Puhkus Eestis 2013

PUHKUS EESTIS SUVI 2013 - ideed Sinu puhkuseks!

UUS! 224 LK

HKUSEIDEED ENAM KUI 500 PU

TÕNU TRUBETSKY:

Mulle meeldib reisida!

ÜLLAR SAAREMÄE

suvemõtted

JUHA RANTANEN:

Lihtne on parim!

CARMEN PRITSON-TAMME rändab suviti lapsepõlveradadel

AVASTA:

Eesti pikim matkarada

VAATA KINDLASTI:

 S uviste sündmuste kalender K ultuuripärandi aasta pakub elamusi  Eesti halduskaart  Puhkuseplaanid  Majutus  Toitlustus  Vaatamisväärsused  Muuseumid L iiklusõnnetuse blankett  Laste ristsõna

LASTEGA REISIMA -

mida meeles pidada

Puhkus Eestis reisijuhi ostuga toetad SOS Lasteküla 50 sendiga.

Huvilennud kuumaõhupallidega, hõljukireisid, matkamine Ecozpeed sõidukitega, tandemlennud paraplaaniga, langevarjuhüpped.

TÕELINE ELAMUS, SEIKLE MEIEGA!

Väike-Männiku 28, Tallinn.

Tel: +372 655 9423 Mob: +372 503 4462; +372 501 1268 kalev@airventures.ee; www.airventures.ee

Sisukord

Hea puhkaja Huvitav teada Puhkuseplaanid RMK Matkaintervjuu Nõuandeid matkajale, suvised ohud Persoonilugu Perepuhkus Kultuuripärand Suvised sündmused Intervjuu Suvine köök Harjumaa Tallinn Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Järvamaa Raplamaa Läänemaa Hiiumaa Saaremaa Pärnumaa Viljandimaa Jõgevamaa Tartumaa Põlvamaa Valgamaa Võrumaa Vajalik informatsioon Lastenurk SOS Lasteküla Intervjuu Eesti halduskaart Linnadevaheline kauguste tabel

3 5 7-13 14-15 16-17 19-21 22-25 26-29 30-33 35-44 45 46-51 52-59 60-69 70-81 82-91 92-97 98-103 104-113 114-121 122-135 136-157 158-163 164-174 176-187 188-195 196-203 204-210 211-215 216-217 218-219 220-221 222-223 224

Tähtsad numbrid KIIRABI, TULETÕRJE 112 AUTOABI 1888 BUSSIINFO 12550

POLITSEI LUKUABI 24H RONGIINFO

110 1556 1447

PIKTOGRAMMIDE SELETUS Toitlustus Majutus hotellis Majutus majakeses Majutus kämpingutes Telkimine Ujumiskoht Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats Duśś Ratsutamine Karavanikohad WiFi WiFi WiFi Saun Lemmiklomadega lubatud Arvestatud invaliididega Lastesõbralik Kanuusõit Каноэ Каноэ ARSTI NÕUANNE 1220 INFOTELEFON 1182 MAANTEEINFOKESKUS 1510

Kirjastaja: Motivation OÜ / “Puhkus Eestis” Kiisa 8, Tallinn, 11313. Tel:+372 683 5145. info@puhkuseestis.ee www.puhkuseestis.ee Idee autorid: Ariina Süvirand; Rainer Süvirand Toimetajad: Dorris Tiitre; Jevgenia Zõbina; Viktor Fantanov; Margit Trubetsky Kujundaja: Oleg Tereštšenkov Müügijuht: Helen Piip Projektijuhid: Helina Maanso, Liis Puusepp, Karin Kösler, Katrin Berg Trükk: Uniprint ISBN 978-9949-9384-0-7

m.puhkuseestis.ee

Toimetuselt

Hea puhkaja!

Kalender näitab suvekuud ning käes on aeg hakata mõtlema puhkamisele. Puhkus võib tähendada seda, et vahetad soojade ilmade saabudes oma linnakodu maamaja vastu ning askeldad terve suve peenarde ja põldude vahel, veedad mõnusaid päevi päikselisel rannaliival, mõõdad samme metsarajal, käid muuseumides ja kultuuriüritustel, otsid Eestimaalt uusi põnevaid paiku või teed seda kõike korraga. Kuidas iganes Sa suve veeta ei otsustaks, on tähtis, et tunneksid puhkamisest rõõmu ning koguksid palju uut energiat argirutiiniga toime tulemiseks. Puhkus Eestis reisijuht hoolitseb selle eest, et puhkamine tõesti õnnestuks, olgu Sinu käsutuses siis kolm kaunist suvekuud või vaid mõne põgusa nädalavahetuse jagu vaba aega. Oleme raamatu lehekülgedele koondanud info Eesti linnade ja maakondade olulisemate vaatamisväärsuste kohta, nõuanded ranna- ja looduspuhkuseks, erinevad aktiivse puhkamise võimalused, suviste sündmuste loetelu ning ülevaate majutus- ja toitlustusasutustest. Muuhulgas uurisime, kuidas veedavad puhkust tuntud Eesti inimesed ja saime teada, et näitleja Üllar Saaremäe puhkab hea meelega kodus, saatejuht Carmen Pritson-Tamme aga on enda jaoks avastanud tennisemängu, mis on

tema sõnul suurepärane võimalus puhkustel midagi koos partneriga teha. Lisaks ajasime juttu soomlasest tippkoka Juha Rantaneniga, kes annab raamatus nõu, kuidas grillida nii, et lõpptulemus tõeliselt maitsev oleks.

Meil on hea meel, et oled otsustanud puhata just Eestis.

Loodame väga, et käesolev trükis teeb puhkuse planeerimise Sulle põnevaks ja mugavaks ning meil on ülimalt hea meel, kui leiad järgnevate lehekülgede abil endale mõne uue lemmiku näiteks muuseumide, suviste ürituste, restoranide või hoopis tursimitalude hulgast.

Soovime, et Sinu puhkus oleks veel parem, kui sa ootad ning annaks energiat ja uusi häid mõtteid kogu ülejäänud aastaks.

Täname, et oled ostnud Puhkus Eestis 2013 reisijuhi ja seeläbi toetanud SOS Lasteküla.

Puhkus Eestis meeskond www.puhkuseestis.ee

Kirjastaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest.

NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut peale kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale. © Motivation OÜ. Käesolevas reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata.

Niguliste kirik

3

Terviseradasid arendavad:

LIGI 90 TERVISERADA ĂœLE EESTI Leia oma rada aadressilt www.terviserajad.ee

Eestist

huvitav teada  Eesti keel kuulub Uurali keelkonna soome-ugri rühma. Meie lähim sugulaskeel on soome keel, kaugeimad keelesugulased nganassaanid elavad meist aga 5000 km kaugusel Taimõri poolsaarel Venemaal  Eesti on maailma kõige vähereligioossem riik. Vaid 16% rahvastikust peab end mõne usutunnistuse esindajaks.

Maailma usuleigete riikide esiviisikus järgnevad Eestile Rootsi, Taani, Tšehhi ja Norra  Erinevalt enamikust maailma riikidest tähistatakse Eestis ametlikult kaht iseseisvuspäeva – iseseisvuse väljakuulutamist 24. veebruaril 1918 ja taasiseseisvumist 20. augustil 1991  Eesti oli esimene riik maailmas, kus kodanikud said võimaluse hääletada interneti kaudu nii kohalike omavalitsuste kui ka parlamendi valimisel  98% Eestis toimuvatest pangaülekannetest tehakse internetis  Teadaolevalt maailma esimene jõulukuusk seisis Tallinnas, Raekoja platsil juba 1441. aastal  48% Eesti territooriumist on kaetud metsaga. Euroopa riikidest on metsa meist protsentuaalselt rohkem vaid Soomes, Rootsis, Sloveenias ja Lätis  Eestis on rohkem kui 1500 saart, 1000 järve ja 7000 jõge  Eesti suurim järv Peipsi on Euroopa suuruselt viies siseveekogu  Pole saladus, et Eesti tuntuim meteoriidikraater on Kaali kraater Saaremaal. Kuid kas teadsid, et Eestis on ruutkilomeetri kohta avastatud kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas

5

Tule perega loodusesse!

Coleman Ridgeline 4 Plus Täiskõrge hea hinna ja kvaliteedi suhtega peretelk neljale inimesele - Kiirelt ja lihtsalt paigaldatav - Väliskate: teibitud õmblustega polüester veepidavusega 2000 mm - Sisetelk: hingav polüester ja väljast sisse vaatamist takistav võrkriie - Kaks eraldi magamisosa ja suur põhjaga eesruum - Saadaval ka 6 kohalisena

Coleman Rock Springs 3 Avar kolme inimese kuppeltelk - Väliskate: teibitud õmblustega polüester veepidavusega 2000 mm - Sisetelk: hingav polüester ja väljast sisse vaatamist takistav võrkriie - Ruumikas eeskoda koos põhjaga - Suured PVC aknad - Saadaval ka 4 kohalisena

Ferrino Proxes 4 Mugav ja ruumikas kogupere telk neljale inimesele - Väliskate: termoisolatsiooni-, polüuretaankatte- ja teibitud õmblustega polüester, veekindlus 2000 mm - Sisetelk: vetthülgava töötlusega hingav puuvillane kangas - Tuule- ja lumepõlled võimaldavad reguleerida telgi ventilatsiooni ja soojusvahetust - Põranda veekindlus 2500 mm - Saadaval ka 3 ja 6 kohalisena

Tallinn - Järve, Ülemiste ja Rocca al Mare keskus, Tartu - Lõunakeskus, Pärnu - Port Artur 2

Puhkuseplaanid Abiks reisijale Külastades turismiinfokeskuseid või avades mõne Eestit tutvustava internetilehekülje võib veenduda, et meie riigi väikesel territooriumil leidub tuhandeid looduslikke ja inimese poolt loodud vaatamisväärsusi. Niisiis on Eestis palju, mida vaadata ning infot kõige huvitava kohta on samuti rohkesti.

Et reisijal selles infokülluses veidike parem orienteeruda oleks, jaotasime Eestimaa neljaks mõtteliseks osaks ja koostasime iga osa kohta reisiplaani, kus kirjas, mida antud piirkonnas vaadata ja teha võiks. Meie reisiplaanides pole kirjas kaugeltki kõik vaatamisväärsused, pigem oleme rõhunud sellele, et näiteks nädalapikkune sõit ühes regioonis kulgeks mõnusas tempos, jätaks aega niisama puhkamiseks ja annaks võimaluse avastada ka midagi sellist, mida kusagile kirja pandud ei olegi.

Põhja-Eesti Soome lahega piirnev Põhja-Eesti pakub mitmesuguseid reisielamusi. Siin on romantilised kalurikülad, uhked mõisad ja linnused, maa-alused karstikoopad ning palju muud.

Meie reis saabki alguse Lahemaa rahvuspargi kaunitest rannikuküladest, kus päikese, männimetsa ja sillerdava mere koosluses tekib suviti täiesti eriline idüll, mida kusagil mujal kogeda pole tõenäoliselt võimalik. Siinne Käsmu küla on tuntud ka kui kaptenite küla, kust on sirgunud terve rida tuntud merekapteneid, kes suurtel ookeanidel seilanud. Tänasel päeval tutvustab meresõidu ajalugu vanas piirivalvekordonis asuv meremuuseum. Lääne-Virumaa on kõige tihedamini mõisatega asustatud Eesti maakond ja siinsamas Lahemaa territooriumil asuvad kolm tõelist pärli – Sagadi, Palmse ja Vihula mõisad. Teel olles tasub neid

Sagadi mõis

kindlasti külastada, sest lisaks silmailule pakutakse mõisates nii toitlustust, öömaja, kui ka mitmeid aktiivse puhkuse võimalusi. Lääne-Virumaa maakonnakeskus on Eesti üks vanimaid linnu, 1302. aastal linnaõigused saanud Rakvere. Linna peamise vaatamisväärsuse, muistse ordulinnuse territoorium on tänapäeval armastatud vabaõhuürituste koht ning linnusevaremetesse on rajatud ajaloomuuseum, kus pakutakse võimalust ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist ning muudki meelelahutust. Ordulinnuse lähedal asub edisele Tarvapää linnusele ja linnale nime andnud ürgveise tarva kuju.

Harjumaa on õige väikeste muutustega oma tänastes piirides püsinud muinasajast alates. Ida poolt tulles, Lääne-Virumaa piiril, on esimene oluline vaatamisväärsus Viinistu

7

Puhkuseplaanid kunstimuuseum Pärispea poolsaare tipus. Harjumaal on palju kauneid mererandu ning tänu sellele terve rida erinevaid viise puhkuse veetmiseks. Siinsed väikesadamad pakuvad võimalust teha meresõit paadi või jahiga, randades saab aga ära proovida sukeldumise ja surfilauaga sõitmise. Külastust väärivad kindlasti ka Soome lahe väikesaared, mida on ühtekokku ligi sada. Neist suurim on Naissaar, kus tegutseb turismi- ja puhkekeskus. Palju huvitavat näeb Eesti loodepoolseimas linnas Paldiskis, mille Peeter I omal ajal sõjaväeasulana rajas. Harjumaa üheks iseloomulikuks vaatamisväärsuseks on pankarannik ning kõrgest paekaldast alla voolavad jõed, millest suurejoonelisem on 8 m kõrgune Jägala juga.

Padise keskusest kilomeetri võrra lõunasse jääb 7.-8. sajandist pärit linnus, mille territooriumil pakuvad põnevust 14. sajandi alguses rajatud Padise kloostri varemed. Lastega peredel tasub ette võtta sõit Kurtnasse, et veeta üks lõbus päev Vembu-Tembumaal. Laitses ootavad külastajaid rallipark ja Graniitvilla.

Raplas tervitab tulijaid juba kaugelt ainulaadne kahe torniga kirik, millele Eestis sarnaneb veel vaid üks ehitis

– Tallinna Kaarli kirik. Kuulsad on ka Raplamaa mõisad ning Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Kui on soov teha midagi erilist, tasub sõita Järvakandi klaasimuuseumisse, kus näeb ja saab ka ise proovida klaasipuhumist.

Järvamaa kaunis pealinn Paide sai linnaõigused 1291. Siin tuleb kindlasti ette võtta käik ordulinnuse varemetesse ning vallitorni, kus asub omanäoline ajaloomuuseum – ajakeskus Wittenstein. Järvamaa rõõmustab huvilisi veel terve rea muuseumitega. Olulisemaks nendest on A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Avastamisrõõmu pakuvad ka Ringhäälingumuuseum Türil, Imavere Piimandusmuuseum ning 18. sajandist pärinev Seidla tuulik, väheseid hollandi tüüpi tuulikuid, mis on säilinud koos sisseseadega oma algses funktsioonis. Perega teel olles saab lõbusa ja sisuka päeva veeta Kareda vallas Kilplaste külas.

Kõrvemaal tasub oma sõiduk mõneks ajaks parklasse jätta ning suunduda jala, jalgratatta või hoopis räätsadega matkaradadele. Siinne looduskaitseala oma puutumatu looduse ja vaheldusrikka maastikuga on suurepärane paik aktiivseks puhkuseks.

Lõuna-Eesti Jõgevamaa on värav Lõuna-Eestisse. Siinsele loodusele on iseloomulikud voored: piklikud künkad ja orud, mille on kujundanud jääaegsed liustikud. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed rahvuseepose Kalevipoja legendid. Palamusel on avatud Kihelkonnakoolimuuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu koolielu. Siinsamas õppis ja kogus inspiratsiooni tulevane kirjanik Oskar Luts.

Pedja jõe äärne Põltsamaa linn on eriline koht mitmes mõttes. Siin asub Eesti vanim veinitehas, aastatel 1570-1578 aga laius Põltsamaa ja Karksi aladel Liivimaa Kuningriik. 1770 ehitati linna kaunis rokokoostiilis loss, mille hoovis asuvad täna Põltsamaa muuseum ja turismiinfopunkt, Veinikelder koos toidumuuseumiga, galerii, restoran, käsitöötoad, Eesti Pressimuuseum ning kauni punase tornikiivriga Niguliste Kirik. Perepuhkuse nautijaid ootavad Vooremaa järvede vahel kogu pere mängumaa Vudila ja Elistvere loomapark ning hiljuti avatud Jääaja Keskus, mis oma asukoha poolest jääb juba Tartumaa piiridesse. Jääaja Keskuse interaktiivne ekspositsioon annab ülevaate jääaegade tekkepõhjustest ja looduse ning inimese arenguloost pärast viimast jääaega.

Baltikumi vanim linn Tartu, mida on esmamainitud juba 1030. aastal, peetakse Eesti vaimseks pealinnaks. 1632 rajati siia ülikool, kus töötas aastakümneid tuntud semiootik ja

8

Tartu ülikool

Puhkuseplaanid kultuuriloolane Juri Lotman. Tänapäevalgi moodustavad linna elanikkonnast arvestatava osa just üliõpilased. Tartu olulisteks vaatamisväärsusteks on ülikooli hooned, ajaloomuuseum Toomkiriku varemetes ning vanalinnas asuv Jaani kultuurikvartal, kuhu kuuluvad keskaegne Jaani kirik oma tuntud terrakota-skulptuuridega, Antoniuse gild koos õuega, Mänguasjamuuseum, Uppsala maja, Tampere maja, 19. sajandi linnakodaniku muuseum ning väiksemad kunstigaleriid. Koht, kus puude varjus mõnusalt jalgu puhata, on romantiline Toomemägi. Tartust lõuna poole liikudes tasub läbi sõita Eesti põllumajandusmuuseumist ning Lennundusmuuseumist, mis mõlemad annavad huvitava ülevaate oma valdkonna ajaloost.

Põlvamaalt leiame Eesti ühe tähelepanuväärsema loodusliku vaatamisväärsuse – Ahja jõe ürgoru. Siin asuvad 400 miljonit aastat vanad Taevaskojad ehk Devoni ladestu liivakivipaljandid ja mitmed koopad, jõeorus aga leidub mitmeid kaitsealuseid liike.

Endine Pikajärve mõis ehk CANTERVILLA LOSS (vaata lk.194) Lääne-Põlvamaal ootab huvilisi tutvuma XVIII sajandi lõpus ehitatud mõisakompleksiga, kus tänaseks on mitmed hooned taastatud ja külalisi ootavad restoran, hotell, spaa ning kogu pere mängumaa. Maakonnakeskus Põlva on väike roheline linnake. Siin asub juba 1470. aastal valminud Maarja kirik. Põlvast ida poole suundudes viib tee omapärasesse etnilisse piirkonda Setomaale. Siin on eesti ja vene kultuur põimunud kokku uueks, täiesti omalaadseks seto kultuuriks ning kohalikud räägivad keelt, millest teistel eestlastel on väga raske aru saada. Külastage kindlasti Värskas asuvat Seto Talumuuseumi ja Tsäimaja, kus pakutakse seto rahvustoitu.

Värskast Võru poole liikudes tasub peatus teha 50 hektaril laiuvate Piusa liivakoobaste juures. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 19221966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Vastseliinasse jõudes vaadake kindlasti ära 14. sajandil rajatud linnus, mis oli keskajal tuntud palverännakute sihtkoht. Siinasamas asuvalt Meremäe mäelt aga võib hea ilmaga näha Venemaale jääva Petseri kloostri kuldseid kupleid.

Võru linn meelitab külalisi kaunite järveäärsete liivarandade ning romantilise puitarhitektuuriga. 19. sajandil pani tolleaegne linnaarst F. R. Kreutzwald siin kirja Eesti rahvuseepose Kalevipoeg. Ka lastega peredele on siinmail mõeldud – paarkümmned kilomeetrit Võrust läänes asub POKUMAA (vaata lk.209) – kirjanik Edgar Valteri loodud

Pokumaa raamatutegelaste Pokude teemapark. Siin saab näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, tutvuda tema loominguga ja ise pokusid meisterdada. Toimuvad erinevad üritused. Õpperadadel saab loodust tundma õppida, külakiigel kiikuda, olemas on pikniku- ja telkimiskohad.

Võrumaa maastik on Eesti kaunemaid ning peamised vaatamisväärsused siin ongi looduslikku päritolu – kümned väikesed järved, ürgorud ja kõrged künkad. Tähelepanuväärne on Kahrila järve ääres asuv muljetavaldavate liivakivipaljanditega Hinni kanjon. Siit edasi viib tee mööda kaunist kuppelmaastikku Valga linna, millest pool asub teiselpool Läti piiri, moodustades nii riikidevahelise kaksiklinna.

Valgamaa uhkuseks on kaks lossi – Baltimaade historitsismi uhkeim näide Taagepera loss ning keset ürgmetsi asuv, Euroopa üheks kaunimaks juugendstiilis mõisaks peetav Sangaste loss. Eesti talvepealinna Otepää naabruses asuvad kaunis Pühajärv ja Baltikumi kõrgeim mäetipp, 318 meetri kõrgune Suur Munamägi.

Valga-, Tartu- ja Viljandimaa piiril asub Võrtsjärv, Eesti suurim siseveekogu, kus asub Euroopa suurim angerjakasvatus.

Võrtsjärve ümbrus on ka hinnatud puhkekoht, järve külastuskeskusest saab infot puhke- ja majutusvõimaluste kohta, tellida kalepurjekasõite järvel ning osta kohalike käsitöömeistrite poolt valmistatud suveniire.

Kõige künklikum Eesti linn on Viljandi. Siin asub samuti imeilus järv ning külastust väärivad 13. sajandil rajatud ordulinnuse varemed ja 15. sajandil ehitatud Jaani kirik.

Loodusesõpradele pakub rõõmu maakonnas asuv Soomaa rahvuspark, mille jõed vihmasel ajal üle kallaste tungivad ja lähedalasuvad metsad ning põllud põhjalikult üle ujutavad.

See on põnev looduse vaatemäng, kuid veidi ebamugav kohalikele elanikele, kes saavad suurvee ajal vaid paatidega ringi liikuda.

9

Puhkuseplaanid Ida-Eesti Ida-Eesti on täis põnevat avastamist. Reisi on hea alustada Peipsi järve äärest Sibulateelt – ühest omanäolisemast Eesti piirkonnast. Peipsi äärt mööda lõunast põhja liikudes avaneb teelisele ainulaadne Peipsiääre kultuur, mis on segu Eesti talupoja-, Saksa mõisa- ja vene vanausuliste kultuurist. Kohti, kust kindlasti läbi tasub astuda, jääb tee peale üsna mitu. Vanausulistele pühendatud Varnja ja Kolkja muuseumid keskenduvad 17.-18. sajandil Venemaalt saabunud pagulastele, kes õigeusu kirikuga vastuollu sattununa asusid elama siiapoole Peipsi kallast. Muuseumides saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid ja kuulata toredaid seiku piirkonna kultuuriloost. Kunstisõpradele pakub reisil elamusi ambulARToorium, süüa saab muuhulgas Sibularestoranis, mille tagant mööda väikest külatänavat jõuab Kostja sibulatallu. Kostja juures näeb vanausuliste traditsioonilisi sibulakasvatuse võtteid ning peremees räägib, kuidas vanasti sibulaid kasvatati ja kuidas tänapäeval kohalikud oma aiasaadusi maha panevad, üles võtavad ja müüvad. Tee peale jääb ka terve rida ööbimispaiku alates kämpingutest kuni lossini Alatskivil, nii et Sibulateed võib uudistada mitu päeva. 1885. aastal valminud suurejooneline Alatskivi loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi – Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul.

Peipsi kallast mööda edasi põhja poole sõites jääb teele 1300 elanikuga Mustvee linnake, kus tegutsevad ainulaadne Heino Lubja kaalumuuseum, Vanausuliste Koduloomuuseum ning lausa viis kirikut. Veel asub Mustvees üks Kalevipoja lingukividest ning II maailmasõjas hukkunute ühishaud, monument Leinav tütarlaps.

Veidi pärast Mustveed algab Ida-Virumaa maakond.

Piki Peipsi äärt Vasknarva suunal itta liikudes jõuab tee lõpuks välja Narva jõeni, mis on ühtlasi piiriks Venemaaga.

Vasknarva küla ise on ehe peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg-külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat. Siit mõnikümmend kilomeetrit Jõhvi poole jääb 19. sajandi lõpus rajatud Kuremäe nunnaklooster.

Kirde-Eesti on kontrastiderohke maakond, kus eriliselt kaunis loodus seguneb suurtööstusega.

Siin laiub Eesti kõige suurejoonelisem looduslik vaatamisväärsus, 20 km pikkune Ontika pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, kulgedes

10

Narva Sakalt Toilani. Pankrannik on kuni 56 meetrit kõrge ning sellelt avanevad hingematvad vaated Soome lahele.

Looduslikku silmailu pakuvad veel Kurtna järvistu nelikümmend eripalgelist järve ning üle 80 meetri kõrged Vaivara Sinimäed, mille jalamil asuvad Vaivara Huvikeskus ning sõjaajaloole keskenduv muuseum. Üsna Vene piiri lähedal, Boroni jõe ürgorus on säilinud üle 100-aastased puistud, kus inimene pole loodusele vahele astunud. Ürgmetsa ilmestavad veel 1,5 m kõrgused laanesõnajalad ning paks samblakiht puudel. Jõeorus paljanduvad 400 miljoni aasta vanused kesk-devoni kivimid. Ürgse looduse keskelt viib tee edasi 1345.aaastal linna staatuse saanud Narva. Tänapäeval Eestit ja Venemaad eraldav Narva jõgi oli juba viikingite ajal oluline veetee ning selle kallastele kerkinud Narva linn on läbi sajandite olnud tähtis rahvusvahelise kaubanduse keskus. Linna õitsengu aeg oli XVII sajandil, kui loodi ainulaadne Narva keskuse arhitektuuriline ansambel. Majade kivikatused, portaalid, nikerdatud kivikaunistused ja tuulelipud andsid vanalinnale piduliku ilme. Aastal 1700 algas Narva lahinguga just siin kurikuulus Põhjasõda.

Uhke vanalinn hävis teises maailmasõjas peaaegu täielikult, kuid sellele vaatamata on tänapäeva Narva oluline kultuuri – ja turismikeskus Eesti idapiiril. Elamuslikku vaatepilti pakuvad suursugune Hermanni kindlus ja sellest otse teisel pool jõge kõrguv Ivangorodi kindlus ning 19. sajandil

Puhkuseplaanid valminud uhke Kreenholmi manufaktuur Varesesaarel.

Nõukogude Liidu päevil kujundati Ida-Virumaast Eesti üks suurimaid tööstuskeskusi ning tolleaegset pärandit võib piirkonnas tänapäevalgi kõikjal näha. Üheks ehedamaks näiteks sellest võib pidada Sillamäe linna Narvast mõnikümmend kilomeetrit läänes. 1947 hakati Sillamäe-

le rajama salajast uraani rikastamise tehast ning senise paari tuhande asukaga linna elanikkond kasvas vähem kui paarikümne aastaga viiekordseks. Tänapäevalgi on Sillamäe oluline metallitööstuslinn, mille ilmet kujundavad lisaks tööstusele suurejooneline stalisnistlikus stiilis elamuarhitektuur ning kena merevaade.

Lääne-Eesti Lääne-Eesti oma liivarandade, liigirohkete rahvusparkide ning arvukate saartega on olnud armastatud kuurordipiirkond ning siia on läbi aegade saabunud puhkajaid nii Skandinaaviast kui Venemaalt.

Alustage oma reisi väikese puhkusega Eesti loodetipus ROOSTA PUHKEKÜLAS (vaata lk.113), mis pakub nii aktiivset tegevust, kui ka võimalust nautida rahulikku looduspuhkust. Nõval, Noarootsis ja Vormsi saarel saab tutvuda Rannarootslaste kultuuripärandiga, Vormsi kalmistul näeb ka maailma suurimat rõngasristide kogu.

Läänemaa pealinn Haapsalu on hinnatud kuurort, kus on käinud suvitamas ja mudavanne võtmas nii kroonitud pead kui kultuuritegelased. Haapsalut on läbi ajaloo külastanud ka Vene riigipead ja keisrikoja liikmed. Linna tuntumaid vaatamisväärsusi – promenaad – annab kuurortlinnale oma õhustiku: paadisõidud, muusikud, piknikud, kunstnikud ja õhtused kontserdid. Siinsamas jalutas ja nautis päikeseloojanguid omal ajal helilooja Pjotr Tšaikovski. Veel püüavad Haapsalus pilku on 13. sajandist pärit piiskopilinnus ja Toomkirik.

Loodusesõbrad ja linnuvaatlejad on Läänemaale samuti teretulnud. Matsalu rahvuspargis ootavad avastamist liigirikkad puisniidud, enam kui 400 miljonit aastat tagasi tekkinud paekivist rannaastangud, vanad talumajad ja kalurionnid. Matsalu laht on üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku Arktika ja Lääne-Euroopa vahel.

Pärnumaa on samuti paik, kus nautida ilusat loodust, mererandu ja kultuurisündmusi. Tõstamaale, Riia lahe põhjakaldast paar kilomeetrit sisemaa poole jääb maakonna üks väheseid mõisasid. Pärnu lahe rannikuäärne alevik Audru rõõmustab seiklushimulisi – siin saab oma võimed proovile panna seikluspargis ning pärast Valgeranna kuulsal valgel liival puhata ja päikset võtta.

Külastada tasub ka muistset Soontagana maalinna, Eesti Muuseumraudteed Lavassaares ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi Kurgjal. Pärnumaa pärliteks on veel UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu

Kihnu saar saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga.

Suvepealinnal Pärnul on endise hansalinnana pikk ja värvikas ajalugu. Vanalinnas, mis on küll väike, kuid väga kaunis, saab nautida keskaegset arhitektuuri, sooritada sisseoste arvukatest kauplustest ning istuda mõnes mõnusas kohvikus. Pärnu on juba rohkem kui sada aastat tuntud ka populaarse suvituspaigana. Kuurordi sünniks loetakse 1838. aastat, mil avati esimene asutus, kus pakuti soovijaile mereveega vanne ja meresuplust ning sauna.

Pärnule praegugi omased pargid, puiesteed ja elegantne arhitektuur hakkasid linna ilmestama veidi hiljem. 1890. aastal alustas tööd uus supelasutus ning samal aastal kanti Pärnu Venemaa keiserlike kuurortide nimistusse.

Pärnus viibides käige kindlasti jalutamas kaunil rannapromenaadil ning hingake värsket õhku rannapargi mändide vahel.

11

Matkamaailm Matkavarustuse müük ja rent Jaama 12, Nõmme, Tallinn, Harjumaa. +372 5822 8968  +372 670 1231 info@matkamaailm.ee  www.matkamaailm.ee

Puhkuseplaanid Saared

Angla tuulikud Lääne-Eesti on rikas saarte poolest ja suurimaid neist – Hiiumaad ja Saaremaad on kindlasti põnev ise vaatama sõita.

Hiiumaa ilus ja puutumatu loodus ning toredad inimesed on alati külalisi ligi meelitanud. Juba 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Suviti tullakse siia mõnulema kilomeetripikkustele liivarandadele Tahkunas ja Kõpu poolsaarel. Kui juhtud Hiiumaale juuli lõpupoole, siis ootab sind suurepärane muusikaelamus! 18.21. juulini toimub Kassaris HIIU FOLK (vaata lk.120), üks Eesti suurimaid folkmuusikaüritusi, kus saad aega veeta mõnusat muusikat kuulates, tantsides ja harivates töötubades osaledes.

Huvitav vaatamisväärsus on Hiiumaaga tammteedega ühendatud Kassari saar, mis on nagu omaette väike maailm, kus võib muretult puhates veeta mitu päeva. Siinses restoranis LEST&LAMMAS (vaata lk.116) saab nautida tõelist Hiiumaist toidulauda ning öömaja ja aktiivset tegevust pakutakse KASSARI PUHKEKESKUSES (vaata lk.116). Neil, kellele meri eriti südamelähedane on, soovitame end sisse seada KASSARIOTSA PUHKEMAJJA (vaata lk.116), mis asub vanas kalurikülas ja on tervelt kolmest küljest merega ümbritsetud.

Neile, kes ihkavad rahule ja kaunile loodusele vaheldu-

seks midagi elavamat, on suurepärane koht aja veetmiseks ööklubi CARRIBA (vaata lk.116) Käinas. Pärast lõbusat peoõhtut ootab mõnus öömaja kohe sealsamas, LÕOKESE HOTELLIS (vaata lk.116).

Perega reisil olles valige ööbimiseks hubane ja taskukohane HOTELL LIILIA (vaata lk.116), mille väliterrassiga varustatud restoranis pakutakse maitsvaid toite nii lastele kui täiskasvanutele.

Saaremaa on Eesti suurim saar, mis asub Läänemeres Hiiumaast lõuna pool. Saar on olnud asustatud umbes 8000 aastat ja selle aja jooksul kuulunud Saksa, Taani, Rootsi ja Venemaa koosseisu. Tänu asupaigale ja isoleeritusele on Saaremaa säilitanud oma unikaalsuse. Külades on säilinud väga vanad kiviaiad ja rookatustega majad, kõikjal võib näha vanu tuulikuid.

Saaremaa ainus linn on Kuressaare, mida teatakse kui muistset turu- ja kaubavahetuskohta. Kuressaare pargi keskel asub piiskopilinnus, mis on Balti riikides ainus täielikult säilinud keskaegne kindlus. Praegu asub lossis muuseum, kus on üleval näitused linna ajaloost. Linnuses jalutades saab imetleda selle hästi restaureeritud interjööri ja vaadata kõhedusttekitavaid piinariistu ja vanglakoopaid. Aastal 1840 avati Kuressaares esimene sanatoorium ja sellest ajast peale on Saaremaa hinnatud puhke- ja tervisekeskus. Käige kindlasti ära mõnes saare kuulsatest spaadest ning nautige rannapuhkust ja Saaremaa kaubamärki – maitsvat koduõlut!

13

Loodushoidlik matkaja on metsa alati oodatud

Metsaonnid ja metsamajad annavad peavarju Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub metsas ööbimiseks nii tasulisi kui ka tasuta võimalusi.

Looduses puhkajad võivad kasutada ettevalmistatud telkimisalasid ning metsaonne ja metsamaju. Teenus on mõeldud nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele. Telkimisalad, metsaonnid ja metsamajad paiknevad tavaliselt asulatest ning elava liiklusega teedest eemal. Nii metsamajad kui ka metsaonnid on lihtsad ehitised. Enamasti on tegemist ühe ruumiga, mille sisustus on spartalik: laud, pink, lavatsid ja tulease.

Ülevaade RMK metsaonnidest maakondade kaupa  Ida-Virumaa: Varessaare, Muraka, Seljandiku.  Hiiumaa: Kalurikoja, Kapasto, Metsapere, Tihu.  Pärnumaa: Kaubaru, Laiksaare, Soontagana.  Valga- ja Võrumaa: Kautsi, Kivi, Pähni.  Jõgeva- ja Tartumaa: Kukemetsa.  Põlvamaa: Laho, Liipsaare, Rebasmäe, Öökulli.  Saaremaa: Ninanuki, Sopi.  Harju-, Järva- ja Raplamaa: Saeveski.  Lääne-Virumaa: Tudu.

Tasuta võimalused Tasuta ööbimise võimalust pakutakse riigimetsas telkimisaladel ja metsaonnides. Telkimisaladel on olemas vajalikud rajatised: lõkkease, varikatus ja kuivkäimla.

Metsaonn on ehitis, mis on rajatud või kohandatud turistide ja looduses puhkajate tarbeks. Metsaonni uks ei käi lukku, sinna võib sisse astuda iga inimene. Kuna metsaonn ei taga omaette olekut, siis sealse majutuse eest tasu ei võeta. Metsaonni ei saa broneerida, kehtib põhimõte “kes on ees, see on mees”.

Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.rmk.ee saad teada iga metsaonni täpsed koordinaadid ja seal pakutavad tingimused.

Samuti on lehel kirjas, millised metsaannid onni läheduses kasvavad ja milliseid huviväärsusi võid ümbruskonnast leida.

Metsaonni kasutamise reeglid  Ära ööbi seal üle ühe öö.  Kui metsaonni tuleb veel keegi, siis tee ka talle ruumi.  Kasuta küttepuid säästlikult.  Jäta kuivi puid ka järgmisele tulijale.  Lahkudes jäta ämber maha tühja ja puhtana.  Korista enda järelt, et pärast Sind oleks metsaonn puhas.

14

Foto: RMK

Huvitav fakt Sopi metsaonn, mis asub Saaremaal Sõrve puhkealal, on tuntud kui Saaremaa esimene metsavahimaja. Hoone on ehitatud 1795. aastal, mil Balthasar von Campenhausen töötas välja esimest riigimetsa korralduse kava: ta mainis selles, et Sopi metsavahiks on määratud Kiviste Andres.

Onni ümbritsevas metsas on palju rändrahne. Siin võib näha sõjaaegseid tankitõrjeliine, vanu kiviaedu ja hagude peale rajatud sissesõiduteed.

Loodushoidlik matkaja on metsa alati oodatud

Tasulised võimalused Tasulist riigimetsas ööbimise võimalust pakutakse metsamajades. Need on rajatud või kohandatud eelkõige sellistele turistidele, kes kavandavad oma loodusmatka põhjalikumalt. Metsamaja uks käib lukus. Kuna sellega tagatakse majas viibijatele omaette olek, tuleb maja kasutamise eest maksta nn võtmetasu. Olenevalt asukohast jääb metsamaja ühe ööpäeva hind 30 ja 50 euro vahele. Maja kasutamine tuleb enne kokku leppida. Tasub meeles pidada, et metsamaja võid kasutada järjest vaid kaks ööpäeva. Metsamaja saad broneerida aadressil puhkus@rmk.ee või telefonil 676 7532.

Metsamaja kasutamise reeglid  Kasuta küttepuid säästlikult.  Maja ja varustus peab Sinust maha jääma terve ning puhtana.  Võti jäta varem kokku lepitud kohta.

Ülevaade RMK metsamajadest maakondade kaupa  Harju-, Järva- ja Raplamaa: Vanapagana, Pedassaare.  Valga- ja Võrumaa: Vällamäe, Pullijärve, Soontaga.  Põlvamaa: Kõverajärve, Luige, Ilumetsa, Kooraste, Meelva, Praali, Päikeseloojangu, Värska (kaks maja).  Pärnumaa: Kilingi-Nõmme.  Viljandimaa: Karuskose.  Hiiumaa: Leemeti.  Jõgeva- ja Tartumaa: Endla.

Huvitav fakt Sakala puhkealal asuvas Vanapagana metsamajas oli 1964. aastal valminud filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” peategelase Jürka eluase. Hoone teisel korrusel on avatud selle filmi tegemist kajastav fotonäitus.

Jevgenia Zõbina

15

Aktiivne puhkus intervjuu

Jalgrattaga läbi Eesti

16

Fotod Arne Türksoni blogist: arneareng.blogspot.com

Möödunud aastal avas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Eesti pikima, 370-kilomeetrise matkatee. Rada saab alguse põhjarannikult Oandust, lookleb läbi metsade ja soomaastike, ning jõuab lõpuks Läti piiri ääres Iklas taas mere äärde välja.

Kogenud hobisportlane Arne Türkson, kes mullu suvel raja koos kahe kaaslasega jalgratastel läbis, usub, et hea ettevalmistuse korral on teekond jõukohane ka päris algajale matkasellile.

helist sobivust. Proloogil selgus, et üsna mitmele meist oleks Baltimaade läbimine antud ajaliimiidi piires üle jõu käinud, niisiis otsustasime veidi väiksema seltskonnaga teha nädalapikkuse rattamatka Eestis. Kuna meedias oli reklaamitud äsja avatud RMK matkateed, siis tegimegi lõkke ääres istudes ja asja arutades otsuse sooritada “Hullu Balti tuuri” asemel “Hell Eesti tuur”.

Eesmärgiks sai Oand-Ikla matkarada võimalikult täpselt läbida.

Tõeliste matkahuvilistena asusite Oandu-Ikla rada katsetama vahetult pärast selle avamist.

Tegelikult oli meil Suusahulludega (Tartu samanimelise spordiklubi liikmetega) kavas korraldada 10-päevane Balti tuur. Tahtsime sõita jalgratastel Tartust Vilniusesse. Enne tuuri korraldasime 2-päevase proloogi Eestis, et testida matkavarustust ja seltskonna omava-

Milliseid ettevalmistusi tegite ja mida kaasa võtsite?

Esmane ettevalmistus oligi proloog, mille tarbeks hankisime korralikud rattakotid. Toidu võtsime nädalaseks matkaks Tartust kaasa. Ühisvarustuses oli 1 suur telk, lisaks 2 priimust ja toidunõud. Veel oli kaasas Regio maanteeatlas ja mobiilis töötav GPS rakendus. Rajal hankisime RMK infopunktist täpsemad paberkaardid.

Aktiivne puhkus intervjuu

Kuidas matk läks? Kas puutusite teel kokku mingite sest kõik matkalised olid varem rattaspordiga kokku ootamatustega? puutunud. Isiklikult olen käinud ka mitmenädalastel Matk kestis 6 päeva ja algul olid päevateekonnad suh- matkadel kõrgmägedes. Need on olnud füüsiliselt tunteliselt lühikesed, sest pidime ratast sageli käekõrval duvalt raskemad. lükkama. Matka lõpus sai sõita maanteedel ning liiku- Oandu-Ikla raja esimene pool, kus tuli rasket ratast läbi miskiirus tõusis tunduvalt. soostunud metsatee lükaSuurimaks üllatuseks olidta, oli kohati üsna kontiki teeolud matka esimesel murdev. Järsud laskumised Kui algaja soovib kohe tervet konarlikul metsarajal raspoolel, mil rada oli üsna rada läbida, võiks seltskonnas raskesti läbitav. Vahel pidike pagasiga nõudsid väga me kahekaupa kõiki rattaid head ratta valitsemise osolla mõni kogenum kaaslane, järsust nõlvakust üles lükkakust. Algaja võiks esimesel kes matkatarkusi tutvustaks ning ma ning allatulekul kõvasti korral läbida näiteks pool varustust komplekteerida aitaks. pidurdama. Sügaval metsas rajast. Matkatee Põhja-Eessattusime ühe ilmselt varasti poolne osa sobib pigem tatud ja rüüstatud sõiduauto otsa, millest politseile tea- jalgsimatkajale, alates Aegviidust aga saab ka rattaga tasime. Aegviidus eksisime rajalt ja olime sunnitud 10 ilusti hakkama. Kui algaja soovib kohe tervet rada läbikm pikkuse lõigu läbima rabas, mis polnud jalgrattaid da, võiks seltskonnas olla mõni kogenum kaaslane, kes lükates just kõige mugavam. Lõppkokkuvõttes aga tegi matkatarkusi tutvustaks ning varustust komplekteerida see asja ainult põnevamaks. aitaks. Kogu toiduvaru pole mõtet kaasa vedada, seda eriti jalgsi matkates. Tee peal avaneb küllalt võimalusi süüa Kuidas matkarada hindad? Kas seda võiks soovitada osta. Kui on soov raja esimene pool kindlasti jalgrattal ka päris algajale matkahuvilisele? läbida, tuleks enne omandada maastikusõidu oksused.

Meie jaoks oli tegemist suhteliselt kerge teekonnaga, Margit Trubetsky

Kohalikega koos ujumas

17

NAUDI SUVE! VÕTA OFF!

www.putukahirm.ee

Nõuandeid matkajale

Matkakott selga

“Kui päikseline matkama minnes ilm ka poleks, mõtle vihmale!” õpetab matkatarkuste kooli ManitoQ inst­ ruktor Aleksei Kuznetsov.

Kuidas end kodust välja meelitada?

Enamasti istuvad inimesed nelja seina vahel kahel lihtsal põhjusel: neil pole piisavalt teavet või puudub selge siht.

Samuti pole internetis kõikehõlmavat infot selle kohta, kuidas ja kuhu matkama minna. Internetist leitav teave on killustatud ja kohati vastuoluline. Inimesi hoiab tihti kodus ka selge eesmärgi puudumine. See eesmärk võib olla ju ka lihtsalt soov minna jalutama tänavakärast eemale. Alustuseks võid seada sammud linnast välja või ka üksnes parki, korraldada seal pikniku ning mängida läbi eesootava matka stsenaariumi koos kõigi matkatarvete ja asjakohase riietusega. Võid võimaluse korral süüdata tunnikeseks lõkke, keeta teed ja kuulata metsamühinat või mere- ja tuulekohinat. See aitab astuda koduuksest välja ja alustada teekonda uue eesmärgi poole, kus avanevad juba uued sihid, mille vahel valida.

Kui on tekkinud mõte minna matkama, siis mida pakkida seljakotti?

Seljakott peaks olema mugavate õlarihmadega ning sellel võiks olla ka vöörihm. Kui kott ripub õlgadel, siis langeb selle kaal lülisambale. Enamik vöörihmaga koti raskusest kandub aga puusadele. Mis puutub seljakoti sisusse, siis ükskõik kui kena on ilm matkama minnes, tuleb alati arvestada sellega, et võib hakata sadama.

Kindlasti tuleb kaasa võtta veekindlad riided. Isegi siis, kui suvi on soe, tuleb seljakotti pakkida varukomplekt kergeid rõivaid. Sünteetiline materjal kurnab suvisel matkal keha, eelistada tuleks avaraid puuvillaseid riideid. Meil armastavad inimesed riietuda liiga soojalt.

Kõige parem on panna end riidesse kihiliselt, et vajaduse korral saaks midagi ära võtta või juurde panna. Mõistlik on selga panna pikkade varrukatega särk ja selle peale fliis või villane kampsun – ära unusta ka tuulepluusi või teksajakki. Puhkepeatuse ajal saad märjad riided kuivama panna ja siis läheb vaja vahetusriideid.

Millised on kõige paremad jalatsid?

Enamik algajaid matkajaid eksib jalatsite valikul. Tavaliselt pannakse jalga ketsid või tossud. Aga ketsid ei

sobi pikema maa käimiseks isegi asfaldil, kuna nendega teed jalad katki, ja tosse kandes võivad Sind vigastada oksad. Ideaalne variant on matkasaapad. Matkajalatsite pealt ei tasu kokku hoida, sest ebamugavad jalatsid võtavad vähimagi käimisrõõmu ja rakkus jalad rikuvad elu mitmeks päevaks. Selleks et saaksid puhkepausi ajal märjaks saanud jalavarje kuivatada, tasub kaasa võtta kergemad n-ö laagrisolemise jalatsid.

Kas nüüd võibki teele asuda?

Enne matkaleminekut soovitan koti raskuse järele proovida, pannes sinna kaks suurt veepudelit: nii saad aimu, milline tunne on seljakotti kanda pärast kahetunnist matka. Paljud ei mõtle ka sellele, et öö hakul võib olla metsas väga tuuline ja külm. Pea ja käte kaudu kaotab inimene kõige rohkem soojust, seepärast soovitan seljakotti torgata ka mütsi ja kindad. Kuuma ilmaga peavad käepärast olema päikesekaitsekreem ja peakate. Ära unusta, et sääsed ja teised putukad jõuavad kõikjale: võta kaasa putukatõrjevahendid ning kasuta neid.

ManitoQ

Matkatarkuste kooli asutasid 2007. aasta märtsis matkaklubis 7Vetrov kaks instruktorit: Jevgeni Dernovõi ja Aleksei Kuznetsov. ManitoQ jagab looduses toimuvateks sportlikeks ja perematkadeks vajalikke kogemusi noortele ning kõigile neile, kes soovivad veeta aega linnast väljas. ManitoQ õpetab turvalise looduses viibimise oskusi ja reegleid, korraldab seikluskursusi ning annab nõu matkamarsruutide ja -varustuse kohta.

ManitoQ koduleht asub aadressil www.manitoq.com.

Jevgenia Zõbina

19

Suvised ohud

Ülekuumenemine ohustab kõige enam väikelapsi ja vanemaid inimesi. Ülekuumenemise vältimiseks kanna heledaid, avaraid ja õhku läbi laskvaid riideid, peas rätikut või mütsi. Väldi liigset füüsilist pingutust, viibi varjus ja joo palju vett. Ülekuumenemise korral tee jahedaid ja niiskeid kompresse, kata põletada saanud nahapind niiske rätikuga, väldi meres ujumist ning muretse apteegist päikesepõletuse järgseks kasutamiseks mõeldud kreem. Liigne päikesevõtt põhjustab kortsude, pigmentatsioonihäirete ja nahavähi teket.

Sügeleva ja punetava sääsehammustuse korral aitab teepuuõli. Mesilase või herilase nõelamise puhul vajab kannatanu aga märksa tähelepanelikumat jälgimist – allergilise reaktsiooni (śokk, hingamisraskused) korral aitavad allergiavastased ravimid. Konsulteeri kindlasti ka arstiga või vii kannatanu haiglasse. Iga puugihammustus ei ole ohtlik. Kui lähed puugiohtlikku piirkonda, kanna heledaid riideid ja piserda neile puugitõrjevahendit. Kontrolli hoolikalt hiljem nii riided kui kogu keha.

Puugi eemaldamiseks kasuta pintsette – haara nendega puugi pea võimalikult naha lähedalt ning tõmba puuk otse ettevaatlikult välja. Näppudega pigistades, puugi keha muljudes või keerates võid nakkust hammustuskohta edasi viia ja ohtu suurendada. Rästikuhammus-

tuse korral tuleb kannatanu kindlasti haiglasse viia või kiirabi kutsuda (tel. 112). Enne spetsialisti saabumist toesta või lahasta hammustada saanud jäse (ära tõsta seda kehast kõrgemale) ning hoolitse selle eest, et haige saaks võimalikult palju juua. Mitte mingil juhul ei tohi mürki välja imeda, pigistada, teha hammustuskohta lõiget vms.

Suplemine on suvel suurepärane võimalus end jahutada ja karastada. Tundmatu ujumiskoht ei ole aga kindlasti parim paik, kus sooritada efektseid vettehüppeid – igal aastal toob see endaga kaasa rohkelt õnnetusi ja isegi surma. Vee all võib lisaks kividele olla ka teravaid puuronte, roostes konservipurke jpm. Just järvevees on isegi pisemate haavade puhul surmava teetanuse bakteri saamise oht ülisuur. Kui oled end järves vigastanud, pea esimesel võimalusel nõu arstiga. Ära ülehinda oma võimeid – ujumiseks piisab kõhuni ulatuvast veest. Kui soovid ujudes läbida pikki vahemaid, tee seda paralleelselt kaldaga. Sportlikud eneseületused jäägu ujulasse!

Alkohol ja ujumine ei sobi kokku! Kõige rohkem veeõnnetusi juhtub just joobes inimestega. Uppuja päästmiseks pead esmalt olema kindel, et suudad abi pakkuda. Enne uppuja järele sööstmist veendu, et on helistatud telefonile 112!

21

Persoonilugu

Tõnu Trubetsky:

Mulle meeldib reisida!

Kuidas sul läheb, tegutsed aktiivselt bändiga?

Raadiotesse on jõudnud laul „Kaarlilinna õhtud“. See tähendab, et oodata on uut plaati. Varsti, tõenäoliselt 1. juunil on oodata uut singlit “Helsinki”.

Miks just “Helsinki”? On sul selle linnaga mingi side?

Oleme Vennaskonnaga palju Helsingis esinenud, seal elab meil mitmeid sõpru. See linn on meile tuttav ja kodune, kuigi mitte nii kodune, kui Turu, kus elasime terve bändiga üheksakümnendate algul. Praegu on Vennaskonnaga käsil kontserttuur – Linnusetuur 2013, suve jooksul esineme näiteks Haapsalu piiskopilinnuses, Kirumpää ordulinnuses Võru lähedal, vanas kalasadamas Ida-Virumaal Purtse vasallilinnuse juures, lisaks veel mõned kontserdid Ugandis (Tartu- ja Põlvamaal).

Suvi möödub sul niisiis Eestimaal ringi sõites. Kas kontserttegevus on sinu jaoks töö või hobi?

Nii üht kui teist, vahel töö, vahel hobi. See oleneb sa-

22

fotod: erakogu

geli esinemiskohast – kui on lahe esinemispaik, näiteks lossivaremed või mõni muu vabaõhukoht ja meeldiv publik, esinen hea meelega ega tunne, et teeksin tööd.

Kus sulle kõige rohkem meeldib?

Pärnus. Alati on meeldinud. Sealne miljöö ja mere lähedus sobivad mulle. Enne sõjaväge mõtlesin minna isegi meremeheks õppima. Sõjaväest tagasi tulles olid peas aga väheke teised mõtted, tahtsin hoopis bändi teha. Veel meeldib Võrus, seal olen suviti päris tihti ühe hea sõbra juures, samuti Viru-Jaagupis ning Setumaal, kuhu ka vahel suvitama satun.

On sul endal ka kusagil suvekodu?

Mul on Viljandimaal Mõisakülas suvekorter, aga seal olen harva. Alustasin remondi tegemist, aga see on pooleli ning hetkel seal elada ega suvitada eriti hästi ei saakski. Mõisakülas meeldib mulle seetõttu, et sealt saab kergesti Lätis, ühel mu lemmikmaal käia. Minu majast kilomeetri kaugusel on Läti piir.

Persoonilugu Kas reisid terve perega?

Meeldis sealne gooti stiilis raekoda, mis meenutab Tallinna oma, aga on kõvasti uhkem ja dekoratiivsem.

Jah, ikka. Lapsed on alati väga rõõmsad ja elevil, kui ku- Klubi, kus Brüsselis esinesime, asus samuti vanalinnas hugi minek on. Neile meeldib ringi sõita. Vahel tuleb ja on üks väheseid omalaadseid Belgias üldse, kuna kogu perekond kontserdile rokkmuusika pole kohakaasa ja siis oleme teinud sellilike hulgas eriti levinud seid spontaanseid Eesti tuure, ning seal pole kunagi et veedame näiteks päeva või olnud märkimisväärEi, mulle meeldib reisida. kaks Tartus, sealt edasi sõiset punkliikumist ega Isegi kui see piirdub ainult dame paariks päevaks Võrru punkbände. esinemiskohta ja sealt tagasi ning seejärel Virumaale. PärAntwerpeni kontserdi eel sõitmisega. nus käin ka suve jooksul kindning järel ööbisime Bellasti mitu korda. gias ühe kohaliku muusiku maamajas. Sealne Kui tihti sa esinemistega seoses või ka niisama välis- külaelu jättis väga helge mulje – laiad niidud hobuste maale satud? ja lammastega, valged majad, sõbralikud maamehed külakõrtsis jne. Belgia maaelu tundus üsna erinev suureMitte just liiga tihti, aga mõned korrad aastas ikka. mate naabrite – Saksamaa ja Prantsusamaa omast. Sama Viimased esinemised on olnud Riias, kaugematest turnee jooksul esinesime ka Prantsusmaal Lilles, mis kontsertidest viimased olid 2011. aastal Belgias ja meenutas küllaltki palju Pariisi.

Prantsusmaal The Flowers of the Universe’iga. Belgias Järgneb Brüsselis oli aega ka niisama ringi vaadata.

Lääne-Virumaal

23

Persoonilugu

Bändiga Indias Millised reisid sulle veel ereda mulje on jätnud?

Olen oma bändidega üsna palju riike läbi käinud, üheks suurimaks elamuseks oli aga kindlasti New Yorgi turnee 1999. aastal. Esinesime seal maailmakuulsates rokiklubides, muuhulgas legendaarses CBGBs, mis tänaseks on juba kahjuks suletud. Ööbisime Manhattanil Harlemi piiril ühe kohaliku tüübi juures. Reisi ajal kellegi kodus ööbida on alati huvitavam, saab kohapealsest elust teistsuguse pildi kui tavaturist. New Yorgis hakkas silma see, et vedelikke müüdi poes klaaspudelites, papist mahla- ja muid pakendeid ei olnud kusagil. Manhattan ise jättis muidugi kõige ägedama mulje. Suurema osa ajast veetsime Manhattanil, aga käisime ka Queens’is, kus tekkis tunne, nagu oleksime sattunud Aafrikasse – kohalikud olid vaid tumedanahalised ning kõik kandsid etnilisi rõivaid.

Veel olen The Flowers of Romance’iga käinud Indias Dharamsalas. Esinesime seal Tiibeti Olümpiamängudel, mis oli sisuliselt protestiaktsioon Hiina kolonisatsiooni vastu Tiibetis ning korraldatud vastukaaluks

24

samal aastal toimunud Pekingi Olümpiamängudele.

Olime lõppkontserdi peaesinejad ning tegime olümpiamängudele ka hümni – Tibetan Olympic Song – mis on tänapäevani sealkandis populaarne.

Sellel reisil elasime üle päris kõheda maandumise lennukiga. New Dehlisse jõudes oli tohutu äikesetorm ning tänu sellele oli lennukil väga raske maanduda. Viiendal katsel see siiski õnnestus, selleks ajaks aga ei olnud meist keegi enam kindel, et eluga maa peale jõuame. New Dehlist sõitsime liinibussiga kaugele põhja, Hiina piiri äärde Dharamsalasse. Pidime sõitma öö läbi ja kogu aeg oli palav ning mingeid liikluseeskirju keegi ei tunnistanud. Autod Indias kihutavad väga kiiresti ja kaootiliselt ning nende vahel liiguvad veelgi kaootilisemalt nii inimesed, koerad kui ka lehmad.

Perekonnaga me nii kaugele reisinud ei ole, aga korra oleme teinud lastega pikema autoreisi läbi Euroopa ning mõned aastad tagasi, kui nooremad lapsed veel üsna väikesed olid, elasime kuu aega Itaalias Rooma lähedal.

Kahe lapsekäruga ja ühistranspordist sõltudes oli Itaalias elamine üsna suur peavalu. Tundub, et itaallased

Persoonilugu

Lastega Poolas liiguvad väikeste lastega vaid äärmise vajaduse korral ja kindlasti autoga. Muul viisil lastega liikumiseks puuduvad seal igasugused tingimused. Rooma metroos vaadati meid lapsekärudega nagu tulnukaid ja kuna rongid olid inimesi paksult täis, oli peale- ja mahaminek eluohtlik.

Sageli tuli meil Itaalias ka maaliini-bussiga sõita ja kuna bussijuht ei vaevunud pakiruumi meie lapsekärude pärast avama, siis pidime need lihtsalt rahvast täis bussis salongi vahekäiku panema. Iga kord tekkis sellest kaasreisijate hulgas suur poleemika – ühtesid häiris, et olime vahekäigu kinni pannud ning nad nõudsid häälekalt meilt ja bussijuhilt lapsekärude pakiruumi panemist.

Teised olid jällegi väga mõistvad ning abivalmis ja sõimasid omakorda neid, kes rahulolematud olid. Niisiis möödus tunnipikkune sõit Rooma tavaliselt suure itaalia kisa saatel. Bussijuht end sellest muidugi häirida ei lasknud ja keeras raadio põhja.

Naaberriikides Soomes, Rootsis ja Lätis ei ole lastega reisimisel mingeid jamasid olnud. Kõik kohad, kuhu oleme tahtnud minna, on olnud ligipääsetavad ja pole olnud erilist vahet, kas reisid perekonnaga või üksi.

Kas kontsertidega seoses ringi sõitmine ära ei tüüta?

Ei, mulle meeldib reisida. Isegi kui see piirdub ainult esinemiskohta ja sealt tagasi sõitmisega.

Kuhu soovitaksid meie lugejal minna?

Kui Eestis puhkamisest rääkida, siis minu enda hiljutine avastus on Aegna saar. Olime seal perega eelmisel suvel ja soovitan teistelegi. Sõit laevaga on sinna on väga mõnus ja paraja pikkusega, nii et meeldib kindlasti lastele ka. Saare metsik loodus tekitab tunde, et oled kusagil täiesti väljaspool tsivilisatsiooni, aga tegelikult paistavad Tallinna tornid üle lahe väga hästi ära. Selline naljakas kontrast.

Veel soovitan vaadata väljapoole meie igapäevast kultuuriruumi ja minna näiteks Setumaale või Peipsi äärde vanausuliste juurde.

Ise tahaksin minna uuesti Ruhnu saarele. Sõjaväes olles viibisin seal mõnda aega ja hea meelega läheks uuesti.

Dorris Tiitre

25

Perepuhkus

Nataly Kesselaiul

Mõnusa perepuhkuse veetmiseks ei pea kodust kaugele minema, sest tegevust jagub Eestis igas vanuses lastele. Muidugi on lastega reisimine alati veidi keeruline ning vahel võib ette tulla ootamatusi, kui aga enne reisi kõik ilusti läbi mõelda, saab ebaõnnestumist vältida.

Viieaastane Nataly teab omast käest, et autosõit võib väga tüütu olla. Tavaliselt tuleb tal mitmetunniseid autoreise kannatada suviti, kui koos perega Kesselaiule minnakse. "Autos läheb alati väga igavaks ja süda läheb pahaks", räägib Nataly. Tema jaoks võetakse autosõidule kaasa raamatuid, mänguasju ja alati ka oksekott.

Piinava sõidu on laps aga vapralt nõus üle elama, sest Virtsu sadamasse jõudes ootab ees pooletunnine sõit mootorpaadiga, mis tüdrukule hoopis rohkem meeldib: "see on nii äge, eriti siis, kui paat hüppama ja kõigutama hakkab!" Kesselaiul on vaid kaks püsielanikku ja hakkama tuleb saada üsna askeetlikes tingimustes. Nataly ema Helena räägib, et süüa tehakse tavaliselt lõkke peal, nõusid pestakse

26

merevees ja kui mänguasjad on juhtumisi maha ununenud, mängib Nataly näiteks nööri ja pulgaga või seikleb koos teiste suvitama tulnud lastega mööda saart ringi. "Mänguplatse saarel pole ja lapsed käivad näiteks vanu varemeid uurimas. Kui nendega kaasas käia ja selgitada, mis ühes või teises kohas kunagi olnud on, siis nad kuulavad ja uurivad huviga", räägib Helena.

Kaheksa-aastane Edyta ja tema kuuene vend Tom on oma elu jooksul üsna palju mööda Eestimaad ringi sõitnud. Ette on tulnud nii auto-, bussi- kui ka rongireise ning viimased meeldivadki lastele kõige rohkem.

"Rongis tohib ringi käia ja seal on parem hingata.

Tartu rong on nagu maja või kohvik. Sealt saab süüa osta ja laua ääres istuda ", arvab Tom. "Tartusse on lapsed alati nõus minema, sest seal on AHHAA keskus, kus on ka päris väikestel huvitav", arvab Edyta ja Tomi ema Margit. "Pärast kolme tundi AHHAAs oli ikka veel raske sealt tulema saada.

Bassein, kus sai laevu ujutada oli tõeline lastemag-

Perepuhkus

Paadiga teel saarele

net ja vaid mõni üksik vanem suutis oma järeltulijad sealt ilma kisata eemale suunata." Ühe laheda kohana on perele meelde jäänud veel piisonifarm Lääne-Virumaal. Farmis on iseäralik restoran, mille aknast saab piisoneid vaadata ja ka oma käega katsuda. Maja teisel korrusel on suur patjadega täidetud ruum, kus peetakse seminare, vaadatakse filme või puhatakse niisama. "Sattusime kord Metsiku Piisoni Salooni kontserdile ja kuna lapsed ei viitsinud õhtul väga kaua bändi kuulata, said nad mõusalt patjadel pikutada ning hoopis lastefilmi vaadata", räägib Margit.

Nii Helena kui Margit arvavad, et lastega reisimine pole sugugi keeruline. Tuleb lihtsalt natuke ette mõelda ja loov olla. Loovusega ei tohiks muidugi üle pingutada, muidu võib juhtuda nii, nagu Tomil ükskord, kui ta paariaastasena isaga kaasas olles püksi pissis. Märgade riiete probleemi lahendas isa nii, et pani lapsele püksi ajalehe. "Tom oli koju jõudes täiesti rahuloleva näoga ning tõmbas endal värske ajalehe püksist välja," meenutab Margit.

Mida lastega reisimisel silmas pidada?

AEG Puhkuseplaane tehes arvesta kindlasti sellega, et lastega koos on reisi tempo tunduvalt aeglasem, kui ainult täiskasvanud reisijate puhul.

Arvesta laste liikumiskiirusega ja nende probleemide lahendamisele kuluva ajaga ning ära planeeri ühte päeva pikki vahemaid ega liiga palju tegevusi.

TUTVUSTA LASTELE REISIKAVA Vaata koos lastega internetist üle vaatamisväärsused ning kohad, kuhu minna kavatsete ja räägi sinna juurde midagi põnevat.

Nii valdab lapsi sihtpunkti jõudes äratundmisrõõm ning nad saavd reisist palju suurema elamuse. Järgneb

27

Perepuhkus SOBIV TEGEVUS Kui plaanid pikka sõitu, võiks kaasa võtta tahvelarvuti, millest lastel on mõnus sõidu ajal filme vaadata või mängida. Lastega reisides ei tohiks enda huvisid peale suruda. Päev läbi kestvad sõidud, rohked muuseumi- ja näitusekülastused ning hilisõhtused üritused pole kindlasti see, mis ühe lapse rõõmsaks teeksid. Küsi lastelt, mida nad teha tahaksid ja mine nendega koos parem vee- või lõbustusparki, loomaaeda, mänguväljakule või metsa marjule!

Ole paindlik, jäta kindlasti endale võimalus vajadusel päevakava muuta ning ära broneeri ette kalleid ekskursioone või muud tegevust, mida pole võimalik toimumispäeval tühistada. Võib juhtuda, et lapsed jäävad tõbiseks või on lihtsalt väsinud ja nii läheb terve hulk raha raisku. Halva ilma tarbeks pane kokku nimekiri võimalikest tegevustest, mida lastega koos toas teha.

Kui plaanid matkale või pikemale jalutuskäigule minna, arvesta sellega, et jääks aega ka peatusteks ja

28

Lapsed piisonifarmi padjatoas

ümbruskonna avastamiseks. Üksluine liikumine väsitab lapse kiiresti ära ja nii võib matkateekond kogu perele tüütuks kujuneda.

Rahvarohketes kohtades liikudes lepi lastega kokku üks punkt, kus teineteist ära kaotades kokku saate.

SOBIV MAJUTUS Väikeste lastega puhkust planeerides on eriti oluline majutuskoht ette broneerida. Võib juhtuda, et sinu valitud ööbimispaigas pole vabu kohti ja nii tuleb hakata kas uut kohta otsima või suisa koju tagasi pöörduda.

Kui üksi või kahekesi reisides pole ette broneeritud öömaja just hädavajalik, siis lastega tuleks vähemalt esimeseks paariks ööks siiski majutus leida. Hotelli otsides tasub kindlasti vaadata pakkumisi peredele: peretuba on tihti soodushinnaga, samuti pakutakse väiksematele lastele tavaliselt tasuta toitlustust. Hotellile alternatiiviks võib olla ka kortermajutus, mille puhul on võimalus ise toitu valmistada ning söögikordade pealt üpris suur summa raha kokku hoida.

Perepuhkus KUI REISID IMIKUGA “Autoga reisides peab imikul kindlasti olema mugav ja hästi kinnitatud turvatool ning kaasas erinevaid mänguasju. Iga paari tunni järel tuleks teha peatus ning lasta lapsel turvatoolis olemisest puhata. Ära jäta imikut kunagi üksi, ka autosse mitte!”

Kasuta ringiliikumiseks kõhukotte ja kandelinasid, sest need jätavad mõlemad käed vabaks. Pealegi on side lapsega niimoodi vahetu – tunned kohe, kui ta magama jääb, ärkab või aevastab.

Kandelina on kaasavõtmiseks veel eriti praktiline, sest see ei võta kokkuvoldituna reisikotis peaaegu üldse ruumi.

Juba kõndivale lapsele võiks kaasa võtta jalutuskäru.

Isegi kui laps kodus enam iga päev jalutuskäru ei vaja, osutub see reisil kindlasti vajalikuks.

Tavaliselt on käru all ka korv, kuhu vanematel on mõnus kõikvõimalikke vajalikke esemeid paigutada.

Margit Trubetsky

Piisonifarmi kontserdilava uudistamas

29

Kultuur Kultuuripärandi aasta pakub põnevaid elamusi 2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile.

Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid.

Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored.

Kultuuripärandi aasta raames toimub üle Eesti palju põnevaid sündmusi, täismahus sündmustekalendri leiab pärandiaasta koduleheküljelt www.parandiaasta.ee.

Pärandiralli

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab kevadest sügiseni. Pärandiralli eestvedajaks on Eesti Vabaõhumuuseum koos kultuuripärandi aasta toimkonnaga. Pärandiralli eesmärgiks on viia kultuuri-

30

pärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli viib üle Eesti sõitma 2 “rallitiimi”, üks on Eesti Vabaõhumuuseumist ja teine Muinsuskaitseametist. Tiimikoosseisud vahelduvad ja kaasa sõidavad kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ja loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud. Need autod läbivad aasta jooksul varakevadest sügiseni tuhandeid kilomeetreid Eestimaa teedel, et kutsuda inimesi üle Eesti arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Kõik pärandiralli sündmused on osalejatele TASUTA.

Kultuur Pärandiralli etapid: 6. juuli Avinurme (Ida-Virumaa) 10. august Pikavere/Kurese (Pärnumaa) 17. august Kõlleste (Põlvamaa) 24. august Salla (Lääne-Virumaa) 31. august Raikküla (Raplamaa) 7. september Alatskivi (Tartumaa) 14. september Hargla (Valgamaa) 27. september Pöide (Saaremaa) Igas paigas on ürituse sisu uus ja peamiselt sealsele kandile keskenduv.

Täpsem info: Elo Lutsepp, projekti koordinaator Eesti Vabaõhumuuseum elo@evm.ee, Tel 53444769

Peeter Suure merekindluse aastasada

Retkede ajakava 2. juuni – Haapsalu-Ungru-Rohuküla-Pullapää-Haapsalu (koostöös Looduse Omnibussiga) 9. juuni – Naissaar 16. juuni – Kakumäe 29. juuni – Saaremaa: Sõrve-Ninase-Papissaare-Orissaare-Muhu (koostöös Looduse Omnibussiga) 7. juuli – Astangu 15. juuli – Hiiumaa: Tahkuna poolsaar, militaarmuuseum ja I-IIMS rajatised, tuletorn, Lehtma sadam (koostöös Looduse Omnibussiga) 20. juulit – Vääna-Suurupi-Viti-Naage-Humala-Vääna-Posti (koostöös Looduse Omnibussiga) 27. juuli – Paldiski (koostöös Looduse Omnibussiga) 3. august – Osmussaar (koostöös Looduse Omnibussiga) 7. september – Sinimäed-Utria-Meriküla-Riigiküla (koostöös Looduse Omnibussiga) Järgneb

Foto: Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti fotoarhiiv

Keskaegse linnuse tunneb ilmselt ära igaüks, aga 20. sajandi militaarrajatised vajavad sageli näpuga näitamist, sest me ei oska neid esmapilgul muuks kui betoonihunnikuks pidada. Kus asuvad 20. sajandi Eesti militaarpärandi kõige põnevamad objektid? Mida neid uurides arvesse võtta ja mis neist edasi võiks saada? Kultuuripärandi aastal läheme kohapeale, saame targemaks ja

arutame alternatiivide üle. Kuni septembrini kutsuvad Eesti parimad militaarpärandi tundjad huvilisi kaasa retkedele üle Eesti. Mitmed reisid toimuvad Tallinnas, nendest saab osa võtta jalgsi või rattaga; mitmesse sihtpunkti läheme laevaga ja päris mitme retke korraldamisel sõidutab meid Looduse Omnibuss.

Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude tunnelid Astangul nn Mäeküla klindis.

31

Kultuur Külastusmäng Unustatud mõisad 2013 Kakskümmend kuus mõisat, milles asuvad koolid, on külalistele sel aastal kuuel päeval avatud. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Suure-Kõpu mõis

Külastusmängus osalevad mõisad maakonniti: Harjumaa

• Vasalemma • Vääna • Ruila

Hiiumaa

• Suuremõisa

Ida-Virumaa • Maidla • Illuka

Jõgevamaa

• Puurmani • Luua

Järvamaa

• Aruküla • Roosna Alliku

Lääne-Virumaa • Kiltsi • Vasta • Lasila • Muuga

32

Põlvamaa • Räpina • Mooste

Pärnumaa

• Tõstamaa • Võidula

Valgamaa

• Aakre • Hummuli • Palupera

Viljandimaa

• Suure-Kõpu • Heimtali • Pärsti • Õisu

Võrumaa • Rogosi

Külastuspäevad 27. juuni; 6. juuli ja 7.juuli; 27. juuli ja 28.juuli; 10.august Mõisad avatud 10.00 kuni 18.40 Külastustasud: pered 3.20 EUR täiskasvanud 1.60 EUR õpilased, pensionärid 0.90 EUR Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt kümmet mõisat külastanute vahel loositakse välja kutsed sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale teatrietendusele. Loositakse välja 25 üksikkutset ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Lisaküsimustele õigesti vastanute vahel läheb loosimisele 10 ajalugu ja Eesti mõisaid tutvustavat raamatut. Loosimisel osalemiseks saatke külastajaraamatu viimane leht täidetuna hiljemalt 23. augustiks 2013. a Viljandimaa Arenduskeskusesse aadressil Vabaduse plats 6, Viljandi 21020..

Pärandiaasta suvise programmi leiab leheküljelt www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender Värsked uudised kultuuripärandi aasta Facebooki lehel www.facebook.com/kultuuriparandiaasta

Kultuur Muuseumide suvemäng 2013 OTSI! LEIA! AVASTA! Mäng kestab 25. augustini ja tänavu osaleb üle viiekümne muuseumi.

Mängu eesmärk on, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui aja veetmise kohta, jääks sinna kauemaks ning süveneks läbi nuputamise, otsimise ja avastamise muuseumi võimalustesse. Iga muuseum pakub välja tegevused, küsimused, ülesanded, mida mängus osalejad peaksid täitma, et saada osalejaraamatusse templeid või kleepse. Auhinnaloosis osalemiseks tuleb koguda vähemalt kolm templit erinevatest muuseumi-

dest või filiaalidest. Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantika pakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga. Muuseumimängu koostööpartner Maaleht võimaldab mängijatel veebilehelt otsida vastuseid mängu küsimustele. Õigesti vastanute vahel loositakse välja Maakodu ja Maalehe aastatellimused. Lisaks loosivad muuseumid välja ka oma meeneid.

Mängus osalevad muuseumid maakonniti: Harjumaa

• Amandus Adamsoni Ateljee-

muuseum • Viimsi Vabaõhumuuseum • Rannarahva Muuseum • Pikk Maja

Hiiumaa

• Kassari ekspositsioonimaja • Mihkli talumuuseum Hiiumaal • Hiiumaa Militaarmuuseum

Tahkunas

• Sõru Muusem

Ida-Virumaa

• Iisaku Muuseum • Kukruse Polaarmõis • Avinurme elulaadikeskus

Jõgevamaa

• Palamuse O. Lutsu Kihlekon-

nakoolimuuseum • Põltsamaa Muuseum

Järvamaa

• Järvamaa Muuseum • Eesti Piimandusmuuseum • Eesti Ringhäälingumuuseum • Türi Muuseum • A.H. Tammsaare Muuseum

Vargamäel

Lääne-Virumaa

• Rakvere linnus

Läänemaa

• Iloni Imedemaa • Ants Laikmaa majamuuseum • Rannarootsi Muuseum • Kihnu Muuseum • Haapsalu Piiskopilinnus

Põlvamaa

• Põlva Talurahvamuuseum • Eesti Maanteemuuseum • Seto Talumuuseum • Saatse Seto muuseum

Saaremaa

• Saaremaa Mihkli Talumuu-

seum

• Aavikute majamuuseum • Ruhnu Muuseum • Muhu Muuseum

Tartumaa

• Alatskivi loss • Lennundusmuuseum • Liivi Muuseum • ERM Näitusemaja • ERM Raadil • ERM Postimuuseum

Valgamaa

• Valga Muuseum • Valga Isamaalise Kasvatuse

Püsiekspositsioon

• Otepää Talispordimuuseum

Viljandimaa

• Viljandi Muuseum • Helilooja Mart Saare maja-

muuseum Hüpassaares

• Kondase keskus • Heimtali Muuseum

Võrumaa

• Võrumaa Muuseum • Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Muu-

seum

• Mõniste Muuseum • Obinitsa Seto Muuseumitare

Raplamaa

• Sillaotsa Talumuuseum • Järvakandi Klaasimuuseum • Mahtra Talurahva muuseum

Pärnumaa

• Pärnu Muuseum

33

Suvised sündmused juuni

01.06 – 08.06

Tallinna Vanalinna päevad. Laias valikus muusikat, kunsti, teatrit ja teadmisi kõikidele huvilistele

Tallinna vanalinn

01.06

Harjumaa laulu- ja tantsupidu "Ajamustrid"

Keila lauluväljak

01.06

Postijaama päev. Traditsiooniline hooaja avaüritus täis vanu masinaid ja mootorimürinat. Tõeline maiuspala tehnikasõpradele!

Eesti Maanteemuuseum, Kanepi vald, Põlvamaa

01.06

Carmina Burana. Vanalinna Päevade 2013 avalavastus, algus 20.00, TASUTA!

Tallinn

01.06

III Uma Peo peakontsert. Võrukeelne laulu- ja rahvapidu toimub sel aastal kolmandat korda, algus kell 19.00

Võru-Kubija laululava, Võru

01.06

Festival "Orient 2013" Pikima traditsiooniga ida muusika festival Baltimaades

Tallinna Lauluväljak

02.06

Jevgeni Mravinski nimeline XIX Rahvusvaheline muusikafestival.

Festivali on pühendatud 20. sajandi ühele väljapaistvamale dirigendile Jevgeni Mravinskile, algus kell 19.00

Jõhvi kontserdimaja

02.06 – 13.06

Kaunid kontserdid Käsmus 2013. Kontserdid algavad kell 20

Käsmu küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa

06.06 – 09.06

Tallinn Bicycle Week. Kavas on "Tour d'ÖÖ Tallinn" ühissõidud ja Bicycle Film Festivali filmilinastused, saab imetleda jalgrattanäitusi ning kaasa elada võistlustele

Tallinn

06.06 – 09.06

XII Eesti heliloojate festival Tartus. Eesti suurim nüüdismuusikafestival

Tartu Jaani kirik

06.06 – 09.06

Valga-Valka kaksiklinnade festival. Valga ja Valka linna sünnipäevapidustused

Valgamaa

06.06 – 10.06

Tallinn Treff Festival. Nukukunst, sõnateater, tants, tsirkus, muusika ja animatsioon. Pärastlõunast alates toimuvad etendused teatrisaalides.

Kogu tänavaprogramm on publikule tasuta

Tallinn

06.06 – 12.06

Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival – PromFest 2013

Pärnu linn

07.06-08.06

Saare maakonna 50. laulupidu "Saagu, saagu üks saar". 7. juunil kell 21.00 laulupeo tule süütamine Salme laululaval, meeskooride kontsert.

8. juuni kell 15.45 rahvamuusikakontsert kesklinnas, kell 17.00 on rongkäik, kell 18.00 on laulupeo kontsert lossihoovis.

Saaremaa

07.06 – 08.06

Hea Kodu päevad Räpinas

Räpina, Põlvamaa

07.06 – 09.06

Viljandi Hansapäevad. Elamusi ja osalemisrõõmu pakuvad kaubaküllane laat, mitmekesised kontserdid, huvitavad õpitoad ja igaühele kaasalöömist võimaldavad spordivõistlused

Viljandi linn

07.06 – 09.06

Rakvere linna päevad

Rakvere

07.06 – 30.08

XI Pärnu orelifestival. Reede õhtuti kell 20.00 toimuvad orelimuusika kontserdid Pärnu Eliisabeti kirikus

Pärnu linn

08.06

Kaparock 2013. Lavale astuvad 10 artisti ja ansamblit ning päevajuht on Rohke Debelakk, algus kell 12.00

Tohisoo mõisapark, Kohila, Raplamaa

08.06

Bluusifestival “Emajõe Bluus 2013”. Algus kell 12.00

Klubi Trehv, Tartu

08.06

IX rahvusvaheline festival “Jazz Time”. Rahvusvaheline laste ja noorte jazzfestival Sillamäel

Sillamäe Muusikakool

09.06

Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Raplamaa lätted ja loitsud”. Seekordne laulu- ja tantsupidu on inspireeritud allikatest ja loitsudest

Rapla Tammemägi

35

Suvised sündmused juuni

36

14.06. – 16.06

Itaalia veinipidu Haapsalus. Hinnatakse Itaalia veine, toimub koduveinikonkursi finaal ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad

Haapsalu, Läänemaa

15.06

Võnnu Kaera-Jaani võistutantsimine 2013. Algus 10.00

Lääniste küla, Võnnu vald, Tartumaa

15.06

Segakooride laulupäev “Õitse, kasva, ela!”

Elva lauluväljak

15.06

Suur käsitööpäev Kihnus. Näitused, töötoad, seminari juhib tekstiilikunstnik Anu Raud

Kihnu saar

15.06

Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Algus 19.00

Kallaste Turismitalu, Padise vald, Harjumaa

15.06 – 16.06

Maarahva laat Vastseliinas. Laat pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele

Vastseliina, Võrumaa

15.06 – 16.06

Sõru Jazz 2013. Muusikat jazzist folgini, päevapilet 15€, kahe päeva täispilet 20€

Pärna küla, Emmaste vald, Hiiumaa

15.06 – 16.06

Eesti line-tantsu festival

Pärnu Nooruse Maja suveaed

15.06 – 16.06

Otepää Tour. Mootorrataste rongkäik ja paraad Otepää keskväljakul, aset leiavad erinevad jõukatsumised, saab kuulata kontserti

Otepää

17.06 – 23.06

XVI Suure-Jaani muusikafestival. Kontserdid toimuvad hommikul, lõuna ajal, õhtul ja südaööl

Suure-Jaani, Viljandimaa

20.06 – 29.08

Muusikasuvi Antoniuse õues Sumedate suveõhtute muusika igal neljapäeval kell 20

Tartu linn

21.06

Ahja jaanipäev jaanilaat, -mängud ja -pidu

Ahja, Põlvamaa

21.06

Jaanituli Tilsis. Tantsuks mängivad Mait Maltis ja Mikko Maltis, algus 20.00

Tilsi küla, Põlvamaa

22.06

Kõpu Tuletorni kohvik, kontsert. Jaak Tuksam, Riho Sibul, Jaanus Nõgisto. kell 18.00, www.tuletornikohvik.ee

Kõrgessaare vald, Hiiumaa

22.06

Liiklusteemaline perepäev Maanteemuuseumis. Liiklusteemaline kogupereüritus, mille fookuses on turvalisus.

Varbuse küla, Kanepi vald, Põlvamaa

22.06

Jaak Tuksam, Riho Sibul, Jaanus Nõgisto Kõpu tuletorni kohvikus. Algus kell 18.00

Kõrgessaare vald, Hiiumaa

22.06

Valga linna jaanituli

Valga linnapark

22.06

Väike jaanilaat Karilatsis. Esinevad rahvalauljad ja -tantsijad

Karilatsi, Põlvamaa

22.06. – 24.06

Sõjaväeorkestrite festival “Est-Tattoo 2013”. Uhked mundrid ja lõbus vigurmarssimine

Tallinn

23.06

Perepidu “Jaanipäev kolhoosi moodi”. Jõukatsumised, murumängud, vaba lava, tants ansambli saatel, lõke, puhvet, nõukaaegse tehnika näitus ja demonstratsioonsõidud

Lehtse Mõis, Tapa vald, Lääne-Virumaa

23.06

Jaanisimman Jõksil. Tantsuks mängib ansambel Säde, algus 21.00

Jõksi küla, Kanepi vald, Põlvamaa

23.06

Avinurme tünnilaat ja jaanipäevapidustused

Avinurme, Ida-Virumaa

23.06

Jaanipäev Eesti Vabaõhumuuseumis

Tallinn

Suvised sündmused juuni, juuli

23.06

Jaanituli Nooruse Maja suveaias. Esinevad rahvamuusikud, toimuvad võistlused ja mängud

Pärnu linn

23.06

Suur jaanipidu Räpinas. Valitakse Jaanipiiga ja Vägev vend, algus 21.00

Räpina Tuletõrje väljak

25.06

Green Day kontsert Tallinna lauluväljakul. Algus 17.00, pilet 45/59 EUR

Tallinn

27.06 – 14.07

XXI Rapla kirikumuusika festival

Rapla maakonna kirikud, Raplamaa

28.06

Tallinn Star Weekend – Jose Carreras

Tallinna lauluväljak

28.06 – 29.06

Hard Rock Laager 2013. Raskerokile ja metal-muusikale pühendatud suvefestival, festivali pass 38 €. Kuni 12-aastastele lastele koos täiskasvanud saatjaga sissepääs tasuta.

Vana-Vigala, Vigala vald, Raplamaa

28.06 – 30.06

Pärnu Hansapäevad

Pärnu linn

29.06

Ansambel Kokkukukkumine, Kõpu Tuletorni kohvik Jaak Johanson, Ain Agan, Krista Citra Joonas, Mai Jõgi. Kell 19.00

Kõrgessaare vald, Hiiumaa

29.06

Elton John & Band Tallinna lauluväljakul. Lisaks esinevad Sophie Ellis-Bextor ja Tõnis Mägi

Tallinn

29.06

Leelopäev. Seto talumuuseumi ja Värska kultuurikeskuse koostööprojekt

Värska, Põlvamaa

29.06 – 04.08

Kabli Päikeseloojangu festival. Segu Eesti parimast muusikast, põnevatest kohtumisest, mõnusast atmosfäärist, kaunitest paikadest

Pärnumaa

30.06

2014. aasta laulu- ja tantsupeo esitlus. Esitlus juhatab sisse laulu- ja tantsupeo aasta

Raadi lennuväli, Tartu

Juuli 01.07 – 21.07

XXVII Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Filmide rändkava saab näha 7.-21. juulini üle Eesti

Pärnu / üle Eesti

01.07 – 21.07

XIII Kohila rahvusvaheline keraamikasümpoosion

Tohisoo mõisa park, Raplamaa

03.07 – 06.07

Klassikalise muusika festival “Helisevad Saaremaa orelid 2013”. Kõigi kontsertide algus on kell 20.00, sissepääs vaba

Saaremaa kirikud

03.07-06.07

ÕLLESUMMER. Kolmapäevast reedeni 17.00 – 01.00, laupäeval 15.00 – 01.00 4 päeva pilet 35 EUR, päevapilet 15 EUR sooduspilet 9 EUR

Tallinna lauluväljak

03.07 – 07.07

JUU JÄÄB tulevikumuusika festival Muhumaal

Muhu saar

03.07 – 07.07

Rahvusvaheline folkloorifestival “Baltica”. Balti riikide suurim pärimuskultuuri ühisprojekt, www.folkloorinoukogu.ee

üle Eesti

03.07 – 07.07

Haapsalu vanamuusikafestival.

Haapsalu Toomkirik, Haapsalu Jaani kirik

03.07 – 07.07

Rahvusvaheline kuuma klaasi sümpoosion 2013. Ainulaadne vabaõhuklaasipuhumisstuudio maalikunstnik Evald Okase Muuseumis

Muuseumi õuel / Haapsalu

04.07 – 06.07

Konkurss-festival “Pärnu ballaad 2013”. Pop- džässlauljate konkurss, kontserdid, õpitoad

Pärnu linn

05.07 – 07.07

Kirikumuusikapäevad Saaremaal Kihelkonnas

Saaremaa

05.07. – 07.07

Karksi ordulinnuse päevad. www.kultuurikeskus.karksi.ee

Karksi, Viljandimaa

06.07

Põltsamaa linna- ja lossipäev “Linn õue!”. Kultuuriprogramm, aia- ja pargikohvikud, eestimaine käsitöö, lossijooks (vaata lk.174)

Põltsamaa, Jõgevamaa

37

Eesti Interpreetide Liidu 11. hooaja kontserdid!

Suveõhtud kammermuusikaga Eesti Interpreetide Liit korraldab juba 11. hooaega regulaarseid kammermuusika kontserte. Interpreetide Liidu kontsertsari pakub muusikat igale maitsele – lavale astub lai valik Eesti klassikalistest interpreetidest, kelle esituses saab

kuulata nii vanamuusikat kui ka kaasaegsemat muusikat Eesti heliloojatelt. Kaunid kontsertsaalid kõrgkvaliteetse muusikaga garanteerivad külastajale unustamatu kontserdielamuse!

MIKK MURDVEE

OKSANA SINKOVA

PUHKPILLIKVINTETT ESTICA PIRET VÄINMAA

N 4. JUULI kell 19 Mustpeade maja P 14. JUULI kell 13 Loona mõis (Saaremaa, koostöös Mustjala Festivaliga) JELENA OSSIPOVA (kitarr) OKSANA SINKOVA (flööt) Kavas: E. Mägi, R. Eespere, T. Kõrvits, P. Vähi, L. Sumera, N. Koshin K 10. JUULI kell 19 Türi Kultuurimaja N 11. JUULI kell 19 Mustpeade maja Puhkpillikvintett ESTICA PIRET VÄINMAA (klaver) Kavas: A. Reicha, W. A. Mozart, L. Van Beethoven L 13. JUULI kell 18 Narva Linnus N 18. JUULI kell 19 Mustpeade maja HANNA HEINMAA (klaver) Kavas: A. Skrjabin, F. Chopin, M. Ravel

HANNA HEINMAA

T 23. JUULI kell 17 Amende Villa (Koostöös Järvi Akadeemia ja Pärnu Muusikafestivaliga) N 25. JUULI kell 19 Mustpeade maja PIRJO PÜVI (sopran), REET SUKK (plokkflööt), IMBI TARUM (klavessiin), MEELIS ORGSE (viiul), TÕNU JÕESAAR (tšello) Kavas: G. P. Telemann, G. F. Händel, B. Strozzi, J. C. Pepusch, H. Purcell K 31. JUULI kell 18 Tartu Linnamuuseum N 1. AUGUST kell 19 Mustpeade maja MIKK MURDVEE (viiul) STEN LASSMANN (klaver) Kavas: A. R. Varres, M. Kerem, T. Turriago, L. Supponen, H. Eller Kontsertide piletid on saadaval Piletilevis või tund enne kontserdi algust kohapeal.

Piletid hinnaga 10€ - 2,50 €

Peale kontserti saab külastada ka Reval Cafe kohvikuid, kus Piletilevist ostetud kontserdipileti esitamisel kostitatakse teid tasuta kohvi või teega! Lisainfo: www.interpreet.ee / +372 5019 524

AITA LIIVA LILLED

Suvised sündmused juuli

06.07

Postitee pillerkaar. Postitee ääres on avatud mängu- ja töötoad ning erilised peopaigad

ajalooline Tartu-Võru postitee

06.07

Läänemaa Muuseumi XX ajalookonverents. Avastamisrõõmu ajaloohuvilistele

Läänemaa muuseum, Haapsalu

07.07

“Isad ja Pojad”. Kontserttuur, algus kell 20.00

Põltsamaa Lossihoov, Jõgevamaa

09.07 – 12.07

Mõisameistrite päevad Hiiumaal. Kohal on sepad kiviraidurid, külalistel võimalik kunstitegemises kaasa lüüa

Suuremõisa, Hiiumaa

11.07 – 13.07

Paide XI paepäevad

Paide, Järvamaa

10.07 – 14.07

XV Mustjala muusikafestival “Mustjala mustrid”. Klassikaline muusika ja džäss

Mustjala, Saaremaa

11.07 – 14.07

Rahvusvaheline klassikalise muusika festival “Lihula muusikapäevad”.

Muusikaprogramm ja kunstinäitus

Lihula, Läänemaa

11.07 – 14.07

Pärnu rahvusvaheline saksofonimuusika festival “SAX.FEST” www.saksofon.ee. Erinevad kontserdipaigad Pärnu linnas

Pärnu

11.07 – 14.07

Argentina tango festival “Tangosadam Tallinn”.

Piletid ja registreerimine www.tangoporttallinn.com

Salme kultuurikeskus, Tallinn

12.07 – 13.07

GRIND FEST @ AUTO24RING. Suurim elektroonilise tantsumuusika festival. Päevapilet 19 EUR, festivali pass 29 EUR

auto24ring, Pärnumaa

12.07 – 14.07

Kihnu mere pidu. Käsitöö, laul, tants, toit, kalapüük ja meresõit. Esinevad Marko Matvere ja VLÜ, Kihnu Virve, Legshakers ning Kihnu Poisid

Kihnu saar

12.07 – 14.07

XV Hiiumaa kammermuusikapäevad. www.hot.ee/hiiukammer/ Erinevad kontserdipaigad Hiiumaal

Hiiumaa

12.07 – 14.07

Tallinna Merepäevad. Üritused Reisisadamas, Lennusadamas ja Noblessneri sadamas

Tallinn

12.07 – 14.07

American Beauty Car Show. www.american.ee

Haapsalu piiskopilinnus

13.07

Kontsert – Siiri Sisask, Kõpu Tuletorni kohvik, kell 19.00 www.tuletornikohvik.ee

Kõrgessaare vald, Hiiumaa

13.07

Kidise tiigimuusika. Mõnus muusika, ürgne loodus ja hea toit, pilet 12/14 EUR

Kidise, Pärnumaa

13.07.

Porkuni päev – XIV esivõistlused tünnisõidus. Töötoad, näitused, lastevõistlused, kontserdid, kokkamisvõistlus, tants.

Porkuni, Lääne-Virumaa

13.07

XVI Kunda mere- ja perepäev. Laat, töötoad, meelelahutusprogramm

Kunda sadam ja rand

13.07

Jõgevamaa Öötantsupidu Kuremaal

Kuremaa mõis, Jõgevamaa

13.07

Altmõisa Maasikapidu. Esinevad Kõrsikud

Altmõisa külalistemaja, Läänemaa

13.07 – 20.07

Muhu Väina Regatt 2013. www.muhuvain.ee

Pärnu

14.07

Veepidu Ahja järve ääres. Algus 12.00, hommikune kalapüügivõistlus 07.30, rannadisko

Ahja, Põlvamaa

17.07

Rannatrall – pidu Mooste järve kaldal algus 12.00

Mooste, Põlvamaa

17.07

Sibeliuse kammermuusika Pärnu Muusikafestivalil.

17.00-19.00, piletid 5.00/8.00 EUR

Scandic Rannahotell, Pärnu linn

39

Suvised sündmused juuli

40

18.- 21.07

IX Hiiu Folk. Pärimusmuusikafestival, kogupereüritus, alkoholivaba. Toimuvad töötoad, loodusmatkad, juturin­gid, ajaloolis-muusikalised retked. www.hiiufolk.ee (vaata lk.120)

Hiiumaa

18.07 – 23.07

Festival “Klaaspärlimäng 2013”. Kontserdid Tartu Jaani kirikus

Tartu linn

19.07

“Rand, vein ja muusika”. Pärnu Rannahotelli õuel musitseerivad Jürmo Eespere, Mihkel Mälgand, Laura Põldvere, Marius Järvi ning tšelloansambel, 21.00-23.00

Scandic Rannahotell, Pärnu

19.07 – 20.07

Ostrova festival, esinejaid nii Setumaalt kui ka kaugemalt, simman

Ostrova küla, Võrumaa

19.07 – 21.07

Lõhnavad Tartu hansapäevad.

Hansalaat,erinevad üritused kogu Tartu linnas

Tartu linn

19.07 – 21.07

Rahvusvaheline motofestival “Narva Bike 2013”. Peaesinejad Smokie ja Lordi

Narva linnus

19.07 – 21.07

Nava Lava 2013, mulgi kultuuri pidu. Näidendid, klassikalise muusika kontsert, täiskuuöö kontsert

Nava talu, Lilli küla, Viljandimaa

20.07

Kalameeste päev Võõpsus. Laat ja kultuuriprogramm kogu perele

Võõpsu pritsikuuri plats, Põlvamaa

20.07 – 21.07

Rahvusvaheline joogafestival Haapsalus. Loengud, töötoad, kontserdid, tervisliku eluviisi laat

Haapsalu piiskopilinnus, kultuurikeskus ja kirik

21.07

Suvetuur “Selle Suve Suveniir”. Kontsert-tantsuõhtu. Õhtut juhib Peep Taimla, algus 20.00

Põltsamaa Lossihoov, Jõgevamaa

21.07 – 28.07

Saaremaa ooperipäevad. Kontsertide piletid 9-58 EUR

Saaremaa / Muhumaa

Suvised sündmused juuli, august

25.07 – 28.07

XXI Viljandi pärimusmuusika festival. Festivali pass 49 EUR

Viljandi linn

26.07

Kunstifestival “Seanahk” Haapsalus. Performance’id, kirev muusika-, filmi- ja kunstiprogramm

Haapsalu linn

27.07

Põltsamaa Veinipäev. Tegevust kogu päevaks, õhtul kontsert Lossihoovis.

Põltsamaa, Jõgevamaa

27.07

Pärandipäev Põlva Talurahvamuuseumis.

Karilatsi, Põlvamaa

27.07

Lennupäev “Lahedalt lendama” Ridalis. Loengud, näitused, demonstratsioonesinemised, huvilennud

Põlvamaa

27.07. – 28.07

Rannarahva festival. Randlaste töötoad, kalalaat, oksjonid, rahvalikud mängud ja külasimman

Rannarahva muuseum, Viimsi

27.07. – 28.07

XXII Eesti talupäevad Jänedal

Jäneda, Lääne-Virumaa

27.07 – 29.07

Olavipäevad Vormsil. Etendused, ekskursioonid, jumalateenistused

Vormsi saar

28.07

Maanteemuuseumi sünnipäevapidu.

Varbuse, Kanepi vald, Põlvamaa

29.07 – 03.08

Pärnu bluusipäevad 2013

Pärnu linn

30.07 – 03.08

XIX Kuressaare kammermuusika päevad

Kuressaare, Saaremaa

31.07 – 4.8

VIII MÄRJAMAA FOLK. www.marjamaafolk.ee

Märjamaa alev, Raplamaa

August 01.08

Helisev muusika... Viiuldaja Mikk Murdvee & pianist Sten Lassmann.

Algus 19.00

Mustpeade Maja, Tallinn

01.08

Suvelavastuse „Talgud“ esietendus Kuressaare vanas Sadamaaidas.

Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.Kassa tel: +372 453 3222.

Kuressaare, Saaremaa

01.08 – 03.08

Rock Ramp. Alla 10- aastased ja üle 60-aastased pääsevad festivalile tasuta!

Viljandi linn

01.08 – 04.08

III Haanjamaa suitsusauna nädal. Haanjamaa kohalikud suitsusaunad avavad oma uksed inimestele, kes soovivad sellest vanast saunatraditsioonist rohkem teada saada ning ise seda kogeda, www.haanja.eu

Haanja, Võrumaa

01.08 – 04.08

IX Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival “Mürtsub pill” rivitrummarite suvekool, tantsuõhtud, orkestrite pidulik paraad ja galakontsert

Tartu linn

02.08

Suvelavastus „Talgud“ Kuressaare vanas Sadamaaidas.

Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.Kassa tel: +372 453 3222.

Kuressaare, Saaremaa

02.08 – 03.08

Pärnu XVI gildipäevad. Käsitööfestival toimub Maarja-Magdaleena Gildis, Steineri aias ja ajaloolistel südalinna tänavatel

Pärnu vanalinn

02.08 – 03.08

Suveunistused – musikaalne komöödia Kõpu tuletorni kohvikus. Algus 19.00

Kõpu tuletorn, Hiiumaa

02.08 – 03.08

XVII Kuressaare merepäevad. Muusika- ja meelelahutusprogramm, saarte käsitöö- ja kalaturg, vanakraamilaat, merenduskonverentsid ja näitused

Kuressaare, Saaremaa

02.08. – 03.08

XX Seto Kuningriik. Pakutakse seto toitu ja käsitööd, näha saab seto sõjaväge. Õhtul on külalised oodatud kirmaskile, algus 12.00

Luhamaa, Võrumaa

02.08. – 03.08

XIX Eesti Raskeveohobuste päev Nurmenuku Puhkekeskuses.

Tasuta, algus 11.00

Kiisa küla, Sauga vald, Pärnumaa

41

corelli muusikasuvi ad 2013 Kontserdisari EESTI MÕISAD 2013

Toetame koos Lasila mõisakooli klaverifondi!

Agentuuri Corelli Music kroonijuveel, kontserdisari „Eesti mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastu kauni muusikaga eesti parimate muusikute esituses. Lisaväärtuse annavad haaravad ajaloolised selgitused kunstiloolaselt Jüri Kuuskemaalt ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda.

KONTSERDID: K, 19. juuni 2013 kell 19 Atla mõisa koolimaja (Juuru kihelkond, Raplamaa)

N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa) R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa) L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa) P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)

ESINEJAD: ELISABETH JOYÉ, klavessiin (Prantsusmaa) Selgitusi jagab kunstiteadlane JÜRI KUUSKEMAA Koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga

ESINEJAD: Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel KA BO CHAN (kontratenor) Haarav ajalooline taust JÜRI KUUSKEMAA

FESTIVAL “TALLINNA TORNID”

29.–31. august 2013, Tallinn Tallinna tornid ja säravad muusikud!

Corelli Music ühendab festivalil „Tallinna tornid" linna iidse ajaloo tänapäevaga ning tutvustab linna kuulsat ja täienenud „kilukarbisiluetti" seestpoolt läbi eri ajastute muusika. Keskaegsed linnamüüritornid, kirikud, moodsad pilvelõhkujad – kogu Tallinn täitub vastavalt torni ajastule muusikaga, keskajast ja barokist rahvalike viiside, džässi ja nüüdismuusikani. Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika, muusikalised jalutuskäigud, suvelõpu päikeseloojangud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere – põnevad ettevõtmised läbi kolme päeva ja osalemisrõõm kõigile!

Piletid Piletilevist!

Korraldaja: Corelli Music www.corelli.ee

e

Suvised sündmused august

02.08 – 04.08

X rahvarõivalaager Tõstamaa mõisas. Töötuba, muuseumikülastus, infopäev ja meelelahutus, www.rahvaroivad.folkart.ee

Tõstamaa mõis, Pärnumaa

02.08 – 04.08

Portselanipäevad Pärnus. Portselanimaalijatele jagavad õpet oma ala professionaalid

Nooruse Maja, Pärnu

02.08 – 04.08

Tapa III vorstifestival ja Tapa linnapäev 87. Eesti III MV vorstigrillimises, atraktsioonid, võistlused, Tapa valla MV saalihokis, rannavolle, jalgpall jne

Tapa, Lääne-Virumaa

03.08

Kärdla kohvikutepäev. Koduõuedes ja avalikel platsidel on avatud kohvikud

Kärdla, Hiiumaa

03.08

Pähklilinna käsitöö- ja rahvamuusikapäev. Kultuurikeskuse pargis saab kuulata rahvamuusikat ning tutvuda kohalike meistrite loodud käsitööga

Otepää

03.08

“Tšellod öös...” kontsert Vastseliina Piiskopilinnuses. Algus 21.30

Vastseliina, Võrumaa

04.08

Käsitööturg Kärdlas. www.hiiukasitoo.ee

Hiiumaa

4.08-9.08

Suvelavastus „Talgud“ Kuressaare vanas Sadamaaidas.

Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.Kassa tel: +372 453 3222.

Kuressaare, Saaremaa

07.08 – 09.08

Loodusfestival “Loodusraal kolm lille noppisin” Tõrvas

Tõrva, Valgamaa

07.08 – 10.08

XVII Varbola puupäevad. Puuskulptuuride oksjon, kultuuriprogramm

Varbola, Raplamaa

09.08

Kehtna mõisapäev. Kultuurilaat käsitöö, kunsti, töötubade ja esinejatega

Kehtna, Raplamaa

09.08 – 10.08

Pärnu kuurort 175 – SPA-sümpoosium ja SPAfest. Meelelahutusprogramm, telkides tasuta protseduurid ja kiirdiagnostika

Pärnu linn

09.08 – 11.08

Viru Folk 2013. festival keskendub rootsi kultuurile

Käsmu, Lääne-Virumaa

09.08 – 11.08

Narva ajaloofestival “Narva lahing”. Linnuse telklaagrisse kogunevad Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõjamehed, et pidada uuesti maha ajalooline Vene ja Rootsi vaheline Põhjasõja lahing

Narva linnus

09.08 – 11.08

XXV Kaika suveülikool. Loengud, kultuuriprogramm, lastekoolitus

Mooste, Põlvamaa

09.08. – 18.08

Birgitta Festival. www.birgitta.ee

Pirita kloostri varemed, Tallinn

10.08

Tõrva Loits “Tuld ja tõrva”. Muusika ja teater, ürgne loodus, trummid ja tuli

Tõrva, Valgamaa

10.08

VI Pilliroofestival. Festivalil on esindatud kõik pillirooga seonduv

Mahu rand, Viru-Nigula, Lääne-Virumaa

10.08

Lääne maakonna tantsupidu “Veere, veere päevakene”. Algus 20.00

Lihula, Läänemaa

10.08

Saksofonimuusika kontsert “Saksofonide öö”. Raivo Tafenau, Siim Aimla, Virgo Sillamaa, Mihkel Mälgand ja Eno Kollom, algus 19.00 / Kallaste Turismitalu

Padise, Harjumaa

10.08 – 11.08

Lihula lillkirja festival. Lillkirja seminar, töötoad, võistutikkimine, kontsert

Lihula, Läänemaa

10.08 – 17.08

Pärnu rahvusvaheline kunstide festival “August”. Tänavakunst ja tänavaPärnu linn teater

11.08

Suvelavastus „Talgud“ Kuressaare vanas Sadamaaidas.

Lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre.Kassa tel: +372 453 3222.

Kuressaare, Saaremaa

16.08 – 17.08

VIII Emajõe festival. Kõigile Emajõega kokku puutuvatele ja tema käekäigust huvitatud inimestele

Tartu linn

43

Suvised sündmused august 16.08 – 17.08

V Valga rahvusvaheline militaarajaloo festival. Militaarlaat, jõustruktuuValga linn ride esitlused, sõjameeste marss ja näidislahing, kontserdid

17.08

XIII rahvusvähemuste suvefestival “Multikultuurne Pärnu” ühiskontserdi annavad vähemusrahvuste kultuuriseltsid

Pärnu linn

17.08

Pidupäev perega Lehtses. Taasiseseisvuspäevale pühendatud kavas on kontserdid, õpitoad, näitused, sportlikud võistlused, atraktsioonid

Lehtse, Lääne-Virumaa

17.08

Kõlleste valla kodukandipäev. Algus 12.00

Krootuse küla, Põlvamaa

17.08

Folklooripäev. Sündmusega tähistatakse Eesti iseseisvuse taastamise päeva

Assikvere küla, Jõgevamaa

17.08

Palliralli 2013. Heategevuslik üritus, peaauhinnaks on Jõmmu Lodjasõit Emajõel koos 35 sõbraga

Tartu Kaarsild

18.08

Suurupi Tuletorni päev. Tuletornides on avatud näitused, saab vaadata tuletorniteemalisi filme ning tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele

Suurupi, Harjumaa

18.08

Ökofestivali perepäev. Mahe-, muhe- ja toiduturg, osaleda saab töötubades ning nautida kontserti

Karilatsi küla, Põlvamaa

18.07 – 21.07

Ugriblues – bluesikontserdid romantilistes paikades: Luscher&Matieseni terrassil Toompeal, Noblessneri sadamas ja Viimsi restoranis Paat

Tallinn

20.08

Robbie Williams. Algus 16.00

Tallinna Lauluväljak

20.08

Vaba Rahva Laul. Eesti taasiseseisvumispäevale pühendatud vabaõhukontsert

Kuressaare lossihoov

20.08 – 31.08

IX Tallinna kammermuusika festival kontserdid Tallinna ajaloolistes kirikutes ja saalides

Tallinn

22.08 – 25.08

Pühalepa muusikafestival 2013

Pühalepa kirik, Hiiumaa

23.08 – 25.08

Valge Daami aeg – Haapsalu piiskopilinnuse salapäraste müüride vahel elab eesti kuulsaim legend – Valge Daam

Haapsalu, Läänemaa

24.08

VI Küüslaugufestival. Tule maitse küüslaugust valmistatud šokolaadi, leiba, õlut, kohvi, viina ja suppi!

Jõgeva Kultuurikeskuse pargis

24.08 – 25.08

Hoidistefestival “Suvi purki!”. Hoidiseid nii maitsmiseks kui ka kaasa ostmiseks

Narva linn

25.08

Haapsalu pitsipäev

Haapsalu linn

24.08 – 25.08

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat

Lüübnitsa, Põlvamaa

29.08 – 31.08

Festival “Tallinna tornid”. Kontserdid “kilukarbisilueti” tornides, www.corelli.ee

Tallinn

30.08

Tulede öö Vastseliinas. Esinevad Alen Veziko & Luisa Värk. Algus 20.30

Vastseliina piiskopilinnus, Võrumaa

31.08

Muinastulede öö. Sellel augustikuu õhtul süüdatakse lõkked paljudes randades ja sadamates.

Eestimaa rannad

31.08

Suvelõpumix. Laste- ja noortepäev Kunda klubis ja klubi õuel

Kunda, Lääne-Virumaa

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 1. 05. 2013 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

44

Persoon

Rakvere teatri kunstiline juht Üllar Saaremäe veedab puhkehetked kodus

Millega sa sel suvel tegeled ja kui palju puhkamiseks aega jääb?

Mul on metsas väike talukoht, kus elan ja olen igal võimalusel sääl. Olen püüdnud oma suved etendustevabad hoida. Ega see hästi ei toimi kahjuks. Käesoleval suvel mängin koguni kahes suvelavastuses – „Hamlet“ Rakvere linnuses ja „Mesallianss“ Ohtu mõisas. Puhkuseks jääb vähe aega. Aga eks see ole valikute küsimus. Õnneks on see suviti erinev.

Sinu elukutset silmas pidades võib arvata, et oled Eesti otsast otsani läbi käinud. Millised kohad on eriliselt meelde jäänud?

Eesti on tõesti otsast otsani läbi sõidetud. Ja kohtasid Eestimaal on erinevaid – küll rohkem, küll vähem omanäolisi. Aga sõita etendust andma on kahjuks midagi muud, kui ekskursioonil käia. Ega paikasid rohkem näe, kui bussiaknast. Vahel jääb tunnike enne etendust aega, siis teen jalutuskäigu mõne mängukoha lähiümbruses. Midagi vast sellega ka salvestub. Ühtegi otseselt teistest eristada praegu ei oskaks. Aga kauge-

mad paigad (saared või Lõuna-Eesti) tunduvad teistsugused küll.

Kus ja kuidas sa üldse puhkad, on sul tööst vabal ajal mõni lemmiktegevus?

Kuna Rakvere teater sõidab hooajal väga palju ringi, siis suviti püüan suhteliselt paikne olla. Olen vaikselt õppinud kõikvõimalikke väiksemaid ehituse – ja renoveerimisnippe. Aeg läheb suuresti selle peale. Aga eks mõni väiksem reis satu kah ikka sisse. Käin kusagil, kuhu muidu ei satuks.

Armastan ka väga ratsutada. Suviti on see võrratu.

Kui peaksid valima elamiseks mõne muu koha Eestis, siis mis see oleks?

Pidades silmas oma ametit, peaks see olema mõnes teatrilinnas või selle ümbruses. Olen elanud nii Tallinnas, Viljandis, kui Rakveres. Omad võlud on neil kõigil. Kus veel on teater? Tartus, Pärnus ja Saaremaal. Kahes esimeses olen külalisena mänginud ja lavastanud, Saaremaal ühel suvel filmi teinud – nii, et tuttavad kohad kõik. Ei, hetkel ei valiks ma muud elukohta siiski, kui praegune.

Margit Trubetsky

45

Suvine köök Juha Rantanen: lihtne on parim!

Soomlasest tippkokk Juha Rantanen usub, et hõrgutav maitseelamus peitub lihtsas retseptis ning soovitab eestlastel grillimisest rahvuslik kaubamärk kujundada.

Grillihooaeg on alanud. Mida peaks enne grilllima hakkamist silmas pidama?

Grillimise juures on mõned põhireeglid, millest võiks hea lõpptulemuse nimel kinni pidada.

T ee ise grillsüsi. Soovitav on kasutada lepa-, õuna- või









46

kirsipuud, kuid mitte kunagi mändi ega kuuske, sest need tahmavad. Poest ostetud valmis süsi on minu arvates täiesti mõttetu ja sageli pole teada, millest see valmistatud on. Ä ra kasuta süütevedelikku. See haiseb jubedalt ja jätab toidule paha maitse. Parem on kasutada näiteks toiduõli ja paberit. Vala õli väikeste kuivade puutükkide peale, lase 25 minutit imbuda ja süüta paberi abil.

G rilli õigel temperatuuril. Valel kuumusel küpsev toit kuivab või kõrbeb ning ei kõlba süüa. Hea grillsüsi tekitab õige kuumuse aeglaselt. Kõige parem on õige temperatuur kindlaks teha siis, kui leegid on kustunud ja süte peal on juba rohkelt tuhka. Kui suudad 10 sekundi jooksul kätt sütest paarikümne sentimeetri kaugusel hoida, on aeg tuhk ära puhuda ja grillima hakata.

K uivata marinaadis seisnud liha enne grillimist. Tihtipeale on marinaadid õlipõhised ja lihalt sütele tilkuv marinaad tekitab leeke, mis tahmavad ja rikuvad toidu maitse.

T ee ise marinaad. Kaupluste valmis marinaadid kipuvad olema maitsetud ja sinna on lisatud kemikaale.

Need ei lase liha õigel aroomil ja maitsenüanssidel esile tulla.

Mida soovitad täiesti algajale grillijale?

Mida lihtsam retsept, seda kindlam on hõrgutav lõpptulemus! Päris algaja võiks alustada vorstidega – katsetada, mis erinevatel temperatuuridel juhtub ja jälgida küpsemisprotsessi.

Mis on sinu enda lemmikretsept?

Lihtne on parim. Eestis armastatakse süüa sealiha, eriti sea kaelakarbonaadi ja selle valmistamiseks sobib hästi üks väidetavalt Gruusiast pärit retsept.

Võta 1 kg sea kaelakarbonaadi, 400 g sibulaid, 100 g küüslauku ja 30 g tüümiani.

Lõika karbonaad õhukesteks viiludeks, maitsesta soola ja

Suvine köök pipraga, raputa üle purustatud küüslaugu ja tüümianiga, lao peale sibularõngad ning sinna peale omakorda karbonaadiviilud, uuesti sool ja pipar, küüslauk, tüümian ning sibularõngad, nii mitu kihti järjest. Pane kilekotti, tõsta külmkappi, aseta midagi raskuseks peale ja lase 36 tundi seista. Enne liha grillimist puhasta see maitsetaimedest ja grilli kuivalt. Ära kasuta õli ega lisa mingeid maitseaineid.

Sibulad ja küüslaugud voki kerges õlis.

välja ja veedavad terve suve aias liha ja vorstikesi küpsetades. Kui palju sina sellist tegevust harrastad?

Mida võiks grillida taimetoitlane?

Kas kokanduses võib täheldada mingisuguseid moevoole?

Mida iganes. Juurviljad, taimed, seened. Salatitest sobib grillimiseks ainult endiivia ehk salatsigur. Juurviljad on hea lõigata õhukesteks viiludeks ja enne grillimist blanšeerida. Marinaadi võib teha õlipõhise, kuid mitte ainult. Näiteks võib juurviljaviile marineerida apelsini ja tšilliga maitsestatud naturaalses jogurtis ja seejärel koos jogurtikihiga grillile tõsta. Jogurt karamelliseerub mõnusalt tumedaks. Seda toitu võiks ehk nimetada tahmagrillitud juurviljadeks.

Kevadel, kohe kui ilmad soojaks lähevad, toovad Eesti inimesed oma grilli kuuri alt

Mul on vedanud. Olgugi, et elame Tallinna kesklinnas, on meil maja juures fantastiline hoov, kus oma ufo-grilliga aegajalt liha, kala, juurvilja ja saia, näiteks focaccia´sid (lame ahjus küpsetatud Itaalia leib - toim.) grillime.

Kindlasti. Me võime trende ka ise kujundada. Eestit võib pidada grillimise tõotatud maaks. Ma arvan, et siin grillitakse aastas liha inimese kohta juba rohkem kui USAs. Eesti kokad ja BBQ meeskonnad on Euroopas tuntud ja neil on hästi läinud ka USA võistlustel. Tegemist on täiesti omaette kunstialaga. Eestlased võiksid grillimisest vabalt oma kaubamärgi kujundada ja sellega Euroopa vallutada. Kaubamärgi, milles oleksid ühendatud traditsioonilised puhtad eesti toiduained ja grillimeistrite osavus. Huvi on, põhjust on, miks mitte?

Margit Trubetsky

47

Uus! Rakvere toob lauale “Puhtad maitsed!”

Selleks suveks pakub Rakvere uut naturaalsete ja puhaste maitsetega marinaadis lihade sarja, millesse kuulub 3 toodet: seavälisfilee lõigud koduaia ürtidega, seakaelakarbonaadist šašlõkk koduaia ürtidega ning seakaelakarbonaadi lõigud puravikega. Nende valmistamiseks on kvaliteetsest eestimaisest sealihast valitud parimad palad ning lisatud vaid naturaalsed maitseandjad, et esile tuleks liha enda puhas ja selge maitse – ei mingeid säilitusaineid ega muid kunstlikke lisandeid.

Ka pakendi ümbriskartong on trükitud 100% taaskasutatud paberile.

Naudi puhtaid maitseid!

Suvine grill Grillimine on äärmiselt inspireeriv tegevus – ohtralt grilltooteid, väheke võlukunsti, pisut kannatust ja valmibki hõrk grillroog. Ilmtingimata tuleb kasuks ka päikesepaisteline ilm, hea seltskond, maitsev vein või õlu ja mõnus muusika – sellistel hetkedel tundub elu täiuslik!

Grillimisel usaldab grillimeister kella vaatamise asemel oma sisetunnet, mis tekib õigest tunnetusest. Õige grillitunnetus tuleb aga läbi kogemuste.

Kindlasti on hea grillliha kõrval oluline maitsev värske salat. Siin mõningad salatiretseptid ja soovitused: RABARBERI-LEHTSALAT Grillikuuma Rakvere Rabarberišašlõki kõrvale!

Koostis:  1 peotäis lehtsalatit  2 peenemat /väiksemat rabarberivart Kastmeks:  1 dl hapukoort  0, 5 tl soola  1 tl suhkrut  tl õunaäädikat Tükelda rabarber.

Rebi salat tükkideks. Sega omavahel kastmeained, vala salatile ja sega läbi. Vajadusel lisa veel hapukoort või maitsesta soola-suhkruga.

SUVINE GRILLISALAT Rakvere Eesti Rahwa grillsigari kõrvale!

Koostis  1 purk (400 g) konserveeritud punaseid ube  200 g külmutatud või värskeid herneid  2 õuna  1 dl majoneesi  0,5 dl hapukoort h akitud värsket tilli  soola, musta pipart Nõruta oad ja pese sõelal külma veega. Värsked herned keeda pehmeks ja nõruta. Külmutatud herned vala keeva veega üle, nad sulavad hetkega. Tükelda õunad väikesteks kuubikuteks ja sega nõrutatud ubade-hernestega.

Lisa majoneesi-koorekaste, maitsesta soola ja pipraga.

Sega vahetult enne serveerimist hulka ka hakitud till.

KRÕMPS ROHELINE SALAT GRANAATÕUNASEEMNETEGA Rakvere Granaatõunamarinaadis seasisefileest šašlõki kõrvale!

Koostis  1 karp (100 g) lambasalatit  1 karp (100 g) värsket spinatit 1 00 g rohelisi pikki ube  1 fenkol  1 pott basiilikut  1 granaatõun Kastmeks:  1 sidruni mahl  3 sl oliiviõli  s oola, musta pipart, suhkrut Lõika granaatõun pooleks ja eemalda seemned. Pese salatilehed külma vee all, kuivata kergelt. Rebi salatilehti soovi korral väiksemaks ja sega suures kausis, samuti basiilikulehed. Keeda ube kergelt soolases vees, nõruta ja loputa kohe külma veega, et oad jääksid meeldivalt krõmpsud. Lõika fenkol õhukesteks sektoriteks, lisa salatile. Pressi sidrunist mahl ja sega oliiviõliga, maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Sega salatiained kastmega vahetult enne serveerimist ja puista peale granaatõunaseemned.

Mõnusat grillimist!

allikas: Rakvere Lihakombinaat, www.rlk.ee

49

!

S K E S I M I L L I R G AKS

MÕNUS

MÕNUSAKS GRILLIMISEKS.

Valmistatud keskkonnasäästlikul, ökonoomsel kuivdestillatsioonimeetodil.

Metsahooldusel kogutud puitmaterjalist.

50

Head grilliha ei pea alаti ise grillima Kui endal grillimiseks aega ei ole, saad abi Restoranist Kišmišš Tallinnas Lasnamäe alguses, Pallasti 21. Aserbaidžaani ja Euroopa toite pakkuv restoran on tegutsenud juba rohkem kui 6 aastat. Siit leiate linna suurima šašlõkivaliku (üle 35 erineva) ja kõige maitsvama pahlava.

Restoran mahutab kuni 150 inimest, mis lubab korralda erinevaid pidulikke sündmusi ja ärilõunaid. Samuti saab meil veeta privaatseid romantilisi õhtuid.

PEAKOKA RETSEPT Piti supp potis (kahele) Mida on vaja:  2 ahjupotti  must pipar  kartul  sibul  sool  suur tomat 4 ploomi 2 spl. hakitud piparmündilehti 5 00 g lambaliha 3 spl. kuivatatud herneid Kuidas teha: Leota herneid 3-4 tundi ja seejärel loputa. Pese ja tükelda liha, puhasta sibul ja lõika see ratasteks.

Pese ploomid. Kuumuta ahi 190 kraadini. Jaga sibul, liha, ploomid ja herned kahte potti ja vala kummassegi 0,5 liitrit keeva vett, kata kaanega ja hoia ahjus 30 minutit. Koori kartulid ja lõika suuremateks tükkideks, pese tomatid ja lõika kuubikuteks. Pane kartul, tomat, pipar, sool pottidesse ja küpseta 40 minutit. Pese mint, kuivata majapidamispaberiga ja haki peeneks. Võta potid ahjust välja, lisa piparmünt ja natuke musta pipart. Jäta kaas 3 minutiks peale. Supp on valmis, head isu!

Kišmišš Restoran Pallasti 21, Tallinn.

Tel: +372 601 4118; +372 556 81558 info@kishmish.ee; www.kishmish.ee

51

Harjumaa kaart

52

Harjumaa

vaatamisväärsused Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777

5.

Rebala muuseum ja muinsuskaitseala. Rebala muinsuskaitseala on iidne kultuurmaastik, millel on rikas ajalooline minevik. 74 ruutkilomeetri suurusel ainulaadsel kaitsealal asub 300 arheoloogiamälestist, millest vanimad pärinevad varasest kiviajast.

Muuseum ise asub kaitseala keskuses Jõelähtmel ja seal saab tutvuda muistsete inimeste igapäevase eluoluga. Muuseumi lähedal võib näha 36 taastatud kivikirstkalmet. Muuseum on avatud T–L 10–18; tel: +372 5032774.

6. Lõbustuspark Vembu-Tembumaa asub Saku vallas Kurtnas ja pakub meelelahutust kogu perele.

Avatud 1. juunist kuni 1. septembrini; tel: +372 671 9155.

1. Kiiu tornkindluse on teinud tuntuks samanimeline liköör Kiiu Torn. Torn asub Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis. XVI sajandi esimesel veerandil ehitatud torn on üks väheseid Eestis säilinud omataolisi linnuseehitisi. Praegu tegutseb tornis kohvik.

2. Padise klooster. Tsistertslastele kuulunud Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim arhitektuurimälestis. Kloostri ehitus algas XIII sajandil ja kestis koos vaheaegadega umbes 200 aastat. 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõus, üks muistsete eestlaste viimaseid võitlusi oma vabaduse eest, algas just nimelt Padisel. Klooster tegutses Liivi sõja alguseni. Siis läksid tema valdused üle Teutooni ordule, kes mungad laiali saatis.

3. Jägala juga on Põhja-Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Joa kõrgus on umbes 8 meetrit. Kõige võimsamat vaatepilti pakub juga kevadiste suurvete ajal, aga ka talvel. Juga asub Jägala jõe alamjooksul Jõelähtmes.

4. Vabadusvõitluse muuseum asub Lagedil Pirita jõekäärus Külma pargis. Muuseumis näidatakse sõjatehnikat, relvi ja mundreid, mis on pärit nii II maailmasõjast kui ka varasematest sõdadest. Muuseumi õues võib uurida töökorras T-34 tanki. Tegu on eramuuseumiga, mille omanik on Johannes Tõrs.

7. Keila-Joa kosk ja Türisalu pank. Keila-Joa kosk ja sealne park on üks Tallinna elanike meelispuhkepaiku. Suvel võib seal rahvarohkuse tõttu tekkida raskusi parkimiskoha leidmisega. Muuseas, parkimine on seal tasuline. Sellest paigast pisut edasi, Türisalus viib tee mere äärde, kus asub kaunis pankrannik.

Seda tuntakse ka Hamleti mäena, sest siin tehti aastal 1964 filmi „Hamlet”, mille peaosas mängis kuulus vene näitleja Innokenti Smoktunovski. Türisalu pank on kogunud ka negatiivset tuntust: see koht on populaarne enesetapjate seas (olgu nad siis jala või autoga).

8. Tuhala karstiala on Eesti suurim (188 ha) karstiala.

Tuhalas asub legendaarne Nõiakaev, kus üleujutuste ajal läheb vesi „keema”, heites välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Kaevu sügavus on 2,4 meetrit. Läheduses asub ka Eesti pikim, Virulase karstikoobas (koopa peakäigu pikkus on 58 meetrit ja käikude kogupikkus 90 meetrit).

9. Naissaar (Nargen) on suuruselt kuues saar Eestis.

Arheoloogilised leiud näitavad, et see saar on olnud asustatud juba alates IX või X sajandist. Keskajast kuni XX sajandi 40. aastateni elasid saarel rootslased ja eestlased. Nõukogude võimu ajal asus saarel sõjaväebaas ja tsiviilisikutel oli pääs saarele keelatud.

Saarel asuvad ka majakas ja kitsarööpmeline raudtee.

53

54

Harjumaa üldine info

Pealinn: Tallinn Linnad: Tallinn, Keila, Loksa, Maardu, Paldiski, Saue Pindala: 4333,13 km² Rahvaarv: 552 600 Tänu oma geograafilisele asukohale on Harjumaa läbi aegade olnud oluliste Eesti ajaloo- ja kultuurisündmuste keskus. Harjumaa looduse eripäraks on äärmiselt vaheldusrikas maastik oma liigirikka ja haruldase taimestiku ning erinevate loomaliikidega.

Maakonnas asuvad Eesti kõige suuremad joad (Jägala, Keila-Joa) ja ulatuslikud karstialad. Harjumaa koosseisu kuulub palju kauneid, puutumatu looduse poolest tuntud saari, millest suuremad on Naissaar, Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Harjumaa suuremad jõed on Jägala, Keila, Pirita ja Valgejõgi. Maakonna territooriumil asub ka

sadu järvi, neist suuremad on Ülemiste, Kahala ja Harku järv.

Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala, kus leidub soid, rabasid ja metsi, vallseljakuid ja rahne ning maalilisi järvesilmi. Ka üks kolmandik Lahemaa rahvuspargist asub Harjumaal.

Vaatamisväärsustest tuleb ära märkida veel Rebala muinsuskaitseala (seal paiknevad Jõelähtme hilise pronksiaja kivikalmed), Jägala linnamägi ja Muusika külas asuv suure sauna mõõtu Ukukivi rändrahn. Suvel on Harjumaa suurepärane sihtkoht ka nendele puhkajatele, kellel ei ole konkreetseid plaane. Alati võib ära kasutada pealinna lähedust või lihtsalt lõõgastuda kaunitel valgeliivalistel mererandadel. Nädalavahetuse veetmiseks on siin palju võimalusi: võid minna päevaks paadi või jahiga merele, püüda kala, sukelduda, nautida purjelauasõitu jpm.

Jägala juga

Huvitavaid fakte

 Eesti vanim kirikukell asub Harjumaal Risti kirikus, mille ehitasid Padise kloostri mungad rohkem kui 700 aastat tagasi.

H arjumaal asub enamik Eesti eelajaloolistest leiupaikadest, eriti rohkelt on neid Tallinna ümb 

ruses. Suurim muinasvara on leitud Koselt, kust kaevati välja üle 1700 mündi, millest enamik oli vermitud Saksamaal.

Hoolimata oma nimest on Väike-Pakri saar territooriumilt suurem kui Suur-Pakri.

Jägala joa ääres asuvas endises soojuselektrijaamas (praeguseks jälle taastatud) on filmitud mitu stseeni Andrei Tarkovski filmist „Stalker”.

55

Harjumaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Paldiski linn

„Paldiski on imepärane linn.

Tema ajaloost ja tänapäevast, loodusest ja kultuurist võib välja korjata rea pärle, mille kõrval kahvatavad paljud kuulsamad Eesti linnad.“ (Tõnis Saadre, Paldiski, Pakri poolsaar ja saared, Tallinn 2010) Paldiski linn (Rogerwiek) asutati tsaar Peeter I poolt 1718. aastal, kui alustati merekindluse ja sõjasadama ehitust. Peeter I tahtis rajada Rogerwieki võimsa Balti mere laevastiku põhibaasi.

1762. a – Vene tsaarinna Katariina II nimetab Rogerwieki ümber Baltiiski Port´iks.

1783. a – Baltiiski Port saab linnaõigused.

1933. a – linn saab nimeks Paldiski.

1939. a – baaside lepingu alusel loovutati linn NSV Liidu mereväebaasiks.

1968. a – valmis NSVL tuumaallvee laevnike õppekes­ kus ja käivitati I tuumareaktor.

1994. a august – Paldiskist lahkus viimane Venemaa sõjalev.

Paldiski arvudes: Haldusala pindala 101,8 km2, sellest Pakri poolsaar 33,9 km2, Väike-Pakri saar 12,9 km2, Suur-Pakri saar 11,6 km2, 43,4 km2 Paldiski haldusterritooriumist on mereala.

Elanike arv 01.02.2013.a. seisuga 4050.

Kaugus Tallinnast 52 km.

Linna tiheasustus 5% linna pindalast.

56

Olulisemad vaatamisväärsused: • Pakri poolsaare ja Pakri saarte pankrannik (suurim kõrgus 25 m). Pakri neeme pangaserv tõuseb püstloodis otse merest • Skulptor Amandus Adamsoni ateljeemuuseum (1899), restaureeritud 2010.a.

• 1870.a. ehitatud raudteejaama hoone • Georgi õigeusukirik (1787) • Püha Nikolai kirik (1842) • Amandus Adamsoni ja Salavat Julajevi monumendid • Paldiski Peetri tähtkindluse arhitektuurimälestis • Pakri tuletorn kõrgusega 52 m, (1889) • Neosti rändrahnud, Ubaniidi kivikülv • Leetse mõis • Valli, Raja ja Kersalu joad • Pakri saarte külade asupaigad • Väike-Pakri ja Suur-Pakri kabelid „Paldiski on linn, mis kroonitud peade visiitide poolest jääb alla ilmselt ainult Tallinnale. Juba ainuüksi Peeter I on siin viibinud neljal korral, kõiki kroonikandjaid kokku lugedes saame külastusi aga tervelt kümme. Linna kõige kuulsusrikkamad külalised on olnud Vene isevalitseja Peeter I, tema tütar Jelizaveta Petrovna, Katariina II ning Nikolai II. Kõigi nende nimed on olnud talletatud linna tänavanimedes, millest praeguseks on säilinud küll vaid Peetri tänav. Peale Vene valitsejate käis Paldiskis ka Saksa keiser Wilhelm II.“ (Tõnis Saadre, Paldiski, Pakri poolsaar ja saared, Tallinn 2010). Loodussõpradele on Pakri poolsaar ja Pakri saared väga atraktiivsed paigad, matkarajad asuvad Pakri poolsaarel ja Väike-Pakri saarel. www.paldiski.ee

Harjumaa

külasta kindlasti Eesti SõjamuuseumKindral Laidoneri Muuseum

Eesti Sõjamuuseumi leiab ajaloohuviline paarikümneminutilise sõidu kauguselt Tallinna kesklinnast, 19. sajandi teisel poolel historitsistliku välisilme saanud Viimsi mõisast, kus muuseum tegutseb alates 2001. aastast Eesti sõjaajaloo uurimis-, talletus- ja eksponeerimiskeskusena. Aastatel 1923-1940 kuulus mõis Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile.

Eesmärgiga täiendada koolide ajaloo ning riigikaitseõpetuse õppeprogramme pakume erinevatele sihtrühmadele muuseumi ekspositsioonist lähtuvalt temaatilisi ekskursioone, haridusprogramme ja töötubasid.

Mõisa tee 1, Viimsi vald.

GPS: 59° 30’ 5” N, 24° 50’ 0” E Tel: +372 621 7410 info@esm.ee; www.esm.ee

Giid: Eesti, ettetellimisel: inglise, vene, saksa, soome Kuidas tulla? Viru keskuse bussiterminal – Merivälja peatus: nr 1A. Avatud: K-L 11–18

LaitseRallyPark

Kõigest 30 minutit autosõitu Tallinnast ja oletegi jõudnud ainulaadsesse meelelahutuskeskusesse LaitseRallyPark! Ootame külla kõiki, kes naudivad aktiivset puhkust ja soovivad kogeda midagi enneolematut! LaitseRallyPargis saab sõita BMW ja Lada ralliautodega, suvel ka bagidega; istuda kogenud piloodi kõrvale; külastada vanaautode EXPOt, ekslusiivseid sõidukeid ühtlasi lusti-või pulmasõitudeks rentida; sõita trikiautoga; rentida seminariruume ja saunamajasid; külastada kohvikut! Lisaks on valminud kardirada ja mängudemaja, suve jooksul avame veel liikluslinnaku! Ära RALLITA tänaval – tule tee seda MEIL!

Hingu küla, Kernu vald.

GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E Tel: +372 671 6067; +372 5669 5819 info@laitserallypark.ee; www.laitserallypark.ee

57

Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla!

Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõe vulinast • proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks.

Soovi korral saate veski kinni panna kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Asume Paldiski maanteel, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist.

GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee

Harjumaa toitlustus

Valkla Forell Asub kaunis klientidele soodsas kohas: pool tundi pealinnast ja 1,5 km imeilusatest Valkla ja Salmistu liivarandadest. Siin saab harrastada aktiivset tegevust, kala püüda ja seda kohapeal nautida: valmistame grillitud/suitsutatud/soolatud forelli, kaasa saab osta värsket kala.

Valkla Forell on kalarestoran, kus pere, sõprade, tuttavate või lihtsalt toreda seltskonnaga pidada sünnipäevi, kokkutulekuid ja firmaüritusi. Lastele mänguväljak.

Kalapüük on tehtud Teile võimalikult lihtsaks: kõik vajaminevad vahendid, kalapüügiõnged ning sööt, on meie poolt ning maitsva roa valmistavad Teile meie kalakokad! Lisaks 50-ne kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida õue territooriumil: selleks oleme ehitanud toredad varjualused, kuhu mahub korraga istuma ca. 5- 20 inimest.

Valkla, Kuusalu vald.

GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E Tel: +372 607 3231; +372 505 0043 valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee

majutus Rätsepa Turismitalu

Kivi Talu

Aaviku küla, Rae vald.

Tel: +372 518 6888; +372 603 4387 WiFi

info@kivitalupuhkus.ee; www.kivitalupuhkus.ee

Sõida Keilast Vasalemma poole. Peale Vasalemmat võtke suund Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule WiFi (Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale!

GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E Tel: +372 529 9848 info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

Ööbida on võimalik külalistemajas, aiamajas, kämpingus.

Telkimisplats, saun ja kohad autokaravanile.

Olemas spordiväljakud ning saab rentida autosid, rattaid ja rulluiske.

Uus ja huvitav: saun-baaribussi rentimise või energiapüramiidi kasutamise võimalus.

Praaga Каноэ

Talu – Prangli saarel

Praaga talu, Laaneotsa küla, Prangli saar.

Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pul- Tel: +372 5648 8127 mi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva. Siin elavad uh- +372 5663 1165 WiFi ked paabulinnud, lõbus jaanalinnupere, lambad jaWiFi kõiki praagapuhkemaja@gmail.com; www.praagapuhkemaja.com

neid valvavad kaks väga rõõmsat taksikoerapoissi.

Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22-le pidulisele. Lisaks maWiFi jutusele pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm. Каноэ

WiFi

Teid ootab Praaga Talu Puhkemaja kauni loodusega väikesel Prangli saarel. Teretulnud on nii üksikmatkajad, pered kui ka suuremad seltskonnad. Majutus kuni 36-le inimesele. Võimalus tellida transporditeenust laevaga “Helge“, teostame reise ka teistele väikesaartele.

59

Harjumaa Tallinn

Tallinna Vanalinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777 Pindala: 159 km² Rahvaarv: 424 445 Tallinnat on esmamainitud juba 1154. aastal, mil araabia geograaf Al-Idrisi kirjeldas oma teekonnal Soome lahe ääres asuvat linna nimega Kolõvan.

Tänast pealinna iseloomustavad eriilmelised linnaosad: Pirita oma kauni liivaranna ja parkmetsaga on nii tallinlaste kui ka linna külaliste suvine lemmik; Nõmme, mis enne 1940. aastat oli iseseisev linn, võlub männimetsa, linnulaulu ja esimese Eesti Vabariigi aegse arhitektuuriga; Põhja-Tallinn pakub boheemlaslikku aguliromantikat; Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti on aga nõukogudeaegse elamuarhitektuuri elavad templid.

Tallinna südames asub keskaegne vanalinn, mis koosneb ülalinnast ehk Toompeast ja all-linnast. Vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas on säilinud XI-XV sajandil ehitatud keskaegsete tänavate võrk ja suur osa linnamüürist, mida peetakse Põhja-Euroopa üheks paremini säilinud linnamüüriks. Keskaegsete müüride vahel leidub saginat aasta läbi, kuid eriliselt kihama lööb elu siin suvel, kui on avatud kümned mõnusa atmosfääriga välikohvikud, tegutsevad tänavamuusikud ning oma kaupa pakuvad suurepärased Eesti käsitöömeistrid.

Tallinna üks kaunimaid paiku on Kadriorg. Luigetiigiga park, presidendiloss ja Kadrioru loss, kus tegutseb Eesti Kunstimuuseumi filiaal on kindlasti jalutuskäiku väärt. Kadrioru veerel asub 2006. aastal avatud iseseisva Eesti suurim kunstiehitis – kunstimuuseum Kumu.

Ainulaadseid elamusi leiab Lennusadamast, mis valiti hiljuti Eesti parimaks uueks muuseumiks, ja ka uuenduskuuri läbinud Tallinn teletornist, kus külalistajaid ootavad interaktiivne meelelahutus ning hingemattev vaade pilvepiirilt. Aastal 2011 oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seda erakordset aega meenutab Kultuurikilomeeter, mis möödub Linnahallist, Kultuurikatlast, Patarei vanglast, lennusadamast, Kalamaja kalmistupargist ning Noblessneri laevatehasest.

Tere tulemast Tallinna! www.tourism.tallinn.ee; www.puhkuseestis.ee

Kadrioru park

61

La

Luscher & Matiesen Eesti veinitootmise hästi hoitud saladus Toompeal Kohtu tänav 12 asuv Tiesenhauseni maja seostub paljudele omandiprobleemide ja kohtusaagaga. Vähem teada on fakt, et esimese Eesti Vabariigi ajal asus siin hoopis veinitehas. See fakt olekski võinud laiemale üldsusele saladuseks jääda, kui poleks olnud juhust, mis aitas endisaegse veinitehase varjusurmast välja tuua.

Kaubamärgi Luscher&Matiesen juured ulatuvad aastasse 1910, mil šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid Moskvasse viinavabriku. 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni sündmuste käigus tuli äri aga lõpetada ning tegevust alustati uuesti neli aastat hiljem Matiesen’i kodulinnas Tallinnas.

Esialgu imporditi Eestisse erinevaid maailmakuulsaid jooke nagu Barton&Guestier veinid, Gordon’s Gin, Johnnie Walker viski, Edmond Dupuy konjak.

1929. aastal rajati Tiesenhauseni majja üks Eesti suuremaid veinitehaseid, kus Matiesen’i kaubamärgi all valmistati erinevaid veine ja teisi alkohoolseid jooke. Mõni aasta hiljem oli Toompea keldrites käärimas juba üle 200 000 liitri veini ja tehase aasta kogutootmine ulatus 400 000 liitrini.

1930ndatel otsustati tehase tootevalikut laiendada ning selleks saadeti Paul Matiesen’i õepoeg, noor Dimitri Matiesen Saksamaale õunamahlatootmist õppima. Esimesena Eestis alustas Luscher&Matiesen Toompeal kohalikust toorainest värske käärimata õunamahla tootmist kohalikule turule. 1936. aastal Saksamaal peetud mahlakongressil leidsid Matieseni mahlad laialdast tunnustust. Pastöriseerimata ja kääritamata mahlade kvaliteeti peeti väga kõrgeks ning need

osutusid heaks eeskujuks sellest, et ka vitamiinirikast ja värsket mahla on võimalik tööstuslikult toota.

Luscher&Matieseni äri õitses – lisaks impordile ja tootmisele peeti Tallinnas Kuninga tänaval populaarset veinibaari ja kauplust. Nii ettevõtte enda valmistatud kui ka imporditud jooke tunti üle Eesti. 1940. aastal tuli firmal aga sõja tõttu taaskord oma uksed sulgeda. Arnold Lüscheril õnnestus põgeneda kodumaale Šveitsi. Paul Matiesen otsustas mitte ootama jääda eesseisvaid repressioone ning lahkus siit ilmast vahetult enne ära viimist vene vägede poolt. Firma viimane juht ja osanik, Dimitri Matiesen põgenes laevaga Rootsi.

2008. aastal oli 100-aastane Dimitri Matiesen külaskäigul Tallinnas ning koos kahe saatjaga tuldi vaatama, mis vanast veinitehasest saanud on. Toompeal kohatud juhuslikud inimesed ei teadnud endisest tehasest midagi, kuid Dmitri räägitud lugu sellest, mis siin kunagi sündinud oli, pani veerema omamoodi lumepalli. "Olles kuulnud Dimitri räägitud lugu vanast veinitehasest tundus see niivõrd uskumatu ja äge, et kohapeal sai tehtud kokkulepe, et kui Hr. Matiesen pärandab meile loo ja saadab materjale tehase kohta, siis meie teeme kõik, et see teadmine Luscher&Matieseni veinitehasest ning Matieseni perekonna lugu tagasi tuua," meenutab Peke Eloranta, Luscher&Matieseni kaubamärgi üks taasasutajatest ja lisab: "siin me siis nüüd oleme – räägime saja aasta vanust Toompea veinitootmise lugu. Kogu asja juures on uskumatu see, et umbes 4 kuud peale kohtu-

Luscher & Matiesen

mist Dimitri suri. Üsna vähe oli puudu sellest, et teadmist tehasest ja Toompea veinitootmisest ei oleks ning kõik oleks olnud vanaviisi.”

MATIESENi kaubamärk registreeriti uuesti aastal 2009 ning täna pakutakse veinivalikut Euroopa parimatest piirkondadest. Veine saab nautida Kohtuotsa vaateplatsi ääresel romantilisel väliterrassil, mis on muide ainsana Eestis aastaringselt avatud ning huvilistel on võimalik osa saada tuurist veinitehase territooriumile ja veinikeldrisse. Suviti lükatakse käima Toompea kultuuriprogramm festivalide, tantsuõhtute ning kontsertidega. Loomulikult on kavas uuesti käivitada ka kohapeal-

ne veinitootmine. Selle tarvis on Muhumaale rajatud viinamarjaistandus, mille taimed on oma esimese talve kenasti üle elanud ja kuhu sel suvel istutatakse veel 500 viinapuud. Saagi korjamise ja kohaliku viinamarjaveini tootmisega loodetakse algust teha 3-4 aasta jooksul.

Margit Trubetsky

Harjumaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Tallinn

Tasuta sissepääs

Teisipäev-reede 12-17 Laupäev 11-16 Estonia pst. 11, Tallinn

Kõik oma rahast – tule ja avasta! muuseum.eestipank.ee

64

stis us Ee Puhkoovitab! s

Eesti Vabaõhumuuseum

Harjumaa Tallinn

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn.

GPS: 59° 25’ 53” N, 24° 38’ 10” E Tel: +372 654 9100 info@evm.ee; www.evm.ee

Eesti Vabaõhumuuseum on kui suur küla oma kiriku, kõrtsi, koolimaja, külapoe ning 12 talukompleksiga.

Lisaks veskid, pritsikuur, mereäärsed võrgumajad, tantsu- ja kiigeplats ning kaunis parkmets Rocca al Mare paekaldal.

• Ekskursioonid, audiogiid • Hobusõit ja koduloomad • Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine • Jalgrataste, kärude ja ratastooli laenutus • Lastemänguväljakud Kolu kõrtsi juures ja kiigeplatsil

• Käsitööpood kassahoones, käsitöödemonstratsioonid taludes (suvehooajal) • Seminari- ja peoruumid, toitlustus

Tallinna Loomaaed

Kassad avatud: november-veebruar 9-15; märts-aprill, september-ok­ toober 9-17; mai-august 9- 19.

Loomaaias võib viibida kaks tundi pärast kassade sulge­ mist; siseekspositsioonid esmaspäeval suletud.

Laste loomaaed avatud iga päev 1. juuni – 1. september 10-16.

Põhjavärav (Paldiski mnt 145) avatud iga päev, väike tasuta parkla.

Läänevärav (Ehitajate tee 150) avatud mai – okt, tasuli­ ne parkla, loomaaia piletiga soodustus.

Tallinna loomaaia ligi 8000 isendi seas on 600 liigi esindajaid imetajate, lindude, kalade, roomajate ja selgrootute hulgast.

Lisaks loomadega tutvumisele võib teha mõnusa jalutuskäigu linna suurimas liigirikka alustaimestikuga tamme-segametsas, mis kevaditi rõkkab linnulaulust. Suvekuudel, mil on avatud ka mänguväljakud, piknikuplatsid, söögikohad jm, on perede meelispaigaks laste loomaaed. Päris pisikeste külastajate jalavaeva vähendamiseks saab üürida järeleveetavaid vankrikesi. Loomaaed on ainus Tallinna vaatamisväärsuste ja muuseumide seas, mis on avatud 365 päeva aastas. Loomade käitumine sõltub aastaaegadest ja seetõttu tasub loomaaeda külastada nii suvel kui talvel, kevadel või sügisel. Neile huvilistele, kes loomaaeda sageli satuvad, soovitame loomaaia kuuvõi aastakaarti.

Avatud suvel kell 10-20 (talud 10-18), talvel kell 10-17.

Paldiski mnt 145/Ehitajate tee 150, Tallinn.

GPS: 59° 25’ 26” N, 24° 38’ 55” E Tel: +372 694 3300; www.loomaaed.ee

foto: Inari Leiman

65

Paksus Margareetas, Pikk 70, Tallinn

Avatud: mai – sept E – P 10.00 – 18.00 okt – aprill T – P 10.00 – 18.00 Muuseum on avatud ka riigipühadel!

TERE TULEMAST PARDALE! Lennusadam – see on Põhja-Euroopa põnevaim meremuuseum!

Unikaalne arhitektuur: esimesed nii suured, ainsagi sisemise tugipostita raudbetoonkuplid maailmas.

Vesilennukite angaarid rajati aastail 1916 – 1917 tsaar Nikolai II käsul.

Ehtsad eksponaadid: allveelaev „Lembit“, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, paadid ja purjekad, vesilennuk Short 184 ja palju muud.

Meeldejääv elamus kogu perele: ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mängud, simulaatorid, kohvik ja palju muud nii sees kui väljas.

Lennusadam asub Tallinna kesklinnas Kalamajas, 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Paksust Margareetast. Meie aadress on Vesilennuki tänav 6.

MUUSEUM ON AVATUD: mai – september: E – P 10.00 – 19.00 oktoober – aprill: T – P 11.00 – 19.00 Riigipühadel oleme avatud 11.00 – 17.00 Kassa: +372 6 200 545 ja broneeringud: +372 6 200 550 www.lennusadam.eu

Pirita Klooster ja Külalistemaja Мeile on oodatud iga tulija. Tunnete end eriti hästi, kui tahate nautida lihtsalt rahu ja vaikust.

Olete väsinud argipäevast, tööst ja inimeste rohkusest? Külalistemajas leiate võimaluse olla omaette vaikuses, jalutada hommikutundidel suurejooneliste kloostrivaremete vahel ja nautida loodust. Samas olete väga lähedal Tallinna vanalinnale, kuhu võib minna mööda mereäärt jalutades.

Külalistemajas on 41 kohta: ühe-, kahe-, kolme- ja neljakohalised toad. Maja on uus ja kaasaegne, rääkimata iga toa juures olevast WC-st ja duširuumist, on kõikides tubades internetiühendus ja ka lauatelefon. Fuajeedes ja raamatukogus ning seminariruumis töötab WIFI (tasuta).

Hommikusöök on hinna sees, lõunat ja õhtusööki saab tellida.

Merivälja tee 18,Tallinn Tel: +372 605 5000 www.piritaklooster.ee

Town Hall Square Apartments Kvaliteetne puhkus Tallinna vanalinnas!

Pakume teile neljakümmet kvaliteetselt sisustatud külaliskorterit Tallinna kesklinnas ja ajaloolises vanalinnas.

BookingEstonia kontorist saate broneerida reisi või ekskursiooni ning lennu- ja bussipileteid. Lisaks pakume hotellibroneeringuid üle maailma ning auto- ja jalgrattarenti.

Town Hall Square Apartments  Kullassepa 11, Tallinn  Tel: +372 557 7636, +372 550 7498  www.apartmentsestonia.com Kullassepa Residence  Kullassepa 11, Tallinn  Tel: +372 53 444 464  www.residence.ee Briston Apartments  Harju 7, Tallinn  Tel: +372 53 444 464  www.briston.eu

BookingEstonia kontor asub aadressil: Kullasepa 11, Tallinn (turismiinfopunkti vastas) www.bookingestonia.com  info@bookingestonia.com  Tel: +372 557 7636; +372 550 7498

Ida-Virumaa kaart

70

Ida-Virumaa

vaatamisväärsused Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13A, Jõhvi. Tel: +372 337 0568 1. Narva linnus on Eesti üks suuremaid, see on ehitatud XIII–XVII sajandil. Linnus moodustab koos teisel pool Narva jõge asuva Jaanilinna linnusega ainulaadse arhitektuurilise ansambli. Huvilistele on avatud kindluse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn.

Linnuse viies saalis on püsinäitused Narva ajaloost alates XIII sajandist kuni XX sajandi alguseni.

Tel: +372 359 9230, www.narvamuuseum.ee.

2. Pühtitsa nunnaklooster. See vene õigeusu klooster asub Illuka vallas Kuremäe külas. Klooster on ehitatud aastail 1892–1895. Legendi järgi näinud Kuremäe elanikud XVI sajandil ilmutust, misjärel leitud iidse tamme alt õigeusu ikoon. Tõenäoliselt asus tamme all kunagi vadjalaste metsakabel. Sellest ajast peale hakati mäge nimetama Pühtitsaks, mis tähendab pühitsetud kohta. Praegu elab kloostris sadakond nunna ja noviitsi. Tel: +372 339 2124, www.puhtitsa.ee.

3. Purtse kindluselamu asub Tallinna–Narva maantee 135. kilomeetril ja torkab silma oma rühika torni, valgete seinte ja punase katusega. Tänapäeval korraldatakse siin kontserte, näitusi ja muid sündmusi. Samuti saab tellida peolauda ja toitlustamist.

Tel: +372 335 9388, www.purtsekindlus.ee.

4. Valaste juga Ontikal on suurim kogu Baltikumis.

Aastal 1997 ehitati turistidele joa vastasküljele spetsiaalne vaatetorn.

5. Avinurme elulaadikeskus avati 2010. aasta juunis.

Keskuses on kaks puutöötuba ja kaks käsitöötuba.

Vaadata saab püsinäitust „Puus sündinud elu”, mis tutvustab kohalikku kultuurilugu, ja näitust „Jaht kui elulaad”. Tel: +372 5565 3759, www.elulaadikeskus.ee.

6. Kukruse polaarmõis. Hiljuti restaureeritud mõisas saad teada baltisakslaste rollist Eesti ühiskonnas ja tutvuda von Tollide sugupuuga. Siin saab õppida kirjutama gooti kirjas ning end kurssi viia Sannikovi maa avastusretkega. Tel: +372 5305 9902, www.kukrusemois.ee.

7. Iisaku muuseum. Legend räägib, et pärast laastavat sõda surnud kõik Iisaku elanikud. Ellu jäänud vaid üks Iisaku-nimeline noormees, kes varjanud end terve sõja kuivas kaevus. Ta leidnud valge hobuse ja läinud endale naist otsima. Sirtsi soos kohanud ta üht vanatüdrukut. Noormehe järgi saanud koht nimeks Iisaku ja siinsed elanikud olla kõik tema järeltulijad.

Tel: +372 339 3036, www.iisakumuuseum.ee.

Pühtitsa nunnaklooster

8. Kohtla kaevanduspark-muuseum on endisesse kaevandusse rajatud maa-alune muuseum. Giidi saatel toimuval ekskursioonil saab uudistada, kuidas kaevandatakse põlevkivi ning milliseid masinad ja seadmeid selleks kasutatakse. Maa all saab sõita ka rongiga. Ekskursioon kestab kokku poolteist tundi.

Muuseum varustab külastajad ekskursiooniks kaevurikuue, -kiivri ja -lambiga. Tel: +372 332 4017, www.kaevanduspark.ee.

71

Hea valik!

Suurеpärane puhkus!

Kauplused 2 kohvikut Ilusalong Bowling Kino Vaateplatvorm

Ajaloo taassünd kaubateel!

Kaubandus-meelelahutuskeskus  KAUPLUSED  KOHVIK  ILUSALONG  TASUTA PARKIMINE 

!

Ida-Virumaa

üldine informatsioon Pealinn: Jõhvi Linnad: Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe Pindala: 2305 km² Rahvaarv: 153 662 Ida-Virumaa on oma geograafia, looduse ja kultuuriloo poolest üks Eesti huvitavamaid piirkondi, siin asuvad kõrvuti ajaloolised lossid ja tööstuslinnad. Maakonna põhjaosa suurimad vaatamisväärsused on kilomeetreid pikk pankrannik ja Soome lahe rannad.

Maakonna idaosas asub kiirevooluline Narva jõgi ning lõunaossa jäävad Peipsi järve äärsed liivaluited ja män­ nimetsad.

Ida-Virumaal on avastatud Eesti vanimad asulapaigad, osa leide on pärit rauaajast. Siin on arvukalt muistseid linnuseid ning keskaegseid mõisaid, losse, kirikuid ja kloostreid. Kauguses sinetavad künkad on tuhamäed: neid aherainemägesid leidub terves tööstuspiirkonnas.

Siinsed tööstusmaastikud kütkestavad nii seiklushimuliste kui ka loodushuviliste matkajate meeli.

Mõisatest tõuseb esile Saka mõis. Sellest on säilinud neorenessanslikus stiilis härrastemaja, mis on ehitatud aastatel 1862–1864. Hoonet ümbritseb ilus park. Külalistele on loodud suurepärased tingimused telgis ja kämpingus ööbimiseks. Mõisakompleksis asuvad veel hotell, spaa ja restoran.

Ilus mõis asub ka Aa külas – sellessamas, millega algab enamik entsüklopeediaid. Barokkstiilis härrastemaja on ehitatud XVII sajandi lõpus ja taastatud 1730. aastal. Praegu paikneb seal hooldekodu.

Pühajõe orus asuv Oru lossipark on mänginud ajaloos olulist rolli, sest siin oli Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi suveresidents. Itaalia stiilis hoone hävis Teises maailmasõjas. Lossi lähistel paikneb Toila spaakeskus. Aastail 1918–1936 elas Toilas vene luuletaja Igor Severjanin. Tema maja pole küll enam alles, kuid kohta tähistab mälestuskivi.

Ida-Virumaa on kuulus ka Vaivara vallas asuvate Sinimägede poolest, kus peeti teise maailmasõja üks olulisi lahinguid. Lõõgastuda ja lihtsalt rannas peesitada saab Narva-Jõesuus.

Ontika paekallas

Huvitavaid fakte

 Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi (keskmine vooluhulk 400 m³/s).  Kurtna järvestik on Eesti suurim järvistu (40 järve 30 km² maa-alal).  Estonia kaevandus on suurim maa-alune põlevkivikaevandus.  Eesti soojuselektrijaamas asuvad Eesti kõrgeimad korstnad (250 m).  Valaste juga on Eesti kõrgeim juga (25 m).  Ontika on Eesti kõrgeim paekallas (56 m).  Narva-Jõesuus asub Eesti pikim rand (7,5 km).

73

Ida-Virumaa Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn on üsna noor: ta on sündinud möödunud sajandi keskel: 15. juunil 1946. Hoolimata oma noorest east kuulub ta Eesti viie suurema linna hulka. Kohtla-Järve koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna.

See tööstuslinn on rajatud põlevkivibasseini keskele. Põlevkivi on omamoodi tahke nafta, mida kasutatakse kütusena, aga ka keemiatööstuse toorainena. Suured põlevkiviettevõtted asuvad linna territooriumil. Kukruse linnaosas asuva muuseumi püsiekspositsioon tutvustab põlevkivi tekkimise, avastamise ja kasutuselevõtmise ajalugu aga ka põlevkiviõli tootmist ja ümbertöötamist. Kuigi põlevkivi leidub paljudes riikides, on Põlevkivimuuseum ainus. Samas saab näha üle 80 teosest koosnevat püsinäitust “Põlev-

Puhk u soovits Eestis ab!

kivitööstus kunstis”. Muuseumi alla kuulub ka kunstigalerii Valge Saal, mille põhiülesanne on korraldada näitusi ja kontserte. Põlevkivimuuseumi juures tegutseb veel teabeja õppekeskus Vene Muuseumi Virtuaalne Filiaal, millel on kaks osa: teaduse ja hariduse osas asuvad muuseumikogusid ning vene kunsti ajalugu kajastavad trükised, multimeediaprogrammid ja filmid; multimeedia osas saab huviline jälgida kunstiteadusprogramme, mis on loodud infotehnoloogia uusimate vahendite abil.

Järve linnaosas Karl Lutsu tänaval on võimalik uudistada ainulaadset sõjaeelsete paekivielamute kvartalit ning linna vanimat säilinud koolihoonet, mis on ehitatud aastal 1937 ja võetud riikliku kaitse alla. Samas linnaosas asuvad ka hästi säilinud nn Stalini hooned, mis annavad aimu 1950. aastatel viljeletud nõukogudeaegse linnaplaneerimise stiilist. Kohtla-Järvel on palju kultuuri- ja spordirajatisi, kus korraldatakse mitmesuguseid, muu hulgas ka rahvusvahelisi üritusi.

Püssi Püssi on väike linn Kirde-Eestis Ida-Virumaal.

Püssi asula tekkis 1869. aastal ümber samanimelise XV sajandist pärit mõisa, kui selle lähedale hakati ehitama Peterburi–Tallinna raudteed.

Aastal 1993 sai Püssi iseseisva linna staatuse. Püssis tegutsevad kultuurimaja, raamatukogu ja lasteaed. Püssi mõisahoones (mis asub juba väljaspool linna) tegutseb

74

praegu Lüganuse keskkool. Mõisa ümber on rajatud kaunis park.

Tere tulemast Püssi linna!

stis us Ee Puhkoovitab! s

Ida-Virumaa Sillamäe

Sillamäe – üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu – paikneb Ida-Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn – Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega.

Linna kujunemisel on olnud oma huvitav ajalugu: kaunis kuurortasula muutus pärast Teist maailmasõda salastatud ja kinniseks Nõukogude sõjatööstuslinnaks. Pikka aega ei olnud Sillamäed märgitud maakaartidele, linna aadressis kasutati koodnimetust ja linna sisse sai ainult erilubade alusel.

Investorite jaoks on olnud tähtsad linna suurepärane asukoht, vabamajandustsooni eelised, vajaliku maa ja infrastruktuuri olemasolu. Sillamäe sadama rajamine, mis on Eesti suuruselt teine merekaubasadam, on soodustanud kogu ettevõtluse arengut Ida-Virumaal.

Tähtsaim Sillamäe vaatamisväärsus on omanäolise arhitektuuriga vanalinn, kus silmailu pakuvad suursugused

trepid, millest saab alguse rannapromenaad. Kaunilt kujundatud linnaväljak uhke kultuurikeskuse ja linnavalitsuse hoonega on külaliste meelispaik.

Linna külalised võivad nautida mere ääres asuvale Balti klindile rajatud tööstuslinna, mis rabab kauni loodusega: maaliline Sõtke jõgi, mis on paisutatud erinevatele tasanditele, kasesalu, linna pargid, meri ja mereäärne männik. 18.sajandil oli linn paljude Eesti ja Vene kultuuritegelaste suvituspaigaks.

Ka aktiivse puhkuse veetmiseks on Sillamäel mitmeid võimalusi. Sillamäe spordikompleks “Kalev” on regiooni suurim. Sillamäe suurepäraseid sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi kasutavad ka välisriikide sportlased, kes korraldavad siin regulaarselt oma treeninglaagreid.

Kultuurielu teeb ainulaadseks erinevate rahvuskultuuride lõimumine. Paljud Sillamäel toimuvad üritused on saanud traditsioonilisteks: linnapäev, jazzmuusika festival “Jazz-time”, tantsustiilide festival “Stiilivisioon”, rahvakultuuripäevad “Läänemere kultuurisillad”, festival “7 linna muusika” jpm.

Rohkem infot Sillamäe ning eelseisvate ürituste kohta leiate: sillamae.kovtp.ee.

75

Ida-Virumaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Narva-Jõesuu – linn, kus alati paistab päike!

Narva-Jõesuu on üks Eesti vanimaid kuurortlinnu, mis asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes.

Esmakordselt mainiti Narva-Jõesuud 1503.a Liivi ordumeistri märkmetes. 19. sajandi lõpul hakati siia rajama kuurorti. Esimeste sanatooriumide ehitamisega sai Narva-Jõesuu Peterburi kõrgklassi lemmikuks – hellitusnimega ”Põhjamaade Riviera”. 1922.a sai linna ametlikuks nimeks Narva-Jõesuu.

Hea balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliseks puhkepaigaks.

Narva-Jõesuu linn ja kohalikud ettevõtted pakuvad erinevaid võimalusi ja tegevusi vaba aja veetmiseks ja linna poolt korraldatavatel üritustel osalemiseks.

Narva-Jõesuu linna suuremad sündmused 2013.a: 1. juuni – Hooaja avamine 14. juuni – Kalurite päev 2. august – VI Meremiilijooks

10. august – 20 aastat Narva-Jõesuu linna 11. august – V Puhkpillilahing 28. september – V SilmuFestival Rohkem infot: www.narva-joesuu.ee

76

on kõrgetasemeline wellness spaa hotell, mis asub Põhja-Eesti looduskaunis kohas, Eesti ühes vanimas kuurortlinnas Narva-Jõesuus. Meresuu Spa & Hotel on kõigest 200 km kaugusel Tallinnast ja paikneb Eesti pikima liivaranna kaldal, kauni männimetsa all.

Hotell * Wellness Keskus * Restoran * Vee- ja saunakeskus * Piano Bar * Konverentsikeskus

Aia 48a, Narva-Jõesuu, Ida-Virumaa Tellimine: +372 357 9600 * e-mail sales@meresuu.ee

www.meresuu.ee

Saka Mõis – pankranniku pärl!

Saka Mõis

Saka Mõis www.saka.ee

Kohtla vald, 30103, Ida-Virumaa Tel: + 372 33 64 900 + 372 33 64 906 Faks: + 372 33 64 901 E-mail: saka@saka.ee

Saka Mõis on koht, kus kõrgel kaldal saavad kokku kultuuri- ja looduspärand: varemetest kerkinud neorenessanslik härrastemaja ja Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik.

Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimiplats.

Saka Manor

Härrastemaja ****

12 luksuslikku hotellituba A´la carte restoran 4 saali (ballisaal, kaminasaal, šotisaal, salong) Saalid sobivad suurepäraselt pulmapidude, suurte konverentside ning kliendiürituste läbiviimiseks.

SPA-hotell ***

33 tuba (single, double, twin, deluxe, peretuba) Basseiniala Leilisaun, aurusaun, infrapunasaun Wellness-protseduurid: massaazid, vannid, näo- ja kehahoolitsused MATIS toodetega, laavakivirituaalid, tervisekapsliseansid etc)

Konverentsikeskus „Meretorn“ 5 erinevat saali, kuhu mahub kokku üle 100 in Kaasaegne konverentstehnika Kohvipausid Grupimenüüd Privaatne leilisaun Matkarada Kämpingumaja Telkala ja karavaniplats Suvelava Tenniseväljak Laste mänguväljak ja külakiik

Ida-Virumaa külasta kindlasti

Iisaku Muuseum

Tartu mnt. 58, Iisaku.

GPS: 59° 5’ 48” N, 27° 18’ 47” E Tel: +372 339 3036; +372 5344 8738 info@iisakumuuseum.ee www.iisakumuuseum.ee

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjali.

Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13.sajandist pärinevatest inimluustikust ja vadjapärastest ehetest, Iisakumaa poluvernikute traditsioonide-, 20.sajandi talupoja kultuuri- ning Alutaguse looduseni.

Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige eriilmelisemas maakonnas – Ida-Virumaal.

Avatud: 1.06 kuni 31.08: E-R 10-18, L 10-16, P suletud 1.09 kuni 31.05: E-R 9-17, L-P suletud

Põlevkivimuuseum Kukrusel asuva muuseumi püsiekspositsioon tutvustab põlevkivi tekkimise, avastamise ja kasutuselevõtmise ajalugu, aga ka põlevkivi tootmist ja ümbertöötlemist.

Kuigi põlevkivi leidub ligi 100 riigis, on Põlevkivimuuseum ainus. Samas saad näha üle 80 teosest koosnevat püsinäitust “Põlevkivitööstus kunstis”.

Lähedalasuva Kukruse tehismäe külastamiseks saab meilt tellida giidi. Muuseumi koosseisus on veel Kohtla-Järvel asuvad Põlevkivimuuseumi Valge Saal ja „Vene Muuseumi“ virtuaalne filiaal.

Lehe 10A, Kukruse, Kohtla-Järve.

GPS: 59°23’51’’N 27°20’47’’E Tel: +372 332 1350 +372 5335 9080 info@pkm.ee www.pkm.ee

toitlustus

Avatud: Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev, Reede 10-18 Laupäev 10-16 Esmaspäev, Pühapäev ainult gruppidele ettetellimisel vähemalt 2 nädalat ette, hind kokkuleppel Maksmine: sularahas kohapeal või tellimisel ülekandega

Kohvik Mozart & Catering Pargi tn 40, Jõhvi Kontserdimaja 2.korrus.

Telefon: +372 5554 1214 info@kohvikmozart.ee www.kohvikmozart.ee

80

Põhja-Eesti parima maitsenaudingu pakkuja – Kohvik & Catering Mozart ootab Sind! Tule ja tunne ennast meie juures mugavalt, saa osa maitseelamustest ja heast seltskonnast!

Tule pere või sõpradega. Catering-teenust pakume üle Eesti.

Ida-Virumaa Kuremäe Apteegi Kohvik ja Hostel

toitlustus, majutus

Kuremäe küla, Illuka vald.

Tel: +372 339 2130; +372 525 0896 kuremae@copsmax.ee; www.copsmax.ee

WiFi

majutus

Soojad söögid 10.00-20.00 Kohvikus kohti 45-le, terrassidel 60-le, gruppide toitlustamine, peolauad, firmapeod, WiFi WiFi seminarid ja catering ettetellimisel. Majutus: 15+ kohta. Hostelis on lisaks tubasele majutusele ka telkimise ja haagissuvilate parkimise võimalus. Majutumise võimalus kämpingus – 2kohta. Meie majutus- ja toitlustuskoht asub Ida-Virumaa tähelepanuväärsemate ja enim külastatavate WiFi turismiobjektide vahetus läheduses. Näiteks Kuremäe Pühtitsa nunnakloostrini 200 m.

Kauksi Puhkemaja

КаноэWiFi WiFi Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus Illuka küla, Illuka vald.

Tel: +372 528 3239 puhkekeskus@alutaguse.com КаноэКаноэWiFi www.alutaguse.com

WiFi

WiFi WiFi

Kauksi, Iisaku vald.

GPS: 27° 14’ 35” N, 59° 0’ 27” E Tel: +372 521 9326 kauksi.puhkemaja@mail.ee; www.kauksipuhkemaja.ee

Keskuses on 5 erineva raskusastmega seiklusrada. Majutust pakume kahe- ja kolmekohalistes tubades, võimalik telkida, autokaravani parkla, saunakompleks basseiniga. Каноэ Aitame Teie ürituse korraldada ideest lahenduseni.

Toila Puhkemaja

WiFi WiFi

КаноэКаноэ

WiFi

Puhkemajad sobivad nii perepuhkuseks kui ka inimestele, kes eelistavad vaikust, rahu ja privaatsust. Ümberringi mar- Каноэ ja- ja seenemetsad. Töötame aastaringselt. Talvel suusarajad Каноэ ja kalapüük, räätsade ja matkakelkude rent. Ettetellimisel toitlustamine kuni 60 inimest.

WiFi

Matsu Talu

Каноэ КаноэWiFi

Sahargu küla, Tudulinna vald.

Tel: +372 502 5113 evaaramaa@hot.ee; www.matsutalu.eu

Каноэ Majutus, suitsu- ja soome saun. Püstkoda võimaldab korraldada grill- ja pannkoogiõhtuid. Võimalus ratsutada, käia kanuumatkal, mängida tennist, korv- ja võrkpalli. Korraldame teie soovil ka jahiretki Ida-Virumaa metsadesse ja loodusmatku Muraka rabasse.

WiFi

Pikk tn. 24, Toila vald.

GPS:59°25’12’’N 27°30’33’’E Tel: +372 501 4302 toilapuhkemajad@hot.ee www.hot.ee/toilapuhkemajad

КаноэКаноэ

Me asume Ida-Viru maakonna keskusest Jõhvist 11 km kaugusel, kuulsa Toila-Oru pargi vahetus läheduses. Puhkemajas on majutuskohti seitsmele inimesele. Maja esimesel korrusel asuvad puhkeruum, miniköök, wc, dushiruum WiFi ja saun. Teisel korrusel on kolm tuba (kuus voodikohta).

Каноэ Каноэ

КаноэWiFi

81

Lääne-Virumaa kaart

26°00

27°00

L Ä Ä NE -V IR U MA A

Juminda

Suurpea Käsmu ps Kasispea Käsmu .

Vergi

.

.

.

.

LOKSA Võsu

Vihula

.

l Va

59° 30

ge g jõ i

AEGVIIDU

Lehtse

Albu Albu

Aravete Roosna

Järva-Madise

Ahula Kaalepi

Vajangu

Pajusti ViruJaagupi

Vinni

VäikeMaarja

Kiltsi

Peetri

Tarbja Mäo

PAIDE Paide

Vao Müüsleri

Koigi

Laekvere Simuna

Venevere

Laekvere

Rakke Käru

Ervita

Torma

Vägeva aa Endla jv

Pajusi

Kärde

Vaimastvere

Sadala a Pedj

Jõgeva

Kurista

JÕGEVA

Võtikvere Va Vaia Vaiatu aa aiatu

0

Avinurme

Avinurme Lohusuu Ulvi

Salla

10

Tõ T Tõikvere õikv õ õikvere õik iikvere kve kv vere v e

MUSTVE MUSTVEE M MUST US USTV U S VE Raja Raj R a aj Torma Torm Torma rm20akm Kasepää KKasepä asepä ep

.

La Laiuse aiuse a aius iuse i© Regio se e 2009 KL-9-012 Kasep Kasepää K ase a as se se p Kuremaa

re

Retla

Paasvere

lave

Oisu Imavere

Oonurme

Kul

Päinurme

P

am õlts

Tudu

Muuga

Avanduse

Koeru Koigi

Anguse

Roela Rahkla

Triigi

Savala

Maidla Kunda

Pä

Paide

Sonda Sonda

Väike-Maarja

Vao

JÄRVARoosna-JAANI Karinu Pikevere Alliku u Järva-Jaani Rakke rn RoosnaAlliku Koeru Kareda

59 °0 0

Sõmeru

Lasila

Sääse

Ambla

PÜSSI

KIVIÕLI

Viru-Kabala

Vinni

Porkuni

Ambla

Aseri Purtse

Rägavere

Rakvere

.

.

Uhtna

Sõmeru

Tamsalu

Käravete

Aseri

Rannu

Ubja Arkna

Moe Assamalla

Tapa

Jäneda

Mahu

Viru-Nigula

Haljala Essu

Hulja Lepna

Kiku

TAPA

.

KUNDA

Kihlevere RAKVERE Vohnja

Kadrina

ViruNigula

.

Haljala

Kadrina

Soodla

82

.

Lo Võsupere ob Viitna u Aaspere Loobu

Kuusalu

Letipea

Vihula Eisma Karepa

KolgaSagadi Aabla Vihasoo Palmse Kolgaküla

Kolga

Vainupea

.

rtse

.

Leesi

Pu

.

.

Saare

Lääne-Virumaa vaatamisväärsused

Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734 1. Sagadi mõis. Sagadi mõisakompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Sagadi mõis on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Esimest korda on mõisa mainitud XV sajandi keskel.

Tel: +372 676 7878.

2. Palmse mõis on üks väheseid restaureeritud mõisaid Eestis. See ehitati XVIII sajandil ja kuulus von Pahleni mainekale suguvõsale. Renoveerimistööd algasid

siin kolm kõrtsi, millest üks (esmamainitud 1875. aastal) on endiselt avatud. Info ja broneerimine: altja@altja.eu; +372 501 4287 telefon Altja kõrtsis: +372 5341 8513.

5. Äntu järved. Väike-Maarjast 7–9 kilomeetrit lõuna pool asub Äntu järvede ahel, mis koosneb seitsmest väikesest järvest. Sinijärv on neist kõige läbipaistvam: tema põhi on näha isegi kõige sügavamas (8 km) kohas. Järvede vahel asub Äntu-Nõmme looduse õpperada, kuhu on võimalik tellida giidi.

Tel: +372 326 1625.

6. Vao tornlinnus. Esimesed kirjalikud andmed Vao mõisa kohta pärinevad 1442. aastast. Huvilistele avati mõis aastal 1991. Aastal 1998 pandi koostöös Väike-Maarja muuseumiga kokku ekspositsioon, mis on väljas esimesel korrusel: stendidel tutvustatakse torni, mõisa ja seda ümbritsevate külade ajalugu. Tel: +372 326 1625.

7. Vihula mõis. Esimesed kirjalikud andmed Vihula mõisa kohta, mille ehitamisel on oskuslikult kasutatud maastiku eeliseid, on pärit 1501. aastast. Mõisaansamblist on säilinud 25 hoonet, millest enamik on ehitatud XIX sajandil, kui mõis kuulus von Schubertite suguvõsale. Tel: +372 326 4100, www.vihulamanor.com/ee/.

1972. aastal, kui mõisast sai Lahemaa rahvuspargi osa.

Renoveeritud ja antiikmööbliga sisustatud peahoone avas huvilistele uksed aastal 1986. Aastal 1995 avati endises veinitehases hotell. Mõisas töötab muuseum.

Avatud 10–19. Tel: +372 324 0070, www.palmse.ee.

3. Püha Katariina kirik Kadrinas. See ebatavalise ajalooga kirik on üks nooremaid gooti perioodist säilinud sakraalehitisi Virumaal. Kirik ehitati Püha Katariina auks. Hiljem sai kiriku järgi nime ka Kadrina koht ise, mis varem kandis Torvestavere nime.

Tel: +372 5678 1566.

4. Altja on väike küla Eesti põhjarannikul, kus saab näha vana kaluriküla eluolu. XIX sajandi alguses oli

8. Käsmu meremuuseum asub kaunis Käsmu kaptenikülas. XIX sajandi lõpus ehitatud kordonihoones paiknev muuseum tutvustab selle küla ajalugu. Ajalooürikutes on Käsmut esimest korda mainitud 1453. aastal. Legendi järgi oli küla ristiisaks Kasperi-nimeline kapten, kes ehitas siia pärast laevahukust pääsemist kabeli. Tel: +372 529 7135.

9. Porkuni paemuuseum asub vana linnuse väravatornis Küngassaarel keset Porkuni järve. Torn on säilinud XV sajandil ehitatud linnusest. Muuseum annab ülevaate paekivi tekkeloost, kivististest ja muust.

Muuseumis asub ainulaadne kiviaabits, mis tutvustab kõiki Eestis leiduvaid kivimiliike. Torni katuselt avaneb ümbrusele imeilus vaade. Tel: +372 329 3881, www.tamsalu.ee/paemuuseum/.

83

Suurepärane Puhkus A qvas

SPA – Sanus Per Aquam, ehk tervis läbi vee, on saanud tervislikkuse sünonüümiks ja köitnud inimeste meeli üle kogu maailma. Spa viib mõtted puhkusele, lõõgastusele, vee tervistavale mõjule.

Nüüd on SPA saanud uue tähenduse.

SPA – see on Suurepärane Puhkus Aqvas.

www.aqvahotels.ee, Parkali 4, 44308 Rakvere, tel 326 0000

Lääne-Virumaa üldine informatsioon

Pealinn: Rakvere Linnad: Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu Pindala: 3628 km² Rahvaarv: 59 861 Lääne-Virumaa on põnev paik mitmekesiseks puhkuseks: võid nautida looduse ilu ja võtta osa kultuurisündmustest.

Rikas mõisakultuur tutvustab mitmeid möödunud sajandite tuntud tegelasi ja kaunis loodus meelitab matkaradadele. Siin saad teha sporti või lihtsalt nautida maalilisi loodusvaateid.

Peamised turismimagnetid on Lahemaa rahvuspark, Rakvere linnus, veekeskus Aqva Hotel & Spa, Lahemaa mõisad, romantilised rannakülad Käsmu ja Altja, Pandivere oma rikkaliku kultuuripärandiga, samuti Tamsalu ja Kunda tööstuslikud vaatamisväärsused. Rakvere linnuse vahetus läheduses

kõrgub võimas skulptuur, mis kujutab Rakvere sümbolit Tarvast. Just see loom andis nime Rakvere muistsele asundusele Tarvanpääle (tarvas on ürgveis, metsik hiigelsuurte sarvedega pull).

Sagadi mõisa peetakse üheks Eesti silmapaistvamaks mõisaansambliks. Kompleksis on 18 restaureeritud hoonet.

Endises viljaaidas ja tõllakuuris asub metsamuuseum, kus saab tutvuda metsateemalise väljapanekuga. Kui võimalik, külasta ka Vao tornlinnust ja Porkuni paemuuseumi.

XVIII sajandi lõpust pärit Kiltsi loss on huvitav selle poolest, et ta on kuulunud mainekale von Krusensternide suguvõsale. Lossis on admiral Adam Johann von Krusensternile pühendatud mälestustuba.

Kui soovid näha midagi eksootilist, siis oodatakse Sind Metsiku Piisoni Saloonis ja Toolse jaanalinnufarmis.

Rakvere linnuse hoov

Huvitavaid fakte

 Maailmas tuntuks saanud omapärane naisekandmise spordiala on sündinud Lääne-Virumaal. Ka  

maailma parimad naisekandjad on pärit Eestist. Eesti meistrivõistlused naisekandmises toimuvad 2. juunil Pandivere päevade raames Väike-Maarjas.

Sadamalinn Kunda on tuntud oma vabrikute poolest. Tsemendi tootmisele pani 1871. aastal tööle hakanud tehasega aluse Kunda mõisa omanik John Karl Girard de Soucanton. Kunda jõe kaldale ehitatud tehase pudeldusahi on tõenäoliselt ainus Euroopas säilinud eksemplar.

Kunda lähedalt Lammasmäe künkalt, mis oli kunagi saar endisaegses järves, on leitud Eesti vanima muistse inimasula jäänused (umbes kümne tuhande aasta vanused).

85

Sagadi mõiS Sagadi Manor · Hotell Hotel · reStoran Restaurant · metSamuuSeum Forest Museum · looduSkool Nature School

Mõisapuhkus Sagadis Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa Rahvuspargis.

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest!

500 aastat külalislahkust

Muuseumiöö

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum ning on armastatud paik ka pulmade, pidulikke vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

Loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum, mille põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust.

Muuseumipoest leiate eestimaist ehedat puidust käsitööd. lahemaa looduse avastamiseks korraldame retki koos kogenud juhendajatega, rendime jalgrattaid ja kõnnikeppe.

Vaid kolme kilomeetri kauguselt algab RMK matkatee!

Kosutav puhkus

Sagadi mõisa hotellis on 28 avarat tuba, millest 10 toa päikselised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaaliga hostel asub endises mõisavalitseja elumajas.

Keha kosutab unikaalne metsaürtidega massaaž.

Sagadi à la carte restoran võidab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud roogadega. Meie toidud on inspireeritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Põnevad tegevused

Nii mõisaloo kui loodusega seotud meeskonnamängud pakuvad teadmisi, põnevust ja suurepärast lõõgastumist.

Saabuval suvel on Sagadi külastajatel erakordne võimalus saada osa looduskooli põnevatest tegemistest.

Avastamirõõmu jagub kogu perele!

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

18. mail “Öös on inimesi”

Öömuuseumid

3., 10., 17., ja 24. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Puupäevad

3. ja 4. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenenäitus

14. ja 15. septembril koos metsaretkega.

Kolme mõisa toidutuur Osale septembri lõpuni ja võida eksklusiivseid auhindu!

Lääne-Virumaa Lahemaa rahvuspark

Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, mis on asutatud 1971. aastal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja loohckultuuripärandi S erutaN LOOK S Usäilitamiseks, DOOL · muesuuurimiseks M tseroF MUjaE Stutvustamiseks.

UUMA S TEM · tnPraegu aruatseRhõlmab NAROT rahvuspark S ER · letoH 72500 LLETOHha, · romillest naM idakolmangaS S IÕM IDAGAS diku moodustab meri. Enamasti seostub Lahemaa mõisakeskuste, kaptenite küla Käsmu, kalurite küla Altja või Võsu sidaliikumise gaS lihtsustamiseks sukhupajasiõM rannaga. Vähem tuntakse kultuurmaastikuga läbi põimunud loodusväärtusi. Looduses Lahemaa tundmaõppimiseks on rahvuspargi külastaja jaoks rajatud õppe-ja matkarajad.

idagaS ak aso aaS ! t setsumjõudes dnüsevkülasta: us Lahemaale

aj elederep ,eletukitnamor siidarap no siõm idagaS .sigrapkompleks suvhaRonaideaalne amehromantilise aL sinuapuhkuse k eletsveetmiseks ilivuhsudool

mõisaõuele tunned Viru Raba – umbes ööim5000 uesaastat uuMtagasi tekkinud üks Eesti või linnamelust pagemiseks.tAstudes sukhalsilalük tatsaa 005 peagi kulgemas ajas sada aastat tagasi, mil daamid veel väikseim laugastikuga raba.

Rabaga liam .81 tutvumine on põnev ilo ajametsarräh idagaS veniräp tsidnajas .81 enugusruuS päikesevarjudega ringi jalutasid. Kontserte ja laatasid igal aastaajal,”seda 3,4 km isemhõlbustab ini no söinfotahvel Ö“ ,isipikkuse lalük utsav iteõv niiS .skudok erep amet aj arrähasiõm itsanav toimub siin igal aastaajal, kesksuvel peetakse jaanipäeva. laudtee alguses, rabas on ka vaatetorn. edageopulat aj asiõm itatsusto gnin disudip ekkilsullük itadlarrok dimuesuumöÖ eletajOandu atsalüklooduskeskuses ajametsarrähjagatakse no laveinfot äp lemetsa sanäjaT puidu .elü esutaas Majakivi rändrahn – Juminda poolsaarele Majakivi-Pililuuj .42 aj ,.71 ,.01 ,.3 kasutamise kohta läbi aegade.

Väljapanekud , e d a m l u p a k k i a p d u t a t s a m r a n o g n i n m u e s u u m -käbitares siõm iukjadutava kanõmme 7 km pikkusele rajale jääv rändrahn, mis on skesimituan no lukah öÖ küünis annavad aimu, kuidas uuendati metsa, tehti laasLahemaa suurim ja Eesti suuruselt kolmas (kõrgus 7 m,.skesimadlarrok edistnerevnok aj eduttõvutsav ekkiludip vale ak iuk gneol vativuh iin tukatust ja kasutati puitu igapäevaelus. Kõike saab ka oma ümbermõõt 40,9 m). .akisuum skarbõsanis agesudooL käega katsuda.

Purekkari neem – Pärispea poolsaarel paiknev Eesti mand- sunia itseE dundaes essis dne no siruukallõt-tia sesidnE Altja kaluriküla ja Altja kõrts – Kõrtsis pakutakse eestiriosa kõige põhjapoolsem punkt. Neemele pääseb jalgsi. pärast toitu, peetakse pidusid ja kõrtsi kõrval kiigeplatsil Viinistu – vana kaluriküla, mis kogus jõukust salapiiritu- jaanipäeva. se veoga. Vanades nõukogudeaegsetes kalatöötlushooneVõsu 500 aastane rannakuurort on tuntud nii eestlaste tes asuvad täna kunstimuuseum, majutus- ja söögikoht. kui ka Vene haritlaskonna seas. Sellele rannamändide ja Palmse mõis on kõige esimene terviklikult taastatud liivarannaga tuulevarjulises lahesopis paiknevale Põhmõisakompleks Eestis. Külastajaile on avatud näitused, ja-Eesti tuntuimale puhkepaigale panid aluse Palmse töökojad, palmimaja, veinikelder, romantiline kohvik ja mõisnikud, kellele 19.saj lõpul lisandusid kruntide ostjate rahvuslik kõrts. Kompleks annab suurepärase ülevaate ja üürijatena Moskva ja Peterburi õpetajad, arstid, kindmõisaelust ja –arhitektuurist läbi viie sajandi. Suvel toi- ralid ja professorid. Tänane Võsu on kuulsust kogunud mub mõisas palju üritusi, kontserte, jaanipidu ja veinifes- juulikuus toimuvate muusikapäevadega. Suviti ootavad tival. Mõisas on ka majutusvõimalused. külastajaid mitmed söögikohad ja majutusettevõtted.

Sagadi mõis – mõisa ajalugu ulatub tagasi rohkem kui 500 Käsmu küla on kaptenite küla maaliliste valgeks võõbatud aastat. Mõisnike rikkusele pani toona aluse mets ja metsaga kaptenimajakeste ja kauni kivise rannajoonega. 19. saj lõpul on seotud mõisakompleks tänaseni. Siin on laia eestimaise ja 20. saj algul tegutses Käsmus merekool, kust on võrsunud meenevalikuga muuseumipood ning võrratu metsamuu- 88 kaugesõidu kaptenit. Täna on küla kaunis puhkuse veetseum, kus erinevaid meeli kasutades on võimalik õppida mise koht nii kultuuri kui loodushuvilistele. Siin tegutseb tundma ja eristama erinevaid puid. Augusti algul toimuvad omanäoline era-meremuuseum, toimub muusikafestival Saga­dis puupäevad ja terve suve jooksul mitmed kontser- Viru Folk ja meresõite saab nautida 2010 aasta suvel valmidid ja üritused. Mõisa peahoones eksponeeritakse mõisaar­ nud viikingilaevaga. Jalutades neeme tippu soovitatakse tashitektuuri ja -interjööri, jahisaalis asub aga ainulaadne jahi- kus mälestuseks koju kaasa võtta kauneim kivike, suurem kivi relvade kollektsioon. Mõisahotell ja restoran on mõ­nusaks aga visata õnnekivihunnikusse ja soovida salasoov. Poolsaare peatuspaigaks mugavusi armastavale külalisele. tipus asub Saartneem, ehk Kuradisaar. Suvisel ajal tegutsevad Vihula mõis – elegantne 16. sajandist pärinev mõisa-

külas ka söögikohad ja jäätisemüüjad.

Lääne-Virumaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Kadrina vald

Kadrina vald on Lääne-Viru maakonna suuremaid valdu, moodustades 10% maakonna pindalast. Elanikke on vallas üle 5100. Valda läbivad Tallinn-Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Rakvere-Pärnu maanteed. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast. Siit ka järeldus, et valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ning arenguks soodsad. Kadrina valla, arvestades tema eripärasid, oluliseks väärtuseks on looduskeskkond. Valla territooriumile jääb 4 olulist looduskaitselise väärtusega piirkonda: Neeruti (peale loodusliku väärtuse oluline veel ka ajalooline ja

AKTIIVNE PUHKUS

Tere tulemast Kadrina valda! www.kadrina.ee

MAJUTUS

Fluvius Kanuumatkad

Linnumäe Loodustalu –

Nelson Matkad – kanuumatkad

Ohepalu küla, Kadrina vald.

Tel: +372 5650 6858 kulalistemaja@gmail.com; www.onnela.ee

Kadapiku küla, Kadrina vald.

Tel: +372 504 3670 Heldur@kanuuretked.ee; www.kanuuretked.ee

Rakvere tee 7-14, Kadrina vald.

Tel: +372 5649 5439 nelson@nelson.ee; www.nelson.ee

Lahemaa Matkakeskus – kanuumatkad ja vibuüritused Lahemaal, saunamajad.

Loobu küla, Kadrina vald.

Tel: +372 509 3177 post@lahemaa.info; www.lahemaa.info

Neeruti Selts – loodusretked Pargi tn 3, Kadrina alevik, Kadrina vald.

Tel: +372 5552 5314 neerutiselts@hot.ee; www.neerutiselts.ee

TOITLUSTUS

Arturi Šašlõkibaar – Armeenia köök, avatud 24h.

88

kultuuriline tähtsus alates jääajamoodustistest kuni Kalevipoja legendideni välja); Kallukse (rajatud eelkõige Loobu jõe ürgorus asunud pinnavormide kaitseks, tuntuim objekt Lodikivi ehk Linda Neitsi kivi); Ohepalu (eelkõige loodusmetsade, inimpuutumatute soode ja rabade ning kaitselauste liikide (nt käpalised) kaitseks loodud) ning Viitna (loodud Viitna järvede ja neid ümbritseva maastiku kaitseks ja tutvustamiseks). Kultuuriloolise väärtuse poolelt võib peale Kadrina Katariina kiriku ära nimetada vallas asuvaid mõisaid: Vohnja mõis, Udriku mõis, Hulja mõis, Kihlevere mõis, Neeruti mõis, Kolu mõis ja Arbavere mõis.

Rõmeda küla, Kadrina vald.

Tel: +372 5852 8994; +372 551 5243 din1984@inbox.ru; www.arturbaar.eu

elamussaun, kümblustünn, räätsamatkad, rabamatkad, kanuumatkad ja öised tõrvikumatkad.

Õnnela Külalistemaja –

majutus maks. 16.in., seminarid kuni 60 in., pidude, pulmade ja kokkutulekute täisteenindus.

Ohepalu küla, Kadrina vald.

Tel: +372 5650 6858 kulalistemaja@gmail.com; www.onnela.ee

Arbavere Puhkekeskus –

majutus, toitlustus, saun, seminarid, firmapeod, sünnipäevad, aktiivne puhkus.

Arbavere küla, Kadrina vald.

Tel: +372 557 3744 GPS: 59°26’34’’N 25°57’52’’E info@arbavere.ee; www.arbavere.ee

Kuusiku loodustalu

Ama küla, Kadrina vald.

Tel: +372 515 3573; sirje@datanet.ee; www.kuusikunaturefarm.ee

Madi Puhketalu

Jõetaguse küla, Kadrina vald.

Tel: +372 5333 1407; maditalu@maaturism.ee maditalu.maaturism.ee

Lääne-Virumaa WiFi

WiFi

WiFi

Villa Theresa

majutus

Jäneda Puhkekeskus

WiFi WiFi

WiFi

WiFi

WiFi WiFi

Каноэ Каноэ Tammiku 9, Rakvere linn.

GPS: 59° 20' 15" N, 26° 21' 13" E Tel: +372 322 3699 info@villatheresa.ee; www.villatheresa.ee

WiFi

Jäneda küla, Tapa vald. Каноэ GPS: 59° 14' 44" N, 25° 40' 48" E Tel: +372 384 9750 ; +372 384 9770 info@janedaturism.ee ; www.janedaturism.ee WiFi КаноэWiFi

Hotell ja restoran Villa Theresa on luksuslik juugendstiilis puhke- ja toidukoht Rakveres. Hea asukoht vaiksesКаноэ looduskaunis kohas, hoolikalt valitud menüü ja väärikas teenindus teevad majast oivalise peatuspaiga ka nõudlikule külalisele. Hotelli hubastes tubades on ühendatud ajalooWiFi line stiil ja moodne tänapäev. Hotelli vahetusse lähedusse jäävad kõik Rakvere linna olulisemad vaatamisväärsused.

Pakume looduskaunis, värvika ajalooga paigas võimalust Каноэ korraldada konverentse, seminare, üritusi ning erinevaid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Jäneda küla on koht, kus avastamisrõõmu jagub nii rahu hindajaile kui ka teravaКаноэКаноэ te elamuste ihkajaile. Musta Täku Tallis onWiFi igapäevaselt kõik oodatud nautima meie kokkade loomingut ja korra Каноэ WiFi WiFi kuus ootame tantsust ja heast muusikast lugu pidavaid inimesi Elmari simmanitele. Tere tulemast kõigile! Iga WiFi WiFi ilmaga ning igal aastaajal!

Katariina KülalistemajaWiFi WiFi WiFi

Pariisi Puhkeküla

WiFi

Pariisi, Kadrina vald.

Tel: +372 322 5291; +372 503 9665 info@pariisi.ee; www.pariisi.ee

Каноэ

Adami Turismitalu

Каноэ

КаноэКаноэ Pakub hubast majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minutilise tee kaugusel kesklinКаноэ nast. Külalistemajas on 24 hubast ja kõigi mugavustega tuba kuni 54-le puhkajale. Majas asub a la carte restoran-baar “Katariina Kelder” (nädalavahetusel elav muusika) ja Kunstisalong (avatud 24h). Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali. 20% sooduskaart AQVA sauna- ja veekeskuse ja külastuseks. 20% sooduskaart Rakvere Linnuse külastamiseks.

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi

Asume Lääne-Virumaal Kadrina lähistel maalilisel Neeruti maastikukaitsealal. Hubased toadКаноэ (suvel 70le, talvel 45-le) ning tasemel toitlustamine. Õppeklass koolitusteks, saun. КаноэКаноэ

Каноэ Pikk 3, Rakvere linn.

GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E Tel: +372 322 3943; +372 504 0320 info@katariina.ee; www.katariina.ee

Каноэ

Каноэ

Vainupea küla, Vihula vald.

Tel: +372 517 5747 info@adami.ee; www.adami.ee

Каноэ Meie turismitalus ootavad sind Lahemaa ürgmets ja puutumatu liivarand.

Majutus - 12 kohta. Mereäärne puhkemaja, aiamaja, metsamaja, suitsusaun, grillkoda, lõkkeplats ja laste mängumaa. Avatud aastaringselt.

89

Lääne-Virumaa majutus

Park-Hotell Palmse

Võsupere küla, Vihula vald.

GPS: 59° 30’ 51” N, 25° 57’ 21” E Tel: +372 322 3626 info@phpalmse.ee; www.phpalmse.ee

sa suuremaid kõrvalhooneid, kunagine viinavabrik, on ümber ehitatud hotelliks, kusjuures on säilitatud mõisaansambli terviklikkus ja arvestatud muinsuskaitse seisukohti. Meie külalisi ootab kõik, mida üks hea maahotell pakkuda võib: Pidulikud lõunaja õhtusöögid kuni 125 inimesele, tähtpäevade tähistamine, seminaride pidamise võimalus, ööbimine kuni 53 inimesele, saun. Meeldiv jahe ja hubane õllekelder kuni 50 inimesele, 2 konverentsisaali 40 ja 15 inimesele, jalgratta laenutus, parkla.

Suursugune von Pahlenite suguvõsale kuulunud mõisahoone 18. sajandist on restaureeritud ja pakub külastajatele täna oma sädelevat ilu. Mõisaansambel on ümbritsetud pargiga, kus võib leida haruldasi ja vanu puid, luigetiike ning pargipaviljone. Kaugemal kasvab mõisapark üle metsaks.

Mõisahoones on täna avatud muuseum. Üks mõi-

kaubandus

toitlustus Jaama Trahter

Jaama 5, Tudu alevik, Vinni vald.

Tel: +372 516 6698 reolesk@hot.ee; www.jaamatrahter.ee

Kristiine Keskus Endla 45, Tallinn Solaris Keskus Estonia pst. 9, Tallinn

Suvekuudel: Põhjakeskuses (Haljala tee 4, Rakvere)

90

Reisiteatmiku ettenäitamisel -10%!

Toitlustus- ja vaba aja veetmise koht on renoveeritud 1996. aastal kunagisest kaubaaidast. Trahter pakub maitsvaid toite hubases paekivist ja puidust interjööriga ruumides.

Siin saad veeta lõbusa karaokeõhtu või pidada tähtpäevi 40-liikmelise sõpruskonnaga.

Virma Pubi

Tallinna tn 8, Rakvere linn.

Tel: +372 322 3907 virmamt@gmail.com; www.virma.ee

Pubis on üle 130 istekoha ja 6 erinevat saali. Suviti saab päikeselisi ilmu nautida väliterrassil. Neljapäeviti toimub karaoke ning nädalavahetuseti peod elava muusikaga. Kätt saab harjutada ka piljardimänguga. Võimalus reserveerida ruume sünnipäevade, seminaride, koolituste jm ürituste tarbeks.

Avatud: P-K 12-23; N 12-01; R-L 12-04

Lääne-Virumaa toitlustus

Viitna Kõrts – ehtne Eesti kõrts!

Viitna Kõrts asub Tallinn- Narva maantee 72-l kilomeetril Lahemaa Rahvuspargi vahetus läheduses.

Vana palkhoone on omataoliste seas vanemaid ja väärtuslikemaid Eestis säilinud samalaadsetest kõrtsidest.

Praegu asub hoones eesti toitu pakkuv restoran, kus on istekohti 100 ja bistroo, kus on istekohti 40. Välikohvikus on istekohti 60.

Viitna Kõrts on ehtne Eesti kõrts, kus pakutakse ehedaid Eesti toite koos kiire teeninduse ja rahvamuusikaga.

Viitna küla, Kadrina vald.

GPS: 59°27’23” N, 26°0’45” E Tel: + 372 520 9156 www.viitna.eu; info@viitna.eu

Slaavi Köök

Avatud: Restoran: P-N 11-22; R-L 11-23 Bistroo: E-P 7-20 Müügikiosk 24/7

Lai 11, Rakvere linn.

GPS: 59° 20' 60" N, 26° 21' 32" E Tel: +372 322 2098

"12 kuud" – see on Slaavi stiilis hubane restoran, kus on võimalik nautida Slaavi köögi parimaid palasid, meeldivas õhkkonnas, venepärase muusika saatel. Menüüst leiad hõrgutavaid salateid, pastasid, maitsekates ahjupottides serveeritud pajaroogi ja teisi põnevaid sööke. Tule üksi või seltskonnaga, kohtumisele või lihtsalt aega veetma!

Art Hotell on parim peatuspunkt kui soovite avastada Eestimaa idapoolsemaid alasid ning Rakvere linna.

Lai 18 Rakvere Tel 323 2060 www.arthotell.ee

Tulge ja üllatame teid kunsti- ja maitseelamustega! Art Cafe on stiilne ja rikkaliku menüüga kohvik Rakvere kesklinnas

Lai 13 Rakvere Tel 325 1710 www.artcafe.ee

91

J채rvamaa kaart

92

Järvamaa

vaatamisväärsused Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400 1. A. H. Tammsaare muuseum asub Eesti kuulsaima kirjandusklassiku sünnikodus. Muuseum avati 1958. aastal, kirjaniku 80. sünniaastapäeval. Siin saab uudistada elumaja, aita, rehielamut, lauta ja popsimaja. Nendes hoonetes võib näha talupoegade eluolu ajast, mida on kirjeldatud romaanis „Tõde ja õigus”.

Endises elumajas avatud näitus tutvustab kirjaniku elu ja loomingut. Suvel toimuvad siin mitmesugused üritused ja suure populaarsuse saavutanud vabaõhuetendused. Muuseumist saavad alguse matkarajad, mis kulgevad läbi Kõrvemaa kõige maalilisemate paikade. Avatud T–P 11–18. Tel: +372 5340 3461, www.tammsaare.albu.ee.

2. Vallitorn ja Wittensteini ajakeskus. 1265. aastal ehitas Liivi ordu Paidesse kaheksatahulise torni, mis sai hiljem tuntuks Vallitornina. Sõdade ajal on torn mitu korda hävinud. Esimest korda taastati 30-meetrine torn aastatel 1895–1897. Aastal 1941

õhkisid torni Nõukogude väed. Teist korda taastati Vallitorn Paide linna 700. aastapäevaks. 2011. aastal pandi tornis üles püsinäitus „Wittensteini ajakeskus”, mille ettevalmistamisel osales palju Eesti tuntud tegelasi. Näituse vaataja asub rännakule läbi aja: viikingiajast tänapäevani. Avatud K–P 10–18.

Tel: +372 385 0576, www.wittenstein.ee.

3. Järva-Jaani tuletõrjemuuseumis saab näha vanu protokolliraamatuid, endisaegse tuletõrjeühingu hiljuti leitud lippu, arvukalt fotosid, medaleid ja diplomeid. Samuti näidatakse muuseumis, millised esemed ja kuidas võivad olla tulekahju põhjustajaks.

Muuseumis on ainulaadne kahekorruselise puumaja makett, milles väikeste tuledega osutatakse 27 tulekahju põhjusele. Väljapanek sisaldab ka tulekustuteid, pritsimeeste tööülikondi, kiivreid ja palju muud. Muuseum on avatud ainult ettetellimisel!

Tel: +372 514 9485 või +372 515 3638.

4. Kakerdaja raba on üks suuremaid märgalasid Kõrvemaal. Raba asub Tarvasjõest põhja pool, hõlmates ligikaudu 1000-hektarise maa-ala. Selle maalilise raba omapäraks on kahel tasandil paiknevad rabajärved.

Kevadel ja sügisel peatuvad rabas tuhanded linnud.

Raba põhjaosas asub 6,7-hektarine Kakerdaja järv.

Huumusrikkas järves puudub taimestik.

5. Eesti Ringhäälingumuuseum asutati Türil 1999. aastal. Muuseumis eksponeeritav püsinäitus on pühendatud ringhäälingu ajaloole alates esimestest proovisaadetest kuni praegusaja ülekanneteni. Ettetellimisel saab reserveerida ekskursiooni koos giidiga või mõne huvitava programmi, näiteks lavastusliku „Teeme raadiokuuldemängu” või telesaate tegemise programmi „Meie uudised”. Avatud E–L 10–17.

Tel: +372 385 7055, www.rhmuuseum.ee.

6. Eesti piimandusmuuseum asutati 1976. aastal Eesti esimese ühispiimatalituse meiereisse Imaveres.

Külastajaile avati muuseum 14. juulil 2001. Püsiekspositsioon hõlmab Eesti piimanduse ajalugu läbi aegade. Avatud T–L 11–17. Tel: +372 503 3886, www.piimandusmuuseum.ee

93

Pubi Sõpruse Auk Pärnu tn 54, Paide, Järvamaa.

GPS: 58°53'11''N 25°33'29''E Tel: +372 385 1885 info@sopruseauk.ee www.sopruseauk.ee

Sõpruse Auk on Auto-moto teemaline spordipubi Paide kesklinnas, mis on nime saanud Järvamaa ralliteedel tuntud salakavala ja rallivõimeid proovile paneva kurvi järgi, mida rahvasuus hakati Sõpruse Auguks nimetama. Siin on Sul võimalik koos spordifännidest seltskonnaga kaasa elada suurvõistluste teleülekannetele, samas maitsvalt süüa ja juua. Menüüs väga palju grilltoite.

Nädalavahetustel mängib elav muusika.

Järvamaa

üldine informatsioon Pealinn: Paide Linnad: Paide, Türi Pindala: 2461 km² Rahvaarv: 35 963 Järvamaa – see on sood ja rabad, viljakad põllumaad ja vanad kultuuritavad. Järvamaa on ajalooline Kesk-Eesti maakond, mille piir on muinasajast alates püsinud peaaegu muutumatuna. Maakonnas on vaid kaks linna: Paide, mis sai linna staatuse juba 30. septembril 1291, ja Türi, mis on tänu kevadistele lillelaatadele teeninud kevadpealinna tiitli. Järvamaal paikneb üks Eesti vanemaid asundusi: Kareda küla (esimest korda mainitud 1212. aastal). Maakonna kõrgeim punkt on Tõrevere mägi (136 m) ning Järvamaal asuvad ka Kõrvemaa maastikukaitseala (204 km²) ja Türi voorestik (104 km²).

Järvamaal saab mõnusalt aega veeta turismitaludes ja võtta ette retki loodusesse. Kultuurihuvilisi turiste ootavad maakonnas muuseumid, mõisad, kirikud, atraktsioonid, kultuurisündmused ja muu aktiivne tegevus.

Paide linnal on ainulaadne geograafiline asend. Siit on iga suurema Eesti linnani umbes 100 kilomeetrit. Just seetõttu kannab Paide Eestimaa südame uhket tiitlit.

Linn on oma nime saanud paekivi järgi. Paides on palju paest skulptuure, näiteks linna piiril seisev „Hääletaja”, „Paesümfoonia” helilooja Arvo Pärdi sünnimaja juures ja Vallimäel paiknev „Neli kuningat”, mis tähistab kohta, kus enne Jüriöö ülestõusu hukkus neli eesti soost juhti. Igal aastal toimuvad Paides traditsioonilised paekivipäevad, kuhu tulevad omavahel võistlema skulptorid. Paides asub ka Järvamaa muuseum, mis on loodud

baltisakslaste initsiatiivil XX sajandi alguses. Püsiekspositsiooni pärl on 200-st esemest koosnev Paide vana apteegi sisustus.

Türi asub Paidest vaid 15 kilomeetri kaugusel. 2010. aasta sügisel ühendati need kaks linna omavahel jalgratta- ja jalakäijateega. Kindlasti tasub Türil minna vaatama XIII sajandil ehitatud kolmelöövilist Püha Martini kirikut. Linnakeses asub ka Püha Kolmainu õigeusu kirik. Järva-Jaani vald on rikas muuseumide poolest, siin asuvad näiteks tuletõrjemuuseum, kinomuuseum ja koduloomuuseum.

Kohalikud elanikud hindavad oma kodukohta kõrgelt: nad on oma tööde-tegemiste ja hoolega loonud elukeskkonna, mis on Järvamaa kuulsaks teinud.

Paeskulptuur "Hääletaja"

Huvitavaid fakte

 Eesti kõige viljakamad põllumaad asuvad Koigi vallas Järvamaal.  Albu vallas asuv Valgehobusemägi on 106 meetri kõrgune. Kõrgendiku tipus paiknevast vaatetor-



nist avaneb Kõrvemaa panoraam. Legendi järgi heitnud eesti rahvuseepose kangelane Kalevipoeg pärast rasket künnitööd puhkama, hundid aga rünnanud tema valget hobust ja murdnud selle maha. Hobuse kerest moodustus see mägi. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus Paides, kus ordurüütlid 4. mail 1343. aastal hukkasid ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

95

Järvamaa majutus

Türi Võõrastemaja

Türi Ujula

WiFi

Jaama 7, Türi linn.

Tel: +372 529 1151; antsmets@msn.com

Mugav majutus Türi linnas – 6 tuba, 14 magamiskohta.

Köögi kasutamise võimalus, hommikusöök. WiFi.

WiFi

Vana-Veski Puhkemaja Puiatu küla, Paide vald.

GPS: 59°2’43’’N 25°33’15’’E Tel: + 372 5552 6706; + 372 5635 0044 vanaveski@hot.ee www.vanaveskipuhkemaja.ee

Tule ja naudi puutumatu looduse ilu ja linnulaulu Jägala jõe kallastel!

Parim koht puhkamiseks sõpruskonnaga või firmaürituste pidamiseks.

Tallinna 60, Türi linn.

GPS: 58°48’47”N, 25°24’20”E Tel: +372 384 7187; +372 5666 4223 tyriujula@hot.ee; tyriujula.weebly.com

Каноэ

toitlustus

Türi Ujula pakub lisaks ujula ja sauna kasutamise võimalustele ka majutusteenust hosteli tüüpi tubades. КаноэKülasWiFi tajate käsutuses on üks peretuba, kaks kahekohalist, üks kolmekohaline ja kaks neljakohalist tuba. Toiduvalmis- WiFi tamise võimalus on köögis, kus on vajalik köögitehnika ja nõude kasutamise võimalus. Tasuta WiFi terves majas.

Tasuta parkimine. Täpsem info ujula kodulehelt.

Sämmi Grill

Imavere Kõrts

WiFi

WiFi

КаноэWiFi Каноэ

96

WiFi Каноэ

Mäo keskus, Paide vald.

GPS: 58°54'33''N 25°37'1''E tel: +372 384 6000 sammigrill@hot.ee; www.sammigrill.ee

Imavere küla, Imavere vald.

GPS:58°43’55’’N 25°45’51’’E Каноэ Tel: +372 384 9360; +372 5646 3044 info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja miksinud sinna maitseid laiast maailmast. Suvel avatud väliterrass. Pakume ka grupitoitlustust, peolaudu ja kokkuleppel tasuta seminariruumi. Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte! Oleme avatud iga päev 11:00 – 22:00!

Imavere Kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on neli eraldi kõrtsiruumi, mis Каноэ kokku mahutavad 180 inimest. Imavere Kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus neljapäeviti on karaoke, reedeti ja laupäeviti elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Каноэ

WiFi

stis us Ee Puhkoovitab! s

Järvamaa

Väätsa – kaunis ja nooruslik vald Väätsa vald – Kauneim vald 2012, Noortesõbralikum vald 2012.

Järvamaa lääneservas asuv Väätsa vald on heakorrastatud looduskaunis paik.

Väätsale on väga lihtne tulla, sest asume Kesk-Eestis – 5 km Paidest ja 10 km Türilt.

Väätsa mõisa renoveeritud peahoone ja selle juurde kuuluv park on üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle.

Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega. Siin on võimalus erinevates saalides korraldada nii kontserte, seminare, konverentse, koolitusi kui ka tähistada erinevaid tähtpäevi.

Kasutada saab esitlustehnikat. Soklikorrusel saab tegeleda klaasi- ja savitööga.

Mõisa katusekorrusel on avatud V.Prausti (MTÜ Eesti Jalg­rattamuuseum) vanade jalgrataste näitus, mille üks eksponaat saab käesoleval aastal 100-aastaseks.

Kaunis tiigiga mõisapark on jalutuskäikudeks või piknikuks avatud igal ajal. Samas kõrval asub skatepark, staadion ja tervisekompleks.

Mõisa kõrval asub külalistemaja Vana Tall.

Mõisaekskursioonid ettetellimisel.

Kontakt: mois@vaatsa.ee; mois.vaatsa.ee

Valda läbiv Pärnu jõgi on Väätsa alevikus laiendatud kauniks paisjärveks, mille kallastel on suvel hea päikest nautida ja ujuda. Järve ääres avati 2012. a. suvel teeneka põllumehe ja majandijuhi Endel Liebergi mälestuseks T.Kangro skulptuur „Külvaja“.

Sõites Väätsalt Lõõla küla poole jääb teele Väätsa raba matkarada, kus on võimalik teha jalutuskäik pikemal või lühemal rabarajadistantsil, et imetleda puhast ja inimtegevusest puutumata loodust ning mõneks ajaks argielu kiirus unustada. Matkaplatsil saab lõket teha ja piknikku pidada.

Matkarajast edasi Lõõla külas asub teeneka lavaliikumise õpetaja Helmi Tohvelmani ja tema pere mälestuseks paigaldatud kaks mälestuskivi ja tutvustav materjal.

Väätsa vallas on avastamisrõõmu kõigile – ajaloohuvilistele, loodusesõpradele, sportlikule inimesele või matkajale.

97

Raplamaa kaart

98

Raplamaa

vaatamisväärsused Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359 1. Eeru kõrts ja Mahtra muuseum. Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Algselt elamuks ehitatud hoone vanimateks osadeks peetakse 1811. aastal valminud rehetuba ja rehealust. Aastal 1841 ehitati maja ümber kõrtsiks. Mahtra muuseumi püsiekspositsioon tutvustab talupoegade elu, Mahtra ülestõusu (1858) ja selle põhjusi. Tel: +372 484 4199, www.mahtramuuseum.ee 2. Sillaotsa talumuuseumis saab näha palju talupoegade igapäevaelus vajalikke tööriistu ja masinaid, mida võib oma käega katsuda ning järele proovida.

Talumuuseum asub Märjamaa vallas Veski külas.

Tel: +372 489 7764, www.velise.ee/muuseum.

3. Puraviku veski. See Valtu külas asuv paekivist kuuekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski ehitati 1815. aastal. Praegu tegutseb siin sepikoda.

Tel: +372 5645 2773, www.veskisepad.ee.

4. Hõreda mõisa (saksa keeles: Hoerdel) rajas Berendt von Taube 1627. aastal. See on Eesti parim klassitsismi näide.

5.

R apla Maarja-Magdaleena kirik. Legendi järgi

Rapla Maarja-Magdaleena kirik

hakatud esimest kirikut Rapla kihelkonnas ehitama Kuusikule kruusamäe harjale, ent kuidas ka ei üritatud, ei tahtnud töö edeneda. Seejärel proovitud ehitada kirikut Raikkülasse ja kutsutud isegi mungad appi. Aga ka sellest ei tulnud midagi välja. Siis palunud inimesed targalt nõu. Too soovitanud rakendada härjad kivivedamise vankri ette ja rajada kirik sinna, kus nad peatuvad. Härjad läinud Rapla mõisast mööda, ületanud jõe ja lõpuks peatunud iidse tamme all. Nii leitudki kiriku jaoks kõige sobivam koht.

Tel: +372 485 5504.

6. Varbola linnus. 4 km kaugusel Varbolast asub XIII sajandil ehitatud kindlus, mida peetakse maakonna suurimaks tõmbenumbriks. Varbola linnus on suurim muistsete eestlaste ehitatud kindlus. Linnuseõues on praeguseni säilinud 90 kunagist ahjukohta. Keset õue asub ainus omasugune 15 meetri sügavune paekivisse raiutud kaev. Turistid saavad uudistada kiviheitemasinat, piiramistorni, müürilõhkumismasinaid „Kass” ja „Oinas”, linnusevalle, kaevu ning väravakäiku.

7. Järvakandi klaasimuuseum asub vanas klaasissepa elamus. Siin saab tutvuda Eesti ja Järvakandi klaasivalmistamise ajalooga ning ka ise klaasi puhuda.

Tel: +372 5390 4677, www.klaasimuuseum.ee.

99

Luhtre Turismitalu

Luhtre Turismitalu asub 65 km kaugusel Tallinnast Pärnu suunas, kus paikneb 19 imelist eritemaatikaga tuba ning üks imekaunis sviit.

Lisaks on meil 2 eraldi sauna:vene ja soome saun ning suur välibassein. Silmailu leiab meie enda talumuuseumist, kus leidub esemeid juba aastast 1888. Põnevaid omatehtud käsitöötooteid saate soetada meie endi käsitööpoest.

Vaba aega võib sisustada meie tenniseplatsil ja korvpalliväljakul, kus saate ka kohapeal sporditarbeid laenutada. Meie territooriumil asub ka rahvusvaheliste normidele vastav viburada, mille läbimiseks kulub aega ca 2,5 tundi.

Külalisi ootab reheahjus küpsetatud leib ning perenaise poolt valmistatud maitsvad road, kus kasutatud vaid värsket toorainet ja oma aiamaa saadusi.

Luhtre Turismitalu võtab vastu nii individuaalturisti- kui ka suuri gruppe (majas asub 100-kohaline suur saal) ning on suurepäraseks kohaks ettevõtetele seminaride läbiviimiseks, pulmapidude- ja muude tähtpäevade korraldamiseks.

Sind ootab imeline muinasjutumaailm ümbritseva vaikuse, imekauni looduse ja lahke pererahvaga.

Tule külla ja naudi!

Nõmmeotsa küla, Märjamaa vald, Raplamaa.

GPS: 58° 53' 20" N, 24° 29' 41" E Tel. +372 489 8014 +372 505 7043 info@luhtre.ee; www.luhtre.ee

Raplamaa

üldine informatsioon Pealinn: Rapla Linn: Rapla Pindala: 2980 km² Rahvaarv: 35 445 Rapla maakond on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lättekoht: siit saavad alguse suured jõed, uued ideed ja koolkonnad. Läbi Raplamaa jooksevad mitmesugused looduslikud, keelelised ja kultuurilised piirid. Raplamaast võib kiiresti läbi sõita Tallinna–Pärnu või Tallinna–Viljandi maantee kaudu. Kui aga pöörad mõnele kõrvalrajale, oled teel huvitavate avastuste poole.

Raplamaad nimetatakse vahel pealinna läheduse tõttu Tallinna magalaks. Maaliline ja suhteliselt vaikne elukeskkond meelitab kohale hulgaliselt linnakärast väsinud pealinlasi, kes rajavad siia oma kodu. Samasugust suundumust võis täheldada ka paar sajandit tagasi, mil siia rajati arvukalt mõisaid. Raplamaal asuvad ka ajalooliselt huvitavad linnused, nagu Loone linnus Kohila vallas ja Keava linnus Kehtna vallas. Arvatakse, et viimane oli viikingite ajal üks Eesti suuremaid keskusi. Arvukad pühad kivid, hiied ja ohvriallikad on kahtlemata mõjutanud siin sündinud ning elanud inimeste vaimulaadi.

Kuimetsa karstiala. Eesti suurimal ja ainulaadseimal karstialal võib leida mitmesuguseid karstivorme ning siin on ka Eesti suuremad koopad. Kõrvemaal asuv Loosalu järv on Eesti suurim (34,1 ha) rabajärv.

Muuseumisõbrale on siin põnevaimateks vaatamisväärsusteks Mahtra talurahvamuuseum, Kabala veski ja Sillaotsa talumuuseum. Maakonna pealinnas Raplas asub Maarja-Magdaleena kirik, mis on üks kahest Eesti kahetornilisest pühakojast (teine on Tallinna Kaarli kirik). Rapla linna keskel tervitab külalisi omanäoline Alu mõisahärra skulptuur.

Järvakandi alev on tuntud Eesti klaasipealinnana. Siin asuvad klaasimuuseum ja klaasistuudio. Klaasitööstus asutati Järvakandis juba 1879. aastal.

Alu mõisahärra

Huvitavaid fakte

 Raplamaa on Eesti üks mõisarikkamaid maakondi.  Eesti üks olulisemaid muusikafestivale Rabarock toimub Järvakandi alevis .  1858. aastal toimusid Raplamaal suured talurahvarahutused. Neid sündmusi kirjeldab värvikalt Eduard Vilde romaan „Mahtra sõda”.

101

Raplamaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Kehtna vald kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Loodusehuvilisele on rõõmustav rännata Kõnnumaa maastikukaitsealal, astuda mööda Mukre rabasse rajatud laudteed, söösta suuskadel ja liuelda lumelauaga alla Paluküla WiFi suusamäest.

Ajaloohuviline leiab mõndagi põnevat Keava mägedes ja Paluküla Hiiemäel, arhitektuurisõbrad näevad mitut erinevas stiilis mõisahäärberit ja -parki. rohkem infot: www.kehtna.ee

WiFi

Valtu Spordimaja Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald.

GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E Tel: +372 489 2490 valtuspordimaja.kehtna.ee

WiFi

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. Lisaks on

Каноэ olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, WiFi

staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Avatud internetipunkt, wifi. Läheduses raudteejaam.

WiFi Каноэ

WiFi

Mahtra Talurahvamuuseum

• Kuidas elasid meie esivanemad 200 aastat tagasi?

• Kuidas elati mõisas?

• Mis põhjustas talupoegade rahutused?

• Kuidas mässu organiseeriti ja mis oli selle kurb lõppКаноэ vaatus?

• Kuidas see rahutus on mõjutanud edasist ajalugu? Каноэ Asjatundliku giidi vahendusel ja läbi huvitavate peda­ googiliste programmide viime su tagasi 19. sajandisse WiFi ja püüame seal toime tulla ning leida vastused just sinul tekkinud küsimustele. Uudsena pakume giidiga jalgrat­ Каноэ taretki Juuru vallas.

Muuseumi 1, Juuru vald.

WiFi Каноэ GPS: 59°3’26” N, 24°57’49” E Tel: +372 484 4199; +372 522 4952 WiFi info@mahtramuuseum.ee; www.mahtramuuseum.ee

Püsinäitus kutsub külastaja kaasa 19. sajandisse, kus pil­tide ja esemete vahendusel on võimalik osa saada talupoe­gade raskest elust ja töökoormast ning Eestlaste kannatlikku­sest, mis katkes, kui puhkes Mahtra sõda. Каноэ

Juurimaa Tall Loodna küla, Märjamaa vald. Каноэ Tel: +372 5690 5997 juurimaatall@gmail.com; www.juurimaatall.ee

102

Каноэ

Muuseum on avatud: 01.okt-30.aprill T-L 11-16 01.mai- 30.sept T-L 11-18 Pileti ja programmi hinnad kodulehel Tel: +372 484 4199; +372 484 4162 ; +3725224952

Pakume oma klientidele meeldejäävaid kogemusi ja lõbusat äraolemist hobuste seltsis. Meie teenuste hulgast leiab igaüks endale midagi nii suvel kui talvel.

Raplamaa Marju Kohvik

Ruut66 Pub

toitlustus

Hariduse 3, Rapla linn.

Tel: +372 5343 0854; +372 485 7333 marju.kohvik@gmail.com marjukohvik.ee

Hubane kohvik Rapla kesklinnas, kus toidud on valmistatud vanavanaemade põliste retseptide järgi, koogid-pirukad küpsetatakse kohapeal, toidud on naturaalsest toorainest. Saab tellida kringleid, torte.

Pakume ka catering teenust.

Kohvik Võiroos Kooli 1, Rapla linn.

Tel: +372 485 7137 raplaty@raplaty.ee

Maitsvate koduste toitudega söögikoht.

Tortide ja kringlite tellimise võimalus.

külasta kindlasti

Pärnu mnt 44, Märjamaa vald.

GPS: 58° 54’ 23” N, 24° 25’ 47” E Tel: +372 489 6141 ruut66@ruut66.ee; www.ruut66.ee

Asume Märjamaa alevi peatänava ääres. Suviti on avatud kaks väliterrassi. Esimese korruse saalis on kamin, tantsupõrand ja lava ning kuni 50 istekohta. Teisel korrusel on piljard (tasuline) ning kuni 37 istekohta.

Meelelahutuseks karaoke ja nädalalõppudel elav muusika. Korraldame üritusi vastavalt kokkuleppele. Teie tellite ja meie teostame: peolauad, sünnipäevad, laste sünnipäevad, peied.

XVIII Rapla kirikumuusika festival

103

L채채nemaa kaart

104

Läänemaa

vaatamisväärsused Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel: +372 473 3248 1. Haapsalu vanalinn on jagatud kaheks: muistne keskaegne osa ja tänapäevasem, XX sajandi kuurordi osa.

Vana piiskopilinnus koos sellega külgneva muistse tänavavõrgustikuga moodustab linna keskaegse osa südame. Seda ümbritsevad ringjalt puitnikerdustega majad, mis on ehitatud kuurortlinna õitsengu ajal.

Pilti täiendab uhke ennistatud rannapromenaad, kus asuvad restoran ja kuursaal.

4. Matsalu rahvuspargi territooriumi maismaa ja vee all olevad osad kokku hõlmavad 476,4 km². Rahvuspargi ala moodustab Matsalu laht koos sinna suubuva Kasari jõe alamjooksu ja neid ümbritsevate maa-aladega, kuhu kuuluvad luhad ja rannaniidud, tarnatihnikud ja metsamaad, aga ka luhaga piirnev Väinamere osa koos enam kui 40 väikesaarega. Pargis on registreeritud kokku umbes 275 linnuliiki, sealhulgas 175 pesitsevat liiki ja 33 rändlinnuliiki. Ornitoloogiahuvilistele on paigaldatud vaatetornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostris ja Haeskas. Tel: +372 472 4236, www.matsalu.ee.

5. Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal.

Aastatel 1234–1251 oli Lihula linnus Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Linnus koos asulaga hävitati Liivi sõja ajal (1558– 1583). Praegu asub linnusemäel lauluväljak, kust avaneb ilus vaade ümbrusele.

2. Vormsi saare pindala on 92 km², see on suuruselt neljas saar Eestis. Saarele pääseb praamiga, mis väljub Rohukülast (kaugus 12 km, reisi kestus 45 minutit).

Vormsil võid tutvuda ebatavaliste kivist rõngasristide, taastatud Püha Olavi kiriku (1632) ja Saxby majakaga. Külades, mis kannavad enamasti rootsikeelseid nimesid, on vanad hooned hästi säilinud. Saarel on korda tehtud jalgrattateed ja rannad. Siin võib nautida ka jalutuskäiku metsarajal.

6. Noarootsi, Nõva, Osmussaare maastikukaitseala.

Siinset maastikku iseloomustavad liivaluited, männimets ja soostunud alad, mis on tihedalt kõrkjaid täis kasvanud, aga siin on ka imelised liivarannad (Telise, Roosta ja Uuejõe). Endises piiritsoonis elab vähe inimesi, ent siinne puutumatu loodus ja omapärane ajalugu pakuvad turistile palju huvitavat. Kohalik rahvas tegeleb kalapüügi ja metsandusega. Noarootsi vallas asub neli riikliku tähtsusega kaitseala: Nõva ja Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad. Nõva vald on tasase pinnamoega ning kaetud soode, järvede, metsade ja liivarandadega.

3. Ridala kirik. Maarja-Magdaleenale pühendatud Ridala kirik on Läänemaa vanim ja kauneim. XIII sajandil ehitatud kirik on säilinud algsel kujul. Taastatud kiriku interjööris saad imetleda barokkstiilis puitnikerdusi ja osaliselt säilinud sekotehnikas (kuivale krohvile mulla ja muna seguga maalimine) seinamaale. Kirikaias võid uurida arhailisi, poolenisti maasse vajunud kiviriste, mida ei näe ühelgi teisel kalmistul. Avatud tasuta 1. juunist kuni 30. augustini R–P 11–16. Tel: +372 472 4210.

105

SL Marinas on AS Saarte Liinid poolt registreeritud kaubamärk, millega tähistatakse ettevõtte koosseisu kuuluvat väikelaevasadamate võrgustikku, kuhu 2013 aastal kuulub 9 sadamat: Roomassaare, Abruka, Ruhnu, Kihnu, Kuivastu, Heltermaa, Rohuküla, Laaksaare ja Piirissaare. Ülevaade ja täpsem teave väikelaevadele pakutavatest võimalusest on toodud interneti kodulehel www.slmarinas.ee

AS Saarte Liinid põhitegevuseks on sadamateenuste osutamine parvlaevadele ja kaubalaevadele, samas ollakse valmis kõigi mereliste aluste teenindamiseks, millele konkreetse sadama tehnilised tingimused sobivad. AS Saarte Liinid kooseisu kuulub kokku kuusteist sadamat kuues maakonnas. Ülevaade ettevõtte struktuurist, sadamatest ning teenustest on toodud Interneti kodulehel www.saarteliinid.ee

Tere tulemast meie sadamatesse!

Lääne-Eesti sadamad: Kuivastu - 58°34’N 23°24’E Virtsu - 58°34,3’N 23°30,42’E Heltermaa - 58°52,0’N 23°02,9’E Rohuküla - 58° 54,3’N 23°25,7’E Sviby - 58°58,2’N 23°18,8’E Sõru - 58°41,5’N 22°31,5’E Roomassaare - 58°12,8’N 22°30,6’E Ringsu - 57°46,8’N 23°16,3’E Triigi - 58°35,52’N 22°43,17’E Kihnu - 58°08,52’N 24°01,36’E Munalaid - 58°13,68’N 24°07,11’E Manilaid - 58°13,37’N 24°07,44’E Abruka - 58°09,7’N 22°31,6’E Põhja-Eesti sadamad: Naissaare - 59°33,4’N 24°33,2’E Peipsi sadamad: Laaksaare - 58°20,3’N 27°25’E Piirisaare - 58° 23,2’N 27°30,9’E

www.slmarinas.ee

Läänemaa

üldine informatsioon Pealinn: Haapsalu Linnad: Haapsalu, Lihula Pindala: 2383 km² Rahvaarv: 24 655 Romantilises Haapsalu linnas ning külades, mis asuvad avarate niitude ja lõhnavate männimetsade vahel, elab lahke rahvas, kes võtab külalisi alati rõõmuga vastu. Läänemaa kütkestab loomeinimesi: siin elab püsivalt või suvitab hulganisti kunstnikke, kirjanikke ja teatritegelasi. Väljend „mitu ühes” kirjeldab täpselt Läänemaad: paljudes muuseumides on kunstigaleriid, kus saab vaadata ka näitemängu, ühtlasi võib sealsamas galeriis õppida toiduvalmistamise kunsti või nautida näiteks kammermuusika kontserti.

Keskajal oli Haapsalu Saare-Lääne piiskopkonna keskus.

Viimased poolteist sajandit on Haapsalu olnud tuntud eelkõige kuurortlinnana, siia on tulnud ja tulevad ka praegu suvepuhkust nautima ning mudavanne võtma nii kroonitud pead kui ka kultuuritegelased paljudest naaberriikidest. Siin linnakeses võid jalutada romantilistel, pitsiliste puumajadega palistatud tänavatel, kus lippas plikapõlves

ringi tüdruk, kellest hiljem sai maailmakuulus kunstnik Ilon Wikland. Haapsalu promenaadil võid nautida päikesekiirte lustakat mängu, mida omal ajal märkas ka helilooja Pjotr Tšaikovski. Kuuvalgetel augustiöödel saad piiskopilinnuses kohtuda legendaarse Valge Daamiga.

Tule ja avasta enda jaoks eestirootslaste elupaigad Noarootsis ja Nõval ning Läänemaa saartel Vormsil ja Osmussaarel. Kui oled väsinud kultuurimuljetest, võid lõõgastuda Matsalu rahvuspargis, kus ornitoloogiahuvilised saavad igal aastaajal imetleda rändlinnuparvi, kes peatuvad siin teel oma talvitus- ja pesitsemispaikadesse.

Läänemaa kultuurisündmuste graafik on tihe. Suvehooaja kõrgpunktis tuleb end Haapsalus sõna otseses mõttes mitmeks jagada, sest sündmuste valik lööb silme eest kirjuks. Kuursaalis, laululaval ning promenaadi tantsupaviljonis saab suvel nautida suurepärast džäss- ja folkmuusikat. Läänemaal toimub ka mitu rahvusvahelist filmifestivali. Maakonna tunnuslause on „Läänemaa – turvaline pesapaik”. Siin haarab Sind kõikehõlmav rahu, mille füüsiliseks sümboliks on kuulus käsitööese – pehme pitskoeline Haapsalu sall.

Haapsalu kuursaal

Huvitavaid fakte

 Haapsalu nimi on tuletatud eestikeelsest sõnast „haavasalu”.  Augusti täiskuuöödel ilmub Haapsalu piiskopilinnuse varemetes lossiaknale Valge Daami viirastus.

Legendi järgi elas lossis mitusada aastat tagasi noor munk, kes armus noorde kaunisse neidu. Et olla koos temaga, sokutas munk armastatu kooripoiste hulka. Mõnda aega olid nad koos õnnelikud.

Ent pettus avastati ja munk heideti vangikongi, piiga aga müüriti lossiseina sisse. Neiu hing pole siiani rahu leidnud.

107

Villa Nõva asub Läänemaal, Tallinnast 78 km ja Haapsalust 50 km kaugusel.

PEAMAJA

• suur saal mahutab kuni 70 külalist • avarad toad koos kõikide lisakohtadega • majutus kuni 60 inimesele, telkimisvõimalus • kaminasaal koos trepihalliga • suur ja avar köök

SAUNAMAJA

• kaminasaal • puuküttega saun koos mullivanniga; ujumisvõimalus • magamistoad • väliterrass koos grilliga • suur õueala, võimalus pidada pidu õues, korraldada erinevaid sportmängusid.

• terrass bändi jaoks

Oleme avatud igal aastaajal.

Söödi talu, Vaisi küla, Nõva vald, Läänemaa.

GPS: 59° 12’ 2” N, 23° 42’ 17” E +372 5657 1710  info@villanova.ee  www.villanova.ee

Läänemaa

WiFi

WiFi

majutus

Paralepa Kämping

WiFi

Pivarootsi Mõis

WiFi

WiFi WiFi WiFi Каноэ WiFi

Каноэ

Ranna tee 4, Paralepa, Haapsalu linn.

GPS: 58° 56' 30" N, 23° 30' 53" E Tel: +372 5564 1674; +372 515 5666 info@paralepacamping.ee; www.paralepacamping.eu

WiFi

WiFi WiFi Каноэ

Pivarootsi küla, Hanila vald.

GPS: 58° 33’ 5” N, 23° 35’ 49” E WiFi Tel: +372 679 0888; +372 509 2050 pivarootsimois@hiteh.ee; www.pivarootsimois.ee

КаноэWiFi

WiFi

Kui vajad mõõduka hinnaga peatumis- ja ööbimiskohta Pivarootsi asub looduskaitsealal (200 m rannapiirist), Haapsalu kesklinna lähedal, on Paralepa Kämping КаноэКаноэ WiFi selleks kus on võimalik vaadelda linde ning tutvuda mitmeparim koht. Kämping asub kaunis Paralepa parkmetsas, otse kesise taimestikuga. Meie õdusas majas on 6 tuba, liivaranna kõrval. Päeval saab nautida rannamõnusid ja sõita mis kokku mahutavad 14 sõbralikku külalist. Lisaks Каноэ WiFi paadiga, õhtul aga võib teha veerandtunnise jalgsimatkaWiFi ning kaminasaal – köök, saun, WC, dušš, telkimiskohad, külastada sealseid kultuuriüritusi. Majutuseks pakume 8 tuba lõkkeplats. Lemmikloomad võite võtta kaasa. Ootame Каноэ Каноэ (24 kohta), telkimisplatsi ja ka kohti autokaravanile. külalisi aastaringselt!

WiFi

Hotell Päeva Villa

WiFi WiFi WiFi

WiFi WiFi

Lai 7, Haapsalu linn.

Каноэ GPS: 58°56’47”N 23°31’46”E

WiFi Каноэ WiFi WiFi

Tel: +372 5348 8222 WiFi Каноэ info@paevavilla.ee; www.paevavilla.ee

Каноэ

Каноэ

Kompleks koosneb kahest majast, mis asuvad Haapsalu Каноэ lahe ääres. Pakume majutust 20 kõigi mugavustega numbritoas. Lisaks on 40- kohaline, kahe saaliga restoran, milКаноэ Каноэ lest uuem on Imperaatori söögituba, kus saate maitsta ehtsat Slaavi toitu.Nõupidamiste ruum, peo ja peielauad, saunakompleksi rent. Lemmikloomad lubatud. Каноэ Каноэ Каноэ КаноэКаноэ Mihkli Külalistemaja Meil saab mõnusalt ööbida – korraga mahub majja 34 Каноэ Каноэ Каноэ Ridala vald, Sepaküla, 10 km kaugusel Haapsalu linnast КаноэWiFi inimest. Meie 56 m2 suurune peosaal sobib hästi ja 4,5 km kaugusel Rohuküla sadamast. Каноэ suurema sündmuse tähistamiseks. Lisaks toitlustamine, Tel: +372 5027 7488 saun, baar, suitsuahi, lõkkeplats, telkimine, matkamine, mihkli@mihkli.eu; www.mihkli.eu WiFi võrk- ja sulgpalli mängimise võimalus, koroona. Lastele mänguväljak.

toitlustus

WiFi

Aliide Pagarikoda 110

Pagarikojast on võimalik tellida kringleid, kooke ja torte, aga ka lihtsalt läbi astuda ja osta kaasa värskeid pagaritooteid. Avatud: T- R 7.45-14.00, L 9.00-15.00

Lossi 1, Uuemõisa, Ridala vald.

Tel: +372 5615 0410

WiFi WiFi Каноэ

Läänemaa

külasta kindlasti, majutus Rannarootsi Muuseum

Sadama 31/32, Haapsalu linn.

GPS: 58° 57’ 21” N, 23° 31’ 40” E Tel: +372 473 7165 www.aiboland.ee

Vanimad jäljed rootslaste asustusest Eestis on rohkem kui tuhat aastat vanad. Tänu privileegidele ja isoleeritusele säilis talupoegade seas rootsi keel ja kultuur. Teise maailmasõja jooksul asus enamik rannarootslastest – u.

8000 in. – Rootsi ning Nõukogude okupatsiooni ajal oli rannarootslastel sisuliselt võimatu oma kultuuri säilitada.

Muuseumi püsinäitusel saab ülevaate rannarootslaste ajaWiFi loost, igal aastal on kaks teemakohast näitust. Muuseumi paadikuuris on valminud replicad vanadest puitpaatidest, millega on võimalik Haapsalu lahel lõbusõite teha ja suitsuahjust saab temaatilistel kalapäevadel värsket kala.

Arnoldi Suveresidents

WiFi

Käbi Külalistemaja WiFi WiFi Каноэ WiFi

Rälby küla, Vormsi saar.

GPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E Tel: +372 553 7039 info@suveresidents.ee; www.suveresidents.ee

WiFi WiFi

WiFi

Каноэ

Asume Läänemaal Ridala vallas Herjava külas, Haapsalust 6km kaugusel, Tallinn-Haapsalu maantee WiFi 65. km, 200 meetrit maanteest.

GPS: 58° 56’ 51” N, 23° 39’ 16” E Каноэ Tel: +372 506 4421 info@jahimaja.ee; www.jahimaja.ee

WiFi

WiFi Vaikuse ja rahu rannas, Vormsi saarel asuv Arnoldi Suveresidents on kaunis ja mugav koht puhkajatele perega, Каноэ Sobib ideaalselt pidude, kokkutulekute, õppepäevade sõradega või firma nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiseks. Majutus kahes majas-Kapteni Villas ja Saunahoo- korraldamiseks või ka lihtsalt omaette olemiseks üksi või perega. Hubases palkmajas saame pakkuda teile Каноэ nes. Telkimisplatse on 3. Toitlustamine toimub kokku- Каноэ leppel. Võimalus meeldivalt aega mööda saata lõkketule mõnusat äraolemist koos toitlustamisega kuni 50-le ja WiFi kümb- öömaja kuni 22-le inimesele (9 lihtsat ja 4 mugavustega WiFi ääres grillides ja kirglikele saunatajatele on olemas tuba).

Hoonetevaheline avar siseõu pakub võimalust ka lustünn ning kauni merevaatega leiliruum. Hoovis asub grillimiseks. väike liivane sportimisplats, lastele mängimiseks batuut. Каноэ WiFi Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ WiFi

111

Каноэ

Läänemaa majutus

Kassimaja Kodumajutus Haapsalus Metsa 58, Haapsalu linn.

GPS: 58° 56' 24" N, 23° 33' 7" E Tel. +372 554 3827; +372 553 2442 jyrikasper@kassimaja.eu ; www.kassimaja.eu

Majutus on kahes eraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud puumaja teisel korrusel.

Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos.

Sisehoovis on ruumi 3-le autole, väliterrassil grillimise võimalus.

WiFi

Baltic Hotel Promenaadi*** Sadama 22, Haapsalu linn. Tel: +372 473 7250 promenaadi@baltichotelgroup.com; www.promenaadi.ee

on ehitatud aastal 1998. Täielikult renoveeritud Peltzeri Villa aastast 1859 on ühendatud kahekorruselise uusehitisega.

Kõigi mugavustega hotellis on 35 numbrituba ja 68 majutuskohta, enamik neist rõdu ja kauni merevaatega.

Hotellis on restoran, baar, konverentsisaal ja suure mullivanniga saun. Osaliselt WiFI leviala tasuta.

Kiige Turismitalu Oru vald (95 km Tallinnast, 15 km Haapsalust).

Tel: +372 509 4207 info@kiigetalu.eu; www.kiigetalu.eu

Külaliste kasutada on suur suvemaja, väiksem peremaja ja kolm kämpingmaja.

Karavanikohad, telkimine. Grillimisvõimalus. Lastele suur mänguväljak.

112

Haapsalu Spordikeskus, Veekeskus ja Hostel WiFi

Каноэ

WiFi

Lihula mnt 10, Haapsalu linn.

GPS: 58° 56' 15" N, 23° 32' 30" E Tel: +372 472 5060; veekeskus +372 472 5065 bronn@spordibaasid.ee; www.spordibaasid.ee

WiFi

Каноэ * Veekeskus – wifi, kohvik, spordiklubi, ilusalong * Hostel – internet, tv, wc ja dush tubades * Jõusaal – kaasaegne jõusaal soodsate hindadega * Tennise sise- ja väliväljakud, sulgpall Каноэ * Spordisaalid ja -väljakud – korvpall, võrkpall, jalgpall WiFi * Saunakompleksi rent * Spordilaagrite korraldamine Каноэ

WiFi

Tere tulemast Roostale!

Vajad Sa mõnusat puhkust, edukat koolitust, parimat pidu, adrenaliinirohket seiklust? Roosta Puhkekeskuses õnnestub kõik!

WiFi

Roosta Puhkekeskus Elbiku, Noarootsi, Läänemaa GPS: 59° 9' 31" N, 23° 31' 13" E

Telefon + 372 472 5190 GSM +372 525 6699 www.roosta.ee, roosta@roosta.ee

WiFi WiFi WiFi WiFi WiFi Каноэ

Hiiumaa kaart

6

114

Hiiumaa

vaatamisväärsused Hiiumaa Turismiinfokeskus: Hiiu 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232 1. Kõpu tuletorn asub Kõpu poolsaare keskel ja on kogu Hiiumaa sümbol. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja merepinnast 102 meetrit. Tuletorn tegutseb alates 1531. aastast. Tuletorn on huvilistele avatud 1. maist kuni 15. septembrini iga päev 10–20; Tel: +372 469 3474.

2. Soera talumuuseum on vabaõhumuuseum, kus võib näha pikka rehielamut, suitsusauna, keldrit, aita ja vankrikuuri. Huvilised saavad ka ise talutöödele käe külge panna. Kuni 150-liikmelistele gruppidele pakutakse ettetellimisel kodust sööki ja üritusi: suitsusauna, jalutuskäiku lähiümbruses ja giiditeenust.

Suvisel ajal kostitatakse turiste alati koduõlle ja suitsukalaga. Tel: +372 5666 6895.

3. Kassari on suuruselt viies saar Eestis. Saare pindala on 19,3 ruutkilomeetrit. Saart uhuvad Jausa, Käina, Vaemla ja Õunaku laht. Saare edelaosas ulatub merre 3-kilomeetrine kruusane Sääretirbi maariba, mille kõrval asub liivane Piibunina rand – see on suurepärane koht ujumiseks. Legendi järgi tekkinud Sääretirp Hiiu muistse vägilase Leigeri katsest Hiiumaad ja Saaremaad sillaga ühendada.

Soera talumuuseum

Kassari 4. Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim kirik. Ühelöövilise pseudogooti stiilis kiriku lõunakülge kaunistavad kõrged vitraažid, kellatorni tipus on kukekujuline tuulelipp. Kirikut ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud isegi mõni rõngasrist. Kiriku kõrval kabelis asub Jakob De la Gardie järeltulija, krahvinna Ebba Margaretha Stenbocki sarkofaag.

5. Ristimägi. Legend räägib kahest kokkupõrganud pulmarongist, kus ühest saanud surma peigmees, teisest pruut ning ellujäänud abiellunud omavahel.

Hukkunute auks aga löödud maasse esimene rist.

Pisut reaalsem lugu räägib sellest, et esimene rist pandi Ristimäele 1781. aastal, mil Reigi ja Kõrgessaare hiiurootslased sunniti Hiiumaalt lahkuma.

Siin pidasid nad oma viimase jumalateenistuse ja püstitasid esimese risti. Praeguseni on säilinud tava, et inimene, kes satub Hiiumaale esimest korda, valmistab looduslikust materjalist risti ja paneb selle Hiiumaalt lahkunud rootslastele mälestusmärgiks.

6. Muistne Kärdla kraater on 4,5-kilomeetrise läbimõõduga kraater, mis tekkis meteoriidi langemise tagajärjel umbes 500 miljonit aastat tagasi. Ala on geoloogiahuviliste hulgas väga populaarne. Kraatri ümber kulgeb loodusrada, millel asub vaateplatvorm.

115

Hiiumaa

üldine informatsioon Pealinn: Kärdla Linn: Kärdla Pindala: 1023,26 km² Rahvaarv: 9181 Hiiu maakond koosneb Hiiumaa saarest ning seda ümbritsevatest laidudest ja rahudest. Saar tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tõttu ja on üks vanemaid saari maailmas. Saarele pääseb praami või lennukiga. Hiiumaa on tuntud oma tuletornide poolest. Kui pole aega neid kõiki vaatama minna, tasub kindlasti ära käia tähtsamate – Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletorni juures. Kõpu tuletorn (102 meetrit üle merepinna) on üks vanemaid tegutsevaid tuletorne maailmas.

Hiiumaad eraldab Saaremaast 6 kilomeetri laiune Soela väin ja Vormsi saarest 11 kilomeetri laiune Hari kurk. Hiiumaad ümbritsev meri on madal ja kariderohke. Saare aluspõhjaki-

vim on lubjakivi, mis on peamiselt kaetud kruusase liivsavi, savi ja kruusliivaga. Saarel leidub ka „maavarasid”: Kärdla meteoriidikraatri põhjast saab pumbata mineraalvett.

Hiiumaa metsades elavad põdrad, metskitsed ja metssead.

Tihti võib kohata rebast, kährikut ja ilvest. Hiiumaa rannikuvetes kogunevad arvukad viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärne kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed: lindude pesitsemis- ja peatuspaikadest on kuulsaim Käina laht.

Soovid tutvuda ranniku lähedal asuvate laidudega? Soovitame selleks enne eramaade omanikega kokku leppida. Ka kaitsealadele saab minna eelnevalt kokku leppides. Väljaspool kaitsealasid kehtib ringiliikumiseks igaüheõigus: rannikuäärsetel kallasradadel kuni 10 meetri kaugusel veepiirist võib viibida igaüks igal kellaajal, kui sellega ei tekitata kahju loodusele ja maaomaniku valdustele.

Hoia Hiiumaa loodust!

Käina laht

Huvitavaid fakte

 Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis: 70% saarest on kaetud metsa ja võsaga.  Hiiumaa lähistel paikneb umbes 200 taimestikuga ja ilma selleta laidu ning rahu, millest osa jääb kõrgvee ajal vee alla.

 Hiiumaa on nii elanike arvu kui ka pindala poolest Eesti kõige väiksem maakond.

117

Hiiumaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Kõrgessaare vald Siin, kus kümned neemed, poolsaared ja maaninad suplevad sinises Läänemeres, kus liivased luiteharjad peegeldavad päikest, kus kraavikaldad säravad orhideedest ongi Hiiumaa, Kõrgessaare vald.

Kaunid kadastikud, suured kivid, metsad ja mäed annavad sellele maanurgale erilise võlu. Valla vapil on kujutatud kolme risti künkal. See on sümbol, mis ütleb, et Kõrgessaare maad algavad Ristimäe nimelise paigaga idas ja lõpevad Ristna neemega läänes.

Tule naudi lummavaid vaateid Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornidest, tule avasta meie kauneid paiku ja naudi meie külalislahkust.

Tere tulemast Kõrgessaarde!

Mihkli muuseumi pöördega ait

118

Lehtma paradiisirand

Kõpu tuletorn

Kõrgessaare ajalooline tamm

Ninaotsa puhkekoht

fotod K.Sarapuu

Vaata lisainfot: www.korgessaare.ee; www.hiiumaa.ee/tuletorn/

HiiumaaWiFi Villamaa Puhkeküla

majutus

Prema Haus

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi Каноэ WiFi

WiFi

Villamaa küla, Kõrgessaare vald.

GPS: 58° 54’ 56” N, 22° 23’ 25” E Tel: +372 5344 8060 info@dageida.ee; www.dageida.ee

Posti 13, Kärdla linn.

Каноэ GPS: 59° 0' 12" N, 22° 45' 3" E

Puhka koos pere ja sõpradega Hiiumaa kauni looduse keskel!

Teie käsutuses on mõnusad mugavustega puhkemajad, kus on olemas kõik vajalik meeldivaks ning meeldejäävaks puhkuseks (kämpingud, telkimine, hubane väliköök). Rand 2 km kaugusel. Tere tulemast!

WiFi

aktiivne puhkus

Каноэ WiFi WiFi Puhkemajad (3) asuvad suure pargi ääres - roheluses ja vaikuses. Mereranda, kesklinna ja bussijaama on 10 min teekond.

Renoveeritud puhkemajades on ühe-, kaheja kolmeКаноэ WiFi kohalised toad. Kõikides majades olemas ka köök koos vajalike kodumasinate ja nõudega söögi valmistamiseks. Каноэ WiFi Saun (elektrikeris), väligrillimaja. Oleme avatud aastaringselt.

WiFi Каноэ

WiFi

Tiit Reisid

WiFi

WiFi

Hiiumaa büroo: Sadama 13, Kärdla, 92411, tel: +372 463 2077 hiiumaa@tiitreisid.ee www.tiitreisid.ee

Каноэ

Tel: +372 5331 1860 premahaus@gmail.com

Tallinna büroo: Tatari-6, Tallinn,10116, tel: +372 662 3762 tiit@tiitreisid.ee www.tiitreisid.ee

Каноэ

Kultuurireisid Eestis • Hiiumaa al. 90 € • Saaremaa al. 95 € • Võro ja Setomaa al. 95 €

Каноэ Каноэ

Tule avasta Eestimaa КаноэWiFi Каноэ kaunid paigad koos kohalike kultuuriloo tundjatega ja Sa näed, kui põnev on Каноэ meie kodumaa!

Каноэ

UUS! Loodusretked Väinamere Каноэ laidudele 1. juunist – 15. septembrini. Каноэ Hind al. 250 € Каноэ

• Mulgimaa al. 40 € • Kirde-Eesti al. 40 € • Peipsi rannik ja vanausulised al. 35 €

119

Hiiumaa

külasta kindlasti IX Hiiumaa Folkfestival 18.-21.juuli www.hiiufolk.ee

Hiiumaa Pärimusmuusikafestival HIIU FOLK 2013 ootab kõiki pärimusmuusika sõpru Hiiumaale 18.- 21. juulil, mil terve Hiiu saar on täidetud hea muusikaga. Lisaks toimuvad töötoad, loodusmatkad, juturingid, ajaloolis-muusikalised retked jpm. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka väga väikestele muusikasõpradele.

Esinevad: Svjata Vatra, Marko Matvere ja VLÜ, Kihnu Virve pereansambel, Liadan (Iirimaa), Eduardo Agni (Brasiilia), Jason Carter (Suurbritannia), Trio Dhoore (Belgia), Pehk ja Bonzo, Helin-Mari Arder, Triinu Taul Bänd jpt.

Hiiu Folk on muusikat, pere- ja keskkonda väärtustav alkoholivaba festival.

WiFi

majutus

foto: Mart Mõniste

WiFi

Seeba Talu Puhkemajad

Trahter Vetsi Tall ja Puhkeküla WiFi WiFi

WiFi WiFi

WiFi WiFi КаноэWiFi

WiFi

Kassari, Käina vald. Каноэ

Esiküla (Kassari), Käina vald.

GPS: 58° 48' 2" N, 22° 51' 10" E Tel: +372 515 4718; +372 5820 4813 seebatalu@hot.ee; www.seeba.ee

WiFi

GPS: 58° 47’ 22” N 22° 49’ 13” E Tel: +372 462 2550; +372 5648 7057 info@vetsitall.ee; www.vetsitall.ee

WiFi Каноэ WiFi Hiiumaal, merest ümbritsetud kaunil Kassari saarel asuv Puhkekülas soodne majutus. 10 täispuidust kahekohaWiFiaja veet- list tünnmajakest. Tallipoisi majake(5 kohta). SuurWiFi Seeba Talu on suurepärane koht puhkuse ja vaba telkmiseks. Seeba Talu pakub Teile võimaluse rentida puhke- la, karavanikohad, väligrillid. Каноэ Каноэ maja, millesse mahub mõnusasti kuni 4 inimest. Talus on Majutus apartemendis(6 kohta).Saun, kamin, miniköök kokku 4 puhkemaja, kasutada on saunamaja, dush, saun, ja rõdu. Menüüs talutoidud ja oma suitsutatud kala. AlaКаноэ WiFi bassein, suvepaargu, suitsuahi liha ja kala küpsetamiseks, WiFi Каноэ ti värsked taluleivad-saiad. Reisigruppide toitlustamine, väligrillid, palliplats, suur paargu, lõkkeplats, lastele kiik catering, matkajaile moonakotid. Tantsuõhtud igal nä- WiFi WiFi WiFi Каноэ Каноэ ja mänguväljak. Ujumisrand 3 km kaugusel. Каноэ dalavahetusel.

120

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

Hiiumaa

WiFi

Hotell Sõnajala

Padu WiFi

Hotell

majutus

WiFi WiFi

WiFi WiFi WiFi WiFi Каноэ Leigri väljak 3, Kärdla linn.

GPS: 58° 59' 30" N, 22° 43' 31" E Tel: +372 463 1220 info@sonajala.ee; www.sonajala.ee

Heltermaa mnt. 22, Kärdla linn.

GPS: 58° 59’ 26” N, 22° 45’ 23” E Tel: +372 463 3037; +372 505 1671 Каноэ info@paduhotell.ee; www.paduhotell.ee

КаноэКаноэ

Hotell Sõnajala asub Kärdla linnas, mõne kilomeetri kaugu- Hotellis on kokku 18 kahekohalist tuba, neist 8 on uued WiFi juurde Каноэ sel mererannast, vaikses kohas keset linnulaulu, rahu ja ro- WiFi apartemendid, mis asuvad eraldi majas. Tubade helust. Hotellis on 60 kohta kahekohalistes kõigi mugavuste- kuulub WC, dušš, rõdu, SAT-TV. ga tubades (lisakohtade võimalus). Hommikusöök on hinna Apartementide toad on avarad, kõigi mugavustega ning Каноэ sees. Lisatasu eest on võimalik kasutada sauna, jalgrattarenti, sisaldavad lisaks diivan-voodit, tee ja kohvikeetjat, mikКаноэКаноэ rolaineahju ja väikest külmikut. Neljas apartemendis on giidi teenuseid ja tutvuda Hiiumaa vaatamisväärsustega.

Avatud aastaringselt. Pakume majutuseks ka eraldi palkmaja ka saunaboks.

(10 kohta) Malvastes. Täisvarustusega köök, saun, suur õu Buffet hommikusööki pakume hubases kohvik-baaris ja grillimisvõimalusega. Küsi lisa meie administraatorilt. õhtuti serveerime hotelli klientidele soovi korral õhtuWiFi praadi. Kohvik on ka sobiv koht seminaride ja presentatsioonide korraldamiseks (40 kohta).

Männiliiva PuhkemajadWiFi WiFi Vaba aja veetmiseks pakume hotelli klientidele jalgrattalaenutust ning soovi korral ka autorenti.

WiFi Каноэ WiFi Каноэ puuWiFi Külastajatel on võimalus nautida ka saunamõnusid küttega saunas ning karastada ennast väikeses basseinis.

WiFi WiFi

Sääre küla, Pühalepa vald.

GPS: 58° 57' 37" N, 22° 54' 42" E Tel: +372 513 7865 reilei@hot.ee; www.manniliiva.ee

Pihla turismitalu

Kõpu küla, Kõrgessaare vald.

Tel: +372 5647 0091 pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

Каноэ WiFi Majutus: kokku 15 tuba a´ 2-4 voodit. Toidutares 40 КаноэWiFi

kohta, gruppidele toitlustus ettetellimisel. ViimeКаноэ läbi erinevaid üritusi. Hobid: marjakasvatus, käsitöö.

Asume poolel teel Heltermaa sadamast Kärdlasse, väiКаноэ Каноэ keses Sääre külas. Merest lahutab meid vaid 1,5 km.Каноэ Suures majas on 6 kohta (+ 3 lisakohta), saun, täisvarustusega Sireli Hostel köök, kaminaga puhketuba. Õues on lõkkeplats ja grillimise WiFi Каноэ Suureranna, Kõrgessaare vald. võimalus. Lastele kiik ja palju ruumi jooksmiseks-mängimi- Tel: +372 506 0986, +372 522 7486 WiFi seks. Väikeses majas on 4 kohta (+ 2 lisakohta).Каноэ Esimesel kor- sireli@sirelihostel.ee; www.sirelihostel.ee rusel on kaminaga köök-elutuba,saun, teisel korrusel on ma- Merest 400m kaugusel asuv perepuhkuseks sobiv kodugamisruum. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus ja lastele ne majutuskoht. 2 maja (12 kohta, lisavoodi võimalus) turvavõrguga batuut. Avatud aastaringselt. avara õue ja ruumika väliköö­giga, saun. Каноэ

WiFi Каноэ

121

Saaremaa kaart

Kuressaare Linnateater 122

Tallinna 20, Kuressaare linn.

Tel: +372 453 3555 Piletikassa: +372 453 3222 teater@kuressaare.ee www.kuressaarelinnateater.ee

Saaremaa

vaatamisväärsused Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120 1. Kuressaare piiskopilinnus. Esimene kirjalik teade linnuse kohta pärineb 1381. aastast. Linnuses saab vaadata Saaremaa muuseumi näitust, mis tutvustab saare ja Kuressaare linna ajalugu ning kohalikke looduskauneid paiku.

Avatud 1. maist 31. augustini E–P 10–19 1. septembrist 30. aprillini K – P 11.00 – 19.00 (kassa avatud 10–18).

Tel: +372 45 54463, www.saaremaamuuseum.ee.

2. Angla tuulikud. Alates 2011. aasta kevadest saab Angla pärandkultuuri keskusest osta traditsioonilisi käsitööesemeid, osaleda seal toimuvatel rahvuskultuuri sündmustel ja mekkida Angla rukkileiba. Viiest säilinud veskist neli on Saaremaale tüüpilised ja need on ehitatud XX sajandi alguses. Viies ja kõige kõrgem on Hollandi tuuleveski, mis on valminud 1927. aastal. Suvehooajal avatud 10–20. Tel: +372 5199 0265, www.anglatuulik.eu.

3. Kaali meteoriidikraater on suuruselt maailmas kaheksandal kohal. Kuressaarest 20 km kaugusel, peakraatri läheduses, asub veel kaheksa väikse­ mat kraatrit. Kaali nime kannab ka kraatri kohale tekkinud ümmargune järv. Kaali külastuskeskus: http://kaali.kylastuskeskus.ee.

4. Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaran-

niku lääneosas. Panga laius on umbes 2,5 kilomeetrit.

See on Saaremaa ja Muhu kõrgeim pank (21,3 m).

Panga kõrgeimas kohas asub muistne ohvripaik, kuhu iidsetel aegadel toodi merele ohvriande.

5. Sõrve säär on juba ammusest ajast mitte ainult lindude, aga ka linnuvaatlejate lemmikkoht. Legend räägib, et Sõrve poolsaar ja mitu Kura kurgu saart tekkisid siis, kui Suur Tõll võitluses Vanapaganaga viimast kivirahnudega loopis. Rasked rahnud langenud Saaremaa lähedale, kergemad aga lennanud kaugemale. Sõrve sääre lõunatipus on 1960. aastal ehitatud tuletorn, selle kõrvale jäävad 1914. aastal rajatud Vene rannakaitsepatarei varemed. Veidi eemal metsas asuvad teise, 1941. aastast pärit nõukogudeaegse rannapatarei varemed. Sõrves tegutseb ka sõjamuuseum.

Muuseumi tel: +372 513 0921.

6. Vilsandi rahvuspargi infokeskuses saavad huvilised rohkem teada Saaremaa loodusest ja kultuurist ning võivad valida endale sobiva matkaprogrammi. Infokeskus asub Loona mõisa varaklassitsistlikus härrastemajas, mis on ehitatud XIX sajandi alguses. Härrastemajas on võimalik ööbida. Tel: +372 526 9974, www.parimusmatkad.ee, www.loonamanor.ee.

7. Karujärv on Saaremaa kõige vanem järv, see tekkis umbes 8000 aastat tagasi. Järve pindala on 330 hektarit, suurim sügavus 6 meetrit. Vana legend pajatab, et veekogu nimeks sai Karujärv seetõttu, et seal olla rammu katsunud seitse karu. Nende lahutamiseks saatnud jumal maa peale tugeva vihmavalingu, millest tekkinud järv. Karud aga põgenenud igaüks oma suunas ja sellepärast ongi järvel seitse soppi. Tänu ilusale liivarannale on Karujärv suurepärane koht lõõgastumiseks ja suplemiseks.

8. Suure Tõllu kivi on suurim Kihelkonna valla territooriumil paiknev rändrahn. Rahnu kõrgus on 4,5, pikkus 6,6 ja laius 4,5 meetrit ning ruumala 62 kuupmeetrit. Saartel asuvad rahnud on sageli seotud legendidega, kõige sagedamini lugudega Suurest Tõllust – muistsest vägilasest, kes olnud heasüdamlik ja töökas mees.

123

Saaremaa

üldine informatsioon Pealinn: Kuressaare Linn: Kuressaare Pindala: 2922 km² Rahvaarv: 32 729 Saare maakonda kuulub Eesti suurim saar Saaremaa, mis on tänu omapärasele loodusele ja rohketele vaatamisväärsustele üks Eesti populaarsemaid puhkepaiku.

Saaremaale pääseb praami või lennukiga.

Eraldatus Mandri-Eestist on võimaldanud kaitsta Saaremaa omapära: vanades külades võib näha veel rookatusega maju ja kiviaedu, räägitakse oma murret ning kantakse kauneid rahvariideid. Saaremaa kliima on pehme, muld lubjarikas ning taimestik ja loomastik üllatavalt mitmekesine. Hulgaliselt loodusobjekte on kaitse all, suurimad neist on Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspark.

Peale selle võib Saaremaal leida maalilisi parke, kõrgeid kaldajärsakuid, suuri puid, rändrahne ja ainulaadseid rabasid. Saaremaa kuulsaim loodusobjekt on kahtlemata Kaali meteoriidikraater. Mitmete vaatamisväärsuste hulgas tuleb mainida Angla tuulikumäge, Mustjala panka, XVII sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorni, Loona mõisa, Maasi ordulinnuse varemeid ja Viki külas asuvat Mihkli talumuuseumi. Saaremaa keskaegsed kirikud rõõmustavad vana arhitektuuri huvilisi.

Saaremaa pealinnas Kuressaares on hästi säilinud vanalinn ja suursugune piiskopilinnus, mis on ehitatud XIII sajandil. Vanalinnas saab imetleda kahte, Laurentiuse ja Siioni kirikut, aga ka vana veskit, turuhoovi ning endisaegsete linnakodanike maju.

Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on lahutamatu

osa Saaremaa elust ning külaliste silmis on need ka saare sümbolid. Saaremaa merelahtedes ja kaldasoppides leidub rikkalikult ainulaadset ravimuda, mis muudab saare mere- ning mudaravi Mekaks. Kohalikud spaahotellid on juba ammu kuulsad üle kogu maailma.

Kohalike elanike külalislahkust ja huumorimeelt kinnitab Kuressaare lahe kaldal seisev meeleolukas pronksist skulptuur. See kujutab kahte Saaremaa folkloorist tuntud kuju, Suurt Tõllu ja tema naist Piretit lõbusalt kandmas kaladega täidetud paati.

Saare maakonna koosseisu kuulub ka Eesti suuruselt kolmas saar Muhu, mis on Saaremaaga ühendatud üle Väikese väina kulgeva tammiga. Muhu saarel tasub minna Koguva külas asuvasse Muhu muuseumi, kus saab uudistada Eesti kirjaniku Juhan Smuuli sünnikodu, vana külakooli ja tekstiilinäitust.

Tere tulemast Saaremaale!

Huvitavaid fakte

 Saaremaa kõige imelisemaks vaatamisväärsuseks võib täie õigusega nimetada Kaali meteorii-



dikraatrit. Suurima kraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Aga ta pole siin üksi: tema ümber on veel kaheksa väiksemat kraatrit, mis on tekkinud hiigelsuure meteoriidi Maale langemise tagajärjel. Nende vanus on 7500 aastat!

Saare maakonda kuuluv Ruhnu saar (pindala 11,2 km², elanike arv umbes 60) on kõige kaugem Eesti saar. Läti rannikul asuva Kolka neemeni jääb siit vaid 37 kilomeetrit, Kuressaareni aga koguni 70 kilomeetrit.

125

Saaremaa külasta kindlasti

ANGLA KAALI PANGA KOLM KAUNIMAT KOHTA MÕNUSAKS PUHKUSEKS SAAREMAAL ANGLA TUULIKUMÄGI, PÄRANDKULTUURIKESKUS (40 km Kuressaarest ja 20 km Kaali kraatritest)

2013. a on pärandkultuuri aasta

Meie maja on täis põnevaid avastusi ja siin saab: • Maitsta sooja leiba ja rahvuslikke toite • Leiba küpsetada • Vaadata filmi tuulikutest • Tutvuda kohaliku kultuurilooga ja vanade käsitöömasinatega Õppida vanu käsitöövõtteid ja meisterdada: • Villa- ja viltimiskojas • sepikojas • savikojas • dolomiidikojas • puidukojas

Angla külas ootab Sind nelja tee ristis sajandivanune tuulikumägi oma 4 pukktuuliku ja hollandi tuuleveskiga. Saate näha tuule jõul vilja jahvatamist, veskikultuuri tutvustavat ekspositsiooni. 2011. a. suvel avas uksed 425 miljoni aasta vanusest dolomiidist ehitatud Eesti saarte talupojakultuuri ja -tegevusi tutvustav Angla Pärandkultuurikeskus. Keskus on avatud aastaringselt.

Toimuvad rahvuslikud kontserdid, käsitöö- ja pärimuspäevad.

KULTUURIÜRITUSED: 3. august Angla pärimuspäev, Vilidu tuulik 100, üle-eestiline lõõtspillipäev, 14. september Vanavanemate päev, 1.-07. oktoober Leivanädal, 09. november Hingedeaja Mardipäev, 1.-22. detsember Jõulumaa Tel:+372 5199 0265 e-mail: angla@kylastuskeskus.ee www.anglatuulik.eu

126

Saaremaa

külasta kindlasti

KAALI HOTELL, TRAHTER, METEORIIDIKRAATER, MUUSEUM (18 km kaugusel Kuressaarest, 60 km kaugusel Kuivastust, 20 km Angla tuulikumäest)

Kraater on esimene Euroopas ja teine maailmas, millel on tõestatud meteoriitne päritolu. Lisaks on 8 väiksemat meteoriidikraatrit.

• Hubane 20-kohaline hotell • Saun • Privaatne 60-kohaline konverentsi- ja peosaal kaasaeg-

se tehnikaga

• Meteoriitika- ja paekivimuuseum • 96 kg kaaluv meteoriiditükk Sihhote-Alinilt • Võimalus vaadata filmi Kaali meteoriidist

KULTUURIÜRITUSED: 18. mai Muuseumiöö “Öös on inimesi” 31. mai Kaali trahteri avapidu – merelaulud ja –jutud koos Marko Matverega 17. august Järvemuusika kontsert Kaali meteoriidikraatris, 01. detsember Advendiküünla süütamine Tel.+ 372 50 69 515 Tel.+ 372 53 73 1818

• 120-kohaline peosaal trahteris • Stiilne sisekujundus • Rahvuslikud söögid, joogid • R ahvuslikud peoõhtud rahvatantsu ja –pillimänguga • Parim toitlustus gruppidele ja paindlikud hinnad • Käsitöö müük

e-mail: kaali@kylastuskeskus.ee e-mail: info@kaalitrahter.ee

www.kaali.kylastuskeskus.ee www.kaalitrahter.ee

IMELISELT KAUNIS PANGA PANK PÄIKESEKELLAGA (35 km Kuressaarest, 30 km Angla Tuulikutest, 50 km Kaali meteoriidikraatritest)

Panga kõrgus on Saaremaa läänerannikul 21,2 m. Looduskaitsealal on võimalik jälgida aja kulgemist päikesekella järgi, lummavalt ilusat päikseloojangut, pidada piknikku, nautida vaikust ja looduse ilu.

KULTUURIÜRITUSED: 31. august Muinastulede öö Tel: +372 530 88 667 , +372 5911 3223

e-mail: panga@kylastuskeskus.ee

127

Saaremaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Kihelkonna vald Mihkli Talumuuseum – Viki külas, (Kuressaarest 28 km Kihelkonna poole) asuv Eesti üks omapärasemaid muuseume, mille rajamiseks ei olnud vaja teha kogumistööd: lisaks täielikule hoonetekompleksile oli kohapeal säilinud rikkalik tarbeesemete kogu. Pea eranditult on need esemed valmistatud selle talu elanikud kahe sajandi jooksul, kuue põlvkonna oskuslike kätega.

Harilaid – Tagamõisa poolsaare läänejätkuna ja Vilsandi saarest põhjas asub saare omapärasemaid, „noori ja liikuvaid“ poolsaari-Harilaid. Harilaid, mille tipus Kiipsaare majakas. Nüüd juba 50m meres.

Vilsandi saar – umbes 6 km pikkune idalääne suunas väljavenitatud saar Saaremaa lääneranniku lähedal. Vilsandi oli Eesti esimene looduskaitseala, mille juurde kuuluvad arvukad saared, laiud ja rahud.

Kihelkonna vald on oma asendi, vaatamisväärsuste ja loodusharuldustega tõesti üks vaatamist ja olemist väärt koht. Külalised on meile alati oodatud. Palume vaid, et suhtuksid meie kaunisse loodusesse heaperemehelikult. Nii jagub meeldivaid elamusi Sinule ja püsib võõrustajate lahke meel.

Kihelkonna Miikaeli Kirik – Kiriku lähistel asub eraldi kellatorn (1638.a.), mis on ainulaadseim Baltimaades.

Kihelkonna Miikaeli kirik ise on Saaremaa kõrgeima torniga ja kuulub saare vanimate (13.sajand) kirikute hulka.

Keskaegsest sisustusest ei ole küll midagi säilinud, aga on mitmeid uusaegseid kuntstiteoseid.

Odalätsi allikad – jäävad Pidula maantee 9. kilomeetril vasakule.

Loona väikemõis – keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud ühekorruseline kivist mõisahoone on ehitatud mitmes järgus peamiselt 17.WiFi 18. sajandil.

www.kihelkonna.ee

WiFi

Paaste Puhkemaja

Haapsu Puhkemajad Palsu talu 1, Haapsu küla, Orissaare vald.

Tel: +372 511 2372 haapsumajutus@gmail.com haapsumajutus.weebly.com

WiFi

Каноэ Paaste küla, Leisi vald.

GPS: 58° 36’ 51” N, 22° 46’ 46” E Tel: +372 525 4664 paastepuhkemaja@gmail.com www.puhkemaja.website.ee

Puhkemajad asuvad Saaremaa põhjarannikul kadakasel mererannal.

WiFi Viiest puhkemajast igasse mahub kuni viis inimest, igas majakeses on duši- ja kööginurk.

Paik on sobiv suvepäevade ja laagrite korraldamiseks.

Каноэ

WiFi

Arina Turismitalu

WiFi

Ülejõe 3, Nasva küla, Kaarma vald (7 km Kuressaarest Sõrve sääre suunas).

Tel: +372 454 4162; +372 5669 1942 arinabb@hot.ee; www.arinabb.ee

Paaste puhkemaja on romantilise päikeseloojanguga mereäärne privaatne koht Triigi lahe kaldal. MajasКаноэ on 4 magamistuba, elutuba ja teisel korrusel suur avatud ala Majutus 10 (+4) puhkajale. (nt lisavooditele), köök, dušš, WC, kamin ja televiisor. Каноэ Avar puhkeruum, kus pakume hommikusööki, võimaKöögivarustusse kuulub kõik söögitegemiseks ja söö- lus korraldada üritusi. miseks vajalik. Mere ääres ootab Sind tünnsaun WiFi ja suur Kaminaruum, saun, köök, WiFi. Eraldi privaatne palkgrillkoda ning õuealal lastele väike mänguväljak. majake mahutab 4 (+2) puhkajat.

WiFi Каноэ

128

Каноэ

WiFi

Saaremaa

stis us Ee Puhkoovitab! s

majutus

Sakla Seltsimaja

Valjala vald Valjalat tuntakse Eesti ajaloos eelkõige paigana, kus lõppes muistne vabadusvõitlus. Just siin peeti 1227. aastal nõu kihelkonnavanematega ning otsustati orduväele pakkuda rahu ja vastu võtta ristiusk. Just siia lasid kristlased võidu auks ehitada kabeli, millest ümberehitamiste tulemusena kujunes tänane Valjala kirik, mis on vanim säilinud maakirik Eestimaal.

Valjala rahvamaja kaunis saalis saab korraldada seminare, konverentse, etendusi jm üritusi. Sealsamas piljard, köök ja kohvituba. Kontakt anne@valjala.ee tel. +372 520 9096 27.07 toimuval 11. Jööri Folgil on esinejaid nii Saaremaalt, Eestist kui piiri tagant. Külakeskuses laululava, suitsusaun, külamuuseum, sepipada, töötoad. Kontakt WiFi joorikyla@gmail.com tel. +372 513 6998

WiFi Sakla küla, Valjala vald.

Tel: +372 5342 6906; +372 5346 2102 saklaselts@hot.ee

Rendime ruume seminarideks, koolitusteks ja erinevateks üritusteks. Võimalik tellida seltsi poolt peo toimkond ja esinema kutsuda rahvatantsijad. Seltsimaja juures asub ala külakiige ja palliväljakuga. Võimalik korraldada väliüritusi, grillida ja teha lõket, telkida. Puhkemajas majutus 4 inimest WiFi (lisavoodite võimalus). Lisaks saab ööbida saalis magamisWiFi Каноэ kottides. Majas dušš, ja köögi kasutamise võimalus.

Info valjala@valjala.ee; tel. +372 454 9522; www.valjala.ee

Holmiranna Puhkemaja

WiFi

WiFi

Laevnina Farm

WiFi Каноэ WiFi WiFi

Каноэ

Kungla küla, Valjala vald.

GPS: 58° 21' 32" N, 22° 56' 54" E Tel: +372 5647 2104 info@holmiranna.ee; www.holmiranna.ee

Каноэ Каноэ Каноэ

Valjala vallas ootab Sinu peret ja sõpru Holmiranna puhketalu, mida võid julgelt oma Saaremaa koduks WiFikutsuda.

Tule meile puhkama kasvõi terveks suveks! Puhkemajas asuv 52 m² peosaal on suurepärane koht pulma- ja erinevate lustipidude korraldamiseks, samuti ka seminaride ja konverentside pidamiseks. Pidude ja ürituste jaoks on võimalik tellida toitlustus. Holmiranna pakub majutust kolmes 2013. aastal valminud hoones – Holmi Puhkemaja (3 tuba, kuni 9 inimest), Holmiranna Puhkemaja WiFi (2 tuba, kuni 6 inimest), Saunamaja (4 voodikohta).

Mere, Rannaküla küla, Valjala vald.

GPS: 58° 22’ 54” N, 22° 56’ 32” E WiFi Tel: +372 5037 773 Каноэ raivo.pukk@hotmail.co.uk; laevnina.weebly.com

Каноэ Laevnina Farm on puhkemaja Eesti suurima saare, Saa- Каноэ remaa, lõunarannikul, Kahtla-Kübassaare looduskait- WiFi seala naabruses. Kaasaegselt sisustatud majas on kaks ma­gamistuba (6-8 inimest), täissisustusega köökWiFi ning kaminaga elutuba. Samuti on olemas saun ja dušširuum, telkimisplats ja lõkkekoht. Maja asub 500 m kaugusel Laimjala – Kuressaare põhimaanteest ja 300 m kaugusel supelrannast. Terve maja hind ainult 100€ ööpäev.

129

WiFi

WiFi Каноэ

Saaremaa Torgu vald

Puhk u soovits Eestis ab!

Sõrve Militaarmuuseum

Torgu vald on Saare maakonnas Sõrve poolsaare lõunaosas.

Torgut tuntakse voolava vee, puhta looduse, rohke roheluse ning kaunite koduaedadega vallana.Torgu vald ja kogu Sõrve poolsaar pakub kirkaid elamusi looduse-, matka-, jahi-, kalastus- või etnograafiahuvilistele. www.torgu.ee

Sääre küla, Torgu vald.

GPS: 57° 54' 45" N, 22° 3' 27" E Tel: +372 513 0921 tonuveldre@hot.ee; www.saarekordon.eu

Sõrve Militaarmuuseumile kuulub mitu hektarit maad ja sellel 15 erinevat objekti. Lisaks majadele ka vaatlustorn, radarimastid, kütusehoidla. Sõrve endises piirivalvekordonis asuva militaarmuuseumi väljapanek koosneb Sõrvest leitud erinevatest sõjalistest, merealastest ja ka saartele iseloomulikest taluesemetest. Kordoni peamine hoone, kus nüüdsest asub sõjamuuseum, on jagatud erinevateks temaatilisteks tubadeks. Kokku on neid kuus, lisaks loodav raamatukogu ning abiruumid.

Sõrve Külastuskeskus Tuletorni linnak, Sääre küla, Torgu vald.

GPS: 57° 54' 35" N, 22° 3' 19" E Tel: +372 5647 2104 sorve.keskus@gmail.com; www.sorvekeskus.ee

2013. aasta juulis uksed avav Sõrve külastuskeskus kujuneb tõenäoliselt lähiaastate põnevaimaks uueks sihtkohaks Saaremaal. Seni mahajäetud ja räämas olemisega

130

Sõrve Sääre tipus on tsaariaegses hiilguses taastatud võimas tuletornilinnak, rajatud põnev väljapanek laevahukkudest ning majakatest. Külastuskeskuse simmanimajas toimub suvel mitmeid kontserte ja üritusi, töötab laste päevahoid ning uudishimulikke ootab looduseavastamise tuba. Omal käel reisijatele on jalgrattaja paadilaenutus, töötubades jagub meisterdamisrõõmu nii suurtele kui väikestele. Peagi avab uksed Saaremaa mahetoidu kelder.

Saaremaa

stis us Ee Puhkoovitab! s

Lõmala Sadam

Salme vald 115,1 km² suurune Salme vald asub Saaremaa edelaosas, hõlmates Sõrve poolsaare kaela.

Tavaturist satub Salme valda sagedamini seoses kogu Sõrve poolsaart hõlmava reisiga, ega jäta külastamata Kaugatoma panka, Lõpe-Kaimri tankitõrjeliini ja Tehumardi lahinguvälja. Loodusturistide meeliskohaks on rahvusvahelise tähtsusega linnualad. Hea potsentsiaal on nii jahinduseks kui ka kalastuseks. Puhkemajanduse seisukohalt on oluline valla lähedus Kuressaarele ja populaarseim lühiajalise puhkuse veetmise paik on Järve rand.

Ootame teid külla! www.salmevald.ee

Puhkus SÕRVE Külalistemajas WiFi

Lõmala sadam, Lõmala küla, Salme vald.

GPS: 58° 10' 27" N, 22° 7' 9" E Tel: 372 538 95125 info@lomalasadam.ee; www.lomalasadam.ee

Lõmala sadam ja külastuskeskus on nii maalt kui merelt saabujatele põnev maabumispaik. Siit leiab alati hea ülevaate ümbruskonnas toimuvatest üritustest, puhkamisviisidest ja majutuskohtadest. Sadamahoone on oma rannakaluritele omase miljööga inspireeriv paik seminari või väiksema kokkutuleku korraldamiseks. Matkalised saavad lõõgastuda hubases saunas.

WiFi Lõmala sadamas on kaks ujuv- ja üks suurem statsionaarne kai, kokku 27 kaikohaga. Rajatud on paadislip ja kaldakindlustus.

Kaidel on olemas vee-ja elektrivõtupostid.

WiFi

Toomalõuka Turismitalu WiFi

WiFi WiFi Каноэ Sõrve mnt 5, Salme vald.

GPS: 58° 9’ 49’’ N, 22°15’ 7’’ E Tel: +372 525 3540; +372 457 1658 guesthouse@sorve.ee; www.sorve.ee

Kopli talu, Toomalõuka küla, Salme vald.

GPS: 58° 10' 52" N, 22° 6' 37" E Tel: +372 5646 6567 info@toomaloukaturism.ee www.toomaloukaturism.ee

Каноэ

Каноэ Sõrve on üks imeline maa, mida Saaremaast lahutab jõgi, Каноэ mis voolab edasi-tagasi ja mille tipus lainetavad kaks merd kõrvuti. Juba muinasaegadest saati on sõditud Sõrve pärast, Puhkus romantilise hõnguga talus. Turismitalu asub Saaremaal, WiFi nüüd puhkavad siin turistid. Majutus hotelli tüüpi tubades, Каноэ WiFi mere ääres, majutusega kahes rookatusega hoones. Talumajutus hommikusöök hinnas, saun, tenniseväljak. Gruppide toit- toimub peamaja neljas toas kuni 14-le. Suvel lisandub lihtsam WiFi lustamine, peolauad, piknikud, lõbusõidud kaatriga jaКаноэ ka- majutus: aida katusekorruse kahes ruumis naridel või ka telgis. laretked lappajaga merele on ettetellimisel. Olete oodatud! Helista ja lepime kokku just Teile sobiva puhkusepaketi!

WiFi

WiFi

131

WiFi WiFi

Каноэ

Saaremaa toitlustus

Valge Varese Trahter

Pub Vaekoda

Kuivastu mnt 31, Orissaare alev.

GPS 58°33'30''N 23°4'2''E Tel: +372 453 3299; +372 5648 9189 trahter@valgevares.ee; www.valgevares.ee

Tallinna 3, Kuressaare linn.

GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E Tel: +372 453 3020 pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Pakume lihtsat ja kodust eesti toitu. Toitude valmistamiseks kasutame Saaremaa Lihatööstuse ning kohalike juurviljakasvatajate toodangut. Trahteril on kaks siseruumi, mis mahutavad korraga einestama kuni 90 inimest, ning suvine väliterrass. Trahteri Mere saali saab tellida peolaua erinevateks tähtpäevadeks kuni 40 inimesele. Soovi korral valmistame teile piknikukorve ning tuleme kohale väliüritustele. WIFI.

Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua, kui ka võimalust piljardit mängida ning spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass. Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks, kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus!

Avatud suvel: P-N – 11-23; R,L – 11-07

132

Muhu saar

WiFi

WiFi

külasta kindlasti

Vanatoa Turismitalu

Muhu Muuseum WiFi WiFi

WiFi Каноэ

Каноэ

Vanatoa talu, Koguva küla.

GPS: 58° 35' 47" N, 23° 5' 5" E Tel: +372 5558 7494 info@vanatoa.ee; www.vanatoa.ee

Koguva küla, Muhu vald.

GPS: 58° 35' 53" N, 23° 5' 2" E Tel: +372 501 1566; +372 454 8872 muuseum@muhumuuseum.ee; www.muhumuuseum.ee

WiFi WiFi

Lõo Turismitalud

WiFi Каноэ Каноэ Pakume ideaalset mereäärset puhkust kaunil Muhu saarel.

WiFi Pakume majutust kokku 30-nele inimesele, värsket kalarooWiFi

Каноэ Turismitalu asub muistses Koguva külas Muhu saarel. Mida vaadata?

Majutuskohti on 40, telkimisplats ja kohad autokaraКаноэ Kunagine jõukas rannaküla talu, Juhan Smuuli sünniko­ vanidele. du Tooma koos kõigi kõrvalhoonete ja taluvaraga; lisaks Каноэ Saab pidada pulmi, suve- ja talvepäevi, konverentse ja Каноэ vana külakool ja tekstiilinäitus Koguva külas ning Eemu sünnipäevi. veski Linnuse külas.

Võimalik toitlustada korraga kuni 100 inimest, WiFi suve- Avatud: 15. mai – 15. september iga päev 9-18 perioodil avatud teelistele taluköök kell 12 – 22.

16. september – 14. mai T – L 10-17 Helista ja küsi lisa!

Eemu veski 15. mai – 15. september – K -P 10-18

Vahtraste küla, Muhu vald.

Tel: +372 515 9373 info@looguest.com; www.looguest.com

ga, auru- ja lavasauna, energiapüramiidi elamust, ratsutamist jpm. Mahukad ruumid seminaride või erapidude jaoks.

Koguva Sadam

Каноэ

Koguva küla, Muhu vald Tel: +372 513 3446 info@koguva.ee; www.koguva.ee

Mitmekülgne sadamakompleks maalilises kalurikülas. Tule vaata piirkonda, kus filmiti ülipopulaarsed “Siin me oleme” ja “Mehed ei nuta”.

Sadamale on omistatud tiitel “Aasta Merendustegu Eestis 2012”.

Tule uudistama!

Каноэ

Каноэ Каноэ

 Sadama kohvik/ toitlustus  Hubane sadamaterrass  Majutus- kapteni tuba, jahionn

   

Paadirent Lõbusõidud kaatriga Mere/ kalareisid kaluritega Kalandusmuuseum

   

Paadikuur/ mõrrakuur Lastemänguväljak Wifi Saun

133

Saaremaa

külasta kindlasti

OÜ Islander – Merereisid Vilsandi Rahvuspargis WiFi

WiFi GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E Tel: +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

Lubjapark

Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel.

Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga.

Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat.

Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele.

Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel.

Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Kihelkonna Vald, Saaremaa.

WiFi

КаноэWiFi ja – ja tõrva põletamist, osaleda seminaridel ning giidiga ekskursioonidel, osaleda töötubades, jalutada elamusrajal ja pidada piknikku. Madalhooajal, kui suur lubjaahi ei Teemapargis pakutakse teenuseid siseruumides ja vabas tööta, korraldatakse ökoehituse alasi koolitusi ja seminaõhus aastaringselt. Kõrghooajal on võimalik jälgidaКаноэ lub- re. Samuti on teemapark avatud õppe- ja teadusasutuste WiFi tudengitele ja õppejõududele teadustöötegemiseks. Giidiga ekskursioonidel vaja eelnevalt registreerida.

Lümanda küla, Lümanda vald.

Tel +372 515 6165 limex@limex.ee; www.limex.ee

majutus

WiFi

Puhkemajad Villa Uueelu

WiFi

Uueelu puhkemajade renoveerimisel on kasutatud looduslikke materjale (põllukive, puitu, pilliroogu), veepõhiseid värve ja maakütet. Meie mõnusa atmosfääriga Каноэ WiFi majad ootavad Teid puhkama aastaringselt.

Suur maja (200m²): kaks korrust, viis magamistuba (12 voodikohta, lisavoodi võimalus), täisvarustusega köök, WiFi söögituba, puhkeruum, kaks vannituba, kaminad, КаноэWiFi WiFi. Saunamaja (80m²): kaks korrust, saun kahe dushiga esiКаноэ mesel korrusel, kööginurgaga puhkeruum. Teisel korruКаноэ Kavandi küla, Orissaare vald. sel on kaks magamistuba (4 magamiskohta).

GPS: 58°35’52’’N 22°50’36’’E Suviti on lisaks kaks magamistuba aidas. Võimalus kaWiFi Tel: +372 521 0137 sutada suvekööki (grill, puupliit, suitsuahi), ruumikat info@uueelu.eu; www.uueelu.eu privaatset õueala, parkimisplatsi.

Uueelu puhkemajad asuvad väikeses Kavandi külas Saare- Lisateenused: catering, ruumide rent, ürituste korralmaa kirdeosas ja on parimaks kohaks, kus nautida tõelist Каноэ damine, käsitöö õpitoad, saun, massaazh, paadisõidud, külamiljööd ja rahulikku puhkust pere või sõprade seltsis. giiditeenus, jalgrattarent, piknikud metsas, lõkkeplats, Uueelu ümbritsevad põllud ning kaugel ei ole ka metsad Каноэ ekskursioonid Saare maakonnas. ja meri. Siin võid minna matkama, sõita jalgrattaga, kor- Kui soovid veeta kvaliteetaega, siis on Uueelu just seljata seeni ja marju, nautida puhast loodust jaWiFi taevatähti...

WiFi Каноэ leks sobiv koht. Tere tulemast! Каноэ

134

WiFi

Saaremaa

WiFi

majutus

Kadaka Villa jalgratta või rulluiskudega. Kuressaare randa ujuma või kala püüdma on umbes 6 km. Kõrvalasuvast metsast leiab erineva pikkusega terviserajad. Ootame Teid puhkama!

WiFi

WiFi КаноэWiFi

WiFi

Kaali-Mihkli talu, Upa küla, Kaarma vald.

GPS: 58° 17' 6" N, 22° 32' 31" E Tel: +372 523 5737 ; +372 455 4524 ylle.torn@mail.ee; www.kadakavilla.ee

Kadaka villa on privaatne ja hubane majutus linna läheКаноэWiFi WiFi dal, kuid ometi eemal linnakärast. Maja on T-kujuline 8 toa ja 16 voodikohaga. Hommikusöök on hinna sees.

WiFi Maja lähedalt algab valgustatud jalgrattatee, mida möö- Каноэ da võib minna avastama Kuressaaret ja selle ümbrust Каноэ

toitlustus Muhu Restoran

Каноэ

WiFi

Каноэ

roositud tekid, olles suurimaks selle käsitööliigi väljapanekuks Muhus. Lahutame Teie meelt valitud Eesti muusikaga ja täidame Teie kõhu koduste ja maitsvate Каноэ toitudega!

Каноэ

Liiva küla, Muhu vald. Каноэ GPS: 58° 36’ 21” N, 23° 14’ 3” E Tel: +372 459 8160 restoran@muhurestoran.ee; www.muhurestoran.ee

Restoran tervitab teid Muhu südames, Liiva külas, endises meierei hoones. Meil on 40-kohaline Kaminasaal, 20-kohaline Ülemine saal ja 60-kohaline väliterrass.

Restorani lauad-toolid on valmistanud kohalikud puusepad Muhu Puidukojast. Seinu kaunistavad Muhu

135

P채rnumaa

1

kaart

136

Pärnumaa

vaatamisväärsused Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

1. Kihnu saar on oma meretaguste külalislahkete elanikega ühtaegu kodune ja samas eksootiline. See on saar, kus rahvarõivaid kantakse iga päev ja kus au sees on vanaemade käsitööoskused. www.kihnu.ee.

4. Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal.

XIX sajandi alguses aretati mõisas, mis oli renditud Liivimaa rüütelkonnale, meriino lambaid ja tõuveiseid.

Aastal 1854 hakkas Liivimaa rüütelkond, kes oli mures kohalikku tõugu hobuste väljasuremise pärast, siin oma põhitegevusena tõuhobuseid aretama. Tori tõugu hobuseid kasvatatakse siin ka praegu. Peale mõisahoone on säilinud vana ait ja viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tel: +372 503 1892, www.torihobune.ee.

5. Tolkuse raba. 2,2 kilomeetri pikkune, osaliselt laudteega kaetud õpperada teeb ringi Tolkuse rabas, kulgedes läbi männimetsa ja viies siinse suurima rabajärveni.

Eesti kõrgeima, rajale jääva Tornimäe liivaluite harjale on ehitatud 18 meetri kõrgune vaatetorn (50 meetrit üle merepinna), kust võib hea ilmaga näha Kihnu saart.

2. Tõstamaa mõisahoones töötab kool. Ekskursioonile tulles saavad huvilised tutvuda siinse mõisa ajalooga.

Tel: +372 526 1935.

3. Kurgja talurahvamuuseum. Maavaldus, millel muuseum asub, kuulus kunagi eesti rahvusliku ärkamisaja tegelasele Carl Robert Jakobsonile. Paljud hooned on säilinud oma algsel kujul või taastatud jooniste järgi.

Siin tehakse kõiki põllutöid samamoodi nagu üle saja aasta tagasi. Peahoones saab vaadata näitust Jakobsoni elust ja tegevusest. Tel: +372 445 8171, www.kurgja.ee.

6. Lavassaare raudteemuuseum loodi selleks, et säilitada ja tutvustada tänapäeva inimestele aastatel 1896–1975 tegutsenud kitsarööpmelise raudtee ajalugu ning sõja ajal ja tööstuslikult kasutusel olnud raudteid. Igal laupäeval näidatakse selleks kohandatud raudtee osas töökorras eksponaate. Tel: +372 441 1287; +372 527 2584 www.museumrailway.ee.

7. Soomaa rahvuspark hõlmab 7092 hektarit rabasid, madalsoid, põlislaasi ning Tori, Vändra ja Paikuse valla jõgesid. Jalgsi- ja kanuumatkad annavad suurepärase võimaluse imetleda puutumata loodust. Siinsed paigad, mis igal kevadel suurvee alla jäävad, on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Tel: +372 526 1924.

137

Ma mäletan juba ette, kuidas me kohtusime.

Minul on käes kohver ja sinul lilled.

Pärnu on me kohtudes lausa eriliselt eriline.

Ma mäletan ette, et see lugu lõppeb hästi.

Pärnu suurim kaubanduskeskus, üle 80 kaupluse.

Avatud 9-22

www.portartur.ee

Pärnumaa

üldine informatsioon Pealinn: Pärnu Linnad: Pärnu, Sindi, Kilingi-Nõmme Pindala: 4807 km² Rahvaarv: 82 584

Manilaiu majakas Pärnumaa on suurima pindalaga maakond Eestis. Maakonna territooriumile jääb 177 saart ja laidu, millest suuremad on Kihnu ning Manilaid. Kihnu saarel on neli küla: Lemsi, Linaküla, Rootsiküla ja Sääre. Lemsis asub sadam, mille kaudu käib navigatsiooniajal peamine mandri ja saare vaheline laevaühendus. Linakülas asuvad haigla, kool, koduloomuuseum, kirik ning uus kultuurimaja, mille

seinte vahel tegutsevad ka raamatukogu ja vallavolikogu.

Rootsiküla peamised vaatamisväärsused on Kihnu Jõnni mälestuskivi, ilmajaam ja majakas. Kihnu saarel asub ka lennujaam. Manilaiu ja Kihnu elanikud on suutnud Pärnu maakonna alla kuuludes säilitada oma ainulaadsed kultuuritavad. Kihnu naised kannavad seniajani ka igapäevaelus erksaid rahvariideseelikuid. Mehed aga on tänini truuks jäänud oma traditsioonilisele elatusvahendile kalapüügile.

Pärnu jõgi, mis on pikkuselt Eesti teine jõgi (144 km), voolab läbi terve maakonna, suubudes Pärnu lahte. Pärnumaa on eesti luuletaja Lydia Koidula ja rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni kodukant. Koidula sündis Vändras ja Jakobson Kurgjal.

Kindlasti väärivad külastamist maakonna ajaloolised väikelinnad Sindi ja Kilingi-Nõmme. Seikluse-, looduse- ja kultuurihuvilisele külalisele võimaldavad põnevat avastamist ja tegevusi Valgeranna Seikluspark, Soomaa Rahvuspark, mis on tuntud suurte üleujutuste ning oma “viienda aastaaja” poolest, Rannametsa-Tolkuse matkarada, Lavassaare Raudteemuuseum ja kaunilt renoveeritud ning värvika ajalooga Tõstamaa mõis. Elamusi pakub ka Audru vallas asuv Tamme talu, mille perenaine korraldab huvilistele jalutuskäike Ürdiaias koos hõrgu ürditee ja -pirukaga.

Pärnumaal juba on, mida vaadata!

Pärnu jõgi

Huvitavaid fakte

 Pärnus (endisaegne Pernova) elas Ibrahim Hannibal, kes oli Peeter Esimese mõttekaaslane ja 

Puškini vaarisa. Hannibali elust Pärnus on kirjutanud poeemi vene poeet David Samoilov, kes ise elas samuti pikka aega siinses kuurortlinnas. Samoilov on maetud Pärnu Metsakalmistule.

Kui teised eestlased toovad jõuludeks tuppa kuuse, siis kihnlased toovad tuppa männi. Männi sellepärast, et Kihnus on kuuski vähe ja mänd seisab toas palju kauem ilusana kui kuusk.

139

Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee Muuseum avatud: mai – Teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel juuni-august – Muuseum avatud kõigile.

Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 september – Muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid.

Enamus neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis.

Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20.-30. -el aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.

Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011 a. augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu.

Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod.

Siseekspositsioonis on ka videosaal kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb Teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt.

140

pühapäev 11.00-17.00 oktoober – ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare.

GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584 www.museumrailway.ee

Pärnumaa Sindi

Sindi asub Pärnu jõe kaldal, 14 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Roheline (25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist), rikkaliku ajaloopärandiga linn. Linnas asub 62 riikliku kaitse all olevat mälestist ning 2 miljööväärtusliku ala. Mälestiste hulgas on nii Sindi kalevivabriku hooneid kui „esimese vabariigi“ aegseid ehitisi.

SINDI RAEKODA 1937. aastal valmis Sindi alevi ametimaja, millest sai moodsaim omavalituse residents kogu Eestis. Esindusfunktsiooni rõhutab tänini skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri kõrgusele ulatuv neljatahuline torn.

Pärnumaal kõige kõrgemal lehviv rahvuslipp asub just selle torni tipus.

PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM Vabriku asutamisel, 1833. aastal, ehitati paisule tamm.

1930. aastal varustas tammile rajatud hüdroelektrijaam elektriga nii vabrikut kui asulat. Praegune tamm on arvult kolmas ning valmis 1977. aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m.

KOOLIMAJA Punastest tellistest kolmekordne hoone valmis 1901. aastal. Majas paiknesid algselt nii kool, lasteaed ja luteriusu abikogudus.

Nüüd asuvad siin Sindi Gümnaasium, Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool ja spordikompleks.

WÖHRMANNI PST, MUUSEUM ja KIRIK Sindi asulat planeerides järgis vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann Riiga rajatud Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Pärnad alleede istutamiseks toodi meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, millest 8 on säilinud tänini. Wöhrmanni puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum, teises riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus asub Sindi õigeusu kirik, mis valmis 1899. aastal.

VABA AEG Sindis on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Siin on tenniseväljakud, välikorvpalliväljak, väliujula, skatepark ja ronimissein.

Traditsiooniliselt toimuvad siin Sindi Spordipäevad, Urumarja velotuur ning Avo Nurme mälestusvõistlused jalgrattakrossis. www.sindi.ee

RAUDTEE KOMPLEKS Tõuke Sindi edasisele kasvule andis Papiniidu-Lelle raudteelõik, mis valmis 1928. aastal. Raudtee ühendus Sindiga kestis kuni 1970. aastani. Sindis on säilinud silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla) ja miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast, kus võib näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid.

141

Pärnumaa Kihnu saar

Kihnu Muuseum

saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin inWiFi fopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tehakse väga palju WiFi käsitööd ka tänasel päeval: külastaja saab töötubades õppida kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihnu saia küpsetama jpm. Töötoad toimuvad ettetellimisel.

Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuseumitund folklooriansambliga Kihnumua.

WiFi Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus.

Linaküla küla, Kihnu vald.

Tel: +372 5818 8094; +372 446 9717 muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14

Rock City Külalistemaja

fotod: Olev Mihkelmaa

Каноэ Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu Каноэ – pärimuskultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab mulWiFi timeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. Eestoas on üldine pilt

WiFi

Kihnurand

Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ

Lemsi küla, Kihnu vald.

Tel: +372 5626 2181 rockcity@kihnu.ee; www.rockcity.ee

WiFi

Sääre küla, Kihnu vald.

Tel: +372 525 5172 info@kihnurand.ee; www.kihnurand.ee

WiFi WiFi

Pakume majutust salapärasel ja rahulikul Kihnu saarel.

Kokku 35 voodikohta erinevates majades. Lisaks Каноэ10-kohaline majutuskoht saare keskel. Võimalus tellida veoautoga ringsõit koos kogenud giidiga.

Kohapeal on jalgrattalaenutus neile, kes soovivad omal käel saarega tutvust teha. Värsked saiakesed, soojad söögid ja maitsev kohv kohapeal.

Rock City kõrts on avatud 9.00-23.00 КаноэWiFi WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi WiFi

Pakume oma klientidele erinevaid turismi-, kaubandusja toitlustusteenuseid Kihnu saarel. Rootsikülas avatud Каноэ uus mugavustega majutuskoht kuni 8-liikmelisele seltskonnale. Linaküla Rannakämpingus on ööbimisvõimalus kuni 43-l inimesel, lisaks telkimiskohad. Toitlustust pakume ainult gruppidele. Suvehooajal on avatud KuraWiFi se kohvik, kus tänini toimuvad suve parimad tantsuõhtud ja aastaringselt on avatud Kurase kauplus. КаноэWiFi WiFi Uõtamõ Teiti külä!

142 WiFi КаноэКаноэ

WiFi КаноэКаноэ

Pärnumaa

külasta kindlasti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum

Muuseum on C. R. Jakobsoni elu, tegevust ja loomingulist pärandit koguv, uuriv ja säilitav ning 19.sajandi teise poole Eesti talupoja elu ja tegevust tutvustav riigimuuseum.

Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega.

Pakume ekskursioone, erinevaid haridusprogramme, õppepäevi ja üritusi.

Ettetellimisel pakume rehetoas Eesti rahvustoite.

Kurgja küla, Vändra vald.

GPS: 58°39’44’’N 25°15’28’’E Tel: +372 445 8171; +372 5860 0025 info@kurgja.ee; www.kurg ja.ee

Avatud: 15.aprill – 15.oktoober E-P 10-17.

Muul ajal 10-16. Suletud riiklikel pühadel.

auto24ring Papsaare küla, Audru vald.

GPS: 58° 24’ 22” N, 24° 27’ 8” E Tel: +372 5866 6636 info@auto24ring.ee; auto24ring.ee

Ringrada asub Pärnu külje all, Haapsalu maantee ääres Audru vallas, Papsaare külas.

See ringrada on koht, kus saab vaadata auto- ja motovõistlusi, korraldada fir­ maüritusi, kihutada oma või renditud autoga. Eestis on see ainuke autode ja mootorratas­te ringrajasõiduks mõeldud suletud rada.

Rada on kasutusel 1990. aastate algusest, 2012. aasta rekonstrueerimise järel saab võistlusi pidada neljal eri pikkuse ja kujuga trassil, millest pikim on 3,2 kilomeetrit.

Lisaks on kompleksis ka rallikrossirada, samuti suur boksiväljak, teenindushooned koos statsionaarsete garaažidega ja kõik muu juurdekuuluv.

27.04.2013 toimus rekonstrueeritud auto24ringi ametlik avamine. auto24ringi ametlikuks rajaautoks on tõenäoliselt viimase aja parim sportauto Toyota GT86.

143

Pärnumaa

WiFi

majutus

Atsikivi Puhketalu

Oidrema Saun

WiFi

WiFi

WiFi WiFi Каноэ

WiFi Penu küla, Häädemeeste vald.

GPS: 58° 1' 24" N, 24° 28' 3" E Tel: +372 5569 7588 info@atsikivi.ee www.atsikivi.ee

Каноэ

WiFi

Oidrema küla, Koonga vald.

WiFi GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E

Каноэ

Tel: +372 5656 4974 oidremasaun@gmail.com WiFi www.oidremasaun.ee

Atsikivi Puhketalu sobib suurepäraselt privaatseks Каноэ pere- Oidrema Saun on suurepärane koht, kus igapäevasest puhkuseks või keskmise suurusega seltskonnaürituse korr- linnakärast eemale saada, puhata värskes õhus, lõbutseWiFi Каноэ ladamiseks (nt. suvepäevad, kokkutulekud, seminarid). da ja saunamõnusid nautida.

Toitlustamine kokkuleppel. Majutus: peamajas, väikestes 60 aastat tagasi ehitatud külasaunast on saanud suurepalkmajades, kämpingutes. Saunamajas 4 voodikohta ja soo- pärane koht lõõgastumiseks, tähtpäevade tähistamiseks, vi korral saab ka telkida. Lastele kiigud, liivakast ja batuut. ettevõtete väljasõiduks või perega puhkamiseks. PeoКаноэWiFi WiFi laud mahutab istuma kuni 25, saunalava korraga 15 inimest. Ülakorrusel on 4-s toas 12 magamiskohta.

WiFi Каноэ Suveperioodil on õues ka grillimiskoht. WiFi

WiFi

КаноэКаноэ

Sarnakõrtsi Talu Lindi küla, Audru vald.

WiFi Tel: +372 446 7787; +372 517 9874

Klaara-Manni Puhkemaja

Каноэ sarnakortsi@hot.ee; www.sarnakortsi.ee Majakestes kokku 12 magamiskohta, mere ääres on tel-

Randivälja küla, Tori vald. kimisplats. Varjualusega suur haljasala võimaldab korWiFi GPS: 58° 28' 0" N, 24° 47' 2" E raldada suuri välipidusid. КаноэКаноэ Tel: +372 564 57745 info@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee

Maria Talu Каноэ Каноэ Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse Kõpu küla, Tõstamaa vald.

GPS: 58° 17’ 50” N, 24° 9’ 35” E sajandisse… Klaara-Manni Puhkemaja Каноэ sobib puhkuseks WiFi Tel +372 523 6066 nii peredele kui gruppidele. Toad liikumisraskustega ini- info@maria.ee, www.maria.ee mestele. Kohalik toit ja eesti saun. RuumidWiFi seminaride Каноэ Maria Talu Pärnumaal on vahva koht nii puhkamiseks ja konverentside läbiviimiseks.

Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS! kui seminaride ja koolituste korraldamiseks. Majutuskohti 48, telkimisplats, autokaravani parkla, saun, lastele majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod mänguväljak. Maria Ratsakeskusesse on aga teretulnud Каноэ tähtpäevad *WiFi ürituste korraldamine kõik hobuse- ja ratsutamishuvilised!

144

Pärnumaa aktiivne puhkus

Livonia Matkad

Varbla Puhkeküla

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi Urve tn 5, Kilingi-Nõmme, Saarde vald.

GPS: 58° 9’ 0” N, 24° 58’ 35” E Tel: +372 5669 1318 info@livoniamatkad.ee; www.livoniamatkad.ee; www.facebook.com/LivoniaMatkad

Pakume kanuusõite liivastel Võhandu, Koiva ja Salatsi jõgedel. Kokku 400 km ulatuses marsruute. Jõematkajatele organiseerime majutuse ja sauna. Pakume matkal ekskursioone liivakoobastesse, toitlustust ja matkajatest videot. Kahe väikebussiga võimalus sõidutada soovijaid matkale otse lennujaamast, sadamast, hotellist. Kõige meeldejäävama matkamarsruudi paneme kokku koostöös Teiega!

WiFi

Rannaküla küla, Varbla vald.

GPS: 58° 26' 3" N, 23° 40' 56" E Tel: +372 506 1879; +372 5668 8283 varblapk@gmail.com; www.varblapuhkekyla.ee

Каноэ WiFi

Puhkajatel on võimalus valida paljude erinevate maКаноэ Каноэ jutusvõimaluste vahel – motelli numbritoad (tubades WiFi dušš ja wc), ridaelamuboksid, palkmajad, kämpingud.

Mitmekülgne hoonete kompleks, avar kadakatene telkimisala ja liivarand võimaldavad pidada meeleolukaidWiFi WiFi Каноэ rahvarohkeid suursündmusi nagu suvepäevad, kokkutulekud, sünnipäevad, seminarid, pulmad. Koht sobib ideaalselt ka perega puhkajatele, teelistele, Каноэ romantika ja privaatsuse otsijatele. Tule ja avasta paradiisWiFi pärapõrgus! Каноэ

WiFi Каноэ

КаноэКаноэ

Каноэ Каноэ

145

Pärnumaa

WiFi

majutus

Markna Turismitalu

WiFi

Turismitalu asub Pärnu jõe kaldal, Pärnu kesklinnast kõigest 10 sõiduminuti kaugusel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. Majutuseks pakume kahte maja. Mõlemas on 2 magamisКаноэ tuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus.

WiFi

Tammiste küla, Sauga vald.

WiFi

Rannametsa Puhketalu

Каноэ

Rannaääre talu, Rannametsa küla, Häädemeeste vald.

Tel: +372 5326 7755; +372 5340 1163 WiFi info@rannametsa.eu; www.rannametsa.eu

aktiivne puhkus

Puhkemajas on voodikohti 10, aga olemas ka suur telkimisplats. Kaminasaali saab kasutada erinevate ürituste läbiviimiseks. Saun, grill, spordiplats, laululava.

WiFi

Каноэ

Nurmenuku Perekeskus Kiisa küla, Sauga vald.

Tel: +372 507 7851 pereturism@gmail.com; nurmenukupk.ee

Pärnu Kardikeskus

Tammiste küla, Sauga vald.

GPS: 58° 22' 24" N, 24° 35' 43" E Tel: +372 5345 6053 info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

Puhkekeskus on tõeliselt looduslähedane paik, kuhu saab põgeneda linna tohutu kiiruse eest! Lastel võimalik tutvuda loomadega, sõita atraktsioonidega, võtta õnneloosi.

Kohvikus on võimalik kinnitada keha ja kustutada janu.

Ootame peresid juuni – august T-P 11-20. Vihma korКаноэ ral on keskus suletud!

WiFi

Каноэ listest elementidest kui kiiretest sirgetest. Võimalik on korraldada nii firmaüritusi, sünnipäevi või lihtsalt sportКаноэ likku ajaveetmist sõpradega. Kardikeskus on avatud iga päev ja iseseisvalt sõitma pääseb juba 120 cm pikkune sõitja. Kartide 9.hobujõuline 270cc mootor liigutab reipalt paigast ka suure inimese ja reguleeritav sõiduasend pakub kasvukohast mugavust. Kohapeal on olemas Pärnu kardikeskusese siserajal on 10 turvalist ja kiiret baar, kliendiruum ja kogu varustus. Hinnad algavad 5.€ karti. Rada on 300 meetrit pikk ja koosneb nii tehni- ja sõita saab iga ilmaga.

Kaubasadama tee-18, Papsaare küla, Audru vald.

GPS: 58°23'48''N 24°26'45''E Tel: +372 50 50 433 pkk.kardikeskus@mail.ee www.facebook.com/parnukardikeskus

Каноэ

146

Pärnumaa Pärnu linn

Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000 Pindala: 32 km² Rahvaarv: 42 660 Pärnumaa kaunim pärl on Eesti suvepealinn Pärnu ise. Sauga jõe suudmes paiknev Vana- Pärnu (Perona) on keskaegne linn, mis on mitu korda hävitatud ja ümber ehitatud ning lõpuks liidetud Uus-Pärnuga. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid. Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn XV sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus XVII sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940).

Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin lööb elu kihama.

Pärnus on ilus rannapromenaad ning uuendatud ajaloolises pargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Linnas on olemas ka õdusad kohvikud, lõõgastavad spaa- ja saunakeskused. Märtsis 2012 avas Estonia Medical Spa Surnumere veekeskuse ja Surnumere naharavikeskuse, mille basseini ja ravivannide vees võib sarnaselt Surnumerele ilma vaevata pinnal püsida. Mitmel kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri

Ammende Villa

Raimond Valgre skulptuur on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses. Soovitame Sul kindlasti minna ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, mille kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose.

Alates 2012. a mai lõpust täiesti uuenenud kujul ja uues asukohas taas avatud Pärnu muuseum. Uuenenud muuseumi väljapanek peaks huvi pakkuma igas vanuses ja mitmekülgsete kultuurihuvidega inimestele. Lastelegi, kes kindlasti uurivad huviga metsloomade topiseid või vahakujusid, mis kujutavad varasemate aegade linlasi.

Vallikäär

149

Estonia Medical Spa Hotel 3 maja, 2 veekeskust

Esimene Surnumere bassein terves Skandinaavias • rahustab • leevendab valu • tervendab • kiirendab ainevahetust • mõjub hästi nahale ja juustele

Termid Pargi majas

5 erinevat sauna, basseinid, lastebassein

Meiega mõnusalt tervemaks!

UUS!

SPA ESTONIA Estonia Medical Spa Hotel Tammsaare 4a, 80010, Pärnu +372 447 6905 • sales@spaestonia.ee

Pärnumaa

majutus Pärnu linnas Reldori Motell

Victoria Hotell

Lao 8, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 27” N, 24° 32’ 49” E Tel: +372 447 8410 reldor@reldor.ee; www.reldor.ee

Kuninga 25. Pärnu linn.

GPS: 58° 23’ 2” N, 24° 30’ 9” E Tel: +372 444 3412 info@victoriahotel.ee www.victoriahotel.ee

Motellis on kokku 42 2-kohalist numbrituba, igas dush ja tualett. Lisavoodid võimaldavad majutada vähemalt Hotellis on 23 numbrituba, millest 17 on kahe- ja 6 ühekohalised. Kõik toad on erineva suuruse ja ruumi124 külastajat. Motelliga samas hoones asub ka kiirtoi- WiFi durestoran, kus korraga on võimalik toitlustada 110 ini- lahendusega. Igas toas on duširuum tualetiga, kaugvalimest. Osa restoranist on võimalik eraldada privaatseks mistelefon, teler, raadio ja minibaar. Lõuna tänava poole jäävatest numbritubadest avaneb kaunis vaade Lydia koosoleku- või konverentsiruumiks.

Koidula pargile. Hotelli esimesel korrusel asuvad baar ja á la carte restoran, neljandal korrusel on saun.

Pakume oma kesklinna hotellis täielikku mugavust ja Ammende Villa Hotell kliendikeskset teenindust nii puhkuse- kui ärireisijatele.

WiFi WiFi Каноэ

Kapten Mihkel Kurgo Villa

Mere pst. 7, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 51” N, 24° 29’ 33” E Tel: +372 447 3888 sale@ammende.ee; www.ammende.ee

Papli 13, Pärnu linn.

Tel: +372 442 5736 Каноэ kapten@kurgovilla.ee; www.kurgovilla.ee

1905. aastal valminud ja 1999. aastal renoveeritud AmКаноэ mende Villa hotell ja restoran on stiilseim ja terviklikumalt säilinud juugendehitis Eestis ja Pärnu armastatuim vaatamisväärsus. Lisaks 35-kohalisele hotellile, kohvisalongidele ja 90-kohalisele restoranile pakutakse majas rohkelt muusikaja kunstielamusi. Suvel on külastajatele avatud ka suveterrass.

Külalistemaja, mis asub ilusas Pärnu rannarajoonis ja 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Villa on sobivaks peatuspaigaks nii lastega peredele, rahu otsivale puhkusereisijale, kui ka äriinimestele. Külastajate kasutuses baar, saun, parkla.

151 WiFi

Pärnumaa

WiFi

majutus Pärnu linnas

Hotell Astra

WiFi

Green Villa

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ A. H. Tammsaare puiestee 24B, Pärnu linn.

GPS: 58°22’32’’N 24°30’36’’E Tel: +372 445 5500 info@astra.ee; www.astra.ee

Green Villa – Vee 21

Каноэ GPS: 58° 22’ 54” N, 24° 29’ 53” E

Aare House – Tallinna mnt. 11 Rüütli Apartments – Rüütli 33 Ringi Apartments – Ringi 8, 18 Tel: +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

Каноэ

Hotell avati külastajatele septembris 2005. Liivarand on Каноэ Каноэ hotellist 250 m kaugusel ja kesklinna on vaid 10 minutiline jalutuskäik. Hotellis Astra saab majutada kuni 60 WiFi inimest. Kõikides tubades on SAT-TV, telefon ja WiFi. Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud aparteHotelli klientidele on parkimine tasuta. Meie hotelli mendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa ja Ringi Apartments – TV, WiFi, WC, dušš, kon0-korrusel asuvas saunakompleksis on puuküttega saun, WiFi infrapunasaun, kaminasaal, bassein ja mullivann. Seal on ditsioneer, hommikusöök (ainult Green Villas), massaaž.

Aare House –TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Rüütmeeldiv lõõgastuda pereringis või suurema seltskonnaga. li Apartments – TV, WC, vann, konditsioneer, köök.

WiFi Apartemendid miniköökidega. Vajadusel WiFi lisavoodi ja Inge Villa WiFi WiFi pesumasin/kuivati kasutamise võimalus. Basseiniga saun, WiFi konverentsisaal. Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast WiFi ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal!

WiFi

Kaarli 20, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 29” N, 24° 30’ 21” E Tel: +372 443 8510 info@ingevilla.ee; www.ingevilla.ee

Hommiku Hostel-Külalistemaja Каноэ Hommiku 17, Pärnu linn. Tel: +372 445 1122 admin@hommikuhostel.ee; www.hommikuhostel.ee

Каноэ Asub Pärnu südalinnas Rüütli ja Hommiku tänava nurgal.

Hoone II ja III korrusel on 14 tuba. Ruumides on dušš, WC, külmkapp, elektripliit ja kööginurk, TV ning WiFi. Каноэ Каноэ Каноэ Каноэ Каноэ Каноэ

Karusselli Puhkemaja

Avasta meie värskelt renoveeritud hubaste tubade ja juunior Karusselli 18, Pärnu linn. Tel: +372 507 8241 karussell@hot.ee; www.karusselli.ee sviitidega villa ainulaadne atmosfäär. Tunne rõõmu, et vaid WiFi lühikese jalutuskäigu kaugusel asub suurepärane supelrand Pakub turvalist ja rahulikku majutust. Soodne asukoht ja uus rannapromenaad. Värskenda oma meeliКаноэ meie õdusas võimaldab 10 minutiga jõuda mereranda ja kesklinna. aias. Lõõgastu pärast tegusat päeva kuumas saunas.

Autoparkla hoovis, saun.

152 WiFi

TAASTUSRAVIKESKUS VIIKING asub rannarajoonis ajaloolise Vallikraavi ääres, vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Pärnu südalinnast ja rannast.

Terviseuuringuid Ehhokardiograafia, koormustest, holtermonitooring, vererõhumonitooring, EKG, ergomeetritest, sonograafia, luutiheduse uuring, podomeetria.

Lõõgastavad protseduurid Lõõgastavad protseduurid, vanniholdused, käte- ja jalgade hooldused, kehahooldused, massaažid.

Sinu südame SPAA

Neljas majutuskorpuses on 154 kaasaegse sisustusega allergiavabad numbrituba, mittesuitsetajatele. Hotellis on restoran ja baar, saunakeskus soome sauna, auru- ja soolasaunaga. Lisaks on veel ilusalong, kauplus, hambaravi ja apteek.

Spaa-Hotellis Viiking on kaks kaasaegse varustusega konverentsisaali.

Samuti on tasuta WIFI kogu majas.

Inimestele, kes soovivad oma tervist parandada, pakume erinevaid ravi- ja uuringutepakette ning võimalust taastuda peale operatsiooni.

Pakume mitmeid taastusravi- ja lõõgastuspakette ning terviseuuringuid.

UUDIS 2013

Aprillis sai renoveeritud A-maja toad

Meie eripakkumisi vaata kodulehelt.

SPAA Hotell Viiking Sadama, 15, Pärnu linn.

Tel: +372 449 0500 Müügiosakond: +372 449 0505 Faks: +372 449 0501 info@viiking.ee; www.viiking.ee

Kena.ee

LAMBANAHAST TOOTED

Pärnumaa

külasta kindlasti

toitlustus Pärnu linnas Steffani Pizzarestoran

Nikolai 24, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E Tel: +372 443 1170 info@steffani.ee; www.steffani.ee

Soojus, hubasus, tõeliselt isuäratavad toidulõhnad ja kestev mälestus – Steffani pitsarestoran tagab Sulle need ja enamgi!

Avatud: E-N, P 11-00, R-L 11-02 Pitsatakso ja kojuvedu tel: +372 5199 6823

Itaalia Restoran-Lounge Si-Si

Supeluse 21, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 42” N, 24° 29’ 57” E Tel: +372 447 5612 info@si-si.ee; www.si-si.ee

Meie pererestorani Si-Si uksed on avatud kõigile Itaalia köögi austajatele. Oleme oma ajaloohõngulises koduvillas püüdnud luua just sellise õhkkonna ja menüü, mis on lummanud meid igal Itaalia reisil. Kuid miks rännata pikkade vahemaade taha, kui killukese Itaalia päikest saab tuua ka Pärnusse? Loodame, et teil on meie seltsis mõnus.

155

13X X

X

6X

4X

X

3X

Tex-Mex restoran-lounge Margarita ootab kõiki külla, et oma ellu ikka särtsu ja põnevust juurde tuua ning uusi maitseid kogeda!

3X

10X

X

X

X

LOGO konstruktsioon on laiusest 13 ühikut ja kõrgusest 4 ühikut.

1 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 1

X

5X

LOGO konstruktsioon on laiusest 5 ühikut ja kõrgusest 6 ühikut.

2 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 2

- Rusticana LT Roman - Berlin Sans FB Demi

• Menüüst leiab nii laavagrillil valmistatud hõrke grillroogasid, kui ka suviseid ja kergemaid maitseid • Pakume klassikalisi tex- mex roogasidnagu tacod, burritod, quesadillad ning säriseval pannil serveeritud fajita- moodsamas võtmes ja hubases interjööris • Kuumal suvepäeval rõõmustab Teid mahukas kokteilimenüü või põnev shot!

• Gruppidele grupimenüü • Suveterrass • 50 kohta

Akadeemia 5, Pärnu +372 666 7669 info@margarita.ee www.margarita.ee

Lastele mängunurk legolaua ja multika telekaga!

Pärnumaa

toitlustus Pärnu linnas Nikolai Lehtla Baar

Muhe mees olevat see Nikolai II olnud ja meiegi peame temast väga lugu, mitte kui valitsejast, vaid kui inimesest, kellele meeldis hea söök ja jook. Lehtlas on alati parim meeleolu ja kehakinnitus. Muide, sooja kehakinnitust saab meil kuni sulgemiseni!

Nikolai Lehtla Nikolai 7, Pärnu linn.

GPS: 58° 23’ 5” N, 24° 29’ 58” E Tel: +372 447 7366; +372 513 9550 alik123@hot.ee; www.nikolailehtla.ee Avatud: P-T 11:00-02:00 K-N 11:00-05:00 R-L 11:00-06:00

See baar Nikolai tänaval on mõnus, vaikne ja väljapeetud koht, kus rahulikult aega veeta. Söögi- ja joogipoolis on meil igati aus ning taskukohane nii tsaarile, presidendile, peaministrile kui ka lihtkodanikule. Suvel on meil avatud väliterass, kus hea ettekujutuse korral võib tunda end nagu päris lehtlas. Muide, rahvasuu räägib, et kunagi olevatki selle kohapeal tsaar Nikolai II lehtla olnud, kus too palavatel suvepäevadel vaikselt õlut rüübanud.

kaubandus Jussin Viinakauplus Kristiine Keskus Endla 45, Tallinn

Nikolai 24, Pärnu linn.

GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E Tel: +372 442 0310 www.jussinviinakauppa.ee

Kauplus pakub laias valikus alkohoolseid jooke. Siit võib leida ka harva esinevaid jooke üle maailma. Hinnad on soodsad ja vastavad kauba kvaliteedile. Samas on saadaval lai valik sigarette, sigareid, sigarillosid, piibutubakat ja maiustusi. Avatud: E-P 10-22

Solaris Keskus Estonia pst. 9, Tallinn

Suvekuudel: Kaubamajakas (Papiniidu 8/10, Pärnu) ja Port Artur2 (Lai 11, Pärnu) Reisiteatmiku ettenäitamisel -10%!

157

Viljandimaa kaart

158

Viljandimaa

vaatamisväärsused Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442 1. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv, mis pakub puhkamiseks lõputult võimalusi. Turiste ootavad külalislahked kohalikud elanikud, kes on alati valmis näitama järve ja selle ümbrust. Just siin saad maitsta parimaid kalaroogi. Tel: +372 529 8561, www.vortsjarv.ee.

5. Viljandi linnuse varemed. Keskajal ehitatud ordulinnus oli algselt puidust. XIII sajandil valitses siin Mõõgavendade ordu komtuur, kompleksi kuulunud pealinnus oli üks Liivimaa suuremaid. Arvukate sõdade ajal sai loss kõvasti kannatada ja praegu on sellest säilinud vaid varemed. Suvel toimuvad siin mitmesugused sündmused, nagu teater Ugala vabaõhuetendused ja kuulus Viljandi pärimusmuusika festival.

2. Olustvere mõisakompleksi majandushoones on väljas mitu püsinäitust: Voldemar Luhti puuhobuste kollektsioon ja antiikmööbli kollektsionääri Leonhard Martin Vene mööblikogu. Mõisal on rikkaliku taimestikuga park, siin töötab ka sepikoda. Praegu tegutsevad Olustvere mõisas turismikeskus ja lasteaed.

Tel: +372 437 4280, www.olustveremois.ee.

6. Soomaa rahvuspark asutati 1993. aastal, et kaitsta soosid, lamminiite ja metsasid. Mitmekesine loodus, ebatavalised rippsillad, ühepuulootsikute kultuur ja viis aastaaega on Soomaa muutnud populaarseks nii loodussõprade kui ka nende inimeste hulgas, kes tahavad veeta lihtsalt toreda nädalavahetuse. Rahvuspargi turismikeskus asub Kõrtsi-Tõramaal. www.soomaa.ee.

3. Heimtali koduloomuuseum asub vanas kihelkonnakooli hoones, mis on ehitatud maakividest 1864. aastal. Külalised saavad tutvuda rahvusliku käsitöö suurepäraste näidistega ning vanade majapidamisriistade ja klassiruumi sajanditaguse sisustusega. Siin asub ka Eesti suurim sporthobuste kasvatamise ja aretamise keskus (ratsasõit, hobusetallide külastus, hobumatkad, laagrid). Peale selle saab uudistada 1832. aastal ehitatud Heimtali viinakööki. Tel: +372 439 8126.

7. Halliste kirik on taastatud kohalike elanike algatusel ja jõul. Algne hoone ehitati arvatavasti XV sajandi teisel poolel. Tänu oma ebatavalisele mustale laele ja kuulsa eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaalile „Kristus” on Halliste Püha Anna kirik Eesti üks ilusamaid ning huvitavamaid pühakodasid.

4. Parika raba on enamjaolt väikesi mände täis kasvanud soo, mis on tekkinud pärast jääaega. Arvatakse, et selle raba vanus on umbes 9000 aastat. Turistidele on rappa rajatud laudtee, mis viib läbi metsa järve äärde, kuhu on paigaldatud ka vaatetorn.

Soomaa rahvuspark

8. Karksi muinasasula ja lossivaremed on üks Viljandimaa silmapaistvamaid ning kuulsamaid kohti. Enne ristirüütlite tulekut paiknes siin eestlaste linnus. Ordulinnust hakati ehitama XIII sajandi teisel poolel, kivist hooned pärinevad XIV ja XV sajandist. 1770. aastatel püstitati lossivaremete kõrvale barokkstiilis Peetri kirik. Kiriku lähistel asub feldmarssal von Lieveni matusekabel.

foto: Alo Peerna

159

Viljandimaa, Abja vald Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Esimene talu ostja tuli Mulgi talust. Jaan Jung, Abja valla Kaidi kooliõpetaja ja ajaloolane, kirjeldas Abja mulke kui rikkaid, uhkeid, võimukaid, kes saavutasid oma jõukuse mulgi taludes -linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil – sinised linaõied).

Abja vallas on palju vaatamisväärtusi ja ürgne loodus.

Abja-Paluoja postkontor on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a arhitekt E.J. Kuusiku projekti alusel pangahoonena.

Abja mõisakompleks on rajatud 16. sajandi lõpul.

Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat, kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema.

Toitlustus Abja vallas: Mulgi Kõrts – 60 kohta, pakume ka majutust.

Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja.

Tel: +372 502 2121; +372 436 0161 www.mulgikorts.ee

Kilpkonna trahter – 50 kohta, suveterrass.

Jaama 2, Abja-Paluoja.

Tel: +372 564 0104; +372 434 5109 www.kilpkonna.ee

Abja Gümnaasiumi söökla – Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta.

Abja tee 15, Abja-Paluoja.

Tel: +372 436 1282

Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe, ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa Aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini.

Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ja Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres.

Tähelepanu väärib Abja Gümnaasium ja seda ümbritsev park ning spordikompleks (sport.abja.ee) ja Abja-Paluoja paisjärv oma ujumiskohtadega.

Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt. www.abja.ee

Majutus Abja vallas: Abja õpilaskodu – Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus. Sportimisvõimalus Abja Gümnaasiumi uues spordikompleksis (sport.abja.ee).

Staadioni 4, Abja-Paluoja. Tel:+372 434 7089

Penuja külamaja – Majutus kuni 5-le inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus, telkimine, sauna- ning kaminaruumi kasutus.

Penuja küla, Abja vald.

Tel: +372 5360 3905; reet.paju.001@mail.ee

Paluoja puhkemaja.

Sarja tee 2, Abja-Paluoja. Tel: +372 5665 4225 info@paluoja.ee; www.paluoja.ee

Viljandimaa

üldine informatsioon Pealinn: Viljandi Linnad: Viljandi, Mõisaküla, Võhma, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Suure-Jaani Pindala: 3422 km² Rahvaarv: 49 255 Viljandimaa meelitab turiste maalilise maastiku ja mitmekesise kultuuripärandiga. Külalisi ootab siin lõõgastav puhkus kaunis looduses ja kultuuriküllases atmosfääris. Siin on palju põnevaid vaatamisväärsusi alates Olustvere mõisast maakonna põhjaosas kuni Teringi sooni lõunapoolseimas vallas ja Soomaa avarustest läänes kuni Võrtsjärveni idas. Keset kõiki neid kauneid paiku asub Viljandi linn.

XIX sajandi teisel poolel oli Viljandimaa üks Eesti jõukamaid piirkondi. Linakasvatamine aitas siin kiiresti edendada talude arengut ja seetõttu sai mulkidest pärast talude päriseksostmist teistest rikkam rahvas. Praeguse Viljandimaa ja endisaegse Mulgimaa territoorium ei lange küll täielikult kokku, kuid sellised mulgi peremeeste iseloomujooned nagu visadus ja püüd jõukuse poole valitsevad siinse rahva seas tänini. Just Viljandimaal on eesti rahvusliku liikumise juured. Siin sündis ka üks eesti rahvusliku ärkamise peamine ideoloog Carl Robert Jakobson, ajalehe Sakala asutaja.

Võrtsjärve ja selle ümbruse ilu on läbi aegade meelitanud aktiivse puhkuse ning mõnusa vaba aja veetmise huvilisi. Puhkajaid ootavad Suur purjepaat Paula ja Jõesuu turismitalu.

Olustvere mõisakompleksi külalised saavad omandada käsitööoskusi keraamika-, klaasi-, ketrus-, käsitöö-, linaja lapikojas ning sepi- ja leivakojas. Tallis on avatud puutöömeistri Voldemar Luhti püsinäitus, kus võib näha

puust nikerdatud hobuseid ja inimesi mitmesugustes töödes ning tegevustes. Lõuna-Viljandimaal ootavad külalisi Karksi linnamägi, ürgorg ja viltuse kellatorniga Peetri kirik.

Hansalinn Viljandi rajati sajandeid tagasi kauni järve ääres asuvale künkale. Ordulossi varemeteni jõudmiseks tuleb ületada enam kui 50 meetri pikkune rippsild.

Viljandis on palju põnevaid vaatamisväärsusi: vana veetorn, suured betoonist maasikad ja pillipark.

Heimtali külas oled oodatud koduloomuuseumi, kuhu tekstiilikunstnik Anu Raua eestvõtmisel on kogutud palju traditsioonilise käsitöö näiteid ja vanu tarbeesemeid. Samuti on siin taastatud eelmise sajandi algusele tüüpilise kooli klassiruum. Lähedal asuvas mõisakompleksis tasub üle vaadata klassitsistlikus stiilis peahoone, endisest hobusetallist ehitatud spordihoone ja viinaköök.

Olustvere mõis

Huvitavaid fakte

 Viljandi maadleja Martin Klein tõi Eestisse 1912. aastal esimese olümpiamedali. Ta võitis



Stockholmi olümpiamängudel hõbeda. Poolfinaalis alistas Klein Vene impeeriumi esindades soomlase Alfred Asikaineni. See võitlus on läinud ajalukku kui olümpiamängude kõige pikem maadlusmatš: see kestis 11 tundi ja 48 minutit. Viljandisse on püstitatud ka Kleini ausammas. Üks Eesti kultuurielu suuremaid sündmusi on iga-aastane Viljandi pärimusmuusika festival, mis toob kokku esinejaid ja külalisi kogu maailmast.

161

Viljandimaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Paistu vald

www.paistu.ee

Viljandi lähistel asuv Mulgimaa põhjapoolseim vald pakub suurepäraseid võimalusi puhkuseks kaunis looduses, sportimiseks ja kohaliku kultuurirahvaga koos rahvusliku peo pidamiseks.

Loodi järve puhkekohast kulgeb 1,5 km pikkune matkarada Paistu Põrgusse – 15 m kõrge liivakivi paljandini.

Matkarajad Loodi looduspargis Siniallikul, Loodi põrguorus, Holstre-Pollis.

Läheduses majutuseks Männiku Metsatalu www.metsatalu.ee ja Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus www.holstrepolli.ee Korraldame Mulgi kultuuri õhtud turism i g r upp i d e l e mängude, lõõtsamehe ja mulgi toitudega. Info paistu@paistu.ee

majutus

Mulgimaal, Viljandi läheduses asuvat Holstre-Polli spordi-ja puhkekeskust külastab aastas tuhandeid inimesi, kes hindavad loodust, privaastsust ja soovivad aktiivselt puhata.

Holstre-Polli spordi-ja puhkekeskus

Loodi looduspargis asuvas spordi- ja puhkekeskuses on väga head võimalused perepuhkuseks, laagriteks, seminarideks, asutuste suve- ja talvepäevadeks. Külastajate kasutuses on matka-, jalgratta- ja suusarajad, asfaltkattega rullirada, tennise-, korvpalli- ja võrkpalliväljak. Majutus kuni 110-le, spordivarustuse laenutus, läheduses Holstre järv.

WiFi

Männimäe Külalistemaja Riia mnt 52d, Viljandi linn.

GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E Tel: +372 435 4845; +372 506 9986 info@mannimaja.ee; www.mannimaja.ee

Meie kompleksi 7 hoonet mahutavad kokku kuni 83 külalist, lisaks on võimalus telkida ja matka-autoga peatuda.

Võimalik on valida kämpingu, hotelli-tüüpi ja korter-tüüpi majutuse vahel.

Lisaks on meil kohvik, tipptasemel bowlingu- ja piljardisaal, hubane salong-kino ning arvukalt sportimise võimalusi.

Teretulnud on kõik, kes soovivad läbi viia üritusi, olgu need siis pulmad, sünnipäevad või stiilipeod.

Meie poolt on pakkuda vajalikud sauna- ja peoruumid ning kliendisõbralik teenindus.

WiFi

WiFi

Каноэ

162 Каноэ WiFi

WiFi

Viljandimaa

Käbi Puhkemaja

majutus, toitlustus WiFi

WiFi WiFi

Järveveere Puhkekeskus

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi Männi Talu, Ainja küla, Karksi vald.

58° 4’ 29’’ N, 25° 36’ 24’’ E Tel: +372 511 3861 sgorjatsko@hot.ee; www.puhkemaja.com

Valma küla, Viiratsi vald.

GPS: 58°21’39”N,25°57’ 50”E Tel: +372 527 7742 КаноэКаноэ jpk@jpk.ee; www.jpk.ee

Asume looduslikult kaunis kohas, männimetsas järve ääres.

WiFisöögituba Peamajas on kolm kahekohalist magamistuba, koos kööginurgaga, terrass ja saun.

Paadimaja koosneb lehtlast, paadisillast ja veesõidukitest. Järvemaja asub järve kaldal veidi eemal paadisillast. Ööbimisvõimalus kuni 6 inimesel. Väga privaatneWiFi koht puhkuse veetmiseks või tähtpäevade tähistamiseks. Meie puhkekompleksis on Teil võimalus proovida üht uuemat spordiala-kiiking. Oodatud on ka kalapüügi ja jahipidamis­ huvilised. Helista ja küsi lisa!

WiFi

Hotell Centrum

Каноэ Каноэ

Järveveere Puhkekeskus asub Võrtsjärve kaldal. Pakume majutust rookatustega palkmajades ning rohkelt lisavõimalusi vaba aja veetmiseks. Meie puhkekeskus sobib aastaringseks puhkamiseks peredele ja ürituste korraldamiseks firmadele.

WiFi Каноэ WiFi WiFi Meeleolukad reisid kiirkaatriga järvel ja Emajõel, saunamõnud leili-auru-infrapunasaunas ning lõõgastav bassein ja mullivann.

Kohvik Harmoonia

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi WiFi

WiFi WiFi

Каноэ

Каноэ Каноэ Tallinna 5, Viljandi linn.

GPS: 58° 21' 56" N, 25° 35' 47" E Tel: +372 561 1644 harmoonia@aiakohvik.ee Каноэ www.facebook.com/kohvikharmoonia

Tallinna 24, Viljandi linn.

GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E Tel: +372 435 1100 bron@centrum.ee; www.centrum.ee

КаноэКаноэ

WiFi Каноэ Каноэ

Kohvik Harmoonia on pisike armas kohvik Sakala Keskuses.

Meie suurimaks sooviks on pakkuda oma klientidele võimaКаноэ КаноэКаноэ likult palju kodumaist ja vastavalt hooajale värsket toitu. PaAsub Viljandi kesklinnas, peatänava ääres, Centrumi ärikeskuse Каноэ kume kergeid eelroogi, mõnusaid salateid, maitsvaid pastasid Каноэ kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on ning toekaid pearoogi. Loomulikult ei puudu ka maitsvad 23 kaheinimese tuba ning 2 sviiti. Toad on avarad ja valguskül- barbeque-road otse hoovi pealt asuvast ahjust. Samuti on meil lased. Hotellis on saun, solaarium ja tasuta WiFi leviala. Olete võimalik pidada väiksemaid õhtusööke, ärilõunaid, tellida caoodatud meie hotelli! teringi koju, kontorisse jne.

Каноэ

Kohvik Arturi Juures

Järve 3, Suure-Jaani.

Tel: +372 437 7336 arturijuures@arturijuures.ee, www.arturijuures.ee

WiFi

Kohvik asub vanas veskihoones paisjärve ääres. Kohti 40 ja suvel veel +40 välisterrassil. Korraldame elava muusikaga tantsuõhtuid.

163

J천gevamaa kaart

164

Jõgevamaa

vaatamisväärsused Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520 1. Põltsamaa loss on ehitatud 1770. aastal endise linnuse varemetele. Seda tüüpilise rokokoostiilis sisekujundusega kolmekorruselist lossi peeti omal ajal Baltimaade üheks kaunimaks ehitiseks. Loss hävitati 1941. aastal ja selle taastamine algas 1970. Lossi hoovis asub Põltsamaa muuseum, mille kollektsioonis on oluline koht lossist tehtud fotodel. Hoovis tegutsevad ka kunstkäsitöö koda ja veinikelder, kus saab maitsta Põltsamaal valmistatud veinisorte.

Tel : +372 775 1390.

2. Elistvere loomapark on maakonna kõige suurema külastatavusega turismi ja looduskoolituse objekt.

Pargi looduslähedastes tingimustes saab õppida tundma koduloomi ja -linde ning käia tähistatud õpperadadel. Huvilisi ootab ka väikeste näriliste keskus.

Avatud 1. märtsist kuni 31. maini ja 1. septembrist kuni 30. oktoobrini 10–17 ning 1. juunist kuni 31. augustini 10–20. Tel: +372 5346 5030.

3. Põltsamaa roosiaed on Balti riikide suurim rosaarium. Roosiaias kasvab üle 5000 istiku ja umbes 1000 roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse roose ning räägitakse nende ajaloost ja legendidest. Rooside õitseaeg ulatub olenevalt ilmast juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Avatud E–R 8–18, L ja P 9–18. Tel: +372 517 6181.

4. Laiuse ordulinnuse varemed. Laiuse ordulossi ehitust alustasid Liivi ordu rüütlid XIV sajandi lõpus.

Laiuse loss oli esimene selline Eesti territooriumil asuv linnus, mis oli mõeldud tulirelvade kasutamiseks. Põhjasõja ajal (1700–1701) asus siin Rootsi kuninga Karl XII talvekorter. Praeguseks on lossist säilinud ainult varemed, aga koht sobib hästi mitmesuguste vabaõhuürituste korraldamiseks.

5. Kassinurme mäed on kauni loodusega koht ainulaadse pinnamoega maastikul, kus on taastatud ka üks unikaalne osa linnusest. Sellest kohast on saanud noorte ajaloohuviliste lemmikpaik. Siin tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi ja korraldatakse sõjamänge.

6. R aja küla. Raja 8 km pikkune tänavküla on juba iseenesest vaatamisväärsus. Raja küla vanausuliste klooster koos kellatorniga on tegevkirik. XIX sajandi lõpus asutas Gavrila Frolov siia ikoonimaalijate kooli.

7. Palamuse kultuurikompleks. Armastatud rahvakirjaniku Oskar Lutsu kodukanti Palamust on esimest korda mainitud 1234. aastal ja see on üks Eesti vanemaid kihelkondi. Palamuse Püha Bartholomeuse kirikus võib näha keskaegseid epitaafe ja I. D. Neuhauseni valmistatud puuskulptuure. Kiriku kivist kooriruum on pärit XIII sajandist. Palamuse kunagise kihelkonnakooli hoone on valminud 1873. aastal; praegu tegutseb selles renoveeritud majas muuseum, mis annab põneva ülevaate XIX sajandi koolielust.

Kompleksis asuvad ka pastoraadihoone, kirikumõisa ait, apteek, vesiveski koos veskijärvega ja iidne kirikupark koos laululavaga. Tel: +372 776 0514, www.palmuseum.ee.

8. Kalevipoja Koda. Saare vallas Kääpa külas tegutseb Kalevipoja Koda, mis koosneb Kalevipoja muuseumist, Krati seikluspargist ja Metsateatrist. Muuseumis saab tutvuda piirkonna ajaloo, Eesti lähiajaloo ja Kalevipoja- teemadega. Kratid on väikesed vahvad tegelased, kes tuletavad oma tillukeste riugastega nii lastele kui ka täiskasvanutele meelde vanu eesti traditsioone, uskumusi ja kombeid. Tel. +372 522 9585, www.kalevipojakoda.ee

165

Jõgevamaa

üldine informatsioon Pealinn: Jõgeva Linnad: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa Pindala: 2603,83 km² Rahvaarv: 32 679 Jõgevamaa mitmekesine maastik ulatub Mandri- Eesti keskpunktist kuni Peipsi järveni. Kesk- Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub ka põlislaasi.

Maakonna uhkus on kaunite järvesilmadega Vooremaa, sealne jääajal tekkinud voorestik on üks Euroopa omalaadsemaid pinnavorme.

Saadjärv on üks Eesti kaunimaid, tuntumaid ja teaduslikust seisukohast huvitavamaid järvi, mille kaldal leidub suurepäraseid kohti suplemiseks ning telkimiseks. Raigastvere järvel on parimad tingimused sõudespordi harrastamiseks. Kaiavere järv sobib oma rikkaliku kohapopulatsiooniga hästi kalapüügiks. Soitsjärv on tuntud lindude pesitsemiskohana. Maakonna idapiiriks on 30 km pikkuses Peipsi järv (suuruselt neljas järv Euroopas),

mille kaldal leidub kohti nii supluseks, kalapüügiks kui ka pikniku pidamiseks. Maakonna rannaäärsetes külades elavad vene vanausulised, kes on läbi sajandite praeguseni suutnud säilitada paljud oma usu ja eluviisiga seotud tavad.

Jõgeva lähedal asub Palamuse kool, kus toimusid sündmused, mida on kirjeldatud Oskar Lutsu jutustuses „Kevade”. Põltsamaal kirjutas aga noor Eduard Bornhöhe oma kuulsaima teose, ajaloolise jutustuse „Tasuja”. Linnal endal on pikk ja sündmusterohke ajalugu. Põltsamaa sai alguse XIII sajandi lõpul ehitatud ordulossist. XVIII sajandil sai linnast Eesti suurim tootmiskeskus. Siin valmistati tärklist, peegleid ja portselani ning pargiti nahka. Tänapäeval on see hubane, rohelusse uppunud linnake tuntud eelkõige tehase poolest, kus toodetakse suures koguses köögi- ja puuviljakonserve ning töödeldakse piima ja kartuleid. Nõukogude ajal valmistati siin kosmonautidele mõeldud toitu. Jõgevamaa pakub meeldivaid avastusi.

Saadjärv

Huvitavaid fakte

 Aastail 1570–1578 oli Põltsamaa Moskva riigi alluvusse kuulunud Liivimaa kuningriigi pealinn.  Jõgeval korraldatakse seal sündinud tuntud kultuuritegelaste auks noortefestivale: sügiseti toi-



muvad Betti Alverile pühendatud luulepäevad, mis kannavad pealkirja „Tähetund”, igakevadised muusikapäevad on aga pühendatud laulva revolutsiooni aegsete isamaaliste laulude autorile Alo Mattiisenile.

17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval 43,5-miinuskraadine Eesti külmarekord.

167

Jõgevamaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Jõgeva vald

Jõgeva vald on loodusliku omapära, rikka kultuuripärandi ja paljude ajalooliste vaatamisväärsuste poolest üks eripalgelisemaid külastuspiirkondi Jõgevamaal.

Jõgeva vallas leiab avastamisrõõmu ja vaatamisväärsusi iga külaline – nii looduse nautija, sportlik puhkaja, matkaja, kui ka ajaloohuviline. Jõgeva valda ilmestab kaunis Vooremaa kõrgustik, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Suurim ning kõrgeim on Laiuse märgi, mis on merepinnast 144 meetri kõrgusel. Külastajaid lummab puutumatu ja ürgse loodusega Endla Looduskaitseala – rabade ja järvede võlumaa.

Looduse- ja ajaloohuviliste meelispaigaks on muutunud Kassinurme linnamägi ja muinaslinnus, külastamist väärivad ka Põhjasõja-aegsed Laiuse lossivaremed, Laiuse kirik ning Kuremaa loss. Aktiivseks puhkuseks ja lõõgastavaks ajaviiteks, samuti ujumiseks ning kalastamiseks pakub meeldivaid võimalusi Kuremaa järv ja selle kaldal asuv puhkeala. www.jogevavv.ee

KUREMAA TURISMI- JA ARENDUSKESKUS Kuremaa alevik, Jõgeva vald

Kuremaa Loss – konverentside, seminaride, õppepäevade, perepidude korraldamine, ruumide rent.

Konverentsikeskus – suur saal 200 kohta, peeglite saal 70 kohta, kaminasaal 30 kohta, konverentsitehnika, WiFi. Vaatamisväärsused – tuuleveski, loss, park.

Tel: +372 505 8224; www.kuremaaloss.ee

Tervisekeskus – ujumisbassein 4 x 25 m., lastebassein, saunad (üld-, auru- ja peoruumiga privaatsaun), pallimängude saal, jõusaal, massaaž, solaarium, konverentsisaal.

Tel: +372 773 2247; www.kuremaaujula.ee

Kuremaa Tervisespordikeskus Suusarajad (5,3,2,1 km; valgustatud 2,5 km), rannavõrkpalli ja rannajalgpalli väljakud.

168

Puhkeala – supelrand Kuremaa järve ääres, paadi- ja vesijalgrataste laenutus, rannahoone kohvik. Autode ja haagissuvilate parkla, telkimine.

Külalistemaja – kõigi mugavustega 2-kohalised toad (20 kohta), mugavustega 2-, 3-ja 4-kohalised toad (36 kohta), toitlustamine kohvikus.

Tel: +372 5347 0006

Jõgevamaa Põltsamaa loss

Tulge ja külastage sildade, parkide, rooside ja veini pealinna!

Vallikraaviga ümbritsetud kivilinnuse ehitas Põltsamaa jõe kaldale Saksa ordu 1272. a. Sajandite jooksul on kindlust korduvalt rünnatud ja rüüstatud, 15701578 oli siin Ivan Julma vasalli Liivimaa kuninga Magnuse residents.

Tänapäeval on Põltsamaa imearmas roheline väikelinn, mille keskel jões romantiline roosisaar. Huvitavaid vaateid avaneb 18 sillalt. Lossihoovi iidsete müüride vahel toimub suviti põnevaid sündmusi: juuli alguses Lossipäev rahvusliku käsitöö laada ja tantsuõhtuga, juuli lõpus veinipäev, lisaks muid väiksemaid etendusi ja kontserte.

Lossihoovis asuvad muuseum ja turismiinfopunkt, saab tellida giidi. Ajaloohõnguline Konvendisaal sobib hästi nii stiili- ja pulmapidudeks kui ka konverentsideks. Eesti ajakirjandusest jutustab Eesti Pressimuuseum, põnevaid käsitööelamusi ja – esemeid saab Käsiteokojast ning kunstielamusi kunstikeskusest ja selle galeriist.

Enamasti aga tullakse siia Põltsamaa veine maitsma: Põltsamaa lossihoovis asuvas Eesti ainsas veinikeldris pakutakse teile 12 erinevat sorti veini, mis valmisatud kohalikest õuntest ja marjadest. Väike toidumuuseum annab meeleoluka ülevaate ettevõtte 90 tegevusaastast.

Oli ju praegu Põltsamaa Felixi nime kandev tehas nõukogude kosmonautide esimene toitja.

Kui tulete jaanipäeva järel ja enne septembri keskpaika, oleks patt lahkuda roosiaeda külastamata. Lossist vaid paari kilomeetri kaugusel linna servas asuvas Põltsamaa Roosiaias hurmavad teid oma ilu ja aroomiga arvutud roosid – neid on siin ligi tuhandest sordist ja liigist.

Tegu on ühega 10 suuremast rosaariumist Euroopas ning suurimaga Baltimaades.

GPS: 58°39’17’’N 25°58’3’’E www.poltsamaaturism.ee turism@poltsamaa.ee

169

Jõgevamaa toitlustus

Kurista Söögitare Kurista küla, Jõgevamaa, Piibe mnt. ääres +372 5566 1058  teepuuoy@gmail.com  Söögitare asub Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinnat ja Tartut!  Ruumi on kuni 50-le külastajale, gruppidele katame ettetellimisel laua.  Kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu ja mõnusat äraolemist.  Pakume ka catering teenust. Laenutame ürituste tarbeks telke, mööblit ja välitingimustes toiduvalmistamise inventari.

Avatud kõik päevad 10-19 Adavere Tuulik

Kalme küla, Põltsamaa vald.

Tel: +372 776 9311; +372 517 7641 adaveretuulik@gmail.com www.adaveretuulik.com

Adavere tuulik on suur hollandi stiilis tuulik.

Asub Tartu maantee ääres, Tallinnast 118 km ja Tartust 67 km. Suur parkla, kuhu mahub parkima mitu suurt bussi.

• restoran / kohvik / baar / konverentsiruum • kohvipausid / gruppide toitlustus – kuni 120 inimest • sünnipäevad / pulmad/ peielauad • ettetellimisel kiirem teenindamine • värsked kondiitri- ja pagaritooted • igapäevaselt Buffeé laud AVATUD IGA PÄEV 9.00–21.00

Rivaal Külalistemaja ja Kohvik Veski 1, Põltsamaa linn.

Tel: +372 776 2620; +372 512 2626 rivaal@rivaal.ee; www.rivaal.ee

170

Asume kesklinnas, Põltsamaa jõe kaldal. Külalistemajas on 8 tuba (20 kohta), mullivanniga sviit ja väike saun.

1.korrusel kohvik (80 kohta), eraldi privaatsaal (40 kohta), suvel väliterrass (30 kohta). Avatud: 9-22

Jõgevamaa

stis us Ee Puhkoovitab! s

Palamuse vald

Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega. Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga. Nii ka üle-eestiliselt tuntud Suur Paunvere Väljanäitus, mis toob ajaloolisse Paunverre tuhandeid külastajaid. XVI väljanäitus peetakse 21. septembril 2013.

Udu Talu

majutus

www.palamuse.ee Änkküla, Palamuse vald.

GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E Tel: +372 5563 6434; +372 5563 6433 udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats,lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada.

Udu Talu – see on mõnus puhkepaik Kuremaa järve kaldal.

Madise Maja

Kadrina Mõis

Staadioni 24, Jõgeva linn.

Tel: +372 501 9770 info@madis.ee; www.madis.ee

Kadrina küla, Pala vald.

Tel: +372 514 8858 pootsman@pootsman.ee; www.pootsman.ee

Külalistemajas on võimalik väiksemate gruppidega ööbida (9 voodikohta) ja läbi viia väiksemaid koosviibimisi ja firmaüri­tusi. Majas on veel saun, kaminaruum ning suur peosaal, mis mahutab kuni 90 inimest lauda.

Toitlustamine kokkuleppel.

Kadrina Mõis asub looduskaunis kohas, 3 km Peipsi järvest. Hetkel majutame mõisas 34 inimest + lisavoodid.

Mõisahoone piirneb pargiga, kus saab soovi korral mängida jalgpalli ja võrkpalli või teha lõkkeõhtuid.

Vahe Külalistemaja Vahe tn 1, Põltsamaa linn.

Tel: +372 501 7815 bron@vahemajutus.ee; www.vahemajutus.ee

Otsid heal tasemel taskukohast öömaja Põltsamaa kesklinnas? Tere tulemast Vahe Külalistemajja!

Võid kindel olla – oled siin alati oodatud!

Heleni Maja Pajusi mnt. 12, Põltsamaa linn.

Tel: +372 776 2720 info@helenimaja.ee; www.helenimaja.ee

Külalistemajas on 15 tuba 32-e voodikohaga, hommikusöök, suur parkla. Majas on saun, võimalus mängida piljardit. Asume 10-ne minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast.

171

Jõgevamaa toitlustus

Adavere Bistroo tasuda saab ka pangakaardiga. Meil on võimalik korraldada sünnipäevasid kui ka peielaudu, mahutame kuni 45 inimest. Grupiga sööma tulles saab grupijuht söögi tasuta.

Suvekuudel on võimalik einestada ka väliterrassil.

Adavere, Põltsamaa vald.

GPS: 58°42’20”N, 25°53’59”E Tel: +372 776 6759; +372 5340 0731 bistroo@agro.ee

Avatud: E-P 8.00-20.00, suveperioodil pikemalt.

Adavere Bistroo on söögikoht, mis asub Eestimaa keskpunktis. Professionaalsed ja sõbralikud teenindajad aitavad kõhtu täita kiirelt ja maitsvalt. Laia valikuga menüü annab võimaluse valida meelepärane toit soodsa hinnaga. Toitu on võimalik osta vajadusel kaasa ning

aktiivne puhkus Kuningamäe Kardirada Kuningamäe küla, Põltsamaa vald.

GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E Tel: +372 507 8188 sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee

Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Paljude võistlejate arvates on tegu Eesti parima kardirajaga.

172

Erinevalt enamusest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal. Rada on 850 meetrit pikk ja hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid Skurve. Meil on võimalik ka telkida ja karavani parkida. On olemas ka ööbimisvõimalus majas, sauna kasutamise võimalus. Samuti on avatud kohvik, kust saab osta januleevendust peale väsitavat sõitu. Gruppidel on võimalik tellida laud.

T

J천gevamaa T

K

K

E S

K

Palamuse +372 776 0514 www.palmuseum.ee

M

173

Jõgevamaa külasta kindlasti

Põltsamaa Roosiaed

Meie põhitegevusalaks on roosiistikute ning lõikerooside kasvatamine ja müük.

Kas teadsid, et  meil Eestis on baltikumi suurim roosikollektsioon  aias on rohkem kui 1000 erinevat roosisorti  giidiga ekskursioonid ettetellimisel eesti, vene, soome, inglise keeles 1 5 aastat kogemust meie kliimasse sobivate rooside kasvatamisel ja valikul

Mällikvere küla, Põltsamaa vald.

GPS: 58° 40' 7" N, 25° 57' 36" E Tel: +372 776 9877; +372 517 6181 info@eestiroos.ee; www.eestiroos.ee

PÕLTSAMAA ROOSIAED – TÕELINE ELAMUS IGALE ROOSISÕBRALE!

Laupäeval, 06.juuli 2013

XVIII LINNA-ja LOSSIPÄEV Põltsamaal-Lossihoovis

9.00-18.00 KÄSITÖÖLAAT – ehe ja eestimaine käsitöö Töötoad 12.00 LOSSIJOOKS 2013 6.-7. juuli I Põltsamaa KOHVIKUTE PÄEV 16.00 Jõgevamaa ÜHISLAULMINE 20.00-01.00 RAHVAPIDU Tantsuks GERLI PADAR ja The Moon ans. Boogie Company 01.00 ILUTULESTIK JÕE ÄÄRES

174

Päevane pilet 1€ Perepilet päeval (2 täisk. ja 2 ja enam last alla 16 a.) 2€ Rahvapeole pilet 7€ Pensionär, Õpilane ja üliõpilane 5€ Perepilet rahvapeole (2 täisk. ja 2 ja enam last alla 16 a.) 20€

5.-6.juuli Lossi RANNAVOLLE turniir Põltsamaa jõe ääres Partnerid: Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, MTÜ Käsiteokoda, SA Põltsamaa Lossi Arendus, SA Põltsamaa Sport, Jõgeva Maavalitsus, Jõgeva Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus

Info: www.kultuurikeskus.eu

Lisainfo tel: +372 5392 3749 või e-mail kersti@teokoda .ee

PÄEVITUSÕLID SPF 2, 4, 6, 8, 15

PÄEVITUSEMULSIOONID SPF 6, 8, 20, 30, 50

• A-, C- ja E-vitamiinid, kookosõli ja -või • laitse UVA – (alates SPF 6) ja UVB kiirte eest • veekindlad kuni 80 minutit • rikkalikult niisutavad ja nahka hooldavad • hüpoallergeensed (võimalikult ohutud)

• A-, C- ja E- vitamiinid, kookosõli • kaitse UVA- ja UVB kiirte eest • veekindlad kuni 80 minutit • rikkalikult niisutavad ja nahka hooldavad • hüpoallergeensed (võimalikult ohutud)

PÄEVITUSJÄRGNE JAHUTAV AALOE GEEL

SILK HYDRATION PÄEVITUSEMULSIOON SPF 15, 30

• A- ja E-vitamiinid, 98% puhas aaloe • niisutab rikkalikult ja värskendab nahka • jahutab ja rahustab nahka • leevendab päikesepõletust, hoiab ära naha mahakoorumise • hüpoallergenne (võimalikult ohutud)

UU

S!

• sisaldab siidiproteiine, toitvaid antioksüdante • kaitse UVA- ja UVB kiirte eest • 12-tunnine rikkalik ja luksuslik niisutus • hoiab ära päikesepõletuse ja naha enneaegse vananemise

175

Tartumaa kaart

176

Tartumaa

vaatamisväärsused Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111 1. Alatskivi lossi rajas XIX sajandi teisel poolel Arved Georg von Nolcken tol ajal moes olnud Šotimaa parunimõisate eeskujul. Loss rõõmustab silma tervikliku arhitektuurilise ja maastikulise ansambliga. Seda peetakse üheks Baltimaade kaunimaks uusgooti stiilis hooneks. Suvel toimuvad siin Alatskivi lossi päevad. Tel 528 6598, www.alatskiviloss.ee.

2. Alam-Pedja kaitseala hõlmab suurt soode, metsade ja luhtadega kaetud ala. Kevaditi on sellele territooriumile iseloomulikud üleujutused. Siin võib kohata kotkaid, põtru, metssigu ja isegi hunte. Turistidele on loodud matkarajad ja puhkekohad. www.rmk.ee, Tel: +372 676 7999.

3. Elva puhkealal kulgevad matkarajad mööda künklikku maastikku. Siin saad nautida kaunist loodust ja tutvuda eesti rahva vanade traditsioonidega.

Täpsemat teavet siinse turismipiirkonna kohta saad Elvas asuvast matkakeskusest. Tel: +372 733 0132, matkakeskus. elva.ee.

4. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim jõesuudmes asuv soo, siit voolavad läbi Emajõgi ja tema lisajõed. Siinsed järved köidavad huvitava loomastikuga. Suurimad järved on Koosa, Kalli ja Leegu. Kui soovid nautida looduse ilu, võid minna Kavastu külas asuvasse Ema-

Elva jaamahoone

jõe-Suursoo looduskeskusesse. Emajõel korraldavad matku paljud turismiettevõtted. Tel: +372 676 7999.

5. Peipsiveere vanausuliste külad. Kitsal maaribal Peipsi järve ääres elavad vanausulised, kes saabusid siia XVIIsajandil, põgenedes tsaari repressioonide eest. Nad on siiani säilitanud oma vanad tavad ja arhailise eluviisi.

Muuseum ja palvela on olemas nii Varnjas kui ka Kolkjas. Kolkja kala-sibularestoranis saad nautida kohalikku kööki. Kolkja muuseumi tel: +372 745 3431, Varnja muuseumi tel: +372 5669 5262. Muuseu­mid on avatud etteteatamisel!

6. Eesti lennundusmuuseum tegutseb alates aastast 2002 ja ta on saanud alguse erakogust. Muuseumi välialal võib näha 17 lennukit ja kolme helikopterit. Enamik neist on saadud kingituseks Poola, Rootsi ja Ukraina riigilt. Tel: +372 502 6712, www.lennundusmuuseum.ee.

7. Mehikoorma tuletorn on oma 15 meetriga Peipsiääre kõrgeim tuletorn. See on ehitatud 1938. aastal monoliitbetoonist. Majakast avaneb kaunis vaade lähikonna küladele, liivarannale ja järvepeeglile.

8. 2 012. aasta suvel avatud Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt – interaktiivne keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega. Avatud E-P 11-18, tel: +372 5911 3318, info@jaaaeg.ee

177

Kiviranna puhkemaja

Tartumaa

üldine informatsioon Pealinn: Tartu Linnad: Tartu, Elva, Kallaste Pindala: 2993 km² Rahvaarv: 145 233 Tartumaa rõõmustab inimesi, kes armastavad loodust ja kultuurisündmusi. Siin on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida võib: Peipsi ranniku soostunud madalikud ja Võrtsjärve nõod, Otepää kõrgustik ning Kagu- Eesti lavamaa tasandikud ja ürgorud.

Tartumaal on ka umbes 1500 sood, mis hõlmavad maakonna pindalast ligi veerandi.

Mändide linnast Elvast kulgevad matkarajad kaunitesse metsadesse ja peegelsiledate järvesilmade äärde. Nii Alam-Pedja kui ka Emajõe- Suursoo looduskaitsealal saab imetleda looduse hingestatud ilu igal aastaajal. Kellele meeldib puhkus veekogul, võib sõita Koidula nime kandva praamiga Piirissaarele, kus elavad vanausulised, või seilata suure purjepaadiga Võrtsjärvel või lodjaga Emajõel.

Piki Peipsi järve kallast kulgeb nn Sibulatee. See uus mugav võimalus lubab tutvuda piirkonna kolme eripalgelise kultuuriga: eesti talupoegade, saksa mõisnike ja vene vanausuliste omaga. Esimesed vanausulised asusid Eestisse elama juba XVII sajandi lõpus ning nad on praeguseni säilitanud oma identiteedi ja elulaadi. Lähemalt saab vanausuliste kultuuriga tutvuda kas Varnja või Kolkja koduloomuuseumis või siis jalutades Peipsiääre tüüpilistes tänavkülades: siin on võimalik oma silmaga uudistada kohalike sibula- ja kartulikasvatajate elu. Baltisakslaste arhitektuuriga tutvumiseks soovitame minna Alatskivi lossi, samuti tasub läbi astuda eesti kirjaniku Juhan Liivi muuseumist ning vastavatud Jääajakeskusest Äksis.

Kindlasti käi ära ka Tõraveres, kus asub observatoorium. Siin leidub tegevust nii suurtele kui ka väikestele astronoomiahuvilistele. Observatooriumis on 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoop ja virtuaalne planetaarium.

Tere tulemast Tartumaale!

Luke mõisa park

Huvitavaid fakte

 Tartu maakonnas asub Eesti kõige suurema asustustihedusega linn: Tartus elab 2622,3 inimest km2 kohta.

 Tartu maakonna elanike hulgas on Eesti kõige suurem üliõpilaste (rohkem kui kolmandik kogu Eesti tudengitest) ja teadlaste kontsentratsioon.

 Tartu maakonnas asub Eesti ainus üleni laevatatav jõgi: see on Emajõgi, mille pikkus on 100 kilomeetrit.

 Tartumaal on kõige vähem metsi: need hõlmavad alla 36 protsendi kogu maakonna pindalast.

Aga just nimelt Tartu maakonnas kasvavad Eesti kõrgeimad puud: harilik kuusk (45 m), harilik mänd (44 m) ja riigi kõige kõrgem arukask (36 m).

179

Tartumaa

külasta kindlasti Alatskivi Loss

loss taas kogu oma hiilguses avatud kõigile külalistele.

Külastuskeskus. Tutvumine lossi kui ühe perekonna elamuga, lisaks ülevaade mõisa ajaloost, restaureerimisest.

Tubina muuseum. Lossi auväärseks külaliseks on siitkandist pärit Eesti helilooja Eduard Tubin.

Alatskivi lossi restoran. Maitseelamused saksa, eesti ja šoti köögist.

Alatskivi lossi sviidid. Eriline ööbimisvõimalus kokku kaheksale. Veetke unustamsatu öö tõelises lossis!

Lossi 1, Alatskivi vald.

GPS: 58°36’14”N,27°7’47”E Tel: +372 528 6598 admin@alatskiviloss.ee www.alatskiviloss.ee

1885. aastast on Alatskivi südames kõigi pilke püüdnud lumivalge loss oma tornikestega. Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisnik parun von Nolcken ise. Aegade jooksul on mõisahoonel olnud erinevaid funktsioone, kuid alates 2011. aastast on

NB! Maikuust on lossi keldris avatud mõisateenijate vahakujude muuseum, kostüümiladu ja töötoad.

Eesti Lennundusmuuseum

Lange, Haaslava vald.

GPS: 58° 17’ 20” N, 26° 45’ 55” E; Tel: +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

180

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 20 lennukit ja 3 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Venemaalt ja Usbekistanist.

Kollektsiooni kuulub rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24 ja Su-27, Jak-28, jne.)

Oluline koht on suurearvulisel mudelite kogul. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.)

Avatud iga päev maist 31. oktoobrini.

Tartumaa

külasta kindlasti

Kus elasid Euroopa viimased mammutid?

Eestis! Ja nad on tagasi...

Jääaja Keskus

enam kui 2200 m2 näitusepinda täis lugusid jääaegadest maailma ajaloo taustal ning inimesest imelises muutuvas looduses.

Jaaaj. . a Keskus

Äksi, 60543 Tartumaa +372 5911 3318 info@jaaaeg.ee www.jääajakeskus.ee

majutus Raadimõisa Hotell

Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald.

GPS: 58° 23’ 57” N, 26° 44’ 14” E WiFi

Tel: +372 733 8050 info@raadihotell.ee; www.raadihotell.ee

Modernses stiilis ehitatud Raadimõisa Hotell asub vaid 2,5 km kaugusel Tartu kesklinnast. Hotellist avaneb kaunis vaade mõisapargile ja järvele. Hotellis on kokku 40 tuba, kohti on 78 inimesele. Hotellis on konverentsiruum (100 inimest). Samuti on 10-kohaline koosolekuteruum. Esimesel korrusel, mida on võimalik broneerida erinevateks üritusteks, asub elegantne restoran.

Pärna Talu Kodumajutus Pärna Talu, Külitse küla, Ülenurme vald.

Tel: +372 527 9275 pilvi.sups@mail.ee; www.hot.ee/haage

Каноэ Pakume külalistele ööbimiseks koos hommikusöögiga neli tuba: Majutuseks 10+ kohta. Saun basseiniga. Õhtusöök kokkuleppel.

181

Tartumaa Suurim kaubanduskeskus L천una-Eestis

182 Ringtee 75, Tartu, www.lounakeskus.com, avatud 10-21, tasuta buss kesklinna ja kaubanduskeskuse vahel

Tartumaa Tartu linn

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111.

Pindala: 38,82 km² Rahvaarv: 95 128 Tartumaa süda on igavesti noor ülikoolilinn Tartu, mis võlub külalisi aasta ringi mitmesuguste festivalide, näituste ja kontsertidega, aga ka meeldivate puhkehetkedega hubastes kohvikutes. Veel ootavad külalisi vanalinn, muuseumid ning teaduskeskus AHHAA, mis pakub põnevust kogu perele.

Kindlasti tasuks üle vaadata ajalooline Jaanilinn, kus asub Püha Antoniuse gild, mis koondab elukutselisi kunstnikke ja käsitöölisi. Gildis tegutseb üle 20 käsitöökoja: siin saab jälgida kunstnike tööd ja osta kaasa meelepäraseid taieseid. Astu läbi ka mänguasjamuuseumist, XIX sajandi Tartu linnakodaniku muuseumist ning Jaani kirikust.

Kuna Tartu on Eesti õlletööstuse sünnikoht ja teda peetakse juba tuhatkond aastat õllelinnaks, avati 2003. aastal A. Le Coqi õlletehase territooriumil õlletööstuse ajaloo säilitamiseks õllemuuseum.

Taimehuvilised saavad jalutada Tartu ülikooli imekaunis botaanikaaias. Lõõgastuda ja puhata on võimalik Aura veekeskuses.

Vanemuise teatri Väike maja

Skulptuur "Suudlevad tudengid" Ilusa ilmaga on tartlaste ja linna külaliste lemmikpuhkepaigaks Toomemägi, kus asub hulgaliselt ausambaid ning arhitektuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikke ehitisi: endine toomkirik (praegu Tartu ülikooli ajaloomuuseum), tähetorn, vana anatoomikum, riigikohtu hoone, Inglisild ja Kuradisild. Inglisillal, mis on nagu omalaadne Toomemäe värav, tervitab külalisi ladinakeelne kiri „Otium reficit vires”, mis tähendab „Puhkus taastab jõu”.

183

Tartumaa

külasta kindlasti

NÜÜD KA TARTUS!

Euroopa parima relvavalikuga lasketiir.

Eelnev broneerimine vajalik.

Riia 26, Tartu Teaduskeskus AHHAA

Sadama 1, Tartu linn.

GPS: 58° 12’ 57” N, 24° 28’ 40” E Tel: +372 745 6789; +372 515 6766 tellimus@ahhaa.ee; www.ahhaa.ee

AHHAA tutvustab teadust ja tehnoloogiat lustlikul viisil. Siin ootab sind hulgaliselt “käed-külge” eksponaate, uus teemanäitus iga poole aasta tagant, vaatemängulised teadusteatri etendused, töötoad, Eesti ainus teaduspood ning maailmas ainulaadne täissfääriline planetaarium.

E-N, P 10-19, R-L 10-20

184

Mida unikaalset on AHHAA teaduskeskuses?  Täissfääriline planetaarium  Lift maapõue  Auk Austraaliasse  Lelu salaelu, nimetatakse ka zombi-lauaks  Paugupilt  AHHAA tibula  AHHAA akvaarium  Shanghai maja  Sipelgapesa  Tartu Ülikooli meditsiinikollektsioonid  Toiduteemaline näitus “Ahhaa, räim tomatis!”  Elektriautode näitus (alates 1. juulist) Külasta ka AHHAA 4D elamuskino Tartu Lõunakeskuses! Juuni algusest augusti lõpuni 2013 ootab AHHAA oma sõpru Pärnu kesklinna, kus Port Artur I kolmandal korrusel avatakse suvine filiaal.

Tere tulemast Baltimaade suurimasse ja moodsaimasse teaduskeskusesse!

a n t o nTartumaa iuse õu anto külasta kindlasti

Tartu Loomemajanduskeskus

antoniuse õu

anto

Lutsu 3/5, Tartu linn.

GPS: 58° 22' 55" N, 26° 43' 4" E Tel +372 742 3823; +372 518 5434 antonius@antonius.ee; www.antonius.ee

Tartu ajaloolises linnasüdames Jaani kvartalis asub Antoniuse õu, mis ühendab käsitöölisi ja kunstnikke, kes oma paljususes esindavad erinevaid alasid ja ajastuid.

Samuti on meistrid valmis õpetama oma oskusi kõikidele läbi õpitubade. Antoniuse õue laval, tantsuplatsil ja terrassil peetakse festivale, kontserte ning pidulikke õhtusööke, pulmi, juubeleid. Soojal ajal on avatud suveõu koos kohviku, väliraamatukogu, võrkkiikede ja karusselliga ning hubaste kontsertidega.

Vahetult enne jõule avab väravad Antoniuse jõuluõu.

185

Ajalooliselt ihaldatud sihtkoht

s Hotell linna südame

205 mugavat tuba, ulik miljöö ära suurep ne vaade ja rah

Spa

suur valik massaaže, spa-ja iluhoolduseid

okeskus Konverentsi- ja pe seminaridest pidulike bankettideni

Restoran va atega Emaj õele Toiduelamused buffeest galaõhtusöögin i

Dorpat hotell ja spaa, Soola 6, Tartu Info ja broneerimine: 733 7180 • info@dorpat.ee • www.dorpat.ee •

Tartumaa

majutus Tartu linnas

Külaliskorterid, seminari- ja koosolekuruumid Tartu linna südames!

Raekoja plats 1 / Ülikooli WiFi 7, 51003 Tartu, Estonia +372 7 331 345; +372 53 333 031  dorpatensis@dorpatensis.ee  www.dorpatensis.ee

WiFi

Tartu Hotell

Soola 3, Tartu linn.

GPS: 58° 22’ 40” N, 26° 43’ 56” E Tel: +372 731 4300 sales@tartuhotell.ee; www.tartuhotell.ee WiFi

WiFi

Kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda ning mugavat hotellituba Tartu südalinnas, on Teie parim valik hotell Tartu.

Meie hotell on Tartu linna üks vanemaid hotelle, mille interjööris on järgitud nostalgilist ja samas moodsat Каноэ 1960ndate stiili. Majutuseks 68 värskelt renoveeritud hotellituba, valgusküllane konverentsiruum ning hubaКаноэ ne kohvik.

Hotell Antonius

kaubandus Каноэ

Каноэ

WiFi

Kristiine Keskus Endla 45, Tallinn

Solaris Keskus Estonia pst. 9, Tallinn

WiFi

Ülikooli 15, Tartu linn.

GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E Tel: +372 737 0377 sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

WiFi

Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas. Hotellis on 18 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40- kohaline a la carte restoran.

Каноэ Suvekuudel: Kaubamajakas (Papiniidu 8/10, Pärnu) ja Port Artur2 (Lai 11, Pärnu) ning Põhjakeskuses (Haljala tee 4, Rakvere)

Reisiteatmiku ettenäitamisel -10%!

187

Põlvamaa kaart

WiFi

Kassioru Puhkemaja Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa.

GPS: 58° 8' 31'' N, 27° 0' 49'' E Tel: +372 503 1495 info@kassioru.ee; www.kassioru.ee

188

Asume Euroopa idapiiri lähistel, aga siiski kauni Lõuna-Eesti looduse keskel – Põlvamaal, Kiidjärvel (Tartu on 30 min. autosõidu kaugusel). Meie juures on võimalus rahulikult lõõgastuda või harrastada aktiivset puhkust. Võimalus on ujuda järves või jões, käia saunas või kümblustünnis, matkata kanuu või paadiga, harrastada aerusurfi (Stand Up Paddling) või püüda kala. Nauditav puhkus on garanteeritud!

WiFi WiFi Каноэ WiFi

WiFi

Põlvamaa

vaatamisväärsused Põlvamaa Turismiinfokeskus: Kooli tn 1, Räpina. Tel: +372 799 5001 1. Piusa koopad on tekkinud aastatel 1922-1966 klaasiliiva kaevandamise tulemusel ning nad moodustavad maa-aluse, liivakivist võlvlagede ja tugisammastega käigustiku. Koobaste lähistele on rajatud 1,4 kilomeetri pikkune tähistatud õpperada, mis tutvustab kõigile soovijatele tüüpilist liivase kõnnumaa maastikku ja pakub suurepärast võimalust nautida värsket männimetsaõhku. Tel: +372 5304 4120, www.piusa.ee.

2. Taevaskoja on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi. Ürgne liivakivipaljand jaguneb Suureks ja Väikeseks Taevaskojaks. Väikese Taevaskoja pärlid on Neitsikoopa liivakalju ja tõbedest tervendav Emalätte allikas. Nendes kohtades toimusid 1969. aastal Eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” võtted. Suure Taevaskoja ehe on Salakuulaja kivi nime kandev rändrahn.

Siin asub ka väike hüdroelektrijaam.

3. Moostes on imekaunis mõis koos maalilise pargi ja järvega. Värskelt renoveeritud endises puutöökojas asuvad linakoda ja külalistemaja. Vanas veskis on avatud 40-kohaline Veskiteater ja mõisa peahoones töötab Mooste põhikool. Tel: +372 511 7848.

4. Eesti Maanteemuuseum asub ajaloolises Varbuse hobupostijaamas. Muuseum koondab Eesti teede ajalugu, näitusel on väljas mitmesugused

Kassioru Puhkemaja

sõidukid, tee-ehitus- ja remondimasinad jpm.

Tel: +372 799 0790, muuseum.mnt.ee.

5. Põlva talurahvamuuseumi viiehektarilisel maa-alal saab vaadata XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses ehitatud hooneid (kohtumaja, kool, vallamaja, sepa talu), vanu tööriistu ja masinaid. Tel: +372 797 0310, www.polvatalurahvamuuseum.ee.

6. Seto talumuuseumis saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri ning vanade tööriistade ja käsitööga. Näitusel võib näha poolsuletud hoovi, elumaja, riide-, vilja- ja toiduaita, heinaküüniga lauta, meeste töötuba, varjualuseid, suitsusauna, potivabrikut, sepikoda, rehte ning teemaja.

Tel: +372 796 4678, www.setomuuseum.ee.

7. Erastvere on üks ümbruskonna vanemaid asulaid.

3 kilomeetrit enne Erastveret asuvas Magari külas on tee ääres monument. See mälestusmärk on paigaldatud kohta, kus Põhjasõja ajal toimus Rootsi ja Venemaa vahel Erastvere lahing. Selle võitsid venelased. Erastvere vanas mõisapargis kasvab Eesti suurim, 35 meetri kõrgune pärn. Keset parki paikneva endise Püha Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab nende viimase Eestis sündinud pereliikme järgi Gerhardi nime. Pargi läheduses asub maaliline Erastvere järv.

189

Põlvamaa

üldine informatsioon Pealinn: Põlva Linnad: Põlva, Räpina Pindala: 2165 km² Rahvaarv: 27 452 Imeliselt kauni loodusega väike Põlvamaa on koht, mis pakub paljudele üha uusi avastusi. Kanepi piirkond Otepää kõrgustiku serval võlub kõiki oma „puhaste silmade” – Kooraste järvedega. Ajaloohuvilised leiavad siit rohkesti eesti kultuuri verstaposte: siin on eestikeelse koolihariduse ja ajakirjanduse lätted. 1804. aastal asutati Kanepis Eesti esimene kihelkonnakool. 1811. aastal loodud Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool oli esimene Eesti õppeasutus, kus said haridust taluperedest pärit tüdrukud.

Aastatel 1781–1820 oli Põlva koguduse õpetaja Gustav Adolph Oldekop, kes oma kolleegi Johann Philipp von Rothi abiga hakkas 1806. aastal välja andma esimest eestikeelset ajalehte Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht, mis ilmus üks kord nädalas, kolmapäeviti. Kokku üllitati 39 numbrit. Põlvas on ilmavalgust näinud ka laulupeod: esimesed laulupeod toimusid 1855. ja 1857. aastal.

Põlvamaa omanäolisim turismimagnet on Taevaskoja looduslik pühapaik. Ilusaimad mälestused on tagatud neile, kes lähevad Ahja, Piusa ja Võhandu jõele kanuutama, nautides veesõitu jõe kohale kaarduvate pajude all ja kuulates hõiskavat linnukoori.

Põlvamaal võib nautida looduse ilu Meenikunno soo

vaikuses, jälgida linnuriigi elu Lämmijärvel ja mõtiskleda ilmaruumi piiritu avaruse üle Ilumetsa meteoriidikraatrite juures. Ajaloolise Setomaa territooriumil elavad setud. Nende kultuuri keskus on Värska asula, mis on kuulus selle poolest, et sealt lähedalt ammutatakse looduslikku mineraalvett. Turistide huvi köidavad Setomaa äärealal asuvad Piusa koopad: need on maa-alused kõrgete võlvidega liivalossid.

Põlvamaa on parim koht matkamiseks, loodusturismi harrastamiseks ja rahuliku perepuhkuse veetmiseks.

Põlva maakonnas on 128 järve ja 58 riigi kaitse all olevat loodusobjekti.

Tere tulemast Põlvamaale!

Huvitavaid fakte

 Eesti võimsaim sipelgakoloonia paikneb Akste looduskaitsealal Põlva maakonnas. Sealse suurima sipelgapesa kõrgus on pisut üle 2 meetri.

 Põlvamaal Ilumetsas asub meteoriidikraatrite rühm. Vähemalt kahe kraatri maaväline päritolu on leidnud ka kinnitust: need on Põrguhaud ja Sügavhaud.

 Suure tõenäosusega olid vanausuliste külad Lüübnitsa ja Beresje kogu endise Nõukogude Liidu



territooriumil esimesed, kus kaotati kolhoosid. Kui 1970. aastatel koondati väikesed kalapüügikolhoosid Peipsi Kaluri alla, unustasid ametnikud arvele võtta kalurikolhoosidele kuulunud põllumajandusmaad. Külaelanikud tulid kokku, pidasid nõu ning jagasid maa ja kariloomad omavahel ära. Nõnda lõpetasid kolhoosid nendes kohtades oma eksistentsi. Ja keegi ei tuletanud ühismajapidamiste olemasolu enam meeldegi.

Leevakul asub Eesti kõrgeim saunakorsten (50,3 m).

191

Setomaa külavaheteed looklevad kui rahvarõivavöö orust mäele ja metsade vahelt lagedale nurmele.

Kutsume sindki avastama Setomaa kaunemaid paiku ja külasid ehk Seto Külävüüd mööda rändama!

Läämi Setomaalõ müüdä Külävüüd!

Setomaa turismiinfo

Pikk 12, Värska, Põlvamaa GPS: 57°57’28’’N 27°38’00’’E +372 796 4782, +372 5682 1268 turism@setomaa.ee www.visitsetomaa.ee

Helena puhkemaja

Taarka Tarõ Köögikõnõ

Kagureis Hotell Pesa

Piusa Ürgoru Puhkekompleks

Piusa Koobaste Külastuskeskus

Vasekoja Puhkekeskus

Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa GPS: 57°50’35’’N 27°28’32’’E +372 5304 4120 info@piusa.ee www.piusa.ee

Möldri küla, Vastseliina vald, Võrumaa GPS: 57°44’5’’N 27°20’22’’E +372 5344 4964 info@vasekoja.ee www.vasekoja.ee

Obinitsa Muuseum

Setomaa Turismitalo

Kostkova küla, Värska vald, Põlvamaa GPS: 57°57’01’’ N 27°39’20’’ E +372 509 7865 helenaw@hot.ee helenapuhkemaja.blogspot.com

Uus 5, Põlva, Põlvamaa GPS: 58°03’13’’N 27°02’48’’E +372 799 8530, +372 5622 2881 kagureis@kagureis.ee, broneering@kagureis.ee www.kagureis.ee

Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa GPS: 57°48’35’’N 27°26’34’’E +372 785 4190 muuseum@meremae.ee www.obinitsamuuseum.ee

Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa GPS: 57°48’37’’ N 27°26’23’’ E +372 5620 3374, +372 786 1412 rieka@taarkatare.com www.taarkatare.com

Väiko-Härmä küla, Meremäe vald, Võrumaa GPS: 57°46’30’’N 27°22’05’’E +372 528 9134 info@puhkemaja.ee www.puhkemaja.ee

Kalatsova küla, Meremäe vald, Võrumaa GPS: 57°44’25’’ N 27°25’48’’ E +372 516 1941 info@setotalu.ee www.setotalu.ee

WiFi

Põlvamaa majutus

Hatiku Puhkemaja

Kõverjärve Talu Puhkemaja

WiFi

WiFi

Каноэ Hatiku, Kesktee 18, Mammaste küla, Põlva vald.

GPS: 58° 05’ 35,5” N, 26° 59’ 55,6” E Каноэ Tel: +372 5669 1167 info@hatikupuhkemaja.ee; www.hatikupuhkemaja.ee

Kõvera küla, Orava vald.

GPS: 57° 53’ 55” N, 27° 30’ 54” E Tel: +372 510 3618 janakalder@koverjarve.ee; www.koverjarve.ee

Mesikamäe Puhkemaja

Pakume majutust kolmes majas, toit­lustust – hommikul, lõunal, õhtul. Aktiivseks puhkuseks väga palju tegevust, nii suveks kui ka talveks. Võimalik korraldada WiFi Каноэ väliüritu­si, läbi viia õppepäevi või seminare.

Каноэ WiFi

WiFi See Kõige kagupoolsemas Eestimaa nurgas laiuvate pohlaPuhkemaja asub Põlva ligidal Hatiku suvilarajoonis. on koht inimesele, kes oskab hinnata rahu ja aega endale männikute rüpes viib looklev metsatee Kõverjärve äärde, oluliste inimeste seltsis. Teie kasutuses on: puhkeruum, väikese palkmaja juurde. Majas on olemas köök, saun, 3 magamistuba, köök, saun, wc. Õues on lastele liivakast WiFi pesuruum, WC, kaminaruum ja kolm tuba. Väljas on kaWiFi ja kiiged. Koos lisakohtadega saame majutada 10 inimest. sutada suitsuahi, välikamin ja sõudepaat. Internet (WiFi).

Karilatsi küla, Vastse-Kuuste vald.

Tel: +372 503 7115; +372 797 0123 mesikamae@hot.ee; www.mesikamae.ee

WiFi

toitlustus

Каноэ

Tammiku pubi

Jaama 14, Põlva linn.

Tel: +372 799 3083 vaikelinna@gmail.com www.facebook.com/pages/Väikelinna-baar

WiFi Erastvere küla, Kanepi vald.

GPS: 57° 58’ 36” N, 26° 46’ 49” E Tel: +372 520 1139 Каноэ tammikutee@hot.ee; www.tammikupubi.webbyt.comКаноэ

Каноэ

Väikelinna Baar

WiFi

Tammiku pubi asub Kanepi vallas ErastvereКаноэ mõisapargi ääres. Pakume külastajatele võimalust jalgu puhata ja keha kinnitada. Pubi külalisi ootavad maitsvad toidud ning karastavad joogid. Meie juurest saate tellida suupisКаноэ teid peo- ja peielauale või muudeks tähtsündmusteks.

Soovi korral saate osta toitu ka kaasa. Pubis on kaks Каноэning suurt siseruumi, kus kohti kuni 40-le inimesele kaks väliterrassi 30 istekohaga.

Pakume toitlustamist iga päev (kuni 30 kohta).

Võimalus tellida sünnipäeva-, peie- ja pulmalaudu.

Gruppidele toitlustamine.

Pakume ka catering-teenust. Väike parkla maja ees ja suur parkla maja taga. Wifi.

193

Põlvamaa

Puhk u soovits Eestis ab!

Jalutuskäik Ahjal

Jalutuskäik Ahja mõisasüdames algab lihtsalt: parkige oma sõiduk Ahja bussipeatuses, tibukollase Ahja valla Tuglase muuseumihoone või Illimari poe juures parklas. Ahja valla Tuglase muuseumi kodulehelt on ettetellimisel võimalik valida kolme teemapaketi vahel ja vabatahtlikud giidid on valmis lähiümbrust tutvustama. Kultuurihuviline külastaja võib tutvuda 17.sajandil rajatud mõisasüdamega ja mõtiskleda mõisa kui jõuka majandusüksuse kunagise terviklikkuse üle.

Kirjanduse sõber saab kõndida Friedebert Tuglase jalajälgedes ja tunnetada, kus liikus 19.sajandi lõpul ringi väike Illimar. Loodust nautiv reisija leiab pargist mitmeid haruldusi ning võib oma silmaga leida maastikul säilinud jälgi mitmest sajandist.

Kohalikust pubist saab tellida piknikukorvi või toekama lõuna ning nautida seda kas pubis või muuseumi aias. Sealsamas, 1930ndatel aastatel ehitatud Ahja valla Tuglase muuseumi maja taraga piiratud aias võib lahti lüüa ka oma pikniku.

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Tartu mnt.21, 63710 Põlvamaa GPS: 58°12’29’’N 27°4’27’’E Tel: +372 797 0100 ; +372 5628 5787 Ahja.info@mail.ee www.ahjamuuseum.edicypages.com Muuseum on avatud: E, T, N, R 12–16 Muudel aegadel ettetellimisel.

Giid ettetellimisel.

Maksmine sularahas.

Cantervilla Loss Majutus * SPA * Restoran Seminaariruumid * Forellipüük

UUS JA AINULAADNE MÄNGUMAA KOGU PERELE. AVATUD 01.06.2013- 30.08.2013 CANTERVILLA MÄNGUMAA Akuautorada * Laste ATV * Kardirada * Põrkeatodemaja * Wiimaja * Ronimisala * Puldiautode rada Labürint * Golfiväljak * Trikiredel * Lasermäng * Kostüümide tuba * Vesijalgrattad * Kanuud * Sõudepaadid

TULE PUHKA TERVE PEREGA! Pikajärve küla, Valgjärve vald  Tel: 372 5340 3523  info@cantervilla.ee

194

WiFi

Mooste Mõis

Põlvamaa

Mooste Põhikool. Mooste Mõisa külalistemaja majutab oma teise korruse viies toas 20 külastajat. Folgikoja suurepärase akustikaga kontserdisaal mahutab kuni 600 inimest.Villakojas on võimalik tutvuda lambavilla ja – naha kasutamisvõimalustega. Savikojas tutvustatakse traditsioonilisi savi- ja põhuehitustehnikaid ning korraldatakse koolitusi. Käsitöökoda – Ämblikumaja. Valmistatakse kangastelgedel riietus- ja sisustuskangaid, õpetatakse rahvuslikke käsitöövõtteid. Kunstikeskus asub endises Каноэ WiFi valitsejamajas. Võõrustatakse külaliskunstnikke, korraldatakse näitusi ja õpitubasid. Giiditeenus ettetellimisel.

WiFi

Mooste alevik, Mooste vald.

GPS: 58°9'39''N 27°11'29''E Tel: +372 565 1406; +372 5305 5779 info@moostemois.ee; www.moostemois.ee

Каноэ WiFi

Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa poolt raWiFi jatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisimWiFi historitsist- WiFi lik kõrvalhoonete kompleks. Häärberis on argipäeviti КаноэWiFi

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum

WiFi Каноэ

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ

Pargi 28, Räpina linn.

GPS: 58° 5' 47" N, 27° 27' 2" E Tel: +372 799 9546; +372 799 9545 muuseum@rapina.ee, www.rapina.ee/muuseum

Muuseum asub Räpina mõisa endises härrastemajas, Sillapää lossis, mida ümbritseb liigirohke park.

Selles majas on 60 aastat õppetööd teinud Räpina aianduskool. Räpina on Eesti rahvusliku aiandushariduse keskus. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumi väljaКаноэ panekud annavad ülevaate Räpina mõisast ja kihelkonnast, linna ajaloost, aianduskoolist ja aiandusest ning Каноэ Euroopa ühest vanemast paberivabrikust. Ekspositsioonis vanad töö- ja tarberiistad.

Põlva Talurahvamuuseum

Käbliku Talu

Karilatsi küla, Kõlleste vald.

Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee

Palutaja küla, Kõlleste vald.

Tel: +372 529 1958 kabliku@gmail.com; kabliku.co.nr

Pakume erinevaid programme ja üritusi, aga meil võib Каноэ pidada ka piknikku, sünnipäeva, lasteaia- ja kooliaasta lõpupidu või teha vahepeatuse pulmarongkäigus.

Talupere algatusel taastatud veskipaisjärve kaldal oota­ vad 5 erineva suuruse ja sisuga puhkemaja külalisi!

Aastaringseid majutuskohti kuni 35, suvemajutuskohti + 10. Saun, kaminasaal, lõkkeplats.

195

Valgamaa kaart

196

Valgamaa

vaatamisväärsused Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699 1. Hellenurme mõisakompleks paikneb kauni järve kaldal, Otepääst 14 kilomeetrit Elva poole. Vesiveski lahke perenaine näitab ning tutvustab külalistele jahuja tangutootmise seadmeid, mis on valmistatud peamiselt 1930. aastatel. Siin saab jälgida veskitööd ja maitsta värskelt küpsetatud kakku. Tel: +372 520 5142.

2. Otepää energiasammas asub paigas, kus sensitiivid on tuvastanud positiivse energiavälja. Arvatakse, et selle nähtuse põhjuseks on siin kasvavad põlispuud.

Tule ja ammuta elujõudu!

3. Tehvandi spordikeskus avati 1978. aastal Nõukogude olümpiameeskonna talvise ettevalmistuskeskusena. Kompleksi kuuluvad peahoone, suusastaadion, suusatrass, K90 suusahüppetorn, lasketiir ning rullsuusa- ja jooksutrass. Võid minna ka talispordimuuseumi ja seiklusparki. Tel: +372 766 9500, www.tehvandi.ee.

4. Pühajärv on üks Eesti ilusamaid järvi. Selle kaldal on palju allikaid, millest kõige kuulsamat, Poslovitsa talu

GMP Clubhotel – Pühajärve Restoran

rannakäärus asuvat lätet nimetatakse Armuallikaks.

Legendi järgi tuleb jaaniööl ammutada Armuallikast vett hõbepeekriga ja juua see anum siis põhjani: sel juhul leiad suure armastuse, mis kestab kogu elu.

5. Barclay de Tolly mausoleum. Michael Andreas Barclay de Tolly oli XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses üks silmapaistvamaid väejuhte, kes võitles Vene armees Napoleoni vägede vastu ning sai sõjaministriks. Tema kodu oli Valgamaal Jõgevestes. Sinna paika püstitatud mausoleumis asuvad pereliikmete sarkofaagid puutumatult tänini. Tel: +372 513 9065, barclay.helme.ee 6. Sangaste loss kuulus krahv Bergile, kes oli tuntud rukkiaretaja. Hoone ehitamisel on jäljendatud Windsori lossi arhitektuuri. Suurt huvi tuntakse lossi pargi vastu, kus on kaunid tiigid ja haruldased puuliigid. Turiste paelub ka treppidealuse võlvistiku kajaefekt. Tel: +372 529 5911, www.sangasteloss.ee.

7. Helme ordulinnuse varemed. Tõenäoliselt ehitati linnus XIV sajandi alguses. Tänini on säilinud kõrgete akendega linnusemüürid. Orus mäejalamil vuliseb Arstiallikas, mille vesi pidavat ravima seitset tõbe.

197

Valgamaa

üldine informatsioon Pealinn: Valga Linnad: Valga, Tõrva, Otepää Pindala: 2044 km² Rahvaarv: 31 238 Valga maakond pakub oma maalilise kuppelmaastiku ja rohkem kui 200 järvega reisimiseks ning puhkamiseks suurepäraseid võimalusi.

Maakonna keskus Valga moodustab koos Läti linna Valkaga omamoodi kaksiklinna, mida läbib riigipiir.

Vanal Liivimaal elas linn ühte elu. Kui moodustati eraldi Eesti ja Läti riik, tekkis vaidlus, kellele linn peaks kuuluma. Selle küsimuse lahendas 1920. aastal Inglise kolonel Tallens, keda olevat võõrustanud ühe nädala eestlased ja teise lätlased. Pärast mõlema lahket vastuvõttu ei söandanud ta määrata linna ühele ega teisele osapoolele, vaid osutanud käes oleva mõõgaga kaardile ning jaganud nii linna kaheks osaks. Seetõttu jookseb piir kahe riigi vahel sõna otseses mõttes mööda üht kesklinna tänavat.

Karula ja Taheva vald, vana Võrumaa osad, paistavad silma mitmekesise looduse ning tugevate ajaloo- ja kultuuritavadega. Siin on säilinud sajandivanused talud ning siin antakse suusõnaliselt edasi muinaslugusid ja legende. Mõnes kohas kõneldakse võru keelt. Teatakse, kus on maa-alused kalmistud ja pühad kivid ning hoitakse elus vanu tavasid. Siin asub Karula rahvuspark.

Taheva looduskaitseala, kus voolab Koiva jõgi, on tõeline vaatamisväärsus oma majesteetlike tammesalude, 150-aastaste mändide ja puisniitudega. Just Koiva jõe ääres filmiti omal ajal eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” loodusvõtted.

Otepää linna nimetatakse Eesti talvepealinnaks, kuid

aktiivset puhkust saab siin nautida aastaringselt. Otepää Maarja kirikus pühitses Eesti Üliõpilaste Selts 1884. aastal sinimustvalge lipu. Aastal 1918 sai trikoloor Eesti riigi lipuks. 1992. aastal püstitati Otepääle energiasammas, mis sümboliseerib inimese ühtekuuluvust loodusega. See sammas tuletab meile meelde, et loodusest ei tohi eemalduda, vaid maaga tuleb hoida sidet.

Otepää ümbruses on mitmekesine maastik, kus asuvad ka maakonna kõrgeimad kohad: Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m) ja Harimägi (212 m). Kõige ilusam järv on Pühajärv, mis on olnud paljude luuletajate inspiratsiooniallikas.

Valgamaa loodus pakub suurepäraseid võimalusi puhkamiseks, matkamiseks ja sportimiseks nii suvel kui ka talvel.

Tule meile Valgamaale külla!

Huvitavaid fakte

 Valgamaalt on leitud mitu mammutiskeleti osa, samuti ürgpiisoni ja karvase ninasarviku luid. Osa neist leidudest on välja pandud Valga muuseumis.

 Valga maakonnas asuvast Hargla kabelist avastati hiljuti üheksa inimkeha jäänused, mis olid loo

mulikul teel mumifitseerunud. Tegu oli seitsmest täiskasvanust ja kahest väikelapsest koosneva mõisaperega.

31. jaanuaril 1919 toimus Valga linna lähedal Vabadussõja kuulus Paju lahing.

199

Valgamaa

WiFi WiFi

Vidrike Puhkemaja

WiFi

Marguse Puhkekeskus

WiFi

WiFi WiFi WiFi WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Vidrike küla, Otepää vald.

GPS: 57° 59' 36" N, 26° 31' 30" E Tel: +372 502 4444; +372 505 9328 info@vidrike.ee; www.vidrike.ee

Каноэ Nüpli küla, Otepää vald.

WiFi Каноэ

GPS: 58° 2' 36" N, 26° 29' 55" E WiFi КаноэWiFi Tel: +372 5561 3469; +372 767 9652

WiFi

info@marguse.ee; www.marguse.ee

Каноэ

Meie juures saate korraldada mitmesuguseid firmaüritu- Puhkekeskus pakub kõigi mugavustega majutust WiFi si kuni 300 inimesele, tähistada personaalseid tähtpäevi, 130-le inimesele. Sobib nii spordilaagrite korraldamiseks, Каноэ pidada seminare, koolitusi või kokkutulekuid. firmaürituste läbiviimiseks, tähtpäevade tähistamiseks Каноэ kui WiFi Каноэ Meil on kaks kunstmurukattega tenniseväljakut, täis- ka lihtsalt puhkamiseks. Pakume toitlustamist, lisaks ka mõõtmeline murukattega jalgpalliväljak ja rannavol- cateringteenust! Margusel on teie päralt 5 erinevat Каноэ WiFi sauna WiFi WiFi Каноэ leplats. ja kuumaveetünn! Ujumise võimalus Marguse paisjärves.

Väliürituste jaoks pakume peotelki, lava ja lõkkeplatsi. Talvel on järvel uisuväljak.

Toitlustus kokkuleppel! Vajadusel võtame enda kanda ürituse läbiviimise plaanist teostuseni.

WiFi WiFi Каноэ Каноэ Каноэ Nuustaku Rantšo Puhkemaja Каноэ

Nuustaku Pubi-Külalistemaja

WiFi

WiFi WiFi Каноэ

Nüpli küla, Otepää vald.

Tel: +372 766 8210; +372 566 85888 info@nuustaku.ee; www.nuustaku.ee

WiFi

Каноэ Koduselt hubane atmosfäär pubis, suurepärane vaade aknast või terrassilt Pühajärvele. Tule üksi, kahekesiКаноэ või Каноэ koos sõpradega. Korraldame siin kas sünnipäeva, juubeli või pulma. Pakume ka majutust. Helista ja küsi lisa!

Karupesa Hotell Tehvandi 1A, Otepää linn.

Tel: +372 766 1500; +372 506 4528 karupesa@karupesa.ee; www.karupesa.ee

Hotell asub kesklinnast 500-meetri kaugusel ja Tehvandi suusastaadioni vahetus läheduses. Meil on mitmed võimalused konverentside, seminaride ja koolituste pidamiseks, lobby baar, restoran, saunad, lehtla, kiiged ja parkla hotellikülastajate tarbeks.

200

Каноэ WiFi

WiFi

Pedajamäe küla, Otepää vald.

GPS: 58° 4’ 12” N, 26° 26’ 44” E КаноэКаноэ Tel: +372 521 6979 info@nuustakurantso.ee; www.nuustakurantso.ee Каноэ

КаноэКаноэ WiFi Teid ootab ees vanast magasiaidast tehtud 4 magamistoaga hubane maja (10+2 kohta). Avaras kaminasaalis Каноэ saab korraldada nii seminare kui ka lihtsalt koosviibimisi kuni 20 inimesele. Kaasaegselt sisustatud kööginurk.

WiFi Võimalik kasutada cateringi teenust. Olemas elektrikerisega saun ja kümblustünn. Lisaks pakume mõnusat Каноэ WiFi äraolemist välikamina, grilli ja kööginurgaga varustatud grillimajas. Asume 5 minuti autosõidu kaugusel Otepää Каноэ kesklinnast Rõngu-Pärnu suunas Pedajamäe külas.

WiFi

WiFi

Valgamaa

majutus WiFi

WiFi

Mesilinnu Talu

Greete Motell

WiFi

WiFi WiFi

WiFi WiFi Каноэ Nõuni küla, Palupera vald.

GPS: 58° 8’ 25 “N, 26° 31’ 3”E Tel: +372 526 8670 mesilinnu@hot.ee; www.hot.ee/mesilinnu

Каноэ WiFi

Soontaga küla, Puka vald.

GPS: 58° 0' 21" N, 26° 5' 18" E Tel: +372 767 0066; +372 5399 5808 info@greete.ee; www.greete.ee Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ WiFi

Каноэ

Olete oodatud puhkama Otepääle omaste küngaste Greete palkmotell on Eesti unikaalseim ja suurim palkmaWiFi WiFi WiFi vahel asuvasse Mesilinnu Salooni. Saate ööbida, pi- ja, mille ükski ruum pole nelinurkne – maja on pealtvaates dutseda, saunatada ja veel mitmetel erinevatel viisidel otsekui mesilaskärg. Maja kahel korrusel on majutus, Каноэ kokWiFi lõõgastuda. Tore koht kokkutulekute pidamiseks või ku 20 tuba. Motelli I korrusel asub avar lobby-baar, restopere- ja seltskonnapuhkuste planeerimiseks. Mesilinnu ran oma kahe ruumiga ja ovaalne seminariruum.

SuvelКаноэ avaWiFi Saloonis on võimalik korraga ööbida 20 inimesel. Talus tud väliterrass. Greete motelli lõõgastav atmosfäär pakub on peo-ja seminariruum kuni 60-le inimesele. Toitlustus heal tasemel puhkuse- ja seminarivõimalusi, samuti on see Каноэ Каноэ ettetellimisel. hea koht lihtsalt puhata – matkata metsas.

Jõesuu Kodumajutus

WiFi

WiFi Каноэ

kaubandus

WiFi Каноэ

Purtsi küla, Puka vald.

Tel: +372 763 4454; +372 518 6283 КаноэКаноэ tonisle@hot.ee; www.hot.ee/joesuukodumajutus

Mõnus privaatne puhkepaik perele või väiksemale seltsКаноэ konnale Purtsi jõe kaldal. Majutus 6-le inimesele, köögi, kaminasali ja sauna kasutamise võimalus, telkimine.

Paadi, vesijalgratta ja parvesauna rent jpm.

Vällamäe Talu Puhkemaja Каноэ Vällamäe talu, Simula küla, Haanja vald.

Tel: +372 522 6778 vallamaetalu@gmail.com

Puhkemaja on mõnusaks ja rahulikuks perepuhkuseks kaunis looduskeskkonnas. Sind ootab ees palkmajake ilusa vaatega järve kaldal. Magamiskohtade arv 4, võimalus ka telkida. Saun, laste mänguväljak, lõkkeplats, lemmikloomad lubatud.

Каноэ

Kristiine Keskus Endla 45, Tallinn

Каноэ

Solaris Keskus Каноэ Estonia pst. 9, Tallinn Каноэ

Suvekuudel: Kaubamajakas (Papiniidu 8/10, Pärnu) ja Port Artur2 (Lai 11, Pärnu) ning Põhjakeskuses (Haljala tee 4, Rakvere)

Reisiteatmiku ettenäitamisel -10%!

201

Valgamaa

WiFi

majutus

Bernhard SPA Hotell

WiFi WiFi

Sokka Puhkekeskus

WiFi

WiFi WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ Kolga tee 22a, Otepää linn.

GPS: 58°2’38”N 26°28’44”E Tel: +372 766 9600 hotell@bernhard.ee; www.bernhard.ee

Vidrike küla, Otepää vald.

GPS: 57° 58' 51" N, 26° 30' 4" E Tel: +372 5305 5666 urvel@sokka.ee; www.sokka.ee

Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi WiFi

Hotell asub Otepää aedlinnas. Pühajärve rand on ho- Maalilises maakohas Lõuna-Eestis, vaid üheksa kiloКаноэ WiFi meetri kaugusel Otepää südamest, Tehvandi staadionist tellist vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 32 tuba, neist 8 peretuba ning 2 sviiti. Lisaks on mööda Valga maanteed asub suurepäraseid puhkamisWiFi Каноэ hotelli klientide päralt restoran, lobby-baar,Каноэ suvekuudel Каноэ võimalusi pakkuv Sokka Puhkekeskus. terrass ja grillinurk, SPA Veeilm ning tervisekeskus. Las- Meil saate välja puhata töönädala pingetest, veeta aktiivWiFi tele mängutuba ja kiiged õues. WiFi. se ja täisväärtusliku puhkuse. Sokka Puhkekeskus Каноэ sobib ideaalselt konverentside, seminaride, koolituste korralWiFi damiseks. Sokka Puhkeküla on imehea koht suuremate Hotell Metsis suve- või talvepäevade (kuni 1500 inimest), laagrite, pulWiFi WiFi WiFi WiFi Каноэ made, sünnipäevade ja teiste ürituste korraldamiseks.

WiFi Каноэ

Annimatsi Kämping

WiFi

Каноэ Annimatsi, Otepää vald.

КаноэКаноэ

WiFi

Tel: +372 511 0317 annimatsi.camp@mail.ee, www.annimatsi.ee

Lihtne ja soodne majutus tubades, kämpingumajades.

Telgiplatsid, spordiväljakud, baar, piljard, saun järve ääres, tünnisaun, kümblustünn. Каноэ

Каноэ Kuperjanovi 63, Valga linn.

GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Каноэ Каноэ Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110 info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

WiFi

toitlustus

Каноэ

Каноэ Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga Каноэ linna südames 18-ne mugavalt sisustatud numbritoaga.

Hotellis on restoran 40-le külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmapidusid, bankette, juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20-kohaline terass.

WiFi.

202

Каноэ

Каноэ

Restoran Lilli

Kuperjanovi 6, Valga linn.

Tel: +372 766 3509; +372 515 9561 restoran@lilli.ee; www.lilli.ee

Каноэ

Hoone II korrusel asub 20 istekohaga restoran, esimesel korrusel 30-kohaline kohvik. Suvehooajal on avatud 60-kohaline terass.

Sangaste Loss saavutatud omapärane akustiline efekt – ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas.

Sangaste lossi viimane härra Friedrich Georg Magnus von Berg oli laia haardega teadlane ja praktik, kes tegeles sordiaretuse, kartuli- ja söödajuurviljakasvatuse, maaparanduse, metsanduse, kalakasvatuse jt põllumajandussuundadega. Krahvi elutööks oli „Sangaste“ rukkisordi aretamine.

Lossiküla küla, Sangaste vald, Valgamaa.

GPS: 57°54’6”N 26°16’49”E Tel: +372 767 9300 info@sangasteloss.ee; www.sangasteloss.ee

Lossi taga asub Eesti kõige liigirikkam park, mille rajas krahv ise, et katsetada erinevate liikide vastupidavust Eesti kliimas.

Sangaste loss on Eesti tuntumaid ja omanäolisemaid mõisahooneid, mida on tihti Windsori lossiga võrreldud. “Tudorlik” historitsistlik loss on projekteeritud Otto Pius Hippiuse poolt, kes oli ka Tallinna Kaarli kiriku autor. Lossi kaunimad ruumid on kaheksanurkne ballisaal, mauristiilis Hispaania saal ja inglise stiilis Jahisaal.

Kokku oli lossis ehitamise ajal 99 tuba, ainult keisrilossis võis neid olla 100 või enam. Lossi peasissekäiku katva kaarsambail varikoja ehitamisel on

Tänapäeval on Sangaste lossis hotell ja konverentsikeskus ning loss on populaarne pulmade ja suurte pidude korraldamise koht.

Võrumaa kaart

Uhtjärve Ürgoru Nõiariik 204

Uue-Antsla küla, Urvaste vald.

GPS: 57° 53’ 23” N, 26° 35’ 4” E Tel: +372 533 32253 info@noiariik.ee; www.noiariik.ee

Võrumaa

vaatamisväärsused Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881 1. Suure Munamäe vaatetornist avaneb erakordne vaade Eesti loodusele. 29,1 meetri kõrgune torn ehitati 1939. aastal. 2005. aasta remondi ajal sai torn endale ka lifti. Torni tipust, 347 meetri kõrguselt avaneb 50 kilomeetri kaugusele ulatuv panoraamvaade. Avatud: 01.04-31.08 E-P 10-20, Tel: +372 787 8847, www.suurmunamagi.ee.

2. Rõuge Suurjärv on tekkinud jääaja lõpus jääsulamisvee uuristava tegevuse tagajärjel. See on Eesti kõige sügavam järv (38 m). Järves on palju allikaid, mistõttu ujumine on seal keelatud.

3. Hinni kanjon on järsuveeruline org, mille sügavus on 15–20 meetrit ja pikkus 300 meetrit. Oru põhjas voolab Enni oja, mis on sillutanud endale paekivisse sügava sängi. Kanjoni järskudel nõlvadel võib 200 meetri ulatuses näha liivakivipaljandit, mis moodustab 5–6 meetrit kõrge püstseina. Liivakivi värvus varieerub valgest mitut tooni kollaseni. See on Eestis ainus niisugune kanjon.

4. Lasva veetorni galerii on omanäoline objekt, millel on huvitavad detailid: helisev klavertrepp, tünngalerii, valguskaev ja vaateplatvorm. Tel: +372 5193 6948, veetorn.lasva.ee.

5. Vastseliina piiskopilinnus ehitati 1342. aastal ja see oli üks Eesti territooriumi kõige raskemini vallutatavaid piiriäärseid kindlustusi. Põhjasõja tulemusel kaotas linnus oma endise tähtsuse. Tänaseni on säilinud põhja-, kagu- ja kirdetorn ning sillapea lõunamüür.

Huvilised võivad ronida 500 aastat tagasi ehitatud suurtükitorni, mille laskeavadest avanevad suurepärased vaated Haanjamaa küngastele ja Pihkva poole.

Tel: +372 509 6301 www.vastseliina.ee/linnus/.

6. Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes. See on Eesti jämedaim puu: tema ümbermõõt on 8 meetrit.

Tamm on 800 aasta vanune.

7. Vana-Antsla mõisa on esimest korda mainitud juba 1405. aastal. Mõisa lähistele on rajatud liigirikas 12-hektariline tiikidega park. Mõisa ümber kasvavad iidsed tammed, millega on seotud hulgaliselt legende: räägitakse, et nende puude all olevat ööbinud kuningad.

8. Obinitsa setu muuseumis saab tutvuda esimese Eesti Vabariigi aegse (1920–1940) Obinitsa setu pere elu ja kommetega. Muuseumi tubade sisustus koosneb ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Muuseumis on ainulaadne setu naiste käsitööesemete kogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid ja rahvarõivad.

Tel: +372 785 4190, www.obinitsamuuseum.ee.

205

Puhkusepakett

al.

39€

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

Võrumaa

üldine informatsioon Pealinn: Võru Linnad: Võru, Antsla Pindala: 2305 km² Rahvaarv: 34 698 Võrumaa on kõige lõunapoolsem maakond ning tal on ainsana Eestis ühine piir kahe välisriigiga: lõunas Lätiga ja idas Venemaaga. See maakond rõõmustab kohalikke elanikke ja külalisi oma künkliku kuppelmaastiku, põlismetsade ning imekaunite järvedega. Just Võrumaalt saavad alguse paljud jõed, mis viivad oma vee Peipsi ja Pihkva järve, Riia lahte ning Võrtsjärve. Piusa jõgi on Eesti suurima langusega jõgi (2,24 m/km). Läbi Võru maakonna voolab ka Eesti pikim jõgi Võhandu (162 km). Kaunid jõed meelitavad siia igal aastal sadu süstasõitjaid ja kalamehi, arvukates järvedes saab ujuda ning paadiga sõita. Kogu Haanja kõrgustik asub Võrumaal. Siinseist mägedest üheksateistkümne kõrgus ulatub enam kui 280 meetrit üle merepinna. Nende hulgas on ka Eesti kõrgeim mägi Suur Munamägi, mille kõrgus on 317 meetrit üle merepinna.

Võrumaa pakub turistidele ääretult palju elamusi: omanäolised rahvakultuuri tavad, mitmekesine ja puutumatu loodus, kodusena mõjuvad asulad ja külad ning

ainulaadne Võru murre. Võrumaal võid kuulda ka Setu murrakut. Vaevalt saad kusagil mujal nii hea ettekujutuse setude elust, nende traditsioonidest, keerukast minevikust ja olevikust kui Obinitsas, kus asub setude rahvamuuseum.

Võrus käi kindlasti ära eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausamba juures ja temanimelises pargis Tamula järve kaldal ning kõnni Eesti pikimal rippsillal (kogupikkus 180 m), mis ühendab Võru linna Roosisaare poolsaarega, kus inimesed on elanud juba 5000 aastat. Läbi tasub astuda ka Kreutzwaldi memoriaalmuuseumist – majast, kus kirjanik elas oma perega aastatel 1833–1877, mil ta töötas Võru linnaarstina. Puhata ja lõõgastuda võid Kubija loodusspaahotellis, kus on avatud uus vee- ja saunakeskus.

Siin töötab ka unekliinik, kust saavad abi unehäiretega kliendid.

Võrumaal saab aktiivselt puhata aasta ringi. Siin on arvukalt matkaradasid, järvekaldail on telkimis-, ujumisja kalapüügikohad. Talvel võib külaline nautida lumiseid suusaradu, siin korraldatakse ka mootorsaanimatku ja hobusaanisõite. Mugavad turismitalud hoiavad Sind igal aastaajal vabana mis tahes olmemuredest.

Rõuge Suurjärv

Huvitavaid fakte

 V õrumaal asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m).  V õrumaa lõunaosas paikneb Baltimaade üks kõrgemaid punkte Suur Munamägi, mille kõrgus on 317 meetrit üle merepinna.

 V õrumaal kõneldakse oma erilist murret, mida tänapäeval räägib umbes 70 000 kohalikku elanikku.

 V õrumaal asub Eesti sügavaim ürgorg, mida nimetatakse Kütioruks: selle pikkus on 4,7 kilomeetrit ja laius 250–600 meetrit.

207

Vana-Võromaa Karilatsi küla

Võru Instituut

Põlva

Tartu 48, Võru linn.

Tel: +372 782 8750 wi@wi.ee; www.wi.ee

Kuutsi küla

Võru

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Vana-Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus.

Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn.

GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Mõniste Muuseum

Võrumaa Muuseum

Kuutsi küla, Mõniste vald, Võrumaa.

GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee; www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17 okt-apr E-R 10-14

Katariina allee 11, Võru linn.

GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee; www.vorumuuseum.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Vanim vabaõhumuuseum Eestis

5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Põlva Talurahvamuuseum Kohtumõistmisest kodukoldeni.

Karilatsi küla, Kõlleste vald, Põlvamaa.

GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

Võrumaa Suure Munamäe Vaatetorn Trolla küla, Haanja vald.

GPS: 57°42’50’’N 27°3’26’’E Tel: +372 787 8847; +372 514 4675 www.suurmunamagi.ee

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele.

Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit.

2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift.

Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus.

01.11-31.03 L-P 12-15 01.04-31.08 E-P 10-20 01.09-31.10 E-P 10-17

Huvitav teada:

 Torni tipus oled sa 346,7 meetri kõrgusel üle merepinna.

Pokumaa Urvaste küla, Urvaste vald.

GPS: 57° 56' 31" N, 26° 35' 9" E Tel: +372 5342 5054 info@pokumaa.ee www.pokumaa.ee

Pokumaa on loodud selleks, et siin oleks meie külalistel hea olla! Tutvuda saab pokude avastaja ja ülesjoonistaja Edgar Valteri maalide ja raamatutega, saab käia matkamängurajal, teha tutvust taimedega, saab kuulata häid kontserte Hauka talukohas, saab einestada pokude sõbra Puuko kodus Padasoomäe talus ja muidugi saab koos toredate juhendajatega meisterdada päris oma poku.

Tule Pokumaale koos pere ja sõpradega!

Teeme ja oleme Koos!

Avatud: alates 28. aprillist K-P kell 11-19 1. juulist 31. augustini T-P kell 11-19 septembris avatud K-P kell 11-18

209

Võrumaa

WiFi

WiFi

majutus

Ränduri Külalistemaja Pubi

Tamme Puhkemaja

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ Jüri 36, Võru linn.

GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E Tel: +372 786 8050 viktor@randur.ee; www.randur.ee

Каноэ

WiFi

Vadsa küla, Rõuge vald.

GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E Каноэ Tel: +372 786 0835; +372 506 4465 tampuhkemaja@hot.ee; www.hot.ee/tampuhkemaja

WiFi

Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnas ning on mõnus Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkeja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kompleks asub Haanja looduspargi metsade, järvede jaWiFi künКаноэ gaste vahel. Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie Каноэ kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on värskelt renoveeritud 2012 – 2013. käsutuses on mistahes ürituse tarvis Peotares kaminasaal aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. 25le, peosaal 50le ja suvel lahtine Grillmaja kuni 75 inimeHinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommiku- Каноэ sele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane WiFi söögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni.

Saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meist vaid 2 km kaugusel. Võimalus kasutada kööki või toitlustaWiFi mine ettetellimisel.

Tamula Hotell

WiFi WiFi

WiFi

Pullijärve Puhkeküla

КаноэWiFi

WiFi Каноэ

Каноэ Vee 4, Võru linn.

GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E Tel: +372 783 0430 hotell@tamula.ee; www.tamula.ee

WiFi

Каноэ Каноэ Misso alevik, Misso vald.

GPS: 57° 35’ 56” N, 27° 13’ 11” E Tel: +372 529 9828 Каноэ info@pullijarve.eu; www.pullijarve.eu WiFi

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast on avatud heatasemeline hotell. Suured õhuküllased toad, maalilise vaatega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 WiFi külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun.

210

Каноэ Каноэ

Kauni Pullijärve kaldale rajatud Pullijärve puhkeküla avati Каноэ kõigile loodust ja tervisesporti hindavatele külastajatele.

Pullijärv, matkarajad ja muud aktiivse tegevuse rajatised võimaldavad teil nautida puhkust eestimaaWiFi kagupoolseimas nurgas. Kel soovi privaatselt puhkust veeta, saab seda WiFi WiFi teha kõrvalasuva Hino järve kaldal Kimalase metsamajas.

Pakume ka limusiini rentimise võimalust. Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

Pakettreisi ostmise ABC REISIOTSUS TASUB TEHA LÄBIMÕELDULT. Esiteks mõtle läbi, mida enda puhkuselt ootad. On oluline vahe, kas reisid koos perega, sõpradega või üksinda. Sellest lähtuvalt vali endale sobivaim reisitegevus, -pakett, -sihtkoht. Lisainfot saad reisifoorumitest, samuti uuri sõprade-tuttavate kogemusi.

MIS ON PAKETTREIS? Pakettreis on reis, mis kestab vähemalt ööpäeva ja koosneb vähemalt kahest reisikorraldajalt ühtse hinna eest ostetud teenusest, nagu näiteks transport, majutus, konverentsiteenus, ekskursioonid. Pakettreis on turismiseaduse järgi ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui ööpäeva jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.

SAA ÜLEVAADE HINDADEST. Kui sihtkoht selge, külasta võimalikult paljude reisifirmade kodulehekülgi, et saada ülevaade pakutavatest hindadest.

Selgita välja, kas reisipakkumises toodud hind on lõpphind ehk kas kõik lisatasud ja -maksud on hinna sees.

KONTROLLI PÕHJALIKULT REISIFIRMA TAUSTA. Reisifirma valimisel kontrolli ettevõtte registreeringu ja tagatise olemasolu majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee/. Kindlasti vaata, ega ettevõte pole lisatud tarbijakaitseameti veebilehel musta nimekirja. Lisaks tasub reisifirma tausta kohta uurida internetifoorumitest.

TUTVU ÜLDISTE REISITINGIMUSTEGA, LOE LÄBI REISITEENUSE OSTMISEKS SÕLMITAV LEPING. Reisimüüjalt pead saama dokumendi, kus on kirjas reisikorraldaja ja tema kohaliku esindaja kontaktandmed, reisi lõpphind ja ajakava, info transpordi, majutuse, toitlustuse ja meelelahutuste kohta ning reisist taganemise tingimused.

Eriti suurt tähelepanu pööra majutustingimustele juhul, kui reisid lastega. Ka pesemisvõimalused ja tualeti asukoht on siis väga olulised.

PROBLEEMID PUHKUSEL EI HÜÜA TULLES. Tunne huvi, mis juhtub siis, kui reisi ajal tekivad probleemid ja kuidas neid sellisel juhul lahendada. Üldiselt proovi pretensioonid lahendada kohapeal.

Kui majutus või teenuse tingimused ei vasta lubatule, siis tuleb reageerida kohe, teavitades sellest teenusepakkujat. Hea oleks teha fotosid, mida hilisema võimaliku vaidluse korral tõestusmaterjalina esitleda.

Kui teenusepakkujaga kokkuleppele ei saa, siis võid pöörduda tarbijakaitseametisse, kirjutades avalduse ning lisades juurde ka selle avalduse, millega pöördusid teenusepakkuja poole, ja tema vastuse.

TEHING PEAB OLEMA KIRJALIKULT TÕENDATAV. Makse, kindlasti ka ettemaksu kohta pead saama makset tõendava dokumendi ehk siis arve või tšeki. Kõik dokumendid hoia alles reisi lõpuni. Need aitavad hilisemate pretensioonide lahendamisel.

Kui Sul on tarbija õigustega seotud küsimusi või soovid nõu, kuidas käituda, kui ostetud toode või teenus on osutunud ebakvaliteetseks, siis saada oma kiri info@tarbijakaitseamet.ee või helista julgelt tööpäeviti kella 8–16.30 tarbijakaitseameti nõuandetelefonile 1330 või 6 201 707.

Rohkem reisiteemalist infot leiad tarbijakaitseameti kodulehel reisimise rubriigist www.tarbijakaitseamet.ee/reisimine.

211

Puhka ohutult!

Politsei- ja Piirivalveamet tuletab meelde

Politsei hädaabinumber on 110. Info ja nõuannete saamiseks helistage meie kliendiinfo numbril +372 612 3000.

Pääste, kiirabi ja tuletõrje hädaabinumber on 112. Liiklusohtlikust käitumisest saab kogu Eestis teatada liiklusliinile numbril 14 900.

Suur hulk suvistest õnnetustest on seotud alkoholiga, mis paneb inimesed tihtipeale oma võimeid üle hindama, muudab nad konfliktsemaks ning moonutab reaalsustaju.

Abi on sellest, kui igas seltskonnas on üks või mitu kainet inimest, kes kaaslastel silma peal hoiavad. Need selged grupijuhid jälgivad, et keegi kuhugi maha ei jääks ega vee, tule, maastiku või teiste inimestega rammu katsuma ei hakkaks ning samad inimesed saavad lõpuks väsinud sõbrad ka koju viia. Igal juhul tuleb vältida kombinatsioone ujumisest ja alkoholist ning vägijookidest ja autoroolist.

Suviste raskete liiklusõnnetuste üks ühine nimetaja on liigsuur kiirus. Tegelikult ei ole Eestis vahemaid, mille läbimisel kiiruseületamine olulist võitu annaks. Mõistlik on varuda ühest punktist teise liikumiseks piisavalt aega, et ei tekkiks sundmõtet teetööde või muude ootamatuste tõttu kaoatatud aja kihutamisega tasa tegemisest.

Igal aastal eksib Eestis metsa või maastikule ca poolsada inimest. Hommikul ärgates ei usu keegi neist, et see võiks juhtuda just nendega. Seetõttu soovitame enne marjule, seenele või rabamatkale minekut veidi ka halvimaks valmistuda. Öelge lähedasele või tuttavale, kuhu suundute ning mis kell eeldatavalt tagasi jõuate. Võtke kaasa laetud akuga mobiiltelefon, riietuge ilmastikule sobivalt ning ka väike võileib või šokolaad ei tee paha. Metsas liikudes jälgige maamärke, millest orienteerumisel võiks abi olla – rabad, soised alad, tihnikud, lagendikud, riigimetsas postid kvartalinumbritega jne. Nende järgi oskate oma asukohta paremini määrata.

Ranna-aladest on rõõmu siis, kui need on heas korras. Selleks tuleb igal rannakülastajal jälgida parkimis- ja heakorra nõudeid. Üldjuhul on rannaliivale sõitmine keelatud ning parklad selgelt tähistatud. Ka prügi ja taara jaoks on kindlad kohad. Nagu igal pool mujalgi, tuleks ka rannas oma isiklikel asjadel silma peal hoida ning pigem jätta väärtuslikum vara koju. Samuti võiks silmad lahti hoida teiste

rannaliste suhtes. Kui märkate kahtlast liikumist naaberplatsil koha sisse võtnute asjade kallal, siis võib julgelt sellest märku anda kas asjade omanikule, rannavalvele või kahtlasele tegelesele endale.

Looduskaunid või muud huvitavad kohad peidavad ennast tihti seal, kuhu autoga ei pääse. Paljude külastajatega kohtade kurb kaasnähtus on see, et parklatesse jäetud autode, õigemini autodesse jäetud asjade vastu tunnevad huvi vargad. Ka tühi kott võib kaasa tuua autoklaasi lõhkumise.

Seetõttu on mõistlik sõidukisse nähtavale kohale vargale huvipakkuvaid esemeid mitte jätta. Seejuures iPadid, kotid jms võiks silma alt ära pakkida juba eelmises peatuskohas, mitte varga silma all.

Puhkusele minnes on mõistlik läbi mõelda ka see, kuidas kodust lahkuda nii, et naastes oleks kõik endises korras.

Kindlasti sulgege kõik aknad ja uksed. Võimalusel ärge jätke näiteks sülearvutit vms vargale aknast nähtavale kohale.

Samuti tuleks aiast garaaži tõsta laste mänguasjad, jalgrattad, aiatöömasinad jms. Kui teil käib ajaleht, leppige naabri või tuttavaga kokku lehe postkastist ära võtmine. Samal käigul olles saab tuttav ka puhkaja kodule pilgu peale visata, et kõik oleks kõige paremas korras.

Turvalist suvepuhkust!

www.politsei.ee

213

VEDU TÕSTE PUKSIIR CAR TOWING +372 56 930 400

Lastenurk

MÕISTA, MÕISTA, MIS SEE ON?

1. Jänese lemmiktoit 2. Okaspuu 3. Metsa kõige kõvem toksija 4. Piilub talvel akna taga 5. Määrib suu siniseks 6. Madu 7. Veekogu, kus on mõnus suvel ujuda 8. Teeb maitsvaid pannkooke 9. Koduloom 10. Veetaimed 11. Siristab rohu sees 12. Täpiline sügisand Ristsõna lahendus saada SMS`ga numbrile 13011.

Kõikide sõnumisaatjate vahel loosime 01. septembril 2013 välja: - 5 pääset Nõmme Seiklusparki - 3 aastast perepääset Eesti Vabaõhumuuseumisse - mõnusa perepuhkuse Rakveres AQVA Hotel & SPA`s.

Loosis osalevad sõnumid, mis on saabunud hiljemalt 30. august 2013.

Jälgi loosimistulemusi Puhkus Eestis Facebook’i lehelt ja www.puhkuseestis.ee PUHKUS EESTIS SOOVIB HEAD LOOSIÕNNE!

216

Rohkem infot kampaania kohta leiad www.puhkuseestis.ee info@puhkuseestis.ee Sõnumi hind 0,64€ Klienditugi: +372 683 5145 SMS-ühendus: fortumo.ee

Lastenurk

MÕISTA, MÕISTA, MIS SEE ON? Tüdruk toas, juuksed väljas?

Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest?

Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets? Ümber ilma ulatub, ümber pea ei ulatu?

Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?

Kanda jõuad, lugeda ei jõua?

Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?

Kõigile teeb riided, aga ise alasti?

Ise klaasist, inimese nägu peal?

Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits?

Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?

Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?

Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera?

Tiivad on, nokka pole; küüned on, jalgu pole?

Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all? Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus?

Ora ees, käärid taga, kerakene keskel?

Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostab meie maal? Õues mäena, toas veena?

1. porgand 2. lukk 3. inimene 4. silmad

5. hambad ja keel 6. juuksed 7. uni 8. nõel

9. peegel 10. lehm 11. koer 12. kass

Vastused

13. siil 14. nahkhiir 15. sipelgapesa 16. karu

17. hunt 18. pääsuke 19. äike 20. lumi

KOOGEL MOOGEL - KOHVIK TEATRIS Arvatavasti kõige lastesõbralikum kohvik Tallinnas!

Avatud E-R 12-20 L-P 10-16

Tehtud suure armastusega sinule ja sinu perele.

Igasse rooga kuhjaga hoolsust, tervislikkust ja pisut mängulisust.

Toom-Kooli 13, Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumaja Toompeal

Puhkus Eestis reisiteatmiku ettenäitamisel lastele tasuta jäätisekokteil!

217

Armastav kodu igale lapsele Armastav kodu igale lapsele

Tuleelab kirjuta150 meilelast. oma aita elab 150 SOSTule lastekülas last.lastekülas SOS emast ja võida GOSPA SinaTule saad aidata. nagu kirjuta meile Ka omaSina saad aidata. st. Kalapsi emast ja võida GOSPA 900 Mart.

6690 5€ emadepäeva pakett.

900 10 € 6690 € 900 6680facebook.com/SOSlastekyla 900 6670 25 € 6680 € 900 facebook.com/SOSlastekyla 900 6670 € www.sos-lastekyla.ee www.sos-lastekyla.ee

emadepäeva pakett.

5€ 10 € www.sos-lastekyla.ee 25 € facebook.com/SOSlastekyla

Armastav kodu igale lapsele

SOS lastekülad: Kõik ei saa olla meie lastele emad, aga igaüks saab aidata meie lapsi ja emasid!

SOS lastekülade programm sai alguse 1949. aastal, mil Austrias asutati Hermann Gmeineri eestvedamisel esimene SOS kodu orvuks jäänud ja kodututele lastele.

Tänasel päeval tegutsevad juba sajad SOS lastekülad enam kui 130 riigis. Eestis avati esimene SOS lasteküla 1994. aastal Keilas, lisandunud on lastekülad Põltsamaal ja Narva-Jõesuus.

SOS lastekülad on rajatud 4-le põhimõttele: SOS-emad ja -isad kasvatavad lapsi nagu päris vanemad. Nad on laste juures nii päeval kui öösel, nii muredes kui rõõmudes ja teevad oma tööd teadmisega, et laste tulevik on usaldatud nende hoolde pikkadeks aastateks. See on vastutusrikas ülesanne – luua ja hoida lapse normaalseks arenguks vajalik turvatunde ja armastuse õhkkond. Õed-vennad elavad lastekülas koos. SOS Lasteküla teeb kõik endast sõltuva, et ühest perest pärit lapsed – ükskõik kui

suur see ka ei oleks – saaksid kasvada koos.

Igal lapsel on oma kodu, kus ta elab koos SOS-ema ja õdede-vendadega. See on koht, kus laps tunneb end turvaliselt ning kuhu ta võib alati külla tulla ka täiskasvanuna.

Küla loob SOS-peredele turvalise keskkonna, kus teineteist toetatakse ja aidatakse. Igas külas on olemas psühholoogid, sotsiaaltöötajad, et pered saaksid igakülgset tuge laste kasvatamisel. Lapsed õpivad kohalikes koolides, osalevad treeningutel, käivad ringides ja veedavad suvevaheaegu nagu tavalised lapsed.

Keila, Põltsamaa ja Narva-Jõesuu SOS lastekülad on koduks 150le vanemliku hooleta lapsele. Iga pere südameks on SOS-ema, kelle hoole all on kuni 6 erinevas vanuses last, mõned ka erivajadustega. Kõigil neil lastel on väga keeruline minevik. Ema tuleb meile tööle teadmisega, et ta kasvatab üles põlvkonna jagu lapsi, vähemalt 15 aastat.

Mardi lugu

Tule kirjuta meile oma SOS ema Helgi: „Mart tuli meie perre kaks aastat tagasi. Ta oli siis 3aastane ja tal oli meeletu läheduse vajadus.

Ta kartis üksi olemist ja pimedust ning nägi iga nurga taga emast ja võida GOSPA tonte. Istusin õhtuti ta voodi ääres ja laulsin, see rahustas teda. Nüüd, paar aastat hilemadepäeva jem, suudab ta juba pakett. terve öö rahulikult magada, aga tuli peab ikkagi põlema. Vahel öösel ärkan tema nohina peale, sest ta on mulle kaissu pugenud.“ facebook.com/SOSlastekyla Enamusel meist on ema väga lähedal, südames, mõnel aga… päris kaugel. Mõnikord harva käib ema külas, kuid sageli unustab ta lapsele antud lubaduse. Kuigi meil ei ole võimalust anda neile lastele tagasi päris ema, saame me neid lapsi siiski aidata.

www.sos-lastekyla.ee

219

Intervjuu

Carmen Pritson Tamme rändab suviti lapsepõlveradadel Sul on Kanal 2es oma saade. Millega veel tegeled?

Hetkel tegelen tõesti saatesarjaga "Sa ei ole üksi“. See on minu jaoks uus ja huvitav projekt, mis röövib veel mõneks ajaks kogu mu vaba aja. Juunis kavatsen puhata ja seda tõesti Eestimaal.

On sul siin mingi kindel koht, oma suvekodu, kus puhata?

Minu suved on juba mõnda aega olnud üsna kaootilised, kuna viie aasta jooksul olen kaks suve ringi kõndinud suure kõhuga ning päikest mitte eriti nautinud. Sellel aastal üritan puhkust ka tõesti planeerida ja sellest rohkem naudingut tunda. Kuna minu vanemad elavad looduslikult kaunis kohas Kuremaal, siis planeerin suure osa oma suvest ka seal viibida. Kuremaa puhas järv ja Metsküla terviserajad on paljude jaoks igasuvised magnetid. Nii ka minule.

Mis on sinu suvised rituaalid? Üldjuhul üritan ma igal suvel vähemalt korra ära käia Peipsi järve ühes ilusamas laulvate liivadega Kauksi rannas. Sõit piki Jõhvi-Tartu maanteed on justkui eraldi "road trip", mis peaaegu iga kord kulmineerub kohalku kala ja kurgi mekkimisega. Koht, kuhu igal suvel tahan jõuda on ka Otepää. Minu mõlemad vanemad on sealt pärit ning seetõttu on sõidud sinna alati nostalgiahõngulised ja meenutusterohked. Vahva on teinekord kõrvalt jälgida,

220

Intervjuu

kuidas ühed ja needsamad tänavanurgad ja teenõlvakud erinevatel aastatel erinevaid emotsioone tekitavad. Ikka ja jälle tuleb mõne maja juures mõni huvitav seik meelde ja kui pisut pikemalt peatuda, astubki majast välja peremees ning juttu jätkub kauemaks. Rännak lapsepõlvemaale on ju alati justkui rännak Peeter Paani maale – koht jääb väiksemaks aga tunded ja mälestused muutuvad suuremaks. Minu emal on Otepääga seoses väga palju ilusaid mälestusi ja läbi tema lugude on saanud sellest kohast ka minu jaoks koht, kuhu tahaksin alati tagasi minna.

Kas sul on mingeid hobisid või põnevaid tegevusi, mida puhkuse ajal harrastad?

Kui rääkida minu suvistest tegevustest, siis nii nagu paljud teised eestlased püüan minagi end sellel ajal

rohkem liigutada ja ka rohkem ringi sõita. Suvi ongi selle poolest mõnus aastaaeg, et inimestel on rohkem võimalusi uuteks ja huvitavateks avastusteks ja väljakutseteks. Minu selle hooaja uueks avastuseks on tennis. Hakkasin kevadel koos abikaasaga trennis käima ja arvan, et see on suurepärane võimalus puhkusel midagi koos partneriga teha. Metsaradadel käimine on ka tore, aga kui lisada spordile ka pisike võistlusmoment on asjal rohkem vürtsi.

On sul Eestimaal mõni lemmikkoht?

Seoses oma elukutsega olen sattunud väga paljudesse Eestimaa erinevatesse paikadesse ja kui ma peaksin mõne koha eraldi välja tooma, siis see oleks Võrumaa.

Ma armastan Võrumaa inimesi ja Võrumaa loodust.

Margit Trubetsky

221

KARJAA

24˚00'

23˚00'

EESTI H A LD U S J A O T U S

S O O M E

1:1 400 000 10

0

10

20

HANKO

30

40

50 km

Hanko ps

MAAKONNAD

Prangli

IDAVIRUMAA

LÄÄNEVIRUMAA

Muraste

VILJANDIMAA

SAAREMAA

Haabneeme Viimsi

TALLINN

59˚30'

JÕGEVAMAA

KEILA

.

Osmussaar

Nõva

Harju-Risti

Lehola

Dirhami

Saue

Laitse

Sutlepa

I R

Männamaa Käina

HAAPSALU Rohuküla

.

E M

Kihelkonna

Sauvere

Papisaare

Kihelkonna

E

Lümanda

N

Lümanda

Kõmsi

v

.

Tornimäe Kõrkvere

Valjala

Muratsi .

Laiküla

L

Tõhela Audru

Kaisma

.

Kihnu

Sauga Sauga

PÄRNU .

P ä r n u Uulu Liu l a h t

Taali

Lemsi

Surju

Surju

Laiksaare

Häädemeeste

Treimani

Ruhnu

HEINASTE

Ruhnu

Ruhnu

.

23˚00'

TALLINN Pealinn

A

L I I V I

L A H T

Omavalitsusüksuse piir Maakonna piir

Dundaga

Riigipiir, kontrolljoon

Roja

Tartu rahu piir Territoriaalmere piir

57˚30'

Maakonna keskus

Haldusjaotus on seisuga 01.04. 2007

VÄIK

STAICELE

SALATSI

22˚00'

VENTSPILS Alev

L

MAZS

SALACGRÎVA

Kolka

Kihnu Valla nimi

Veel

AINAŽI

Kura kurk

Alev-vald

MÕI

Massiaru

Häädemeeste

Ikla

VILJANDI

Saard

Jä

s

Sõ

Kabli

Sääre

Vallasisene linn

KILI NÕM

Tali

.

Linn

Tori

Paikuse

Silla Reiu

Võiste

Mäebe Mõntu

Iide Torgu

Jõesuu

SINDI

Paikuse

Tahkuranna Tahkuranna

Manilaid

V

Tori

Papsaare

Lao Manija

Pärn

Suigu Selja

Are

Tõstamaa Lindi Tõstamaa

Kailuka

Kergu

Kaisma

TOOTSI

Are

Lemmetsa

Pootsi

Lokuta

Kohtru

Audru

Kõima

rve p

58˚00'

JÄRVAKANDI

Jõõpre

Ahaste

Linaküla

Kehtna

Valgu

PÄRNU- Halinga JAAGUPI

Oidrema Lõpe Koonga Koonga Kalli Tõusi LAVASSAARE

Suure-Rootsi

Ke Keht

Purku

Libatse

Kihnu Kaunispe

Konuvere

Vigala Päärdu

Seliste

Abruka

Kasti

Kivi-Vigala

Matsi

Läätsa

Raikküla

Tõnumaa

Salme

Ing

Valtu

Tamme

Vana-Vigala

Kõima

Vaiste

J

Raikküla Teenuse

Üdruma

Mihkli

Varbla Helmküla Varbla

Kõiguste Kõljala Kaisvere Sakla Kaali Aste Turja Kaarma Pihtla Kärla Püha Kärla Pähkla Tahula Pihtla Sandla

Kudjape

Paatsalu

J

Juuru Purila

Kuusiku

Vatla

.

Pöide Valjala Laimjala Laimjala

Hagudi Alu

MÄRJAMAA

LIHULA

Karuse

Hellamaa Hanila Piiri Muhu Kuivastu Virtsu Pädaste

Aula-Vintri

Nasva

Ä

Pöide

Pärsama

Eikla Kaarma

KURESSAARE Lõmala Salme

Tagavere

Leisi Karja

Küdema Mustjala Mustjala

MUHU Liiva

n

Vilsandi

Leisi

Tuudi

äi

Võhma Veere

Ä

Metsküla

Tagaranna

Koguva Vä Orissaare i Orissaare k e

Hanila

äin ur v

.

Kullamaa Rõude

Matsalu laht Matsalu Kirbla Saastna Metsküla Lihula Su

Triigi

Martna

Puise

Hageri

RAPLA

Sipa Orgita Laukna

Kullamaa Liivi

Martna Panga

Nõmmküla

.

Koluvere

Or

Prillimäe

Kohila

Märjamaa

Palivere

Kirna

Heltermaa

I V Ä

Emmaste

Taebla

Nigula

Naba

Kurtna

Varbola Rapla Kodila

Lehetu

Risti

Kernu

Haiba

Turba

Ellamaa Piirsalu Risti

Oru

Ridala Taebla

Paralepa

.

Soela väin

Panga

Linnamäe

.

.

Käina Salinõmme Kassari Jausa I Nurste Orjaku Kassari s R E Emmaste M Harju A N

Sõru

58˚30'

Sviby

urk

Suuremõisa

Mardihansu laht

si k

Pühalepa Hellamaa Nõmba Pühalepa

Pürksi

k

Tubala

Kõrgessaare

Kõpu

Kalana

Palade

ur

Lauka

Noarootsi ps

o Vo

Kõrgessaare

Vormsi Hullo

ri k

Kõpu ps

VORMSI

Saxby

Ha

59˚00'

.

KÄRDLA

Reigi

Kernu

Riisipere Kuijõe

Kiili

Kiisa

Kohatu KOHILA

Riguldi Variku Nõva Noarootsi

Lehtma

SakuKiili

Ääsmäe

Vasalemma

L L Jü

Luige

Saku

Nissi

Tahkuna ps

Assaku

SAUE

Vasalemma Padise

Padise

.

22˚00'

Keila

Vihterpalu

Põõsaspea n

22˚00'

Klooga

Pakri s-d

VÕRUMAA

Rae

Keila- Vääna Laagri Joa Saue

PALDISKI

PÕLVAMAA

.

.

Türisalu Tabasalu Harku Harku Pakri ps Lohusalu

TARTUMAA

VALGAMAA

Tagamõisa ps

Viimsi p Püünsi Pringi Viimsi

JÄRVAMAA

RAPLAMAA

PÄRNUMAA

Nootamaa

Aegna

Naissaar

LÄÄNEMAA

HIIUMAA

M

O

O

S HARJUMAA

25

Porkkala ps

EKENÄS

LIMBAŽI LEMSALU

24˚00'

Lavassaar

Suursaar

25˚00'

26˚00'

27˚00'

28˚00'

Väike - Tütarsaar

L

E

M

A

Vaindloo

H

Kurkula ps

Suur - Tütarsaar

T

Ust-Luga .

Loobu

Vaida

Kurtna

Oru

Prillimäe

eri

ohila

Ingliste

Valtu

u

Kuimetsa

Kolga-Jaani

Saarepeedi Viiratsi

Jämejala

Karula Tänassilma

Laeva

Kärevere

Lähte

Vedu Vasula

Viiratsi

Alatskivi

IlmatsaluTähtvere Oiu Rämsi Ulila Valma Väike-RakkePuhja Tõrvandi

Kolkja

Vara KoosaPeipsiääre

Jamm

.

Tammistu

Kõrveküla

Praaga

Luunja

TARTU

Kavastu Meerapalu

Mäksa

Luunja

Piirissaare Piiri Tooni Piirissaar .

Melliste

aiksaare

Karksi

Kamara

Saarde

Jäärja

ABJAPALUOJA

VÄIKE-SALATSI

Õru

Hummuli

RUHJA

Hummuli Sooru

LE VALKA

Nursi

Antsla

Lüllemäe

Tsooru

Varstu

Laanemetsa Taheva Mõniste

STRENÈI

Hargla

Dikli

VALMIERA

SMILTENE

26˚00'

Värska

Treski Orava

Sänna

Saru

Rõuge

Rõuge

Puiga

Kapera

Võru

Haanja

Vastseliina

Vastseliina

PSKOV

PIHKVA

Meremäe

Vana-Vastseliina Viitka

Irboska

Haanja Varstu

Luutsniku

Krabi

Kuutsi Vastse-Roosa APE Mõniste Naha HOPA

Ruusmäe

Misso Misso

Laura Pededze

Gaujena

VOLMARI

25˚00'

Karula

Kaagjärve Koikküla

Matiši

Mikitamäe

Niitsiku

Sangaste Urvaste Sulbi Saatse Väimela Lasva Orava Osula Kuldre Navi KääpaLasva Värska Piusa Vana-Antsla Urvaste Otsa Sõmerpalu Tagula Sõmerpalu Võmmorski Tsirguliina Obinitsa Loosi Tõlliste Meremäe PETSERI ANTSLA VÕRU Kose Tootsi

VALGA

ALOJA

Parksepa

v

Mikitamäe

Veriora

Vana-Koiola Suurküla Veriora LahedaTsolgo Leevi

k

v

I

RÛJIENA

Keeni

Põlgaste Tilsi

Lüübnitsa

r

T

Õru

Peri

silma

Kanepi

Vidrike Kooraste Kanepi

Sangaste

Ruusa

PÕLVA

ä

Ä

MAZSALACA

TÕRVA

Taagepera Patküla Helme Koorküla

Võõpsu

Himmaste

Krootuse

Otepää Sihva Kääriku

Helme

Ala

Valgjärve Mammaste

OTEPÄÄ Saverna Tännas-

Puka

Seredka

j

L

Puka

Valgjärve

Palupera

Aakre

Pikasilla Põdrala

Linna

Karksi

Veelikse

u

Riidaja

KARKSINUIA

Abja

Nõgiaru Meeri

Võrtsjärv

a

MÕISAKÜLA

Tali

Päri

A

Võnnu Ülenurme Poka Samolva Võnnu VILJANDI Väluste Kaarlijärve SanglaKonguta Reola Kõpu Heimtali Roiu Lääniste u Pärsti Ülenurme Haaslava Mehikoorma Ramsi Paistu Holstre Tõravere Nõo Tatra Vana-Kuuste Meeksi Surju Pnevo Kureküla Annikoru Saarde Loodi Nõo Halliste Ahja Mooste Meeksi Porsa KambjaVastseKanaküla Sultsi Rannu Rasina Surju Paistu Mustla Kuuste Ahja ELVA Kambja Räpina Kivilõppe KILINGIVastseSoe Õisu Tuhalaane Mooste Linte Valguta Kuuste Tarvastu NÕMME Rõngu Maaritsa Halliste P Hellenurme Kärstna Suislepa Lapetukme Tihemetsa Kõlleste i RÄPINA Ristipalo Nõuni Rõngu Põlva h Leevaku Taevaskoja Palupera Kõpu

59˚30'

Spitsõno

Varnja

Tartu

Vorbuse Vahi

Nina

Alatskivi

Äksi

Rannu Puhja

VanaVõidu

Puiatu

Laeva

Lalsi Kolga-Jaani

OUDOVA

KALLASTE

A

Paikuse

Puurmani

GDOV

.

Pataste Vara

Puurmani Tabivere

Kodavere

M

ikuse

.

Lümati

Kääpa Pala Pala

E

SINDI

Kamari

Saarepeedi

Vastemõisa Metsküla

Pikknurme

Tääksi

Suure-Jaani Sürgavere

Tori

Saare

Voore

N

Jõesuu

Põltsamaa

Olustvere

SUUREJAANI

Tori Taali

Reegoldi

Kaansoo

Selja

.

Raja Kasepää Kasepää Omedu

Torma

Tõikvere

Imavere Painküla Pajusi Kalana Siimusti Palamuse Kabala Adavere Kudina Palamuse Lustivere Saduküla Türi Luua Kaarepere Kurgja Kahala Esku Kõo Tabivere PÕLTSAMAA MaarjaVäike-Kamari VÕHMA Koksvere Võisiku Magdaleena Kõo

E

Kaisma

OTSI

JÕGEVA

MUSTVEE

Võtikvere

Vaiatu

Laiuse Kuremaa

Pajusi Kurista

Lohusuu

r v j ä

Vändra

Pärnjõe VÄNDRA Suurejõe Vihtra

Ulvi

Vasknarva

Kauksi Rannapungerja

i

aisma

Laupa

SLANTSÕ Jaama Alajõe Alajõe

s

Eidapere

Jõgeva

Vaimastvere

Pisisaare

Retla

Sadala

Kärde

Päinurme Särevere Oisu Imavere

Avinurme Torma

Kuningaküla

Illuka

Iisaku

Avinurme

Laekvere

Vaivara

Kuremäe Jõuga Iisaku

Tudulinna

Venevere

Käru

Rakke

Vägeva

Koigi

Koigi Türi-Alliku

TÜRI

Käru

Salla

Vao Ervita

Müüsleri Koeru

Paide

Muuga

Rahkla

Rakke

Koeru

Kurtna

p

Lokuta

Kergu

Peetri

Triigi

JAANILINN

Raudi

Oonurme Tudulinna

Paasvere Avanduse VäikeLaekvere Pikevere Maarja Simuna

IVANGOROD

Soldina Auvere

i

Kehtna

ANDI

Karinu JÄRVA- Järva-Jaani JAANI

Mäo

Väätsa Käru

Vao

Kiltsi

SIRGALA

KONNA

Illuka

VäikePungerja

Tudu Roela

Väike-Maarja

AHTME

Mäetaguse

Anguse

Vinni

Jaagupi

JÕHVI VIIVI-

Jõhvi

SOMPA

Pagari Mäetaguse

Maidla

Vaivara

e

küla

Lõõla Tarbja

PAIDE

Rägavere

Sääse

RoosnaAlliku Kareda

Väätsa

Kaiu Vahastu

Keava Kehtna Lelle

urku

Anna

Kaiu

Assamalla ViruTamsalu

KÄVA

KOHTLANÕMME Kiikla

Sonda

Edise

P

üla

e

RoosnaPaide Alliku

Vinni Pajusti

Lasila

TAMSALU

KIVIÕLI PÜSSI

Viru-Kabala

RAKVERE Sonda Savala

Porkuni

Ahula Vajangu

Kaalepi

Sõmeru

NARVA

Sinimäe

KUKRUSE

V

gudi Alu

LA

Järva-Madise

Ardu

Juuru

Ambla Roosna

Aravete

Paunküla Järlepa Habaja Kõue

Juuru Purila

Tapa

Aseri

Uhtna

Sõmeru

Rakvere

Kiku

Moe

Ambla

Albu

Albu

Vardja

Kose

TAPA

Käravete

Arkna

Hulja Lepna

Lehtse

Jäneda

KoseUuemõisa Alavere Ravila Kose

Kiisa

HILA

Anija

Kihlevere

Kadrina

AEGVIIDU

Raasiku

Nabala Rae

Vohnja

Ubja

.

.

59˚00'

Kiili

KUNDA

AaspereHaljala Essu Viru-Nigula

Kuusalu Kadrina

NARVAJÕESUU

KOHTLAAseri Lüganuse Aa JÄRVEToila SILLAMÄE Kohtla Toila Purtse Rannu Voka

Mahu

58˚30'

Lehtmetsa

v a N a r

Letipea ViruNigula

Haljala

Viitna

Kuusalu Loo Kostivere Rae Lagedi Raasiku ssaku Jüri KEHRA Aruküla Luige

akuKiili

h

Kolga

Valkla Kiiu

Jõelähtme

l

a Palmse Võsupere

.

58˚00'

MAARDU

.

.

Karepa

Vihula

u

Kolgaküla

Kaberneeme

Vainupea Eisma

Vihula Sagadi

su

eme Viimsi

Vergi

Võsu

Vihasoo

.

hu

LOKSA

Kolga-Aabla

Lo

Aegna

Viimsi ps üünsi ringi Viimsi Neeme

t

Pärispea ps Juminda ps Viinistu Pärispea Juminda Käsmu ps Suurpea Kasispea Käsmu Leesi

Prangli

27˚00'

ALÛKSNE

©REGIO 2008 Riia 24, Tartu 51010 tel +372 738 7300

224

79

249

233

265

84

72

179

198

126

97

151

108

161

81

91

124

347

353

248

42

170

269

211

25

192

194

224

253

71

73

128

199

300

124

Viljandi

Võru

71

91

87

252

199

212

143

89

226

136

163

47

271

288

295

138

254

Valga

68

81

87

189

164

126

178

48

140

98

103

42

184

292

330

51

258

Tartu

257

161

252

189

48

99

129

237

156

287

93

231

213

135

216

159

101

Tallinn

232

108

199

164

48

148

84

212

203

262

64

192

264

125

184

136

91

Rapla

193

151

212

126

99

148

183

174

58

223

84

167

116

234

315

78

203

Rakvere

199

97

143

178

129

84

193

203

235

257

99

161

299

145

152

171

111

Pärnu

25

126

89

48

237

212

174

203

189

54

151

42

192

340

355

102

314

Põlva

211

198

226

140

156

203

58

235

189

184

140

183

57

313

375

114

256

Kohtla-Järve

65

179

136

98

287

262

223

257

54

184

201

109

282

402

409

150

378

Keila

171

72

163

103

93

64

84

99

151

140

201

145

200

189

248

72

155

Paide

44

84

47

42

231

192

167

161

42

183

109

145

226

306

313

93

300

Otepää

252

265

271

184

213

264

116

299

191

57

282

200

226

348

429

161

314

Narva

344

233

288

292

135

125

234

145

340

313

402

189

306

348

189

262

34

Kärdla

351

249

295

330

216

184

315

152

355

375

409

248

313

429

189

320

155

Kuressaare

119

79

138

51

159

136

78

171

102

114

150

72

93

161

262

320

226

Jõgeva

310

199

254

258

101

91

203

111

314

256

278

155

300

314

34

155

226

Haapsalu

Võru

Viljandi

Valga

Tartu

Tallinn

Rapla

Rakvere

Pärnu

Põlva

Kohtla-Järve

Keila

Paide

Otepää

Narva

Kärdla

Kuressaare

Jõgeva

Haapsalu

Linnadevaheliste kauguste tabel

Puhkus looduses Puhkus looduses www.loodusegakoos.ee

RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki ning arvukalt RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki ning looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel – ligi 2000 k m matkaradu, 23 teabepunkti, arvukalt looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel – ligi 2000 km 18 looduskeskust, 4 loodusmaja, 26 metsaonni, 15 metsamaja, 41 telkimisala.

matkaradu, 21 teabepunkti, 14 looduskeskust, 4 loodusmaja, 27 metsaonni, 18 metsamaja, 57 telkimisala.

VIIMSI VIIMSI

RMK TEABEPUNKT RMK TEABEPUNKT

OANDU OANDU LAHEMAA LAHEMAA

TALLINN TALLINN

AEGVIIDU AEGVIIDU

NÕVA NÕVA

KAUKSI KAUKSI

RISTNARISTNA

SAARE SAARE

MATSALU MATSALU ELISTVERE ELISTVERE MUSTJALA MUSTJALA

AIMLA

VARBLA

EMAJÕEEMAJÕESUURSOO SUURSOO

SOOMAA SOOMAA

VILSANDI VILSANDI MÄNDJALA

KIIDJÄRVE KIIDJÄRVE KABLI KABLI

HARJUMAA 676 7857 HARJUMAA Tallinn Tallinn 676 7857 Aegviidu 604 604 7212 Aegviidu 7212 Viimsi 676 676 7842 Viimsi 7842

Lilli

ILUMETSA

ERASTVERE

HAANJA HAANJA

KARULA KARULA PÄHNI PÄHNI

IDA-VIRUMAA 339 3833 IDA-VIRUMAAKauksi Kauksi 339 3833 LÄÄNE-VIRUMAA Oandu 676 7010 LÄÄNE-VIRUMAA Oandu 676 7010 Lahemaa 329329 5555 Lahemaa 5555 JÕGEVAMAA 507 6608 JÕGEVAMAA SaareSaare 507 6608 Elistvere 676 676 7030 Elistvere 7030 PÕLVAMAA PÕLVAMAA

Kiidjärve 676 7122 Kiidjärve 676 7122 Ilumetsa 676 7830 Erastvere 676 7816

VÕRUMAA VÕRUMAA

PähniPähni 501 9564 501 9564 Karula 782 782 83508350 Karula Haanja 782 782 9090 Haanja 9090

KÜSI KÜSI NÕU! NÕU!

VILJANDIMAA 6765132994 7505 VILJANDIMAAAimlaLilli Soomaa 435435 7164 Soomaa 7164 LÄÄNEMAA 472 4236 LÄÄNEMAA Matsalu Matsalu 472 4236 Nõva 508 6767180 1180 Nõva PÄRNUMAA 505 8242 PÄRNUMAA KabliKabli 505 8242 Varbla 676 7161 SAAREMAA 457 9737 SAAREMAA Mustjala Mustjala 457 9737 Mändjala 676 7762 Vilsandi 454 6880 Vilsandi 454 6880 HIIUMAA Ristna 676 7499 HIIUMAA Ristna 676 7499 TARTUMAA Emajõe-Suursoo 676 7999 TARTUMAA Emajõe-Suursoo 676 7999

LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID: ••Kavanda matkhoolega hoolega Kavanda matk ••Arvesta igaüheõigusega Arvesta igaüheõigusega ••Liigu jätmata Liigu jälgi jälgi jätmata ••Korista prügi Korista prügi

16 INIMENE VAJAB LOODUST, MÕISTLIKKU INIMEST INIMENE VAJAB LOODUST,LOODUS LOODUS MÕISTLIKKU INIMEST

• Pese kuival maal • Pese kuival maal • Tee tuld, tohib • Tee tuld, kuskus tohib • Hoia koer rihmas • Hoia koer rihmas • Vaata, kuhu pargid • Vaata, kuhu pargid

www.rmk.ee www.loodusegakoos.ee

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265

www.puhkuseestis.ee