MEIEKÕIGIKODU09.2008Paljuhäidraamatuid!

Page 1

SUUR EESTI RAAMATUKLUBI 09.2008 Palju häid raamatuid!

SEE HELESININE PALL ON MEIE KÕIGI KODU

09.2008

22. september

Head uut aastat kõigile kooliminejatele, õpetajatele, täiskasvanud õppuritele, laste koolisaatjatele!

PEREATLAS.

kaardid ja faktid

Põhjapoolus

põnev ja uudne lähenemine geograafiale Kaardikogumik, mida on lihtne kasutada nii asjahuvilistel kodus kui ka õppematerjalina koolides. Käepärane materjal kõigile geograafiahuvilistele.

Selle atlase eesmärk on arendada kaardi­ lugemise oskust ja tutvustada erinevate kaartide suurt mitmekesisust. Ta varus­ tab meid ka rohke detailse geograafili­ se infoga tänapäeva maailma kohta. Atlas on jaotatud neljaks osaks: Kaardistamise teadus; Maailm meie ümber – ülemaailmsete geograafi­ liste mustrite käsitlemine; Maailma atlas – maakera erine­ vate piirkondade käsitlus ja Geograafiliste nimede register. Põhiline osa atlasest koosneb detailsetest riikide ja piirkondade kaartidest. Igaüht neist täiendab rida väikesi teemakaarte.

www.serk.ee

KLUBIH

199.249.-

selged, detailsed kaardid Esile on toodud maastiku eripärad, faktid tööstuse, põllumajanduse, rahvastiku, kliima ja keskkonna kohta. paikade sidumine teemadega Teemad on käsitletud globaalsel, kontinentaalsel ja kohalikul tasandil, võimaldades teha huvilistel võrdlusi erinevate paikade vahel ja teada saada iga piirkonna kohta selle eripärasid ja tunnusjooni. Põhjapoolus – 90˚ p.l.

Iga laiuskraadi joone numbriline väärtus kasvab 0 kuni 90° 80° 70° 90 kraadini, kui 60° liikuda põhja- või 50° lõunapooluse 40° suunas. 30°

20°

0°

KOOD 16191

Tore ikka, et nii palju on neid inimesi, kelle jaoks 1. september tähistab sisuliselt uue aasta algust. On ju peaaegu igaüks mingil viisil, kasvõi laste ja laste­ laste kaudu teadmistepäeva ärevate tunnetega seo­ tud. Või siis vähemasti mäletab neid emotsioone, saab ehk inspiratsiooni ise ka veel midagi uut käsile võtta... Teadmistepäevale ja tarkusekuule sobivalt oleme klubiraamatuks valinud atlase. See on – nagu nimigi ütleb – pere atlas ja sobib ideaalselt igapäevaseks kasutamiseks igas vanuses pereliikmetele. Olles põhjalik ja informatiivne, on see samas piisavalt liht­ ne ja selge igaühe jaoks. Vahva, et raamatu lõpus on ka nimeregister – siis saab uudistesaatest läbi­ lipsanud tundmatu kohanime kohe sealsamas paika panna. Atlase sirvimine kipub ka rännuplaane tekitama – avad mõne lehekülje, ja mõtled, kuidas oleks.... Aga plaane peab ju pidama, et kunagi midagi ka teoks teha õnnestuks. Septembri klubiraamat on kindlasti raamat igasse kodusse – see helesinine pall on meie kõigi kodu ja on ju tore temast rohkem teada!

Ekvaator 0˚

10° 20° 30°

Lõunapoolus – 90˚ l.l.

60°

50°

40°

Laiuskraadi jooni mõõdetakse alates Maa keskmest. Nurka mõõdetakse siit ekvaatori suhtes.

TAVA H I N D

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Toivo Lodjak 152 lk, kõva kõide Formaat 250 × 295 mm

10°

Ühe laiuskraadi pikkus on ligikaudu 113 km.

IND

Kui te pole selleks ajaks klubiraamatust loobumisest teada andnud, saadetakse raamat teile välja.

09.2008

Viimane äraütlemise päev

Laiuskraadi jooned jaota­ vad maakera mõlemal pool ekvaatorit võrdse paksusega liistakuteks.

Ilusat raamatusügist kõigile, kes aiast ja loodusest taas lugemis­laua taha jõudnud!

Suure Eesti Raamatuklubi juht

www.serk.ee

klubiraamat

klubiraamat

klubiraamat

Ekv

BANDAR SERI BEGAWAN

o aat

r

N

O

N

E

E

S

Flores

I

n n

MADAL

Igal osal on oma värvikood

064_Asia_Cont_UK.indd 65

suurt osa ida-Euroopast, mis sirutub Doonau jþest ja Mustast merest pþhja poole, katavad avarad rohumaad, mida nimetatakse steppideks. Ukraina vþrratud pþllumaad ja rikkalikud maavarade varud teevad temast ßhe tugevama uue riigi, kes eraldus endisest nþukogude Liidust. Ka Moldova ja Valgevene olid nþukogude Liidu osad 1991. aastani, mil nad said iseseisvuse. Rumeenias valitses kommunistlik reŞiim 1945. – 1989. aastani.

Maailmajao poliitiline kaart kujutab riikide piire ja nimesid.

Maailm meie Ăźmber

n M

Do nb as s Donetsk

n M n M ĂƒLE M

stepid

P

ar joo n

SIA

AA

U

N

A-

A

Jamaica on oma rummi poolest kuulus juba alates 16. sajandist. Suhkruroost pressitakse välja siirup, mis seejärel kääritatakse rummiks.

al ad m ur

e St L aw ren c

i d

Su

O

h l a io t ĹĄ

a

p

AT L A N D I OOKEAN

Gc[gc

Mehhiko laht

F[ B[\[h[

Kuuba

M[h Do[h M[hni >igchai

Ao[^[f[d[l[ GĂŠrc]i

Kariibi meri Ao[n_g[f[ G[h[ao[

L

Ă•

U

N

A-

AM

EER

IKA

87

86 11.7.2007 11:14:54

086_N.Amer_Geog_UK.indd 87

058_Eastern_Europe_UK.indd 59

D[]emihpcff_

PANAMA

086_N.Amer_Geog_UK.indd 86

15.6.2007 12:30:57

Annette Langen ja Constanza Droop

H_q Sile Jbcf[^_fjbc[

A

Mississippi

o

A

SI

AA

L

Ă•

Port-of-Spain

Gihn_ll_s

CklkraŠi

Basarabeasca

NovĂľi bug

Odessa

nit rki Ka

ht i la

Sevastopol

M u s

t

im

m

k s ti äe

Makiivka

Novoazovsk

Mariupol

Berdjansk

SĂľvaĹĄi laht

im

i og nr ga Ta

E

5 Jeja

VENE F Ă– D E R AT S I O O N

meri KertĹĄ

Feodossija

6

Kuban

Su

Kertťi väin

ur

-K

au

Jalta

i m e r F

n

t lah

Aasovi

kas

us GRUUSIA

- Âż Âż 4 + !6! KM MIILI

D

4

Thorez

Volnovahha

GenitĹĄesk

DĹžankoi

S

Melitopol

Krimmi ps.

Jevpatorija Simferopol

E

W Starobilsk

Orihhiv

Dniprorudne

Armjansk

IllitĹĄivsk

Razimi jv. Sinoie jv.

Kahhovka vh.

Herson

ArtsĂľz Ĺ aganĂľ jv.

Kupjansk

Kreminna RubiĹžne

Dnipropetrovsk Donetsk

k li ne m e r eD m a d a

MĂľkolaiv

Izmail Tulcea

ConstanÂŽa

Novomoskovsk

BULGAARIA C

r K

09.2008

ANTARKTIKA

Sjeverodonetsk Slovjansk LĂľssĂľtĹĄansk Kramatorsk Stahhanov Lugansk KostjantĂľnivka nbass o Gorlivka Pavlograd KrasnĂľi LutĹĄ Jenakijeve

Kirovograd Žovti Vodþ ZaporiŞŞja Krþvþi Rig Nikopol

yy B

AUSTRAALIA ja OKEAANIA

3

G

7

H

59

Kirjad felixilt

Q[mbchanih

;nf[hn[

Mississippi delta

Kotovsk

Bender Tiraspol (Tighina)

DniprodzerĹžinski vh.

DniprodzerĹžinsk

nn

PanamĂĄ

IKA

H[mbpcff_ G_gjbcm

Biomnih

Giurgiu

Harkiv D on e ts

A

KrementĹĄuk

Oleksandrija

Uman

v de Pi

COSTA RICA San Jose

ER ME

Ark ans as Oklahoma City

BUKAREST

a

San Salvador NICARAGUA Managua

M[chn Fiocm

E[hm[m =cns

Slatina

IalomiÂŽa

OhtĂľrka

Poltava

N

IdaEuroopa

N

RomnĂľ

I

AASIA

LĂ•UNAAMEERIKA

H

G

LubnĂľ

d

EL SALVADOR

TRINIDAD JA TOBAGO

Kariibi meri

BELIZE HONDURAS

Caracal Doonau

B

TârgoviŠte

Va l a h h i a

Craiova

O VPruA t

Guatemala

Strehaia

PiteŠti

GalaÂŽi Br€ila Buz€u PloieŠti

F

SumĂľ

KrementĹĄuki vh.

S

Kaardi vþrgustik Igal peakaardil on vþrgustik. Vþrgustiku kasutamine aitab leida kohta kaardil. Vþrgustik on tähistatud nii tähtede (piki kaardiraami vasakult paremale) kui numbritega (kaardiraamil ßlevalt alla), näiteks A-4, G-6. Iga kaardil olev nimi on välja toodud raamatu lþpus olevas registris.

15.6.2007 12:31:02

Raamatu soovist andke teada koos tellimusega

0ĂœLLUMAA +ĂœRB -ETS *ĂŠĂŠKATE -ĂŠESTIK +ARJAMAA 4UNDRA -ĂŠRGALAD 3UUREM LINN

<imnih

Nilihni

t

GUATEMALA

SERBIA

Râmnicu Vâlcea

TĹĄerkassĂľ

uh Mu st CHIĂ‘INĂ“U a

Cahul

BraĹ&#x;ov aania Alpid

A

ZvenĂľgorodka

E

W

Bukarest

Gluhhiv

PrĂľluki

Mäestik

AAFRIKA

Donetsk

Dnepr

Târgu Mures

JĂľgi

N

Harkiv

Konotop

li k

Pervomaisk

B€lŽi

D

Santo Domingo

JAMAICA Puebla

tu

S i re

Kanada idarannikust veidi eemal olev Suur madal tundus kunagi olevat piiramatute kalavarudega. Ăœlepßßk on aga viinud kalade arvukuse väga madalale tasemele. Kalade pßßginormide abil Ăźritatakse nende arvukust taas tĂľsta.

is

Jalta

PĂ•HJAAMEERIKA

Kiiev

V E N E F Ă– D E R AT S I O O N

Ĺ ostka

NiĹžin

Kanivi vh.

GaissĂľn

tik

L

i

>_hp_l

;omnch

MontrĂŠal

rv

>_nlicn

de an Gr Rio

Port-au-Prince

San Juan

N

MĂŠxico

(USA)

KUUBA HAIITI

Jbi_hcr

jä

Jcnnm\olab

>[ff[m

A

MEHHIKO

Guadalajara

Mehhikos on palju autode monteerimise tehaseid, nagu see Volkswageni tehaski. TÜÜjþu madal hind teeb siin autode monteerimise odavaks.

L ääneIn Puerto Rico d

BAHAMA

a

N

La Habana

kalapßßk

DOMINIKAANI VABARIIK

Miami

Mehhiko laht

Monterrey

Fim ;ha_f_m M[h >c_ai

ur

=bc][ai

Bac€u

us

Dn est r

IaŠi

Roman

Vaslui Bârlad Miercurea-Ciuc Sfântu Gheorghe FocŠani

MediaŠ

Moldoveanu 2544m

rg

O

OOKEAN

Tampa

Su

Gchh_[jifcm Mi

QuĂŠbec

M

New Orleans

7

va

nsilv

Târgu Jiu Drobeta-Turnu iu Severin

R

VinnĂľtsja kĂľ

RUMEENIA

Alba Iulia Deva Hunedoara T r aSibiu Lugoj

Olt

Houston

toiduainete tÜÜtlemine

AT L A N D I

Atlanta

Dallas

El Paso

Sa

PiatraNeamÂŽ

did

ĂœHENDRIIGID ( U S A )Tulsa Birmingham Phoenix Ciudad Juarez

E

A K E O O

San Diego

I[ef[h^

rad Colo

K O O

Los Angeles

M[h @l[h]cm]i

Arad

aa

Saint Louis

Jilnf[h^

Dnepr ja Dnestr voolavad lþunasse ja itta Musta mere poole. Nende aeglane vool läbib hiiglaslikku madalikeala.

(F 6) See poolsaar eraldab Aasovi merd Mustast merest. Järsunþlvalised Krimmi mäed asetsevad piki Krimmi poolsaare kagurannikut.

Cluj-Napoca Apuseni mäed Turda Târgu MureŠ

ReŠiŽa

Do

Krimm

BotoŠani Suceava

Tr a n s i l v a a n i a

rp

Kansas City

Banaaniistandused on levinud Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riikides. Banaane tarbitakse nii kohapeal kui ka eksporditakse USA-sse ja Euroopasse, kus neid hinnatakse maitse ja toiteväärtuse pärast.

Qchhcj_a

uri sso

Chicago

M_[nnf_

k t i e s

Denver

P[h]iop_l

ik and tas

Detroit

AMEERIKA

Hudsoni laht

=[fa[ls

ä

Boston Toronto Buffalo New York Cleveland Philadelphia Pittsburgh Baltimore

Minneapolis

San Francisco

6EISED ,INNUKASVATUS 3EAD 0ĂœHJAPĂœDRAD ,AMBAD "ANAANID 4ERAVILJAD 4SITRUSVILJAD +OHV -AIS 0UUVILL +ALAPĂ Ă K 0UUVILJAD -AAPĂŠHKLID 2IIS +OORIKLOOMAD 3OJAOAD 3UHKRUROOG 0UIT 4UBAKAS 6IINAMARJAD

i

?^gihnih

m

Montreal

Portland

banaaniistandused

n

Labradori meri

ur Su

Winnipeg

Seattle

E V A I K N

Santa Clara org San Francisco lähedal lþunas on tuntud ka Ränioruna (Silicon Valley). Nime on piirkonnale andnud siin asuvad arvukad firmad, mis toodavad arvutite riist- ja tarkvara ning muud mikroelektroonikat.

Ăś

Baffini laht

Beauforti laht

u l j

kþrgtehnoloogiline tÜÜstus Calgary

Ăś

Feodossija

ERIPAKKUMINE klubiraamatu ostjale

-!!+!35453 *! 0Âż,,5-!*!.$53

r

I

a

Hudsoni laht

Vancouver

ER

a

A

-JĂ„Ă„M

a

D

0ĂœLLUMAA

Dnepri (E 5) ja Dnestri (D 5) jĂľgi

058_Eastern_Europe_UK.indd 58

m

A

+ARJAMAA

M u re Š

TimiŠoara

(C 5) Karpaadid on Ida-Euroopa suurim mäeahelik. Piirkond on tähtis ehituspuidu ja maavarade allikas.

Goverla 2061m

Id

BistriÂŽa

Zalku

a

on

G

HJA

6

Karpaadi mäestik

K

Po do oli Ivano-Frankivsk a

Baia Mare

Oradea

J

ÜÜrijo Pþhjap

zie

N

PĂ•

Antarktika ja Arktika

Surmaorg Californias on USA kĂľige kuumem ja kuivem paik. Orus puhuvad kuivad tuuled kujundavad pidevalt Ăźmber orgu katvaid liivaja soolalasundeid.

cken

A

USA-s ja Kanadas asuvate preeriate ja Suure tasandiku viljakatel muldadel kasvatatakse suures koguses Beringi teravilja, sealmeri hulgas maisi ja nisu. Lisaks mainitud piirkonnale peetakse ka Kaljumägede jalamil Alaska suurtes rantťodes kariloomi. laht Californias kasvatatakse niisutuse abil aed- ja puuvilju. Kesk-Ameerika ja Kariibi mere maad ekspordivad banaane, kohvi ja suhkrut; peamiste toiduviljadena kasvatatakse sorgot ja maisi.

AlfĂśld (Suur Ungari tasandik)

58

KĂľige kuivem paik BATAQUES (Mehhico) Aastane sademete hulk 30 mm

K

Suured maa-alad mandri pþhjaosas on kaetud metsadega, ligi 30% Kanada pindalast moodustavad metsad. Puidu tÜÜtlemine paberiks toimub Portlandis ja Vancouveris.

Labradori meri

K

VA I K N E

tootmine

puidutÜÜtlemine

Alaska laht

,ENNUNDUS ÂżLLETÚÚSTUS !UTODE JA SĂœIDUKITE TÚÚSTUS +EEMIATOOTED +IVISĂ SI +AITSETÚÚSTUS -ASINAEHITUS &ILMITÚÚSTUS 2AHANDUS 4OIDUAINETETÚÚSTUS +ĂœRGTEHNOLOOGILINE TÚÚSTUS 2AUD JA TERAS .AFTA JA GAAS 2AVIMID 4RĂ KI JA KIRJASTUSTEGEVUS 4EADUS JA ARENDUSTEGEVUS ,AEVAEHITUS 4EKSTIILITÚÚSTUS 0UIDUTÚÚSTUS

!LLA n n n n ĂƒLE 4ÚÚSTUSKESKUS

Beauforti meri

-ETS

Ma

USA (Alask a )

Baffini laht

ANTARKTIKA

6EISED 0ĂœLLUMAA 3EAD -ETS ,AMBAD +ARJAMAA *UURVILJAD -ĂŠRGALA 0ĂŠEVALILLED 3UUREM LINN 6IINAMARJAISTANDUSED .ISU

Satu Mare

UNGARI

Fastiv

Bila Tserkva

HmelnĂľtski

TĹĄernivtsi

Hust

za

5

E

Ĺ tĹĄors

TĹĄernigiv

KIIEV

Kamjanets-Podilski

MukatĹĄeve

0Âż,,5-!*!.$53 *! -!!+!35453

-!!+!35453

UĹžgorod

Kiievi vh.

Korosten

Žitomþr

U

Ternopil

StrĂľi

t

TĹĄornobĂľl

a

Tatra mäestik

S L O VA K K I A

Bukarest

ĂƒLEJĂŠĂŠNUD

pĂľhja-ameerika kĂľige kuumemad paigad

k

Arad

2EOSTUNUD JĂœGI 3UUREM TÚÚSTUSKESKUS

Gomel

Narovlja

Olevsk

SarnĂľ

Rivne

Dubno Žovkva

Sambir

KastsjukovitĹĄĂľ

MazĂľr

ti sood)

ut ĹĄ

Lutsk

i k Ăľ rg u s t i k

Luninets PrĂľpjat

Pinsk

Ăľpja se (Pr

Kovel r S tĂľ VlodĂľmĂľr-VolĂľnski

A

blin

A

MAAKASUTUS JA PĂ•LLUMAJANDUS

.AFTA JA MAAGAASI LEIUKOHAD +IVISĂšE LEIUKOHAD

GrÜÜnimaa

AUSTRAALIA ja OKEAANIA

ld a

-K

I ER PĂ•HJA-JĂ„Ă„M

Austraalia ja Okeaania

AASIA

AAFRIKA LĂ•UNAAMEERIKA

KĂľige kuumem paik SURNUORG (California, USA) Temperatuur 57 ÂşC.

3Ă MBOLID TĂŠHISTAVAD ĂŠĂŠRMUSLIKKE ILMASTIKUNĂŠHTUSI

"OKSIIT 6ASK 2AUD .IKKEL &OSFAADID (ĂœBE 5RAAN

EUROOPA

PĂ•HJAAMEERIKA

-ANDRIJĂŠĂŠ 4UNDRA 3UBARKTILINE +Ă LM KONTINENTAALNE 3OE MĂœĂœDUKAS 6AHEMERELINE 0OOLKĂœRBELINE +ĂœRBELINE .IISKE EKVATORIAALNE 4ROOPILINE +UUM NIISKE

­­2-53,)+5$ ),-!34)+5.­(453%$

-!!6!2!$

(Taani)

4½½3453

+,))-!

ola

L Lu

a av or ka M Veli

TĂ–Ă–STUS

p hja PĂľ

KĂľige niiskem paik HENDERSON LAKE (Briti Columbia, Kanada) Aastane sademete hulk 6650 mm

PþhjapÜÜr ijoon

USA-s ja Kanadas on erakordselt mitmekßlgne tÜÜstus: kaevandamisest ja pþllumajandussaaduste tÜÜtlemisest kuni raske- ja kergetÜÜstuseni ning teenindusharudeni välja. Toodete valik on väga mitmekesine, kaasa arvatud lennukid, autod ja arvutid. Mehhiko peamisteks tegevusaladeks on nafta eksport ja masinate monteerimine. Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riikide tÜÜstus baseerub valdavalt pþllumajandustoodangul.

Beringi meri

Kþige kßlmem paik NORTHICE (GrÜÜnimaa) Temperatuur -66 ºC.

on

Jasse

Lviv

au

Pþhja- Ameerikas leidub ikka veel suurel hulgal maavarasid. Kanadas on olulised nikli varud, Mehhiko on kuulus oma hþbeda poolest. Jamaicas leidub boksiiti, millest saadakse alumiiniumi. Rohkesti leidub naftat ja maagaasi, iseäranis arktilises loodeosas Beauforti lahe ääres ja kaugemal lþunas Mehhiko lahe ääres.

Suur osa Pþhja-Kanadast asub polaarjoonest pþhja pool ning on kaetud pßsivalt jää ja hþreda taimestikuga. Sellist maastikku nimetatakse tundraks. Lþuna-Kanadas ja suures osas USA keskosas valitseb soojade suvede ja kßlmade talvedega kontinentaalne kliima. USA lþunaosas, Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas on soe ja niiske troopiline kliima. Kariibi mere saared ning USA ida- ja keskosariigid kannatavad tihti vþimsate orkaanide ja tornaadode käes.

O

sła Wi

on

Kanada ja USA kuuluvad maailma jþukaimate riikide hulka. Neil on rikkalikud loodusvarad, head pþllumaad ja edukas mitmekßlgne tÜÜstus. TÜÜstus on kasvamas ja mitmekesistumas ka Mehhikos, kuid ßlejäänud Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riigid toetuvad ßhele vþi kahele mßßgiartiklile ja turismile, mis moodustab nende sissetulekute pþhiosa. Nende elatustase on madalam kui Kanadas ja USA-s.

aa rjo

ol

maavarad

O

k

e

DragitĹĄĂľn

MakranĂľ

a

kliima

geograafia

p hja PĂľ

pĂľhja-ameerika

sti

EUROOPA

Dnipropetrovsk

2ADIOAKTIIVSE SAASTUSE TASE 6ĂŠGA KĂœRGE +ĂœRGE -ĂœĂœDUKAS

2

Magiljov

Babruisk Assipovitťþ tik Baranavitťþ Žlobin Slutsk Saligorsk Svetlagorsk

Pales

4

epr

OrĹĄa Gorki

m

Stepid on suured avarad rohumaad, mida esineb Ăźle kogu Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia. Ăœle 70% Ukraina maastikust on stepp. Stepialal on vähe sademeid.

Dn

(ĂŠVINENUD TUUMAREAKTOR ,INNA ĂœHUSAASTE

ri ep Dn

(C 3) Nii nimetatakse PrĂľpjati soostikku Valgevenes ja Ukrainas, mis moodustab Euroopa suurima sooala.

en

us

Sl

Palesse (Polesje)

ev

g Ăľr

KobrĂľn

Brest

n

TĹĄaĹĄniki

MINSK

ja Ăľp

Ploie�ti Galaţi¡i

Bukarest

Suures osas Ukrainas on väga viljakad mustmullad, mis teeb sellest riigist suure teravilja-, suhkrupeedi- ja päevalilleBrest kasvataja. Viimasest toodetakse toiduĂľli. Moldova ja LĂľunaKiiev Harkiv Rumeenia soojad suved Lviv loovad ideaalsed tingiDonetsk Dnipropetrovsk mused veiniviinamarjade, päevalillede ja kÜÜgiviljade ChiĹ&#x;inau kasvatamiseks. Veiseid ja BraĹ&#x;ov sigu peetakse igal pool. Simferopol

geograafia

Bu g

ĂƒLE INIMESE

!LLA

pĂľllumajandus

Aafrika pĂľhja-ameerika

PĂ•HJA-AMEERIKA

g Val

,)..!$ 3

Mjadzel

Maladzetťna Barþssav Bj Žodzina a

VavkavĂľsk

n M

GlĂľbokaje

V

M kĂľ insk rgu i stik

TĹĄornobĂľl

+%3++/..!02/",%%-)$

Vitsebsk

VA L G E V E N E

Ĺ tĹĄutĹĄĂľn s Nemuna

1

Garadok

Pr

Mariupol

Simferopol

is

Ăľssa

PtsitĹĄ

KrĂľvĂľi Rig Odessa

Grodna

n BraÂ?ov

er

Lida

n M n M

Dr

BeĹĄanovitĹĄĂľ BaguĹĄevsk Lepel

ina rez

KrementĹĄuk Dnipropetrovsk

ChiĹ&#x;inău

n M

n M

F Ă– D E R AT S I O O N

Bigosovo

a)

Navapolatsk Polatsk

ja

Harkiv

Dvin

il i

TimiĹ&#x;oara

n M

- % 2 % 3 Ăƒ ' !6 5 3

Kiiev

ne-

LEEDU

n M

2

E

VENE ää

n M n M

Tasased ja lainjad rohumaad, sood ja jþgede ßleujutatavad lammid katavad peaaegu kogu Ukraina ja Valgevene. Karpaatide mäestik läbib Ukraina edelanurka ja jätkub suure kaarja kþrgete tippudega ahelikuna Rumeenia keskosas. Selle Karpaatide aheliku lþunaosa nimetatakse Transilvaania Alpideks.

D

C

D

L Ă„ T I

-!!0)..! +Âż2'53 1

ĂƒLE n n !LLA 0EALINN 3UUREM LINN

Minsk

3+0 ELANIKU KOHTA 53!

www.serk.ee

%,!.)++% KMÂŁ +/(4!

4EISED LINNAD

maasTiK

TĹĄernivtsi Cluj-Napoca

3UUREM TÚÚSTUS KESKUS PIIRKOND 0EAMINE MAANTEE

4EENUSED

LĂľuna-Ameerika

Lviv

-AA RAHVASTIK

AUSTRAALIA ja OKEAANIA

ANTARKTIKA

ajaloo kþige rängem tuumaavarii juhtus Tťornobþli (Tťernobþli) tuumajaamas Pþhja-Ukrainas 1986. aastal. Ligikaudu 70% radioaktiivsest tolmust sai endale Valgevene, saastati pþllumaad, metsad ja veevarud. Neli miljonit ukrainlast elab siiaMinsk maani ohtlikult radioaktiivsel alal.

+** /*

(L

4ÚÚTLEV TÚÚSTUS

/*

/*

/*

B

LĂ•UNAAMEERIKA

kEskkonnaproblEEmid

+**

;ff[ /*

/* /*

3ADEMED MM

va

4½½3453% 3425+4552 (ANKIV TÚÚSTUS

PĂľhja-Ameerika

+**

IdaEuroopa

AASIA AAFRIKA

+**

/* /*

ga

lehekĂźljed

Kliimakaart näitab maailmajao pþhilisi kliimavÜÜtmeid, kþige kuumemate ja kßlmemate, niiskemate ja kuivemate kohtade asupaiku.

Lutsk

!UTOTÚÚSTUS +EEMIATOOTED -ASINAEHITUS 4OIDUAINETÚÚSTUS 2AUD JA TERAS 4EKSTIILITÚÚSTUS +IVISà SI +AEVANDAMINE .AFTA JA GAAS 4URISM

;ff[ /*

Ă„LE ÂŞ# n ÂŽ# n ÂŽ# n ÂŽ# n ÂŽ# n ÂŽ# !LLA ÂŽ#

au

Maavaraliste ressursside kaart näitab tähtsamate mineraalide varude leiukohti, kaasa arvatud sßsi ja väärismetallid.

4½½3453

/*

4%-0%2!4552 *! 3!$%-%$

,)..! *! -!!2!(6!34)+5 *!/453 "UKAREST +IIEV -INSK

PĂ•HJAAMEERIKA

Kliima on kontinentaalne, soojade kuivade suvedega ja kßlmade kuivade talvedega. Kui Musta mere rannikul on temperatuur kþrgem, siis Karpaadi mäestikus on kßlmem ja niiskem kogu aasta jooksul.

Juuli

Jaanuar

A

Enamus ukrainas tÜÜstusest baseerub kohalikel maavaradel. Donbassi piirkond on Euroopa suurimaks sÜebasseiniks olles ßhtlasi ka tähtis raua- ja terasesulataVitsebsk mise keskus. Valgevene peamised tÜÜstusharud Minsk on keemiatÜÜstus, masinaehitus ja toiduainete tÜÜstus. Rumeenia tÜÜtlevad tÜÜstused on Gomel Brest kasvuteel tänu väliskapitali abile.

Aasia

Kliima

Paljud rumeenlased elavad siiani maapiirkondades, ehkki pealinnas Bukarestis elab kuus korda MINSK rohkem inimesi kui suuruselt järgmises linnas. Kaks kolmandikku Ukraina rahvasKIIEV tikust paikneb Donbassi Harkiv Lviv Lugansk tÜÜstuspiirkonna linnaDonbass Dnipropetrovsk TĹĄernivtsi des. Enamik Valgevene Donetsk inimesi on linnaelanikud. CHIĹžINÄ‚U Ida-Euroopa kĂľige Odessa Simferopol agraarsem on Moldova, Craiova kus Ăźle poole elanikBUKAREST konnast elab maal.

tÜÜstus

Euroopa

TÜÜstuse kaart näitab peamisi tÜÜstusasulaid ja linnu ja peamisi tÜÜstus­ harusid igas maailmajaos. See näitab ka iga maa rikkust vþrrelduna ßle­ jäänud maailmaga.

rahvastik

11.7.2007 11:27:56

Kaardistamise teadus

maailmajagude geograafia

r

EUROOPA

Ida-euroopa VaLgEVEnE, MoLDoVa, RUMEEnIa, UKRaIna

11.7.2007 11:27:45

äe

ASEND MAAKERAL See näitab riigi vþi piirkonna asukohta oma maailmajaos ja vþrrelduna ßlejäänud maailmaga.

Ida-euroopa

Euroopa

65

064_Asia_Cont_UK.indd 64

ep

VĂ„RVILISED JĂ„RJEHOIDJA-MĂ„RGID

KĂœRGE POLE ANDMEID

im

Kaardikompass näitab iga piirkondliku kaardi orientatsiooni.

!LLA

%,!4534!3% Ăƒ2/ INIMARENGU INDEKS n Ă LE

Laiuskraadi Maantee joon

Suurem linn

n

N

2!(6!34)+5 4)(%$53 )NIMESI KMÂŁ KOHTA

m

Väiksem linn

n

Timori meri

elAtustAse

KĂľige suurem linn TĹŒKYĹŒ – 34 miljonit elanikku

Pikkuskraadi joon

ĂƒLE INIMESE

Timor

64

Fotod ja asendikaardid illustreerivad tähtsamaid geograafilisi piirkondi ja näitavad meile, kus nad asuvad.

Inimesed on koloniseerinud ja muutnud kþiki maailmajagusid peale Antarktika. Need lehekßljed näitavad tegureid, mis on mþjutanud seda protsessi: kliima, ressursside nagu sßsi, nafta jt maavarad kättesaadavus ning mitmesugused maakasutuse mustrid. TÜÜstuse paiknemine on otseselt seotud maavarade leiukohtadega ja pþllumajan­ dusalad sobiva maa ning kliima ruumilise jaotusega.

n M

,)..!$

Aasia elatustase varieerub palju. Jaapani tÜÜstuslikul arengul ja Pärsia lahe riikide naftal pĂľhinev rikkus on teravas kontrastis väga vaeste riikidega. Madalal elatustasemel on erinevad pĂľhjuseid – kodusĂľjad, sagedased pĂľuad ja Ăźleujutused ning terav pĂľllupidamiseks sobivate maade nappus.

im

n M

A

IDA-TIMOR

Florese meri DILI

Jaava

Sevastopol

n M

Sulawesi

D

Jaava meri

JAKARTA

n M

Maluku saared

SINGAPUR

INDIA Ekvaator S u m a I tr a OOKEAN

n M

(Irian-Jaya)

Kalimantan

SĂľvaĹĄ

DĹžankoi

Krimm

Do

M

aht

Jevpatorija Simferopol

n M

Uus-Guinea

BRUNEI

A I S I A L A

GenitĹĄesk

11.7.2007 11:14:57

Maakasutuse kaart näitab iga piirkonna erinevaid taimkatte­tßßpe ja pþhilisi pþllumajandusharusid.

E R I PA K K U M I N E

59.-

TĂľlkinud Mari Eerme Kirjastus Varrak 36 lk, kĂľva kĂśide

KOOD 14524

Kogu maailmas väga populaarne kaisujänes Felix on nßßd jþudnud ka Eesti lasteni. Raamatu järgi on tehtud multifilmiseeria, mis on samuti ßks laste suuremaid lemmikuid. Väike Sophie on väga kurb, kui tema kaisujänes Felix lennujaamas kaduma läheb. Kuid esimesel koolipäeval saab Sophie kirja Londonist, mille saatis valele lennukile läinud Felix. Sellele järgnevad kirjad Pariisist, Roomast, Kairost, Keenia safarilt ja New Yorgist. Felixi kirjeldused kaugetest maadest on ßhteaegu nii pþnevad kui ka þpetlikud ning tema kuus kirja leiab väike lugeja päris ehtsatest margistatud ßmbrikutest. Sßdamlik lugu kutsub kþiki uudishimulikke lugemishuvilisi kaisujänese seiklustele kaasa elama.

www.serk.ee

Mindanao

KAMBODŽA

Tai laht

l iti

D

shu

Hon sei s-d

Nan

FILIPIINID

in rk Ka

- % 2 % 3 Ăƒ ' !6 5 3

Psel

LĂľuna-Hiina meri

Melitopol

Armjansk

Artsyz

pr

I

PHNOM PENH

KUALA LUMPUR PUTRAJAYA

V

n M

Kr

TAI BANGKOK

Andamani meri

Nicobari s-d (India)

-¿¿4+!6!

Registani väljak Usbekistanis Samarkandis on pärit 14. sajandist. Nþukogude Liidu ajal olid islami usund ja kultuur Kesk-Aasias jþuliselt maha surutud.

Filipiini meri

MANILA

Dniprorudne

Herson

IllitĹĄivsk

Dnepr

aa

PĂľhja polaarjoon

mäg

r

Argun

n

ga

in

H

He

an g

VIENTIANE

Hainan

Kahhovka vh.

ug

Odessa

n M

Doonau

ä

Uura l

meri

spia

Ka

KolĂľma

a

een

O

s e

A

m

P

u r a l i

U

YANGON

S

n M

s

saa

sei

an

N

v ä in

ani

Tai w

Bengali laht

Luzon

HANOI

O

Tiraspol

n M

Nemuna

re d

tse

ng

Ja

ism

M

la

LA

n M

Gor Ăľn

Amu ur

ne

jĂľg

i)

ua n oll g He a ne jĂľgi)

TAIWAN

MYANMAR PYINMANA

SRI LANKA

n ijoo ÜÜr jap Pþh

Xi Jiang

DHAKA

Andamani s-d (India)

tse

TAIBEI

BHUTAN

shn Kri a

uued vAbAriigid

SĹŽUL

-B

Mu MĂľkolaiv st k Dn li =BCĂ‘INĂ“U a m e r e mada

-!!0)..! +Âż2'53

Tis

Ăľi

ov

lon

Jab

Arg un

l a ai a

i

b

k

k

Indu s

PĂľhja polaarjoon

a

ee n

A

l

P

a

r

O

u

U

IĹĄi m

e D

lin

ral

ha

Uu

u ps K

Jang

Kotovsk

Raudtee

MAAPINNA MUDEL Arvutiga loodud maastiku mudel näitab, milline maismaa tegelikult välja näeb. Sellele ei ole kantud riigi vþi territooriumi fßßsilist geograafiat moonutavaid maanteid ja linnu. Mäestikud, tasandikud ja jþe-sängid on selgelt nähtavad.

TĹŒKYĹŒ

LĂ•UNAKOREA

Ida-Hiina meri

Pþhiline osa atlasest koosneb detailsetest riikide ja piirkondade kaartidest. Igaßht neist täiendab rida väikseid teemakaarte, mudeleid ja diagramme, mis annavad informatsiooni piirkonna kliimast, kus inimesed elavad, nende maakasutuse, erinevate tÜÜstusharude ja tähtsamate keskkonnaprobleemide kohta.

n M

Kollane meri

THIMPHU

Ganges

MIILI

P’YŎNGYANG

a a l Brahmjapuatra a

PA L

BANGLADESH

dÄ vari

COLOMBO

-

PEKING

M Salw ekon een g

KATMANDU

IGoN D I A

KM

N KEA O O riili saared

ka

T

at

m

NE

DELHI

Narmada

ur

Su

H I I N A

Tiibeti platoo

KĂľrbed ja Aasia kĂľrgmäestikud on peaaegu asustamata, suur osa Vene FĂśderatsioonist on asustatud väga hĂľredalt. Ăœks maailma tihedamini asustatud paiku on Singapur. Ka Jaapan ja India on väga tiheda asustusega. Ăœle 20% maailma elanikest elab Hiinas, kuid India on talle selles osas peagi järele jĂľudmas.

!LLA n

tĹĄ

i

MASQAŢ

Araabia meri

NE

PAKISTAN i laht

Gobi

i

M

A Taklimakan on ßks rohketest Kesk-Aasia kþrbetest. Niiske þhu jþudmist selleni takistavad lþuna pool asuvad mäeahelikud.

IK

H

u

n

NA

LI

ah

AA

am

TR

AUS

K

ISLAMABAD

u

l

n

ET

Korallimeri

meri

aan

Hiina ja PĂľhja-Korea on olnud kommunistliku valitsemise all alates 1940. aastate lĂľpust. 1991. aastal lagunes NĂľukogude Liit ja mitmes riigis tuli vĂľimule esimene mittekommunistlik valitsus Ăźle 70 aasta.

JAAPAN

Jaapani meri PĂ•HJAKOREA

Hu

K

rAhvAstik

N

-¿¿4+!6!

MIILI

N

a

Tarim

TADŽIKISTAN

KABUL

Territoriaalkonfliktid juutide Iisraeli riigi ja araablastest naabrite vahel on pĂľhjustanud pidevaid rahutusi alates 1948. aastast.

Uus-Guinea

n

Florese meri Flores Timor Väikesed Sunda Timori saared meri

KM

Sokotra (Jeemen)

A

t

KĂ•RGĂ•ZSTAN

DUĹ ANBE

TA N

ng eko

Jaava

Om

A

G

IS AN

M

o

d

Adeni laht

OM

l

BIĹ KEK TOSHKENT

AF

ABU DHABI

AĂœE

S

Amuur

MONGOOLIA

A

BalkaĹĄ

territoriAAlkonflikt

4 kĂľrbed

d a r e Maluku saared a sa a und Sulawesi d S i u r e Kalimantan s Banda Arafura meri e e Jaava meri

KATAR

Araabia poolsaar

ŞAN’Ā’

JEEMEN

SĂľ

Araali r B Emeri

EN

IRAAN

JIDDAH AL MANÄ€MAH BAHREIN AR-RIYÄ€D DOHA

ARAABIA

Ohhoota meri

ti m Vi

tor

na Lee

d

aa Ekv

a

ni

EA

irk

ii

Filipiini meri

Sulu Mindanao meri Sulawesi meri

n

SAUDI

KM

an

ULAANBAATAR

addy I r ra w

K

O

a

ip

r

m

KUVEIT

meri

il

u

Suur osa KaguAasia maastikest on kaetud troopiliste metsadega, eriti Myanmaris, Tais ja Kalimantani, Sulawesi, Jaava ning Sumatra saartel.

O

F

S

ak al aa M ols po

Nicobarid

NE

Mekongi delta

Tai laht

Andamani meri

IK

Taiwan

LĂľuna-Hiina meri Palawan

Andamanid

VA

g on ek

Salween

Bengali laht

oon

Luzon

Hainan

M

Pþh jap ÜÜr ijoo n

ĂœR

AĹžGABAT

TEHERAN

BAGDAD

a Pärsit lah

in

Šani mägismaa

ij ÜÜr

ara

troopilised vihmAmetsAd 3

KyĹŤshĹŤ

Ida-Hiina meri

jap PĂľh

DAMASKUS

IRAAK

Punane

al

Kollane meri

ol

I K A A A F R

hh

N

Sa

(K

u Ekvaator a S Himaalaja on tr a suhteliselt noor I mäestik, mis kerkib tänapäevalgi. Mäestik hakkas tekkima, kui India mandrilaam pĂľrkus Aasia laamaga, mis „kortsutasâ€? maapinna ja tĂľstis ta Ăźles kĂľrgeteks mäetippudeks.

,ĂŠBILĂœIGE

ed iili saar

e gH

Gangese delta

n

Shikoku

Huan

y Irrawadd

a

Sri Lanka

M M M M M M M M M -ERETASE !LLPOOL MERETASET

een

Gan ges

+Âż2'53%$

Kur

a l a j a Brahmaputra

KĂľrgeim punkt Mount Everest 8850m

5 himAAlAjA

HonshĹŤ

o

n Sh H a n (K

M ek o

ng

Ä

Sokotra

INDIA OOKEAN

G

Qilia

Shan

Salw

a

Narmada

Godavari

KEA

i

ahn

la

-D

ri ha

Araabia meri

tun

Tiibeti platoo

m

sia Ind

i lah t

Al

Kunlun

H

Pär

äed

aan

k Ăľr b

Bogda Sha n

n

Tarimi nĂľgu

Tian Shan

SĂœĂœRIA

BEIRUT

Aasiat läbivad paljud suured jþed. Indias voolava Gangese lätted on kþrgel Himaalajas. Tema hiiglaslik delta on saarekeste ja soode rägastik.

US

JEREVAN ASERBAIDŽAAN T ASERB. BAKUU

NIKOSIA

LIIBANON

AMMAN IISRAEL JORDAANIA

2 suured jĂľed

THBILISI

ARMEENIA

JERUUSALEMM

ps

Sha

iir

m se ro

Om

us

TĂœRGI KĂœPROS

Hokkaido

Jaapani meri

ig

a

m

Ä g

i Punane mer

ht

Araabia poolsaar

Am uu r

Ang

Baikal

ASTANA

K A S A H S TA N

GRUUSIA

Tigris

tk

Pa

rja

n Ti a

K2 e.TĹĄogori ukuĹĄ 8611m H in d

Iraani mägismaa

o go m on is M äg m

Must meri

ANKARA

frat Eu

ĹĄa

uda

KaraKum

Dasht-e Kavir

OO

a ma

mt

rja da Ăľr

Am

Z

ĹŤ

n

u zĂľ m l-

Ăľ k

Tigris

af

-Sajaanid äne Lä tai

BalkaĹĄ

K

us as

-N

Ad

i jo o

Al

Lääne-Siberi O lauskmaa b

N TA arja I S ud K Am N TA IS

Ka

uk Ka r-

An

d

ÜÜr

Ăœstirt

E

i

Sßßria kþrb

frat Eu

FRIKA

jap

ĹĄ

er

AA

PĂľ h

Ăľ Irt

m

e

m KĂźpros er i

Madalaim punkt Surnumeri -400m

a nd K u l ue p p st

SarĂľarka Araali meri S (Kasahhi kinkmaa)

E U R O

n

Ald

L

V E N E M A A F Ă– D E R AT S I O O N

O

rja da

N

d an Al

ei

t Su u

!LLA

r

e

b

i

kommunism

þť

IK

na Lee

Ohhoota meri

kiltmaa

S

ANTARKTIKA

I rt

VA

ägis Kolþma m

Ko

a rk i gi Ind J

s Jenis

us

Anatoolia

Kaugel Aasia pĂľhjaosas on maapind alaliselt kĂźlmunud – see on igikeltsa piirkond. Suvel tekivad sulanud igikeltsa pealispinnale sulamisveest järved.

Beringi meri

a

b

i

tundrA jA igikelts 1

AASIA FĂœĂœSILINE GEOGRAAFIA

lĂľm

k

i

sse

ĂƒLE

Wrangeli s. PĂľhja-Aasia koosneb vanadest mäestikest RI ME ja iidsetest pĂźsivatest platoodest. Ida-Siberi JĂ„Ă„ PĂ•HJATeravatipulised Himaalaja mäesmeri Uus-Siberi Severnaja saared tikud domineerivad maailmajao Zemlja Franz Josephi keskel koos Tiibeti platooga, mis maa Laptevite meri sirutub pĂľhja poole Hiinasse. an ri a me ik ra Kagu-Aasias on palju saari. dal a m Ka ri -Sibe Selles piirkonnas on leviPĂľhja PĂľh japo laar nud vulkaaniline tegevus joon r ’ ja maavärinad, ka Ob Kesk-Siberi e L mĂľned saared on b i kiltmaa k vulkaanilise tekkega. e li SO ah ra Lääne-Siberi b Anga O lauskmaa Baikal E U R M

t

Jeni

n

I nd

n

2!(6!34)+

IdaSiberi meri

AUSTRAALIA ja OKEAANIA

Beringi meri

VA

Ida

7800 km

Araabia poolsaart eraldab mägisest Iraani platoost Pärsia laht, kuhu voolavad Eufrati ja Tigrise jþgi. Ida pool hakkab maapind kerkima, mäestikud levivad pþhja pool Tiibeti platoona ja lþuna pool Himaalajana. Himaalajast lþunas asuvaid tasandikke niisutavad Induse ja Gangese jþgi ning Tiibeti platoost ida pool Huang He.

AASIA

AAFRIKA LĂ•UNAAMEERIKA

a KolĂľm

6500 km

Lääs

EUROOPA

PĂ•HJAAMEERIKA

Aasia on kontrastide maailmajagu nii maade, inimeste kui ka traditsioonide poolest. Enne NĂľukogude Liidu lagunemist ulatusid Venemaa alad lĂľunas Iraanini. Lagunemisel tekkisid Ă„ uued Kesk-Aasia vabariigid: Kasahstan, KĂľrgĂľzsJĂ„ tan, TadĹžikistan, TĂźrkmenistan ja Usbekistan. PĂ•HJAEdela-Aasia maad on pĂľhiliselt islamiusuliLaptevite sed, nende hulka kuulub monarhiaid, meri vabariike ja teokraatiaid. India on maailma Kara meri suurim demokraatia, samal ajal kui Hiina on kommunistlik riik, mis on taastamas P Ăľhj apĂś oma majanduslikku mĂľju maailmas. laarj Kesk-Siberi oo

Amuu

Huang He (Kollane jĂľgi) Taiwan

ER

Tiibeti platoo Gangese suue Himaalaja

I

Iraani platoo

0EALINNAD

Adeni laht

Maailmajao detailne fßßsiline kaart näitab suuremaid loodusobjekte, kaasa arvatud mäestikud, järved ja jþed.

AASIA POLIITILINE KAART

läbilþige

Iga piirkonna pþhikaart näitab selle piirkonna peamisi iseärasusi: maapinna kþrgust, tähtsamaid maanteid, jþgesid ja järvi. See näitab ka piirkonna olulisemaid suur- ja väikelinnu, mis on tähistatud erinevate sßmbolitega. na

AAsiA

Pärsia laht Araabia poolsaar

Aasia on maailma suurim maailmajagu ja seal on ka suuremal hulgal loodusgeograafilisi ekstreemsusi. MĂľned kĂľige kĂľrgematest, madalamatest ja kĂźlmematest paikadest maakeral asuvad Aasias: Mount Everest Himaalajas on kĂľige kĂľrgem, Surnumeri läänes on kĂľige madalam ning PĂľhja-Siberi kĂźlmakĂľrbed kuuluvad kĂľige kĂźl9700 km memate paikade hulka. Aasias elab rohkem inimesi kui Ăźheski teises maailmajaos – 1,3 miljardit Hiinas ja 1,07 miljardit Indias.

h Va

Need lehekĂźljed näitavad iga maa­ilmajao fßßsilist kuju ja loodus­maastikel kajastuvaid inimmĂľjutusi – linnade ja maanteede ehitust, piiride tekitamist riikide vahel. Need kaardid näitavad, kus looduslikud piirkonnad, nagu mäestikud ja jĂľed on tekitanud fßßsilisi piire ja kus inimesed on tekitanud poliitilisi piire riikide vahel.

AAsiA

AAsiA

PIIRKONDLIKUD KAARDID

piirkondlikud kaardid

AASIA

Kaspia m eri

maailmajagude lehekĂźljed

Maailmajao läbilþige näitab valitud objektide suhtelisi kþrgusi.

LĂľu

09.2008

Kuidas atlast kasutada

Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saate soovi korral tellida. Iga valikraamat annab boonus­punkti ja vabastab postikulust.

Carlos Ruiz Zafón

TUULE VARI

! a t u l u k i t s Ilma po ! i t k n u p s u n o o b b a n An

! t a m a a r k i l a v i t s u g u a

uus! www.serk.ee

KLUBIH

239.269.TAVA H I N D

IND

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kai Aareleid 517 lk, kõva köide

KOOD 16832

„Tuule vari” on kogu maailmas kõmu tekitanud romaan poisi imepärasest teekonnast läbi sõjajärgse Barcelona saladuste ja varjude mõista­ tusliku kirjaniku otsinguil, kelle raa­ matu omamine osutub sama ohtlikuks, kui võimatu näib olevat selle unustamine. Ühtaegu nii tavatult haarav ajalooline põnevik, südantlõhestav armastuslugu kui ka liigutav kummardus raamatute võlu­ jõule, on „Tuule vari” jutuvestmiskunsti tõeline suursaavutus. „Raamat, mis omakorda räägib raamatust ning on tulvil usku­ matuid ja imelisi pilte. Kui oled kord alustanud, on seda või­ matu käest panna. Lugesin selle pooleteise päeva jooksul ühe hingetõmbega läbi.” Joschka Fisher, Saksamaa (nüüdseks endine) välisminister

Raamatud Unustatud Raamatute Surnuaiast Kui „Tuule vari” (La Sombra del Viento), Ruiz Zafóni ühtekokku viies ja esimene täiskasva­ nud lugejale kirjutatud romaan 2001. aastal Hispaanias ilmus, juhtus temaga sama, mis paljude teiste uute, paljulubavate teostega: see sai kriitikutelt kiitvaid arvustusi, teenis mõned preemiad, seda saatis mõõdukas müü­ giedu. Ent siis hakkas tööle jõud, mis on palju võimsam kui press või pjedestaalid: suust suhu levi­ vad soovitused, mis kandusid nagu värske puhang esmalt läbi Barcelona käänuliste tänavate, kogusid seejärel tuure terves Hispaanias, ning raamatu ilmu­ des teistes keeltes (mida on täna­ seks juba üle kolmekümne), sai temast pea kõikjal armastatud ja ostetud teos. „Tuue vari”, mille sündmused Carlos Ruiz Zafón langevad ajavahemikku 1945 kuni 1966 jutustab loo Daniel Semperest, kes on sõjajärgses koolerapuhangus kaotanud ema ning avastab ühel hommikul ägates, et ei mäleta enam oma ema nägu. Et poega lohuta­ da, viib Danieli vanaraamatukaupmehest isa ta Unustatud Raamatute Surnuaeda – salapä­ rasesse raamatukogusse, mida hoiavad elus Barcelona haruldaste raamatute kaupmehed, ning kuhu on varjule toodud raamatud, mille maailm on unustanud ja mis ootavad seal, et keegi neist jälle hooliks. On tavaks, et kui keegi tuleb esmakordselt sellesse paika, saab ta vali­ da endale tollest riiulite labürindist ühe raa­ matu, mille võtab oma kaitse alla, andes luba­ duse kanda hoolt, et see mitte iialgi ei kaoks, vaid elaks igavesti. Raamat, mille Daniel välja

valib – või raamat, mis valib välja Danieli – on kellegi Julián Caraxi romaan „Tuule vari”. Püüdes salapärase autori kohta rohkem teada saada, paotab Daniel ukse ühte Barcelona sün­ gesse saladusse, ning märkamatult on nii tema kui tema lähedased saanud osaks sellest loost, muutunud etturiteks mängus, mis ei sõltu enam neist endist. Pategelase täiskasvanuks saamise ja armas­ tuse lugu kulgeb kõrvuti minevi­ kust kooruva nukra looga hukule määratud armastusest, vihkami­ sest ja kättemaksust, seda kõike gootiliku põnevusromaani võt­ mes. „Tuule varjul” on lisatähendus neile, kes tunnevad või armasta­ vad Barcelonat, olgu tänapäevast või mineviku linna, olgu vanade paleede ja katedraalide või Gaudi unenäoliste ehitiste ja maailma­ näituste Barcelonat. Neile, kes imetlevad seda linna, mis „on nagu nõid: poeb su naha alla ja röövib su südame ilma et sa seda tähelegi paneksid,” nagu tabavalt väljendub üks „Tuule varju” tegelastest. See pole mitte ainult meisterlikult kirjutatud romaan, mis haarab juba esimesest peatükist – see on ühtlasi austusavaldus autori sünni­ linnale Barcelonale ja ühele kadunud ajale, ning sama palju ka vanade raamatute hääbu­ vale ja ometi surematule maailmale, olles omamoodi kummardus kõigile neile, kes seda elus hoiavad. Kai Aareleid, Raamatu tõlkija

09.2008

09.2008

Valikraamat

www.serk.ee

Valikraamat

Soovitame

Soovitame

KLUBIH

249.278.IND

TAVA H I N D

uus!

Kirjastus Varrak Tõlkinud Sander Liivak 344 lk, kõva köide

KLUBIH

259.294.TAVA H I N D

KOOD 17167

Milleks on vaja graafilist disaini? Disaini käsiraamat

www.serk.ee

Alice Twemlow

KLUBIH

309.348.TAVA H I N D

IND

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kai Vaarandi 254 lk, kõva köide

KOOD 16573

uus!

uus!

Graafiline disain on imbunud ühiskonnaelu igasse tahku. 21. sajandil seisavad kogu maailma graafilised disainerid silmitsi keeruliste ja põnevate probleemidega, mida pakuvad nüüdistehnoloogiad ning turuga suhtlemise uued võimalused, samuti globaliseerumine ning kujundusja kultuuriküsimustes üha teadlikumaks muutuv publik. Teos uurib traditsioonilisi tegevusalasid, nagu tüpograafia, märgi­ süsteemid, reklaam ja raamatukujundus, aga ka mängude ja tarkvara kujundust ning interaktiivset disaini.

IND

Kirjastus Varrak Tõlkinud Olav Renno 176 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 16726

Lindude rände atlas Dr. Malcolm Ogilvie Miljardite lindude iga-aastane ränne on üks looduse suuremaid mõistatusi ja aukartust äratavamaid vaatemänge. Põlvkondade kaupa on inimesed jälginud seda salapärast nähtust ja imetlenud läbitavaid vahemaid, uskumatute olude talumist ja eksimatut navigeerimistäpsust, mis juhib ühe linnugeneratsiooni teise järel tagasi oma põlistesse pesitsus- või talvituspaikadesse. Ent alles nüüdisajal on hakatud lindude rännet märgistamise ja uudse satelliitjälgimise abil kogu ulatuses lahti mõtestama. Rohkelt illustreeritud „Lindude rände atlas” jälgib rohkem kui saja linnuliigi rändeteekonda nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. See kaunis raamat rõõmustab kõiki loodusesõpru, kes soovivad aru saada lindude rändest, ühest looduse suurtest imedest.

09.2008

Harri Rinne

Harri Rinne on laulva revolutsiooni – veretu vabadusvõitluse – loo kirja pannud muusikute seisukohalt, sest just muusikal on olnud ainulaadne roll eestlaste uue vabaduse teel. Autor on teinud ära märkimisväärse töö, pannes kirja Eesti tuntumate muusikute jutustused sellest, kuidas uus põlvkond tõusis lavale, et nõuda nõukogude okupatsiooni lõpetamist. Samal ajal on tegu ka huvitava dokumentaalteosega kunstnike elust Nõukogude bürokraatia haardes. Raamatus räägivadki Ivo Linna, Anne Veski, Tõnis Mägi, Villu Tamme ja paljud teised Eesti tähed meile sellest, kuidas siis õieti sündis laulva revolutsiooni soundtrack. Raamatu lõpust leiad ka laulva revolutsiooni laulude sõnad ning registri „Kes on kes”. Harri Rinne on Tamperest pärit muusik ja laulukirjutaja, kes on teinud koostööd ka selliste tuntud soome muusikutega nagu Mikko Alatalo ja Juice Leskinen.

www.serk.ee

09.2008

Laulev revolutsioon

lu ka siis, u ik st o p st ee ie te sub Raamatuklubi ta atut, kuid m a a r k li a v i õ v lubikui pakis pole k õi enam! v i n o o r k 0 0 8 n o tellimuse väärtus

Klassikalised kudumid kaasaegsele kudujale Lise-Lotte Lystrup

uus!

1930.–1950. aastate kudumitele on omane vastupandamatu ja aegumatu elegants. Need on ajastule iseloomulikult naiselikud, peale selle ka mugavad. Käesoleva raamatu autor on võtnud paarkümmend ehedat möödunud sajandi esimese poole mudelit ja kohandanud neid tänapäeva kudumishuvilise jaoks pisut ümber. Mustrid on lihtsad, kasutatud on käepäraseid moodsaid lõngu ja juhised on antud kuue suurusnumbri jaoks. Kõige selle tulemusel saab ka tänapäeva kudumishuviline hunnitust klassikast rõõmu tunda. Raamat on kaunilt illustreeritud fotodega nii endisaegsetest näidismudelitest kui ka uutest, tänapäevastest variantidest.

Õunakoogid ja muud head-paremat õuntest Ann-Kristin Hallgren

Hea hind! KLUBIHIND

99.-

KLUBIH

199.228.TAVA H I N D

IND

www.serk.ee

uus!

See kaunis kaartidest ja raamatust koosnev kingikomplekt annab võimaluse luua tervendav, armastav ja toimiv ühendus inglite kuningriigiga. Komplektis on 44 inglikaarti, igaühel kujutatud suurepärase kunstiteose repro koos ingli nime ja missiooniga. Kunstiteosed on valitud hoolikalt maailma nimekamate kunstnike teoste hulgast ning need annavad täpselt edasi inglite olemuse ja tunnetuse. Iga ingli olemust on täpsemalt kirjeldatud juhendavas raamatus. Kaartidega töötamiseks ja mängimiseks on valida üheksa variandi vahel alates ühe kaardi tõmbamisest kuni keerukate käikudeni.

KLUBIH

249.278.TAVA H I N D

IND

Kirjastus Varrak Tõlkinud Anne Veskimeister 160 lk, pehme köide, karp

KOOD 16269

189.-

15:48

Kõik satuvad vaimustusse, kui pakutakse õunakooki, ja peaaegu igaühel on kodus mõni õunakoogi retsept. Kuid mitte kõik ei tea, kuivõrd seda lihtsat kooki on võimalik varieerida nii vormis, maitses kui konsistentsis. Retsepti­raamat õpetab, kuidas õuntest kõik­võimalikke magusroogi valmistada: erinevaid kooke, torte, muffineid või ka kompotti. Autor jagab teiega oma absoluutseid lemmikuid.

Page 42

(Sw-Black

plate)

ga õunakook

Sidruniglasuuri

sti võtan rohkem ülihead. Enama siiski, et vad sidruniga inimesi arvab Õunad maitse näeb, enamik retsept ette alt sama hea sidrunit, kui eviti on vähem Kook, mis argipä lisanditega parajalt on parim. näeb koos nende dita, isukaa ja sidrun ilma glasuuri välja. kohe pidulikum 150 g võid t 1 ½ dl suhkru 2 muna 3 dl nisujahu lbrit 1 tl küpsetuspu t 1 tl vanillsuhkru koor 1 sidruni riivitud ja riivitud 2 dl kooritud

Sukaad

1 dl suhkrut 1 dl vett ½ sidrunit

Sidruniglasuur

hkrut 2–3 dl tuhksu lt pressitud 1–2 sl värske sidrunimahla

õuna da sidrunit, eemal ega: koori pool suhkrustamis ks või Alusta koorte peenteks ribade ja osa ja lõika koor , lisa sidruniribad koorealune valge suhkruga keema väikesteks Aja vesi koos ribadel enne kuubikuteks. minutit. Lase l tulel 5–10 a. jahtud keeda vaikse eril tuspab lõikamist küpse vahule, lisa kuubikuteks või suhkruga Hõõru °C peale. lber, vanillsuhkur Keera ahi 200 jahu, küpsetuspu Vala . Sega kokku a taignasse. ükshaaval munad riivitud õunag ta ikoor, sega koos ivormi. Küpse ja riivitud sidrun rgusse keeks statud ümma määritud ja ülepui glasuuriga. Lase jahtuda. it. kook minut kata 30 ja ca , vt lk 27, koostisained Sega glasuuri ikoortega. Riputa üle sidrun

42

Loov ketramine

Loov viltimine

Alison Daykin, Jane Deane

Lizzie Houghton

Ketramine viib meid tagasi oma juurte juurde, leiavad käsitööraamatu autorid, lisaks on sel rahustaval tegevusel tervisele suurepärane mõju. „Loov ketramine” annab ülevaate ketramise põhialustest, tehnikatest, töövahenditest jne. Lisaks 30 põnevat ketrusprojekti, mida huviline võib kohe katsetama hakata.

Vilt on arvatavasti vanim inimese valmistatud tekstiil, pärinedes neoliitikumist. Viimastel aastatel on see võluv kunst taas populaarsust kogumas. Käesolevast käsiraamatust leiate lisaks ohtrale inspiratsioonile baasjuhised viltimiseks, võtteid erinevate värvide, kangaste ja materjalide kasutamiseks jpm.

Ingli õnnistus. KLUBIHIND

03.03.2005

KOOD 9693

KOOD 16658

Kimberly Marooney

ST.qxd

ppelkakorE

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Marin Pärtel 64 lk, kõva köide

Kirjastus Varrak Tõlkinud Lii Tõnismann 96 lk, kõva köide

Raamat ja kaardid

11

Kirjastus Sinisukk, Tõlkinud Helen Idarand 112 lk, kõva köide

KOOD 145034

uus!

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Sinisukk, Tõlkinud Helen Idarand 112 lk, kõva köide

KOOD 144785

Tunne seeni

Gina Sandford

Selle raamatu järgi on lihtne kohapeal söögiseened ära määrata. Keskendutakse söögiseente korjaja seisukohast kõige olulisemale: seeneliikide turvalisele ja eksimatule äratundmisele. Fotode ja joonistustega illustreeritud määraja tutvustab 165 liiki seeni ja siin on ka häid seenetoitude retsepte.

175.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Katrin Jürgens 320 lk, kõva köide

KOOD 14890

uus!

Akvaariumiomaniku käsiraamat

Mauri Korhonen

KLUBIHIND

09.2008

09.2008

10

Käsiraamatud

Spetsialisti nõuanded, kuidas valida sobiv akvaarium, kalad ja taimed ning muu akvaariumisse vajalik. Värvifotode ja üksikasjaliste kirjeldustega tutvustatakse rohkem kui 180 kala. Kõik vajalikud teadmised koduse akvaariumi korrashoiuks – akvaariumi paigaldamisest toitmise, aretamise ja kalade tervise eest hoolitsemiseni. KLUBIHIND

199.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Bertil Tüvi 256 lk, kõva köide

KOOD 2503

www.serk.ee

käsiraamatud

Siin s! u u k i kõ

09.2008

uus!

Me peame rääkima Kevinist

ehk minevik kui helesinised mäed Vabariigi Valvuri Ivan Orava nimi on tuntud igale eestlasele. Käesolev mälestuste täiendatud trükk ilmub Orava 100. juubeli puhul. Nagu ikka, sekkub Orav karmilt ja selgesõnaliselt kõikjal, kus viga näeb laita. Lisaks on raamatus ka varem ilmumata näidend „Orav ja Meri“. KLUBIHIND

179.198.TAVA H I N D

249.-

IND

Kirjastus Varrak 256 lk, kõva köide

KOOD 16855

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Triin Tael 496 lk, kõva köide

KOOD 17006

Ivan Orav (paremalt esimene) 1938. aastal koos oma sõprade Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga.

Olen juba vana mees ning elus palju näinud. Üha vähemaks jääb minu­suguseid. Kas ei ole seega lausa mu püha kohus sulg pihku haarata, et panna kirja seda, mis tänaseks unustusehõlma on vajumas? Õpetuseks noortele ning meenutuseks vanadele.

uus!

KLUBIHIND

229.-

www.serk.ee

ehk minevik kui helesinised mäed

309.349.TAVA H I N D

5 CD-plaati Loeb Andrus Vaarik

KOOD 16948

70. aastatel võttis Nõukogude Liidus võimust stagnatsioon. Brežnev magas ees ja teised tema järel.

Väliseestlased tõid endaga Eestisse suure hulga vanu riideid ning jagasid heast südamest laiali. Minu naabri­ mees sai näiteks kolm rinna­ hoidjat Torontost.

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Varrak 216 lk, kõva köide

KOOD 16962

KLUBIHIND

469.-

Kirjastus Ilmamaa 904 lk, kõva köide

KOOD 772331

Liiseli võti

Santa Montefiore

Ketlin Priilinn

Oma suved veedab Celestria alati perekonna häärberis Cornwallis. Kui piduõhtu lõpeb katastroofiga, õhutab vanaisa neidu detektiivi mängima. Otsingud viivad Celestria Itaaliasse, karmi iluga Pugliasse. Siin kohtab ta mõistatuslikku võõrast ja peab silmitsi seisma nii mõnegi oma perekonda – ja iseennast – puudutava soovimatu tõega.

See on lugu noorest naisest, kes põgeneb kahe väikese tütrega oma vägivaldse alkohoolikust mehe juurest. Paraku on kaksikute kõrvalt väga raske üksinda toime tulla, kui pole tööd ega elukohta. Lisaks kipub minevik ikka ja jälle kummitama. Kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistluse teine koht.

KOOD 17099

CD – Ivan Orava mälestused IND

Romaanitsükli „Minge üles mägedele” uue väljaande esimesse köitesse on koondatud 11 romaanist „Võim”, „Vald”, „Aja pilkaja välja”, „Must sõda” ning Palanumäe-tsükli eellugu „Puud olid, puud olid hellad velled”. Raamatus esinev murdekeel on autori ja toimetaja poolt uue väljaande tarbeks üle vaadatud ning oluliselt korrigeeritud.

Kadunud armu meri

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Piret Orav 344 lk, kõva köide

Moldaavias kohtas Hruštšov härjaga sarnanevat meest, kelle nimi oli Brežnev. (Fotol koos abikaasaga.)

KLUBIH

Mats Traat

Romaan läheneb loo keskmes olevale tragöödiale – tapatalgutele keskkoolis – tapja ema Eva vaatevinklist. Probleemide avanedes ligineme haripunktile, mis peidab endas hingetuks võtvaid üllatusi ning ränga hinnaga tulnud lunastust. Minategelane Eva on liigutav ja kurb, samal ajal aga ka naljakas ja mõtlemapanev. Sari „Moodne aeg”

Andrus Kivirähk

KLUBIH

Minge üles mägedele

Lionel Shriver

Ivan Orava mälestused

Andrus Kivirähk

13

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Tänapäev 204 lk, kõva köide

KOOD 626801

Umbes ülehomme

Saatuslikud jõulud

Marta Karu

Adena Sepp

Lugu naisest, kes lahutab oma mehest, et abielluda rikka austajaga. Paraku luhtub ka see abielu. Üksiolekuga kohanev naine tutvub endast palju noorema mehega , kuid see suhe toob tema ellu ootamatu traagika. Ta on sunnitud mitmeid endisi seisukohti ümber hindama. Lugu on kirja pandud tundlikult ja hea stiilitajuga.

Agne elab ühes Eesti väikealevis, kus kõik üksteist tunnevad. Ühel talveõhtul, peale jõulupidu, kui ta kultuurimajas uksi lukustab, kohtub ta Harryga – süntesaatorimängijaga kohalikust bändist. Kui Agne mees ta maha jätab, muutub suhtlemine Harryga usaldavamaks, kuigi Agne tõrjub esialgu mehe igasugused lähenemiskatsed...

KLUBIHIND

199.-

09.2008

12

Ilukirjandus

Kirjastus Tormikiri 158 lk, pehme köide

KOOD 421848

www.serk.ee

Ilukirjandus

09.2008

Taeva võrk on lai

KLUBIHIND

279.-

Misjonilaul

Lian Hearn

John le Carré

Otori klanni isand Shigeru peab toime tulema auahne Iida perekonnaga ning omaenda onude alatu reeturlikkusega. Yaegehara lahingus saab ta aga rängalt lüüa. Shigeru, kelle elu on pidevas hädaohus, jääb ootama, et tuleks õige aeg võita tagasi oma maad ja olla koos armastatud naisega, oma ustava liitlase emand Maruyamaga.

Spionaažipõnevik tipptõlk Bruno Salvadorist, kes tegeleb kõnede pealtkuulamise ja tõlkimisega salateenistuste heaks. Sündmustiku keskmes on lääneriikide mõjukate ringkondade toel kavandatav riigipööre Kongos ja Bruno katse seda avalikustada. Romaanile lisab vürtsi lembeliin. Tegevus hargneb hoogsalt ja kaasakiskuvalt.

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Juhan Habicht 552 lk, kõva köide

KOOD 17082

KLUBIHIND

249.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Riina Jesmin 352 lk, kõva köide

KOOD 16764

Ja ei jäänud teda ka Agatha Christie Varem pealkirja all „Kümme väikest neegrit” ilmunud raamatus kutsutakse õhtusöögile kümme inimest, keda pealtnäha miski ei seo. Nähtamatu majaperemehe hääl salvestuselt süüdistab külalisi selles, et neil kõigil on mingi sünge saladus. Samal õhtul leitakse üks külalistest surnult. Pinge kasvab sedamööda, kuidas külalised mõistavad, et mõrvar kavatseb tappa üha uuesti ja uuesti. KLUBIHIND

149.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Mart Aru 224 lk, pehme köide

KOOD 16894

KLUBIHIND

219.-

www.serk.ee

89.-

KOOD 16986

Maite Carranza Nõidade sõda on lähenemas ja väljavalitu ei saa enam skeptri kätte võtmist ja kardetavate Odishite hävitamist edasi lükata. Anaíd peab astuma silmitsi reetmise, lähedaste eemaletõukamise ja üksildusega. Odi needus on täide läinud: väljavalitu on eksinud, ta on andnud järele skeptri võimule. Saabub tõehetk, otsustav lahing Omarite ja Odishite vahel. KLUBIHIND

199.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Kret Kaasik 512 lk, kõva köide

KOOD 17075

Teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustajavõimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bond teab, et krimisündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud.

Südamlik raamat, mis sisaldab huvitava valiku Eesti autorite jutte ja luuletusi kooliminekust, esimesest septembrist ja koolielust ning on ideaalne kingitus 1. klassi minevale lapsele. Pool raamatut on trüki-, teine pool kirjatähtedega. Raamatust võib leida juba tuntud tekstide kõrval ka päris uusi.

KLUBIHIND

147.-

Geert Kimpen

Võluv ja elurõõmus luulekogu, milles on nii elutarkust, mõtisklusi kui ka ootamatuid puänte.

Hajim on edasipüüdlik noormees, kes unistab tulevikust väikelinnas, kus elab ja õpib suurem osa Kabala tõlgitsejaid. Kuid tal tuleb hakata võtma tunde Luria käest, kel on petturi maine. Hajimile hakkab meeldima Luria tütar, Luria aga seab nende armastusele keelu. See on segu Paulo Coelho sarnasest tarkusest ja orientaalsest erootikast.

199.-

Kirjastus Päikesepillaja, Tõlkinud Vahur Aabrams 314 lk, pehme köide

KOOD 157761

uus!

Koostanud Ann Aruvee

uus!

Kirjastus Ilo 64 lk, kõva köide

KOOD 579053

Kabalist

KLUBIHIND

Aino Pervik

Ian Fleming

Bibi-Mai Suumann

Arabella, mereröövli tütar

„Nõidade sõda” III raamat

Esimene esimene september

KOOD 431342

Imelik võõramaa puu, Kardan, et siin ei mõisteta Su õitsemise müsteeriumi. Su lehed olevat imelikud, Mitte nii nagu teistel ja su õied helendavad Öösiti ega anna rahu. Kirjastus Varrak 48 lk, pehme köide

Odi needus. Triloogia

Ela ja lase teistel surra

Kirjastus Eesti Päevaleht 400 lk, pehme köide

Imelik võõramaa puu

KLUBIHIND

15

Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skor­p­ion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar. KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Tänapäev 316 lk, kõva köide, Illustreerinud Edgar Valter

KOOD 626788

Lotte olümpiaraamat Janno Põldma, Heiki Ernits Olümpiaraamat on koostatud nagu aabits. Juttu tuleb nii esimesest olümpiavõitjast, olümpiarõngastest kui ka Leiutajateküla ainsast dopingujuhtumist. Lisaks kirjutatakse omapärasematest võistlusaladest ja naljakamatest juhtumitest sportlastega läbi aegade. Eraldi on kirja pandud Eesti sportlased, kes on saanud olümpial medali. Üle 60 värvilise ja lustaka pildi. KLUBIHIND

149.-

KOOD 431397

Armas hunt

Dr Cornelius Van Helsingi hirmuäratav kadunud päevik

Siiri Laidla Hunt on meie igapäevase kõnepruugi, vanasõnade ja kõnekäändude tuntud tegelane. Tema kui Eesti metsade põlisasukaga tuli esiisadel tõsiselt arvestada. Hunt on kuri, hunt on paha, murrab kitsed-lambad maha... Mis saab aga siis, kui metsas elab armas hunt, kes otsustab vanaduspõlve veeta inimeste hulgas? Selles raamatus niimoodi juhtubki.

1937. aastal suri Rumeenia Karpaatide koobaste uurimise ajal 63. eluaastal doktor Gustav de Wolff. 1950. aastal leiti tema 1907. aastast pärinev räsitud päeviku. Lugu, mille päeviku faksiimile väljaanne jutustab, on tõeliselt vapustav… Rikkalikult illustreeritud raamat vam­ piiriküttidest on põnev lugemisvara.

209.-

Kirjastus Pegasus, Tõlkinud Evelin Rungi 30 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 442089

uus!

uus!

Kirjastus Eesti Päevaleht 79 lk, kõva köide

Vampiir.

KLUBIHIND

09.2008

14

Lastele ja noortele

KLUBIHIND

113.-

Kirjastus Eesti Keele Sihtasutus 79 lk, kõva köide, Illustreerinud Kertu Sillaste

KOOD 792278

uus!

www.serk.ee

Ilukirjandus

Siin s! u u k i kõ

GRÜNEWALD

SCHÖNEBERG

GRÜNEWALD SCHMARGENDORF

16

G r ü n e w a l d

KLADOW KLADOW

V

G r ü n e w a l d

L

SchwanenwerderL

H

A

V

E

SCHÖNEBERG

Tempelhofi lennuväli Tempelhofi lennuväli

SCHMARGENDORF FRIEDENAU FRIEDENAU STEGLITZ

Schwanenwerder H

Hitleri viimased päevad 09.2008

E

Friedrichstr.

Friedrichstr.

GATOW

tr.

Ajalugu

ss

GATOW

h ic Re tr.

stra ße Pichelsdorf

ss

r- straß e Pichelsdorf

Lehrte Tiergarteni lid Charité Weldendammi str. Adolf Hitleri Inva vaksal Alt-Moabit kliinik vaksal nsild väljak Tiergarteni lide Weldendammi Adolf Hitleri Inva Alt-Moabit vaksal sild väljak en Unter den Lind ße stra Bismarck en Lind Sileesia vaksal den er Unt Kantstraße Kaiserdamm ße Bismarckstra SõjaminisSileesia vaksal Masurenteeriumi hoone Kantstra amm ße m Kaiserd allee ZooSõjaminisStraße lter tendam Masuren- Kurfürs str. Anha teeriumi hoone m am allee Zoolter Straße rstend str. Anha Kurfü

h ic Re

Hee

A

Siin s! u u k i kõ

STEGLITZ

Pfaueninsel Riigikantselei

Potsdami

29. aprilli põgenemisteekond km

WANNSEE

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Mirjam Lepikult 144 lk, kõva köide

KOOD 17143

uus!

Relvad. Relvade ja turviste

www.serk.ee

389.-

KOOD 16610

KOOD 144754

KLUBIHIND

299.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Kullo Vende 400 lk, kõva köide

KOOD 15538

Teos pakub impeeriumidest kergesti mõistetava ülevaate, iga peatükk toonitab omal kombel koloniaalmineviku mõju postkoloniaalsele olevikule. Imperialismi pärand on endiselt oluline tegur sotsiaal- ja kultuuristruktuuride teisenemise, rahvusidentiteedi ja -ökoloogia kujunemise ning üleilmastumise protsessis.

KLUBIHIND

469.-

Kirjastus Sinisukk, Tõlkinud Karin Suursalu 320 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 144419

Rooma.

Nad muutsid maailma.

Brigitte Hintzen-Bohlen

Siegfried Fischer-Fabian

Kunst ja arhitektuur

Pildikesi Saksa ajaloost

Raamat esitleb suurkujusid, kes mõjutasid Euroopa ja kogu maailma arengut. Saame teada, kuidas näiteks Albert Einstein ja Immanuel Kant raskustes lootust kaotamata oma eluga toime tulid ja oma jumalasse uskusid. Suurmeeste kõrval seisid abikaasad, emad, armukesed, trööstijad, innustajad, keda samuti raamatus kohtame.

Kolme aastatuhande pikkune ajalugu on teinud Roomast ainulaadse Euroopa kunsti varamu. Käesolev reisijuht pakub kiiret ülevaadet ja usaldusväärseid kunstiajaloolisi käsitlusi, sisaldades tähtsamate vaatamisväärsuste tutvustust, ülevaadet Rooma keisritest ja paavstidest, linnaosade kaarte, skemaatilisi ülevaateid ajaloost. KLUBIHIND

349.-

Kirjastus Koolibri, Tõlkinud Margus Ellings 626 lk, kõva köide

KOOD 020364

KLUBIHIND

209.-

Kirjastus Tammerraamat, Tõlkinud Heino Pedusaar 320 lk, kõva köide

KOOD 991800

Koodimurdja

Eestlased ja juudid

Stephen Pincock, Mark Frary

Viis sõpra, 20 000 vaenlase sõdurit ja saladus, mis võinuks muuta külma sõja kurssi. 3. oktoobril 1953 läks viis noormeest Tšehhoslovakkiast üle piiri IdaSaksamaale. Nende relvastuseks oli neli püstolit ja missiooniks viia USA võimudele põrutav salajane sõnum Tšehhoslovakkia kindralilt. Järgnes suurim külma sõja aegne inimjaht soos ja metsades.

Alates assüürlaste odadest kuni Kalašnikovi automaadini on relvad ja neid kandnud sõdalased suunanud ajaloo käiku, loonud impeeriume ja vallandanud revolutsioone kas siis sõjakirve, vibu või vintpüssiga. See rikkalikult illustreeritud mahukas teatmeteos kajastab 4000 aastat relvade ajalugu ürgajast kuni tänapäevani. Kirjastus Varrak, Tõlkinud Jaak Mäll 360 lk, kõva köide, suur formaat

445.-

Kirjastus Sinisukk, Tõlkinud Pille Maffucci 480 lk, kõva köide, suur format

Barbara Masin

Richard Holmes

KLUBIHIND

KLUBIHIND

Kadalipp

ajalugu piltides

Robert Aldrich

Suurejooneline raamat viib lugeja reisile maailmakuulsatesse residentsidesse – Versailles, Neuschwanstein, Alhambra, Tsarskoje Selo, Taj Mahal jpt –, mis olid ja on tänini olulised poliitika-, äri- ja kultuurikeskused.

km

Kui 2005. aastal ilmus prantsuse keeles teos pealkirjaga „Hitleri viimased päevad”, pälvis see koheselt laialdast tähelepanu: raamat sisaldab mehe mälestusi, kes oli üks Hitleri viimaste päevade viimaseid tunnistajaid. Üheksa kuu vältel, 1944. aasta juulist 1945. aasta aprillini kohtus noor staabiohvitser Bernd Freytag von Loringhoven Hitleriga pea iga päev, põgenedes punkrist ühena viimastest. Kuuskümmend aastat hiljem aitas prantsuse ajakirjanik François d’Alançon tal oma mälestused kirja panna. Loringhoven suri paar aastat hiljem, 2007. aasta veebruaris. Tema mälestused muudab Eesti lugeja jaoks eriti huvipakkuvaks tõsiasi, et nende autor oli sündinud Eestis, täpsemalt Kuressaares (1914. a.). Ta pärines vanast Vestfaali aadlisuguvõsast, mille liikmed, nagu autor kinnitab, olid Baltimaadesse asunud juba 15. sajandil.

Impeeriumide aeg

Friedemann Bedürftig

29. aprilliRiigikantselei põgenemisteekond WANNSEE

Potsdami

17

1000 lossi, kindlust ja paleed

Pfaueninsel

Bernd Freytag von Loringhoven

Ajalugu

Elhonen Saks

Raamat tutvustab koodide ja šifrite ajalugu alates Vana-Egiptuse kirjatundjatest kuni tänapäevani . Tutvume šifritega, mida loodi ja murti Külma sõja aegu, ning saame teada, milline roll on koodimurdmisel tänapäeval võitluses terrorismi ja kuritegevusega. Lugeja õpib ka ise dešifreerima eri ajastutel loodud koode. KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Koolibri, Tõlkinud Tarmo Lilleoja 176 lk, kõva köide

KOOD 020227

09.2008

r-

Juutide arv Eesti Vabariigis ei ole kunagi olnud eriti suur. Ometi on nemadki jätnud jälje eesti rahva ajalukku. Eesti juutide ajalugu on osa meie ajaloost. See raamat on meeldetuletus kadunud ajast ja sellega kaasneb ajaloolise jätkuvuse teadvustamine, mille alusel me end identifitseerime. Kuid raamat räägib ka tänapäevastest asjadest. KLUBIHIND

94.-

Kirjastus Elhonen Saks 102 lk, pehme köide

KOOD 159390

www.serk.ee

e

ReichssportFeld ReichssportFeld

Hee

09.2008

Hiline õhtusöök Hispaanias Paul Richardson Elamusterohke rännak Hispaania toiduja muidumaastikul viib meid nautima eri piirkondade „tunnusroogi”, aga ka tippkokkade loomingut. Värvikad kirjeldused vaimustavatest söömaaegadest, turgudest, fiestadest, kalapüügist, seatapust või nooblitest restoranidest annavad aimu hispaanlaste kommetest ja elulaadist. KLUBIHIND

249.-

Kirjastus Kunst, Tõlkinud Anneli Tarto 336 lk, kõva köide

KOOD 437313

KLUBIHIND

249.-

KLUBIHIND

www.serk.ee

169.-

KLUBIHIND

269.-

Seksopeedia

Rebecca Hind

Martin E. P. Seligman

Anne Hooper

Raamat viib meid palverännakule 60sse kõige jõulisemasse ja aukartustäratavamasse paika maakeral. Mõned neist on seotud suurte religioossete või mütoloogiliste sündmustega või taeva ja planeetidega, teised pühapaigad on jõed, mäed või koopad, aga kõik külastatud kohad on endiselt mälestusmärgid, usukeskused või tseremooniate paigad.

Positiivne psühholoogia hellitab lootust, et kui oled tõrjutud elu umbtänavatesse, kus on napilt rõõme ja kui kõik näibki olevat kaotanud mõtte, on sellest ometi väljapääs. On olemas tee, mis viib rõõmule ja rahuldusele, annab kõigele tähenduse ja eesmärgi. Aastal 2002 sai autor California Psühholoogiaseltsi autasu elutöö eest.

Seks võib olla suurimaks naudingu ja õnne allikaks meie elus – see suurendab meie heaolutunnet ning edendab väärtuslikke intiimsuhteid partneriga. Seksopeedia ehk seksientsüklopeedia on usaldusväärne, üksikasjalik ja täpne infoallikas, mis võtab arvesse kõiki uusi põnevaid arenguid seksiuurimustes.

KOOD 15798

Jalutaja teejuht. Pirita

Õie Orav

Robert Nerman, Karin Paulus

89.-

Solnessi Arhitektuurikirjastus 160 lk, pehme köide

KOOD 486048

Gala. Dali võimukas muusa

Kangelannad

Dominique Bona

Jessica Ruston

Venelanna Gala on kahtlemata üks 20. sajandi kirjanduse ja kunsti legende, kuigi ta pole midagi kirjutanud ega maalinud. Seevastu on seda teinud tema kaaslased – Paul Éluard, Max Ernst, Salvador Dalí. On räägitud Gala ahnusest ja tõusiklikkusest, aga sellele vaatamata suutis ta inspireerida Dalíd, kes jäädvustas teda oma surematutel maalidel.

See raamat räägib naistest läbi ajaloo. Tarkadest blondiinidest, spioonidest ja salaagentidest, esimestest leedidest, meediatähtedest, abikaasadest, emadest. Sõna „kangelanna” on mitmeti mõistetav. On naisi, keda imetletakse nende tarkuse või kirglikkuse pärast, aga ka neid, kellel lihtsalt muljetavaldav nimi või kingakollektsioon.

Kirjastus Kunst, Tõlkinud Margot Endjärv 456 lk, kõva köide

KLUBIHIND

229.-

Kirjastus Pilgrim, Tõlkinud Henn Käämbre 319 lk, pehme köide

KOOD 991329

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Tammerraamat, Tõlkinud Marju Õunpuu 216 lk, kõva köide

KOOD 988497

uus!

KLUBIHIND

329.-

Kirjastus Koolibri, Tõlkinud Marta Tüüak 272 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 022443

Kunst.

Jonathan Glancey Mahukas teatmeteos räägib maailma eripalgelisest arhitektuurist, stiilidest ja ehitistest läbi viie aastatuhande. Potala palee Tiibetis, Pekingi Taevatempel, Pompidou keskus Pariisis - raamatus on põhjalikud ülevaated kogu maailma ehituskunsti pärlitest, illustreeritud sadade värvifotodega.

Robert Cumming Põhjalik, rikkalikult illustreeritud teatmeteos on mõeldud kunstisõbrale praktiliseks abistajaks Lääne kunsti avastamisel ja hindamisel kunstimuuseumides ja galeriides. Põnevad interpretatsioonid ja täpsed selgitused avavad kuulsate teoste peidetud tähendused ja sümbolid. Lisaks sisaldab teos ülevaated kunstivooludest ja -stiilidest. KLUBIHIND

265.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud R. Jürgens, T. Kanarbik, M. Kelve-Liivsoo, A. Lamp, A. Randviir 512 lk, pehme köide.

KOOD 14982

KLUBIHIND

265.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Triinu-Liis Looveer, Peeter Mikkov, Kalle Klien 512 lk, pehme köide

KOOD 14999

Eesti elusloodus.

Põhjamaa õistaimed

Kodumaa looduse teejuht

Carl-Frederik Lundevall, Gebbe Björkman

Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets

Kaunite illustratsioonidega taimemääraja käsitleb umbes 370 tavalist looduses kasvavat taime, keda võib kohata metsades ja niitudel, mererandadel, järvedes ja mägedes. Raamatu sisukates tekstides on faktid põimitud huvitavate seikadega kultuuriloost. Iga liigi juurde kuulub ka kaart, mis näitab taime levikut Põhjamaades.

Raamat tutvustab lihtsas ja selges keeles umbes 600 seene-, taime- ja loomaliiki, kes Eestimaa looduses tooni annavad. Raamatusse on valitud just need liigid, kellega ka algaja loodusehuviline kõige tõenäolisemalt kokku puutub. Kõik liigid on eraldi portreteeritud nii sõnas kui pildis. Täiendatud ja parandatud kordustrükk. KLUBIHIND

269.-

Kirjastus Varrak 392 lk, pehme köide

KOOD 0411

uus!

Arhitektuur

Maalid, sklulptuurid, kunstni­ kud, stiilid, koolkonnad

Raamatu lähtekohaks on visuaalselt määratletav tänane päev – arhitektuur–, millest kasvab välja pilguheit paiga minevikku ja võimalusel ka tulevikku. Kasutatud on ohtralt fotosid; käsitletavad piirkonnad ja hooned on kaardistatud – soovi korral võib lugeja lisatud kaartide abiga kogu tutvustatava ala läbi jalutada. KLUBIHIND

KOOD 579725

KOOD 437337

Ehe õnn

Rein Aren

Kirjastus Ilo 136 lk, pehme köide

19

Pühad paigad

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Kaja Riikoja 256 lk, kõva köide, suur formaat

Portreeraamat Rein Arenist toob lugejani tuntud teatri- ja filminäitleja elu- ja loometee. Raamatus on kasutatud palju katkendeid tema kirjadest, kolleegide mälestusi, kommentaare ja fotomaterjali. Rein Areni teatri- ja filmirollide, telelavastuste ning kuuldemängude loetelu võtab enda alla üle üheksa lehekülje.

Teatmekirjandus

09.2008

18

lu ka siis, u ik st o p st ee ie te sub t, kuid Raamatuklubi ta tu a m a a r k li a v i õ lubi- v kui pakis pole k i enam! õ v i n o o r k 0 0 8 on tellimuse väärtus

KLUBIHIND

229.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Liisa Heinapuu, Margit Luts 348 lk, kõva köide

KOOD 14159

www.serk.ee

Paigad ja inimesed

Siin s! u u k i kõ

Kasvatus

INFO JA TEATED

20

21

KLUBIH

249.278.-

www.serk.ee

TAVA H I N D

KLUBIHIND

179.-

uus!

Suur Eesti Raamatuklubi Saaremaad avastamas 09.2008

Raisa Cacciatore

Kuidas rääkida lapsele seksuaalsusest? Mida peaks rääkima isegi siis, kui laps ei küsi? Kuidas kaitsta lapsi meedia mõjutuste eest? Tuntud Soome laste­ psühholoog ja arst Raisa Cacciatore annab vanematele sellel delikaatsel teemal praktilist nõu, käsitledes erinevaid teemasid alates väikelapse küsimustest kuni puberteediealiste probleemideni. Seks ei kuulu lapsepõlve, kuid seksuaalne areng on loomulik osa täiskasvanuks saamisel. Samas on tähtis tundma õppida oma tundeid ning austada enda ja teiste puutumatust.

Muhu Katariina kiriku õuel Bruno Pao selgitusi kuulamas

IND

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Tõnu Ülemaantee 400 lk, kõva köide

KOOD 16535 Koguva külas

Kasvamine poisina

Sinu õnnelik laps

Jari Sinkkonen

Sheena Meredith

Soome lastepsühhiaater käsitleb oma raamatus poisiks kasvamist ja poisiks olemist. Ta kirjutab poistemängude ja kunstiharrastuste, eneseväljenduse ja lähedaste suhete tähtsusest, aga vaatleb ka üliaktiivsust, käitumishäireid, nartsissistlikke häireid ja mängusõltuvust. Tema raamat on omamoodi sõnavõtt poiste kaitseks uut laadi maailmas.

Raamat käsitleb beebimassaaži, beebijooga ja -võimlemise soodsat mõju nii laste kui ka vanemate emotsionaalsele ja kehalisele tervisele. Siin on selged juhised lõbusate harjutuste tegemiseks oma lapsega ja teavet ka näiteks refleksoloogia ja homöopaatia kohta. Antakse nõu, kuidas beebide terviseprobleemidega loomulikul viisil toime tulla.

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Tõnu Ülemaantee 288 lk, kõva köide

KOOD 14906

KLUBIHIND

169.-

Kirjastus Varrak, Tõlkinud Meri-Liis Laherand 128 lk, pehme köide

KOOD 15620

Jurna turismitalus õhtust söömas

Soovime Haapsalu reisiseltskonna nimel tänada meeldiva Saaremaa reisi eest Bruno Paod, šarmantset giidi ja mõnusa saare murrakuga jutumeest ning korrektset ja abivalmis bussijuhti Aivo Krolli. Suur tänu neile!

NB! Sageli juhtub, et raamatusaadetise eest ülekannet tehes jääb maksekorraldusele varem salvestatud viitenumber. Palun pange arvete tasumisel tähele, et viitenumber on iga kord muutuv, kuna on seotud konkreetse arve numbriga, mida parajasti tasute.

Angla tuulikuid uudistamas

Aitäh kasulike vihjete eest! Seekord loosisime uute klubiliikmete soovitajate vahel välja kolm kirjastuse Varrak raamatut „Arhitektuur”. Fortuuna naeratas järgmistele õnnelikele: Anu Veede Tartust, Urmas Piigert Türilt ja Helle Suurlaht Padiselt. Võitjatega võetakse ühendust. Ootame ikka Teie kasulikke vihjeid raamatusõbralike tuttavate kohta. Meie omaltpoolt jätkame tänutäheks raamatute loosimist ka edaspidi.

www.serk.ee

09.2008

Laste seksuaalkasvatus

at

dv

älja

sta m e ain

ult

u s e ga

l li m

KINGITUSE ui

KLUBIREEGLID

te

am

Tuginedes nii varasematele käsitlustele kui ka uutele arhiivimaterjalidele, püüab autor tuua selgust Teise maailmasõja aegse luuremaailma hämaratesse telgitagustesse, ennekõike vastata küsimusele, kas ja kuivõrd tegi vahetult enne sõja lõppu hukatud Canaris koostööd lääneliitlaste luurega ja osales Hitleri vastases vandenõus.

ar a

09.2008

Richard Bassett

os

Canaris. Hitleri luureülem

A u hin n

­

IIG

Iga kord, kui oled kogunud VIIS BOONUSPUNKTI, võid endale valida siit leheküljelt A

22

U

TUD KLUBIL

E!

AUHINNARAAMATUD

A ST

ko

Märkige oma valik tellimiskupongi vastavasse lahtrisse.

304 lk, kõva köide

KOOD 13216

Meditatsioon. Lihtsad

Eesti aastal 1979

eneseabivõtted kodus, tööl ja reisil

Priit Vesilind

Christina Rodenbeck

Üle 30 aasta populaarses loodusajakirjas „National Geographic” töötanud maailma tuntuima eestlasest ajakirjaniku raamatus on seekord esikohal fotod. Tema professionaalne silm ja teisest elukvaliteedist tulnud inimese vaatenurk koos meenutustega oma Eesti-käikudest pakuvad huvi praegugi.

Meditatsioon pakub tõhusat võimalust lõdves­ tuda ja meelerahu saavutada. Käesoleva raamatu eesmärk ongi aidata teil sulandada meditatsioon oma kiiresse eluviisi, sest mediteerimine ei tähenda üksnes kinnisilmi lootose­ asendis istumist – mediteerida on võimalik igal ajal, igas kohas ja meeleolus. 142 lk, pehme köide

118 lk, kõva köide

KOOD 14586

KOOD 3445

Teekond mäe südamesse

Angibault' mölder

Jaan Tooming

George Sand

Jaan Tooming on tuntud teatrilavastaja, aga ta on avaldanud ka luuletusi ja teinud filme. Käesolevat teost iseloomustavad poeetilised mõtterännakud. Autori teekond viib eelkõige iseenda hinge sügavusse, püüdes samal ajal mõtestada ümbritsevat maailma ja inimsuhteid.

Romantiline veski, mahajäetud ja uuesti kasutusele võetud mõisad, hulluksajav või kõhklusi tekitav armastus ja pöördelistel aegadel inimeste ette kerkivad valikud. Ajalooline põnevus-, seiklus- ja armastusromaan.

168 lk, kõva köide

320 lk, kõva köide

KOOD 15033

KOOD 955099

Koolmeister

www.serk.ee

Berndt Sundsten, Jan Jäger

Taamatute „Angela tuhk” ja „On küll” autor jätkab kirjutamist oma elust. Nüüd on temast saanud inglise keele ja kirjanduse õpetaja New Yorkis. Ta ise arvab, et on 30 aasta jooksul õpetanud 12 000 last ning vaatleb raamatus talle omase värvikusega just õpetaja ja õpilaste suhteid.

Selles kaunilt illustreeritud raamatus tutvustatakse lastele põhilisi põhjamaade metsloomi ning seda, kuidas neid vaadelda ja ära tunda. Siit saad lugeda, kuidas ja kus nad elavad, kui suured nad on, mitu poega neil sünnib ja palju muud huvitavat.

280 lk, kõva köide

45 lk, kõva köide

KOOD 3275

KOOD 13503

teate. Paki eest saab tasuda arve alusel, mille leiate raamatupaki peal olevast kiletaskust. Kui pakis on klubiraamat või valikraamat, saate tellitud paki ilma postimaksuta. Kui pakis ei ole klubiraama­ tut ega valikraamatut, on postimaks 49 krooni ühe tellimuse kohta.

2. Klubiraamatuks valitud raamatut on ajakirja esimestel lehekülgedel põhjalikumalt tutvustatud ja selle 7. Iga viie boonuspunkti eest võite hind on eriti soodne. Iga klubiendale valida tasuta auhinna­ raamatu ost annab ühe boonusraamatu. Auhinnaraamatuid punkti ja vabastab paki posti­ väljastame ainult koos tellimu­ kulust. sega. Õigus auhinnaraamatule tekib pärast seda, kui boonus3. Kui te klubiraamatut ei soovi, punkte andvate raamatute eest tuleb sellest kindlasti teatada on arved tasutud. enne viimast äraütlemispäeva,

milleks on iga kuu 22. kuupäev. 8. Klubiraamat ja teised antud kuu Teatage sellest ühel järgnevatest pakkumises olevad raamatud on viisidest. klubiliikmele soodushinnaga saa klubi kodulehel: www.serk.ee daval ka raamatuklubi müügi e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee, punktides Tallinnas – Rävala Lisage kindlasti oma nimi ja pst. 6, Kristiine Keskuses, Rocca klubi­liikme number või telefon al Mare kaubanduskeskuses, telefonil 646 0218 Rakveres Tammeri Raamatuäris (tööpäeviti 9.00–17.00) ning Tartus Mattieseni Raamatu­ SMS-sõnumiga: numbrile 1311: kaupluses. SERK (tühik) klubiliikme number 9. Juhul, kui olete andnud meile (tühik) klubiraamatu kood. oma e-maili aadressi, saadame SMSi hind on 5 krooni Teile iga kuu alguses klubi- ja Täites ja postitades kupongi, mis valikraamatu pakkumise ning on ajakirja tagakaanel või enne 22. kuupäeva meelde­ faksides selle numbrile 646 0149 tuletuse äraütlemistähtaja 4. Teatamata jätmist käsitleme telli­ saabumise kohta. Raamatuklubi musena ning klubiraamat saadeei väljasta oma klubiliikmete takse välja. kontaktandmeid kolmandatele osa­pooltele turundustege­5. Klubi ajakirjas tutvustatakse vuseks! põhjalikumalt ka valikraamatut. Iga valikraamatu ost annab 10. Klubiliikmena tunnustatakse samuti ühe boonuspunkti ning vähemalt 18-aastasi isikuid vabastab postikulust. Valikraama­ Eestis asuva aadressiga. Ühelt tust ei pea ära ütlema, kui Te aadressilt võib klubisse kuuluda seda ei soovi. üks inimene. 6. Raamatupaki saabumisel saadab kohalik postkontor Teile koju

Lastele põhjamaa loomadest

Frank McCourt

1. Kõik klubi liikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubi ajakirja, kus tutvustatakse antud kuu klubiraamatut ja uudiskirjandust kõikidelt eesti kirjastustelt. Ajakirjast saab soodushinnaga raamatuid tellida.

11. Tellimuste täitmise aeg on keskmiselt 2 nädalat.

• Ostetud raamatuid saab tagastada ainult praakeksemplari või eksliku saade­ tise korral. Selleks võta ühendust meie klienditeenindusega numbril 646 0218. • Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 60 kr korra eest neile klubiliikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatupaki välja ostmata. • Raamatuklubi jätab endale õiguse nõuda klubiliikmelt tasumisega viivitamise korral viivist vastavalt Võlaõigusseadusele. Tähtaegselt tasumata võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud 118 kr on klubiliige kohustatud täiendavalt tasuma.

NB!

Saada meile oma uuenenud või puuduvad andmed kodulehel www.serk.ee  Minu konto  Minu andmed

a r Ä

! a t s u un

Septembri klubiraamatust „Pereatlas” viimane äraütlemise päev on

22. september

Kuuba südames

klubi L I I K M E N R

E E S -

J A

ALLKIRI

P E R E K O N N A N I M I

pealkiri raamatu

Autorid vaatlevad Kuuba kommunismi kujunemist ja tänapäeva, kirjeldades erilise kaasaelamisega vabadusvõitlejate maailma ning isiklikke kokkupuuteid nendega. Mart Laar on korduvalt külastanud Kuuba pagulasi ning vahendanud neile Eesti teed vabadusele. Ta on ka mainekatest ühiskonnategelastest koosneva Rahvusvahelise Kuuba Demokraatia­komitee liige. Andres Herkel osales 2007. aasta suvel Kuubas salamissioonil, kus kohtus tähtsamate dissidentidega, kes parasjagu ei olnud vangis. Reisi käigus tuli tal tegemist teha ka Kuuba eriteenistustega.

tele f on

(vt lk 21):

K O O D

KLUBIHIND

ja

perekonna N imi

189.-

ees-

Juhul kui olen kogunud vähemalt 5 boonuspunkti, valin auhinnaraamatuks (vt. lk 22):

Mart Laar ja Andres Herkel

Minu tuttav, kes võiks Raamatuklubist huvitatud olla.

pealkiri raamatu K O O D

Klubiliikmena tellin:

Klienditeeninduse telefon: 646 0218

Tellimiskupong

T K

Seekordset klubiraamatut „Pereatlas” EI SOOVI

09.2008

Tehke rist siis, kui Te klubiraamatut EI SOOVI!

OTSEPOST

eli k r e H s e r d n A a j Mart Laari st e s l a e s a j t s a b u u UUS RAAMAT K t s a r r o k u l o t s e s i l i poliit

Kirjastus Varrak 144 lk, kõva köide

KOOD 16924

Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, Tallinn Telefon: 646 0218 Faks: 646 0149 E-post: raamatuklubi@serk.ee Kontod: Hansapank 221023684813 SEB 10220076013011

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.