BRITI KUNINGLIK AIANDUSSELTS
AIANDUSE entsüklopeedia Pe at o i m e t a j a C hr i st opher Br i c ke l l
Inglise keelest tõlkinud Mari Laane, Birgit Soans, Eha Švilponis ja Anne Tihaste
SISUKORD Sissejuhatus Esimene osa: Aia rajamine Kuidas kohandada kujunduspõhimõtteid oma aiaga, valida ja hooldada eri tüüpi taimi ning kujundada aiavaateid
1
Aia planeerimine ja kujundamine
13
2
Ilupuud
53
3
Ilupõõsad
89
4
Ronitaimed
123
5
Roosid
147
6
Püsililled
171
7
Ühe-ja kaheaastased taimed
207
8
Sibullilled
225
9
Mägiaiad, rusukalde- ja kruusaaiad
253
10
Veeaed
281
11
Konteineraiandus
305
12
Kaktused ja muud sukulendid
337
13
Toataimed
353
14
Muru
385
15
Ürdiaed
403
16
Viljapuu- ja marjaaed
417
17
Köögiviljaaed
491
Teine osa: Aia hooldamine
LUUBI ALL
Praktilisi nõuandeid tööriistade ja -vahendite, kasvuhoonete, ehitusmaterjalide ja -tehnikate kohta; seletusi mullatüüpide, kliima, taimede kasvamise ja paljunemise kohta; parimaid lahendusi probleemidele 1 Tööriistad ja -vahendid
550
2 Kasvuhooned ja lavad
566
3 Rajatised ja pinnakatted
584
4 Kliima ja aed
606
5 Mullad ja väetised
616
6 Paljundamise põhitõed
629
7 Taimekahjustused
639
8 Botaanika alused
674
Oskussõnastik Register
677
683
Tänuavaldused
751
Palmid ja troopiline aed 60 Kääbusokaspuud 62 Topiaari 76 Hekid ja kaitsepuistud 84 Pajust punutud elavtara 87 Bambused 96 Pinnakattepõõsad 101 Fuksiad 120 Elulõngad 138 Näidis- ja näituseroosid 154 Pinnakattepüsikud 180 Iirised ja võhumõõgad 182 Hostad 186 Krüsanteemid 188 Sõnajalgtaimed 194 Nelgid 196 Pelargoonid 204 Lillherned 214 Tulbid ja nartsissid 232 Daaliad 234 Liiliad 251 Alpimajad ja lavad 277 Vesiroosid 286 Puidust kaldaterrass 296 Rõdud ja katuseaiad 312 Veeaed konteineris 331 Taimed talveaias 356 Bromeelialised 362 Orhideed 368 Näpsimine 377 Niidumurud 401 Tarbeaia peenrad 496 Kaitse külma ja tuule eest 612 Säästlik veekasutus ja vee taaskasutus 614
4
S I S S E J U H AT U S
Mis on maheaiandus? Terminit „maheaiandus” kasutatakse sageli lihtsustatult, kirjeldamaks aiapidamist, kus pinnase parandamiseks ja tervete elujõuliste taimede kasvatamiseks ei kasutata tööstuslikult toodetud väetisi, taimekaitsevahendeid ega muid kemikaale. Mullaviljakuse hoidmisel ja suurendamisel toetub maheaiandus sõnnikule või taimset ja loomset päritolu väetistele. Termin „mahe” tähistab hoopis laiemat probleemide ringi, soovitades tungivalt vältida kõiki saastavaid toiminguid (kaasa arvatud ka lõkketuld), peale selle tähendab „mahe” ka keskkonna vajaduste pidevat arvestamist. See tähendab kokkuhoidu kasinate loodusressursside kasutamisel, näiteks vee säästmist, varumist, aga ka puhastamist ja taaskasutust või looduslike jäätmete võimalikult suures mahus kompostimist; teadlikult valida sillutise puitpaneele või aiamööblit vastavalt kasutatud puidu
Kuidas vältida keemiat Istutage aedviljade vahele kahjurite tõrjumiseks saia- ja peiulilli; lehetäide leviku piiramiseks olgu lepatriinud aias alati teretulnud; hernehirmutis peletab kahjulikud linnud, näiteks tuvid, aiast eemale; kõblake peenraid sageli, et umbrohud ei leviks.
päritolule ja töötlemise tehnoloogiale, aga ka vältida turbapõhist potimulla segu. Pühendunud maheaednik loobub kaugetest maadest kohale veetud looduslikest materjalidest, näiteks kookoskiupõhisest mullasegust, kui sobiv kohalik materjal on kättesaadav. Tulemuseks on looduslik ja jätkusuutlik aiapidamisviis, mis hindab looduslikku ja geneetilist mitmekesisust, pooldab kahjurite ja taimehaiguste ennetamise tehnikat ja toetab looduselustiku levikut. Läbinisti mahedalt aeda pidada on üsna keerukas ülesanne ja kindlasti on see isikliku valiku küsimus. Igapäevaelus ei välista tehistoodangu ja kemikaalide kasutamine ilutaimede, viljapuude ja köögiviljade kasvatamisel veel maheaianduse põhimõtete rakendamist, näiteks kompostimist või kombineeritud tehnikat võitluses taimehaiguste ja kahjuritega.
S I S S E J U H AT U S
5
Mulla mahehooldamine ja kompostimine Eduka maheaianduse võti seisneb hea struktuuri ja rikka elustikuga mulla loomises ning alalhoidmises. Selleks tuleb vastavalt vajadusele mulda sisse kaevata koredat materjali, näiteks komposti, sõnnikut, lehekõdu või haljasväetist. Mulda segatud orgaaniline materjal toidab mullaelustikku, kes seda lagundab, varustades taimi neile vajaliku toidu ja mikroelementidega. Mulda võib rikastada selliste looduslike väetistega nagu kondi-, vere-, kala- või vetikajahu ja jäme superfosfaat, kui ja kus see möödapääsmatuks osutub. Hoida muld rammus ja viljakas ning kindlustada selle teraline struktuur, mis tagaks vee ja õhu vaba liikumise mullas, on tõsist pühendumist eeldav ülesanne. Raske muld võib kergesti tiheneda ega lase enam vett ja õhku läbi – see oht on eriti suur vihmaste ilmadega, kui aiatöid tehes taimede vahel käiakse. Katke maapind alati laudadega, kui taimi istutate või peenraid hooldate, et oma raskuse survet maapinnale hajutada. Kuigi kaevamine lõhub tihenenud mullakihti, aidates veel pinnasest läbi nõrguda, õhustab mulda ja võimaldab jämedat orgaanilist väetist pinnasesse segada, on enamasti õigem kaevata nii harva kui võimalik. Paljud maheaednikud eelistavad ilma kaevamata hakkama saada: häirimata mullast aurub palju vähem vett välja ja kasulik mullaelustik tunneb end palju kodusemalt, pealegi ei saa mulla struktuur kannatada. Järjekindel multšimine mulda parandava orgaanilise materjaliga ei lase mullaveel auruda, parandab mulla struktuuri ja vähendab umbrohtumist. Kompost on kaheti kasulik: see parandab mulla struktuuri ja väetab
keskkonnasõbralikul viisil mulda. Kompostikast on teie parim abimees, võimaldades köögi-, aia- ja muud orgaanilised jäätmed tagasi looduslikku ringlusse viia. Ühestki aiast ei tohiks kompostimahuti puududa. Seal leiavad varjupaiga tigusid ja nälkjaid söövad kasulikud väikeloomad, nagu siilid ja nastikud, kompost toidab mullas elavat mikroobide kogukonda ja muid kasulikke organisme.
Ärge raisake ja te ei tunne puudust Igas aias leiab koha tasuta multši tootvale kompostikastile, pealegi on mõned neist üsna kenad. Komposti võib aiahargiga mulda kaevata, osa orgaanilisest materjalist, näiteks rohuhakke, võib aga multšina kohe maapinnale laotada.
Aia planeerimine ja kujundamine Aia rajamine ja selle aastaid kestev hooldamine tasub rajajale
rajatud läbimõeldud plaani alusel. Korrapärastes, geomeetri-
tema töö mitmes plaanis. Pidevale hooldustööle vaatamata
lise põhiplaaniga aedades torkab kujunduse osa aiapildis kohe
jääb õnnestunud aia eeltingimuseks hoolikas ja läbimõeldud
silma, esmapilgul looduslikuna mõjuv ehk loodusstiilis aed
planeerimine. Lihtsale põhiplaanile rajatud aia loomulik areng,
eeldab samasugust eeltööd, kui eesmärgiks on aiavaate sellised
mis haarab meid juba esmapilgul oma rahustava võluga ega
põhiväärtused nagu terviklikkus, tasakaal, eri aiaosade oma-
tundu kuigi põhjalikult kujundatud olevat, on päris kindlasti
vaheline suhestatus ja kooskõla ümbritseva keskkonnaga.
Milleks meile aed? K
tuleb see mõte, mis ajendab meid üles harima maalappi ja muutma seda nii, et see meile kasu tooks? Võib-olla pesitseb meis ikka veel instinkt, mis sunnib meid ellujäämise nimel kasvatama toitu või eristama väikest maalappi, et oma isikliku territooriumi piirid ära märkida ja püstitada selle ümber kaitsvad piirded. Sulgenud enda järel aiavärava, võime oma tööelu seljataha jätta ja tõmbuda turvaliselt oma eravaldusse varjule. Ükskõik milline ajend meid ka innustab, esimene huvikilluke võib kergesti kasvada eluaegseks kireks, tõelise ja puhta rõõmu allikaks. UST
Kliima ja ümbrus Üldjuhul ümbritseb aed maja ja tal tuleb täita tervet rida praktilisi ülesandeid, et muuta ümbritsev keskkond võimalikult inimsõbralikuks. Vajadus jalgsi või mõne sõiduvahendiga võimalikult kergesti kõigil neljal aastaajal ja igasuguse ilmaga majani jõuda nõuab kindlat jalg- ja sissesõiduteed. Samavõrd oluline on valgus, seetõttu tuleb taimed akende ja uste ümber kontrolli all hoida. Majast kaugemale istutatakse puudest ja põõsastest tuuletõke, et kaitsta nii ehitisi kui ka õrnemat taimestikku tugevate tormi-iilide eest. Sellised puudest kaitsesalud peatavad kestvate tuiskude ajal lume ega lase aeda hangedesse uppuda. Kuumas kliimas peavad puud ja põõsad looma majas ja selle lähiümbruses jaheda varjulise ala. Asjakohane puudest ja põõsastest koosnev taimestus kinnistab mulda
ega lase tugeval tuulel ja veel seda ära uhtuda.
Aiaseade Ühtki aeda ei saa kunagi vaadelda omaette ega eraldada seda raamivast ümbrusest. Aia piirded piiristavad ja kaitsevad meie eravaldust, vähendades ümbritseva maailma häirivaid mõjusid paigale, mida me nimetame oma koduks. Piirded aitavad varjata kõike, mis ümbritsevas keskkonnas ebameeldivalt silma riivab ja loovad turvalise eraldatuse tunde. Vastupidisel juhul aga, kui teie aia taga laiuvad näiteks põllud, võite kujundada piirded nii, et vaated jääksid avatuks ja maastik jätkaks näiliselt aeda, kuid karjamaal söövad loomad ei pääseks aeda sisse. Piirdehekid ja puud summutavad nii naaberkruntidelt kui ka maanteelt kostvat müra. Majataguses õueaias võib sisse seada elutoa laienduse ehk õuetoa, eralduseks vaid võimalikult läbipaistev ja tähelepandamatu vahesein. Sillutatud terrassid, taimedega kaetud pinnad, avatud eesseinaga verandad – kõik need hägustavad elu- ja õuetoa vahelist piiri. Nende abil kindlustate oma lastele ohutu mänguväljaku, eriti oluline on õuetuba väikeses aias, teenides tervet perekonda suvel vabaõhu-söögitoana.
Elukeskkonna täiustamine Peale meie esmaste eluliste vajaduste lahendamise on aedadel täita veel teinegi oluline ülesanne, nimelt peaks aed kaunistama ka meie maja, et meil endal oleks seda kenam vaadata, ehti-
Krundi piiride tähistamine Loodusmaastikku aia naabruses pole eraldatuse ja turvalisuse loomiseks vaja täielikult kinni katta. Kasutage parem ilus külamaastik ära ja laske sel jätkata oma aiavaadet, laiendades nii näiliselt oma aeda.
MILLEKS MEILE AED?
1515
Keskkonnale mõeldes
Harmooniline kujundus Kaunilt taimestatud külastiilis aed laiendab sujuvalt maja stiili mõjuvälja. Meeldivad värvid, lehestiku tekstuur ja
ma meie lähemat naabrust, aga ka kogu tänavat, kus me elame. Ühisvaimsus on siiski palju olulisem kui naabrite kalduvus omavahel võistelda, sageli köetakse kirgi üles küsimusega, kelle aednikukunst on kõrgemal tasemel; see on vaidlus, mida elukutseliste aednike juures tavaliselt ette ei tule. Iga aednik naudib võimalust luua oma maja ümber tõeliselt kaunis aed, kasutades tõhusalt ära kogu pinna, et tulemus oleks ühteaegu nii võimalikult praktiline kui mõjus. Ammutage inspi-
eri taimede võrakuju sulab kaunilt ühte, ähmastades aia ja maja vahelist piiri.
ratsiooni oma maja arhitektuuristiilist ja selle ehitamiseks kasutatud materjalidest, lastes aial täiendada ehitiste stiili. Lõppeesmärgiks olgu kooskõlastatud terviku loomine. Tulemus võib küll sundimatu välja näha, kuid asjaosalised naudivad tagantjärele kogu tehtud tööd, esile manatud kujutluspilte ja aiafantaasiaid, mida selle loomiseks vaja läks. Aia planeerimine ja kujundamine on reaalne võimalus rakendada oma loovust ja lasta planeeringul, kujun-
Üldpildi pehmendamine Taimed, eriti sellised õitsvad püsikud nagu kollane raudrohi (Achillea) ja sinine kukekannus (Delphinium), toovad tehislikku linnamaastikku erksat värvi ja looduslikku, aastaaegade vaheldumist kajastavat vormimängu. Pealegi leiavad putukad ja pisiloomad siit ihaldusväärse kodu, mida karmides linnaoludes nii raske leida on.
duse värvilahendusel ja taimevalikul peegeldada autori isikupära. Erinevalt sisekujundusest või maalist, on aed elav kunstiteos, mis pidevalt muutub: iga aastaaeg pakub uusi rõõme, aga ka uusi ülesandeid. Kõigile neile aiaomanikele, kelle tööpäevad mööduvad kontoris kirjutuslaua taga, mõjub enamik aednikuhobi ülesandeid tõhusa ergutina – hoolimata sellest, et tegemist on sageli raske kehalise tööga.
Kõiki keskkonnasõbralikke põhimõtteid järgiv aiandussuund on tänapäeval paljudele südamelähedane. Esimene sangarlik samm teel, mis viiks aiapidamise kooskõlla looduskeskkonna kui terviku vajadustega, oleks kõikide kahjulike kemikaalide eiramine. Valida võib paljude selliste aianduslike töövõtete seast, mis pigem toetavad ja kaitsevad loodust, mitte ei kurna ega hävita seda. Kastke säästlikult, kompostige orgaanilised jäätmed ja viige nad seeläbi taas looduse ringkäiku, riisuge sügisel lehekõdu saamiseks puudealune maa puhtaks, valige turbavaba potimulla segu ja ostke puukoolides kasvatatud istikuid (eriti sibullilli), mitte looduselt röövitud taimi. Kõiki loetletud meetodeid on üsna kerge omaks võtta ja aias ellu viia. Kui olete otsustanud loodusesõbrana oma aias veel kaugemale minna, võiks kaaluda looduselustikku toetava aiaosa loomist, kus kasvavad taimed toidaksid linde ja putukaid, puud ja põõsad pakuksid pesapaiku ja veesilmas koduneks veeelustik. Kemikaalidevabasse aeda asub elama hulk tolmeldavaid putukaid, taimed hakkavad paremini kasvama ja viljuma ning kogu aed kui elukeskkond muutub märksa rikkamaks.
Koduaia toodang Produktiivne aed ei pea alati olema suur, isegi tagasihoidlike mõõtmetega krundil võib kasvatada hulga köögivilju, viljapuid ja maitsetaimi, lisaks veel rikkalikult lilli siseruumide kaunistamiseks. Traditsiooniline koduaed on alati hõlmanud ka märkimisväärsete mõõtmetega köögiviljaaeda, et varustada peret värske toiduga ja kulusid kokku hoida. Tänapäeval on küll kõik poed värskeid puu- ja köögivilju täis, kuid paljud inimesed on mures taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste liigkasutamise pärast, eelistades toidutaimi oma pere tarbeks mahemeetodil kasvatada. Kuigi maheaed pole kõige tootlikum, hindavad paljud maitset ja kvaliteeti enam, pealegi ei kogune nii konteinerisse orgaanilisi jäätmeid.
Turvalisus ja juurdepääsetavus Teie kodu turvalisus ja ohutus sõltub suuresti teie aia põhiplaanist ja kujundusest. Majale, mis asetseb keset lagedat platsi, ei ole võimalik märkamatult ligi hiilida, eriti veel siis, kui turvakaamerad jälgivad maja kõigist
neljast küljest. Kruusaga kaetud pinnal ei saa hääletult kõndida ja murdvarga sammud äratavad kohe koera tähelepanu. Üheemakalisest viirpuust (Crataegus monogyna), haralisest ploomipuust (Prunus divaricata) või kuusest (Picea) kasvatatud okkalised või ogadega tihedad hekid tõstavad samuti turvalisust. Ärge istutage seinte äärde ronitaimi ja müüripõõsaid, kes aitaksid esimese korruse akendeni ronida. Aia läbimõeldud planeerimise ja kujundamisega võib nii külaliste juurdepääsu kui ka tellitud kauba kättetoimetamist märgatavalt kergendada, rajades piisavalt laiad juurdepääsuteed maja ukseni.
20
AIA PLANEERIMINE JA KUJUNDAMINE
Vabakujulised aiastiilid P
vabakujulised aiad näevad välja nii, nagu oleks loodus ise nende kujundamisest osa võtnud. Disaini põhijooned on hägustunud ja pehmenenud, kuigi tegelikult nii kavandatudki, võisid nad sellisteks kujuneda ka iseenesest. Vabakujulised aiad võivad esmapilgul tunduda omapead jäetuna, siiski on nad seda õnnestunumad, mida läbimõeldumalt nad on kavandatud ja mida kindlama käega hoiab aednik alal korda, et aed ei metsistuks. ARIMAD
Vabakujulise stiili põhijooned Vaba kujundusstiiliga aias valitseb vaba õhkkond, mis aitab tänapäevase argielu pingeid maandada. Erinevalt selgeservalistele geomeetrilistele kujunditele taandatavast korrapärasest aiast iseloomustavad vabakujulist aeda kerged voolavad kaared ja hägustunud piirjooned. Siledad sillutatud pinnad pehmendatakse padjandtaimedega, piiretele kuhjatakse voogava võraga puittaimi, kelle oksad näiliselt juhuslikult omavahel ühtseks võrguks põimuvad. Ronitaimede vaip katab müüre, nad roomavad puudel ja põõsastel. Kuigi põõsaid lõigatakse, et nad terved ja värvikad püsiksid, lastakse neil loomulik võrakuju välja arendada; harva kärbitakse neid võra vähendamiseks, kuid nende iseloomulikku kuju ei muudeta.
Vabakujulisele stiilile on iseloomulik, et aed jätab juba suhteliselt lühikese aja möödudes täiskasvanud mulje, näiteks kasvab häirivate vaadete ette istutatud taimesirm kiiresti tihedaks lehevaibaks. Isegi kõige rohmakamad ehitised tunduvad kenad, kui pehme lehestik varjab teravad nurgad või liiga pealetükkiva värviga seinad. Ka kõige rangema geomeetrilise põhijoonisega aed omandab salapärase varjundi, kui selle jäigad servajooned maskeerida mitmes kõrgusastmes vabalt kasvavate taimedega.
Vabakujulised stiilid Vabakujulise aia stiili ja vabaduse astme määrab osalt ära antud koha vaim, osalt aga aedniku või omaniku isiklikud eelistused. Stiiliskaala ühes otsas on aed, mis sünnib krundil kasvava metsasalu või niidukoosluse täiendamise ja tihendamise kaudu, istutades juurde samu loodustaimi, kes seal juba kasvavad. Teine võimalus on lasta olemasolevatel piirdehekkidel kasvada lainjas, kergelt vonklevas joones, pügada harvemini ja võtta piirdepeenarde hooldust vabamalt, jättes osa isekülvist tärganud taimi kasvama. Stiilispektri teises otsas on täiesti uus aed, mille rajamiseks võite valida hulga erinevate stiilide seast.
Metsaaed Puudealune varjuline pinnas kaetakse metsaaias varjutaluvate taimedega, kes vajavad vähe valgust ja jäävad ka väga kuivas või liigniiskes pinnases ellu.
Külastiil Traditsiooniline maakodu aed oli põhimõtteliselt tarbeaed, kus kasvatati nii ilu- kui ka toidutaimi: viljapuud, köögiviljad, maitsetaimed ja lilled, näiteks pojengid, kukekannused ja kurekellad, kasvasid seal läbisegi. Lilled meelitasid hulgaliselt ligi kasulikke putukaid ja suurendasid seeläbi ka aias elavate lindude hulka, kõik see ühtekokku aitas kindlustada suuremat ja tervemat saaki. Omapärase kodukootud ilme võite anda oma külastiilis aiale, püstitades selliseid veidi tahumatu väljanägemisega rajatisi nagu jämedamatest okstest kokkupandud tugikaared või pajuokstest punutud ronitaimede redelid (vt PAJUST PUNUTUD ELAVTARA, lk 87). Muljet tugevdavad tellistest või munakividest laotud teerajad, mis ääristatakse looduslike või taaskasutusse võetud materjalidega, nagu jämedateraline kruus või vanad katusekivid.
Loodus- ja metsaaed Veelgi looduslähedasemad vabakujulise aia stiilid kindlustavad kauni ja pingevaba aia, pealegi pakuvad need sobiva elupaiga paljudele looduslikele taimedele ja väikeloomadele, kelle arvukus on drastiliselt vähenenud. Rohumaad, kus mitmed varaõitsevad sibullilled on naturaliseerunud, võib niitmata jätta, kindlustades nii aasa-
lillede turvalise õitsemise ka järgmisel kevadel (Vt NIIDUMURUD, lk 401). Kui tahes väike veesilm madalas lohus meelitab aeda hulga looduselustikku, eriti tõhusalt juhul, kui selle serval kasvab lindudele ja kahepaiksetele elupaigaks sobivaid kaldataimi. Vt ka „Liigirikkad tiigid”, lk 284. Madalate puude salu või metsaaed, kui see sisaldab ka põõsarinnet ja ronitaimede rippuvaid vanikuid, pakub lindudele pesapaiku, alustaimestikus talvituvad aga putukad ja väikeimetajad. Pidevama hooldusega aiaosas jäetakse rohttaimede seemnepead sügisel lõikamata, et lindudel jätkuks toiduvaesel ajal suupoolist.
Kaose ohjeldamine Taimed võistlevad omavahel halastamatult, tugevamad suruvad nõrgemad alla ja tapavad nad lõpuks. Et seda ei juhtuks, tuleb nad kõik ohjes hoida. Hädavajalikuks võib osutuda kiirekasvuliste püsikute järjekindel piiramine, et puhmikut vähendada, liiga suuri põõsaid tuleks hõrendada ja tagasi lõigata, isekülvi valikuliselt välja rohida. Nii hoiate oma vabakujulises stiilis aia tasakaalus ega lase loodusaial metsistunud võsaks manduda.
Isekülvi ja kultuurtaimede segu Nektaririkaste õite sädelev küllus oma voogavate värvilaikudega on äraütlemata kaunis vaatepilt, pealegi pakub see mesilastele, liblikatele ja teistele putukatele suurepärase toidulaua. Lilleaas nõuab pidevat hoolt, et see püsiks aastaid kaunis.
VA B A K U J U L I S E D A I A S T I I L I D
Kalda taimestamine (ülal) Ka kõige väiksema veekogu kaldaid võib rea osavalt valitud püsikutega taimestada nii, et piir kalda ja vee vahel hägustub. Kohalik looduselustik tunneb end jahedas varjulises kaldapeenras ülimalt hästi. Köögiviljaaed (ülal vasakul) Traditsioonilises külastiilis aias on mungalilled ja anumasse istutatud saialilled tihedalt maitsetaimede ja ilukapsaste vahele surutud, kõige väiksemgi maalapp leiab siin kasutust. Isekülv (ülal paremal) Meepõõsas (Melianthus) ja parukliilia (Asphodeline) on istutatud müüri jalamile, jäljendades isekülvist tärganud taimerühma. Vanemas aias tuleb selliseid isekülvi laike aeg-ajalt ette ja nad annavad aiale palju juurde. Külastiil (paremal) Roosid, kukekannused ja ronitaimed on istutatud asjatundlikult segiläbi piirdele, kust pikad võrsed vabalt alla ripuvad, levitades enda ümber vabameelset ja külluslikku meeleolu.
21
Omatehtud värav (ülal) Käepärasest materjalist tehtud värav aitab rõhutada vaadet ja tõstab esile külastiilis aia omapärast ilu. Kombineeritud hooldus (all) Kuna viljapuid tuleb head saaki lootes järjekindlalt hooldada, siis võib muru niitmist veidi kergemalt võtta, nii omandab puuviljaaed loodusliku hõnguga väljanägemise.
230 S I B U L L I L L E D Aknakastid Aknakastidesse istutamiseks valige väiksemad sibullilled, kelle mõõdud sobivad nõu mõõduga. Nad sobivad suurepäraselt kihtidena istutamiseks teiste taimede alla, et parimal viisil piiratud ruumi ära kasutada. Taimed pürgivad läbi pealmise istutuskihi ning tekib meeldiv kõrguse ja vormi kontrast. Kui sibullilled segunevad kevadel õitsevate võõrasemadega ning neile järgnevad rippuvad külmaõrnad püsikud ja suvililled, on tulemuseks pikka aega kestev värvimäng.
Sibullilled katmikalal Sibullillede kasvatamine katte all laiendab kasvatatavate taimede valikut ning võimaldab kasvatada paljusid haruldasi liike, kes vajavad erilist hoolt. Mõõdukamas või jahedamas kliimas võib kasvatada külmaõrnu sibullilli, kes aias vastu ei peaks. Suviste vihmaperioodide aladel on see kõige mõistlikum viis kasvatada paljusid sibullillede liike, kes õitsemiseks vajavad kuiva suvist puhkeperioodi. Sibullilli võib istutada pottidesse või kasvuhoones peenrasse või sibullillelavasse. See võimaldab paremini kontrollida keskkonda ning rahuldada suure hulga sibullillede
vajadusi, olgu selleks suvine kuivaperiood või talvise niiskuse, külma või pakase eest kaitsmine.
Sibullilled potis Sibullillede kasvatamine potis võimaldab luua igale taimele tingimused, mis sobivad just tema nõudmistega; eriti hästi sobib see väikese hulga haruldaste sibullillede kasvatamiseks. Potte saab vajaduse korral hõlpsasti toimetada aiast varju alla või kasvuhoonest talveaeda, et lillede õieilu täies ulatuses nautida. Potiaiandus kütteta kasvuhoones võimaldab kasvatada paljusid mõõdukas kliimas poolkülmakindlaid sibullilleliike. Paljud neist on pärit Lõuna-Aafrikast või LõunaAmeerikast ja püüavad pilku oma rikkalikus tugevas värvigammas õitega, näiteks tihedate roosade, valgete ja punaste õiekobaratega suulumõõk (Watsonia). Selliste külmaõrnade sibullillede nagu roniliilia (Gloriosa) ja talvel õitsev küünalliilia (Veltheimia) nautimiseks on vaja jahedat kasvuhoonet. Begooniate, kannade või kriinumite külmaõrnade liikide ja sortide talvitamiseks sobib jahe kasvuhoone. Tooge taimed aeda, kui nad on täisõites. Nii täiendavad nad suvist istutust. Soovi korral võib sibullilli kasvatada varjus. Kasvusubstraat
tuleb siis valida vastav, et kasvatada väikesi metsaalade sibullilli, nagu roosade ja valgetäpiliste õitega oja-kolmiklill (Trillium rivale), või külmaõrnu terrestrilisi orhideesid, nagu rikkalikult õitsevad mudikäpa (Calanthe) liigid. Alpimajaga aiapidajad saavad istutusele veidi kõrgust ja värvilaike lisada, kui paigutavad taimede vahele potte madalate kevadiste sibullilledega. Alpimaja sobib eriti hästi haruldastele külmaõrnadele sibullilledele, nagu lumivalge kantaabria nartsiss (Narcissus cantabricus) või eresinine Tecophilaea cyanocrocus.
Kasvuhoonepeenrad Kui istutada külmaõrnad sibulad pottide asemel otse ettevalmistatud peenardele, saab palju loomulikuma ja elujõulisema kompositsiooni. Sibullilli võib istutada segapeenrasse koos taimedega, kes õitsevad suvel, kui sibulad puhkavad. Valige koos kasvatamiseks sellised taimed, kes taluvad kuiva perioodi sibulatele vajalikul ajal või keda saab panna plastpottidesse ja kasta nii, et vesi ei jõua sibulateni. Selleks sobivad laiuvad soojalembesed taimed, näiteks kuldkakar (Osteospermum) ja gasaaniad (Gazania), ning paljud hõbedaste lehtedega taimed. Neid saab suve lõpus
välja võtta või tagasi lõigata, kui sibulad kasvama hakkavad. Hilised lilled, nagu broodia (Brodiaea), preerialatern (Calochortus) ja suvitähik (Triteleia), pikendavad õitseaega. Seadke nad kokku ja kastke eraldi. Suvised sibullilled, näiteks tuttliilia (Eucomis), mõned gladioolid (Gladiolus) ja külmaõrna neriine (Nerine) liigid, ei vaja vaheleistutust.
Sibullillelavad ja kõrgpeenrad Mõiste „sibullillelava” tähistab tavaliselt ainult sibullilledega täidetud kõrgpeenart. See kaetakse klaasiga sibullillede looduslikul puhkeperioodil, suvel ja talvel aga nende kaitsmiseks liigse niiskuse eest, mille tõttu nad muidu võivad mädanema minna. Teise võimalusena võib lihtsalt klaasiga katta liivapeenrasse asetatud sibullillepotid. Sellised lavad võib teha loomulikumaks, pannes külgedeks kivid. Sibullillelavad on parimaks alternatiiviks alpimajale, et kasvatada külmaõrnu või kapriisseid liike. Neid kasutavad peamiselt entusiastid või kollektsionäärid. Selline kasvatusviis sobib enamikule sibullilledele peale nende, kes on harjunud suviste vihmaperioodidega, näiteks metsast ja kõrgmäestikest pärit liigid. Mõned krookused, nartsissid,
Sibullilled lõikelilledena Paljude sibullillede õied sobivad vaasi toomiseks; nende kauni kujuga ja sageli üksikud õied pikal varrel teevad nad eriti sobivaks lilleseadetesse. Mõnel on tugev lõhn, mis võib täita kogu ruumi, ning paljud seisavad vaasis kaua,
kui nad lõigata enne õite täielikku avanemist. Näiteks nartsissid on nii elujõulised ja õitsevad rikkalikult, et õite lõikamisest ei jää peenrale auku. Võite aga istutada lõikelilledeks sobivaid sibullilli eraldi peenrale. Gladioolid on head lõikelilled ning
enamasti neid selleks ka kasutatakse, kuna kõrgemakasvulisi sorte on raske rahuldavate tulemustega sobitada avamaa peenra kujundusse. Nägusad, meeldiva lõhnaga freesiad on ainsad külmaõrnad sibullilled, keda tavaliselt kasvatatakse katmik-
alal lõikeõite saamiseks. Talvel õitsevad nad pikka aega, kuid potitaimedena on nad harunenud ning vajavad toestust, sellepärast on neid parem lõikelilledena tuua tuppa, kus nad hästi püsivad.
Veripunane bantumõõk (Schizostylis coccinea) ’Sunrise’
Aed-kaeralill (Crocosmia) ’Lucifer’
Nartsiss (Narcissus) ’Cheerfulness’
Daalia (Dahlia) ’Zorro’
Freesia (Freesia) ’Everett’
Gladiool (Gladiolus) ’Tesoro’
Harilik kalla (Zantedeschia aethiopica) ’Crowborough’
Suureõieline neriine (Nerine bowdenii)
Inkaliilia (Alstroemeria) Ligtu hübriidid
Tulp (Tulipa) ’Clara Butt’
Hiidlauk (Allium giganteum)
Liilia (Lilium) ’Enchantment’
A B I K S TA I M E VA L I K U L : S I B U L L I L L E D püvililled ja tulbiliigid, juunod, võrkiirised, broodia ja kribulilled (Zigadenus), keda on keerukam kasvatada, ei kasva mõõdukas kliimas avamaal eriti edukalt. Nad ei pruugigi ellu jääda, kui neid ei kaitsta puhkeperioodil liigse niiskuse eest sibullillelavades või ajutiselt kaetavates kõrgpeenardes.
Sibulate ajatamine Sibullillede ajatamine on hea viis tuua talvel ja varakevadel tuppa värvi ja lõhna. Sibulaid hoitakse mõni kuu jahedas ja pimedas, siis tuuakse need valguse kätte. Nii töödeldud sibulad puhkevad õide varem, kui see loomulikult toimuks. Suurte eksootiliste õitega ratsuritähed (Hippeastrum),
lõhnavad hüatsindid ja nartsissid, eriti pabernartsissid (sün. ’Paper White’) sobivad kõik ning neid pakutakse sageli „ettevalmistatud” sibulatena. Neid on hoitud talve jäljendavates kunstlikult loodud külmades tingimustes, mis kiirendab loomulikku õitsemistsüklit. Paljud külmakindlad kevadised sibullilled, näiteks tulbid (Tulipa), saab ajatada õitsema, kuid
231
näiteks krookuse (Crocus) õied võivad liiga varajasel ajatamisel känguda. Leebem variant on kasvatada sibullilli pottides klaasi all ning tuua nad sisse, kui õied hakkavad värvi näitama, nädal-paar enne seda, kuid nad aias õitsele puhkeksid.
Abiks taimevalikul: sibullilled TUULINE KASVUKOHT Tuulele avatud kasvukohta sobivad sibullilled Alpikann, mõned1 Jänesekapsas, mõned1 Kirgaslill Kobarhüatsint, mõned1 Kollane sternbergia1 Ets7 Krookus Linnupiim, mõned1 Lumikelluke Mesitäht1 Ets6 Nartsiss (madalakasvulised liigid ja sordid) Püvilill (madalakasvulised alamliigid) Siniliiliad, mõned1 Suvitähik1 Ets7, ainult hüatsint-suvitähik Ets4 Maadjas jänesekapsas (Oxalis depressa)
Sügislill Tulp (madalakasvulised liigid) Võrkiiris (sordid) Ülane
MÜÜRI VÕI SEINA LÕUNAKÜLJEL Seina varju eelistavad sibullilled Amarüll1 Ets8 Bloomeria crocea1 Ets8 Gladiool (külmaõrnad liigid)1 Ets9, ainult niidu-kuremõõk Ets6 Harilik tähtmõõk1 Ets9 Inkaliilia (v.a Ligtu hübriidid)1 Ets9 Kollane sternbergia1 Ets7 Kroonlauk, mõned1 Ets7–9 Lembeliilia, mõned1 Ets7 (enamik liike) Lycoris squamigera Ets5 Moraea spathulata1 Ets8 Muguliiris1 Ets8 Narriõis1 Ets9 Pantrilill1 Ets8 Pärsia püvilill Rhodophiala advena1 Ets9? Sitsiilia sternbergia1 Ets7 Suulumõõk1 Ets9 Suureõieline neriine1 Ets9 Tuttliilia1 Ets8 Vahemere silla (vahemere siniliilia)1 Ets8 Valge tuulelill1 Ets9
Vihmalill, mõned1 (mõned liigid) Ets9 Vikerõis1 Ets9
KUIV VARI Kuiva ja varju taluvad sibullilled Itaalia aarum ’Marmoratum’ Ets6 Kanakoole (sordid) Longus ebahüatsint Lumikelluke (vormid) Naapoli alpikann Ets6 Ranniku-alpikann Ets7 Võsaülane Ümaralehine alpikann Ets6
NIISKE VARI Niiskust ja varju eelistavad sibullilled Apenniini ülane Itaalia aarum Ets6 Kahelehine silla (kahelehine siniliilia) Kamtšatka püvilill Koerahammas Kollane ülane Kolmiklill Kolmisnartsiss (triandrusnartsiss) Käändnartsiss (tsüklaamennartsiss) Liiliad (mõned liigid) Liira1 Ets7
Inglise iiris Inkaliilia1 (kõrgemad liigid ja sordid) Kanna, mõned1 Ets8–9 Kliivia1 Ets10 Kriinum, mõned1 Ets6–10 Kroonülane, St Bridgid-rühm, De Caen seeria Lauk, mõned Lembeliilia, mõned1 Liilia Linnupiim, mõned kõrged liigid Narriõis1 Ets9 Nartsiss Neriine1 Ets9 Preeriaküünal, mõned1 Suulumõõk1 Ets9 Tulbid Valkjas hiidhüatsint Vikerõis1 Ets9
ARHITEKTUURSED TAIMED Harilik püvilill (keisrikroon) Himaalaja südaliilia1 Ets7 Kanna1 Ets8–9 Lauk, osa liike Ets5–7 Liilia (enamik liike ja sorte) Powelli kriinum Ets6
MÄGIAIAD Mägiaeda sobivad sibullilled
Hansoni liilia (Lilium hansonii)
Lumekupp Lumikelluke Lõokannus (mõned liigid) Mesitäht Ets6 Metstulp Märtsikelluke Roniv püvilill Suvine märtsikelluke Südaliilia1 Ets7 Tulivõhk, mõned (paljud liigid1) Täpikliilia1 Ets7 Õrn ülane
LÕIKELILLED Aasia tulikas (vormid)1 Ets9 Aed-kaeralill1 Ets7, mõned Ets5–6 Amarüll Dierama, mõned1 Ets9 Freesia1 Ets9 Gladiool1 Ets9 Hispaania iiris Hollandi iirise hübriidid
Albuca humilis1 Ets8–9 Alpikann (külmakindlamad liigid Ets6) Bellevaalia (mõned liigid)1 Ets7–8 Broodia (kõige väiksemad liigid)1 Ets8 Iiris (madalakasvulised liigid) Jänesekapsas, mõned (mõned liigid) Kevadine valevlill Kobarhüatsint, mõned väheinvasiivsed liigid Kollane sternbergia1 Ets7 Kribulill Krookus Kuldtäht, mõned (mõned liigid)1 Ets7–8 Lauk (madalakasvulised alamliigid), osa liike Ets5–7 Linnupiim, mõned (madalakasvulised liigid) Lumikelluke Lõokannus (mõned liigid) Merendera1 Ets6–8 Mesitäht1 Ets6 Märtsikelluke (mõned liigid) Nartsiss (madalakasvulised liigid ja sordid) Punatäht1 Ets8 Puškiinia
Püvilill (paljud liigid) Romulea, mõned (mõned liigid)1 Ets 7–9 Silla (siniliilia), mõned Sitsiilia sternbergia1 Ets7 Sügislill (väikesekasvulised liigid) Tulp (madalakasvulised alamliigid) Valge tuulelill1 Ets9 Ülased (mõned liigid)
SIBULLILLED ALPIMAJADESSE Aarum, mõned (mõned liigid) Alpikann, mõned1 Bellevaalia Ets7–8 Bongardia Ets9 Iiris (madalakasvulised liigid) Jänesekapsas, mõned (mõned liigid) Kevadine valevlill Kobarhüatsint, mõned (mõned liigid) Kribulill Krookus Kuldtäht, mõned1 Ets7–8, mõned Linnupiim, mõned (madalakasvulised liigid) Lumikelluke Lõvileht Ets6 Lünkvõhk Ets8 Merendera Märtsikelluke (mõned liigid)
Pantrilill (Moraea huttonii)
Nartsiss (madalakasvulised liigid) Paavianilill Ets9 Pinellia Ets6 Preerialatern Punatäht Ets8 Püvilill (enamik alamliike) Ratsuritäht, mõned1 Ets8–9 (madalakasvulised liigid) Siniliilia (mõned alamliigid) Sternbergia Sügislill (väikesed alamliigid) Tulp (madalakasvulised alamliigid) Tuulelill, mõned Ets9 Ülane (mõned alamliigid)
Tingmärgid 1 Külmaõrn taim Ets – toim. lisatud talvekindluse eurotsoon; Ets6–7 taimi tasub Eesti läänerannikul ja saartel veel avamaal katsetada.
524 K Ö Ö G I V I L J A A E D TAIME KASVU PIIRAMINE
Jätke igale külgvõrsele üks õis, seejärel lõigake või näpistage võrse ots kasvavast viljast 2–3 lehe kauguselt ära.
Tavahooldus Kui melonitaimele on tekkinud viis lehte, näpistage ära kõikide võrsete ladvad, et vars hargneks. Kui külgharud on juba korraliku suurusega, jätke neist alles umbes neli kõige elujõulisemat. Seadke kaks võrset kummalegi küljele teiste taimede vahele. Kui taimed
õitsema hakkavad, eemaldage putuktolmlemiseks katted. Vajaduse korral tolmeldage õisi käsitsi (vt „Kabatšokid ehk rullkõrvitsad”, lk 526). Kui viljad on 2,5 cm läbimõõduga, jätke iga võrse külge üks vili ja kärpige võrseid. Näpistage ära võrsete ladvad, kui võrsed on 1–1,2 m pikkused ja eemaldage kõik tekkivad külgharud. Asetage iga vilja alla põhku, tellis või puutükk, et neid mullahaiguste eest kaitsta. Kastke regulaarselt ja lisage mullale viljade kasvades iga 10–14 päeva tagant vedelväetist. Viljade küpsedes vähendage kastmist ja väetamist.
Kahjurid ja haigused Probleeme võivad tekitada lehetäid (lk 646) ja jahukaste (lk 646). Katmikalal võib taimi kahjustada punane kedriklest (lk 646), jahukaste (lk 646), kasvuhoonekarilased (lk 646) ja vertitsilloosne närbumistõbi (lk 653).
Katmikalal kasvatamine Teisaldatavas lavas kasvatamiseks istutage melonid ühekaupa lava keskele. Suunake neli võrset lava nurkade poole. Taimede kasvades suurendage ventilatsiooni ja vähendage järk-järgult õhuniiskust. Kui viljad kujunema hakkavad, eemaldage lavaaken ja katke lava vaid külmadel öödel. Kuuma ilmaga varjutage taime kergelt. Meloneid võib kasvuhoones kasvatada, kui seintest peenraäärteni on 2 m ruumi. Istutage taimed mullakuhjakestele (vt „Kurgid”, all). Kasvatage neid ühe- või kahekordse kordonina, kinnitades võrsed bambuskeppide toel horisontaalsete traatide külge. Ühekordsete kordonite puhul jätke taimede vahele 38 cm laiused vahed, kahekordsete puhul 60 cm laiused. Meloneid võib kasvatada ka mullakottides või 24–25 cm läbimõõduga pottides kasvuhoones. Ühekordse kordoni puhul näpistage võrse latv ära, kui võrse on 2 m pikkune; see soodustab külgharude kasvu. Näpistage külgvõrsed õitest viie lehe ja
külgharude ladvad kahe lehe kauguselt. Kahekordse kordoni puhul näpistage ära juhtvõrse ja laske kahel kõrvalharul vertikaalselt kasvada. Suunake nende kasvu nagu eespool kirjeldatud. Toestage vilju 5 cm silmaga võrklingude või võrkudega. Tolmlemise soodustamiseks ärge õitsemisperioodil õhku niisutage. Hoidke kasvuhoones öösiti 24 ºC ja päeval 30 ºC temperatuuri.
Saagi koristamine ja säilitamine Koristage saak 12–20 nädalat pärast külvi. Kantaluubid ja muskusmelonid on valmides magusa lõhnaga ja nende viljavarred kipuvad murduma. Eemaldage viljad varte küljest ettevaatlikult. Olenevalt sordist on 10–15 ºC juures võimalik meloneid säilitada 14–50 päeva.
Kurgid (Cucumis sativus) Suurem osa kurkidest on üheaastased maadjad ronitaimed, kes kasvavad 1–3 m pikkuseks. Leidub ka mõningaid puhmassorte. Poolvalminud vilju süüakse toorelt, hapendatult või suppides. Peenrakurgid on koreda pinnaga, ogalised ja 10–15 cm pikkused. Tänapäeva sordid, millest paljud on Jaapani päritolu, on siledama pinnaga, kuni 30 cm pikkused ning külma ja haiguste suhtes vastupidavamad. Kurke kasvatatakse peamiselt avamaal või teisaldatavates lavades ning neid tolmeldavad putukad. Hapendamise jaoks korjatakse noori kurke, mille pikkus on umbes 7 cm.
Õuna- ja sidrunikujulised kurgid on kollased ning kuni 6 cm läbimõõduga. Euroopa ehk kasvuhoonekurgid on sileda pinnaga ja üle 30 cm pikad. Viljumiseks need tolmeldamist ei vaja; tolmeldatuna võivad viljad kibedaks muutuda. Kasvatage vaid emastaimedest koosnevaid moodsaid sorte, et vältida juhuslikku tolmlemist. Kurgid on soojanõudlikud aedviljad ning kasvavad kõige paremini 18–30 ºC juures. Külmakindlus neil puudub ja neid kahjustavad juba alla 10 ºC langevad temperatuurid. Põhjamaades võivad kurgid kasvuperioodi alguses kasvatada ainult isas-
KÜLVAMINE JA ÜMBERISTUTAMINE
1
Täitke 5 cm läbimõõduga pott külvimulla seguga, jättes äärest vabaks 2,5 cm. Asetage kaks seemet külili mulda ja katke need 2 cm paksuse mullasegu kihiga. Kastke korralikult ja sildistage.
2
Tehke 30 cm sügavune ja 30 cm laiune auk ning täitke laagerdunud kompostiga. Kuhjake selle peale mulda ja tehke 15 cm kõrgune küngas. Istutage kurgitaim künka laele, tihendage mulda ja kastke.
õisi; emasõied ja viljad tulevad hiljem. Kasvatage kurke tuulevaikses kohas alaliselt niiskes, kuid hea drenaažiga viljakas huumusrikkas mullas, muld kurgi juurte ümber ei tohi läbi kuivada. Väga happelisele mullale lisage lupja. Noored taimed vajavad lämmastikku väikeses koguses (lk 504), pärast ümberistutamist lämmastikuvajadus suureneb. Kasvuhoones vahetage kurkide kasvukohta. Kasvuhoonesordid vajavad öösiti vähemalt 20 ºC temperatuuri ja väga niisket õhku. Varjutage klaase või kasvatage taimi kile all, et nad ei kõrbeks. Ärge kasvatage peenrakurke koos emastaimedest koosnevate kasvuhoonesortidega, et vältida risttolmlemist.
Külvamine ja istutamine Kurgid ei armasta ümberistutamist, seetõttu peaks peenrasortide seemned pärast külmade möödumist lõplikku kasvukohta, väikestesse pottidesse või kassettidesse külvama. Peenrasse külvates tehke 30 cm sügavused ja 30 cm laiused augud ning täitke need kompostiga. Moodustage nende peale umbes 15 cm kõrgused kõdusõnnikuga segatud mullast künkad, mis soodustavad head drenaaži. Asetage seemned külili umbes 2 cm sügavusele, ühe poti või künka kohta 2–3 seemet. Idanemiseks peab mullatemperatuur olema vähemalt 20 ºC. Pärast idanemist harvendage taimi, jättes pesa kohta alles vaid ühe taime. Potti külvatud seemned vajavad öösiti vähemalt 16 ºC, taimed istutatakse kahe nädala pärast ümber. Jätke ronivate sortide vahele umbes
Kurk 45 cm, puhmjate ja maapinnal roomavate sortide vahele 75 cm. Külmas kliimas kaitske taimi pärast istutamist kuplite või kattelooriga.
Hooldus Aidake kurgid ronima mööda tugesid – võredele, võrkudele, keppidele või nööridele. Pärast 5–6 lehe ilmumist näpistage ära taime latv ja suunake seejärel tekkivad tugevamad külgharud ümber toe kasvama, vajaduse korral siduge need kinni. Kui võrsed toe tippu jõuavad, näpistage nende ladvad kahe lehe kaugusel õiest ära – nii kasvavad uued harud ja saagikus on suurem. Viljade kasvamise ajal toitke taimi iga kahe nädala järel kaaliumväetisega või samaväärse orgaanilise vedelväetisega. Kasvuperioodi ajal on regulaarne kastmine oluline, eriti pärast ümberistutamist ning õitsemise ja viljade moodustumise ajal (vt „Olulised kastmisperioodid”, lk 502).
VILI JA ÕISKÖÖGIVILJAD
Katmikalal kasvatamine
KURGISORTE
Kasvatage taimi samamoodi kui avamaal ja valige kasvuhoonesse sobilikud, soovitatavalt vaid emastaimi sisaldavad sordid. Kordonitena kasvatamiseks eemaldage külgharud ja ülekoormuse vältimiseks kõik viljad kuni 45 cm kõrguseni maapinnast. Siduge peavõrse toe ülemise rõhttraadi külge ja laske kasvada külgvõrsetel. Näpistage võrsete ladvad maha, jättes alles kaks lehte, ning jätke kasvavad võrsed rippudes vilju kasvatama. Kahjurite tõrjeks hoidke kasvuhoone niiskena.
Puhmaskurgid
Kahjurid ja haigused Kurke võivad kahjustada teod (lk 644), lehetäid (lk 646), jahukaste (lk 646), öölaste röövikud (lk 655), punane kedriklest (lk 646), kasvuhoonekarilased (lk 646), kurgi mosaiikviirus (vt „Viirused”, lk 649) ning juure- ja juurekaelamädanikud (lk 654).
Peenrakurgid
’Burpless Tasty Green’ F1 ’Bush Champion’ F1 ’Marketmore’
Siledapinnalised kurgid
’Carmen’ F1 ’Flamingo’ F1 ’Petita’ ’Zeine’ F1 (minikurk)
Saagi koristamine ja säilitamine
Jaapani kurgid
Hakake kurke regulaarselt korjama umbes 12 nädalat pärast külvi, kui viljad on 15–20 cm pikkused. Hoidiste valmistamiseks korjake kurke, kui need on 2,5–7 cm pikkused või saavutanud soovitud suuruse.
’Tokyo Slicer’ F1 Hapendamiskurgid
’Diamant’ F1 ’Venlo Pickling’ Roniv kurk
Kõrvitsad (Cucurbita maxima, C. moschata, C. pepo) Kõrvitsad on varieeruv üheaastaste taimede rühm, kelle viljade kaal ulatub 450 grammist 30 kiloni. Kõrvitsate pealispind võib olla sile, muhklik või vaoline; roheline, kreemikas, sinakasroheline, kollane, oranž, punane või triibuline – värv muutub tihtipeale vastavalt küpsemisele. Nende kuju on väga erinev: ümmargune, piklik, lapik, pirnikujuline või kahekihiline ja turbanitaoline. Suurem osa taimedest on suured, roomavad ja hiiglaslike lehtedega, mõned aga kompaktsed ja puhmjad. Nii noori kui valminud vilju võib süüa kuumtöödeldult, värskelt või pärast säilitamist. Võrsed ja noored lehed sobivad toidu valmistamiseks, õisi võib süüa nii toorelt kui kuumtöödeldult. Mõnedel sortidel on söödavad seemned.
Kliima-, koha- ja pinnasenõuete kohta vt „Kurgid”, lk 524. Kõrvitsad vajavad keskmise kuni suure lämmastikusisaldusega mulda (vt lk 504).
Külvamine ja istutamine Seemneid võib idanemise soodustamiseks enne külvamist öö otsa leotada. Külvake neid nagu kurkegi (vt lk 524). Jätke sordist sõltuvalt taimede vahele 2–3 m laiused vahed. Suurte sortide puhul kaevake kuni 45 cm sügavused ja 60 cm laiused augud, mille keskkoht märgistage pulgaga, et külvamise või ümberistutamise ajal taime keskkoha kastes üles leiaksite. Pärast istutamist multšige ja kaitske taimi.
Tavahooldus Peagi pärast istutamist väetage täisväetisega. Võrseid võib traadi abil ringikujuliselt pinnasesse kinnitada või kasvatada kolmjalgtugedel, mis suuremakasvuliste sortite puhul peaks üsna tugevad olema. Kui tahate kasvatada vaid mõnd suurt vilja, eemaldage enamik viljaalgeid ja jätke 2–3 neist alles. Vajaduse korral tolmeldage õisi käsitsi nagu suvikõrvitsate (vt lk 526) puhulgi. Kõrvitsate juured asuvad sügaval, seega on kastmine vajalik vaid tõelise põua ajal.
Kahjurid ja haigused Noori taimi ohustavad tõsiselt nälkjad (lk 644), haigustest aga kurgi mosaiikviirus (vt „Viirused”, lk 649).
Kõrvitsad kolmjalgtoel
Saagi koristamine ja säilitamine Viljade küpsemise soodustamiseks eemaldage kõik neid varjavad lehed. Saagi võite koristada 12–20 nädalat pärast taimede istutamist. Säilitamiseks mõeldud viljad jätke võimalikult kauaks taime külge valmima; küpsevate viljade vars hakkab mõranema ja koor kõvenema. Koristage saak enne esimesi külmasid ja jätke igale viljale külge pikk varrejupp. Pärast viljade eemaldamist peab enamikku säilituskõrvitsatest kümme päeva päikese käes hoidma, et koort veelgi kõvemaks muuta. Nii moodustab see barjääri, mis ei lase kõrvitsal ära kuivada. Öökülmade ohu korral katke viljad ööseks kinni või hoidke neid neli päeva siseruumides 27–32 ºC juures. Säilitage kõrvitsaid hea ventilatsiooniga ruumis 10 ºC temperatuuri ja 95% õhuniiskuse juures. Sõltuvalt tingimustest ja sordist võivad kõrvitsad säilida 4–6 kuud või kauemgi. Hoidke valgeid sorte, nagu ’Ghost’ F1, pimedas, et säilitada nende valget värvi.
KÕRVITSASORTE ’Baby Bear’ ’Butternut’ ’Crown Prince’ ’Dills Atlantic Giant’ ’Gem’ ’Ghost’ F1 ’Harrier’ F1 (magus varajane) ’Hooligan’ ’Kabocha’ ’Mars’ ’Queensland Blue’ ’Rouge Vif D’Etamp’ ’Small Sugar’ ’Table Ace’ (tõrukujuline) ’Triple Treat’ (söödavate seemnetega) ’Turk’s Turban’ ’Uchiki Kuri’ (sibulakujuline)
KÕRVITSATE JÄRELVALMIMINE Lõigake küpsed kõrvitsad aiakääridega taime küljest lahti, jättes neile külge võimalikult pika varrejupi. Ärge rebige ega väänake vilju varre küljest lahti, vigastused võivad mädanema minna. Jätke kõrvitsad umbes 10 päevaks päikese kätte, et koor kõveneks. Sorti ’Acorn’ võib säilitada ilma päikese käes hoidmata.
525