ajaloo100

Ajaloo

0 1su0 urkuju s e k , d e s e Inim d i s a d n u kuj a m l i a a m t채nap채eva

Tekst: Ben Gilliland Konsultant: Philip Parker Inglise keelest t천lkinud Kalle Klein

Sisukord 6 Uljad avastajad

30 Võrratud leiutajad

56 Targad mõtlejad

8

Marco Polo

32

Cai Lun

58

Kong Fuzi (Confucius)

9

Ibn Battuta

33

Johannes Gutenberg

60

Aristoteles

10

Christoph Kolumbus

34

James Watt

62

Karl Marx

12

Galileo Galilei

36

Alessandro Volta

63

Sigmund Freud

14

Isaac Newton

37

Michael Faraday

64

Mary Seacole

16

Dmitri Mendelejev

38

Leiutised igapäevaelus

65

Ema Teresa

18

Charles Darwin

66

Jeanne d’Arc

20

Meditsiinigeeniused

68

Martin Luther King

70

Usujuhid

Edward Jenner Louis Pasteur Joseph Lister Wilhelm Röntgen Alexander Fleming

22

Albert Einstein

24

Marie Curie

25

Ernest Rutherford

26

Watson ja Crick

28

Mary Anning

29

Mary Leakey

4

Charles Goodyear Levi Strauss George Eastman Wallace Carothers

40

Alexander Graham Bell

41

Thomas Edison

42

Alfred Nobel

44

Toiduvalla uuendajad Peter Durand Clarence Birdseye Percy Spencer Ray Kroc

46

Guglielmo Marconi

47

John Logie Baird

48

Vennad Wrightid

50

Henry Ford

52

Steve Jobs ja Steve Wozniak

54

Tim Berners-Lee

55

Mark Zuckerberg

Gautama Buddha Jeesus Muhammad Nānak

72

Emmeline Pankhurst

74

Eleanor Roosevelt

75

Aung San Suu Kyi

76

Jane Goodall

78 Tugevad juhid

106 Lennukad loojad

80

Aleksander Suur

108 Kirjanike autahvel

82

Augustus

84

Karl Suur

86

Kuulsad kuningannad Hatšepsut Kleopatra Maria Theresia Katariina Suur Victoria

88

Tšingis-khaan

90

Saladin

92

Martin Luther

94

Elagu revolutsioon!

Maximilien Robespierre Simón Bolívar Vladimir Lenin Mao Zedong Fidel Castro

96

Napoléon Bonaparte

98

George Washington

100 Mahatma Gandhi 102 Deng Xiaoping 103 Mihhail Gorbatšov

William Shakespeare Voltaire Aleksandr Puškin Lu Xun Virginia Woolf

124 Aplodeerime…

Briti suurkujud

126 Sõnaseletusi 127 Register 128 Tänusõnad

110 Thomas Cook 112 Walt Disney 114 Kunstnike galerii Leonardo da Vinci Auguste Rodin Vincent van Gogh Pablo Picasso Frida Kahlo

116 Coco Chanel 117 David Ogilvy 118 Ole Kirk Kristiansen 120 Muusikud Johann Sebastian Bach Wolfgang Amadeus Mozart Pjotr Tšaikovski Ali Akbar Khan Toru Takemitsu

122 Elvis Presley

104 Nelson Mandela

5

Steve Jobs ja Steve Wozniak Mehed, kes andsid meile KODUARVUTID

Kunagi tuli personaalarvutid komplektist kokku panna ja neid oskasid kasutada ainult väga kogenud spetsialistid. Apple muutis kõik.

Kaks Steve’i

Mõlemad olid kalifornialased. Steve Wozniak sündis 1950. aastal USA-s Sunnyvale’is ja talle meeldis elektroonikaga tegelemine. Steve Jobs (1955–2011) sündis San Franciscos ja kasvas üles piirkonnas, millest sai hiljem Silicon Valley. Mehed kohtusid esmakordselt, kui Jobs sai suveks tööle Hewlett Packardisse, kus ka Wozniak tollal töötas. 1976. aastal lahkusid mõlemad töölt, et asutada firma APPLE. Nende eesmärk oli luua odav ja lihtne arvuti.

iPad on puutetundliku ekraaniga arvuti, mis võimaldab sul käia internetis, vaadata filme, mängida mänge ja lugeda e-raamatuid.

a Ma müüsin m Woz oma a j i n e Volkswag teadushinnalise et saada kalkulaatori,ha Apple I piisavalt ra eks. ehitamis

Ilma nendeta poleks see õnnestunud ...

Esimese arvuti ehitas 1820. aastatel CHARLES BABBAGE (1791–1871).

Tema diferentsimasin oli seade, mis teostas MATEMAATILISI ARVUTUSI.

52

...

Muuseasha oma

Binaarkood on teatud tüüpi arvutikeel, milles kasutatakse numbreid 0 ja 1 andmete tähistamiseks. I-täht on binaarkeeles 01101001.

ALAN TURING (1912–1954) töötas 1936. aastal välja ESIMESE KAASAEGSE ARVUTI, milles andmete salvestamiseks kasutati binaarkoodi ja magnetlinti.

Enne Apple I tulekut olid arvutid üksnes lülititega trükkplaadid.

iMaci nimes tähistab „i” internetti, sest seade oli internetivalmidusega.

Koduarvuti sünd

Muu

seas ..

Ju esimest st mina olin Ap . ple e ja ehita toodete välja ’i m j a firmast , kuid ma lah õtleja kusin aastal 1 lennuõnn 9 etuse t 81 pärast aga ilmnenud lühiajali järjel st mälukao tust.

Wozniak võttis kalkulaatori koost lahti ja sai aru, et odava arvuti ehitamisel on peamise tähtsusega MIKROKIIP. Juba mõni kuu pärast töölt lahkumist said mehed valmis oma esimese arvuti – Apple I. 1984. aastal tõi Apple turule Macintoshi, esimese arvuti, millel oli graafiline kasutajaliides (GUI). See võimaldas kasutada ekraanil olevaid interaktiivseid ikoone.

„i” vallutab maailma

1990. aastateks olid PC-d arvutimaailmas võimu haaranud ning Apple’il kitsas käes.

Jällegi pidid nad tegema midagi PÖÖRDELIST. Nii tõidki nad 1998. aastal turule iMaci, millel oli sisseehitatud monitor.

2001. aastal järgnes iPod, müügihitiks saanud kaasaskantav muusikamängija.

2007. aastal välja lastud iPhone’ist sai ajaloo suurima müügieduga mobiiltelefon ning 2010 nägi ilmavalgust tahvelarvuti iPad.

Õunaplaneet Esimesed Apple’i arvutid panid paika koduarvutite standardi. Hiljem on Apple loonud uudseid elustiilitooteid, mis on muutnud meie suhtlemisharjumusi.

Mikrokiipi kasutatakse peaaegu igas elektroonikaseadmes.

1950. aastatel välja töötatud TRANSISTOR tõi kaasa pöörde elektroonikas ning tegi võimalikuks ODAVAD TEHNIKASEADMED. Seda kasutatakse elektrooniliste signaalide võimendamiseks ja lülitamiseks.

ROBERT NOYCE (1927–1990) ja JACK KILBY (1923–2005) leiutasid 1959. aastal MIKROKIIBI, mis tegi võimalikuks nüüdisaegse arvutiteaduse.

53

Saame tuttavaks  SÜNDINUD: 1955  PÄRITOLU: inglane  FAKT: ta on arvutiteadlane.  TEINE FAKT: Oxfordi Ülikoolis õppimise ajal jäi ta häkkimisega vahele.  LÜHIDALT: ta töötas tarkvarainsenerina Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN-is) Genfis.

Muus

Minu leiutis eas ... mu väga rik oleks võinud kuid ma tah kaks teha, tsin oleks kõigile, et internet tasuta.

Võrgu loomine

1991. aastal rajas Tim süsteemi World Wide Web, et anda inimestele lihtne juurdepääs internetis – ülemaailmses arvuti- ja serverivõrgus – sisalduvale teabele. Tema esimene VEEBILEHT polnud just eriti muljetavaldav (üksnes roheline ja must), kuid see muutis alatiseks meie Luuakse veebileht juurdepääsu informatsioonile. ja informatsioon laaditakse serverisse.

Informatsioon salvestatakse serveritesse ja jagatakse väikesteks koodipakettideks.

Veebibrauser dekodeerib need paketid ja kuvab ekraanile.

Tim BernersArvutigeenius, Lee kes ühendas maailma WORLD WIDE WEBI abil

54

Interneti kasutamine

Internet loodi 1969. aastal, kuid siis kasutati seda üksnes erinevate Ameerika ülikoolide arvutite ühendamiseks. World Wide Web, mille rajas Berners-Lee rohkem kui 20 aastat hiljem, on tegelikult hüperlinkidega seotud dokumentide ehk veebilehtede kogum, mille loomist internet võimaldab. Tim töötas välja ka esimese VEEBIBRAUSERI ehk arvutiprogrammi, mis võimaldab inimestel neid veebilehti otsida, vaadata ja neil tegutseda.

Mark Zuckerberg Noormees, kes asutas FACEBOOKI, sai väga rikkaks ja tegi inimesed sõpradeks Saame tuttavaks  SÜNDINUD: 1984  PÄRITOLU: ameeriklane  FAKT: Facebooki esimene peakontor oli tema magamistoas.  TEINE FAKT: Facebooki esialgne nimi oli The Facebook.  LÜHIDALT: ta sündis USA-s New Yorgi osariigis White Plainsis ja oli koolis väga tugev reaalainetes.

s ...

Muusevaipime ning

är Ma olen vgin ma Facebooki te , seetõttu sinistes toonides a lt d e peamis ei suuda erista sest ma t ja rohelist. punas

Imelaps

12-aastaselt lõi Mark sõnumiprogrammi nimega ZUCKNET ning keskkoolipäevil internetipõhise muusikaprogrammi Synapse. Harvardi Ülikoolis mõtles ta välja Facemashi, mis võimaldas fotode põhjal võrrelda tudengite välimust ja hinnata nende meeldivust.

il koosta oma Profiil: lehekülg selliselt, et sõbrad sinu kohta rohkem teada saaksid.

Otsing

Edu nägu

2004. aastal asutas Mark FACEBOOKI, mis võimaldab kasutajatel luua oma profiile, laadida üles fotosid ja suhelda sõpradega. Alguses oli veebileht mõeldud üksnes Harvardi tudengitele, kuid peagi laiendas Mark koos sõpradega võrgustikku, haarates sellesse ka teisi ülikoole ja seejärel kogu maailma.

Craig Parsons

Muuda profiili

Õpib: Cherry Tree Primary School Elukoht: London, United Kingdom Keeled: soome, inglise Sünnikoht: Manchester, United Kingdom Sündinud 27. august 2000 Muuda profiili Müksamised Kasutaja Fran Green müksas sind.

Müksa Jaga:

Staatus

Foto

Link

Video

Küsimus Üritused

Koolivaheaeg võiks kesta kogu elu!

Sõbrad Fotod (347) Märkmed

Craig Parsons Cars 2 on maailma kõige ägedam film! Keegi teist korda tahab vaatama tulla?! Ma võiks seda miljon korda vaadata.

23. juuli 18:45 Meeldib . Kommenteeri See meeldib kasutajale Betty Taylor

Tony Parsons Isa

Steven Parsons Vend

George Butler Ma tuleks. Kuidas oleks laupäeva õhtuga?

24. juuli 12:35 . Meeldib Kommenteeri

Kui sulle meedib pitsa, klikka siia ja võida tasuta vautšerid!

See meeldib 239 inimesele Armastad tennist? love tennis.co.uk

HILJUTISED TEGEVUSED

Brett Stevenson

Loo kuulutus

Pizza by the River

Georgie Parson Hei! Kahjuks ei saa tulla. Näeme varsti!

23. juuli 21:30 . Meeldib

Perekond

Sõbrad (656)

Sõbrad: d kasuta menüüd, et näha kõigi oma sõprade nimekirja.

Osalen. Ei osale. Võib-olla Sponsoreeritud

Üritused Meeldib

Vaata kõiki

FRANI SÜNNIPÄEVAPIDU 30. juuli

Terry, palju-palju õnne sünnipäevaks! Terry Sandleri seinal.

Vaata sõbrasuhet Sean, kas sa uut rallimängu oled mänginud? See on... Sean Farbey seinal.

Vaata sõbrasuhet

Armastad tennist?

Koolivaheaeg on tennisemänguks ideaalne aeg. Ära maha maga!

Kasutajale Craig meeldib kriket ja Cars 2 Mandy Sloane

Millal sa tuled? Elizabeth Drury seinal. Vaata sõbrasuhet

n siin hoiad sa Sein: sõpru oma tegemistega kursis ning paned üles sõnumeid ja fotosid.

ed teavita Üritused: eisvast eels esi inim sünnipäevapeost, kasutades ürituste lehekülge.

55

s e l e t o t Aris

püüdis Filosoof, kesmast ARU SAADA maail

etlane oli p õ ja f o o s e filo nder Suur a See Kreeka s k le A ja ilane üüdisaegse n Platoni õp e s k a t e e da p õpetaja. Te panijaks. se teaduse alu

Teadmisjanu

Aristoteles sündis aastal 384 eKr Kreekas Stageiras. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase ihuarst. Isa suri, kui Aristoteles oli 10-aastane, ning tema ameti jätkamise asemel hakkas poiss huvi tundma TEADMISTE vastu.

Muu

Kord seas .. kärbes ütlesin ma, e. tel on t Nin n tegelik g hoolimata s eli jalga. u kuut jalt võib igaüksellest, et lg n minu viga, korrati ra äha nende amatut a rohke aasta m kui 1000 es vältel.

Aristoteles kandis lihtsat keha ümber mähitud rüüd, mida nimetatakse himationiks.

Õpilane ja õpetaja

17-aastaselt astus Aristoteles (sinise rüüga) Ateenas tegutsenud Platoni Akadeemiasse. Filosoof Sokratese (469– 399 eKr) õpilane Platon (429–347 eKr, pildil punases) tegi oma akadeemiast Kreeka keskse õppeasutuse. Aristoteles jäi sinna 20 aastaks, kuid lahkus pärast Platoni surma Ateenast ning siirdus 342 eKr Makedooniasse, kus temast sai Aleksander Suure õpetaja. Aastal 335 eKr pöördus ta Ateenasse tagasi ja avas oma kooli – LYKEIONI.

Tema sillutas teed ...

Aristotelese järglane Lykeionis, THEOPHRASTOS (371–287 eKr), oli BOTAANIKA rajaja, kelle tööd mõjutasid hilisemaid teadlasi rohkem kui 2000 aasta vältel.

60

Moslemist filosoof AL-KINDI (801–873) sai Aristotelese teostest innustust ning avaldas suurt mõju islami teadusele ja mõttelaadile.

Korda otsides

Et maailma toimimisest aru saada, kasutas Aristoteles Sokratese loogikameetodit. Ta püüdis liigitada taimi ja loomi arukal viisil. Nii näiteks rühmitas ta sarnastena tunduvad loomad kahte rühma: punase verega ja ilma punase vereta organismideks. Seejärel jaotas ta need rühmad LIIKIDEKS.

Aristoteles oli esimene inimene, kes mõistis, et vaalad ja delfiinid ei ole kalad.

Aristoteles rääkis kogeledes Suur mõtleja

Aristoteles kirjutas PALJUDEL TEEMADEL – alates luulest ja teatrist kuni eetika ja poliitikani. Ta kasutas oma loogikasüsteemi eri tüüpi riigikordade liigitamiseks ning eristas monarhiat, türanniat, demokraatiat ja vabariiki – nii nagu tänapäevalgi. Kuid ta tegi ka vigu. Ta arvas, et universum on kera, mille keskmes paikneb Maa, ning alles Kopernik (1473–1543) ja Galilei (1564–1642) seadsid selle idee kahtluse alla.

Sellel 1635. aastast pärineval Galilei pildil kujutatakse Aristotelest (vasakul) vestlemas astronoomiast Ptolemaiose (90–168) ja Kopernikuga (paremal).

Kas te

Aristotelest adsid? suure mõtlej mäletatakse an ta eriti lugu a, kuid naistest ei liigitas nad t pidanud. Ta kodanikeks, eise klassi k juriidilisi ega el polnud poliitilisi õigusi.

Sel ajal, kui Aristoteles oli islami filosoofide hulgas ebasoosingus, kaitses tema seisukohti IBN RUSHD (1126–1198), kellest sai kuulus teadlane ja matemaatik.

Teaduse

teerajaja Aristoteles kir jutas üle 200 raamatu.

Ta võttis müst itsismi asemel kasutusele lo ogika ja oli zo oloogia rajaja. Peale se lle sillutas ta teed teadusmeetod i loomisele, m is paneb rõhku vaatlemisele ja katsetamisele.

Itaalia preester THOMAS AQUINOST (1225–1275), üks lääne mõjukaimaid filosoofe, tugines samuti Aristotelese ideedele.

61

Karl Marx Mees, kes leidis, et ühiskond peaks olema teistsugune, ning õhutas talupojad MÄSSULE Saame tuttavaks

KARL

MARX

Das Kapit al

 SÜNDIS: 1818  SURI: 1883  PÄRITOLU: sakslane  FAKT: ta suri enne, kui tema ideed laiemat tunnustust leidsid.  LÜHIDALT: ta sündis Saksamaal Trieris.

Algul töötas ta ajakirjanikuna, kuid tal oli radikaalseid mõtteid, kuidas inimesed peaksid elama.

Uus ühiskond

Marxi arvates juhtisid kapitalistlikku ühiskonda (kus inimesed töötasid, et kasumit teenida) rikkad isikliku kasu saamise eesmärgil, vaeste osaks jäid aga üksnes kannatused. Ta tuli välja uue, klassideta ühiskonna ideega. Sellist tüüpi ühiskonnas pidi igaüks saama õiglase osa toodetud kaupadest ja rikkusest. Seda hakati kutsuma KOMMUNISMIKS.

1867. aastal avaldas Marx oma ideed raamatus „Kapital”.

Rahvas tõuseb üles

Marxi õpetus sai esmakordselt suure võidu seoses Oktoobrirevolutsiooniga. 1917. aastal kukutasid Venemaa alamkihid – töölised ja talupojad – tsaarivõimu. Riigi uus juht Vladimir Lenin rajas oma ühiskonnakorra teooria Marxi ideedele ja kehtestas proletariaadi diktatuuri (riigi, mida valitsevad alamkihid). 1922. aastal sai Venemaast NÕUKOGUDE LIIT.

62

Z

Saame tuttavaks  SÜNDIS: 1856  SURI: 1939  PÄRITOLU: austerlane  FAKT: natsid vihkasid tema ideid sedavõrd, et põletasid ta raamatuid.  LÜHIDALT: ta oli pere kaheksast lapsest vanim, aga kindlasti ema lemmiklaps.

Z

Sigmund Freud Psühholoog, kes tungis oma patsientide TEADVUSSE ja püüdis lahti muukida unenägude saladusi

Z

Unenägude jõud

Freud pidas unenägusid teadvuse aknaks. Ta uskus, et alateadvus (see teadvuse osa, mida me ei juhi) kasutab SÜMBOLEID, tähistamaks inimese soove või hirme. Nii näiteks võivad unes nähtud kuningas ja kuninganna tähistada sinu vanemaid.

Kõneteraapia

Freud oli seisukohal, et lapsepõlves läbielatu võib mõjutada inimese elu täiskasvanueas. Ta mõtles välja PSÜHHOANALÜÜSI meetodi: inimene rääkis talle seansi ajal oma minevikus kogetud sündmustest ning seejärel Freud tõlgendas neid sündmusi, et probleemi juurteni jõuda.

Seansside lebasid Fr ajal patsiendideudi diivanil.

s ...

Muuseeat psüühika

, Ma väitsineks on id, ego ja tid komponen o, mis tähistavad g e r e sup ri osi. isiksuse e 63

Saame tuttavaks Muuse  SÜNDIS: 1805 as ...

In gli  SURI:: 1881 pöördud smaale tagasi es  PÄRITOLU: jamaikalane ja haige olin ma rahatu  FAKT: teda autasustasid medaliga korralda . Seepärast ti m kogumis Suurbritannia, Prantsusmaa ja Türgi. eks hea ulle raha tegevus  LÜHIDALT: tema isa oli Šoti sõdur ja pidu. ema mustanahaline, seega oli ta segavereline.

Mary Seacole Vapper HALASTAJAÕDE, kes sarnaselt kuulsa Inglise halastajaõe Florence Nightingale’iga hoolitses sõdurite eest Krimmi sõjas, kuid pälvis vähem tähelepanu Otsusekindel õde

Mary sai meditsiiniteadmisi oma emalt, kes hoolitses haavatud sõdurite eest. 1853. aastal, kui Mary sai teada, et Venemaa vastu peetavas Krimmi sõjas on puudus sanitaridest, läks ta Londonisse, et end vabatahtlikuks pakkuda. Tema soov lükati tagasi (tõenäoliselt rassilistel põhjustel), kuid Mary oli endas kindel ning sõitis sellest hoolimata Ida-Euroopasse KRIMMI.

Ema Seacole

Rav

im

Ilma rahalise toetuseta ehitas ta leitud triivpuidust, vanadest pakkekastidest ja plekitahvlitest haigla, millest sai haigete sõdurite kodu. Sõja kestel käis ta isegi lahinguväljal, et hoolitseda haavatute eest. Tema tohutu VAPRUS ja põetamisoskused tegid ta sama kuulsaks kui Nightingale’i, kes suhtus Marysse tema madala ühiskondliku seisundi ja segaverelise päritolu tõttu üleolevalt. Mary patsiendid kutsusid teda Ema Seacole’iks.

64

Saame tuttavaks  SÜNDIS: 1910  SURI: 1997  PÄRITOLU: albaanlane  FAKT: tema kodanikunimi oli Agnes Gonxha Bojaxhiu.  LÜHIDALT: lapsena kuulis ta lugusid kristlikest misjonäridest ja otsustas, et tahab just misjonitööga tegelema hakata.

Ema Teresa KATOLIKU NUNN, kes veetis 45 aastat vaeste, haigete, orbude ja surijate eest hoolitsedes Misjonärid

Teresa oli rabatud vaesusest ja kannatustest, mida ta Indias Kolkatas (endise nimega Calcutta) õpetajana töötamise ajal tänavatel nägi. Ta asutas uue ordu – Halastuse Misjonäride Ordu, mis hoolitses haigete ja surijate (sealhulgas leeprahaigete) eest.

Samuti rajas ta arvukalt ORBUDEKODUSID.

Rahvusvaheline tunnustus

Teresa teened inimkonna ees pälvisid ülemaailmset tunnustust. Oma heategevustöö eest sai ta 124 auhinda ning 1979. aastal anti talle NOBELI RAHUPREEMIA. Kui ta suri, oli Halastuse Misjonäride Ordul 123 riigis kokku 610 misjonikeskust, kus hoolitsetakse haigete, surijate ja orbude eest ning toidetakse ja koolitatakse vaeseid.

Muuseas ...

s 2003. aastal kuuluta II s ulu Pa paavst Johannes mind õndsaks; see on esimene etapp pühakuks saamise teel.

nnaks saada u n b a h a et t , a s e r Juba 17-a astaselt teadis Te

65