Puhkus Eestis 2014 by Puhkus Eestis

Maire Aunaste

Luisa Värk Naudib Elvas rahu

Kirbuturgude kuninganna

Teistmoodi maitseelamused kodurestoranidest

Lastega

teemaparke avastama

N õuanded matkajale S uvised sündmused A utoga mööda Еestit seiklema E esti kaardid M ajutus T oitlustus V aatamisväärsused

Alar Sikk

"Eesti on matkaradade rajamiseks väga hea koht!"

LEMMIKLOOMAGA reisile -

mida meeles pidada

Enam kui

500

puhkuseideed

www.puhkuseestis.ee Parimad puhkuseideed Eestis!

 maakondade info  mõisad, hotellid, villad  restoranid ja kohvikud  puhkus kämpingutes ja looduses  ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused  kaardid, asukohtade GPS koordinaadid

Meeldivat puhkust!

Reisimine on mugavam kui kunagi varem. Kas teil on aktiivne eluviis, suundute puhkusele või vajate lihtsalt lisaruumi? Meie laiast katusebokside valikust leiab igaüks endale sobiva.

Katuseboksid Katuseraamid Jalgrattahoidjad Suusahoidjad Veesporditarvete hoidjad Nr.1 müüja ja rentija Eestis! Businessrent OÜ / Suusad.ee Tähe 37, Tallinn, 11619 Harjumaa +372 511 3650; info@suusad.ee; www.suusad.ee

Sisukord

PIKTOGRAMMIDE SELETUS

Hea puhkaja 3 10 soovitust suveks 5 Intervjuu 7-13 Nõuandeid matkajale 11-15 RMK 16-17 Matkaintervjuu 16-17 Autoga mööda rannikut seiklema 19-23 Persoonilugu 24-27 Perepuhkus 28-31 Päevitame ohutult ja valime päikeseprille 32-35 Suvised sündmused 36-45 Suvine köök 46-53 Harjumaa 54-63 Tallinn 64-71 Ida-Virumaa 72-85 Lääne-Virumaa 86-93 Järvamaa 94-101 Raplamaa 102-107 Läänemaa 108-117 Hiiumaa 118-125 Saaremaa 126-137 Pärnumaa 138-159 Viljandimaa 160-165 Jõgevamaa 166-175 Tartumaa 176-187 Содержание Põlvamaa 188-193 важные номера Valgamaa 194-203 От редакторов Административная карта Эстонии Võrumaa 204-211 Об Эстонии Народный отпуск Vajalik informatsioon 212-217 Персона Известные российские деятели в Эстонии Jäädvusta oma mälestused 218-219 Эстония как ностальгический курорт Важно знать! Liiklusõnnetuse blankett 221 Летние события Eesti halduskaart 222-223 Летний гриль СЕВЕРНАЯ ЭСТОНИЯ Linnadevaheline kauguste tabel 224 ХАРЬЮСКИЙ УЕЗД ИДА-ВИРУСКИЙ УЕЗД ЯРВАСКИЙ УЕЗД

ЛЯЭНЕ-ВИРУСКИЙ УЕЗД

Tähtsad numbrid

РАПЛАСКИЙ УЕЗД

KIIRABI, TULETÕRJE 112 AUTOABI 1888 BUSSIINFO 12550

POLITSEI LUKUABI 24H RONGIINFO

ЗАПАДНАЯ ЭСТОНИЯ

УЕЗД 110ХИЙУСКИЙ ЛЯЭНЕСКИЙ УЕЗД ПЯРНУСКИЙ УЕЗД 1556 СААРЕСКИЙ УЕЗД 1447 ЮЖНАЯ ЭСТОНИЯ

ЙЫГЕВАСКИЙ УЕЗД ТАРТУСКИЙ УЕЗД

Majutus majakeses

Majutus kämpingutes Telkimine

Ujumiskoht

Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats Duśś

Ratsutamine

Karavanikohad

WiFi WiFi

Saun

Lemmiklomadega lubatud РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ

Arvestatud invaliididega Питание Размещение в отеле

Размещение в домиках Lastesõbralik

Размещение в кемпингах

Размещение в палатках Kaardimakse Место для плавания Рыбалка

Kanuusõit Каноэ Походные тропы

Площадка для костра Душ

Верховая езда

ВАЛГАСКИЙ УЕЗД Kiisa 8, Tallinn, 11313. Tel:+372 683 5145. info@puhkuseestis.ee www.puhkuseestis.ee ВИЛЬЯНДИСКИЙ УЕЗД ВЫРУСКИЙ УЕЗД

Majutus hotellis

Места для караванов ARSTI NÕUANNE 1220 WiFi INFOTELEFON 1182 Баня 1510 Maanteeinfokeskus Важные номера

ПЫЛЬВАСКИЙ УЕЗД

Kirjastaja: Motivation OÜ / “Puhkus Eestis”

Toitlustus

ПОЛИЦИЯ СКОРАЯ ПОМОЩЬ АВТОПОМОЩЬ ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h ИНФОТЕЛЕФОНЫ ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ

110 112 1888 1556 1182, 1188 1447 12550

Idee autorid: Ariina Süvirand; Rainer Süvirand Издательство и продажа рекламы «Отдых в Эстонии 2012». Издатель OOO Motivation, Kiisa 8, Тallinn, 11313. Toimetajad: Dorris Tiitre; Margit Trubetsky; Marko Kaldur; Jevgenia Zõbina; Kristina Kazatšenko Тел. +372 683 5145 info@vacationinestonia.com ; www.vacationinestonia.com Kujundaja: Oleg Tereštšenkov Редакторы: Виктор Фантанов, Евгения Изотова Издатель сделал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информаMüügijuht: Helen Piip ции в печатном издании. Размещенные в издании материалы предоставлены партнерами и издатель не несет ответственности Projektijuhid: Karin Kösler, Mario Mölder, Kadi Piirsalu, Heikki Lett, Kerliпроекта, Mägi, Helena Lääne за их содержание. m.puhkuseestis.ee NB! Берегите окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! СохраTrükk: Uniprint

ISSN 2228-4265

ните ее до следующего путешествия или подарите другу, планирующему отпуск.

ea puhkaja!

uringute kohaselt peavad Eestit külastavad välisturistid kõige enam eriliseks meie laulupidu, lõputuid metsi ja rabasid, mõisaid, Tallinna vanalinna, inimtühje randu, rohkeid folklooripidusid, linnuvaatlusvõimalusi, kokku sulanud rootsi, saksa ja vene ajalugu, väikeseid vahemaid ning seda, et meil on üle 1500 saare. See, mis meie enda jaoks on tavaline ja iseenesestmõistetav, paneb mujalt tulnuid tihtipeale üllatusest ahhetama. Loomulikult on olukordi, mil oskame ka ise oma maa ilu ja erilisust hinnata, aga keset argitoimetusi kipuvad need hetked harvaks jääma. Sel suvel võiksime püüda Eestit vaadata veidike erineva pilguga. Nagu oleksime külalised mõnelt teiselt maalt, valmis märkama ja hindama kõike, mida meie silmad, kõrvad ja maitsemeeled haaravad. Tänavu on kõigeks selleks põhjust rohkem kui küll, sest üle mitme aasta on taas käes laulu- ja tantsupeo aeg.

Puhkus Eestis reisijuht, mida käes hoiad, ongi koostatud selleks, et info Eestimaa erilistest paikadest ja sündmustest jõuaks Sinuni. Järgnevatelt lehekülgedelt leiad Eesti maakondade tutvustused just sellises võtmes, mis tekitab soovi pakkida reisikott, istuda autosse või jalgrattale ning sõita läbi kõik kohad, mis meie maa ja rahva jaoks ühel või teisel põhjusel olulised on. Väljaande sündmustekalendrist saad aga teada, millised on selle suve tähtsamad kultuuriüritused. Lisaks sellele sisaldab reisijuht artikleid ja intervjuusid, mis toovad Sinuni põnevad ja inspireerivad lood inimestest, kes Sulle meedia vahendusel arvatavasti juba varasemast tuttavad on. Soovime Sulle imelist suve ning meeldejäävaid hetki meie reisijuhi seltsis!

Puhkus Eestis meeskond

Kirjastaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut peale kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale. Käesolevas reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata.

www.puhkuseestis.ee |

Flagmore

suurim klaasplastist lipumasti valmistaja! Tooted:

• LIPUD, VIIRUD • KLAASPLASTIST LIPUMASTID • NÖÖRISÜSTEEMID • PÖÖRLEVAD PÕIKPUUD • SEINAMASTID JA MUUD KINNITUSED

Flagmore AS Kolu küla, Kose vald, Harjumaa +372 603 6026; +372 646 5222; +372 503 6399 info.ee@flagmore.com; www.flagmore.ee

elle suve 10 soovitust!

1. Mine laulupeole!

6. Loe läbi hea raamat (või mitu)!

2. Istuta puu!

7. Hulla vihma käes!

3. Mine metsa matkama!

8. Mine suveetendusele!

4. Külasta Tallinna loomaaeda, mis tähistab tänavu 75. sünnipäeva!

9. Külasta uusi kohti (Lottemaa, WOW Koguperekeskus Viimsis, jne)!

5. Reisi sellisesse Eestimaa paika, kus Sa varem käinud ei ole!

10. Naudi tähistaevast öise mere ääres!

Puhkus Eestis meeskond soovib sulle mõnusat puhkust!

Saa kordumatu mälestus! Osta või rendi tünn!

Torusaunade ja kümblustünnide valmistamine - LemmikMees.ee Torusaun on asendamatu saunamõnude nautijale, kui pole võimalik tavasauna ehitada. Kümblustünn on lõõgastav ajaviide. Kümblustünni mõnusid saab nautida igal aasta-ajal.

• Tünnisaunad • Kümblustünnid • Torusaunad

• Leiliruumid • Välikäimlad • Liivakastid

Lemmik Mees OÜ +372 529 5948; Sihva, Otepää vald, Valgamaa lemmikmees@gmail.com; www.lemmikmees.ee 6 | www.puhkuseestis.ee

lar Sikk:

“Tippu jõudmine on suur õnn!” Kohtume Alar Sikuga intervjuu tegemiseks Tartus Ränduri pubis. Kui uurin, miks ta kokkusaamiseks just selle koha valis, poetab Eesti tuntuim alpinist, et talle lihtsalt meeldib siin. Hiljem märkan pubi seinal suurt Alari pilti, mis lubab arvata, et söögikohal ja rännumehel on omavahel rohkem pistmist kui lihtsalt meeldimine. Aga las see jääb nende kahe vahele. Mind huvitab hoopis rohkem, kuidas mägedes käimine välja näeb ning mida teeb Alar Sikk siis, kui parasjagu mõnda tippu ei valluta. Millal sa viimati mägedes käisid? Käin mägedes korra aastas ja viimasel ajal polegi mujal käinud, kui Gruusias Kazbeki mäel. Viin sinna harrastusronijaid. Seda teen siis, kui saan grupi kokku ja siiani on see igal aastal õnnestunud. Tavaliselt käime septembris, kusagil kuu keskel, olenevalt lennugraafikutest, see on kõige parem aeg Gruusias.

Miks ainult Gruusias? Sellepärast, et suured mäed on kaugel ja sinna minek on kallis. Ma ei viitsi raha kokku ajamisega tegeleda, see on vaimu

nüristav töö. Olen käinud gruppidega ka Argentiinas Aconcagual ja Aafrikas Kilimanjarol, aga need on väga kallid ekspeditsioonid ja paraku eestlasel nii palju raha ei ole, et sinna minna. Oled püüdnud sponsoreid otsida, helistanud-kirjutanud igale poole? Jah, aga lõpuks ei leia ikkagi peaaegu kedagi, sest sponsorid lihtsalt ei saa selle eest mitte midagi, kui nad mind toetavad. Põhimõtteliselt on see heategevus ja lisaks maksab sponsor toetamise eest ka veel riigile makse. www.puhkuseestis.ee |

Kuidas grupi kokku saad, kas pead reklaami tegema? Mul on selleks üks inimene, tema leiab huvilised ekspeditsioonile. Põhiliselt ikka tutvuse kaudu saab grupp kokku, reklaami ma ei tee. Kui tuleb inimene tänavalt ja ütleb, et tahab Kazbeki ekspeditsioonile kaasa tulla, mis sa talle vastad? Palun. Kazbekil käingi peamiselt algajatega, kel pole mitte mingisugust ettevalmistust. Inimeste esimene mure ongi tavaliselt see, et kaheldakse oma füüsilises võimekuses, aga mägedes ronimist pean mina tegelikult rohkem vaimseks tööks. Sa ei tea oma võimeid mägedes ette ja seda, mida sa ei tea, ei maksa ka karta. Kazbek on lihtne mägi. Seal on muidugi mingil määral tehnilisi kohti ja on vaja kasutada köit, aga mina ise panen kõik vajalikud riistapuud üles ja korjan pärast köied ära ja ongi kõik. Kui palju inimesi tavaliselt grupis on? Ma ei lähe välja alla kaheksa ega üle 14 inimesega. Koha peal on mul abiliseks kindel mees, üks kuulsamaid Gruusia alpiniste, kes käinud Kazbeki tipus üle 30 korra. Mina olen viis korda. Kui palju raha mäele ronimiseks välja käia tuleb? Kazbek on väga hea mägi väga hea hinnaga. Sel aastal tuleb reisi hinnaks umbes 1300 eurot, algus- ja lõppunkt on Tallinn. Ekspeditsioon kestab kokku kümme päeva, millest mäel oleme maksimaalselt kuus. Kas kogu varustus ja telk peavad endal kaasas olema? Ei. Isiklikust varustusest on vajalikud riided ja tavaline magamiskott, mida saab igast supermarketist. Toit ja majutus on minu poolt. Reisi hind sisaldab kõike, ka lõpupidu, mis toimub Tbilisis ühes väga heas restoranis. Maksad isegi restoraniarve kinni? Minu poolt on toidud ja vein ning õlu. Kes tahab konjakit juua, peab ise ostma.

8 | www.puhkuseestis.ee

Ütlesid, et on mägedes käib palju algajaid, aga kes see inimene üldse on, kes valib soojale maale mineku või kultuurireisi asemel mägironimise? Inimene läheb mägedesse iseendaga aega veetma ja tavaliselt ei ole tegemist füüsilise töö tegijaga. Füüsilise töö tegija tahab saada päikest ja läheb Egiptusesse lesima ning see ongi õige. Tal on seda vaja. Mägedesse tuleb valgekrae, kontoriinimene, kes töötab arvutiga, ja selliseid on palju. Mida inimene tavaliselt tunneb, kui on ühe korra mäel ära käinud, kas hakkab meeldima? Jah, väga paljud saavad haiguse külge ja tulevad veel. Minul sai see alguse Elbruselt. On muidugi ka selliseid, kes ütlevad esimese korra kohta, et see jääb ka viimaseks. Aga kui olen roninud näiteks Suure Munamäe otsa ja tunnen, et teist korda enam ei viitsiks, kas olen siis alpinistina lootusetult kaduma läinud? Ärme räägi Munamäest kui mäest. Kõrgalpinismiks sobivaid mägesid Euroopas tegelikult ei olegi, need algavad Kaukaasiast. Seal on mäkke ronimine hoopis midagi muud. Kuidas siis tõelistes mägedes käimine välja näeb? Kazbeki puhul on enam-vähem üks ja sama muster: esimesel päeval kuus tundi seljakotimatkamist mägirajal, laagrisse jäämine, telkide ülespanek, söögi tegemine, ja ongi õhtu käes! Päev on väsitav. Järgmisel päeval kuuetunnine matk üle liustiku, mille järel jõutakse Meteostantsiasse, suurde Stalini-aegsesse majja, kus saab naride peal magada. Järgmine päev on puhkepäev sealsamas majas. Tehakse süüa, ollakse niisama, mõni mängib kaarte, mõni malet. Vahel on väga soe ja päike paistab, siis võib päevitada. Meteostantsias oleme tavaliselt kuni 3 päeva, olenevalt sellest, millal tekib võimalus tippu tõusmiseks. Ja seda ei pruugi alati juhtudagi. Tipupäev on väga raske, 12 tundi jalge peal, 1700 meetrit ülesmäge. Käid tipus ära ja siis kohe alla, tagasi majja. Seal pakitakse kodinad kokku ja algab tagasitee. Ül-

diselt on tegemist kiire ja mugava mäega. Everestil ollakse kaks kuud ja seal ei ole suurt midagi teha, kükitad lihtsalt pilve sees. Kas terve grupitäie algajatega tõesti ohtlik ei ole? Maailmas on kõik ohtlik, Tallinn-Tartu maantee on palju ohtlikum, kui Kazbek. Ma üritan minimeerida kõik vähegi olemas olevad riskid. Tunnen seda mäge hästi ja mul on alati kaasas kogenud abiline. Kazbeki puhul on hea, et seal ei varitse kõige suuremat ohtu - laviine. Pragusid on, aga selleks puhuks on vastavad vahendid. Grupi liikmed on omavahel köiega ühendatud ja kui keegi prakku kukub, siis tõmmatakse ta välja. Selles pole midagi erilist. Eelmisel aastal kukkus üks inimene kolm korda. Siis ikka ei tohi kehakaal väga suur olla, muidu on teistel raske välja tõmmata? Kaal läheb mägedes alla. Everestil oled näiteks tükk aega baaslaagris 5200 meetri kõrgusel. Seal ei pea mitte midagi tegema, ainult sööd ja magad ja kaal langeb. Kazbekk ei ole selles mõttes efektiivne, et seal käiakse liiga kiiresti tipus ära, nii et ei jõua kaalu eriti langetama hakatagi. Mis siis saab, kui selgub, et keegi grupist ei suuda teistega sammu pidada? Ma olen sellega arvestanud. Olen Kazbekil kaheksa korda käinud, aga ainult viis korda tippu jõudnud. Tulen alati koos nendega alla, kes enam ei jõua, ja minu abiline läheb teistega edasi üles. Kõik on organiseeritud ja keegi ei pea sellepärast, et kardab teisi alt vedada, ennast ogaraks pingutama. Tippu mitte jõudmise pärast ei tasu põdeda. Mis siis, et ei jõua. Mul on ka palju tippe vallutamata jäänud. See, kui tippu saad, on tegelikult suur õnn! Mida sa mägedes käimise vahepeal teed? Käid tööl? Jah, ma töötan RMK-s (Riigimetsa Majandamise Keskus) ja teen matkaradasid.

Kuidas see käib? Tavaliselt on nii, et on kindlaks määratud kaks RMK laagripunkti ja nende vahele tuleb välja nuputada parim võimalik matkarada. Kaarti uurides selgub tavaliselt 4-5 võimalikku varianti ja eks ma siis kammin kõik metsad ja rabad läbi läbi ja valin välja parima raja. Eesti pikim matkarada on samuti minu koostatud. Selle kogupikkus on 700 kilomeetrit. See algab Oandust, läheb läbi Aegviidu ja lõpeb Karula rahvuspargis Ähijärvel. Kelle jaoks need matkarajad on? Kõikidele inimestele üle maailma. Kes iganes tahab matkata, ei pea minema ise metsa katsetama, vaid saab valida omale sobiva raja, mis on märgistatud ja tähistatud viitadega, et inimene ei eksiks. Õige pea saavad RMK matkaradade kaardid ka internetti üles laetud. Enamasti on rajad läbitavad nii jala kui rattaga. Kohtadesse, kust rattaga läbi ei saa, on tehtud ümbersõidud. Näiteks rabadesse, kus jalgsimatkajad saavad kasutada laudteid, aga ratturid peavad ümbert sõitma. Kui kauaks sellist tööd jätkub? Kas RMK eesmärk on kogu Eesti matkaradadega katta? Jah! Kui soodne meie loodus matkaradade tegemiseks on? Siin on palju soid ja rabasid. Looduslikult on Eesti matkaradade rajamiseks väga hea koht. Pigem tekivad probleemid sellest, et palju head rajapotsentsiaaliga maad on eraomandis ja suurem osa omanikke ei soovi, et matkarajad nende valdusi läbiks. Siis tuleb nuputada teisi marsruute ja vahel juhtub, et rada kulgeb suurte maanteede läheduses ja mööda asfalti. Sellest on kahju. Õnneks leidub ka vastutulelikke maaomanikke, tänu kellele oleme saanud väga head rajad.

Margit Trubetsky www.puhkuseestis.ee |

10 | www.puhkuseestis.ee

N Soojade ilmade saabudes tekib paljudel meist tahtmine koduseinte vahelt välja saada. Mõni läheb värskesse õhku jalutama, teine jälle sõpradega grillima või piknikku pidama, kolmas aga hoopis perega mööda Eestit reisima või loodusesse matkama. Iga matka eel tekivad tavaliselt küsimused - kuhu, kellega, kuidas minna? Vahel võivad need küsimused hirmutada sedavõrd, et inimesed jätavadki mõtteis mõlkuva matka või reisi ära. Alljärgnevalt üritame kummutada mõningaid valearusaamasid matkamisest ning anda näpunäiteid, kuidas kerge vaevaga oma puhkust sisustada. Erinevalt paljude matkakorraldajate ning matkatarvete müüjate poolt inimestesse sisendatavast arusaamast ei ole matkama minnes kõige olulisem tipptasemel varustus. Korralik varustus võib anda veidi kindlama tunde, ent matka eel ei ole kindlasti vaja kulutada sadu või rohkemgi eurosid ainuüksi selleks, et julgeda matkata. Kõige olulisem eeldus on loomulikult kindel tahe! Kui ei ole õiget tahtmist aktiivseks ja füüsilist pingutust nõudvaks tegevuseks ja teele asutakse näiteks kellegi teise

õuandeid matkajale!

pealekäimisel, ei tule matkast tõenäoliselt head nahka. Rõõm matkale minekust tagab selle, et võimalikud eesootavad ebameeldivused - sääsed, vihmasabin, ebamugav küljealune või muu taoline tunduvad tühistena. Teine oluline koostisosa hea matka puhul on seltskond.

Ükskõik millise matka või reisi meeldiva toimimise võtmeküsimuseks on sobivate kaaslaste valik. Seltskonnas leiduv teisi piitsutav ekstreemsportlane võib rahulikuma tempo harrastajatel tuju nulli keerata ning kauni loodusvaate või hästi lõhnava taime juures hardunult pikki pause pidav lillelaps jällegi kõikide teiste kannatuse proovile panna. Mida rohkem on meeskonnas sarnaste huvide ja soovidega inimesi, seda lihtsam on planeerida kõigile sobiv marsruut, kavandada matka raskusastet ja puhkepause jne. Ühised huvid ning ühtlane võimekus tagab, et keegi ei jää maha, keegi ei tõtta ette, kõik näevad seda, mida soovivad ning omavaheline suhtlus valmistab rõõmu, mitte peavalu. Eestis on sadu seltskondasid, kes sedasi aastate jooksul on matkade ning reiside läbi omavahel kokku kasvanud. Alles siis, kui kõigele eelnevale on tähelepanu pööratud, tasub hakata mõtlema matkavarustuse peale. www.puhkuseestis.ee |

Nagu enne öeldud, ei tasu matka eel üleliia tõsiselt võtta elukutseliste matkajate või matkapoe töötajate arvamusi. Algajal või harva matkamas käijal pole kindlasti tarvis hankida hinnalist professionaali varustust. Võib vabalt juhtuda, et teele asumiseks vajaliku kraami leiab täies ulatuses koduseinte vahelt või saab sõprade-tuttavate käest kokku laenata. Kes olemasoleva varustuse sobivuses kahtleb, võiks meelde tuletada, et maailma esimesed suuremad mägedevallutused toimusid just villaste kampsunite-sokkidega ning veel mõnikümmend aastat tagasi käidi arktilise kliimaga paikades ekspeditsioonidel varustusega, mis ei küündi lähedalegi praegu spordipoodides müüdavale treeningriietusele. Alljärgnevalt väike kontrollnimekiri asjadest, mis pikemal matkal kaasas olla võiks. Mugavad jalanõud. Vahet pole, kas botased, saapad, kummikud, sandaalid... Esmatähtis on, et jalanõud oleksid mugavad ning jalg nendega harjunud. Aja jooksul “sisse käidud” tossud on igal juhul paremad kui tuttuued matkasaapad. Arvestada tuleb ka niiskete oludega – kaasas olgu vahetusjalanõud, kasutada võib ka igihaljast “kilekott soki peale” meetodit. Sooja ilmaga on hea valik võrksandaalid - vesi tungib neisse küll kergesti sisse, ent sama kiirelt ka välja. Mitmekihilised riided. Arvestada tuleb, et ööpäeva jooksul kõiguvad temperatuurid üsna palju. Seetõttu on soovitav riietuda kihiliselt (pesu-särk-fliiskampsun-jope) ning vastavalt ilmastikule riideid lisada või ära võtta. Vihma- ja tuulekindluse saavutamiseks piisab ka tavalistest keepidest, ootamatu

12 | www.puhkuseestis.ee

vettekukkumise (näiteks kanuumatkal või jõeületusel) puhuks tasub aga varukomplekt riideid kaasa võtta. Kott. Automatka puhul pole vahet, kas asjad on spordikotis, kilekotis või lihtsalt autosse visatud. Jalgsimatka puhul tuleks seljakoti sobivust eelnevalt testida ning rihmadega reguleerida. Seljastassitavat kraami ei pea raskuse poolest ilmtingimata minimaalseks muutma - tuleb lihtsalt arvestada, et mida raskem koorem, seda kauem kulub teekonna läbimiseks aega ning puhkepause tuleb tihedamini teha. Telk. Võib tunduda, et telk on liigne koorem ja lihtsam on seda mitte kaasas tassida. Tõepoolest - soojad ja kuivad suveööd saab rahulikult tähistaeva all mööda saata. Niiskemate ilmade puhuks on telk siiski soovitatav (loe altpoolt ka ööbimispaikade valikust). Kehvema veepidavusega telgi puhul piisab ka sellest, kui visata kile või present üle telgi. Lamamismatt, magamiskott. Enamikule on pehme ja soe ööbimispesa oluline. Mõnusa küljealuse võib saavutada ka tavalise võimlemismati-madratsiga või tekkide-linadega. Kui varustuse mõõdud ja mass rolli ei mängi, pakuvad tekid ning linad tsiviliseeritud ööbimisvõimalust. Õhema magamiskoti sisse võib lisaks mässida fliisteki või pugeda sinna kerge riietusega (t-särk, õhukesed püksid, soojad sokid).

Sööginõud. Õhtul lõkke peal teevee kuumutamiseks või hommikul pudru jaoks vee soojendamiseks sobivad suuremat mõõtu metallkruusid või kodused potid. Kaasa ei tasuks võtta oma kõige uhkemaid kööginõusid, sest tules tahmudes saavad need omale püsivad matkajäljed. Tuletegemisvahendid. Et üldse vett soojendada või õdusat lõkkeõhtut korraldada, on vaja vahendeid tulematerjali saamiseks ning süütamiseks. Riigimetsa Majandamise Keskus on paljude laagrikohtade juurde paigutanud statsionaarsed pakk-kirved. Nendega puude lõhkumine lõhub aga mõnevõrra käsi ning tihti pole lõkkepuidki laagriplatsile jäänud. Sestap on väike kirves-saag metsakuiva kogumiseks ning tikud-süütevedelik lõkke süütamiseks alati abiks. Valgus. Öisel laagriplatsil ringi uitamiseks ei piisa tihti lõkkevalgusest. Ka mobiiltelefoni ekraani kumast jääb väheks, kui metsa all sobivat kükitamiskohta otsida. Sestap on taskulamp koos patareide varuga ülimalt oluline öösse venivate matkade puhul. Mõned pakkudele paigutatud teeküünlad muudavad aga laagriplatsigi romantilisemaks ning õdusamaks. Hügieen ja esmaabi. Siin sõltub kõik osalejate varasematest harjumustest. Tihtipeale ei vaevuta paaripäevaste matkade puhul hambaidki pesema, kuid palava päeva järel kehalt higi maha pesemiseks võiks seep ja väike rätik siiski kaasas olla. Kui pole soovi puulehtede või sambla abi kasutada, peaks tualettpaberit kotti pakkima - see sobib lisaks ka nõude puhastamiseks ja lõkkehakatuseks. Öeldakse, et kõige olulisem esmaabivahend matkal on mobiiltelefon. Nii see tegelikult ka on, sest Eestis matkates leidub hädaabilevi peaaegu kõikjal. Väiksemate kriimude ja marrastuste tarbeks piisab aga mõnest plaastrist, sidemest, desinfitseerimisvahendist ja valuvaigistitest.

Mobiiltelefon. Selleks, et mobiilist ka reaalselt abi oleks, peab selle aku laetud olema. Sestap ei tasu moodsate nutitelefonide omanikel sidevahendit liialt näppida ning akut tühjaks kulutada. Kes nutitelefoni orienteerumiseks kasutab, võiks igaks juhuks seljakotti pista täislaetud akuga vanakooli mobiiltelefoni, mida vajadusel rääkimiseks kasutada. Teedeatlased. Navigatsiooniseadme või nutitelefoni abil navigeerimine on kindlasti mugav, ent pikematel jalgsimatkadel tühjenevad akud peagi. Sestap on hea paberkandjal atlast või kaarte omada - sobivad nii Regio ja EOMapi teedeatlased (suurem formaat) kui orienteerumiskaardid. Lisaks on atlastes ära märgitud olulisemad vaatamisväärsused, mille juurest läbi põigata tasub. Sääse- ja puugitõrje. Elu on õpetanud, et poes müüdavad tõrjevahendid ei pruugi alati tüütute putukate eest täit kaitset pakkuda. Sobiv riietus – pikad mitteliibuvad püksisääred ning varrukad – aitab vereimejad kehast eemal hoida. Jäätmekäitlus. Vaatenurkasid matkal tekkiva prügi likvideerimiseks on erinevaid - alates marurohelistest kuni sügavalt ükskõikseteni. Kuldne kesktee on alati matkale kaasa võtta mõned prügikotid, millega tekkinud praht esimese sobiva prügikastini toimetada. Eelnevat varustuse nimistut saab igaüks vastavalt oma vajadustele kohandada. Kes näiteks õhtusöögi pakendatult kaasa võtab, ei pea muretsema toidunõude pärast. Matkaonnides või turismitaludes ööbijail pole telgi järgi suuremat vajadust. Autosse mahub alati rohkem kraami kui seljakotti. Mitmekesi rännates saab asjad seltskonna vahel ära jagada jne. Nimekiri annab ülevaate varustusest, mille olemasolu eristab matka ellujäämiskursusest. www.puhkuseestis.ee |

Kasuta kogu maailmas!

Autan peletab lisaks sääskedele, puukidele ja parmudele ka eksootilisi putukaid! www.putukahirm.ee • Alates aastat 2012 on haigestumine puuknakkustesse Eestis langenud ligi kaks korda¹ ja seda tänu inimeste suuremale teadlikkusele enese kaitsmise kohta. Kui puukentsefaliiti haigestumist saab vaktsineerimise teel ennetada, siis puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub ning sellest hoidumiseks tuleb tähelepanu pöörata sobivale riietusele ja eri puugitõrjevahendite, nagu Autan, kasutamisele. • WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) soovitab ikaridiini kasutada malaariapiirkonnas ning tunnistab selle testimiste tulemusel turvaliseks ja tõhusaks. ² • Tänu headele omadustele on Autan® Euroopa soosituim putukatõrjevahend. ³

Tõhus ja meeldiva lõhnaga kaitse! ¹ Allikas: Terviseamet http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/Puugihaiguste_statistika.pdf ² Allikas: Report of the fourth WHOPES Working Group Meeting, Geneva, 4.-5.December 2000 ³ Allikas: Testi|võitja 25 konkureeriva toote hulgas. (Stiftung Warentest 6/2004) www.test.de www.puhkuseestis.ee

Kuhu minna? Kohti, kus matkata või rännata, on palju ja kindlasti leiab igaüks oma soovidele ja võimetele sobiva. Lühemad rännakud koos laagrisolemisega saab ette võtta arvukatel Eestimaa matkaradadel (kokku üle mitmesaja eri pikkusega matkaraja). Samas võib ka lihtsalt niisama mingis suunas liikuma hakata - näiteks piki rannikut. RMK Matkateed annavad võimaluse pikemateks ettevõtmisteks: Lahemaalt läbi Aegviidu Edela-Eestisse ja Kagu-Eestisse suunduvad trassid on hästi tähistatud ning matkaspetsialistide poolt koostatud. Neid matkateid saab läbida nii täies mahus (mitmenädalane jalgsirännak) kui etappide kaupa. Ööbimiskohtade valik on Eestis lai. Ka turismitalud ning muud majutusettevõtted kõrvale jättes leidub meil sadu laagripaikasid ning lõkkeplatse, kuhu end ööseks sättida. RMK matkalehelt Loodusega Koos (www.loodusegakoos. ee) leiab neist üsna suure ja kogu Eestit katva valiku. Lisaks on kõikjal üle Eestimaa olemas matkaonnid ja metsamajakesed, kuhu igaüks võib vabalt sisse astuda ning ööbima jääda. Nende, igaüheõigusega askeetlike onnide peamine reegel on: kui keegi võõras matkaonnis ööbida soovib, siis tuleb talle ruumi teha! Ühtlasi on taoline ööbimine ka väga heaks viisiks uute matkatutvuste sobitamiseks ja kogemuste jagamiseks. Tegevused matkal Iga matka, olgu siis jalgsi, rattal või autoga, on võimalik mitmekesistada erinevate tegevustega. Turismitalude ja tee-

nuspakkujate poolt loodud võimalustest on selles raamatus hea ülevaade: ratsutamine, vibulaskmine, kanuusõit, paintball, saunaskäik ning palju muud. Fantaasialgi tasub lennata lasta, sest iga matka saab muuta põnevamaks ja lõbusamaks. Matka eel tasub kogu seltskonnaga ajurünnakuks maha istuda ning mõtted rändama lasta – tõenäoliselt avastate hulga viise, kuidas matk endale meeldejäävamaks kujundada. Kui matkale tulevad kaasa lapsed, tuleks kogu teekond nende vajadusi ja huvisid arvestades planeerida. Väsinud ja igavuses vaevlevate lastega matkamine ei tee rõõmu kellelegi. Matkaks valmis Algaja matkaja peaks liikuma tasapisi kergemalt rajalt raskemale, lühemalt pikemale. Võib kindlalt öelda, et mitte ükski tänastest kogenud matkajatest ei alustanud oma rännakut matkapoes shoppamisega. Nagu varustus, nii on ka matkamine järk-järgult arenev tegevus: keegi ei stardi tippvarustusega professionaalina. Kel piisav tahe ja soov, see areneb aja jooksul profiks ja varustus koos sellega. Matkamine ei ole sund ega kohustus, vaid nauding. Rõõmu võivad pakkuda nii matka ettevalmistamine, teelolek kui ka hilisemad muljed ja meenutused. Kogu protsessi mõnuga läbides võib matkamisest saada südamelähedane hobi või lausa kustumatu kirg.

Marko Kaldur

Rändur, harrastusmatkaja ning reisikirjanik juba 15 aastat www.puhkuseestis.ee |

L Foto: RMK

oodushoidlik

matkaja

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) pakub metsas ööbimiseks nii tasulisi kui ka tasuta võimalusi. Looduses puhkajad võivad kasutada ettevalmistatud telkimisalasid ning metsaonne ja metsamaju. Teenus on mõeldud nii Eesti elanikele kui ka välismaalastele. Telkimisalad, metsaonnid ja metsamajad paiknevad tavaliselt asulatest ning elava liiklusega teedest eemal. Nii metsamajad kui ka metsaonnid on lihtsad ehitised. Enamasti on tegemist ühe ruumiga, mille sisustus on spartalik: laud, pink, lavatsid ja tulease. Tasuta võimalused Tasuta ööbimise võimalust pakutakse riigimetsas telkimisaladel ja metsaonnides. Telkimisaladel on olemas vajalikud rajatised: lõkkease, varikatus ja kuivkäimla. Metsaonn on ehitis, mis on rajatud või kohandatud turistide ja looduses puhkajate tarbeks. Metsaonni uks ei käi lukku, sinna võib sisse astuda iga inimene. Kuna metsaonn ei taga omaette olekut, siis sealse majutuse eest tasu ei võeta. Metsaonni ei saa broneerida, kehtib põhimõte “kes on ees, see on mees”. Metsaonni kasutamise reeglid  Ära ööbi seal üle ühe öö.  Kui metsaonni tuleb veel keegi, siis tee ka talle ruumi.  Kasuta küttepuid säästlikult.  Jäta kuivi puid ka järgmisele tulijale.

16 | www.puhkuseestis.ee

 Lahkudes jäta ämber maha tühja ja puhtana.

 Korista enda järelt, et pärast Sind oleks metsaonn puhas.

Ülevaade RMK metsaonnidest maakondade kaupa  Ida-Virumaa: Varessaare, Muraka, Seljandiku.  Hiiumaa: Kalurikoja, Kapasto, Metsapere, Tihu, Meiekose, Kopra tare.  Pärnumaa: Kaubaru, Laiksaare, Soontagana.  Valga- ja Võrumaa: Kautsi, Kivi, Pähni.  Jõgeva- ja Tartumaa: Kukemetsa.  Põlvamaa: Laho, Liipsaare, Rebasmäe.  Saaremaa: Ninanuki, Sopi.  Harju-, Järva- ja Raplamaa: Saeveski, Õmma.  Lääne-Virumaa: Tudu.

Huvitav fakt Sopi metsaonn, mis asub Saaremaal Sõrve puhkealal, on tuntud kui Saaremaa esimene metsavahimaja. Hoone on ehitatud 1795. aastal, mil Balthasar von Campenhausen töötas välja esimest riigimetsa korralduse kava: ta mainis selles, et Sopi metsavahiks on määratud Kiviste Andres. Onni ümbritsevas metsas on palju rändrahne. Siin võib näha sõjaaegseid tankitõrjeliine, vanu kiviaedu ja hagude peale rajatud sissesõiduteed.

Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.loodusegakoos.ee saad teada iga metsaonni täpsed koordinaadid ja seal pakutavad tingimused. Samuti on lehel kirjas, millised metsaannid onni läheduses kasvavad ja milliseid huviväärsusi võid ümbruskonnast leida. Tasulised võimalused Tasulist riigimetsas ööbimise võimalust pakutakse metsamajades. Need on rajatud või kohandatud eelkõige sellistele turistidele, kes kavandavad oma loodusmatka põhjalikumalt. Metsamaja uks käib lukus. Kuna sellega tagatakse majas viibijatele omaette olek, tuleb maja kasutamise eest maksta nn võtmetasu. Olenevalt asukohast jääb metsamaja ühe ööpäeva hind 30 ja 50 euro vahele. Maja kasutamine tuleb enne kokku leppida. Tasub meeles pidada, et metsamaja võid kasutada järjest vaid kaks ööpäeva. Metsamaja saad broneerida aadressil puhkus@rmk.ee või telefonil 676 7532. Metsamaja kasutamise reeglid  Kasuta küttepuid säästlikult.  Maja ja varustus peab Sinust maha jääma terve ning puhtana.  Võti jäta varem kokku lepitud kohta.

Ülevaade RMK metsamajadest maakondade kaupa  Harju-,  Valga-

Järva- ja Raplamaa: Vanapagana, Pedassaare.

ja Võrumaa: Vällamäe, Pullijärve, Soontaga.

 Põlvamaa: Kõverajärve, Luige, Ilumetsa, Kooraste, Meelva,

Praali, Päikeseloojangu, Värska (kaks maja).

 Pärnumaa:

Kilingi-Nõmme.

 Viljandimaa:  Hiiumaa:  Jõgeva-

Karuskose.

Leemeti.

ja Tartumaa: Endla.

Huvitav fakt Sakala puhkealal asuvas Vanapagana metsamajas oli 1964. aastal valminud filmi „Põrgupõhja uus vanapagan” peategelase Jürka eluase. Hoone teisel korrusel on avatud selle filmi tegemist kajastav fotonäitus.

www.puhkuseestis.ee |

A LaitseRallyPark Kõigest 30 minutit autosõitu Tallinnast ja oletegi jõudnud ainulaadsesse meelelahutuskeskusesse LaitseRallyPark! Ootame külla kõiki, kes naudivad aktiivset puhkust ja soovivad kogeda midagi enneolematut! LaitseRallyPargis saab sõita BMW ja Lada ralliautodega, suvel ka bagidega; istuda kogenud piloodi kõrvale; külastada vanaautode EXPOt, ekslusiivseid sõidukeid ühtlasi lusti-või pulmasõitudeks rentida; sõita trikiautoga; rentida seminariruume ja saunamajasid; külastada kohvikut! Igapäevaselt on avatud välihobikardirada ja lastele ning peredele suunatud liikluslinnak ja mängudemaja!

Ära RALLITA tänaval, tule tee seda MEIL!

Hingu küla, Kernu vald. GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E +372 671 6067; +372 5669 5819 info@laitserallypark.ee; www.laitserallypark.ee

utoga mööda rannikut seiklema!

Enam kui pool Mandri-Eesti territooriumist piirneb merega. Põhjaranniku kõrged pangapealsed, lõputud liivarannad ja romantilised kalurikülad, nõukogude ajal suletuna hoitud salapärane militaarala Loode-Eestis ning kuurordimeeleolu läänes ja edelas pakuvad just suvel suurepäraseid elamusi. Kõige mugavam viis rannikualasid avastama minna on autoga ning altpoolt leiategi reisimarsruudid, mis sobivad hästi sõidukiga reisisellidele. Ühe marsruudi läbimiseks on mõist-

lik planeerida 3-4 päeva, nii jõuab tutvuda olulisemate vaatamisväärsustega, nautida rannamõnusid ja veidike ka jalgsi matkata. Kui ööbimiseks mõni hotell, kämping või külalistemaja valida, tuleks igaks juhuks kohad eelnevalt broneerida, sest suvel kipuvad majutusasutused rahvast täis olema. Spontaansemal reisijal, kes rohkem vabadust ihkab ning reisi liiga üksikasjalikult ette planeerida ei taha, soovitame ööbimiseks kaasa võtta telgi.

õhjarannik:

Tallinnast Narva-Jõesuusse

2014. aasta on kuulutatud Soome lahe aastaks.

Teekond piki Soome lahe äärseid väiketeid viib läänest itta. Üle muinasaegsete põldude, läbi Lahemaa männikute, mööda kõrget pankrannikut, vahepeal hetkeks sisemaale põigates, seejärel meresoolastest tuulehoogudest piitsutatult - sõit Tallinnast Narva-Jõesuusse pakub unustamatuid vaateid ning elamusi mitmeks päevaks. NB! Vaata ka Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa tutvustusi! Läbi Maardu pääseb Ülgase koobasteni. 1920-ndatel aastatel tegutsenud fosforiidikaevanduse käigud ulatuvad sügavale paekaldasse. Mida kaugemale koobastesse tungida, seda

märjemaks olud lähevad - kohati ulatub vesi suisa vööni. Taskulambivalgel avanevad seintel väga sürrealistlikud vooluvee tekitatud värvidemängud. Maardust Jõelähtmeni ulatuva Rebala muinsuskaitseala territooriumil näeb tuhandeid aastaid haritud pangapealsetel põldudel arvukaid hauakomplekse. Kadakatevahelised kivihunnikud osutuvad lähemalt uudistades haudadeks ja kivikalmeteks. Jõelähtme kiriku ning Jägala joa juurest möödudes on järgmiseks peatuspunktiks Salmistu sadam. Kohalikud paadimehed viivad siit huvilisi Pedassaarele. Kolga lahe üks suuremaid saari sobib nii matkamiseks kui rannamõnude nautimiseks. www.puhkuseestis.ee |

Turje kelder olnud pärimuse järgi Vanapagana kõrts, kus too kohalikele viina müünud. Suurveega langeb Turje koopa suu eest alla väike juga - Vanapagana aegadel voolanud joas vee asemel viin. Juminda poolsaare tipu lähedal leidis kunagi aset Eesti mereajaloo ohvriterohkeim laevakatastroof. Teise Maailmasõja käigus Tallinnast Leningradi suunas liikunud laevakaravan sattus seal miinitõketele. Uppus üle 50 laeva ning katastroofis hukkunute arv on eri allikate järgi 15000-25000 inimest. Poolsaare tipus seisab meremiinidest rajatud mälestusmärk. Juminda Pikanõmme matkarajal näeb rabaavarusi ning saab tõusta liivaluidete harjale. Raja äärde jääb Eesti suuruselt kolmas rändrahn Majakivi. Juminda ning Pärispea poolsaarte vahelises Hara lahes demagneediti (muudeti magnetmeremiinidele tabamatuks) nõukogude allveelaevasid. Hara sadamas asunud kunagise allveelaevade baasi varemetes saab praegugi ringi kolada ning kujutleda kümneid vaalaselgasid meenutavaid allveelaevasid vees liikumas. Viinistu sadamast viivad paadid romantilisele Mohni saarele. Kel meresõidu soovi pole, saab nautida Viinistu kunstimuuseumis eesti tuntumate kunstnike teoseid. Omapärased muuseumiruumid rajati kalatööstuse veemahutite sisse. Käsmu Kuradisaare külastamiseks ei pea tingimata paadiga sõitma. Madala veeseisu korral saab sinna ka jalgsi minna - järgides sinka-vonka kulgevat kivist maariba pääseb Kuradisaarele peaaegu kuiva jalaga. Enne teele asumist tasub igaks juhuks heita kivike “õnnekivide” hunnikusse. Eheda ja algupärase sisustusega Altja kaluriküla kõrtsis pakutakse kehakinnituseks traditsioonilisi eesti toite. Jalgsimatkade austajatele mõeldud RMK Matkateede põh-

20 | www.puhkuseestis.ee

japoolsed alguspunktid asuvad Oandus. Esimesel paaril kilomeetril tasub tähelepanelikult jälgida teeäärseid puid - mõnegi peal võib näha karude küünejälgi. Vainupea Kaarnakivi (aga ka Pruudikivi) all pidavat avanema sissepääs põrgusse. Välja tungida üritavad põrguväed murdnud oma tegevusega kivi pooleks, mistõttu põrguliste tõrjumiseks lähedusse Vainupea kirik rajati. Nõukogude ajal kutsuti Kundat “halliks linnaks”, sest tsemenditööstuse tolm kattis aastaringselt maju ja taimestikku. 1870. aastal rajatud tsemendivabriku ajaloolised hooned ning ahjud seisavad praegugi Kunda jõe kanjoni serval. Letipea neeme tipu lähedal vees kõrgub Eesti ja Põhja-Euroopa suurim rändrahn Ehalkivi. Oma nime saanud kivi sellest, et päike loojunud justnimelt selle kivi taha. Kalevipoeg omakorda üritanud linguga virutada Ehalkivi lähedalasuva Malla mõisa akendesse. Kaunis Malla mõis on muutunud modernseks legendiks. Nimelt olevat Malla mõis seni suurim (ning väidetavalt ka kalleim) elektroonilise raha ehk bitcoinide eest ostetud objekt maailmas. Viru-Nigula kirikuaia kaugema nurga juurde on maetud 17. sajandil nõidumise tõttu surma mõistetud ja põletatud Kongla Ann. Kirikaia taga asuv Anni mälestuskivi avati aastal 1990, nõiaprotsessi 350. aastapäeval. Liivi ordu ning Vene vägede vahel toimunud lahingu võidu tähistamiseks püstitasid sakslased Viru-Nigula lähistele Maarja kabeli. Tegu on vanima kivist sakraalehitusega Virumaal. Kalvi mõis kuulub kaunimate mõisaarhitektuuri näidete hulka Eestis. Purskkaevudega terrassilt avaneb päikesetõusu ja -loojangu ajal imeline vaade merele.

ilmasõjas, jalutuskäik läbi lossipargi viib Hõbeallika, kalatiikide, Nõiametsa paviljoni ja teiste kaunite kohtade juurde.

Purtse hiiemäele rajati 1991. aastal “Kurjuse ohvrite leinapark”. Pargis asub Eestimaa valukaart, kuhu on märgitud maakondade kaupa küüditatute arvud. Suurelt maanteelt tasub taas rannaäärsetele teedele pöörata ristsõnade läbi kuulsaks saanud Aa mõisa kandis. Saka mõisa vaatetorn on ümberehitatud kunagine nõukogude piirivalvetorn, mille tipust näeb kaugele piki rannikut. Tornialune omapärane metalltrepp võimaldab panga pealt mere kaldale laskuda. Valaste juga on kõrgeim Eestis. Vaateplatvorm, mille pealt sai imetleda juga täies hiilguses, on kahjuks juba aastaid suletud olnud. Treppidel või pangaserval turnides (ettevaatust, libisemiseoht!) näeb siiski praegugi osakest sellest suurejoonelisest joast. Valastelt Toilasse kulgeb tee suure osa ajast pankranniku serva mööda. Tegu on ajaloolise Tallinn-Narva maanteega, mida ka “kuningate teeks” või “sõjateeks” kutsutud. Kohati näeb tee ääres veel aastasadade vanuseid kivist poste, mis omaaegset trassi tähistavad. Suures osas on vana tee aga ammu koos pangaservaga alla varisenud. Toila Oru park on üks taimestikurikkamaid Eestis. Konstantin Pätsi suveresidentsiks olnud Oru loss hävis Teises Maa-

Edasi Sillamäe suunas liikudes jõutakse lõpuks sakilise pankranniku servale. Arvatakse, et just Päite pangale maandus kotkas, kes tõi rahvuseepose “Kalevipoeg” järgi vana Kalevi Eestimaa pinnale: “Kuni õnne kohendusel, Jumalikul juhatusel kotkas kõrge kalju peale viskas mehe Viru randa.” Sillamäe kesklinna treppe on tihti võrreldud kuulsate Odessa treppidega. Kuigi kümneid kordi väiksemad, on need kujunenud stalinistliku arhitektuuriga Sillamäe kesklinna pärliteks. Omapärane on sealsamas lähedal asuv Sillamäe linnavalitsuse hoone - täiesti unikaalsena projekteeriti see nõukogude perioodil kirikut meenutava torniga. 1944. aasta rängad lahingud Sinimägedes kujunesid idaja põhjarinde ohvriterohkemateks. Kilomeetrite ulatuses pühiti maapinnalt kõik elav, hukkus erinevatel andmetel kuni sadu tuhandeid võitlejaid. Sinimägede memoriaal on koht, kus mälestatakse kõiki lahingutes võidelnud eri rahvuste ja riikide esindajaid. Kuurortlinna Narva-Jõesuud kutsuti omal ajal “Põhjamaade Rivieraks”. Eesti pikima liivarannaga kuurort kujunes Peterburi ja vene eliidi meelispuhkepaigaks, kuhu rajati arvukalt sanatooriume. Tänapäeva Narva-Jõesuu on taas arenemas tervisepuhkajate meelissihtpunktiks nii eestimaalaste kui piiritaguste turistide hulgas. www.puhkuseestis.ee |

äänerannik:

Paldiskist Pärnuni

Päikeseline ja romantiline läänerannik meelitab igal suvel puhkama kümneid tuhandeid eestimaalasi ja väliskülalisi. Alternatiiviks rannaliival peesitamisele on mõnus ringsõit mööda rannaäärseid teid ning läbi huvitavate ja ajalooliste paikade läänerannikul. Pakri panga pealt Paldiskis avaneb vaade mitmes suunas. Käibelt kadunud sajakroonise tagaküljele jäädvustatud pankranniku harjalt näeb ära ka osakese ees ootavast teekonnast piki läänerannikut lõunasse. Harju-Madise kiriku surnuaed on mitmes mõttes erakordne. Seal kõrgub mälestusmärk eesti rahvakooli asutajale Bengt Gottfried Forseliusele. Samuti mälestusplaadid sõdade ohvritele. Ent süngem on mälestus nõukogude ajast. Nimelt oli Harju-Madise kalmistu salajane matmispaik vangidele, kes lähedalasuvates vanglates kas hukkusid või surmanuhtluse said. “Bandiitide kalmistuks” kutsutud surnuaia mahajäetud osas meenutab sadu sinna maetud vange vaid väike mälestuskivi kirjaga “Andke andeks ka nende patud”. Kurkse sadamgi pole pääsenud süngest taagast. 1997. aasta septembrikuus uppus Kurkse väina ületamisel 14 rahuvalvajat õppuse “Vilets elu” käigus. Nende kurvast teekonnast valmis film “Surmaretk” ning hukkunute mälestuseks püstitati Kurkse sadamasse mälestussammas. 15. sajandil ehitatud Harju-Risti kiriku ümar torn seisis algsel kujul vaid mõnisada aastat, misjärel torni esiosa nagu taevase noaga lõigatult kokku varises. Sellest ajast saati on kirikutorn omapärase pooliku kujuga. Kirikukell Harju-Risti tornis on teadaolevalt vanim Eestis; Vabadussõja sammas kirikuaias aga üks vähestest, mis säilinud sõjaeelsest ajast saati. Nõva pikad liivarannad ja männimetsad pakuvad naudinguid nii veepuhkuse austajaile kui metsaandide korilastele. Arvukad laagriplatsid võimaldavad kauemaks rannikule peatuma jääda, et nautida Nõval nii loojangu kui koiduvalguse vapustavaid värvidemänge lainetel. Põõsaspea neemest lendab igal aastal üle miljoneid rändlinde. See muudab paiga üheks Põhja-Euroopa parimaks linnuvaatluspiirkonnaks. Nii Põõsaspeale kui mitmele poole mujale läänerannikule on püstitatud linnuvaatlustorne ja -platvorme. Dirhami sadamast pääsevad huvilised pikale paadisõidule

22 | www.puhkuseestis.ee

Osmussaarele. Lääne-Eesti üks väheseid jäävabasid sadamaid pakub tormivarju ja peatumisvõimalust paljudele meresõitjatele ja purjetajatele, kes piki Eesti rannikut seilavad. Kaunid liivarannad ei asu ainult Nõval, vaid ka Roosta piirkonnas. Korralikud parklad ning laiad laudteed lubavad rannale suisa ratastooliga sõita. Noarootsi võõrkeelsed kohanimed on pärand rannarootslastelt, kes 13. sajandil sinnakanti elama asusid. Teise Maailmasõja eel pages enamik neist tagasi ajaloolisele kodumaale Rootsi, ent viimastel aastakümnetel kuuleb Noarootsi kandis üha sagedamini rootsi keelt ning näeb ülemere naabri arhitektuurist mõjutatud rannamajasid. Haapsalu vanalinn meelitab pikemalt aega veetma. Jalutuskäigud rannapromenaadil ning sadamates; linnusevaremed ja seal aset leidvad kultuuriüritused; kitsad ning käänulised linnatänavad koos arvukate mõnusate kohvikutega - tegu on ideaalse puhkusepaigaga rahuliku miljöö austajaile. Vähem rahulik oli 1993. aastal olukord Haapsalu lähedal Pullapääl, kui aset leidnud nn “jäägrikriis” kutsus äärepealt esile relvastatud konflikti eesti oma väeosade vahel. Eesti võimude vastu mässama hakanud Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii asupaiga, kunagise nõukogude sõjaväeosa lähistel, seisab tänapäevalgi poliitilisi pingeid põhjustav mälestusmärk tsaar Aleksander III-le. Ridala kirikuaias seisavad massiivsed kiviristid, mis pärinevad 13. sajandist. Ristid sümboliseerivad muuhulgas ka päikeserattaid ning kannavad elupuu motiive ning neid leidub mitmel pool kirikuaias. Matsalu rahvuspargi rannaniitudel ja soistes kõrkjatihnikutes peatuvad ning elutsevad sajad tuhanded linnud, kellele Matsalu turvaliseks elupaigaks on muudetud. Distantsilt on võimalik suleliste elu jälgida linnuvaatlustornidest, mida nii Matsalu lahe põhja- kui lõunakaldal on mitmeid. Lihula linnusevaremed paistavad kaugelt silma. Kõrgel mäenõlval seisvate müüride lähedale ehitatud mõisahoonegi ei jää suursugususelt kunagisele kindlusele alla. Mõisahoones paikneb kohalikku elu ja ajalugu tutvustav Lihula muuseum. Üks viimatisi avastatud linnusekohtasid Eestis paikneb Salevere Salumäel. Pankrannik keset maismaad, nii iseloomustatakse Saleveret

tihtipeale. Pangaalune Silmaallikas on aastatuhandeid olnud ohverdamispaigaks ning selle veel usutakse olevat silmi raviv toime. Vähe tuntud linnuse leiab ka Virtsu sadama lähistelt. Saaremaa praamile või praamilt tagasi kiirustajad enamasti ei märkagi maanteest veidi eemal linnusemüüre. Virtsu linnuse eesmärk oli kaitsta laevaliiklust mandri ning Muhumaa vahel. Linnuse valitsejad kippunud tihtipeale aga ise piraatlusega tegelema, mistõttu 16. sajandil aset leidnud konflikti käigus Virtsu linnus purustati ning selle taastamine ära keelati. Kõmsi kalmed kuuluvad piirkonnas enim läbi uuritud muinaskalmete hulka. Tänapäevalgi võib kadakate vahel näha tarandkalmete asupaikasid. Läänemaa-Pärnumaa piiril saab alguse turismimarsruut Romantiline Rannatee. Piki Pärnu maakonna rannikuäärseid teid kulgeb see trass kuni Läti piirini, koondades arvukaid vaatamisväärsusi, idüllilisi looduspaikasid ning turismiteenuste pakkujaid seinast seina. Matsiranna sai rahvusvaheliselt kuulsaks mitmetel filmifestivalidel auhinnatud linateose “Polli päevikud” läbi. Spetsiaalselt ajaloolise filmi tarbeks ehitati Matsiranna kaldavette suurejoonelise mõisahoone makett. Film ise kuulub Eesti filmiajaloo kalleimate linateoste hulka, mis valmis koostöös Saksa ja Austria filmitegijatega.

Kapteni tammedeks kutsutakse kolme hiigelmõõtu tammepuud Kastnas. Nimetus pärinevat aegadest, mil meremärkidena kasutatud Kastna tammede abil meremehed õiget kurssi määrasid. Tõstamaa kiriku kohta räägiti aastasadu legende, et kui seitse venda korraga kirikusse lähevad, siis vajub kirikutorn kokku. 1972. aasta jaanipäeval torn variseski, ent puuduvad andmed selle kohta, kas samal päeval ka seitse venda kirikus viibisid. 21. sajandi alguses torn ja varisenud esisein taastati ning loodetavasti edaspidi seitse venda enam üheskoos Tõstamaa kirikusse ei astu. Munalaiu sadama kail seistes võib mõtteis ette kujutada 2005. aasta jaanuaritormi, mil mitmemeetrised lained kõrgelt üle kai lõid ning terve ranniku ja lähedased saared üle ujutasid. Uputuseaegse veetaseme lõpliku alanemiseni kulus mitu päeva, tegu oli viimaste aastakümnete ühe katastroofilisema tormiga. Kui Lindi raba vaatetornist avaneb vaade rabamaastikele ning torni jalamil saab suvel metsaande noppida, siis Valgeranna vaatetornist näeb kaugele mereavarustele. Valgeranna seikluspargis võib aga pärdiku kombel puuvõrast puuvõrasse turnida, golfirajal valgeid kuule aukudesse kõksida või hoopistükkis rannaliival mõnusalt päikese käes peesitada. Enne suvepealinna Pärnusse jõudmist tasub jalutada veel maalilises Audru mõisapargis ja rippsildadel. www.puhkuseestis.ee |

24 | www.puhkuseestis.ee

aire Aunaste puhkab kirbuturge korraldades

“Tavaliselt võtan ka ise müügiks asjad kaasa, aga mul on väga vähe aega müümisega tegeleda - pean mööda territooriumit ringi jooksma ja organiseerida aitama,” räägib saatejuht Maire Aunaste, kelle hobiks on suviti kirbuturge korraldada.

Esimene kirbuturg sündis neli aastat tagasi Tartus. "Arvasin õigesti, et sinna Emajõe äärde ta sobiks. Tartu kirbuturul oli tohutu menu, kuid kahjuks ei saanud me järgmisel suvel enam sama territooriumi ja oleme nüüd olnud igal suvel kolm korda erinevas kohas," räägib Aunaste.

Ürituse populaarsus innustas teletähte oma tegevust ka Pärnusse ja Tallinnasse laiendama. Pealinnas tegutsetakse pühapäevahommikuti juba alates kella seitsmest Kalevi staadioni parkimisplatsil, mis on Aunaste sõnul muidu ideaalne koht kauplemiseks, kui vaid sissepääs staadionile nii varjatud kohas ei asuks. "Maailma pealinnade kirbuturgude kogemus näitab, et turud on alati keset linna, mitte kuhugi hoovi ära peidetud. Meil muidugi kardetakse tohutult liikluse sulgemist kasvõi pooleks päevaks, niisiis peamegi tegema neid turge kusagil kõrvalises kohas," on Mairel kahju.

Võivad olla küll isetehtud ehted või kunst või käsitöö, aga mitte poest ostetud või laoriiulilt tulnud uus kaup. Tema kirbuturgude tegemise idee pärinebki reisidelt. "Mitmel pool maailmas on igas väikseski linnas ja alevis kirbuturg. New Yorgis elasin viimase aasta Manhattanil nii, et kirbuturg oli mu akna all igal nädalavahetusel. Maist kuni septembrini pannakse New Yorgis laupäeviti-pühapäeviti liiklus ühel suurtest avenüüdest pooleks päevaks kinni ning Central Park`i ja Times Square`i vahel läheb lahti kauplemiseks. Ma siis mõtlesingi, et huvitav, miks Eesti on maailma ainus riik, kus kirbu-

Maailma pealinnade kirbuturgude kogemus näitab, et turud on alati keset linna, mitte kuhugi hoovi ära peidetud. turge ei ole," jutustab Aunaste ning möönab, et tegelikult töötas Tallinnas siis juba Telliskivi kirbukas, ent tema ei teadnud sellest kõrvalise asukoha tõttu midagi. Küsimusele, millega kirbuturgudel kõige enam kaubeldakse, vastab Maire, et kõigega, mis ei pärine hulgiladudest. "Müüdavate asjade põhimõte on, et need ei tohi olla hulgikaup," hoiatab Maire võimalikke tootjaid ja vahendajaid, kes võiksid kirbukale soodsat müügivõimalust otsima tulla. "Võivad olla küll isetehtud ehted või kunst või käsitöö, aga mitte poest ostetud või laoriiulilt tulnud uus kaup." Kauplema tulijatele kinnitab Maire, et kirbukatele ei pea ette registreerima. "Igal pool jätkub ruumi kõigile. Ainult Pärnus on kitsas, sest seal mulle antud parkla on väga väike," lisab ta.

Margit Trubetsky

Tallinna kirbuturud toimuvad:  Igal pühapäevahommikul kuni septembri lõpuni

(v.a. 1.06, 6.07 ja 24.08) Kalevi staadionil (end. Komsomoli staadion), aadressiga Staadioni 3, Tallinn.

 Eelregistreerimine pole vajalik.

www.puhkuseestis.ee |

26 | www.puhkuseestis.ee

ofia Joons: Viljandi on väga ilus Eesti linnake

Pärimusmuusik ja endine Viljandi elanik Sofia Joons räägib, millist rolli Eesti folgipealinn tema elus mängimud on. Kui kaua Sa Viljandis elasid ja miks just seal?

Olen elanud Viljandis kaks korda. Esimest korda 1994-95 ja teine kord 2007-2012. Mõlemad korrad viis mind sinna pärimusmuusika. Esimene kord tahtsin võimalikult ruttu eesti kultuuri ja muusikaga kokku saada ja teine kord läksin sinna eesti muusika ja kultuuri heaks töötama. Ma ei tea teist kohta Eestis, kus saaks sama vahetut kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Saab ka endaga väga hea kontakti, nagu ikka väikestes linnades, ja see on minu arust hästi oluline, kui on soov midagi päriselt ja põhjalikult avastada. Oli Sul kahju sealt lahkuda?

Avastasin ühel hetkel, et ring oli ilusasti täis saanud. See on nukker tunne, aga tähendab, et uued väljakutsed on lähemale liuglemas. Lahkusin Viljandist tänuliku südamega. Viljandit teatakse enamasti ikka folgi järgi. Miks võiks või peaks Viljandi folgile minema inimene, kellel rahvamuusikaga erilisi kokkupuuteid ei ole? Minu jaoks tähendab pärimusmuusika liikumist kahes suunas – ajas ja ruumis. Mõlemad näitavad universaalseid kvaliteete. Ükskõik mis ajal ja kus kohas inimene on elanud või elab, on ikka miskit olemas, mis meid ühendab ja mis võib ka tänapäevast inimest kõnetada. Minu jaoks on iga folk olnud rännak inimlikkuse poole, mida saadavad pärimusmuusika erinevad ilmingud. Ei oska seda väga hästi sõnadesse panna, aga tavaliselt jõuab folgi viimasel päeval kohale tunne, et olen millelegi olulisele jälle uue nurga alt pihta saanud. Aga see on minu folk. Festivali meeskonna üks põhilisi väljakutseid igal aastal on võimaldada erineva taustaga inimestele seda avastamisrõõmu. Teame, et keegi leiab selle miski näiteks toidutänaval, teine kirikukontserdil, kolmas tantsupõrandal ja neljas lossimägede kontsertidel. Pärimusmuusika hõlmab nii palju erinevaid näthusi... Selle asemel, et lihtsustada ja üldistada, võetakse igal aastal ette uus teema või vaatenurk, mis moodustab festivali kava luukere. Selle aasta teema on MÄNG! Üle pika aja ei ole

ma ise festivali meeskonnas ja lähen huviga vaatama, kuidas seda teemat on arendatud! Mida muud võiks Viljandi kohta teada?

Viljandis on kaks paralleelset linnaelu. Silma paistavad tavaliselt kultuuriinimeste initsiatiivid ja toimetamised Pärimusmuusika Aidas, Ugala teatris ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, aga kes jääb veidi kauemaks, hakkab tajuma kohalikku Viljandit. Viljandi inimesed on tavaliselt soojad, tasakaalus ja südamlikud ning ajavad oma asja. Nad ei pruugi uustulnukaid ja külalisi kohe avasüli vastu võtta, aga on ikkagi heatahtlikud. Nad hoiavad seda põhja, mille peal kõik muu silmapaistev võib kasvada. Mulle endale väga meeldivad Viljandimaa mõisad ja loodus. Kahetsen, et ma ei käinud Viljandimaal rohkem ringi hulkumas. Aga tööd oli palju ja laps väike. Tulevikus tahan tagasi tulla, et avastada seda, mis on mu suhteliselt pikas “appi-seda-ma-ka-ei-jõudnud-vaatama-minna”-nimekirjas. Viljandis elades külastasin pigem Mulgimaal elavaid sõpru kui hooneid ja vaatamisväärtusi. Viljandis vaba aja veetmise koha pealt mängib Viljandi järv hästi olulist rolli. Kui on vaja joosta, joostakse ümber järve, kui on külm talv, saab järve peal uisutada ja ümber järve suusatada. Linn on kokku sulanud loodusega. Külmade ilmadega panin Pärimusmuusika aida ees lõunavaheajal suusad alla ja sõitsin järve äärde tiiru tegema. Kas Viljandi on Eesti kõige ilusam linn? Viljandi kui tervik on hästi roheline ja madal linnake. Suuremad kortermajad on püstitatud väljaspoole kesklinna. On hästi ilusaid vaateid lossimägedes ja järve ääres. Pimedatel õhtutel on ka äge vaadata Viljandit teiselt poolt järve. Külastajas võib Viljandi oma hõnguga tekitada rahulikku meeleolu. Kel rahulik meel, näeb ka enda ümber ilu. Nii et jah, Viljandi on üks väga ilus eesti linnake ja seda ilu on külastajal kerge tabada!

Margit Trubetsky www.puhkuseestis.ee |

Vembu-Tembumaa on lõbustuspark, mis on mõeldud kogu perele! Meil jätkub tegevust terveks päevaks lastest vanavanemateni. Külastajate käsutuses on basseinid, vesiliumäed, saunad, batuudid, minigolf, kart-, ATV- ja elektriautorada, mängudemaja ja palju muud. Pargis on mitu toitlustuskohta, kui aga on soov ise midagi kaasa tuua ja grillida, siis palun! Meil on olemas palju grillimiskohti koos laudadega üle territooriumi. Saate pidada sisuka peo oma seltskonnaga. Tule veeda meil mõnus suvepäev kas pere või sõpruskonnaga! Park on avatud 01.06 - 31.08 iga päev 10-19 Keskuse tee 2, Kurtna, Saku vald, Harjumaa GPS: 59° 13' 42" N, 24° 42' 45" E; +372 671 9155 info@vembu-tembumaa.ee; www.vembu-tembumaa.ee

28 | www.puhkuseestis.ee

Jääaja Keskus

Pokumaa

astega teemaparkidesse seiklema

Suvisel Eestimaal ringi sõites tasub kindlasti kaasa võtta ka lapsed. Pere noorematele leidub üle Eesti päris mitu vahvat teemaparki ja mängumaad.

Harjumaal Kurtnas asub Vembu-Tembumaa, kus on lõbus nii suurtel kui väikestel. Puhkajaid ootavad batuudid, kartautod, elektriautod, põrkeautod, ATV-rada, mängude maja, tarzanirada ja basseinid, soovi korral saab rentida terveks päevaks minisauna, nautida veeatraktsioone, mängida minigolfi ning väligrillidel endale meelepärase roa küpsetada. Lisaks kõigele muule pakub Vembu-Tembumaal külastajatele rõõmu pisike loomaaed. Eesti suurima väliveepargi leiab Vudila kogu pere mängumaalt Jõgevamaal Kaiaveres. Ka saab Vudilas lustida batuutidel ja basseinides, sõita elektriautode ja ATV-ga. Järvel võib ette võtta väikese retke sõudepaadi ja vesijalgrattaga ning päikest saab nautida rannaribal või kauni vaatega avaral terrassil. Lisaks saab tutvust teha Vudila loomaperega ja soovi korral hobustega sõita. Kehakinnituseks võib teha väikese pikniku looduses, einestada bistroos või endale lõunasöögiks forelli püüda. Jõgevamaal asub ka Elistvere loomapark, mis pakub võimalust vaadelda metsloomi nendele omases keskkonnas. Näha saab euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metssiga, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, halljänest ja faasanit. Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, hamstrite, liivahiirte, kairo ogahiirte, laborirottide, tšintšiljade, laborihiirte ja suhkruoravaga. Veel asuvad loomapargis tähistatud loodusrajad, kus saab selgitavate infotahvlite abil tutvust teha kopra eluviisiga ning mitmekesise metsaelustikuga. Tartumaale Äksisse tasub suund võtta kõigil neil, kes tahavad teada, kuidas elu jääajal välja nägi. Interaktiivses ja mee-

lelahutuslikus Jääaja Keskuses näeb näitust jääaja ajaloost ja jääaja loomadest, lapsi ootavad jääaja mängumaailm ja jääelamused. Suurel ekraanil kuvatakse programmi, mis alates Suurest Paugust läbi galaktikate kujunemise, päikesesüsteemi tekke, laavade liikumise maal ja kogu elustiku arengu kaudu jõuab tänasesse päeva. Keskuse teisel korrusel tuuakse külastajani jääaja jäljed Eestimaa pinnal, jääaja looduse areng ja selle kajastus rahvamuistendites. Kolmandal korrusel aga ilmavaatlused ja kliimamuutused ning inimese roll selles. Pokumaa asub Võrumaal Urvastes. Edgar Valteri idee järgi rajatud teemapargis on kolm põnevat tegevuspaika: Pokukoda, Padasoomäe, Hauka talukoht. Pokukojas saab näha Pokuraamatu originaalillustratsioone ja õlimaale, Edgar Valteri lasteraamatute tegelasi nukkudena ning ka ise pokuks kehastuda. Padasoomäel asuvast Puuko eluasemest õhkub eelmise sajandi alguse hõngu. Puuko tares on puupliit ja leivaahi, toimuvad talukultuuriga seotud ettevõtmised. Suvel tegutseb siin pannkoogitare, aidas saab vaadata filme ja tare taga nosivad heina kitsed ja lambad. Kokkuleppel saab käia suitsusaunas. Padasoomäelt saavad alguse matkamängurada ja kaks taimede õpperada. Haukal on võimalus külakiigel kiikuda, kuuetahulises püstkojas mõtteid mõlgutada või toreda seltskonnaga isegi piknikku pidada. Linnuvaatlustorn pole mõeldud üksnes linnusõpradele, vaid ka lihtsalt maastiku nautlejatele. Põõsaste vahele on aga peitunud mätaskatusega kemps. Kõik rajatised on püstitatud Edgar Valteri kavandite järgi. Tahkuranna vallas, seitsme kilomeetri kaugusel Pärnu piirist avatakse sel suvel Lottemaa. Koeratüdruk Lotte hakkab koos oma sõpradega seiklema Leiutajatekülas, mis rajatud mereäärsesse loodusesse just sellisena, nagu see meile raamatu ja multifilmide vahendusel juba ammugi tuttav on. www.puhkuseestis.ee |

30 | www.puhkuseestis.ee

OÜ Batuudijuss juht Jaanus Laane soovitab laste kõrval ka vanaemadelvanaisadel batuudil hüppamise ära proovida. Kust tuli idee tegeleda just batuutidega? See mõte pärineb minu lastelt. Tõenäoliselt on enamik lastega seotud ettevõtmisi alguse saanud just perekonna väikestest jõnglastest. Ühel aastal ei õnnestunud meil lapse sünnipäevaks batuuti rentida ning järgmisel aastal olid batuudid mul juba endal olemas. Kui varem olid batuudirendi tingimused üsnagi karmid, siis otsustasime muuta selle ettevõtmise kliendisõbralikumaks ja lihtsamaks. Meile ei ole vaja tasuda ettemaksu, meie batuutidel ei ole broneerimistasu ning ka rendi tühistamine on täiesti tasuta. Ei ole ju lapsevanema süü, kui sünnipäevahommikul sajab vihma. Milleks peab siis lisaks rikutud peole maksma batuudi eest, mida tegelikult kohale ei tulegi. Õnneks on ka paljud konkurendid pärast meie turule tulekut oluliselt oma tingimusi muutnud ja teenus tervikuna on seetõttu kvaliteetsem.

raldada näiteks perepäevi. Meil on statsionaarselt üleval suur telk, mis mahutab kuni 250 inimest ja palju lastele mõeldud atraktsioone. Lisaks võivad toredad loomaaia töötajad tulla erinevaid loomi tutvustama ning loomakostüümides tegelaskujud lapsi lõbustama. Kui inimene on otsustanud Teilt oma üritusele batuudi tellida, siis kuidas ta selle kätte saab? Väiksematele batuutidele võib ise järgi tulla, need kaaluvad vähe ja on kergesti paigaldatavad. Meil on rendipunktid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Raplas ja Märjamaal. Suuremad batuudid toome üldjuhul ise kohale, paigaldame ja viime pärast ka ise minema. Suuremate batuutide logistika algab meil kas Tallinnast või Tartust, teistes linnades on ainult väikeste batuutide väljastuspunktid.

Milliste batuutidega tegemist on? Kas need sobivad pigem lastepidudele või saab ka näiteks firma suvepäevadele täis- Kui mõni Teie batuut kellelegi väga meeldima hakkab, kas on võimalik see ära osta? kasvanutele hüppamiseks tellida? Loomulikult saab meilt batuute ka osta. Meie kõige poMeil on valikus nii eelkooliealistele lastele mõeldud batuudid kui ka sellised, millel võivad hüpata kuni 100 kg kaaluvad pulaarsem, Linnuse-nimeline batuut on laos saadaval. Teiste täiskasvanud. Põnevust ja keerukust on küllaga, soobatuutide puhul peab arvestama väikese ooteajaga. Lisaks batuutidele on meie käest võimavitan kindlasti ka vanaemadel-vanaisadel vähemalt korra batuudil ära käia. See on ju lik osta endale ülilahe Bigriiner, mis elamus, mida nemad oma lapsepõlves on Eesti turul uudne toode. Sellega tunda ei saanud. Suvepäevadeks saab loetud sekunditega muuta on meil samuti erinevas suuruses lapsevankri ema ja lapse jalgtäispuhutavaid batuute pakkurattaks. Bigriineri leiab e-poest bgreen.ee, Bgreen on Eestis da. Lisaks sellele avame me sel registreeritud üle-Euroopalisuvel Tallinna Loomaaias ühe eriti vahva mängumaa. Firmad ne kaubamärk, mille omanisaavad soovi korral seal kor- Sekunditega jalgrattast lapsekäruks ja tagasi ning palju muid kuks on Batuudijuss OÜ. mugavaid lahendusi – just seda pakubki suurepärane bigriiner! www.puhkuseestis.ee |

UUS

SILK HYDRATION PÄEVITUSJÄRGNE EMULSIOON AALOEGA 180ML Luksuslik kookose- ja papaialõhnaline päevitusjärgne emulsioon sisaldab niisutavaid ja värskendavaid aaloe ribakesi. Siidiproteiine ja sheavõid sisaldav kerge emulsioon hellitab, toidab ja niisutab nahka 24 tundi peale päevitamist. Aaloe geel jahutab ja rahustab nahka ning aitab päevitusel kauem püsida.

SILK HYDRATION PÄEVITUSEMULSIOON SPF 15,30 Luksuslik siidiproteiine sisaldav päevitusemulsioon toidab, hellitab ja niisutab nahka rikkalikult 12 tunni jooksul. Emulsioonil on laiaspektriline UVA-ja UVB-kaitse. Hoiab ära päikesepõletuse ja naha enneaegse vananemise. Kergesti imenduv emulsioon sisaldab toitvaid antioksüdante ja troopiliste taimede ekstrakte.

eauty of Sun Protection™

32 | www.puhkuseestis.ee Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

audi päikest ohutult!

Päikesevalgus mõjutab meie kehatalitlust, une-ärkveloleku rütmi, meie tuju, meie heaolutunnet ja tervist. Õiges koguses ja õige päikesekaitsevahendiga päevitamine on nahale kasulik. See aktiveerib metabolismi, stimuleerib vereringet, annab nahale terve, veetleva päevituse ja avaldab positiivset mõju immuunsüsteemile. Päikese abil saame ka oma D-vitamiini ja energia varusid täiendada. Ei tohi aga unustada, et päikest tuleb nautida ohutult! Seoses sellega olekski aeg endale meelde tuletada päikesega seonduvad ohud ja nende vältimise võimalused.

Päikese mõju nahale:

UVB-kiired • imenduvad naha pindmisesse kihti-epidermisesse • nn “tugevama” kahjustava toimega kiired • ei läbi aknaklaasi • peamine päikesepõletuse ja nahavähkide põhjus • võimelised pärssima immuunsüsteemi UVA-kiired • jõuavad sügavamale pärisnahka, läbivad ka aknaklaasi • “nõrgema “ nahka kahjustavama toimega, kuid hulk ~100 x suurem • naha vananemine • DNA kahjustused (nahapõletused, nahavähk) • valgustundlikud lööbed (päikeseallergia) Meie oma keha suudab päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini. Tavaliselt võib see olla 10 – 20 minutit,vastavalt nahatüübile. SPF näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Päikesetoodet valides peaks kindlasti arvestama paljude erinevate faktoritega: Meid mõjutama pääseva kiirguse hulk sõltub kella-ja aastaajast, laiuskraadist, peegeldavatest pindadest, nagu vesi ja lumi.

Lihtne valem omale sobiliku päiksekaitsetoote valimiseks on järgmine: tuleks korrutada naha enda kaitsevõime (näiteks 10 minutit) SPF numbriga tootel (näiteks SPF 20), siis saame aja, kui kaua me tohiksime päikese käes viibida. Näiteks 10 x 20=200 min, mis on 3,5 tundi. Selle aja sees peaks kindlasti toodet mitu korda uuendama, et kaitse püsiks ja uuendama ka peale ujumist ja käterätikuga kuivatamist. See on väga üldine valem ja kindasti tuleks arvesse võtta ka oma nahatüüpi, aega, kohta ja päikese käes viibitava aja pikkust. Tundliku naha puhul on oluline silmas pidada, et toode sisaldaks võimalikult vähe lisaaineid, millest tavalisemad on siis säilitusained ehk parabeenid, värv- ja lõhnained. Laste nahk on eriti tundlik ja vastuvõtlik igasugustele ärritustele ja seega peaks lastele päiksekaitsekreemi valides olema eriti tähelepanelik. NIVEA’ l on pakkuda 2 päikesekaitsekreemi lastele, mis on just ekstra väljatöötatud laste tundliku naha vajadusi silmas pidades ja mis vähendavad päikeseallergia tekkimise ohte. Tooted ei sisalda värvaineid, säilitusaineid ega parabeene. Samuti on tooted pediaatrite järelvalve all dermatoloogiliselt heaks kiidetud. Tooted sisaldavad kõrgeima kvaliteediga UVA/UVB filtrite süsteemi ja on eriti vee- ja liivakindlad. Head ohutut päikese nautimist!

Huvitav teada: • 90% UV-kiirgusest võib tungida läbi õhukese pilve. • Värske lumi peegeldab tagasi 80% ja liiv 20 % kiirgusest. • Varjus olija saab pool UV-kiirgusest. • Poole meetri sügavusel vees on 40% UV-kiirgust. • Päikese käes lamaja saab 4x suurema annuse kiirgust kui seisja.

www.puhkuseestis.ee |

ida peaks teadma enne päikeseprillide ostmist

Päikeseprillide olulisusest, UV-kaitsest ja optilistest päikeseprillidest kirjutab lähemalt Norman-Optika optometrist Kersti Tuulik. UV-kiired jõuavad meie silmani kas otseste kiirtena või perifeerse kiirgusena. Otsese kiirguse eest kaitsevad meid teatud määral anatoomiliselt kulmud ja silmakoobas, ereda valguse korral ka kissitamine. Silma sattunud UVA ja UVB-kiired neelduvad silma sarvkestas, sidekestas ja silmaläätses ning põhiliselt nendes silma osades avalduvad ka UV-kiirguse kahjulikud mõjud. Silma põhjani jõuab UVA ja UVB-kiirgust tänu eespool olevates keskkondades neeldumisele vaid vastavalt 1% ja 2%, kuid varast maakula degeneratsiooni seostatakse samuti UV-kiirte kahjuliku mõjuga. Sarvkestale külgedelt langevad kiired võivad tekitada silma sidekesta kahjustust pterüügiumi ning läätsetuuma kaed. Soetada tasub vaid 100%-liselt UV-kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid. Kui UV-kaitse puudub, siis tasub päikeseprillid pigem ostmata jätta. Kaitseta tumedate klaasidega prillide puhul satub silma oluliselt rohkem UV-kiirgust, sest tumeda klaasi taga on pupill suur ning silma loomulik kaitse ehk pupilli ahenemine ereda valguse mõjul, silma kaitsta ei saa. Eriti ohtlik on selliste päikeseprillide ostmine lastele. Laste silmalääts on veel täiesti läbipaistev ja suure pupilliga, seetõttu tuleb osta neile korralikud UV-kaitsega päikeseprillid, abiks

34 | www.puhkuseestis.ee

on ka noka- või laiema äärega mütsid. Optikakauplusest ostes ja usaldades tuntuid kaubamärke võib klient kindel olla, et prilliklaasidel on olemas 100%-line kaitse UVA ning UVB kiirte eest, prilliläätsed on kvaliteetsed ning ei tekita vaadates moonutusi. Milliseid päikeseprille valida? Parimat kaitset pakuvad päikeseprillid, mis kumerduvad ümber näo, järgides inimese anatoomilist näo kumerust. Eelkõige leiab kumera klaasiga päikeseprille sportlike päikeseprillide valmistajate kollektsioonidest, kuid ka paljudelt teistelt tuntud brändidelt. Veel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et prillid on ees mugavad, klaasitoon tundub silmale hea ning raamid vastavad kandja isikupärale. Päikeseprilliklaasidel on 5 tumeduskategooriat. Mida väiksem number, seda rohkem valgust laseb klaas läbi. Kõige universaalsemad on 3. kategooria tumedusastmega prilliklaasid, kuna need on piisavalt tumedad ereda päikese korral. 4. kategooria on kõige tumedam klaas ja sellega on keelatud autot juhtida. Eestis kasutamiseks sobivad kõige paremini 2.või 3.kategooria päikeseprillid. Kuna Eestil on ka pikk merepiir ja palju veekogusid, siis tasub võimalusel eelistada polaroidkattega päikeseprille. Klaasitoonidest on levinumad pruun, hall ja rohekas toon. Halli värvi klaasid vähendavad eredust, kuid ei moonuta värve. Pruuni ja rohelist värvi klaasid tõstavad kontrastsust, samas moonutavad veidi värve. Päikeseprillide ostmisel oleks ideaalne neid proovida ka päikese käes, mitte ainult siseruumides.

Üks hinnatumaid päikeseprilliklaaside katteid on polaroidkate, mis blokeerib siledatelt pindadelt vastupeegelduva valguse. Selliste klaasidega prillid on asendamatud merel ja autoroolis. Parimatel päikeseprillidel on lisaks veel ka peegeldusvastane kate klaasi siseküljel – see ei lase klaaside taha sattunud valgusel silma peegelduda. Prillikandjate päikeseprillid Prillikandjad saavad tellida endale optilised päikeseprillid, isetumenevad prilliklaasid või kanda kontaktläätsesid ja tavalisi päikeseprille.

Optilistel päikeseprillidel on teatud piirangud – valida ei saa maskitüüpi ega väga kumeraid raame. Kindlasti tasub optikapoe töötaja abiga valida enda tugevustega vastavalt parim lahendus just päikeseprillide valikust, sest nii on kaitset pakkuv pind suurem. Norman-Optika töötajad oskavad kindlasti personaalselt abiks olla. Isetumenevad prilliläätsed tumenevad välitingimustes vastavalt UV-kiirgusele parajalt tumedaks ning siseruumides muutuvad taas tagasi heledaks. Üldiselt isetumenevad prilliläätsed ei toimi autoroolis, kuid on ka lahendusena välja töötatud prilliläätsed, mis tumenevad ka autos kuni 50%.

www.puhkuseestis.ee |

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” 4.-6. juuli 2014 Tallinn XXVI laulu- ja XIX tantsupeol “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kohtuvad kaks olulist märksõna – aeg ja puudutus. Laulupeo esimese kontserdi kava “Aja puudutus” toob meieni väärtusliku varamu alates esimesest laulupeost. Teise päeva kavas on palju loomingut tänaste autorite sulest. Tantsupeo ideekavand “Puudutus” aga on kantud tundest, et neil imelistel hetkedel, mil miski meid sügavalt puudutab, tajume täiesti eriliselt aja väärtust. Sellised hetked jäävad meelde ning annavad meie elatud elule väärtuse. Tantsupeo “Puudutus” etendused toimuvad 4., 5. ja 6. juulil Kalevi Keskstaadionil. Tantsupidu tugineb muinasjutul poisist, kes tormab ummisjalu maailma õnne otsima ning jõuab peagi suurte valikuteni – keda kuulata ja kellel on õigus? Äkki on ta aina edasi kiirustades oma õnne eest hoopis ära jooksnud? Laulupeo esimene kontsert “Aja puudutus” toimub laupäeva, 5. juuli õhtul Tallinna Lauluväljakul. Pidulikule laulupeo avatseremooniale ühendkooride ja laulupeo tule süütamisega tuletornis järgneb erakordne valikkooride kontsert. Laval on üle 7000 laulja, kes esitavad 25 tuntud ja armastatud teost laulupidudelt 1869-2009, teiste hulgas nii Kuniledi/Koidula “Sind surmani”, Saebelmanni/Ruubeli “Kaunimad laulud” ja Härma/Haava “Ei saa mitte vaiki olla” kui ka Naissoo/ Lemberi “Koolikell”, René Eespere “Ärkamise aeg” ning Tõnis Mägi “Koit”. Laulupeo teine kontsert “Puudutuse aeg” toimub pühapäeval, 6. juulil. See on harjumuspärane laulupeo suurkontsert, mis algab pärast keskpäeva ja ulatub õhtusse. Laval esinevad erinevad kooriliigid ja orkestrid ning kontserdi lõpus kõlab ühendkooride esituses nii selle peo nimilugu “Puudutus” kui ka armastatud “Ta lendab mesipuu poole” ning “Mu isamaa on minu arm”. Kavas on palju uudisloomingut – esitusele tuleb 14 selle laulupeo jaoks kirjutatud uudisteost ning palju uusi seadeid.

36 | www.puhkuseestis.ee

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu toimub Tallinnas 4.-6. juulil 2014. Laulupeo kunstiline juht on Hirvo Surva. Tantsupeo pealavastaja on Maido Saar, muusikajuht on Toomas Lunge ning ideekavandi ja loo autor on Sten Weidebaum. Tule tulemine Tänavuse laulu- ja tantsupeo Tuletulemise rattateekond “Külast-külla, käest-kätte” saab olema kirev ja pidulik. Teekond algab 15. juunil Tartust ning kulgeb jalgratastel läbi seitsme maakonna - Tartumaa, Jõgevamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ning Harjumaa Tallinnasse. Ligikaudu 1000-kilomeetrisel teekonnal liigub peotuli külast külla ja käest kätte kohalike kooride, tantsurühmade ja orkestite teatesõiduna. Pillipidu Nagu varasematelgi aastatel, toimub koos Laulu- ja Tantsupeoga ka Pillipidu, mis on rahvamuusikute pidu suure üldpeo sees. Muusikud on väljas päris oma kontsertide ja kavadega ning lisaks rikastavad pillimänguga kogu peonädalat, linnaruumi, laulu- ja tantsupeo kontserte ning rongkäiku. Pillipidu toimub 3.-6. juulil 2014 Tallinnas. Peonädala neljapäevast laupäevani toimuvad linna eri paikades erinevate pilliliikide kontserdid, Pillipeo kulminatsioon ja peakontsert peetakse reede (4.07) õhtul eraldi selleks üles seatud laval Lauluväljakul, kus esineb suur rahvamuusikute koondorkester. Pühapäeval osalevad pillimängijad laulupeokontserdi koondorkestris. Täiendav informatsioon ja laulupeo ajakava:

www.laulupidu.ee

spot

cmyck

rgb valge/hall 10% must 100% pantone 219 EC pantone 3415 EC pantone 287 EC pantone 1797 EC

Aracne Condensed Regular Aracne Condensed Regular Italic Aracne Condensed Light Aracne Condensed Light Italic

Reti Saksa pilt !!! d`Ď\ bleX^` c `bl[X d`Ď\ bleX^` m eXkX d`Ď\ bleX^` m im`[X

www.puhkuseestis.ee |

uviste sündmuste kalender Juuni Näitus “Ahhaa, uputab!” AHHAA Teaduskeskuse ja Lennusadama ühistöös 01.05 – 21.09 valminud suurejooneline näitus veekatastroofidest

Teaduskeskus AHHAA, Tartu

25.05 – 04.06 J. Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival

Narva linnus ja Geneva keskus, Narva

30.05 – 24.08

Näitus “Disain, visioon, õpetus. Disainer Tõnis Käo”. Eesti juurtega hinnatud Saksa tööstusdisaineri Tõnis Käo loomingu näitus

31.05 – 07.06 Tallinna vanalinna päevad 01.06

Mooste mõisapäev. Kavas on kontsert, õueprogramm, tegevused lastele. Avatud on näitused ja kohvik. Algus kell 12

01.06. – 31.08 XXI rahvusvaheline aktinäitus “Mees ja naine” 01.06. – 31.08

Kuressaare suvemuusika 2014. Vanadel kuurorditraditsioonidel põhinev tasuta vabaõhukontsertide sari Kuressaare lossihoovis

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinn Tallinn Mooste, Põlvamaa Uue Kunsti Muuseum, Pärnu Kuressaare

01.06. – 31.08 Raepromenaad 2014. Suvine vabaõhukontsertide sari Pärnu raehoovis

Pärnu

03.,15. ja 18.06

Rahvusooper Estonia, Tallinn

Savoy ball, algus 3. ja 18.06 kell 19 ja 15.06 kell 17

04.06 – 08.06 I FUFF – soome-ugri filmifestival 05.06

Tartu tantsupäev. Terve pärastlõuna suveöösse välja tantsitakse Tartu kesklinna parkides ja väljakutel

Tsiistre, Võrumaa Tartu

Tallinn Treff Festival, kaheksandat korda toimuv rahvusvaheline nuku- ja 05.06 – 08.06 visuaalteatri festival, mis pakub tipptasemel etendusi nii täiskasvanutele kui NUKU teater, Tallinn ka lastele 05.- 08.06

Sajand. Tõnu Õnnepalu ja Margus Kasterpalu suvelavastus, algus kõikidel päevadel kell 18

05.06 – 11.06

Kaunid kontserdid Käsmus. Maagiline Käsmu kapteniküla ootab kõiki muusiKäsmu kasõpru sumedatel juunikuu õhtutel. Algus iga päev kell 20

06.06

Itaalia veinipidu Haapsalus

Haapsalu

06.06

Maardu Mõisa Muusikasalong *Muusika Tallinnast Viini!* Eksklusiivne valgete ööde kontsert kauni Maardu mõisa ballisaalis. Barokkansambel CORELLI CONSORT ajastu pillidel. Algus kell 19 Lisainfo: www.corelli.ee

Maardu

13.06

Nargenfestivali avakontsert. Algus kell 19

Estonia kontserdisaal, Tallinn

13.06

ans. Terminaator Rapla lauluväljakul. Algus kell 20

Rapla

14. – 15. 06

Nargenfestival: Kreegi päevad. Nargenfestival algab traditsiooniliselt Kreegi Haapsalu päevadega Haapsalus

20. – 21.06

Watergate. Baltimaade suurim veefestival avab suve ja pakub muusikat, veesporti ja põnevaid lõbustusi kõigile!

38 | www.puhkuseestis.ee

Esna mõis, Järvamaa

Pärnu

21.06

Tere, Pärnu suvi! Traditsiooniliselt annab Tallinn Pärnu linnale üle suvepealinna tiitli ning toimuvad muusikalis-tantsulised etteasted. Algus kell 18

21.06 – 22.06

XX Maarahva laat. Laat pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kaupleVastseliina, Võrumaa mislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele

27.06 – 28.06 Hard rock laager 2014

Pärnu

Vana-Vigala, Raplamaa

27.06 - 28.06

Seto Folk. Põnevad folkartistid Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eestist

Värska laululava, Põlvamaa

27.06 - 28.06

Tallinna linna- ja muusikafestival “Tallinn Star Weekend 2014”. Esinevad Lordi, The Offspring, Andrea Bocelli

Tallinna lauluväljak

27.06 – 29. 06 Keskaja pärandi festival “Pärnu hansapäevad” 28.06

Pärnu kesklinn

Nargenfestival - Naissaare esimene laulupidu “Paadi puudutus”. Algus kell 17, Omari küün, Naissaar Lennusadamast väljub laev Monica kell 16

Juuli 02.07 – 05.07 Festival “Baltoscandal”. Teatrifestival Rakveres 04.07

Rakvere

Dingo. Retrolegend ja Pärnu Kuursaal pakuvad suvises Pärnus kõigile rokisõpradele muusikagurmeed, kus peaosatäitjaks on Soome rokilegend DINGO. Pärnu Algus kell 19

Mooste mõisakarneval. Mõnusalt ajuvaba Mooste mõisakarneval on ainus 04.07 – 05.07 festival Eestis, kus programm kestab reede ōhtust pühapäeva lōunani katke- Mooste mõis, Põlvamaa matult välja 04.07 – 06.07 XXVI laulu- ja XIX tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg”

Tallinna lauluväljak

05.07

Rõuge veepidu ja paadiralli 2014

Rõuge alevik, Võrumaa

05.07

Antiigilaat “Kila-kola”. Algus hommikul kell 7

Seidla mõisa park, Järvamaa

05.07

Festival “Schilling”. Algus kell 15

Kilingi-Nõmme suveaed, Pärnumaa

08.07 – 12.07 Klassikalise muusika festival “Helisevad Saaremaa orelid 2014”

08. – 13.07

kontserdid Saaremaal Kaarma, Püha, Valjala, Karja ja Kuressaare Laurentiuse kirikutes

Viljandi vanamuusika festival. Vanim eesti vanamuusikafestival, mille traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates Viljandi saalides ja muudes põnevates paikades

Õllesummer 2014. Nelja päeva jooksul esineb festivali seitsmel laval suur hulk Eesti ja rahvusvahelisi artiste, lavastatakse mitmed eriprojektid. Ligi 09.07 – 12.07 50 söögikohta pakuvad väga erinevaid maitseelamusi ning nii lastele kui täiskasvanutele leidub rohkelt põnevaid atraktsioone koos mastaapse tivoli lõbustuspargiga

Tallinna lauluväljak

www.puhkuseestis.ee |

40 | www.puhkuseestis.ee

10.07 – 13.07

Keskaja päevad. Keskaja päevade ajal võib Tallinna vanalinnas kohata õitsva Tallinn hansaaja hõngu. Raekoja platsil toimub keskaja turg, avatud on meistrikojad

Seitsme linna muusikafestival. Kontsertidel saab kuulda nii klassikalist kam10.07 – 19.07 mermuusikat, vanamuusikat, džässi kui ka levimuusikat. Kontserdid toimuvad Ida-Virumaa mõisates, kirikutes, kontserdi- ja vabaõhulavadel 11.07 – 12.07 XI Pärnu ooperipäevad

Pärnu Kontserdimaja

11.07 – 12.07 Punk’n’Roll Festival 2014. Raadi mõisa park

Tartu

Kihnu mere pidu. Peol on kavas: käsitöö ja rahvusliku toidu laat, kohvikud, Kihnu käsitöö ja tantsu õpitoad, Kihnu pillilaste ja külaliste kontserdid, mit11.07 – 13.07 med võistlused lastele, kaluritele ja spordihuvilistele, õhtused tantsupeod. Kihnu mere pidu on kogu pere pidu!

Kihnu saar

Tartu hansapäevad 2014 - ajastumürgel! Ajastumürgli igas vanuses külas11.07 – 13.07 tajad saavad kolmel suvisel päeval osa kirevast möllust, ajastu vaimust ja marudast jõukatsumisestki. Tavapäraselt on avatud ka rikkalik hansalaat.

Tartu linn

12.07

Muusikafestival “Kummardus Valgrele”. Tuntud heliloojale ja muusikule Raimond Valgrele pühendatud muusikafestivali tipphetkeks on suur galakontsert Ammende Villa aias

Pärnu

12.07

III Popkooripidu. Algus kell 19

Tartu laululava

12.07

Kunda mere- ja perepäev. Algus kell 12

Kunda linn

Keraamikapäevad. Tehakse tutvust keraamika valmistamisega. Saab proovida savi vormimise erinevaid tehnikaid ja potikedraga ümberkäimist. Iga õpitoas Narva Muuseumi Põhjaõu 12.07 – 13.07 osaleja saab ühepäevase õpingu tulemusena valmis omaenda kätega valmistatud keraamikataiese 13.07

Kidise Tiigimuusika. Algus kell 18

Jaani talu Varbla vallas, Pärnumaa

Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia. Festivali olulisimaks nurgakiviks on 14.07 – 20.07 fantastiline orkester, kuhu tullakse mängima kõikjalt üle maailma. Lisaks orkestrile on võimalik kuulata suurepäraseid soliste

Pärnu

XXII Rapla kirikumuusika festival. Kontserdid toimuvad suurepärase akusti15.07 – 25.07 kaga Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning mitmes teises Rapla maakonna väiksemas kirikus

Rapla

XX Võru folkloorifestival. Viie päeva jooksul on üle 40 kontserdi, toimub 16.07 – 20.07 võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õhtulaulud Tamula rannal, öökino, käsitöölaat jne.

Võru

Heategevad kontserdid Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas. Barokkansambel Corelli Consort ja Lilian Langsepp (Loona 16.07–20. 07 mõisast pärit ajalooline harf). Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. Toetame koos TÜ Kliinikumi Lastefondi, et rajada raske puudega laste vanemate abistamiseks kolmas hoiukodu Ida-Virumaale! 16., 17., 23. ja Nargenfestival - Tantsuetendus Pung. Algus kell 20, Lennusadamast väljub 24.07 laev Monica kell 17

Omari küün, Naissaar

Hiiu Folk 2014. Esinevad Jaan Tätte ja Udupasun, Mari Pokinen, Chalice, 17.07 – 20.07 Kaunimate Aastate Vennaskond, Untsakad, Justament, Sibul-Tuksam-Nõgisto, Hiiumaa Lindpriid jpt. suurepärased artistid nii Eestist kui välismaalt 18.07 – 20.07 American Beauty Car Show

Haapsalu lossihoov

18.07 – 20.07 Tallinna merepäevad. Eesti suurim tasuta mere- ja perepidu

Tallinn

20.07 – 27.07

Saaremaa ooperipäevad. Aastal 2014 on ooperipäevade peakülaline Ukraina RahSaaremaa vusooper, kaasas Verdi “Don Carlos”, Lõssenko “Natalka Poltavka” ja Bellini “Norma” www.puhkuseestis.ee |

24.07 – 27.07 XXII Viljandi pärimusmuusika festival 26.07

Viljandi

Nargenfestival – Omari küüni 119. aastapäev, esineb Singer Vinger. Algus kell 19, Lennusadamast väljub laev Monica kell 16

Omari küün, Naissaar

31.07 – 10.08 Suvelavastus “Püünis” (v.a. 02.08)

Kuressaare vana sadamaait, Saaremaa

31.07 – 03.08 XXIII Jõgevatreff

Kuremaa, Jõgevamaa

August 01. – 02.08

Festival “Augustibluus”. 21. festival “Augustibluus” muudab Haapsalu linna kaheks ööpäevaks hea muusika sõbra jaoks suisa paradiisiks

Haapsalu

01. – 02.08

Intsikurmu muusikafestival

Põlva linn

01. – 02.08

Kukemuru Ambient Festival 2014. Sündmuse läbiv idee on loodusliku keskkonna ja orgaanilise ambient-muusika kontsertide toimel tekkiv ühtne tervik Kukemuru metsalagendik, ja atmosfäär, mida kohapeal toetavad reaalajas loodavad visuaalid, põnevad Järvamaa töö- ja õpitoad, ööpäev läbi avatud Kukemuru kohvik ning meeldivad inimesed.Peaesineja on Norra ambient-muusika legend Biosphere

02.08

XXI Seto Kuningriik. Seto Kuningriigi päev toimub tavapärases hiilguses ja välja kujunenud rütmi järgi: lauldakse seto hümni, rahvas valib meistrid ja uue sootska, võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd, näha saab seto sõjaväge.

Mikitamäe, Põlvamaa

07. – 08.08

Kogupere suvelaastus DARA- BARA

Teletorni õu, Tallinn

02.08

Kärdla kohvikutepäev. Algus kell 11.30

Hiiumaa

08. – 09.08

Leigo Järvemuusika 2014. 8. augusti õhtul esinevad Kimmo Pohjonen ja Saana Pohjonen, 9. augusti õhtu lõpetab Läti riiklik sümfooniaorkester dirigent Leigo talu, Valgamaa Anu Tali juhtimisel

08. – 09.08

XVII Kuressaare merepäevad. Mõnusad sadamapeod, vanad ja uued laevad ning suur mereline kultuuri- ja spordiprogramm kogu perele

Saaremaa

08. – 10.08

Viru Folk. Põhjamaine muusikafestival “Viru Folk” keskendub aastal 2014 saami kultuurile

Käsmu, Lääne-Virumaa

08. – 10.08

Valge Daami aeg. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi

Haapsalu

08. – 17.08

Birgitta festival 2014. Birgitta juubeliaasta! Birgitta festival ühendab keskaegse kloostri hämara võlu tänapäeva muusikateatri viimase sõnaga

Pirita kloostri varemed, Tallinn

42 | www.puhkuseestis.ee

09.08

Tõrva Loits 2014. Algus kell 20. Suurim tule, vee ja muusika vabaõhuvaatemäng Veskijärve, Tõrva, Valgamaa

10.08

Haapsalu III pitsipäev

15.08-17.08

Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival. Ettevõtmine pakub 2 päeva jooksul reaalseid tegevusi ja põnevust kogu perele: militaarlaat, jõustruktuuValga ride esitlused, sõjameeste marss läbi linna, näidislahing II maailmasõja ajast, lisaks erinevad kontserdid

20.08

Perepäev

Tallinna Teletorn

20.08

Hapukurgifestival 2014. Festivali märksõndad on rannarahva olulised elatusallikad: kurk, kala ja käsitöö

Külakeskus Tahku tare, Pärnumaa

21.08-31.08

X Tallinna Kammermuusika Festival

Tallinn

30.08

Muinastulede öö üritused kõikjal Eesti rannikuäärsetes paikades

Haapsalu

September 06.09

Türi XXIX Sügislaat. Teretulnud on kõik, kes pakuvad suve jooksul aedades ja põldudel valminud vilju või soovivad neid talvevaruks soetada. Õige aeg on Türi, Järvamaa ka täiendada koduaeda istikute ja püsililledega. Laatade ajal korraldatakse käsitöö- ja aiandusnäitus

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 1. 05. 2014 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimumise eest. Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisainformatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

www.puhkuseestis.ee |

   23.-29.juuni 2014 Orhideefestivali korraldajad Maarika Toomel ja Anneli Teppo-Toost (paremal) koos Kihelkonna vallavanem Raimu Aardamiga

Lääne-Saaremaa mereäärsetel aasadel ja põldudel ning maanteeservadel võib maist augustini leida kuni 33 imelise nimega looduslikku orhideeliiki. Mõned neist on üliharuldased, teisi leidub aga üsna rohkesti. Just seal, Eestimaa kõige orhideerikkamas piirkonnas,Vilsandi Rahvuspargi (VRP) aladel, peetakse tänavu juunis teistkordselt Saaremaa Orhideefestivali. Uurisime festivali korraldajalt Maarika Toomelilt, millega täpsemalt tegu. Kust pärineb idee korraldada orhideefestivali ja miks just Saaremaal? Saaremaale tulles ei jõuta sageli Kuressaarest kaugemale ja VRP-st rääkides vaatavad kõik kohe Vilsandi saare poole, teadmata et rahvuspark hõlmab lisaks Vilsandile veel üle 150 laiu, rahu ja saare ning ka Saaremaa lääneranniku riba üle 50

Maarika Toomel ja giid Maie Meius

44 | www.puhkuseestis.ee

km ulatuses. Ometi asub üks Euroopa vanimaid looduskaitsealasid - tänase nimega VRP - vaid poole tunni autosõidu kaugusel Saaremaa pealinnast. Üks meie suurimaid loodusväärtusi lindude, hallhüljeste ja fossiilsete pangapaljandite kõrval on ka imekspandav botaaniline liigirikkus, millest looduslikud orhideed moodustavad olulise osa. VRP-s on loodusesõpradel uskumatult palju avastada ja meil on arvukalt ettevõtteid, kes pakuvad suurepäraseid teenuseid, kuid vajavad tuge ja abi turunduses. Sestap oli vaja ühist nimetajat. Leidsime selleks atraktiivse osa meie loodusest - orhideed. Juba orhideede õiekuju on väga eriline võrreldes nn. tavalise lillega, selles peitub salapära, mõistatus. Orhideesid on ikka peetud armuasjade ja armastuse ja romantika sümboliks. Meie rahvatraditsioon teab hulgaliselt rituaale ja ussisõnu, kuidas nende lillede abil vastuarmastust leida. Või võtame

Orhideehuvilised ekskursioonil

Hall käpp looduslike orhideede nimed - kaunis kuldking, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, lõhnav käoraamat, kahelehine käokeel ehk ööviiul, kärbesõis, valge tolmpea jne. Selles kõiges on salapära ja müstikat. Kõikide nende liikidega saab Saaremaa II Orhideefestivalil ka looduses tutvuda. Kui ligitõmbavad on orhideed Eesti inimese jaoks, kas festivalikülastajaid on piisavalt või võiks huvilisi rohkem olla? Esimese festivali külastajahuvi oli nii suur, et me ei saanud teist Orhideefestivali tegemata jätta. Sel aastal soovitame aga kindlasti end matkadele ette registreerida ja piletid varakult ära osta. Kui aga juhtub, et orhideehuvi on suur ja festivalile ei jõua, siis jaanipäevast kuni augusti alguseni toimuvad Pärimusmatkade egiidi all ka Orhideematkad. Need algavad Vilsandi RP keskusest Loona mõisast igal laupäeval kell 12:00. Niisiis - valige sobiv nädalavahetus, võtke kallimal näpust ja tulge lilleilu nautima! Orhideede õitseaeg on maist augustini! Mida festivalil peale lilleilu veel näha saab? Festivali kava on koostatud lähtuvalt piirkonnas pakutavatest võimalustest, lisaks on kokku pandud rikkalik kultuuri-

Valge tolmpea

programm. Igal päeval on oma fookus. Arvestanud oleme erinevate sihtrühmadega. Avatud on 5 orhideenäitust, toimuvad igapäevased orhideeretked. Festivali üheks naelaks saab kindlasti jaanilaupäeva 24-tunnine etendus tööpealkirjaga „Koidust ehani – müütiliste sugemetega lugu päikeseratta teekonnast ja selle peegeldusest rannarahva elus aasta pikimal päeval“. Loodusemees Arne Ader õpetab makrofoto tegemist, kunstnik Siiri Tall ootab akvarellihuvilisi. Taimeharulduste töötuba juhivad orhideeteadur Tiiu Kull ja taimeökoloog Triin Reitalu, tervisepäeva viivad läbi nii kohalikud kui ka kaugemalt kutsutud treenerid. Festivali raames toimub 4 kontserti, esinejatest nimetagem Saaremaa noori viiulitalente Heldur Harri ja Johannest Põldat, Andre Maakerit ja Hedvig Hansoni, lõpugala staariks on Erkki Otsmann. Lisaks erinevad töötoad, tegevused Vilsandil, päikeseloojangu piknikud rannikul, jne. Olete kõik oodatud! Orhideefestival saab muuhulgas teoks tänu koostööle Kihelkonna ja Lümanda valdadega. Vaata lk.130-131. Täpsem info: www.loonamanor.ee/Orhidee

Margit Trubetsky www.puhkuseestis.ee |

uvine grill!

Suvi on vaieldamatult parim aeg grillimiseks, mistõttu on viimane aeg meelde tuletada ja üle korrata põhitõed, mida grillima hakkamisel silmas pidada. Sel korral jagab meie lugejale häid nõuandeid Grilliportaal.ee. Milline grilliaparaat valida? Grilliaparaadid erinevad üksteisest suuruse, materjali, kasutusviisi ja põletusaine poolest.

Õige valiku tegemiseks peaksite kõigepealt panema paika oma nõudmised ja vajadused. Otsustage, kas tulevane aparaat hakkab teenima ainult oma peret või kavatsete hakata külalisi võõrustama. Kui grillresti läbimõõt on vähemalt 50 cm, ei peaks te jänni jääma ka suurema seltskonna puhul. Mõned kriteeriumid valiku hõlbustamiseks: • Väljasõidule või matkale sobivad eriti hästi ühekordse kasutusega grillkarbid, aga ka kokkupandavad grillid, mida leidub nii söe- kui gaasiküttega. • Koduaeda sobib lahtine või kuppelgrill. Kui küpsetate peamiselt liha, valige kindlasti viimane. See võimaldab ka barbecue’ga sarnaneva tehnika kasutamist. • Kui valite lahtise grilli, peaks sellel kindlasti olema reguleeritava kõrgusega grillrest, et saaks küpsetada erineva küpsemisajaga toiduaineid. • Väga vajalik lisa lahtise grilli puhul on tuulekaitse. See hoiab ära kuuma tuha laialilendamise ning tagab ka tuulise ilmaga kuumuse tõusmise otse üles, küpseva toiduaine suunas. • Sangad ja rattad on iga grilli puhul head lisandid. Need või-

46 | www.puhkuseestis.ee

maldavad aparaati ümber paigutada isegi siis, kui söed on juba küpsetusvalmis. • Maas asetseva aparaadi puhul jälgige, et see oleks piisavalt kõrgete jalgadega. Pidev küürutamine muudab alguses nii toreda tegevuse õige pea kurnavaks. • Kuppelgrilli kaas kiirendab pikemat küpsetusaega vajavate toiduainete valmimist ning vähendab süte kulu. Vajadusel võib ta toimida ka tuulekaitsena. • Grillida on võimalik ka kaminas hõõguvate süte kohal. Millist kütet kasutada? Söed + puud + gaas Looduslikku kütteainet kasutavate grillide omanikel on valida kaks võimalust – kas söed või siis tavalised põletuspuud. Planeeritud grillipeo jaoks varuge kütet alati piisavalt, see olgu hea kvaliteediga ja kiire süttimise huvides kuivas ruumis hoitud. Söed ja grillbrikett Valmispõletatud grillsöe ostmisel teadke, et parimaks peetakse ühtlast segu umbes tikutoosi mõõtu tükkidest. Ebaühtlased, väga suuri tükke sisaldavad segud põlevad tüütult kaua, kusjuures väiksemad tükid jõuavad vahepeal juba lõpuni põleda ja kustuda. Grillsüsi olgu kindlasti valmistatud lehtpuidust, sest

okaspuusüsi praksub ja pillub sädemeid. Tavaliselt kulub ca 20 minutit süütamisest, et söed hakkaksid ühtlaselt hõõguma ja leeki enam ei oleks. Kui süte pealispinnale tekib õrn valge tuhakiht, on söed grillimiseks valmis. Grillsüte õige kuumuse tuvastamiseks hoidke kätt ca 10 cm kõrgusel sütest (st. resti kohal) 3-4 sekundit. Kui käel hakkab väga kuum ja te seda kauem süte kohal hoida ei suuda, on kuumus grilimiseks paras. Millisel kuumusel ja kui kaua küpsetada? Erinevad toidud vajavad erinevat kuumust. Näiteks tuleb väiksemaid lihatükke küpsetada punaselt hõõguvate süte kohal, suuremad tükid vajavad aga pikemat küpsemisaega ja madalamat kuumust. Kui toit kipub kõrbema, siis nihuta see resti ääre poole kus kuumus on väiksem.

Kuidas kontrollida kuumust? Kui grill hakkab jahtuma, saab kätt ca 8 sekundit süte kohal hoida. Kui kuumus hakkab varem kõrvetama, siis on söed aeglaseks küpsetamiseks veel liiga kuumad. Süte jahutamine Kui söed on liiga kuumad ja soovid kuumust vähendada, siis reguleeri kõigepealt kõiki lahtiolevad tõmbeavad poole peale. Kui grillil on kaas, aseta see peale. Kui see ei aita, lükka söed tangide abil laiali, see vähendab tuleaseme kuumust.

MÕNUSAKS MÕNUSAKS GRILLIMISEKS. GRILLIMISEKS.

Päris täpseid grillimisaegu pole võimalik anda. Nii küpsetusrežiimi (kuumust) kui küpsemise kestust mõjutavad esmajärjekorras grilliaparaadi suurus ja kasutatav põletusaine, teiseks aga grillresti kõrgus tulest. Suuremaid lihatükke, näiteks karbonaadi, keerake grillimise jooksul üks kord, umbes poolel küpsemisajal. Väiksemaid portsjoneid, nagu vardaroogi, kanakoibi ja vorstikesi, tuleb pöörata tihemini. Tavapärasest pikemat küpsemisaega vajab fooliumisse pakitud toit (30-34 minutit, grilli serval küpsevad kartulid aga tund ja isegi rohkem).

Liha pruunistamine Et kiiresti küpsev liha ei kuivaks, vaid valmiks mahlasena, tuleb seda kõrgel kuumusel lühikest aega mõlemalt poolt pruunistada ja küpsetamine lõpetada grilli ääre pool madalamal temperatuuril. Pruunistamise protseduurid: • määri grillresti pikavarrelise pintsli abil kergelt taimeõliga, et liha pööramisel metalli külge kinni ei jääks; • pruunistamiseks aseta liha pikki tange kasutades resti keskele ehk kõige kuumemale kohale ja küpseta 1-2 minutit mõlemalt poolt; • nihuta pruunistatud lihatükk grilli ääre poole ja küpseta veel 4-5 minutit poolküpseks või kuni 10 minutit läbiküpseks.

S K A S U N MÕ ! S K E S I GRILLIM Valmistatud Valmistatud keskkonnasäästlikul, keskkonnasäästlikul, ökonoomsel ökonoomsel kuivdestillatsioonimeetodil. kuivdestillatsioonimeetodil. Metsahooldusel Metsahooldusel kogutudkogutud puitmaterjalist. puitmaterjalist.

www.grillisti.com www.puhkuseestis.ee |

Eesti rahvas on grillirahvas

Läbi aegade on meile eestlastele lihtsalt meeldinud kokku tulla ja koos grillida. Grillimine aitas meil unustada eluraskused, tegi kõhu täis, tuju heaks ja meele rõõmsaks. Lõpuks ometi on kätte jõudnud aeg, mil üle Eestimaa süttib jälle grillides tuli. Seesama tuli, mis on lõkendanud meie südametes läbi terve pimeda ja külma talve! Tuli, mis andis teadmise, et ükskord me grillime niikuinii!

48 | www.puhkuseestis.ee

Kõht täis Eesti moodi!

Meie uued šašlõkid ja grillvorstid on valmis! Rakvere teeb omalt poolt kõik, et Eesti grillipidude traditsioon ikka põlvest põlve edasi kestaks. Et eesti rahval oleks alati, millest grillida ja mida grillida. Rakvere selle suve uutes mahlasest läbikasvanud seakaelakarbonaadist valmistatud šašlõkkides on ühendatud moodsad maitsed ja pikaajalised traditsioonid. Kreeka jogurti šašlõkk on maitsestunud ehtsa paksu Kreeka jogurtiga marinaadis, millele lisavad nüansi rohelised ürdid, piprasegu ja küüslauk. Traditsiooniline Kaukaasia šašlõkk saab oma rikkaliku maitse rohkest värskest mugulsibulast, köögiviljadest, küüslaugust ja ürtidest.

Poola köögist inspireeritud pikk ja peenike kergelt suitsutatud grillkabanoss on mõnus keskmiselt vürtsikas suutäis. Proovi grillitult või praetult ja kas või külma suupistena. Toorvorstisõpradele pakume aga vallatult täpilist linaseemnetega grillvorsti lambasooles, millele annavad täidlase maitse ja krõmpsuva struktuuri linaseemned, veidi magusat maitsenüanssi aga lisatud porganditükikesed. Mõlemad uudisvorstid sisaldavad tervelt 75% sealiha. Uutes toodetes ei ole kasutatud kunstlikku lõhna- ja maitsetugevdajat E621. Uued šašlõkid ei sisalda säilitusaineid.

www.puhkuseestis.ee |

ärsked ja puhtad maitsed kodurestoranidest

MerMer

Viimastel aastatel populaarsust kogunud kodurestorane võib Tallinnast leida päris mitu. Elementaarsete tervisekaitsenõuete täitmisel ei ole harrastuskokal oma kodus söögikoha avamine raske ning tiheda asustusega linnakeskkonnas leiavad maitseelamuste jahil kliendid tee uudsetesse söögikohtadesse üsna ruttu. Maal metsade-põldude vahel on kodurestorani pidamine veidike keerulisem. Omaniku jõupingutustest hoolimata võib juhtuda, et inimesed lihtsalt ei viitsi toidunaudingu järele kuhugi kaugele sõitma hakata ning kokk jääb maale oma kokakunstiga kahekesi. Ilmselt seetõttu leidubki terve Eesti peale vaid mõni üksik maakodurestoran. Põhjarannikul Juminda poolsaarel Kolga-Aablas asuv MerMer avas külalistele uksed viis aastat tagasi, 2009. aasta juunis. Kõikidel tegutsemisaastatel ehk siis kokku viiel korral on pääsetud ka 50 parima Eesti restorani hulka. Restorani loojad Merrit ja Jaan Kiho toovad söögikoha loomise inspiratsiooniallikatena välja reisid Vahemeremaadesse ja Tenerifele. Paari sõnul on lõunamaine restoranikultuur ja sealne isiklik lähenemine neile väga omane ja hingelähedane: “Firenzes väikeses pererestoranis oli meie päralt terve suguvõsa vanaemast lapselapseni. Horvaatias aga nõustus personal vaid meie pärast kohvikut kauem lahti hoidma, et saaksime telekast Eurovisiooni eelvooru lõpuni vaadata. Enne lahkumist kostitati

50 | www.puhkuseestis.ee

meid maja poolt veel klaasikese veiniga.” Merriti ja Jaani soov on, et külaline tunneks end nende kodurestoranis oodatult ja hästi. Sööma tulijaile valmistatakse tavaliselt kolmekäiguline lõuna- või Ööbiku Gastronoomiatalu õhtusöök. Korraga võõrustab restoran ainult ühte seltskonda, koosnegu see siis kahest või kahekümnest inimesest. Kõik toidud valmivad eelneva kokkuleppe alusel vastavalt sööjate soovile ning kui on tahtmist, võib tulla kööki perenaise Merritiga koos toitu valmistama. MerMeri tooraine on pärit kohalikest metsadest-aedadest, juurviljad ning pardi- ja kanamunad ümbruskonna talunikelt. MerMer on avatud igal aastaajal ja üllatuslikult on perenaise sõnul novembri teisest poolest jaanuari keskpaigani niisama kiire aeg kui suvelgi. Ööbiku Gastronoomiatalu Raplamaal Kuimetsas avas oma pop-up restorani eelmise aasta suvel. Kohe esimesel tegutsemisaastal jõuti samuti 50 parima restorani hulka, mis

MerMer

Ööbiku Gastronoomiatalu pole ka mingi ime, sest Ööbiku köögis askeldab üks Eesti tippkokkadest, Ants Uustalu. Esialgu vaid õues, talu vanas aidamajas tegutsenud restoran laienes ilmade jahenedes elumajja ning sügisel ja talvel võetaksegi külalisi vastu suures elutoas. Ööbikul pakutakse sööjatele viiekäigulist menüüd, mille tooraine pärineb valdavalt ümberkaudsetelt põldudelt ja metsadest. Peremees Ants hindab enda sõnul kõrgelt kvaliteetset kohalikku toorainet ning puhtaid ja ausaid maitseid. Menüü uueneb söögikohas pidevalt ja sõltub eelkõige hetkel saadaolevatest aia- ja metsaandidest. Ehkki restoran pakub igal õhtul kõigile külalistele sama

MerMer

Ööbiku Gastronoomiatalu menüüd, lubab Uustalu, et kliendi soovil on võimalik toidu koostisosi varieerida. Mõne toiduaine talumatusest või taimetoidu eelistamisest palub restoraniperemees kindlasti eelnevalt teada anda. Tasub meeles pidada, et kodurestoranidesse sööma minnes peaks oma tulekust vähemalt mõned päevad ette teatama. Võib küll juhtuda, et pererahvas leiab ette hoiatamata saabuvale gurmaanile midagi maitsvat hamba alla, kuid niisama hästi võib ootamatu külaline leida end päise päeva ajal lukus ukse tagant. Tegemist on ju ikkagi koduga.

Margit Trubetsky www.puhkuseestis.ee |

UUS! ARmAsTuSega sinu. AlgUseSt l천pUni.

52 | www.puhkuseestis.ee

äätis -

jahutav maius kaugest minevikust Läbi ajaloo on jäätise leiutamisest räägitud erinevaid legende. Selle suurepärase maiuse välja mõtlemise au on püütud muuhulgas omistada ka mitmetele kuninglikku päritolu inimestele. Kõige tõenäolisemalt katsetasid külmutatud magustoidu valmistamist esimesena hiinlased ja pärslased. Pärslased säilitasid jääd suurtes loodusliku jahutusega külmikutes, kus mägedest toodud jää võis kuude kaupa tahkena püsida. 400 aastat eKr leiutasid pärslased erilise jahutatud pudingitaolise roa, mida valmistati roosiveest ja nuudlitest ning serveeriti safrani ja puuviljadega kuninglikule perekonnale. Praegugi Iraanis valmistatavat jäist maiust faloodeh’i tehti nisutärklisest. Tärklist keerutati sõelataolises seadmes, mille tulemusena tekkisid taigna keermed või tilgad, mida seejärel keedeti vees. Enne serveerimist segu külmutati ning segati roosivee ja sidrunitega.

Lääneriikidesse jõudis jäätis tõenäoliselt läbi Sitsiilia araablaste kaudu. Jäätis oli Bagdadi kaliifide lemmikmagustoit. Araablased olid esimesed, kes lisasid jäätisele suhkrut ning tootsid seda müügiks. Juba enam kui 1000 aastat tagasi olid neil olemas jäätisevabrikud, mille toodangut müüdi turgudel. Jäätis koosnes külmutatud siirupist või piimast, puuviljadest ning pähklitest. Itaaliast levis jäätis mujalegi Euroopasse ja 20. sajandi alguseks Eestisse, kus seda 1930. aastatel tööstuslikult valmistama hakati. Enne seda sai jäätist vaid üksikutest suuremate linnade kohvikutest.

Hiinlaste leiutatud jäätise eelkäija retsept oli lihtne - jää segati siirupi või suhkruga ning maiust tarvitati suvekuudel jahutuseks. Hiljem hakati jääks külmutatava vee sisse segama mahla. Ka Indias ja Pakistanis segati värsket puuviljamahla mägedest toodud jää ja lumega. Veelgi hiljem, kui mongolite kaudu levis Hiinasse üha enam piima tarbimine, hakati sedagi jäätise valmistamisel kasutama. Piima hakati kasutama Yuani dünastia ajal, enne seda ei olnud piim toiduainete hulgas eriti laialt levinud.

! Unilever on suurim jäätisetootja maailmas, pakkudes armastatud kaubamärke nagu lisaks hinnatud Eestis tuntud brände nagu Jagame õnne suurepäraste jäätiste kaudu, aga et rõõmustada meie tarbijaid veel rohkem, siis kutsume kõiki osa saama suurepäraste auhindadega Super Viva tarbijamängust perioodil 19.05- 30.06.2014. Igaühel on võimalus leida just endale sobiv jäätis või bränd Unileveri suurest tootevalikust. Jaga õnne! www.puhkuseestis.ee |

Taebla

Nigula

Palivere

Taebla

Oru

Variku

Veskijärv

Tänavjärv 12

Ridala

Linnamäe

Sutlepa

Nõva

ter

Risti

Tabasalu

KEILA Ke

Varbola

Haiba

Kernu

Laitse

Orgita

Märjamaa

Saue

Saku

RAPLA

Tamme

Prangli

Jüri

Raikküla

Kehtna

Keava

Ingliste

Juuru

Purila Juuru

Järlepa

Kose

Raasiku

Kaiu

Habaja

Kõue

Vahastu

Kaiu

Vardja

Kuimetsa

Kose

7 Leesi

Juminda

Juminda ps

Ardu

Lõõla

Soodla

Kolga

Tarbja

Anna

Mäo

u rn

Ahula

Ambla

Moe

Vohnja

Vajangu

Roosna

Müüsleri

Vao

Koeru

Järva-Jaani

Peetri

Sagadi

Karinu

Ambla

TAPA

Kareda

RoosnaAlliku

Vergi

Vihula

Võsu

Kadrina

Loobu

Aravete

Tapa

26°00

Palmse Lo obVõsupere u Viitna

Vihasoo

Roosna- JÄRVAAlliku JAANI

Kaalepi

Käsmu

Lehtse

Käravete

Järva-Madise

LOKSA

Viinistu Käsmu ps

AEGVIIDU Jäneda

Albu Albu

Paide

Väätsa

Paunküla Paunküla vh

Alavere

Anija

Jä ga l

Lehtmetsa

Kasispea

Kolgaküla

Kuusalu

Suurpea

Pärispea

Pärispea ps

Kuusalu

KEHRA

Kiiu

Valkla

Kolga-Aabla Kolga Kaberneeme laht

Ravila

Jõel

Raasiku

KoseUuemõisa

Rae

Oru

Kostivere

Aruküla

Vaida

19 18

Valtu

Neeme

Jõelähtme 3

Lagedi

Loo

Nabala

KIILI

MAARDU 13 14

Rae

Viimsi ps

Prillimäe

Kurtna

Hagudi Alu Ku Kuusiku ussiiku

Kodila

Kiili

Kohila

KOHILA

Rapla

Assaku Kangru Luige

Haabneeme Viimsi

Kohatu Hageri Kernu

Saue

Saku

Püünsi Pringi Viimsi

Aegna

Kiisa

Laagri

SAUE

Ääsmäe

Vasalemma

Sipa

Lehetu

Märjamaa

Piirsalu

Riisipere

Nissi

Turba

Risti Ellamaa

Kuijõe

Padise

Vasalemma

Harku Vääna Harku

KeilaJoa

Keila

Türisalu

Harju-Risti Padise Rummu

Vihterpalu

Lohusalu

VäikePakri

22 Muraste

TALLINN

Naissaar

ila

Noarootsi

59°30

6 25°00

Pirita

Nõva

Suur-Pakri

Pakri ps

PALDISKI

24°00

59°00

Kasari

Kä ru

Lin tsi

ejõ 59°00

54 | www.puhkuseestis.ee lg Va

Pä

Harjumaa

Harju

maakonna tutvustus Aegna saar

Juminda mälestusmärk

Kiiu torn

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777

arjumaa meenutab yin-yang´i – sedavõrd vastandlik on see maakond külastajate jaoks.

Ühelt poolt Tallinn (1) ja pealinna lähiümbrus. Pidevalt keev linnamelu ning sajad huvitavad kohad, kus varahommikust hilisõhtuni aega veeta. Elu ei katke seal hetkekski ja põnevat tegevust leidub pea igaühele. Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad ürgse maastikuga paigad, kaitsealad, imeilusad vaated. Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi laiutab. Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari, mis maakonna merepiiri ilmestavad. Suur-Pakri (2) ja Väike-Pakri (3) olid Nõukogude ajal pommituslennukite polügoonideks. Pidev pommiderahe tegi maatasa suurema osa kunagisest rannarootslaste elupaigast – tasapisi laastamistööst taastuvas looduses näeb endiselt sadu suuremaid ja väiksemaid plahvatuslehtreid ning militaarkola.

Juba tsaariajal massiivsete rannakindlustuspatareide asupaigaks valitud Naissaar (4) kogub tänapäeval kuulsust kultuurifestivaliga Nargen, mis toob saarele tunnustatud esinejaid nii Eestist kui välismaalt. Kurioosumina paikneb tükike Tallinnast eemal merel – nimelt kuulub väike Aegna saar (5) ametlikult Tallinna kesklinna koosseisu. Veelgi kaugemal põhja pool asuv Keri saar (6) ja arvukad Kolga lahe väikesaared (7) on aga kajaki- ning paadimatkajate meelissihtpunktideks. Purekkari (8) neem Pärispea poolsaare tipus on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Nii Pärispeale kui Juminda neemele (9) on rajatud hulgaliselt lõkkekohtasid, kus peatuda või laagrisse jääda. Tõsisematele matkasellidele pakub ohtralt elamusi Põhja-Kõrvemaa (10). Tänapäeval looduskaitsealune maalahmakas oli sarnaselt Pakri saartele kasutusel polügoonina. www.puhkuseestis.ee |

Harjumaa

Saha kabel

Hiiglaslikud nõmmemaastikud ning kümned järvesilmad loovad võimaluse veeta päevi looduse rüpes matkates ja rännates. Põhja-Kõrvemaad läbib ka RMK Matkatee – Eesti pikim matkarada, mis Aegviidus (11) hargneb Edela- ja Kagu-Eesti suundadeks. Harjumaa edelaosas asuvad Suursoo (12) alad on täiesti inimtühjad. Vaid poolesaja kilomeetri kaugusel linnamelust uitavad inimjalale läbimatutel Suursoo maastikel ringi põdrad, hundid, ilvesed, karud ja paljud teised väiksemad ning suuremad ulukid. Et Harjumaa on asustatud juba ammustest aegadest alates, annavad tunnistust Rebala muinsuskaitsealal (13) paiknevad Jõelähtme kalmed (14). Mälestisi muinasajast leidub sealkandis arvukalt mujalgi. Veidi hilisema ajaloo tummadeks tunnistajateks on Saha kabel (15) ning Padise klooster (16). Arvatakse, et Eesti vanimate maakabelite hulka kuuluv Saha kabel oli just selleks paigaks, kus süüdati Jüriöö ülestõusu esimene märgutuli. Sama ülestõusu käigus põletati omakorda maatasa Padise klooster, mis küll hiljem korduvalt üles ehitati, kuid taas ka purustati. Praegu on võimalik mõlema rajatise minevikuhõngulistes varemetes ringi uidata. Sõdaderohket keskaega meenutavad veel mitmed kind-

56 | www.puhkuseestis.ee

Padise klooster lusehitised kõikjal Harjumaal, teiste seas Eesti väikseim linnusehitis Kiius ehk nn Kiiu torn (17). Ajal, mil vaenuväed uuesti ja uuesti üle Eestimaa pinna liikusid, vajasid kohalikud elanikud turvalist peidupaika. Neile, kelle ees kindluste väravad suletuks jäid, pakkusid varju muuhulgas karstikoopad. Virulase koobas (18) Tuhala maastikukaitsealal on Eesti pikim teadaolev karstikoobas, kuhu sõdade ajal ka peituti. Mitte kaugel koopast asub Tuhala nõiakaev (19). Suurvete aegu purskuvad maa-aluste jõgede veed kaevu kaudu välja, vanarahva pärimuse järgi vihtlevat sel ajal nõiad maa all koobastes. Veelgi rohkem vett valgub alla Jägala joast (20). Tegu on suurima loodusliku joaga Eestis. Veidi tagasihoidlikumad joakesed langevad Pakri pankrannikult (21) ning Türisalu pangalt (22), mille 25-30 meetri kõrgune sein moodustab otsekui Harjumaa merepoolse kaitsemüüri.

Harjumaa

Jägala juga

Pakri pank

Tallinlasest rockmuusik Tõnu Trubetsky tunneb end kõige paremini mere ääres. Kus sa kõige parema meelga puhkad? Mulle meeldib väga Tallinna vanalinn, suvel käin palju Pirital. Alati on meeldinud ka Pärnu. Sealne miljöö ja mere lähedus sobivad mulle. Enne sõjaväge mõtlesin isegi minna meremeheks õppima. Sõjaväest tagasi tulles olid peas aga väheke teised mõtted, siis tahtsin hoopis bändi teha. Veel meeldib Võrus, käin seal suviti ühe sõbra juures puhkamas, samuti Viru-Jaagupis. Vahel olen sattunud Setumaale suvitama.

Kuhu soovitaksid minna Puhkus Eestis reisijuhi lugejatel? Kui Eestis puhkamisest rääkida, siis minu enda hiljutine avastus on Aegna saar. Sealne metsik loodus tekitab tunde, et oled kusagil täiesti väljaspool tsivilisatsiooni, aga tegelikult paistavad Tallinna tornid üle lahe väga hästi ära. Selline naljakas kontrast. Põhja- ja lääne-eestlastel soovitan vaadata väljapoole oma igapäevasest kultuuriruumist ja minna näiteks Setumaale või Peipsi äärde vanausuliste juurde. Ise tahaksin minna uuesti Ruhnu saarele. Sõjaväes olles viibisin seal mõnda aega ja hea meelega läheksin uuesti.

www.puhkuseestis.ee |

Keila-Joa loss Keila-Joa alevik, Keila vald, Harjumaa www.schlossfall.com info@schlossfall.com +372 5628 8287

1833. aastal valminud maalilise asukohaga omanäoline lossikompleks, mida armastas külastada nii tsaar Nikolai I, kui Euroopa tolleaegne kultuurieliit.

Ajalugu „See ei ole Eesti – seda nüüd kohe kindlasti; see ei ole Venemaa – puudub igasugune korralagedus; ega Prantsusmaa, kuigi meenutustes kõlab prantsuse keel õige palju kordi; ega Inglismaa, kuigi sarnaneb temaga sama palju kui mistahes muuga. Mis see siis on? Kus sa oled? Ilusal, armastusväärsel, ainukordsel Joal, siin asub looduse aed, kõikide rahvaste pot pourri, kõikide maitsete kvintessents; siin võivad tunda end õnnelikuna, igaüks omal moel, nii õukondlane kui moehuviline, poeet või kunstnik, nii mõistliku jutu kui mõistujutu rääkija.“ Nii kirjutas 19.sajandi keskel tuntud inglise kirjanik Elisabeth Rigby Keila-Joa lossist. Esimene mõis rajati Keila-Joale juba 17. sajandi alguses. Järgneva 200 aasta jooksul käis mõis käest kätte. Olukord muutus, kui 1827.a. sai mõisa omanikuks Alexander von Benckendorff. Batlisaksa päritolu krahv Benckendorff jõudis olla

58 | www.puhkuseestis.ee

kolme tsaari (Paul I, Aleksander I ja Nikolai I) teenistuses. Tema suurepärane sõjaväelasekarjäär kulmineerus kindrali auastme ning Riiginõukogu ja ministrite komitee liikme kohaga. Abielust Jelizaveta Bibikovaga sündis 3 last – Anna, Maria ja Sophia. Maria abiellus keiserliku õukonna õuemeistri Grigori Petrovits Volkonskiga ning temast sai Keila-Joa mõisa pärija. Alexander on Benckendorff ostis mõisa eelkõige selle suurepärase asukoha tõttu – sügavas orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kohisev kosk, kõrged kaldad, millelt avanevad maalilised vaated ümbritsevale loodusele. Elisabeth Rigby, kes külastas Keila-Joad mitmel korral kirjutab “ Midagi on Joa õhus, mis kõigele elusolevale tema pinnal ilu annab. Tänu küngaste asendile ja mere lähedusele, saabub kevad siia varem ja sügis hiljem ning kogu taimkattel on hoopis meeldivam nägu.” Selleks, et imekauni maastiku omapära võimalikult hästi ära kasutada, otsustati rajada uued hooned. 1833.a. valmis Keila-Joa mõisakompleks oma praegusel kujul. Projekt telliti arhitekt Andrei Stackenschneiderilt, kellest hil-

jem sai tolleagse tsaaririigi kuulsaimaid arhitekte ja historitsistliku stiili rajaja Venemaal. A. Stackenschneider osales muuhulgas Iisaku katedraali rajamisel. Keila-Joa lossi neogooti stiilis peahoone pidi meenutama keskaegset rüütlipesa. Samasugust joont järgisid ka kõrvalhooned. Koos lossi ehitusega alustati ka pargi rajamist. Äärmiselt mitmekesise reljeefiga park laiub 80 hektaril. Keila-Joa lossi kuulsad külalised Parki ehitati ka mitu silda, millest kaunimat nimetas krahviperekond Lvovi sillaks. Silla kavandas teedeinseneriks õppinud Aleksei Lvov, Alexander von Benckendorfi tiibadjudant, kellest hiljem sai tuntud helilooja ning Vene tsaaririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa !“ viisi autor. 27. mail 1883. a. toimus lossi pidulik avamine, mille puhuks sõitis kohale ka tsaar Nikolai I isiklikult. Samal õhtul esitas Lvov esmakordselt ka tulevast hümni. Legendi järgi viskas Lvov loo lõppedes viiulipoogna sillalt vette. Silla kohta olevat tsaar Nikolai I öelnud, et näib, nagu oleks Lvov oma viiulipoogna üle jõe heitnud. Lisaks tsaariperekonnale külastasid lossi Peterburi kõrgseltskonda kuuluvad vürstid, kindralid ja ministrid, valitud kontingendi hulka kuulunud tuntud poliitikaja riigitegelased. Siin on laulnud XIX sajandi esimese poole üks kuulsamaid lauljaid, saksa sopran Henriette Sontag jpt. Keila-Joa lossis korraldati sageli kontserte ja pidulikke koosviibimisi, mida nautisid kuulsad külalised kogu Euroopast.

www.puhkuseestis.ee |

Teenused praegu ja lähitulevikus Praegusel ajal on loss eraomanduses. Kompleksi rekonstrueerimine viiakse läbi mitmes etapis ning vastavalt sellele lisandub erinevaid teenuseid. Alates 2014. aasta maikuust on avatud lossi muuseum, kus soovi korral on võimalus ennast pildistada ajastutruus riietuses. Gruppidele pakume erineva pikkusega ekskursioone ning kohvi- või veinipausi. Suurematele gruppidele on võimalus tellida ka toitlustust.

Peahoone, mis valmib 2014. aasta hooaja alguseks, esimesele korrusele on kavandatud restoran, salong ja muusikasaal ning teisele 5 sviiti. Peahoone saalid sobivad ideaalselt pidulike sündmuste korraldamiseks. Kui otsite luksuslikku interjööri sellise piduliku sündmuse jaoks, nagu pulmad, siis Keila-Joa loss on just see, mida vajate. Kaks saali, millest üks on mõeldud toitlustamiseks ning teine sisustatud salongiks, kust pääseb terrassile, annavad võimaluse erinevateks lahendusteks. Peahoone tähelepanuväärseim ruum on sammaste saal

(„kolonnaja“), mida nii lossi hiilgeaegadel kui ka praegu kasutatakse muusikasaalina. Tähelepanuväärseks teeb ruumi asjaolu, et tsaar Nikolai I-le meeldisid sambad niivõrd, et ta tellis samasugused oma Peterhofi suveresidentsi. Keila-Joa loss asub Tallinnast kesklinnast vaid 30 km kaugusel. Teele jääb Põhja-Eesti mõjusaimaid loodusobjekte- 31 m kõrgune Türisalu pank. Piirkonnas leidub veel hulgaliselt vaatamisväärsusi – Vasalemma loss, Padise klooster jpm. Kutsume teid osa saama meie suurepärasest ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandist!

Mida pakume

• Ekskursioonid gruppidele • Muuseum

60 | www.puhkuseestis.ee

• Seminarid • Pidulikud sündmused

Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla! Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõe vulinast • proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks. Soovi korral saate veski kinni panna kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Asume Paldiski maanteel, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist. GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee

www.puhkuseestis.ee |

Hoogsalt arenev Viikingite Küla tegutseb otse Tallinna külje all! Oled põnevaid elamusi otsiv seikleja või rahumeelne kamina ees mõtiskleja – karge ja muinasjutuline Viikingite Küla ootab Sind! Pealinnast vaid kiviviske kaugusel asuv Viikingite Küla pakub mitmeid võimalusi kiirest igapäeva rutiinist välja astumiseks. Valikuid on tõesti palju: elaval tulel pannkoogi küpsetamine, loitsukoja teadjanaiselt tarkuste ammutamine, puust kamina ees mõtete mõlgutamine või iseendas tõelise viikingi avastamine läbi vibu, kirve ja kiviheitemasinaga sõjaretke läbimise. Peale Viikingite Küla linnuse vallutamist saab haarata aerud ning minna aardejahile ehtsa viikingite laevaga. Viimaks saab maitsvaks kõhutäieks püüda ühe priske forelli, mida sõjaretkel osalenud kaaslastega mõnusa joogipoolise kõrvale mekkida. Kuninglik nõupidamine või ergutav koopasaun Viikingite küla on kui tõeline hoogsalt kasvav muistne asula – siin on oma külaplats, linnus, laev, saunad, nõupidamiste ja söömingute saalid ning muidugi ka koduloomad. Kui oled seni arvanud, et viikingid on vaid sõjakad vallutajad, siis Viikingite külas näed nende ääretut külalislahkust ja soojust – jälgi kas või pererahva hellust jäneste, lammaste ja partide eest hoolitsemisel! Ühtmoodi oodatud on kauged ja lähedased, nii suured kui ka väiksed seltskonnad. Viikingite keskel on võimalik korraldada nõupidamisi kuningate või sõdalaste saalis, veeta suveja talvepäevi muinasjutulises looduses, ergutada keha ja meeli koopa- või kadakasaunas ning tähistada teisi erilisi koosviibimisi. Kui jaks saab otsa ja kodu tundub kaugel, on kuni 80 -l auväärsel külalisel võimalik endale Viikingite külas ase leida ning sõba silmale lasta.

Kliendikaardiga soodustus

62 | www.puhkuseestis.ee

-7%

Pilk tulevikku linnuse vaatetornist Viikingitel valmis äsja kaks 10-meetrist vahitorni, millest avaneb vaade nii linnuses toimuvale lahingutegevusele kui väljaspoolt linnusemüüri lähenevatele võimalikele sissetungijatele. Hiljuti valmis ka tribüün, mis mahutab kuni viissada hingelist, ning kuhu viikingid ootavad Teid etendusi, laatasid ja muid suursündmusi pidama! Kohe on valmimas uus metsamaja, mille tubades on privaatsust ja hubasust armastavale külalisele nii kamin kui saun. Maja kõrval on külalisele oma jahisaagi grillimiseks ka spetsiaalne plats. Õige pea on valmimas uus ja endisest suurem suitsusaun, kus saab vanade eestlaste kombel keha ja meeli puhastada. Viikingite moodsa meelelaadi kohta annab tunnistust võimalus endale hõberaha või oravanahkade (vähese kõliseva) eest mõneks tunniks jalgratas lunastada. Kaherattalisega saab kaasa kaardi, mille abil on võimalik lähipiirkonnas uudistada ja matkata. Meie pererahvas ootab meeleldi lasteaedu ja õpilasgruppe, kellele muistseid traditsioone ja kombeid õpetada. Viikingid on uhked, et eelmisel aastal oli külastajaid ligi 80 000, mis annab indu edasi arenemiseks, et veelgi rohkematele külalistele erakordseid elamusi pakkuda. Kui Sul puudub neljarattaline raudruun, siis võid kasutada ühisrattalist, mis on märgistatud järgmiselt: marsruuttakso 229, 229a; buss 138, 139 ja 144. Peatuse nimi on Saula. Kohtumiseni VIIKINGITE KÜLAS !!! Avatud aastaringselt • +372 5664 2528 • www.viikingitekyla.ee Gruppide broneeringud: info@viikingitekyla.ee

Puhkus Eestis reisijuhiga soodustus

-10%

Harjumaa

toitlustus, majutus

Valkla Forell

Meile jõuab poole tunniga pealinnast ja edasi sõites on 1,5 km kaugusel imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Meil saab kala püüda ja seda kohapeal nautida: valmistame grillitud/suitsutatud/soolatud forelli, kaasa saab osta värsket kala. Võimalus pidada sünnipäevi, kokkutulekuid ja firmaüritusi. Lastele mänguväljak. Lisaks 50-ne kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida ka õue territooriumil varjualustes, kuhu mahub ca. 5- 20 inimest. Oleme avatud aastaringselt. Sügisel/kevadel kella 11 - 20. Suvel 11- 22. Talvel helistage! Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043; valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee

Pedase Puhkekeskus ja Hotell

WiFi

Asume 60 km kaugusel Tallinnast, ürgse männimetsa ja kauni mereranna romantilises keskkonnas. Jalutades jõuab mere äärde kõigest WiFi mõne minutiga, saatjaks männimetsa hõrgud aroomid. Pakume suurepäraseid võimalusi ettevõtetele seminaride korraldamiseks eraldatud WiFi keskkonnas, suve-ja talvepäevade pidamiseks (k.a suurettevõtted), sünnipäeva tähistamiseks, pulmade korraldamiseks, puhkuseks või mõneks muuks erakordseks sündmuseks.

WiFi

Pedase küla, Padise vald. GPS: 59° 16’ 19” N, 23° 53’ 58” E +372 671 6332; pedase@pedase.ee; www.pedase.ee

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Rätsepa Turismitalu Каноэ Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suveja talvepäevi või sünniКаноэ päeva. Siin elavad paabulinnud, jaanalinnupere, lambad ja kaks taksikoera. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22-le pidulisele. Pakume Каноэ ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm. Sõida Keilast Vasalemma poole. Peale Vasalemmat võtke suund Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule (Pae 3km). Rätsepa talu Каноэ sildi juurest paremale! WiFi GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E +372 529 9848; +372 5330 WiFi 8342; info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

Каноэ

Männiaru Puhkemajad Männiaru Puhekmaja on looduslikult kaunis kohas, Tuhala karstiala läheduses paikWiFipuhkekompleks, kus on olemas nev, puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks mõeldud kõik võimalused vaba aja veetmiseks. Puhkemaja territooriumil on suur peomaja kahe suurema teisel korrusel, väike saunamaja, kuus WiFi WiFi ruumiga ning magamistubadega Каноэ kämpingut ning bassein. Kompleks mahutab ca 80 inimest. Каноэ Pähklimetsa 8,WiFi Oru küla. GPS: 59° 11’ 47” N, 24° 58’ 30” E Kose vald. +372 539 94998; info@hotsaun.ee; www.männiaru.eu

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

Harjumaa

allinn Kadrioru loss

Laulupidu

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777 Pindala: 159 km² Rahvaarv: 424 445 Tallinnat on esmamainitud juba 1154. aastal, mil araabia geograaf Al-Idrisi kirjeldas oma teekonnal Soome lahe ääres asuvat linna nimega Kolõvan. Tänast pealinna iseloomustavad eriilmelised linnaosad: Pirita oma kauni liivaranna ja parkmetsaga on nii tallinlaste kui ka linna külaliste suvine lemmik; Nõmme, mis enne 1940. aastat oli iseseisev linn, võlub männimetsa, linnulaulu ja esimese Eesti Vabariigi aegse arhitektuuriga; Põhja-Tallinn pakub boheemlaslikku aguliromantikat; Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti on aga nõukogudeaegse elamuarhitektuuri elavad templid. Tallinna südames asub keskaegne vanalinn, mis koosneb ülalinnast ehk Toompeast ja all-linnast. Vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas on säilinud XI-XV sajandil ehitatud keskaegsete tänavate võrk ja suur osa

Pikk Hermann

linnamüürist, mida peetakse Põhja-Euroopa üheks paremini säilinud linnamüüriks. Keskaegsete müüride vahel leidub saginat aasta läbi, kuid eriliselt kihama lööb elu siin suvel, kui on avatud kümned mõnusa atmosfääriga välikohvikud, tegutsevad tänavamuusikud ning oma kaupa pakuvad suurepärased Eesti käsitöömeistrid. Tallinna üks kaunimaid paiku on Kadriorg. Luigetiigiga park, presidendiloss ja Kadrioru loss, kus tegutseb Eesti Kunstimuuseumi filiaal on kindlasti jalutuskäiku väärt. Kadrioru veerel asub 2006. aastal avatud iseseisva Eesti suurim kunstiehitis – kunstimuuseum Kumu. Ainulaadseid elamusi leiab Lennusadamast, mis valiti hiljuti Eesti parimaks uueks muuseumiks, ja ka uuenduskuuri läbinud Tallinna teletornist, kus külastajaid ootavad interaktiivne meelelahutus ning hingemattev vaade pilvepiirilt. Aastal 2011 oli Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seda erakordset aega meenutab Kultuurikilomeeter, mis möödub Linnahallist, Kultuurikatlast, Patarei vanglast, lennusadamast, Kalamaja kalmistupargist ning Noblessneri laevatehasest. Tere tulemast Tallinna! www.tourism.tallinn.ee; www.puhkuseestis.ee www.puhkuseestis.ee |

Tallinna Botaanikaaed Botaanikaaed asub Tallinna kauneimas kohas – Teletorni all, Pirita jõe ürgoru serval ja maalilise männimetsa keskel. Siin on võimalik nautida Baltikumi suurimaid taimekollektsioone, matkata mööda seiklusrikkaid loodusõpperadasid või lihtsalt nautida vaikust kaunis keskkonnas.

Korralda botaanikaaias:

" Esmaklassiline konverents või koolitus " Meeleolukas firmapidu " Suurejooneline kliendiüritus " Maaliline pulm või pidulik vastuvõtt " Seikluslik piknik " Muuda sündmus meeldejäävaks ekskursiooniga eksootilisse taimemaailma Eesti parimate giididega.

Avatud iga päev: avamaa 10-20 kasvuhooned 11-18 Kuidas siia saada? Viru keskuse terminalist väljuvad bussid 34A ja 38. Viru väljakult väljub Tallinn City Tour buss. Peatus Kloostrimetsa.

66 | www.puhkuseestis.ee

Kloostrimetsa tee 52, Tallinn. +372 606 2666; www.botaanikaaed.ee

Kolm küsimust Tallinna Loomaaia direktorile Mati Kaalule

Kuidas Tallinna Loomaaed tänavust juubeliaastat tähistab? Pingsa eelarve tingimustes pole eriti suurejoonelisi pidustusi kavandanud, aga jõudumööda püüame pakkuda oma külastajatele meeldejäävat hooaega. Kuidas Loomaaial praegu üldse läheb? Kas lähemas tulevikus on oodata mingeid olulisi muutusi? Suure kiiruse tähe all! Valmimas on 30 aastat oodatud ja nüüd Euroopa Liidu toel teoks saamas keskkonnahariduse keskus. Mis oleks Tallinna Loomaaiale parim sünnipäevakink? Parim kingitus on võimalikult tihti loomaaeda külastada ja võimalikult palju meie teenuseid kasutada aga ka MTü Tallinna Loomaaia Sõprade Selts kampaania kaudu toetada meie jääkarudele uue ekspositsiooni rajamist.

Tallinna Loomaaed Tallinna loomaaia ligi 8000 isendi seas on 600 liigi esindajaid imetajate, lindude, kalade, roomajate ja selgrootute hulgast. Lisaks loomadega tutvumisele võib teha mõnusa jalutuskäigu foto: Maaja Kitsing linna suurimas liigirikka alustaimestikuga tamme-segametsas, mis kevaditi rõkkab linnulaulust. Suvekuudel on avatud ka mänguväljakud, piknikuplatsid ja söögikohad. Õismäe-poolses väravas avatakse suvel uus keskkonnaha riduskeskus, kuhu kolivad lasteringid ja aastaringselt töötav laste loomaaed. Päris pisikeste külastajate jalavaeva vähendamiseks saab üürida järeleveetavaid vankrikesi. Loomaaed on ainus Tallinna vaatamisväärsuste ja muuseumide seas, mis on avatud 365 päeva aastas. Loomade käitumine sõltub aastaaegadest ja seetõttu tasub loomaaeda külastada nii suvel kui talvel, kevadel või sügisel. Neile huvilistele, kes loomaaeda sageli satuvad, soovitame loomaaia kuu- või aastakaarti.

Kassad avatud: november-veebruar 9-15; märts-aprill, september-oktoober 9-17; mai-august 9-19. Loomaaias võib viibida kaks tundi pärast kassade sulgemist; siseekspositsioonid esmaspäeval suletud. Laste loomaaed avatakse 1. juunil ja on edaspidi avatud aastaringselt. Põhjavärav (Paldiski mnt 145) avatud iga päev, väike tasuta parkla. Lääneväravas (Ehitajate tee 150) asub keskkonnahariduskeskus ja tasuline parkla (parkimissoodustus loomaaia piletiga) Paldiski mnt 145/Ehitajate tee 150, Tallinn. GPS: 59° 25’ 26” N, 24° 38’ 55” E; +372 694 3300; www.loomaaed.ee

68 | www.puhkuseestis.ee

www.puhkuseestis.ee |

Harjumaa

Teisipäev-reede 12-17 Laupäev 11-16 Estonia pst. 11, Tallinn

Tasuta sissepääs

Kõik oma rahast – tule ja avasta! muuseum.eestipank.ee Eesti Tuletõrjemuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum asub 1939. aastal valminud tuletõrjehoones, kus tegutsevad ka Päästeamet ja Kesklinna tuletõrjekomando. Ekspositsioon tutvustab pritsumeeste elu-olu esimestest seltsidest kuni 1940. aastani. Tuletõrjemuuseumi vanatehnika näitust saab külastada Saku Operatiivkeskuses. Külastusaeg palume broneerida telefonil : +372 5302 8404 Avatud: E-N 9-17; R 9-15.30 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee

Eesti Loodusmuuseum Loodusmuuseum kutsub Sind rännakutele - meie väljapanekud jutustavad lugusid Eestimaa loodusest ning aitavad lahti mõtestada selle salakõnelusi. Sind ootavad metsa-, mere ja jõgede saal ning avastuste ruum. Muuseumis toimub ka mitmeid näitusi ja üritusi - olgu teemaks elusad ämblikud, söögi- ja mürgiseened või mineraalid, alati pakuvad need Sulle uusi teadmisi ja elamusi. Avatud: K-P 10-17, N 10-19 Lai 29 A, Tallinn. GPS: 59° 26’ 26” N, 24° 44’ 46” E +372 641 1739; muuseum@loodusmuuseum.ee; www.loodusmuuseum.ee

70 | www.puhkuseestis.ee

ENERGIA AVASTUSKESKUSE SUUR SÕBER

Energia avastuskeskus pakub suurepärast võimalust perega kvaliteetaja veetmiseks Näitused on keskendunud loodus-, tehnika- ja reaalteadustele ning unikaalses keskkonnas on võimalik pidada seminare, sünnipäevi ja loenguid. Võimalus avastada kosmost virtuaalses planetaariumis ning õppida interaktiivsetel eksponaatidel, mis tutvustavad energeetika ajalugu, elektri avastamist, välku, taastuvaid energiaallikaid, tuumaenergiat, häält ja heli ning optikat. Näha võib Eestis ainulaadset välgudemonstratsiooni!

Põhja pst 29

energiakeskus.ee

Ida-Virumaa 27°00

NARVAJÕESUU

KOHTLA- 15 16 JÄRVE 3 3 14

1 3 Aa Purtse

Aseri

KIVIÕLI

Lüganuse

PÜSSI

KOHTLA-10 11 NÕMME 3

Sonda

Savala

Sonda

rtse

Anguse

AHTME

Auvere

Soldina

Narva veehoidla

Vaivara

20 Illuka Raudi Kuremäe Illuka

Kuningaküla

Jõuga

Iisaku

SLANTSÕ

Iisaku Alajõe

Alajõe

Vasknarva

Rannapungerja

Lohusuu

Ulvi

Võtikvere

Torma

Vaiatu

MUSTVEE

re l av e Kul

Raja Torma Tõikvere Kasepää Kasepää Omedu

Saare

Peipsi järv

Pala

Lümati

72 | www.puhkuseestis.ee

GDOV

OUDOVA A

ssa Plju

AvinurmeLohusuu

VENEMAA

Kauksi

Avinurme

Pagari

ng erj a

Tudulinna

Venevere

Voore

NARVA22

Sinimäe

Vaivara 3 VIIVIKONNA

Kurtna

Jaama

Laekvere 59°00

SOMPA

Pu 18

23 24 25

Voka

Jõhvi JÕHVI 7Toila

Väike17 Pungerja

Tudulinna

SILLAMÄE

21 Edise

Mäetaguse 8 3 9

Oonurme

KUKRUSE

KÄVA

Kiikla

Tudu

4 27 Kohtla 5 3

Mäetaguse

Maidla

Toila

Narva

59°30

Mahu

l a

v a N a r

Aseri ViruNigulaRannu

Ust-Luga

28°00

Ida-Virumaa

da-Viru

maakonna tutvustus

Toila Oru Park

Narva Hermanni linnus

Kuremäe Pühtitsa klooster

Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13A, Jõhvi. Tel: +372 337 0568

õlevkivimaakond Ida-Virumaa pakub külastajatele eripalgelisi elamusi.

Piirkonnas, kust pärineb suur osa Eesti energiast, leidub tegevust nii ekstreemsete elamuste otsijaile kui rahuliku loodus- ja kultuuripuhkuse nautijatele. Šokituristide lemmikpaladeks on Ida-Virumaa hüljatud ja lagunenud tööstuspiirkonnad.

Tänased kummituslinnad Sirgala (1), Oru (2) ja Viivikonna (3) olid veel Nõukogude Liidu lagunemise järel tuhandete elanikega õitsvad ning elujõus asulad. Põlevkivikarjääride ja tööstuste sulgemine viis aga olukorrani, kus suurem osa elanikkonnast monofunktsionaalsetest asulatest lahkus. Nüüd seisavad kümned sealsed kortermajad ja elamud tühjalt, seinad-katused varisenud ja akendest pimedus vastu vaatamas. Tuha- ja aherainemägesid leidub kaevandusmaakonnas arvukalt. Osa neist on ammu metsa kasvanud, mitmed laiali tassitud. Omapärane on nn. Kukruse “vulkaan” (4) – seestpoolt

aktiivselt põlev tuhamägi otse Tallinn-Narva maantee ääres. Nagu vulkaanile kohane, on mäenõlval arvukalt põlenud laike, sissevarisenud kohti ning suitsevaid pragusid. Igal hetkel võib mäetippki suitsupilvedesse ja leekidesse mattuda. Sinivoore mäe (5) tipult avaneb kummastav vaade Kohtla-Järvele ning linnatagusele “mäeahelikule”. Viimase platoodel (6) lainetavad erivärvilised järved ja veesilmad – sõltuvalt keemilisest koostisest võib näha nii rohelisi, valgeid, punaseid kui lillakaid järvekesi. Sõrme neisse järvedesse arvatavasti pista ei maksa. Paljud kunagised kaevandused on praeguseks suletud ning põhjavett täis valgunud. Suuremate sademete või sulailmadega valgub maa-alla rohkem vett kui sinna mahub ning kaevandustest väljapressiv vesi pulbitseb Kose nõiakaevudest (7) maapinnale. Veel töötavatest kaevandustest tungivad samamoodi maapinnale soe aur ja lõhkamisgaasid, tekitades Selisoo (8) ja Väike-Pungerja (9) kandis hiigelsuuri auravaid nõiaahjusid. www.puhkuseestis.ee |

Ida-Virumaa

Kohtla Kaevanduspark Paljud tööstusmaastikud on korrastatud või rekultiveeritud ning muudetud uuteks külastuspaikadeks ja vaba aja keskusteks. Aidu karjäärialal (10) võib näha, kuidas kunagistest karjääridest on kujunemas hiiglaslik veespordikeskus koos sõudekanalite ja basseinidega. Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseum (11) laieneb iga aastaga. Täieneb nii maa-alune väljapanek kui suureneb maapealsete tegevuste hulk. Nagu Kohtla-Nõmmel, on ka Kiviõli Seikluskeskus (12) tehismäe otsa rajatud – talvel avatakse siin Eesti kõrgeimad suusanõlvad, suvel krossirajad ja ekstreemspordimaastikud. Vastukaaluks tehismaastikele ning rikutud loodusele leidub Ida-Virumaal palju kaunistki. Maakonna põhjakülge piirav pankrannik saavutab Saka-Ontika-Toila lõigul (13) suurima kõrguse, tõustes enam kui poolesaja meetrini merepinnast. Pankrannikult langevad alla kümned joad, millest kõige paremini jälgitav on Kivisilla juga (14) Saka mõisa juures. Suurveega pakuvad kauneid vaatepilte hiljuti avastatud Eesti kõrguselt teine Toilamõisa juga (15) ning samuti kõrgeimate hulka kuuluv Karjaoru juga (16). Sisemaa poole liikudes võib päevi ekselda Alutaguse laante ja rabade rüpes. Matkarajad Selisoos (17) ning Rüütli rabas (18) hoiavad sihi silme ees, lõõgastav on matkata ka Kurtna järvistu (19) radadel. Ühtekokku asub Kurtnas 42 väikest järvesilma, mille ääres on mõnus peesitada ja laagris olla, kala püüda või ka lihtsalt suvekuumuse eest jahedas vees värskendust otsida. Kuremäe Pühtitsa klooster (20) on Eestis suurim omataoline, külaskäik sinna on eriti meeldejääv õigeusu kirikupühade aegu.

74 | www.puhkuseestis.ee

Toila Oru Park

Jõhvi Kindluskiriku Muuseum (21) rajati Põhjamaades ainulaadsesse linnuseks ehitatud kirikusse; tõelise keskaegse elamuse saab Narva Hermanni linnuses, (22) kust avaneb ka suurepärane vaade üle jõe Venemaal asuvale Jaanilinna kindlusele. Arvukate sõdade käigus on just Sinimäed (23) olnud viimaseks kaitseliiniks enne Eesti vallutamist. Tornimäele laskis juba Peeter I ehitada Põhjasõja ajal vaatetorni ning Teise Maailmasõja lõpupoole toimusid siin ohvriterohked kaitselahingud, mille järel Eesti lõplikult okupeeriti. Pargi- ehk Lastekodumäe vaatetornist (24) haarab silm kunagisi lahinguväljasid, Sinimägede muuseumis (25) avatud väljapanek annab ülevaate relvakonfliktidest läbi aegade. Toila Oru pargis (26) asus Konstantin Pätsi suveresidents. Eesti ühe liigirohkema pargi nõlvadel jalutajatele avanevad suursugused vaated orupõhjas mäslevale Pühajõele, silmapiiril lainetavale merele ning kõike seda kroonivale rohelusele. Suguvõsa kaudu Ida-Virumaaga seotud polaaruurijale Eduard von Tollile on pühendatud Kukruse Polaarmõis (27). Tema polaarretkedest on Kukrusel avatud esinduslik väljapanek.

Ida-Virumaa

Narva Hermanni linnus

Sinimägede memoriaal

Narva linnapea Eduard East, mis Narvas ja Ida-Virumaal suvel toimub ning mida uut on turistil Eesti kirdeosas avastada?

Sel suvel toimub Narvas ja Ida-Virumaal päris palju põnevaid üritusi. Oma uksed avab Narva linnuse Põhjaõu, kus peaaegu igal nädalavahetusel toimuvad üritused ja festivalid. Huvitavamad neist on seppade festival “Barokksepis 2014” mai lõpus ja hoidiste festival “Suvi Purki” augusti viimastel päevadel. Veel toimub meil juulis rahvusvaheline motofestival „Narva Bike“ ning juulis ajaloofestival „Narva Lahing“.

Juunikuus kutsume kõiki huvilisi tähistama Narva linna päevi, mille tähtsaim osa leiab aset 7. juunil, mil toimub pidulik rongkäik, kontsert Narva linnuse õuel ja palju põnevaid üritusi, sealhulgas ka traditsiooniline jooks „Põgenevad pruudid“. Juuni keskel toimub neljandat korda rahvaspordiüritus „Narva Energiajooks“, kus saavad võistelda mitte ainult „põgenevad“ pruudid, vaid kõik soovijad. Möödunud aastal võttis Narva Energiajooksust osa ligi 3500 jooksusõpra.

Palju põnevat toimub ka mujal Ida-Viru maakonnas, näiteks Grillfest Jõhvis, Avinurme Tünnilaat, Seitsme Linna Muusika festival Ida-Viru linnades, Kalurite päev Narva-Jõesuus, Kiviõli Motofestival, Narva-Jõesuu Linnapäev ning Muinastulede öö Toila rannas.

Käesolev aasta on erakordne ka uue turismiobjekti avamise tõttu. Nimelt avati talvel uus heakorrastatud ja atraktiivne koht Pimeaias, kus kõik soovijad saavad nautida jalutamist ja imeilusat vaadet Eesti ja Vene kindluste ansamblile. Juba sel suvel tulevad rekonstrueeritud jõepromenaadile Rootsi Lõvide terrass, Päikese väljak ja Dahlbergi lava. Septembri lõpuks on plaanis korrastada ka Väike Pimeaed, kus Pax bastioni ülemine kasematt kaetakse turistidele vaatamiseks klaasiga. Aasta lõpus avatakse külastamiseks Victoria bastioni kasematid. www.puhkuseestis.ee |

Alates s端gisest

76 | www.puhkuseestis.ee

www.puhkuseestis.ee |

Ida-Virumaa

illamäe linn

Sillamäe – üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu – paikneb Ida-Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn – St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega.

Linna kujunemisel on olnud oma huvitav ajalugu: kaunis kuurortasula muutus pärast Teist maailmasõda salastatud ja kinniseks Nõukogude sõjatööstuslinnaks. Et Sillamäed ei eksisteerinud pool sajandit kaartidel, ei teata linnast palju. Külastajad võivad nautida mere ääres asuvale Balti klindile rajatud tööstuslinna, mis rabab kauni loodusega: maaliline Sõtke jõgi, mis on paisatud erinevatele tasanditele, kasesalu, linna pargid, meri ja mereäärne männik. 18.sajandil oli linn paljude Eesti ja Vene intelligentide suvituspaigaks. Investorite jaoks on olnud tähtsad linna suurepärane asukoht, vabamajandustsooni eelised, vajaliku maa ja infrastruktuuri olemasolu. Sillamäe vaatamisväärsused on omanäoline arhitektuuri-

78 | www.puhkuseestis.ee

ga vanalinn, kus silmailu pakuvad suursugused trepid, millest saab alguse rannapromenaad. Kaunilt kujundatud linnaväljak uhke kultuurikeskuse ja linnavalitsuse hoonega on külaliste meelispaik. Sillamäe Muuseumis saab tutvuda linna ning põlevkivikeemiatehase ajalooga, vaadata endisaja elutarbeesemeid, XX saj. 40-50-ndate aastate toa ning mineraalide, nukkude ja helisalvestite kogusid. Ka aktiivse puhkuse veetmiseks on Sillamäel mitmeid võimalusi. Kultuurielu teeb ainulaadseks erinevate rahvuskultuuride lõimumine. Sillamäe Spordikompleks “Kalev” on regiooni suurim. Sillamäe suurepärased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi kasutavad ka välisriikide sportlased, kes korraldavad siin regulaarselt oma võistlusi. sillamae.ee

Saka Mõis – pankranniku pärl!

Saka Mõis

Saka Mõis www.saka.ee

Kohtla vald, 30103, Ida-Virumaa Tel: + 372 33 64 900 + 372 33 64 906 Faks: + 372 33 64 901 E-mail: saka@saka.ee

Saka Mõis on koht, kus kõrgel kaldal saavad kokku kultuuri- ja looduspärand: varemetest kerkinud neorenessanslik härrastemaja ja Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik. Külastajate käsutuses on nii luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja kui 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimiplats.

Saka Manor

Härrastemaja ****

12 luksuslikku hotellituba A´la carte restoran 4 saali (ballisaal, kaminasaal, šotisaal, salong) Saalid sobivad suurepäraselt pulmapidude, suurte konverentside ning kliendiürituste läbiviimiseks.

Konverentsikeskus „Meretorn“ 5 erinevat saali, kuhu mahub kokku üle 100 in Kaasaegne konverentstehnika Kohvipausid Grupimenüüd Privaatne leilisaun

SPA-hotell ***

33 tuba (single, double, twin, deluxe, peretuba) Basseiniala Leilisaun, aurusaun, infrapunasaun Wellness-protseduurid: massaazid, vannid, näo- ja kehahoolitsused MATIS toodetega, laavakivirituaalid, tervisekapsliseansid etc)

Matkarada Kämpingumaja Telkala ja karavaniplats Suvelava Tenniseväljak Laste mänguväljak ja külakiik

www.puhkuseestis.ee |

80 | www.puhkuseestis.ee

Noorus Spa Hotel ****

uusim wellness spaa Eestis

Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu. Siit leiab külaline sobilikud teenused, hubasuse ja kvaliteedi kõiges, mis ta alati Noorus Spa Hotel`i tagasi toob. Majutus

 114 õdusat numbrituba: 76 kahekohalist ja 21 peretuba.  6 superior klassi tuba, 2 Double de Luxe, 6 Junior Suite ja 3 Suite klassi tuba.  Sobilikud toad erivajadustega külalistele.  Lisavoodite kasutamise võimalus.  Tubades on dušš või vann, konditsioneer, telefon, televiisor, seif, minibaar, WiFi, hommikumantel  Majutuse hinnas sisaldub hommikusöök, piiramatu veekeskuse ja fitness-keskuse ning lastetoa teenuste kasutamine. Parkimine sisaldub vabade kohtade olemasolul.  Kuni 12- aastaste laste majutus on tasuta.  Hotelli tubades ei suitsetata.

Three Apples Spa

Meie kolm õuna on kolm tervisliku eluviisi filosoofia suunda: noorus, tervis, ilu, mis on meie keskuse kontseptsiooni aluseks. Fitness-keskus. Avar jõusaal, rühmatreeningud Veekeskus - ujumisbassein (25 m), atraktsioonidega basseinid, mullivannid, 12 erinevat sauna, lastetuba. VIP- oaas privaatse puhkealaga, kus on 4 erinevat sauna, bassein lõdvestavate veemassaaži allikatega, jaapani vann, baar ja terrass vaatega merele. Wellness – keskuses on näo-, keha-, käte- ja jalgadehoolitsused naistele, meestele ja lastele.

TOITLUSTUS JA VABA AEG

Romantic Garden Restaurant Menüü sisaldab roogasid kohalikust köögist ning hoolega valitud palasid naaberriikide toidukultuurist. Restoranis on 150 istekohta ja väliterrassil 45 kohta. Bowling & piljard Aktiivseks tegevuseks sobib nelja reaga bowling-u saal, kus on võimalik mängida ka piljardit. Konverentsi- ja üritustekeskus 400 ruutmeetrises konverentsi- ja üritustekeskuses on kolm saali. Suurim saal mahutab 220 inimest.

L.Koidula 19, Narva-Jõesuu • info@noorusspahotel.com • www.noorusspahotel.com

Ida-Virumaa

• Majutus • Saunamaailm • Seminarid • Tervisekeskus • Ilumaailm • Restoran Narva-Jõesuu SPA & Sanatoorium on tuntud sanatoorse ravi poolest. Pakume erinevaid taastusravivõimalusi lastele ja täiskasvanutele ning terviseuuringute valikut. Kõik raviprotseduurid määratakse meditsiinilise konsultatsiooni käigus.

82 | www.puhkuseestis.ee

Ida-Virumaa

Baltikumi kõrgeima tehismäe jalamil asuv modernne puidust kahekorruseline hoone mahutab 30 külastajat. Rõdudega toad pakuvad mõnusat kodust äraolemist ja ilusat vaadet mäele. Igas toas on WC ja pesemisvõimalus. Külastajate käsutuses on puhkeruum, köök, saun ja eraldi ruum riiete kuivatuseks. Hostel sobib suurepäraselt nii spordiharrastajatele kui ka perepuhkuse veetmiseks. Kõrval asuvas Kiviõli Seikluskeskuses saab talvel harrastada mäesuusatamist, lumelauasõitu, on lumerõnga- ja murdmaasuusarajad. Suvel on avatud mägiautorada, trosslaskumine (600m) ja jalgrataste downhilli rada. Motokeskuses saab sõita bagiautodega. WiFi Mäealuse, Koljala küla, Sonda vald, Ida-Virumaa. GPS 59° 21’ 58’’ N, 26° 57’ 15’’ E +372 55575556; info@tuhamaehostel.com; www.tuhamaehostel.com

WiFi WiFi

www.puhkuseestis.ee |

Kohvik & Catering Mozart Pargi 40, Jõhvi Jõhvi Kontserdimaja II korrus info@kohvikmozart.ee +372 334 2040; +372 55 54 1214

Kohvik avatud E-R 11-18 ja kontserdimajas toimuvate ürituste ajal. Kohvikus on 50 kohta, kuid suuremate gruppide puhul on võimalus kasutada kontserdimaja suuremaid ruume.

Toila Oru Pargi kohvik Mere puiestee 11, Toila info@kohvikmozart.ee +372 5807 0680

Kohvik on avatud suvisel hooajal (aprillist septembrini) iga päev kell 11:00- 22:00. Kohvikus on 20 istekohta ning lisaks sellele suveterrass 30 istekohaga. Pakume gruppidele võimalust tellida kohapeale ka toekam toitlustus või tee peale kaasa võtmiseks mõnus piknikupakike (ettetellimine vähemalt 2 päeva).

Kohvik Muna

Raekoja plats 2, Narva, Narva Kolledzi I korrus kohvikmuna@mozartcatering.ee, +372 354 9665 Avatud: E-R 8-20 ning L 10-18

Kohvikus on 50 kohta, kuid suuremate gruppide puhul on võmalus kasutada Narva Kolledzi teisi ruume. * A la Carté menüü * Grupitoitlustus * Konverentsi- ja seminaride toitlustus (kohvipausid, konverentsilõunad,

Café Hill

Sonda tee 11, Kiviõli www.tuhamagi.ee, cafe@tuhamagi.ee +372 58 07 0680 Avatud vastavalt hooajale.

Kiviõli Seikluskeskuses pakub toitlustust 70-kohaline kohvik “Hill Cafe”, mis asub Seikluskeskuse peahoones. Ei ole vahet, kas tuled üksi või grupiga – kõik keskuses toimuvad sünnipäevad, seminarid, firma suveja talvepäevad, kliendipäevad või muud sündmused saavad meie poolt maitsvate roogadega sisustatud.

pidulikud õhtusöögid) * Päevapakkumised igal argipäeval * Cateringi teenused üle Eesti

Ida-Virumaa

vaba aeg, toitlustus, majutus

Iisaku Muuseum

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjali. Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13.sajandist pärinevatest inimluustikust ja vadjapärastest ehetest, Iisakumaa poluvernikute traditsioonide-, 20.sajandi talupoja kultuuri- ning Alutaguse looduseni.Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige eriilmelisemas maakonnas – Ida-Virumaal. Avatud: 1.06 kuni 31.08: E-R 10-18, L 10-16, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-17, L-P suletud Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59° 5’ 48” N, 27° 18’ 47” E +372 339 3036; +372 5344 8738; info@iisakumuuseum.ee; www.iisakumuuseum.ee

Baar-Klubi Prowints Asume Jõhvi- Tartu mnt. 30 kilomeetril, kohe tee ääres, Iisakus. Teretulnud on kõik, kes soovivad mõnusat kõhutäit, tantsu lüüa või peolauda tellida. Igapäevaselt ootame teid vahepeatust tegema ja keha kinnitama suvekuudel: juuni, juuli, august. Muul ajal teenindame teid ettetellimisel. Teostame gateringi kuni 250 inimesele teie valitud kohas ja ajal. Lahtioleku ajad suvel: E,T,K,N,P 11-20; R,L 11-03. Talvel: R,L 21-03 Äri tn 2, Iisaku alevik. GPS: 59° 5’ 21” N, 27° 19’ 0” E +372 3393387; +372 5202895 ; +372 5056475; prowints@gmail.com

Kuremäe Apteegi kohvik ja Hostel Kuremäel apteegi kohvikus saate keha kinnitada korraliku lõunasöögiga (salatid, supid, praed, magustoidud). Võtame vastu ka tellimusi gruppidele toitlustamiseks (ettetellimisel). Kohvikus 45 kohta, kaks väliterrassi (60 kohta), parkla, WiFi. Samuti saab Eesti piires tellida toitlustusteenust erinevatele üritustele. Pakume ka majutusteenused Kuremäe hostelis (15+ kohta), kämpingus 2 kohta. Telkimise ja haagissuvilate parkimise võimalus. Meie vahetus läheduses asub Pühtitsa nunnaklooster. Meeldivate kohtumisteni! Kuremäe küla, Illuka vald. GPS: 59° 12’ 8” N, 27° 32’ 5” E +372 5391 2120; info@copsmax.ee; www.copsmax.ee

Matsu Talu Külalistemaja Põldude ja metsade rüppes asuv külalistemaja on ehitatud endisesse hobusetalli. EnWiFi disaegsed maakivist seinad on säilitatud ja taastatud esimesel korrusel asuvas baaris ja söögisaalis, kus hubasust lisavad kaminad.Kokku on 30 majutuskohta ja olemas ka telkimisvõimalus. Nautida on võimalik suitsu- ja soomesauna. Kaasaaegne püstkoda võimaldab korraldada grill- ja pannkoogiõhtuid. Aega saab veeta mängides tennist, korv- ja võrkpalli. Korraldame teie soovil ka loodusmatku Muraka rabasse. Sahargu küla, Tudulinna vald. GPS: 59° 2’ 47” N, 27° 2’ 7” E WiFiwww.matsutalu.eu +372 502 5113; enely@matsutalu.eu;

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

Lääne-Virumaa

26°00

Juminda

15 ps16 Suurpea Käsmu 3 Kasispea Käsmu

27° 00

Leesi

Võsu

Vihula

Kolga

Vainupea

LOKSA Kolga3 Sagadi Aabla Vihasoo Palmse Kolgaküla

59°30

Lo Võsupere ob Viitna u Aaspere Loobu

ViruNigula

KUNDA

Haljala

Mahu 12

Viru-Nigula

Haljala Essu

Aseri

gi jõ

lge Va

Kadrina 8

AEGVIIDU

Lehtse

Kiku

TAPA

Rannu

Aseri Purtse

Aravete Roosna

Järva-Madise

Ahula Kaalepi

Vajangu

Rägavere Sonda

Maidla Kunda

Vinni

VäikeMaarja

Kiltsi

10 Avanduse

JÄRVARoosna-JAANI Karinu Pikevere Alliku u Järva-Jaani Rakke rn RoosnaAlliku Koeru Kareda

Laekvere Simuna

Mäo

PAIDE Paide

Koigi

Torma

Vägeva

86 | www.puhkuseestis.ee

Vaimastvere

a Pedj

Jõgeva

Kurista

JÕGEVA

Vaiatu Vaia aa aiatu

Võtikvere

MUSTVEE M MUST USS V E U R T rma Raja Torm Torma

Tõ T Tõikvere õikv ve

Laiuse aii se aius e Kuremaa

Retla

Pajusi

Sadala

lave

Oisu Imavere

amaa Endla jv õlts

Kärde

Avinurme

Avinurme Lohusuu Ulvi

Salla 11

Ervita

Kul

Päinurme

Paasvere

Laekvere

Rakke Käru

Koeru Koigi

Oonurme

Venevere

Pä

Peetri

Tarbja

Vao Müüsleri

Tudu

Muuga

Rahkla

Triigi

Anguse

Roela

Väike-Maarja

Vao

Savala

Sonda

ViruJaagupi

Sääse

Ambla

KIVIÕLI

Pajusti

Lasila

Porkuni

Ambla

PÜSSI

Vinni

Tamsalu

Käravete AlbuAlbu

9 Rakvere

Moe Assamalla 6 7

Tapa

Jäneda

Sõmeru

Hulja Lepna

Kadrina

Soodla

Paide

Ubja Uhtna 1 2Arkna 12 Kihlevere Sõmeru RAKVERE 3 Vohnja Viru-Kabala

Kuusalu

59° 00

Letipea

Vihula Eisma Karepa

Pu rtse

17Vergi

Kasepää K ep

Kasep Kasepää ase a as s se ep

Saare

Lääne-Virumaa

ääne-Viru

maakonna tutvustus

Vainupea rand

Vihula mõis

Rakvere tarvas

Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734

õhjaranniku romantilised rannakülad lähevad Lääne-Virumaal sujuvalt üle laiadeks pangapealseteks heinamaadeks, mis edasi lõuna poole liikudes asenduvad metsade ja künklike maastikega.

Kunagi kõndisid neil aladel ringi ürgveised ehk tarvad – hiiglasekasvu loomad, kelle järgi nimetati praegune Lääne-Virumaa keskus Rakvere (1) omal ajal Tarvanpääks. Tänapäevaks on tarvad välja surnud, ent meenutamaks seda majesteetlikku looma seisab Rakvere linnuse (2) mäenõlval hiiglaslik tarvakuju. Linnuses leidub tegevust terveks päevaks – lisaks ajaloo-

liste eksponaatide uudistamisele saab kaeda keskaegseid töötubasid ja turniire, milles külastajatelgi kaasalöömisvõimalus. Kuldne mõisakolmnurk – Palmse (3), Sagadi (4), Vihula (5) – on kujunenud Lahemaa rahvuspargi pärliks ja külastusmagnetiks. Renoveeritud mõisaid ümbritsevad mitmekesise loodusega pargid, mille romantilistel radadel võib pikalt jalutada. Sagadi Metsamuuseum ja Palmse mõis-vabaõhumuuseum on vaid ühed paljudest Lääne-Virumaa muuseumidest. Porkuni paemuuseum (6) on pühendatud Eesti rahvuskivile – paekivile. Omaaegse linnuse väravatornis eksponeeritakse kõike, mis seondub paekivi ning selle kasutamisega. www.puhkuseestis.ee |

Lääne-Virumaa

Vihula mõis Maapõuest murtud paas jõudis otsaga Tamsalu lubjapõletusahjudesse (7), mille hiiglaslikes ringahjudes võib praegu sees kõndida. Öeldakse, et “enne Pariisi käi ära Nuustakul”. Kuid võib alustada ka Neeruti mägedes (8) asuvast Pariisist (9) – vähemalt talisportlaste seas on sealsed suusarajad sama suure au sees kui Nuustaku rajad. Neeruti mägesid kutsutakse ka looduslikuks jääaja muuseumiks. Mandrijää taandumisel moodustunud pinnavormid tulevad Neerutis eriti hästi esile, tekkinud oosid ja järved kannavad Kalevipoja seiklustest ajendatud muinasjutulis-kummalisi nimesid. Äntu järved (10) olevat tekkinud Kalevipoja ratsu kusest. Maitse üle ei vaielda – näiteks sukeldujate hulgas on sealsed selge ja karge veega järvekesed väga hinnas. Veel veidi lõuna pool paikneb Emumägi (11). Põhja-Eesti kõrgeima mäe harjal seisvast tornist avaneb kaunis vaade üle ümbruskonna metsade ja rabade. Kurikuulus maine on Lääne-Virumaa idapiiril paikneval Padaorul (12). Vaid loetud aastad tagasi jäid seal talvetormi tõttu enam kui ööpäevaks lumevangi üle poolesaja sõiduki ning mitusada inimest. Toolse linnus (13) püstitati kaitseks mereröövlite eest,

88 | www.puhkuseestis.ee

Käsmu kapteniteküla

kes keskajal aktiivselt Soome lahel ringi liikusid ning kaubalaevasid ja rannikupiirkondasid rüüstasid. Mereröövlid ei käinud Eesti aladel mitte ainult saagijahil, vaid suisa elasid siin. Legendi järgi otsustanud isegi Mohni saare (14) asukad, Ojamaa mungad ühel hetkel mungarüü piraadirõivaste vastu vahetada. Seadusepügalatega on rannarahval hiljemgi vastuolusid olnud. 1930. aastatel Soomes valitsenud kuiva seaduse ajal käis aktiivne salapiiritusevedu Lääne-Virumaa rannaküladest Soome. Kontraband oli meresõidu kõrval üks rannakülade rikastumisallikatest, just sel perioodil kerkisid uhked häärberid kaptenitekülla Käsmu (15) ning teistesse rannaküladesse. Käsmu meremuuseumis (16) näeb kõike, mis sealse meresõiduajalooga seondub. Altja kaluriküla (17) võrgukuurid omakorda meenutavad kalapüügi kuldaegu.

Lääne-Virumaa

Sagadi mõis

Toolse linnusevaremed

Näitleja Üllar Saaremäe armastab puhata kodus Lääne-Virumaal ning veedab kõik vabad hetked oma talu kallal nokitsedes.

Kuidas sinu puhkus välja näeb? Mul on keset Virumaa metsi väike talukoht, kus elan. Olen igal võimalusel seal. Olen püüdnud oma suved etendustevabad hoida, aga ega see hästi toimi kahjuks. Puhkuseks jääb tavaliselt vähe aega.

Oled teatrit tehes terve Eestimaa läbi sõitnud. Millised kohad eriliselt meelde on jäänud? Eesti on tõesti otsast otsani läbi sõidetud. Ja paikasid on Eestimaal erinevaid, küll rohkem, küll vähem omanäolisi. Etenduste andmine on aga midagi muud kui ekskursioonil käimine. Vaatad kiiruga natuke bussiaknast ja ongi kõik. Vahel jääb tunnike enne etendust aega, siis teen jalutuskäigu mõne mängukoha lähiümbruses. Midagi vast sellega ka salvestub. Mida kaugem paik, seda erilisem tundub. Näiteks saared ja Lõuna-Eesti.

On sul tööst vabal ajal mõni lemmiktegevus? Olen vaikselt õppinud kõikvõimalikke väiksemaid ehitusnippe ja renoveerimist. Suuresti kulub vaba aeg koduga tegelemisele. Aga eks vahel satu mõni väiksem reis ka ikka sisse. Armastan ka väga ratsutada, suviti on see võrratu.

Kui peaksid valima elamiseks mõne muu koha Eestis, siis mis see oleks? Pidades silmas mu ametit, peaks see olema mõnes teatrilinnas või selle ümbruses. Olen elanud nii Tallinnas, Viljandis, kui Rakveres. Omad võlud on neil kõigil. Kus veel on teater? Tartus, Pärnus, Saaremaal. Kahes esimeses olen külalisena mänginud ja lavastanud, Saaremaal ühel suvel filmi teinud, nii et tuttavad kohad kõik. Aga hetkel ei valiks ma siiski muud elukohta kui praegune Lääne-Virumaal. www.puhkuseestis.ee |

SAGADI MÕIS Sagadi Manor · HOTELL Hotel · RESTORAN Restaurant · METSAMUUSEUM Forest Museum · LOODUSKOOL Nature School

Mõisapuhkus Sagadis Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa Rahvuspargis.

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest!

500 aastat külalislahkust

Öömuuseumid

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum ning on armastatud paik ka pulmade, pidulikke vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

Loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum, mille põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust. Muuseumipoest leiate eestimaist ehedat puidust käsitööd. Lahemaa looduse avastamiseks korraldame retki koos kogenud juhendajatega, rendime jalgrattaid ja kõnnikeppe. Vaid kolme kilomeetri kauguselt algab RMK matkatee!

Kosutav puhkus

Sagadi mõisa hotellis on 28 avarat tuba, millest 10 toa päikselised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaaliga hostel asub endises mõisavalitseja elumajas. Keha kosutab unikaalne metsaürtidega massaaž. Sagadi à la carte restoran võidab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud roogadega. Meie toidud on inspireeritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Põnevad tegevused

Nii mõisaloo kui loodusega seotud meeskonnamängud pakuvad teadmisi, põnevust ja suurepärast lõõgastumist. Saabuval suvel on Sagadi külastajatel erakordne võimalus saada osa looduskooli põnevatest tegemistest. Avastamirõõmu jagub kogu perele!

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

2., 9., 16., ja 23. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Kolme mõisa öömatk

1. augustil Matk on 16 km pikkune. Algab Vihulast, käib läbi Sagadist ja lõpeb simmaniga Palmse kõrtsis.

Puupäevad

2. ja 3. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenenäitus

14. ja 15. septembril koos metsaretkega.

Kolme mõisa toidutuur Osale ja võida eksklusiivseid auhindu!

Lääne-Virumaa

majutus

Katariina Külalistemaja

Pakume hubast majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minutilise WiFi tee kaugusel kesklinnast. Külalistemajas on 24 hubast ja kõigi mugavustega tuba kuni 54le puhkajale. Majas asub a la carte restoran-baar “Katariina Kelder” (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong (avatud 24h). Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali. 20% sooduskaart AQVA saunaja veekeskuse ja Rakvere Linnuse külastamiseks.

WiFi

Pikk 3, Rakvere linn. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372WiFi 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

Adami Turismitalu Каноэ

Kui sa otsid vaikust ja rahu, siis tule Vainupea Adami Külalistemaija. Kõigi mugavustega WiFiunusmajutus 16-le inimesele. Ideaalne koht linnakärast eemale pääsemiseks ja tööstressi tamiseks, et aktiivselt puhata. Mereäärne puhkemaja sobib kahele perele (2 apartementi ja WiFi terrass). Mõnusad metsarajad, jalgrattateed ja liivarannad. Lisaks aiamaja, metsamaja, suitsuКаноэ saun, grillkoda, lõkkeplats ja laste mängumaa. Avatud aastaringselt. Võta kindlasti ühendust! Vainupea küla, VihulaКаноэ vald. GPS: 59° 34’ 31” N, 26° 16’ 11” E +372 517 5747; info@adami.ee; www.adami.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Park-Hotell Palmse

Каноэ Külastajatele pakub täna oma sädelevat ilu 18. sajandist pärit restaureeritud mõisahoone ja seda ümbritsev park. Mõisahoones on avatud muuseum. Kunagine viinavabrik Каноэon ümber WiFi ehitatud hotelliks, kus külalisi ootab kõik, mida üks hea maahotell pakkuda võib: pidulikud õhtusöögid kuni 125 inimesele, seminaride pidamise võimalus, ööbimine kuni 53 inimesele, WiFi saun. Meeldiv WiFi ja hubane õllekelder kuni 50 inimesele, 2 konverentsisaali 40 ja 15 inimesele.

WiFi

WiFi57’ 21” E Каноэ Võsupere küla, Vihula vald. GPS: 59° 30’ 51” N, 25° WiFi +372 322 3626; info@phpalmse.ee; www.phpalmse.ee WiFi WiFi

Каноэ

WiFi

Pariisi Puhkeküla-Lastelaager Pariisi Puhkeküla asubWiFi Lääne-Virumaal Kadrina lähistel maalilisel КаноэNeeruti maastikukaitsealal. Talvel pakume majutust 45-le inimesele ja suvel 70-le. WiFi Suvel saab seigelda matkaradaWiFi del, sportida ning ratsutada. Puhkajate käsutuses on hubased toad ning tasemel toitlustamiWiFi Каноэ Каноэ ne. Korralik õppeklass võimaldab läbi viia koolitusi. КаноэOlemas saun koos välibasseiniga. Talvel saab uisutada ja suustada. Pakume ka matka-, suusa-ja uisuvarustuse laenutust. Каноэ Каноэ WiFi Каноэ Pariisi küla, KadrinaWiFi vald. GPS: 59° 16’ 25” N, 26° 7’ 52” E WiFi Каноэ +372 523 5726; +372 503 9655; info@pariisi.ee; www.pariisi.ee Каноэ

Каноэ

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

Lääne-Virumaa

Eisma Külalistemaja Eisma Külalistemaja asub looduslikult imekaunis kohas Lahemaa Rahvuspargi naabruses merekaldal. Meie külalistemaja on sobilik koht suveürituste, seminaride ja pidulike tähtpäevade korraldamiseks. See on mõnus koht ka lihtsalt koos lastega puhkamiseks. Külalistemaja pakub teile erinevaid ööbimisvõimalusi. Meie peamaja on 33-kohaline, lisaks avar klaasgalerii ja TV-nurk. Paar sammu eemal peamajast asub väike saunamajake, mis koos üheteist 4-kohalise kämpingu majakesega moodustavad omaette kompleksi. Lisaks mahub mändide alla ca 400 inimest telkima. Suur saunamaja koos kaminasaaliga on tore koht kuni 35 kü-

lalisele ja pakub kordumatut võimalust romantikutele – leilitades merd imetleda! WiFi elaEisma Külalistemaja suur territooriumi pakub ainulaadset must - pidutseda võib pikal rannaribal või mändide all asuval WiFi põrandaga välitelgis! Eisma küla, Vihula vald. GPS: 59°34’12” N, 26°17’47” E +372 322 2821; +372 502 7366 puhkekodu@eisma.ee; www.eisma.ee WiFi

WiFi WiFi Каноэ

Каноэ

WiFi

Viitna Kõrtsihoone on üks vanemaid ja suuremaid Eestis säilinud samalaadsetest kõrtsidest.

Каноэ

Hoone Narva poolsest tiivas asub kõrts, mis mahutab 120 in, suvisel perioodil avatud ka väliterrass, mis mahutab 60in. Kõrts on ühtlasi ka Rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist. P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

WiFi Каноэ Viitna Kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus pakutakse maitsvat Viitna Kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja WiFi Bistrioo ühine välikohvik mahutab suvel 70 in. E-P 8-22

NB! Korraldame meeldejäävaid sünnipäevapidusid või

NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivaran-

Ruumi jagub pidutsemiseks kuni 120 inimesele. Helista ja küsi lisa!

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste!

firmaüritusi algusest lõpuni!

Maja Tallinna poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud juba varahommikul ning mahutab 45 in. Samuti asub siin ka Eesti käsitöö müügilett. E-P 7-20

92 | www.puhkuseestis.ee

naga suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu. WiFi Каноэ

WiFi

Viitna küla, Kadrina vald GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 info@viitna.eu www.viitna.eu

Каноэ

Lääne-Virumaa

toitlustus, majutus

Art Hotell on parim peatuspunkt kui soovite avastada Eestimaa idapoolsemaid alasid ning Rakvere linna. Lai 18 Rakvere. +372 323 2060; www.arthotell.ee

Tulge ja üllatame teid kunsti- ja maitseelamustega! Art Cafe on stiilne ja rikkaliku menüüga kohvik Rakvere kesklinnas. Lai 13 Rakvere, +372 325 1710, www.artcafe.ee

Slaavi Köök “12 kuud” – see on Slaavi stiilis hubane restoran, kus on võimalik nautida Slaavi köögi parimaid palasid, meeldivas õhkkonnas, venepärase muusika saatel. Menüüst leiad hõrgutavaid salateid, pastasid, maitsekates ahjupottides serveeritud pajaroogi ja teisi põnevaid sööke. Tule üksi või seltskonnaga, kohtumisele või lihtsalt aega veetma!

Lai 11, Rakvere linn. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098

Virma Pubi Tere tulemast ühte Rakvere vanimasse pubisse! Nüüdseks on Virmast saanud Rakvere suurim pubi üle 130 istekoha ja 6 erineva saaliga. Suviti saab päikeselisi ilmu nautida mõnusal avaral väliterrassil. Neljapäeviti toimub laulusõpradele karaoke ning nädalavahetuseti vinged peod elava muusikaga hommikutundideni. Kätt saab harjutada ka piljardimänguga.Võimalus reserveerida ruume sünnipäevade, seminaride, koolituste jm ürituste tarbeks. Avatud: P-K 12-23; R-L 12-04 Tallinna tn 8, Rakvere linn. +372 322 3907; virmamt@gmail.com; www.virma.ee

Jaama Trahter Trahteris pakutakse kohapeal valmistatud sooja ja külma toitu. Meil saab korraldada pidulikke üritusi (max 40 inimest), kõrvalmajas (max 80 inimest). Trahteri läheduses on võimalik eurotingimustes ööbida kuni 6-l inimesel. Kui seltskond harjunud magamiskottidega, siis kuni 30-l inimesel. Asume metsade ja soode keskel, seega võimalik nautida looduslikku keskkonda ja unustada linnakära. Lähim veekogu asub 7 km kaugusel – rabajärv. Järvesoo ja Punasoo ümber asub õpperada. Jaama 5, Tudu alevik, Vinni vald. GPS: 59° 10’ 57” N, 26° 51’ 33” E +372 516 6698; reolesk@hot.ee; www.jaamatrahter.ee Jaama Trahter www.puhkuseestis.ee |

Järvamaa

Kadrina

KEHRA

Raasiku

Lehtmetsa

AEGVIIDU Jäg ala 4

Aravete

Järva-Madise

Roosna Ahula

Lin tsi

Pä

Kä ru

Anna

u rn

Väätsa

PAIDE

RoosnaAlliku Kareda

Vao Müüsleri

Koigi

Paide

Vändra

Särevere

Käru

Türi

Suurejõe Kaansoo

94 | www.puhkuseestis.ee

Koigi

Pajusi

Pisisaare

Adavere

Kalana

Pajusi Lustivere

Põltsamaa Kahala

VÕHMA

Kõo Koksvere

Esku Võisiku u

PÕLTSAMAA

Kõo Reegoldi

Endla jv

Oisu Imavere 13

Kabala Kurgja

aa tsam Põl

Päinurme

Retla Imavere

Laupa

VÄNDRA

Vägeva

Koeru

Türi-Alliku

Vändra

Ervita

Kärde

TÜRI

Rakke

Koeru

Väätsa Käru

Rakke

Järva-Jaani

Mäo

Pikevere

Karinu

Peetri

Tarbja 9 10

Kiltsi

Lõõla

Vao

Vajangu

Kaalepi

Paide

Sääse VäikeMaarja

Ambla

Roosna-JÄRVAAlliku JAANI

Assamalla Porkuni

Ambla

Albu Albu

Kaiu 59°00

Moe

Tapa

Käravete

Kuimetsa

Vahastu

Lasila

Tamsalu

Ardu

Kaiu

TAPA

Paunküla Paunküla vh

Rakvere

Kiku

Lehtse Jäneda

Alavere

Kõue

Habaja

Anija

KoseUuemõisa Ravila Kose Vardja

Lepna

26°00

Olustvere

Väike-Kamari -K ma a Pikknurme P knur

Kamarii Kolga-Jaani

Järva

maakonna tutvustus

Järvamaa

A. H. Tammsaare majamuuseum

Esna allikajärved

Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400

estimaa süda tuksub Järvamaal. Seda nii geograafiliselt kui kultuuriliselt – järvedevaene Järvamaa on rikas oma panuse poolest Eestimaa kultuuriellu.

Eesti ühe tuntuima kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum (1) on avatud kirjamehe kunagises kodutalus Albu lähedal Veteperes. Taastatud on kunagised taluhooned ning jalutada võib Tammsaare radadel ümber muuseumikompleksi. Veidi kaugemal algavad Simisalu matkarajad. (2) Lõunapoolne rada viib üle raba Seli järve ja karjäärini, kus sumedal suvepäeval mõnus keha vette kasta. Põhjapoolsel rajal jõuab vanu taliteid ning soosildasid pidi viimaks RMK Matkateele ning seda pidi põneva nimega Kakerdaja rappa. (3) Mööda matkarada saab turvaliselt üle raba kakerdada, soojärves varbaid leotada ning lõpuks raba põhjaservas Noku laagripaigas (4) puhkama jääda.

Paeskulptuur “Hääletaja” www.puhkuseestis.ee |

Järvamaa

Vallitorn ja Wittensteini ajakeskus Valgehobusemäel (5) keeb elu peamiselt talveperioodil, mil sealsed suusarajad ning laskumisnõlvad talvespordihuvilistest täituvad. Vaatetornist mäeharjal avaneb vaade üle Kõrvemaa (6) ning kaugemate soode-rabade, mille loendamatud laukad tõenäoliselt maakonnale nimegi andnud. Norra-Oostriku allikate piirkond on Eestis ainulaadne. Maapõuest pulbitsevad seal kümned suuremad ja väiksemad allikad. Neist suurim – Norra allikas (7) – pumpab tunnis üle kahe miljoni liitri vett. Oostriku allika ümbrusesse on tekkinud järvesilm; Sopa allika viiemeetrist sügavust ei suuda inimsilm hoomata; Värviallika keemiline koostis on ainulaadne terves Baltikumis ning nn “purskav allikas” toimib suurema veesurve korral nagu purskkaev. Paides lõpeb mitut maakonda läbiv Nelja Kuninga Tee (8) – matkarada, mis sümboliseerib nelja eesti kuninga Jüriöö-aegset teekonda Paidesse rahuläbirääkimistele. Paide ordulinnuses (9) vangistati rahuläbirääkijad alatult ning hukati kohapeal. Selle ning paljude teiste ajalooliste sündmuste kohta saab põhjaliku ülevaate Paide vallitornis avatud Wittensteini Ajakeskuses. (10)

96 | www.puhkuseestis.ee

Kilplaste teemapark Omapäraseid muuseume jagub Järvamaale ohtralt. Enamiku puhul reedab nimigi, millega tegu – Tuletõrjemuuseum (11) Järva-Jaanis, Ringhäälingumuuseum (12) Türil; Piimandusmuuseum (13) Imaveres; Vanatehnika Varjupaik (14) Järva-Jaanis. Kilplaste teemapark (15) Müüsleris loob aga elava ning lõbusa vaatepildi eestlaste neist elumomentidest, mil tegutsemistahe on suur, aga mõistus tagaplaanile kipub jääma.

Järvamaa

A. H. Tammsaare majamuuseum

Purskav allikas

SA Järvamaa Arenduskeskuse infokonsultant Piret Sihver räägib, miks tasub puhkajal sel suvel Järvamaale tulla.

Mida põnevat tänavu Järvamaal toimub? Sel suvel on "suvise teatri maakonnas" Järvamaal külastamiseks mitu etendust Vargamäel, etendus Esna mõisas ja mujal. Kõrgkultuuri nautlejatele on augusti alguses Eivere II klaverifestival Eivere mõisas. Kolmandat korda on juuli ühel nädalavahetusel avatud Järvamaa tegevtalud. Sportlikumaid seltskondi loodame kohata Paide triatlonil, Türi-Tamsalu matkateel ratta seljas või Matkapesa öömatkal Põltsamaa jõel. Muidugi on kõigil võimalik olla häälekas osaline Arvamusfestivalil, mis toimub augustis Paides teist korda.

Miks võiks inimene, kes harjunud puhkama mõnes teises Eesti paigas, sel aastal hoopis Järvamaale tulla? Järvamaa pakub rändajale seiklusi ja avastusi, imelisi vaateid ning ehedaid elamusi. Saab nautida nii hotellide mugavust kui ka suitsusauna ainulaadset lõhna. Adrenaliinitaseme tõst-

miseks võib valida seikluse õhus, kanuuretke jõevetel või matka Järvamaa soistel lätetel. Kui paljud teavad Vabadussõja ekspositsioonist või Kilplaste külast Müüsleris, vanatehnika varjupaigast Järva-Jaanis või on igatsenud osa võtta Türi lillelaadast? Järvamaa külalisel tasub ette võtta käik kirjandusradadele Tammsaare muuseumis Vargamäel või minna Eesti Ringhäälingumuuseumisse salvestama oma kuuldemängu. Eesti Piimandusmuuseumis saab proovida ise koorest võid teha, Paides Wittensteini Ajakeskuses aga interaktiivsel ajateljel rännata. Palju on pakkuda võimalusi aktiivsetele inimestele - vastne discgolf Järva-Jaanis, viburada Koeru lähistel, õhuseiklus Nurmsi lennuvälja õppebaasis, terviserajad Valgehobusemäel, matkateenus Endla looduskaitsealal. Lisaks maitsva söögiga Põhjaka mõis ning teised söögikohad ja üle 800 mõnusa voodikoha üle terve Järvamaa! www.puhkuseestis.ee |

Järvamaa

äätsa

– kaunis ja nooruslik vald

Väätsa vald – Kauneim vald 2012, Noortesõbralikum vald 2012. Järvamaa lääneservas asuv Väätsa vald on heakorrastatud looduskaunis paik. Väätsale on väga lihtne tulla, sest asume Kesk-Eestis – 5 km Paidest ja 10 km Türilt. Väätsa mõisa renoveeritud peahoone ja selle juurde kuuluv park on üks Kesk-Eesti mõisaarhitektuuri pärle. Mõis pakub silmarõõmu avarate ruumide ning taastatud seina- ja laemaalingutega. Siin on võimalus erinevates saalides korraldada nii kontserte, seminare, konverentse, koolitusi kui ka tähistada erinevaid tähtpäevi. Kasutada saab esitlustehnikat. Soklikorrusel saab tegeleda klaasi- ja savitööga. Mõisa katusekorrusel on avatud V.Prausti (MTÜ Eesti Jalg rattamuuseum) vanade jalgrataste näitus, mille üks eksponaat saab käesoleval aastal 100-aastaseks. Kaunis tiigiga mõisapark on jalutuskäikudeks või piknikuks avatud igal ajal. Samas kõrval asub skatepark, staadion ja tervisekompleks.

98 | www.puhkuseestis.ee

Mõisa kõrval asub külalistemaja Vana Tall. Mõisaekskursioonid ettetellimisel. Kontakt: mois@vaatsa.ee; mois.vaatsa.ee

Valda läbiv Pärnu jõgi on Väätsa alevikus laiendatud kauniks paisjärveks, mille kallastel on suvel hea päikest nautida ja ujuda. Järve ääres avati 2012. a. suvel teeneka põllumehe ja majandijuhi Endel Liebergi mälestuseks T.Kangro skulptuur „Külvaja“. Sõites Väätsalt Lõõla küla poole jääb teele Väätsa raba matkarada, kus on võimalik teha jalutuskäik pikemal või lühemal rabarajadistantsil, et imetleda puhast ja inimtegevusest puutumata loodust ning mõneks ajaks argielu kiirus unustada. Matkaplatsil saab lõket teha ja piknikku pidada. Matkarajast edasi Lõõla külas asub teeneka lavaliikumise õpetaja Helmi Tohvelmani ja tema pere mälestuseks paigaldatud kaks mälestuskivi ja tutvustav materjal. Väätsa vallas on avastamisrõõmu kõigile – ajaloohuvilistele, loodusesõpradele, sportlikule inimesele või matkajale.

Järvamaa

vaba aeg, majutus

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

A.H. Tammsaare muuseumis asub Eesti kuulsaima kirjandusklassiku sünnikodu. Muuseum avati 1958 aastal, kirjaniku 80. sünniaastapäevaks. Muuseum tutvustab: Eesti talupoegade eluolu 19. sajandil, mida on kirjeldatud romaanis „Tõde ja õigus”. Uudistada saab rehielamut, karjalauta, aita, elumaja ja saunikute, elamist ning kirjaniku elu ja loomingut. Suvel toimuvad siin mitmesugused üritused ja suure populaarsuse on saavutanud vabaõhuetendused. Muusemist saavad alguse matkarajad, mis kulgevad läbi Kõrvemaa maaliliste rabade. Avatud: suvel T-P 11-18; talvel K-P 10-15. Riiklikel pühadel on muuseum suletud. Vetepere küla. Albu vald. GPS: 59° 6’ 45” N, 25° 35’ 22” E +372 534 03461; tammsaare@albu.ee; www.tammsaare.albu.ee

1930ndate aastate sisseseadega meierei. Õppeprogrammid ja kontserdid. Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150nel ruutmeetril.

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533

Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus Puhkekeskus on aastaringne tervisespordikeskus kõigile huvilistele. Meil on 26+10 majutuskohta, saunad, kohvik, laste mängutuba, matka-ja jalgrattarajad, rannavolle väljak, veekogu ujumiseks, autokaravanide parkla.Siinsed metsad on rikkad marjade ja seente poolest. Suvel saab erinevatel liikumisradadel matkata, joosta, orienteeruda või jalgrattaga sõita. Keskus jääb 60 km kaugusele Tallinnast ning vajadusel saab tellida bussi, et sõita Tallinna nautima ja ööseks tagasi. WiFi Albu vald, Mägede küla. WiFi GPS: 59° 13’ 16” N, 25° 33’ 47” E +372 557 284, +372 521 4270; WiFi valgehobusemae@gmail.com; www.valgehobuse.ee

WiFi WiFi WiFi Каноэ

WiFi Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

Järvamaa

Pubi Sõpruse Auk Sõpruse Auk on Auto-moto teemaline spordipubi Paide kesklinnas, mis on nime saanud Järvamaa ralliteedel tuntud salakavala ja rallivõimeid proovile paneva kurvi järgi, mida rahvasuus hakati Sõpruse Auguks nimetama. Siin on Sul võimalik koos spordifännidest seltskonnaga kaasa elada suurvõistluste teleülekannetele, samas maitsvalt süüa ja juua. Menüüs väga palju grilltoite.

E-N 12-22 • R-L 12-02 • P 12-20 Pärnu tn 54, Paide, Järvamaa. GPS: 58°53’11’’N 25°33’29’’E +372 385 1885 • info@sopruseauk.ee • www.sopruseauk.ee

100 | www.puhkuseestis.ee

Järvamaa

toitlustus

Mäeküla Kõrts

Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-Tartu mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadimispunkt. Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohvi on tunnustatud kui parimat Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast! Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida. Tere tulemast Mäeküla kõrtsi! Mäeküla küla, Paide vald. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee

Imavere Kõrts Imavere Kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on WiFi neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere Kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseksWiFi saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus neljapäeviti on karaoke, reedeti ja laupäeviti elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta. Imavere küla, Imavere vald. GPS:58°43’55’’N 25°45’51’’E +372 384 9360; +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

WiFi

Oleme avatud iga päev 11:00 – 22:00!

Каноэ Mäo keskus, Paide vald. GPS: 58°54’33’’N 25°37’1’’E +372 384 6000 Каноэ WiFi sammigrill@hot.ee; www.sammigrill.ee

Каноэ

Sämmi Grill Maitsvad toidud elava tulega grillilt iga ilmaga. Menüü koostamisel oleme püüdnud ühendada eestlastele omased lihaküpsetamistraditsioonid ja mikWiFi sinud sinna maitseid laiast maailmast. Suvel WiFi avatud väliterrass. Pakume ka grupitoitlustust, peolaudu ja kokkuleppel tasuta seminariruumi. Paneme lihad aegsasti grillima, kui ette helistate! Nii saab ilma ootamiseta praed kätte!

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

101

Ääsmäe Vasalemma

Kernu

Nissi

Haiba

Kuijõe

Risti Ellamaa Piirsalu

Kohila

Risti

Koluvere Kullamaa

Sipa

RAPLA

Laiküla

Vigala

VanaVigala

Vigala

Tõnumaa Kivi-Vigala

Konuvere

Koonga Koonga

5 8 °3 0

Lõpe Kalli

JÄRVAKANDI Päärdu Kohtru

Kergu

Lavassaare jv

LAVASSAARE

Vahastu

Kehtna

PÄRNUJAAGUPI

TOOTSI

Valtu Spordimaja Are

Lokuta

Eidapere

Käru

Käru Laupa

VÄNDRA

Kurgja

Pärnjõe

Vändra Suurejõe Vihtra

Kaansoo

Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe. Lisaks on olemas 3 rannavolle väljaSuigu Are Selja WiFi ti kut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada,esvalgustatud liuväav Jõesuu s u juuksur, toitlustamine, N li, bassein 4x25m, massaažibassein, solaarium, tenniseväljak, WiFi Suure-Jaani Tori massaažitool. Avatud internetipunkt, võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, WiFi. Läheduses raudteejaam. WiFi Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee

WiFi

102 | www.puhkuseestis.ee

Lõõla

Lelle

Kaisma

Halinga Kaisma

Kõima

Kaiu

Kehtna

Valgu

Libatse Mihkli

Keava

Raikküla

Enge

Kaiu

Vändra

Teenuse

Ardu

Kuimetsa

Purku e lis Raikküla Ve

Kasti

Kõue

Valtu 4

Orgita Tamme

Ingliste

Kuusiku

MÄRJAMAA

Üdruma

Paunküla Habaja

Juuru

Alu 12

Kodila

Märjamaa Laukna

Kose Järlepa

Rapla Hagudi

Kasari

Lehetu

Ravila Kose Vardja

Oru

7 Purila Juuru

Varbola

Alavere

KoseUuemõisa

Kohatu Hageri Kernu

Turba

Prillimäe

Anija

Rae

Nabala

Kurtna 9

Kiisa KOHILA

Riisipere

5 9 °0 0

Saue

Vasalemma Laitse

Padise

Kiili

Lehtmetsa

Raasiku

Vaida

Harju-Risti Padise

Saku

KEHRA

Pä rn

Raasiku Jüri 25°00 Aruküla

KIILI

SAUE KEILA Saku

Keila

Rae

Assaku Laagri Kangru Luige

Pirita

PALDISKI Raplamaa

Harku

Kä ru

Keila- Vääna Joa

Pakri ps

Sau ga

2 4°00

Каноэ

Raplamaa

apla

maakonna tutvustus

Rapla Maarja-Magdaleena kirik

Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359

aplamaad võib julgelt kutsuda Eesti muinasmaakonnaks. Kui kusagil üldse saab eheda ülevaate muinasaja vabadusvõitlusest, siis just seal.

Nelja Kuninga Tee (1) sümboliseerib omaaegset nelja Eesti kuninga teekonda läbirääkimistele võõrvallutajatega. Padiselt Paidesse kulgev matkarada möödub Raplamaal kõigist toonase vabadusvõitluse olulisematest paikadest. Muinasaja suurim ning võimsaim maalinn asus Varbolas (2). “Varblase nokaks” kutsutud linnust ei õnnestunud vaenuvägedel kunagi vallutada, tänapäeval näeb väljakaevatud linnuseõuel omaaegsete piiramisrelvade rekonstruktsioone. “Päikese käe” muinaslinnus Keavas (3) kujunes muinasajal omakorda üheks Eesti olulisemaks keskuseks; Raikküla Pakamägi (4) oli hõimujuhtidele kärajate (nõupidamiste) paigaks; Paluküla Hiiemäel (5) kummardatakse tänapäevalgi loodusjõudusid.

Alu mõisahärra www.puhkuseestis.ee |

103

Raplamaa

Rapla kirik Omaette vaatamisväärsuseks on Kuimetsa karstiala (6), kus väikesele territooriumile on loodus kujundanud arvukalt erinevaid karstimoodustisi, koopaid, tunneleid. Neistki otsiti aastasadade jooksul korduvalt varjupaika maad rüüstanud vaenuvägede eest. Suurema osa aastast on Kuimetsa karstikoopad kuivad ning inimjalale läbitavad, suurvetega valgub maa-aluste jõgede vesi ka karstialale. Eesti uuema vabadusvõitluse avalöögiks peetakse Mahtra sõda. Mahtra mõisa territooriumil aset leidnud veristest talurahvarahutustest saab ülevaate Mahtra muuseumis (7). Kaiu lähedane Kolgu raba (8) on müstiline ning salapärane. Arvukad paranormaalsed nähtused ning kummalised juhtumised kohalike elanikega on kohale andnud hüüdnime “UFO-raba”. Paljusid endisel ajal ajal aset leidnud ebatavalisi juhtumeid selgitab tegelikult nõukogude raketibaasi olemasolu Pahklas (9). Ent praegugi, mil võõrväed maalt lahkunud ning raketibaasis taas vabalt mürakat rändrahnu ehk Kivide kuningat (10) külastada saab – räägitakse Raplamaa põhjaosas jätkuvalt aset leidvatest müsteeriumidest. Järvakandi klaasimuuseum (11) on paik, kus saab lisaks klaasitööstuse ajalooga tutvumisele ka ise klaasist nipsasjakeste valmistamisel kätt proovida.

104 | www.puhkuseestis.ee

Rapla Maarja-Magdaleena kirik (12) on aga üks kahest Eesti kahetornilisest kirikust – teine sarnane on Kaarli kirik Tallinnas. Kunstiväärtuslikule sisustusele lisaks võib Rapla kirik uhkust tunda suursuguse kõla üle, mistõttu toimuvad just siin arvukad kontserdid ning igasuvine maakonna tähtsündmus Rapla Kirikumuusika Festival. Raplamaal leidub ka kauneid mõisaid. Raplast 3 km kaugusel asub ilusa pargiga Alu mõis, mis on Eesti üks omapärasemaid uusgooti stiilis ehitisi. Juuru valla territooriumile jäävat Hõreda mõisa on peetud Eesti kõrgklassitsismi üheks tippteoseks. Kaunist ja harmoonilisest mõisast on praeguseks säilinud peahoone varemed ning kõrvalhooned.

Raplamaa

Paluküla hiiemägi

Märt Tiru mälestusmärk

Raplast pärit Anne Veski soovitab inimestel suvel Eestimaal ringi sõita, palju puhata ning kontsertidel käia.

Kui sageli praegu Raplasse satute? Kahjuks üpris vähe. Kuna mul ei ela seal enam kedagi, kellel külas käia, satun sinna läbisõidul või siis kontserte andma.

Kus Te viimati puhkasite? Vahel viivad reisid mind Euroopasse ja hiljuti käsimegi abikaasaga Doonau jõekruiisil. Sõitsime läbi Budapestist, Bratislavast ja Viinist, kus ma polnud varem käinud. Kas suvi tähendab Teilegi rohkem vaba aega või hoopis rohkem esinemisi ja töötegemist? Jah, suvel on üsna palju kontserte ja ülesastumisi. Firmad peavad suvepäevi ja toimub kõikvõimalikke suvekontserte, kuhu mind on esinema kutsutud. Samas ei saaks öelda, et suvi töörohkuse poolest teistest aastaaegadest väga palju erineb. Pigem on artisti töörütm aasta läbi selline, et nädala algused on puhkamiseks ja nädalalõppudel käiakse esinemas. Kus Teile Eestimaal puhata meeldib? Mulle meeldib kõige rohkem oma kodus Rocca al Mares –

siin saab olla metsa sees, olles samal ajal tegelikult linnas. Mujal puhkamas ma peaaegu et ei käigi. Ma ei taha öelda, et Eestis ei oleks ilusaid kohti, kuhu sõita. Vastupidi! Lihtsalt minu amet on selline, et ringisõitmist on palju ja vabal ajal tahaks lihtsalt kodus olla. Üks väheseid kohti Eestis, kuhu vahel siiski satun on Saaremaa. Käin hea meelega sealsetes spaades. Praamiga saarele sõit ise on ka veidi teistmoodi, kui niisama autoga kuhugi minek. See on väike elamus, natuke nagu välismaale minek. Vaatamata sellele, et ma ise puhkuse eesmärgil väga palju ei reisi, soovitan teistel seda ikkagi teha. Sõitke mööda Eestimaad ringi, puhake ja tulge Anne Veski kontsertidele! Eesti publik saab Anne esinemisi sel suvel nautida: 14. juunil Jänedal Musta Täku Tallis 26. juulil Valgas 2. augustil Kabli rannas Päikeseloojangu festivalil 19. augustil Klooga rannas

www.puhkuseestis.ee |

105

Raplamaa

uuru vald

Valla- ja kihelkonnakeskus Juuru asub Tallinnast lõunasuunas, kolmveerandtunnise autosõidu kaugusel. Rikkaliku kultuuripärandiga Juuru valla praegustest küladest enamikku on esmakordselt mainitud 1241. aastal. Vähe on Eestis paiku, kus on nii tihe mõisate asustus. Sookurg valla vapil meenutab, et valla territooriumil on laialdased sooalad, teibad sümboliseerivad siinmail toimunud Mahtra sõja sündmusi, kus teibad olid talumeeste peamised relvad. Selle sõja mälestuseks avati Juurus 1970. aastal Mahtra Talurahvamuuseum. Tel.: +372 484 1000; juuru@juuru.ee; www.juuru.ee

Atla mõis

Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna suures valikus kaunist keraamikat. Meie pood on alati avatud! Äsja valminud Atla Mõisa Kunstikoolis saab nii voolida, maalida kui osa võtta erinevatest meistriklassidest. Võimalik on rentida ka kooli ruume ning tellida Atla mõisa ekskursiooni. Tel.: +372 504 0563, +372 55 58 3282; www.keraamika.ee

Mahtra seltsimaja Pakume ruume koolitusteks, seminarideks ja tähtpäevadeks. Majutus 2-5-kohalistes tubades 21-le inimesele. Tellimisel hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid, kohvipausid.

Mahtra küla, Juuru vald; tel.: +372 56 49 2577; edykirjad@hot.ee

Mahtra Talurahvamuuseum Muuseumi 1, Juuru alevik GPS: 59° 3’ 26” N, 24° 57’ 56” E; tel. +372 484 4199 info@mahtramuuseum.ee; www.mahtramuuseum.ee

Mahtra muuseumi püsinäituse vahendusel tutvustame peamiselt Eesti talurahva elu 19. sajandil ja 19. sajandi tuntuimat talurahva vastuhakku baltisaksa mõisnike ülemvõimule Eestis – Mahtra sõda 1858. aastal. Muuseumile kuulub 1811. aastal ehitatud rehehoonesse rajatud Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud talupojakõrts ja kus muuseum korraldab erinevaid üritusi. Lisaks ajutistele näitustele korraldame ekskursioone Mahtra sõjaväljale ning lastele ja täiskasvanutele mõeldud muuseumiprogramme (kuni 50-liikmelistele gruppidele). Teenindame gruppe ja üksikkülastajaid: T-L 11-18 mai-sept, T-L 11-16 okt-aprill

EELK Juuru Mihkli kirik

13. sajandi lõpul rajatud kivikirik. 1895. a valmis pikihoone neogooti stiilis ümberehitus. Pühitsetud peaingel Miikaelile. Kirikus on barokne kantsel ja altar, sakramendinišš (15. saj), vitraažaknad (1895), orel (1897, restaureeritud 2007), kirikuaias ratasristid ja maltarist (17. saj). Kirikus toimuvad Juuru Orelisuve igasuvised kontserdid, kus esinevad interpreedid kodu- ja välismaalt. Avatud suvekuudel R-P kl. 12-18, muul ajal ettetellimisel. Tel.: +372 484 4158, +372 53 32 8638; www.juurukirik.ee

Raplamaa

Juurimaa Tall www.juurimaatall.ee

Pakume oma klientidele meeldejäävaid kogemusi ja lõbusat äraolemist hobuste seltsis. Meie teenuste hulgast leiab igaüks endale midagi nii suvel, kui talvel. Ratsutamistreeninguid ja ratsalaagreid viib läbi EOK poolt atesteeritud ratsutamistreener Kristiina Raudnagel, kes juhendab nii algajaid kui ka edasijõudnuid. Meie poolt pakutavad teenused: • Ratsutamine • Ratsamatkad • Pulmasõidud • Vankrimatkad • Vankri-ja kaarikusõit • Saani-ja reesõit • Suve- ja sünnipäevad • Hobuste majutus • Hobuste väljaõpe Teenindame oma kliente esmaspäevast reedeni ja kokkuleppel ka nädalavahetusel. Loodna küla, Märjamaa vald, Raplamaa; GPS: 58° 53’ 50” N, 24° 16’ 19” E +372 5305 9663 (EST, ENG); +372 5690 5997 (EST, RUS); juurimaatall@gmail.com

www.puhkuseestis.ee |

107

Läänemaa

2 3

Pakri s-d

Osmussaar

Klooga

24°00 .

Vihterpalu

Vasalemma

Harju-Risti Padise

Põõsaspea n 7

ter

Vasalemma

Nõva

Dirhami

Nõva

Tänavjärv

Padise

Veskijärv

Nissi

Variku

Riguldi

Noarootsi

Turba

Kuijõe 12

Saxby 59°00

Hullo Sviby

Noarootsi ps Pürksi

kurk

urk ri k

osi

10 11 Vormsi 3

Sutlepa

VORMSI

Risti

Nigula

Taebla

HAAPSALU

Paralepa

Märjamaa Laukna

Koluvere

Kirna

Palivere

Ridala

Rohuküla

Lehetu

Taebla

14 15 3

Piirsalu

Linnamäe .

Risti Ellamaa

Oru

Kullamaa

M N A I V Ä

Martna

Panga

Martna

Puise

laht Matsalu Saastna Metsküla Matsalu .

Liivi

Kullamaa

Teenuse VanaVigala

Rõude

i sar Ka

Üdruma

Laiküla Kirbla

Tõnumaa

LIHULA

Nõmmküla

ur väin

Koguva

MUHU Liiva

Hanila

Hellamaa

Kõmsi

Hanila

Väi

Orissaare v

äin

Muhu

Pädaste

108 | www.puhkuseestis.ee

Kuivastu .

Koonga

Tuudi

Mihkli Karuse

Piiri

Lihula

Virtsu

Oidrema

Vatla Paadrem a

Kõima

Koonga Lõpe L õ Kalli

Läänemaa

ääne

maakonna tutvustus Haapsalu kuursaal

Osmussaare rand

Vormsi Saxby tuletorn

Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel: +372 473 3248

äänemaal laulavad nii rändlinnud kui rannaliivad.

Igal aastal külastavad sealseid alasid miljonid rändlinnud, ent ruumi jagub piisavalt ka looduspuhkust ihalevatele inimestele. Nõva pikkadel liivarandadel (1) võib tuulise ilmaga kuulda harukordset häält – liivaluidete laulu. Tuules liikuvate liivaterakeste hõõrdumisest tekkivat heli pidasid rannakalurid minevikus näkilauluks ning mõnigi laevaõnnetus võis juhtuda just selle legendi tõttu. Palju suurem oli aga katastroof, mis räsis miljoneid aastaid tagasi Läänemere eelkäijat. Meteoriiditabamuse tulemusel tekkis merepõhja Neugrundi kraater. (2) Kokkupõrke käigus sulanud ja kraatrist välja paiskunud sulanud kivimeid – bretšasid – võib hoolikalt otsides leida tänapäeval nii Nõva randadel kui Osmussaare kaldajoonel.

Maalilise Osmussaare (3) rannal vedeleb lisaks bretšadele hulgaliselt kahjutuks muudetud mürsukestasid. Nimelt oli viikingite peajumala Odini hauakohaks peetav Osmussaar (Odensholm) nõukogude ajal üks olulisemaid militaarseid tugipunkte Läänemerel. Sinna rajati mitmeid suurtükipatareisid, mille hüljatud katakombidesse julgemad praegugi laskuda saavad. Rahu ning vaikuse otsijaile on see väike avamere maalapike aga ideaalne pelgupaik – kui välja arvata saarel ringi liikuvad lambakarjad, võib Osmussaarel päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta. Vaid lühikeseks perioodiks igal kevadel ning sügisel muutub Läänemaa tõeliselt lärmakaks kandiks. Lindude rändeajal ületavad tuhanded parved oma teel põhjast lõunasse või vastupidi Läänemaa rannajoont. www.puhkuseestis.ee |

109

Läänemaa

Rohuküla sadam Euroopa üks hinnatumaid linnuvaatluspiirkondasid Matsalu rahvuspark (4) pakub ülelendavate lindude jälgimiseks erinevaid võimalusi. Arvukad vaatlustornid Matsalu lahe kallastel, linnuvaatlusretked kogenud giidide juhendamisel, harivad väljapanekud ja seminarid Matsalu Looduskeskuses (5) – sobiva ajaviite leiavad nii algajad linnuvaatlejad kui kogenud ornitoloogid. Läänemaa rannad on ajalooliseks elupaigaks rannarootslastele. Juba keskajast saati asustasid Rootsi aladelt Eestisse kolinud rannarootslased Nõvast Noarootsini (6) jäävaid rannakülasid. Kuigi enamik rannarootslastest põgenes 1944. aastal tagasi Rootsi, jäi neid meenutama rootsipärane arhitektuur ning topeltkohanimed: näiteks Dirhami/ Derhamn (7), Riguldi/Rickul (8), Pürksi/Birkas (9) jne. Vormsi saargi (10) oli rannarootslaste elupaigaks. Vormsi Olavi kiriku (11) naabruses surnuaial asub maailma suurim rõngasristide kogu. Säilinud ristidest vanimad pärinevad 18. sajandi algusest, ent kasutama hakati taolisi omapäraseid hauatähiseid seal juba mitu sajandit varem. Vormsi “prillideks” või “kaheksaks” kutsutav külatee viib mööda kõigist olulisematest saare vaatamisväärsustest, ringsõidu lõppedes aitavad väsimusest võitu saada Saxby tuletorni (12) lähistel rannajoonele püstitatud sajad energiasambad. (13)

110 | www.puhkuseestis.ee

Vormsi kirik Talveperioodil ei pea Vormsile pääsuks praamijärjekorras ootama. Sõltuvalt merejää paksusest avatakse mandri ja Vormsi vahel jäätee. Samasugused sõiduvõimalused üle jää avanevad ka Noarootsist Haapsallu suundujaile, pakaselisematel talvedel rajatakse Euroopa pikim jäätee Haapsalust Hiiumaale ning vahel harva Virtsust Muhumaalegi. Haapsalu piiskopilinnuse (14) ristimiskabeli aknal näeb augustikuu täiskuuöödel kummitamas Valget Daami, kellele pühendatakse suvelõppudel arvukalt vabaõhuüritusi ja etendusi. Teisele kuulsale Haapsalu daamile – paljude Astrid Lindgreni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile – on Haapsalus pühendatud Iloni Imedemaa (15). Seal saavad lapsed tutvuda kuulsate raamatutegelastega ning veeta päeva mängides ja meisterdades.

Läänemaa

Haapsalu piiskoplinnus

Matsalu rahvuspark

Haapsalu linnapea Urmas Sukles kutsub kõiki suveks Läänemaale ning tunneb kurvastust, et ei saa ise tervet suve kodulinnas veeta.

Mis suvel Haapsalus ja mujal Läänemaal toimub? Suvine Haapsalu on tuntud väga kireva üritusteprogrammi poolest. Juuni algul toimuvad Itaalia kultuuri ja veini päevad, samuti saab Haapasalus alguse Nargenfestival, mille avaüritusena toimuvad meil traditsiooniliselt Kreegi päevad (helilooja Cyrillus Kreegile pühendatud sündmus; toim.). Igal aastal juulikuus kogunevad Haapsallu Ameerika autod ja nende omanikud, et osaleda American Beauty Car Show´l. Ürituse raames toimub ka kontsert, mille peaesinejaks on tänavu rockilegend Uriah Heep. Tahaks kogu suve kodus olla, et ise ka kõigest põnevast osa saada, aga kahjuks tuleb vahel ikka ka mujale sõita. Neile, kes varem eriti Läänemaale sattunud ei ole, soovitan jalutada Haapsalus ja siinsetes lossivaremetes, mõnuleda Roosta ja Nõva randades, sõita Vormsile ja Koluvere lossi. Kevadel ja sügisel lindude rände ajal leiab elamusi Matsalu rahvuspargist.

Millisele puhkajale võiks Läänemaa kõige enam meelt mööda olla - matkasellile, lastega perele või ajaloohuvilisele? Matkajale on kindlasti huvitav Nõva ümbruse rannad ja järved. Lastele soovitaks Haapsalu linnust, mänguväljakuid Promenaadil ja linnuses, Iloni Imedemaad ja Raudteemuuseumi. Ajaloohuvilisele Haapsalu vanalinna, maakonna mõisasid, Lihula linnust. Meil on mitmeid huvitavaid kirikuid Läänemaal ning kuulsaima kullamaalase, Sitakoti Matsi hauarist Kullamaa surnuaial. Kuidas Te ise puhkate? Kas Haapsalu inimesena naudite kodukohas olemist või lähete hea meelega kuhugi mujale hinge tõmbama? Tavaliselt veedan aasta alguses nädala või kaks soojal maal. Suvel püüan olla Haapsalus. Traditsiooniliselt, juba 12aastat järjest, olen teinud oma lahtise vene villisega mitmepäevaseid Eesti tuure. Põhiliselt sõidan ringi Lõuna-Eestis, aga olen sattunud ka mujale, isegi Lätti. www.puhkuseestis.ee |

111

SL Marinas on AS Saarte Liinid poolt registreeritud kaubamärk, millega tähistatakse ettevõtte koosseisu kuuluvat väikelaevasadamate võrgustikku, kuhu 2013 aastal kuulub 9 sadamat: Roomassaare, Abruka, Ruhnu, Kihnu, Kuivastu, Heltermaa, Rohuküla, Laaksaare ja Piirissaare. Ülevaade ja täpsem teave väikelaevadele pakutavatest võimalusest on toodud interneti kodulehel www.slmarinas.ee

AS Saarte Liinid põhitegevuseks on sadamateenuste osutamine parvlaevadele ja kaubalaevadele, samas ollakse valmis kõigi mereliste aluste teenindamiseks, millele konkreetse sadama tehnilised tingimused sobivad. AS Saarte Liinid kooseisu kuulub kokku kuusteist sadamat kuues maakonnas. Ülevaade ettevõtte struktuurist, sadamatest ning teenustest on toodud Interneti kodulehel www.saarteliinid.ee

Tere tulemast meie sadamatesse!

Lääne-Eesti sadamad: Kuivastu - 58°34’N 23°24’E Virtsu - 58°34,3’N 23°30,42’E Heltermaa - 58°52,0’N 23°02,9’E Rohuküla - 58° 54,3’N 23°25,7’E Sviby - 58°58,2’N 23°18,8’E Sõru - 58°41,5’N 22°31,5’E Roomassaare - 58°12,8’N 22°30,6’E Ringsu - 57°46,8’N 23°16,3’E Triigi - 58°35,52’N 22°43,17’E Kihnu - 58°08,52’N 24°01,36’E Munalaid - 58°13,68’N 24°07,11’E Manilaid - 58°13,37’N 24°07,44’E Abruka - 58°09,7’N 22°31,6’E Põhja-Eesti sadamad: Naissaare - 59°33,4’N 24°33,2’E Peipsi sadamad: Laaksaare - 58°20,3’N 27°25’E Piirisaare - 58° 23,2’N 27°30,9’E

www.slmarinas.ee

112 | www.puhkuseestis.ee

Villa Nõva asub Läänemaal, Tallinnast 78 km ja Haapsalust 50 km kaugusel.

PEAMAJA

• s uur saal mahutab kuni 70 külalist • a varad toad koos kõikide lisakohtadega •m ajutus kuni 60 inimesele, telkimisvõimalus • k aminasaal koos trepihalliga • suur ja avar köök

SAUNAMAJA

• kaminasaal • puuküttega saun koos mullivanniga; ujumisvõimalus • magamistoad • väliterrass koos grilliga • suur õueala, võimalus pidada pidu õues, korraldada erinevaid sportmängusid. • terrass bändi jaoks

Oleme avatud igal aastaajal. Söödi talu, Vaisi küla, Nõva vald, Läänemaa. GPS: 59° 12’ 2” N, 23° 42’ 17” E +372 5657 1710  info@villanova.ee  www.villanova.ee

114 | www.puhkuseestis.ee

Läänemaa

vaba aeg, majutus

Haapsalu Spordikeskus, Veekeskus ja Hostel * Veekeskus – WiFi, kohvik, WiFi spordiklubi, ilusalong * Hostel – internet, tv, wc ja dušš tubades * Jõusaal – kaasaegne jõusaal soodsate hindadega

* Tennise sise- ja väliväljakud, sulgpall * Spordisaalid ja -väljakud – korvpall, võrkpall, jalgpall * Saunakompleksi rent * Spordilaagrite korraldamine

Lihula mnt 10, Haapsalu linn. GPS: 58° 56’ 15” N, 23° 32’ 30” E +372 472 5060; veekeskus +372 472 5065; bronn@spordibaasid.ee; www.spordibaasid.ee WiFi

WiFi

Baltic Hotel Promenaadi***

Каноэ on ehitatud aastal 1998. Täielikult renoveeritud Peltzeri Villa aastast 1859 on ühendatud kahekorruselise uusehitisega. Kõigi mugavustega hotellis on 35 numbrituba ja 68 majutuskohta, enamik neist rõdu ja kauni merevaatega. Hotellis on restoran, baar, WiFi konverentsisaal ja suure mullivanniga saun. Osaliselt WiFi leviala tasuta. Sadama 22, Haapsalu linn. Tel: +372 473 7250; promenaadi@baltichotelgroup.com; www.promenaadi.ee

Kõrgesaare Puhkemaja

Каноэ

Puhkemaja asub vaiksel tänaval, Haapsalu kesklinnas. Kahes majas magamiskohti kokku 15. Mõlemas majas on köök koos kõige vajamiКаноэ nevaga. Aias kiik, lauad-toolid, palju rohelust. See on koht, kus puudub linna müra ja hotelli kära! Puhkemaja avatud juuni, juuli, august. Luha tn. 5, Haapsalu linn. +372 5373 2540; korgesaare@hot.ee; www.hot.ee/korgesaare WiFi

Kassimaja Kodumajutus Haapsalus

Каноэeraldi sissepääsudega korteris, 1920-ndatel ehitatud Majutus on kahes puumaja teisel korrusel. Mõlemas korteris on suur tuba kahe eraldi voodiga (lisavoodi võimalus), söögituba, köök (kõige vajaminevaga söömiseks ja söögi tegemiseks), pesemisruum ja WC koos. WiFi Sisehoovis on ruumi 3-le autole, väliterrassil grillimise võimalus.

WiFi

Metsa 58, Haapsalu linn. GPS: 58° 56’ 24” N, 23° 33’ 7” E +372 554 3827; +372 553 Каноэ 2442 jyrikasper@kassimaja.eu; www.kassimaja.eu

Каноэ Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

115

Läänemaa

Seitse muuseumi, seitse sajandit Tere tulemast ajaloolisesse kuurortlinna Haapsallu! Jaluta läbi keskaegse Piiskopilinnuse ja tutvu kuurortlinna ajalooga Haapsalu Raekojas. Heida pilk Astrid Lindgreni raamatute illustratsioonidele Iloni Imedemaal. Ants Laikmaa majamuuseumis näete kunstniku elu ja loomingut. Sidemuuseum tutvustab sidetehnika ajalugu ja Raudteemuuseumis ootavad Teid põnevad mudelid, vanaduspuhkusel raudruunad ja kaunis jaamahoone.

Raudteemuuseum Raudtee 2, Haapsalu

Piiskopilinnus Lossiplats 3, Haapsalu

Ants Laikmaa majamuuseum

Iloni Imedemaa Kooli 5, Haapsalu

Kadarpiku küla, Lääne-Nigula vald

116 | www.puhkuseestis.ee

www.salm.ee

Kooli 5, Haapsalu

Läänemaa

majutus, vaba aeg, toitlustus

Käbi Külalistemaja

Sobib ideaalselt pidude, kokkutulekute, õppepäevade korraldamiseks või ka lihtsalt WiFi omaette olemiseks üksi või perega. Hubases palkmajas saame pakkuda teile mõnusat äraolemist koos toitlustamisega kuni 50-le ja öömaja kuni 22-le inimesele (9 lihtsat ja 4 mugavustega tuba). Hoonetevaheline avar siseõu pakub võimalust ka grillimiseks.

WiFikülas, Haapsalust 6km kaugusel, TallinnAsume Läänemaal Ridala vallas Herjava Haapsalu maantee 65. km, 200 meetrit maanteest. GPS: 58° 56’ 51” N, 23° 39’ 16” E +372 506 4421; info@jahimaja.ee; www.jahimaja.ee

WiFi

Arnoldi Suveresidents

WiFi

Каноэ Vaikuse ja rahu rannas, Vormsi saarel asuv Arnoldi Suveresidents on kaunis ja mugav koht puhkajatele perega, sõradega või firmaWiFi nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiseks. Majutus kahes majas-Kapteni Villas ja Saunahoones. Telkimisplatse on 3. Toitlustamine toimub kokkuleppel. Võimalus meeldivalt aega mööda saata lõkketule ääres WiFi ning kauni merevaatega grillides ja kirglikele saunatajatele Каноэ on olemas kümblustünn leiliruum. Hoovis asub väike liivane sportimisplats, lastele mängimiseks batuut.

WiFiGPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E Rälby küla, Vormsi saar. +372 553 7039; info@suveresidents.ee; www.suveresidents.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Roosta Seikluspark Roosta Seikluspark pakub põnevust, seiklust ja tõelist eneseületust! Sinine rada - 8 elementi WiFi PunaneWiFi rada - 12 elementi Каноэ Must rada - 13 elementi Каноэ

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Elbiku, Noarootsi vald. GPS: 59° 9’ 26’’ N, 23° 31’ 11’’ E Roosta Puhkeküla, + 372 472 5190; +372 525 6699; roosta@roosta.ee; www.roosta.ee/seikluspark WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi WiFi

Müüriääre Kohvik

Каноэ Каноэ Romantiline kohvik asub Haapsalu vanalinnas linnusemüüri ääres.Peale kohvi ja suus sulavate kookide saab ka tugevamat kehakinnitust ja värskeid salateid. Hubasel kohvikul on ka suveterrass ja lastele Каноэ Avatud: P-N 10-20, R-L 10-22. WiFimängunurk. Каноэ Karja 7, Haapsalu +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; www.muuriaare.ee

WiFi

Kuursaali Suvekohvik

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

Каноэ

Pakume à la carte menüüd, grupimenüüd (alates 10 inimest) ja eraldi menüüd lastele. Каноэ Каноэ Siin saab nautida maitsvaid kooke, värskelt küpsetatud saiakesi ja suurepärast kohvi või teed.Ideaalne koht suursuguste sündmuste tähistamiseks. Avatud: maist-oktoobrini kõik päevad: 9-21 КаноэКаноэWiFi Promenaadi 1, Haapsalu +372 475 7500; info@haapsalukuursaal.com; www.haapsalukuursaal.com

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

117

118 | www.puhkuseestis.ee

Kalana 19 5

25 23

Mardihansu laht

Kõpu

Soela väin

Harju Emmaste

Emmaste

Nurste

Orjaku

Käina

Nõmmküla

Heltermaa

Vormsi

Saxby

Salinõmme

Pühalepa

Hellamaa

N A I V Ä

Kassari s

Kassari

Suuremõisa

Palade

Pühalepa

1 18 3

KÄRDLA

Nõmba

Tubala

Lehtma 28

Jausa

Käina Männamaa

Sõru

4 22 3

Kõrgessaare27

Lauka

Reigi

Kõpu ps

Kõrgessaare

Tahkuna ps

59°00

12 13 21

Hiiumaa

Hiiu

maakonna tutvustus

Malvaste kirik

Kõpu tuletorn

Hiiumaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232

äevasaar ehk Dagö – nii kutsusid sajandite eest läänepoolsed naabrid Hiiumaad.

Põhjuseid selleks võis olla mitmeid. Hiiumaa tekkis aastatuhandeid tagasi Kärdla meteoriidi (1) plahvatuse läbi, mis muutis taevalaotuse päevavalgusest eredamaks. Läänemerel seilanud skandinaavia viikingite jaoks tõusis päike ja algas päev just selle väikesaare poolt. Hämaratel suveöödel tõrjuvad Hiiumaa arvukate tuletornide valgusvihud pimeduse eemale. Pakaselistel ja selgetel talveöödel muudab virmaliste veiklemine saarekese rannad keskpäevaselt heledateks. Hiidlased ise eelistavad end päevasaarlaste asemel kutsuda pigem odratolgusteks, kohvilähkriteks, pätakavallameesteks, tõrvakõplasteks, märahiidlasteks ning vandiraiujateks. Need nimed on ajalooliselt seotud konkreetsete piirkondadega Hiiumaal ning naabersaare Saaremaa elanikud ei jäta põlise saartevahelise rivaliteedi tõttu kunagi kasutamata võimalust hiidlaste koomiliste hüüdnimede kallal nokkida. Aastakümneid oli Hiiumaa Eesti üks militariseeritumaid

piirkondasid. Arvukad rannakindlustused, suurtükipatareid, piirivalvetsoonid sulgesid ligipääsu kaunitele liivarandadele ja männimetsadele. Nõukogude Eesti piirivalve eesmärk ei olnud kusjuures mitte niivõrd väljast tulijate eemale hoidmine kui kohalike elanike läände põgenemast hoidmine. Tahkuna (2) ja Kõpu poolsaartel (3) ning Tohvris (4) kõrguvad endiselt nõukogudeaegsed tulejuhtimistornid, suurtükipatareide katakombid ulatuvad sügavale maa alla ning massiivsed betoonist punkrid püsivad looduses veel aastasadu. Kogu seda militaarmaastikku raamivad aga imelised rannajooned Kalestes, (5) Ristnas, (6) Luidjal (7) ning Kõpu (8) ja Tahkuna poolsaarte põhjakülgedel (9), kus võib inimhingegi kohtamata mitu tundi kõndida. Kaunid päikesetõusud ja -loojangud merel, tuulte ning merelainete müha, pikad jalutuskäigud merejääl ja valgeid karvapalle meenutavate hülgepoegade jälgimine – need on vaid ühed vähesed näited sellest, mida Hiiumaa randadel eri aastaaegadel puhates kogeda saab. www.puhkuseestis.ee |

119

Hiiumaa

Kalurikoja matkaonn Kesk-Hiiumaa metsade sügavuses müristasid kunagi õppesõite tegevad tankid. Selle tulemusena tekkis Eestis ainulaadne, poolkuu kujuline Kaibaldi liivanõmm. (10) Erinevalt lärmakast ning loodust lõhkunud minevikust valitseb Kaibaldis nüüd müstilise rahu ja vaikuse atmosfäär. Ristimägi (11) Kärdla-Kõrgessaare teel on paik, kus mälestatakse siin kunagi aset leidnud ohvriterohket pulmarongide kokkupõrget, aga ka saarelt lahkuma sunnitud hiiurootslasi. Ristimäele ristide püstitamise legendi algupära on keeruline kindlaks teha, ent Hiiumaale esmakordselt saabujatel soovitatakse hea õnne tagamiseks endagi pisike rist kohapeal valmis meisterdada. Kurva saatusega inimesi meenutab Tahkuna poolsaarel paiknev parvlaeva Estonia mälestusmärk. (12) Paljudele kohalikele kalameestele on mälestusmärgi tipus kaikuv kirikukell teejuhatajaks, mis aitab läbi vihma, udu ning tormituulte tagasi koduranda jõuda. Tahkuna tuletorni jalamile on kividest moodustatud keerukas spiraaljas kujund. Tegu on Tahkuna kivilabürindiga, (13) moodsa koopiaga mõnekümne kilomeetri kaugusel paiknevast muistsest Kootsaare kivilabürindist (14) ning ida poole jäävast Suuresadama kivilabürindist. (15) Muinasajal tähistasid kivilabürindid nii kultusepaikade kui salajaste noortemängude asukohtasid.

120 | www.puhkuseestis.ee

Hiljuti renoveeritud Malvaste kirik (16) Tahkunas tundub ehitise juurde jalutajaile nagu nukumajake keset männimetsasid. Mänspe kirik (17) läänerannal rajati sajandi eest paika, kuhu hukust pääsenud meremehed olid varem tänutäheks väikese kabeli püstitanud. Paluküla kiriku (18) torn omakorda oli pikka aega meremärgiks, mille järgi orienteerusid laevad ning kalamehed. Praegugi avaneb tornist avar vaade nii merele kui saare sisemaale. Hiiumaa tuletornide pärl – Kõpu tuletorn (19) – kuulub maailma vanimate püsivalt valgustatud tuletornide hulka. “Tuletornide ring” viib huvilised teistegi uhkete tuletornide juurde Ristnas, (20) Tahkunas (21) ja Tohvris. (22) Rebastemäe, (23) Leemeti, (24) Neljateeristi matkarajad (25) ning jalutuskäik Kassaris paiknevale Sääre tirbile (26) võimaldavad sisustada päevi füüsiliselt aktiivsete tegevustega. Arvukad metsaonnid ja laagriplatsid Hiiumaa keskosas ning randades pakuvad mõnusaid ööbimiskohtasid pika matkapäeva lõpetuseks.

Hiiumaa

Kaleste rand

Tahkuna tuletorn

Kärdla Kohvikutepäeva korraldaja Ere Naat ütleb, et võluks end jalamaid Kalana rannakohvikusse, istuks kiiges, soojendaks paljaid varbaid päikese käes ja vaataks lihtsalt merd. Mida peaks suvel Hiiumaad külastav puhkaja kindlasti vaatama ja mida tegema? Hiiumaa on mõnus rahulik paik, mille kohta öeldakse ikka, et seal on ajal hoopis teine mõõde. Soovitaksingi seal võtta kõike rahulikult ja nautida olemist – selleks on ideaalsed Hiiumaa lõputud rannad, kus võib tunde ja tunde kõndida. Põhjarannikul Lehtmast kuni Ristnani välja. Tee peale jääb Tahkuna tuletorn, mida ei tohiks vahele jätta. Lisaks torni otsast avanevale vaatele väärib vaatamist ka torni sisemus. Hoovi peal on vana tuletorni kuppel, mille all on mõnus lugeda. Minu meelest ongi Hiiumaa mitte niivõrd vaatamisväärsuste saar, kuigi ka neid jätkub, vaid lihtsalt olemise saar. Näiteks üks eriti hea nautimise koht on Hiiumaa läänepoolseim ots Kalana – võluksin end jalamaid sinna rannakohvikusse, istuksin kiiges, soojendaksin paljaid varbaid päikese käes ja vaataks lihtsalt merd. Teid teatakse kui Kärdla Kohvikutepäeva ja veel teistegi põnevate sündmuste organisaatorit. Millised Teie korraldatavad sündmused tänavu suvel Hiiumaal aset leiavad?

Sel suvel olen ise tegev ainult kohvikutepäeva korralduses. See on üks päev, mis saarele suure sagimise ja elevuse toob, ja mil Kärdlasse ilmub üleöö hulk ühepäevakohvikuid. Viimastel aastatel on tekkinud lisaks ka eel- ja järelkohvikud üle terve saare, nii et meil on nüüd üks suur kohvikute nädalavahetus. Ongi tore, sest juba mõnda aega ei mahu kõik kohvisõbrad Kärdlasse ära ja kuna kohvikuid avatakse koduhoovides ja teistes paikades, kuhu tavaline külastaja muidu ei satu, annab selline sündmus võimaluse avastada Hiiumaad hoopis teistmoodi ja lähemalt kui muul ajal.

Kuidas Te puhkate? Alates sellest ajast, kui Hiiumaa mu ellu tuli, pole möödunud ükski suvi, mida poleks veetnud saarel. Mu jaoks tundub täiesti mõttetu olla suvel mujal kui Hiiumaal. Eelmisel suvel oli nii, et olin seotud lastelavastusega “Väike Tjorven” Viimsis ja Hiiumaa suves jäin paikseks alles juuli teises pooles. Kuni selle ajani ei saanud väga arugi, miks teised inimesed rääkisid, et küll on ilus suvi. Mis mõttes? Päris suvi on ikka Hiiumaal! www.puhkuseestis.ee |

121

Puhkus veeda Hiiumaal!

Hiiumaal liigub elu omas tempos ja tänu sellele on saar ideaalseks kohaks, kus nautida puutumata loodust ning leida oma sisemine rahu.

KASSARI PUHKEKESKUS Kauni mere kaldal keset puutumatut loodust asuv uus ja hubane puhkekeskus on täis üllatusi ning rahuldab ka kõige nõudlikuma kliendi vajadused. Keskuses on hotell, mis pakub majutust 52 inimesele, kaasaegne konverentsikeskus, ehedaid maitseid pakkuv ja lastesõbralik grillrestoran Lest & Lammas, väliterrassiga saun ning päikseküllane katuseterrass mullivanniga. Hooajal on võimalik rentida jalgrattaid ja teha Hiiumaale kasvõi ring peale. Jalutuskäigu kaugusel asub Hiiumaa populaarseim vaatamisväärsus - Sääretirp. 2014. suveks valmib ka omanäoline ja põnev Õllekoda. Meie sõbralik meeskond annab endast parima, et teie puhkus Hiiumaal kujuneks meeldejäävaks ja nauditavaks. Ootame Teid meie majja igal aastaajal. Tere tulemast! Lisainfo ja broneerimine: Kassari küla, Käina vald, Hiiumaa Tel +372 469 7169 indo@kassarikeskus.ee www.kassarikeskus.ee 122 | www.puhkuseestis.ee

HOTELL LIILIA

Restorani, baari ja seminariruumiga hotell pakub majutus-, toitlustus- ja ööbimisvõimalust Käinas. www.liiliahotell.ee

CWBq

LÕOKESE HOTELL

Majutust ja SPA-teenuseid pakkuv hotellikompleks Käinas. www.lookese.ee

CWBqSs ÖÖKLUBI CARRIBA

Pidutse hommikuni Hiiumaa ainukeses ööklubis! www.carriba.ee

KASSARI KÜLALISTEMAJA

2012. a suvel valminud imearmas ja hubane majutuskoht, kus on 4 kahekohalist tuba. www.kassarikeskus.ee

YWB

KASSARIOTSA PUHKEMAJA

Väike ja privaatne, kuid samas kõigi mugavustega puhkemajake Kassaris. www.kassariotsa.ee

SWBZ

Hiiumaa

toitlustus, majutus, vaba aeg

Kõpu Tuletorni kohvik

Kõpu Tuletorni jalamil on mõnus ja hubane kohvik, mille sõbralik pere ootab lahkesti keha kinnitama. Pakume väsinud rändajaile head-paremat söögipoolist, janustele kosutavaid jooke. Ja mis oleks üks kohvik ilma kohvi ja koogita? Kiiremal rännumehel on võimalus oma eine ka teele kaasa haarata. Tasumine sularahas. Avatud 1.05 kuni 15.09 iga päev kell 10-20. Mägipe küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58° 54' 57" N, 22° 11' 59" E +372 529 9162; info@tuletornikohvik.ee; www.tuletornikohvik.ee

Pihla turismitalu Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõunasuunas. Majutamiseks WiFi on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 45-le inimesele, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniautod. Toitlustamiseks on Pihla talus 40-kohaliWiFi ne toidutare. Toitlustame hooajal (juuni-august) a´la carte menüü alusel, aastaringselt ettetellimisel.Viime läbi erinevaid üritusi. Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Kõpu küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E +372 5647 0091; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi WiFi

Spordi- ja matkatarbed Avatud: E - R: 10 - 18 L: 10 WiFi - 15

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ Каноэ

Sadama 15, Kärdla, Hiiumaa +372 463 2130 WiFi helenulla.paul@gmail.com Leia meid FB-st Каноэ

Каноэ

Каноэ www.puhkuseestis.ee |

123

Hiiumaa majutus

Padu Hotell

Hotellis on kokku 18 kahekohalist tuba, neist 8 on uued apartemendid eraldi majas. Tubade juurde kuulub WC, dušš, rõdu, SAT-TV. Apartementide toad sisaldavad lisaks diivan-voodit, veekeetjat, mikrolaineahju ja külmikut. Neljas apartemendis on ka saunaboks. Hommikusööki pakume hubases kohvik-baaris. Kohvik on ka sobiv koht seminaride ja presentatsioonide korraldamiseks (40 kohta). Vaba aja veetmiseks pakume hotelli klientidele jalgrattalaenutust ning soovi korral ka autorenti. WiFi Heltermaa mnt. 22, Kärdla linn. GPS: 58° 59’ 26” N, 22° 45’ 23” E +372 463 3037; +372WiFi 505 1671. info@paduhotell.ee; www.paduhotell.ee

WiFi

Prema Haus Hostel ja 3 puhkemaja asuvad suure pargi ääres - roheluses ja vaikuses. Mereranda, WiFi kesklinna ja bussijaama on 10 min teekond. Renoveeritud majades on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Kõikides majades olemas köök koos vajalike kodumasinate ja Каноэ saun, 2 grillimisala. nõudega söögi valmistamiseks. Puuküttega Oleme avatud aastaringselt. WiFi КаноэWiFi

Posti 13, Kärdla linn. GPS: 59° 0’ 12” N, 22° 45’ 3” E +372 5331 1860; premahaus@gmail.com; www.premahaus.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Männiliiva Puhkemajad Каноэ

Asume poolel teel Heltermaa sadamast Kärdlasse, väikeses Sääre külas. Merest lahutab meid vaid 1,5 km. Suures majas on 6 kohta (+WiFi 3 lisakohta), saun, täisvarustusega köök, kaminaga puhketuba. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus. Lastele kiik ja palju ruumi jooksmiseks-mängimiseks. Väikeses Каноэ majas on 4 kohta (+ 2 lisakohta). Esimesel korrusel WiFi köök-elutuba,saun, Каноэ on kaminaga teisel korrusel on magamisruum. Õues on lõkkeplats ja grillimise võimalus ja lastele turvavõrguga WiFi batuut. Avatud aastaringselt. Каноэ WiFi

Sääre küla, Pühalepa vald. GPS: 58° 57’ 37” N, 22° 54’ 42” E WiFi +372 513 7865; reilei@hot.ee; www.manniliiva.ee Каноэ

WiFi WiFi

Trahter Vetsi Tall ja Puhkeküla Каноэ

Puhkekülas soodne majutus. 10 täispuidust kahekohalist tünnmajakest. Tallipoisi WiFi majake(5 kohta). Suur telkla, karavanikohad, väligrillid. WiFi WiFi Majutus Каноэ apartemendis(6 kohta).Saun, kamin, miniköök ja rõdu. Menüüs talutoidud ja oma suitsutatud kala. Alati värsked taluleivad-saiad. WiFi Reisigruppide toitlustamine, Каноэ Каноэ catering, matkajaile moonakotid. Tantsuõhtud igal nädalavahetusel. Каноэ Kassari,WiFi Käina vald. GPS: 58° 47’ 22” N 22° 49’ 13” E +372 462 2550; +372 5648 7057; info@vetsitall.ee; WiFiwww.vetsitall.ee

Каноэ

124 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

WiFi Каноэ WiFi Каноэ

Hiiumaa

Hiiumaa Pärimusmuusikafestival HIIU FOLK 2014

peab sel aastal oma esimest ümmargust sünnipäeva ja ootab kõiki pärimusmuusika sõpru koos meiega Hiiumaale pidu pidama 17.-20.juulil, mil terve Hiiu saar on täidetud hea muusikaga. Lisaks toimuvad töötoad, loodusmatkad, juturingid, ajaloolis-muusikalised retked jpm. Tegevust jagub nii täiskasvanutele kui ka väga väikestele muusikasõpradele. Esinevad: Chalice, Untsakad, Lindpriid, Ylja (Island), Jaan Tätte ja Udupasun, Kaunimate Aastate Vennaskond, Ars Apta, Torupilli-Jussi Trio, Jää-Äär, Justament jpt. Hiiu Folk on muusikat, pere- ja keskkonda väärtustav alkoholivaba festival.

www.hiiufolk.ee

Tiit Reisid Hiiumaa büroo:

Tallinna büroo:

Sadama 13, Kärdla, 92411,

Tatari-6, Tallinn, 10116,

tel: +372 463 2077

tel: +372 662 3762

hiiumaa@tiitreisid.ee

tiit@tiitreisid.ee

www.tiitreisid.ee

Puhkus Lääne-Eesti Saartel • SPA

paketid • Kalastusretked • Jahiturism • Puhkemajade rent • Mereretked Laidudele

www.puhkuseestis.ee |

125

5 8 °3 0

5 8 °0 0

126 | www.puhkuseestis.ee

Nootamaa

Veere

Küdema

Mustjala

Kärla

Lõmala .

Salme

Kudjape

Tahula

Kaarma

Suure-Rootsi

Kailuka

Pihtla

Püha

Pihtla

Turja .

Väi

Laimjala

Kõiguste

Sandla

Sakla

Valjala

Pöide

vä

Pöide

Muhu

Vatla

Karuse

Ruhnu

Matsi

Varbla

Helmküla

Paatsalu

Ruhnu

18 20 21

Virtsu

Ruhnu

Hanila

Kõmsi Hanila

Kuivastu

Hellamaa

Kõrkvere

Pädaste

Piiri

Liiva 22

Nõmmküla

M24U H U

Tornimäe

Koguva

Orissaare

2 3 °0 0

Orissaare

Tagavere Pärsama

Kõljala

Karja

Leisi

Triigi

Kaali

Leisi

19 Muratsi

Abruka

Kaisvere

Kaarma

Eikla

Metsküla

Soela väin

Pähkla

Aste

Nasva

Läätsa

Salme 9

Mäebe Mõntu

Sääre

0 11 1Torgu 3

Iide

Võhma

Panga

KURESSAARE

Lümanda

Sauvere Karujärv

Mustjala

Kihelkonna

3 Tagaranna

Kihelkonna

Kaunispe

Lümanda

Papisaare

Vilsandi 15

16 161717 3

Tagamõisa ps

22°00

väin

rve

5 8 °3 0

Sõ

Saaremaa

aare

maakonna tutvustus Ninase rand

Kuressaare linnus

Sõrve tuletorn

Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120

aaremaa ei ole märkimisväärne mitte ainult eestimaalaste populaarseima puhkusesihtkohana. See väike maalapike Läänemeres omas juba aastatuhandeid tagasi tähtsust, millest tänane Eesti vaid unistada võib. Umbes 2700 aastat tagasi tuhises üle taevavõlvi meteoriit, mille lend lõppes Saaremaal. Tänapäeval tuntakse seda kohta Kaali kraatrina. (1) Antiikajast saati on Kaali meteoriidi langemine leidnud kajastamist paljudes saagades, rahvapärimustes Skandinaaviast Vana-Kreekani, aga ka meie Lennart Meri raamatutes. Eesti kindlaimaks pangaks loetakse Panga panka (2) Saaremaal, ent saarel leidub hulgaliselt väikepankasid, mis sama usaldusväärsed ning külastamist väärt. Piki rannaäärseid teid liikudes pääseb ligi sakilisele Ninase pangale, (3) kivisammastega kaunistatud Kuriku pangaalusele, (4) millimallikaterohke Undva panga (5) jalamile ja koopaid täis Üügu pangale.

(6) Mõõna ajal Kaugatoma (7) ning Lõu pankadel seistes võib kauguses ähmaselt aimata 1980. aastal Saaremaa rannikul karile sõitnud Kreeka kaubalaeva “Volare” vraki (8) jäänuseid. Sõrve poolsaarel toimusid Teise Maailmasõja ajal ühed verisemad lahingud Saaremaa pinnal. Tehumardi öölahingu (9) käigus sattusid omavahel vastamisi saksa ning vene väed, mille mõlema koosseisus võitlesid kohalikud Eesti poisid. Seda ning paljusid teisi Saaremaal aset leidnud lahinguid kajastatakse Sõrve militaarmuuseumis. (10) Militaarmälestisi leiab hästi otsides peamiselt Sõrve säärelt. Stebeli patarei (11) juhtimispunkt ning suurtükipatarei, Lõpe tankitõrjeliin (12) – kõik omal ajal massiivsed rajatised on praeguseks võssa kasvamas. Karujärve (13) lähistel paiknev Dejevo raketibaas, (14) mis omal ajal täitis tähtsat osa Nõukogude Liidu läänepiiri kaitsel, on praegu kujunemas suusa- ja matkakeskuseks. www.puhkuseestis.ee |

127

Saaremaa

Angla tuulikud Saaremaa looduses leidub paikasid, mida teatakse vähe, ent mis kindlasti külastamist väärt. Vilsandi saarele (15) pääsemiseks võib kasutada paadi abi või liikuda läbi põlvekõrguse vee hoopis traktori-veoauto kastis. Pole harvad juhused kui traktorikastis Vilsandile loksuvatest inimestest paari meetri kaugusel kõigub lainetel kohalike kalurite paat.

Stebeli patarei

Ka Harilaid (16) kuulub Vilsandi rahvuspagi alla ning sinnagi on ligipääs piiratud. Sellele kaunile maakitsusele, mille ehteks on Kiipsaare tuletorn, (17) pääseb vaid jalgsi. Tormituulte ning merelainete mõjul on tuletorn kiiva vajunud, see aga ei takistanud seal filmimast kultusfilmiks saanud “Somnambuuli”.

Lisaks Vilsandile, Ruhnule ning arvukatele väiksematele saarekestele kuulub Saaremaa maakonda ka Muhu saar. (22)

Rohkem tuleb vaeva näha Ruhnule (18) pääsemiseks. Kes ei soovi mandri ja saare vahel müütilise Ruhnu karu kombel ujudes liikuda, peab kasutama Roomassaare sadamast (19) väljuva reisilaeva teenuseid.

Muhu Katariina kirik (24) kuulub Eesti vanemate kirikute sekka. Ristiusu raskest juurdumisest Eesti läänepoolsetel saartel annavad aimdust kirikut ümbritsevate matmispaikade hauakivid, millele on raiutud paganliku sümboolikaga tähised.

Ruhnu tuletorni (20) autoriks on maailmakuulus arhitekt, Pariisi Eiffeli torni rajaja Gustave Eiffel. Ruhnu saar on ainus koht Eestis, kus peaaegu kõrvuti seisab kaks kirikut. Ruhnu Püha Magdaleena kirik (21) on vanim säilinud puithoone Eestis, sellest vaid loetud meetrite kaugusel aga kõrgub uus kivikirik.

128 | www.puhkuseestis.ee

Selle omanäolise saare elu võib näha Koguva muuseumküla (23) tänavail jalutades. Uus kohtub seal vanaga – harv pole vaatepilt igivana paadi kõrval seisvast luksusautost.

Kuressaare linnuse (25) muuseumiekspositsioon pole mitte lihtsalt ajalooline ülevaade Saaremaast. Sealt leiab arvukalt ausaid ning ilustamata fakte selle kohta, kuidas eestlased, eriti aga saarlased, on aastasadade jooksul kannatanud võõrvõimude ikke all, kuid kõigest sellest hoolimata säilitanud oma identiteedi ning rahvustunde.

Saaremaa

Koguva küla

Ruhnu kirikud

Kihelkonna valla vallavanem Raimu Aardami sõnul leidub Lääne-Saaremaal rohkesti vaatamisväärsusi ning külalisi ootab igal suvel põnev kultuuriprogramm.

“Mereäärse maana leiab meie kandist rikkalikult nii meresõidu-, kui militaarajaloo mälestisi läbi aegade. Kihelkonna vallas on kaks infopunkti - rahvamajas ja Loona mõisas, kust saab kaardi ja vajadusel jalgratta ning giiditeenuse. Vallas tegutseb ka reisikorraldaja Pärimusmatkad. Lääne-Saaremaal asub Baltikumi vanim looduskaitseala, 1910. aastal loodud Vilsandi Rahvuspark oma rohkem kui 150 laiu ja saarega, pakkudes aastaringselt elamusi loodussõpradele. Lisaks veel RMK matkarajad ja Miku metsapark. Vallas on kaks teenuseid pakkuvat mõisa – Loona ja Pidula, mitmed turismitalud ja söögikohad, talumuuseum, 4 tuletorni ja mitu sadamat, kust muuhulgas pääseb ka Vilsandile.

Kihelkonna kirik on tuntud kui üks suuremaid keskaegseid kindluskirikuid Eestimaal. Kohe kiriku kõrvalt leiab matkaja aga ainulaadse kellakoja, kus saab iga päev täpselt kell 12 kuulata kellamängu.

Oma rikkalikust sündmustevalikust ootame osa saama kõiki Saaremaa külalisi. Meil toimuvad kirikumuusikapäevad, talvelaulupidu, Orhideefestival, Saaremaa ralli etapid. Mõisad ja rahvamaja pakuvad üha rikkalikumalt kontserdiprogramme, Mihkli talumuuseumis toimuvad folkloorsed simmanid. Kuigi suvi on meilgi kõige külastatavam aeg, tasub siiakanti kindlasti tulla aastaringselt. Meie loodus ja külad ootavad huvilisi iga ilmaga.” www.puhkuseestis.ee |

129

Saaremaa

ihelkonna vald

Kihelkonna kirik (14. saj.) on üks suuremaid maakirikuid Eestis, mis koos oma unikaalse kellakojaga (17. saj.) moodustab kauni ansambli tänase Kihelkonna keskel. Vilsandi Rahvuspargi (VRP) eelkäija Vaika Linnuriik (1910) on kogu Baltikumi ning ilmselt ka kogu Venemaa vanim looduskaitseala. See on Eesti kõige saarelisem paik – üle 150 saare, teiste hulgas ka Vilsandi. VRP peamised väärtused on linnud, Eesti suurimad hallhülge kolooniad, fossiilsete leidudega pangapaljandid ja looduslikud orhideed. Meie rannikut ehtivad tuletornid jutustavad loo iidsetesse aegadesse ulatuvatest meresõidutraditsioonidest. Täna töötab neist vaid üks – Saaremaa vanim tuletorn (1809) asub Vilsandil. Kiipsaare majakas on aga hoopis vette kolinud! Rannarahva elust räägib Mihkli talumuuseum. VRP piirkonna mõisad Pidula ja Loona pakuvad nii turismiteenuseid, kui äratund-

Foto: Maarika Toomel

misrõõmu ajaloohuvilistele. Läänerannikul on palju pakkuda ka militaarajaloo huvilistele. Unikaalseim objekt selles valdkonnas on kindlasti Papissaare vesilennukite sadam angaaride ja sadamasse viiva munakiviteega(1913-14). Miku metsapargis saab matkata ja proovida vanu metsatöid. Piirkonna info: www.saaremaanaturetourism.eu Lisainfo: www.visitsaaremaa.ee, www.kihelkonna.ee, www.loonamanor.ee, www.parimusmatkad.ee

   Saaremaa II Orhideefestival „Märka lille“ 23.-29.juuni 2014 Loona mõis, Vilsandi Rahvuspark, Saaremaa

Loona mõis, Vilsandi Rahvuspargi keskus:

külalistemaja, lakamajutus, telkimine, kohvik-restoran, matkad giidiga ja omapäi, paadiretked Vilsandile, Miku metsapark, suveniirimüük, reisibüroo, transpordipiletid, turismiinfo, Näitusemaja, Kivimaja. Tel +372 52 69974, info@loonamanor.ee www.loonamanor.ee www.parimusmatkad.ee maarika.toomel1

130 | www.puhkuseestis.ee

Orhideeliste taimesugukond oma 20 000 – 35 000 eri liigiga on maailmas üks rikkalikumaid. Eestis on kodunenud 36 looduslikku liiki. Kevadel ja suvel on Saaremaa aasad ja niidud orhideedest tulvil! Selle asemel, et poest lillepott osta, võtke sõbrad kaasa ja kallil näpust ning tulge aasale lilleilu nautima! Meie lilletark õpetab ilu nägema sealgi, kus tavainimene märkab vaid „heinamaad”. Programmis igapäevased giidiga orhideematkad, meelelahutuslik kultuuriprogramm, näitused, töötoad. Müügil majutuspaketid! Info ja tellimine: www.loonamanor.ee, info@loonamanor.ee Tel +372 5269 974 Festivali info: www.loonamanor.ee/Orhidee, a4@mimosa.ee Tel +372 564 2362

Saaremaa

ümanda vald Kallis külaline,

Asume Eesti ühes loodusrikkaimas ja põnevaimas piirkonnas. Siin asub linnukuningriik Vilsandi rahvuspark ja Viidumäe looduskaitseala, mida võib võrrelda loodusliku botaanikaaiaga. Meil on 104 km pikkune merepiir lahtede, poolsaarte, laidude ja pankrannikuga. Keskaegsed mõisad, pikad looklevad kiviaiad, sadamakohad, tuletornid, traditsioonid ja puhas toit on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad siinset mitmekesist elukeskkonda. Siin käib elu aastaaegade rütmis ...

Saaremajutus

   23.-29.juuni 2014

Lubja- ja tõrvapark

Teemapargis pakutakse kõrghooajal (mai-september) võimalust jälgida traditsioonilist lubja- ja tõrva põletamist (soovituslik ettetellimine) ja pidada piknikku. Õppe-matkarajal on eksponeeritud kuni 90 aastat vanad lubjaahjud ning nende abil antakse ülevaade traditsioonilise lubjatootmise ajaloost ja tehnoloogiast, teemapargi keskuseks on 1879 a ehitatud ja restaureeritud Vennastekoguduse palvemaja. WiFi Lümanda küla, Lümanda vald GPS: 58° 17’ 13” N, 22° 1’ 29” E Tel: +372 515 6165 limex@limex.ee

Lümanda söögimaja ja käsitööpood

Kõigi mugavustega ja hubased puhkemajad keset loodusrikast Vilsandi rahvusparki. Majades on kõik vajalik muretuks puhkuseks. Privaatsus, vaikus, rannikulähedus, matkamine, kalastamine, paadiga merele, ekskursioonid jpm. Meie jaoks on oluline, et Sa tunneksid siin ennast hästi. Huvitav piirkond – suurepärased puhkemajad. Oled teretulnud! Saaremajutus info: Tel: +372 5307 1664; 372 521 7112 info@saaremajutus.ee; www.saaremajutus.ee Päikese puhkemaja: GPS: 58°19’30’’ N, 21° 59’ 1’’ E Mailase puhkemaja: GPS: 58°17’49’’ N, 22°1’24’’ E Lehtla puhkemaja: GPS: 58°17’35’’ N, 21°51’3’’ E

Lümanda söögimaja võlub oma maaläheduse ning lihtsusega. Olete oodatud nautima puhast ja WiFi Кано traditsioonilist Saaremaa WiFi talutoitu ning külastama kohalike meistrite poolt valmistatud käsitööpoodi! Meilt leiate omapäraWiFi seid kingitusi ja suveniire kogu perele, mis on valmistatud 20 km raadiuses. Asume LüWiFi mandas kiriku kõrval. Suviti oleme avatud iga päev. Lümanda söögimaja: Juta Pae, tel: +372 503 3019 soogimaja.planet.ee, GPS : 58°17’20’’ N, 22º 1’31’’ E

Каноэ

Käsitööpood: Jaanika Tiitson, tel: +372 5623 6402 jaanika@lapitekk.ee, www.lapitekk.ee. GPS: 58°17’20’’ N,Каноэ 22° 1’28’’ E

Каноэ www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

131

Hotell Arabella Hotell Arabella asub Kuressaare kesklinnas rahulikul kõrvaltänaval. Kolmekorruselises hotellis on lift ja 50 tuba. Kõik toad on avarad, hubased ja praktilised. Hommikusöök hotelli restoranis.Fuajees lobby-baar. Keldrikorrusel väike soome saun. Videovalvega parkla ja garaaž mootor- ja jalgratastele. Tasuta WiFi. Arabellas tunneb end mugavalt klient, kes hindab head asukohta ja selget asjaajamist. Hotell pakub klientidele korralikku leili saunas, rahulikku ööund ja maitsvat hommikusööki, mille järel võib rõõmsa meelega veeta terve päeva Kuressaare vaatamisväärsuste, kohaliku elustiili ja suurepärase loodusega tutvudes. Ootame Sind Arabellas! Torni 12, Kuressaare linn, Saaremaa • GPS: 58°15’26”N, 22°29’6”E +372 455 5885 • hotell@arabella.ee • www.arabella.ee

Saaremaa

majutus

Kraavi Puhkemaja

Kraavi Puhkemaja asub Kuressaare aedlinna vaikses ja rohelises piirkonnas. Ühe kiWiFi kesklinn, linnus kui ka rand. Majutus kahes lomeetri kaugusele jäävad nii Kuressaare erinevas majas: peamajas ja hoovimajas. Hooned on ümbritsetud kõrghaljastatud aiaga, kus on võimalik grillida ja värskes õhus einestada. Aiaga piiratud hoovis on lastel turvaline mängida. Puhkemajas on kokku 14 ööbimiskohta.

WiFi

Kraavi tn 1, Kuressaare. GPS: 58° 14’ 40’’ N ,22° 29’ 26’’ E +372 509 2544; kraavi@kraavi.ee; www.kraavi.ee WiFi

WiFi

Loode TurismitaluКаноэ

Meeldejäävaks teeb siinse puhkuse aidaromantika ja suitsusauna mahe leil. Kuid alati saab käia ka dushi all või soomesaunas. WiFi Ööbimine talu peahoones, aidatubades ja WiFi Kokku majutame kuni 40 in. tubadesse. Lisaks on olelakas ning metsa- majakeses. mas kadakasel karjamaal ka Каноэ telkimisplatsid koos pesemise võimalusega. Sobiv koht ürituste korraldamiseks kas peredele või firmadele.

WiFi

Loode talu, Kuralase Каноэküla, Kihelkonna vald. GPS: 58° 28’ 7’’ N ,21° 57’ 40’’ E +372 505 6227; valdo@loodetalu.eu; www.loodetalu.eu

WiFi

Каноэ

WiFi WiFi

Paaste Puhkemaja

Каноэ Paaste puhkemaja on romantilise päikeseloojanguga mereäärne privaatne koht КаноэWiFi Triigi lahe kaldal. Majas on 4 magamistuba, elutuba ja teisel korrusel suur avatud WiFi ala (nt lisavooditele), köök, dušš, WC, kamin ja televiisor. Köögivarustusse kuulub kõik söögitegemiseks ja söömiseksКаноэ vajalik. Mere ääres ootab Sind tünnsaun ja suur WiFi WiFi grillkoda ning õuealal lastele väike mänguväljak.

WiFi

Paaste küla, Leisi vald. GPS: 58° 36’ 51” N, 22° 46’ 46” E Каноэ +372 525 4664. paastepuhkemaja@gmail.com; www.puhkemaja.website.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Toomalõuka Turismitalu Каноэ

Pakume Saaremaal majutust kuni 34-le inimesele, aktiivset puhkustКаноэ merel ja maal. Majutus WiFineljas magamistoas ja olmeruumides kuni merevaatega romantilise talu mugavustega maja WiFi Каноэ 14-le, hind al. 12 € in.. Soojal ajal odav ööbimine aida kahes naridega ruumis, kuni 20-sele Каноэ Каноэ grupile, hind al. 4 € in. või talu õuemurul telgis 2 € in. Kasutamiseks mänguplatsid, grillkoWiFi WiFi kümblustünn, paadid, jalgrattad da, suitsuahjud, jm. tegevusinventari. Tellimisel toitlustus. Kopli talu, Toomalõuka küla, Salme vald. GPS: 58° 10’Каноэ 52” N, 22° 6’ 37” E

WiFiinfo@toomaloukaturism.ee; www.toomaloukaturism.ee +372 5646 6567; WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

WiFi

КаноэWiFi

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

133

Eesti suurimal saarel Saaremaal asub kuldse liivaga mererannal, ümbritset�na puhtast ja puut�mat�st loodusest, eemal linnakärast, hotell Hotell Saaremaa Thalasso Spa otsekui väike peidet�d pärl...

Hotell Saaremaa Thalasso Spa • Mändjala 93871, Kaar�a vald, Saaremaa, Estonia • Tel. +372 454 4100 • GSM +372 505 8272

www.saarehotell.ee

Saaremaa

vaba aeg, majutus

OÜ Islander – Merereisid Vilsandi Rahvuspargis Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele.Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Kihelkonna Vald, Saaremaa. GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E; +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

WiFi

Kadaka Villa Kadaka villa on privaatne ja WiFi hubane majutus linna lähedal, kuid ometi eemal linnakäWiFi rast. Maja on T-kujuline 8 toa ja 16 voodikohaga. Hommikusöök on hinna sees. Maja lähedalt algab valgustatud jalgrattatee, mida mööda võib minna avastama Kuressaaret ja selle ümbrust Kadaka talu, Upa küla, Kaarma vald. GPS: 58° 17’ 11” N, 22° 32’ 27” E WiFi +372 523 5737; +372 455 4524. ylle.torn@mail.ee; www.kadakavilla.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Hostel Kalamaja Каноэ

Каноэ Hostel asub kauni Suurlahe kaldal, Kuressaarest 3 km kaugusel Laheküla külas Kaarma vallas. Keskuse kompleksi kuuluvad: hostelWiFi Kalamaja, kaminasaal ja seminariruumid, WiFi saun, välipaviljon, mängudeväljak, lõkkeplats, telkimisplats, paadisadam, suuruluki-, kaarraja-ja sportingu lasketiir. Tänu soodsale asukohale pakub hostel Kalamaja palju eriWiFi WiFi kõigile külalistele Каноэ nevaid võimalusi ja turistidele puhkuse, pidude ja vabaaja veetmiseks.

WiFi

Каноэ Laheküla küla, Kaarma vald. GPS: WiFi 58° 15’ 16’’ N ,22° 26’ 16’’ E +372 517 7182, ainamerisalu@gmail.com; ainakoduleht.webnode.com

WiFi

Каноэ

WiFi

Arina Turismitalu

WiFi

Каноэ Asume 10 minutiliseКаноэ autosõidu kaugusel (7 km) Kuressaarest Sõrve sääre suunas, WiFi Nasva külas. 150 m kaugusel on bussipeatus ja kauplus. 1,5 km kaugusel on liivaWiFi köök, suur karand. Turismitalus on 5 tuba (10 in.), saun (saab ka eraldi rentida), Каноэ Каноэ minaruum, internet, TV. Perele ja väiksemale on võimalus puhata priКаноэ seltskonnale WiFi vaatses WiFi majakeses. Palkmajas on 2Каноэ magamistuba, saun, puhkeruum kööginurgaga, TV, internet. Aias kiik ja batuut. Paatide rent. WiFi Каноэ Ülejõe 3, NasvaКаноэ küla, Kaarma vald. GPS: 58° 13’ 45’’ N ,22° 22’ 48’’ E +372 454 4162; +372WiFi 5669 1942; arinabb@hot.ee; www.arinabb.ee

Каноэ WiFi Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

135

Saaremaa

majutus, vaba aeg, toitlustus

Luscher&Matiesen Muhu Veinitalu Muhu Veinitalu kannab endas edasi Eesti veini enam kui 100 aastat vana ajalugu kummardavat legendi, mil Eestis tegutses üks suuremaid veinitehaseid, mille kogutootmine ulatus 1930ndate aastate keskpaigas suisa 400 000 liitrini. Pakume veiniga kombineeritud roogasid, veiniteemalisi tegevusprogramme ja majutust kahestes tubades. Majutus: 20-30 inimest. Toitlustus: kuni 50 inimest. Vahtraste küla, Muhu vald. GPS: 58° 38’ 58’’ N ,23° 17’ 56’’ E +372 5363 6574; booking@veinitalu.ee; www.veinitalu.ee WiFi

WiFi

Sõrve Militaarmuuseum Sõrve Militaarmuuseumile kuulub mitu hektarit maad ja sellel 15 erinevat objekti. Lisaks majadele ka vaatlustorn, radarimastid, kütusehoidla. Sõrve endises piirivalvekordonis asuva militaarmuuseumi väljapanek koosneb Sõrvest leitud erinevatest sõjalistest, merealastest ja ka saartele iseloomulikest taluesemetest. Kordoni peamine hoone, kus nüüdsest asub sõjamuuseum, on jagatud erinevateks temaatilisteks tuКаноэ badeks. Kokku on neid kuus, lisaks loodav raamatukogu ning abiruumid. Sääre küla, Torgu vald. GPS:Каноэ 57° 54’ 45” N, 22° 3’ 27” E +372 513 0921; tonuveldre@hot.ee; www.saarekordon.eu

Pub Vaekoda Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua, kui ka võimalust spordiülekandeid vaadata.

WiFi hilissügiseni on avatud terrass. Varakevadest

Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks, kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus! Avatud suvel: WiFi P-N 11-23; R,L 11-06.30. Tallinna 3, Kuressaare linn. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E +372 453 3020; pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Valge Varese Trahter Pakume lihtsat ja kodust eesti toitu. Toitude valmistamiseks kasutame Saaremaa Lihatööstuse ning Каноэ kohalike juurviljakasvatajate toodangut. Trahteril on kaks siseruumi, mis mahutavad korraga einestama kuni 90 inimest, ning suvine väliterrass. Trahteri Mere saali saab tellida peolaua erinevateks tähtpäevadeks kuni 40 inimesele. Soovi korral valmistame teile piknikukorve ning tuleme kohale väliüritustele. WIFI. Каноэ Avatud: mai-august E-P 08-19, september-aprill E-L 8-17 Kuivastu mnt 31, Orissaare alev.. GPS: 58° 33’ 30’’ N ,23° 4’ 2’’ E +372 453 3299; +372 5648 9189; trahter@valgevares.ee; www.valgevares.ee

136 | www.puhkuseestis.ee

Veere Sadama Kõrts

Pub Vaekoda

Veere küla, Kihelkonna vald. GPS: 58° 27’ 31” N, 22° 2’ 35” E Tel: +372 564 2362 a4@mimosa.ee; www.veerekorts.ee

Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E Tel: +372 453 3020 pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Saaremaa

Veere Sadama Kõrts on olnud läbi aegade traa- Pubi asub Kuressaare südalinnas kohe turuvälimeeste kõrts. Ennekõike on sadamakõrtsi elu ravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua, kui seotud meremeestega, täna aga pakub kõrtsituba ka võimalust piljardit mängida ning spordiülekandeid vaadata. Varakevadest hilissügiseni on ka turistile meeldivat vaheldust. Mai algusest on taas avatud Wine&Art galeriis on võimalik nautida kunsti avatud terrass. Roomassaare kohvik. Kohvik-Restoran Soneburg pakub Teile põnevaid maitseelamusi ja Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii koos kvaliteetse veini ja sigaritega. Meelelahu- hubast miljööd. Lisaks põhimenüüle on meil ka esmaspäevast reedeni päevapakkumised. Toitude valmis+372 453 3947 muudeks üritusteks, satusena kõige läänepoolsemas kõrtsis paku- sünnipäevadeks, kui ka roomassaare@soneburg.ee tamiselEesti kasutatakse ainult saaremaist toorainet. muti gruppide toitlustamise võimalus! www.roomassaarekorts.ee takse sel suvel pidutsemist igal nädalavahetusel. Meie roogasid täiendavad värsked Jõe Talu ürdid ja salatid otse peenralt. Kuressaare Avatud suvel: P-N - Roomassaare 11-23; R,Ltee- 12, 11-07 Kõik küpsetised valmistatakse kohapeal. Matseelamused Soneburgist! Grupitoitlustus kuni 40 in. siseruumides, välitingimustes piiranguid pole.

Kohvik-restoran Soneburg

Tel: +372 452 4041, +372 5347 4284 • info@soneburg.ee • www.soneburg.ee • Sadama 1, Orissaare Avatud: E-N 11-18 • R, L 11-20 • P Suletud • mai-august iga päev 10-22

162

www.puhkuseestis.ee |

137

Pöide

Pöide Tornimäe

Hanila

Virtsu

Paa dr

Kivi-Vigala

Tõhela

Ahaste

Lemmetsa

Jõõpre

LAVASSAARE

Lavassaare jv

Koonga Koonga

Lõpe Kalli

Kihnu

Lemsi

12 13 3

Kihnu

Linaküla

Vigala

Tõnumaa

Mihkli Kõima

as ari

Are Suigu

Are

Sauga

Halinga

Eidapere

Vihtra

Taali Tori

1 15 Selja 9 3 0 Jõesuu Tori

VÄNDRA

Käru

Suure-Jaani

ti ves

Kaansoo

Oisu

Vastemõisa

Sürgavere

SUUREJAANI

Reegoldi

VÕHMA

Kahala

Türi

Laupa

Kurgja

Vändra Suurejõe

2 5 °0 0

Pärnjõe

Kaisma

Kergu

PÄRNUJAAGUPI TOOTSI

Libatse

Päärdu Kohtru

Saarepeedi

Tääksi

Olustvere

Kõo

Koksvere Kõo

Kabala

Retla Imavere

AINA ŽI

HEINASTE

Ikla

Treimani

Kabli

6 .

Häädemeeste

Laiksaare

Häädemeeste

a lac Sa

Massiaru

PÄRNU

Tali

Jäärja

VÄIKE-SALATSI

MAZSALACA

Veelikse

Saarde

MÕISAKÜLA

L Ä T I

Halliste

RUHJA

RÛJIENA

Abja KARKSINUIA Karksi

ABJA-PALUOJA Kamara

NÕMME Tihemetsa

Taagepera

Karksi

Helme

Ala

Veisjärv

Kärstna

Saarepeedi Viiratsi Karula Metsküla Sauga Audru Audru 2 Rau d n Jämejala a SINDI Ermistu jv Papsaare Vana3 18 VILJANDI Võidu Paikuse Paikuse Kõima 3 Kõpu Puiatu te Viiratsi Kõpu 4 Silla Pärsti Päri Vaiste Tõstamaa Lindi Heimtali Kõ Tõstamaa Reiu pu Pä rnu Surju Ramsi Paistu Holstre Uulu Loodi Pootsi Liu l a h t Kanaküla Paistu Sultsi Tahkuranna 17 Lao Saarde Surju Õisu jv Tarvastu Re Manija Halliste Õisu iu Võiste Tuhalaane Manilaid Tahkuranna KILINGI-

Helmküla Tõhela jv

Varbla

Tõusi

Vatla

Matsi

Varbla

Paatsalu

Lihula

Laiküla

Kirbla 2 4 ° 0 0

Karuse Oidrema

Tuudi

LIHULA

lu laht Matsa Saastna Matsalu

Kõmsi Hellamaa Hanila Kuivastu

Kõrkvere

Muhu

Pädaste

Orissaare

MUHU Koguva Piiri Liiva

väin

5 8 °3 0

Sau ga

VÄ

138 | www.puhkuseestis.ee

ME INA

a em

5 8 °0 0

5 8 °3 0

ur llis Ha

5 8 °0 0

Su Pä rnu

Pärnumaa

ärnu

maakonna tutvustus

Lemme rand

Tori kirik

Vallikäär

Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

uvi, päike, meri – need kolm märksõna iseloomustavad Pärnumaad kõige paremini. Ei tasu aga unustada, et sel maakonnal on lisaks suvisele rannapuhkusele veel palju põnevat pakkuda. Soojal suveajal täituvad Pärnumaa mererannad loomulikult inimestega. Matsirannast (1) Valgerannani (2), Pärnu lahe äärt (3) mööda läbi Reiu (4), Häädemeeste (5) ja Kabli (6) kuni Iklani (7) – kõikjal leidub lühemaid ning pikemaid liivarandasid. Kümned tuhanded suvitajad võtavad päikeseliselt Pärnumaalt maksimumi, et järgnevaks üheksa kuu pikkuseks kehvaks suusailmaks energiat koguda. Vahelduseks rannapuhkusele tasub aktiivsematel läbi jalutada Tolkuse-Rannametsa matkarada (8). Kõrgelt liivaluitelt laskub rada rabaavarustele, raja kaugeimas punktis on võima-

lik end soolaukas värskendada ning luiteharjal vaatetornis jahedatelt meretuultelt kosutust otsida. Neid, kes ei pelga tüütuid putukaid, ootavad arvukad Soomaa matkarajad. (9) Näiteks Riisa matkarada (10) on hõlpsalt läbitav ka ratastooliga loodusesse tulnuile, ühtlasi on tegu ainsa Soomaa matkarajaga, mida üleujutused ei häiri. Soomaa rahvuspark jääb küll suuremas osas naabermaakonna alla, ent üleujutused ehk “viies aastaaeg” halduspiire ei tunne. Populaarseim kanuumatkade trass kulgebki piki Tõramaa jõge (11) kahe maakonna piiril. Mõnetunnine laevareis viib Pärnust või Munalaiult Kihnu saarele.(12) Rikkaliku kultuuripärandiga saarekesele teeb vaevata jalgsi või jalgrattal tiiru peale, eksklusiivsem võimalus on mootorratta külgkorvis läbi männimetsade põristada. www.puhkuseestis.ee |

139

Pärnumaa

Manilaiu majakas Üllatav on näha kõikjal inimesi rahvariietes ringi liikumas – sellel saarel osatakse traditsioone hoida. Päikeseloojangul avanevad imelised vaated Kihnu tuletorni (13) tipust kuldkollases valguses kümblevale saarele ning tasapisi veinipunaseks värvuvale merele. Ajaloolisi põllupidamisoskusi viljeletakse ja tutvustatakse Vändra lähistel Kurgja talumuuseumis.(14) Ülemöödunud sajandi rahvusliku liikumise suurkuju C. R. Jakobsoni kodutalus näeb muistseid karjapidamise ning põlluharimise kombeid ning saab ka ise töödele käed külge panna. Eesti vanim hobusekasvandus asub Toris. Enam kui pooleteise sajandi vanuses kasvatuses säilitatakse ning aretatakse muu hulgas ka eksklusiivseid tori ja eesti tõugu hobuseid. Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik (15) on pühendatud kõigile Eesti sõjameestele, kes vabaduse eest võidelnud või langenud. Muinasaegse vabadusvõitluse üheks olulisemaks kantsiks oli Soontagana maalinn (16) Pärnumaa loodeosas. Rabade ja soode keskel paiknevat linnust piirati korduvalt, kuid pikka aega püsis Soontagana vallutamatuna. Alles 1226. aastal ristiti lõplikult vallutatud maalinnas viimased ristiusku astumata eestlased. Maalinna asukohal näeb tänapäeval muistseid taluasemeid, aedasid, kaevusid, keldreid.

140 | www.puhkuseestis.ee

Kabli rand Pärnumaa lõputud laaned pakuvad varju kõigile Eestis leiduvatele metsloomaliikidele. Kilingi-Nõmme ümbruse metsades (17) liikudes pole sugugi üllatav näha põtrasid ja kitsesid, võsas ragistavaid metssigu, karuotti üle metsatee loivamas või värskeid hundijälgi teeservas. Suvepealinn Pärnu pakub märksa tsiviliseeritumaid ajaveetmisvõimalusi. Rannarajoon oma parkide, villade ning sanatooriumidega; Vallikäär ja Rüütli tänav kesklinnas; omanäolised toitlustuskohad nagu Kuursaal või Steffani Pizza – Pärnus jalutades tasub aega varuda, et kõik huvitavad kohad ära näha. Armunute lemmikapaigaks on jõe vasakult kaldalt algav 1,8 km pikkune Pärnu muul (18), millel romantilisi jalutuskäike teha; jahisadamast viivad laevad Pärnu lahele lõbusõidule; ööklubid ja pubid hoiavad linnaelu ärksana ööpäevaringselt.

Pärnumaa

Kurgja talumuuseum

Pärnu muul

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi on veendunud, et Eestis on kõik olemas selleks, et siin suvel hästi puhata. Välismaale puhkama sõidab ta vaid siis, kui Eesti ilmad juba jahedaks kisuvad. Kuidas suve veedate? Suvel tuleb puhata ja energiat koguda, nii teen ka mina. Minu puhkus jääb suures osas juulikuusse, ja mis kõige olulisem – veedan selle ikka ja ainult Eestimaal. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks veeta suvepuhkus Eestist väljas. Ehk vaid olümpiamängud ja mõni oluline kultuurisündmus välja arvatud. Eestis on suvel kõik olemas, et hästi puhata. Mina käin mujal maailmas puhkamas siis, kui siin on juba jahe. Mis on Teie lemmik puhkusekoht? Kõik teavad, kus mulle kõige rohkem puhata meeldib ja kes ei tea, sellele avaldan saladuse: loomulikult Pärnus! Kuid siinkohal tahaks kiita ka Viljandi Folki,

mis on äärmiselt professionaalselt korraldatud ja mõnus fiilinguga kultuurisündmus. Folgil on alati hea seltskond, millele aitab tublisti kaasa soodne sissepääs festivalialale. Lahedad kontserdid, suurepärane keskkond! Veel on minu suvepuhkuse heaks traditsiooniks saanud Saaremaa ooperipäevad. Arvan, et tegemist on oma klassi parima üritusega. Ka osalemine nii USA kui Prantsuse suursaadiku juulikuistel rahvuspüha-vastuvõttudel on viimastel aastatel osa minu puhkusetavadest. Ning vähem tähtis ei ole ka golf. Mängin seda suviti alati, vaatamata sellele, et tulemused on visad paranema. www.puhkuseestis.ee |

141

142 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. Enamus neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis. Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20.-30. -el aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem. Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011 a. augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon. Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu. Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb Teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt. Muuseum avatud: mai – Teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel juuni-august – Muuseum avatud kõigile. Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 september – Muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 oktoober – ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare. GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584 www.museumrailway.ee

Pärnumaa

Sindi Sindi asub Pärnu jõe kaldal, 14 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Roheline (25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist), rikkaliku ajaloopärandiga linn. Linnas asub 62 riikliku kaitse all olevat mälestist ning 2 miljööväärtusliku ala. Mälestiste hulgas on nii Sindi kalevivabriku hooneid kui „esimese vabariigi“ aegseid ehitisi. PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM Vabriku asutamisel, 1833. aastal, ehitati paisule tamm. 1930. aastal varustas tammile rajatud hüdroelektrijaam elektriga nii vabrikut kui asulat. Praegune tamm on arvult kolmas ning valmis 1977. aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m. RAUDTEE KOMPLEKS Tõuke Sindi edasisele kasvule andis Papiniidu-Lelle raudteelõik, mis valmis 1928. aastal. Raudtee ühendus Sindiga kestis kuni 1970. aastani. Sindis on säilinud silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla) ja miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast, kus võib näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid. SINDI RAEKODA 1937. aastal valmis Sindi alevi ametimaja, millest sai moodsaim omavalituse residents kogu Eestis. Esindusfunktsiooni rõhutab tänini skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri

144 | www.puhkuseestis.ee

kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. Pärnumaal kõige kõrgemal lehviv rahvuslipp asub just selle torni tipus. WÖHRMANNI PST, MUUSEUM ja KIRIK Sindi asulat planeerides järgis vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann Riiga rajatud Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Pärnad alleede istutamiseks toodi meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, millest 8 on säilinud tänini. Wöhrmanni puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum, teises riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus asub Sindi õigeusu kirik, mis valmis 1899. aastal. KOOLIMAJA Punastest tellistest kolmekordne hoone valmis 1901. aastal. Majas paiknesid algselt nii kool, lasteaed ja luteriusu abikogudus. Nüüd asuvad siin Sindi Gümnaasium, Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool ja spordikompleks. VABA AEG Sindis on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Siin on tenniseväljakud, välikorvpalliväljak, väliujula, skatepark ja ronimissein. Traditsiooniliselt toimuvad siin Sindi Spordipäevad, Urumarja velotuur ning Avo Nurme mälestusvõistlused jalgrattakrossis. www.sindi.ee

Pärnumaa

majutus

Nurmenuku Talu ja Puhkekeskus

Puhkekeskuse teenindus on ülesehitatud inimeste vabale valikule. Külastajatel võimalus tutvuda loomadega, lustida atraktsioonidel, broneerida grillimiskoht. Kohvikus on võimalik kinnitada keha ja kustutada janu. Nurmenuku Talu ja Puhkekeskus on tõeliselt looduslähedane paik, koht, kuhu saad ilma suure vaevata põgeneda linna tohutu kiiruse eest! Talu ja puhkekeskus on avatud: juuni, juuli, august E-P 11-19 mai ja september L,P 11-19, gruppidele ka muudel päevadel! Kiisa küla, Sauga vald. GPS: 58° 24’ 22” N, 24° 37’ 19” E +372 507 7851; pereturism@gmail.com; nurmenukupk.ee

Kõveri Puhkekeskus Oleme avatud aastaringselt. Pakume maanteest eemal metsa sees majutust, puukütWiFi paintballi. tega sauna, matkarada, paadiga sõitmist, ujumist, grillimist, vibulaskmist, Majadesse mahub korraga ööbima kuni 26 külalist. Ettetellimisel suurematele gruppidele toitlustust. Lastele liivakast ja toas mäguasjad. Pidusid saab pidada grillterrassil ja laval.

WiFi

Seljaku,Kõveri küla, Surju vald. GPS: 58° 9’ 19” N, 24° 44’ 52” E +372 5689 2858; info@koveri.ee; www.koveri.ee

WiFi

WiFi WiFi

Kosmonautika Puhkekeskus

Tule ja veeda meeldiv puhkus koos pere ja sõpradega või korraldaКаноэ oma firmaüriWiFi tus, seminar ja koolitus meie juures - kõige päikesepaistelisemas kohas Eestimaal! WiFiTeie soovidele, kosmilist sauna Pakume erinevaid puhkemaju, toitlustust vastavalt mullivanni-basseini ja solaariumiga ning erinevaid ruume ürituste läbiviimiseks. Каноэ WiFi Ja seda kõike otse mere kaldal! Penu küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 2’ 5” N, 24° 27’Каноэ 29” E +372 503 4829; info@kosmonautika.ee; www.kosmonautika.ee

WiFi

Каноэ КаноэWiFi

WiFi Rannametsa Puhketalu

Каноэ Puhketalus on esimesel korrusel suur kaminasaal, köök kõige vajalikuga ja elektrikeriseКаноэ WiFi ga saun(WC). Teisel korruselWiFi on 5 tuba (10WiFi voodikohta). Koridoris asub WC duššinurgaga. Majal 2 terrassi. Kaminasaali saab kasutada WiFi Каноэerinevate ürituste läbiviimiseks – sünnipäevad, seminarid, koolitused (kuni 50 kohta). Suuremate ürituste jaoks on võimalik tellida toitlustust. Suur telkimisplats, kohad autokaravanidele, grill, spordiplats ja välilava. WiFi Каноэ WiFi Rannaääre talu, Rannametsa küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 7’ 37” N, 24° 30’ 4” E +372 5326 7755; +372 5340 1163; info@rannametsa.eu; www.rannametsa.eu

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

145

Villa River Rose asub looduskaunis kohas Navesti jõe kaldal Pärnumaal, Soomaa Rahvuspargist vaid 5 km kaugusel. • Majutus 6 magamistoaga majas, seminariruum, kaminaruum, söögisaal, saun ja väliterrass. • Katusealune väliköök kamina, suitsuahju- ja pliidiga. • Vanaaegsest maakeldrist ümberehitatud puukerisega saun, mis asub otse jõe kaldal. Suurepärane võimalus ühiseks ajaveetmiseks ning mõnusaks lõõgastumiseks hubases villas aastaringselt: • õhtusöök ja buffe hommikusöök terrassil või kaminaruumis, • jalgsi matkad Soomaa puisniitudel, soodel ja rabadel, • kanuuretked, • võimalus supelda, püüda kala. • külastus Tori hobusekasvandusse ning soovi korral saab ka ratsutada. Kultuurihuvilistele pakume erinevaid ekskursioone kutselise giidiga nii eesti- kui ka vene keeles: • Tallinna vanalinna ekskursioon • Paide linnaekskursioon, Vallimägi, Ajakeskus Wittenstein • Pärnu linnaekskursioon • Võimalust näha Eesti ajaloolisi mõisahooneid

Orava 26a, Jõesuu küla, Tori vald, Pärnumaa GPS: 58° 29’ 22” N, 24° 54’ 19” E +372 565 09716 • +372 5650 9715 info@riverrose.eu • www.riverrose.eu Skype: annakasak

Modernne puhkamispaik keset ürgset loodust!

Pärnumaa

majutus

Klaara-Manni Puhkemaja

Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni Puhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui gruppidele. Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS! majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod tähtpäevad * ürituste korraldamine Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E +372 564 57745ˇinfo@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee WiFi

WiFi

Markna Turismitalu

WiFikesklinnast kõigest 10 sõiduminuti Turismitalu asub Pärnu jõe kaldal, Pärnu WiFi kaugusel. See on ideaalne paik puhkuseks 2–4 perekonnale. Beebivoodi võimalus. Majutuseks pakume kahte maja. Mõlemas on 2 magamistuba, köök, saun, suur terrass ja wifi ühendus. Olemas grillimise koht, võrkpalliplats ja kalastamisvõimalus. Tammiste küla, Sauga vald.Каноэ GPS: 58° 22’ 24” N, 24° 35’ 43” E WiFi +372 5345 6053. info@marknatalu.ee; www.marknatalu.ee

WiFi

WiFi Каноэ WiFi

WiFi Oidrema Saun

Каноэ Каноэ Oidrema Saun on suurepärane koht, kus igapäevasest linnakärast eemale saada, puhata värskes õhus, lõbutseda ja saunamõnusid nautida. 60 aastat tagasi ehitatud külasaunast on saanud suurepärane koht lõõgastumiseks, tähtpäevade tähistamiseks, ettevõtete väljasõiduks või perega puhkamiseks. Peolaud mahutab istuma kuni 25, saunalava korraga 15 WiFi Каноэ inimest.WiFi Ülakorrusel on 4-s toas 12 magamiskohta. Suveperioodil on õues ka grillimiskoht. Oidrema küla,Каноэ Koonga vald.WiFi GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E WiFioidremasaun@gmail.com; www.oidremasaun.ee +372 5656 4974. Каноэ WiFi WiFi Каноэ Каноэ

Sarnakõrtsi Talu

5 magamistoas 12 voodikohta, grillmaja, telkimisplats mere ääres. Eraldi peoplats varjualusega välipidude pidamiseks. Võimalik kaluritega merel käia või ise kala püüda. Lindi küla, Audru vald. +372 446 7787; +372 517 9874; sarnakortsi@hot.ee; www.sarnakortsi.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ Каноэ majas saun ja köök koos varustusega. Puhkemajas magamiskohti 9.Palkmaja magamiskohti 6. Lisakohtade võimalus. Mõlemis Õues grill ja võrkpalliplats.

Aasa Puhkemaja

Kärsu küla, Saarde vald. +372 5561 5508; vaigalill8@gmail.com; www.aasapuhkemajad.eu www.puhkuseestis.ee |

147

Pärnumaa

auto24ring Ringrada asub Pärnu külje all, Haapsalu maantee ääres Audru vallas, Papsaare külas. See ringrada on koht, kus saab vaadata auto- ja motovõistlusi, korraldada firmaüritusi, kihutada oma või renditud autoga. Eestis on see ainuke autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud rada. Rada on kasutusel 1990. aastate algusest, 2012. aasta rekonstrueerimise järel saab võistlusi pidada neljal eri pikkuse ja kujuga trassil, millest pikim on 3,2 kilomeetrit. Lisaks on kompleksis ka rallikrossirada, samuti suur boksiväljak, teenindushooned koos statsionaarsete garaažidega ja kõik muu juurdekuuluv. auto24ringi ametlikuks rajaautoks on tõenäoliselt viimase aja parim sportauto Toyota GT86.

Papsaare küla, Audru vald. GPS: 58° 24’ 22” N, 24° 27’ 8” E Tel: +372 5866 6636 info@auto24ring.ee; auto24ring.ee

Livonia Matkad – matkad liivastel jõgedel! Tallinn

Kilingi-Nõmme

Pärnu Livonia Matkad Võhandu

Salatsi

Koiva

Riga

Urve 5, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Põhja-Läti jõgedele läbi Livonia Matkade! www.livoniamatkad.ee • +372 5669 1318 • info@livoniamatkad.ee • www.facebook.com/LivoniaMatkad

148 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

majutus, vaba aeg

Atsikivi Puhketalu

Atsikivi Puhketalu sobib suurepäraselt privaatseks perepuhkuseks või seltskonnaürituse korrladaWiFi Toitlustamine kokkuleppel. Puhkekeskuse peamiseks (nt suvepäevad, kokkutulekud, seminarid). majja mahutab ööbima 7+ inimest ja kämping-majades on kokku 28 voodikohta. Saun asub õuel omaette palkmajas. Saunapealsel 4 voodikohta. Telkimisvõimalus. Umbes 30 inimest mahutavasse lehtlasse võib paigutada nii varjulise peolaua kui pisemat sorti tantsuplatsi. Helista ja küsi lisa! Penu Küla, Häädemeeste vald. GPS: 58° 1’ 24” N, 24° 28’ 3” E +372 5569 7588; info@atsikivi.ee: www.atsikivi.ee

WiFi

Kihnurand

WiFi Каноэ Pakume oma klientidele erinevaid turismi-, kaubandus- ja toitlustusteenuseid Kihnu saarel. Rootsikülas avatud uus mugavustega majutuskoht kuni WiFi 8-liikmelisele seltskonnale. Linaküla WiFi Rannakämpingus on ööbimisvõimalus kuni 43 inimesel, lisaks telkimiskohad. Toitlustust pakume ainult gruppidele. Suvehooajal on avatud Kurase kohvik, kus tänini toimuvad suve parimad WiFi tantsuõhtud ja aastaringselt on avatud Kurase kauplus. WiFi Uõtamõ Teiti külä! Каноэ WiFi Sääre küla, Kihnu vald. GPS: 58° 8’ 52” N, 23° 59’ 56” E +372 525 5172; info@kihnurand.ee; www.kihnurand.ee

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

Каноэ

КаноэWiFi Каноэ tänasel päeval: külastaja saab töötubades õppida kihnu paelu põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihКаноэ WiFi nu saia küpsetama jpm. Töötoad toimuvad ettetellimisel. Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuWiFi Kihnumua. WiFi Каноэ folklooriansambliga seumitund Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus.

WiFi

Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris WiFi T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14 Каноэ Linaküla küla, Kihnu vald.

Каноэ

+372 5818 8094; +372 446 9717;

Каноэ muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

WiFipärimusEndises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu kultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta. WiFi Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest. Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tehakse väga palju käsitööd ka

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

Каноэ

Каноэ Каноэ www.puhkuseestis.ee |

fotod: Olev Mihkelmaa

Kihnu Muuseum

149

Каноэ

150 | www.puhkuseestis.ee

ärnu linn

Pärnumaa

Ammende Villa

Vallikäär Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000 Pindala: 32 km² Rahvaarv: 42 660 Pärnumaa kaunim pärl on Eesti suvepealinn Pärnu ise. Sauga jõe suudmes paiknev Vana- Pärnu (Perona) on keskaegne linn, mis on mitu korda hävitatud ja ümber ehitatud ning lõpuks liidetud Uus-Pärnuga. Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid. Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn XV sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus XVII sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940).

Raimond Valgre skulptuur

Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin lööb elu kihama. Pärnus on ilus rannapromenaad ning uuendatud ajaloolises pargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Linnas on olemas ka õdusad kohvikud, lõõgastavad spaa- ja saunakeskused. Märtsis 2012 avas Estonia Medical Spa Surnumere veekeskuse ja Surnumere naharavikeskuse, mille basseini ja ravivannide vees võib sarnaselt Surnumerele ilma vaevata pinnal püsida. Mitmel kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses. Soovitame Sul kindlasti minna ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, mille kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose. Alates 2012. a mai lõpust on täiesti uuenenud kujul ja uues asukohas taas avatud Pärnu muuseum. Uuenenud muuseumi väljapanek peaks huvi pakkuma igas vanuses ja mitmekülgsete kultuurihuvidega inimestele. Lastelegi, kes kindlasti uurivad huviga metsloomade topiseid või vahakujusid, mis kujutavad varasemate aegade linlasi. www.puhkuseestis.ee |

151

152 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

WiFi Ammende Villa Hotel & Restaurant

1905. aastal valminud ja 1999. aastal renoveeritud Ammende Villa hotell ja restoran on WiFi Eestis ja Pärnu armastatuim vaatamisstiilseim ja terviklikumalt säilinud juugendehitis väärsus. Lisaks 35-kohalisele hotellile, kohvisalongidele ja 90-kohalisele restoranile pakutakse majas rohkelt muusika- ja kunstielamusi. Suvel on külastajatele avatud ka suveterrass. Mere pst 7, Pärnu linn. GPS: 58° 22’ 51” N, 24° 29’ 33” E +372 4473 888; sale@ammende.ee; www.ammende.ee

WiFi Каноэ

WiFi Hommiku Hostel-Külalistemaja Каноэ

Asume Pärnu südalinnas Rüütli ja Hommiku tänava nurgal. Sisepääs on Hommiku tänavalt WiFi II ja III korrusel on 14 tuba. Ruumides on dušš, WC, kohviku Georg kõrvalt. Külalistemaja WiFi WiFi külmkapp, elektripliit ja kööginurk (koos vajalike nõudega), kaabel TV ning WiFi. Ühekohalistes ruumides puudub elektripliit ja kööginurk. Hosteli kahel korrusel on 8 tuba. Kõikides tubades on WC, külmik, elektripliit ja valamuga kööginurk. Lisaks kaabel-TV ja WiFi.

WiFi

Hommiku 17, Pärnu linn; GPS: 58° 23’ 5” N, 24° 30’ 10” E +372 445 1122; admin@hommikuhostel.ee; www.hommikuhostel.ee

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

Каноэ Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi WiFi

Каноэ

Каноэ Каноэ Каноэ

WiFi Каноэ

Parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee

Каноэ

Viiking SPAA-Hotell Armastusega Pärnust! • Hea asukoht • Uued ja värskelt renoveeritud toad Каноэ (economy/ standard) • Saunakeskus • Seminarikeskus • Klassikaline taastusravi • Erinevad terviseuuringud • Lõõgastavad protseduurid • Hotellis restoran, baar, kauplused, apteek, optik, ilusalong, ja nii edasi. • Wifi kõikides tubades

Sinu südame SPAA! Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, 80012 Pärnu Tel: +372 449 0500 Müügiosakond + 372 449 0505 Faks: + 372 449 0501 info@viiking.ee

www.puhkuseestis.ee |

153

Pärnumaa

Green Villa

Green Villa – Vee 21, Pärnu Ringi Apartments – Ringi 8, 18, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu Rüütli Apartments – Rüütli 33, Pärnu Tel: +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad. Green Villa ja Ringi Apartments – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök (ainult Green Villas), massaaž. Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Basseiniga saun, konverentsisaal. Rüütli Apartments – TV, WC, vann, konditsioneer, köök. Apartemendid miniköökidega. Vajadusel lisavoodi.

Ringi Apartments

Aare House

Rüütli Apartments

Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal!

Kurgo Villa Hotell&Restoran WiFi

hotell & restoran

Villa on sobivaks peatuspaigaks nii lastegaWiFi peredele, rahu otsivale puhkusereisijale, kui ka äriinimestele. 2014. aastal täielikult renoveeritud hotellis on 27 numbrituba. Toad on avarad, valgusküllased, vaiksed ning olemasWiFi on kõik, mis kaasaja mugavusnõuetega harjunud klient hubaseks ajutiseks koduks vajab. Tubades ei suitsetata. Külastajate kasutuses saun, välibassein, laste mänguväljak ja parkla. Kohvik ja restoran 60 istekohaga + suvel väiterrass 40 kohaga. WiFi Papli 13, Pärnu linn. GPS: 58° 22’ 32” N, 24° 30’ 18” E +372 44 25736; kurgovilla@kurgovilla.ee; www.kurgovilla.ee WiFi

WiFi Каноэ

Inge Villa

Каноэ Avasta meie värskelt renoveeritud hubaste tubade ja juunior sviitidega villa ainulaadne atWiFi mosfäär. Каноэ

WiFi

Tunne rõõmu, et vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asub suurepärane supelrand ja uus Каноэaias. Lõõgastu pärast tegusat päeva rannapromenaad. Värskenda oma meeli meie õdusas kuumas saunas. WiFi Каноэ Kaarli 20, Pärnu linn. GPS: 58° 22’ 29” N, 24° 30’ 21” E +372 443 8510; info@ingevilla.ee; www.ingevilla.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

154 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

Tere tulemast Pärnu kesklinna hubasesse ajaloolisse hotelli Victoria ja restorani Café Grand! Hotellis on 23 numbrituba, saun, massaaž, esimesel korrusel kohvik ja restoran Café Grand. Kuninga 25. Pärnu linn. GPS: 58° 23’ 2” N, 24° 30’ 9” E +372 444 3412 info@victoriahotel.ee www.victoriahotel.ee

Maria talu ja Jõuluvana Korstna talu

Pärnust 30 km, majutus, toitlustus, saunad, seminarid. Jõulumemme kohvik, lastele mänguplats ja taluloomad – kassid, jänesed, kitsed, lambad, ponid, hobused, kanad, pardid. Maria Ratsakeskuses on teretulnud kõik hobuse- ja ratsutamishuvilised, maneež, vankri-ja reesõit. Kõpu küla, Tõstamaa vald • GPS: 58° 17’ 50” N, 24° 9’ 35” E • +372 523 6066 • info@maria.ee • www.maria.ee

www.puhkuseestis.ee |

155

Parnu sudames Ma tundsin Su kohe ära. Oled kuidagi nii oma. Algusest peale. Nüüd oledki alati südames. Pärnu südames.

jalugu uues kuues.

Pärnu Muuseumi püsinäitus „11 000 aastat ajalugu – Elamusi vanast ajast“.

Pärnu Muuseum on Baltikumi üks moodsamaid ajaloomuuseume, mille uus interaktiivne püsinäitus avati 2012. a. mais. Kiviajast tänapäeva kulgeva rännaku käigus on võimalik tunda möödunud aastatuhandete hõngu läbi paljude ehtsate esemete, sisukate teadmiste, mängude ja elamusnurkade.

Suurim osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisele ja vabariigi rajamisele, mis kuulutati välja 1918. aastal Pärnus. Tähelepanu on ka Pärnule iseloomulikul kuurordielul nii 19. kui 20. sajandil. Näitus jätkub elamusliku meenutusega okupatsiooni algusajast ning kulmineerub nõukogude argieluga.

Püsinäitus algab esimeste asukate tulekuga Pärnumaale, kes lõid Jääaja lõpul esimese teadaoleva Eesti alal paikneva asula. Selle suvise laagripaiga leiud ja paari järgneva aastatuhande haruldastest leiumaterjalidest on esindatud tulekivilaastud ning varased töö-ja jahiriistad. Pärnu Muuseumi kogu ulatub ca 130 000 eksponaadini ning muuseumi üks tähteksponaate on Balti regiooni vanim inimkujutis, üle 8000 aasta vana „Kiviaja Madonna“.

Hoone kolmandal korrusel asub ajutiste näituste saal (531 m 2), kus on suvekuudel avatud järgmised näitused:

Keskaja saalis satub külastaja Hansa liidu kaubanduse ja palverännakute tulemusel tekkinud uute võimaluste maailma. Barokiajastu väljapaneku moodustavad esemed Pärnu kindluslinna garnisonilt, endistelt raehärradelt ja Pärnu ülikoolielust.

03.06-01.09.2014 Rõõm ja ahastus. Katkendeid Eesti alkoholikultuuri ajaloost 27.05-20.07.2014 Pööratud maailm. Erna Kreischmanni fotod ja maalid 26.07-10.09 IN GRAAFIKA. Põhjamaade graafika Lisaks ootab külastajat omanäolise valikuga muuseumipood. Endiste ja praeguste aegade maitseelamusi pakub hubane Muuseumikohvik. Pärnu Muuseumi filiaalina tegutsev Koidula Muuseum jäädvustab Lydia Koidula ja tema isa J.V. Jannseni mälestust kunagises Jannsenite kodus- ja kihelkonnakoolis.

Pärnu Muuseum. T-P 11-19. Aida 3, Pärnu. +372 443 3231 • Koidula Muuseum. T-P 10-18. Jannseni 37, Pärnu. +372 443 3313

info@parnumuuseum.ee • www.parnumuuseum.ee www.puhkuseestis.ee | 157

Pärnumaa X

toitlustus Pärnu linnas

Tex-Mex restoran-lounge Margarita ootab kõiki külla, et oma ellu ikka särtsu ja põnevust juurde tuua ning uusi maitseid kogeda! 3X

10X

LOGO konstruktsioon on laiusest 13 ühikut ja kõrgusest 4 ühikut. 1 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 1

LOGO konstruktsioon on laiusest 5 ühikut ja kõrgusest 6 ühikut. 2 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 2

- Rusticana LT Roman - Berlin Sans FB Demi

• Menüüst leiab nii laavagrillil valmistatud hõrke grillroogasid, kui ka suviseid ja kergemaid maitseid • Pakume klassikalisi tex- mex roogasidnagu tacod, burritod, quesadillad ning säriseval pannil serveeritud fajita- moodsamas võtmes ja hubases interjööris • Kuumal suvepäeval rõõmustab Teid mahukas kokteilimenüü või põnev shot! • Gruppidele grupimenüü • Suveterrass • Avatud iga päev

Akadeemia 5, Pärnu GPS: 58° 23’ 6” N, 24° 29’ 45” E +372 666 7669 info@margarita.ee www.margarita.ee

Lastele mängunurk legolaua ja multika telekaga!

158 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

toitlustus Pärnu linnas

Steffani Pizzarestoran

Tere tulemast Steffani Pizzarestorani, kus isuäratavad toidulõhnad ergutavad meeli, kus värvide küllus rõõmustab silma, kus kõik õhkab soojust ja hubastust - Steffani Pizzarestoran tagab Sulle need ja enamgi! Avatud: E-N, P 11-00, R-L 11-02 Pitsatakso ja kojuvedu tel: +372 5199 6823 Nikolai 24, Pärnu linn. GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E +372 443 1170; info@steffani.ee; www.steffani.ee

Jussin Viinakauplus Kauplus pakub laias valikus alkohoolseid jooke. Siit võib leida ka harva esinevaid jooke üle maailma. Hinnad on soodsad ja vastavad kauba kvaliteedile. Samas on saadaval lai valik sigarette, sigareid, sigarillosid, piibutubakat ja maiustusi. Avatud: E-P 10-22

Nikolai 24, Pärnu linn. GPS: 58° 22’ 59” N, 24° 29’ 59” E +372 442 0310; www.jussinviinakauppa.ee

Nikolai Lehtla Baar

See baar Nikolai tänaval on mõnus, vaikne ja väljapeetud koht, kus rahulikult aega veeta. Söögi- ja joogipoolis on meil igati aus ning taskukohane nii tsaarile, presidendile, peaministrile kui ka lihtkodanikule. Suvel on meil avatud väliterass, kus hea ettekujutuse korral võib tunda end nagu päris lehtlas. Muide, rahvasuu räägib, et kunagi olevatki selle kohapeal

tsaar Nikolai II lehtla olnud, kus too palavatel suvepäevadel vaikselt õlut rüübanud. Muhe mees olevat see Nikolai II olnud ja meiegi peame temast väga lugu, mitte kui valitsejast, vaid kui inimesest, kellele meeldis hea söök ja jook. Lehtlas on alati parim meeleolu ja kehakinnitus. Muide, sooja kehakinnitust saab meil kuni sulgemiseni!

Nikolai 7, Pärnu linn. GPS: 58° 23’ 5” N, 24° 29’ 58” E +372 447 7366; +372 513 9550 alik123@hot.ee; www.nikolailehtla.ee Nikolai Lehtla

Avatud: P-T 11:00-02:00 K-N 11:00-05:00 R-L 11:00-06:00

www.puhkuseestis.ee |

159

Käru

Kurgja

VÄNDRA

Pärnjõe

Türi

Sau ga

Pä rnu

Reegoldi

58° 30

sti a ve

5 Suure-Jaani 3

1 2 3

Tori

llis Ha

Kõpu

Olustvere

Kõpu

Lalsi

Saarepeedi

VILJANDI 1

Pärsti

Päri113

Viiratsi

Valma

p Kõ

Loodi Paistu

Saarde

Õisu jv Halliste17 Õisu Halliste

Jäärja

ABJAPALUOJA MÕISAKÜLA

Sultsi

KARKSINUIA

Mustla

Tuhalaane Kärstna

Abja

58 °0 0

Valguta

Tarvastu Suislepa

Veisjärv

Lapetukme

Rõngu

Riidaja

Aakre

Põdrala Karksi

Linna

Pikasilla

Puka

Helme

TÕRVA Õru

Koorküla

Hu Hummuli umm um mm Hummuli

Õru

g ii ajõ

RUHJA

Rannu .

e Em Väik

RÛJIENA

160 | www.puhkuseestis.ee

Helme

L Ä T I

VÄIKE-SALATSI

Kureküla

Soe Kivilõppe

Taagepera Patküla

MAZSALACA

Porsa

Ala

Veelikse

Sangla Kaarlijärve

Karksi

Väike-Rakke

Võrtsj ärv

Holstre

Paistu

Kamara

Väluste

Ramsi

ajõ

Rannu

Kanaküla

KILINGINÕMME Tihemetsa

Oiu

Tänassilma

VanaVõidu Viiratsi

Laeva

Kolga-Jaani

Heimtali

Saarde

Puurmani

Kolga-Jaani

Saarepeedi Karula Jämejala 7 8

Puiatu

Pikknurme

Kamari

Sürgavere

Vastemõisa

Väike-Kamari

Kõo

Tääksi

Rau Metsküla dna

Paikuse

PÕLTSAMAA

Võisiku

Koksvere

SUUREJAANI

Kahala 15

Vihtra

Jõesuu

Pisisaare 2 6 ° 0 0 Kalana Imavere Pajusi Kabala Adavere 1 18 9 Lustivere Põltsamaa 3 Esku Kõo

Retla

VÕHMA

Vändra Suurejõe Kaansoo

Oisu

Laupa

Eidapere

2 5 ° 00

Õhne

Viljandimaa

Tssiriirrgu Tsi Tsirguliina ulli

Sooru

Viljandimaa

iljandi

maakonna tutvustus

Viljandi rippsild

Heimtali juustukoda

Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442

ulgimaa oli aastasadu üheks rikkaimaks piirkonnaks Eestis.

Naabrite varanduslik seis tekitanud lätlastes suisa niipalju kadedust, et hüüdnimi “mulk” tulenevat lätikeelsest sõnast “mulkis”, mis omakorda lolli tähendab. Rikas on Viljandimaa ka tänapäeval, seda nii looduse kui vaimuvara poolest. Eesti kuulsaim ja külastatuim rabamassiiv – Soomaa Rahvuspark (1) – on tuntud peamiselt nn “viienda aastaaja” ehk suurte üleujutuste tõttu. See on aeg, mil tõusuvee alla jäänud metsades ning heinamaadel tuleb ringi liikuda kanuudega. Soomaal leidub arvukalt muudki vaatamisväärset. Ingatsi matkarajal (2) tõusevad huvilised esmalt kõrgele rabarinnakule, misjärel laudtee rabaavarustele ning laugaste juurde

viib. Lemmjõe matkarajal (3) märkab igal sammul kobraste tegutsemise jälgi ning vargsi liikudes võib neid Soomaa püsiasukaid ka vees või maismaal askeldamas näha. Hüpassaare matkaraja (4) soosaartel leiab südasuvel aset Päikesetõusu kontsert, mis meelitab kohale muusikahuvilisi kõikjalt Eestist. Soomaal võib veeta päevi matkates, kanuuga sõites, rabaavarustel uidates ning ööbida näiteks heinaküünis (5) , muinasasulas või rabasaarel (6). Nii nagu Soomaa üleujutused, meelitab ka Viljandi Pärimusmuusika Festival ehk Viljandi Folk igal aastal tuhandeid inimesi Mulgimaa suurimasse linna. Varem vaid rahvamuusika austajaile mõeldud üritusest on välja kasvanud hiiglaslik mitmepäevane kultuurifestival. www.puhkuseestis.ee |

161

Viljandimaa

Kondase Keskus Viljandis Viljandis viibides tasub külastada Viljandi ordulinnuse (7) varemeid, jalutada vanalinna maalilistel tänavatel ning laskuda alla järverannale (8). Viljandimaal puudub merepiir, ent Võrtsjärve kaldajoonel seistes ja järvele vaadates suurt erinevust merega ei märkagi. Jõesuu vaatetornist (9) avanevad päikeseloojangul romantilised vaated järvele, supelrandasid asub Võrtsjärve läänerannal (10) mitmeid.

C. R. Jakobsoni monument Viljandis

Heimtali mõisakompleksi kuuluvad restaureeritud ringtallid (11) ning juustukoda (12) (mida ekslikult ka viinaköögiks nimetatakse) on vaatamisväärsused omaette – unikaalsed nii arhitektuuri kui praeguse kasutusala poolest.

Oluliselt paremini on säilinud Karksi ordulinnus (16), mille müüride vahel tänapäeval erinevaid rahvaüritusi korraldatakse. Linnuse territooriumile jäävat Karksi Peetri kirikut võib nimetada Eesti Pisa torniks – mäenõlvale rajatud ehitise kellatorn on aastasadade jooksul tugevalt viltu vajunud.

Olustvere mõisa (13) käsitöökodades saab igaüks kätt proovida muuhulgas sepiste, leiva ja keraamika valmistamises.

Ebatavalise musta laega Halliste kirik (17) taastati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks.

Rõika peeglivabrik (14) oli tsaariajal nii Eesti kui Venemaa suurim peegleid tootev ettevõte, tänapäevalgi kõrguvad hüljatud vabrikuhooned Põltsamaa jõe kallastel.

Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku (18) juures asutati 1988. aastal Vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).

Lõhavere linnust (15) peetakse muinaseestlaste vanema Lembitu linnuseks. Peamiselt puitehitistest koosnenud linnusehoonetest pole midagi säilinud, ent tõusta saab linnuse aluseks olnud kõrge künka harjale ning jalutada kaugemal metsas peituva ohvrikivi juurde.

162 | www.puhkuseestis.ee

Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal (19), millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide käes kannatanud ning Siberisse saadetud eestimaalasi.

Viljandimaa

Viljandi linnusevaremed

Halliste kirik

Linnapea Ando Kiviberg rõõmustab selle üle, et Viljandi kohvikukultuur on viimaste aastatega tublisti arenenud. Mis Viljandis sel suvel toimub? Milliseid üritusi, vaatamisväärsusi ja muidu mõnusaid kohti võiks Viljandimaal puhkav inimene kindlasti külastada? Viljandis toimub sündmusi pidevalt ja rohkesti. Ugala Teater, Pärimusmuusika Ait, Sakala keskus, aga ka Viljandi spordikeskus ja -klubid pakuvad rohkelt mitmesuguseid võimalusi vaba-aja veetmiseks. Suvistest sündmustest tooksin esile meeleolukad keskaja-stiilis pidustused nimega Viljandi Hansapäevad (06.08. juunil), Eesti linnade Suvemängud (28. - 29. juunil), Rahvusvahelise noorte tenniseturniiri (01. - 09. juulil), XXII Viljandi Pärimusmuusika Festivali (24. - 27. juulil) ja kindlasti teater Ugala suvelavastused, millest omakorda sooviksin välja tuua menuka ja hulganisti tunnustust pävinud tüki “Tuul pajuokstes”.

Mis on Viljandis viimase 10 aastaga muutunud? Viljandi kohvikultuur on tublisti edenenud - lisaks tradit-

sioonilisele Viljandi kohvikule on vanalinna piirkonda lisandunud omapärane Rohelise maja kohvik, ohtrasti pärjatud kohvik Fellin ja kohvik Harmoonia Sakala keskuses. Lõuna-Eesti kauneima vaatega kohvik on avatud Pärimusmuusika Aidas. Sellel paigal on olemas ka mõnus päikeseterrass, mille kõrgelt asupaigalt on võimalik meeldiva toidu ning jookide kõrval nautida ka kaunist lossimägede miljööd. Kohvik Fellini üle on põhjust igal Viljandlasel uhke olla, sest nende menüü, teenindus ja interjöör on esmaklassiline ning väga isikupärane. Vabas õhus liikuda armastajaid rõõmustavad korrastatud pargiteed ja mugavad istepingid Lossimägedes. Silmailu ning kontsertide nautimist pakub kindlasti ka eelmise aasta lõpus avatud Viljandi uus laululava. Kõige olulisem atraktsioon on suveajal Viljandit külastatavate inimeste jaoks aga kahtlemata Viljandi järv oma ranna ja paadilaenutusega. Tere tulemast Viljandisse!

www.puhkuseestis.ee |

163

Viljandimaa

Abja vald

Spordikompleks ja ujula

“Mulgi mees“

Abja-Paluoja postkontor Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Abja mulgid saavutasid oma jõukuse mulgi taludes-linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil – sinised linaõied).

Mulgi Kõrts – 60 kohta, pakume ka majutust.

Abja-Paluoja postkontor on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a arhitekt E.J. Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Siin asub praegu muuseum.

Kilpkonna trahter – 50 kohta, suveterrass.

Abja mõisakompleks on rajatud 16. sajandi lõpul. Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat, kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema. Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe, ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa Aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini. Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ja Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres. Tähelepanu väärib Abja Gümnaasium ja seda ümbritsev park ning spordi kompleks-ujula mitme basseini ja saunadega (sport.abja.ee). Abja-Paluojas on paisjärv oma ujumiskohtadega, valgustatud suusa- ja terviserajad, suusava rustuse- ja jalgrattalaenutus, hostel ja toitlustamine. Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt. www.abja.ee

164 | www.puhkuseestis.ee

Toitlustus Abja vallas: Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja. Tel: +372 502 2121; +372 436 0161 www.mulgikorts.ee Jaama 2, Abja-Paluoja. Tel: +372 564 0104; +372 434 5109, www.kilpkonna.ee

Abja Gümnaasiumi söökla – Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta. Abja tee 15, Abja-Paluoja. Tel: +372 436 1282

Majutus Abja vallas: Abja õpilaskodu-hostel – Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus. Sportimisvõimalus Abja Gümnaasiumi uues spordikompleksis (sport.abja.ee). Staadioni 4, Abja-Paluoja. Tel:+372 434 7089

Penuja külamaja – Majutus kuni 5-le inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus, telkimine, sauna- ning kaminaruumi kasutus. Penuja küla, Abja vald. Tel: +372 5360 3905; reet.paju.001@mail.ee

majutus

Pärast pőhjalikku uuenduskuuri avas hotell Viljandimaa 2002. aasta mais uksed ja pakub nüüd taas EVEmajutus Järveveere Puhkekeskus le ainuomast luksuslikku ööbimisvőimalust. Järveveere Neljatärni kvaliteedinőuetele vastavasPuhkekeskus Grand Järveveere Puhkekeskus asub Võrtsjärve kaldal. Pakume majutust rookatustega palkmajades Hotel Viljandis on 49 unikaalset decovabastiilis ning rohkeltart lisavõimalusi aja veetmiseks. WiFi Meie puhkekeskus sobib aastaringseks puhkamiseks peredele ja ürituste korraldamiseks firkujundatud numbrituba, 50 madele. kohaline à la carte Meeleolukad reisid kiirkaatriga järvel ja Emajõel, saunamõnud leili-auru-infrapunasaunas ning lõõgastav bassein ja mullivann. restoran koos konverentsikeskusega, jõusaal WiFi Valma küla, Viiratsi vald. GPS: 58°21’39”N,25°57’ 50”E ning ilusalong. +372 527 7742. jpk@jpk.ee; www.jpk.ee WiFi WiFi

Hotell Centrum Valma küla, Viiratsi vald.

ve d),

GPS: 58°21’39”N,25°57’ 50”E Tel: +372 527 7742 jpk@jpk.ee; www.jpk.ee

WiFi

Hotell Centrum

Каноэ Asub Viljandi kesklinnas, peatänava ääres, Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 23 kaheinimese tuba ning 2 sviiti.

Järveveere Puhkekeskus asubToadVõrtsjärve kalWiFi on avarad ja valgusküllased. Каноэ palkmajades di- dal.Pakume majutust rookatustega Hotellis on saun, solaarium ja tasuta WiFi leviala. Olete oodatud meie hotelli! WiFi aja veetmiseks. õk- ning rohkelt lisavõimalusi vaba Каноэ Tallinna 24, Viljandi linn. GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E +372 435 1100. puhkabron@centrum.ee; www.centrum.ee at, Meie puhkekeskus sobib aastaringseks WiFi WiFi miseks peredele ja ürituste korraldamiseks firve- madele. Meeleolukad reisid kiirkaatriga järvel WiFi WiFi Каноэ le- ja Emajõel, saunamõnud leili-auru-infrapunaWiFi Tallinna 24,ning Viljandi. saunas lõõgastav bassein ja mullivann.

GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E Tel: +372 435 1100 Pubi Suur Vend bron@centrum.ee; www.centrum.ee

Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

WiFi

Каноэ Asub Viljandi kesklinnas CentrumiWiFi ärikeskuse Каноэ kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastaahКаноэ Каноэ al. vas hotellis on 25 kaheinimese tuba ning 2 sviiti. Männimäe Külalistemaja Каноэ ahTeretulnud on on kõik, kes soovivad läbi viia üritusi, olgu need siis Meie kompleksi 7 hoonet mahutavad kokku kuni 83 külalist, liToad on avarad ja valgusküllased. Hotellis lipulmad, sünnipäevad saks on võimalus telkida ja matka-autoga peatuda. Каноэ või stiilipeod. Meie poolt on pakkuda saun, Võimalik solaarium ja tasuta WiFi leviala. vajalikud saunaja peoruumid ning kliendisõbralik teenindus. on valida kämpingu, hotelli-tüüpi ja korter-tüüpi maTuru tn 4, Viljandi. jutuse vahel. Riia mnt 52d, Viljandi linn. GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E OleteGPS: oodatud meietipptasemel hotelli! +372 435 4845; +372 506 9986; WiFi Lisaks58°21’57”N on meil kohvik,25°35’45”E bowlingu- ja piljardisaal,

alolt

Каноэ Tel: +372 433 3644 hubane salong-kino ning arvukalt sportimise võimalusi. info@suurvend.ee; www.suurvend.ee WiFi

info@mannimaja.ee; www.mannimaja.ee

Каноэ

Asume Viljandi kesklinnas turu ja Swedbanki läheduses. Siin saab maitsvalt ja korralikult kõhu täis, kolmapäeviti ja neljapäeviti karaoket laulda, reedeti ja laupäeviti elava muusika järgi lõbutseda, samuti on väiksema seltskonna

WiFi

WiFi www.puhkuseestis.ee |

165

Kõo

Koigi

Viiratsi

Lalsi

Emaj õ gi

Laeva

Kärevere

Laeva

Tabivere

Äksi

Vahi

Luunja

Koosa

Kolkja

Nina

Peipsiääre

Alatskivi

KALLASTE Alatskivi

Kodavere Pala

Lümati

Omedu

Tammistu mis st

Kõrveküla

Tartu

Vedu

Lohusuu

Kasepää Pala

Vara

Kääpa

Pataste

Lähte Vasula

MaarjaMagdaleena

Luua

Vorbuse

Puurmani Tabivere

Kudina

Palamuse

Voore

Palamuse

Kuremaa

MUSTVEE Pe i p s i j ä r v 1 Raja

Lohusuu

Kasepää

Saare

Torma

Võtikvere

Ulvi

Avinurme

Kauksi

Rannapungerja

2 7° 00

Avinurme

me m

Saarepeedi

Kolga-Jaani

Puurmani

9 10 3

Painküla

Laiuse

Tõikvere

Vaiatu

Torma

Laekvere

Venevere

Sadala Jõgeva 4

a Pedj

Käru

Simuna

Saduküla Kaarepere

Siimusti

Väike-Kamari Pikknurme

Kamari

JÕGEVA

Kurista

Vaimastvere

Endla jv

Kärde

Salla

Rakke

Vägeva

Lustivere

Kalana

PÕLTSAMAA

Kolga-Jaani

Võisiku

Esku

Põltsamaa

Pajusi

Ervita

Rakke

Pikevere

Pajusi

tsam Põl

Koeru

Pisisaare

Adavere

Imavere

Vao

Müüsleri

Päinurme

Imavere

Koigi

Peetri

Kareda

Koeru

26 °00 RoosnaAlliku JÄRVA-JAANI

59°00

166 | www.puhkuseestis.ee re lave Kul

58°30

Jõgevamaa

õgeva

maakonna tutvustus

Alam-Pedja kaitseala

Raja vanausuliste kirik

Palamuse kirik

Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520

alevipoja legendid ning vene vanausuliste traditsioonid – Jõgevamaal põimuvad kaks ajaloolist teemat, moodustades omavahel huvitava kultuurisegu.

17.-18. sajandil põgenesid Venemaalt Eestisse sajad tagakiusatud vanausulised koos peredega. Nad rajasid Peipsi äärde arvukalt külasid, kus elasid ja elavad tänini oma ajalooliste usureeglite kohaselt. Vanausuliste Raja küla (1) Mustveest lõunas on Eesti pikim tänavküla, mis kulgeb 8 km pikkuselt mööda Peipsi kallast. Venemaalt tuli ka Kalevipoeg lauakoormaga, kui Peipsi

sorts talt mõõga varastas ning selle Kääpa jõkke uputas. Hiljem lõikas seesama mõõk meie rahvuskangelasel jalad alt. Kääpa külas avatud Kalevipoja kojas (2) saab end proovile panna Krati seikluspargis, näha skulptuure rahvuseepose tegelastest, astuda ämbrisse, kuulata siili nõuandeid ning tutvuda praktikas vanemate ja uute vanasõnadega. Kassinurme linnus (3) on rekonstruktsioon muinaseestlaste linnustest. Massiivne palkehitis püüab võimalikult täpselt jäljendada aastatuhandetaguseid kaitserajatisi ning seal korraldatakse muinasaja traditsioonidest kantud rollimänge ja festivale. www.puhkuseestis.ee |

167

Jõgevamaa

Palamuse kool Omalaadse mängulahingu korraldas Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal Laiuse ordulinnuses (4) talvekorteris olles. Sõjameeste hulgas maad võtva igavuse peletamiseks käskis ta neil maha pidada tõelist lahingut imiteeriva lumelahingu. Põltsamaa ordulinnuse (5) omapäraks on lossimüüri sisse ehitatud Niguliste kirik. Varasemast suurtükitornist valmis 17. sajandi ümberehituste tulemusel kiriku torn. Ordulinnuse müüride vahel paiknevad veel nii Eesti Pressimuuseum kui Põltsamaa muuseum. Palamuse (6) peaks tänu Oskar Lutsu “Kevade” filmiversioonile olema tuttav igale eestlasele. Asula vahel ringi jalutades haarab silm paljusid filmist tuttavaid paikasid, apteegist saab osta ehedat punsliõli, muuseumis istuda Tootsi ja Kiire koolipingis ning kooliõuel uudistada tiigil hulpivat parve, mille Tõnisson põhja omal ajal lasi. Elistvere loomapargis (7), mis on eelkõige põnev just laste jaoks, leidub hulgaliselt erinevat liiki loomi. Näha saab nii meie oma kodumaiseid karusid, ilveseid, põtru ja sigu kui ka piisoneid ja põhjapõtru. Metsikumas looduses loomade nägemiseks tasub suunduda Endla looduskaitsealale (8). Erineva pikkusega matka-

168 | www.puhkuseestis.ee

Põltsamaa linnus ja kirik rajad mööduvad inimestele suletud reservaatidest, kulgevad Endla järve kallastel ning läbivad suuri sooalasid. Alam-Pedja kaitseala Kirna matkarajalgi (9) on suur šanss näha metsloomi loomulikus elukeskkonnas toimetamas. Indiaanisõdade fortressi meenutavas Altmetsa vahitornis (10) saab nii jalgu puhata kui vajadusel ja matkavarustuse olemasolul ka ööbida. Eesti külmapealinn, kus talv oma iga-aastased pakaserekordid püstitab, on Jõgeva (11). Siin on 1940. aastal mõõdetud meie riigi kõige külmem talvetemperatuur -43,5 kraadi. Tervise hoidmiseks ning talvekülmadega kaasnevate haiguste ennetamiseks korraldatakse Jõgeval sügiseti Küüslaugufestivali.

Jõgevamaa

Vudila

Laiuse linnusevaremed

Jõgevalt pärit Rainer Olgo on Eesti Ettevõtlike Noorte Koja liige ja Tartu kontorirottide jooksu ehk Rat Race’i korraldaja. Ta usub, et Jõgevamaa on meeltmööda puhkusepaik nii matkasellile, lastega perele kui ka ajaloohuvilisele. Mis on Teie meelest see koht või vaatamisväärsus, millest Jõgevamaad külastav inimene ei tohiks kindlasti niisama mööda minna? Endla raba. Seal on alati põnev olnud. Soovitan ka ära käia Laiuse mäe otsas, sealsetes lossivaremetes. Olen kuulnud, et Laiuse mäel toimuvad igal aastal vägevad Talvepäevad, aga kahjuks pole jõudnud ma ise neid vaatama minna. Usun, et need on kindlasti külastamist väärt. Kadunud Ants Paju (poliitik, endine Jõgeva linnapea; toim.) on Põltsamaa külje alla rajanud ainulaadse Sõpruse pargi, mida soovitan samuti vaatama minna. Parki on puid istutanud nimekad eesti ja välismaa ühiskonna- ja kultuuritegelased. Ka on sinna paigaldatud graniitskulptuurid ehk kündva Kalevipoja kuju ja monumentaalskulptuur “Tee Olümposele”, mille sammastele on kirjutatud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed.

Veel soovitan tutvuda Jõgeva KEKi endisel territooriumil asuva väga põneva Pommiaugu-nimelise muuseumiga. Millist sündmust peaks Jõgevamaal kindlasi külastama? Iga aastaga üha suuremaks kasvav küüslaugufestival on üks Jõgevamaa tippsündmusi.

Kuidas Te ise puhkate? Kas Jõgevamaalt pärit inimesena naudite puhkust kodukohas või lähete hea meelega kuhugi mujale hinge tõmbama? Puhkan regulaarselt vanemate juures Jõgeval. Lisaks on mul mitu head sõpra Jõgevamaal Metsakülas ja Soitsjärve ääres. Muidugi on ka mujal käidud, kuid seda pigem talvel, siis kui külmapealinnas Jõgeval külmavõitu on. www.puhkuseestis.ee |

169

Jõgevamaa

õgeva vald

Jõgeva vald on loodusliku omapära, rikka kultuuripärandi ja paljude ajalooliste vaatamisväärsuste poolest üks eripalgelisemaid külastuspiirkondi Jõgevamaal. Jõgeva vallas leiab avastamisrõõmu ja vaatamisväärsusi iga külaline – nii looduse nautija, sportlik puhkaja, matkaja, kui ka ajaloohuviline. Jõgeva valda ilmestab kaunis Vooremaa kõrgustik, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Suurim ning kõrgeim on Laiuse märgi, mis on merepinnast 144 meetri kõrgusel. Külastajaid lummab puutumatu ja ürgse loodusega Endla Looduskaitseala – rabade ja järvede võlumaa. Looduse- ja ajaloohuviliste meelispaigaks on muutunud Kassinurme linnamägi ja muinaslinnus, külastamist väärivad ka Põhjasõja-aegsed Laiuse lossivaremed, Laiuse kirik ning Kuremaa loss. Aktiivseks puhkuseks ja lõõgastavaks ajaviiteks, samuti ujumiseks ning kalastamiseks pakub meeldivaid võimalusi Kuremaa järv ja selle kaldal asuv puhkeala. www.jogevavv.ee

170 | www.puhkuseestis.ee

KUREMAA TURISMI- JA ARENDUSKESKUS Kuremaa Loss – konverentside, seminaride, õppepäevade, perepidude korraldamine, ruumide rent. – suur saal 200 kohta, peeglite saal 70 kohta, kaminasaal 30 kohta, konverentsitehnika, WiFi. Vaatamisväärsused – tuuleveski, loss, park. Puhkeala – supelrand Kuremaa järve ääres, paadi- ja vesijalgrataste laenutus, rannahoone kohvik. Autode ja haagissuvilate parkla, telkimine. Tel: +372 5787 9712 www.kuremaaloss.ee

Kuremaa Tervisekeskus – ujumisbassein 4 x 25 m., lastebassein, saunad (üld-, auru- ja peoruumiga privaatsaun), pallimängude saal, jõusaal, massaaž, solaarium, konverentsisaal. Suusarajad (5,3,2,1 km; valgustatud 2,5 km), rannavõrkpalli ja rannajalgpalli väljakud. Külalistemaja – kõigi mugavustega 2-kohalised toad (20 kohta), mugavustega 2-, 3-ja 4-kohalised toad (36 kohta), toitlustamine kohvikus. Tel: +372 773 2247; +372 5347 0006 www.kuremaaujula.ee

Jõgevamaa WiFi

majutus, vaba aeg

Trofee Jahimaja

WiFi

Trofee tervitab Teid Kesk-Eestis Pedja jõe kaldal. Veidi mugavust ning luksust keset metsa. WiFi kuulub leilisaun, aurusaun, jõebassein, kaJahimajas on 25 tuba (61 in.). Saunakompleksi minasaal ja väliterrass. Suur seminariruum kuni 80-le ja väike kuni 15-le külalisele. Pakume ulukilihal põhinevat kööki. Võimalus on tutvust teha erinevate vaba aja veetmise harrastustega. Oleme avatud vaid gruppidele. Tõrve küla, Puurmani vald. GPS: 58° 37’ 54” N, 26° 22’ 47” E +372 77 63 500; +372 530 63 600; trofee@trofee.ee; www.trofee.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

Madise Maja

Каноэ Külalistemajas on võimalik väiksemate gruppidega ööbida (9 voodikohta) ja läbi viia väiksemaid koosviibimisi ja firmaüritusi. Majas on veel saun, kaminaruum ning suur peosaal, mis mahutab kuni 90 inimest lauda. Toitlustamine kokkuleppel. WiFi Staadioni 24, Jõgeva linn. +372 501 9770; info@madis.ee; www.madis.ee

WiFi WiFi

Ebru Matkad

Каноэ

WiFi Korraldame kanuumatku Eesti ja Läti jõgedel.NB! Kõik eelregistreerimisel.

Каноэ

Võhmanõmme küla, Põltsamaa vald. +372 776 5398; +372 516 0279; ebru@hot.ee; www.ebru.ee

WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

Kuningamäe Kardirada Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal. Каноэ Paljude võistlejate arvates on tegu Eesti parima kardirajaga. Каноэ

Erinevalt enamusest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal. Rada on 850 meetrit pikk ja hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid Skurve. Meil on võimalik ka telkida ja karavani

parkida. On olemas ka ööbimisvõimalus majas, sauna kasutamise võimalus. Samuti on avatud kohvik, kust saab osta januleevendust peale väsitavat sõitu. Gruppidel on võimalik tellida laud. Kuningamäe küla, Põltsamaa vald. GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E +372 507 8188 sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee www.puhkuseestis.ee |

171

Jõgevamaa

asepää vald

Kasepää vald asub Eesti idapiiril ja kulgeb piki Peipsi randa Mustveest lõunasse. Aastatel 1992 – 1998 kandis Raja valla nime. 1998. aastal nimetati Raja vald ümber Kasepää vallaks.

Tähtsamateks sportlikeks sündmusteks on suvel toimuv Kalevipoja rulluisumaraton ja talvel toimuv Kalevipoja uisumaraton. Alates 2014. aastast alustatakse Kasepää tänavajooksu sarjaga.

X Kalevipoja Kala- ja Veefestival

Tähtsaimaks kultuurisündmuseks on igal aastal augustikuus toimuv Kalevipoja Kala- ja Veefestival. Lisaks toimub Peipsi järve kaldal, vastvalminud Kasepää laululaval suvel palju kontserte ja teatrietendusi. Kasepää vald kutsub kõiki endale külla igal aastaajal. Rõõmustame igat oma külalist kauni loodusega, omapärase ajaloo ja kultuuriga ning meeldiva puhkusega.

09.august kell 10.00

Info: Laadal kaubeldakse parimate kohalike põllu- ja aiasaadustega. Peipsi sibulat, kurki ja kala jätkub kõigile. Kohal on kuulsamad käsitöökaupmehed ja parimad meelelahutajad. Lastele batuudid ja muud pöörased atraktsioonid. www.laadale.ee/kalevikala

kasepaa.kovtp.ee

Palamuse vald Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega. Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga. Nii ka üle-eestiliselt tuntud Suur Paunvere Väljanäitus, mis toob ajaloolisse Paunverre tuhandeid külastajaid. XVI väljanäitus peetakse 20. septembril 2014. www.palamuse.ee

Udu Talu Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats,lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada. Udu Talu – see on mõnus puhkepaikWiFi Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Palamuse vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

172 | www.puhkuseestis.ee

Tulge ja nautige ehedat koolielamust endises Tootsi koolis! Klassitoas saate istuda oreli, maakaardi ja pikkade pinkidega klassiruumis, kuhu Lutsu kooliajal, keisri portree pilgu alla mahtus kuni 40 õpilast. Koolis asus ka magamistuba neile poistele, kes käisid kaugemalt ning polnud halbade teeolude tõttu võimalik iga päev kodus käia. Mõned õpihimulised poisid käisid kihelkonnakoolis kuni 25 km kauguselt. Endistes köstri eluruumides on võimalik tutvuda Palamuse ajalooga, „Kevade”-raamatu prototüüpidega ning Oskar Lutsu perekonnaga. Soovime teie reisil Palamuse kooliajalukku rohkesti avastamis- ja äratundmisrõõmu!

Köstri allee 3, Palamuse. +372 776 0514, info@palmuseum.ee, www.palmuseum.ee Muuseum on avatud: 1. maist 30. septembrini E-P 10-18 1. oktoobrist 30. aprillini E-R 10-17 www.puhkuseestis.ee |

173

Jõgevamaa

Kurista Söögitare

Kurista küla, Jõgevamaa, Piibe mnt. ääres +372 5566 1058  teepuuoy@gmail.com

Söögitare asub Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinnat ja Tartut.  Ruumi on kuni 50-le külastajale, gruppidele katame ettetellimisel laua.  Kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu ja mõnusat äraolemist.  Pakume ka catering teenust. Laenutame ürituste tarbeks telke, mööblit ja välitingimustes toiduvalmistamise inventari.  Seminaride korraldamine, võimalik kasutada projektorit.

XIX L O S S I P Ä E V

Avatud kõik päevad 10-19

Laupäeval,

28. juunil 2014

XIX LINNA- ja LOSSIPÄEV Põltsamaa lossihoovis

9.00-15.00 KÄSITÖÖLAAT – ehe ja eestimaine käsitöö LASTE KÄSITÖÖLAAT 12.00

LOSSIJOOKS

16.00

Saate LAULUGA MAALE salvestus

18.00

Köievedu üle jõe

20.00-01.00 RAHVAPIDU

Tantsuks KARAVAN ja MANIJA POISID

01.00

ILUTULESTIK JÕE ÄÄRES

Päevane pilet 0.50 Perepilet päeval (2 täisk. ja 2 või enam alla 16 a. last) 2 eurot Rahvapeole pilet 7 eurot Pensionär, õpilane ja üliõpilane 5 eurot Perepilet rahvapeole (2 täisk. ja 2 või enam alla 16 a. last) 20 eurot

174 | www.puhkuseestis.ee

Partnerid: Põltsamaa Linnavalitsus, Põltsamaa Kultuurikeskus, MTÜ Käsiteokoda, SA Põltsamaa Lossi Arendus, SA Põltsamaa Sport, Eesti Kultuurkapital

Info: www.kultuurikeskus.eu

Jõgevamaa

vaba aeg, toitlustus, majutus

Põltsamaa Roosiaed

Meie põhitegevusalaks on roosiistikute ning lõikerooside kasvatamine ja müük. Kas teadsid, et  meil Eestis on baltikumi suurim roosikollektsioon  aias on rohkem kui 1000 erinevat roosisorti  giidiga ekskursioonid ettetellimisel eesti, vene, soome, inglise keeles 1 5 aastat kogemust meie kliimasse sobivate rooside kasvatamisel ja valikul PÕLTSAMAA ROOSIAED – TÕELINE ELAMUS IGALE ROOSISÕBRALE! Mällikvere küla, Põltsamaa vald. GPS: 58° 40’ 7” N, 25° 57’ 36” E +372 776 9877; +372 517 6181. info@eestiroos.ee; www.eestiroos.ee

Puhu Pood Puhu pood Põltsamaal on mõnus peatuspaik Tallinn-Tartu maantee ääres, Mandri– Eesti südames. Meie pirukad, liha- ja singitooted on tunnustust leidnud üle Eesti. Avatud: E-R 8-18 L 9-18 P 10-18 Jõgeva mnt 27, Põltsamaa. GPS: 58° 39’ 49” N, 25° 59’ 27” E. +372 776 9277, +372 529 8189; puhu.pood@gmail.com; www.pajutalu.ee

Köstri Söögituba Palamuse ajaloolises kirikumõisa aidas asuvast söögikohast leiate erinevad soodsad päevapakkumised ja ilusa ilma korral saab einet nautida väliterrassil. Soovi korral on võimalik ka toit kaasa osta. Lisaks sellele on hoone teisel korrusel hubane kaminasaal, kuhu mahub suurem seltskond (kuni 50 kohta). Soodsad pakkumised gruppidele ning vajadusel catering-teenused. Avatud: E-L 11-20; P 11-17 Köstri allee 4, Palamuse alevik. GPS: 58° 41’ 2’’ N, 26° 35’ 1’’ E + 372 776 9120; +372 5688 7633, +372 506 8316; imre8415@hot.ee; www.köster.ee

Rivaal Külalistemaja ja Kohvik Asume kesklinnas, Põltsamaa jõe kaldal. Külalistemajas on 8 tuba (20 kohta), mullivanniga sviit ja väike saun. 1.korrusel kohvik (80 kohta), eraldi privaatsaal (40 kohta), suvel väliterrass (30 kohta). Avatud: 9-22 Veski 1, Põltsamaa linn. +372 776 2620; +372 512 2626; rivaal@rivaal.ee; www.rivaal.ee

Veski Külalistemaja Igal tööpäeval on kella 11.30-16.00 buffee ja kella 14.00-18.00 ning nädalavahetustel kella 11.30-18.00 pakume A la Carte menüüd. Maja teisel korrusel asuvas külalistemajas on 5 tuba (9 voodikohta). Avatud 11.00-18.00. Kantküla küla, Torma vald. +372 520 1036; veski.kulalistemaja@gmail.com; www.veskikulalistemaja.ee www.puhkuseestis.ee |

175

176 | www.puhkuseestis.ee

58°30

Rämsi

Rõngu

10 9 Rõngu Lapetukme 3

Valguta

Nõo

ELVA

Elv

Palupera

Hellenurme

Palupera

Annikoru

Kureküla

Nõgiaru Meeri 11

Ulila

Tõravere

Konguta

Kaarlijärve

Sangla

Aakre Pikasilla

Rannu

Võrtsjärv

Rannu

Kärevere

Vorbuse

Valgjärve

PÕLVA

Himmaste

Põ vva Põlv Põ Põlva a

Meeksi

Piiri

v u Leevaku

N RÄPINA

Räpina

Rasina

Ristipalo Riis R

Linte

Meeksi Pnevo

Tooni Piirissaar

Mehikoorma

Mooste

Lääniste

Piirissaare Meerapalu

Praaga

Varnja

Võnnu

Peipsiääre

Kolkja

Pe i p s i j ä r v

KALLASTE

Ahja

Mammaste

Taevaskoja

Kõlleste

Võnnu

Melliste

VasteKuuste

VastseKuuste

Vana-Kuuste

Maaritsa

Tatra

Roiu Haaslava

Krootuse Valgjärve Saverna

Nõuni

Kambja

Nõo

Ülenurme

Reola

Kavastu

Mäksa

Tõrvandi Ülenurme Poka

Luunja

TARTU

3 Vahi1 2Kõrveküla 3

Koosa

Nina Alatskivi 16

Alatskivi

Kodavere 14 Pala

Luunja 5

Tammistu

Vara

Tartu

Lähte Vasula Vedu

Puhja Ilmatsalu Tähtvere

Väike-Rakke Puhja

Emaj õ gi

Laeva

Tabivere

Laeva

Puurmani

Pataste

me m

Lalsi

Puurmani

Pikknurme

Tabivere

MaarjaMagdaleena

Luua

Kudina

27°00

Ahja

Palamuse

Tartumaa

artu

maakonna tutvustus Kavastu parv

Lennundusmuuseum

Tartu ülikool

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111

artu vaim pidavat hõljuma peamiselt ülikoolilinna kohal. Ent akadeemiline vaimsus kandub tervele maakonnale, kus täiesti üllatavates kohtades võib sattuda teadusasutuste peale või kohtuda kõige metsikumates paikades kõrgeltharitud teadlaste ning õpetlastega. Ülikoolilinn Tartu (1) on vaieldamatult Eesti hariduse tempel – ajalooline ülikoolihoone, moodsad õpperajatised, arvukad teadus- ning kultuuriasutused. Kes Tartus ei õpi, peaks kindlasti Tartut tundma õppima.

Tunnid Toomemäel (2) jalutades, õdusad kultuurikohvikud vanalinna tänavail, osavõtt arvukatest üritustest ja festivalidest, mis järjepanu aset leiavad – Tartus ei hakka kindlasti igav ei suvel ega talvel. Emajõe Ateenast viib veetee nii üles- kui ka allavoolu. Üks viis Eesti suurimat jõge mööda kulgemiseks on sõit ajaloolise lodjaga. Emajõe Lodjaselts (3) korraldab kogu navigatsiooniperioodi jooksul õppe- ja lõbureise jõel ja Peipsi järvel. Peipsi poole liikudes jõutakse peagi Emajõe Suursoo piirile. Eesti suurim deltasoostik ongi peamiselt vaid veeteed pidi

ligipääsetav. Suured soojärved, käänulised ja ristuvad jõesängid, kitsad kanalid, metsloomad kallastel liikumas, üksikud kalameeste paadid lainetel hulpimas – Emajõe Suursoo meenutab veidi filmides nähtud Amazonase deltat. Rohkem infot liikumisvõimaluste kohta jagatakse Emajõe Suursoo looduskeskuses (4) Kavastus. Kavastu parv (5) on Eesti ainus aktiivselt toimiv autoparv. Vältimaks tüütut mitmekümnekilomeetrist ringsõitu Emajõe teisele kaldale pääsemiseks, töötab Kavastus autode ja jalakäijate üleviimiseks parv. Vaid loetud minutid loksumist ning oledki teisel pool jõge. Järvselja ürgmetsas (6) kasvavad Eesti kõrgeimad puud: 44,1 meetri kõrgune kuusk ning 43,3-meetrine mänd. Läbi ürgmetsa kulgevat matkarada kutsutakse “trollide rajaks” – inimtegevusest puutumata metsas maha murdunud puude juurikad meenutavad hämaruses õudusfilmidest nähtud koletisi. Elva-Vitipalu matkaradadel (7) leidub samuti nii nõiduslikke vaateid kui ka ehtne nõiamaja, kuhu puhkama või suisa ööbimagi saab jääda. www.puhkuseestis.ee |

177

Tartumaa

Tartu Toomkiriku varemed Erineva pikkuse ning raskusastmega matkaradasid on Elva jõe ürgorus arvukalt. Sobivaid leidub nii tõsistele matkasellidele kui perega pärastlõuna veetjaile. Päikeseloojangu kaunid vaated avanevad Võrtsjärve äärsel Tamme paljandil. (8) Enne veel, kui hämarus maa katab, tasub jalutada Rõngu vasallilinnuse (9) varemete juurde. Tänapäevalgi on säilinud osake kunagisest Püha Risti kabelist, mis oli keskajal palverännakute sihtpunktiks. Rõngu pagaritöökojas (10) küpsetatud leivad-saiad kuuluvad paljude rändurite ning matkasellide hinnangul maitsvaimate hulka Eestis. Tõravere observatooriumi Stellaariumis (11) saab heita pilgu meid ümbritsevale tähistaevale ning saada vastuseid paljudele universumiga seotud küsimustele. Taevale lähemale viib ka Eesti Lennundusmuuseum (12) Tartu külje all. Seda küll peamiselt ekspositsioonide läbi, kus esindatud arvukad lennumasinad ning lennundusega seotud väljapanekud. Kord aastas, Eesti Lennupäevadel, näeb paljusid erinevaid õhusõidukeid muuseumist üle tuhisemas. Ajaloolise vaate Tartumaa loodeosa ehk Vooremaa kohta saab Saadjärve ääres Äksis asuvast Jääaja Keskusest. (13) Ülevaate saab nii miljonite aastate eest toimunust kui ka võimalikest tulevikustsenaariumidest. Piki Peipsiveert kulgeb kultuurilooline Sibulatee. Tartumaa

178 | www.puhkuseestis.ee

Luke mõisapark piires jäävad Sibulateele mitmed huvitavad paigad, mis annavad ülevaate nii Peipsi järve kallastel elavate vanausuliste kommetest kui kalapüügi ning sibulakasvatusega seotud elulaadist. Kallaste liivakivipaljandi (14) ja koobaste juures võib talvel näha karakatitsaid – ainulaadseid suurerattalisi sõidukeid, mis mõeldud järvejääl sõitmiseks. Alatskivil asuv uusgooti stiilis loss (15) on rajatud Šotimaal paikneva Balmorali kuningliku residentsi vähendatud koopiana. Lossi ümbritseb lopsakas parkmets, mis kuulub Alatskivi maastikukaitseala koosseisu. Ümber Alatskivi järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas ja Linnamägi. Kolkja-Kasepää-Varnja tänavkülade vanausuliste väikekirikud meenutavad aastasadade taguseid traditsioone. Kolkja muuseumis (16) saab näha vanausuliste traditsioonilisi riideid, tarbeesemeid, käsitööd, tööriistu, fotosid, raamatuid ja muud. Varnja Elava Ajaloo muuseumi (17) püsinäitus tutvustab vanausuliste elulaadi 19. sajandi lōpul – 20. sajandi algupoolel. Ettetellimisel pakutakse soovijatele samovarist teed ja vene ahjus küpsetatud pirukaid.

Tartumaa

Alatskivi loss

Tartu Raekoja plats

Elvast pärit lauljannale Luisa Värgile meeldib sünnilinnas valitsev rahu

Millised on Tartumaa mõnusaimad kohad? Tartumaal on väga palju kauneid kohti. Mina ise olen pärit Elvast ja seepärast soovitan kindlasti seda pisikest provintsilinnakest külastada. Elvas on palju järvesid, nende ääres saab päikest võtta ning ujumas käia. Elvas on ka jõgi, millel saab kanuudega sõita, samuti palju matkaradasid. Noori huvitab kindlasti igal suvel Elvas toimuv hip-hop festival. Verevi järve kaldal aga toimuvad tihti suvepeod Eesti parimate artistidega. Lastega peredel soovitan minna Tartu Mänguasjamuuseumisse ja Eesti Rahva Muuseumisse.

Kui tihti praegu Elvasse satud? Minu kodu asub küll juba 12 aastat Tallinnas, kuid ema ja isa juurde püüan ikka jõuda nii tihti kui võimalik. Mulle meeldib Elvas valitsev rahu. Keegi ei kiirusta seal. Elvasse tulek on alati puhkus. Mis on kõige ilusam koht Eestimaal? Minu lemmikuteks on Eesti saared, eriti Muhumaa. www.puhkuseestis.ee |

179

Tartumaa

iirissare

Piirissaare – saar pindalaga 7,82 ruut km. Saar oli Peterburgi kubermangu ja Liivimaa vaheliseks piiriks, seega piirisaar. Ainuke asustatud saar Peipsil ja Lämmijärvel. Nii mõnelgi on veel avastamata see looduslikult kaunis, arhailise ja omapärase kultuurilise elulaadiga koht Tartumaal. Saarel on huvitav ajalugu, tema külje all on aset leidnud sellised sündmused, nagu Sofia Paleoloogi reis Venemaale, Aleksander Nevski Jäälahing, Peeter I võitlus rootslastega Emajõel. Saarel asub kolm vanausuliste küla: Piiri, Tooni, Saare ja väike eesti küla ühe põliselanikuga. Aasta läbi on Piirissaarel elanikke kokku nelikümmend. Kõlab omapärane vene ja eesti keel. Saab tutvuda vanausuliste tavade ja kommetega. Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Siin on ka piirivalvurite kordon võim-

sa kaasaegse vaatetorni ja radariga. Saarel kasvatatakse sibulat ja tegeldakse kalapüügiga. Tänu oma unikaalsele, puutumata loodusele, on saarel algatatud konnakasvatus. Kogu Piirissaar on tänapäeval looduskaitseala. Saarele viib Laksaare sadamast parvlaev „Koidula“. Lisainfo Kihnu Veeteed kodulehelt www.veeteed.com www.piirissaare.ee

Raadimõisa Hotell Modernses stiilis ehitatud Raadimõisa Hotell asub vaid 2,5 km kaugusel Tartu kesklinnast. Hotellist avaneb kaunis vaade mõisapargile ja järvele. Hotellis on kokku 40 tuba, kohti on 78 inimesele. Hotellis on konverentsiruum (100 inimest). Samuti on 10-kohaline koosolekuteruum. Esimesel korrusel, mida on võimalik broneerida erinevateks üritusteks, asub elegantne restoran. Tere tulemast Raadimõisa Hotelli! Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald. GPS: 58° 23’ 57” N, 26° 44’ 14” E +372 733 8050; info@raadihotell.ee; www.raadihotell.ee

WiFi

Sepikoja Külalistemaja

WiFi

Sepikoja Külalistemaja on restaureeritud 19 saj. vana majandushoone, milles on vana seWiFi pikoja hõng. Eriliseks uhkuseks on majas asuv ülisuur sepaääs. Majas asub 6 nimelist kaheinimese tuba. Hommikusööki saab nautida hubases kaminasaalis! Lisaks majutusele saab Trahteris kohalikust toorainest maitsvaid roogasid nautida. Lõõgastavaid naudinguid pakume meie ilusalongis: kosmeetik, massaaž, erinevad kehahooldused ja juuksur. WiFi Каноэ Hirveaia tn 2, Alatskivi vald. GPS: 58°36’9’’N, 27°8’2’’E +372 520 0532; info@sepamaja.ee; www.sepamaja.ee

180 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ Каноэ

Tartumaa

Eesti Põllumajandusmuuseum

Eesti Põllumajandusmuuseum asub ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud. Muuseum on avatud: T, K ja R-P 10-18 ja N 11-19. Turisimiinfokeskus ja kohvik avatud: E-K ja R-P 10-18 ja N 11-19. Pargi 4, Ülenurme. GPS: 58° 18’ 59” N, 26° 43’ 27” E +372 738 3810; epm@epm.ee; www.epm.ee

Eesti Lennundusmuuseum

Lange, Haaslava vald. GPS: 58° 17’ 20” N, 26° 45’ 55” E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 20 lennukit ja 3 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Soomest ja Venemaalt. Kollektsiooni kuulub rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, jne.) Oluline koht on suurearvulisel mudelite kogul. Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.) Avatud iga päev maist 31. oktoobrini.

www.puhkuseestis.ee |

181

Suurim kaubanduskeskus L천una-Eestis e suurim UUS! Skandinaaviamaad hal. siseseikluspark liuv채lja ko

Ringtee 75, Tartu, www.lounakeskus.com, avatud 10-21

182 | www.puhkuseestis.eeTasuta buss kesklinna ja kaubanduskeskuse vahel

artu linn

“Isa ja poeg” skulptuur

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111. Pindala: 38,82 km² Rahvaarv: 95 128 Tartumaa süda on igavesti noor ülikoolilinn Tartu, mis võlub külalisi aasta ringi mitmesuguste festivalide, näituste ja kontsertidega, aga ka meeldivate puhkehetkedega hubastes kohvikutes. Veel ootavad külalisi vanalinn, muuseumid ning teaduskeskus AHHAA, mis pakub põnevust kogu perele. Kindlasti tasuks üle vaadata ajalooline Jaani kvartal, kus asub Püha Antoniuse gild, mis koondab elukutselisi kunstnikke ja käsitöölisi. Gildis tegutseb üle 20 käsitöökoja: siin saab jälgida kunstnike tööd ja osta kaasa meelepäraseid taieseid.

Tartumaa

“Suudlevad tudengid” skulptuur

Astu läbi ka mänguasjamuuseumist, XIX sajandi Tartu linnakodaniku muuseumist ning Jaani kirikust. Kuna Tartu on Eesti õlletööstuse sünnikoht ja teda peetakse juba tuhatkond aastat õllelinnaks, avati 2003. aastal A. Le Coqi õlletehase territooriumil õlletööstuse ajaloo säilitamiseks õllemuuseum. Taimehuvilised saavad jalutada Tartu ülikooli imekaunis botaanikaaias. Lõõgastuda ja puhata on võimalik Aura veekeskuses. Ilusa ilmaga on tartlaste ja linna külaliste lemmikpuhkepaigaks Toomemägi, kus asub hulgaliselt ausambaid ning arhitektuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikke ehitisi: endine toomkirik (praegu Tartu ülikooli ajaloomuuseum), tähetorn, vana anatoomikum, riigikohtu hoone, Inglisild ja Kuradisild. Inglisillal, mis on nagu omalaadne Toomemäe värav, tervitab külalisi ladinakeelne kiri „Otium reficit vires”, mis tähendab „Puhkus taastab jõu”. www.puhkuseestis.ee |

183

aist 2014

Uus näitus AHHAAs! 7. m

Tartumaa

TALLINNAS 13.02–26.07.2015

Suur käed-külge näitus loodusjõududest merel

TARTUS 7.05–2.11 2014

www.ahhaa.ee

Külasta ka AHHAA 4D elamuskino Tartu Lõunakeskuses!

184 | www.puhkuseestis.ee

www.ahhaa.ee

Antoniuse õu

Tartumaa

vaba aeg

Tartu ajaloolises linnasüdames Jaani kvartalis asub Antoniuse õu, mis ühendab käsitöölisi ja kunstnikke, kes oma paljususes esindavad erinevaid alasid ja ajastuid. Samuti on meistrid valmis õpetama oma oskusi kõikidele läbi õpitubade. Antoniuse a nõue t o laval, n i u tantsuplatsil se õu ja terrassil peetakse festivale, kontserte ning pidulikke õhtusööke, pulmi, juubeleid. Soojal ajal on avatud suveõu koos kohviku, väliraamatukogu, võrkkiikede ja karusselliga ning hubaste kontsertidega.

ant

Vahetult enne jõule avab väravad Antoniuse jõuluõu.

antoniu Lutsu 3/5, Tartu linn. GPS: 58° 22’ 55” N, 26° 43’ 4” E +372 742 3823; +372 518 5434; antonius@antonius.ee; www.antonius.ee

se õu

Ideed teevad ilma – 400 aastat ülikooli ajalugu! Tartu Ülikooli muuseum kutsub Toomemäele ja selle lähiümbrusese avastama Tartu Ülikooli rikkalikku minevikupärandit ning uurima lugusid teadusest, kunstist, astronoomiast, meditsiinist, ülikooliharidusest ja tudengielust 17.sajandist tänapäevani. Muuseumi peamajas keskaegses toomkirikus, ülikooli kunstimuuseumis ja tähetornis jagub lõbusat uurimist ja avastamist nii suurtele kui väikestele. Olete oodatud! +372 737 5674, +372 737 5677; muuseum@ut.ee; muuseum.ut.ee Tartu Ülikooli muuseum, Lossi 25, Tartu

Eesti Spordimuuseum • Baltimaade suurim spordimuuseum – üle 135 000 museaali • Eesti spordilugu sünnist tänapäevani – sõnas, helis ja pildis • Olümpiamedalid alates 1912. aastast ja virtuaalne olümpiatuur • Võimalus ise kaasa lüüa – pildista end jõumehena või võistle arvuti vastu • Näitused mitmel korrusel, spordiraamatukogu ja palju muud põnevat Eesti Spordimuuseum asub Tartu vanalinnas ning pakub eneseharimise ja meelelahutamise võimalusi kõige erinevamatele sihtrühmadele – lastest ja turistidest tõsiste spordihuvilisteni välja. Meeleolukas püsiekspositsioon ja mitmekesised ajutised näitused on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18, giidiga ekskursioonid ainult ettetellimisel. Muuseumi filiaal, Otepää Talispordimuuseum, asub Otepääl Tehvandi spordikeskuses. Rüütli 15, Tartu • GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750 • info@spordimuuseum.ee • www.spordimuuseum.ee www.puhkuseestis.ee |

185

ant

Aura Veekeskus Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks. Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55 m ja 38 m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubist leiab mullivannid, auru-, aroomi- ja leilisaunad. Klientide rõõmuks on lisandunud sanaariumisaun, kus saab käia kogu perega. Sanaarium on täiuslik kombinatsioon auru- ja leilisaunast. Meeldiva aroomiga ja valgusmänguga saunas on hea lõõgastuda. Lisaks on köetavad lamamistoolid, kus saab pärast sauna puhata ning nautida vaadet Emajõele. Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest.

+372 730 0280 Turu 10, Tartu info@aurakeskus.ee www.aurakeskus.ee

Tartu Hotell

Tartumaa

majutus

WiFi

Kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda ning mugavat hotellituba Tartu südalinnas, on Teie parim valik hotell Tartu.WiFi

Tartumaa

Meie hotell on Tartu linna üks vanemaid WiFi hotelle, mille interjööris on järgitud nostalgilist ja samas moodsat 1960ndate stiili. Majutuseks 70 värskelt renoveeritud hotellituba, valgusküllane konverentsiruum ning hubane kohvik.

majutus

Soola 3, Tartu linn. GPS: 58° 22’ 40” N, 26° 43’ 56” E +372 731 4300; sales@tartuhotell.ee; www.tartuhotell.ee WiFi

otell Antonius

WiFi Каноэ

Hotell Antonius

Каноэ Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone Каноэ vastas. WiFi

Hotellis on 18 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40- kohaline a la carte restoran. Каноэ

Ülikooli 15, Tartu linn. GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377: sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

Каноэ

WiFi

kooli 15, Tartu. S: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377 @ammende.ee ; www.hotelantonius.ee

Külaliskorterid

Каноэ

Pakume privaatset ja turvalist maju-

gantnetustjaTartu luksuslik hotellkõrval. Antonius, asub WiFi südalinnas Raekoja Meie kümnesotse hubases külaliskorteris tu vanalinnas, Tartu Ülikooli WiFi peahoone on olemas kõik vajalik, et saaksite tas. Hotellis 18kodus. stiilset numbritunda endon nagu Majasja onhubast oleКаноэ ilusalong ja massaažituba. Parimkohaline a la a ning mas romantilise miljööga 40asukoht Tartu vanalinna ning põnee restoran. vaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ningWiFi kultuurihuvilistele!

WiFi mpere Maja Külalistemaja: pakub ööbimisvõiRaekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu linn.Каноэ GPS:toredas 58° 22’ 47” numbritoas. N, 26° 43’ 20” E Igas toas on lust kuues +372 5333 3031; +372 733 1345 WiFi Каноэ C ja duširuum, suuremates tubades ka köögidorpatensis@dorpatensis.ee WiFi k, klientidelewww.dorpatensis.ee kasutada arvuti (WiFi). Üürime osviibimisteks välja ka sauna ning keldriklubi. WiFi lalistemaja vastuvõtt on avatud iga päev 8–20. Каноэ

mpere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

187

giaru eeri

OTEPÄÄ

Antsla

ANTSLA

na-Antsla

Kuldre Urvaste

VÕRU

Võru

Kapera

Loosi

Otsa

Lasva

Veriora Leevi

Veriora

Ruusa

Meremäe ääe e

Piusa

Võmmorski Obinitsa Obin O bin nitsa ittsa a

Orava

14 15 16

Niitsiku

Mikitamäe

Võõpsu

Ristipalo

Lämmijärv

Saatse

20 km

PETSERI

Värska

Treski

Pihk v a järv

Samolva

Lüübnitsa

Pnevo

Mikitamäe

RÄPINA

Linte

Räpina

Meeksi

Leevaku

Lasva

Tootsi

Kose

Kääpa du õhan

Puiga

Navi

Tsolgo

Vana-Koiola

Peri

PÕLVA

Himmaste

Põlva

Meeksi

Mehikoorma

Mooste

14 15 16

Rasina

Mooste

Väimela

Laheda

Tilsi

Mammaste

Parksepa

Nursi

Sõmerpalu

gi tjõ s u

2 3 3

Kanepi

Osula

Kuuste

Taevaskoja

Põlgaste

Sõmerpalu

Sulbi

Kooraste

Urvaste

Vidrike

Otepää

Varbuse

Saverna

Krootuse

Kanepi

Valgjärve

Kõlleste

Võnnu Lääniste

Ahja

Võnnu

Melliste

VastseKuusteVastse-

Vana-Kuuste

Roiu

Poka

Haaslava

Luunja

Maaritsa

Palupera Valgjärve

Nõuni

Kambja

Pühajärv

Nõo

Tatra

Ülenurme

Reola

Ülenurme

Nõo Tõravere

188 | www.puhkuseestis.ee

58°00

Põlvamaa

õlva

maakonna tutvustus

Värska Seto talumuuseum

Mooste mõis

Saatse muuseum

Setomaa Turismiinfopunkt: Pikk tn 12, Värska. Tel: +372 796 4782

agu-Eestis Põlvamaal võib kogeda omapärast segu erinevate kultuuride kokkupuutest, imekaunist ja erakordsest loodusest ning aktiivse puhkamise võimalustest metsade rüpes.

veel 1950. aastatel seisis rändrahnu peal hirvekujuline skulptuur; Põlva talurahvamuuseumis (5) saab seigelda mini-Põlvamaa maketil; Palojärve (6) ääres järveveest jahutust otsida või pikniku pidada.

Ajaloolist Postiteed (1) mööda Põlvamaale sõites on vaatamist ja tegemist terveks päevaks.

Teine huvitav tee Põlvamaal viib Värskast Saatsesse. Tolmusel kruusateel liikudes ei pruugi esmalt märgatagi mõnesajameetrist teejuppi, mis korraks naaberriigi Venemaa territooriumilt läbi põikab. Järgmine, Saatse saapaks (7) kutsutav kilomeetripikkune teelõik läbi Vene Föderatsiooni territooriumi aga kahe silma vahele ei jää. Seal tohib liikuda vaid mootorsõiduki või jalgrattaga ning peatuda ei või hetkekski. Vastasel korral ähvardab oht sattuda Vene piirivalve huviorbiiti.

Sinka-vonka ning künkalt-künkale kulgev tee oli sajandeid kasutusel Tartu-Pihkva maanteena ning on tänapäevalgi säilitanud osaliselt kunagise trassi. Postitee äärses Maanteemuuseumis (2) saab ülevaate Eesti maanteede ajaloost. Lisaks ekspositsioonidele on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik liikluslinnas oma sõiduoskusi katsetada. Maalilises Tilleorus (3) viib matkarada Merioone allikakoopani; Põdrakivi (4) maantee serval oli üks paikasid, kus

Viisata Venemaale minna soovijatel tasub Saatse saabas läbida lähiajal, kuna uue piirilepingu järgi kaob too Euroopa mõistes ainulaadne teelõik peagi.

www.puhkuseestis.ee |

189

Põlvamaa

Taevaskoja Saatse Seto muuseum (8) täiendab Värskas asuvat Seto Talumuuseumi (9). Mõlemad paigad jagavad teadmisi piirkonna ajaloost ning tavadest. Värskas paikneb vabaõhumuuseumi tüüpi väljapanek koos ehedat seto kööki pakkuva Tsäimajaga, Saatses omakorda huvitav interaktiivne ekspositsioon. Legendide järgi smugeldanud Kalevipoeg salaja Venemaalt Eestisse potentsirohtu ehk ürg-Viagrat. Osa sellest laadungist pudenenud Värska lahte ning tänapäeval sisalduvat ürg-Viagra nii Värska sanatooriumis (10) kasutatavas ravimudas kui maapõuest ammutatavas mineraalvees. Imettegeva veega paikasid on Põlvamaal teisigi. Taevaskoja (11) liivakivipaljandite jalamil pulbitseb paljandi alt välja Emalätte allikas. Selle vesi ravivat nii silmanägemist kui mõjuvat hästi ka pereõnnele. Hiljuti varises küll Emalätte koobas sisse, ent allikavesi niriseb liivakihtide vahelt endiselt välja. Kohati varisemisohtlikud – ent selle võrra põnevamad – on Piusa liivakaevanduse koopad (12). Külastajatele on avatud turvaline väljapanek Muuseumikoopas, ümbruskonna metsade ja luidete all aga leidub veel 7-8 eri suurusega koobastikku. Võhandu jõe ürgorus (13) ning matkarajal avanevad hunnitud vaated väiksematele liivakivipaljanditele. Eriti põ-

190 | www.puhkuseestis.ee

Põdrakivi nev on liikuda piki jõge kanuu või muu veesõidukiga, sealsed veskitammid ning kärestikud muudavad Võhandu üheks põnevamaks kanuumatkajõeks Eestis. Omapäraseid matkaradasid Põlvamaal jagub. Ilumetsa Kuldne ring möödub nii Ilumetsa meteoriidikraatritest (14) kui Rebasmäe allikast (15) ning Eesti läbipaistvaima veega Valgjärve (16) kallastelt. Samas lähedal asub romantiline Meenikunno rabarada (17). Vabadussõja järgselt rajatud Petseri lõunalaagris (18) viidi läbi arvukalt sõjaväemanöövreid ja lahinglaskmisi. Tänapäeval jääb Petseri lõunalaager Mustoja maastikukaitseala piirile ning kaitseala matkarajad ja laagripaigad meelitavad sinna hoopistükkis rahu ning vaikust otsivaid matkajaid. Mooste mõisa (19) hooned on tänapäeval hariduse ja kunsti päralt – peahoones tegutseb kool, endises tööhobusetallis tegutseb Restauraatorite koda, valitsejamajas Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus ning endisest karjalaudast on saanud folgikoda-kontserdisaal. Veel leiab mõisast Fototurismi Keskuse, Veskiteatri ja Käsitöökoja. Kõigis paikades on külastajatel võimalik aktiivselt kaasa lüüa ning näpuosavust või vaimuteravust proovile panna.

Põlvamaa

Voo Matkad - kanuumatkad

Korraldame matku Võhandu ja Ahja jõel. Erikokkuleppel ka Mustjõe-Koiva ja Koiva jõel. Selleks pakume sõiduelamusi kanuude, laiemate kanuude või rafting-kummipaatidega. Matkad sisaldavad spordivarustust, juhendamist, giiditeenust ja transporti. Süvahavva WiFiküla, Veriora vald. GPS: 57° 59’ 18” N, 27° 12’ 47” E +372 561 66700; parnpuu@gmail.com

WiFi

Каноэ

Piusa liivakarjäär Каноэ Põlva maakonna üheks pärliks võib kahtlusteta pidada Setomaad ja setode rikkalikku kultuuripärandit. Ülle PärnojaWiFi MTÜst Setomaa turism räägib, mida huvitavat Setomaal sel suvel toimub.

Mis Setomaal sel suvel toimub? Milliseid üritusi, vaatamisväärsusi ja muidu mõnusaid kohti võiks Setomaal puhkav inimene kindlasti külastada? Suvel on Setomaal palju üritusi. Suurematest näiteks juuni lõpus toimuv kahepäevane Seto Folk ja väga populaarseks saanud, juulis juba kolmandat korda toimuv Ostrova festival. Augusti algusesse jääv Seto Kuningriik tuleb tavapärases hiilguses ning leiab seekord aset Mikitamäel. 16. augustil toimub teistkordselt Seto Külävüü kostipäiv ehk kohvikutepäev Setomaal. Eelmisel aastal oli see üllatavalt populaarne. Vaatamisväärsusteni peaks sel aastal külalised lihtsamini jõudma, sest maastikule on saanud 130 uut viita, 12 välikaarti ja 8 puhkekohta. Vaatamisväärsusteks saab lugeda ka seda, et Seto Külävüü rajal on kokku kolm kollast National Geo-

WiFi

graphic’i akent – Podmotsas,WiFi Obinitsas ja Vana-Vastseliinas.

WiFi

Kui palju on Setomaa viimase 10 aasta jooksul muutunud? Kas inimesel, kes maakonda viimati mitu-mitu WiFi aastat tagasi külastas, on midagi uut ja põnevat avastada? WiFiUusi asjuКаноэ ikka lisandub, nii meil kui naabritel. Naabreid nimetades on näiteks väga hea meel, et Räpinas on Кано nüüd sadam avatud väiksematele alusКаноэ tele. Uutest selle aasta teenustest saab Setomaal välja tuua uusi majutuskohti WiFi maja VerhulitsasКаноэ – nt OK Peko klubi ja Pööni kõrts-külalistemaja Misso vallas tehnikaspordikeskuse juures. Toitlustuse poolelt on kindlasti omale püsikunded leidnud Taarka Tare söögikoht Obinitsas – selle kodust olemist kiidavad paljud. Huvitavatest asjadest saab Каноэ veel nimetada Nedsaja külarahva matku ja Kolossovas olevat seeКаноэ bipoodi. Tsiistre Linamuuseum avab uksed juulis. www.puhkuseestis.ee |

191

Põlvamaa

Seto Talumuuseum

Saatse Seto Muuseum

Pikk 56, Värska, Põlvamaa 57° 56’ 32’’ N; 27° 39’ 6’’ E

Saatse küla, Värska vald, Põlvamaa 57° 52’ 54’’ N, 27° 47’ 6’’ E

Värska keskusest kahe kilomeetri kaugusel asub Seto Talumuuseum, suurim seto kultuurile pühendatud mäluasutus Setomaal. Siin on võimalik tutvuda 19. Sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Ekspositsioonis on poolkinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, meeste töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja. Korraldatakse näituseid, õpitubasid ning mitmesuguseid temaatilisi üritusi.

Setomaa kõige rikkalikuma koguga muuseumi uus interaktiivne püsiekspositsioon tutvustab Saatset kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest. Ekspositsiooni temaatika märksõnadeks on: seto mees, seto mehe töö, seto naine, savipottide valmistamine, Püha Suurkannataja Paraskeva kirik ja päätnitsapäev. Muuseumil on avar õueala ning imeilus parkmets koos õpperajaga, millest vaid paarisaja meetri kaugusele jääb Venemaa.

Talvehooajal (16.09-14.05) avatud T-L 10-16 Suvehooajal (15.05-15.09) avatud T-P 10-17 www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee

Seto Tsäimaja Värskas Seto Talumuuseumi kõrval asuvas Tsäimajas on võimalik süüa seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudest, kuulata seto laulu ja pillilugusid. Istekohti on tsäimajas 64 ja suveterrassil 24. Ettetellimisel gruppide toitlustamine, peolauad, ürituste korraldamine, koosolekusaali kasutus jm. Talvehooajal (16.09-14.05) avatud T-L 11-17 Suvehooajal (15.05-15.09) avatud T-P 11-19 www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee

192 | www.puhkuseestis.ee

Talvehooajal (16.09-14.05) avatud T-L 12-16 Suvehooajal (15.05-15.09) avatud T-P 12-18 www.setomuuseum.ee saatse@setomuuseum.ee

Põlvamaa

Rõsna Puhkemajad ja pubi Turist

majutus WiFi

Naudi aastaringselt puhkust õdusas rannaäärses Rõsna puhkekülas Setomaal. Pakume ööbimist kämpingutes ning suures ja väikeses puhkemajas. Rõsna puhkemaja on suurepärane ka suvepäevade, kokkutulekute ja koolituste korraldamiseks. Lisaks majades pakutavale on puhkajate käsutuses väliköök, supelrand ning valik aktiivseid tegevusi. Leilisõbrad saavad valida suitsusauna või soome sauna vahel. Külalisi ootab ka soe kõhutäis Räpinas pubis Turist! Rõsna küla, Mikitamäe vald ; GPS: 57° 59’ 54” N, 27° 36’ 47” E +372 566 11269; upa.lukud@mail.ee; sites.google.com/site/rosnapuhkemaja

WiFi

Каноэ

Elmari Talu Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga küWiFi lalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv WiFi paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli.

WiFi

Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E КаноэWiFi +372 507 7533; info@elmaritalu.ee; www.elmaritalu.ee

WiFi

WiFi WiFi WiFi

Piusa koobaste külastuskeskus WiFi

WiFi Каноэ Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada Muuseumikoobast WiFi ning läbida õpperada, kus saab tut- Каноэ vuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime Каноэ WiFi läbi õpitubasid. Каноэ Peredel on võimalus külastuse ajaks oma 3.-7. a lapsed jätta laenuvanaema hoole alla, kelКаноэ lega koos saab minna maailma suuremasse liivakasti muinasjutulossi ehitama, meisterdada Каноэ klaasist ja liivast kaminat, liivakaarti või värvilise liivaga täidetud pudelit. WiFi Suuremate lastega mängib sportmänge, läbib matkarada või meisterdab liivaõpitoas Piusa tüdruk Kati (teenuКаноэ seperiood 15. juuni – 15. august kell 12.30- 15 ette registreerimisel). Piusale saab tulla ka Каноэ WiFi rongiga. Каноэ WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

Каноэ

Oleme avatud: 15. mai – 15. september 11–18 IGA PÄEV, 15. september – 15. mai 11–16 L ja P Каноэ Piusa küla, Orava vald. • Tel: +372 5304 4120 • info@piusa.ee • www.piusa.ee Каноэ www.puhkuseestis.ee |

193

Holstre

Loodi

Kaarlijärve

26°00

Paistu

Rannu

Soe Tuhalaane

Karksi

Valguta Lapetukme

Riidaja

58°00

Ala

Helme 20

Taagepera

Kuldre

Urvaste

Vana-Antsla

Sooru

VALGA

Tagula

Tsirguliina

Sõmerpalu

ANTSLA

Tõlliste

Kaagjärve Karula

Antsla Lüllemäe

Tsooru

Koikküla

Varstu

Laanemetsa

Taheva Gauja

Urvaste

Sangaste

Õru

STRENÈI

Kooraste

Keeni

iv Ko

L Ä T I

Vidrike

Sangaste

Õru

VALKA

Pühajärv

Otepää

Kääriku Sihva

Hummuli Hummuli

4 OTEPÄÄ

i jõg ma

Koorküla

Seda

Puka

Helme

Valgjärve

Puka 15

TÕRVA

Patküla

Valgjärve

Palupera El 2 3 va 4

Aakre

eE Väik

Õhne

Linna 11

Nõuni

Palupera

Pikasilla

Põdrala

Maaritsa

Hellenurme

5 6

Karksi

Kambja

Rõngu

Rõngu .

KARKSI-NUIA

Kambja

ELVA

Suislepa

Veisjärv

Tatra

Tarvastu

Kärstna

Nõo Nõo

Kivilõppe

Õisu

Annikoru

Sultsi

Tõravere

Kureküla

Valgamaa

Hargla

Varstu Mõniste Saru VastseRoosa Kuutsi

Mõniste

Gaujena Gaujena

194 | www.puhkuseestis.ee

N a Naha

A APE

HO HOPA

Valgamaa

alga

maakonna tutvustus

Koiva jõgi

Helme linnusevaremed

Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699

iiriäärne Valgamaa on kujunenud ennekõike talisportlaste lemmikpaigaks, kuid huvitavat ja vaatamisväärset leidub siin teistelegi.

Otepääd (1) kutsutakse talvepealinnaks. Sinnakanti jäävad mitmed tuntud talispordikeskused – Tehvandi (2), Väike-Munamägi (3) ehk Munakas, Kuutsemägi (4) ehk Kuutsekas jpt. Moodsate laskumisnõlvade ja hüppemägede kõrval tasub pilk heita ka Apteekrimäe (5) hüppetornidele – aastakümnete vanused, kohati lagunemisohus rajatised on endiselt suusaentusiastide poolt kasutusel. Suvel avaneb võimalus matkata Otepää looduspargi radadel ning nautida rulluvate küngaste ja järvedega maastikku,

romantilisi ja käänulisi külateid ning väikeseid järvesilmu ja jõekesi. Kindlasti tasub vaevaks võtta Tehvandi või Harimäe vaatetorni ronimine. Sealt avanevad fantastilised vaated jäävad kauaks meelde. Võimalik, et Otepäält pärit või seal märkimisväärseid võite saavutanud talisportlaste tulemustes mängis rolli Otepää energiasammaste (6) olemasolu. Sensitiivide poolt välja peilitud positiivsete energiaväljade asupaikadesse on rajatud puhkekohad ning karukujukestega palksammas. Küllap osutus piirkonnast kiirgav positiivne energia ka üheks põhjuseks, miks just Otepää kirikus (7) õnnistati 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti Vabariigi ametlik riigilipp. www.puhkuseestis.ee |

195

Valgamaa

Pikasilla monument Nagu pärlikee talutüdruku kaelas, lookleb läbi Valgamaa imekaunite mõisate rida. Väidetavalt Skandinaavia trollide poolt rajatud Taagepera loss (8); haldjalikult habras ja õhuline Holdre mõis (9); eksootilise taimekooslusega pargiga Hummuli mõis (10); Suurbritannias asuvat Windsori lossi kopeeriv Sangaste loss (11). Igal neist majesteetlikest rajatistest on rääkida oma lugu, millega tutvumiseks tuleb kindlasti kõiki paikasid ise külastada. Helme ordulinnuse (12) lähistel toimus Liivi sõja üks otsustavamaid kokkupõrkeid – Härgmäe lahing, millele järgnes Liivi ordu kiire allakäik ning lõpp. Linnust ennast olevat säästnud kaitseloitsud, mis aga lõpuks reetlikult murti ning sellest saati on rajatis varemeis seisnud. Valgamaad iseloomustab rikkalik ning traagiline sõjaajalugu. Eesti Vabadussõja üks verisemaid tapatalguid leidis aset Paju mõisa lähistel. Ägedate lahingute käigus sai surmavalt haavata meie suurimaid väejuhte Julius Kuperjanov. Maanteeäärne Paju lahingu mälestusmärk (13) meenutab miniatuurset koopiat maiade püramiididest. Teise Maailmasõja ajal peeti veriseid võitlusi Väikese-Emajõe ääres. Pikasillast (14) kuni Tõllisteni võib jõe lähiümbrusest leida arvukaid mälestuskive ning ausambaid mõlemal rindepoolel võidelnute meenutamiseks.

196 | www.puhkuseestis.ee

Paju lahingu mälestusmärk Eesti sõjaajaloo üks märkimisväärsemaid memoriaale paikneb Jõgevestel. Seal puhkab mausoleumis Barclay de Tolly (15) balsameeritud põrm. Tegu on Venemaa ühe silmapaistvaima väejuhiga, kes saavutas Napoleoni vastastes sõdades kustumatu kuulsuse ning sängitati pärast raskele haigusele allavandumist perekonna hauakambrisse Jõgevestel. Gauja ehk Koiva jõgi eraldab Eestit ja Lätit. Koiva männikud (16) on meeldivaks matkasihtpunktiks, kust edasi Aheru järve (17) kallastele ning Karula rahvusparki (18) suunduda. Valgamaa ürgse looduse rüpes uidates võib veeta päevi inimhingegi kohtamata. Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist (19), kust Koiva jõe arvukad käänakud selgelt silma paistavad. Suurejooneliseks on kujunenud igasuvine Tõrva (20) Tantsumäe ja Veskijärve ääres toimuv Tõrva Loits. Ööpimeduses aset leidva kontserdi kulminatsiooniks on võimas tuleetendus, mille efektsust ei suuda kahandada isegi paduvihm.

Valgamaa

Sagadi loss

Karula rahvuspark

Valgamaa turismi arenduskonsultant Kadi Ploom kutsub osa saama maakonna kirevast kultuuriprogrammist ning soovitab tutvust teha ligi 1300 kilomeetri pikkuse Eestit ja Lätit ühendava jalgrattamarsruudiga. Mida soovitate teha ja kuhu minna suvel Valgamaale saabuval puhkajal? Valgamaa on mõnus ja mitmekesine paik, kus elavad soojad ja sõbralikud inimesed, kes kannavad endas elujõudu ja traditsioone ning annavad seda parimal moel edasi oma külalistele. Valgamaal on puhkajaid ootamas nii mõnedki tallamata matkarajad, testimata matkaonnid, avastamata paigad ning käimata teed, rääkimata põnevatest muuseumidest, unikaalsetest mõisahoonetest ja elamuslikest sündmustest. Sel suvel on toimumas mitmeid põnevaid üritusi. 5.-8.juunil leiab aset Valga-Valka kaksiklinnade festival Helisev Liivimaa, mille raames toimuvad traditsiooniline paadiralli Pedeli jõel, Liivimaa laat, võrride võidusõit, trikimootorrataste võistlus ja veel palju teisi üritusi. 17.-19. juulil näeb Valga-, Tartu,- Põlva ja Võrumaa teedel sõitmas Euroopa ralliparemikku. Toimub auto24Rally Estonia. Traditsiooniliselt asuvad ralli võistluskeskus, hooldusala ning kaubandus- ja teemaalad Otepääl Tehvandi Spordikeskuses. 6. – 9. augustil toimuvate Tõrva Tulepäevade kultuurikavasse mahuvad loodusfestival Las jääda ükski mets, Tõrva linnapäevad ja Tõrva Loits - suve suurim tule- vee ja muusika- vabaõhuvaatemäng. Leigo

Järvemuusika Festival 8.-9. augustil on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada loodus ja muusika. Erinevatel lavadel toimuvad kontserdid klassikast rokini ning suvise muusikaõhtu kulminatsioon on ilutulestik Leigo moodi, mis tähendab kümneid lõkkeid ja tuhendeid õhkutõusvaid elava leegiga küünlaid. Valga Militaarajaloo Festival eristub oma ainulaadse programmiga: tutvustatakse jõustruktuure, toimub sõjameeste marss, lavastatakse näidislahinguid, muuseumides on erinevad militaariaga seotud näitused, toimuvad vanavaralaat ja kontserdid. 15.-17. augustil toimuva festivali raames pakub külastajatele suurepärase muusikaelamuse Jõekääru kontsert, kus astuvad üles Eesti Kaitsevägede orkester, Ott Lepland, Terminaator, Renate ja Dave Benton. Loomulikult on üritusi veel. Aktiivseks ja sportlikuks puhkuseks soovitan istuda jalgratta selga. Eestit ja Lätit ühendav 1 296 km pikkune jalgrattamarsruut „Tour de LatEst“ läbib Valgamaad lausa kaks korda – Eestisse tulles ja Eestist lahkudes. Rajal on võimalik tutvuda lätlaste ja eestlaste kultuuriajaloolise pärandi ja populaarsemate turismiobjektidega, heita pilk rahvus- ja loodusparkidele ning kaunitele lossidele. www.puhkuseestis.ee |

197

SANGASTE – parim puhkus Lõuna-Eestis! Sangaste – see on maaliline paik Lõuna-Eestis, kus kohtuvad baltisaksa mõisakultuur, eesti rahvusköögi parimad traditsioonid ja kaasaegne maaturism. Sangaste on ka Eesti rukkiküla, kuna just siin aretas Sangaste lossi mõisnik, krahv Friedrich von Berg 1875. aastal kuulsusrikka „Sangaste“ rukkisordi, mis on nüüdseks vanim maailmas. Sangaste ootab Teid külla!

Sangaste Loss...

Siit saavad alguse head mõtted!

Hotell • Restoran, grupitoitlustamine • Muuseum, ekskursioonid giidiga Pulma-ja peokorraldus • Seminariruumid • Segway rent • “Hiirtepesa” mängumaa lastele Lossiküla küla, Sangaste vald, Valgamaa GPS: 57° 54’ 6” N, 26° 16’ 49” E • +372 767 9300 • info@sangasteloss.ee • www.sangasteloss.ee

• Lõuna-Eesti maitseid pakkuv Rukki Restoran • Hubane külalistemaja 12 toa ja 27 voodikohaga • Rahvusköögi õpitoad ja esitlused gruppidele • Saun, massaaž ja aktiivsed tegevused Sangaste alevik, Sangaste vald, Valgamaa +372 766 9323, +372 523 7637 info@rukkimaja.ee; www.rukkimaja.ee

Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu

Majutus, saun, loodusmatkad giidiga.

Restu küla, Sangaste vald, Valgamaa; +372 507 4718 tuuli@kiisatamme.ee; www.kiisatamme.ee

Kakulaane Turismitalu

Majutus, telkimine, saun, paintball, loodusretked, firmaüritused, toitlustamine kokkuleppel. Lauküla küla, Sangaste vald, Valgamaa +372 767 1346, +372 5350 5056 info@kakulaane.eu; www.kakulaane.eu

Loodusturism.ee matkakorraldus

Lühiretked ja matkad tõukeratastega, tõuke kelkudega, jahimehesuuskadel, räätsadega, kanuudega, süstadega Sangaste ja Otepää piirkonnas. +372 527 2701 info@loodusturism.ee; www.loodusturism.ee

198 | www.puhkuseestis.ee

Valgamaa majutus

Hotell Metsis

Hotell Metsis on väike, mugav ja turvalineWiFi hotell Valga linna südames 18-ne mugavalt sisustatud numbritoaga. Hotellis on restoran 40-le külalisele, WiFikus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäevaning pulmapidusid, bankette, juubeleid ning peiesid. Suvel avatud 20-kohaline terass. WiFi. WiFi Kuperjanovi 63, Valga linn. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110. info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

WiFi

WiFi WiFi

Maria Hostel

Каноэ Parima hinna - kvaliteedi suhtega majutusasutus Valga linnas! Ootame Sind, kes Sa КаноэWiFi oled perepuhkusel, töö -või puhkusereisil, veetma vaikset ja taskukohast puhkehetke WiFi hostelis MARIA. Maria hostel majutab kuni 40 inimest. Valikus on kahe-, kolme- ja Каноэ neljakohalised toad. Samuti on Teie käsutuses kaks täiskomplektset kööki.Võimalus tellida toitlustust ja rentida peosaal kuni 30 inimesele. WiFi WiFi Mesipuu 1, Valga linn. GPS: Каноэ 57° 46’ 28” N, 26° 2’ 6” E +372 504 2392; info@mariahostel.ee; www.mariahostel.ee

WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ WiFi WiFi

Hotell Lille

WiFi

Каноэ Каноэ Hotellis on 16 numbrituba. Kõigis numbritubades on Hotell asub Otepää kesklinnas. dušš, WC, SAT-TV, DIGI-TV, WIFI interneti ühendustWiFi ja telefon. Parkla hotelliküWiFi WiFi lastajatele hotellihoone taga. Seminariruum kuni 35-le inimesele. Soome saun koos WiFi eesruumiga 15-le inimesele. Esimesel korrusel on baariruum, kus on võimalik süüa Каноэ Каноэ hommikusööki ja meeldivalt aega veeta. Spordi- ja vabaaja tarvete laenutus. Каноэ Lille 6B, Otepää linn. GPS: 58° 3’ 30’’ N, 26° 29’ 35’’ E WiFi Каноэ +372 511 8170; info@lillehotel.ee; www.lillehotell.ee

WiFi

Каноэ

КаноэКаноэ Каноэ

WiFi

Bernhard SPA Hotell

WiFi

Каноэ

Каноэ Каноэ Pühajärve rand on hotellist vaid 10-minutilise jalutusHotell asub Otepää aedlinnas. WiFi Каноэ käigu kaugusel. Hotellis on WiFi 32 tuba, neist 8 peretuba ning 2 sviiti. Lisaks on hotelli klientide päralt restoran, lobby-baar, suvekuudel terrass ja grillinurk, SPA Veeilm WiFi ning tervisekeskus. Lastele mängutuba ja kiiged õues. WiFi. WiFi Каноэ Каноэ

WiFi Kolga tee 22a, Otepää linn. GPS: 58°2’38”N 26°28’44”E +372 766 9600; hotell@bernhard.ee; www.bernhard.ee Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

199

Valgamaa majutus

aasta ringi

Telefon 766 5500 | sales@pjpk.ee 200 | www.puhkuseestis.ee www.pyhajarve.com

Hotell Spaa Konverentsikeskus Restoran Pubi Tornikohvik Ujula Bowling

Valgamaa

Karupesa Hotell

majutus

WiFi

Hotell Karupesa asub Otepääl, kesklinnast 500 meetri kaugusel ja Tehvandi suusasWiFi taadioni vahetus läheduses. Hotellis on 30 tuba ja 74 kohta. Karupesas on mitmed võimalused konverentside, seminaride ja koolituste pidamiseks, lobby baar, restoran, saunad, lehtla, kiiged ja parkla hotellikülastajate tarbeks. Karupesas asub ka aastaringselt avatud sporditarvete laenutus.

WiFi

Tehvandi 1A, Otepää linn. GPS: 58° 3’ 17” N, 26° 30’ 12” E +372 766 1500; +372 506 4528; karupesa@karupesa.ee; www.karupesa.ee

WiFi

Kuutsemäe Puhkekeskus

Каноэ

Каноэ14 km kaugusel. Majutuseks nii puhKuutsemäe puhkekeskus asub Otepää keskusest kemajad kui ka külalistemaja. Toitlustust pakub Kuutse Tõnni trahter. Suvel pakume WiFi lõõgastust tennise-, mägijalgratta- ja matkaspordihuvilistele.

Erinevad matkarajad võimaldavadКаноэ end proovile panna nii suurtel kui väikestel, nii jalgsi kui ratastel. Talvehooajal on eri raskusastmega WiFi Каноэslaalomirajad üks põhilisi puhkekeskuse tõmbenumbreid, samas täiustub aasta-aastalt Kuutsemäe lumepark Arula küla, Otepää vald. GPS: 58° 1’ 33” N, 26° 19’ 22” E Каноэ +372 564 71197; info@kuutsemae.ee; www.kuutsemae.ee

Sokka Puhkekeskus Looduslikult kaunis ja privaatses kohas, Otepää lähistel, asub Lõuna-Eesti üks suuremaid WiFi Каноэ puhkekeskusi. Meil on 2 järve, suitsusaun (Otepää Saunamaratoni parim saun 4 aastat), 2 soomesauna, kümblustünn, torusaun ja parvesaun. Vabaaja sisutamine: palliplatsid, painball, maastikumängud, vibu, ujumine, lastele batuut jm. Valmimas Eesti tuntumate rajameistrite näpunäidete järgi täispikk, 18 korviga pro Disc-golf rada. Korraldame kõik WiFi Каноэüritusi ideest teostuseni, kuni 1200 inimesele! seni maailmas välja mõeldud Vidrike küla, Otepää vald. GPS: 57° 58’ 51” N, 26° 30’ 4” E WiFi +372 5305 5666; +372 506 0155; urvel@sokka.ee; www.sokka.ee

WiFi WiFi

WiFi

Marguse Puhkekeskus Каноэ

WiFi

Puhkekeskus pakub kõigi mugavustega majutust WiFi 130-le inimesele. Sobib nii spordilaagrite korraldamiseks, firmaürituste läbiviimiseks, tähtpäevade tähistamiseks kui ka lihtsalt puhkamiseks. Pakume WiFi toitlustamist, lisaks ka cateringteenust! Margusel Каноэ WiFi on teie päralt 5 erinevat sauna ja kuumaveetünn! Ujumise võimalus Marguse paisjärves. WiFi Каноэ WiFi Каноэ Nüpli küla, Otepää vald. GPS: 58° 2’ 36” N, 26° 29’ 55” E Tel: +372 5561 3469; +372 767 9652. info@marguse.ee; www.marguse.ee

WiFi

Каноэ

WiFi WiFi

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

Каноэ www.puhkuseestis.ee |

201

Valgamaa majutus

Madsa Puhkemaja Madsa Puhkemaja on suurepärane koht sportliku puhkuse veetmiseks pere või sõpWiFi rade seltsis. Teie käsutuses on puhketuba kamina ja köögiga, dušš, saun, 4 magamistuba (8 voodikohta – lisavoodi võimalus). Madsa Puhkemaja asub lühikese autosõidukaugusel nii Otepäält (9km), Kuutsemäelt (7km) kui ka Käärikult (5km). Endriku, Arula küla, Otepää vald. GPS: 58°2’6”N 26°21’25”E +372 524 7323; madsapuhkemaja@hot.ee; www.madsapuhkemaja.ee

WiFi

WiFi WiFi

Greete Motell

WiFi Каноэ

Greete palkmotell on Eesti unikaalseim ja suurim WiFi palkmaja, mille ükski ruum pole nelinurkne – maja on pealtvaates otsekuiWiFi mesilaskärg. Maja kahel korrusel on majutus, kokku 20 tuba. Motelli I korrusel asub avar lobby-baar, restoran oma kahe ruumiga ja ovaalne seWiFi minariruum. Suvel avatud väliterrass. Greete motelli lõõgastav atmosfäär pakub heal tasemel puhkuse- ja seminarivõimalusi, samuti on see hea koht lihtsalt puhataWiFi – matkata metsas. Каноэ Soontaga küla, Puka vald. GPS: 58° 0’ 21” N, 26° 5’ 18” E WiFi +372 767 0066; +372 5399 5808; info@greete.ee; www.greete.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Jõesuu Kodumajutus Каноэ

Каноэ Jõesuu talu asub Purtsi jõe kaldal. Ideaalne võimalus puhata perega või väiksema seltskonWiFi on eraldi sissekäiguga 2 tuba, kokku 6-7 naga ja nautida vaikust ja rahu. Külaliste kasutada WiFi WiFi köök ja saal. Köögis el.pliit, külmkapp, nõudepesumasin, Каноэ magamiskohaga, veekeetja, nõud ja muu vajalik. Seminaride, koosolekute ja pidude läbiviimiseks onКаноэ võimalik rentida kamiКаноэ sauna kasutus. nahjuga saali, kus mahub 30 inimest. Suveperioodil kokkuleppel puuküttega Purtsi küla, Puka 14” N, 26° 3’Каноэ 47” E WiFi WiFivald. GPS: 58° 5’ Каноэ +372 763 4454; +372 518 6283; tonisle@hot.ee; www.hot.ee/joesuukodumajutus

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi Kaldavere Turismitalu Каноэ

Каноэ Kaldavere turismitalu asub looduskaunis Korkuna külas. Pakume majutust kuni 30 Каноэ inimesele, piiramatul hulgal telkimiskohti WiFi ja 30 kohta karavanidele. Ürituste korraldamiseks on nii kaminasaal kui ka suur varjualune. Meie juures asuvad Lõuna-Eesti WiFi ühed ägedamad paintballi väljakud, WiFi saab nautida vinget trossisõitu, matkata ATV-deWiFi ga ning imetleda Koiva jõe maalilisi vaateid kanuusõidul. Каноэ Каноэ WiFi Каноэ Taheva vald, Korkuna küla. GPS: 57° 38’ 37’’, N 26° 19’ 34’’ E

WiFi

+372 5303 0150; info@kaldavere.ee; www.kaldavere.ee

КаноэWiFi Каноэ

WiFi

202 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Valgamaa

vaba aeg, toitlustus, majutus

Hellenurme veskimuuseum ...jahvatame minevikku...

Hellenurmes, Elva jõe paisjärve ääres, seisab 134-aastane mõisnike Middendorffide ehitatud vesiveski. Endiselt vee jõul töötava veski neljal korrusel saab näha, katsuda, tunda, maitsta kuidas ja mis valmib viljaterast. Leivakojas saab aga värskest jahust küpsetada leiva, mis kannab mälestustes esivanemate aega. Seda koged vaid kohapeal! Hellenurme küla, Palupera vald. GPS: 58° 8’ 13” N, 26° 23’ 11” E +372 76 79 809; +372 52 051 42; mae@veskimuuseum.ee; www.veskimuuseum.ee

Lilli Restoran Restoran Lilli asub Valga ajaloolise linnasüdamiku vahetus läheduses, ühe vanima tänava - Kuperjanovi - alguses. Hoone II korrusel asub 20 istekohaga restoran ja suitsetamisruum, esimesel korrusel 30-kohaline kohvik. Suvehooajal on avatud 60-kohaline terass koos laste mänguväljakuga. 01.05-31.08 E-N, P 12-20; R, L 12-21 01.09-30.04 E-N, P 12-19; R, L 12-21 Kuperjanovi 6, Valga linn. GPS: 57° 46’ 41” N, 26° 2’ 21” E +372 515 9561, restoran@lilli.ee; www.lilli.ee

Tehvandi Spordikeskus Nüpli küla, Otepää vald. GPS: 58° 3’ 11” N, 26° 30’ 23” E +372 766 9500; +372 518 0778; administraator@tehvandi.ee; www.tehvandi.ee

Tehvandi Spordikeskus on Eesti suurim, tuntuim, rahvusvaheliselt tunnustatud võistlusja treeningkeskus, kuhu on oodatud nii sportlased kui puhkajad. Tehvandil on erinevate pikkustega ja raskusastmetega jooksu-, kepikõnni-, jalgratta-, rullsuusarajad, kergejõustiku- ja jalgpallistaadion, pallimänguväljak ning jõusaal. Lisaks asub siin Seikluspark, disc-golfi park, Tehvandi hotell ja puhkemaja, mis mahutavad kokku kuni 120 inimest, saunaja konverentsikeskus, restoran ja kohvik. Avatud on Tehvandi vaateplatvorm ning Eesti kõrgeim välironimissein. Ettevõtetel on siin võimalus pidada seminare, firmaüritusi, spordipäevi, suveja talvepäevi.

Kääriku Spordikeskus Kääriku küla, Otepää vald. GPS: 58° 0’ 14” N, 26° 22’ 43” E +372 766 5600; info@kaariku.ee; www.kaariku.ee

Kääriku Spordikeskuses on uuenev ja arenev kompleks hotelli, puhkemajade, spordirajatiste ja konverentsikeskusega. Lisaks suusa- ja matkarajad, järv ja saunad. Spordikeskuse põhilisteks klientideks on treeninglaagrite ja spordilaagrite korraldajad ja sportlased. Spordirajatistest on Käärikul pallimängusaal, jõusaal, 14 km pikkune Kekkose rada, jooksu- ja kepikõnnirajad, valgustatud suusarajad, 4 vastavatud tenniseväljakut, kergejõustikustaadion ja jalgpalliväljak, rannavolle väljakud ja korvpalliplats. Mitmekesine loodus ja laiad võimalused pakuvad siin parimaid tingimusi firmade suveja talvepäevade korraldamiseks. www.puhkuseestis.ee |

203

Tagula

Tõlliste

Tsirguliina

Kaagjärve Karula

Uue-Antsla küla, Urvaste vald. GPS: 57° 53’ 23” N, 26° 35’ 4” E +372 533 32253; info@noiariik.ee; www.noiariik.ee

Lüllemäe

iv Ko

Gaujena

Hargla

Taheva

Laanemetsa

Koikküla

Kuldre

Saru

Sänna

g tjõ us

Naha

Mõniste 14

APE

HOPA

Vaid a

Krabi 5 Mõniste VastseKuutsi Roosa

Rõuge

L Ä T I

Aluksne jv

Misso

Vastseliina

Kapera

Loosi

Otsa

Lasva

Ruusmäe

Haanja

Leevi

Piusa

PETSER

Värska

Treski

Viitka

Pededze

Laura

Vana-Vastseliina

Meremäe

Värska

Võmmorski 0 11 1

Orava

Niitsiku

Mikitamäe

Obinitsa

Veriora

Lasva

Tootsi

Haanja

2 Võru

Puiga

Kose

Kääpa du õhan

Luutsniku

Tsolgo

Vana-Koiola

Peri

Väimela V

Navi

VÕRU

Rõuge

Nursi

Sõmerpalu

Osula

Laheda

Tilsi

silma

Parksepa

Kanepi

Põlgaste

Sõmerpalu

Sulbi

Varstu Varstu

Tsooru

Antsla

ANTSLA

Vana-Antsla

Kanepi Kooraste

Urvaste

Vidrike

Sihva

Sangaste

Keeni

Sangaste

Kääriku

Uhtjärve Ürgoru Nõiariik

5 7 °3 0

Õru

58°00

V Õ RUMAA Otepää

204 | www.puhkuseestis.ee Pi u

Võrumaa

Võru

maakonna tutvustus

Tsässon

Rõuge Suurjärv Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881

õrumaal asuvad Eesti kõige suurem, kõige kõrgem, kõige sügavam ja kõige pikem – just selliste omadustega on siinsed looduslikud vaatamisväärsused.

Eestimaa kõrgeimad looduslikud tipud Suur Munamägi (1) (317 meetrit) ja Vällamägi (2) (301 meetrit) vahelduvad sügavaimate orgudega nagu Kütiorg (3) (75 meetrit). Munamäe vaatetornist võib ilusa ilmaga näha enam kui 50 kilomeetri kaugusele, Kütioru järsud nõlvad on populaarsed talvespordi harrastajate seas, Vällamäe jalamil leidub romantilisi peatuskohtasid looduspuhkuse nautijaile. Kohati lõikuvad Võrumaa kuppelmaastikku teravad, otsekui küüntega kistud vaod. Hinni kanjonis (4) jalutades kõrguvad mõlemal pool järsud paarikümnemeetrised liivakiviseinad, mille on sadade aastatuhandete jooksul uuristanud samas orupõhjas vulisev väike ojake.

Suure Munamäe vaatetorn www.puhkuseestis.ee |

205

Võrumaa

Vastseliina linnusevaremed Paganamaa (5) künkaid ning uhtorgusid peetakse Vanapagana küüne- ja jalajälgedeks. Sel piiriäärsel, looduslikult keerulisel maastikul on läbi aegade end peitnud nii metsavennad, salakaubavedajad, sõjapõgenikud, hobusevargad.

Obinitsa Seto Muuseumitarõ Rõuge Suurjärv (6) hoiab Eesti sügavaima järve tiitlit (38 meetrit), kärestikulise Piusa jõe kallasteks on meie kõrgeimad liivakivipaljandid miseks tuleks veeta päevi või nädalaid mõne põlise setu seltHärmamüürid (7) (43 meetrit). Viimased ületavad mõõtude sis. Kel selleks aega napib, saab heita pilgu setude elu-olule poolest oluliselt Taevaskoda ning jäävad alla vaid Põhja-Eesti ning ajaloole kas Obinitsa Muuseumitarõs (11) Ka Seto Küpankrannikule. lävüü nimelist marsruuti pidi kulgedes näeb ja kogeb paljusid Vastseliina linnus (8) Piusa jõe ääres on läbi sajandite ol- vaid Setomaale omaseid paikasid. nud palverännakute sihtpunktiks. Räägitakse, et kirdetorni Tänapäevasematest traditsioonidest saab aimdust Antslas mesilasepesadest alla tilkuv mesi pidavat toimima imettegevalt. (12) iga-aastaselt toimuval Hauka laadal. Tegu on suurima Äkiliste liigutustega tasub seal ettevaatlik olla – suvel kõikjal maarahva laadaga Eestis. ringi sumisevad mesimummid võivad seda võtta ründena. Kehale ja hingele kosutuseks ning füüsiliseks koormuseks Usk on tolles Eestimaa kagunurgas üleüldiselt sügavalt juurdunud. Obinitsa ning Meremäe kanti jääb mitukümmend tillukest tsässonat (9), (10) ehk õigeusu kabel-kirikut. Algselt palverändureile puhkamiseks ja hingekosutuseks mõeldud askeetlikest rajatistest on mitmed tänapäevalgi teekäijaile ööpäevaringselt avatud. Setomaa omapärase kultuuri ning traditsioonidega tutvu-

206 | www.puhkuseestis.ee

sobivad Karula rahvuspargi (13) matkarajad. Ligi 40 väiksemat ja suuremat järve, kuppelmaastikud – loodus Karulas on imekaunis aastaringselt. Vaid kohale nime andnud suurulukit karu on seal keeruline kohata.

Edasi lõuna poole liikudes viivad teed ja rajad mööda Peetri jõe äärsetest valge liivakivi paljanditest (14) kuni lõpuks jõutakse Eesti Vabariigi lõunapoolseima punktini (15) Nahas.

Võrumaa

Vaade Meremäe vaatetornist

Peetri paljand

Mida arvab puhkamisest ja Võrumaast luuletaja Contra (kodanikunimega Margus Konnula)

Mis sulle Võrumaal meeldib? Ruumi on palju ja inimesed vahvad, kõnelevad võru keelt. Võrumaal saab vabalt sellist nalja teha, mis mujalt rahvale üle võlli võib tunduda. Veel meeldivad mäed ja orud ja üle mõistuse käänulised teed. Neid mööda on lausa lust näiteks rattaga sõita.

Mida soovitaksid Võrumaad turistina külastavale inimesele? Juba mainisin rattaga sõitu. Kindlasti tuleb leida suitsusaun, see on isegi Pokumaal olemas. Pokumaad soovitan kindlasti ka, see on selline rahulik koht, kus võib saada uusi teadmisi looduse kohta ja ehk mõne uue oskusegi. Kes vähegi jooksusõber on, võiks osa võta mõnest Võrumaa pikamaajooksust. Üks etapp toimub 23. juulil Urvastes ümber Uhtjärve.

Sealset ürgorgu tasub ka aktiivselt nautida, kõigepealt kuskil kaldal peatuda ja vaadata näiteks läbi kollase akna (National Geographic’u aken, toim.) klassikalist vaadet, mis juba ENE 8. köites kaunilt olemas. Pärast aga laskuda orgu ja rühkida üles mäkke, kas jalutades või lausa joostes. Eelkõige soovitan seda muidugi ratta seljas teha.

Milline näeb välja sinu puhkus? Ma ei teagi, mis on puhkus. Võtan puhkuse siis, kui tekib hea mõte, kuidas puhata, näiteks sõita nädal aega ringi. Perega me tavaliselt üle paari päeva sõidus ei ole. Minu igasuvine soovunelm on korraks mere ääres käia ja paar korda on see õnnestunud ka. Puhkus on seegi, kui ainult kirjandusega tegelda, või nädalaga 333 kilomeetrit joosta. Olen proovinud. www.puhkuseestis.ee |

207

Vana-Võromaa Karilatsi küla

Võru Instituut

Põlva

Tartu 48, Võru linn. Tel: +372 782 8750 wi@wi.ee; www.wi.ee

Võru

Kuutsi küla

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Vana-Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus. Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn. GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Mõniste Muuseum Vanim vabaõhumuuseum Eestis

Kuutsi küla, Mõniste vald, Võrumaa. GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee; www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17 okt-apr E-R 10-14

Vana-Võromaa Kultuurikoda 5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Katariina allee 11, Võru linn. GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee; www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Põlva Talurahvamuuseum Kohtumõistmisest kodukoldeni.

Karilatsi küla, Kõlleste vald, Põlvamaa. GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

208 | www.puhkuseestis.ee

Võrumaa

vaba aeg, majutus

Suure Munamäe Vaatetorn

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast. Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus. 01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 Trolla küla, Haanja vald. GPS: 57° 42’ 50’’ N ,27° 3’ 26’ ’E +372 787 8847; +372 514 4675

Huvitav teada: Torni tipus oled sa 346,7 meetri kõrgusel üle merepinna.

Vällamäe Talu Puhkemaja Puhkemaja on mõnusaks ja rahulikuks perepuhkuseks kaunis looduskeskkonnas. WiFi Sind ootab ees palkmajake ilusa vaatega järve kaldal. Magamiskohtade arv 4, võimalus ka telkida. Saun, laste mänguväljak, lõkkeplats, lemmikloomad lubatud. Talu õuelt pääsed hõlpsasti matkama ürgsesse Vällamäe metsa matkaradadele.

WiFi

Vällamäe talu, Simula küla, Haanja vald. GPS: 57° 44’ 31” N, 27° 3’ 31” E +372 522 6778; vallamaetalu@gmail.com

WiFi

Tamme Puhkemaja

Каноэ Vanast talukohast renoveeritud stiilne ja terviklik puhkekompleks asub Haanja loodusWiFi pargi metsade, järvede ja küngaste vahel. Aastaringseid voodikohti on 25 ja suvel 36. Teie WiFi 50le ja suvel lahkäsutuses on mistahes ürituse tarvis Peotares kaminasaal 25le, peosaal tine Grillmaja kuni 75 inimesele. Väiksematele seltskondadele on meil pakkuda hubane Каноэ Saunamaja. Talvel on Kurgjärve – Haanja suusarajad meistWiFi vaid 2 km kaugusel. Võimalus WiFi kasutada kööki või toitlustamine ettetellimisel. Каноэ WiFi Vadsa küla, Rõuge vald. GPS: 57° 44’ 3” N, 26° 59’ 51” E +372 786 0835; +372 506 4465; tampuhkemaja@hot.ee; www.hot.ee/tampuhkemaja

WiFi

Pullijärve Puhkeküla

Каноэ Kauni Pullijärve kaldale rajatud Pullijärve puhkeküla avati kõigile loodust ja tervisesporti Каноэ hindavatele külastajatele. Pullijärv, matkarajad WiFija muud aktiivse tegevuse rajatised võiWiFi maldavad teil nautida puhkust eestimaa kagupoolseimasКаноэ nurgas. Kel soovi privaatselt WiFi puhkust veeta, saab seda teha kõrvalasuva Hino järve kaldal Kimalase metsamajas. Каноэ WiFi Pakume ka limusiini rentimiseКаноэ võimalust. Misso alevik, Misso vald. GPS: 57° 35’ 56” N, 27°WiFi 13’ 11” E +372 529 9828; info@pullijarve.eu; www.pullijarve.eu

Каноэ

WiFi Каноэ

Каноэ

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

209

Puhkusepakett

al.

39€

Võrumaa

majutus, toitlustus

Tamula Hotell

Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud heatasemeline hotell. Renoveeritud 2014. a. Suured õhuküllased toad, maalilise vaatega Tamula järvele, on mugavad ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun. Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee WiFi

WiFi WiFi Ränduri Külalistemaja Pubi Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnasWiFi ning on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on värskelt renoveeritud 2012 – 2013.aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni. WiFi Каноэ Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; viktor@randur.ee; www.randur.ee

Каноэ

WiFi WiFi Каноэ

Mõisa Ait Külalistemaja ja Pubi Каноэ

Hubane külalistemaja ja pubi mahutab koos peosaaliga kokku kuni 70 inimest. Pubi teisel korrusel on külalistemaja kus on 5 tuba 14 magamiskohaga. Kõikides tubades on dušš, WiFi WC ja televiisor ning majas on WiFi. Pakume hubast majutust, sõbralikku teenindust ning meeldivaid maitseelamusi. PeolaudadeКаноэ ja gruppide toitlustamiseks küsige hinnapakkumist. WiFi Tööpäevadel pakume soodsaid päevapraade. Suvisel ajal on avatud 30-kohaline väliterrass.

WiFi

Jüri 20C, Võru WiFi linn. GPS: 57° 50’ 48” N, 26° 59’ 50” E +372 782 5587; +372 5668 9049; info@moisaait.ee; www.moisaait.ee

WiFi

КаноэКаноэ

WiFi

Piusa Ürgoru Puhkekompleks Asub Setomaal kaunis Piusa Каноэ jõe ürgorus. Meie puhkemaja 9 tuba mahutavad lahedasWiFi magama kuni 6 inimest. ti kuni 23 inimest. Armsasse aidamajja mahub Каноэ Kämpingmajakestes on voodikohtiWiFi 4. Kaminaruumiga soome saun 10le ja suitsusaun kuni 30 saunalisele. Lisaks: koolituste, Каноэ seminaride, erinevate pidude ja suvepäevade Каноэ Ettetellimisel toitlustamine. Forellipüük. WiFi võimalus. korraldamise Meremäe vald, Võrumaa; GPS: 57° 46’ 30” N, 27° 22’ 0” E Каноэ WiFi +372 528 9134; info@puhkemaja.ee; www.puhkemaja.ee

Каноэ

WiFi

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

211

212 | www.puhkuseestis.ee

poole.

riigist välma kaudu, a alati kaa-

Kui satud ohtu või märkad ohtu, helista JRCC Tallinn +372 619 1224; MRSC Kuressaare +372 440 1300 või Häirekeskuse hädaabinumbril 112 ja palu kõne suunata päästeja koordinatsioonikeskusesse. Edasta täpne informatsioon olukorrast- asukoht, kontaktandmed, ohu ja päästevahendite olemasolu, ilmastik. See tagab kiire ja õiget laadi abi. Ära katkesta ühendust enne vastavat luba. Osuta hädasolijale abi, kuid ära sea kellegi elu ohtu. Säilita rahu!

urvalist puhkust merel ja piiriveekogudel! www.politsei.ee

d eeskirjad;

õiduki, na-

www.politsei.ee

foto: Artur Sadovski

Suur osa meie vabariigist on ümbritsetud veepiiriga: põhjast ja läänest merega ning idast on piiriveekogudeks jõgi, veehoidla ja järved. Paljud inimesed armastavad puhata veekogude ääres, kuid selleks, et puhkusest jääks meeldivad mälestused, tuleks arvestada erinevate kordadega või väljakujunenud tavadega. Idapiiriäärsetele aladele minnes peaks eelnevalt endale selgeks tehtud olema Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise riigipiiri (ajutise kontrolljoone) asukoht. Tea, et kontrolljoont tähistavad piiripostid, piirirežiimi ala märgivad hoiatussildid «Seis! Eesti piir» ning meeles tuleb pidada, et hoiatussiltidest edasi minna ei tohi. Hea on teada, et suvel pannakse jõe- ja järvepiirile poid, talvel kollased kilelindid ja hoiatussildid. Kui harrastad kalapüüki, siis pea meeles, et Narva jõgi, Narva veehoidla, Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärv on piiriveekogud. Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 50 meetri, Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel riigipiirist. Selleks, et sekeldustesse mitte sattuda, registreeri lähimas kordonis sõidukiga piiriveekogudele minek ning tagasitulek. Arvestada tuleb ka sellega, et kõik piiriveekogudel kasutatavad või kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad kandma registreerimisnumbrit. Piiri läheduses puhates või muul põhjusel viibides tuleb oma tegemistel arvestada sellega, et piirirahu häirib tegevus, mille mõju ulatub üle välispiiri või takistab selle valvamist. Meeles peab pidama, et politseiga tuleb kooskõlastada kõik piirirahu häirivad tegevused piiriveekogudel, merel ning välispiirist vähem kui 5 kilomeetri kaugusel. Enne merele või piiriveekogule minemist tee endale selgeks veekogudel kehtivad eeskirjad. Oma ohutuse huvides kontrolli päästevarustuse olemasolu ning veesõiduki ja selle navigatsiooniseadmete korrasolekut ning vastavust kehtestatud nõuetele. Mootori jõul liikuva veesõiduki puhul kontrolli kütuse kogust,

et olla kindel, et seda on sadamasse tagasijõudmiseks piisavalt. Kaasa võtta tuleb sidevahend ja vajalikud dokumendid ning lähedastele teada anda veekogule minekust ja orienteeruvast naasmise ajast. Hea on teada ilmaprognoosi, et ebameeldivusi ära hoida. Veekogule minnes ole kaine ning kanna päästevesti. Veekogu ääres puhates jälgi ujuma minevaid kaaslasi, kindlasti hoia aga pilk peal lastel, et nendega õnnetust ei juhtuks. Ujuda soovitame ainult selleks ettenähtud kohtades ja valgel ajal. Kui olete seltskonnaga pidutsemas ja plaanite ilutulestikku, siis pidage palun meeles, et punase signaalraketi kasutamine muuks otstarbeks kui hädasignaaliks on territoriaal- ja sisemerega ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega külgnevates valdades keelatud. Puhkekohast lahkudes palun veendu ka selles, et ei ole sinna midagi maha unustanud ega prügi maha jätnud – järgmised samas kohas puhkajad soovivad samuti puhast loodust nautida. Kui kõik ei ole läinud plaanipäraselt ja satud merel ohtu või märkad ohtu, siis helista Tallinnas asuvasse mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskusesse +372 619 1224 või Kuressaare merevalvekeskusesse +372 454 9700 või hädaabinumbril 112. Edasta täpne informatsioon olukorrast: asukoht, mis on juhtunud, kas inimesed on ohus, millised päästevahendid on olemas ning ütle kontaktandmed, aga kirjelda ka ilmastikku. Sel moel antud info tagab kiire ja õiget laadi abi saabumise. Ära katkesta ühendust enne vastavat luba. Kui võimalik, siis osuta hädasolijale abi, kuid ära sea selle tegevusega enda ja teiste elu suuremasse ohtu. Õnnetuse puhul on oluline säilitada rahu! Eelnev võib mõnelegi tunduda kui manitsuskõne, kuid meeldetuletused on kirja pandud vastavalt sellele, millega me igapäevaelus kokku puutume. Põhitõdede meeldetuletamiseks soovitame külastada Politsei- ja Piirivalveameti kodulehe www.politsei.ee nõuannete rubriiki. Politsei- ja Piirivalveamet soovib turvalist puhkust veekogude ääres ja vee peal! www.puhkuseestis.ee |

213

214 | www.puhkuseestis.ee

utorendi meelespea

Kui Sul endal autot pole või Sa ei soovi mingil põhjusel isiklikku sõiduvahendit kasutada, on mugav Eestis ringireisimiseks auto rentida. ÄRA RENDI AUTOT ESIMESEST ETTEJUHTUVAST FIRMAST. Uuri eri pakkujate hinnakirju ja renditingimusi. Tea, et internetiportaali vahendusel autot broneerides võivad rendifirma ja vahendaja lepingutingimused üksteisest erineda. Jälgi renditingimustega tutvudes pakkujate kehtestatud eritingimusi (läbisõidupiirang, auto tagastamine täis bensiinipaagiga, nõuded sõidustaažile, juhi vanusepiirang). TEE ENDALE SELGEKS AUTORENDI LÕPPHIND. Rendifirma võib küsida lisatasu noore juhi või lisajuhi puhul, auto tagastamisel teise rendipunkti, väljaspool tööaega või tühja kütusepaagiga, lasteistme või muude lisaseadmete soovi korral, riigipiiri ületamisel, autole Sinu valduses olnud ajal tehtud trahvide ja tekitatud kahjustuste eest, kilometraaži ületamisel. Reeglina küsib rendifirma krediitkaardi andmeid, et Sinu arvelt renditasu maha võtta. Firma võib broneerida krediitkaardil lisaks autorendi maksumusele ka tagatisraha ehk omavastutussumma juhuks, kui autoga midagi juhtub. OLE LEPINGU SÕLMIMISEL TÄHELEPANELIK. Loe hoolikalt läbi kõik lepingus sätestatu. Täpsusta kindlasti auto tagastamisega seonduvat. Pööra tähelepanu rendilepingule lisatavale kindlustuslepingule ning veendu autokindlustuse olemasolus, kehtivuses ja summas. Tee endale selgeks, mis saab siis, kui kindlustus ei kata autole tekitatud kahjude kõrvaldamise kulu ning millisel juhul kindlustus üldse ei kehti. Kui midagi jääb lepingus arusaamatuks, siis küsi abi klienditeenindajalt. TEHING PEAB OLEMA KIRJALIKULT TÕENDATAV. Rendilepingu sõlmimisel küsi ettevõttelt makset tõendavat dokumenti ja hoia see alles koos lepingu koopia ja muude

autorendiga kaasnevate dokumentidega (nt bensiinitšekid), et võimalike probleemide puhul oma seisukohti kaitsta. KONTROLLI AUTO KÄTTESAAMISEL JA TAGASTAMISEL SELLE SEISUKORDA. Nii rendiauto kättesaamisel kui ka tagastamisel vaata see kindlasti koos rendifirma esindajaga põhjalikult nii seest kui väljast üle ning kontrolli ka, kui palju on paagis kütust. Kui avastad autol kättesaamisel kahjustusi, mida ei ole lepingus kirjas, anna firmale neist enne auto kasutama hakkamist teada. Kõik kriimustused ja muud vead peavad olema lepingus fikseeritud. Auto tagastamisel vormista üleandmisakt, kus on kirjas auto seisukord. Kui firma jätab aktis mõned kohad täitmata, kriipsuta need enne allkirjastamist läbi, et hiljem ei saaks sinna midagi lisada. Püüa vältida auto tagastamist väljaspool rendifirma tööaegu. AUTOGA ÕNNETUSSE SATTUMISEL TEAVITA KOHE RENDIFIRMAT. Kui satud rendiautoga õnnetusse, tegutse vastavalt rendilepingus toodud juhistele. Tõsise õnnetuse korral ära tegutse enne ega võta arvesse kolmandate isikute soovitusi, kui kohale on jõudnud politsei. Kui auto saab õnnetuse tagajärjel kahjustada, siis ära lase kahjustusi ilma rendifirmaga kokku leppimata parandada. KAEBUS ESITA RENDIFIRMALE KIRJALIKULT. Kui Sul on pretensioone, siis esita esmalt ettevõttele kirjalik kaebus. Lisa kirjale koopia lepingust ja muudest kaebuse aluseks olevatest dokumentidest. Kui firma keeldub kaebust lahendamast või Sa pole pakutud lahendusega nõus, siis pöördu tarbijakaitseameti poole. Kui Sul on tarbija õigustega seotud küsimusi või soovid nõu, kuidas käituda, kui ostetud toode või teenus on osutunud ebakvaliteetseks, siis saada oma kiri info@tarbijakaitseamet.ee või helista tööpäeviti kella 9–16 tarbijakaitseameti nõuandetelefonile 1330 või 6 201 707.

www.puhkuseestis.ee |

215

uhkusele lemmikloomaga

Kuna algamas on puhkuste periood, on kõikidele loomaomanikele paslik meelde tuletada, mida saabuv suvi nende lemmikutele kaasa võib tuua.

Kodust eemal puhata on väga erinevaid võimalusi. Kas on selleks maakodu, suvila, pikk reis võõrale maale või ringreis ümber Eesti. Kõige tähtsam otsus siin on see, kas loom(ad) võetakse reisile kaasa või mitte. Kõigepealt sellest, millised on võimalused looma mitte kaasa võtta. Kui tegemist on lühiajalise kodust eemal viibimisega, on ka probleeme vähem. Kassi võib täiesti edukalt paariks-kolmeks päevaks üksi koju jätta, varustades teda eelnevalt piisava joogivee, mitterikneva toiduga (kuivtoiduga) ja soovitavalt ka mänguasjadega, et kass puhtast igavusest pahandust tegema ei hakkaks. Kassiga maksab enne kodust ära minekut ka väike jutuajamine maha pidada. Kui kodunt eemalviibimine tõotab tulla pikem kui paarkolm päeva, ei soovita kassi siiski üksi koju jätta, sest loom, kes on inimestega harjunud, ei ole valmis selliseks katsumuseks. Kass võib muutuda depressiivseks, loobuda söögist ja protesti märgiks ka korterit rüüstata. Koeraga on lugu veel keerulisem, sest koer vajab lisaks söögile-joogile ja mänguasjadele ka igapäevaseid jalutuskäike ja õues pissitamist, mis välistab koheselt koera üksinda koju jätmise rohkem kui pooleks päevaks.

216 | www.puhkuseestis.ee

Sellise olukorra lahendamiseks on järgmised võimalused: kas jätta loom tuttavate hoole alla (kes käiks teda aeg-ajalt vaatamas, temaga suhtlemas, söötmas-jootmas, pissitamas ja mängimas), viia ta kellegi juurde hooldada või anda hoopistükkis professionaalide hoole alla ja viia loom lemmikloomade hotelli. Kui te olete siiski otsustanud, et teie looma reisile kaasa võtmine on õigustatud ja mõjub talle paremini kui perest eemalolek, tuleb see käik väga hoolikalt läbi mõelda ja vajalikud ettevalmistused ära teha. Enne reisi tuleks loomal ära teha kirbu-ja puugitõrje, anda ussirohtu, kontrollida, kas loom on vaktsineeritud ja kas vaktsineerimine veel kehtib. Selleks tuleb nõu pidada loomaarstiga, sest kui reisi ajal saab loomal vaktsineerimise tähtaeg täis, on soovitav kordusvaktsineerimine siiski enne reisi ära teha. Loomad vajavad reisiks ka erivarustust: kassidele ja koertele on olemas spetsiaalsed transpordipuurid, kus on olemas koht ka toidu ja joogivee jaoks. Kaasa ei soovita võtta sellist toitu, mis on loomale uus, sest toiduvahetus võib põhjustada seedehäireid. Reisile sobib kuivtoit, sest see ei rikne ja on kergem kanda. Vesi on kõige tähtsam ja peab kindlasti reisil kaasas olema. Veekogude lähistel puhata on teadagi kõige mõnusam. Nii arvavad inimesed ja ka osa koeri. Kõik nii ei arva ja see tähendab seda, et kui koer vette minna ei soovi, siis teda sundida

selleks ei tohi. Kui on aga tegu tõelise “veeloomaga”, siis ühiskonna heaolu huvides maksab alati enne looma vette laskmist olla kindel selles, ega tegu ei ole kohaga, kus loomad ujuda ei tohi. Kui looma ujutamine on lubatud, ei tohi siiski lasta loomal rannas omaette toimetada, sest mõelge ise, kui palju lapsi ja palle ja kõik liiguvad küllaltki kiiresti. Milline ahvatlus mõnele sellisele oma hambad lihtsalt lõbu pärast sisse lüüa. Koer ei ole süüdi, kui talle selliseid ahvatlusi lausa kätte tuuakse, sest tema võtab elust maksimumi ja pahaks panna talle seda ei saa. Looma omaniku kohustus on säästa teisi puhkajaid asjatust tülist. Pika ja paksu karvaga koerad tuleb pärast ujumas käimist korralikult ära kuivatada ja kammida, sest niiske karva alla võib väga kergesti tekkida märg nahapõletik, mis on suvel väga levinud, kiire kuluga, valulik ja kiiret ravi nõudev nahahaigus. Haiguse kulg on niivõrd kiire, et põletik levib naha pinnal edasi tundide ja minutitega. Kuna tavaliselt tekib see põletik algselt karvade alla, ei märgatagi seda enne, kui olukord on äärmiselt tõsine ja põletikust on haaratud juba väga suur ala naha pinnast. Põletikuline nahk on punetav, leemendav ja väga valus. Haigus vajab kiiret arstiabi ja kohest ravi. Ka tuleb pärast ujumist üle kontrollida ja vajadusel kuivatavate kõrvapuhastusvahenditega puhastada

koera kõrvad, sest erilise kuulmekäigu ehituse tõttu võib kõrvas tekkida muidu põletik. Maakodusse puhkama minnes peab teie lemmikloom arvestama, et juhul kui seal on teisi loomi, tuleb tal läbi teha võimuvõitlus ja kohanemine vastavalt selle tulemustele. Kuna kogu see protsess on ettearvamatu, jääb üle vaid loota teie kogemustele ja oskustele oma loomaga suhelda. Kui suvine puhkusereis kulgeb autoga, on oluline testida eelnevalt looma sõidutaluvust. Mõnele loomale tundub selline ratastel liikumine suure lõbuna, aga teine jällegi ei oska sellest midagi ebameeldivamat ette kujutada. Kui loom autosõitu ei talu, ei ole mõtet teda selleks ka sundida, sest vaevalt ta sellega lihtsalt ära harjub. Tihtipeale on loomaomanikel tavaks jätta reisil oma loomad vahepeal üksinda autosse, sest neid ei saa ju igale poole kaasa võtta. Mitte mingil juhul ei tohi jätta autot päikese kätte, kui seal sees on loom, sest see ettevaatamatu käik võib loomale maksta elu. Päikese käes olevas autos tõuseb temperatuur katastroofilise kiirusega väga kõrgeks ning looma organism ei pea sellisele katsumusele lihtsalt vastu. Loomaarst Liina Laaneoja

(Teksti täisversioon on leitav Farmax loomakliiniku kodulehelt www.farmax.ee) www.puhkuseestis.ee |

217

inu Stiili kosmodroom lennutab ajarännakuile! Niine 11, Tallinn +372 509 2674 fotogeen@fotogeen.com www.fotogeen.com www.minustiil.com

Kõigi stiilituristide meeleheaks on ühes Tallinna Kalamaja fotostuudios nüüd avatud tõeline ajarändude kosmodroom. Puhata on hea ja puhkama peab, sest värske vaim ja puhanud keha – nendeta pole meil elus midagi võimalik hästi teha. Kõige lihtsam on end igapäevarutiinist välja lülitada mööda ruumi rännates. Võimalused selleks pole kunagi olnud nii avarad kui tänapäeval. Tee oma igapäevastes trajektoorides mõni logistiline muudatus või muuda korraks kardinaalselt oma geograafilisi koordinaate ja ongi argimured mõneks ajaks õlult pühitud.

geda end tema professionaalsete stilistide, jumestajate ja juuksurite asjatundliku pilgu all ajakapslisse ja kihutada meelepärasesse ajastusse. Ükskõik kas üksi, koos kallima või sõbraga. Kasvõi kogu pere või töökollektiiviga.

Kuid mis oleks, kui lisada Tallinna väisates oma linnaturisti tuuridele seekord ka üks meeliülendav ajarännak? Ja seda mitte Vanalinna muuseumeis vitriine seirates, vaid oma nahal mööda kadunud ajastuid seigeldes.

„Retrostiilis fotosessioonid on alati väga lõbusad ja elamusterohked, kuna vanaaja stiilis rõivad ja aksessuaarid loovad palju vahvaid emotsioone ning tulemuseks on täiesti teistmoodi – vimkaga – fotod,“ kirjeldab Minu Stiili kosmodroomi vintage-rännakute stilistiline juht Liivika Põvat-Straus fotolavastuslike ajarännakute võlusid.

Ajarännakud alaku! Eesti tippfotograaf Sven Tupits on just selleks otstarbeks ja kõigi ajastuturistide meeleheaks oma stuudio Fotogeen juures avanud stiilimuutuse kosmodroomi Minu Stiil. „Katsetame ajarännakut läbi lõbusate ümberkehastumiste. Teeme soenguid, meike, uurime ja proovime põnevaid vintage-riideid ning viime läbi toredaid ajastuhõngulisi fotosessioone,“ pakub stiilimuutuse kosmodroomi juht eksklusiivset võimalust sul-

218 | www.puhkuseestis.ee

Päev imagomuutuse polügoonil algab juuksuri ja meigikunstniku käe all, kus ajarändureile tehakse sihtotstarbeline soeng ja meik. Seejärel sätib stilist selga ajastutruud rõivad ning meeleolukas fotosessioon alias ajarännak võib alata!

Timmi oma stiili-orbiiti! Kes meist poleks vahel soovinud oma väljanägemises midagi muuta ja lasta värsketel stiilituultel uljalt läbi riidekapi uhada. Eriti siis, kui elus on toimunud suuremat sorti muutused töö, elukoha või –kaaslase tandril. Uue ja stiiliteadliku keskkonnaga Minu Stiil kosmodroomil saavad abi erinevat

sorti imagomuutuse ihalejad. Ka need, kes erinevate ajastute planeetidele vahel rändamise asemel lihtsalt nipet-näpet oma elu orbiidil tiirlemise trajektooris timmida soovivad. Kui oled tüdinud oma vanast garderoobist, kuid rõivapoed sinus vaid nõutust, peavalu ja pettumust põhjustavad, võib sammud julgelt siia seada. Kasvõi mõned korrad elus professionaalse stilistiga poodlemine õpetab optimaalselt ja moeteadlikult šoppama ning oma garderoobi planeerima nii, et lõpuks sealt tõepoolest igaks elujuhtumiks midagi sobilikku ja hästiistuvat selga leiad. Telli stiilikosmodroom kasvõi koju! Tänu oma mobiilsusele on fotostuudiost ja kostüümilaost koosnevat Minu Stiili ajarännaku kosmodroomi võimalik tellida pea kõikjale. Kasvõi kodusele stiilipeole. Ja seda kasvõi koos õhtusöögiga. Eriti lihtne on neid aga meelitada Eestimaa looduskaunitesse paikadesse, mõisa- või lossihoovidesse suvehooajal. Minu Stiili Fotogeeni arenenud ilumeele ja stiilitunnetusega spetsialistide tiim leiab fotogeensuse geeni üles igaühes, olgu argihetkeis või fotolavastuslikes rollimängudes. Lõpptulemusena valmib kaunis fotolõuend või vahvate aksessuaaridega vürtsitatud seltskonnapildid, mis jäävad olulisi hetki meenutama aastateks.

Puhka end stiilseks! Mõnus puhkus Eestis ei pea alati ja ilmtingimata tähendama valikut spaa, poodlemise ja kultuurielamuste vahel. Lõbusas ümberkehastumises ning rollimängude saatel fotostuudios veedetud unustamatud hetked koos seiklusrikka rännakuga ajas võib sisaldada seda kõike. „Meil ongi siin nagu spaa, kus pea kõik meeled pai saavad,“ resümeerib polügooni ülem muheldes oma stuudiost läbi käinud aja- ja stiilirändurite elamused. Mis oleks, kui saabukski järgmiselt Tallinna tripilt omaste meelehärmiks kui uus inimene – vinge sonks, look särts, tagataskus ajarännaku alibiks värske vintage foto uskmatutele. Tekst: Aive Herja, fotod: Sven Tupits, stilistika: Liivika Põvat-Straus, jumestaja: Karolina Veetamm, modellid: Eleriin Sild ja Meisi Volt, assistent: Merle Uibo, koht: Laitse loss

Minu Stiil ja stuudio Fotogeen pakub: • Meelelahutuslikud retrostiilis fotosessioonid. • Personaalne stiilinõustamine ja – muutus koos fotosessiooniga. • Lõbusad stiilisünnipäevad tüdrukutele koos jumestuse, soengu ja stilistikaga. • Meeleolukad stiliseeritud fotosessioonid ja stiilipeod erinevatel üritustel, nt firmapidudel ja perekondlikel sündmustel. www.puhkuseestis.ee |

219

Pakume elamusi, millest oled seni vaid und näinud!

TÕELINE ELAMUS, LEND KUUMAÕHUPALLIGA!



Standardpilet õhtusele lennule

190€

Väike-Männiku 28, Tallinn. Tel: +372 655 9423 Mob: +372 503 4462; +372 501 1268 kalev@airventures.ee; www.airventures.ee

Puhkus Eestis kupongiga soodustus

-15%

tis es

o up

n le

5 -1

e in 2 m ri 446 e h ne 03 P aõ m Bro 2 5 le l u 7 Se ku +3 uh

s ku

lli

a up

224 | www.puhkuseestis.ee

257

235

265

166

198

120

151

118

161

124

347

353

235

170

166

211

192

194

224

253

128

199

300

124

Viljandi

Võru

267

199

212

143

226

250

163

271

288

295

138

254

Valga

189

164

126

178

140

103

184

305

330

249

Tartu

253

159

267

186

128

202

156

225

211

155

218

150

101

Tallinn

224

118

199

164

148

202

203

192

259

147

184

128

193

151

212

126

148

178

174

128

167

116

256

315

203

199

143

178

129

178

203

235

112

161

299

161

152

158

111

Rapla Rakvere Pärnu

120

237

202

174

203

189

247

151

227

350

355

102

393

Põlva

211

198

226

140

156

203

235

189

184

140

183

313

375

114

211

269

166

250

202

128

112

247

184

108

241

240

132

198

173

Kohtla-Järve Keila

171

163

103

151

140

201

145

200

210

248

155

Paide

231

192

167

161

183

241

145

226

320

313

266

Otepää

353

257

302

305

155

259

113

291

227

240

196

221

368

432

152

314

Narva

353

257

302

305

155

147

256

161

350

313

132

189

320

431

106

275

351

249

295

330

216

184

315

152

355

375

198

248

313

431

106

309

158

124

139

150

128

158

102

114

173

152

275

309

219

300

204

249

199

108

293

256

153

266

312

158

219

Kärdla Kuressaare Jõgeva Haapsalu

Võru

Viljandi

Valga

Tartu

Tallinn

Rapla

Rakvere

Pärnu

Põlva

Kohtla-Järve

Keila

Paide

Otepää

Narva

Kärdla

Kuressaare

Jõgeva

Haapsalu

Linnadevaheliste kauguste tabel

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265