

189

232

108

199

164

193

151

212

126

148

151

212

126

199 25

143 89

178 48

129 237

193 174

203

179

136

287

262

223

257

171

163

103

151

201

231

192

167

161

109

145

252

265

271

184

213

264

116

299

191

282

200

226

344

233

288

292

135

125

234

145

340

402

189

306

348

351

249

295

330

216

184

315

152

355

409

248

313

429

189

206

197

223

135

165

216

251

184

234

152

178

300

381

119

138

159

136

171

102

150

161

262

320

113

310

199

254

258

101

203

111

314

278

155

300

314

155

266

226

113

266

381

320

155

189

300

262

348

429

161

314

226

306

313

178

300

145

200

189

248

152

155

201

109

282

402

409

234

150

378

257 54

161 42

299 192

145 340

152 355

251 184

171 102

111 314

183

174

223

167

116

234

315

203

148

212

262

192

264

125

184

216

136

129

237

287

231

213

135

216

165

159

101

189

164

126

178

103

184

292

330

136

206

138

258

119

254

199

310

Võru

Viljandi

Valga

Tartu

Tallinn

Rapla

Rakvere

Pärnu

Põlva

Petseri

Paide

Otepää

Narva

Kärdla

Kuressaare

Jõhvi

Jõgeva

Haapsalu

Võru Viljandi Valga Tartu Tallinn Rapla Rakvere Pärnu Põlva Petseri Paide Otepää Narva Kärdla Kuressaare Jõhvi Jõgeva Haapsalu

www.puhkuseestis.ee Ideed Sinu puhkuseks!

maakondade info

majutusvõimalused

ülevaade parimatest söögikohtadest

kämpingud, puhkus looduses

vaatamisväärsused

sihtkohtade kaardid ja GPS-koordinaadid

Meeldejäävat puhkust! 222

TEADE LIIKLUSÕNNETUSEST 1. Kuupäev

REG. NR.

2. Liiklusõnnetuse koht (linn, tänav, maantee, km)

Kellaaeg

3. Kas oli vigastatuid? jah

ei 4. Kas oli muud varakahju peale sõidukikahju? ei

5. Tunnistajad (nimi, aadress - kaassõitjate nimed alla joonida) jah

6. Sõiduki omanik (kindlustusvõtja) kood

A B

Nimi Eesnimi

Aadress

Telefon (9 - 16)

Kas sõid. omanik saab sõid.-hüvitisest käibemaksu tagasi?

jah

Kas sõid. omanik saab sõid.-hüvitisest käibemaksu tagasi?

jah

7. Sõiduk

7. Sõiduk 12. Liiklusõnnetuse asjaolud Palun tehke rist õigesse ruutu

Mark, mudel Registreerimismärk (selle puudumisel kere tähis) 8. Kindlustusselts Poliisi nr.

Mark, mudel

sõiduk oli pargitud

alustasin liikumist

peatasin sõiduki

Registreerimismärk (selle puudumisel kere tähis) 8. Kindlustusselts Poliisi nr.

sõitsin teele välja

pöörasin teelt ära

sõitsin ringliiklusega ristmikule

sõitsin ringliiklusega ristmikul

sõitsin tagant otsa

sõitsin naaberrajal

9. Sõidukijuht kood

vahetasin sõidurada

olin möödasõidul

Nimi

pöörasin paremale

Nimi

Eesnimi

pöörasin vasakule

Eesnimi

Aadress

tagurdasin

Aadress

Juhiloa nr.

sõitsin vastassuuna vööndisse

Juhiloa nr.

lähenesin paremalt (ristmikul)

ei andnud teed

Roheline kaart (välismaalastele)

Kehtivusaeg Kas Teil on kaskokindlustuse leping? ei

Kategooria

jah

väljaandja

Roheline kaart (välismaalastele)

Kehtivusaeg Kas Teil on kaskokindlustuse leping? jah

ei 9. Sõidukijuht kood

Kategooria

väljaandja

Ristiga märgitud ruutude arv Kehtib alates

Kehtib alates

kuni

10. Tähistage noolega kokkupõrke koht ja suund

13. Liiklusõnnetuse toimumiskoha skeem Märkige skeemile: 1. sõiduteed 2. sõidukite A ja B sõidusuunad 3. sõidukite asendid liiklusõnnetuse hetkel 4. liiklusmärgid 5. tänavate või teede nimed

11. Nähtavad kahjud

15. Sõidukijuhtide allkirjad

14. Märkused

Täita Eestis toimunud liiklusõnnetuse korral. / Complete if accident happens in Estonia. / Çàïîëíÿåòñÿ ïðè ÄÒÐ â Ýñòîíèè.

kuni 10. Tähistage noolega kokkupõrke koht ja suund

14. Märkused

Täita Eestis toimunud liiklusõnnetuse korral. / Complete if accident happens in Estonia. / Çàïîëíÿåòñÿ ïðè ÄÒÐ â Ýñòîíèè.

Olen vastutav liikluskahju põhjustamise eest.

I am liable for causing the damage. / Óòâåðæäàþ, ÿ ÿâëÿþñü

îòâåòñòâåííûì çà ïðè÷èíåíèå óùåðáà.

Nimi

Allkiri

Kuupäev

V천rumaa majutus

224

www.leigo.ee leigo@leigo.ee +372 50 91 344

Lisaks suvised sündmused ja artiklid

vaata lk. 8

MEELD

ÄÄV P

V Õ I DA

Meeldejäävat puhkust!

KUS!

PUHKUS EESTIS SUVI 2012 - Ideed Sinu puhkuseks!

• Eesti kaart - lisaks 15 maakonnakaarti • Majutus • Toitlustus • Aktiivne puhkus • Puhkus looduses • Vaatamisväärsused ja GPS-koordinaadid