aiandus praktiline k채siraamat Koostanud ja toimetanud Geoffrey Burnie Kohandanud Alan Toogood
Inglise keelest t천lkinud Malle Leht ja Kadri Tali
S I S U KO R D Raamatu kasutamisest ● PEATÜKK ÜKS
Teie kliima 8 Aia planeerimine 13
● PEATÜKK KAKS
Aia muld 23
● PEATÜKK KOLM
Kompost 28
● PEATÜKK NELI
● PEATÜKK VIIS
6
Väetised 32
● PEATÜKK KUUS
Vesi ja multš 36
● PEATÜKK SEITSE
Umbrohutõrje 40 Kahjurid ja haigused 43
● PEATÜKK KAHEKSA
● PEATÜKK ÜHEKSA
Paljundamine 57
● PEATÜKK KÜMME
Lõikamine 63
● PEATÜKK ÜKSTEIST
Aiatööriistad 72 Eriotstarbelised taimed 76
● PEATÜKK KAKSTEIST
● PEATÜKK KOLMTEIST
Palmid 106
● PEATÜKK NELITEIST
● PEATÜKK VIISTEIST
Puud 80
Põõsad 114
● PEATÜKK KUUSTEIST
Hekid ja elustarad 150
● PEATÜKK SEITSETEIST
Ronitaimed 156 Üheaastased lilled 168
● PEATÜKK KAHEKSATEIST
● PEATÜKK ÜHEKSATEIST
Püsikud 204
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND
Sibultaimed 238 Roosid 256
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND ÜKS
Murud 268
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND KAKS
Pinnakattetaimed 280
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND KOLM
Sõnajalad 292
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND NELI
Orhideed 300
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND VIIS
Kaktused ja sukulendid 304
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND KUUS
Tiigitaimed 310
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND SEITSE
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND KAHEKSA
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND ÜHEKSA
● PEATÜKK KOLMKÜMMEND
Puuviljad ja marjad 314 Aedviljad 328
Ürdid 342 Lehtdekoratiivsed taimed 360
● PEATÜKK KOLMKÜMMEND ÜKS
Dekoratiivsed kõrrelised 368
● PEATÜKK KOLMKÜMMEND KAKS
● PEATÜKK KOLMKÜMMEND KOLM
● PEATÜKK KAKSKÜMMEND NELI
Konteineraiandus 376
Taimi igaks hooajaks 385 Sõnastik 388 Register 392
R AAM AT U
K A S U TAM IS E S T
Aiandus: praktiline käsiraamat pakub häid ja kasulikke nõuandeid väikeaednike ekspertmeeskonnalt ja sisaldab laiahaardelist värvipiltidega teatmikku, mis aitab teil leida oma aia jaoks kõige paremini sobivamaid taimi.
ÜLDINFO Esimesed kaksteist peatükki annavad praktilist nõu väga erinevatel aianduslikel teemadel. On peatükid aia kujundamisest, mullast ja selle parandamisest, kompostimisest ja umbrohutõrjest ning kergesti järgitavad nõuanded, kuidas ise istutusmaterjali kasvatades raha kokku hoida. Lisatud on ka värviline teatmik, mis aitab kergesti teadvustada tavalisi aiaprobleeme ja leida neile kiireid lahendusi, enne kui probleemid üle pea kasvavad, samuti ülevaade kõige käepärasematest tööriistadest ja tabel, millest saate abi, kui vajate eriotstarbelisi taimi. Seega, esimesest kaheteistkümnest peatükist leiate vastused enamikule päevast päeva korduvatele aianduslikele küsimustele.
6
KLIIMA KINDLAKSMÄÄRAMINE Kuna kliima on väga varieeruv ja tal on oluline mõju taimede esinemisele, oleme püüdnud selgitada, milline on teie piirkonna kliima ja millised taimed peaksid sellega sobima. Raamatu esimene peatükk räägibki kliimast ja sisaldab kaarte, mille järgi saate määrata, millises talvekindluse tsoonis te paiknete. Taimeteatmikku vaadates tuletage meelde oma (euro-) tsooni number ja te näete, kui lihtne on oma aeda taimi valida.
TAIMETEATMIK Alates kolmeteistkümnendast peatükist on raamat üles ehitatud kui teatmik. Kirjeldatud ja illustreeritud on sadu taimi, mida meie aednike seltskond on kõige edukamateks pidanud. Taimede ülesleidmise lihtsustamiseks on nad jagatud peatükkidesse, alates puudest ja
KASUTAGE talvekindluse tsoone puudutavaid märkusi, et valida edukalt koos kasvavaid taimi.
NII PALJU TAIMI, aga mida valida? Värviline teatmik teeb otsustamise lihtsamaks, kirjeldades ja illustreerides sadu populaarseid taimi. Kõik need taimed sisalduvad selles raamatus.
lilledest kuni aedviljade, maitsetaimede ja marjadeni. Iga peatükk algab kasuliku sissejuhatusega. Seal tuuakse välja selle taimerühma kasvatamise põhinõuded, õpetatakse, kuidas neid aias kõige paremini kasutada ja kuidas vältida tavalisemaid vigu. Kõiki taimi on kirjeldatud ühesuguselt pealkirjastatud lõikudena, nii on neid lihtne omavahel võrrelda. Igas kirjelduses leiate pealkirja „Kliima”. Taimi on kirjeldatud kui teie eurotsooni jaoks head, mittesobivad või võimalikud. „Võimalik” tähendab, et teil võib selle taime kasvatamisega tekkida raskusi või tuleb leida sellele taimele eriliselt sobiv kasvupaik. Teised lõigud taime kirjelduses toovad välja taime kõige tähtsamad omadused, kuid ärge unustage, et peatüki sissejuhatavas osas võib olla lisainformatsiooni, mis kehtib kõigi peatükis mainitud taimede kohta.
KUIDAS TEED LEIDA ● Kui tahate midagi teada konkreetse taime kohta, vaadake esmalt Registrit, sest seal on kõik kirjas.
Kui vajate üldisemat informatsiooni, vaadake Sisukorda ja otsige üles vastav peatükk. ● Kui satute terminile, mida te ei tea, vaadake Sõnastikku, kust leiate enamiku termineid, mida kasutatakse aiandusest kirjutades ja rääkides. ●
TEIE TULEMUSED Lõpetuseks, kasutage seda käsiraamatut julgesti. Informatsioon, mis siin sisaldub, pärineb vahetutest aianduslikest kogemustest, kuid pidage meeles, et see on vaid teejuht. Teie muld, kohalik kliima, aia asend, valgustatus ja teie aianduslik käitumine mõjutavad kõik tulemusi, milleni te oma aias jõuate. Tegutsege raamatus esitatud tarkuste järgi, kuid võrrelge siin öeldut oma tulemustega. Kui on erinevusi, siis küsige endalt, milles asi. Vastus, milleni jõuate, aitab teil paremini mõista aiapidamise piiranguid ja võimalusi paigas, kus te elate. Me oleme väga huvitatud teie arvamustest.
7
●
P E AT Ü K K KO L M
AIA
●
MULD
Muld on teie aia rajaja. Selle kvaliteedist sõltub, kuidas taimed kasvavad. Enamik eksperte arvab, et ideaalne muld on sügav, sõmer või kobe, viljakas, hästi dreenitud ja orgaanilise aine rikas – kuid vaid väheste aedade muld vastab sellele kirjeldusele.
MIS ON MULD? Muld on keerukas segu mineraalidest ja orgaanilisest materjalist. Mineraalid pärinevad purunenud kivimitest ja orgaanika komposteerunud taimsetest ja loomsetest jäänustest. Sellega on segunenud vesi, õhk ja arvukad elusorganismid. Mulla põhiülesandeks on varustada taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning olla juurtele ankrupaigaks. Muld pole püsiv. Mulla füüsikalised, keemilised ja bioloogilised omadused muutuvad pidevalt, seda nii looduse kui inimese toimel. Looduses muudavad mulda ilmastik, taimed ise, putukad, vihmaussid, bakterid ja seened. Muudatused, mida meie põhjustame, on ulatuslikud: üksnes mulla kaevamine võib muuta selle iseloomu. Väetiste, kemikaalide ja multši lisamine võib mulla tüüpi täielikult muuta. Enamik rikkumata muldi jaguneb kaheks põhiliseks rühmaks, „rasked” ja „kerged”, sõltuvalt neis sisalduva savi või mölli (väikesed osakesed) või liiva (jämedamad osakesed) hulgast. Savi koosneb väga peentest, tihedalt kokku surutud osakestest, takistades seega vee ja õhu läbipääsu, mis on mõlemad taime juurtele olulised. Kui savimullad lõpuks märguvad, jäävadki nad märjaks ja juured
nagu upuvad ära, sest vesi täidab kõik saviosakeste vahed ja jääb sinna püsima. Füüsikaliselt on savimullad rasked ja neid on raske kaevata, sest nad on märjana kleepuvad ja kuivana kõvad. Liivmullad on „kerged”, sest neid on palju kergem kaevata, olgu märja või kuivana. Kuna liivmuldades on rohkem suuremaid mullaosakesi kui savides,
LIIVMULLA SUUREMATE OSAKESTE vahel on rohkem õhuruume. Kui lisatakse vett, pääseb see vabalt läbi.
SAVIMULLA PEENEMAD OSAKESED on tihedalt kokku pressitud, õhku pole ja vee läbiminek on aeglane ja raske.
23
AIANDUS
:
PRAKTILINE
K Ä S I R A A M AT
KU I DAS MÄ ÄRATA MU L L A T ÜÜPI
Niiske savi
Liivmuld
Saviliivmuld
MULLATÜÜBI MÄÄRAMINE .
Niiske savi konsistents on nagu voolimissavil ja selle saab vormida pikaks peeneks paelaks. Liivmuld on sõre ja sellest ei saa mingi pikkusega paela. Saviliivmuld on suureteraline ja kleepub kokku. Sellest saab vormida lühikese paela, kui savisisaldus on suur.
juhivad liivmullad vett hästi, mis on hea enamiku taimede jaoks, kuid see tähendab ka seda, et nad võivad kiiresti läbi kuivada. Liivmuldi tuleb sagedamini kasta kui savimuldi ja nad vajavad rohkem väetamist, sest toitained kantakse mullast sagedase kastmisega välja. Ideaalne muld, saviliiv- või liivsavimuld, jääb nende kahe vahele. Püüelge selle poole, kuid esmalt tehke kindlaks, milline muld teil on.
MULLA TÜÜBI MÄÄRAMINE Mulla katsumine võib õpetada teile nii mõndagi. Võtke pealmisest kihist pihutäis niisket mulda ja suruge see kokku. Savirikkast mullast saab vormida tiheda kleepuva palli, liivane muld aga kaotab vormi ja pudeneb sõrmede vahelt. Hea, kobeda või sõmera tekstuuriga muld hoiab küll vormi, kuid laguneb kergesti, kui peotäit rohkem pigistada või torkida.
24
MULLA KVALITEEDI PARANDAMINE Õnneks on nii äärmuslikult savikaid kui väga liivaseid muldi võimalik parandada ühe tähtsa komponendi, orgaanilise materjali lisamisega. See võib olla mitmes erinevas vormis –
laudasõnnik, kompost, puukoored, lehekõdu või komposteeritud saepuru. Mullale laotatuna või kergelt sissekaevatuna lagundatakse need looduslikud materjalid edaspidi kasulike mullaorganismide poolt, nagu bakterid, seened ja vihmaussid. Selle VIHMAUSSID JA teised mulla
organismid muudavad orgaanilise aine huumuseks, mis on taimedele toiduks ja mullale kohevuse lisajaks. Käike rajades kannavad nad orgaanilist ainet mullas edasi ja soodustavad õhu ja vee liikumist.
AIA
käigus moodustub toitaineterikas kiuline ollus, mida nimetatakse huumuseks. Aja jooksul, kui korduvalt on lisatud kõdunenud orgaanilist materjali, segavad rikkalikud mullaorganismide populatsioonid selle mulla ülemiste kihtidega, kobestades savisid ja muutes liivad vettpidavamaks ja toitaineterikkamaks. Orgaaniline aine Kuid kust saada orgaanilist ainet? Kui te elate lehtpuudega piirkonnas, võite koguda tänavatelt kottide kaupa langenud lehti, ratsaspordibaasidest või tallidest võite saada nii palju hobusesõnnikut, kui teie järelkäru mahutab. Aiandusfirmadest või kohalikelt aednikelt võite osta suures koguses komposteeritud orgaanilist ainet. Kõige parem on oma köögi ja aia jäätmetest ise komposti teha (vaata leheküljed 28-31). (Eestis ja Baltimaades kasutatakse orgaanilise ainena enamasti freesturvast. Toim.) Ärge kasutage värsket orgaanilist ainet. Mida vanem ja kõdunenum orgaaniline materjal on, seda parem. Asi on selles, et komposteerumiseks on vaja lämmastikku ja kui värske roheline kraam või värske sõnnik kaevatakse maasse, tuleb vajalik lämmastik mullast. Selle vältimiseks kasutage ainult kõdunenud orgaanikat või esmalt komposteerige värske materjal.
KUIDAS MULLA P H MÕJUTAB TAIMEDE KASVU Millegi pH on selle happesuse mõõt, mida hinnatakse skaalal 1 kuni 14. pH = 1 näitab äärmuslikku happelisust ja pH = 14 aluselisust. Seitse on neutraalne, ei happeline ega aluseline. Enamik taimi eelistab veidi happelist mulda ja nad saavad hästi hakkama, kui pH on 6–7. Mõned liigid, näiteks
MULD
KIPS PARANDAB MÕNINGAID SAVIMULDI Kips on mineraal, mis savimullale lisatuna võib põhjustada peenikeste saviosakeste suuremateks kokkukleepumist, muutes sellega mulda kohevamaks ja parandades vee liikuvust. Siiski, see ei tööta kõigi savide puhul, seepärast peaksite tegema järgneva testi, enne kui kipsi osta ja lisada. 1. Pange 6 mm suurune kuiva mulla tükike destvee või vihmavee klaasi ja laske seista 24 tundi. Ärge segage. 2. Kui vesi tükikese ümber muutub häguseks, parandab kipsi lisamine mulla kvaliteeti. Mida tugevam värvimuutus on, seda suurema efekti saavutate. 3. Kui värvimuutust ei teki, korrake katset niiske, konsistentsilt elastse mullaga. 4. Kui vesi nüüd muutub häguseks, aitab kipsi lisamine vältida ilmastikust tingitud mulla kahjustusi. Lisage kipsi 500 g ruutmeetri kohta, kuid ärge sisse kaevake.
ÜLALKIRJELDATUD LIHTNE KATSE
näitab, kas kipsi lisamine parandab teie savimulda või ei. 25
AIANDUS
:
PRAKTILINE
K Ä S I R A A M AT
asalead, rododendronid, kameeliad ja magnooliad, eelistavad üsna happelist mulda, kus pH on 4,5–5,5; väga vähesed taimed taluvad tugevalt happelist mulda, mille pH on väiksem kui 4. Taimed, mis eelistavad aluselisi muldi, on kõige edukamad seal, kus pH on 7,5–8. Mulla pH mõjutab taimedele kättesaadavate toitainete taset. Kui kasvatate lubjalembeseid taimi liiga happelises pinnases, saavad nad mõnda toitainet üledoosis ja mõnda jääb vajaka. Tulemuseks on vilets kasv, kollakad lehed ja/või peatne hukkumine. Mulla pH-d saate kontrollida lihtsa elektroonilise pH-meetri või mulla pH komplekti abil. Viimane, mis on saadaval aianduskauplustes, on tavaliselt usaldusväärsem. Liiga happelise mulla (pH madalam kui 5) happelisust saab vähendada lubja lisamisega. Ülearu aluselist mulda saab happelisemaks muuta väävliõie lisamisega. Lisage umbes pihutäis ruutmeetrile ja kaevake kergelt läbi, siis kastke töödeldud ala põhjalikult. Ärge püüdke teha suuri pH muutusi korraga, nii võite oma aia surnuks ehmatada. Selle asemel lisage sobivat vahendit nagu ülal õpetatud. Laske mullal seista kaks kuud, kontrollige pH-d, vajadusel korrake lisamist. Korrake kahekuuliste intervallidega, kuni õige pH on saavutatud.
26
MULLA KUIVENDAMINE Ainult veetaimed ja üleujutatavate või soiste alade taimed taluvad olukorda, kus nende juured on pikka aega liigniiskes pinnases. Kuiva maa taimedel, ja see hõlmab kõiki tavaliselt aias kasvatatavaid taimi, peab mullas juurte ümber olema õhku, muidu nad upuvad. Kui kogu teie aias või osas sellest on mullas vee läbilaskvus halb, võite sellega leppida ja kasvatada vaid taimi,
mis selliseid tingimusi taluvad, või – ja see on palju parem lahendus – rajada maasisese kuivendussüsteemi, mis liigse vee ära juhiks. Kuidas te saate teada, kas aia mulla vee läbilaskvus on halb? Kaevake aeda mõned 50 cm sügavused augud. Täitke need veega, laske aukudel täiesti tühjaks imbuda ja täitke need uuesti. Kui peale teistkordset täitmist on 24 tunni pärast augus veel vett, juhib teie muld niiskust halvasti, ning mida rohkem vett igas augus on, seda suurem on probleem. Teine võimalus kuivendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks on jälgida, mis juhtub pärast vihma. Kas vesi püsib kaua aega lompidena või jääb muld märjaks ja lirtsuvaks? Kui nii, siis aitab maasisene kuivendamine olukorda parandada ja võimaldab kasvatada suuremat osa taimi. Kui kehva läbilaskvusega ala on väike, on võimalik kuivenduse ehitamise asemel
paigaldatakse sageli kalasabamustrina nõlva kaldele. Kui see muster teile ei sobi, kasutage varianti, mis püüaks rohkem vett.
MAASISENE DRENAAŽ
AIA
MULD
tõsta pinnas tugiseinte abil umbes 30 cm algsest tasemest kõrgemaks. Täitke seintetagune ala hea umbrohuvaba, aianduskeskusest toodud mullaga. Kuidas drenaaži paigaldada Maasisese drenaaži rajamiseks pannakse torud maksimaalse hulga pinnasest immitseva vee püüdmiseks kaevatud kraavidesse. Kraavid kaevatakse 30–45 cm sügavad, risti maapinna langusega. Kalasabamuster, kus külgmised kraavid suubuvad nurga all peakraavi, on efektiivne lahendus, kuid te peaksite leidma oma variandi, mis põhineb teie krundi topograafial. Tavaliselt on müügil kahte tüüpi drenaažitorusid: vett sisselaskvate perforeeritud seintega plasttorud (põllumajanduslikud torud) ja kuivendusribad, mis koosnevad lapikust, munakarbi kartongi taolisest plastist sisust, mis on mähitud mittemädanevasse kangasse. Mõlemaid paigaldatakse ühte moodi – maetakse kraavi, mis on piisava kaldega, et juhtida vesi imbkaevu, aia madalaimas kohas olevasse killustikuga täidetud sügavasse auku. Ärge juhtige drenaaži vett naabri aeda ega kanalisatsiooni. Drenaaži paigaldamiseks pange drenaažiriba või toru kraavi. Drenaažiribad pannakse vertikaalselt, mitte lapiti. Perforeeritud torud pannakse tavaliselt killustikukihi peale, ribade puhul pole see oluline. Ajage kraav täis. Perforeeritud torud kaetakse tavaliselt killustikuga, et vältida aukude ummistumist mullaosakestega, seejärel täidetakse kraav mullaga. Pange tagasi turvas, kui vaja.
Kaevake labida laiune ja sügavune kraav.
Pange perforeeritud toru kraavi.
Ajage kraav kinni. MEETOD ,
mida kasutatakse maasisese drenaaži paigaldamisel, on ühesugune nii drenaažiribade kui perforeeritud torude (näidatud) puhul.
27
●
PEATÜKK KAKSKÜMMEND KAKS
●
M U RU D Inimesed mõistavad muru tähendust mitmeti. See võib olla aia uhkuseks, taustaks lilledele ja põõsastele, mänguväljak, piknikukoht või lihtsalt pinnakate. Mida tahes muru teile ka tähendab, tema eest hoolitsemiseks tuleb aega võtta.
Kõik murud kujutavad endast pikaajalist investeeringut, seda nii raha kui ajakulu mõttes. Isegi kui te rahuldute enamvähem korralikult kasvava muruga, kes ei ole just ülearu umbrohtu täis, tuleb siiski kulutada mõnevõrra aega muru eest hoolitsemisele. Saavutamaks ideaalselt sametist, laitmatut muru, tuleb aega kulutada võrreldamatult rohkem.
MURU PLANEERIMINE Ärge kiirustage muru rajamisega. Võttes piisavalt aega planeerimiseks,
268
tasub see hiljem kuhjaga ära.Valmistage muld hästi ette ning arvestage kliima, otsese päikesepaiste ning muru hilisema kasutusega. On olemas murutaimi, kes taluvad suurt koormust ja ka taimi, kes taluvad varju, kuid ei ühtegi, kes kannataks mõlemat. Ükski rohukamar ei salli pidevat tallamist, ilma et ta halb välja näeks. Planeerige oma muruplats nii, et seda oleks hiljem kerge niita ja hooldada. Vältige teravaid nurki, lainjaid servi ja ohtraid väikseid
LAITMATUT MURU on ilus vaadata, samuti on sellel mõnus jalutada. Kuid seda pole lihtne saavutada ja kindlasti oleks vähem tööd puude ja põõsastega kujundatud aias.
MURUD
näevad rahutud välja ja muudavad ka niitmise tülikamaks.
LAINJAD SERVAD
peenraid – need mitte ainult ei muuda niitmist tülikaks, vaid lisaks ka rikuvad avara muru mulje. Murupiirded muudavad servade hoolduse küll kergemaks, kuid ärge paigaldage neid enne, kui muru on rajatud. Kui nad on paigaldatud enne kamara moodustumist ja pinnas peaks kergelt vajuma, on neist pigem tüli kui kasu. Murutaimede valik Murutaimed jagunevad laias laastus kaheks – sooja ja jaheda kliima liigid. Esimesed on võsunditega levivad püsikud, kes sobivad kõige paremini pakasevabadele aladele. Enamik neist kaotab talvel küll värvi, kuid sureb ainult väga karmidel talvedel. Jaheda kliima rohundid on enamasti mätasjad, puhmaid moodustavad, kuigi mõned levivad ka pikkade võsunditega. Need kasvavad hästi jahedamas kliimas, kuid on üsna keerulised kasvatada kuumadel niisketel suvedel, mil nad kergesti seenhaigustesse nakatuvad. Valmistage ette muld Mure liivsavimuld on parim pinnas, millele rajada muru. Muld peab olema kobe ja vett läbilaskev 15–25 cm sügavuseni. Lisades suurtes kogustes
kõdukomposti tükk aega enne muru külvamist või siirdmuru maharullimist, parandate õhustatust ja liivasematel aladel ka vee sidumist. Kui teie aias on savikas pinnas, võib olla vajalik vähemalt 10 cm paksuse mullakihi lisamine. Püüdke mulla müüjalt saada garantii mulla umbrohupuhtuse kohta ning kontrollige, et mullas ei oleks saviosakesi, mis pärast kastmist tihedaks mörditaoliseks massiks muutuvad. Juurdetoodud muld tuleb olemasolevaga korralikult segada, et vesi, õhk ja juured seda hästi läbiksid. Raskeid muldasid on hea parandada umbes 300 g kipsi lisamisega ruutmeetri kohta. Kui muld on väga happeline, võib lisada lupja ca 100 g ruutmeetrile. Savimuldasid ei tohi kunagi harida, kui nad on liiga märjad või liiga kuivad, nad peaksid olema parajalt niisked. Umbrohtude eemaldamine Siirdmuruga kaetav ala peaks olema vaba kividest, juurikatest ja muust prahist. Kindlasti eemaldage umbrohud, pöörates erilist tähelepanu sibulaga liikidele, nagu jänesekapsad, laugud jt, kuna neid on hiljem murust väga raske eemaldada.
EEMALDAGE umbrohud enne muru rajamist ja teil on tulevikus nendega vähem muret.
269
AIANDUS
:
PRAKTILINE
K Ä S I R A A M AT
Väetiste lisamine Pinnas tuleb rehitseda tasaseks ning see peab olema mure. Lisage muruväetist või vere- ja kondijahu vastavalt juhistele pakil ning rehitsege või kastke see kergelt mulda. Kastke pinnast kergelt mõne päeva jooksul enne seemne külvamist või siirdmuru maharullimist, et pinnast tihendada ja luua piisavat niiskust taimejuurte jaoks. Drenaaž Kontrollige rajatava muruväljaku drenaaži. Kaevake auk, täitke see veega ja vaadake, kui kaua kulub selle äraimbumiseks. Kui vesi jääb auku enamaks kui kahekümne neljaks tunniks, tuleks teil kaaluda drenaažikihi rajamist (vt lk 27) või kerge kallaku kujundamist. 1/70 kallak takistab niiskete laikude tekkimist.
MURU RAJAMINE Muru saab rajada seemet külvates või rullides maha ettekasvatatud murukamara, sellega saate kohe valmis muru. Esimene võimalus on palju odavam, kuid külvialune pind peab jääma mitmeks nädalaks puutumatuks.
270
Siirdmuruga katmine Selline muru on elus muru, mida müüakse masinaga lõigatud rullidena. Enamik juurestikust on läbi lõigatud, seega tuleks ta pärast kokkurullimist taas nii kiiresti kui võimalik maha asetada. Teie muru tuleks kohale toimetada alles siis, kui olete valmis selle kohe maha panema. Kui see pole kohe võimalik, hoidke rulle varjus ja niiskena (märja kotiriidega katmine on abiks). Muru mahapanekul asetatakse need pinnasele, servad tihedasti üksteise vastas. Kui alal on kaldeid, rullige muru kallakuga risti, mitte allasuunas, et vältida erosiooni. Hea on värskelt maha pandud muru-
vaipa rullida, et kindlustada juurte hea kontakt mullaga. Kastke rikkalikult ja hoidke muru esimesed kümme kuni neliteist päeva piisavalt niiske. See võib tähendada enam kui kord päevas kastmist, kui ilmad on palavad või tuulised. Hiljem hakake kastma üle päeva. Kolme nädalaga peaks muru olema juurdunud ja kastmist võib vähendada korrale nädalas, kuid see peab olema põhjalik. Umbes kolme nädala pärast tuleks ka kergelt niita. Külvamine Ühtlase katvuse saavutamiseks segage seemet kuiva liiva või saepuruga. Jagage nii pind kui muruseeme osadeks, et külvata võimalikult ühtlaselt. Pärast külvamist rehitsege seeme kergelt mulda ja kastke õrnalt. Jälgige, et ei moodustuks loike, mis võivad seemne ebaühtlaselt minema uhtuda. Kui ilm on kuum või tuuline, tuleb kasta mitu korda päevas. Pinnas peab pärast külvamist pidevalt niiske M U R U VA I B A PA I G A L D A M I N E
KASUTAGE LAUDA ,
et vaip tihedalt pinnasele suruda.
vaibatükid nagu tellised vaheldumisi. PAIGUTAGE
MURUD
AUKUDE TÄITMINE PINNASEGA
külvake ida–lääne- ning siis põhja–lõunasuunas.
KÕIGEPEALT
olema, muidu on tulemus kesine. Idanemisaeg varieerub liigiti ja võib olla viiest päevast kolme nädalani. Soojemate alade rohundeid külvatakse enamasti kevadel või varasügisel, jahedamate alade liike kevadel või varasuvel. Ärge niitke enne, kui muru on kasvanud 40–50 cm kõrguseks.
ÜLDINE HOOLDUS Niitmine Üldine reegel on, et kõiki murusid tuleks pigem kõrgemalt kui liiga madalalt niita. Soovitatakse eemaldada üks kolmandik muru kõrgusest ühe niidukorraga. Kui muru on lastud liiga pikaks kasvada, on parem niita järkjärgult mitu korda. Talve lähenedes tõstke niidukilabade kõrgust, et muru külmad kuud paremini üle elaks. Puudealust muru niitke eriti kõrgelt, 8–10 cm kõrguselt, et see ei hukkuks. Pinnase täitmine Pinnase täitmisest pole muru kasvule otsest kasu, see on vajalik ainult aukude täitmiseks ja tasase murupinna saavutamiseks. Parim on seda teha kevadel või varasügisel. Kui augud on suured, täitke 1–2 cm kihiga ja oodake kuni muru sellest läbi kasvab, enne kui uue kihi panete. Puhas jõeliiv või heakvaliteediline liivsavimuld on parim täitematerjal.
Väetamine Keskmist kodumuru väetatakse kord või kaks aastas, kevadel kui kasv algab ja uuesti hilissuvel või varasügisel. Siiski tuleks väga kvaliteetse muru saamiseks väetada iga nelja kuni kuue nädala tagant kogu kasvuperioodi vältel. Kasutage muru kompleksväetist, pihustatavat linnusõnnikut või vere- ja kondijahu. Ärge kasutage sulfaate või ammoniaaki, kuna need muudavad mulla happeliseks ja tapavad vihmaussid. Kastmine Parem on kasta tugevasti ja harvemini. Tugev harv kastmine soodustab rohujuurte sügavamale kasvamist ja nii taluvad nad ka põuda paremini. Muru, keda kastetakse tugevasti iga nädal või kümne päeva takka, on palju tugevam ja tervem kui muru, kes iga päev mõned piisad saab. Hõredad murud Murud võivad muutuda hõredaks ja õhukeseks mitmel põhjusel: ● Muru on niidetud liiga madalalt. Pidev liiga madalalt niitmine nõrgendab muru tõsiselt. Soojade alade liigid, nagu sõrmrohi, vajavad niitmist 20–30 mm kõrguselt, kuid pühvlihein ja hiidhirss peaks jääma vähemalt 40 mm kõrguseks. Jahedama kliima murusid niidetakse reeglina 40–50 mm kõrguselt, välja arvatud kasteheinad, keda võib pügada palju madalamalt. ● Valitud on vale liik või on kasvukohatingimused muutunud.
271
AIANDUS
:
PRAKTILINE
K Ä S I R A A M AT
Võib-olla alustasite avatud, päikeselise muruplatsiga, kuid puude kasvades on seal varjuliseks muutunud. Puude all on ka kuiv ja tugev juurte konkurents. Sellistes kohtades kasutage kastmissüsteemi, et kindlustada vee jõudmine piisavalt sügavale. Kui sellest ei ole abi, siis külvake teist liiki muru või kasutage pinnakattetaimi. ● Alal on suur tallamiskoormus ja muld on muutunud liiga tihedaks. Selle probleemi lahendust vaadake lõigu „Õhustamine” alt. ● Muru on hukutatud ülehooldusega, ülemäärase kastmise tulemusel. Hästi rajatud kodumuru ei tohiks vajada tihedamat kastmist kui kord nädalas, kui seda teha põhjalikult. Väga kuuma ja tuulise ilma korral võib olla vajalik kasta kaks korda nädalas. ● Rohukasv võib olla tagasihoidlik ka mulla liigse happesuse korral. Seda tingib tavaliselt pidev sulfaatide ja ammooniumväetiste või mõne muu kõrge lämmastikusisaldusega väetise kasutamine. Lülituge ümber orgaanilistele väetistele ja laotage talveks murule lupja või dolomiiti.
272
Õhustamine Tihedas, halvasti õhustatud mullas on juurte kasv ja seetõttu kogu muru kasv pidurdunud. Olukorra parandamiseks tuleb mulda õhustada ja kasta. Selleks saab kasutada mullapuuri, kuid ainult siis, kui teil on liivane pinnas. Savi puhul on parem kasutada aiaharki, mis surutakse pinnasesse ja liigutatakse paar korda edasi-tagasi, augud teha umbes 10 cm vahedega. Seejärel segage liivale lupja või dolomiiti ja harjake see tekkinud augukestesse. Lubi, mida lisatakse umbes 100 g ruutmeetri kohta, muudab savi kergemaks ja õhustab mulda. Savimuldadel on kõige parem töötada, kui nad on vaid kergelt niisked. Kui muld on liiga
märg, tekitate te ainult probleemi juurde, ent kui pinnas on liiga kuiv, on õhustamine väga raske.
M U R U Õ H U S TA M I N E
Vildistumine Vanadest võsunditest läbipõimunud kiht murupinna all muudab muru käsnjaks ja võib takistada vee, õhu ja väetiste juurdepääsu, kuid seda võib ignoreerida, kui te just ei taha omada täiuslikku muru. Pühvlihein, kikuju hiidhirss, Queenslandi sinine sõrmrohi ja kasteheinad on eriti altid vildistuma. Mõnd liiki tuleb igal aastal lõikuritega purustada. Pärast seda riisuge ära liigne muru, kastke ja väetage. Pühvliheina ei saa selliselt pügada ja harutada, tõenäoliselt te tapaksite muru. Käsnjast kihist lahtisaamiseks multšige seda liiki kergelt pinnasetäitega, millele lisage linnusõnnikut või vere- ja kondijahu ning kustutatud lupja.
MURUD
MIS VÕIB MINNA VALESTI? Umbrohud Enamasti saavad umbrohud probleemiks murus, keda niidetakse liiga madalalt, või murudes, kes pole algusest peale korralikult kasvama hakanud. Eemaldage umbrohud käsitsi. Nende suure arvukuse korral võib kasutada herbitsiide, kuid enne mõne ostmist kontrollige sildilt, kas see sobib kasutamiseks just teie murus ja teie umbrohtude vastu. Kahjurid ■ ROHUSÖÖJAD RÖ Ö V I K U D .
Liblikate Spodoptera mauritia ja Crambus’e liikide röövikud toituvad rohunditel ja võivad hävitada muru. Nad ilmuvad hilissuvel ja sügisel, toitudes peamiselt öösiti ja peitudes päeval. Tõrjutakse sobiva rööviku- või tõugumürgiga. ■ TÕUGUD . Need paksud kreemikasvalged elukad on kõige kahjulikumad suvel ja sügisel. Stressis murud ja need, keda liiga tihti ja liiga madalalt niidetakse, saavad kõige kergemini kahjustada. Pihustage murule tõugumürki vastavalt pakil antud juhistele. ■ VIHMAUSSID . Neist on palju kasu mulla õhustajatena, kuid nad jätavad väikseid mullahunnikuid muru pinnale.Vihmaussid on kahjutud, isegi kasulikud loomad, kuid kui olete perfektsionist ja tahate neist lahti saada, siis väetage muru sulfaat- või ammooniumväetistega. ■ SIP ELGAD . Sipelgad teevad pesi kuivadesse kohtadesse. Kui nad muru kahjustavad, laotage murule kaubanduses saada olevat niisutusagenti ja kastke seejärel tugevasti. Sipelgad ise murukamarat ei kahjusta, ainult nende pesad on ebameeldivad.
Haigused ilmuvad peamiselt soojadel niisketel suvedel. Suured murulaigud võivad kollakaks muutuda, lähemal uurimisel paistavad lehelabadel pruunikad või punakad täpid. Pritsige murufungitsiididega ja ärge kastke selle järel 24 tundi. ■ VALGE MÄ DA N I K . Probleem võib ilmneda kevadel või sügisel, kui on üheaegselt palju vihma ja kõrge temperatuur. Üksikud laigud on väikesed, ümarad ja selgepiirilised, muutudes pruuniks ja hiljem kollaseks. Varahommikul võib laikudes näha peent ämblikuvõrku. Tõrjutakse sobivate murufungitsiididega. ■ K I K U J U hiidhirsil esineb iseloomulik seentõbi, mida põhjustab Verrucalvus flavofaciens, ja mis võib ebapiisava tõrje korral tappa muru suurtel aladel. Tavaliselt esineb see vihmastel, ebanormaalselt soojadel suvedel ja kevadetel. Taimede võsundid on pruunikate laikudega kollased. Nakatunud taimi on kerge kamarast eemaldada. Ravi tegelikult puudub ja parim soovitus on haiged taimed herbitsiidiga tappa ning muru uuesti rajada. ■ S E E N LA I G U D
Muud mured Murudega võib esineda veel palju mitmesuguseid probleeme, ent kui te olete keskmine aednik, siis ei tarvitse te kunagi ühtegi neist märgata, kui teie muruväljak on piisavalt hea äravooluga, taimeliigid ning kliima sobivad ja te ei püga oma muru liiga madalaks.
273