SISUKORD Sissejuhatus Sellest raamatust
8 10
Säriajaprioriteet Millal kasutada säriajaprioriteeti?
62
Säriajaprioriteedi rakendamine
VARUSTUS Sissejuhatus
12 14
Kaamerad Digitaalse peegelkaamera ehitus
16
Läbi pildiotsija
22
LCD-ekraanil
23
Teisi kaameratüüpe
24
Kaamera käeshoidmine
28
Tarvikud Objektiivid
32
Kaamera toetamine
34
Välklamp
36
Veel tarvikuid
38
Pildivormingud JPEG või RAW?
SÄRITUS Sissejuhatus
40
42 44
Pildistamisrežiimid Mis on pildistamisrežiimid?
48
Automaat- ja manuaalrežiimid
50
Programmirežiim Loomingulised valikud
52
Peatatud kihutamine
66
Pisut hägustatud liikumine
68
Väga hägustatud liikumine
70
Teravus ja hägusus kaasavedamisel
72
Manuaalrežiimi rakendamine Juhtimise täielik ülevõtmine
74
Särimõõtmisviisid Mis on särimõõtmisviisid?
76
Histogramm Mis on histogramm?
78
Särikompensatsioon Särituse peenhäälestus
80
Automaatse särikahvli kasutamine
82
Suur dünaamiline ulatus Mida tähendab suur dünaamiline ulatus?
TERAVUSTAMINE
84
86
Sissejuhatus
88
Automaatteravustamine Automaatteravustamine ühe ja mitme autofookuspunkti järgi
90
Teravustamine ja ümberkadreerimine
92
Käsitsi teravustamine 54
Avaprioriteedi rakendamine Kõik jääb fookusesse
64
Fookuse lukk
Avaprioriteet Millal kasutada avaprioriteeti?
Peatatud liikumine
Fookuspunkti määramine
94
Pidev teravustamine 56
Liikuva objekti jälitamine
Väike teravussügavus portreede jaoks
58
Eelteravustamine
Pildistatava taustast eraldamine
60
Ülikiirelt liikuvate objektide teravustamine
96 98
OBJEKTIIV Sissejuhatus
100 102 104
Lainurkobjektiiviga toas pildistamas
108 110
Teleobjektiivi fookuskaugus Portree pildistamine teleobjektiiviga
112
Kaugema võtteobjekti pildistamine teleobjektiiviga
114
Makroobjektiivi fookuskaugus Liikuva sihtmärgi pildistamine makroobjektiiviga
116
Paigalseisva objekti pildistamine makroobjektiiviga
118
Mis on sünkroonimisaeg ja juhtarv?
Sissejuhatus Olemasolev valgus Värvitemperatuur Mis värvi on valgus? Valgetasakaal Valgetasakaalu valik Kohandatud valgetasakaal Valgustamine Rohkem valgust peegeldite abil Mahedam valgus hajuti abil Vähese valgusega pildistamine Vähese valgusega õues pildistamine Pildistamine hämarates siseruumides Kontrastid Valguse ja varju kasutamine Määrake säritus helendite pealt Vastu valgust pildistamine Haloefekti loomine Siluettide pildistamine Objektiivi helk Kuidas kasutada objektiivi helke?
152
Täitevälgu kasutamine
120 122
154
Sünkroonvälk Välgu peegeldamine
156
Välklambiga öösel pildistamine
158
Väline välk Lihtsa fotostuudio ülesseadmine
160
Valgusega maalimine
162
PILDITÖÖTLUS VALGUS
150
Sisseehitatud välk
Lainurkobjektiivi fookuskaugus Lainurkobjektiiviga õues pildistamas
Sissejuhatus
148
Välklambi põhiomadused
Fookuskaugus Mis on fookuskaugus?
VÄLKLAMP
Sissejuhatus
164 166
Kärpimine ja pööramine Efektne kadreerimine
168
Tasemed 124
Särituse korrigeerimine
170
Kõverad 126 128
Kontrastsuse parandamine Värvide võimendamine
130 132 134 136
172
Värvitoon ja -küllastus 174
Monokroomsed tehnikad Pildi muutmine must-valgeks
176
Foto toonimine
178
Teravus Üliteravad detailid
180
138 140 142 144 146
Sõnastik
182
Register
186
Tänusõnad
188
9
SISSEJUHATUS Selle raamatu eesmärk on lihtne: anda teile alusteadmised digifotograafiast. Siin murtakse vaevata läbi tehnilistest terminitest ja žargoonist, mis võiksid valdkonna põhjendamatult heidutavaks muuta, ning antakse juhiseid, kuidas kaamerast võimalikult rohkem välja pigistada. Pole ime, et paljusid fotohuvilisi hirmutavadtänapäevastel digikaameratel leiduvad menüüd, nupud ja ket tad – hoopis lihtsam on lülitada sisse automaatrežiim ja jätta kõik kaamera hooleks. Aga kui te olete kord maigu suhu saanud rahuldustundest, mida annab loominguliste otsuste langetamine, kui võtate juhtimise enda kätte, ning näete, kuivõrd teistsugused tulevad fotod, ei jätka te enam kunagi vanamoodi. Ja see tõesti pole nii keeruline, nagu võiks arvata. Muidugi nõuab see pisut pühendumist ning kõiki võtteid ei saa ilma harjutamiseta selgeks, kuid tulemused on pingutusi väärt. Teie kaamera on imepärane tehnoloogiline vidin, mis suudab moondada teie pildid tavalistest „klõpsudest” millekski tunduvalt muljetavaldavamaks. See raamat vabastab digitaalfotograafia saladuslikkuse loorist ja saadab teid teekonnale, et saaksite mitte lihtsalt heaks, vaid otse suurepäraseks fotograafiks.
S E L L E S T R A A M AT U S T
S I S S E J U H AT U S | Iga peatüki algusest leiate sissejuhatavad leheküljed, mis annavad käsitletud teemast üldise ettekujutuse. Teid ei kuhjata üle tehnilise informatsiooniga, kuid te saate teada piisavalt, et end kindlalt tunda ja pildistamisega pihta hakata. S I S S E J U H AT U S |
1/3 0
1/ 5
EM
RO
0 16
RO H
K EM
VÄ H EM
0
32
HK
EM
f/2 2 f/16
AVA
Ava ehk diafragma on lihtsalt avaus objektiivi keskel, mille kaudu valgus pääseb sensorile. Kõikidel tänapäevastel kaameratel (ka kompaktidel ja paljudel mobiilikaameratel) on ava suurus f/4 reguleeritav. Seega saate ava suuruse täpselt ümbritsevate valgustingimustega vastavusse seada.
TE
f/11
800
HK
R
A
S
O I S
RA
GU
MÜ
RO
V
SÄRITUS
VA L
40 0
ISO võimendab signaali, mis jõuab sensorini, muutes seda valgusele vastuvõtlikumaks. See on umbkaudu võrreldav sellega, kui te raadio kõvemaks keerate. Ja just nagu see võib suurendada raadio taustamüra, võivad suured ISO-väärtused põhjustada müra fotol, sest ka müra võimendatakse.
V AV A LG US U S VÄH EM SÜ GAV K EM RO H US
M
VÄ H EM
ISO
f/32
RO M
KE
VÄ
H
20 0
ÜLESÄRITATUD
1/1 5
1/ 8
EM
VA L G U S RO H M KE HE
EM
ÕIGE SÄRITUSEGA
A E G
H ÄG U S U S
VÄ H
Säriarvu (exposure value, EV) kasutatakse, et ühe arvuna väljendada kolme parameetri: ava, säriaja ja valgustundlikkuse (ISO) kombinatsiooni, mis kokku annavadki särituse (ehk valgushulga). Säriarvu samm saadakse kas ava, säriaja või ISO muutmisega ühe astme (ehk stopi) võrra ning seda kasutatakse tavaliselt särikompensatsioonist ja särikahvlist rääkides (vt lk 80–83). Säriarv +1 tähendab 1 stopi võrra suuremat säritust, kus on muudetud kas ava, säriaja või ISO väärtust.
Kõikidel fotokaameratel on katik: kas elektrooniline, mis lülitab sisse-välja sensori valgustundlikkuse, või mehaaniline, mis avaneb ja sulgub sensorist eespool, et valgust läbi lasta. Säriaeg ehk katiku kiirus on särituse koostisosadest võib-olla kõige lihtsamini mõistetav.
50
00
MIS ON SÄRIARV? 10 0
Särituse kolm võtmetegurit on objektiivi ava, säriaeg ja sensori valgustundlikkus (ISO). Tehniliselt pole olemas sellist asja nagu õige säritusega foto, loeb see, mis on teie meelest parim, kuid mingist heledusest-tumedusest alates nõustub enamik vaatajaist, et foto on kas liiga tume või liiga hele. Rääkides fotograafia terminites: kui kaamera sensorini ei jõua piisaval hulgal valgust ning tulemuseks on tume foto, kirjeldatakse seda kui vaeg- või alasäritatut. Kui sensorini jõuab liiga palju valgust ning tekkinud kujutis on liiga hele, öeldakse selle kohta ülesäritatud. Eesmärgiks on leida vahepealne õnnestunud säritus.
SÄRIAEG
1/6 0
25 1/1 2 1/
Kuidas seda õigesti teha?
ALASÄRITATUD
Õige säritamine hõlmab tasakaalu leidmist ava suuruse, säriaja ja ISO-arvu vahel (vt lk 46–47). Seda tehes panete paika kolm asja: kui palju valgust pääseb läbi objektiivi (ava), kui pika aja jooksul valgust läbi objektiivi lastakse (säriaeg) ja kui valgustundlik on sensor (ISO-arv). Neid kolme parameetrit saab omavahel lugematutel viisidel kombineerida, et tabada foto õiget säritust heleduse-tumeduse skaalal, kuid iga eraldiseisev seadistus mõjutab tulemust omamoodi. S Ä R I
f/8
Säritus on üks fotograafia alusmõisteid ning te kuulete tihti fotograafe rääkimas särituse määramisest või õigest säritusest. Kokkuvõttes tähendab säritus lihtsalt protsessi, mille käigus valgus liigub läbi fotokaamera objektiivi digitaalsele sensorile, kus selle tulemusel tekib kujutis. Foto optimaalne säritus sõltub kolme teguri tasakaalu viimisest.
KAAMERA SEADETE TÄHISED
45
SÄRITUS
Mis mõjutab säritust?
SÄRITUS
A
44
4 1/
Raamatu iga peatükk on täis praktilisi õppetunde, mis aitavad paremaid pilte teha. Näidetena on läbivalt kasutatud Canoni ja Nikoni digipeegelkaameraid, kuid isegi kui teil on teist marki kaamera, näete, et enamikul digipeegel- või hübriidkaameratel on sarnased funktsioonid ja nupud-kettad.
RAAMATU ÜLESEHITUS
H
SELLEST RAAMATUST
VÄ
10
.6 f/5
00
640
0
128 0 0
f/2 .8
Neid pisipilte kasutatakse raamatus läbivalt, et näidata, milliste seadetega on lõpptulemus pildistatud. BeginnersPhotogr_044-045_EST.indd 44
PILDISTAMISREŽIIMID
P A S M
Programmirežiim
ƒ/32
Säriajaprioriteet Manuaalrežiim
SÄRIMÕÕTEREŽIIMID
BeginnersPhotogr_044-045_EST.indd 45
11.08.2014 10:34:14
MIDA LEIAB RAAMATU LEHEKÜLGEDELT?
Ava 110
Avaprioriteet
11.08.2014 10:32:32
SÄRITUS
1/100 Säriaeg Sec
ISO
10 0
ISO
VALGETASAKAAL AW B
Automaatne
R A K E N DA M I N E |
L AINURKOBJEKTIIVI FOOKUSK AUGUS
LAINURKOBJEKTIIVIGA TOAS PILDISTAMAS Lainurkobjektiivid sobivad küll imehästi avarate maastikuvõtete joaks, kuid on heaks valikuks ka siseruumide piiratud tingimustes. Seal saab lainurgaga jäädvustada võimalikult suurt osa interjöörist. Siinkohal tuleb meeles pidada kahte tähtsat asja. Esiteks, lainurgaga pildistades
VALIGE OBJEKTIIV Kinnitage kaamerale valitud lainurkobjektiiv – ükskõik kas fiks- või suumobjektiiv.
tekib kujutisel tõenäoliselt tünniefekt (vt lk 109), seega peate olema hoolikas seinte ja muude vertikaalsete (või horisontaalsete) tasapindade kaadri serva jätmisega. Teiseks, kui suunate kaamera ülespoole, kipuvad koonduma vertikaalsed elemendid.
VALIGE AVAPRIORITEET Avaprioriteediga särirežiim lubab teil lisaks fookuskaugusele paika panna ka säriaja: mida väiksem ava, seda pikem säriaeg.
SEADKE ÜLES STATIIV Kui plaanite pilti teha pika säriajaga – näiteks, et hägustada stseenist läbikõndivaid figuure – kasutage statiivi või lülitage sisse värinastabilisaator, kui see on kaameras olemas.
KATSETAGE VAATENURKI Statiivi pole vaja, kui te ei plaani pildistada pika säriajaga. Käest pildistades saate katsetada ka ebatavalisemaid võttenurki.
VALIGE TERAVUSTAMISPUNKT Nii laia vaatenurga puhul on kasulik valida üksainus fookuspunkt (vt lk 90–91), et saaksite kindel olla, millist kohta kaamera täpselt teravustab.
NURGAD Osa lainurkobjektiivide võlust on dramaatiliste perspektiivide loomine. Kuigi moonutused võivad probleeme tekitada, ärge kõhelge katsetamast ja nurkadega töötamast.
TULEMUS
Hindav ehk maatriksmõõtmine
Päevavalgus
Keskkaalutud mõõtmine
Pilvine
Punktmõõtmine
Vari
Osaline mõõtmine
Hõõglamp Fluorestsents Välk Kohandatud
Alt üles pildistades ning meelega kaamerat kallutades on muuseumi interjöörile antud dramaatiline ilme. Pildile jäetud inimfiguur annab aimu hoone mastaapsusest.
HOIDKE SAMAS TASAPINNAS
KAAMERA SEADED
Võite vähendada tünniefekti (vt lk 109), mille tõttu sirgjooned väljapoole kaarduvad, hoides kaamerat pildistatavaga samas tasapinnas ja võimalikult otse.
A
BeginnersPhotogr_110-111_EST.indd 110
11.08.2014 10:39:28
ƒ/22
1/30 SEC
ISO
10 0 A W B
BeginnersPhotogr_110-111_EST.indd 111
11.08.2014 10:39:38
KAAMERA SEADED
A
ƒ/22
1/30 Sec
Kaamera seaded Igal pool, kus on kirjeldatud mingit tehnikat, näete ka lõpptulemust koos seadetega, mida pildistamisel kasutati (vt ka tähiseid kõrvalasuvas kastis).
ISO
10 0 A W B
11
S E L L E S T R A A M AT U S T
Ü L E VA A D E |
R AKENDUS |
Kui lehe ülaserval on kirjas „Ülevaade“, leiate sealt põhjalikuma selgituse mingi fotograafia tahu kohta. Selleks võib olla fookuskauguse lahtiseletamine, valguse värvuse taga peituv teooria (ning põhjendus, miks te seda teadma peaksite). Mõisted on igal pool selgelt ja lihtsalt välja toodud. 104
Ü L E VA A D E |
FOOKUSK AUGUS
OBJEKTIIVID
MIS ON FOOKUSKAUGUS?
KAAMERAL
Kõikide objektiivide kirjeldamisel kasutatakse mõistet fookuskaugus, seda nii fiksobjektiivi (vt lk 103) üheainsa fookuskauguse kui ka suumobjektiivi fookuskauguste vahemiku puhul. Lühidalt öeldes annab objektiivi fookuskaugus teile ettekujutuse fotokaamera vaatenurgast, nagu seda on näidatud alloleval pildil. Tee saate aimu, kui lai see on või kui suure teleskoobiefekti saate, kui objektiivi oma kaamerale ette keerate. Millist fookuskaugust te kõige sagedamini kasutate, sõltub üldiselt sellest, mida te eelistate pildistada. VAATENURK
75º
142
eesmisel serval koos muude parameetritega, näiteks ava maksimaalse suurusega.
Kalasilm on ülilaia vaatenurgaga lainurkobjektiiv, fookuskaugusega 14 mm või vähem, ning pildinurgaga ligi 180 kraadi. On kahte tüüpi kalasilmi: ümmargust ja täiskaader-kalasilma. Nagu nimigi ütleb, tekitab ümmargune kalasilm sensorile ringikujulise pildi (paremal), mis võib vähendada selle väärtust tavafotograafias, kuigi mõjub rabavalt. Täiskaaderkalasilmad on rohkem levinud, kuna tekitavad nelinurkse pildi, mis täidab ära terve kaadri (kaugemal paremal).
18º
43º
R A K E N DA M I N E |
KONTR ASTID
HALOEFEKTI LOOMINE
KALASILM
▲ Objektiivi fookuskaugus on kirjas selle
63º
105
„Rakendamise“ leheküljed toovad teieni illustreeritud juhised, kuidas teooriat praktikas rakendada. Samm-sammulised kirjeldused on lihtsad ja arusaadavad, nii et te lihtsalt ei saa eksida. Samuti leiate õpetusi, kuidas kasutada sama tehnikat eri võtteobjektide puhul või teistes oludes pildistamiseks.
Kui Kodak lasi 20. sajandi alguses välja Box Brownie kaamera, soovitasid nad algajatel fotoentusiastidel alati pildistada nii, et päike jääks selja taha, mitte kunagi vastu päikest. Mõne erandiga kehtib see reegel tänapäevani. Kui te pildistate vastu päikest,
10º
7½º
on väga tõenäoline, et fotole jäävad objektiivi helgid (vt lk 146–147) ning kui võtteobjekt on tagantpoolt valgustatud, on alati oht, et ta võib pildile jääda siluetina (vt lk 144–145). Ent kui olete hoolikas, võite tagantvalgusega saada rabavaid tulemusi.
VALIGE PILDISTAMISREŽIIM Tõenäoliselt peate muutma kaamera pakutud säritust, seega ärge valige midagi stseenivalikust ega automaatrežiimi. Sellise lähivõtte tegemiseks nagu siin pildil on kõige parem määrata avaprioriteediga särirežiim, et saada maksimaalset teravussügavust.
5º
KOHANDAGE SÄRITUST Särituse vähendamiseks valige negatiivne särikompensatsioon (vt lk 80–81). Selle võtte jaoks oli säritust vaja vähendada ühe sammu (stopi) võrra, et helendid kaduma ei läheks.
Vaatenurk viitab, millist osa pildistatavast stseenist kaamera näeb ja sensor jäädvustada suudab. Tavaliselt lähtutakse pildivälja diagonaalist.
TAGANTVALGUSEGA PORTREE Tagantvalgustus võib portreepildile palju juurde anda, kui valgus juustele imekauni halo lisab. Alati on aga risk, et nägu jääb varju, kui valgus tuleb pildistatava selja tagant. Siin võib aidata peegeldi (vt lk 130–131) või täitevälk (vt lk 154–155). Selle foto pildistamisel kasutati kuldset peegeldit, et panna nahk soojalt hõõguma.
TULEMUS FOOKUSKAUGUS
28 MM
35 MM
50 MM
135 MM
250 MM
350 MM
Valitud alt-üles võttenurk ning tume taust toovad fotol oleva võilille kenasti esile, kuid tugev tagantvalgus paneb selle tõeliselt helendama.
500 MM
Mida lühem fookuskaugus, seda laiem vaatenurk. 28 mm fookuskaugusega jääb pildile tunduvalt laiem osa stseenist kui näiteks 500 mm fookuskauguse puhul.
MÕÕTKE SÄRITUST Kasutage kaamera särimõõtjat (vt lk 76–77) esialgse särituse määramiseks võtteobjekti keskmise heledusega piirkonnast. Võite särituse määrata ka hallkaardi pealt.
BeginnersPhotogr_104-105_EST.indd 104
116
R A K E N DA M I N E |
11.08.2014 10:47:41
BeginnersPhotogr_104-105_EST.indd 105
11.08.2014 10:47:51
MAKROOBJEKTIIVI FOOKUSK AUGUS
OBJEKTIIV
LIIKUVA SIHTMÄRGI PILDISTAMINE MAKROOBJEKTIIVIGA Makrofotograafias on teravustamise täpsus tunduvalt tähtsamal kohal kui teistes žanrides ning väiksemgi nihkumine võib võtteobjekti fookusest täiesti välja viia. Lähivõtetel kasutatav vähendatud teravussügavus (vt lk 119) tähendab ka väiksemat ava, mis
117
R A K E N DA M I N E |
A 11.08.2014 10:54:46
Lähivõtete tegemisel on lihtsam kui suuremate asjade pildistamisel leida objekte, mis oleksid tagant valgustatud. Otsige mõnd veepiiska rohuliblel ja üksikuid rohukõrsi või läbikumavaid õielehti, millele valgus tagant peale langeb. Pildistage kas hommikul vara või õhtul hiljem, kui päike on taevas madalal ning rohkem maastikuelemente tagant valgustatud.
1/60 SEC
ISO
400
11.08.2014 10:54:56
TER AVUS
Kui olete kulutanud palju raha kaamerale ja objektiivile (või objektiividele), võite imeks panna, miks peaksite teravustamisega veel ka pilditöötlustarkvaras tegelema. Teie kaamera ju teeb ometigi teravaid pilte? Jah ja ei. Objektiivil on märkimis-
ƒ/32
BeginnersPhotogr_142-143_EST.indd 143
181
P I L D I TÖ ÖT LU S
SUURENDAGE LÄBIPAISTVUST Viimistlege filtri High Pass kasutamisel saadud tulemust, reguleerides korrektuurikihi läbipaistvust. Läbipaistvuse suurendamine laseb alumisel kihil nähtavale ilmuda. See küll tõmbab pisut teravust maha, kuid pildil olevad servajooned peaksid jääma selged ja teravad ning ilma neid ümbritsevate halodeta. Viimased oleksid kindel tunnus ületeravustamisest.
ÜLITERAVAD DETAILID
VEEL VÕIMALUSI
koos madala ISO-tundlikkusega toob omakorda kaasa pika säriaja. Ükski neist asjadest ei soosi eriti käest pildistamist, kuid liikuvate objektide pildistamisel on teile vajalik paindlikkus, mille annab käeshoitav kaamera.
BeginnersPhotogr_142-143_EST.indd 142
180
KAAMERA SEADED
TEHKE PROOVIPILT Keerulistes valgustingimustes võib olla raske säritusega esimesel korral täppi panna, siis tasub avada histogramm (vt lk 78–79). Siin on pilti liiga palju säritatud ning selletõttu on helendid välja põlenud. Detailset võtteobjekti pildis tades ei ole see hea tulemus.
väärne mõju sellele, kui teravad teie fotod tulevad, kuid kõigile digifotodele tuleb täiendav teravustamine kasuks. Põhjus on selles, kuidas digikaamera sensor töötab, kuid pilditöötlustarkvaraga on viga lihtne parandada. TULEMUS
▼ ENNE TERAVUSTAMIST
Kui võtteobjekt koosneb paljudest väikestest detailidest nagu see soomuseline iguaan, on teravustamine hädavajalik, eriti kui soovite fotot paberile printida. See võimendab pisut ka värve, mis lisab pildile veelgi sära.
TULEMUS Selleks, et vastu valgust pildistatud liblikas täidaks kaadri, tuli talle lähedale pääseda. Sellisel puhul on parem pildistada käest, sest saate vabamalt võtteobjekti ümbruses kohta otsida. KINNITAGE OBJEKTIIV Lähivõtete jaoks on kõige parem spetsiaalne makroobjektiiv, kuigi võib piisata ka suumobjektiivi makrorežiimist.
VALIGE PILDISTAMISREŽIIM Makrofotograafia jaoks sobib kõige paremini manuaalne või avaprioriteediga särirežiim, kuna tahate sageli teravussügavust määrata.
KAAMERA SEADED
M
KAAMERA SEADED ƒ/4
1/500 SEC
ISO
A
400
MÄÄRAKE SÄRITUS Tagantvalgusega võtte korral (nagu pildil) valige kesk-kaalutud särimõõterežiim (vt lk 77), kuid määrake ühe sammu võrra heledam säritus, et vältida alavalgustust.
TEHKE PILDIKIHIST KOOPIA Selle tehnika jaoks vajate tarkvara, mis lubab kasutada kihte (vt lk 166). Kõigepealt tehke koopia oma pildist teisele kihile (korrigeerimiskiht). Seda näete kihtide paletil kõige ülemisena, ning originaal on selle all oleval kihil.
ƒ/2.8
1/80 SEC
ISO
400
AW B
VALIGE SULANDUMISREŽIIM Kihtide paleti hüpikmenüüs valige sulandusrežiimiks (Blending) standardse (Normal) asemel ülekate (Overlay). Ärge pöörake tähelepanu, kui foto tundub selles etapis liiga kontrastne ja maksimaalse värviküllastusega.
TERAVUSTAMISFILTRID Tavaliselt on pilditöötlustarkvaras mitmeid teravustamisfiltreid, alustades lihtsast, kus puuduvad võimalused ise midagi määrata, kuni keerukate tööriistadeni nagu Unsharp Mask (ebaterava maskeerimine). Viimane on uskumatult võimas (ja keeruline) teravustamise vahend, kuid seda tuleb tarvitada ettevaatlikult – väga lihtne on siin üle pingutada ja saada tulemuseks ebaatraktiivne, liiga teravaks aetud foto (vt all paremal). LÜLITUGE KÄSITSI TERAVUSTAMISELE Kuigi makrovõttel võib automaatteravustamist kasutada, on vahel lihtsam käsitsi teravustada. FOOKUS Teravustage väikesele liikuvale objektile ning seejärel nihutage kaamerat lähemale-kaugemale, et seda fookuses hoida, selle asemel, et püüda kogu aeg uuesti teravustada. Seda saab teha ainult käest pildistades.
BeginnersPhotogr_116-117_EST.indd 116
KASUTAGE FILTRIT HIGH PASS Kuigi tahate fotole teravust lisada, ärge kasutage siin tarkvara pakutavaid teravustamisfiltreid. See võib tunduda veidrana, kuid need kipuvad sageli olema rohmakad või ülepingutatud (vaata vasakpoolset kasti). Selle asemel rakendage koopiakihil filtrit High Pass. Reguleerige filtri mõjuulatust nii, et kujutis muutuks teravaks.
11.08.2014 10:51:18
BeginnersPhotogr_116-117_EST.indd 117
11.08.2014 10:51:28
Kastid Mugavates nõuandekastides jagatakse leidlikke soovitusi, mis teie teadmisi rikastavad.
Suurendused kaamerast Juhendites näidatakse, milliseid kettaid ja nuppe peate kaameralt otsima. Suurem osa digipeegelkaameraid (ja osa hübriide) pakuvad samu võimalusi ning tihti leiab need kaameratel ka samast kohast.
BeginnersPhotogr_180-181_EST.indd 180
11.08.2014 11:01:05
BeginnersPhotogr_180-181_EST.indd 181
11.08.2014 10:59:31
Tulemus Lühikeses tutvustuses seletatakse, kuidas lõpptulemuseni jõuti ja milliseid võtteid kasutati.
Ekraanipildid Pilditöötluse abil võib heast pildist saada vaimustava. Läbivalt on kasutatud Adobe’i tarkvara Photoshop Elements, kuid võrreldavaid omadusi leiab paljudest pilditöötlusprogrammidest.
58
Ü L E VA A D E |
AVAPRIORITEET
VÄIKE TERAVUSSÜGAVUS PORTREEDE JAOKS Klassikaline võte portreepiltide tegemisel on kasutada suurt ava, mis fotole kindlasti mõjukust lisab. See mõjub, sest vaataja tähelepanu suunatakse pildistatavale (ja välditakse kõikvõimalikke segajaid). See
tehnika on eriti tulemuslik teleobjektiiviga pildistades ning mitte ainult seepärast, et saate fotografeerida mugavast kaugusest (vt lk 112–113), vaid kuna sissesuumimine lubab teravussügavust veelgi vähendada.
SÄTTIGE PILDIS TATAV KOHALE Lühikese maa pealt tehtava portreevõtte tarvis tooge pildistatav taustast kaugemale ning suumige nii, et kaader oleks täidetud. Tavaliselt on see käepärasem, kui püüda teravussügavuse vähendamiseks pildistatavale väga lähedale minna.
MÄÄRAKE AVAPRIORITEET Teravussügavuse soovikohaseks reguleerimiseks valige avaprioriteediga särirežiim ja laske kaameral valida säriaeg.
VALIGE SUUR AVA Valige suur ava (väikse numbriga avaarv). Pange tähele, et fiksobjektiividel (vt lk 193) saab tavaliselt määrata suurema ava kui suumobjektiividel.
VALIGE FOOKUS Kui kasutate suurt ava, on väikese teravussügavuse tõttu väga tähtsal kohal teravustamine. Kõige parem on valida autofookuspunkt ise (vt lk 90–91).
SÄRITUS
VEEL VÕIMALUSI Väike teravussügavus sobib hästi ebatraditsiooniliste portreede tegemiseks, kus nägu ei pruugi olla ainus, mis on fotol fookuses. See on tõeliselt paindlik ja loomingulisust toetav tehnika, mida tasub kasutada kõikjal, kus soovite suunata tähelepanu pildi mingile osale, sõltumata sellest, mida jäädvustate.
TULEMUS Teravussügavust on vähendatud suumides ning suure ava valimisega, nii et kõik lähemal ja kaugemal asuv on fookusest väljas. Kutsika silmalt peegelduv valgus tõmbab tema näole veelgi rohkem tähelepanu.
KAAMERA SEADED
A
ƒ/3.5
1/160 SEC
ISO
400
60
R A K E N DA M I N E |
AVAPRIORITEET
PILDISTATAVA TAUSTAST ERALDAMINE Kui pildistate objekti lähedalt, on teravussügavus väike kõikide avaväärtuste puhul. Isegi selliste avaarvude juures nagu f/16 ja f/22 on lähivõtte terav ala vaid pisut suurem kui 2–5 cm (makrovõtte korral veelgi vähem).
VALIGE OBJEKTIIV Lähivõtete jaoks võite võtta spetsiaalse makroobjektiivi, kuid võib juhtuda, et saavutate eesmärgi ka suure fookuskaugusega objektiivi abil, nagu näha pildilt.
Suure ava määramine on siiski kasulik, kuna sellest sõltub, kui palju (või kui vähe) pildistatavast jääb lõppkujutisel teravaks. Allpool on valitud ava f2,8, mis tagab, et võtteobjekt kerkib tõesti tagaplaanilt esile.
SEADKE VALMIS STATIIV Statiiv tasub end ära, sest lisaks kaamera paigalhoidmisele aitab see teil ka täpsemalt võtteobjektile teravustada.
VALIGE AUTOMAATTERAVUSTAMISE PUNKT Valige käsitsi autofookuse (AF) punkt, mis asuks pildistataval või selle osal, mida tahate fotol teravana näha. See võib olla keskmine autofookuse punkt (nagu siin) või mõni muu fookuspunktidest (vt lk 94–95).
VALIGE AVAPRIORITEET Valige avaprioriteediga särirežiim ning suur ava (f/2,8–f4 on head). Nii saate tausta fookusest välja.
KASUTAGE ISEAVAJAT Et kaamerat kogemata nihutades fookuspunkti mitte muuta, kasutage kaugpäästikut. Kui teil pole seda, võite pildi teha hoopis iseavaja-režiimis.
61
SÄRITUS
ƒ/22
VÄIKE
ƒ/11
ƒ/5,6
AVA EHK DIAFRAGMA
EKSPERIMENT AVAGA Uduse tausta saamiseks ei pea alati pildistama võimalikult suure avaga (kasutades objektiivi maksimaalset ava). Sellel pildil on taust udune ka avaarvu f/22 (väike ava) korral,
TULEMUS Suur ava (avaarv f/2,8) on tagaplaanil asuva lehestiku muutnud kreemjaks roheliseks häguks, mistõttu esiplaanil tõuseb esile kirgas punane õis.
ƒ/2,8
SUUR
nii et ava valik sõltub sellest, kui udust tausta te soovite ja nagu isegi näha võite, kajastub see väga erinevates lõpptulemustes.
KAAMERA SEADED
A
ƒ/2.8
1/500 SEC
ISO
10 0 A W B
108
R A K E N DA M I N E |
L AINURKOBJEKTIIVI FOOKUSK AUGUS
LAINURKOBJEKTIIVIGA ÕUES PILDISTAMAS Lainurkobjektiivid sobivad imehästi välistingimustes pildistamiseks. Jalustrabavad loodusvaated ning dramaatiliselt muutuvad ilmaolud lausa anuvad, et neid tervikuna jäädvustataks. Samas võib lainurkobjektiiv mõnikord stseeni mõjukust vähendada, sest kaugel
SEADKE STATIIV ÜLES Maastikuvõtete (aga kui juhtub aega olema, siis ka teiste võtete) jaoks on hea asetada kaamera statiivile, et vähendada kaamera värinat.
VALIGE AVAPRIORITEET Kasutage avaprioriteediga särirežiimi ning määrake väike ava, et saada suurt teravussügavust.
TEHKE PROOVIPILT Tehke proovipilt ja hinnake seda ekraanil, vajadusel muutke ava või säriaega.
asuvad asjad tunduvad kaadris väga väikestena ning nii võib lõpptulemusel domineerida suur latakas ilmetut taevast võtteobjekti kohal. Seega minge pildistatavale võimalikult lähedale, ja kui taevas juhtub tühi olema, proovige saada midagi põnevat esiplaanile.
KINNITAGE OBJEKTIIVILE VARJUK Varjuk on kasulik, et hoida ära helkide teket (vt lk 146–147), seda isegi näivalt sombustel päevadel. Lainurga puhul on see veelgi vajalikum suure esiläätse tõttu.
SEADKE KAAMERA OTSEKS Seadke kaamera otseks, et silmapiir ei jääks viltuseks. Kuigi saate seda pilditöötlustarkvara abil parandada, on siiski parem juba kaamera õigesti paika panna.
OBJEKTIIV
TÜNNIEFEKT Laia vaatenurga tõttu kipuvad lainurkobjektiivid tekitama kujutisel tünniefekti. Nagu nimigi ütleb on tegemist seesuguse moonutusega, kus kujutis oleks justkui tünnile projitseeritud ja selle keskmine osa nagu täis puhutud. Moonutuste tugevus sõltub objektiivist, kuid üldiselt on moonutus seda tugevam ning tünniefekt seda silmatorkavam, mida laiem on vaatenurk.
VAJADUSEL KADREERIGE ÜMBER Võtke aega, et hinnata oma võtte kadreeringut. Enamik õues tehtud fotodest võidab sellest, kui midagi jääb ka esiplaanile. Võite kaamerat pisut ettepoole kallutada või lasta statiivi allapoole, et kaamera oleks lähemal maapinnale.
TULEMUS Lainurkobjektiivi fookuskaugus lubas meil silla tervikuna pildile saada ning stseeni mahedad toonid tegid sellest ideaalse must-valge foto kandidaadi (vt lk 176–177).
KAAMERA SEADED
A
ƒ/16
1/25 SEC
ISO
200 A W B
109
110
R A K E N DA M I N E |
L AINURKOBJEKTIIVI FOOKUSK AUGUS
LAINURKOBJEKTIIVIGA TOAS PILDISTAMAS Lainurkobjektiivid sobivad küll imehästi avarate maastikuvõtete joaks, kuid on heaks valikuks ka siseruumide piiratud tingimustes. Seal saab lainurgaga jäädvustada võimalikult suurt osa interjöörist. Siinkohal tuleb meeles pidada kahte tähtsat asja. Esiteks, lainurgaga
VALIGE OBJEKTIIV Kinnitage kaamerale valitud lainurkobjektiiv – ükskõik kas fiksvõi suumobjektiiv.
KATSETAGE VAATENURKI Statiivi pole vaja, kui te ei plaani pildistada pika säriajaga. Käest pildistades saate katsetada ka ebatavalisemaid võttenurki.
HOIDKE SAMAS TASAPINNAS Võite vähendada tünniefekti (vt lk 109), mille tõttu sirgjooned väljapoole kaarduvad, hoides kaamerat pildistatavaga samas tasapinnas ja võimalikult otse.
pildistades tekib kujutisel tõenäoliselt tünniefekt (vt lk 109), seega peate olema hoolikas seinte ja muude vertikaalsete (või horisontaalsete) tasapindade kaadri serva jätmisega. Teiseks, kui suunate kaamera ülespoole, kipuvad koonduma vertikaalsed elemendid.
VALIGE AVAPRIORITEET Avaprioriteediga särirežiim lubab teil lisaks fookuskaugusele paika panna ka säriaja: mida väiksem ava, seda pikem säriaeg.
SEADKE ÜLES STATIIV Kui plaanite pilti teha pika säriajaga – näiteks, et hägustada stseenist läbikõndivaid figuure – kasutage statiivi või lülitage sisse värinastabilisaator, kui see on kaameras olemas.
VALIGE TERAVUSTAMISPUNKT Nii laia vaatenurga puhul on kasulik valida üksainus fookuspunkt (vt lk 90–91), et saaksite kindel olla, millist kohta kaamera täpselt teravustab.
NURGAD Osa lainurkobjektiivide võlust on dramaatiliste perspektiivide loomine. Kuigi moonutused võivad probleeme tekitada, ärge kõhelge katsetamast ja nurkadega töötamast.
TULEMUS Alt üles pildistades ning meelega kaamerat kallutades on muuseumi interjöörile antud dramaatiline ilme. Pildile jäetud inimfiguur annab aimu hoone mastaapsusest.
KAAMERA SEADED
A
ƒ/22
1/30 SEC
ISO
10 0 A W B