http://www.serk.ee/files/2009_11_B

FOTO: kaupo kikkas

klubiraamat soovitame

11.2009 08.2009

Märgid & sümbolid Miranda Bruce-Mitford Philip Wilkinson

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kullo Remme ja Rein Turu 352 lk, kõva köide, 205 × 242 mm KOOD 19055 KLUBIH

249.295.IND

TAVA H I N D

Miks on noolega läbistatud süda klassikaline armastussümbol? Milline on iidsete viljakussümbolite päritolu? Miks on just kaalud õigluse sümboliks?

Sellest kaunist ja pisut salapärasest raamatust leiad üle 2000 märgi ja sümboli alates muistsetest hieroglüüfidest kuni tänapäevaste logodeni, koos informatsiooniga nende päritolu ja tähenduse kohta nii sõnas kui pildis.

ARMASTUS JA ABIELU Inimestevahelistest sotsiaalset laadi suhetest on

see, mis paneb maailma pöörlema”. Kahtlemata on

vanimad ja arvatavasti tugevaimad just perekonna-

see paljude inimeste eluks ja heaoluks kõige

suhted. Seepärast mängib abielu ühiskonnas olulist

olulisem asi. Armastuse sümbolid on tekkinud

osa ning kehastab seal valitsevat korda ja püsivust.

peaaegu kõikjal, alates punasest roosist Euroopas

Läänes väljendatakse seda lausega „armastus on

kuni vahtraleheni Jaapanis ja Hiinas.

ABIELU Abielu on üks varasemaid inimese loodud sotsiaalseid suhteid ning abiellumistseremooniad on tuntud pea igas ajaloolises ühiskonnas. Kuna abielu on loodud paljunemise eesmärgil, on see vastuoluliste isikute liit: mees ja naine, yin ja yang, jumal ja jumalanna, kes peavad looma terviku. Inimesed leiavad abikaasa kas oma sotsiaalsest grupist või väljastpoolt. Hiljem sõlmivad perekonnad omavahel sidemed ja nii tekivad sotsiaalsed sidemed. Abielu sõlmimise riitused võivad olla väga lihtsad ja madala profiiliga, aga ka tähtsad ilmalikud või vaimulikud tseremooniad.

ARMASTUSE SÜMBOLID Armastuse sümboleid on mehed kasutanud ammusest ajast naiste võlumiseks, sest seda on peetud usutavaks ja sobivaks viisiks oma kiindumust näidata. Paljude armastuse sümbolite ja kujundite päritolu on väga vana: näiteks on kuud ja tähti ammusest ajast peetud kire, ahvatluse ja truuduse võrdkujudeks, ent armastajad on pöördunud oma tunnete väljendamiseks ka kättesaadavamate asjade poole, nagu lilled, parfüümid, kalliskivid, tarokaardid ja värvused.

1 Vahtraleht Hiinas ja Jaapanis sümboliseerib vahtraleht armunuid. Ka Põhja-Ameerika uusasukad hakkasid panema vahtralehti oma voodi jalgeotsa – kurjade vaimude peletamiseks, aga ka armastuse edendamiseks ja rahuliku une tagamiseks.

1 Punane roos Punane roos esindab nii meelelisust, puhtust kui ka romantikat. Antiikaja Kreekas ja Roomas oli roos pühendatud Aphroditele (Venusele) ning tähistas jumalanna ilu. Läänemaailmas sümboliseerib punane roos kirge, iha ja armastust.

INIMELU

www.serk.ee

VALENTINIKAARDID

126

Varaseima meieni jõudnud valentinipäevatervituse saatis Prantsusmaale oma naisele Orléans’i hertsog Charles, kes viibis Londonis Toweri vanglas, kuhu ta oli sattunud pärast 1415. aastal toimunud Agincourt’i lahingut. Tänapäeval saadetakse selliseid kaarte valentini- ehk sõbrapäeval, 14. veebruaril. Esimese kirjandusliku viite selle päeva ja romantika vahelisele seosele võib leida Geoffrey Chauser’i teosest „Kodulindude parlament” (1382).

4 Valentinipäeva kaart Victoria-ajastul muutusid valentinipäeva kaardid väga keeruliseks, sisaldades kõikvõimalikke armastuse ja armastajatega seotud sümboleid: turteltuvisid, kuldseid ja hõbedasi armusõlmi, vibusid ja nooli, punaseid roose, käsi, amoreid, meelespeasid ja purunenud südameid.

1 Kidduš Juudi pulmas joovad pruut ja peigmees oma armastuse märgiks ühisest peekrist, mille nimi on kidduš, ning traditsiooni kohaselt lõhutakse pulmas joogiklaas, mis tähistab abielupoolte üksildase elu lõppu ja ühise liidu algust.

1 Lembelusikas Kaunilt nikerdatud puulusikas on Walesi kosilase traditsiooniline kingitus oma väljavalitule.

Lusikad valmistatakse tervest puutükist ning nendelt võib leida väga erinevaid romantilisi sümboleid, näiteks südameid („mu süda kuulub sulle”).

1 Sõrmus-mõistatused Selliseid sõrmuseid kannavad Lähis-Ida abielunaised ning see peab sümboliseerima nende truudust oma mehele. Sõrmusmõistatus koosneb mitmest rõngast, mis õigesti paigutatuna moodustavad võru. Nii keerulist sõrmust võetakse harva sõrmest.

4 Armusõlm Iidse antiiklegendi järgi sümboliseerivat armusõlm Heraklese viljakust. Seda sõlme tuntakse ka abielusideme nime all ning see sümboliseerib igavesti kestvat armastust. Armusõlmega olevat vanasti olnud seotud pruudi voorusevöö, mille harutas lahti tema peigmees.

1 Turteltuvid Turteltuvid seltsivad kogu eluks ning seetõttu peetakse neid armastuse, truuduse ja rahu sümboliks. Tuvi seostatakse Venuse kui kevade ja meelelisuse tähisega. Koos oliivioksaga tähistavad tuvid rahu ja uut elu.

1 Kuu ja täht Lääne-Aafrikas tähistab kuu (meessoost) ja tähe (naissoost) kujund (adinkra), mida tuntakse Osram ne nsoromma nime all, harmooniat ja armastust. See kujund pärineb legendist, milles Põhjanael armastab väga Kuud, oma meest, ja ootab tema tagasitulekut.

1 Vene kuldsõrmus Sedalaadi sõrmused on kokku põimitud kolmest erinevast kullasordist: punakast, kollakast ja valkjast. Need sümboliseerivad püha kolmainsust ning sellised sõrmused on populaarsed tänapäevani. Elizabeth I ajal kanti seda tüüpi sõrmuseid ka Inglismaal.

1 Loor Pruudiloor on tuntud paljude kultuuride juures. See peab pruuti kaitsma halbade mõjude eest, kuid sümboliseerib ühtlasi süütust. Loori rituaalne eemaldamine tähistab ilmutust ja valgust.

1 Armupeeker Armupeeker on iidne traditsioon, mille juured on keldi ja juudi kultuuris. Pruut ja peigmees joovad sealt esimest korda koos mehe ja naisena, sümboliseerides nii kahe perekonna ühinemist.

1 Kokkuseotud randmed Noorpaari randmete kokkusidumine paela või nööri abil on väga iidne tava, seda peetakse igaviku sümboliks.

Nendest aegadest on paljudesse keeltesse jäänud väljend „abielusidemete sõlmimine”.

1 Hennaga värvitud käed Indias kaunistatakse pulmatseremoonia (mehndi) päevaks pruudi käed ja jalad keerulise mustriga, mis kehastab armastuse jõudu. Tumeroosa värvitoon tähistab õnne ning sellesse mustrisse on osavalt põimitud ka noorpaari nimed.

1 Riis ja konfetid Noorpaari ülekülvamine igasuguse puruga on komme, mida harrastati juba Vana-Egiptuses ja Vana-Roomas.

Riisist on saanud külluse sümbol, seda visatakse äsja abiellunutele lootusega, et nende kooselu on jõukas ja viljakas.

1 Pruudikimp Möödunud aegadel arvati, et pruut kui väga õnnelik inimene võiks oma õnne jagada ka teistega ning seepärast püüdsid kõik pruuti puudutada. Sellest pääsemiseks viskas pruut oma lillekimbu külaliste sekka ning kes selle kinni püüdis, pidi varsti mehele saama.

1 Shiro-maku kimono Jaapani pruudi valget kimonot nimetatakse shiro-maku’ks; need sõnad tähendavad „valge” ja „puhas” ning üheskoos neitsilikkust. Lisaks kannab pruut valget särpi (obi), mis sümboliseerib naiselikku voorust.

1 Pulmatort Läänes on pulmatort üks abiellumise põhisümboleid.

Noorpaar lõikab sealt alati esimese lõigu, sümboliseerimaks oma ühist tulevikku. Anglosaksi maades sisaldab pulmatort kindlasti puuvilju ja pähkleid, mis esindavad viljakust.

VAATA KA Lilled lk 82–85 Inimkeha lk 112–115 Kreeka ja Rooma jumalused lk 140–141 Kristlus lk 176–179

ARMASTUS JA ABIELU

1 Puuvõõrik Puuvõõrikut seostatakse saladuse, nõiduse ja salatarkusega ning kohati peetakse teda koguni pühaks.

Inimesed pidavat suudlema puuvõõriku all sellepärast, et see ei ole puu ega põõsas, mistõttu on kõikidest reeglitest vaba.

1 Noolest läbistatud süda Paljud inimesed usuvad, et tunded, eriti armastus, peituvad südames. Kui nüüd keegi – olgu ta nimi Cupido, Eros või Amor – tabab oma noolega südant, siis selle südame omanik armub.

Seepärast ongi armastus niihästi ilus kui ka valus tunne.

1 Kuldsõrmus Sel kullast rõngal pole algust ega lõppu, ja seepärast sümboliseerib see igavikku. Tava järgi kantakse seda vasaku käe keskmises sõrmes, mille veresoon arvati suubuvat otse südamesse ning siduvat abielupaari saatusi.

127

Viimane äraütlemise päev

22. november

soovitame

Meid ümbritsev maailm on täis märke ja sümboleid. Kõik tunnevad nüüdis­aegseid märke, näiteks kirjatähti ja lippe, kuid hoopis raskem on tõlgendada paljusid minevikust pärit sümboleid. See raamat uurib aastasadu kasutusel olnud piktogrammide, märgiste ja kujutiste päritolu ja tähendust ning annab teada, kuidas neid on kajastatud eri maade müütides, religioonis, folklooris, kunstis ja tänapäeva kultuuris.

Raamatus selgitatakse üle 2000 märgi ja sümboli tähendust, alates lihtsatest kujunditest ja värvidest kuni jumalate, müütiliste loomade, pühade rituaalide ja kuulsate kaubamärkideni, kasutades selleks autentseid tekste ja erakordselt huvitavaid pilte ning fotosid. Kõik nad on rühmitatud teemade järgi ning varustatud leidmist hõlbustava registriga, mis teeb sellest raamatust tänuväärse abilise, mõistmaks nähtava maailma senitundmatut nägu.

11.2009 08.2009

Kuldne sügis ongi juba läbi saamas ja aasta pimedaim aeg ukse ees. Ja oh üllatust – ka jõulud pole enam mägede taga... Nagu traditsiooniks saanud, oleme novembri ajakirja püüdnud koondada tavalisest suurema valiku uusi raamatuid, et saaksite valida sobilikke jõulukinke igale pereliikmele ja sõbrale. Varakult ostetud jõulukingid jätavad Teile detsembris aega tõelist jõulurahu nautida ja lisaks saate kindlad olla, et jõulukingiks mõeldud raamat ikka õigel ajal teieni jõuab.

Meie novembrikuu klubiraamat „Märgid ja sümbolid” tekitab kätte võttes põneva, pisut müstilise meeleolu. Seda sirvides tunnetaks nagu mingit seost kaugete aegade ja kultuuridega. Teisalt on aga tegemist hariva teatmeteosega.

Saame teada, et kui märgid ja märgi­ süsteemid kannavad selget sõnumit, siis sümbolid on hoopis keerukamad, esindades mingit ideed või tõde, ning võivad eri kultuurides hoopis erinevat tähendust omada.

Sümbolite äratundmine ja kasutamine rikastab meie elu kindlasti, muutes selle mitmekihilisemaks ja värvikamaks, luues seoseid, andes asjadele lisatähendusi ja elule mängulisust.

Hubasust ja häid raamatuid pikkadeks õhtuteks!

Suure Eesti Raamatuklubi toimetaja

www.serk.ee www.serk.ee

Raamat annab põhjaliku ülevaate kosmose, elus­ looduse, inimelu, müütide ja usundite ning eri kultuuride ja ühiskondadga seotud põnevate süm­ bolite kohta.

klubiraamat soovitame Kas teadsid pärast esimesi trikke kohe, et Sinust saabki mustkunstnik, või oli see algul vaid harrastus?

Alates sellest esimesest trikist on mustkunst mind hobina saatnud läbi erinevate eluetappide. Tegelikult paelus mind alguses eelkõige trikkidele, illusioonidele ning üleüldse kõiksugu keerukatele „asjadele” lahenduse leidmine. Üle 10 aasta ma selles vallas muud ei teinudki, kui lihtsalt nu­ putasin lahendusi erinevatele trikkidele, mida mul vähegi näha õnnestus. Ühel hetkel jätsin teiste tehtu kõrvale ning hakkasin ise trikke välja mõtlema, pannes esmalt valgele paberile kirja „eesmärgi”, mida ma triki või illusiooniga saavutada soovisin, ning seejärel asusin sellele lahendust otsima. Ühe sellise päris enda triki mõtlesin välja vanaisa sünni­ päevaks ja kandsin selle talle kohe ka ette. Vanaisa oligi see, kes mind avalikult esinema innustas. Esimese suurema avaliku esinemiseni ühes pisikeses külakoolis jõudsin alles 18-aastaselt.

11.2009 08.2009

FOTO: Indrek Kasesalu

Intervjuu Jürgen Veberiga: Kuidas ja millal tekkis Sul huvi mustkunsti vastu?

Millal tegid esimesed trikid ja kes oli publikuks?

Oma esimese triki tegin ma vennale, kui olin kuue­ aastane. Olin äsja selgeks saanud osakese ühest kaardi­ trikist ja põlesin soovist seda kohe kellelegi näidata.

Niisiis haarasin kaardipaki ja tormasin õue, kus vend naabripoistega parasjagu liivakastis liivalosse ehitas.  Tirisin ta umbes kolmeks sekundiks kõrvale – just niipalju aega kulus mul triki näitamiseks, mille selgeksõppimine oli võtnud umbkaudu seitse kuud.

Kas oled ka mingit muud tööd teinud?

Olen üks neist õnnelikest inimestest, kel on õnnestunud töö ja hobi alati ühendada. Nii nagu praegu, oli see ka varem, kui teenisin elatist professionaalse sportlasena, mängides jalgpalli FC Floras.

On sul tulevikuplaane, mida saaksid lugejaga jagada?

Täna, kus ühest suurest projektist ehk illusioonietendustest Nokia Kontserdimajas on möödunud alles loetud päevad, on kindlaid veksleid tuleviku kohta veel vara välja käia.

Kuigi nende etendustega täitus üks minu suur unistus, ei

VÄÄRISKIVID Vääriskivid ja poolvääriskivid säravad värvide- ja valgusemängus. Nende maine päritolu seob neid jumaliku energiaga ning nad sümboliseerivad vaimuväge ja puhtust. Mõnele neist on omistatud tervendavaid ja kaitsvaid omadusi.

Sajandeid on neid kasutatud staatust näitavate sümbolitena. Läbipaistvaid kivisid on kasutatud ennustamisel, punased kivid tähistavad kirglikkust ja elujõudu. Mõni vääriskivi on seotud teatud sünnikuuga ja mõnel on hoopis omaette tähendus.

KOSMOS 42

1 Ahhaat Vana salateadus väitis, et ahhaat muutvat oma kandja nähtamatuks. Tähistab julgust, pikaealisust ja jõukust. Iidsel ajal seoti ahhaat künnihärja sarvede külge, et tagada hea saak.

1 Heliotroop Peetakse tervistavaks kiviks, mis taaselustab suhteid ja puhastab.

Mõnikord on heliotroopi nimetatud ka sõdalase kiviks, sest see annab julgust ja aitab võita takistusi. Samuti on arvatud, et heliotroop puhastab verd ja peatab verejooksu.

1 Rubiin Sümboliseerib armastust, julgust ja elujõudu. Seostatakse nii Saturni kui ka kirgede planeedi Marsiga. Valitsejad kandsid rubiine ning uskusid, et hädaohu lähenedes need kivid tumenevad.

1 Smaragd Värvuse tõttu on smaragdi seostatud viljakuse, surematuse, kevade ja noorusega. Egiptuses pandi smaragd hauda kaasa, sest surnud jäävad igavesti nooreks. Kristluses sümboliseerib usku ja folklooris on see tervendav kivi.

1 Safiir Safiir on taevase harmoonia, rahu ja tõe sümbol. Hindu traditsioonis seostati safiiri planeet Saturni ning enesevalitsemisega. Mõnel pool arvati, et see kivi suudab peletada kurja.

1 Ametüst Ametüst on kaitsev ja vaimne kivi; kristlikus kirikus kannavad piiskopid ametüstsõrmust.

Arvatakse ka, et see kivi annab meelerahu ja kaitseb oma kandjat purjujäämise eest.

1 Türkiis Sümboliseerib julgust, edu ja täiuslikkust ning kaitseb kurja silma eest. Mehhikos loetakse türkiisi päikese ja tule sümboliks, Tiibetis aga peetakse pühaks.

1 Kassisilm Seda vääriskivi tuntakse ka tiigrisilmana ning see sümboliseerib teadmist ja vaimset selgust – sel põhjusel kasutatakse kassisilma meditatsiooni puhul. Arvatakse, et kassisilm toob õnne ja kaitseb oma kandjat kurja eest.

4 Kristall Peetakse puhtuse sümboliks.

Kristallkuule kasutatakse ennustamisel ning nõiduslikud kristallkingad on tuntud muinasjutust. Arvatakse, et kristallkuul suudab salvestada ja edastada energiat ning seepärast kasutatakse neid tervendamisel ja mediteerimisel.

1 Lasuriit See sinine taevasümboolikaga kivi esindab võimu, tarkust ja sisemist jõudu. Arvatakse, et lasuriit soodustab vaimseid võimeid ja teadmist. Peetakse ka sõprusekiviks.

1 Oonüks Peetakse kaitsva energia kandjaks, eriti musta oonüksit.

Traditsiooniliselt on oonüksit kantud negatiivsusest hoidumiseks, sümboliseerib kõrgendatud meeli, enesekindlust ja vaimujõudu. Seostatakse ka abieluõnne ja siirusega.

1 Kuukivi Oma kahvatu sillerduse pärast on kuukivi ammust ajast seotud Kuu ja armunutega. Tema seos viljakusega on ajendanud araabia naisi õmblema neid kive endale riietesse. Samuti arvatakse, et kuukivid tasakaalustavad menstruaaltsükleid.

1 Granaat Populaarne vääriskivi juba alates pronksiajast. Granaat kaitseb oma kandjat negatiivsuse ja depressiooni eest ning sisendab julgust. Samuti sümboliseerib see kivi energiat, pühendumist ja ustavust.

1 Akvamariin Vanasti usuti, et akvamariinis sisaldub mere energia, seepärast kandsid seda meremehed kaitseks tormide eest.

Akvamariini seostatakse ka loovuse, suhtlemise, eneseteadvuse ja usaldusega.

1 Peridoot Peridoot esindab kuulsust, tugevust ja energiat ning seda peetakse augustis sündinud inimeste õnnekiviks. Hawaii mütoloogia järgi kujutavad peridoodid vulkaanijumalanna Pele pisaraid.

1 Draakoni kaitse 14. sajandist pärinev Hiina kivinikerdis, mis kujutab varandust kaitsvat draakonit. Hiina traditsiooni järgi valvavad maadraakonid sügavale maapõue peidetud varandusi ja kalliskive. Peidetud varandused sümboliseerivad teadmisi või tõde.

1 Nefriit Hiinlaste jaoks on nefriit taevakivi, mis sümboliseerib puhtust ning esindab ka Päikest ja yang’i.

Samuti sümboliseerib õiglust, julgust, harmooniat ja moraalset puhtust. Nefriiti peetakse ka õnnekiviks ning sellele omistatakse seksuaalset tähendust.

1 Karneool Austatakse tervendavate, vaimsete ja loominguliste omaduste pärast. Karneool on ka religioosne sümbol: prohvet Muhammadi pitser olevat kujutanud endast graveeritud karneooliga hõbesõrmust.

1 Teemant Lihvitud teemante ehk briljante kasutatakse kihlasõrmuste puhul, sümboliseerimaks puhtust, tõde ja ustavust.

Briljandi sära pärinevat Päikeselt.

Arvatakse, et briljant neelab oma kandja tunded ning puhastab sellega hinge.

3 Sisemine kiirgus Lihvitud tahkudega kalliskivid, nagu pildil esitatud topaas, mõjuvad oma sisemise ilu ja kiirgusega. Sellise kalliskivi töötlemisprotsess sümboliseerib vaimu astmelist täiustumist ja edenemist jumaliku tarkuse poole; samuti võib seda võrrelda keha maistest piirangutest vabanenud hingega.

SÜNNIKIVID Mõningaid kive seostatakse aasta kindlate kuudega ning arvatakse, et need toovad vastaval kuul sündinud inimestele õnne või kuulsust. Teatakse erinevaid nimekirju, kuid levinuim versioon on järgmine: granaat (jaanuar), ametüst (veebruar), akvamariin (märts), briljant (aprill), smaragd (mai), kuukivi (juuni), rubiin (juuli), peridoot (august), safiir (september), opaal (oktoober), topaas (november) ja türkiis (detsember).

3 Türkiiskaelakee Türkiisi seostatakse tava järgi hea õnne ja sõprusega.

Arvatakse ka, et selle ere värvus sisendab eneseusaldust.

VAATA KA Draakonid lk 78–79 Armastus ja abielu lk 126–127 Amuletid lk 194–195 Kuninglikkus lk 216–217 Ehted lk 254–255

VÄÄRISKIVID

www.serk.ee

1 Topaas Seda peetakse empaatiliseks vääriskiviks, mis sümboliseerib ustavust, jumalikku headust, sõprust, andestamist ja armastust. Raviomadustega seoses on usutud, et topaas aitab närvikurnatuse korral ja parandab isu.

1 Opaal Opaal sümboliseerib jumalikku teadmist, religioosset pühendumist ja ustavust.

Roomlased uskusid, et opaalid kukuvad välgusähvatuste ajal taevast. Mõned rahvad nimetasid opaali ka silmakiviks, uskudes, et see silm valvab kuningat.

43

klubiraamat soovitame sümbolite süsteemile, mida tänagi oma trikkide seletusi üles tähendades kasutan. Neid on nüüdseks ühtekokku üle 100 ning neil kõigil on minu jaoks oma kindel tähendus.

Peamiselt tähistavad nad mingit konkreetset tegevust mingil konkreetsel hetkel ning eelkõige kasutan ma neid väiksemate trikkide, sealhulgas kaarditrikkide saladuste ülesmärkimisel.

Milline on Sinu suhe raamatutega? Mida loed?

Mulle meeldivad üle kõige elulooraamatud – raamatud suurtest inimestest ning nende suurtest tegudest läbi aegade. Mulle meeldib lugeda nii ühiskonna ajaloos suurt rolli mänginud inimestest kui ka tänapäeva kangelastest ning nende teekonnast selleni, kes on nad praegu.

Kellele võiksid soovitada meie novembrikuu klubi­ raamatut „Märgid ja sümbolid“?

Kuna see raamat käsitleb märke ja sümboleid niivõrd erinevatest eluvaldkondadest alates maailma usunditest kuni kõige tänapäevasemate sümboliteni, ei olegi inimest kellele ma seda ei soovitaks. Silmaringi avardav on see teos igal juhul!

Meid ümbritsev maailm on täis märke ja sümboleid.

(Kõik tunnevad nüüdisaegseid märke, näiteks kirja­ tähti ja lippe, kuid hoopis raskem on tõlgendada paljusid minevikust pärit sümboleid). Kuidas suhtud Sina märkide ja sümbolite keelde? On mõni märk või sümbol Sinu jaoks oluline (rist, pentagramm jne)?

See on tõepoolest nii, et maailm meie ümber on täis kõiksugu märke ja sümboleid. Suurt osa neist võtame täna­ päeval juba iseenesestmõistetavalt, näiteks liiklusmärke.

Suisa uskumatu, kui palju informatsiooni võib üheainsa märgi või sümboliga edasi anda või kui „võimas” võib olla üks lihtne paberiservale pastakaga kritseldatud südameke.

Mulle olulisi, erilisi ja tähtsaid märke ning sümboleid on väga palju. Pean tunnistama, et alates esimese triki väljamõtlemisest panin aluse ka päris oma märkide ja

Kuidas käitud, kui must kass üle tee jookseb?

Jooksen kassile järele ja üritan teda iga hinna eest teisele poole teed tagasi lükata.  Kui see ei õnnestu, siis istun järgmised kaks nädalat kodus ja ei pista ninagi uksevahelt välja.  On Sul talisman?

Ei, vaat sellist asja mul tõepoolest ei ole. Aga lapsena oli mul üks kollane vile, mille puhumine kõik alati heaks tegi – vähemalt nii rääkis mulle ema.  Niisiis iga kord kui mänguhoos varba kuskile ära lõin või põlve lõhki kukkusin ja itk peale kippus, siis võtsin vile ja puhusin seda kogu hingest. Ja teate, see töötas – töötas viimne kui kord! 

RIST

MÜÜDID JA USUNDID

1 Kopti rist Kopti rist on tuletatud Vana-Egiptuse ankh’ist, mille võtsid kasutusele esimesed Egiptuse kristlased, kellele ristiusku tutvustas evangelist Markus. Selle sümboli võttis pisut muudetud kujul hiljem üle Etioopia kristlik kirik.

1 Peetruse rist See rist on saanud oma nime apostel Peetruse järgi, kes olevat löödud risti pea alaspidi, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema Kristuse kombel. Nii on see rist sümboliseerinud alandlikkust, kuid viimasel ajal on sellest saanud ka satanistide sümbol, esindades „ümberpööratud ristiusku”.

1 Keldi rist Selle igivana ristivormi puhul ümbritseb risti rõngas, mis mõnede arvates kujutab endast ühtsuse ja Jumala igavese armastuse sümbolit, teiste arvates aga tähistab nimbust.

Keldi risti tunti Iirimaal juba enne kristluse saabumist.

1 Antoniuse rist Selle risti kuju pärineb heebrea tähestiku viimasest tähest, mida kreeka keeles anti edasi tähega „tau” (siit ka teine nimetus „tau-rist”). See oli tüüpiline rist, mida roomlased kasutasid ristilöömiseks. Antoniuse rist sümboliseerib lunastust ja heaolu.

1 Kreeka rist Kreeka risti kõik neli haru on ühepikkused. See rist on otsekohe äratuntav, kristlased kasutasid seda vormi üldiselt alates 4. sajandist. Kreeka rist sümboliseerib evangeeliumi sõnumi levimist üle kogu maailma.

1 Pungadega rist Tegemist on ladina ristiga, mille harud lõpevad ristikheinalehekujuliselt paigutatud pungadega.

Kolm punga tähistavad püha kolmainsust. Seda vormi võib võrrelda druiidi ristiga, millel kolmeleheline ristikhein tähistab maad, merd ja taevast.

1 Malta rist Sarnaneb Kreeka ristiga, kuid kõik neli haru laienevad väljapoole ning lõpevad pääsusaba-kujuliselt.

Tulemuseks on kaheksa nurka, mis sümboliseerivad taassündi.

Malta rist tähistab ausust ja kaitset ning seda kasutab rida kristlikke organisatsioone.

1 Camargue’i rist See rist pärineb Lõuna-Prantsusmaa sadamalinnast Camargue’ist ning koosneb kolmest elemendist – rist, ankur ja süda –, mis sümboliseerivad usku, lootust ja armastust. Ankur on ühtlasi kohalike kalurite sümbol.

1 Vene õigeusu kiriku rist Vene õigeusu kirik on võtnud omaks risti, mis sümboliseerib hukkamõistu ja lunastuse vahelist tasakaalu. Alumine, kaldus põikpuu tähistab seda, et oma pattu kahetsevad hinged võivad pääseda taevasse, teised aga vajuvad põrgusse.

1 Ankur-rist Õieti tuleks seda nimetada püha Klemensi ristiks, sest legendi järgi olevat püha Klemens heidetud ankru külge seotuna merre. See rist sümboliseerib ankrut, mis hoiab kristlast läbi elutormide veepinnal.

1 Julianuse rist See rist on rändmuusikute sümbol ning koosneb õieti neljast üksteisega risti olevast ladina ristist, mis osutavad kõikvõimalikesse ilmakaartesse.

Sel põhjusel nimetatakse seda risti mõnikord ka misjonäride ristiks.

1 Brigitta rist See Iiri päritoluga rist võis olla Iirimaal tuntud juba enne kristluse saabumist, sest sealne pühak St. Brighid (Brigitta) pärineb ilmselt samanimelisest keldi jumalannast.

Selline rist punutakse tavaliselt õlgedest (küünlapäevaks) ning see sümboliseerib head õnne ja kaitset.

1 Tühi rist Pildil näeme tühja risti, mis kuulub Singapuris asuva tänapäevase metodistide kiriku juurde. Sellist risti võib leida ka teiste protestantlike kirikute juures.

1 Krutsifiks See 14. või 15. sajandi krutsifiks kuulub ühe Horvaatia katoliikliku maakiriku juurde. Kristus on ristil ja Jumal vaatab tema peale ülevalt alla.

1 Paavsti rist Seda risti tohib kasutada ainult Rooma paavst. Risti kolm põikpuud sümboliseerivad taevast, maad ja kirikut, mis on paavsti võimu kolm piirkonda.

Seda risti kantakse paavsti kohal kõikide protsessioonide ajal.

1 Lotringi rist Seda heraldilist risti, millel on kaks tavaliselt ühepikkust põikpuud, kasutab katoliku kirik kardinaliseisuse tähistamiseks.

Selle risti all ratsutas lahingusse Jeanne d’Arc ning hiljem sai sellest liikumise „Vaba Prantsusmaa” sümbol.

4 Ristimise rist See kaheksaharuline rist on saadud X-risti paigutamisel Kreeka ristile. Tihti kasutatakse seda ristimise puhul, sest number 8 sümboliseerib taassündi. Samuti tähistab see rist 8-päevast ajavahemikku, mis eraldab Kristuse sõitmist Jeruusalemma tema ülestõusmisest.

VAATA KA Trofeepead lk 110–111 Kreeka ja Rooma jumalused lk 140–141 Keldi ja Põhjala jumalused lk 142–143 Saatan ja deemonid lk 190–191

Amuletid lk 194–195 Kujundid lk 284–289 Piltkiri lk 300–305 Heraldilised embleemid lk 318–323 Lipud lk 324–329

KRISTLUS

178

1 Chi-Rho-rist Koosneb kahest kreeka tähest – X ja P –, mis on Kristuse nime kreekakeelse variandi kaks esimest tähte.

Just selle risti võttis vastu Rooma esimene kristlik valitseja Constantinus.

Tegelikult on see sümbol veelgi vanem, sest tähistas varem Kronost, Vana-Kreeka ajajumalat.

1 Andrease rist Sellisel X-kujulisel ristil (tuntud ka kui saltiir) suri märtrisurma apostel Andreas, Peetruse vend.

Andrease rist sümboliseerib otsustamist ja raskuste ületamist ning selle tähise võib leida nii Šotimaa kui ka Jamaica riigilipult.

Rist sümboliseerib kogu kristlust, kuid kristluse erinevad harud kasutavad risti erinevaid vorme.

Näiteks protestandid kasutavad tühja risti, mis sümboliseerib surnuist üles tõusnud Kristust.

Katoliiklased eelistavad aga krutsifiksi, s.t risti koos sellele löödud Kristusega, mis sümboliseerib Kristuse toodud ohvrit. Kristuse olemasolu sümboliseerib ühtlasi Jumala töö edasikestmist, mis ei lõppenud surma ja ülestõusmisega. Mõne katoliku risti jalamil on kolp, mis sümboliseerib Kolgata mäge („pealuu küngast”), kus Kristus risti löödi.

3 Krutsifiks Kujutab ristilöödud Kristust ning sümboliseerib kristlikku pühendumist.

179

www.serk.ee www.serk.ee

RIST JA KRUTSIFIKS

Kuigi ristil on ka muid minevikuseoseid, tuntakse seda märki enim ristiusu sümbolina – rist sümboliseerib Jeesus Kristuse ristisurma inimkonna lunastamiseks. Kasutatakse ka ristimärgi tegemist käega, mis sümboliseerib püha kolmainsust, näiteks õnnistab preester niiviisi kogudust jumalateenistuse ajal. See märk joonistatakse õhku, esmalt püstine ning seejärel rõhtne osa. Aegade jooksul on tekkinud mitmeid välimuselt erinevaid risti variante, neist igaühel on oma eriline sümboolika. Näiteks võib tuua mitmesuguste organisatsioonide ja kristlike ühenduste jaoks tekkinud erinevad ristikujud: Malta rist sümboliseerib kaitset ning USA tuletõrjujad on selle valinud oma embleemiks.

1 Ladina rist Sellel ristil on pikem püst- ja lühem rõhtosa ning see sümboliseerib just seda risti, millele Kristus löödi. Kuigi varased kristlased pidasid seda sümbolit liiga julmaks ja eelistasid selle asemel kala, sai just ristist pikapeale kristluse tuntuim sümbol.

11.2009 08.2009

kavatse ma loorberitele puhkama jääda – armas­tan seda kunsti selleks liiga palju.

Lühidalt öeldes sean endale sihiks järgmise lapse­põlve­ unistuse ja hakkan sammuma selle täitumise poole. Mis see aga täpselt on ... seda ma teile veel ei ütle, sest unis­ tustega olevat juba kord nii, et kui need suure suu ja kõva häälega välja lobiseda, siis ei pidavat nad täituma. 

Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saad soovi korral tellida.

Iga valikraamat annab boonus­punkti ja vabastab postikulust.

valikraamat

Maja Rivertonis 11.2009

Kate Morton

Grace Bradley asus teenijana tööle Rivertoni mõisasse siis, kui oli alles tütarlaps – enne Esimest maailmasõda. Aastaid oli tema elu tihedasti seotud Hartfordide perekonnaga, eriti nende kahe tütre, Hannah’ ja Emmeline’iga.

Ühe särava seltskonnapeo ajal mõisamajas 1924. aasta

suvel laskis üks noor poeet end maha. Ainsateks KLUBIH

tunnistajateks olid Hannah ja Emmeline ning ainult nemad –

249.295.IND

ja Grace – teadsid tõde. 1999. aastal, kui Grace on

TAVA H I N D

üheksakümmend kaheksa aastat vana ja veedab oma viimaseid elupäevi vanadekodus, külastab teda noor filmirežissöör, kes teeb filmi tolle suve sündmustest. Ta viib Grace’i tagasi Rivertoni mõisa ja äratab ellu tema mälestused.

Jutustatud minevikumeenutusena, on see Grace’i noorpõlve Kirjastus Varrak Tõlkinud Tiina Tiiman 448 lk, kõva köide, 155 × 211 mm KOOD 19277

lugu pulbitse­vatest kahekümnendatest ja Edwardi-aegsete aristokraatlike privileegide viimastest päevadest, mille purustajaks saab sõda.

Romaan on tulvil saladusi – mõned tulevad ilmsiks, teised jäävad igaveseks varju,

meenutades Daphne du Maurier’ romantilisi põnevuslugusid. Algselt pälvis raamat kriitikute tunnustuse Austraalias, nüüd on aga teos tõlgitud juba kümnes riigis ja see on muutunud Inglismaal bestselleriks number üks. „Maja Rivertonis” on elav, kaasakiskuv, põnevust ja kirge täis romaan köitvate tegelaste – ja lõpuga, mida lugeja niipea ei unusta.

Raamatu autor Kate Morton (snd 1976) on õppinud näitekunsti ja inglise kirjandust ning

õpib Queenslandi ülikooli doktorantuuris kirjandusteadust. Ta elab koos abikaasa Davini ja kahe pojaga Austraalias Brisbane’is ning kirjutab praegu uut romaani.

SUUREPÄRANE PAKKUMINE KLUBIRAAMATU VÕI VALIKRAAMATU OSTJALE: filmid POOLE HINNAGA!

www.serk.ee

Vali oma lemmik või osta kas või kõik!

KLUBIH

IND

49.99.-

TAVA H I N D

Minu Leninid DVD kestus: 98 min Stuudio: Faama Film Lavastaja: Hardi Volmer Aasta: 1997 KOOD: 334478

KLUBIH

IND

49.99.-

TAVA H I N D

Kuldrannake DVD kestus: 90 min Stuudio: Taska Productions Lavastaja: Jüri Sillart Aasta: 2006 KOOD: 334475

KLUBIH

IND

49.99.-

TAVA H I N D

Sabatäht Muumiorus DVD kestus: 67 min Stuudio: Telescreen Japan Animafilm, eesti keeles KOOD: 334476

jõulukingi soovitused soovitame

Kodu renoveerimine

KLUBIH

349.389.IND

TAVA H I N D

Raamatust leiad peatükid:

11.2009

See mahukas ja praktiline remondi käsiraamat sisaldab rikkalikult spetsialistide nõuandeid, asjalikku ehitusalast teavet ja valmis kavandeid kodu remontimiseks või ümberkujundamiseks. Raamat hõlmab peatükke alates renoveerimistööde kavandamisest ja lõpetades kõikvõimalike remonttööde üksikasjalike kirjeldustega. Eraldi peatükkides kirjeldatakse puu-, toru- ja elektritöid ning rohkelt on teavet erinevate tööriistade, töövõtete ja materjalide kohta.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Georg Samuel 604 lk, pehme köide, 228 × 228 mm KOOD 18942

Raamatust leiad:

Kavandamine Puusepatööd Torutööd Elektritööd Uksed ja aknad Seinad ja laed Põrandakatted Keldrite ja pööningute muutmine Köökide ja vannitubade kavandamine Köökide renoveerimine Vannitubade renoveerimine

• Rohkem kui 300 üksikasjalikku kavandit ja üle 2000 värvifoto.

• Kavandid maja või korteri kõikide ruumide remontimiseks. Lisaks uste, akende, seinte, lagede ja põrandate teostusele antakse nõu ka keldri ja pööningu muutmiseks elamiskõlblikeks ruumideks.

• Spetsialistide nõuanded ruumide ohutuse ja funktsionaalsuse kohta.

Seinad ja laed

Keraamiliste plaatide paigaldamine vannitoa orvas A

D

B

E

B A

Tõmmake mördi pind siluti servaga vaoliseks. Esimene plaat pange veidi pööravate liigutustega kontrolljoonte ristumisnurka. Seadke plaadi ääred kontrolljoonte äärde. Lõigatud plaatide paigaldamisel pange lõigatud külg sinnapoole, kus see on vähem märgatav.

C

Iga väiksema pinnaosa plaatimise järel mähkige ümber 2 ×4" lauajupi vaibatükk, pange see plaatide peale ja koputage seda kergelt puuhaamriga. See sängitab plaadid kindlalt mördi sisse ja loob tasase pinna.

F

Jätkake plaatide paigaldamist, liikudes samas kvadrandis kontrolljoonte ristumiskohast eemale. Paigaldage plaate ühekaupa ja kontrolljoonte järgi. Kui plaadid ise ei moodusta ühtlasi vuuke, kasutage nende vahel ühtlaste vuukide tekitamiseks nurkades plastist vuugipiirajaid (fragment). Viimasena paigaldage plaatide rida vastu vanni äärt. Plaatide lõikamiseks sisenurkade jaoks vt etappi E järgmisel leheküljel.

VARIANT: Mõnes kohas on praktilisem määrida mörti plaadi tagaküljele. Pärast seda suruge plaat oma kohale kergelt pööravate liigutustega.

Äärele paigaldage ääriseplaadid, nagu näha ülal. Pühkige maha liigne mört plaatide ülaservalt.

Plaadi sirge lõike märkimiseks paigaldage plaadi küljele ja alla ¹/8" paksused vuugipiirajad.

Pange lõigatav plaat viimase paigaldatud, mittelõigatud plaadi peale (A); seejärel pange kolmas plaat (B) servadega vastu vuugipiirajaid ning servaga lõigatava plaadi peale. Selle serva järgi tõmmake allolevale plaadile lõikejoon.

G

Märkige ja lõigake plaate, sobitamaks neid ümber läbivate torude ja nende manuste.

Lõiketehika koha pealt vt lk 308–309.

Jätkub järgmisel leheküljel

240

Seinad ja laed/

Keraamiline plaat

Seinad ja laed/

Keraamiline plaat

241

www.serk.ee

Märkige seinale plaatide pinnalaotus (lk 238–239). Valmistage väike kogus peeneteralist lateksilisandiga mörti. (Mõned tootjad on lisanud kuivsegule lateksit, teiste puhul tuleb lateksit ise lisada.) Laotage veidi mörti mõlema kontrolljoone ristumiskohas kahe ristuva haru vahele, kasutades ¼" hambuliste servadega silutit (Eestis– kummist mördikammi).

jõulukingi soovitused

Ajalugu 11.2009

Täpne ja näitlik teejuht tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani Kirjastus Varrak Tõlkinud Olav Renno ja Kalle Klein 612 lk, kõva köide, suur formaat, 265 × 309 mm KOOD 19130

KLUBIH

559.595.IND

TAVA H I N D

1914–TÄNAPÄEV

VÄLKSÕDA

E N N E I maailmasõjast muserdatud Inglismaa ja Prantsusmaa püüdsid sõda Natsi-Saksamaaga vältida, kuid seda ei võimaldanud Hitleri ambitsioonid.

MÜNCHENI PAKT 1938 sõlmisid Inglismaa, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa Müncheni pakti. Selle alusel läksid Tšehhoslovakkia saksakeelsed alad Saksamaale. Inglaste ja prantslaste vastutulekut Hitleri soovidele on kritiseeritud, kuid 1938 ei suutnud kumbki riik Saksamaale vastupanu osutada.

Dunkirki evakueerimine Kokku 693 laevaga päästeti 340 000 Inglise ja Prantsuse sõdurit, kellest osa võib näha ülemisel pildil rivis seismas, Põhja-Prantsusmaa sadamalinnast Dunkirkist. Inglased sõudsid oma kaluripaatidega üle La Manche’i väina, et laevastikule appi tulla. Churchill nimetas seda sündmust „vabastusimeks”.

HITLERI IHALDATUD LEBENSRAUM Hitleri sõjaplaanide ajendiks oli vajadus Lebensraum’i ehk eluruumi järele. Ta uskus, et kõrgema aarja rassi ❮❮ 386–387 domineerimiseks vajas Saksamaa rohkem maad. Ta võttis sihikule naaberterritooriumid, kus elas etnilisi sakslasi. Aastal 1938 tungis Hitler Austriasse.

Anschluss’ile (liidule Austriaga) järgnes Tšehhi provintside Böömi- ja Määrimaa okupeerimine, ANSCHLUSS mis tähendas Müncheni pakti rikkumist.

S U U R B R I TA N N I A P E A M I N I S T E R ( 1 8 7 4 – 1 9 6 5 )

WINSTON CHURCHILL Briti aristokraatlikus perekonnas sündinud Winston Churchill liitus nooruses armeega ja teenis aega kuninglikus husaaripolgus, mis andis talle väärtuslikud esmased teadmised sõjakunstist. Aastal 1899 siirdus ta parlamenti, töötades eri ametikohtadel, muu hulgas sõjaministrina I maailmasõja ajal.

Suurbritannia peaministrina (1940–1945 ja teine kord 1951–1955) ei nõustunud ta Hitleriga rahu sõlmima, nõudes, et Suurbritannia peab võitlust jätkama.

Ta sai kuulsaks võitlushimulise sõjaaegse juhi ja suurepärase kõnemehena. Ta oli viljakas kirjanik ja sai raamatu „Teine maailmasõda” eest Nobeli kirjanduspreemia.

Blitz Pärast lüüasaamist lahingus Inglismaa pärast (vt paremal) käivitas Hitler 57 järjestikust öist pommirünnakut Londonile, mis kandsid koondnimetust Blitz. Kõrvaloleval fotol lendab Saksa pommitaja Heinkel 111 pommirünnaku ajal Londoni kohal üle Thamesi.

A

TS

I

RR

ATLANDI OOKEAN

ROO

SAKSAMAA

NORD

KINDRALKUBERMANG

SUDEEDIMAA

Praha

Harkiv

Kiiev Kraków Nürnberg UKRAINA RIIGIGALIITSIA T KOMISSARIAAT RA SLOVAKKIA München Viin NS Vichy NI Budapest Bordeaux ST ŠVEITS AUSTRIA R ARI VICHY PRANTSUSMAA PÕHJA-SLOVEENIA U N G Odessa Milano Toulouse KRIMM Trieste Torino

U

Lissabon

PO

H I S P A A N I A

V a h

ROKO

(Pr)

0 0

Rooma Sardiinia

Gibraltar

MA

Nizza Korsika

Baleaarid

A L Ž E E R I A (Pr)

500 km

e

N

SERBIA

Sofia

I

A ALBAANIA

LÕUNADOBRUJA

Must meri

BULGAARIA

MAKEDOONIA

Istanbul

Stalingrad

1941 olid Saksamaa ja tema liitlased hõivanud Jugoslaavia ja Kreeka; Rumeenia, Ungari ja Slovakkia toetusel oli Hitler veendunud, et rünnakuks oli olemas piisavalt lai rinne. Juunis 1941 alustas Saksamaa sissetungi Venemaale.

Alguses edenes Barbarossa plaan hästi, kuid Punaarmee ja karm Vene talv pidurdasid välksõja taktikat. Järgnesid pikad lahingud, millest mõned kestsid kuid, tuues kaasa tohutuid kannatusi ja hukkunuid mõlemale poolele. Augustis 1942 algas Stalingradi juures ränk lahing (vt lk 394), milles Saksamaa lõpuks lüüa sai. Sõda oli võtnud uue pöörde.

PÄRAST Prantsusmaal tegi valitsus natsidega koostööd, kuid nagu kogu okupeeritud Euroopas, tekkis ka seal vastupanuliikumine.

VICHY PRANTSUSMAA Pärast Prantsusmaa lüüasaamist asus marssal Pétain Prantsuse valitsuse etteotsa ja nõustus jagama Prantsusmaa okupeeritud tsooniks ning okupeerimata Vichy tsooniks. Vichy Prantsusmaad juhtis Pétaini valitsus täieliku koostöö tingimusel sakslastega. Pétainile meeldis natside ideoloogia. Ta asendas Prantsusmaa moto „Vabadus, võrdsus, vendlus” loosungiga „Töö, perekond, isamaa” ning moodustas kaitseväe, mis saatis Prantsuse juute natside koonduslaagritesse surema.

VASTUPANU Kogu okupeeritud Euroopas tekkisid natsivastased vastupanuliikumised.

Prantsuse organisatsioon Maquis ründas Saksa rajatisi ja abistas lõksu sattunud Inglise lendureid. Poolas lasid partisanid õhku sildu, et takistada Saksamaa varudel lahingutsooni jõudmist. Jugoslaavias juhtis kommunistlikke partisane Josip Broz Tito 450 ❯❯, kes pääses napilt kinnivõtmisest ja sai pärast sõda riigi juhiks.

(annekteeritud Itaalia poolt 1939)

m

Sitsiilia

Korfu

KREEKA

e

r i TUNEESIA (Pr)

500 miili

BANAT R U M E E N I A HORVAATIA Belgrad Bukarest

MONTENEGRO.

L

tasid Poola vallutamiseks. Välksõda tähendas kiireid, intensiivseid rünnakuid, mille eesmärgiks oli vaenlase kiire purustamine.

Tihti kuulusid selle juurde pommirünnakud.

Marseilles

Madrid

RT

BLITZKRIEG Taktika, mida sakslased kasu-

G

A

L

IA

piiri äärde. Nii Briti kui ka Prantsuse väejuhid uskusid, et Wehrmachti edasiliikumise peatab Maginot’ liin, piki Saksamaa piiri rajatud kindlustused, samuti Belgia metsad Ardennides, mida

nad pidasid tankide jaoks läbimatuks.

Kuid natsid murdsid raskusteta läbi ja jõudsid Abbeville’i juurde Prantsusmaa põhjarannikul, jättes Inglise ja Prantsuse väed lõksu. Prantslased palusid

BELGIA

Pariis LUKSEMBURG OKUPEERITUD PRANTSUSMAA

A

pealinna Varssavi ümber piiranud.

Poola kapituleerus, kui idast tungis peale Nõukogude Liit, kes oli sõlminud Hitleriga mittekallaletungipakti.

Järgnesid mõned vähese sõjategevusega kuud (tuntud kui pettesõda), mil liitlased kogusid relvavarusid ja levitasid lendlehti, et veenda saksa rahvast natsijuhtide kuritegudes.

9. aprillil 1940 alustas Hitler sissetungi Taani ja Norrasse ennetava löögina Inglismaa vastu, kes oli ähvardanud Skandinaavia okupeerida. Pettesõda oli läbi. 10. mail hakkas Hitler liikuma läände, Prantsusmaa suunas, vallutades Hollandi, Belgia ja Luksemburgi üksnes kahe päevaga ning jõudes Prantsusmaa

Kanalisaared

A

www.serk.ee

Lahing Inglismaa pärast toimus augustist oktoobrini 1940 ja osutus pöördepunktiks Hitleri edus. Õhulahing pidi olema eelmäng sakslaste sissetungile. Luftwaffe sihtmärgiks olid lennuväljad ja sadamad La Manche’i väina ääres, kuid kuninglike õhujõudude (RAF) eelhäiresüsteemid andsid inglastele eelise. Hitler loobus oma ründeplaanist „Merilõvi” ja võttis selle asemel sihikule Inglismaa linnad (vt vasakul).

Võib-olla oleks Saksamaal õnnestunud võit saavutada, kui Hitler oleks oma Lääne-Euroopa vallutustega rahuldunud. Kuid selle asemel otsustas ta rünnata Venemaad. Stalini nõudmine, et Rumeenia tagastaks Venemaale Bessaraabia, ning Balti riikide okupeerimine NSV Liidu poolt aastal 1940 viis Hitleri raevu. Aastaks

Natsi-Saksamaad, fašistlikku Itaaliat ja hiljem ka Jaapanit kutsuti liiduna teljeriikideks. Liit vormistati kolmepoolse lepinguga 1940. aastal. Väiksematest riikidest said teljeriikide satelliidid, kes toetasid Saksamaa sõjalisi eesmärke.

I T

aksamaa kallaletung Poolale algas lennuväe (Luftwaffe) lauspommitamisega, mille sihtmärgiks olid teed, raudteed, linnad ja külad, ajades hirmutatud kohaliku elanikkonna edasi liikuvate sakslaste ees põgenema. Põgenike tekitatud kaos maanteedel takistas Poola vasturünnakuid ning Saksa jalavägi pühkis üle maa hämmastava kiirusega.

See oli välksõda ehk Blitzkrieg. Liitlaste – Suurbritannia ja Prantsusmaa – vastus Saksamaa edule oli kõhklev. Järgmise kahe nädala jooksul ei teinud nad peaaegu midagi peale olukorra vaatlemise, Saksa relvajõud ehk Wehrmacht aga olid peagi Poola

S

392

SPITFIRE MK V

Pöördepunktid

Teljeriigid Euroopas

NO

1. septembril 1939 ründas Natsi-Saksamaa naaberriiki Poolat. Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutasid sõja kaks päeva hiljem. Seejärel tungisid hästi varustatud Saksa väed Skandinaaviasse ja Hollandisse, purustades igasuguse vastupanu. Aastaga oli näiliselt võitmatu Saksa armee vallutanud hiiglaslikud alad Euroopas.

Selle plakati andis välja Suurbritannia kodukaitseministeerium, et kutsuda kodanikke üles liituma tuletõrjevalvega. Tuletõrjevalvurid, keda tunti Kesköövalve nime all, olid vabatahtlikud patrullid, kes kustutasid tulekahjusid pärast sakslaste pommirünnakuid. Plakat iseloomustab propagandat, mida teostas sõjaaegne valitsus kaitsetegevuse edendamiseks.

RAFil oli lahingus Inglismaa pärast mitmeid eeliseid.

Inglased ehitasid 1900 hävituslennukit, nagu näiteks pildil olev Spitfire, sakslased aga ainult 775.

LEPPEMÄRGID E SOOM Oslo Rinded 1937 Helsinki Rinded novembris 1942 Leningrad Suur-Saksamaa Reich Stockholm PõhjaSaksa okupatsioon SUURLääneItaalia territoorium B R I T A N N I A meri Riia meri Moskva IIRIMAA TAANI Kopenhaagen Teljeriikide satelliidid IDA RIIGISoome territoorium Danzig HOLLAND KOMISSARIAAT Smolensk Neutraalsed alad Hamburg(Gdansk) IDA-- Kaunas N S V L PREISIMAA London Minsk Liitlaste territoorium BIALYSTOK Berliin Liitlaste okupatsioon 1941 Varssavi

Välksõda

Sõjaaegne propaganda

inglastelt suuremat sõjalist abi, kuid Briti peaminister Winston Churchill, olles veendunud, et Prantsusmaa on kaotatud, hoidis jõude reservis, et kaitsta Inglismaad sakslaste rünnaku eest. 27. maist kuni 4. juunini toimus liitlasvägede evakueerimine Dunkirkist.

22. juunil 1940 tundus, et Saksamaa on peaaegu võitnud. Kättemaksuaktina sundis Hitler prantslasi allkirjastama vaherahulepingu samas raudteevagunis, kus olid allkirjastatud Saksamaa lüüasaamise tingimused I maailmasõja lõpus (vt lk 372–375). Hitleri populaarsus Saksamaal tõusis kõrgustesse. Iga Saksamaa pealetung oli lõppenud võidukalt ning paljudele Saksa kodanikele, keda sõda nende kodumaal polnud puudutanud, tundus edu lihtsana.

Õhujõud

Malta

T Ü R G I

TITO PARTISANID

Ateena Kythera

Dodekaneesid Kreeta

393

jõulukingi soovitused

11.2009

KLUBIH

399.449.IND

TAVA H I N D

KLUBIH

299.329.IND

TAVA H I N D

Koletised

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kaja Riikoja 320 lk, kõva köide, 195 × 255 mm KOOD 19031

www.serk.ee

Simon Sebag Montefiore

jõulukingi soovitused soovitame 10 10 KLUBIH

Kirjastus Varrak Tõlkinud Heino Pedusaar 960 lk, kõva köide 170 × 217 mm KOOD 18492

11.2009 08.2009

399.449.IND

TAVA H I N D

KLUBIH

379.419.IND

TAVA H I N D

Maailma arhitektuur Meistriteosed Will Pryce

Kirjastus Varrak Tõlkinud Triinu-Liis Looveer, Kai Vaarandi 320 lk, kõva köide, suur formaat 250 × 315 mm KOOD 18874

See ainulaadne teatmeteos avab tee arhitektuuri ilu ja vaimsuse maailma. Üle 350 foto viib lugeja pikale rännakule, esitades parimaid arhitektuurinäiteid inimühiskonna enam kui 2000-aastasest ajalooperioodist. Nende hulgas on sellised meistriteosed nagu Hagia Sophia, Euroopa gooti ja renessanss-stiilis katedraalid, islami meistriteosed Eşfahānis, Agra kindlus, Tāj Mahal, aga ka Londoni parlamendihoone ja paljud-paljud teised.

1001 ajaloolist paika, mida elu jooksul peab nägema Richard Cavendish

See UNESCO-ga koostöös valminud põhjalik raamat on mõtteline järg populaarsele teosele „1001 looduse imet, mida elu jooksul peab nägema” ning pakub ulatusliku ülevaate tuntud ajaloolistest paikadest. Lugeja viiakse põnevale rännakule mööda maailma, et tutvustada selliseid iidse pärandi hulka kuuluvaid rajatisi nagu Suur Hiina müür, Egiptuse püramiidid, aga ka 20. sajandi olulisimaid sündmusi tähistavaid memoriaale. Esindatud on ka tähelepanu­väärsed valitsejate residentsid alates Versailles’st kuni Valge Majani. Kogu seda geograafiliselt liigendatud teavet illustreerib enam kui 800 vapustavat fotot.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Ülla Jürviste 304 lk, kõva köide 213 × 329 mm KOOD 18409

Kirjastus Varrak Tõlkinud Ülla Jürviste 256 lk, kõva köide 224 × 299 mm KOOD 18904

KLUBIH

KLUBIH

299.329.IND

329.369.-

TAVA H I N D

Kuningannad, keisrinnad ja konkubiinid

Roomlaste elulood

Kaunilt illustreeritud raamat maalib ilmekad kirjanduslikud portreed viiekümnest ebatavalisest naisest, kes on ajaloo jooksul riiki juhtinud või riigivõimu omanud, alates kunagisest vähetuntud Saksa printsessist keisrinna Katariina II Suurest kuni Benazir Bhuttoni. Igas lühieluloos näidatakse kõnealust isikut oma aja kultuuri- ja ajakontekstis, mis võimaldab autoril mitte üksnes jutustada 50 julge ja iseseisva naise elu­ lugu, vaid esitada ka teise nurga alt viimase 3500 aasta ühiskonna ajalugu.

Väikesest jõeäärsest kolooniast alguse saanud Rooma impeerium ulatus oma võimsuse tipul Euroopast Aafrika ja Lähis-Idani. Sellest rikkalikult illustreeritud raamatust saate lugeda inimestest, kes selle suure impeeriumi üles ehitasid, alates sellistest kuulsatest väepealikest ja valitsejatest nagu Caesar, Augustus ja Caligula kuni lihtsõdurite, Rooma ehitajate ja skulptorite, luuletajate, ajaloolaste, gladiaatorite, kurtisaanide ja orjadeni välja.

Uurides kõiki ühiskonnaklasse, kasutades uusimaid arheoloogilisi avastusi ja leitud antiiktekste, on selle raamatu autorid loonud suurepärase pildi Rooma endisaegsetest kodanikest.

Claudia Gold

www.serk.ee

IND

TAVA H I N D

Philip Matyszak, Joanne Berry

jõulukingi soovitused soovitame 11 11 KLUBIH

299.329.IND

11.2009 08.2009

TAVA H I N D

Massaaž ja aroomteraapia Catherine Stuart

Kirjastus Varrak Tõlkinud Marika Makarova ja Linda Poots 512 lk, kõva köide, 175 × 229 mm KOOD 18898

Uus raamatusari tunnustatud feng shui spetsialistidelt

Siret ja Janno Seederilt: „Feng shui ja bagua”

• „Karjääri ja õigete valikute feng shui” • „Suhete ja armastuse feng shui” • „Sugupuu ja mineviku feng shui” • „Raha ja rahulolu feng shui” • „Abistajate ja reiside feng shui” • „Loovuse ja tuleviku feng shui” • „Teadmiste ja töö iseendaga feng shui” • „Kuulsuse ja hea nime feng shui”

Ettetellimine!

Kaheksa raamatu hind vaid 1299.Hind kaupluses 1999.Ettetellimine kestab 30. novembrini 2009.

Telli uus raamatusari nüüd ja võidad 700.- krooni!

Vastu tulles klubiliikmete soovile, pikendasime sarja ettetellimise aega novembri lõpuni.

Veel on võimalik tellida ka sarja esimest raamatut „Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine” Tellimine ja lisainfo:

• Raamatuklubi kodulehelt: www.serk.ee • Telefoni teel: 646 0218

www.serk.ee www.serk.ee

Eelmisel kuul alustas ilmumist uus raamatusari tunnustatud feng shui spetsialistidelt Siret ja Janno Seederilt. Sarja esimene raamat oli oktoobrikuu klubiraamat „Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine”.

Järgneva kolme aasta jooksul ilmub sarjas veel 8 raamatut:

jõulukingi soovitused soovitame 12

11.2009 08.2009

12

KLUBIH

239.269.IND

TAVA H I N D

Õmblemine

Põhjalik teejuht samm-sammuliste õpetustega Marie Clayton Kirjastus Varrak Tõlkinud Terje Võrk 320 lk, kõva köide, 210 × 275 mm KOOD 19048

KLUBIH

269.295.IND

TAVA H I N D

www.serk.ee

Usundid

Uskumused • usutavad • usupühad • jumalad • usuvoolud • pühad tekstid Philip Wilkinson Kirjastus Varrak Tõlkinud Julika Laulik Sari „Silmaringi teatmik”, 352 lk, pehme köide, 145 × 245 mm KOOD 19543

jõulukingi soovitused soovitame 13 13 KLUBIH

299.329.IND

11.2009 08.2009

TAVA H I N D

Käsitöö klaasimaalist mosaiigini Simona Hill

Kirjastus Varrak Tõlkinud Lii Tõnismann 512 lk, kõva köide, 175 × 229 mm KOOD 18485

KLUBIH

299.329.IND

TAVA H I N D

Põhjalik teejuht tervisliku toitumise juurde • Üle 300 maitsva retsepti Kirjastus Varrak Tõlkinud Kaja Riikoja ja Piret Raudsepp 512 lk, kõva köide, 175 × 229 mm KOOD 18867

www.serk.ee www.serk.ee

Tervendav köök

jõulukingi soovitused soovitame 14 14 KLUBIH

11.2009 08.2009

199.229.IND

TAVA H I N D

Haldjad.

Kunst, ajalugu, uskumused Susannah Marriot Kirjastus Varrak Tõlkinud Ülla Jürviste, värsid tõlkinud Peep Ilmet.

430 lk, kõva köide, 130 × 170 mm KOOD 18508

KLUBIH

IND

199 229.- .-

www.serk.ee

TAVA H I N D

eneseabi soovitame käsiraamatud Eesti mütsid

Raisa Cacciatore & Samuli Koiso-Kanttila

KLUBIHIND

KLUBIHIND

219.-

Selle raamatu toredate mütside kudumisel on kasutatud esiemade loodud mustreid, aga mütsid ise on saanud veidi tänapäevasema moe. Iga mütsi juures on märgitud ka konkreetne lõngavalik, kuid kindlasti leiab iga käsitööhuviline oma lõngakotist aja jooksul sinna kogunenud poolikuid kerasid, mida saab pea alati mütsitegemisel ära kasutada.

11.2009 08.2009

Irina Tammis, Elo Lutsepp

Päästke poisid!

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kadri Jaanits, eessõna Tiia Lister 376 lk, kõva köide, 130 × 200 mm KOOD 19413

15 15

Kirjastus Tammerraamat 80 lk, kõva köide, 213 × 231 mm KOOD 449422

259.Looduslik toit Täisväärtuslik elu Marika Blossfeldt Lisaks retseptidele annab raamat põhjaliku ülevaate loomuliku toitumise põhimõtetest, aidates mõista seoseid teadliku söömise, enda eest hoolitsemise, tervise ja hea enesetunde vahel.

KLUBIHIND

329.-

Kirjastus Essential Nourishment 304 lk, pehme köide KOOD 186518

Koduleivaraamat Leiva saamise ja tegemise lugu koos retseptidega

Mees ja naine Anatoli Nekrassov Kas armastatud inimest võib petta, reetmata iseennast? Mis on reetmine? Kuidas kindlaks teha, kas tegemist on ikka tõelise armastusega? Kõiki neid küsimusi käsitleb tuntud autor, psühholoog Anatoli Nekrassov.

179.-

KLUBIHIND

229.-

Kirjastus Pilgrim 216 lk, kõva köide, 215 × 220 mm KOOD 997888

KOOD 453337

Vähi vastu Uus eluviis

Kaika Lainest Vangani

David Servan-Schreiber

4. raamat Rahvaravi sõnastik II osa

Tänapäevateadusele vastav, kuid tavainimesele arusaadavalt esitatud teave selle kohta, milles seisneb vähihaigus ja kuidas ise kõige paremini kaasa aidata oma tervenemisele. Tegelikult peaksid seda raamatut lugema ka kõik terved inimesed – et osata vähist hoiduda.

Heldur Jõgioja Üle 900 uue ravisoovituse ja retsepti esivanemate apteegist. Ravimtaimede sõnastik.

KLUBIHIND

99.-

Rohkelt fotodega illustreeritud ja kaunilt kujundatud raamatust leiab leivategemise tarkusi ja õpetusi, rea leivaretsepte koduperenaistelt, linnaprouadelt ja profikokkadelt, sekka legende ja lugusid leivast läbi ajaloo.

Kirjastus Heldur Jõgioja 96 lk, pehme köide, 145 × 210 mm KOOD 185214

KLUBIHIND

229.-

Kirjastus Varrak Tõlkinud Mart Paberit 352 lk, kõva köide, 136 × 206 mm KOOD 18775

www.serk.ee www.serk.ee

KLUBIHIND

Kirjastus Pegasus Tõlkinud Guido Jakobson 226 lk, pehme köide, 140 × 210 mm

Kaia-Kaire Hunt

inimesed soovitame 16 16

Nastja. Selgeltnägija

11.2009 08.2009

Kristiina Genno Telesaates "Selgeltnägijate tuleproov" vaatajaid vapustanud Nastja jutustab, mismoodi ta enda võimed avastas ja kuidas on ta neid oma elus kasutanud. Nastja räägib avameelselt ka juhtumist, kus ta nõiakunsti kurjasti ära kasutas ja selle eest kallilt maksma pidi.

Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga Sirje Vihma-Normet Kirjastus Varrak 296 lk, kõva köide, 168 × 240 mm KOOD 19772

KLUBIHIND

249.-

KLUBIHIND

159.-

Illusioonimeistrid Varanasi päevaraamat 2 Lii Unt

1976. aasta mais kohtusid Hiiumaal kultuuriringreisil tuntud helilooja ja muusikateadlane Leo Normet ning Georg Otsa nimelise muusikakooli õpilane Sirje Vihma. Kahekõne, mis tol korral alguse sai ja mis hiljem sõlmiti abieluks, kestis pea kakskümmend aastat.

Oma teispoolsusesse lahkunud abikaasa ja õpetajaga vestleb Sirje Vihma-Normet Leo päevikute kaudu tänaseni.

Köitev ja üdini siiras lugu Lii Undi vaimsetest otsingutest India pühas linnas.

Raamat keskendub inimsuhetele ja kergitab näivuse loori ka valusatelt teemadelt.

Kas armastus on sama mis surm? Mis tunne on olla liikuv rahakott? Autor loob värvika pildi India argielust, kultuurist ja inimestest.

KLUBIHIND

189.-

KLUBIHIND

209.-

Mina, vandersell

Nagu linnuke oksal

Lõuna-Ameerika päevik Liis Kängsepp

See südamlik raamat jutustab loo armastatud rahvalaulikust Virve Kösterist, kes avalikkusele tuntud eelkõige Kihnu Virvena. Biograafia käsitleb nii Virve noorusaastaid Manijal kui ka hilisemat elu Kihnus, samuti tema kujunemist armastatud rahvalaulikuks ja koostööd teiste eesti muusikutega.

Kirjastus Pegasus 224 lk, kõva köide, 145 × 245 mm KOOD 453351

Liis Kängsepp rändas aasta jooksul seljakotiga mööda Lõuna-Ameerikat ja koges oma teekonnal palju põnevat: käis Boliivia pulmas ja sealsetel soolaväljadel, külastas San Pedro vanglat ja matkas mööda Surmateed. Lisaks Brasiiliale ja Boliiviale põikas Liis vahepeal ka Tšiilisse ja Argentinasse.

KLUBIHIND

189.-

239.-

Kirjastus Pegasus 174 lk, pehme köide, 140 × 210 mm KOOD 453368

Mälestused II

Süda Itaaliast

Mihkel Muti mälestuste teine osa „Võru tänav. Lapsepõlv” räägib autori kodust ja vanematest, toonasest Tartust ja kogu ajastust, muu hulgas ka ülikoolist. Raamat on rikkalikult fotodega illustreeritud.

Kristin Aavakivi on esimene eestlane, kellele on siirdatud süda. „Süda Itaaliast” pole pelgalt meditsiiniliste protseduuride lugu, vaid ka endasse vaatamise lugu: lugu piiride- ja rahvusteülesest koostööst, inimlikkusest ja soojusest.

Kristin Aavakivi

Mihkel Mutt

KLUBIHIND

Menu Kirjastus 216 lk, pehme köide, 145 × 210 mm KOOD 998076

Kihnu Virve Tiina Laanem

www.serk.ee

Kirjastus Fookus Meedia 128 lk, kõva köide, 145 × 210 mm KOOD 996690

Kirjastus Fabian 145 × 210 mm KOOD 965054 KLUBIHIND

219.-

Ajakirjade Kirjastus 224 lk, kõva köide, 160 × 210 mm KOOD 454105

ilukirjandus soovitame Kodutute küla IV: Läänetuul, taeva luud

Viimane loeng

239.-

Kirjastus Varrak 352 lk, kõva köide, 136 × 206 mm KOOD 19734

KLUBIHIND

179.-

Kirjastus Varrak Tõlkinud Martin Väli 216 lk, kõva köide, 136 × 184 mm KOOD 19406

Isa arm

Aeg

Torgny Lindgren

KLUBIHIND

269.-

KLUBIHIND

259.-

Tuntud rootsi kirjaniku triloogia „Isa arm” koosneb kolmest iseseisvast ja eri aegadel ilmunud romaanist.

Lindgren on ise rõhutanud, et triloogia räägib eeskätt Armust, Jumala halastusest, mille kohta ei käi Piiblis ühtegi käsku. Tema kaastunnet äratavad tegelased on kui inimsuse proovikivid. Inimeksistents siin maailmas on väeti ja kaitsetu, kui teda ei tiivusta usk, lootus ja armastus.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Tõnis Arnover ja Anu Saluäär 488 lk, kõva köide, 146 × 216 mm KOOD 18102

Aine, millest koosneb elu Stefan Klein

KLUBIHIND

229.-

Kuidas käia närvilises argipäevas teadlikumalt ümber oma ajaga?

Autor kutsub meid kaasa ebatavalisele reisile läbi meie teadvuse. Ta näitab, kuidas on võimalik õppida hetki, millest elu koosneb, mitte pelgalt tajuma, vaid ka nautima ning paremini kasutama. Oma ajameelt saame muuta lihtsamalt kui enamikku protsesse ajus – meie elu film sünnib peas, me ise oleme selle režissöörid.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Krista Räni 312 lk, kõva köide, 136 × 184 mm KOOD 18768

Mister Pip

Barrayar

Lloyd Jones

Lois McMaster Bujold

Lopsakal troopilisel saarel loeb viimane valge mees käputäiele lastele Dickensi „Suuri lootusi”. Kodusõja püssiragina liginedes kasvab lugu mister Pipi suurtest lootustest laste ellujäämiselooks keset kasvavat kaost – looks, mis napi, kuid rabava poeetikaga põimib kokku mustade ja valgete lood ning rajab väljapääse seal, kus kõik näis olevat hävinud.

Cordelia on valmis nautima rahulikku elu, mida segaksid vaid tseremoniaalsed kohustused, mille täitmist leedi Vorkosiganilt oodatakse.

Pärast keisri surma saab Aralist aga Barrayari troonipärija kaitsja – ja palgamõrtsukate märklaud keset kodusõda. Ei Aral ega Cordelia oska veel arvata, millist rolli mängib nende laps Barrayari verises pärandis.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Triinu Pakk 224 lk, kõva köide, 149 × 206 mm KOOD 19208

KLUBIHIND

249.-

Kirjastus Varrak Tõlkinud Kaur Sinissaar 352 lk, kõva köide, 143 × 200 mm KOOD 19741

www.serk.ee www.serk.ee

KLUBIHIND

Kui professor Randy Pauschil paluti esineda loenguga kujutletaval teemal „Viimane loeng”, ei pidanud ta seda viimasena vaid ette kujutama, nii see ka oli – talle oli diagnoositud surmav vähktõbi. Ent tema loeng ei rääkinud surmast ega suremisest.

See rääkis eluraskuste ületamisest, teiste ja enda unistuste elluviimisest, iga elatud hetke väärtustamisest. Loengust sai raamat ja niivõrd erakordne, et seda on nüüdseks tõlgitud enam kui 45 keelde ja müüdud üle 5 miljoni eksemplari.

11.2009 08.2009

Randy Pausch

Erik Tohvri Viimane, neljas raamat tetraloogiast „Kodutute küla”.

Meie ajaarvamise teise aastatuhande lõppu jääb tähistama vere ja vägivallaga loodud ja püsti hoitud Nõukogude Liidu kokkuvarisemine.

Väike Eesti riik saab jälle vabaks, uus elu jõuab ka Raudiku külla. Paraku on pool sajandit kestnud võõrvõim ja pealesunnitud eluviis inimestesse oma jälje jätnud.

17 17

lastele soovitame 18

11.2009 08.2009

18

KLUBIH

169.195.IND

TAVA H I N D

Suur võlutrikkide raamat Joe Fullman

Kirjastus Varrak Tõlkinud Marju Algvere 120 lk, spiraalköide, suur fotmaat, 235 × 285 mm KOOD 19475

PANE TÄHELE! Kuna see raamat on Suure Laste Raamatuklubi novembrikuu klubiraamat, annab see ka siinsest ajakirjast tellides boonuspunkti ja vabastab paki postikulust. Suure Laste Raamatuklubi kohta vaata lisa www.serk.ee/lasteklubi

KLUBIH

219.248.TAVA H I N D

www.serk.ee

365 mängu lastele igaks päevaks Kirjastus Varrak Tõlkinud Eha Kattai 256 lk, kõva köide, suur formaat, 210 × 240 mm KOOD 19468

IND

lastele soovitame Kirjastus Varrak Tõlkinud Mari Eerme 22 lk, kõva köide 215 × 282 mm KOOD 18850

Kirjastus Varrak Tõlkinud Mari Eerme 30 lk, kõva köide, 195 × 225 mm Kood 18478

KLUBIH

IND

89.98.-

TAVA H I N D

KLUBIH

IND

89.98.-

TAVA H I N D

Lastearsti juures

Karupoeg mereröövlite laeval

Kuidas näeb välja perearstikeskus? Milleks kasutatakse stetos­ koopi? Mis toimub vaktsineerimisel? Miks käivad ka terved lapsed arsti juures?

Kõikidele nendele küsimustele saavad lapsed vastuse sellest vahvast humoorikate piltide ja põnevate aknakestega raamatust.

Asjatundlik ja eakohane tekst aitab lapsel saada teadmisi oma kehast ja tervisest, lapsevanemal aga valmistada last ette arsti juurde minekuks.

Väike karupoeg ja onu Paul näevad sadamas laeva, millel lehvib surnupealuuga lipp. See on mereröövlilaev!

Mereröövlikapten kutsub nad laeva pardale ning siis sõidab „Tuulispea” merele – sihiks aarete saar! See on väikese karupoja uus seiklus, milles ta saab lähemalt teada elust mereröövlilaeval. Raamatus on väike piltsõnastik ja palju aknakesi, mida saab avada!

269.-

Hartmut Bieber

Pokulood

Metsaelu aabits

Edgar Valter

Kätlin Vainola, Fred Jüssi

Pokulugude raamat on üles ehitatud mõtisklustena elu, looduse ja maailma asjade üle. Edgar Valter teab, et oluline pole mitte kõiketeadmine, vaid suur tahtmine vastuseid otsida.

Metsaelu aabits on hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Lihtsaid ja emotsionaalseid lugusid täiendab CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega. Läbi suve, sügise ja talve liikudes saame teada, kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad.

Kordustrükk Kirjastus Elmatar 180 lk, kõva köide, 215 × 285 mm KOOD 406331

KLUBIHIND

139.-

Miriami lood

Hambaraamat

Leelo Tungal, Peep Pedmanson

KLUBIHIND

209.-

Siit kaante vahelt leiad neli erinevat lugu väikese isepäise Miriami, tema pere ja nende sõbra kana igapäevatoimetustest.

Raamatus on kokku 140 illustratsiooni, millest 60 on 3D-pildid! Nende vaatamiseks on kaasa pandud stereoprillid.

Kaasas on ka DVD maailma esimese 3D nukufilmiga „Miriami piknik”!

Kirjastus Eesti Päevaleht 88 lk, kõva köide, 260 × 187 mm KOOD 452156

Kirjastus Menu 64 lk, kõva köide +CD, 170 × 240 mm KOOD 996560

Kõik sinu piimahammastest Iwona Radünz ja Thomas Röhner

KLUBIHIND

82.-

Miks piimahambad loksuma hakkavad?

Mis siis juhtub, kui piimahambad ära tulevad? Miks hambad haigeks jäävad?

Kõikidele nendele küsimustele saavad lapsed vastuse sellest vahvast humoorikate piltidega raamatust. Raamatuga on kaasas hambakarp, kuhu saab panna oma ära­ tulnud piimahambad.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Mari Eerme 29 lk, 220 × 220 mm KOOD 15590

www.serk.ee www.serk.ee

KLUBIHIND

19 19

11.2009 08.2009

jõulukingi soovitused soovitame 20

11.2009

Vau! Piltidega entsüklopeedia kogu perele Kirjastus Varrak Tõlkinud Olav Renno 303 lk, kõva köide, suur formaat, 260 × 307 mm KOOD 19550

KLUBIH

IND

339.369.TAVA H I N D

UNI

2

Loomad magavad, et säästa energiat, anda lihastele puhkust ja võimaldada ajul töödelda ärkveloleku ajal saadud teavet. Mõned jahti pidavad loomad magavad kaua, nad pühendavad toiduhankimisele igal päeval vaid mõne tunni. Loomad, kelle peale jahti peetakse, on palju pikemat aega ärkvel.

Nahkhiired magavad koobastes, tunnelites, keldrites ja puude küljes.

Nad ripuvad pea alaspidi ja hoiavad end jalgadega kinni

11

Kaksvarvas-laisikud on ärkvel vaid neli tundi päevas. Nagu nahkhiiredki, võivad nad magamise ajaks oma küüniste abil okste külge klammerduda.

neli tundi ööpäevas.

Gorilladele meeldib magada umbes 12 tundi ööpäevas.

Vöölased, tõmmanud end oma urus kerra, magavad 18 tundi päevas.

7

100 triljonit rakku 2

Kinkažud on pesukarulased, kes n . hangivad toitu öösel ja magavad terve valge aja – umbes 12 tundi. diga sureb neist terve miljard.

12

13

3

se suurim rakk ise munarakk.

4 Hobused vajavad magamiseks kõigest kolm tundi ööpäevas.

5 Elevandid veedavad päeva jooksul 4 tundi magades, sellest 2 tundi püstijalu. Nad heidavad maha tukastama, kui nende lihased on liialt lõdvad, et jalul püsida. Suured taimtoidulised loomad püüavad vähem magada kui väiksemad loomad, sest nad kulutavad toidu leidmiseks ja söömiseks rohkem aega.

Liblikatõugul on rohkem lihaseid kui inimkehal.

korda oma. 20 aasta kaotab aju ud surevad

Hülged magavad iga päev umbes kuus tundi

11

Koertel on samasugused uneharjumused nagu inimestel

13

12 17 16 15

20 19

Teie maol kulub kuus tundi, et söödut seedida.

Seejärel kulub toidul umbes kuus tundi peensoole läbimiseks.

23

22

Imikud vajavad päevas 15 tundi und. Kui me saame vanemaks, vajame und vähem. Täiskasvanud magavad keskmiselt kaheksa tundi ning vanurid vähem kui kuus tundi.

25

18

26

24

Punarebased magavad umbes 10 tundi, enamasti päevaajal.

Nagu paljud röövloomad, on nemadki tegusamad öösiti, mil nad tundlikku nina ja kõrvu kasutades saaki otsivad.

16

14

15 Sipelgasiilid on munevad imetajad, kes magavad umbes 14 tundi ööpäevas. Teadlased arvavad, et neil pole selliseid unenägusid nagu on teistel imetajatel.

ühel on ainulaadne keelemuster.

akterid d 3 protsenti alust.

10

9

14

8 Sead vajavad päevas kaheksa tundi und – samapalju kui täiskasvanud inimesed.

ekib iga päev .

26 Siilid magavad ööpäeva jooksul tavaliselt 10 tundi.

Talvel on neil talveuni – nad veedavad külmad kuud unelaadses tegevuseta seisundis.

21

Hundid võivad magada kuni 14 tundi päevas, eriti siis, kui nad on pärast õnnestunud jahti kõvasti söönud.

gate ühe korra kundi kestel. al tõuseb e korrani

5

Hobused saavad magada püstijalu ümber kukkumata, sest nende jalaliigesed „lukustuvad”

Vasak kops on väiksem kui parempoolne, et südamelgi oleks ruumi.

7

56

25 Gorillalapsed vajavad rohkem und kui nende vanemad, nad võivad magada või tukkuda enam kui 15 tundi.

4

6

Te kulutate iga päev pool tundi silmade pilgutamisele.

6 Hülged magavad sageli kaljudel ja rannikul, kuid nad suudavad magada ka merel ulpides või isegi vee all, kerkides pinnale hingama, ilma et ärkaksid.

10 Tiigrid võivad magavad 16 tundi järjest, kui nad on lühikese ajaga tabanud neile vajaliku toidu.

Šimpansid magavad tavaliselt 10 tundi ööpäevas, ent pojad magavad kauem.

24

3

8

mehe sperm..

9 Karud piirduvad ööpäevas samuti kaheksatunnise magamisega.

23 Küülikud magavad umbes kaheksa tundi, peamiselt päeval.

Nad eelistavad toituda öösel, mil röövloomad neid eriti ei ohusta.

1

üle 500 ülesande, sealhulgas surnud Lambad põlvnevad metsikult Nahkhiired magavad ümbes õrvaldamine, proteiinide valmistamine elanud loomadest, kes pidid kiskjate 20 tundi ööpäevas, sageli suurte eest pagemiseks ärkvel olema; kolooniatena. dustamine. seetõttu magavad nad vähem kui 1

22 Tšintšiljad ehk villakhiired Lõuna-Ameerika mägedes magavad umbes 13 tundi.

Naiste süda on väiksem kui meeste oma, ent see lööb 75 korda minutis, võrreldes meeste 70-ga.

Umbkaudu kolmandik täiskasvanutest norskab.

20 Kassid magavad sageli 15 tundi ööKoaalad söövad sitkeid eukapäevas. Metskassid on tegusamad öösiti.

18 Koerad magavad 10 tundi ööpäevas. lüptilehti, mida on raske seedida 21 Lõvid magavad vähemalt 13 tundi. ja mis annavad vähe energiat. Nad 19 Punapandad on bambusest magavad umbes 15 tundi ja tukuvad Kui nad magavad, toituvad teised viis tundi. toituvad pesukarulased, nad loomad nende läheduses, kartmata, Robot on mehhanism, mis suudab ise mõelda ja tegutseda. magavad umbes 11 tundi päevas. et neid rünnatakse.

17

ROBOTID

www.serk.ee

0.

ivad pooled ad.

odab pidevalt ta kihte, mis u iseenese eest.

57

Lihtsaimat tüüpi robot on mehaaniline mänguasi ehk automaat, mis on programmeeritud teostama ridamisi toiminguid, millel tavaliselt pole tegelikku otstarvet. Mõned robotid on liigutatavad ja juhitavad seadmed, mida inimene (operaator) eemalt suunab. Keerukamatel robotitel on tehisintellekt – võime vastu võtta otsuseid, lahendada probleeme ja õppida.

ASIMO-robot kasutab oma peas olevat kaamerat teel olevate takistuste avastamiseks

S KIRURGILINE

Kismet vastab inimestele oma näoilme muutmise teel

ROBOT

Kirurgiline robot da Vinci võib paigaldada tillukesi riistu ja endoskoobiks nimetatava „piiluri” 1 cm laiusesse valendikku. Kirurg jälgib operatsiooni paika kuvaril ja liigutab robotit kaugjuhtimise teel.

Mitsubishi seaninakala-robot matkib päriskala energilist liikumist S LOOMAROBOTID W HUMANOIDID

Teie kehas on 1000 triljoni bakteri ringis – kümme korda enam kui keharakke.

Keskmiselt sööb inimene elu jooksul 30 tonni toitu – see on

80 hobuse kaal.

Kõige valjem eales salvestatud norskamine oli rohkem kui 80 detsibelli – see on sama vali kui töötav piikvasar.

Inimese peas kasvab keskmiselt 100 000 juuksekarva, kuid punapeadel on neid vaid 90 000.

Autotööstuses tehakse keevitustöid robotite abil

KODUABILINE X

Kuigi seniajani pole inimesesarnaseid masinteenreid, kes teeksid kõiki koristustöid, töötab kodudes mõnigi robot, mis täidab korduvaid ülesandeid, nagu muru niitmine ja vaipade puhastamine.

Need robotid on programmeeritud eesolevaid takistusi vältima.

S KOSMOSEREISIJAD

Sirgeks tõmmatuna oleks peensool ligikaudu 6 m pikk.

kuus tundi, enne kui seedub.

a päev 19 000 km nna. See on pool mareisi.

ROBOTKÄED TÖÖSTUSES X

Enamik tööstusroboteid on arvutiga juhitavad mehaanilised käed. Nad täidavad ülesandeid, mis on inimestele rasked või ohtlikud ja nõuavad pidevalt ühtesid ja samu liigutusi.

Robot suudab kõiki neid liigutusi sooritada kiiremini ja täpsemini kui inimene, ning ta ei vaja puhkust.

Jaapanis loodud ASIMO võib käia trepist üles ja alla

Mõned robotid sarnanevad inimrobotitega ehk androididega – lausa ulmeliste väljamõeldistega. Mehhanismi valmistamine, mis saab seista tasakaalus ja liikuda kahel jalal mitmesugusel aluspinnal, on küll tehniline saavutus, ent pole tarvilik nendeks toiminguteks, mida me robotitelt ootame.

See Transformer on inimlaadne robotnukk, millest võib teha veoauto

Robotid, mis imiteerivad eri tüüpi loomade liikumist ja käitumist, on olulised tulevikurobotite loomisel.

ga de b ga ara s n o ha de ’l o ta da id t II ga en ka bo ille jälj utu iny , m ast, id p p S lad in iva ja se n ro

Sony AIBO’l on keerukas tarkvara, mis paneb ta koera moodi liikuma ja käituma

120

Kosmosesse läkitatakse robotkosmoselaevu ja pinnasel liikuvaid sõidukeid, mida nimetatakse kulguriteks.

Nad uurivad paiku, kuhu on astronaute liiga ohtlik saata. Selliste robotite liikumine on eelnevalt programmeeritud või neid juhitakse Maalt. Kulgurid kasutavad takistuste vältimiseks ka kaamera andmeid.

T UURIJAD

Uurimisroboteid on saadetud Maa peal sellistesse paikadesse, kus inimesed ei suudaks ellu jääda.

Need robotid töötavad vulkaanide sisemuses temperatuure määrates, ookeanisügavustes ülisuure rõhu all ja kõrge radioaktiivsusega või mürgistes paikades. iRobots’i Coworker Office’i robot pildistab pöörleva jätke otsas oleva kaameraga

Robug III jalad võimaldavad tal ületada ebatasaseid pindu, et pardakaamera abil uurida ohtlikke olukordi

Roomba Intelligent FloorVac on tajurid oma teekonna kavandamiseks

MILITAARROBOTID X

Robotsõidukid on sõjapidamises tulusad, sest nad võivad sattuda ohtlikesse olukordadesse, ilma et riskitaks inimeludega. Robotseadmed teostavad järelvalvet vaenlase maa-ala üle ning suudavad leida ja hävitada mürske ja maamiine ajal, kui operaator jääb ohutusse kaugusesse.

e tlik oh ise da im ab (hä e ots om e BO id r) dis i HO omm raato esea s võ s p pe hk isek ek is o t lõ m is ta kim eld tus õh ad ju ks se kah utu oh lle se

121

21 21

Teeme talvereisi juubeliaastat tähistavasse Haapsallu ja tema ajaloolisse piiskopi­l­innusesse. Kogenud giidide juhtimisel ammutame inspiratsiooni ka teelejäävatest mõisatest ja kirikutest. Sööme uusaastalõuna mereäärses restoranis.

11.2009

Raamatuklubi uusaastalõuna ja teatrikülastus

Vaatame koos Uuemõisa mõisas etendust „Kutse mõrvale”, kus teevad kaasa Eesti teatrilegendid Leida Rammo (miss Marple'ina), Elle Kull, Ago-Endrik Kerge ja teised 3. jaanuaril väljuvad bussid marsruutidel: Tartu–Viljandi–Pärnu–Haapsalu– Pärnu–Viljandi–Tartu ja Tallinn–Haapsalu–Tallinn HIND: 675 EEK Hinnas: giiditeenused, teatripilet etendusele „Kutse mõrvale“ ja sissepääs Haapsalu piiskopilinnusesse, pidulik lõunasöök ja bussisõit.

Registreerumine ja lisa info GO Traveli büroodes 30. novembrini või kuni kohti jätkub.

TALLINN: Reisikeskus Balti Jaam tel. 6 310 126, 6 310 131, Kristiine Keskus tel. 6 310 147, 6 310 148, 6 310 150, TARTU: Tartu Kaubamaja tel. 6 310 222, 6 310 223. PÄRNU: Rüütli ärikeskus tel. 6 310 127, 6 310 217. VILJANDI: Tartu tn 4b, tel.

6 310 228, 6 310 227. RAKVERE: Tallinna tn 21, tel. 6 310 219, 6 310 220. JÕGEVA: Aia 1, tel. 6 310 213, 6 310 214, HAAPSALU: Posti 42. tel. 6 310 210, 6 310 211 FOTOD: MARGIT LEPLA

Kohti on piiratud hulgal, kiirusta registreerumisega!

Kohtumine Maire Suitsuga ja suur raamatute jõululaat Kuressaares!

Laupäeval, 5. detsembril kell 13.00 ootame kõiki raamatusõpru Kuressaarde, Veski Trahterisse (Pärna tn 19), kus esitleme telekoka ja paljude hinnatud kokaraamatute autori Maire Suitsu uusi kokaraamatuid! Kõik huvilised on oodatud, Maire Suitsu vastab küsimustele ja jagab soovijatele autogramme. Müügil ka Suitsu uued kokaraamatud, sealhulgas detsembri alguses ilmuv „Suur kartuliraamat”!

Samas toimub ka suur raamatute jõululaat, mis kestab 13.00-16.00.

www.serk.ee

c ’il

teated ja info soovitame

a

196 lk, pehme köide KOOD 14487

Suurte kunstnike elud Charlie Ayres

Raamat tutvustab lastele kahtkümmet kõigi aegade suurimat kunstnikku, nende meistriteoseid ja põnevaid eluloofakte.

96 lk, kõva köide KOOD 16634

Uus külm sõda Edward Lucas

www.serk.ee

Vahe ülevaade Venemaa kaldumisest viimasel kümnekonnal aastal autokraatia suunas.

448 lk, kõva köide KOOD 15453

Andrzei Mularczyk

Lihtsalt kasutatav seenemääraja sisaldab 440 seeneliiki. Raamat on taskuformaadis. Asjalikud selgitused ja selged lähifotod teevad seente määramise lihtsaks.

1939. aasta septembris okupeerisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ja sellele järgnes ligi 25 000 Poola ohvitseri tapmine Nõukogude vägede poolt.

176 lk, pehme köide KOOD 252X

Klassikalised kudumid kaas­ aegsele kudujale Lise-Lotte Lystrup

Valik 1930.-1950. aastate elegantseid ja imekauneid kampsunimudeleid.

232 lk, kõva köide KOOD 17952

uid

v älj

asta m e ain u

lt

ll i

KINGITUSE

ra

See mahukas laulik sisaldab tuntud laulude sõnu. Kõigile lauludele on lisatud kitarriakordid.

Post mortem. Katõn

S. Evans, G. Kibby

at

mu

Iga kord, kui oled kogunud VIIS BOONUSPUNKTI, võid endale valida siit leheküljelt m

Seened

GE

te

na

08.2009

A u h in

Laulame üheskoos 150 tuntud laulu kitarriakordidega

LII

se g a

A

22

KLUBI

!

AUHINNARAAMATUD soovitame Auhinnaraamatuid väljastame ainult koos tellimusega!

U

ST

UD AT

o ko

s

Märgi oma valik tellimis­kupongi vastavasse lahtrisse.

Saladuslik härra Quin Tiibeti meditsiin

Lapsepõlve mõjud

Tiibeti lõdvestus

Agatha Christie

Ralph Quinlan Forde

Martti Paloheimo

Agatha Christie tutvustab lugejatele järjekordset intrigeerivat uurijate­ paari: härra Satter­­th­ waite’i ja härra Quin’i.

Tiibeti meditsiin on iidne ravisüsteem, mis kombi­neerib dieeti, ravimtaimearstimeid, massaaži ja medi­tatsiooni.

Samalt autorilt ilmus Eestis 70-ndatel aastatel „Avameelselt abielust”.

Seekord on autor keskendunud perevägi­ vallale.

Autor on raamatusse valinud üle 70 lihtsa ja tõhusa istumis-, hingamis-, enesemassaaži- ja liikumisharjutuse.

176 lk, pehme köide KOOD 17389

264 lk, kõva köide KOOD 17297

144 lk, pehme köide KOOD 14470

96 lk, kõva köide KOOD 16658

304 lk, pehme köide KOOD 3596

Eesti keele rahva­ sõnaraamat koos õigekirja­reeglitega

Isamaa ilu hoieldes

Sandlipuu jäljed

Elus või surnud

Islandi kell

Koostanud Peep Ilmet

A. Miro, A. Soler-Pont

Fred Vargas

Halldor Laxness

See on luulekeelne lugu meie rahva sünnist ja eneseleidmisest.

Esindatud on Lydia Koidula, Juhan Liiv, Gustav Suits, Marie Under, Viivi Luik, Doris Kareva jpt.

Romaanis on põimunud kolme orvuks jäänud lapse elukäigud. See on lugu vastupanust, visadusest, unistustest - sellest, mis inimesi ühendab.

Lauljatar Sophia Siméonidis kaob nagu vits vette. Asja hakkavad uurima kolm naabermajja kolinud ajaloolast.

Nobeli preemia laureaadi suurromaani tegevus toimub 17. sajandi lõpul Islandil, mis on Taani koloonia. Mitu põimuvat tegevusliini maalivad värvika ja keeruka pildi.

Raamat annab hea valiku eesti keele põhisõnavarast; sõnade põhitähenduse; käänamise ja pööramise; kasutusnäited ja väljendid; keelekommentaarid.

976 lk, kõva köide KOOD 717509

472 lk, kõva köide KOOD 15927

296 lk, kõva köide KOOD 16429

156 lk, pehme köide KOOD 16566

464 lk, kõva köide KOOD 17020

KLUBIREEGLID

2. Klubiraamatuks valitud raamatut on ajakirja esimestel lehekülgedel põhjalikumalt tutvustatud ja selle hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab ühe boonuspunkti ja vabastab paki postikulust.

23

7. Paki eest saab tasuda arve alusel, mis on pakiga kaasas.

Tasuda saab ka SERKi kodulehel kohe tellimust tehes.

8. Iga viie boonuspunkti eest võite endale valida tasuta auhinna­ raamatu. Auhinnaraamatuid väljastame ainult koos tellimusega. Õigus auhinnaraamatule tekib pärast seda, kui viienda klubi­raamatu eest on arve Raamatu­klubile laekunud.

Boonuspunkte saab kasutada ka tellimuse vormistamisel (1 punkt = 10 kr. Kuni 10 punkti ühe tellimuse kohta). Punktide kasutamise soovist tuleb teatada kohe tellimust tehes.

9. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubiliikmele soodushinnaga saadaval ka raamatuklubi teeninduspunktides Tallinnas – Rävala pst. 6, Kristiine Keskuses, Rocca al Mare kaubandus­ keskuses; Tartus – Ülikooli Raamatupoes Ülikooli 11; Rakveres – Tammeri Raamatuäris Turu plats 5.

novembri klubiraamatust äraütlemise viimane päev on

22. november

www.serk.ee

3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada enne viimast äraütlemispäeva, milleks on iga kuu 22. kuupäev.

Teatage sellest ühel järgnevatest viisidest. klubi kodulehel: www.serk.ee e-kirjaga: raamatuklubi@serk. ee, lisage kindlasti oma nimi ja klubi­liikme number või telefon telefonil 6460 218 (tööpäeviti 9.00–17.00) SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK (tühik) klubiliikme number (tühik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 5 krooni Täites ja postitades kupongi, mis on ajakirja tagakaanel või faksides selle numbrile 6161040 (faksi number on muutunud).

duspunktidest, ei lisandu postimaksu ühelgi juhul.

soovitame

08.2009

1. Kõik klubiliikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubiaja­ kirja, kus tutvustatakse antud kuu klubiraamatut ja uudis­ kirjandust kõikidelt Eesti kirjas­­ tustelt. Ajakirjast saab soodus­ hinnaga raamatuid tellida.

Ä

u s n t u a ! ra

4. Teatamata jätmist käsitleme tellimuse­na ning klubiraamat saadetakse välja.

10. Juhul, kui olete andnud meile oma e-maili aadressi, saadame Teile iga kuu alguses klubi- ja valikraamatu pakkumise ning enne 22. kuupäeva meeldetuletuse äraütlemistähtaja saabumise kohta. Raamatuklubi ei väljasta oma klubiliikmete kontakt­andmeid kolmandatele osa­pooltele turundustegevuseks.

saaja

Auhinnad jõuavad teieni posti teel. Palju õnne!

TASUB PosTIKULU

Märt Mõtus Kundast, Anne Rannas Tallinnast, Renate Põld Kehtnast, Koidu Mumm Tõrvast, Virve Hõbenael Orissaarest, Aniita Palo Tallinnast, Arvo Tutenpal Padiselt, Varje Võsu Tartust, Ingrid Arro Haapsalust, Mai Mäeots Rakverest

Luba nr. 1066

Kõigi Maire Suitsu „Suure õunaraamatu“ ostjate vahel loosisime välja 10 trendikat maitseainete kinkekomplekti. Seekord naeratas loosiõnn järgmistele klubiliikmetele:

www.serk.ee

5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja­likumalt ka valikraamatut.

Iga valik­raamatu ost annab samuti ühe boonuspunkti ning vabastab postikulust.

Valikraamatust ei pea ära ütlema, kui Te seda ei soovi.

11. Klubiliikmena tunnustatakse vähemalt 18-aastasi isikuid 6. Kui pakis on klubiraamat või Eestis asuva aadressiga. Ühelt valik­raamat või kui saadetise aadressilt võib klubisse kuuluda väärtus on vähemalt 800 krooni, üks inimene. saate paki ilma postimaksuta.

Muudel juhtudel on postimaks 12. Tellimuste täitmise aeg on kesk49 krooni ühe tellimuse kohta. miselt 2 nädalat. Raamatupaki Kui olete valinud paki kättesaasaabumisel saadetakse Teile miskohaks mõne meie teeninkoju teade.

OTSEPOST

ERIPAKKUMINE

69.209.ALLKIRI

ne Pakkumkiuni kehtib, tuid raama b! jätku

Pilates sinu jaoks

Pilatese kodujuht igaühele: harjutused, toitumine, elustiil Ann Crowther, Helena Petre

klubi L I I K M E N R

See rohkelt fotodega illustreeritud raamat õpetab, kuidas saavutada tervis ja heaolu Pilatese harjutuste, asjakohaste toitumissoovituste ja lõõgastusvõtete kaudu.

Raamat koosneb kolmest osast. Esimene selgitab Pilatese traditsioonilisi printsiipe ning esitab üle 60 harjutuse koos infoga iga harjutuse kohta, kuidas see parandab rühti, vastupidavust, vormisolekut ja koordinatsiooni, samuti suurendab liigeste liikuvust, leevendab seljavalu ja stressi ning tõstab üldist vitaalsust.

Teine peatükk tõdeb, et terve olemiseks ja hea vormi säilitamiseks peame täiendama iga harjutustekompleksi arukate toitumis­ harjumustega. Peatükk sisaldab toitvate roogade retsepte hommikueineks, lõuna- ja õhtusöökideks ning suupisteteks.

Kolmas peatükk juhib tähelepanu sellele, et tugeva keha jaoks on vaja ka tugevat vaimu. Vaimu tervendavat jõudu rakendades paraneb meie keskendumisvõime ja me omandame rõõmsama ellusuhtumise.

Kirjastus Varrak Tõlkinud Linda Poots 144 lk, pehme köide KOOD 16672

EI SOOVI

Tehke rist siis, kui Te klubiraamatut EI SOOVI!

E E S -

IND

TAVA H I N D

J A

P E R E K O N N A N I M I

p ealki r i r aa m atu K O O D

Juhul kui olen kogunud vähemalt 5 boonuspunkti, valin auhinnaraamatuks (vt. lk 14):

KLUBIH

Seekordset klubiraamatut Märgid & sümbolid

Klienditeeninduse telefon: 646 0218

Tellimiskupong

11.2009

soovitame

Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, Tallinn Telefon: 646 0218 Faks: 6161040 Koduleht: www.serk.ee E-post: raamatuklubi@serk.ee Kontod: Swedbank 221023684813 SEB 10220076013011 Raamatuklubi teeninduspunktid: Tallinnas: Kristiine Kaubanduskeskus E–P 10.00–21.00 Rocca al Mare Kaubanduskeskus E–P 10.00–21.00 Rävala maja, Rävala pst 6 E–R 10–18 ja L 10–15

Rakveres: Tammeri raamatuäri, Turu plats 5 E–R 10–18 ja L 10–15 Tartus: Tartu Ülikooli Raamatupood Ülikooli 11 E–R 10–18 ja L 10–16