SUUR EESTI RAAMATUKLUBI PALJU PAL LJ HÄID RAAMATUID!
Juuni 2017
JUUNI KLUBIRAAMAT
Mikk Sarv • Kristel Vilbaste
ISEENDAST ALGAV SUGUPUU Raamat, mis juhatab, kuidas esivanemaid uurides iseenda ja maailmaga lähedaseks saada.
KLUBIRAAMAT TOIMETAJA VEERG
M
eie juunikuu klubiraamat võib esmapilgul jahmatav tunduda. Oleme ju harjunud ennast ja oma lapsi sugupuu ladvapungadena kujutlema. Ent mida lähemalt raamatut uurida, seda enam tekib tunne, et just see lähenemisviis sobibki kõige paremini meiesugusele loodusrahvale. Kosutav on mõelda, et me pole siin ilmas üksi,
osake eelmistest sugupõlvedest on meid kogu aeg kaitsmas ja toetamas. Ja meie võime olla need, kes sama mõtteviisi oma järeltulijatele edasi annavad, et nemadki ennast tugeva ja kaitstuna võiksid tunda. Raamatus on kirjeldatud mitmeid toredaid rituaale ja harjutusi esivanematega kontakti loomiseks, mida autorid on ka oma koolitustel kasutanud. Lugejale inspiratsiooniks on Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste kirja pannud ka oma suguvõsade lood ja peab ütlema, et see on veel eriti põnev lugemine! Palju rõõmu suguvõsa uurimisest ja kaunist jaaniajast!
Iga klubiraamat annab boonuspunkti ja vabastab postikulust!
ESIVANEMAID UURIDES ENDAGA LÄHEDASEKS Üha rohkem inimesi huvitub oma sugupuu uurimisest. Tuntud pärimuste uurijad ja looduse mõtestajad Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste on aga loonud oma täiesti erilise koolkonna, mis mitmeski mõttes pöörab asjad pea peale: arhiiviuuringud on küll olulised, kuid lugude jutustamine ja mäletamine on tähtsam.
Teil on täiesti uudne lähenemine küsimustele, kuidas ja miks sugupuud tasuks uurida. Mille poolest teie koolkond eelkõige erineb?
*
Sugupuu uurimine kooskõlas loodusega
Põlisrahvad nagu meiegi rahvas tajuvad maad emana ja taevast isana. Nii on ka meist igaühe ema osa maast, mis on meie jalge all, mis meid toidab, annab magamisega uue jõu ja tervise. Ja * 13 harjutust samuti on meie igaühe isa osa taevast, mis koos esivanematega päikesetõusuga toob uue ärkamise, kasvamise, kontakti õppimise ja taipamise. Käsitleme oma raamatus saavutamiseks lähima kolme põlvkonna esivanemaid seoses muutustega nii ööpäeva- kui ka aastaringis. Meie * Autorite põnevad sugupuu uurimine on tihedalt seotud loodusega suguvõsalood meie ümber. Küllap see ongi suurim erinevus – püüd leida tasakaalu enda ja loodusega läbi mitme sugupõlve. Ja mis kõige olulisem, rõhutame, kui tähtis on üles leida oma suguvõsa võidulood. Rääkima ei pea mitte niivõrd sellest, mis halvasti on läinud, vaid sellest, miks on minu esivanemad olnud võimsad ja võitmatud, mis on andnud neile väge kanda ilmale lapsi ja panna alus minu tekkele.
Kuidas tekkis mõte ümmargusest sugupuust, mis algab koostajast endast? Viisteist aastat tagasi istusime Tartus Hiina restoranis ja ootasime, millal meile serveeritakse toit. Ootamine oli igav ja nii arenes põnev vestlus laua kohale joonistatud kaheksakandilisest Ba Gua ringist. Ootamatult tekkis mõte siduda need meie esivanematega. Kaheksa on meil ka kolmanda põlve esivanemaid, kellest on lood veel meie vanemate ja vanavanemate huulil. Meie põhjapoolsed sugulasrahvad nimetavad neid maaemadeks ja maaisadeks. Saami pärimuses seisab, et kui kõik kaheksa maavanemat sinu peale soojalt hingavad, siis läheb meil elus hästi. 2
6/2017
Viimane äraütlemise päev
22. juuni
ISEENDAST ALGAV SUGUPUU
Sugupuu koostamine kaheksa ilmakaare kaudu
Mikk Sarv, Kristel Vilbaste
Maailm muutub ööpäevaringiga valgeks ja pimedaks, aastaringiga suveks ja talveks. Midagi sarnast toimub ka meis igaühes eneses. Oleme oma vanematelt pärinud viisid, kuidas reageerime pingeolukorras, soodumused haigestuda ja terveneda ning veel palju muudki. Kui teame lugusid oma esivanematest, kui peame ja hoiame lugu nendest, suudame paremini mõista, miks kipume käituma ühel või teisel moel. See raamat on esivanemate ja oma looga sideme loomise põnev õpetus, kus sugupuu koostamine algab iseendast. „Sugupuud võib vaadata ka ülevalt alla, nii et kõige keskel on puu ladvapung ehk mina ise. See on nagu paela punumine, kus esivanemad on meie elusse põiminud omad lõngad – unistused ja soovid. Kui oskame ja suudame läbi iseenda ja lähedaste kogutud lugude tunda end koosolevatena, võime tajuda, kuidas ürgvana tuul puhub meie poole nende unistuste ja palvete hingeõhku. Nii kuuldes ja tajudes suudame jätkata seda, mis neil pooleli jäi, ning tunda nende elu soojust ning toetust pidevalt enda selja taga.” – Autorid TAVAHIND
21.50
Kirjastus Varrak
262 lk, kõva köide, 160 × 210 mm KOOD 40981 Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste oma Ilmamäe talu Tammetsõõris. Foto: Ann Aotäht Sarv
KLUBIHIND
15.50
Mida selline sugupuu–uurimine teile õpetanud on? Eelkõige tasakaalutunnet emapoolse ja isapoolse sugupuu vahel. Hämmastavaid lugusid, kuidas hoolimata hädadest ja kitsikustest on lõpuks võitjana välja tuldud. Meelespidamist, mäletamist, armastust ja hoolimist. Raamatule on lisatud meie mõlema sugupuud, nende koostamisel sattusime ootamatute leidudeni, lugudeni, mida meile varem keegi ei olnud rääkinud. Kindlasti saab lugeja samasugust äratundmisrõõmu tunda, kui peale raamatu lugemist oma „iseendast algavat sugupuud” koostama hakkab. Jaanipäevane aeg on kõige parem aeg ka selleks, et kõik raamatus toodud 13 harjutust läbi teha.
Mida teha siis, kui mõne kohta meie 14 esivanemast siiski ei õnnestu mitte midagi teada saada? Eks siis on voli unistada, kujutada ette, kes nad võisid olla, luua puuduvad esivanemad oma meelekujutluses seni, kuni midagi kindlat teada saadakse. Kindlasti annab suguvõsa uurimine võimaluse küsitleda sugulasi ja vanemate tuttavaid, kellelt sageli on võimalik kild killu haaval oma suguvõsa mosaiik kokku laduda. Meie lastel on see siis tänu meile juba lihtsam. Selline sugupuu koos võidulugudega on ka hea kingitus oma eluteed alustavatele koolilõpetajatele või abiellujatele.
Mis on selle toreda raamatu põhisõnum? See, et me ei ole siin ilmas üksi. Alati on keegi meie kõrval või kohal. Kusagil on meie kaheksa maaisa ja maaema, kes toetava tuulena teisest ilmast meie peale hingavad ja meid hoiavad. Meie saame hoida lugusid neist ja neid oma lastele edasi rääkida.
Teeninduspunktides veel 10% soodsam
13.95 6/2017
3
KLUBIRAAMAT
Iga klubiraamat annab boonuspunkti ja vabastab postikulust!
Vaatame raamatusse Raamat jaguneb seitsmeks peatükiks:
I
ÜMMARGUNE SUGUPUU Ümmargune sugupuu annab võimaluse mõelda iseendast ja oma kohast siin maailmas. Hakkame taipama, mida oleme pärinud esivanematelt ja mida me ise pärandame oma järeltulijatele.
II
AJARING, SILMAPIIR JA ILMAKAARED Aja tajumine ringina annab sügavama mõistmise, terviklikkuse ja lõpetatuse. Ümmargune maailmataju on omane küpsele eale. Sirgjooneline ja võistlev maailmataju sobib pigem teismeikka.
III
OLEMISE VÄGI Perering vajab tasakaalu. Isapoolne välja, kaugele, kõrgele pürgimine leiab tasakaalu emapoolse rahu, laskumise ja kodukesksusega. Mõlemad pooled on vältimatult vajalikud.
IV
SUGUVÕSA HINGUS Iga hingetõmbega elame ka esivanemate elu. Nende mõtted ja tunded elavad meis edasi, mõjutavad meie käitumist, mõtlemist ja toimimist.
V
KUIDAS SUGUPUU RING HINGAMA PANNA? 13 HARJUTUST Maaemade ja maaisade nimepael; maavanemate palverattad; esivanemate väljak kividega; sugupuu loits; jaanipäeval haudade külastamine; lapsele suguvõsa raamatu tegemine jm.
VI VII
MIKK SARVE ISEENDAST ALGAV SUGUPUU
KRISTEL VILBASTE ISEENDAST ALGAV SUGUPUU
4
6/2017
Iga kuu teisel laupäeval veidi peale kl 9.30 Raamatuklubi saatelõik raadios Elmar!
KUIDAS ALUSTADA? Võtke suur puhas paberileht. A3 on päris paras mõõt. Kirjutage lehele ilmakaared: põhi alla serva, ida vasakule, lõuna üles ja lääs paremale. Vasakul all on kirre ja vasakul üleval kagu, paremal üleval on edel ja paremal all loe. Põhi on allservas, sest emad seonduvad maaga ja maa on meist allpool.
Mida selline sugupuu annab? Kõigepealt saame võimaluse mõelda iseendast ja oma kohast siin maailmas. Hakkame taipama, mida oleme pärinud esivanematelt ja mida me ise pärandame oma järeltulijatele. Mõistame paremini öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist. Esivanemate elukäigu peale mõeldes saame tunnetada, kuidas kasvamine on seotud isa ja taevaga ning leevendumine ja puhkus ema ja maaga. Loe edasi lk 20 Ümmargune iseendast algav sugupuu ilmakaarte ja esivanematega.
Viimane äraütlemise päev
22. juuni
MAAVANEMATE PALVERATTAD Vaja läheb 2 × 4 puuketast – nii sõrmepaksust. Igale maavanemate paarile tuleb kaks samast puust ketast, kokku siis kaheksa ketast. Need kettad võiks liivapaberiga lihvida, teravad servad maha lõigata. Ketta keskossa kirjutage või põletage maaema või maaisa nimi, see kõige välimine ring jooniselt. Ketta ülemisse serva tehke puuriga auk. Kasutades varem punutud paela, saate need kettad ühendada palveratasteks, mida kaasas kanda ja aeg-ajalt üle lugeda. Loe edasi lk 92
MIKU ISAISA JAAN SARV 1877–1954 Jaan Sarv sündis 21. detsembril 1877 Ala-Leeguste talus Saru vallas Võrumaal oma vanemate Heno ja Anne Sarve teise lapsena. Kahjuks suri vanem õde Anne kuueaastasena, kui Jaan oli neljaaastane. Ema Annel oli eelmisest abielust kolm last – tütar Mari ning pojad Juhan ja Kusta. Nooruses oli Jaan nõrga tervisega. Ühel kevadel käis isa Heno temaga tohtri juures ja viimane oli öelnud, et sügist see poiss enam ei näe. Kodus hakkas Jaan männimetsas käima. Alguses polnud üldse jõudu ja ta istus kännule päikesepaistele puhkama. Aga iga päevaga kõndis ta metsateel üha enam samme, lõpuks hakkas jooksma ja oligi sügiseks terve! Jaan õppis Saru vallakoolis ja Mõniste vallakoolis, oli väga terane ja asendas õpetajat, kui see pidi kusagil ära käima. Temaga koos õppisid poolvendade lapsed, kes teda koolis hellitavalt lellakeseks kutsusid. -ksne lähistel, õppis Jaan Hiljem, kui pere oli ostnud talu Lätimaal Alu edasi Marienburgi apostelliku õigeusu kirikukoolis. Kuigi perel oli raske seda lubada, läks ta edasi õppima Hugo Treffneri gümnaasiumisse Tartus. Õppis seal aastatel 1893/94 ja 1899, tasudes õppemaksu kooli köögis töötades. Vahepeal õppis Jaan edasi iseseisvalt, õiendas küpsuseksami eksternina 1899. aastal Tartu Gümnaasiumi juures. 1899–1904 õppis ta matemaatikat Tartu Ülikoolis, täiendas end 1906. aastal Sorbonne’i Ülikoolis Pariisis ja lõpetas 1907. aastal Tartu Ülikooli, omandas samal aastal keskkooliõpetaja kutse. 1908. aastal käis Jaan Sarv ülemaailmsel matemaatikute kongressil Roomas, hiljem 1920. aastatel teaduskonverentsidel Londonis, Helsingis, Zürichis, Lätis, Saksamaal jm. Jaan abiellus Juuli Vaheriga 1907. aastal Põltsamaa Niguliste kirikus. Põltsamaal töötas ta sel ajal matemaatikaõpetajana Eesti Aleksandrikooli põllutöökursustel. 1908–1909 töötas ta Venemaal Vitebski kubermangus Veližis eragümnaasiumis, kuid tuli seejärel tagasi Tartusse. 1909–1918 oli Jaan matemaatikaõpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis Tartus (praegune Miina Härma Gümnaasium), pannes aluse füüsika ja matemaatika eesti keeles õpetamisele gümnaasiumitasemel. Loe edasi lk 167
Jaan ja Juuli Sarv pojaga Jaani isatalus Brunal 1912. aasta augustikuus.
Aprilli klubiraamatu „Kodu remonditööd” ostjate vahel loosisime välja Makita AKUTRELLI. Palju õnne, Madis Kask Kehrast!
6/2017
5
VALIKRAAMAT
Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saad soovi korral tellida. Iga valikraamat annab boonuspunkti ja vabastab postikulust!
GRANIITMEES
Sirpa Kähkönen
Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks. TAVAHIND
Kirjastus Varrak Soome keelest tõlkinud Piret Saluri 288 lk, kõva köide, 143 × 210 mm KOOD 40707
23.20
KLUBIHIND
19.70 SIRPA KÄHKÖNEN (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.
KATKEND RAAMATUST
M
e tulime siia linna 1922. aasta kevadtalvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes. Me läksime sellepärast, et mu mees oli tulipea ja uhke, ja ei tahtnud manguda tööd neilt, kes ukse punase ees kinni lõid; me läksime hea usu peale, lootes, et on olemas maa, kus tööinimene võib vabalt elada. Me läksime sellepärast, et olime nii palju raamatuid lugenud. Ja ka armastuse pärast. Mina oleksin läinud koos oma mehega kasvõi maakoore alla või meresügavustesse. Meil olid seljakotis valed asjad: paremad rõivad, tükk seepi, õppematerjal teemal naine ja sotsialism, pliiats ja vihikud – nendega me mõtlesime ehitada tulevikku. Tööriistad oleksid rohkem ära kulunud. Oleks pidanud tooma raudteerööpaid, villa, paberit, vaktsineerimisnõelu, käsikäru ja trükimasina. Seljataha jäi see, mida nad nimetasid kodumaaks, see, mis keeras meile selja juba enne, kui meie temale selja keerasime. Seljataha jäid emakeel ja meie vanad nimed – kui kohtusime vastuvõtjatega siinpool, siis ei olnud enam tähtis, kuidas meid oli varem kutsutud. Siin olime Klara ja Ilja. Perekonnanime ei taibanud me vahetada. Revolutsioon oli noor ja me oletasime, et meid vajati ehitama. Kuigi meie vastuvõtjad olid näost kalbed ja vaatasid meid punetavate silmadega ja ütlesid: veel võite loobuda ja koju tagasi minna, tahtsime meie vaid kohale jõuda. Me panime suusad seina najale püsti ja hakkasime puiste jalgadega minema. Mina vaatasin neid häid suuski veel üle õla. Siis hakkasid meie vastuvõtjad naerma ja ütlesid: seal, kuhu lähete, teil suuski tarvis ei ole. Valesti ütlesid, aga see selgus alles hiljem. Ma igatsesin oma suuski palju kordi. Partei oli andnud meile loa tulla ja partei ka otsustas, et hakkame elama Petrogradis. Mu mees oli töötanud masinistina ja tema sai ülesandeks ära parandada tisler Gambsi Ulitsa Rakoval paiknenud linnaresidentsi küttekatel. Me elasime terve selle kevade katlamajas nagu kooparahvas. Meil ei olnud valgust, aga meil oli soe. Meil oli palju paremini kui kümnetel tuhandetel teistel. Ma ei teadnud veel, et ootasin juba suusatades last, kes nüüd kahekordses pimeduses oma vaikses taktis edasi arenes. Loe edasi lk 8
6
6/2017
KLUBI SOOVITAB KUBJA ÜRDITALU TEED JA RAVIMTEED
Rein Sander
Milleks meile ravimtaimed, kui apteegis on saada kõikmõeldavaid ravimeid? Kui laborid ja instituudid töötavad üle maailma selle nimel, et toota veelgi paremaid tablette, kapsleid ja tilku? Ravimeid apteegist ostes ei mõtle me tavaliselt, et kõik see sai alguse taimedes leiduvate toimeainete uurimisest. Taimed olid esimesed rohud, mida inimene tõbede vastu pruukis. Taimravi ei ole oma tähtsust kaotanud ka tänapäeval. Paljudele tervisehädadele leiame hõlpsasti leevendust just ravimtaimedest. Taimeteed on leebed abivahendid, mis aitavad ennetada lihtsamaid terviserikkeid ja taastada organismi tasakaalu. Ravimteede retsepte on tuhandeid. Ka meie kliimas kasvavatest taimedest võib kokku segada aukartustäratavalt palju erinevaid teesegusid. Selles raamatus tuleb lähemalt juttu Kubja Ürditalu teedest, nende kasutamisest ja mõjust meie kehale ning meelele. Ei maksa muidugi loota, et tassitäis taimeteed otsekohe halva enesetunde peletab, võtab ära väsimuse või parandab maohaavad, sest taimravi on pikaajaline protsess, mis võib mõnikord kesta nädalaid ja kuid. Sellest raamatust saabki teada, kuidas keeta ravimteed, valmistada leotist, tõmmist ja salvi ning mil moel need kõige tõhusamalt toimivad. TAVAHIND
23.20
Kirjastus Varrak 224 lk, kõva köide, 168 × 240 mm KOOD 40950
KLUBIHIND
20.40
JALAD LÖÖVAD TULD VEENIKOMUD JA HOBUKASTAN Veenikomude puhul tuleb tarvitada taimi, mis alandavad vere hüübivust, tugevdavad veenide seinu, hoiavad ära trombide tekke veresoontes ja soodustavad tekkinud trombide imendumist. HARILIK HOBUKASTAN (Aesculus hippocastanum) on kõikidele tuntud pargipuu. Pärit on ta Balkani maadest, praegu laialt levinud ilupuu kogu Euroopas.
• Võtame 1 tl peenestatud kuivatatud vilju 1 kl keeva vee kohta, keedame veerand tundi nõrgal tulel, kurname. Joome ½ kl kolm korda päevas. Viljade asemel võime pruukida ka lehti või koort. • Korjame värskeid õisi, peenestame mikseris ja pressime massist mahla välja. Mahla säilitamiseks lisame sellele võrdse koguse viina. Võtame 20–30 tilka värsket või konserveeritud mahla veega lahjendatult kolm korda päevas. Loe edasi lk 171
6/2017
7
AJALUGU KURJUSE PÄEVIK
Alfred Rosenberg ja kolmanda Reich’i varastatud saladused
Robert K. Wittman ja David Kinney
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil lehekülgedel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, lõputut rivaliteeti Göringi, Goebbelsi ja Himmleriga ning muidugi oma mõtteid ajaloost, aarjalastest ja juutidest, mis leidsid lõpuks väljenduse holokaustis. Päevikut kasutati tõendusmaterjalina Nürnbergi protsessil, aga siis läks see arusaamatul kombel kaotsi, kuni seda pakuti 2001. aastal Ühendriikide holokaustimuuseumile miljoni dollari eest müüa. „Kurjuse päevik” ongi ühtaegu ülevaade NatsiSaksamaa tõusust ja langusest Rosenbergi silme läbi ning detektiivilugu selle ajaloolise dokumendi jahtimisest ja kättesaamisest. TAVAHIND
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik 416 lk, pehme köide, 143 × 210 mm KOOD 40080
25.15
„„Kurjuse päevik” on ühtaegu lõikavalt täpne biograafia ning kaasakiskuv detektiivlugu. Autorid avaldavad uusi haaravaid üksikasju Alfred Rosenbergi rolli kohta holokaustis, aga tutvustavad lugejale ka ajaloo talletamise ja kirjutamise keerukat ja põnevat maailma.” Raamatu „Jaht Eichmannile” autor Neal Bascomb
KULD LÕWI JA KULTASE AJAL
Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918–1940
Kalervo Hovi
Turu Ülikooli ajalooprofessori põhjalik ülevaade Tallinna restoranija kohvikukultuurist kahe maailmasõja vahelises Eestis annab põhjaliku pildi meie joomis- ja söömiskommetest ning olulisematest restoranidest, kabareedest ja kohvikutest. Autor on kasutanud laialdast allikmaterjali: arhiividokumente, ajakirjandust ja kaasaegsete sageli värvikaid detaile sisaldavaid mälestusi. Raamat laseb mõista Eesti toonase restoranikultuuri kõrget taset ja kirevust, mis tegi Tallinnast soomlaste ja mitte ainult soomlaste paradiisi juba 1920. aastatel. Teose eestikeelne väljaanne on kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud omaaegsete fotodega. Kirjastus Varrak Soome keelset tõlkinud Piret Saluri 328 lk, kõva köide, kordustrükk, 150 × 230 mm KOOD 40646
8
6/2017
TAVAHIND
24.20
KLUBIHIND
21.30
KLUBIHIND
22.10
AJALUGU REVOLUTSIOONI KÜÜSIS
Petrograd 1917
Helen Rappaport „Revolutsiooni küüsis“ on Helen Rappaporti meisterlik jutustus Vene revolutsiooni puhkemisest, nähtuna selle draama keskele sattunud välisriikide kodanike silme läbi. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Lenini bolševike oktoobripöörde vahelisel ajal oli Petrogradis vaevalt rahulikku päeva. Kõige rohkem oli segadust tunda moekal Nevski prospektil, mille hotellides, klubides, baarides ja saatkondades viibivad välismaa külalised ja diplomaadid ei saanud oma ukselävel ja akende all valitsevat kaost mitte märgata. Selle kireva seltskonna hulgas olid ajakirjanikud, ärimehed, pankurid, guvernandid, vabatahtlikud põetajad ja võõrsil elutsevad seltskonnategelased. Paljud neist pidasid päevikut ja saatsid koju kirju: inglannast halastajaõde, kes oli pääsenud eluga Titanicult; Ameerika Ühendriikide suursaadiku mustanahaline teener, kes oli oma kodukandist Missourist päris kaugele sattunud; naisõiguslaste juht Emmeline Pankhurst, kes oli tulnud Petrogradi tutvuma kartmatu naiste surmapataljoniga. Helen Rappaport on kasutanud seda rikkalikku dokumentide varamut, millest suur osa pole varem trükivalgust näinud, et viia meid otse tegevuse keskele – et näha, tunda ja kuulda revolutsiooni sellisena, nagu seda koges üks eripalgeline rühm inimesi, kes ühel hetkel avastasid, et nad on „punasesse hullumajja” lõksu jäänud. TAVAHIND
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa 368 lk, kõva köide, 145 × 215 mm KOOD 40929
25.15
KLUBIHIND
22.10
HELEN RAPPAPORT (snd 1947) on briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad” (2009) ja „Neli õde. Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud” (2016).
Vene revolutsiooni haarav, elutruu, eeskujulikul uurimistööl põhinev kroonika, mille jutustajaks on Petrogradis viibivate välismaalaste üllatavalt värvikas tegelaskond ning mille Helen Rappaport on põiminud võrratuks tervikuks. – Simon Sebag Montefiore Raamatu „Romanovid 1613–1918” autor
Astoria vestibüül pärast rünnakut – põrand vereplekiline, revolutsiooniline tunnimees valvepostil.
6/2017
9
ILUKIRJANDUS NÄDALALÕPP
WARLEGGAN
Valter Väljap
Neljas Poldarki raamat
Rein on elupõline õpetaja. Mees, kes armastab kõiges selgust ja kellel on kõik alati kontrolli all. Ent see ei aita, kui kooli saabub uus õpetaja, kes teda, nüüdseks juba elatanud pedagoogi, seletamatu väega enda poole tõmbab. Nende suhe on algusest lõpuni äärmiselt korrektne ja vaoshoitud, ent asi lõpeb Reinu jaoks ikkagi nii halvasti, et ta ei tule juhtunuga ise toime.
Wheal Grace’i kaevandusel läheb nii viletsasti, et Rossil ei õnnestu isegi pangalt võetud laenu intresse maksta. Nagu oleks sellest veel vähe, kaotab mitu inimest varingus elu. Suutmata kaevandust kauem käigus hoida, plaanib Ross selle sulgeda. Õnnetuseks on tema laenu vekslid läinud vaenulike Warlegganite kätte. Siis otsustab Rossi ellu naasta Elizabeth.
Winston Graham
TAVAHIND
19.30
Kirjastus Varrak 320 lk, pehme köide, 130 × 200 mm KOOD 40752
KLUBIHIND
16.95
TAVAHIND
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Krista Suits 408 lk, pehme köide, 145 × 200 mm KOOD 40806
EIMISKI
KADUNUD NAINE
Hanif Kureishi
Sheila O’Flanagan
Musta huumoriga vürtsitatud romaani peategelaseks on oma Londoni korteri seinte vahel päevi mööda saatev filmitegija Waldo, keda vaevab nii kehv tervis kui suutmatus leppida vananemisega. Tema eest hoolitseb ta märksa noorem abikaasa Zee. Ajapikku süveneb Waldos veendumus, et ta naisel on kõrvalsuhe, ja tema kinnismõtteks saab paljastamine ja kättemaks.
Imogen on kogunud raha, et põgeneda esimesel võimalusel. Ebakindel lapsepõlv sundis turvalisust ihkava naise abielluma Vince’iga. Mees, kes tundus esialgu imetlusväärne, osutub paraku kontrollifriigiks ning allutab naise endale nii põhjalikult, et ainus väljapääs näib olevat jäljetult kaduda. Ent Vince pole mees, kes omandist võitlemata loobuks. Ta asub Imogeni otsima.
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Triin Tael 352 lk, kõva köide, 145 × 203 mm KOOD 40714
TAVAHIND
17.40
KLUBIHIND
15.30 MAETUD HIIGLANE Kazuo Ishiguro Kuningas Arthuri järgsel Inglismaal näib üle terve maa roomav udu võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Nendega liitub teisigi otsijaid. Sir Gawain otsib salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe.
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer 324 lk, kõva köide, 143 × 200 mm KOOD 40462
10
6/2017
TAVAHIND
21.25
KLUBIHIND
18.70
Kirjastus Varrak sari „Varraku ajaviiteromaan” Inglise keelest tõlkinud Krista Suits 368 lk, kõva köide, 145 × 203 mm KOOD 40691
23.20
KLUBIHIND
20.40
TAVAHIND
25.15
KLUBIHIND
22.10 TEMA VERINE SEPITSUS Graeme Macrae Burnet On aasta 1869. Šoti mägismaa kolkakülas pannakse toime jõhker kolmikmõrv, mille eest vahistatakse Roderick Macrae nimeline noormees. Kohtualuse seletuskiri ei jäta tema süüs kahtlust. See on ülimalt kaasahaarav lugu sellest, kuidas tõde võib olla tinglik, isegi kui tõsiasjad näivad klaarid. Graeme Macrae Burnet on üks tänapäeva šoti kirjanduse eredamaid tähti.
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik 320 lk, pehme köide, 130 × 200 mm KOOD 40783
TAVAHIND
23.20
KLUBIHIND
20.40
Parim tänapäeva noorteromaanide autor.
IGAVESTI VAID SINU
ILUKIRJANDUS
– The Guardian
Louise O’Neill
Ole tubli. Ole ilus. Ole väljavalitu. Maailmas, kus tüdrukuid enam loomulikul teel ei sünni, aretatakse naisi spetsiaalsetes koolides. Kinnisest süsteemist pääsevad neiud alles siis, kui nad on välismaailma jaoks küpsed. Eriliste käitumisreeglite ja hindamiskriteeriumide põhjal edetabeli tippu jõudnud koolilõpetajatest saavad „kaaslased” – meeste väljavalitud, kellel lubatakse elu viljaka perioodi jooksul teenida abikaasat ja sünnitada poegi. Ülejäänute tulevik on sünge – nemad peavad leppima konkubiini- või õpetajarolliga. Freida ja isabel on parimad sõbrannad, kes usuvad, et neistki saavad mõne mehe kaaslased – nad on alati olnud oma aastakäigu parimate seas. Aga kui viimasel kooliaastal pinge aina kasvab, juhtub isabeliga midagi mõeldamatut ja ta hakkab kaalus juurde võtma ... Päästa pole enam midagi, sest juba saabuvad innukad noormehed kooli pruuti valima. Freida peab võitlema oma tuleviku eest, kuid ainus viis seda teha on reeta oma tõeline sõber ja ainuke inimene, keda ta kunagi on armastanud. TAVAHIND
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Evelin Banhard 352 lk, pehme köide, 130 × 200 mm KOOD 40721
19.30
KLUBIHIND
16.95
Iiri kirjaniku LOUISE O’NEILLI läbitungivat pilku ja oskust paljastada naistega seotud ühiskondlikke hoiakuid on tunnustatud mitmete kirjandusauhindadega. Kirjastuselt Varrak on varem ilmunud O’Neilli romaan „Sai mis tahtis”. (vt allpool) TAVAHIND
18.35
KLUBIHIND
16.15
TAVAHIND
22.20
SAI MIS TAHTIS
KLUBIHIND
Louise O’Neill
19.50
Emma O’Donovan on äsja saanud 18-aastaseks, ta on piltilus ja enesekindel. Ühel õhtul peavad linnakese noored pidu. Järgmisel hommikul ärkab tüdruk kodumaja verandal. Ta ei mäleta midagi eelnenud ööst ega tea, miks kogu ta keha niimoodi valutab. Küll aga teab seda kogu ülejäänud linn. Peol tehtud fotodelt on üksikasjalikult näha, mis Emmaga juhtus. Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Helen Rohtmets-Aasa 264 lk, pehme köide, 130 × 200 mm
George R. R. Martin Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow’ juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna „surm”. Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu.
Musta melanhoolia triloogia I osa Erik Axl Sund Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed võtavad endalt elu erinevatel hirmuäratavatel viisidel. Sünge põnevik kõneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kättemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jälgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsüühika tumedatesse soppidesse. Kirjastus Varrak Rootsi keelest tõlkinud Heidi Saar 336 lk, pehme köide, 145 × 200 mm
KOOD 38155
TANTS LOHEDEGA. II osa
KLAASKEHAD
KOOD 40509 TAVAHIND
TAVAHIND
23.20
KLUBIHIND
20.40
13.50
KATKUHALDJAS. Pax: 7. raamat Åsa Larsson, Ingela Korsell
KLUBIHIND
11.85
Mariefredis jäävad järjest inimesed haigeks, sümptomid on igatahes väga kummalised. Kas Katkuhaldjas on linna tulnud? Ka Alriku ja Viggo perekonnaliige jääb haigeks ja poisid tõmmatakse võitlusse. Samal ajal küpseb Irise peas plaan, kuidas välja selgitada, kes on must nõid. See plaan on aga ülimalt eluohtlik. Pealegi haiseb see mädanenud laiba järele ...
Kirjastus Varrak Inglise keelest tõlkinud Tarmo Vaarpuu 624 lk, kõva köide, 143 × 200 mm
Kirjastus Varrak Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp 200 lk, pehme köide, 145 × 203 mm
KOOD 40745
KOOD 40738
6/2017
11
SOODUSPAKKUMINE LILLENIIT JA KÕRRELISED MINU AIAS
Helle Väärsi
Selle raamatu seemned panin idanema ligi kümme aastat tagasi, pärast seda kui poelettidelt oli kadunud mu esimene raamat „Kõrreliste lummuses” ning kui olin endale rajanud juba mitmenda lilleniidu. Oma aias aina rohkem ja rohkem kõrrelisi kasvatades kogen ikka ja jälle, kui väike on nende taimede hooldusvajadus ja kui mõjuvõimsaid maastikupilte on nendega võimalik luua. Aiasõprade suur huvi lilleniidu rajamise ning kõrreliste kasvatamise ja kasutamise vastu julgustas mind aastatepikkused kogemused taas raamatusse kirja panema. See raamat on ühe loodusaia lugu läbi aasta. Minu eesmärk on luua esteetiliselt nauditav ümbrus, säästes võimalikult palju loodust, aega ja muid ressursse. – Helle Väärsi TAVAHIND Kirjastus Varrak 286 lk, kõva köide, 210 × 240 mm KOOD 39565
SUPERHIND! Ainult juunis ainult raamatuklubis!
HELLE VÄÄRSI on hinnatud aia- ja maastikukujundaja, keda on hellitavalt nimetatud ka Eestimaa kõrreliste kuningannaks. Ta on tegutsenud maastikuarhitektuuri alal 1998. aastast, peale selle on ta avaldanud mitu raamatut. Tema eriline armastus kuulub kõrrelistele.
12
6/2017
22.20
KLUBIHIND
9.90
Kõrrelised on ühed atraktiivsemad ja vastupidavamad taimed, lase ennast neist inspireerida ja võluda!
on imerühm, kuna väga edukas ta ga. te us Ilukõrrelised on gim alike tin nema kõikvõim võimelised koha on ttu e tõ e kohanemisvõim Just suurepäras ilukõrrelisi, keda lik va k sli llu kü as le tänapäeval olem es ad . Igale paiga erinevates aiaos da ta su sse ka te ab us sa st kuni avar iksemast rõduaia e ed im Ta alates kõige vä kõrreline. ni leidub sobilik laiuva maastiku gi Kasvu jär b ruumi mulje. paigutus määra rreliste kõrgused kõ e at ev in ad er tu reastades ulatuv meetrini. Seetõt trist kuni paari ee im nt se t es lle mõn tähtis teada se aeda istutamist on enne taime lõppkõrgust.
Loe edasi lk 90
LASTELE ÜTLE MULLE! MILLAL SEE OLIGI?
Géraldine Maincent
Millal leiutati suhkruvatt? Millal leiutati televiisor? Millal põletati Jeanne d’Arc? Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui väikeseid. See raamat vastab ab rohkem kui kahesajale küsimusele ajaloo kohta, et rahuldada dada laste uudishimu. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldaaldatud teemat: isikud ja monumendid, ajalugu ja teadus, kultuur tuur ja sport, igapäevaelu. Vanusele alates 4. eluaastast. Kirjastus Varrak Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus 116 lk, kõva spiraalköide, 160 × 210 mm KOOD 39381
TAVAHIND
15.45
KLUBIHIND
13.60 3
Lõbusad pildid
Küsimused meid ümbritseva maailma kohta
Neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: • leiutised • Maa • kosmos • igapäevased nähtused
Lihtsad vastused
ÜTLE MULLE!! Ü TEADUS JA LEIUTISED
Sabine Boccador
Milline oli esimene arvuti? Millised olid esimesed mänguasjad? Miks juustus on augud? Need on vaid üksikud küsimused, mis panevad aeg-ajalt elu üle pead murdma nii suuri kui väikeseid. See raamat vastab rohkem kui kahesajale küsimusele leiutiste, teadusavastuste ja põnevate nähtuste kohta, et rahuldada laste uudishimu. Raamatus on neli kleepimislehtedega eraldatud teemat: leiutised, Maa, kosmos ja igapäevased nähtused. Vanusele alates 4. eluaastast. TAVAHIND
Kirjastus Varrak Prantsuse keelest tõlkinud Madis Jürviste 116 lk, kõva spiraalköide, 160 × 210 mm KOOD 39398
15.45
KLUBIHIND
13.60 6/2017
13
Iga kord, kui oled kogunud viis boonuspunkti, võid endale valida tasuta raamatu! Auhinnaraamatuid väljastame ainult koos tellimusega.
AUHINNARAAMATUD
PARADIISIST TULI TORM
LÄBIKÄIDAVAD TOAD
PIKNIK PROVENCE´IS
Katrin Johanson
Elizabeth Bard
Johannes Anyuru
184 lk, kõva köide
376 lk, kõva köide
KOOD 35390
KOOD 35932
Sari Moodne aeg 208 lk, kõva köide
ALLESJÄÄNUD Tom Perrotta
KUDUMID PISIPÕNNIDELE
360 lk, pehme köide
256 lk, kõva köide
KOOD 35277
KOOD 31613
KEHALE MEELDIB TÕDE
KÄSI
SIBULLILLED
Henning Mankell
Frank M. von Berger
David ServanSchreiber
248 lk, pehme köide
128 lk, pehme köide
KOOD 29955
KOOD 37264
MÄNGUKAARDID
240 lk, kõva köide
KOOD 32597
KOOD 29290
SUUR VÕLUVÄGI
101 EESTI VANA AJA ASJA
SPIOONID JA KOMISSARID
Piret Õunapuu
Robert Service
214 lk, kõva köide
472 lk, kõva köide
Mängud. Trikid. Oskused Rob Beattie
KOOD 33440
KOOD 30746
224 lk, pehme köide
Hirmudest vaba loominguline elu Elizabeth Gilbert 216 lk, kõva köide KOOD 37738
KOOD 29368
RAAMATUKLUBI RISTSÕNA 1
1. ... O’Neill – iiri kirjanik, keda peetakse teravapilguliseks naistega seotud ühiskondlike hoiakute paljastajaks
2
2. „... küüsis” – Helen Rappaporti meisterlik jutustus 1917 aasta sündmustest Petrogradis välismaalaste pilgu läbi.
3
3. Abivahendid kolmanda põlve esivanemate meelespidamiseks ja nendele mõtlemiseks
4
4. Tervisehädadele toovad sageli leevendust...
5
5. Musta huumoriga vürtsitatud roomaani „Eimiski” autor 6. Eestis kasvanud ja koolis käinud hilisem Hitleri ideoloogianõunik
6 7
7. Valikraamatu pealkiri 8. Kolmanda põlve esivanemate nimetus, mis on meieni jõudnud põhjapoolsete sugulasrahvaste juurest. 9. Aia- ja maastikukujundaja, keda on nimetatud Eestimaa kõrreliste kuningannaks 10. Poldarki sarja uue osa pealkiri 11. Bioloog ja kirjanik, Kubja Ürditalu peremees
14
6/2017
8 9 10 11
22. juuniks õige lahenduse saatnute vahel loosime välja ühe Varraku raamatu võitja vabal valikul. Märgi vastus (värvilisel real) kupongile või saada aadressil raamatuklubi@serk.ee koos oma nime ja kliendinumbriga. Kõik vastused leiad ajakirjast.
SUUR EESTI RAAMATUKLUBI PALJU PAL LJ HÄID RAAMATUID!
Juuni 2017
SUURE EESTI RAAMATUKLUBI AJAKIRI Toimetaja: Mall Paas Kaanefotod: Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste erakogu Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134 Tallinn Telefon: 646 0218 E-post: raamatuklubi@serk.ee www: www.serk.ee Swedbank: EE282200221023684813 SEB: EE701010220076013011
JUUNI KLUBIRAAMAT
Mikk Sarv • Kristel Vilbaste
ISEENDAST ALGAV SUGUPUU Raamat, mis juhatab, kuidas esivanemaid uurides iseenda ja maailmaga lähedaseks saada.
RAAMATUKLUBI TEENINDUSPUNKTID: TALLINNAS: Kristiine Kaubanduskeskus E–P 10.00–21.00 Rävala maja, Rävala pst 6 E–R 10.00–19.00 ja L 11.00–16.00
PÄRNUS: Büroo+ kauplus, Port Artur 2 Lai 11 E–R 10.00–20.00, L 10.00–18.00 P 10.00–16.00
KURESSAARES: Kauplus Knopka, Saare Selver E–R 10.00–18.00 ja L 10.00–16.00 Tallinna mnt 67 E–R 8.30–20.00, L 10.00–19.00 TARTUS: P 10.00–17.00 Tartu Ülikooli Raamatupood VÕRUS: Raekoja plats 11 Kauplus Charlot E–R 10.00–18.00 Jüri tn 35 Kauplus Charlot, E–R 9.00–18.00 Tartu Lõunakeskus, Ringtee 75 RAPLAS: Nõmme Raamat, Jaama 1
E–P 10.00–21.00 VILJANDIS: Brigitta Äri, Viljandi Centrum Tallinna 24 E–R 9.00–19.00, L 9.00–17.00 ja P 9.00–15.00
Rapla Raamatupood Tallinna mnt 42 E–R 9.30–18.00 ja L 9.30–15.00
ÄRA UNUSTA! Viimane äraütlemise päev on 22. juuni
KÄRDLAS: Magnuse Äri, Hiiu Konsum Keskväljak 1 E–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00
KLUBIREEGLID
• e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee, lisa kindlasti oma nimi ja klubiliikme number või telefon
MAKSTUD VASTUS EESTI
• klubi kodulehel: www.serk.ee
VARRAK AS
3. Kui Sa klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada iga kuu 22. kuupäevaks. Teata sellest ühel järgnevatest viisidest:
10134 TALLINN
2. Klubiraamatuks valitud raamatute hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab ühe boonuspunkti ja vabastab paki postikulust.
PÄRNU MNT 67A
1. Kõik klubiliikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubiajakirja, milles olevad pakkumised kehtivad kuu lõikes.
• telefonil 646 0218 (tööpäeviti 9.00–17.00) • SMS-sõnumiga: numbrile 15977: SERK (tühik) klubiliikme number (tühik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 0.19 eurot • täida ja postita kupong, mis on ajakirja tagakaanel 4. Teatamata jätmist käsitleme tellimusena ning klubiraamat saadetakse välja. 5. Iga valikraamatu ost annab samuti ühe boonuspunkti ning vabastab postikulust. 6. Kui pakis on klubiraamat või valikraamat või kui saadetise väärtus on vähemalt 50 eurot, saad paki ilma postikuluta. Muudel juhtudel on postikulu ühe tellimuse kohta 4.80 kulleriga ja 2.90 pakiautomaati. Kui oled valinud paki kättesaamiskohaks mõne meie teeninduspunktidest, ei lisandu postimaksu ühelgi juhul. 7. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubihinnaga saadaval ka raamatuklubi teeninduspunktides. Teeninduspunktidest ostes või sinna tellides on selle kuu klubiraamat pakkumises toodud klubihinnast veel 10% soodsam. 8. Iga viie boonuspunkti eest võid endale valida tasuta auhinnaraamatu. Auhinnaraamatuid väljastame ainult koos tellimusega.
6/2017
SAAJA
TASUB POSTIKULU
Reeglite täielikku versiooni vaata www.serk.ee/reeglid
Luba nr. 1066
9. Arvete tasumata jätmise korral on meil õigus nõuda viivist ja võla sissenõudmisega seotud kulusid. Samuti jätame endale õiguse esitada kuluarveid 5.00 eurot korra eest neile klubiliikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatupaki välja ostmata.
15
OTSEPOST
ERIPAKKUMINE TAVAHIND
16.40
Raamatu pealkiri
Tellija allkiri
Kirjastus Varrak Kirja Tõlkinud Krista Kaer 112 lk, kõva köide 168 × 240 mm KOOD 39534 KO
Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub! Klubiliikme number
Tellija ees- ja perekonanimi
Lahendasin ristsõna ja osalen loosimises (vt lk 14). Vastuseks sain:
Raamatu pealkiri Raamatu kood tellin tk
6/2017
5.90
MUINASLUGUSID
Rudyard Kipling
Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluvate Rudyard Kiplingi lugude tegelasteks on mitmesugused loomad, kes kaugetes ja kummalistes paikades ringi seiklevad. Autori enda ütlust mööda jutustas ta neid lugusid kõigepealt oma lastele unejuttudeks ning alles hiljem pani kirja ja avaldas raamatuna. Kogumikus leidub mitmeid tuntuid jutustusi, nagu „Kass, kes kõndis omapead” ja „Kuidas kaamel endale küüru sai”. Raamatusse on teinud uued illustratsioonid Toomas Pääsuke. Rudyard Joseph Kipling sündis 1865. aastal Indias, kus ta veetis ka oma varase nooruse. Hariduse omandas ta Inglismaal, ent kolis juba mõne aja pärast tagasi Indiasse. Oma eluajal jõudis ta kirjutada rohkem kui kolmsada juttu, mõned romaanid ja hulga luuletusi. 1907. aastal pälvis Kipling Nobeli kirjanduspreemia.
JUUNI ERIPAKKUMISED Raamatuklubi teeninduspunktides Neid raamatuid saab osta ainult teeninduspunktides. Asukohti vaata lehekülg 15. TAVAHIND
21.25
KLUBIHIND
9.90
Raamatu kood
Iseendast algav sugupuu 1 8 9 0 4
16
Olen kogunud 5 boonuspunkti ja valin auhinnaraamatuks (vt lk 14)
Klienditeeninduse telefon 646 0218 tellin tk Ei soovi
Tehke rist
Klubiraamatu pealkiri Klubiraamatu kood
TELLIMISKUPONG 6.2017
KLUBIHIND
ARMASTUSE VALGUS Luulekogumiku koostanud Peep Ilmet
TAVAHIND
14.45
KLUBIHIND
9.90
NOOR PROGEJA Üksikasjalik programmeerimisõpik Max Wainewright
TAVAHIND
21.25
KLUBIHIND
9.90
LIHTNE HIINA KÖÖGI KURSUS Jeremy Pang