Aiakahjurid

AIAKAHJURID

SISUKORD

Taimekahjurid 11 Aiapõrnikas 13 Harilik kõrvahark 15 Harilik külmavaksik 17 Harilik maakirp, sinihelk-maakirp 19 Harilik vahustaja 21 Hernemähkur 23 Kapsakoi 25 Kapsa-tuhktäi 27 Kartulimardikas 29 Karusmarja-jahukaste 31 Kasvuhoonekarilane 33 Kasvuhooneripslane 35 Kasvuhooneokastäi 37 Kirsipuu-lehetäi 39 Kirsipuu-lehevarisemistõbi 41 Kirsipuu-nälkvaablane 43 Köögiviljaöölane 45 Liiliakukk 47 Maasika-hahkhallitus 49 Maasika-laikpõletik ja -punalaiksus 51 Maasika-lehemardikas 53 Maasika-õielõikaja 55 Marjalutikas 57 Naksurlane 59 Traatuss 61 Oa-lehetäi 63 Ploomipuu-lehetäi 65 Porgandikärbes 67 Punane kedriklest 69 Puuviljamädanik 71 Rohulutikad 73

8

Roosi-ebajahukaste 75 Roosi-jahukaste 77 Roosi-lehetäi 79 Roositirt 81 Roosi-tõlvrooste 83 Sibulakoi 85 Sibulakärbes 87 Sõstra-klaastiib 89 Sõstra-kublatäi 91 Sõstra-pahklest 93 Teod ja nälkjad 95 Vaarika-antraknoos 97 Vaarika-klaastiib 99 Vaarikamardikas 101 Vaarika-pahksääsk 103 Vaarika-varrepõletik 105 Viljapuu-tüvevähk 107 Õunapuu-kärntõbi 109 Õunapuu-lehetäi 111 Õunamähkur 113 Õunapuu-võrgendikoi 115 Õunapuu-õielõikaja 117 Kasulikud putukad meie aias 119 Loodussõbralik taimekaitse 123 Taimsed tõrjevahendid 124 Liimpüünised 131 Feromoonpüünis 131 Taimed, mis meelitavad kasureid 133 Kasulikud taimed võitluses taimehaigustega 141 Keemilised tõrjevahendid 143 Insektsitsiidid taimekahjurite tõrjeks 145 Fungitsiidid taimehaiguste tõrjeks 146 Natuke matemaatikat 148 Pritsimislahuse segamine 150 Millal tohib pritsida?

152 Ooteaeg ja tööoode 153 Hoiatavate märkide tähendused 155

9

TAIMEKAHJURID

TAIMEKAHJURID

Aiapõrnikas.

Aiapõrnikas.

12

AIAPÕRNIKAS Phyllopertha horticola

Konutõuk.

Aiapõrnikad on sinakasrohelise eesselja ja kollakaspruunide karvadega kaetud kattetiibadega 8–12 mm pikkused mardikad, kes munevad juunis huumus­ rikkasse mulda. Vastsed on pruuni peaga, valged 20 mm pikkused kõverdunud kehaga tõugud. Selliseid hästi arenenud pea ja kolme paari rindmikujalgadega tõuke nimetatakse konutõukudeks. Nad elavad mullas ja talvituvad seal täiskasvanud tõukudena kevadeni.

Tõugud toituvad taimejuurtest, valmikud ja vastsed aga juunis ning juulis vilja- ja dekoratiivpuude lehtedest. Ükskõikseks ei jäta neid ka marjapõõsaste lehed.

MIDA TEHA? Marjapõõsaste ja viljapuude alused tuleb sügisel läbi kaevata, mullast leitud tõugud võib ära korjata ning hävitada. Mardikad võib ka taimedelt ära korjata ja hävitada.

13

TAIMEKAHJURID

Kõrvahark.

14

HARILIK KÕRVAHARK Forficula auricularia

Kõrvahark on pruunikas läikivate lühikeste kattetiibadega 9–15 mm pikkune putukas. Isase kõrvahargi urujätked on kõverad ja hambulised, emasel sirgemad ning siledamad. Urujätked on kaitse- ja ründevahendid.

Kõrvahargid on kõdutoidulised, aga kui neid on palju, siis võivad hakata toituma kultuurtaimedest, närides öösiti augukesi näiteks elulõngade lehtedesse ja õienuppudesse. Ta kahjustab ka daaliate kroonlehti, mille servad närib sakiliseks. Väikseid augukesi teeb ta ka lehealgmetele, noortele võrsetele ja õienuppudele.

MIDA TEHA? Kõrvaharke ei maksa mürgitama hakata, sest nad on kasulikud putukad. Nad hävitavad aias lestasid, lehetäisid, kahjulike putukate mune ja vastseid. Kui neid on kasvuhoones palju ja nad tekitavad seal pahandust, siis oleks kena nad kokku koguda ja sealt minema viia.

15

TAIMEKAHJURID

Hariliku külmavaksiku röövik.

16

HARILIK KÜLMAVAKSIK Operophtera brumata

Külmavaksiku vastsed kooruvad kevadel pungade puhkemise ajal. Vastsed on kollakasrohelise keha, helesinise pea ja viie jalapaariga kuni 25 mm pikkused röövikud, kes toituvad pungadest, õiepungadest ja lehtedest. Külmavaksiku röövikud tõmbavad lehed võrgendiga kokku, närivad siis sinna auke ning söövad õiepungad seest tühjaks. Oma kahjulikku tegevust alustavad nad viljaja ilupuudel ladvast ning liiguvad sealt allapoole. Kahjustuse tagajärjel on lehed täis ebakorrapäraseid auke.

Röövikud nukkuvad mullas juuni lõpul. Järgmise põlvkonna liblikad kooruvad septembris-oktoobris. Pärast paaritumist munevad emased külmavaksikud munad, mis jäävad talvituma võrsete tippudes olevate pungade lähedusse või hargnevate okste vahele.

MIDA TEHA? Taimi tuleks pritsida NeemAzal-T/S-iga või kõrvenõgeseleotisega.

Puutüvele võib siduda sügisel liimivöö või kasutada rohelist vaha, mida saab kanda pintsliga puutüvele. Õunapuu võraalune tuleks ümber kaevata.

17