/aedjaruum

Beate Slipher jt

Aed ja ruum TERRASSID, VÄLIKÖÖGID, MÄNGUPLATSID KODUAIAS

Norra keelest tõlkinud Enn Anderson

Sisukord ESIMENE OSA: UNISTA, MÕTLE, JOONISTA, KAVANDA

1 Millist aeda vajad? „Väikese vaeva aed” Aed elu- ja mänguruumina Väliruum suvise seltsielu kohana Aktiivne väliruum Aedniku unistus

2 Kavandamise rõõm Mõtted omandavad piirjooni Suur aed – loo ühte ruumi teine Väike aed – napp, kuid vahva Massiivne aed – kivi kivi otsas Suletud aed – siseõu elutoana

7 9 12 17 21

5 Väliruumi lagi Mõnus poolvari Tekstiillagi Pergola ja portaal Tihe või läbipaistev?

105 106 109 113 116

24 29 30 35 38

6 Vesi ja valgus väliruumis

121

Väike veepeegel Tiik või bassein?

Vulisev ja sädelev vesi Valgustus silmarõõmuks

122 125 129 132

43 47

KOLMAS OSA: SISUSTA, ISTUTA, GRILLI, NAUDI TEINE OSA: EHITA, LOO, KUJUNDA, PARANDA

3 Väliruumi seinad Varjatud ja eraldatud koht Taimedest seinad Eraldavad puitseinad Materjalid ja konstruktsioonid Kuuriga tara Tõhus tuulevarje Tellisest ja kivist müürid Muust materjalist seinad

4 Väliruumi põrand Rohelised vaibad Rajad ja kõnniteed Terrass – väliruumi pealava Kõvast materjalist välispõrandad Laudpõrand väljas Astmed ja trepid

53 54 57

7 Tervik, harmoonia ja stiil

139

Selgejooneline modernism Romantika väliruumis Laokil, kuid veetlev Mööbel väliruumis

141 144 149 153

63 66 70 72 75 78 81 82 85 91 93 98 102

8 Sisusta taimedega Moodusta „tube” ja siirdeid „Mööbel” taimedele Pottides ja palides Alt niisutatav lillekast

9 Pidu ja pillerkaar Väliköögi kavandamine Valmis väliköögid Õues on lõbus

157 158 160 165 168 171 172 179 180

„Väikese vaeva aed” Paljud arvavad, et vaba aeg ongi vaba aeg. Polekski nagu vaja umbrohtu kitkuda või muru niita, alatasa midagi peitsida või värvida, maad kaevata või langenud lehti riisuda. Maastikuarhitektid kinnitavad ühel meelel: rahvas ei viitsi vaeva näha!

laiaks võivad puud juba mõne aastaga kasvada. Muidugi oleks parem valida aeglasema kasvuga põõsad ja puud, mida ei tarvitse eriti sageli lõigata ega harvendada.

KATMISMEETOD

Kui taimedega tegelemine sind ei paelu, siis ära lase end sellest heidutada. Toreda ruumi võid väljas enese ümber kujundada ikkagi. Vaevalt tuleb sellest lokkav oaas, kuid kas ei võiks ka lihtsalt stiilitundega rajatu olla hubane ja mõnus?

Laisavõitu aiaomanikud võiksid läbi mõelda, millist aiatööd nad pelgavad ja millist soovivad teha. Kas nad oleksid nõus midagi võõpama, kui pääseksid niimoodi muru niitmisest? Sel juhul pead ennast ümbritsema puitpõranda ja roheliste põõsastega. Kas soostuksid tegema pigem ehitustöid, kui umbrohtu kitkuma? Siis silluta aed kiviga, mis ei lase umbrohul juuri ajada.

MEETOD

„METSIK ON KAUNIS”

Eluolu aias saab korraldada kaheti. Esimesel puhul rakendub põhimõte “metsik on kaunis”: lase vabalt kasvada sellel, mis end aias hästi tunneb. Siis märkab iga heatahtlik pilk tolles anarhilises rägastikus peituvat ilu.

Kultuurtaimede kõrval areneb ka umbrohtu sisaldav taimekooslus lopsakaks ja värvikaks. Umbrohi on enamasti jõulisem ja hakkab järk-järgult vohama. Võib-olla tuleks siis ennast naabrite halvustavate pilkude vastu karastada, sest ilmselt levib umbrohi sinu aiast nendegi krundile.

Seda meetodit kasutades oleks arukas rajada muru asemel lilleaas ning pügatud hekk asendada vabalt kasvavate põõsastega. Katmata mullapinnale võiks istutada midagi sobivat. Ühtlasi tuleks hinnata, kui kõrgeks ja

Varjuline ja napivaevaline. Majaseina vastas, kus on niigi liiga kuiv, pole lillepeenart. Puitpõrand ootab vaid kord aastas veidi peitsi. Põranda alla on pandud umbrohu vohamist pärssiv geotekstiil. Punutud korvmööblit puhastatakse tavalise aiavoolikuga. Kärpimata põõsad kasvavad aias metsikult.

Teine lahendus on katmine. Lahtine mullapind on lausa väljakutse umbrohule ning selle seemnete levikut ja juurte pealetungi tuleks igati tõkestada.

Selle asemel et pidada aeda pelgaks koosviibimiskohaks looduses, võiks mõelda ka teisiti: miks mitte varustada see tervikuna stabiilse põrandaga? Põõsate ja puude jaoks võib sellesse jätta augud. Niimoodi saab neile pakkuda häid kasvutingimusi ka üsna napil alal.

Pealegi on sel moel rajatud peenraid lihtne hooldada.

Katmismeetod säästab tööd ja vaeva. Igasuguse peenra võib katta umbrohu kasvu pärssiva geotekstiiliga. Sellesse tehakse ristjad lõiked, millesse istutatakse põõsad ja püsikud. Seejärel kaetakse geotekstiil kas puukoorte või puiduhakke ehk siis kruusa ja dekoratiivkiviga.

3 AEDNIKU NÕUANNE •

„Väikese vaeva aia” rajamisel saab oluliseks just hea eeltöö. Aseta põranda või kivide alla geotekstiil, siis ei saa umbrohi juurtest võrsuda.

• Pinda katvad taimed, nagu harilik metspipar ja väike igihall, tõrjuvad umbrohtu; nii pääsed selle kitkumisest ja kõplamisest.

• Vali aeglaselt kasvavad okaspuud; need nõuavad vähem hoolt ja on aasta ringi nägusad.

9

18

Istu mõnusalt. Selliseid istmeid saab kasutada mitmeti: söögilaua ääres ja päikest võttes. Lihtne, paari metsviinapuuoksaga kaunistatud valgusti on lisadetailina igati pidulik.

3 AEDNIKU NÕUANNE • Mõnus on, kui ümbruskonnas leidub hästilõhnavaid taimi.

• Istuta söögikoha või väliköögi lähedusse peenardele või pottidesse maitsetaimi.

SISUSTAJA NÕUANNE

• Vali niisugune klappmööbel, mida oleks kerge välja tuua ja hõlbus ladustada.

• Tekstiilistmega klapptoolid ei ole küll kuigi mugavad, kuid võtavad kokkupanduna vähe ruumi.

• Mitmed uuemad kokkupandavate toolide mudelid on üsna mõnusad.

• Pikkadel pinkidel saavad inimesed vajaduse korral tihedamalt istuda.

• Välimööbel võiks stiililt sobida sisemööbliga: paljude külaliste äramahutamiseks saab siis ühest teisele täiendust.

Uhkelt maskeeritud. Kas õuelaud tundub kuidagi kahvatu?

Osta paar värvilist lina ning saadki nägusa ja odava lauadekoratsiooni. Riputa lina nurkadesse pisikesed vihid, et tuuleiil kõike laualt minema ei pühiks.

Detail

Konks

23 x 48 mm

Ronitaimede võre kinnitamine seinale.

Toestik ripub konksudel, mis võimaldab seda näiteks värvimise ajaks seinast eemale pöörata. Spaljee ei pruugi ilmtingimata olla keset seina igavlev ristkülik, see võib jätkuda ka nurga taha ja ümbritseda aknaid. Ehiseks sobivad erisuurused ruudud, diagonaalliistud jms.

A

B

C Pöördekonks

Seinale kinnitatud 48 x 48 mm A Lihtsaim ja tavalisim ronitaimede tugi on omavahel kokkukruvitud ristuvatest liistudest sõrestik. Seda saab kinnitada igale jäigale konstruktsioonile. Liistu paksus võiks olla näiteks 11 või 23 mm.

Hing

B Liistud on siin üksteise sisse tapitud. Konstruktsioon on õhuke ja piisavalt jäik ning sobib vabalt seisvana sinna, kus seda ei saa seinale või muule konstruktsioonielemendile kinnitada.

C Vabalt seisev võre on otsekui kahekihiline. Ronitaimed saavad lattide vahelt läbi kasvada ja ennast tõhusamalt kinnitada. Niisugune võre on kohane valju tuulega kohtades.

Kui panna tugivõre hingedele või konksudele, siis on seda lihtne värvimise ajaks seinast eemale pöörata.

61

74

Vahelduvad kivimoodustised. Maha asetatud ümmargustest tänavakividest vöönd moodustab visuaalse siirde mullapinna juurest kuni korrapäratult murtud urbmaterjalist (Leca-plokid) laotud müürini. Halltoonidega kontrasteerub iluheina tuustide ja sõnajala rohelus.

Krohvitud müür. Krohvitud tellismaja detailid on üle võetud ka aiamüüri – lainjas telliskatus otsekui lõpetab müüritise, mille sambad ja talad jagavad pinna väiksemateks osadeks.

Telliskivipunane. Soe punane tonaalsus tagapõhja roheluse ees on väga nägus. Kujundusse kuuluvad nii pisikesed riiulid, istepink kui ka sillerdav vesi. Müür salvestab päevase päikese soojust, mida kasutavad ära soojalembesed taimed.

Tellisest ja kivist müürid See on püsiv ja soliidne, see on elegantne ja – see on massiivne! Müüritises on tellist ja looduslikku kivi puiduga võrreldes hoopis tülikam kasutada ja töödelda ning need nõuavad hoopis teist aluskonstruktsiooni.

Vastutasuks ei vaja kivist müüritis edasist hooldust.

kivid toestavad mullamassi tõhusalt. Kõrgemates müürides saab kasutada suuri kandilisi plokke, mille mass ja kuju annavad konstruktsioonile vastupidavuse.

BETOONPLOKID

Reisidel lõunapoolsematesse maadesse oleme näinud kõrgete müüride vahele peituvaid intiimseid ja kauneid aedu. Enamjaolt harmoneeruvad müürid kohaliku arhitektuuriga ja on kaetud samasuguste põletatud katusekividega kui maja ise.

Selles kodus kohtame müüriarhitektuuri vähem. Leca’st või tellisest laotud ja krohvitud maja jätab märksa terviklikuma ning parema mulje, kui kasutada väliruumi raamivas müüris või ka ainult koosviibimiskoha varjamiseks samu materjale.

Müüri napimal esindatusel pole sugugi ainult materjalist ja arhitektuurist tulenevad põhjused. Probleeme võib tekitada kelts. Müüritud või valatud sein nõuab püsikindlat alusehitist, et see hiljem ei praguneks. Sel juhul oleks lihtsam laduda müür looduskivist või betoonplokkidest, mis taluvad aluspinna väiksemaid nihkeid kahjustumata.

Kaldpinnaga kruntidel ei pääse vajadusest kõrgusevahed tasandada seal, kuhu on kavas rajada näiteks koosviibimiskoht. Samal ajal võib pikem müüritud aste moodustada ka efektse raamistuse.

Kaldus pinna stabiliseerimise hõlplahendust pakuvad betoonist tugimüüriplokid, mida saab laduda ülestikku.

Mulla surve tasakaalustamiseks tuleb toestus ehitada pisut kaldu. Plokid laotakse korralikult dreenitud aluspinnale, vältimaks keltsa liiga intensiivset kerkimist. Selleks sobivaid betoonplokke toodetakse mitmes variandis, kas monotoonse hallina või väikeste kividega moodustatud välisküljemustriga.

LOODUSKIVI

Ilulembeste silmade jaoks on vaevalt midagi veetlevamat kui suured looduse enese kujundatud kivid või kaljurahnust raiutud plokid. Need võluvad oma mustri ja struktuuriga, mis tekkis juba siis, kui maailm loodi. Kohtame kõige ilusamaid värvitoone peaaegu valgest ja halli varjunditest roosa, roostepruuni ja sügavmustani. Looduskivist müür sobib ühtviisi hästi nii meie ajastusse kuuluva uhkeldava arhitektuuri kui ka tõrvatud pappkatust demonstreeriva lihtsa onniga.

Loodusliku kujuga kive kasutatakse ka väikesi kõrgusvahesid kompenseerivates madalates vallides ja tugimüürides. Nende ladumisel peab raskuskese jääma muldvalli poole või selle sisse. Kivide vahele võib suruda vähem nõudlike püsitaimedega mättaid.

Vastava ehitusmasina abil paika asetavad suuremad

Hall ja roheline. Lihtsad hallist betoonist kivid on müüriservalt alla rippuvale rohelusele sageli kena taust. Dekoratiivkivide vöönd müüri jalamil moodustab visuaalse siirde sillutuskivide poole.

75

ISETEGIJA NÕUANNE

•

Kui pump töötab võrgupingel, tuleb seda toita läbi lekkevoolukaitsme või eraldustrafo, mis säästab sind elektrilöögist ja võimaliku lühise järelmitest.

• Pump asetatakse tiigis sügavaimasse kohta, kuid selle filter olgu puhastamiseks hõlpsasti kättesaadav.

3 AEDNIKU NÕUANNE •

Vesiroosile ei meeldi, kui lehtede ülapinnale satub vett ja kui tiik lainetab liiga intensiivselt.

• Oja nõlvad tuleks kaunilt kujundada kivide, rohu ja niiskust armastavate taimede kombinatsiooniga.

Modernistlik. Vett kui arhitektuurielementi saab kasutada geomeetrilistele joontele viitava aiakujunduse osana. Siin voolab vesi ahtast klaasrennist otsekui tillukese kosena, mis kontrasteerub seda ümbritsevate kividega.

130

Klassikaline. Selle morniilmelise roostetanud rauast lõvi suust niriseb vett väikesesse loiku. Toru on peidetud sammaldunud kivide vahele ülal. Lopsakas sõnajalapadrik moodustab dekoratiivse tausta.

Mööbel väliruumis Sama mõnus kui toas – ometi robustsem ja ilmastikukindlam, hõlpsasti teisaldatav, lihtne hooldada ja sügise saabumisel ulualla panna. Ihaldame just niisugust aiamööblit!

Küllap tahaksime leida oma väliruumis kõigele koha: mõnusatele istmetele söögilaua taga, lamamistoolidele laisklemishetkedeks, päikesevõtudiivanitele, millel saaks lõõgastunult lebada, aiakiigele ja võib-olla koguni asemele, kus soojal suveööl uinuda? Aga vaevalt kõik see meil õnnestub. Seepärast tuleks selgitada oma suurim soov. Parem keskenduda vähesele ja tähtsale, kui kuhjata napile pinnale liiga palju esemeid.

MÕTLE PRAKTILISELT!

Mööbli valikul tuleks lähtuda sellest, kas aeda kavandatud koosviibimispaik jääb katuse alla või mitte.

Kui mööbel seisab aasta ringi õues, peaks see olema ilmastikukindel. Mõni ese talub kenasti talve ja vajab kevadel ainult põgusat puhastamist. Teised kannatavad mõõdukat niiskust, kuid siiski mitte pidevat väljashoidmist. Ära unusta, et vihm ei lange ainult püstloodis!

Igal juhul tuleb mööblit hooldada, kas pealiskaudsemalt või põhjalikumalt. Kelle meelest on pintsli, õlivärvi ja peitsiga tore toimetada, sellel on mööbli valikul täiesti vabad käed. Kui niisugune tegevus ei meeldi, tuleb oma aeda soetada midagi, mida on lihtsam korras hoida – kuid see ei tarvitseks siiski olla steriilne valge valuplast!

Mõned materjalid, näiteks alumiinium, tehistekstiil ja kõvapuit, on välistes oludes vastupidavamad.

Midagi halba ei saa öelda kaunivärviliste ja -vormiliste plastesemete kohta, kui neid kasutada arukalt.

(Eelmisel leheküljel.) Toa- ja õuetool. Ümarate vormidega, tehiskangast seljatoe ja istmega tool on üsna mugav. Tänu kokkupandavale konstruktsioonile saab istmeid ruumi säästvalt ladustada kõrvuti või ülestikku.

Niipea kui kevadpäike taevasse ilmub, ärkab kihk tõtata oma terrassi jaoks uut sisustust ostma. Ära unusta, et soetatule tuleb järgmiseks talveks panipaik leida. Kõigepealt küsi eneselt, kas uus mööbel peaks olema kerge või massiivse konstruktsiooniga. Valiku tegemisel tuleb silmas pidada sedagi, kas toolid-lauad on kokkupandavad ja kas neid saab kompaktselt teineteise peale asetada. Kas neid võib talveks õue jätta? Kas nende tekstiilkatted on ilmastikukindlad?

PUITMÖÖBEL ÕUES

Mida tihedam on puit, seda paremini talub mööbel ilmastikuolusid. Tamm on hoopis vastupidavam kui hõredama struktuuriga mänd (mida tuleb pealegi alatasa värvida). Eriti hoolikas peab olema saetud lauaotstega, need imavad niiskust.

Aiamööbli turu on hõivanud eksootiline hardwood, kõva lehtpuit. Müüjalt saab konsultatsiooni, millist hooldust üks või teine materjal vajab. Kõige tuntum on teak ehk tiikpuu, mis talub nii päikest kui ka vihma. Soovi korral võib sellele mööbliõliga kuldse tooni anda. Tiikpuu hallineb iseenesest.

ARMASTATUD JA VIHATUD PLAST

Plastmaterjalid on õues kasutamiseks muidugi head – kaaluvad vähe ja on iga ilmaga vastupidavad. Lisaks odavale plastist aiamööblile, mis on praeguseks turu lausa üle ujutanud, leidub ka elegantselt lihtsa kujundusega heakvaliteedilisi valatud esemeid. Plasttool võib mõnusalt vedrutada ja punutud põhjaga niinimetatud spagetitoolid on istumiseks eriti mugavad. Väljakutsuvalt värvikas plast sobib moodsasse aiamiljöösse ideaalselt.

Just selle materjali hooldamisel on suured plussid ja miinused. Enamasti piisab niiskest lapist ja mingist tavalisest pesuvahendist. Kui aga pind on kriimustunud, siis ei saa seda enam nägusaks poleerida.

153

ISETEGIJA NÕUANNE

Kas uusehituse rajamisest tuleb ametiasutusele teatada?

• Väliköök on väikerajatis, mille võid oma krundile ehitada ametliku kooskõlastuseta. Samal ajal oleks hea konsulteerida tuletõrjeametiga ja küsida naabrite nõusolekut.

• Kui plaanid suuremat katusealust ehitist, võta ühendust asjaomase haldusasutusega. Avaldus peab sisaldama eskiisi, mis näitab väliköögi asupaiga krundil, ja vajaduse korral ka perspektiivjoonist.

• Planeerimise käigus konsulteeri spetsialistiga, kes oskab ehitamise osas asjatundlikku nõu anda.

Hästi sisseseatud kööginurk. Siin saab juurvilja loputada, toitu keeta ja grillida. Kahliga kaetud töölaud toetub Leca-plokkidele.

174

ALUSTA JOONISEST

Väliköögi rajamist tuleb alustada joonise paberilepanekust. Parem kui neid teha koguni kaks – ülalt- ja külgvaates.

Enamasti kasutatakse väliruumi või terrassi plaanidel mõõtkava 1:100, kus 1 cm-le plaanil vastab tegelikkuses 100 cm (1 m). Detailplaanid, mida nõuab ka väliköök, on mõõtkavas 1:20. Abiks võid võtta millimeetripaberi, kus 5 × 5-mm ruut vastab plaanil kas 50 cm-le (mõõtkava 1:100) või 10 cm-le (mõõtkava 1:20).

Piirista plaanil ümbritsev ala: maja, aed, peenrad jne.

Veelgi parema ettekujutuse saad oma tulevasest väliköögist, kui joonistad selle külgvaate detailid fotole.

Originaali tiitel: Beate Slipher Uteromsboka Herlig hage – flott terrasse!

H. Aschehoug & Co © 2009 H. Aschehoug & Co. (W. Nygaard ), Oslo Norway Graafiline kujundus: Liselotte Dick Design AS Esikaane fotod: Beate Slipher (ülal), Jiri Havran (all vasakul), Floradania (all keskel), IKEA (all paremal).

Tagakaane foto: Beate Slipher Repro: Capella Media AS Trükkimine ja köitmine: G. Canale & C., Torino, Itaalia 2008 ISBN 978-9985-3-1741-9 (eesti k)

Lühendid: ü=ülal, v=vasakul, p=paremal, k=kõik, m=mõlemad, a=all FOTOD

Beate Slipher: esikaane sisekülg, 1, 2, 6, 7, 8, 11 (ü + av), 12, 13, 14, 18 (ü), 20, 22 (ü), 26 (ü), 28, 39, 40, 41 (k), 32, 44, 45 (m), 46, 48, 49 (m), 52, 54, 57, 59, 62, 63, 83 (ü), 84, 95 (ma), 88 (üv), 99 (ü), 102, 103 (mü), 104, 107 (ü), 108, 109, 110 (a), 115, 117, 122, 123 (üp + a), 126, 130 (m), 132, 134, 147 (ü), 148, 150 (m), 152, 155 (üp), 158 (ü), 159 (üv), 160, 161, 166 (k), 167 (av), 174, 175 (a), 182 (üv); Trifolia landskapsarhitekter: 15 (ü), 34, 36, 37 (k), 55, 74 (üv), 70 (ap), 85, 86, 93, 103 (a), 112, 113, 116, 127 (m), 143 (ü), 162 (av); Inger Mette Meling Kostveit: 4-5, 25, 26 (ma), 50-51, 56, 92, 138, 140 (k), 141, 159 (üp + av), 162 (ü), 177 (m), tagaleht + tagakülg; Floradania: 111, 123 (üv), 143 (ma), 149, 151, 164, 167 (ap), 173, 182 (üp); Helene Øksenholt: 58, 74 (a), 76, 87, 107 (av), 142, 145, 146, 159 (ap), (167 ü); Jiri Havran: 90, 144, 146, 156, 162 (ap), 163, 168, 169 (k); Espen Grønli: 60, 78, 176; Bjørg Raybo: 15 (a), 117 (ap); Frits Solvang: 97 (m); Margaret M. de Lange: 181; Dag Tjernshaugen: 124; Ole H. Krokstrand 175 (ü + m); Nils Skaarer: 22 (a), 80, 128; Svein Eriksson: 19 (ü); Laila Eriksen: 27, 30, 66, 73 (m); Svein Arne Strømsodd: 70, 71 (m), 133; Dag Thorstensen: 67, 98, 99 (a), 100 (m), 101; Sia: 83 (a), 147 (a), 182 (a); RKC AS: 64 (m); Robinia Norge AS / Gress og stein: 110 (ü); Minera Norge AS: 88, 95 (ü); Plus AS, Danmark: 65, 79 (üv); Gardena: 120, 131, 135 (ü); Aristo: 183 (ap); House Doctor: 183 (üv); Sundance: 179 (v); Hagekos: 135 (ma); Jotun AS / Dreyer-Hensley 170; Cane-line AS 79 (üv); Trip Trap 178; Classic Garden 154; Solfang.no AS 79 (av), 158 (a); SikaHorsnaes AS, Danmark 74 (üp); ACO Nordic AS: 118; Viteo: 10, 179 (üp); Bergaform: 155 (ap); Prana Home: 179 (ap); Aaltvedt Betong AS: 75, 94; Fermob: 16, 155 (av); Opplysningskontoret for kjøtt: 18 (a); Asbjørn Lenes Reklamefoto AS: 119; IKEA: 19 (a), 136-137, 155 (üv), 183 (av); Palma: 180, 183 (üp); Sunwind: 23.

JOONISED

Laila Eriksen: 31, 32, 35, 38,43, 47, 55, 61, 65, 68, 69, 72, 77 (a), 89 (v), 114, 125, 163, 168, 169, 172, 175; Kent Enström: 77 (mü), 89 (p), 96, 97, 101.

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. © Tõlge eesti keelde. Enn Anderson, 2009 Erialatoimetaja Heino Pedusaar Keeletoimetaja Kai Nurmik Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee