Sissejuhatus Eesti armastusest pole lihtne kirjutada. Väljastpoolt vaadates ei tundu seda isegi olemas olevat, peetakse eestlasi ju lihtsalt liiga tuimadeks ja kiretuteks. Eestlastele võivad äärmusest äärmusesse paiskuvad tundepuhangud aga näida pealiskaudsete ja kerglastena. Eestlase elu on tavaliselt raske, ja armastus, kui see peale tuleb, on ikka väga tõsine asi, õigemini lausa saatus. Nii on seda nimetanud ka eesti armastusest osa saanud sakslased, soomlased, lätlased, venelased, poolakad. See ei tähenda aga, et eesti armastuses ei oleks kirge. Kui armastus peale tuleb, võib eestlanegi päris hulle tükke teha. Igaüks on oma abikaasa ära teeninud, nii kinnitavad elukogenud inimesed. Mõned arvavad, et kuulsate inimeste abielus on alati teine pool, olgu mees või naine, milleski süüdi. Ta kas ei mõista geniaalset isiksust või vaevab teda mõttetute argiprobleemidega. Vahel soovib aga lausa häbematult, et ka teda veidi armastataks, kuigi geeniusel on ometi armastada terve inimkond. Nii oleks üks pool tuntud inimeste abielus just nagu viletsam või väheväärtus likum. Eriti kerged on seda laadi üldistused tulema, kui abikaasad on eri rahvustest. Küll olevat lätlane Michelson teinud õnnetuks eesti suurima luuletaja Koidula, küll polevat sakslane Jenny Hurt 8
Eesti suured armastuslood