AJALUGU
LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN JA DELHI
Esmatrükk Suurbritannias 2007. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R ORL Penguin Company Copyright © 2007 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978 1 4053 1809 9 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1913-0 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, Olav Renno, 2009 Tõlke toimetanud Kalev Lattik Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.dk.com www.varrak.ee
Toimetaja-konsultant Adam Hart-Davis Põhikonsultandid Professor Brian Fagan
Dr Karen Radner
Professor Richard Lim
Dr Roger Collins
Tekkelugu
Valitsejad ja võimukorraldus
Mõtlejad ja uskujad
Sõdalased, rännumehed ja leiutajad
California ülikooli antropoloogia emeriitprofessor, USA, Santa Barbara
Londoni Ülikooli kolledži Lähis-Ida ajaloo lektor, Ühendkuningriik
Smithi kolledži Vahemere maade ajaloo ja hilisantiigi professor, USA, Massachusetts
Edinburghi ülikooli ajaloo ja antiikkirjanduse kooli auliige, Ühendkuningriik
Dr David Parrott
James Freeman
Professor Richard Overy
Renessanss ja reformatsioon
Tööstus ja revolutsioon
Rahvas ja võim
Oxfordi ülikooli Uue kolledži uusaja lektor, Ühendkuningriik
Cambridge’i ülikooli järeldoktor-uurija (18. ja 19. sajandi ajalugu), Ühendkuningriik
Exeteri ülikooli ajalooprofessor, Ühendkuningriik
Kaastöötajad ja erikonsultandid Kaastöötajad: Simon Adams, Lindsay Allen, Robin Archer, Debbie Brunton, Jack Challoner, Nick McCarty, Thomas Cussans, Erich DeWald, Brian Fagan, Emma Flatt, Abbie Gometz, Reg Grant, Alwyn Harrison, Ian Harrison, James Harrison, Michael Jordan, Ann Kay, Paul Kriwaczek,
Keith Laidler, Siobhan Lambert-Hurley, Sarah Lynch, Margaret Mulvihill, Liz Mylod, Owen Miller, Sally Regan, Nigel Ritchie, J.A.G Roberts, Natalie Sirett, Giles Sparrow, Paul Sturtevant, Jenny Vaughan, Philip Wilkinson. Konsultandid: varane Kesk-Ameerika ja
Lõuna-Ameerika Dr Jim Aimers, Londoni Ülikooli kolledži arheoloogia instituut; India professor David Arnold, Warwicki ülikool; Toit ja nakkused professor Kenneth Kiple; Ladina-Ameerika professor Alan Knight, Oxfordi ülikooli ajaloo osakond; Jaapan ja Korea Dr Angus Lockyer,
Londoni ülikooli Ida ja Aafrika uuringute kooli ajaloo osakond; Tõendusmaterjal Dr Iain Morley ja dr Laura Preston, Cambridge’i ülikooli arheoloogia instituut; konsultanttoimetaja Philip Parker; Hiina Dr J.A.G Roberts
3
SISUKORD
1
Väärtuslik metall
Linnade kujunemine
12
Sissejuhatus ja ajatelg
14
Meie kauged esivanemad
16
Inimeste sugupuu varaseimatest sugulastest kuni Homo sapiens’i valitsemiseni
Suhtlemisoskus
20
Kõne ja keele tekkimine ning ürginimeste kunstivõimed
Jääajad
22
Umbes 1,5 miljoni aasta eest alanud kliimamuutused ja nende mõju inimestele
Lahkumine Aafrikast
24
Väljaränded, mis viisid Maa asustamiseni
Kütid ja korilased
30
Eelajalooline eluviis: toidu korjamine ja jahipidamine
Hingede maailm Ürgaegsed kombetalitused ja usk surmajärgsesse ellu
34
Esimene vili
36
Külaelu
Tavandid ja usutalitused Stonehenge’i jt megaliitide mõistatus
46
Sissejuhatus ja ajatelg
48
Haigused ja tervis
52
Haigused ja nakkused ning varased katsed neid mõista ja ravida
54
Terviklike asumite teke Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahel
56
Egiptuse vana riigi õitseng Niiluse kaldail ja püramiidide ehitamine
58
Linnad ja kultuur Induse orus
38
Paiksete kogukondade teke teravilja- ja loomakasvatuse mõjul
Hiina pronksiaeg
60
Shangi dünastia kaks suurt avastust: kiri ja pronksivalu
40
Kivile kirjutatud Kirja vormide, sealhulgas kiilkirja ja
66
Osirise riik
68
■ EGIPTUSE MÄLESTISED
70
Igavikuehitised
72
Jaaguarirahvas
74
Esimene Euroopa tsivilisatsioon 76
62
78
Lähis-Ida riikide diplomaatiline ja kaubanduslik liit ning pronksiaegse elukorralduse mõistatuslik hääbumine
Rauaaja valitsejad
84
Sissejuhatus ja ajatelg
86
Võimupiirid
90
Kuidas maastik ja keskkond kujundasid Euraasia vanu hiigelimpeeriume
92
Pärsia impeerium
Enneolematu ulatusega Ahhemeniidide Pärsia impeerium laius üle Aasia Vahemereni
94
■ ALEKSANDER SUUR
96
Kreeklased Aasias
98
Aleksander Suure vallutuste tagajärjed Lähis-Idas ja Aasias ning Kreeka-mõjulised kultuurid
Demokraatia sünd
100
Demokraatliku elukorralduse areng Ateenas, mille põhimõtted on kujundanud enamikku tänapäevaseid riigivorme
80
Suur Assüüria riik, mis valitses rauaaja Lähis-Idas kaks sajandit, alates 9. sajandist eKr
Mere ja kõrbe vallutamine
700 eKr – 600 pKr
Vana-Kreeka suured linnriigid, sealhulgas Ateena, Sparta ja Korintos
Kesk- ja Lõuna-Ameerika esimene kõrgkultuur: olmeegid ja Chavíni kultuur
Pronksiaja hääbumine
MÕTLEJAD JA USKUJAD
Kreeka linnriigid
Minose kultuuri õitseng pronksiaja Kreetal
3000 – 700 eKr
Induse mõistatused
Maaviljelusel ja loomade kodustamisel põhineva ühiskonna kujunemine
■ RAMSES II
Muistsete riikide arhitektuur, sealhulgas Vana-Egiptuse hauakambrid ja Mesopotaamia tsikuraadid
VALITSEJAD JA VÕIMUKORRALDUS
Jumalikud vaaraod
■ VARASED ÜHISKONNAD
64
Vana-Egiptuse tõus ja langus Keskmise ja Uue riigi korrastatusest kuni kaootiliste vaheperioodideni
Jumal Osirise kultus ning rohked surma ja hauataguse elu rituaalid Vana-Egiptuses
2
Tsivilisatsiooni häll
32
hieroglüüfide sõltumatu areng kogu maailmas
Kord ja kaos Egiptuses
44
Asumid suurenesid ja arenesid
TEKKELUGU 4,5 MAT – 3000 eKr
42
Vasetöötlemisest pronksiajani, metallitöötlemise avastamise mõju
Müüdist ajalooni
102
Kirjutamise taasavastamine Vana-Kreekas ja suulise ajaloo areng kirjalikuks
82
Keerukas kaubateede võrgustik, mis laienes üle Vahemere läbi Araabia ja Aafrika kõrbete
Kreeka teaduse võidukäik
104
Tänapäevase teadusliku meetodi juured pärinevad vanadelt kreeklastelt, kes otsisid elu mõistatustele mõistuspäraseid vastuseid
Rooma esiletõus
106
Tagasihoidlikust algusest Tiberi-äärsetel kinkudel võimsa linna ja impeeriumini
■ JULIUS CAESAR
108
Vabariigist keisririigiks
110
Rooma impeerium andis tõuke tähelepanuväärsele kultuurile, mille mõju on näha veel tänapäevalgi
114
Rooma sõjavägi
Klassikaline kunst
Allakäik ja langus?
116
Vanakreeka ja vanarooma skulptuur, keraamika, maalikunst, mosaiik ja arhitektuur
Egiptus Kreeka ja Rooma ajal
■ KLEOPATRA
120
Pärsia taassünd
122
Pärsia pärast kreeklasi: Partia laienemine ja Sassaniidide valitsusaeg
124
Maurjate valitsemine Indias ja budismi tõus
Hiina ühendamine
126
Sõdivate riikide periood, Qini riigi kujunemine
Tsentraliseeritud riik
128
Hani dünastia Hiina ja tõhusa riigiteenistuse areng
Klassikaline mõte
130
Filosoofiliste põhimõistete kujunemine Vana-Kreekas, sealhulgas Sokratese, Platoni ja Aristotelese tööd
Laienev maailm
132
Kauba- ja kultuurivahetuse kasv, mis lõi sidemeid kogu antiikmaailmas
Keldi sõdalased
134
■ KELDI METALL
136
Stepirahvad
138
Euraasia hiigelrohtlate hõimud: sküüdid ja kušaanid
140
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kultuurid: maajad, sapoteegid ja Nazca
Jumalad ja jumalannad
Suurte maailmausundite teke ja levik
4
142
144
178
Delhi sultanaat
180
Indias asutati suur islamiriik
182
184
13.–14. sajandi suurim kaubatee, mis kulges Euroopast Kaug-Itta
Must Surm
186
Taud, mis nuhtles Euroopat keskajal
Keskaja Euroopa
188
Püha Rooma riigi loomine ja feodaalkord Euroopas
■ HASTINGSI LAHING
192
Võim ja kuulsus
194
Roomakatoliku kiriku võim keskaja Euroopas
152
Sissejuhatus ja ajatelg
154
Teadmiste levimine
158
Bütsantsi keisririik
198
Suurriik keskusega Konstantinoopolis (Istanbulis)
Ristisõdijad
Moslemi õpetlased ja ideede levimine läände
160
Röövretked ja kaubitsemine
200 202
Viikingid – sõjakad hõimud Skandinaaviast, kes jõudsid kõikjale Euroopasse
162
Tõusu ja pöördeliste reformide ajastu
■ TŠINGIS-KHAAN
164
Mingi dünastia
166
Mingide ajal sai Hiina pealinnaks Peking ja ehitati Suur Hiina müür
168
■ AIN JALUTI LAHING
204
Osmani riigi teke
206
Sõjakad rändrahvad rajasid Anatoolias (Türgis) Osmani impeeriumi
Linnad ja kaubandus
170
208
Rikkad ja arenenud maaja, asteegi ja inka ühiskonnad
■ ASTEEKIDEST INKADENI
214
Polüneesia asustamine
216
172
Vaikse ookeani lõunaosa asustamine
Kagu-Aasia riigid, sealhulgas Khmeri, Pagani ja Dai Vieti riik
1450–1750
218
Sissejuhatus ja ajatelg
220
Avastusreisid
224
Eurooplaste ümbermaailmareisid ja uute maailmade avastamine
■ KASTIILIA ISABEL
226
■ KOLUMBUS MAABUB
228
Kesk-Ameerika vallutamine
230
KARIIBI MERE SAARTEL Hispaania vallutajad Lõuna- ja KeskAmeerikas
232
Taimede, loomade ja tõbede vahetus Euroopa ja Ameerika vahel
Hispaania hõbe
234
Lõuna-Ameerika tohutute loodusrikkuste avastamine ja ekspluateerimine
Palverändureist esivanemad
236
Inglise puritaanid rajasid USA ja kujundasid Põhja-Ameerika hilisemat asustamist
238
Euroopa tohutud kaubandusriigid, mis laiendasid end 15.–18. sajandil Aafrikasse, Aasiasse ja mõlemasse Ameerikasse
Kolm keisrit
210
Kerkib esile Chosoni riik, mis valitses Koreas kuni 1910. aastani
Kadunud riigid
RENESSANSS JA REFORMATSIOON
Kaubandus ja impeeriumid
Kaubanduse ja linnriikide esiletõus keskaegses Euroopas
Ameerika enne Kolumbust
5 Suur vahetus
Ususõjad Püha Maa (Palestiina) pärast
Hiina kultuuri suur õitseng Tangi dünastia ajal
Korea keskajal
■ ISLAMI AARDED
Siiditee
600–1450
Samuraide esiletõus
174
Islami üleilmne levimine pärast Muhamedi surma
Aafrika kaubanduskeskused ja riigid, sealhulgas Suur-Zimbabwe, Songhay ja Mali
SÕDALASED, RÄNNUMEHED JA LEIUTAJAD
Songi dünastia
Islami tõus
Lõuna pool Saharat
Šogunaadi loomine ja sõdalaste klassi ülemvõim Jaapanis
Polüteistlikud usundid ja panteonid antiikmaailmas
Usu levimine
150
Rooma impeeriumi lõpp, jõudude vahekorra muutumine läänes ja kristliku Bütsantsi keisririigi tõus idas
Hiina kuldaeg
Keldi kultuuri laienemine üle terve Euroopa, kontaktid roomlaste, kreeklaste ja kristlusega
Varased Ameerika tsivilisatsioonid
148
118
Egiptuse muutumine kreeklaste juhitud kuningriigist Rooma ja hiljem Bütsantsi provintsiks
Esimene India riik
■ LAHING MULVIUSE SILLAL
Rooma elukutselise sõjaväe struktuur ja organisatsioon
240
Õitsenguaeg, mil Hiina keisririik saavutas suurima ulatuse
Jaapani suur rahuaeg
242
Edo ajajärk, mil Jaapan isoleeris end muust maailmast ja arendas välja ainulaadse kultuuri
Suurmogulid
244
Suurriik, mis oma haripunktil valitses enam kui sadat miljonit alamat üle India
Osmani impeerium
246
Osmani impeerium oma kõrgajal ja languse alguses
■ LEPANTO LAHING
248
Renessanss
250
Euroopa kunsti, arhitektuuri ja kultuuri silmapaistev õitseng 15. ja 16. sajandil
■ LEONARDO DA VINCI Reformatsioon
254 256
Suured usulised muudatused tuhisesid 16. sajandil üle Euroopa
6
■ ABRAHAM LINCOLN
Ladina-Ameerika vabastamine 318 Vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali Lõuna-Ameerika kolooniates
Maailmakaardi valmimine
TÖÖSTUS JA REVOLUTSIOON
Linnaelu
1750–1914
284
Kolmekümneaastane sõda
262
Sissejuhatus ja ajatelg
286
Toidurevolutsioon
290
Meie riik
292
Euroopa ümberkujundamine
264
Toiduainete tootmise järsk suurenemine viis elanikkonna kasvuni
Sõda parlamendi ja monarhia vahel, mis muutis Inglismaa palet
Tööstusrevolutsioon
Teadusrevolutsioon
Tehniline ja sotsiaalne areng kujundas läänemaailma põllumajanduslikust ühiskonnast tööstuslikuks
266
Põhjalikud läbimurded teaduses ja tehnikas muutsid ettekujutust meie kohast universumis
■ LISSABONI MAAVÄRIN
268
Valgustusajastu
270
Intellektuaalne liikumine, mis seadis teaduslike meetoditega kahtluse alla väljakujunenud arusaamad
Sõjaisandad
272
■ RELVAD JA TURVISED
274
Kapitalismi teke
276
278 280
Jõhker kaubandus, mis viis 10 miljonit aafriklast üle Atlandi sunnitööle koloniaalistandustes
Vaikse ookeani avastamine
298
282
Koordinaatide täpne määratlemine muutis võimalikuks eurooplaste uurimisreisid ja Vaikse ookeani koloniseerimise
336
Prantsuse revolutsioon
302
Charles Darwin ja evolutsiooniteooria
Napoleoni sõjad
306
Prantsuse keisririigi plaanid Euroopas ja kaugemal Napoleoni valitsemisajal
■ WILLIAM WILBERFORCE
308
Piiride avardamine
310
Ameerika pioneerid ja nende „ettemääratud saatus” koloniseerida terve kontinent
330
Poliitilised liikumised, mille eesmärgiks oli kasvava töölisklassi organiseerimine ja tööstusrevolutsiooni hüvede jagamine
Liikide tekkimine Teadus jumala vastu
338
340 342
344
Tehnoloogia plahvatuslik areng 19. sajandil
Impeeriumide maailm
346
Impeeriumid, mis domineerisid maailmakaardil aastal 1900
■ KUNINGANNA VICTORIA
348
KULTUURID
Kolooniate vastupanu
350
Ameerika kodusõda
Koloniaalriikide ning Vaikse ookeani ja Kagu-Aasia põlisrahvaste suhted
■ AMEERIKA INDIAANI
Konflikt, mis lõhestas USAd aastatel 1861–1865
300 314
360
7
RAHVAS JA VÕIM 1914 – tänapäev
362
Sissejuhatus ja ajatelg
364
■ MÕRV SARAJEVOS
370
Suur sõda
372
I maailmasõda (1914–1918), mis laastas kogu Euroopat, hävitas terve põlvkonna ja kujundas ümber maailmakaardi
Avalik vaidlus, kus teadussaavutuste eelõhtul seisis teadus vastamisi religiooniga
Geniaalsed leiutised
Võitlus Aafrika pärast
328
Töölised, ühinege!
300
358
Aafrika vallutamine ja koloniseerimine eurooplaste poolt
334
■ BASTILLE’ RÜNDAMINE
Vägivaldsed sündmused ja terror, mis raputasid Prantsusmaad 18. sajandi lõpus
326
■ KARL MARX
Eneseväljenduse ja fantaasia ideed, mis suurendasid kunsti ja teaduse lahknevust
356
Jaapani tõus nüüdisaegseks tööstusriigiks pärast sajandeid kestnud isolatsiooni Islamiriigid ja -valitsused 19. sajandi lõpus
Euroopa kaardi muutumine 18. ja 19. sajandil
Romantiline liikumine
354
Konfliktid Suurbritannia ja Hiina vahel 19. sajandil
Noortürklaste ülestõus
Natsionalismiidee Euroopas ja USAs ning selle tagajärjed
Sõda Ameerika asunduste ja Suurbritannia vahel, mis päädis Ameerika Ühendriikide loomisega
■ NAPOLEON BONAPARTE 304
Vaba turumajanduse kujunemine ja moodsate rahandusasutuste algus
Orjakaubandus
296
Seitsmeaastane sõda – esimene konflikt, mis haaras terveid mandreid
Ameerika iseseisvusdeklaratsioon
Kuna sõda oli muutunud kaubandusvaidluste lahendamise valdavaks võtteks, siis muutus militaarne taktika järjest keerukamaks
■ LOUIS XIV
Esimene ülemaailmne konflikt
322
352
India – Briti impeeriumi kroonijuveel
Tõusev päike
Täienevad teadmised ja arusaamad anatoomiast, meditsiinist, nakkustest ja haigustest
260
Inglise kodusõda
320
Plahvatuslik linnastumine, mis leidis 19. sajandil aset kogu maailmas
Bakterisõda
Briti ülemvõim Oopiumisõjad
Maailma geograafiline uurimine 18. ja 19. sajandil
■ ELIZABETH I Laastavaim ja kulukaim sõda, mida seni maailmas nähtud oli
316
Vene revolutsioon
376
Kümme päeva, mis vapustasid maailma – vana korra langemine Venemaal ja esimese kommunistliku riigi loomine
■ JOSSIF STALIN
378
Sirp ja vasar
380
Nõukogude eksperiment: kollektiviseerimine, industrialiseerimine ja stalinistliku võimu surve
■ NÕUKOGUDE
PROPAGANDA
382
Suur depressioon
384
Ülemaailmne majanduskriis, mille põhjustas Wall Streeti krahh
Fašism
386
Fašismi tõus Euroopas, millega kaasnes militarismi kasv ja kõikide ühiskonnatahkude haaramine riikliku kontrolli alla
Hispaania kodusõda
388
Hispaaniat lõhestanud fašismi ja kommunismi konflikt
■ ADOLF HITLER
390
Välksõda
392
Lääne-Euroopa langemine Hitleri armee kätte II maailmasõja alguspäevil
■ STALINGRAD
394
Totaalne sõda
396
Sõda Atlandil, Põhja-Aafrikas, olude pöördumine Natsi-Saksamaa vastu
Revolutsioonilised ja rahvaliikumised, mis muutsid Ladina-Ameerikat
Hiina Pikk marss
424
Nüüdisaegne tehnika
Külm sõda
406
Maailma jagunemine kommunistlikuks idaks ja kapitalistlikuks lääneks
■ MAHATMA GANDHI India jagamine
408 410
Endise Briti asumaa iseseisvumine ning jaotamine Indiaks ja Pakistaniks
Koloniaalajastu lõpp
412
Endiste kolooniate iseseisvumine Aafrikas, Lähis-Idas ja Kagu-Aasias
Tõotatud maa
414
Imelised saavutused tervishoius ja meditsiinis, mis on meie elu oluliselt parandanud ja pikendanud
■ MARTIN LUTHER KING
432
■ 9/11
466
Kodanikuõigused
434
Lahesõjad
468
Aafrika
428
Maailma toidulaud
Seksuaalne võrdsus, radikaalne poliitika ja popmuusika – aastakümme, mis muutis hoiakuid
Vietnami sõda Ameerika sõda kommunismi vastu Kagu-Aasias
Diktatuur ja demokraatia
Sõda Afganistanis
Perestroika
Idabloki lagunemine, kui Nõukogude ripatsriigid end iseseisvaks kuulutasid
Ameerika unelm
418
Sõda Jugoslaavias
Viva la Revolución!
422
442
444
448
450
452
Euroopa Ühenduse moodustamine ja areng
Apartheid ja selle lõpp
470
472
Hiina kiire ühiskondlik ja majanduslik muutumine pärast vabaturumajanduse kasutuselevõttu
474
Linnade jätkuv kasv, kui linnapiirkondadesse valgub üha rohkem rahvast
476
Maailma pidev soojenemine inimtegevuse tagajärjel
Pisenev maailm
478
Aja- ja ruumipiiride kadumine tehniliste saavutuste abil on loonud ülemaailmse kogukonna
446
Etnilised vastasseisud kommunismijärgses Jugoslaavias viisid kodusõjani
Ühinenud Euroopa
Superriik Hiina
Kliimamuutused
Mihhail Gorbatšov ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine
416
464
Kaupade, teenuste, tööjõu, tehnoloogia ja kapitali kiirem liikumine tänu uutele kommunikatsioonitehnoloogiatele
Dünaamiline rahvastik
440
Venemaa sissetung Afganistani ja järgnenud kümneaastane sõda
■ ALBERT EINSTEIN
420
438
USA-meelse valitsuse kukutamine ja Iraani islamiriigi loomine
Raudse eesriide kerkimine
■ KENNEDY SURM
436
Kasvav kütusetarbimine ja sõltuvus välisimpordist tõmbas kogu maailma tähelepanu Lähis-Itta
Iraani revolutsioon
Maailma tervis
Üleilmastumine
Ladina-Ameerika poliitika ja ühiskond 20. sajandi teisel poolel
Naftakriis
462
Revolutsioon biotehnoloogias suurendas põllumajanduse tootlikkust kogu maailmas
Sõjad Iraagi vastu
Vägivallatu võitlus mustanahaliste kodanikuõiguste eest USAs ja teised õigustega seotud liikumised
Iisraeli riigi loomine ja selle mõjud Lähis-Idas
Majandusbuum ja masstootmise tõus, mis tõid kaasa USA sõjajärgse õitsengu
502
430
Kuuekümnendad
400
404
Euroopa
Uuendused, mis muutsid 20. ja 21. sajandit
Holokaust
■ HIROSHIMA
458
426
30 aastat usukonflikti katoliiklike rahvuslaste ja protestantlike unionistide vahel PõhjaIirimaal
Sõjategevus Vaiksel ookeanil alates Pearl Harborist kuni aastani 1945
456
■ BERLIINI MÜÜR
Tüli
402
494
Suurbritannia, Iirimaa, Prantsusmaa, Monaco, Hispaania, Andorra, Portugal, Itaalia, Vatikan, San Marino, Malta, Šveits, Liechtenstein, Sloveenia, Austria, Saksamaa, Holland, Belgia, Luksemburg, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova, Bulgaaria, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Makedoonia, Albaania, Küpros, Kreeka, Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene.
398
Sõda Vaiksel ookeanil
Majandustiigrid
Lõuna-Ameerika
Colombia, Venezuela, Guyana, Suriname, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Tšiili, Uruguay, Argentina.
Aasia majandustõus
Natsionalism, kommunism ja Mao tõus võimule Hiinas
■ D-PÄEV
Seniolematute mõõtmetega massimõrv: natside koonduslaagrid
Apartheidisüsteemi lõpp ja Lõuna-Aafrika uus algus
454
RIIKIDE AJALUGU Põhja- ja Kesk-Ameerika
548
Maroko, Alžeeria, Liibüa, Niger, Tšaad, Sudaan, Egiptus, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Roheneemesaared, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Libeeria, Sierra Leone, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, EkvatoriaalGuinea, São Tomé ja Principe, Gabon, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Djibouti, Etioopia, Somaalia, Keenia, Uganda, Tansaania, Rwanda, Burundi, Angola, Sambia, Malawi, Mosambiik, Madagaskar, Komoorid, Mauritius, Seišellid, Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa, Lesotho.
Aasia
562
Türgi, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Süüria, Liibanon, Jordaania, Iisrael, Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, AÜE, Bahrein, Katar, Kuveit, Iraak, Iraan, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Afganistan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Sri Lanka, Maldiivid, Bangladesh, Birma, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Tai, Laos, Kambodža, Vietnam, Malaisia, Singapur, Filipiinid, Brunei, Indoneesia, Ida-Timor.
480
Okeaania
482
Austraalia, Uus-Meremaa, Paapua Uus-Guinea, Tuvalu, Samoa, Fidži, Tonga, Antarktika.
Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Kuuba, Jamaica, Haiti, Dominikaani Vabariik, Bahama, Antigua ja Barbuda, St Kitts ja Nevis, Dominica, St Lucia, St Vincent, Barbados, Grenada, Trinidad ja Tobago.
588
REGISTER
594
TÄNUAVALDUSED
608
Eessõna jalugu, mida ma koolis õppisin, näis aastaarvude ning kuningate ja kuningannade nimede lõputu loeteluna. Ma vihkasin seda ega näinud üldse seoseid mitmesuguste ajalooliste arengute vahel. Nüüd ma mõistan, et ajalugu on tähtis ning me kõik võime õppida oma esivanemate saavutustest – ja vigadest. Nii ülimalt paeluva kui ka tohutult informatiivsena on siinne teos teaberaamat, mis näeb läbi sõdade ja revolutsioonide vahust ning paljastab suurte tsivilisatsioonide tausta. See näitab ajalugu elavana, maalides laialdase pildi ajaloo võimsast haardest. See püüab lugejat ergutada ja julgustada, keskendudes kõige huvitavamatele ja köitvamatele minevikusündmustele, rahvastele ja ideedele.
A
Fotod, kaardid ja joonised on kõik kaasahaaravad, sundides teid süvenema ja uurima igal leheküljel pakutavat. Kujutis kõrvalleheküljel näitab iidseid kivisambaid Callanishis Šotimaal, kus kakskümmend kiviringi tungivad esile lagedast turbapinnasest. Nende neli tuhat aastat püsinud, inimeste püstitatud kivide esmane otstarve näib olevat tähistada üht harukordset kuuvarjutust, mida juhtub vaid kord iga 18,61 aasta tagant – need ammused astronoomid pidid küll väga järjekindlad olema! Üks selle raamatu plusse on, et enamikku teemasid, kui tahes tohutud need näivadki, esitatakse sobivas mahus. Mõned kirjeldavad VanaEgiptuse tsivilisatsiooni aastasadu või järske murranguaegu, nagu usupuhastust 16.–17. sajandi Euroopas ja 19. sajandi tööstusrevolutsiooni. Teised võtavad jutuks palju lühemad perioodid: Inglise kodusõda või Vene revolutsioon. Arutatakse ka traagilisi pöördehetki – võtmesündmusi, mis osutusid ajaloo pöördepunktideks, näiteks ertshertsog Franz Ferdinandi mõrvamine, mis vallandas Esimese maailmasõja või 1755. aasta Lissaboni maavärin, mis vapustas Euroopat väga sügavalt. Kuid siin ei käsitleta mitte üksnes sündmusi, mis meid on kujundanud. Keskendudes maailma muutnud ideedele, uuritakse selliseid mõisteid nagu demokraatia, evolutsioon ja üleilmastumine. Oma koht on tähtsamate ja mõjukamate ajalooliste isikute elulugudel alates Aleksander Suurest kuni Adolf Hitlerini. Ning teaduse ja tehnika entusiastina olen ma nautinud inimkonnale tõukejõuks olnud otsustavate uuenduste, leiutiste, teaduslike avastuste ja teooriate jälgimist, alates metallitöötlemisest kuni internetini ja DNAst globaalse soojenemiseni.
ADAM HART-DAVIS
4,5 mat–3000 eKr
TEKKELUGU 4,5 mat–3000 eKr 4,5
Olduvai kuristik
30 000
1 mat
mat ▶
U 1 MAT Homo erectus on Põhja-Aafrikas ja Kesk-Idas hästi kohanenud. U 600 000 AT Lähis-Euroopas hästi kohanenud Homo heidelbergensis võtab kasutusele mõlemalt küljelt hoolikalt tahutud kiviriistu.
U 4,5 MAT Etioopias kujunes nüüdisinimese ürgne eellane Ardipithecus ramidus.
10 000
at
eKr
U 150 000 AT Esimeste Homo sapiens’ide kujunemine Aafrikas; hiljem eksisteerib koos Homo erectus’ega Aasias ja Homo neanderthalensis’ega (neandertallasega) Euroopas ja Lähis-Idas.
U 10 000 eKr Temperatuuri tõus, jääkilbi taganemine, merepinna tõus. Siber eraldub Põhja-Ameerikast, mandrilavad jäävad vee alla.
▼ Neandertallase kolju
▼ Kodustatud kitsed
◀ Lucy luustik
▲ Jääaja maastik
U 3 MAT Ida-Aafrikas elas Lucy nime all tuntud Australopithecus afarensis. U 2,5 MAT Esimene olend inimese perekonnast, Homo habilis Ida-Aafrikas Olduvai kuristikus.
U 30 000 AT Cro-Magnoni koopakunst ja kaunistatud esemed Lääne- ja KeskEuroopas.
U 2,75–1 MAT Varaseimad teadaolevad kiviriistad Etioopias. Liha on inimlaste energiaküllases toidusedelis ilmselt kesksel kohal. U 1,8 MAT–500 000 AT (aastat tagasi) Tõendid teadlikust tulekasutusest.
◀
U 24 000 AT Homo neanderthalensis’e kadumine.
U 10 000 eKr Esmane põlluharijate asustus Anatoolias (Türgis), Lähis-Idas ja Mesopotaamias. Varased tõendid lammaste ja kitsede kodustamisest PõhjaMesopotaamias.
Mammutiluudest
▼ onn ▲ Homo sapiens’i kolju U 70 000 AT Asustuse laienemine seiskub, ilmselt katastroofilise Toba vulkaanipurske tõttu Sumatral; üleilmne temperatuur alaneb aastatuhandeteks.
U 20 000 AT Jääaja rahvastik elatub küttimisest ja korilusest, ehitades käepärastest vahenditest varjualuseid.
▼ Kütid-korilased ▲ Tuli U 4,2 MAT Ida-Aafrikas kõnnib varaseim australopiteek (lõunaahv) kahel jalal, tema ajumaht on üks kolmandik nüüdisinimeste omast.
U 350 000 AT Homo neanderthalensis’e ilmumine Euroopasse.
Acheuli pihukirves
14
▶
Külaasundus
U 10 000 eKr Varaseim keraamika Jomonis Jaapanis kuulutab olulist pööret toidu transportimisel ja säilitamisel.
Jomoni keraamika
▶
TEKKELUGU
Maakera oletatava 4,5 miljardi aastase ajaloo taustal on inimesed – eriti anatoomilises tähenduses nüüdisinimesed – arenenud suhteliselt hiljuti. Nüüdisinimene Homo sapiens ilmus u 150 000 aastat tagasi, rännates kiiresti Aafrika kodupaikadest kohtuma teiste inimliikidega: Homo erectus’ega Aasias ning neandertallasega Euroopas ja Kesk-Idas. Umbes 24 000 aastat tagasi
5000 eKr
6000 eKr
8000 eKr
kujunes sotsiaalselt enim arenenud Homo sapiens’ist ainus inimliik. Seejärel, u 6000 aastat tagasi asustati Lähis-Ida, kus kujunesid üha keerukamad ühiskonnad. Seal tekkisid esimesed linnad ja riigid. See oli tänapäevase tsivilisatsiooni sünd.
4000
e ◀ Obsidiaan vulkaaniline klaas
eKr
U 4000 eKr Adra esmakasutamine Mesopotaamias.
U 7000 eKr Esimesed Hiina põlluharijate kogukonnad Jangtse orus. Põllundus laieneb praegusest Türgist Kagu-Euroopasse.
▼ Stonehenge ▲
U 6000 eKr Varase linnakultuuri õitseaeg, näiteks Halafi kultuur EdelaAasias.
Nöörkeraamiline pott
▲
Mais
U 5000 eKr Ecuadoris ja osas Põhja-Ameerikast viljeldakse teravilja (maisi). Teraviljakasvatus algas Tehuacáni orus Kesk-Ameerikas.
▼ U 3100 eKr Kuningas Narmer viib lõpule Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamise ning saab esimeseks vaaraoks. Egiptuses on Hierakonpolis (Nekhen) tähtis kaubalinn.
Catal Hüyüki kujuke
U 6500 eKr Vasesulatus ja obsidiaanitöötlemine Catal Hüyükis praeguses Türgis.
◀ U 8000 eKr Maailma vanima pidevalt asustatud linna – Jeeriko – asutamine Palestiinas.
U 6500 eKr Põhja-Aafrikas, Induse orus ja Aasias kodustati edukalt veiseid.
U 5500 eKr Nöörkeraamika kultuuri õitseaeg Kesk-Euroopas.
Kuldesemeid Varnast
▲
U 3500 eKr Maailma esimeste linnriikide teke Mesopotaamias; Uruk on võib-olla esimene linn maailmas. U 3350 eKr Jäämees Ötzi suri Alpides.
U 5000 eKr Vaske kasutati esmalt Mesopotaamias; Kagu-Euroopas toodeti kuld- ja vaskesemeid.
▼ Kodustatud veised
Hierakonpolise vandel
U 5500–4500 eKr Maailma vanim niisutussüsteem Mesopotaamias.
Halafi kujuke
Varka vaas Urukist
U 4500 eKr Niisutusvõtete juurutamine Induse orus. Kesk-Aasias kodustati hobune.
▶
U 3200 eKr Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses. Sumeris võeti kasutusele ratasveokid. Põhjaja Lääne-Euroopas püstitati kiviringe ja -ridu.
▶ 15
MEIE KAUGED ESIVANEMAD
EN N E Pole teada, millal inimene tekkis. Meie ainsateks juhtlõngadeks on kivistised ja kiviriistad. Teekond algas ligi kuus miljonit aastat tagasi Aafrikas. INIMLASTE SUGUKOND Inimlased kuuluvad esikloomaliste seltsi – rühma, kuhu kuuluvad ahvid ja poolahvid. Meie lähimad elusolevad sugulased on šimpansid, kellega me jagame ligi 90% ulatuses samu geene, ent see pisike geneetiline erinevus paigutabki meid ahvidest ŠIMPANS nõnda kaugele. MEIE JUURED Sahelanthropus tchadensis 18 ❯❯ leiti Sahara lõunaservalt Tšaadis ja määrati pärinevat ajast 6–7 MAT, ta võib olla inimese iidseim eellane. Kuigi väga ürgne, näib tema kolju mõneti arenenum kui hilisematel liikidel ja on selguseta, kus ta arenguloos paikneb. Teised väga vähetuntud ürgsed eellased on Orrorin tugenensis ja Ardipithecus ramidus. Mõned neist liikidest kuuluvad inimlaste sugupuu tupikharudesse. Teised võivad viia otse meie oma eellaste juurde. MOLEKULAARKELL Arengubioloogid on leidnud enam kui 60 esikloomaliste evolutsiooni dateerimise moodust. Seda tuntakse molekulaarkellana. See kell käivitus esikloomaliste viimasest ühiseellasest u 63 MAT ning määratleb inimese ja šimpansi lahknemise ajaks u 6,2 MAT. See ongi hetk, mil inimese lugu päriselt algab.
Inimkonna häll Olduvai org Tansaanias on maailma tähtsaim eelajalooline paik, kust on saadud palju leide, mis on edendanud meie teadmisi inimese varase arengu kohta. Selles orus leitud vanimad esemed – kivikillud ja kivist tööriistad – on 2 mln aastat vanad.
AVASTUS
TULI Tuli on üks tähtsamaid avastusi läbi aegade. Võib-olla u 1,8 mln aastat tagasi ja kindlasti 500 000 aasta eest – see aeg pole kindel – taltsutasid ürginimesed tule, tõenäoliselt võttes oksa leegitsevalt puult, mida oli tabanud välgulöök. Võim tule üle on inimestel lubanud elada külmas ümbruses ja sügavates koobastes ning andnud kaitset kiskjate vastu. Tule kasutamine küpsetamiseks viis suurema söögivalikuni toidusedelis.
„ Inimteadvus tekkis geoloogilise kella järgi alles minut enne keskööd.” STEPHEN JAY GOULD, ARENGUBIOLOOG, 1992
Meie kauged esivanemad Nüüdisinimese arenemine küünib miljonite aastate taha. Seda pole kerge jälgida, sest tõendusmaterjaliks on laiali pillutud ja seostamata leiud, mistõttu on raske kujundada tervikpilti. Homo sapiens’i valitsev seisund on suhteliselt hiline ilming. oodusliku valiku teel toimuva evolutsiooni teooria isa Charles Darwin (vt lk 340–341) määratles 19. sajandil troopilise Aafrika inimkonna hällina. Paleontoloogid Louis ja Mary Leakey leidsid sellele tõestuse 1950. aastatel avastustega Olduvai kuristikus, sügavas lõhangus Ida-Serengeti tasandikul Tansaanias Ida-Aafrikas (vt vasakul). Niisiis ilmusid meie inimlaadsed eellased Ida-Aafrikas vähemasti 4,5 MAT (miljonit aastat tagasi). Ulatuslikud fossiilileiud tõendavad, et selles piirkonnas tulid hästi toime mitmesugused varased hominiidid.
L
HOMINIID Seda terminit kasutatakse kõigi ürginimeste ja nende eellaste kohta, sealhulgas Homo erectus, Homo ergaster, Homo neanderthalensis ja Homo sapiens; hõlmab samuti kõiki australopiteeke, Paranthropus boisei’d ja Ardipithecus’t.
Varaseimad eellased Üks varasemaid inimese teadaolevaid eellasi oli väike metsas elanud esikloomaline Ardipithecus anamensis, kes elas Afaris Etioopias u 4,5 MAT. Ardipithecus oli tõenäoliselt australopiteekide –
miljon aastat hiljem kujunenud väga mitmesuguste hominiidide – esivanem. Esimesena leitud Australopithecus afarensis sai kuulsa hüüdnime Lucy arheoloogilt, kes ta 1974. aastal leidis. Kuigi näib, et see pikkade jäsemetega inimlane veetis suure osa aega puude otsas, tunnistavad mitmed hästi säilinud jalajäljed, et liik oli bipedaalne e kahejalgne (kõndis kahel jalal) (vt lk 18). Sellisena on Lucy tähtis lüli meie ja me puu otsas elanud esivanemate vahel.
Järgmine põlvkond 3 MAT olid australopiteegid lahknenud hulgaks vormideks. Nad elutsesid suuremas osas Sahara-tagusest Aafrikast, iseäranis lagedamates rohtlates. Need ürgsed hominiidid olid täielikult kahejalgsed. Kärmete ja kiirejalgsetena olid nad, sealhulgas Australopithecus africanus, osavad kiskjate käest liha näppama. Ajumaht oli juba suurem kui eelkäijatel.
LEIUTIS
KIVIRIISTAD Homo habilis kasutas lihtsaimat kivitöötlemist, mida Homo erectus arendas edasi kivikirveste ja spetsiifiliste tööriistade (nt loomade tükeldamiseks) teritamisvahendite valmistamiseks. Neandertallased olid esimesed kõõvitsate, odaotste ja puupäraga nugade valmistajad. Nüüdisinimesed arendasid keerukamat tehnikat, lüües hoolsalt valitud ränikivitükkide vastaskülgedelt kilde lahti. Nad muutsid need kivikillud kõõvitsateks, meisliteks ja puurideks, et töödelda sarvi, luid ja nahku. Pärast jääaega (vt lk 22–23) panid kütid peenikesi kivikilde oma noolte otsa. RÄNIKIVIST PIHUKIRVES
MAT pärinevad riistad valmistas Homo habilis ehk „osav inimene”, kes jättis järvekaldale igasuguseid laagrijäätmeid, sealhulgas kiviriistade kilde ja purustatud loomakonte. Homo Esimesed inimesed Nüüdisinimeste eellased kujunesid u 2 habilis magas tõenäoliselt puu otsas, suhteliselt turvalisena lõvide ja teiste MAT Ida-Aafrikas ja levisid kiiresti ohtlike loomade eest. Selles kiskjaid lääne poole. Tööriistu 1,8 mln aasta täis ümbruskonnas olid inimesed tagusest ajast on leitud kuivast niihästi jahimehed kui ka jahisaak. voolunõvast Koobi Foras Turkana Tõendid järve kaldal Keenias. PALEOLIITIKUM on ajajärk, mis hõlmab Olduvai laagrist Need riistad olid aega esimeste kiviriistade kasutamisest kinnitavad, et tehtud mõne miili u 2,5 MAT kuni maaviljeluse alguseni Homo habilis kauguselt hangitud u 10 000 eKr. purustas osalt kivimist. Pole loomade teada, kes olid luustikke, mida ta oli hankinud. nende kasutajad, ent nad võisid Umbes samal ajal võiski ilmuda olla varaseimad inimesed, võimalik et salk, kes siin peatus ja antiloopi pärisinimene. Suure ajuga, luipus laubaga ja esileulatuvate kulmutükeldas. kaartega Homo ergaster’il olid tugevad jäsemed nagu nüüdisinimeselgi. Need Meistrimehed uustulnukad olid pigem Selgem tõend ürgsetest riistakütid kui raipenäppajad. meistritest ja nende järglastest leiti iidsest järvenõost Olduvai kuristikus Tansaanias. Arvatavasti ajast 1,8
❯❯
17
4,5 mat–3000 eKr
❯❯ Homo erectus’ega – esimese
Homo ergaster oli lähisuguluses
Saksamaal ja Boxgrove’is Lõuna-Inglismaal. Schöningenist saadud hämmastavad leiud on vanimad säilinud puitesemed, mis eales avastatud. Homo heidelbergensis elas väikeste liikuvate rühmadena. Tõenäoliselt naasis iga rühm eri aastaaegadel kindlasse paikkonda küttima ja toitu korjama. Muidugi olid nende suhtlemisvõime ja mõistus piiratud (vt lk 20–21), mis mõjutas nende kohanemisvõimet ja võis olla üks põhjusi, miks nad ei suutnud asuda külmemasse keskkonda ega jõuda Ameerikasse ja Austraaliasse.
troopilisest Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse rännanud inimlasega. See ränne oli osa imetajate ja nende saakloomade laiemast migratsioonist u 1,8 MAT. Homo erectus oli osav kütt ja oskuslik kohaneja, kes võttis erinevate ümbruskondade eelised kähku kasutusele – mis oligi selle liigi edu põhitegureid. Need ürginimesed lõid peagi püsiasustuse Lõuna- ja Kagu-Aasias, jõudes 1,7 MAT Dmanisini Gruusias (vt lk 24–25). Lääne-Euroopas olid nad hästi kohanenud vähemasti 800 000 aastat tagasi. Tänapäevastest soojemad olud võisid u 400 000 aasta eest peibutada Põhja-Euroopasse Homo heidelbergensis’e. Umbes samal ajal kasutasid väikesed ürginimeste salgad pikavarrelisi hea lennuvõimega puuodasid metshobuste ja suurte jahiloomade küttimiseks Schöningenis
Kohanemine erineva keskkonnaga 500 000 aasta eest olid ürginimesed edukalt kohanenud üsna mitmekesiste troopiliste ja parasvöötme paikkondadega, jõudes nii kaugele kui Põhja-Hiina, kus Zhoukoudiani koopast Pekingi lähedal on leitud hulgaliselt kujuneva Homo erectus’e säilmeid. Võime tuld kasutada (vt lk 16) oli määrav, et teha
T Õ E N D U S M AT E R J A L
KAHEL JALAL KÕNDIJAD U 3,75 mln a tagasi jättis vulkaanipurse Laetolis Tansaanias tuhakihi, mis säilitas Australopithecus afarensis’e (Lucy) jalajälgi. Need tuvastati nooruki omadena, kes sammus kahel jalal, õõtsuval kõnnakul ja aeglasemalt kui nüüdisinimesed. See kahejalgne kulgemine – inimese oluline anatoomiline tunnus, mis ilmnes enam kui 4 MAT – lubas meie eellastel väljuda metsadest lagedatele aladele.
3–2,4 mat
2,5–1,8 mat
Leiukohad Aafrika
Leiukohad Aafrika
Ajumaht 375–500 cm³
Ajumaht 750 cm³
Australopithecus afarensis See Lucyna tuntud ürgne hominiid oli suhteliselt lühike – 1 m pikk – ja tal olid lühemad jäsemed kui hilisematel liikidel, aga ta kõndis kindlasti kahel jalal.
Homo rudolfensis, Homo habilis’e kaasaegne, tema vanus ja koht hominiidide hulgas on põhjustanud rohkelt vaidlusi. Tal oli suhteliselt suur aju ja ta oli kahejalgne.
Inimese sugupuu On saadud järjest uusi fossiilileide, mis täiendavad meie teadmisi inimese evolutsiooni kohta. Kolju suurus ja kuju aitavad teada saada meie eellaste võimeid. Ajumahtu mõõdetakse kuupsentimeetrites (cm³); nüüdisinimese aju on keskmiselt 1400 cm³.
6,2–5,8 mat
5,8–5,2 mat
Leiukohad Aafrika
Leiukohad Aafrika
Ajumaht Teadmata
Ajumaht Teadmata
Orrorin tugenensis on meile teada suurte silmahammaste leiu kaudu. Selle liigi kohta on vähe teada, välja arvatud see, et ta võis olla kahejalgne.
Ardipithecus kadabba oli üks ürgsemaid inimese sugupuusse võetud liike. Samuti kui Orrorin tugenensis’el olid sellelgi liigil primitiivsed, kihvalaadsed silmahambad. Homo rudolfensis Ardipithecus kadabba Australopithecus afarensis
Orrorin tugenensis
7 MAT
6
MAT
Sahelanthropus tchadenis
5
4 MAT
MAT
3 MAT
Ardipithecus ramidus
2.5 MAT
2 MAT
Australopithecus africanus
Australopithecus anamensis
Homo habilis
4,5–4,3 mat Leiukohad Aafrika Ajumaht Teadmata
Ardipithecus ramidus oli väga ürgne hominiid. Fragmentaarsed säilmed sisaldavad Etioopiast leitud suuri silmahambaid, mis sarnanevad australopiteekide omadega.
6,7 mat Leiukohad Aafrika
4,3–4 mat
3,3–2,4 mat
Ajumaht 320–380 cm³
Leiukohad Aafrika
Leiukohad Aafrika
2,5–1,8 mat
Ajumaht Teadmata
Ajumaht 400–500 cm³
Leiukohad Aafrika
Australopithecus anamensis on vähetuntud, kuna säilmeid on leitud vähe. Keenias leitud lõualuu meenutab šimpansi oma, kuid hambad on sarnased inimese hammastega.
Australopithecus africanus oli sihvaka kehaehitusega liik. Tema näojooned näivad olevat rohkem inimese kui varasemate australopiteekide omad. Tal olid pikemad jalad ja lühemad käed kui nüüdisinimestel.
Sahelanthropus tchadenis võis olla üks esimesi inimlasi, aga võis ka olla rohkem suguluses ahvidega, millele viitab inimese ja ahvi tunnusjoonte segunemine. On leitud vaid koljukatkeid.
18
Ajumaht 590–650 cm³
Homo habilis’el olid suhteliselt pikad käed, mis eristavad teda hilisematest inimlastest. See liik võis põlvneda australopiteekidest.
MEIE KAUGED ESIVANEMAD
PÄRAST võimalikuks püsimajäämine külmades paikades jääaja kliimakõikumistes, kuid asurkond jäi väga kasinaks ja ürginimeste ellujäämine sõltus tihti juhusest.
Neandertallased U 200 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse ja Euraasiasse Homo neanderthalensis. Neandertallastel oli suur aju ja ümaram pea kui nende eellastel. Nende kehakuju paistis samuti „inimlikumana”, kuid arvatakse, et nende mõtlemis- ja kõnevõime polnud nii arenenud kui
Homo sapiens’i oma. Kuid nad olid osavad kütid ja said kiviotsaliste puuodadega jagu piisonisugustest loomadest ning valmistasid keerukaid tööriistu ja elutsesid koobastes, kaljulõhedes ja avalaagrites. Nad viibisid pidevalt metsikus ümbruskonnas ja elasid tõenäoselt 30–40 aastat vanaks. Enamik asjatundjaid arvab, et neandertallased ei olnud nüüdisinimeste esivanemad.
Nüüdisinimeste kujunemine Meie – Homo sapiens’i – tekkimise ümber käivad ägedad vaidlused.
Enamik geneetikuid väidab DNA-tõenditele toetudes (vt lk 26–27), et nüüdisinimesed ilmusid esmalt u 180 000 aastat tagasi troopilises Aafrikas. Iidseimad päriselt nüüdisinimese fossiilileiud pärinevad Huertost Etioopias ja on u 160 000 aasta vanused. Aafrikast levis Homo sapiens üle Sahara ja 100 000 aasta eest Edela-Aasiasse. Pole teada, millal inimestel ilmnesid võimed, mis viisid neid lahku nende ürgsematest eellastest, kuid nad olid täielikult välja arenenud 45 000 aasta eest, mil asuti elama Euroopasse kõrvuti neandertallastega.
Homo sapiens’i saabumine võis tähendada neandertallaste hävingut. HÄVING JA EDU Ehkki neandertallased ja Homo sapiens elasid kõrvuti, näitab DNA, et nad ei segunenud. Neandertallased võisid välja surra Homo sapiens’i käe läbi, kes oli edukas kohanemisel maailma iga nurgaga. Rohkem kui ükski teine liik on inimesed oma oskusi kasutanud omaenese kasuks.
2,75–1 mat
2–0,5 mat
350 000–24 000 at
Leiukohad Aafrika
Leiukohad Aafrika, Aasia, Euroopa
Leiukohad Aafrika ja Euraasia
Ajumaht 500–550 cm³
Ajumaht 810–1250 cm³
Ajumaht 1125–1550 cm³
Paranthropus boisei on Ida-Aafrikas elanud „jõuliste” ürginimeste kõige äärmuslikum vorm. Boisei’d elasid kuivas savannis, mida tollal sel Aafrika alal leidus, ja võisid välja surra kliimamuutuse järel.
Homo erectus oli võimsa kehaehituse ja tugevate kulmukaartega hominiid, laia näo ja pika madala koljuga, mis mahutas palju suurema aju kui eelkäijatel.
Homo neanderthalensis võis Euroopas elada kõrvuti nüüdisaegse Homo sapiens’iga. Sel liigil oli suur aju ja lühike jõuline keha pikkade võimsate jäsemetega.
Paranthropus boisei Homo neanderthalensis
Homo erectus
1.5 MAT
1 MAT
Homo ergaster
0.5 MAT
TÄNAPÄEV
Homo heidelbergensis
Homo sapiens
1,9–1,4 mat
600 000–250 000 at
Alates 150 000 at
Leiukohad Aafrika
Leiukohad Aafrika ja Euroopa
Leiukohad Üle maailma
Ajumaht 500–550 cm³
Ajumaht 1225–1300 cm³
Ajumaht 900–2000 cm³
Homo ergaster oli suhteliselt pikk, ajumaht tublisti väiksem kui nüüdisinimese oma. Kolju oli paks ja nägu pikk, „tänapäevase” ninakujuga, lõualuu massiivne ja hambad suured.
Homo heidelbergensis võis Euroopas olla Homo neanderthalensis’e esivanem. Koljul olid tugevad kulmukaared nagu Homo ergaster’il ja Homo erectus’el, kuid tema aju oli suurem.
Homo sapiens on umbkaudses tõlkes „tark inimene”. Meie ajumaht on suurem kui varasematel inimestel ja kindlasti ongi see võimal- danud meil hästi toime tulla mitme- suguses ümbruskonnas üle maailma.
19
EN N E On vähe teada inimkõne ja ratsionaalse mõtlemise arenemisest. Mõningaid vihjeid annavad füüsilised tõendusmaterjalid. TÕENDEID UURIDES Pilk inimese kolju siseküljele osundab, et Australopithecus’te ❮❮ 16–19 suhteliselt väike aju oli ahvilik ja kõnesuutmatu.
Suhtlemisoskus Kõne ja keel on inimajaloo arengu võti, kindlasti enamgi kui tööriistade valmistamine. Need muutusid meie eellaste lihtsatest märguannetest ja viibetest järjest keerukamaks suhtlusviisiks. Arheoloogia ja inimese anatoomia uuringud aitavad määrata, millal need tähtsad tunnused kujunesid.
KÕNELEMATA Homo habilis’el ❮❮ 16–19, kes elas u 2,5 mln aastat tagasi, arvatakse olevat olnud õige kasinad suhtlemisoskused, võib-olla kasutas ta mõningaid märguandeid ja viipeid koostöö edendamiseks rühma liikmete vahel.
Kõnevõime avastamine Kaelas paiknev keeleluu on vajalik kõnevõime avaldumiseks. 400 000 aasta taguse Homo heidelbergensis’e keeleluust säilinud kivistunud palade leiud Atapuercast Hispaanias lubavad dateerida inimese kõnevõime esmast esinemist.
20
eie teadmine sellest, millal ja kuidas kõnevõime ilmnes, jääb ürginimeste ajaloo uurimise lõppematute vaidluste hulka. Artikuleeritud kõne on inimese evolutsioonis oluline lävi, kuna see avas ühiskäitumises ja inimeste elu rikastamises uued perspektiivid. Ainuüksi arheoloogiliste tõendite varal on raske täpselt teada saada, millal kõne tekkis. Homo habilis’e laubasagar (seal paikneb kõnekontrolli keskus) meenutab inimese oma rohkem kui varasemate australopiteekide oma. Teise juhtlõnga leiame häälekõri asetuses – teistele imetajatele mitteomaselt paikneb Homo sapiens’i häälekõri madalamal,
M
TÖÖTEGEMISEKS SOBIV AJU Meie ürgsete eellaste aju maht kasvas miljonite aastate kestel järk-järgult, muutes suhtlemise ja kultuuri keerulisemaks. Homo sapiens’i aju maht on 1600 cm³, peaaegu kolm korda suurem kui Homo habilis’el, kelle ajumaht oli 600 cm³.
võimaldades vokaalseid häälitsusi laialt varieerida. Ümmarguselt 1,8 mln aasta eest elanud Homo erectus oli esimene madalal asetseva häälekõriga hominiid ja leiud Sima de los Huesosest Hispaanias näitasid, et 400 000 aastat tagasi elanud Homo heidelbergensis’el oli arenenud keeleluu – väike U-kujuline luuke, mis paikneb keelepäras hääle- ja hingekõri vahel. Siiski oli see ainult u 300 000 aasta eest, mil koljupõhimik kujunes füüsiliselt täielikult artikuleeritud kõnet arendada võimaldavaks.
Vaidlus neandertallaste teemal Neandertallastel võis olla mõningane kõne- ja suhtlemisvõime ning ilmselt
SUHTLEMISOSKUS
PÄRAST Kunstianded 17 000-aastane kunst Lascaux’ koopast Prantsusmaal näitab keerukat mõtlemisvõimet. Need kujutised seovad tänapäeva ja muistseid nüüdisinimesi.
mõtlemine tekkis hiljem kui nüüdisinimese anatoomia, sest Homo sapiens õitses liigina troopilises Aafrikas juba vähemasti 160 000 aasta eest – ammu enne hilise jääaja viimistletud kunstiteoseid.
olid nad võimelised arvestatavaks muutuvat ühiskondlikku teavet. mõistuslikuks aruteluks. U 40 000 aasta Sedamööda, kuidas kasvas rühma vanuse keeleluu avastamine Kebara suurus, pidi arenema ka võime keelt koopast Iisraelis hoogustas vaidlust omandada, mille abil sai väljendada neandertallaste kõnevõime ümber. sotsiaalseid suhteid. See juhtus aga Kebara keeleluu on peaaegu samasugu- hiljem – võib-olla ligi 40 000 aastat ne kui nüüdisinimestel ja pani mõned tagasi ajajärgul, mida on nimetatud antropoloogid väitma, et neandertal„suureks hüppeks”, mil lased olid täiesti võimelised nüüdisinimesed arendasid keele artikuleeritult kõnelema. Teised selliseks, nagu me seda ei nõustunud sellega, viidates tänapäeval tunneme. häälekõri kõrgele asetusele, mis oleks häälikute Kultuuriplahvatus moodustamist Kõne arenguga ilmus piiranud. Mõned ürginimestel kognitiivne arvavad, et neandermõtlemine. See hõlmab tallaste suhtlus oli selliseid kategooriaid nüüdisaja laste tasemel. nagu näiteks meie koha Vaidlus on lahendamatajumine maailmas, Blombose helmed ta, kuid enamik arukus ja arenenumatele Need 75 000 aasta vanused teadlasi nõustub, et augustatud teokarbid Blombose koopast ühiskondadele omased neandertallastel polnud Lõuna-Aafrikas on vanimad teadaolevad moraalinormid. Ükski inimese ehted maailmas. arenenud sõnavara ja neist pole võimalik ilma Homo sapiens’i mõtestatud kõneta. Me ei suhtlemistaset. tea, millal Homo sapiens omandas teadliku mõtlemise ja tänapäevased võimed, aga see toimus Suur hüpe vähemasti 40 000 aastat tagasi ja Inimkeel võis areneda oletatavasti tõenäoliselt troopilises Aafrikas või u 250 000 aastat tagasi vajadusest Kagu-Aasias. Selgub, et teadvustatud käsitleda järjest keerukamaks
Esimesed kunstnikud Kunstilooming nõuab arutlust ning võimet ette kavandada ja väljendada raskestitaibatavaid tundmusi. Varaseimad teadaolevad kaunistööd, mis on leitud Blombose koopast Lõuna-Aafrikas, on u 75 000 aastat vanad (vt vasakul) ja on väga algelised. Inimese kunstiosavus tuli täies ulatuses mängu hilisel jääajal, koondatuna Lääne-Euroopa kromanjooni inimeste koopakunsti, ehete valmistamisse, skulptuuri ja nikerdamisse (vt lk 26–27). Suured pullid Lascaux’ koopas Prantsusmaal ja mitmevärviline piison Altamira koopas Hispaanias peegeldavad inimeste keerukaid religioosseid uskumusi ja suhteid hingedeilmaga. Kuigi me ei tea, mida need maalingud täpselt tähendavad, on selge, et autorite jaoks oli neil suur sümboolne tähendus. See teadmine võis kanduda läbi põlvkondade kõne ja laulu kaudu. Kõigi hilisemate inimkoosluste jaoks on kunst jäänud oluliseks mooduseks väljendada oma uskumusi ja teadmisi.
Ühiskonna arenedes muutus kõne üha keerukamaks. Tähtsaks suhtlemismooduseks kujunes ka kirjalik ülestähendus. VÕIM KÕNE KAUDU vahetada teavet KIRJALIKUD ÜLESTÄHENDUSED 62–63 ❯❯ Egiptuse hieroglüüfid KIRJUTAMISE AJALUGU ajalooliste, filosoofiliste ja teaduslike ülestähenduste tarbeks 102–103 ❯❯ TEADMISTE EDASIANDMINE Kõne ja kirjutamine ABSTRAKTNE MÕTLEMINE sümbolidrahvusvaheliselt arusaadava keele EGIPTUSE KIRJUTIS
LIIKLUSMÄRK – SÜMBOL
T Õ E N D U S M AT E R J A L
AJU ARENEMINE Aju-uuringud võivad selgitada kõne arenemist. Pehmed ajukoed ei kivistu ja säilinud on vaid õnarused koljukaane sisepinnal. Varaseimad märgid Broca keskuse – kõnet kontrolliva ajuosa – arengust ilmnesid Homo habilis’e juures umbes kaks miljonit aastat tagasi. Homo erectus osutas ka märke Broca keskuse arengust, mis võib-olla viitab kõne järkjärgulisele kujunemisele. Kuid kolju järgi keelevõime uurimine jääb siiski piiratud ettevõtmiseks. Kuni pole avastatud varase hominiidi hästisäilinud aju – mis on väheusutav –, pole ka võimalik uurida Broca keskuse arengut, nii et endiselt on meil kõne uurimiseks vaja käegakatsutavaid tõendeid keeleluu näol. Meie teadmised kõne kujunemise asjus jäävad paljuski oletuslikuks.
Kõnevõime tundmaõppimine Sellel kujutisel punasega näidatud Broca keskus paikneb peaaju vasaku poolkera otsmikusagaras. Sedamööda, kuidas suurenevad meie teadmised inimajust, täieneb ka arusaamine, kuidas kõne arenes.
21