http://www.serk.ee/files/arhiiv/Ehitised

1001 EHITIST

MIDA ELU JOOKSUL PEAB NÄGEMA PEATOIMETAJA MARK IRVING EESSÕNA AUTOR PETER ST. JOHN

Inglise keelest tõlkinud Tiina Kanarbik, Kalle Klein, Kai Vaarandi ja Tiina Voolaid

Phæno teaduskeskus, arhitekt Zaha Hadid (lk 894)

Originaali tiitel: 1001 Buildings You Must See Before You Die Cassell Illustrated Esmatrükk Ameerika Ühendriikides 2007. aastal Universe Publishing A division of Rizzoli International Publications, Inc. 300 Park Avenue South New York, NY 10010 www.rizzoliusa.com Copyright © 2007 Quintessence Quintessence Publishing Limited 226 City Road London EC1V 2TT Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata..

ISBN 978-0-7893-1564-9 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1746-4 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Tiina Kanarbik, Kalle Klein, Kai Vaarandi, Tiina Voolaid, 2009 Tõlke toimetanud Piret Frey ja Eda Posti Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee

Sisukord

Eessõna

6

Sissejuhatus

10

Ehitiste register

14

Antiikajast renessansini

20

Ampiirist tööstusrevolutsioonini

162

Modernismi sünd

328

Modernismi levik maailmas

444

Postmodernismi tõus

548

Kiirelt tulevikku

786

Sõnaseletused

938

Asukoharegister

945

Kaasautorid

953

Pildiallikad

958

Tänuavaldused

960

Eessõna Intervjuu Peter St. Johniga Caruso St. John, mida juhivad Adam Caruso ja Peter St. John, on väike, kuid kõrge rahvusvahelise mainega Londoni arhitektuuribüroo. Ettevõttele on omane intelligentne lähenemine arhitektuurile ning tundlik ja täpne paigakäsitlus.

1990. aastal asutatud firma saavutas ülemaailmse tunnustuse, projekteerides Inglismaal West Midlandsi maakonnas Walsallis asuva New Art Gallery. Sellest ajast saadik on Caruso St. John loonud mitmeid hoolikalt viimistletud projekte, alates muuseumi Bethnal Green Museum of Childhood juurdeehitisest (IdaLondonis) kuni kunstnike ateljeede ümberkujundusteni (Bristolis Spike Islandis) ja kavandatava Tate Britaini rekonstrueerimiseni (Londonis).

Mark Irving (MI): Peter St. John (PSJ):

Millised olid teie kriteeriumid ehitiste valimisel sellesse raamatusse?

Hea arhitektuur on südantliigutav. Me oleme kõik tundnud läbi hoone jalutades, kuidas see meie tähelepanu köidab, muutes meid järsku teadlikumaks kõigest, mis meid ümbritseb. See on keerukas, kordumatu elamus, kuid alati on olemas seos inimeste kõndimis- ja istumisviisi ning hoone detailide mõõtmete vahel.

Minu parimad mälestused hoonetest seostuvad rõõmutundega nende helidest, ilmast, aknast avanevast erilisest vaatest või vahel valguse peegeldusest läikival põrandal. Oma olemasolu püsivusega suudavad emotsionaalseid reaktsioone esile kutsuda iidsed ehitised – siin tuleb meelde Hagia Sophia interjöör – , kuid poeesiat võib leida ka lihtsaimates olukordades. Minuga juhtus kord nii ühe Milano äärelinnas paikneva Aldo Rossi sotsiaalelamu juures: kaaristu betoonsammaste korduvad teravad varjud näisid niivõrd dramaatilistena, otsekui oleksin seisnud keset maali.

MI: PSJ:

Kuidas tuleks ehitisi vaadata?

Ehitised kajastavad igapäevaelu ja harilikult tõstavad tänaval kõndides pilgu ülespoole ainult arhitektid. Nii see peabki olema. Ma leian, et igaühel on oma vaatamisviis. Minu jaoks võib hoone külastus olla üsna lühiajaline ja jätta teatud mulje, ent kui tegemist on hea ehitisega, hakkan ma hiljem sellele mõtlema. Ma otsin selle raamatust üles, loen selle kohta ning vaatan oma meelde jäänud liikumisteed põhiplaanil, et hoone süsteemi mõista.

Kuid kõik see kõlab üsnagi metoodiliselt. Mida sina arvad?

MI:

Ma arvan, et seda, kuidas keegi ehitisi vaatab, mõjutab meeleolu. Ma ei usu, et nende vaatamiseks oleks olemas objektiivne viis. Arhitektuuri mõjutab kõik, mida selle juures ette kujutatakse. Kõik sõltub arhitekti langetatud valikutest ja teie reageeringutest nendele. Arhitektuur on seotud emotsioonidega. Kas siin on mingi seos stiiliküsimustega?

6 Eessõna

PSJ:

Stiiliküsimust püüan ma ignoreerida. Võib-olla on sellest kasu inimeste lahterdamisel ja seoste mõistmisel arhitektide vahel, kes võivad näha end iseseisvatena, kuid on tegelikult tihedalt seotud. Ent mind huvitavad muud asjad kui stiil. Ma olen selle suhtes liiga tundlik.

MI: PSJ:

Aga mis siis, kui inimesed seostavad sinu loomingut kindla stiiliga?

Sa hoiad end alati tagasi, sest nimetus võib seada piire. Näiteks „minimalistlik” on muutunud degradeerivaks hinnanguks, mis otsekui välistaks sisu.

MI:

Arhitektuuri liigitamist hakati selgelt tähtsustama pärast postmodernismi sündi.

1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel oli periood, mil peeti väga oluliseks anda nimetusi erinevatele arhitektuurisuundadele, mis postmodernismi koidikul vohasid. Üksmeele puudumine tähendas, et asjad muutusid keerulisemaks ja segasemaks. Nüüdseks on inimesed selle mitmekesisusega harjunud. Ma arvan, et minu jaoks tundub selline ühtlasem ehitiste liigitus, nagu sa oled selle raamatu jaoks välja pakkunud, märksa asjakohasem. See on sobivam, kui ehitiste lahterdamine nimetuste järgi. On selge, et kõik arhitektid ei ole sellega rahul.

PSJ:

MI:

PSJ:

MI: PSJ:

Kas sind on inspireerinud konkreetsed arhitektid või ehitised?

Ajakirjanduses oled sa väljendanud austust selliste arhitektide vastu nagu Denys Lasdun, Alvaro Siza ja Peter Zumthor.

Tudengipõlves avaldas mõne arhitekti looming mulle tohutut muljet.

Veetsin tihti kaua aega nende projekte uurides. Imetlen väga näiteks James Stirlingit. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, on mind hakanud huvitama hooned märksa laiemas plaanis. Pole olemas häid või halbu ehitisi, vaid üksnes erinevad. Mulle pakub Lord Burlingtoni Chiswick House sama suurt huvi kui Stirlingi Engineering Building. Tähtis on vältida stiiliküsimust ja valida lähtepunkt – selleks võib olla mis tahes punkt arhitektuuriajaloos – , millest alustada oma ideede väljatöötamist. Selles seisnebki praegu arhitektuuriteoste loomise eripära.

Seega on hea arhitektuur seotud lähtepunktiga?

Jah. On olemas kontekst ja situatsioon. See võib olla lähtepunktiks. Oma büroos me tahame töötada tuttavate asjadega, mis mälestusi tekitavad.

Seejärel muudame neid, andes neile värske identiteedi. See, kuidas neid muuta, on sama oluline kui küsimus, kuidas neid kasutada.

Eessõna 7

MI: PSJ:

MI: PSJ:

MI: PSJ:

Kuidas tekib hea arhitektuuri võimalus? Kas majanduslik surve alati mõju ei avalda?

Hea arhitektuur tekib, kui kliendid leiavad arhitektid, kellega nad soovivad koos töötada. Neile meeldib sinu töö. Kui sa tahad kliendina luua head ehituskunstiteost, pead olema usaldav. Sa pead andma arhitektile vabad käed, teadmata, kuhu ta su viib.

Praegusajal tundub kogu maailmas valitsevat ehitusbuum. Millise olukorra loob see aruka arhitektuuri jaoks?

Arhitektid tegelevad praegu projektidega, mille puhul ei pruugi nad kunagi ehituspaika külastada või valmis hoonet näha. Ehitamise jooksul võidakse projekti neist sõltumatult muuta. Me püüame seda vältida, töötades aeglasemalt ja keskendudes ehituslikele aspektidele. Üldpildi asemel ehitusele mõtlemine on üks viis, kuidas hankida piisavalt aega, et asju hästi teha.

MI: PSJ:

Ehitusbuumile aitab kaasa tehnoloogia võidukäik.

Jah, ent ka globaliseerumine. Inimesed, kes elavad teisel pool maakera, otsivad arhitekte, kes pakuksid neile hoone pildi, muretsemata seejuures, kuidas seda ehitada. Seda juhtub tänapäeval päris tihti. Projektile lisab usaldusväärsust kuulsa arhitekti tehtud joonis, kuigi sellel võib lõpptulemusega vähe pistmist olla.

MI:

Kõige selle tulemuseks on, et lokaalne hajub globaalses, seda-võibigal-pool-kohata arhitektuuris.

Täiesti õige. Hoonete arvutikujutised võivad tekitada probleeme, jättes mulje, et need on ka tegelikult ehitatud, ning aidates mõnedel arhitektidel üksnes teostatud projektidega kogutud mainet kasvatada, kuigi mitmed neist võivad ehitamata jääda.

PSJ:

8 Eessõna

Kas on oht, et arhitektuur võib muutuda siseringi teemaks, millele enamikul inimestel puudub juurdepääs?

Enamik inimesi võib seda protsessi mitte haarata, kuid on olemas teatud tõukemehhanism, mille kujundab „avastatud” asjadega töötamine. Lõppude lõpuks tegeleb arhitektuur paikade loomisega ning ma olen nõus sinu väitega, et seda mõjutab meeleolu. Headel ehitistel on oma aura ning vanadel hoonetel on see olemas nende materiaalses jõulisuses loomulikul kujul. Varemed võivad olla erakordselt materiaalsed ning see kuulub nende loodud aura juurde. Nüüdisaegsed hooned on sama mõjukad harvem, sest nad pole ehitatud kestma.

MI:

PSJ:

Kuidas on aga lood seisukohaga, et sellised tehnoloogiad nagu näiteks raalprojekteerimine (Computer Aided Design, CAD) annavad arhitektile vabaduse muuta realiseeritavaid vorme ja kasutada seni võimatuid liigendusvõtteid?

Selline arvamus on naiivne. Me kõik teeme valikuid lähtudes sellest, mis on võimalik. Me kasutame kogu aeg arvuteid, kuid see ei tähenda, et me tahaksime lasta neil mõjutada meie vormi- või konstruktsioonivalikut.

Kõverjoone võimalused, millest me räägime, ei tähenda uut lävepakku arhitektuuris. See on vaid üks keeruka ruumi loomise viis, millega kaasneb oht muutuda piiravaks stiiliks. Arhitektid peavad ehitama ruume erisuguseid funktsioone silmas pidades ning sellist tüüpi retoorilised vormid sobivad ainult teatud laadi asjadele. Näiteks elamuehituses need eriti kasulikud ei ole.

MI: PSJ:

Kas sa oled kunagi pidanud mõnda arhitektuuriraamatut kasulikuks?

Neid on olnud mitmeid, kuid esile ei tõstaks ma vist ühtegi. Aga „1001 ehitist ...” oleks küll minu jaoks nauditav. Ma usun, et see innustaks mind reisima, et näha näiteks siin kirjeldatud hämmastavat Indoneesia pikkmaja.

MI:

Üks asi, mille olen seda raamatut tehes endas välja kujundanud, on austus kohalike traditsiooniliste hoonevormide vastu, mis püsivad endiselt, kasutades materjale ja tehnikaid, mis on vastu pidanud põlvkondade vältel.

Selle raamatu plussiks on näidete toomine kohalikku ehitusstiili järgivatest arhitektuuriteostest, et inimesed võiksid näha nende tõelist väärtust. Kohalikus kontekstis on ehituskeel arenenud kultuuri osana, mistõttu need ehitised näevad välja loomulikud, nagu taimed või kivimid. Esmakordselt mõistsin ma seda ilu, kui olin lehitsenud Bernard Rudosky kuulsat teost „Architecture without Architects”, milles on toodud näiteid Apuulias olevatest imepärastest majadest – trullo’dest; samad ehitised on valitud ka raamatusse „1001 ehitist ...”.

PSJ:

MI: PSJ:

Arhitektide jaoks on kindlasti ahvatlev hooned lammutada ja tühjalt kohalt alustada. Kas see tühjendamissoov on ka sind tõmmanud?

Tegelikult sootuks vastupidi. Ma armastan Londonit just selle erakordselt mitmekesise hoonestuse pärast. See on omamoodi taustlinn, mis tänu oma orgaanilisele kujunemisele külade kokkukasvamise kaudu on alati pääsenud kõrgelennulisest planeerimisest. Minu jaoks on midagi ilusat selles pidevalt muutuvas harilikkuses, mis loob linna, kus valitseb sallivus mitmekesisuse suhtes ja meeldiv elukeskkond.

London, märts 2007.

Eessõna 9

Suur Kõzkala (651) Arhitekt: teadmata Asukoht: Mary (Marõ), Baýramaly, Türkmenistan Stiil: Sassaniidi Materjal: savitellis

Suur Kõzkala on imepärane ja vapustav savitellistest ehitis. Sellel on nelinurkne kaldseintega muldplatvorm, milles paiknevad alumise korruse ruumid. Künkaharjalt kerkivad põnevad massiivsed kurrutatud välisseinad, sisaldades ülakorruse ruume ja rinnatist. Piisaval määral säilinud interjööri põhjal võib arvata, et kesksaali ümber paiknesid vähemalt kuusteist ruumi. Iga 1,3 m läbimõõduga kurd on poolkaheksanurkne, kerkides teravalt jalamilt terava tipuni. Pisut ülespoole koonilised seinad on 1,98 m paksused ning säilinud kuni 11,8 m kõrguseni. Suure Kõzkala kõrval paikneb väiksem rajatis, Väike Kõzkala, mis on samuti püstitatud savitellistest ning sarnase kurrutatud ehitusega. See on parim säilinud näide Kesk-Aasias leiduvast hoonetüübist, mida nimetatakse terminiga köhsk.

Tõenäoliselt olid need ehitised jõukate võimukandjate elupaigaks. Selline arhitektuur sobib ideaalselt kuuma ja põuasesse kliimasse, kus elu kulges varjulise

44 Antiikajast renessansini

kesksaali ümber, mida äärmuslike ilmastikuolude eest kaitsesid paksud savitellistest seinad. Suur Kõzkala on jäänud suhteliselt tervena alles perioodist, millest enamik ehitisi on hävinud. Seejuures on hämmastav asjaolu, et tegemist on mahajäetud, ilma kaitsva katuse ja regulaarse hoolduseta savitellistest ehitisega. Kogu Mary on esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. LC

„... on raske ... isegi kujutleda, mis võis olla nende ebatavaliste rajatiste eesmärk.”

V. A. Žukovski, arheoloog

Meka suur mošee (632) Patroon: kaliif Omar ibn al-Khattab Asukoht: Meka, Saudi Araabia Stiil: varaislami Materjalid: hall kivi, marmor

Alguses oli suur mošee (Al-Masjid al-Hārami mošee) väike ja tagasihoidlik katuseta ehitis, mille madalad seinad olid valmistatud töötlemata kivist. Sajandite jooksul on sellest saanud tohutu ehitis kuue minareti, kupli ja siseõuega, kuhu mahub 800 000 inimest igaaastase hajj, muslimite tähtsaima palverännaku ajal Mekasse.

Usklikud muslimid palvetavad suure mošee pühamu suunas viis korda päevas olenemata sellest, kus nad sel hetkel viibivad. Pühamu ehk Kaaba on palve sihtpunkt ja usu keskne paik. Sestsaadik, kui prohvet Muhammad kõrvaldas paganlikud ebajumalad ning pühendas selle aastal 632 Allahile, on pühamu mitu korda hävitatud ja uuesti üles ehitatud. Tänapäeval on see kõrge ja piklik, ligikaudu 15 m pikkune hoone, mis on kaetud kuldse friisiga kaunistatud musta siidbrokaadiga. Pühamus asub islami tähtsaim sümbol must kivi, mis arvatakse olevat meteoriitset päritolu. Lähedal asuv Zamzami kaev kätkeb endas islami püha vett, millesse palverändurid kastavad oma valged rännurõivad, valmistudes matusteks.

Mošeele on sajandite vältel tehtud ulatuslikke juurdeehitusi. Siseõue ümbritsevad iidsed portikused, mis ehitati Osmani impeeriumi ajal 16. sajandil, suudeti üle noatera päästa, kui Saudi Araabia kuningas Abdul Aziz 1950. aastatel ehitise laiendustöid rahastas.

Edasise moderniseerimise käigus 20. sajandi teisel poolel tühjendati siseõu objektidest, mis takistasid mošeed külastavate palverändurite ringiliikumist.

ADB

Mošee on pigem püha ruum kui lihtsalt ehitis.

Kaaba suur müsteerium püsib kättesaamatuna.

Selle saladusi varjab igavesti rituaalne rüü.

Antiikajast renessansini 43

Peterhof (1725) Arhitektid: erinevad Asukoht: Peterburi lähedal, Venemaa Stiil: Vene barokk Materjalid: tellis, krohv

„Kui Peterburi on stukktehnikas Lapimaa, siis Peterhoff [sic] on klaasi all Armida palee.”

Markii de Custine, diplomaat Suure palee eest laskuvast Suurest kaskaadist algab kanal, mis suundub merre.

Peterhofi hiljuti restaureeritud interjöörid pakuvad värskelt kullatud nikerduste, karniiside ja skulptuuride vaatemängu.

202 Ampiirist tööstusrevolutsioonini

Paleekompleks Peterhofis, mis kandis 1944–1997 Petrodvoretsi nime, on suur ja mitmekesine. Soome lahe äärsetes tohututes omavahel ühendatud parkides paikneb üle kahekümne palee ja paviljoni. Tsaaripaleede kõrval asus varem välistiib, mille moodustasid aristokraatlikud paleed ja suvemajad, kuid suurem osa neist hävis Teises maailmasõjas ning neid ei taastatud.

Kuigi paljud üksikud ehitised ei paistagi millegi erilisega silma, on tervikilme osadest märksa suurepärasem.

1945. aastal alustatud ja praeguseni jätkuvate restaureerimistööde tulemused on tähelepanuväärsed.

1709. aastal märkas esimest korda paiga võimalusi Peeter I ning rajas 1715–1724 sinna kahekorruselise palee, mille arhitektid olid Jean-Baptiste Alexandre Le Blond ja Niccolò Michetti. See moodustab praeguse suure palee südame, millel on tänapäeval ka kolmas korrus ja pikad tiibhooned, mille kavandas keisrinna Jelizaveta tarvis Bartolomeo Francesco Rastrelli. Palee interjöör kujutab endast segu Rastrelli barokkstiilist ning malbematest klassikalistest ruumidest, mille kujundasid Katariina Suure jaoks ümber Juri Felten ja teised kunstnikud. Suure palee ja Soome lahe vahele jäävad Suur kaskaad ja merre suunduv kanal. Peeter I alustatud ja iga tema järglase poolt kuni 19. sajandini täiendatud kaskaad ja arvukad purskkaevud moodustavad Alumises pargis maailma tähelepanuväärseima ansambli, mis on loodud vee rakendamisega meelelahutuse, lõbustuste ja vaatemängu eesmärgil.

Vorminõudeid järgivas pargis asuvad paljud Le Blondi ja teiste arhitektide loodud barokkpaviljonid, mis on ehitatud 1714–1726. Pargist väljaspool on külastajatele taas uksed avanud mitu endist tsaaripaleed. Kõige tähelepanuväärsemad neist on ida pool Strelnas paiknev Konstantini palee (1797–1807, Andrei Voronihhin), suvepalee (1826–1829, Adam Menelaws) ja lääne pool Lomonossovis asuv Hiina palee (1762– 1768, Antonio Rinaldi). CWH

Palais Idéal (1912) Arhitekt: Ferdinand Cheval Asukoht: Hauterives, Drôme, Prantsusmaa Stiil: folkloristlik Materjalid: kivi, betoon, lubi, traat

Ferdinand Cheval (1836–1924) oli postiljon, kes veetis 34 aastat, ehitades Palais Idéali – naiivset ja veidrat, „fantaasia piire ületavat muinasjutulossi”. Välismaailmast hankis Cheval pilte ajakirja Le Magazin Pittoresque vahendusel ning oma lossi neljal fassaadil segas ta kokku erinevad arhitektuuristiilid, ajastud ja maad. See segu sisaldab visuaalseid, religioosseid ja mütoloogilisi mõjusid piiblist ning islami, Hiina, gooti ja hinduistlikest allikatest. Cheval kirjutas, et tema ehitis sündis 1864. aastal nähtud unenäo mõjul, kus ta rajas fantastilise grottidest kaljulossi. Proosalisemal moel olevat inspiratsiooni andnud ka komistamine kivide otsa, kui ta Hauterives’ maastikul oma ringkäiku tegi. Aprillis 1879 alustas ta tööd kivide kogumisega ning välisseinte rajamiseks kulus lõppeks kakskümmend aastat. Cheval soovis, et ta sellesse ainulaadsesse ehitisse maetaks, ent kui võimud selleks luba ei andnud, nägi ta kaheksa aastat vaeva, et ehitada enda

360 Modernismi sünd

ja oma naise jaoks kohalikule surnuaiale mausoleum – Vaikuse ja Igavese Rahu hauakamber. Sürrealistid tõstsid selle ehitise fantastilist stiili esile kui näidet reaalsesse maailma tunginud unenäoilmast. Selliste kunsti suurkujude nagu André Bretoni ja Pablo Picasso tunnustus muutis Palais Idéali turismiobjektiks ning tänapäeval külastab paika igal aastal üle 120 000 inimese. Aastal 1969 kuulutas André Malraux Palais Idéali kultuurimälestiseks. JEH

„Ma mõtlesin Napoleoni peale, kes ütles, et sõna „võimatu” pole või ei tohiks olla olemas ...

Ma olen temaga nõus.”

Ferdinand Cheval, postiljon ja arhitekt

Kiruna kirik (1912) Arhitekt: Gustaf Wickman Asukoht: Kiruna, Rootsi Stiil: Arts and Crafts Materjal: puit

Aastal 2001 valiti Kiruna kirik Rootsi kauneimaks hooneks. See asub Lapimaal Rootsi kirdeosas. Kiriku ehitas 1900. aastal rajatud Kiruna asula ja hilisema linna rahva jaoks kaevandusettevõte LKAB geoloog Hjalmar Lundbohmi juhtimisel. Lundbohm soovis teha Kirunast ideaallinna ning kirik pidi olema selle keskus.

Seepärast kutsus ta kokku tolle aja parimad kunstnikud, arhitektid ja linnaplaneerijad, teiste hulgas prints Eugeni, kes maalis altariosa, Christian Erikssoni, kes kujundas risti ja katuseserval seisvad kullatud pronkskujud, ning arhitekt Gustaf Wickmani (1858–1916). „Sa pead ehitama kiriku, mis näeks välja nagu Lapi onn,” ütles Lundbohm Wickmanile. Kitsale kivivundamendile rajatud kaldus välisseinad kerkivad ülespoole, ühinedes madalate järsu kaldega katustega. Välisküljed on ehitatud punaseks värvitud puidust; sees põimuvad tumedast puust talad ja sarikad, luues põneva tagapõhja, kus valguskiired murduvad ja allpool suu-

res ruumis kohtuvad. Arhitekt on paigutanud suured aknad pearuumi ülemisse ossa, et tuua valgust hoone hämarasse alaossa. Kiriku ees seisab eraldi kellatorn, mis on samuti ehitatud puitpostidest ja punaseks värvitud puidust. Talvise lumega moodustavad vastanduvad tumepunased ja valged toonid imelise, muinasjutulise maailma. Kuid reaalsuses on rauamaak, mis kunagi Kiruna rajamise põhjustas, nüüd osutunud selle hukatuseks – maapinda, millel linn paikneb, mõjutavad kaevandamisega seotud kahjustused.

Järgneva aastakümne jooksul viiakse linnakeskus hoonekaupa üle praegusest asukohast mõni kilomeeter loode poole. Uues asukohas võimendab Kiruna kirik endiselt virmaliste hiilgust ja karmi põhjamaise maastiku pühalikkust. SML

Modernismi sünd 361

Union Buildings (1913) Arhitekt: Sir Herbert Baker Asukoht: Pretoria, Lõuna-Aafrika Stiil: klassikaline Materjal: liivakivi

On irooniline, ent võib-olla ka kohane, et Union Buildings, mille juured ulatuvad koloniaalajastusse, oli 1994. aastal taustaks Nelson Mandela kuulutamisel Lõuna-Aafrika Vabariigi esimeseks demokraatlikult valitud presidendiks. Hoone arhitekt Sir Herbert Baker (1826–1946) oleks väitnud, et püsiva paiga rajamine on tugevam jõud, kui mööduvad poliitilised vaated. Kuigi ta kuulus Briti impeeriumi kultuuriruumi, väljendus tema loomingus armastus Lõuna-Aafrika maastiku vastu, eriti seoses kohaliku kivi kasutamisega.

Kaplinnas asuv Rhodes Memorial ja mitmed Johannesburgi majad näitavad tema usku, et tähtis hoone peab olema kinni oma asukohas. Union Buildings väljendabki Bakeri huvi kivi, looduse ja sümbolismi koosmõju vastu. Kõrgendatud alusel seisev poolringikujuline sammastega peahoone vaatab alla terrassaia amfiteatrile. Kummagi külje tohutud tiibhooned esindavad väidetavalt Inglise ja Buuri osapooli poliitilises liidus, mille

368 Modernismi sünd

järgi ehitis on nime saanud. 275 meetri pikkune rajatis koosneb tegelikult kolmest ühendatud hoonest.

Inglise monumentaalstiilis Union Buildings on klassikaline ehitis, mida ilmestavad sellised renessanssdetailid nagu näiteks kaks 55 m kõrgust, kampaniili meenutavat torni ja madalad kivikatused. Sir Herbert on projekteerinud ka Londonis Trafalgari väljakul paikneva Lõuna-Aafrika Maja ning on tuntud Inglise Panga põhimõttelise ümberkujundamise poolest. MJB

„[Ta laiendas oma klientide võimu] Lõuna-Aafrika loodusesse kivide keele vahendusel ...”

David Bunn, akadeemik

Chilehaus (1924) Arhitekt: Fritz Höger Asukoht: Hamburg, Saksamaa Stiil: ekspressionism, Amsterdami koolkond Materjalid: tumepunane klinker

Jõukast perekonnast pärit Henry Brarens Sloman oli saanud rikkaks Tšiili salpeetri müügiga. Kui ta korraldas arhitektuurikonkursi oma firma uue kontorihoone püstitamiseks Hamburgis, soovis ta sellest teha tõelise staatusesümboli. Arhitekt Fritz Höger (1877–1949) oli rajanud linnas juba mitu üsna tavapärast kontorihoonet, mis olid ehitatud Hamburgi levinuimast materjalist – klinkrist.

Chilehausi näol kavandas Höger Euroopa ekspressionistliku klinkerarhitektuuri musternäidise. Peaaegu 6000-ruutmeetrisele alale kerkis tumepunasest klinkrist fassaadiga massiivne hoonekvartal. Krundi halb aluspinnas nõudis 16 m pikkuste rauast ja betoonist vaiade maasse rammimist. Elbe jõe läheduse tõttu vajasid keldrid kaitset üleujutuste eest ning nende ehitamisel rakendati kessooni.

Detailse fassaadiga töötades arendas Höger välja ainulaadse stiili, segades omavahel ekspressionismi, gootika ja art déco elemente. Lõpptulemus sarnanes Hendrik Berlage ja Michel de Klerki Amsterdami koolkonna stiiliga. Ta paigutas klinkrist ja keraamikast kaunistuselemendid mängulisel ja muretul viisil, hajutades nendega peaaegu täielikult hoone põhikorpuse massiivsuse. Lisaks sellele on ülemised korrused rajatud taanduvalt ja ääristatud valgeks värvitud metallpiiretega.

Fassaadi tugev vertikaalstruktuur, selged pinnajooned, klinkri värvinüansid ja õrnalt kaarduv tiib lisavad hoonele kergust. Kõik see kulmineerub hoone terava nn vööriga, mis on põhjustanud Chilehausi populaarse võrdlemise võimsa laevaga. FH

Hoone on iseloomulik näide Hamburgi Kontorhausi piirkonna linnastiilist.

Chilehausi kuju on sageli võrreldud laevaga.

Modernismi sünd 387

Silodam (2002) Arhitektid: MVRDV Asukoht: Amsterdam, Holland Stiil: nüüdisaegne Materjalid: betoon, väärispuit ja tellisvooder

„Tõeliselt innovaatilise arhitektuuri näide, mis väljendab ruumi arenduse uut kontseptsiooni.”

Floriana De Rosa, arhitektuurikriitik

Silodamilt avanevad vaatepildid meenutavad suurelt laevalt avanevat vaadet, tekitades tõelise avarustunde.

Kompleks oli Amsterdami korterikitsikuse lahendamiseks tõeliselt innovaatiline leid.

826 Kiirelt tulevikku

Kui jalutada piki Amsterdami IJ basseini sadamasilda, võib näha tõeliselt ebaharilikku vaatepilti: suur värviline vees ulpiv konteinerlaev on tegelikult suurepärane elumaja. See on Silodam, uuenduslik maja, mille on projekteerinud Hollandi arhitektuuribüroo MVRDV Amsterdamis valitseva korterikitsikuse leevendamiseks.

Kümnekorruselises ja 20 m sügavuses majas on 157 korterit ja 600 m² kaubanduspinda. Märkimisväärne on aga hoopis see, et erinevad tööstuslikud ja elamukomponendid on kogu ehitises omavahel läbi põimunud: korrused pöörduvad ja lõikuvad intrigeerivalt ja paindlikult ning koridoride süsteem läbib ristirästi kogu maja.

Fassaadil ja sisekoridorides kasutatud värvid ja materjalid annavad teada, milleks ruumid on mõeldud.

See tähendab, et igal neljast kuni kümnest „majast” koosneval plokil on oma identiteet. Enamgi veel, kõik korterid erinevad nii sihtgrupi kui suuruse poolest.

Elanikule võib kuuluda pool plokki, terve plokk või diagonaalselt läbi kahe korruse kulgev eluruum. Vaheseinu võib isegi paigast nihutada või ära võtta, et need sobiksid iga konkreetse asukaga. Mõne korteri juurde kuuluvad terrassid või rõdud, teiste juurde siseõued.

Meeldiv elukeskkond oli MVRDV projekti olulisim prioriteet ning kogu majas on palju eraldatud ja ühiskondlikke ruume ning ka restoran. Et korvata mõne korteri puuduvat vaadet, läbib ehitist vee suunas avanev kõnnitee, mis moodustab ligipääsetava avaliku terrassi vaatega ajaloolisele sadamale. Hoone betoonist tugisammastel on ka „mereline” funktsioon – elanikud saavad sinna oma paate ankrusse panna.

Silodamiga on MVRDV suutnud luua õnnestunud mitmeotstarbelise ja pilkupüüdva arhitektuuriobjekti, mis sobib harmooniliselt ümbritseva keskkonnaga. JM

Kõver maja (2003) Arhitekt: Szotynscy Zalewski Architekci Asukoht: Sopot, Poola Stiil: postmodernism Materjalid: kivi, klaas, glasuurplaadid

Krzywy Domek (’kõver maja‘) on kiirelt muutumas Põhja-Poola väikelinna Sopoti üheks enimtuntud objektiks. Maja asetseb populaarse tänava ääres, mis võib kiidelda linna parimate baaride, restoranide ja kauplustega ning mida tihti külastab kohalik boheemlaskond. Maja võitis Suure Unistaja auhinna ja on väidetavalt inspireeritud tuntud Poola muinasjuttude illustraatori Jan Marcin Szanceri ja Sopotis elava Rootsi kunstniku Per Dahlbergi töödest. Funktsionaalses hoones on 3994 m² põrandapinda ja see pakub peavarju erinevatele kasutajatele, alates kaubanduskontoritest, kauplustest, söögi- ja joogikohtadest kuni turu ja muuseumini välja. Ehkki ehitis järgib tänavafronti ja sobib suuruse poolest naabruskonna majadega, siis sellega kontekstuaalsed piirangud ka lõpevad. Maja väliskuju meenutab pigem tema peegeldust virvendavas vees.

Kiiva kiskunud jooned, pundunud katus, lopsakad karniisid ja friis, moondunud uks ja aknaavad loovad

842 Kiirelt tulevikku

üheskoos illusiooni, mis on võrreldav sürrealistliku maali sisse sattumisega. Ehitise väänlev ja koolduv olemus näib olevat hetkeks tardunud. Fassaadimaterjalide valik tõstab ehitise veidruse huvitavalt esile – tänavapoolne fassaad on kaetud lubjakiviga, samas kui säravsinise emailiga kaetud katusekivid elustavad katuse lainelist liikumist. BK

„Sopoti linn rajati hulludele ideedele.

See projekt on üks selline.”

Jacek Karnowski, Sopoti linnapea

Vacheron Constantini kellavabrik (2003) Arhitekt: Bernard Tschumi Asukoht: Genf, Šveits Stiil: kõrgtehnoloogiline Materjalid: alumiinium, klaas, teras, puit

Vacheron Constantini kellavabrik asetseb sõltumatu objektina Planles-Ouates'i äripiirkonnas, mis kunagi oli Genfi piiril asuv põllumaa. Kellavabrik ühendab Šveitsi tehaseomaniku kontoriruumid ja tootmisüksuse 10 250 m² suurusel krundil. Vastavalt kliendi soovile segas Bernard Tschumi (sünd 1944) kellavabriku projektis kokku traditsioonilist ja uudset. Rajatis koosneb kahest funktsionaalsest osast: kõrgemal asub administratiiv- ja esindusfunktsioonide osa ja allpool asetsevad tootmisruumid. Kogu ehitis on kaetud peaaegu täiesti läbipaistva kihiga: betoonkonstruktsioone ümbritsevad suurejoonelised vertikaalsed klaasfassaadid. Selle peal on veel õhuke kahekordne kiht – särav metall väljaspool ja soe puitvineer sees – nagu hooletult majale laotatud tekk. Kui mitte arvestada sambaid maja sees, on kõik konstruktsioonielemendid (näiteks katusesõrestik) peidus puit- ja metallkatte vahel, andes fassaadi pinnale nii seest kui väljast täiusliku sileduse.

Administratiivkorpuse jagab vertikaalselt osadeks 3-korruseline aatrium, millesse lõikuvad liikuvad trepid, läbipaistvad galeriid ja klaaslift. Ehitise alumisse, tootmisega seotud ossa pääseb päevavalgus läbi suurejoonelise, pikliku kujuga siseõue. Ilmselgelt ei kuulu ehitis Tschumi eksperimentaalprojektide hulka, nagu näiteks Parc de la Villette või Fresnoy kunstikeskus.

Siiski näitab see arhitekti kavatsust vabastada arhitektuur mingi kindla stiiliga seotud ootustest ja tema pühendumist uutele materjalidele ja tehnoloogiatele.

Funktsionaalne ja täpne ruumijaotus, esinduslik disain, õnnestunult rakendatud kõrgtehnoloogilised materjalid ja läbimõeldud detailid teevad sellest 21. sajandi industriaalhoonete eeskujuliku näite. FH

Kiirelt tulevikku 843

Sõnaseletused Abbassiidi, Aglabiidi, Almohaadi, vt islami stiil Antiik-Kreeka Vana-Kreeka kultuur ja arhitektuur alates 1150 eKr kuni Aleksander Suure surmani 323 eKr või Kreeka vallutamiseni Rooma impeeriumi poolt aastal 146 eKr. Antiik-Kreeka kultuuri õitseaeg oli 490–323 eKr ning sellele järgnevat perioodi kuni roomlaste vallutusteni nimetatakse hellenistlikuks ajajärguks. Mõnede ajaloolaste arvates kestis AntiikKreeka kultuur kuni 3. sajandini pKr, millele järgnes Bütsantsi Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul) periood.

Art déco See stiil sai populaarseks aastatel 1920–1939 ja hõlmas mitmeid kunstialasid – arhitektuuri, fotograafiat, moodi, raamatukujundust ja filmikunsti.

See oli esimene ülemaailmne stiil, mis väljendas moodsa ajastu püüdlusi ja tehnilisi võimalusi. Art déco on pärit Prantsusmaalt, kust see levis üle maailma, varieerudes regiooniti (Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Hiina, India ja Lõuna-Aafrika). Selle võtmesõnad olid kiirus, hoog ja masstootmine, ehkki viljeldi ka vanu arhitektuuristiile. Art déco haripunkt oli 1920. aastate New Yorgis. Art déco’t asendasid Teise maailmasõja künnisel modernism ning rahvusvaheline stiil.

Art nouveau Eripärane stiil, mis õitses Euroopas ja mujal alates 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõjani.

Peamiselt tuntud stiliseeritud voolujooneliste kujundite, sageli

938 Sõnaseletused

lill- või taimornamendi poolest.

Väga väljendusrikas ja ekstsentriline, oli kasutusel arhitektuuris, mööblidisainis, klaasi- ja tekstiilikunstis ning tänavagarnituuri, plakatite ja tapeetide puhul.

Selle viljelejate hulka kuulub Euroopa kõige originaalsemaid kunstnikke. Regionaalsed variandid hõlmavad muu hulgas juugendstiili Saksamaal, Wiener Secessioni ning Glasgow kunstniku Charles Rennie Mackintoshi töid ja Barcelona kunstniku Gaudí teoseid (seda tunti katalaani modernismina).

Arts and Crafts Kunstistiil ja liikumine, mis sai alguse Inglismaal, Skandinaavias ja Saksamaal ning levis ajavahemikus 1880. aastatest kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni Ameerika Ühendriikidesse. Tekkis vastukaaluks historitsistlikele stiilidele ning püüdles loova väljenduse poole kunstis ja tarbekunstis. Rõhutas mehhaniseeritud tootmise asemel traditsiooniliste materjalide kasutamist ja käsitöötehnikaid.

Bantu Termin, mis kirjeldab Kesk- ja LõunaAafrika rahvaste ja nende kultuuride tohutut kooslust.

Barokk, neobarokk Ajastu stiil kunstis, arhitektuuris, teatris ja muusikas, mis tekkis 17. sajandi algul Itaalias ning mõjutas kuni 18. sajandini suuremat osa Euroopast. Barokkstiil kasutas dramaatilist kompositsiooni, valgust, eepilise ülesehitusega väljendusvahendeid ning eelkõige emotsionaalset värvipaletti, mõjudes meeltele. Peamine katoliku kiriku vahend Trenti kirikukogu (1545– 1563) otsuste elluviimisel, kus võeti tarvitusele abinõud protestantliku reformatsiooni vastu. Neobarokk jäljendab barokkstiili.

Bauhaus Saksamaa juhtiva disainikooli Bauhaus (1919–1933) loodud stiil, mis hõlmas arhitektuuri, disaini, graafikat, keraamikat ja fotograafiat.

Selle liidrid olid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Mies van der Rohe, kes tegutsesid vastavalt Weimaris, Dessaus ja Berliinis.

Bauhaus püüdis ühendada kunsti, käsitööd ja tehnoloogiat ning pani rõhu „uuele”, objektiivsele tõele, reaktsioonina ekspressionismi ülevoolavale emotsionaalsusele.

Bauhausi stiili iseloomustavad tähelepanu pööramine lihtsustatud vormile, materjalide (ehkki masinaga valmistatud materjalide) lihtsus ning lihtne värvipalett.

Beaux Arts Akadeemiline arhitektuuristiil, mis sündis Pariisis École des Beaux Arts’is ning valitses terve 19. sajandi teise poole, levides kõikjal maailmas. Ühendas historitsistlikke stiile ning asetas pearõhu konventsionaalselt hierarhilistele ruumiseadetele, pööras tähelepanu ajaloolistele detailidele ning värvi ja kullatise rikkalikule kasutamisele.

Brutalism Arhitektuurivool, mis pärines modernismist ning sai valdavaks Euroopa ja Ameerika linnades aastatel 1950–1975. Reaktsioonina varase modernismi uuele purismile sai see suund hoogu kuulsa modernisti Le Corbusier’ hilisematest töödest, nagu tema Unité d’Habitation Marseilles’s (1952) ning sekretariaadihoone (1953) Indias Chandigarhis. Ehitised on kastikujulised ning eelistatakse töötlemata materjale, nagu näiteks betooni, millel on näha raketise valmistamiseks kasutatud puidu muster.

Bütsantsi stiil Bütsantsi impeeriumi arhitektuur ja kultuur, mis kujunes välja koos

Asukoharegister Kaldkirjas leheküljenumbrid viitavad illustratsioonidele.

Afganistan Jami minarett 76, 76 Masjid-i-Jami mošee 116, 116 Ameerika Ühendriigid Allegheny maakonnakohtu hoone 312, 312 Angaar 1; 434, 434 Aronoffi disaini- ja kunstikeskus 718 Beverly Hillsi hotell 487 Big Dig House 902, 902 Breueri teine maja 479, 479 Brevard-Mmahati maja 281, 281 Caltransi peakorter 878, 878 Case Study House nr 22; 523, 523 Case Study House nr 8 (Eames´ide maja) 481, 481 Chrysler Building 410, 410–411 Columbus Circle 2; 545, 545 De Youngi muuseum 890, 890 Diamond Ranchi keskkool 783 Disney kontserdimaja 839, 839 Dominuse veinikeldrid 745, 745 Drayton Hall 213, 213 Dymaxion House 476, 476 East Building, Rahvuslik Kunstigalerii 612, 612 Eksperimentaalne muusikaprojekt 781, 781 Elrodi maja 565, 565 Elukindlustuskompanii hoone, Indianapolis 577, 577 Empire State Building 426, 426–427 Fallingwater 461, 461 Farnsworthi maja 485, 485 Fire Islandi maja 603, 603 Flatiron Building 349, 349 Fort Worthi moodsa kunsti muuseum, Texas 837, 837 Fox Theatre, Detroit 398, 398 Franki maja (House VI) 596 Gamble House 351, 351 Gehry maja 611, 611 Gravers Lane’i jaam 304 Guaranty Building 321, 321 Hambaravikliinik (450 Sutter Street) 409 Heckscheri maja 600, 600

Highti residents 696, 696 Hooperite teine maja 518, 518 Hotel del Coronado 311, 311 Independence Hall 219, 219 India alaline esindus ÜRO juures 694 Ingallsi hokistaadion 514 Jamie’ residents 783 Joshua Tree 665, 665 Kaljupalee 86, 86 Kasiino Mirage 658 Kaufmanni kõrbemaja 477, 477 Kimbelli kunstimuuseum 576 Klaasmaja 482, 482 Korterid Lake Shore Drive 860–880; 486, 486 Kresge kabel 498, 498 Kristallkatedraal 614, 614 Kristuse Saientistlik esimene kirik 352 Lovell House 403, 403 Malini residents (Chemosphere) 521, 521 Marina City 540, 540–541 Mark Twaini maja 296, 296 Mason’s Bendi kogukonnakeskus 772, 772 Monadnock Building 319 Monticello 239 Moodsa Kunsti Muuseum, New York 460, 460 North Building, Denveri kunstimuuseum 573, 573 Pentagon 474, 474 Portlandi avaliku teenistuse maja 618, 618 Pull House 925, 925 Robie House 353, 353 Rockefeller Center 465, 465 Rose’i keskus 773, 773 Roseni maja 534, 534 Rosenthali nüüdiskunsti keskus 854, 854 Rothko kabel 572 Schindler-Chase House 380, 380 Sea Ranchi kabel 625, 625 Seagram Building 511, 511 Sears Tower 583, 583 Seattle’i kunstimuuseum 670, 670 Seattle’i raamatukogu 874, 874 Simmons Halli ühiselamu 829, 829 Snowshoe palkmaja 634 Solomon R. Guggenheimi muuseum, New York 517, 517 Stata keskus 873, 873 Storefront for Art and Architecture 699, 699 Stretto maja 681 Šeikerite laut 264, 264

Temple’i tänava parkimismaja 535, 535 Thorncrowni kabel 615 Transamerica Pyramid 574, 574 TWA terminal, New York 529, 529 United Airlinesi terminal, O’Hare lennuväli 653, 653 Unity Temple 344, 344–345 Walkeri kunstikeskus 904, 904 Vanna Venturi maja 543, 543 Wexneri visuaalsete kunstide keskus 660, 660 Wharton Eshericki maja 551, 551 Whitney Ameerika kunsti muuseum 555, 555 Winslow House 319 Yale’i kunstigalerii 491, 491 Araabia Ühendemiraadid Burj al Arab 766, 766 Dubai Rahvuspank 737, 737 Etisalat torn 640, 640 Argentina Argentina Rahvusraamatukogu 680, 680 Casa Ponce 855, 855 Kavanagh’ kortermaja 450, 450 Londoni ja Lõuna-Ameerika pank, Buenos Aires 553, 553 Maison Curutchet 495, 495 Retiro jaam 371, 371 Teatro Colón 346 Teatro General San Martin 527 Torre de los Ingleses 372, 372 Victoria Ocampo maja 404 Armeenia Püha Ripsime kirik 42 Austraalia ANZAC-i memoriaal 440, 440 Athani maja 651 Austraalia nüüdiskunsti keskus 834, 834 Austraalia Rahvusmuuseum 800, 800 Capitoli teater, Melbourne 390 Eureka torn 921, 921 Flinders Streeti jaam 358, 358 Fremantle’i vangla 286, 286 Kaurna maja 916, 916 Kuninglik näitusehoone 303 Lambafarm 726, 726 Marika-Aldertoni maja 700 Mooloomba maja 718 Mälestustempel 436 Newman College 451 Parlamendihoone 650, 650 Rose Seidleri maja 484, 484

Asukoharegister 945

Storey Hall 723 Sydney ooperimaja 584, 584–585 Austria Belvedere, Viin 200, 200 Bergiseli suusahüppemägi 818, 818–819 Burgtheater, Viin 313, 313 GIG-maja 714 Haasi maja 667, 667 Hundertwasseri maja 642, 642–643 Karl Borromäuse kirik 201, 201 Karlplatzi metroojaam 326, 326 Katuse ümberkujundamine, Viin 654 Korterelamu Gasometer B 795, 795 Kunsthaus, Bregenz 728, 728 Kunsthaus, Graz 841, 841 Lochbachi sotsiaalelamud 770, 770 Majoolikamaja 327, 327 Melki klooster 211, 211 Postihoiukassa, Viin 362 Secessionhaus 325, 325 Steineri maja 355, 355 Steinhaus 644, 644 Viini kaksiktorn 788, 788 Bahrein Bahreini Maailma Kaubanduskeskus 935, 935 Bangladesh Dhaka Rahvusassamblee 597, 597 Barbados Drax Hall 180, 180 Belgia Antwerpeni Jumalaema katedraal 134 Antwerpeni keskraudteejaam 339, 339 Antwerpeni kohtuhoone 908, 908 Atomium 512, 512 Brugge kontserdimaja 824, 824 Brüsseli raekoda 109 Casa Nanon 751 Horta maja ja ateljee 334, 334 Hôtel Tassel 318, 318 Kohtupalee, Brüssel 304 Palais Stoclet 359, 359 Sotsiaalmaja, Schaerbeek 845 Yseri torn 546 Bermuda Venturi maja 607, 607 Bhutan Tiigripesa klooster 193

946 Asukoharegister

Birma Ananda tempel 68, 68 Nat Taung Kyaungi klooster 267 Boliivia Copacabana Jumalaema basiilika 257, 257 La Inmaculada Concepción 218 Brasiilia Casa D’Água 859, 859 Espírito Santo do Cerrado kirik 616 Haridus- ja tervishoiuministeerium, Rio de Janeiro 472, 472 Ibere Camargo Fondi muuseum 934 MAC-Niterói nüüdisaegse kunsti muuseum 721, 721 Metropolitani katedraal 571, 571 Niemeyeri maja 494, 494 Pedregulho elamukompleks 500 Planalto palee 520, 520 SESC Pompéia keskus 634 Slice House 858 Colombia Palacio de la Inquisición 233, 233 Torres del Parque 570 Eesti Tallinna laululava 519 Egiptus Aga Khani mausoleum 516, 516 Aleksandria raamatukogu 806, 806 Džoseri astmikpüramiid 23, 23 Hamdi Seif al-Nasri puhkemaja 476 Hatšepsuti tempel 26, 26 Hufu suur püramiid 24, 24 Ibn Tuluni mošee 56 Luxori tempel 27, 27 Uus Gourna 478, 478 Elevandiluurannik Notre Dame de la Paix’ basiilika 654 Eritrea Fiat Tagliero bensiinijaam 457, 457 Etioopia Biet Giorgis 78, 78–79 Filipiinid St. La Salle Hall 390 Fääri saared Fääri saarte kunstimuuseum 698 Põhjala maja 620

Guatemala Suure Jaaguari püramiid 50, 50 Guinea Villa Eila 714 Guyana Georgetowni katedraal 317 Hiina Hea Lõikuse palvesaal 103 Hiina Panga torn 668, 668 Hiina Rahvusteater 930, 930 Hongkongi ja Shanghai Pank 629, 629 HSBC hoone, Shanghai 384, 384 Jin Mao 746, 746 Kohvimaja, Jinhua arhitektuuripark 915, 915 Kong Fuzi tempel 117 Kowlooni ventilatsioonihoone 736 LaBrang Tashikyili klooster 197, 197 Park Hotel, Shanghai 437, 437 Pekingi Rahvusstaadion 936, 936–937 Shanghai orientaalse kunsti keskus 876, 876 Shanghai tollihoone 396 Shaolini tempel 38, 38 Suur Metshanede pagood 48, 48 Suur Rahvapalee 515, 515 Suvepalee, Peking 309, 309 Tiigrimäe pagood 58 Ülima Harmoonia saal 193 Xuankong Si rippuv klooster 42 Hispaania Alhambra 94, 94 Barcelona botaanikainstituut 821 Can Lis 590, 590 Casa Bofill 596 Casa Comalat 357, 357 Casa de Pilatos 146, 146 Casa Guerrero 920 Casa Lleó Morera 340, 340 Casa Milá (La Pedrera) 356, 356 Casa Planells 389 Club Náutico 408, 408 Hostal de Los Reyes Católicos 119 Hotell Puerta América 903, 903 Inimkonna Muuseum 710, 710 JCDecaux’ peakorter 792, 792 Linnateater, Torrevieja 920 Madrid Barajas, 4. rahvusvaheline lennuterminal 928, 928 Maja Corrubedos 838 Masía Freixa 352 Mirador 881, 881

Mirador del Río 580, 580 Miró Fond 594, 594 Montjuici teletorn 683, 683 Neuendorfi maja 672 Nüüdiskultuuri keskus (Casa del Caritas) 694 Nüüdiskunsti muuseum Barcelonas 715, 715 Olümpia tennisekeskus, Madrid 929 Palau Güell 314, 314 Plaza de Toros Monumental de Las Ventas 422 Prado muuseum 931, 931 Purjede ja Tuulte maja 919, 919 Reina Sofía muuseum 895, 895 Rooma kunsti muuseum 635, 635 Sagrada Família 392, 392–393 Saksamaa paviljon 402, 402 San Lorenzo de El Escoriali kuninglik klooster 152, 152 Santa Caterina turg 883, 883 Santiago de Compostela katedraal 80, 80 Sevilla alcázar 97 Sevilla katedraal 123, 123 Solomon R. Guggenheimi muuseum 724, 724–725 Spordihoone 686, 686 Suur mošee, Córdoba 59, 59 Usera raamatukogu 860, 860 Walden 7 korterid 590, 590 Holland Alumiiniummets 801, 801 Amsterdami kaupmehemajad 177 Amsterdami raekoda 184 Avalik tualett, Groningen 717, 717 Berlage Instituut 503, 503 Bonnefantenmuseum 690, 690 Café de Unie 391, 391 Delfti tehnoloogiaülikooli raamatukogu 727, 727 Educatorium, Uithof 732, 732 Glaspaleis 441, 441 Groningeri muuseum 701, 701 Het Loo 190, 190 Hilversumi raekoda 425, 425 Hollandi Arhitektuuriinstituut 695, 695 Hämmastav Vaalalõug 848, 848 Hydra Pier 828 Korterhotell Blue Moon 807 Kunsthal Rotterdam 684, 684 Kuubikmajad 622, 622–623 Mauritshuis 173, 173 Minnaerti hoone 733, 733 Muusikamaja, Amsterdam 909, 909

Möbiuse maja 743 Paviljon Living Tomorrow 877, 877 Püha Talmudi Toora sünagoog 186, 186 Schröderi maja 386, 386 Silodam 826, 826–827 Spaarndammerbuurti elumajad 377, 377 Utrechti ülikooli raamatukogu 886, 886 Van Nelle tehas 428 Villa VPRO 734, 734 WoZoCo 735, 735 Horvaatia Püha Domniuse katedraal 47, 47 Püha Donatuse kirik 53, 53 Iirimaa Adare’i mõis 290, 290 Castletown House 220 Dublini bussijaam 490, 490 Glendalough’ ümmargune torn 64, 64 Lewis Glucksmani galerii 863, 863 Marino suvemaja 220 Newgrange’i hauakamber 22, 22 Pika saali raamatukogu 288, 288 RTE linnaku peahoone 586 Skellig Michael 41 St. Aenguse kirik 556 Tollihoone, Dublin 246 Iisrael Israel Goldsteini sünagoog 509, 509 Kaljumošee 46, 46 Spiraalne kortermaja 661, 661 Ülemkohus, Jeruusalemm 688, 688 Yad Vashemi holokaustimuuseum 888, 888–889 India Avaliku halduse instituut 588, 588 Brihadishvara tempel 61, 61 Chandigarhi Ülemkohus 501, 501 Chhatrapati Shivaji jaam 310, 310 Eksperimentaalküla (Asian Game Village), Delhi 616 Fatehpur Sikri 153 Hawa Mahal 252, 252 Jaisalmeri kindlus 72, 72 Kailashnathi tempel 52, 52 Kanchanjunga korterid 620 Kuldne tempel, Amritsar 165, 165 Lootose tempel 633, 633 Masjid-i-Jahan Numa 182 Matrimandiri meditatsioonikeskus 932, 932–933 Poddarite perekonna maamaja 760

Punane kindlus 179 Püha Martini kirik 422 Qutub Minar 97 Rashtrapati Bhavan 424, 424 Sangathi disainistuudio 615 Taj järvepalee 214, 214 Tāj Mahal 181, 181 Virupaksha tempel 138, 138 Indoneesia Batakite Toba majad 253, 253 Borobuduri tempel 55, 55 Inglismaa 2 Willow Road, London 464 Alberti dokk 273, 273 Alfristoni vaimulikumaja 96, 96 Ark 677, 677 Ashtoni memoriaal 348, 348 Banqueting House 170, 170 Barbican 592, 592 Beddingtoni passiivmajade arendusprojekt 817, 817 Blackwell 330, 330 Blenheimi loss 210, 210 Bootsi D10 Building 428 Brick House 893, 893 Briti Muuseum 282, 282 Burghley House 154 Byker Wall 609, 609 Castle Drogo 413, 413 Chiswick House 204, 204 Cotehele House 128, 128 Coventry katedraal 532, 532 Cragside 308, 308 Cromfordi vabrik 226, 226 Daviese alpimaja 918, 918 De La Warri paviljon 448, 448 Derngate 78; 373, 373 Downland Gridshell 825, 825 Dr Rogersi maja 559, 559 Dulwichi pildigalerii 259, 259 Durhami katedraal 74 Glyndebourne’i ooperimaja 709, 709 Gormley stuudio 853, 853 Grand Unioni kanali ridamaja 657, 657 Green Building 906, 906 Hampton Court Palace 192, 192 Hardwick Hall 161, 161 High and Over 412, 412 Highpoint I kortermaja 442, 442 Holkham Hall 222, 222 Ightham Mote 92, 92 Inseneriteaduste hoone 537, 537 Isokon Building 435, 435 Jõe- ja aerutamismuuseum 720, 720

Asukoharegister 947