http://www.serk.ee/files/arhiiv/aastaaias

U

K

• I

J

Ä R G

-KALENDER

D R I

MÄRKMIK

N

kevad 2010 – kevad 2011

K A L

E

U

A A S TA A I A S Sellest märkmik-kalendrist leiate: teabeosa: • esmaspäeviti Päikese tõusu ja loojangu kellaaeg Tallinnas, • iga päev Kuu tõusu ja loojangu kellaaeg Tallinnas, • Kuu faasid, • aastaaegade algused, • liikuvad pühad, • riiklikud pühad ja tähtpäevad ning lipupäevad, • tähtsamad rahvakalendritähtpäevad, • igal päeval valitsev Kuu sodiaagimärk (mis võimaldab valida aiatöödeks sobivat aega ning määrab vilja-, juure-, lehe- ja õiepäevad), • Kuu tõusu- ja veerusõlmed ning Kuu ja Päikese varjutused (aiatöödeks sobimatud päevad), • kellaaegades on arvestatud üleminekut talveajast suveajale ja vastupidi; planeerimisabi: hea kuukalender võib olla aasta planeerimisel tõeline abimees, sellesse saab ülevaatlikult sisse kanda kõik kavandatavad tegemised. Köögiviljaaia aastaplaani tegemine näiteks eeldab aega ja head meelespidamisvõimet. Aega leiate talvel ning mälu värskendavad eesmär-

6

gipäraselt lisatud sissekanded võimalike aiatööde kohta. Samuti meenutavad vanad rahvakultuuri tähtpäevad, nagu jüripäev ja seitsmevennapäev, tähtsaid või kriitilisi päevi, mida tuleks silmas pidada; väärtuslikke nõuandeid: oma ala parimad asjatundjad jagavad teadmisi just selle väljaande tarvis kirjutatud artiklites, samuti leiate häid nõuandeid kirjastuse „Varrak“ uudisraamatutest.

Oma tegemisi kevadest kevadeni üles märkides saab valmis teie enda (aia)päevik.

Aasta-aastalt üles tähendatud kogemused laovad üha tugevama põhja ning näitavad aednikule kätte õige suuna. Väga kasulik on teha märkmeid külvi, istutus- ja saagikoristusaegade, aga ka (lemmik)loomadega seotud tegevuste kohta. Veelgi tähtsam on märkida üles kõik aia, ilma või ka iseenda ning pereliikmete kohta tehtud tähelepanekud. Mõnikord on alles tagantjärele võimalik ära tunda, millega üks või teine kogemus seotud oli. Need elamused on võimalikud ainult siis, kui võtate endale aega kogetu kirja panna ning leiate mõne rahuliku tunni, et uute elamuste üle vanade kogemuste kontekstis mõtiskleda. Õnnestumisi ja rõõmsat pealehakkamist uuel kevadel!

AIAPIDAMINE KUUKALENDRI JÄRGI Kuu külgetõmbejõud mõjutab meie planeedi vett. Vesi omakorda on kogu elu alus. Vett on hulgaliselt taimedes, loomades ja inimestes. Vett leidub isegi elutus mateerias, kivides. Kuu paneb meis ja kogu eluslooduses oleva vee erisugustes rütmides liikuma.

Mida teadlikumad neist rütmidest oleme, seda rohkem oskame neid arvestada ning seda suuremat kooskõla nendega saame nautida.

Antroposoofide seas arenes idee jagada sodiaagiring tähtkujude suuruse järgi taevavõlvil eri suurusega sektoriteks. See mõte lähtub tõestamatust oletusest, et kaugete tähtede valgusaastad avaldavad Maa elule otsest mõju. Tuntud kuuekspert Maria Thun on seda mõtet lähemalt vaadelnud ja täiustanud. Kuna Maa telg on aja jooksul nihkunud, ei paista Päike kevadise võrdpäevsuse ajal mitte Jäära tähtkujus, vaid Kalade tähtkujus. Niisiis jõuab Maria Thun oma kuukalendris loogiliselt teistsuguste väideteni. Mil määral tuleks järgida maiseid aastaaegade rütme või kauget kosmost, jäägu igaühe enda otsustada.

Tõusev ja laskuv kuu Talurahva tarkuses mängib tõusev ja laskuv kuu suurt rolli. Kuu liikumist taevavõlvil on jälginud mitmeid põlvkonnad enne meid.

Vastupidi oma esivanematele teeb tänapäeva inimene kuu liikumise tähenduse mõistmisel esimesi vaevalisi samme. Tõusva ja laskuva kuu mõisteid ei tohi siinkohal segi ajada kuu kasvava ja kahaneva faasiga!

Kuu kulgeb 14 päeva jooksul tõustes ning 14 päeva jooksul laskudes. Oma tõusukäigul asub Kuu iga ööga niisiis natuke kõrgemal.

Kõrgeimas seisus on Kuu väga selgelt nähtav ning selle kulg taevavõlvil pika aja jooksul jälgitav. Kõrgpunktist asub Kuu laskuvale teekonnale, kuni jõuab madalaimasse punkti. Selle etteaste kulissideks on sodiaagi tähtkujud. Kuu kõrgeimat ja madalaimat asendit nimetatakse ka seisakupunktideks. Kõrgeim asend paikneb Kaksikute tähtkujus, madalaim asend Amburi tähtkujus.

Kehtib järgmine reegel: tõusva kuu ajal tõusevad taimemahlad ülespoole ja laskuva kuu ajal suunduvad alla, juurte poole.

Kuu ja aiapidamine Kui otsustate oma edasise elu ja töö seada kuurütmide järgi, kulub palju aastaid, enne kui see päriselt omaseks saab. Kõige lihtsam on alustada kuu faasidest, need on taevas silmale nähtavad. Hiljem võib hakata jälgima tõusva ja laskuva kuu mõju ning lõpuks koos nelja elemendiga ka üksikuid sodiaagimärke.

Mõistagi on tegelikkuses kõik omavahel põimunud ning püüd arvestada kõiki seaduspärasusi põhjustab segadust ja mehaanilist lähenemisviisi. Märksa olulisem on võtta aega ja proovida, lasta end juhatada sisetundel. Ärge peljake vigu ja mitteteadmist!

Järgnevalt tuleb juttu vaid mõnest põhialusest, täpsemalt kuu faasidest, tõusvast ja laskuvast kuust ning tema asendist üksikutes sodiaagimärkides. Kuu suurte rütmide teemat saab igaüks ise edasi arendada.

Kuu faasidega seotud seaduspärasused Kuu mõju silmaga nähtav osa avaldub tema kujus ehk faasides. Kuu loomisest täiskuuni see mõju suureneb ning täiskuust kuu loomiseni väheneb. Mõju suurenemine tähendab seda, et kuu n-ö aktiveerib ja paneb liikuma maas asuva vee ja taime-

7

Mai Istuta püsikuid. Istuta ümber need taimed, millel oleks parem mõnes muus kohas või oled otsustanud püsikupeenra ümber kujundada.

Mais istuta kõik liblikõielised põõsad (läätspuud, ubapõõsad, leetpõõsad jt).

Lisa kasvurõõmu kompostiga seal, kus vajalik.

Remondi kõik murualad, mis seda vajavad. Eelista uue seemne külvis sama segu, nii ei muutu muru laiguliseks, kasvab ühtlaselt ja sama kiiresti. Väeta, kus vaja ja tee samblatõrjet.

Istuta kesksuvel õitsevate lillede, näiteks daaliate, gladioolide ja kannade mugulsibulad.

Varajast peenrassekülvi taluvad till, petersell, köömen, kurgirohi, saialill, porgand ja salatid.

Eelista tuulevaikset ja päikesepaistelist kohta.

Kuu alul on viimane aeg teha kõik tööd roosipeenras.

Lõika tagasi, toesta, väeta ja multši. Väänroosid kinnita toele ja korrasta võreseinad. Tee vajadusel esimene kahjuritõrje.

Märgi sel aastal kõik istutusajad ja millises kuu faasis seda tegid, pane algus põnevale uurimistööle!

Loe artikleid okaspuude kohta Andres Vaasa võrguküljelt www.hot.ee/tsuga

MAI

3.

E

NÄDAL

Kuu 02.24 08.10

18

PÄIKESE TÕUS 05.17

|

PÄIKESE LOOJANG 21.20

Kuu tõususõlmes

ºC

4.

T

Kuu 02.47 09.30

Kuu Veevalajasse 23.53

ºC

5.

K

Kuu 03.01 10.51

ºC

6.–8. maini Balti raamatumess Nokia kontserdimajas Tallinnas 6.–9. maini laat LUIGE KEVAD 2010, Luige, Harjumaa 7. –8. maini ILUMESS 2010, Tartu Näitused 8.–16. maini näitus „Õitsvaid toataimi“, Tallinna Botaanikaaed

38

NÄDAL

MAI

18 Kuu 03.11 12.11

6.

N

7 07.15

ºC

Kuu 03.18 13.30

7.

R

8.

L

9.

P

Kuu Kaladesse 12.35

ºC

Kuu 03.23 14.48

ºC

Kuu 03.28 16.06

Emadepäev, Euroopa päev

ºC

39

MAI

31.

NÄDAL

E

22

PÄIKESE TÕUS 04.17

|

PÄIKESE LOOJANG 22.21

Kuu 00.49 07.09

ºC

Kuu ....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................................................................

ºC

....................................................................................................................................................................................................................

Kuu

ºC

46

Hariliku kuuse punaste okastega vorm ‘Rydal’.

E R I VÄ R V U S E G A O K A S P U U D Andres Vaasa, dendroloog Looduses kasvavate oksapuude okkad on värvuselt rohelised või sinaka tooniga, viimane on põhjustatud okkal olevatest õhulõhedest. Kuid aednikud on aastasadade jooksul loodusest ning aedadest leidnud hulgaliselt erineva kasvusuuruse, võrakuju ning okkavärvusega okaspuid.

Kuidas saadakse värviliste okastega okaspuid? Need arenevad ja kasvavad spontaanselt puukooli seemiktaimede hulgas või leitakse puult mõni erimoks. Huvitav okka värvus sunnib aednikku kohe erimoksa vegetatiivsele paljundamisele mõtlema, et teada saada, kas antud värvuseline tunnus paljundamisel järglastele edasi antakse.

Nii ongi okaspuude vormide mitmekesine maailm aina laienenud ning aiad muutunud üha värvikamaks. Uusi, värvikaid okaspuu leide lisandub igal aastal.

Värv valib kasvukohta Igas okaspuu perekonnas on põhiliigist erineva okka värvusega liike, enim on kollase värvusega, sellele järgnevad sinakad, valged ning viimasena punased. Paljudel liikidel on ka talvine kaitsevärvus, mis muudab mitmedki liigid sügisel, külmade saabudes pronksjaks. Nii on hilissügisel pronksjas jume mikrobiootal, paljudel hariliku elupuu vormidel, kevadel soojade ilmade saabumisel pronksjas värvus kaob, et sügisel uuesti tulla.

Igal okaspuuliigil on oma kasvukohanõuded, kuid mõnikord tuleb arvestada ka ühe liigi erinevate sortide kasvunõuetega valguse suhtes. Näiteks on kollase okka värvusega sordid kõige säravamad täispäikeselises kasvukohas, varjutingimustes muutub

47

Korea nulu sinakate okastega kääbusvorm ‘Blauer Eskimo’.

aga kollane värvus tuhmimaks ning sageli võtab kollakasroheka tooni. Seega käivad päike ja kollane okkavärvus käsikäes.

Ka mitmetel sinaka okkavärvusega okaspuu vormidel on eriline suhe päikesega, näiteks torkava kuuse vormid on iseloomuliku värvusega üksnes täispäikeses. Samas mägi-ebaküpressi sinakas-hallide okastega vorm ‘Squarrosa’ on hõbedasem just poolvarjus, seega antud sordi puhul seaduspärasus ei kehti.

Mitmete liikide vormidel on ka valgeid okkaid roheliste seas, need klorofüllita okkaid omavad sordid vajavad poolvarjulist või varjulist kasvukohta. Täispäikeses kipub valgete okastega vormidel valge okastiku osa vähenema ning roheline domineerima.

Nii näiteks kaotab päikesepaistel harilik elupuu ‘Albospica’ enamuse oma valgetest laikudest soomusjatel okastel.

Väga haruldaseks tuleb lugeda aga punaseid okkavärvusi, neid kohtab üksnes hariliku kuuse vormide hulgas. Punane okkavärvus ei esine hariliku kuuse vormil

48

aastaringselt, vaid ainult varakevadel puhkemise järgselt paari nädala vältel.

Kahjustused okaspuudel Kõige tundlikumad on valgeid okkaid omavad okaspuuvormid, nendel esineb talvekahjustusi just valgetel okastel, mis muutuvad sageli talvel pruuniks. Seega on antud vormidele vajalik poolvarjuline kasvukoht või avatud kasvukohal kevadtalvine varjutamine.

Sinakas okkavärvus on tingitud õhulõhedest ning sageli võimendab seda okka pinnal olev vahakiht, mis kaitseb okast nii saastatuse kui päikese eest. Seega saavad sinaka okastikuga taimed linnatingimustes paremini hakkama.

Raskest lumest tingitud kahjustuste vältimiseks on soovitatav taimed sügisel kinni siduda. Maadja võraga okaspuud (nt roomav kadakas) tuleb kevadel sulade saabudes vabastada paksust lumikattest, et vältida haudumist ja hallitamist.

Kanada kuuse sinakate okastega vorm ‘Sander’s Blue’.

Vajavad okaspuud väetamist?

Kui aiamuld on viljakas, toitaineid siduv, siis piisab vaid puude ümbruse sügisesest kompostiga multšimisest. Augustis võib okaspuudele manustada sügisväetist, mis väga madala lämmastikusisaldusega. Väheviljakal, toitaineid mittesiduval liivmullal on aga okaspuude kevadine puhkemisjärgne väetamine vajalik, nii saab tagada vormile iseloomuliku okkavärvuse. Kasutada võiks okaspuudele mõeldud mineraalväetisi, mis on sobiliku toiteelementide vahekorraga.

Väga positiivselt mõjub toitainetevaesel liivmullal puudealuse komposti või okaspuukoorepuruga multšimine, mis muudab niiskusrežiimi paremaks ja annab ka toitaineid.

Meile sobivad kollase okkavärvusega vormid Mägi-ebaküpress Chamaecyparis pisifera ‘Plumosa Aurea’ – leitud 1868. aastal Jaapanist. Noorusvorm, kes on pikemate soomusjate okstega kui põhiliik. Okkad kevadel kuldkollase, hiljem kollase soomuse värvusega, võra sisemuses olevad soomused on rohekaskollased. Värvus on erekollane vaid täisvalguses, poolvarjus muutub rohekaks. Pisut aeglasemakasvulisem kui ‘Plumosa’. Vajab varjutamist kevadtalvise päikese eest. Oksad kipuvad raske sulalumega kergesti murduma. 30aastaselt võib olla kuni 3 m kõrge ja kuni 2 m lai.

Mägi-ebaküpress Chamaecyparis pisifera ‘Filifera Aurea’ – leitud 1889. aastal Suurbritanniast. On niitjasvõrseline, noorte võrsete soomused kuldkollased, hiljem kollased. On aeglasema kasvuga kui ‘Filifera’.

30aastasena võib olla kuni 2 m kõrge ja kuni 2 m lai. On väga tundlik kevadtalvise päikese suhtes.

49

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Holmstrup’s Yellow’ – leitud 1948. aastal Taanist. Võra, okste asetuse ja suuruse poolest sarnane vormiga ‘Holmstrup’, kes on sammasja kujuga kuni 4 m kõrgune ja kuni 1 m laiune, erinedes vaid kollaste soomuste poolest.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Wareana Lutescens’ – leitud 1884. aastal Saksamaalt. Võrakujult sarnane eelmisega, kuid kevadel on noored puhkevad soomused helekollased, hiljem “pleekinud paberkollased”, sügisel, külmade saabudes muutuvad pronksjaks. Võib 30aastaselt olla kuni 3 m kõrgune ja 2 m laiune.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Lutea’ – leitud 1881. aastal Saksamaalt. Tugevakasvuline laikoonusjas, kevadel kuldkollaste, hiljem rohekaskollaste soomustega hõredama oksastikuga puu. Võib meil kasvavatest kollaste soomustega sortidest kõige kõrgemaks kasvada. 30aastase puu kõrgus võib ulatuda kuni 6 m ja laius kuni 2 m.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Europa Gold’ – leitud 1974. aastal Saksamaalt. Väga aeglasekasvuline, kitsaskoonusja, tiheda, püstlehvikja oksastikuga ning kuldkollaste soomustega sort. Üks kollasemaid hariliku elupuu sorte. Võib 30aastaselt olla kuni 2 m kõrge ja 1 m lai.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Golden Globe’ – leitud 1965. aastal Hollandist.

Aeglasekasvuline kerasort, millel puhkedes on soomused helekollased, hiljem rohekaskollased. Võib 30aastasena olla kuni 1,5 m kõrgune ja sama lai.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Rheingold’ – leitud 1904. aastal Saksamaalt. Väga aeglasekasvuline, kevadel oranžikaskollaste, hiljem kuldkollaste soomustega laikooniline, peente okstega puu. Sordile iseloomuliku tunnusena esineb ka okkakujuliste

50

Kanada kuuse kollakate okastega vorm ‘Daisy’s White’.

lehtedega oksi (nagu aastasel seemikul).

Sügisel muutuvad soomused pronksjaspruuniks. Sordi peente okste soomused on tundlikud kevadtalvise päikese suhtes, mistõttu on vajalik teda varjutada. Väga külmadel talvedel võib esineda külmakahjustust! 30aastaste puude suurus võib olla kuni 1,5 x 1,5 m.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Semperaurea’ – leitud 1923. aastal USAst. Tugevakasvuline laikoonusja võraga puu.

Oksad on jämedad, laiuvad, noorte võrsete tipud kevadel kuldkollased, hiljem rohekaskollased, talveks muutuvad pronksjaks. Puu sisemuses olevad soomusjad oksad on läikivrohelised. Võib 30 aastaga kasvada kuni 5 m kõrguseks ja 3 m laiuseks. Ei kooldu raske sulalumega.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Sunkist’ – leitud 1960. aastal Hollandist. Aeglasekasvuline koonusja võraga puu, mille soomusjad okkad on kuldkollased. Võib

Hariliku kadaka kollaste okastega vorm ‘Gold Cone’.

Hariliku elupuu kollaste soomustega vorm ‘Europa Gold’.

30aastasena olla kuni 2,5 m kõrgune ja 1,5 m laiune puu.

kollased, hiljem kuldkollased. 30aastasena võib olla kuni 2 m kõrge ja kuni 0,8 m lai.

Vajab varjutamist kevadtalvise päikese eest. Lühiealine.

Harilik elupuu Thuja occidentalis ‘Yellow Ribbon’ – leitud 1983. aastal Hollandist.

Kiirekasvuline koonusja võraga puu, mille noorte võrsete soomused kuldkollased, hiljem puitudes muutuvad rohekaskollaseks.

Võib kasvada 30 aastaga kuni 4 m kõrguseks ja 1,5 m laiuseks. Oma kiire kasvu tõttu hetkel enim kasutatud kollaste soomustega sort.

Hiibapuu Thujopsis dolabrata ‘Aurea’ – leitud 1866. aastal Suurbritanniast. Aeglasekasvuline, kollakasoranžide soomustega puu, vähelevinud. Võib kasvada 30 aasta jooksul kuni 0,8 m kõrguseks ja 1 m laiuseks puuks. Vajab talvel päikese eest varjutamist.

Harilik kadakas Juniperus communis ‘Golden Cone’ – leitud 1980. aastal Saksamaalt.

Võra sammasjas, okkad puhkedes helekuld-

Harilik kadakas Juniperus communis ‘Depressa Aurea’ – leitud 1939. aastal Põhja-Ameerikast. Tegu on madalakasvulise laiuvate okste ja kuldkollaste okastega põõsaga, mis muutub sügisel pronksjaks.

30aastasena võib olla kuni 0,6 m kõrge ja kuni 2,5 m lai. Tundlik kevadtalvise päikese suhtes.

Roomav kadakas Juniperus horizontalis ‘Limeglow’ – leitud 1988. aastal USAst. Noorena vaasikujulise tõusva, vanemas eas laiuva võraga põõsas. Soomused on kevadel kuldkollased, hiljem lisandub rohekaskollast tooni. Sügisel, külmade saabudes muutuvad okkad pronksjaspunaseks. Põõsas võib 30aastasena olla kuni 0,4 m kõrge ja kuni 2,5m läbimõõduga.

51