Geograafia

Õpilase

geograafia

entsüklopeedia Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik

LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE, DELHI

Sisukord PLANEET MAA

Koostanud: John Woodward Konsultant: Kim Bryan Originaali tiitel: Geography: A Children’s Encyclopedia Esmatrükk Suurbritannias 2013. aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London WC2R 0RL Penguin Group (UK) Copyright © 2013 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-4093-2960-2 (ingl k) ISBN 978-9985-3-3109-5 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Tõnis Värnik, 2014 Tõlke toimetanud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2014 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak

8

Päikesesüsteem Planeedid Kuidas Maa tekkis Kuu Armiline pind Meie planeedi sisemus Maa magnetism Virmalised Maakoor Meteoriidikraatrid Liikuvad laamad Laamade äärealad Maavärinad Liikuv pinnas Tsunamid Mägede teke Vulkaanid Purse Kataklüsmid Kuumaveeallikad ja geisrid

10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48

KIVIMID JA MINERAALID

50

Elemendid ja mineraalid Kristallid Kristallide tüübid Kristallkoobas Tardkivimid Magma intrusioon Murenemine Muutuv maastik Coyote Buttes Settekivimid Fossiilid Elu ammusel ajal Kivimite lademed Suur kanjon Moondekivimid Kivimite ringe Muld

52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84

VESI

86

Veeringe tsükkel Jõed ja orud

88 90

www.dk.com

Liustikud ja mandrijää Jäämäed Jääjõed Jääajad Vesi maa all Koopad Looduslikud skulptuurid Järved Maailma järved Mered ja ookeanid Maailma ookeanid Lained ja hoovused Murdlained Looded Rannikud

92 94 96 98 100 102 104 106 108 110 112 114 116 118 120

KLIIMA JA ILM

122

Atmosfäär Õhu tsirkulatsioon Kliimavöötmed Aastaajad Ookeanid ja mandrid Külm kõrb Kliimatüübid Ilmastikunähtused Pilved ja udu Pilvede liigid Vihm ja lumi Tormid ja rahe Tornaado Orkaanid

124 126 128 130 132 134 136 138 140 142 144 146 148 150

ELU MAAL

152

Elav planeet Elusolendite riigid Ökosüsteemid Elu magevees Troopikamets Parasvöötme mets Sügisvärvid Põhjala mets Nõmmed Parasvöötme rohumaa Troopiline rohumaa Kõrb Elu kõrbes Õitsev kõrb Elu mägedes Arktiline tundra

154 156 158 160 162 164 166 168 170 172 174 176 178 180 182 184

Jäine ookean Talvepakast trotsides Elu vee all Süvaookean Korallrahu Eluliselt tähtis valgus Elu rannikul

186 188 190 192 194 196 198

INIMESTE MAAILM

200

Rahvastik Põllumajandus Ümber kujundatud maastik Kaevandused Tööstus Transport Linnad Tänapäeva linnad Linnatuled Reostus Kliimamuutused Loodushoid

202 204 206 208 210 212 214 216 218 220 222 224

MAAILMA KAARDID

226

Füüsiline maailm Poliitiline kaart Rahvastiku tihedus Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Euroopa Aafrika Aasia Okeaania Antarktis

228 230 232 234 236 238 240 242 244 246

FAKTE RIIKIDE KOHTA

248

Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Euroopa Aafrika Aasia Okeaania

250 256 260 272 284 292

SÕNASELETUSI

296

REGISTER

299

Tänusõnad

303

PLANEET MAA

Tsunamid Maavärinaid toimub nii ookeani põhjas kui ka maismaal. Merepõhjas sündinud lööklained võivad veemassi mõjutades tekitada vägevaid hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. Avaookeanil on neid laineid üsna raske märgata, sest need on väga laiad, aga jõudes madalamasse vette, võtavad lained järsema kuju ja nende purustusjõud on määratu.

Madalas vees kogub laine kõrgust

VEEALUNE MAAVÄRIN Kui ühe laama serv sukeldub ookeani põhjas teise laama alla, takerdub see liikumine tihti, nii tekib pinnases pinge, mis vallandudes põhjustab ookeani põhjas maavärina. Kui ülemine laam pingest vabanedes ülespoole paiskub, kergitab see ka selle kohal olevat veemassi ja niiviisi tekivad ringlained, mis kihutavad suure kiirusega üle ookeani ja võivad maale jõudes põhjustada täieliku kaose. ▶ KOLETISLIKUD LAINED Kui tsunami jõuab madalamasse vette, väheneb selle kiirus hõõrdumise tõttu vastu merepõhja, laine ise aga kogub kõrgust.

Rannale jõudes pühib see teelt kõik ettejääva.

PLAHVATAVAD SAARED Tsunamisid võivad põhjustada ka suured maalihked, kus tohutu pinnasemass langeb vette ja tekitab hiiglaslikud lained. Vulkaaniline saar võib samuti vallandada tsunami, kui see võimsa plahvatusega õhku lendab.

Kui merevesi tungib vulkaani tulikuuma sisemusse, aurustub see silmapilkselt ja vulkaan lendabki õhku, tekitades lööklaine, millest saab tsunami. Viimane võib aga olla sama eluohtlik kui vulkaanipurse ise. ◀ VULKAANILINE POMM 1883. aastal lendas Jaava lähedal paiknev Krakatau vulkaan õhku ja tekitas kohutava tsunami. Foto kujutab vana kraatri asemele vee alla tekkinud uue vulkaani veepealset osa.

38

LIIKUV VEEMÜÜR Tsunami pole tavalise merelaine suurem variant. Sellel on väga suur lainepikkus, mistõttu see möödub alles mitme minutiga, mitte sekundi-paariga. See näib tõusvat nagu erakordselt kõrge tõusulaine ja langeb siis rannikule nagu kõrge veemüür ning ujutab kogu maastiku täielikult üle.

TSUNAMI PURUSTUSJÕUD 2011. aastal merepõhjas toimunud maavärin põhjustas tsunami, mis tegi Jaapani idarannikul määratut kahju.

Põhjakerke kohalt saab alguse lööklaine Ookeani põhi kerkib rebendi kohal järsult

RAHVUSVAHELISED KATASTROOFID Tsunamid võivad läbida tohutuid vahemaid ja tuua siiski hävingut suurtele aladele. 2004. aastal India ookeanis Sumatra lääneranniku lähedal toimunud maavärin tekitas tsunami, mis nõudis 14 riigis üle 230 000 inimese elu.

Enne

PLANEET MAA

▲

Tsunami liigub suure kiirusega

Lööklaine kergitab merepinda ja tekibki tsunami

KAOS Tsunami käitub nagu kolossaalne voolav buldooser, mis purustab oma teel kõik. Vesi kannab kaasa kõikvõimalikku risu, mis suurendab selle hävitusjõudu veelgi – pole tõenäoline, et ükski sellesse sattunud inimene võiks eluga pääseda.

Pärast

HÄVITATUD LINN 2004. aasta tsunami hävitas suure osa Banda Acehi linnast Sumatral.

▲

39

PLANEET MAA

Mägede teke Mägesid sünnitavad samad jõud, mis põhjustavad maavärinaid. Laamade kokkupõrkekohas mandrilise laama serv murrutatakse ja tekivadki mäed. Seal, kus maakoor lõheneb, vajub osa maakoorest alla, nii et kahele poole jäävad järsud kaljuseinad. Sügavusest kõrgemale kerkiv sula magma tardub niisuguses alangus väga tugevaks kaljuks, mis võib paljanduda, kui seda ümbritsevad pehmemad kivimid erosiooni käigus minema kantakse.

KOKKUPÕRKEPIIRKONNAD Seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, murrutatakse mandrilise laama serv üles ja tekivad mäed.

Just niisugused jõud sünnitasid Lõuna-Ameerikas Andide mäeahelikud. Samasuguse protsessi tagajärjena tekkisid rohkem kui 35 miljoni aasta eest Kaljumäed Põhja-Ameerikas.

KÕRGED MÄED Lumega kaetud Andide tipud surus nii kõrgele Vaikse ookeani laam, mis ida poole liikudes surus end Lõuna-Ameerika laama alla.

◀

▼ MAAILMA KATUS India ja Euraasia laama kokkupõrke tulemusena on tekkinud maailma kõrgeim mäestik Himaalaja.

PÕRKUVAD MANDRID Kui kaks mandrilaama põrkuvad, võib see põhjustada eriti suure kurrutuse, mille tagajärjel maakoor kasvab eriti paksuks. Tänapäeval võib seda näha Aasias, kus India tektooniline laam liigub põhja poole vastu Euraasia laamale kiirusega umbes 2,5 cm aastas.

KALJUSED MÄED PANGASMÄED Mõnes kohas liiguvad mandrilised laamad teine teisest eemale. Lahknemiskohas tekkiva rikke kohal vajuvad suured maakoore pangad allapoole, moodustades riftiorgusid. Nendest mõlemale poole jäävatest kaljudest kujunevad aga pangasmäed. Just niimoodi on tekkinud Suur Riftiorg Aafrikas.

Riftiorg

Titaanlik maakoore liikumine, mis tekitab mägesid, on sageli seotud protsessidega, mille käigus maakoore alla surutud kivimid sulavad.

Sulanud kivimid kerkivad uuesti ülespoole ja tarduvad aegamisi pinna all. Aja jooksul võib erosioon nende pealt pehmemad kivimid ära kulutada ja nii paljanduvad suurejoonelised graniitmäed. Samasuguse protsessi tagajärjel võivad paljanduda ammuste vulkaanide tardunud laavast koosnevad südamikud.

Pangasmäed

PLANEET MAA

▼ GRANIITHIIGLANE Half Dome’i mägi Sierra Nevada ahelikus USA-s California osariigis kujutab enesest paljastunud hiiglaslikku graniitmassiivi, mis algselt tekkis sügaval maapinna all.

Liikuv maakoor

KADUV VÄGEVUS Aja jooksul kuluvad kõik mäed madalaks.

Nad vajuvad omaenese raskuse all kokku nagu märja liiva kuhil, samuti alluvad need erosiooni kulutavale toimele. Kui maakoore jätkuv liikumine katkeks, kaoks ajapikku kõik mäed.

JÄÄNUKMÄED Kunagised kõrged mäed Šoti mägismaal on järk-järgult kulunud madalateks ja ümarateks jäänukiteks. ▼

KIIRFAKTE Need seitse mäge on maailmajagude kõrgeimad tipud. ◾ Aasia Džomolungma (Everest): 8848 m, Himaalaja, Nepal/Hiina ◾ Lõuna-Ameerika Aconcagua: 6962 m, Andid, Argentina ◾ Põhja-Ameerika McKinley (Denali): 6194 m, Alaska ahelik, USA ◾ Aafrika Kilimanjaro: 5895 m, Kilimanjaro ahelik, Keenia ◾ Euroopa Elbrus: 5642 m, Kaukasus, Venemaa ◾ Antarktika Vinson: 4897 m, Ellsworthi mäed ◾ Okeaania Punack Jaya: 4884 m, Sudirmani ahelik, Uus-Guinea

41

FAKTE RIIKIDE KOHTA

Suuruselt kolmandal mandril annavad tooni Ameerika Ühendriigid ja Kanada, mis kuuluvad maailma suurimate riikide hulka. Idas uhuvad Põhja-Ameerika randu Atlandi ookeani, läänes aga Vaikse ookeani veed. Mandri põhjaranniku moodustab Põhja-Jäämeri suure jääga kaetud Gröönimaaga. Kõige kaugemal lõunas on seitse KeskAmeerika riiki ja Kariibi mere saared, kus ilmastik on soe aasta ringi.

SON ONOR ORA OR A KÕ KÕRB RB USA US A eddel e aoosa sas ja Mehhhi hiko k loo ko oode deos de osas os as laiu la iubb ku iu kuiv iv ja tuuul uliin ulin ne So Sono nora ora kõr õrb. b Sii iin n on n har a ul ulda d see saggua da uaar aroar o ka okarn rnee rn eegi ee giak gi a ak aktu tuse ain ai nus kaasv svukoht. t See e ast stel elde dega g , hi ga hili lisli skeva ke vade vade dell va vallg lget lget etee õiite t ga kae aetu tudd suuur tu u puukõrg kõ rgun rg une ka k kt ktus uss ela labb kuni kuuni 200 00-a -aaas a taaseeks k. ▼

Ameerika Ühend driigid Pindala 9 826 6775 km2 Rahvaarv 318 miljonit Pealinn Washington, DC Rahaühikk USA dollar Riigikeel inglise Oodatav eluiga 78 aastat ülleejjäääänu ü nud d ka kakkss on A Allaassskka ka Põõh hja ja-A Am meeerik eerriikka lood od dettipus ipus ip us ja Hawa Hawa Ha waii ii saa aart aart rtea rtea eah heeli lik Va Vaiikkksse ses ses ookeanis. USA hispaaniakkeeln l e ko kogu gu ukond kond ko nd moodustab 13 protsenti rahvastikust ning kasvab kiiresti. Esimene afroameeeriklasest president Barack Obama valiti ametisse 2008. aastal.

MANHATTANI PILVELÕHKUJAD Väikseim, aga kõige tihedama asustusega linnaosa New Yorgi viiest linnaosast Manhattan on saar Hudsoni jõe suudmes. ▲

Kanada Pindala 9 984 670 km2 Rahvaarv 34,3 miljonit Pealinn Ottawa Rahaühikk Kanada dollar Riigikeeled inglise ja prantsuse Oodatav eluiga 80 aastat Kanada on pindalalt maailma teine riik.

Riik ulatub läbi kuue ajavööndi Newfoundlandist idas kuni Briti Columbiani läänes.

Põhjast piirab Kanadat Põhja-Jäämeri.

Enamik kanadalasi on Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Iirimaalt ja teistestki Euroopa riikidest tulnud sisserändajate järel-

Guatemala Pindala 108 890 km2 Rahvaarv 14,8 miljonit Pealinn Guatemala Rahaühikk ketsaal Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 70 aastat Kunagise iidse maiade tsivilisatsiooni kodumaa Guatemala on enamasti kõrgmaa. Üle poole guatemalalastest on maiade järeltulijad ja nad elavad enamasti mägismaal talupidajatena.

Põllumajandus annab ligi veerandi Guatemala ekspordituludest.

tulijad. Kanadas elab ka umbees miljon põliselanikku ehk indiaanlast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜR RO) hinnangul on Kanada üks parimaid riike, kus elada. Linnad nagu Vancouver, Toronto ja Calgary kuuluvad kõik küm mne maailma parimate elutingimustega linnade hulka.

PRUUNKARU Üks maailma suurimaid maism maaloomi pruunkaru elab Kanada mägiistes piirkondades. Inimese majandustegevus, näiteks metsa ülestöötamine, mõjutab karudde elukeskkonda ja vähendab nende arvu. ▶

Belize

El Sallvad dor Pindala 22 966 km2 Rahvaarv 300 000 Pealinn Belmopan Rahaühikk Belize’i dollar Riigikeel inglise Oodatav eluiga 72 aastat

Belize, mida varem teati kui Briti Hondurast, oli viimane Kesk-Ameerika riik, mis saavutas (1981. aastal) iseseisvuse. Riigi idarannikul Kariibi meres on suuruselt maailma teine korallrahude süsteem.

Belize on Kesk-Ameerika väikseima rahvaarvuga riik ning peaaegu pool selle territooriumist on ikka veel metsa all.

Pindala 21 040 km2 Rahvaarv 6,2 miljonit Pealinn San Salvador Rahaühikud El Salvadori koloon, USA dollar Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 72 aastat Vaikse ookeani rannikul paiknev El Salvador on Kesk-Ameerika riikidest väikseim ja kõige tihedama asustusega. Riigi territooriumi läbivad kolme tektoonilise laama piirid, mis tähendab, et siin on sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Aktiivne vulkaaniline tegevus annab võimaluse kasutada suhteliselt odavat geotermaalenergiat.

251

FAKTE RIIKIDE KOHTA

1776. aastal asutatud Ameerikka Ühendriikide (USA) põhimõttelised alustalad on üksikisiku vabadus ja rahvaahääletuse tulemusena moodustatud valittsus. Praegu u on USA maailma võimsaima majandusegaa riik, rahvaarvult aga kolmandaal kohal.

Riigi põhiosas on 50 osariigistt 48,

Costta Rica

FAKTE RIII KIDE KOHTA

Pindala 51 100 km2 Rahvaarv 4,7 miljonit Pealinn San José Rahaühikk Costa Rica koloon Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 79 aasta Costa Rica on väike Kesk-Ameerika riik PUNASILMNE PUUKONN Oma pungiss punaste silmade poolest tuntud erksavärvilin ne puukonn Agalychnis callidryas elab Costa R Rica rannikul tiikide, jõgede ja ojade lähedaal puude otsas. Ta toitub putukatest, keda püüüab oma pika kleepuva keelega.

Varvaste otsa otsas olevad iminapad võimaldavad hästi puude otsas ronida. ◀

Mehhiko Pindala 1 972 550 km2 Rahvaarv 118 miljonit Pealinn México Rahaühikk Mehhiko peeso Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 74 aastat Kõige suurema hispaaniakeelse elanikkonnaga riik maailmas Mehhiko jääb USA ja ülejäänud Ladina-Ameerika (nii nimetatakse riike, kus räägitakse peamiselt hispaania või portugali keelt) vahele. Kuni 16. sajandini valitsesid Mehhikot asteegid, siis aga läks see ligi 300 aastaks Hispaania koloniaalimpeeriumi koosseisu. Suur-México, kuhu lisaks

252

pealinnale kuuluvad veel 18 eeslinnaringkonda, on üks maailma suurimaid metropole. Mehhiklaste rahvuslik identiteet on p kujunenud euroopaliku ja põlisrahvaste kultuuri koosmõju tulemusena. Lisaks hispaania keelele räägitakse ka nahuatli, maia ja tzeltali keelt. Kuigi Mehhiko on ülemaailmse tähtsusega naftatootja, on nafta eksport viimastel aastatel langenud ja riigis süveneb majanduslik ebavõrdsus. Üle 44 protsendi rahvastikust jääb allapoole rahvusliku vaesuse piiri. Põlisrahvaste kogukonnad elavad enamasti maal ja kuuluvad kõige raskemas olukorras olevatesse rühmadesse.

Põhja-Ameerika mandri lõunatipu lähedal.

Riigist ida poole jääb Kariibi meri ja lääne poole Vaikne ookean. Kuni 1821. aastani oli Costa Rica Hispaania võimu all, täielik sõltumatus võideti kätte aga 1838. aastal.

Rahvastiku enamuse moodustavad osaliselt hispaania päritolu mestiitsid, põliselanikke indiaanlasi on kõigest 35 000. Põhiliselt räägitakse hispaania keelt, aga levinud on ka kreooli inglise keel. Riigi tähtsaimad majandusharud on kohviubade kasvatus, tehnoloogiatööstus ja turism. Üle 90 protsendi Costa Ricas tarbitavast elektrist saadakse taastuvatest allikatest.

CHACMOOL MÉXICOS Chacmool on skulptuur, mis kujutab poollamavas asendis meest, kes hoiab käes kausikujulist anumat. anumat Chacmool’ Chacmool e raiusid kivist põliselanikud indiaanlased ja neid on välja kaevatud mitmel pool Kesk-Mehhikos. ▼

Honduras

Nicaragua

Pindala 112 090 km2 Rahvaarv 7,8 miljonit Pealinn Tegucigalpa Rahaühikk lempira Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 70 aastat

Nicaragua paikneb otse Kesk-Ameerika südames. Riik jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: Vaikse ookeani äärne madalik, jahedam sademeterikas kõrgmaa ja Kariibi mere rannikumadalik. Ligikaudu kolmandik rahvast elab pealinnas Managuas. Põlisrahva miskito hõimud ja Aafrika orjade järeltulijad elavad peamiselt Kariibi mere rannikul.

Pindala 78 200 km2 Rahvaarv 3,6 miljonit Pealinn Panamá Rahaühikud balboa ja USA dollar Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 75 aastat

FAKTE RIIKIDE KOHTA

Honduras on Guatemala ja Nicaragua vahel paiknev mägine riik. Lõunas ulatub see lühikesel lõigul Vaikse ookeani äärde, märksa pikem on aga Kariibi mere rannik põhjas. Tegu on vaesuselt eelviimase KeskAmeerika riigiga, kus umbes 60 protsenti elanikest jääb allapoole rahvusliku vaesuse piiri.

Pindala 129 494 km2 Rahvaarv 5,9 miljonit Pealinn Managua Rahaühikk Nicaragua córdoba Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 72 aastat

Panama

Panama on seitsmest Kesk-Ameerika riigist lõunapoolseim. 40 protsenti riigist katab vihmamets, mis paraku on hävimisohus. Alates 1999. aastast on Vaikset ja Atlandi ookeani ühendav tähtis rahvusvaheline laevatee Panama kanal Panama riigi kontrolli all.

Kuuba Pindala 110 860 km2 Rahvaarv 11,3 miljonit Pealinn Havanna Rahaühikk Kuuba peeso Riigikeel hispaania Oodatav eluiga 78 aastat Kuuba vabariik asub Kariibi mere suurimal saarel. Kuubal on kolm mägist piirkonda: Sierra Maestra, Sierra de los Órganos ja Sierra de Trinidad. Viljakatel madalikel kasvataatakse suhkruroogu ja riisi. Alates 1959. aastast on Kuuba ühepartei süsteemiga kommunisstlik

riik, mida juhtis kaua Fidel Castro.

2008. aastal võttis riigitüüri üle tema noorem vend Raúl Castro. Kuuba elustandard langes dramaatiliselt 1990. aastatel, kui kommunistlik kord Ida-Euroopas – varem olid sealsed riigid Kuuba peamised partnerid – kokku varises. Sellest ajast saadik on maalt lahkuda soovijate arv järsult tõusnud.

KLASSIKALISED AUTOD HAVANNAS Kuuba pealinna Havanna tänavad on täis 1950. aastate autosid. Taksofirmad korraldavad nende autodega, mis on hästi hooldatud ja heas seisundis, ringsõite linnas. ▶

Bahama

Jamaicaa

Pindala 13 940 km2 Rahvaarv 300 000 Pealinn Nassau Rahaühikk Bahama dollar Riigikeel inglise Oodatav eluiga 73 aastat Bahama Ühendus on 700 suuremast ja väiksemast saarest koosnev arhipelaaag – nii nimetatakse suurt veeala, kus on palju saari. Saarestik asub Atlandi ookeeani lääneosas Kuubast kirdes. Kaks kolman ndikku rahvastikust elab New Providencce’i saarel pealinnas Nassaus. Bahama on üks puhkajate lemmikpaiku.

Pindala 10 990 km2 Rahvaarv 2,9 miljonit Pealinn Kingston Rahaühikk Jamaica dollar Riigikeel inglise Oodatav eluiga 71 aastat

TARO Köögivili taro on põhilisi Jamaiicaal kasvatatavaid kultuure. Selle lehtedest valmistatakse populaarset toitu nimega callaloo ll l , mida id süüakse k meelsasti l i kõikjal kõikj l Kariibi mere saartel. ▲

JJaamaic maicaa on saar Kariibi meres 145 kilome ki kilo meetrit Ku uubast lõunas. Enamik jamaicalasi on ja n Aafrika päritolu, lisaks väikesed indiaalaste, hiinlaste ja euroopvä laste kogukon nnad. Jamaica muusika on kuulus üle maaailma. Ska, raggaa ja reggae muusikastiilid on sündinud Jamaica pealinna Kingstoni vaestekvartalites.

253