KODU RENOVEERIMINE 300 kavandit 2000 fotot Inglise keelest t천lkinud Georg Samuel
SISUKOR SISSEJUHATUS ..............4
KAVANDAMINE ............6
Maja uurimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 Ehituskoodeksid ja load. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 Universaalne kavandamine . . . . . . . . . . . . . . . . .17 Töötamine joonistega. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 Abi asjatundjatelt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Tarindite plaani koostamine . . . . . . . . . . . . . . . .22
PÕHITEHNOLOOGIAD . . . 24
PUUSEPATÖÖD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Sisemiste pinnakatete eemaldamine . . . . . .27 Väliste pinnakatete eemaldamine . . . . . . . . .32 Ajutine toestamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .36 Seinte eemaldamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .41 Vaheseinte rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .46 Kaarjate seinte rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . .50 Terassõrestikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .52 Ukse- ja aknaavade sõrestikud . . . . . . . . . . .54 TORUTÖÖD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Põhilist torutöödest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .66 Töötamine vasktorudega . . . . . . . . . . . . . . . .74
Töötamine PEX-torudega . . . . . . . . . . . . . . . .82 Töötamine plasttorudega . . . . . . . . . . . . . . . .85 Töötamine galvaanitud raudtorudega. . . . . .88 Töötamine malmtorudega . . . . . . . . . . . . . . .90 Uute torustike kavandamine . . . . . . . . . . . . .92
ELEKTRITÖÖD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Põhilist elektritöödest . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Elektritööde kavandamine . . . . . . . . . . . . . 110 Tavalised vooluringid . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Harukarpide ja kaablite paigaldamine . . . 122 Elektrimanuste paigaldamine. . . . . . . . . . . 130 Telefoni- ja meediasüsteemide paigaldamine . . 142
R ENOVEERIMISKAVANDID UKSED JA AKNAD ....... 146 Uste ja akende valimine . . . . . . . . . . . . . . . 148 Valmis siseukse paigaldamine . . . . . . . . . . 150 Kahepoolsete klaasitud uste paigaldamine152 Riputatud liuguste paigaldamine. . . . . . . . 155 Pööninguredeli paigaldamine . . . . . . . . . . 158 Uste ja akende eemaldamine . . . . . . . . . . 162 Välisukse paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . 164 Siseõue ukse paigaldamine . . . . . . . . . . . . 168 Akende asendamine piidaavas . . . . . . . . . 174 Akende asendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Väljaastega akna paigaldamine . . . . . . . . . 180
Ärkliakna paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . Klaasplokkakna rajamine . . . . . . . . . . . . . . Valgusšahti rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . Katuseakna paigaldamine . . . . . . . . . . . . . Välisseinte paikamine . . . . . . . . . . . . . . . . .
184 194 198 200 210
SEINAD JA LAED . . . . . . . . . 216 Klaasvillast soojustuse paigaldamine . . . . Seinte ja lagede helisummutus . . . . . . . . . Seinaplaatide paigaldamine ja viimistlus . Tsementtahvlite paigaldus . . . . . . . . . . . . . Krohvi paikamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
218 220 224 234 235
Seinte ja lagede tekstuuri kujundamine . . Keraamiliste seinaplaatide paigaldamine . Seina viimistluspaneeli lisamine . . . . . . . . Lae vooderdamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ripplae paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . Lae plaatimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Metallpaneelidest lae paigaldamine . . . . . Siseääriste paigaldamine . . . . . . . . . . . . . .
236 237 244 248 252 256 259 262
PÕRANDAKATTED . . . . . . . 274 Põrandakatte valimine . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Põranda ettevalmistamine uue katte alla 278
RD
Põrandakatete eemaldamine. . . . . . . . . . . Aluskatte eemaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . Aluspõranda paikamine . . . . . . . . . . . . . . . Põrandakatte aluskihi paigaldamine . . . . . Vinüülist põrandakatte paigaldamine . . . . Põrandakütte paigaldamine . . . . . . . . . . . . Keraamiliste põrandaplaatide paigaldamine. Laminaatpõrandakate . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaiba paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . .
280 284 286 288 292 302 306 316 324
KELDRITE JA PÖÖNINGUTE MUUTMINE.............. 344 Kavandamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keldri uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Pööningu uurimine . . . . . . . . . . . . . . . Trepid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tegelemine keldri niiskusega . . . . . . . Kandetarindite kavandamine . . . . . . . Keldriakende suurendamine või lisamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tehnovõrkude kavandamine. . . . . . . . Külalisteruumide kavandamine . . . . . Keldripõrandate ettevalmistamine . . . . . . Pööningupõrandate rajamine . . . . . . . . . . Keldriseinte vooderdamine . . . . . . . . . . . . Lae- ja püstkastide rajamine . . . . . . . . . . . Nivendiseinte rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . Pööningulae rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . . Katuste soojustamine ja tuulutamine . . . . Gaasikolde paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . Toiduvalmistuskoha rajamine . . . . . . . . . . Niširiiulite lisamine nivendiseina . . . . . . . . Valgustuskastide rajamine . . . . . . . . . . . . .
346 346 348 350 351 354 356 357 360 362 366 370 375 378 380 382 384 391 398 402
KÖÖKIDE JA VANNITUBADE KAVANDAMINE . . . . . . . . . . 406 Köögi ja vannitoa renoveerimise kavandamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Köökide kavandamine . . . . . . . . . . . . . . . . Vajaduste määratlemine . . . . . . . . . . . Köögi elementide valimine . . . . . . . . . Plaanide koostamine . . . . . . . . . . . . . . Universaalköök . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vannitubade kavandamine . . . . . . . . . . . . Vajaduste määratlemine . . . . . . . . . . . Vannitoa elementide valimine . . . . . . Plaanide koostamine . . . . . . . . . . . . . . Universaalne vannituba . . . . . . . . . . . .
408 410 410 412 414 418 422 422 426 428 430
KÖÖKIDE RENOVEERIMINE . . . . . . . . 434 Torutööd köögis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 436 Elektritööd köögis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 448 Kappide värvimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 462 Kappide vooderdamine . . . . . . . . . . . . . . . 464 Uute kappide paigaldamine. . . . . . . . . . . . 466 Ülespööratavate, väljatõmmatavate ja allatõmmatavate riiulite paigaldamine. . . 478 Köögileti (-tööpinna) rajamine . . . . . . . . . 482 Laminaatleti isetegemine . . . . . . . . . . . . . . . 486 Roostevabast terasest köögileti rajamine. . . . . . . . . . . . . . . . . 493 Leti ääriste isetegemine . . . . . . . . . . . . . . . . 494 Keraamiliste plaatidega köögileti rajamine 496 Tagarandi plaatimine . . . . . . . . . . . . . . . . . 504
Köögivalamu paigaldamine . . . . . . . . . . . . 508 Valamu kraani ja äravoolu paigaldamine . 509 Vee filtreerimise süsteemi paigaldamine . 511 Köögihundi paigaldamine . . . . . . . . . . . . . 512 Õhu äratõmbeseadme paigaldamine . . . . 514 Ruumikeskse äratõmbekupli paigaldamine518
VANNITUBADE RENOVEERIMINE . . . . . . . . 522 Pesemisruumi torutööd . . . . . . . . . . . . . . . Vannitoa torutööd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Keldri-pesemisruumi torutööd. . . . . . . . . . Reoveekogujaga klosetipoti paigaldamine Elektritööd vannitoas . . . . . . . . . . . . . . . . . Duši rajamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vanni paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . Duši plaaditud aluse isetegemine . . . . . . . Mullivanni paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . Vanni ümbruse viimistlemine . . . . . . . . . . Kraanide ja nende tilade paigaldamine . . Tualettlaudade ja valamute paigaldamine Klosetipoti paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . Vannitoa ventilaatori paigaldamine. . . . . . Haaratsite paigaldamine. . . . . . . . . . . . . . .
524 526 534 540 542 546 549 554 560 566 568 571 576 578 582
Konverteerimistabelid . . . . . . . . . . . . . . . . .584 Sõnastik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .588 Register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .590 Piltide allikad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .595 Kaastöölised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .596 Tänuavaldused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .597
MÄRKUSED LUGEJALE Selles raamatus kirjeldatud toimingute järgimisel olge ohutuse tagamiseks ettevaatlik ja hoolikas ning langetage häid otsuseid. Avaldaja ei saa võtta endale vastutust siin pakutud teabe väära kasutamise tulemusel tekkinud vara kahjustamise või inimõnnetuste eest.
tehnoloogiaalaseid teadmisi. Järgige alati tootjajuhendeid, sest nende eiramise korral võivad garantiid muutuda kehtetuks. Selle raamatu kavandid esitavad oskustele erinevaid nõudeid. Mõned neist ei ole jõukohased kõigile isetegijatele ja sel puhul on vaja asjatundjate abi.
Raamatus esitatud tehnoloogiad on põhitehnoloogiad erinevate juhtude jaoks. Rakendamisel võib vaja minna ka täiendavaid
Küsige vajadusel oma kohalikult ehitusametkonnalt lisateavet ehituslubade, koodeksite ja muude reguleerivate dokumentide kohta.
K
AVANDAMINE Maja uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 Ehituskoodeksid ja load . . . . . . . . . . . . . .14 Universaalne kavandamine . . . . . . . . . . .17 TÜÜtamine joonistega . . . . . . . . . . . . . . . .18 Abi asjatundjatelt . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20 Tarindite plaani koostamine . . . . . . . . . .22
Platvormsõrestikuga maja
harjalaud
katuseakna ülemine põikpuu
aluskatus
ruberoidsindlid
Maja uurimine
sarikas
Renoveerimine nõuab teie kodu olemasolevate tarindite ja süsteemide, nagu torustike, elektriinstallatsiooni, küttesüsteemi, ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise eelnevat uurimist. Näiteks enne seina eemaldamist tuleb teil tuvastada, kas tegu on kandva seina või mittekandva seinaga ning milliseid funktsioone sein täidab. Maja tarindite tundmine ja süsteemide kaardistamine saab aidata hinnata teie kavandi teostatavust ja töömahukust.
veksel (ülemine põikpuu) veksli toetuspost
kandesein
avaga külgnev post ülemine topeltvöö veksel (ülemine põikpuu)
alumine vöö
postijupid
Maja sõrestik Maja konstruktsioon koosneb neljast omavahel koos töötavast süsteemist: katusest, seintest, lagedest ja vundamendist. Enamik pereelamuid on rajatud ühele kahest sõrestiku tüübist – platvormsõrestikule või nn balloonsõrestikule (viimase termini tõi Eestisse USAst prof L. Jürgenson. – Tõlkija). Sõrestiku tüüp võib määrata, millist ajutist toestust läheb vaja muudatuste tegemisel kandetarindites, ning mõjutada kavandi koosseisu. Kui teil on raskusi sõrestiku tüübi kindlakstegemisega, otsige
tala
seinapostid
talaotste katteplank aluspõrand ematala postid
tala
aknaalune põikpuu
keldrisein
tugipostid
taldmik
8
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
Pildil on seina voodrit eemaldatud
aluspõrand
alumine vöö
Platvormsõrestikku (pildid vasakul ja ülal) iseloomustavad põranda tasandil olev sõrestiku alumine vöö ja lae tasandil olev ülemine vöö ning nende vahel olevad sõrestikupostid. Juhul kui te ei pääse ligi paljastunud tarinditele, eemaldage seina voodri alumine osa, et teha kindlaks, millise sõrestiku tüübiga on tegu.
Balloonsõrestikuga maja
aluskatus
harjalaud
sarikad
ruberoidsindlid veksel (ülemine põikpuu)
vastust ehitusel omal ajal kasutatud joonistest või kasutage asjatundja abi. Platvormsõrestikku on kasutatud enamikus pärast 1930. aastat ehitatud pereelamutes. Seda saab teha kindlaks korrusekõrguste postide järgi, mis ulatuvad alumisest vööst või keldriseinast kuni talade alla paigaldatud ülemise vööni. Laed kujutavad endast terviklikke platvorme, mis ulatuvad igast küljest kuni hoone perimeetrini. Platvormsõrestikke on hõlpus muuta, sest iga korruse tarindid toetuvad selle korruse põrandale. Pereelamute valdavalt enne 1930. aastat rajatud balloonsõrestike postid ulatuvad keldriseinast katusetarinditeni. Esimese korruse põrand toetub keldriseintele. Teise ja kolmanda korruse lage on tugevdatud postide sisse lõigatud pesadesse paigaldatud 1 × 4" ribidega (vt pilt lk 10). Sõrestiku mõlema tüübi puhul toetub sõrestik keldriseintele ja keldris olevale, hoone suhtes tsenterdatud ematalale. Nende kaudu toetub sõrestik aluspinnasele.
postijupid
kandesein
postid
1 × 4" ribi veksli toetuspost
seinapostid
tala aluspõrand
vundamendipealne vöö
aknaalune põikpuu
kaldtoed
tuletõkkediafragmad
ematala
talad aluspõrand
avaga külgnev post
tuletõkkediafragmad
Pildil on põrandalt ja seinalt eemaldatud katet Balloonsõrestik (pildid ülal ja paremal) on identifitseeritav postide järgi, mis ulatuvad katusetarinditest kuni keldriseina peal oleva vööni. Talade vahele paigaldatud diafragmad väldivad tule levimist laest seina postidevahelistesse tühikutesse.
tugipostid
keldrisein
taldmik
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
9
Kavandamine Põranda ja lae sõrestik talad tuletõkkediafragma
talad
1 × 6" aluspõrand ematala
diafragma
Pildil on aluspõrandat eemaldatud
Talad kannavad põrandate ja lagede koormusi. Talade otsad toetuvad emataladele, keldriseintele või vahelagedele. Talad on alati risti oma kandetarinditega. Põrandatalade ristlõige on tavaliselt 2 × 10" või enam. Pööningulae taladel, mis kannavad sageli vaid lae voodri ning panipaiga koormusi, on ristlõige harilikult 2 × 4" või enam. Talade vastastikuse toestamise tarvis paigaldatakse nende vahele diafragmad või X-sidemed (kaldsed ristsidemed).
postide sisse lõigatud 1 × 4" ribi
nurgapost
maja kõrgused 2 × 4" postid
Balloonsõrestikuga majas on laetalad naelutatud katkematute postide külgedele. Ülemiste korruste talad on peale selle toetatud ka 1 × 4" ribiga, mis ise toetub postide sisse lõigatud pesades postidele. Tuletõkkediafragmad takistavad tule levikut (vahelaest seina sisse).
Katuse sõrestik
ülemine vöö aluskatus
sarikad aluskatus
talad sõrestikuvardad alumine vöö
Sarikad on tavaliselt tehtud 2 × 6" või suurema ristlõikega plankudest, mis ulatuvad välisseintest kuni harjalauani või harja all oleva tala peale. Sarikatega katuste puhul on sarikate otsad kinnitatud pööningulae talade otste külge, moodustades kolmnurkseid sõrestikke; sõrestikku võivad toestada ka pennid ja pärlinid (vt lk 349). Tavaliselt on sarikate samm 16…24" (~ 40…60 cm).
10
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
Katusesõrestikud tehasevalmite toodetena on valmistatud 2" plankudest, mis on ühendatud kokku metallplaatidega või muude kinnititega. Neid võib sageli esineda pereelamutes, mis on ehitatud pärast 1950. aastat. Standardsetel katusesõrestikel on survevöö ülal ja tõmbevöö all ning nende vahel sõrestikuvardad, mis tagavad sõrestiku jäikuse. Sõrestikud töötavad tervikuna ning nende koostisosi ei tohi lõigata ega muuta.
Seina sõrestik laetalad laetalad
ülemine vöö
ülemine topeltvöö
seinapostid seinapostid Pildil on vooderdust eemaldatud
Pildil on vooderdust eemaldatud
Kandeseinad kannavad teie kodu tarindite koormusi. Platvormsõrestikega majades tunneb kandeseinad ära kahest plangust tehtud ülemiste topeltvööde järgi. Kandeseinad on kõik välisseinad ja kõik ematalade kohal paiknevad seinad.
postijupid
veksel, Header (ülemine põikpuu)
Mittekandvad seinad ehk vaheseinad on siseseinad, mis ei kanna maja tarindite koormusi. Nende ülemine vöö on ühest plangust, mis võib olla küll risti laetaladega, ent ei asu ematala kohal. Seinad, mis on rööpsed laetaladega, on vaheseinad.
veksel Header
piidad piidad Jambs
ülemine vöö
ülemine vöö
veksli tugipost
avaäärne King stud post
alumine vöö Bottom plate alumine vöö
veksli tugipost avaga külgnev post
Ukse- ja aknasõrestikud ehk sõrestikuavad on dimensioneeritud neisse paigaldatavate uste või akende järgi. Kandeseintes kantakse ülalt tulevad koormused ava kohal postijuppidele, mis toetuvad ava kohal olevale ülemisele põikpuule (vekslile). Tavaline ülemine põikpuu (veksel) tehakse kahest 2" plangust ja nende vahele pandud ½" vineeriribast (vt lk 54); mõned ehitajad kasutavad nii laiu põikpuid (veksleid), et postijuppe nende kohal ei olegi vaja.
ava alumine Rough sill põikpuu postijupp Ülemised põikpuud (vekslid) mittekandvate seinte avade kohal võivad olla tehtud ühest 2 × 4" plangust. Põikpuu (veksli) otste all on toetuspostid, mis ulatuvad alumise vööni ning on toestatud naelutamisega avaga külgneva posti külge. Aknaavadel on alumiseks piiriks alumine põikpuu.
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
11
Kavandamine
Maja tehnovõrgud Enamiku renoveerimiskavandite jaoks on oluline tunda ja kaardistada torustikud, elektriinstallatsioon ja küttesüsteemid. Enne kui lõikate sisse seina, lakke või põrandasse, peate teadma, mis on katte all. Juhul kui te kavatsete laiendada süsteeme, tuleb teil leida olemasoleva ja täiendava süsteemi parimad liitumiskohad. See võib mõjutada teie otsuseid ja vajalike kulude määra.
Iga süsteemi puhul alustage põhiskeemide joonistamisest. Kasutage omaaegseid ehitusjooniseid või koostage iga korruse plaanid (vt lk 18–19). Siinsed illustratsioonid näitavad tüüpilisi mehaanilisi süsteeme ja nende hargnemisi. Alustage uurimist keldrist, kui see on olemas, või põrandaalusest (roomamis)ruumist. Muul juhul alustage süsteemi ressursikeskme ruumist (sealt, kust võrk hargneb).
Alustades süsteemi ressursikeskmest – katlast, boilerist, elektri peakilbist – järgige torude või juhtmete kulgu talade all või piki seinu. Märkige ära kohad, kus torud või juhtmed läbivad piirdeid. Märkige ära ka võrkude sisendid majja.
Torustikud
Vee- ja kanalisatsioonitorustik
Vee- ja kanalisatsioonitorustikud keskenduvad valdavalt kas kanalisatsiooni peamise püstiku (3…4" tuulutustoru) või abituulutustorude ümber. Peamine püstik algab keldripõrandast ja ulatub katusest välja. See toimib nii kanalisatsiooni- kui ka tuulutustoruna (reovesi liigub alla, selle gaasid aga üles ja katusest välja). Vesivarustuse torud saavad alguse veemõõdikust ja kuuma vee torud boilerist. Mõlemad torud kulgevad rööbiti tarbimispunktidesse. Reovesi liigub torudes gravitatsiooni mõjul ja torude paigutamisel kehtivad ranged piirangud. Seetõttu on otstarbekas paigaldada uued vee tarbijad kanalisatsiooni tuulutustorude lähedusse. Vesivarustustorudes on vesi surve all ja neid torusid võib paigaldada ka mujale. Torustike kompleksseks kaardistamiseks järgige lk 92–93 etappe.
kanalisatsiooni peamine püstik
kanalisatsiooni abituulutuspüstik
kanalisatsiooni abituulutuspüstik
tuulutustoru
kanalisatsioonitoru
vesivarustustorud
kanalisatsiooni väljundtoru (kollektorisse)
boiler veemõõdik põranda äravoolurest
vesivarustuse sisendtoru
12
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
Elektriinstallatsioon
Küte, ventilatsioon, õhu konditsioneerimine
Maja elektrisüsteem koosneb paljudest vooluringidest, mis kõik saavad alguse kas peakilbist või mõnel juhul ka täiendavatest kilpidest. Elektrijuhtmed on peenikesed ja painduvad ning neid võib paigaldada mis tahes konfiguratsioonides; see muudab raskeks nende paiknemise tuvastamise, kuid teeb lihtsaks uute vooluringide lisamise. Elektrisüsteemi kaardistamine on lihtne; lülitage kordamööda välja ja sisse lüliteid ja kaitsmeid ning tuvastage, millised tarbijad iga toimingu korral lülitatakse välja või sisse. Elektrisüsteemi plaanil ei pea olema juhtmete paiknemine tarinditel, ent peavad olema andmed kõigi pistikupesade, seadmete, lülitite, kaitsmete ning elektri tarbijate kohta. Vt lk 110 elektrisüsteemi kavandamist.
Ventilaatoriga õhkküttesüsteemis toidab kolle või soojusvahendaja peatoru, millest hargnevad harutorud, mis juhivad soojendatud õhku ruumidesse. Harutorud ülemiste korruste kütmiseks kulgevad seinte õõntes vertikaalselt üles. Teine torude süsteem toob jahutatud õhu tagasi soojusvahendajasse. Ventilaatoriga õhkküttesüsteemi kaardistamiseks tuvastage torude kulg kütteõhu väljumispunktidest tagasi kuni soojusvahendajani ning õhu tagasivoolukanalid sisseimemisavadest kuni keldris oleva kollektorini. Ventilaatoriga õhkküttesüsteemi laiendamise kohta vt teavet lk 358–359. Vesi- või aurküttesüsteemil on torustik, mis viib soojuskandja (vee, auru) kütteseadmest (katlast, boilerist, soojusvahendajast) küttekehadeni (põrandaliist-küttekehad, radiaatorid, konvektorid) ja sealt tagasi kütteseadmesse. Esineb nii kahetoru- kui ka ühetoruküttesüsteeme.
Küte, ventilatsioon, õhu konditsioneerimine
Elektriinstallatsioon
voolu sisend
kütteõhu harutoru
korruse kütteõhu väljund
kütteõhu tagasivoolu suudme rest kütteõhu tagasivoolukanal
maandus
kütteõhu peatoru standardne valgustuse ja pistikupesade vooluring
elektriarvesti
peakilp suure voolutarbija vooluring
kütteõhu tagasivoolu peakollektor gaasivarustuse sisendtoru
soojusvahendaja (katel, boiler, konvektor)
K a v a n d a m i n e / Teie
maja
13
Kavandamine
Ehituskoodeksid ja load Renoveerimiskavand, mis muudab või lisab tarindeid või mis muudab või lisab tehnovõrke, nõuab elluviimiseks ehitusluba. Ehitusloa väljastamine peab tagama, et renoveerimiskavand vastab kohalikele ehituskoodeksitele ja tehnovõrkudele esitatavatele nõuetele. Teisisõnu, see tagab, et teie (ja teie lepingupartneri) töö toimub nõuetekohaselt. Lehekülgedel 15–16 esitatud ruumide mõõtmed, väljapääsud ja avad, valgustus, ventilatsioon ja tulekaitse on üldise ehitusloa tingimused. Juhul kui on kavandatud olulisi muutusi vesivarustuse, elektriinstallatsiooni, kütte, ventilatsiooni või õhu konditsioneerimise süsteemis, on vaja täiendavaid erilubasid vastavatelt haldusorganitelt. Ehitamine vaid ehituslubade alusel on sätestatud seadusega. Loata ehitamine võib kaasa tuua omavalitsuse trahvi ning probleeme teie kindlustusseltsiga. Loata ehitus võib tekitada probleeme ka maja müümisel. Enamik kohalikke ehituskoodekseid järgib üleriiklikke koodekseid, näiteks riiklikku elektrikoodeksit, ent võtab arvesse ka kohalikke tingimusi ja õigusakte. Arvestage, et kohalikud koodeksid asendavad kohapeal üleriigilisi. Enne oma kavandi elluviimist kontrollige selle vastavust koos kohaliku ehitusametkonnaga. Enne ehitusloa väljastamist tahab kohalik ehitusametkond näha teie kavandi jooniseid ja kavandi elluviimise hinnakalkulatsiooni (eelarvet). Pärast seda, kui kavand on heaks kiidetud, tuleb teil loa saamiseks maksta lõivu, mille suurus sõltub kavandi eelarvelisest maksumusest. Luba sätestab ka, milliseid inspektsioone on vaja ning millal te peate inspektorid kohale kutsuma. Väljastatud ehitusluba kehtib tavaliselt 180 päeva. Te võite kirjalikult taotleda loa kestuse pikendamist, esitades viivituse õigustatud põhjendused. Siinkohal on mõned nõuanded ehitusloa taotluse ettevalmistamiseks:
14
K a v a n d a m i n e / Ehituskoodeksid
• Ehitusloa taotlemiseks tuleb teil täita kohalikust ehitusametkonnast saadav blankett, milles nõutakse kavandi kirjeldust, andmeid kodu aadressi, omandi õigusliku staatuse, kodakondsete ringi ja kavandi eelarvelise maksumuse kohta. • Kohalik ehitusametkond võib nõuda heakskiitmiseks teie kavandi dokumente või jooniseid, kaasa arvatud korruste plaanid ja lõiked, kahes kuni neljas eksemplaris. • Ehitusinspektor uurib kõiki esitatud jooniseid ning annab heakskiidu kas templitega joonistel või kirjaliku heakskiidu kujul. • Heakskiidetud dokumentide üks komplekt jääb ehitusametkonnale, ühe saab loa
ja load
taotleja ja ühte eksponeeritakse ehitustandril seni, kuni kavand on ellu viidud. • Mõned ehitusload kehtivad vaid ehituse teatud etapini. Pärast seda, kui etapp on lõpule viidud ja üle vaadatud, antakse välja luba järgmise etapi teostamiseks. Ent need ametnikud ei taga, et järgmise etapi luba väljastatakse. • Kõiki töid inspekteerib ehitusametkonna ametnik, et tagada nende vastavus koodeksitele ja lubadele. • Teie kavand on ellu viidud alles siis, kui ehitusametkonna ametnik teeb viimase ülevaatuse ja annab kinnistule heakskiidu (Eestis – kasutusloa).
Ruumide mõõtmed • Eluruumid peavad olema vähemalt 7 jalga laiad ja 7 jalga pikad (~ 2,1 × 2,1 m). • Eluruumide, läbikäikude, koridoride, vannitubade, tualettide ja keldrite kõrgus põrandast kuni lae madalaima osani peab olema vähemalt 7 jalga ja 6" (~ 2,25 m). • Talad ja muud laest allapoole ulatuvad takistused, kui nad asetsevad üksteisest vähemalt 4 jalga (~ 1,2 m) eemal, võivad ulatuda lae nõutud kõrgusest kuni 6" (~ 15 cm) allapoole. • Asustamata ruumides, nagu näiteks tehnilises keldris, peab ruumi kõrgus olema vähemalt 6 jalga ja 8" (~ 2,0 m). Põrandast kuni taladeni või torudeni peab olema vähemalt 6 jalga ja 4" (~ 1,9 m). • Kaldlagedega eluruumides ei tohi üle 50% põrandapinnast olla laest madalamal kui 7 jalga ja 6" (~ 2,25 m), ning põrandapind ei tohi kuskil olla laest madalamal kui 5 jalga (~ 1,5 m). • Põrandapinnana ei tule arvesse see osa, mille kohal lagi on madalamal kui 5 jalga (~ 1,5 m), polsterdatud lae korral – madalamal kui 7 jalga ja 6" (~ 2,25 m). • Eluaseme ühe toa brutopõrandapind peab olema vähemalt 120 ruutjalga (~ 10,8 m²). Muude eluruumide brutopõrandapind peab olema vähemalt 70 ruutjalga (~ 6,3 m²). • Köökide brutopõrandapind peab olema vähemalt 50 ruutjalga (~ 4,5 m²). • Läbikäigud peavad olema vähemalt 3 jala (~ 0,9 m) laiused.
2,25 m 1,5 m
köökides 4,5 m² põrandapinda
2,0 m
1,9 m
asustamata kelder
Väljapääsud ja avad • Magamistubadel ja asustatud keldrites peab olema vähemalt üks hädaväljapääsuna kasutatav aken või välisuks. Asukad peavad olema võimelised avama hädaväljapääsu seestpoolt ilma võtme või tööriistata. • Hädaväljapääsuks kavandatud akna pind peab olema vähemalt 5,7 ruutjalga (~ 0,51 m²), kõrgus vähemalt 24" (~ 60 cm) ja laius vähemalt 20" (~ 50 cm). • Hädaväljapääsuks kavandatud akna aknalaud ei tohi olla põrandast kõrgemal kui 44" (~ 1,1 m). • Allpool maapinda paikneval hädaväljapääsuks kavandatud aknal peab olema väljas aknašaht. Üle 44" (~ 1,1 m) sügavatel aknašahtidel peab olema püsipaikne redel või trepp. Trepiastmed võivad olla kuni 6" (~ 15 cm) kõrged, ent peavad olema kasutatavad ka akna täieliku avamise korral (ei tohi jääda avatud akna taha). Astmed peavad olema vähemalt 12" (~ 30 cm) laiused ja seinast vähemalt 3" (~ 7,5 cm) eemal. Redeli astmete vahe ei tohi ületada 18" (~ 45 cm). • Hädaväljapääsude eelsed võrgud, vardad, võred ja katted peavad olema eemaldatavad ruumi seest, ilma et oleks vaja kasutada riistu või võtmeid. • Välisuksed peavad olema vähemalt 3 jalga (~ 0,9 m) laiad ning 6 jalga ja 8" (~ 2 m) kõrged. Neist peab saama otse välja ning nad peavad olema avatavad ilma eriteadmisteta ja riistadeta. • Asustatud keldrites võivad hädaväljapääsudena toimida ka välised panipaigad, kui neist on otsene pääs keldrisse ning kui nad rahuldavad hädaväljapääsudele esitatavaid nõudeid. K a v a n d a m i n e / Ehituskoodeksid
ja load
15
Kavandamine
Loomulik valgustus ja ventilatsioon • Ventilatsioon hõlmab aknaid, uksi, väljatõmbeavasid ja muid asjassepuutuvaid avasid või mehaanilist ventilatsiooni. • Eluruumides peab akende pind olema vähemalt 8% põranda pinnast. Akende avatav pind peab olema vähemalt 4% põranda pinnast. • Vannitubades peab akna pind olema vähemalt 3 ruutjalga (~ 0,27 m²) ning vähemalt pool sellest peab olema avatav. • Aknaid peab saama avada ja käsitseda ruumi seest. Nad peavad olema suunatud tänavale, puiesteele, õue või verandale. • Aknavalguse võib asendada tehisvalgustusega, kui see tagab 30" (~ 0,75 m) kõrgusel põrandast valgustatuse vähemalt 6,46 luksi. • Mehaaniline ventilatsioon võib asendada tuulutamise akende kaudu. Magamistubadesse peab ventilatsioon sisestama iga ruumisviibija kohta 15 kuupjalga (~ 0,4 m³) välisõhku minutis. Ühes magamistoas arvestatakse kahe, ning ülejäänud magamistubades ühe ruumisviibijaga. • Vannituppa peab ventilatsioon sisestama episoodiliselt kuni 50 kuupjalga (~ 1,35 m³) ja püsivalt 20 kuupjalga (~ 0,54 m³) välisõhku minutis. Vannitoa heitõhk tuleb suunata majast välja.
Tulekaitse • Kõik varjatud või ühendatud õõned, nagu räästakastid, ripp- ja kaarlaed, trepipõsed ning tuulutusavade, torude, korstnate ja tulekollete lähikond peavad olema blokeeritud tule levimise vastu. • Välisseinad peavad olema konstrueeritud nii, et nad on tulepüsivad vähemalt ühe tunni jooksul nii tule levimise korral seestpoolt kui ka väljastpoolt. • Seinte postivahed peavad olema blokeeritud vahelagede tasandil klaas- või mineraalvillast pallidega või muu võrdväärse materjaliga. Mis tahes muud õõned peavad olema nii püst- kui ka rõhtsuunas blokeeritud iga 10 jala (~ 3 m) tagant. • Siseseintes ½" seinatahvlite või muude taoliste voodrite vahelisel vahtisolatsioonil ei tohi tuleleviku indeks olla üle 75 ja suitsu emiteerimise indeks üle 450. • Muul isolatsioonil, kaasa arvatud kattekihid, aurutõkked ja tuuletõkked, ei tohi tuleleviku indeks olla üle 25 ja suitsu emiteerimise indeks üle 450. • Piirete sees oleval puisteisolatsioonil ei tohi tuleleviku indeks olla üle 25 ja suitsu emiteerimise indeks üle 450. • Seina ja lae kattekihtidel ei tohi tuleohutuse näitarv olla üle 200 ja suitsu emiteerimise indeks üle 450. • Suitsuandurid tuleb paigaldada igasse magamistuppa, magamistubade lähedal olevatesse läbikäikudesse ning maja igale korrusele. Alarmisüsteemi andurid peavad olema nii kokku ühendatud, et mis tahes anduri aktiveerumine vallandab üldalarmi.
16
K a v a n d a m i n e / Ehituskoodeksid
ja load
DV EA SN I G U N I V EURN S IAVAE LRNS EA LK A DN A M I N E
Universaalne kavandamine Universaalne kavandamine on kõigi jaoks. Kui ehitiste ja toodete standardne kavandamine orienteerub nõndanimetatud „keskmisele inimesele” – keskmisele täiskasvanud mehele –, siis igaüks sellesse kategooriasse ei mahu. Mõned on pikad, teised lühikesed; mõnel on kõndimisraskusi, teistel aga hoopis raskusi kummardumisega. Nii füüsiline võimekus kui ka perekonna olud muutuvad pidevalt. Rakendades renoveerimisel universaalset kavandamist, saate luua keskkonna, mis toimib paremini nii oma pere kui ka külaliste jaoks, sõltumata nende suurusest, east ja võimetest. Universaalne kavandamine on lihtsalt hea kavandamine, mis parandab igapäevaseid situatsioone. Näiteks laiem ukseava teeb pesusülemiga inimesele, aga ka ratastoolis viibijale läbipääsu hõlpsamaks; madalam köögilett võimaldab lapsel olla abiks söögi valmistamisel ja väsinud inimesel valmistada sööki istudes. Mitte sedavõrd reeglite kui mõtlemisviisina on universaalne kavandamine rakendatav teie kodu mis tahes elementide suhtes – alates ruumi põhiplaanist kuni valgustite ja uste manusteni. Universaalne kavandamine loob ohutu ja mugava elukeskkonna. Paljud kavandavad renoveerimist majapidamise muutmise eesmärgil. Renoveerimise kavandamise põhjuseks võib olla näiteks eakate vanemate kolimine teie juurde või see, et täiskasvanud lapsed või lapselapsed tulevad teile pikemaks ajaks külla. Või te valmistate kodu ette tulevase pensionäripõlve Juurdepääsetavus avadele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55 Mitmekülgne elektrivõrk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Elektrimanuste juurdepääsetavus . . . . . . . . . . . . . . 123 Lihtsamad lülitid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 Eluaegse kodu valgustid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 Telefoniliinide lisamine turvalisuse ja mugavuse jaoks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142
jaoks. Arvestamine teie nii nüüdsete kui ka tulevikuvajadustega on universaalse kavandamise kontseptsiooni oluline osa: luua eluaegne kodu – selline, mis rahuldaks teie vajadusi kogu elu jooksul. Eluaegne kodu võimaldab teie vanematel elada mugavalt koos teiega ning teil endal säilitada oma kodu vanaduspõlves. Ning kuna universaalselt kavandatud kodu teeb igapäevase elu kergemaks, leidub sellele müügi korral rohkem ostjaid. Sellest raamatust leiate universaalse kavandamise lõike, mis võimaldavad teil kavandada mõtestatumalt; kasutage allolevat vastavate lõikude loendit teabe hõlpsamaks hankimiseks. Suur osa siin esitatud universaalse kavandamise teabest tuleb asjatundjatelt, köökide ja vannitubade kavandajatelt, psühhoterapeutidelt, spetsialiseerunud ehitajatelt, toodete valmistajatelt ning sellistelt organisatsioonidelt nagu Köökide ja Vannitubade Assotsiatsioon (National Kitchen and Bath Association, NKBA). Mõned soovitused on Puuetega Ameeriklaste Organisatsiooni (Americans with Disabilities Art, ADA) nõuded; kuigi need nõuded on sätestatud avalikele kohtadele, on nad sisuliselt juhendmaterjal ka elamute kavandamiseks. Nagu alati, tehke kindlaks, et teie kavandi detailid vastavad kohaliku koodeksi nõuetele. Abi saamiseks universaalse kavandamise asjus pöörduge asjatundjate poole. Paljud köökide ja vannitubade kavandajad, elamuehitajad ja toodete valmistajad on spetsialiseerunud universaalsele kavandamisele.
Uste ja akende valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Põrandakatted ohutuks ja hõlpsaks liiklemiseks. . 277 Külalisteruumide kavandamine . . . . . . . . . . . . . . . . 360 Universaalne köök . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 418 Universaalne vannituba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 430 Haaratsite paigaldamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 582
K a v a n d a m i n e / Universaalne
kavandamine
17
Kavandamine
Töötamine joonistega Joonised on vajalikud mis tahes renoveerimiskavandi puhul, mis käsitleb tarindeid või maja mingi süsteemi laiendamist, muutmist, remontimist või lammutamist. Tarindite jooniseid on kolme tüüpi: korruste plaanid, lõiked ja vaated. Korruste plaanid on ruumide pealtvaated. Neist on kasu ruumide mõõtmete, pinnalaotuse ja teiste ruumidega külgnemise näitamiseks. Lõiked näitavad ruumide külgvaateid, vaadatuna ruumi mingilt vertikaaltasandilt. Vaated näitavad hoonet vaadatuna väljastpoolt. Lõiked ja vaated näitavad arhitektuurseid üksikasju enam kui plaanid. Kõik need jooniste tüübid on alu-
Kasutage võimaluse korral oma maja olemasolevaid jooniseid, et kanda korruste plaanid, lõiked ja vaated valgele paberile. Järgige algiste mõõtkava. Tehke oma joonistest koopiad, mille peal saate katsetada oma renoveerimisideid.
18
K a v a n d a m i n e / Joonised
seks nii tarindite kui ka tehnosüsteemide kavandamisel. Kohalikul ehitusametkonnal võimaldavad joonised kontrollida, kas kavand vastab koodeksi nõuetele. Enne kui te alustate uute jooniste koostamist, pidage nõu maja omaaegse arhitekti, ehitaja või kohaliku ehitusametkonnaga. Neil võivad olla säilinud maja algsed joonised. Kui teie majal on ajalooline väärtus, võib maja jooniseid olla ka üleriigilisel või kohalikul muinsuskaitseasutusel või ülikooli raamatukogus. Juhul kui teil ei õnnestu hankida algseid jooniseid, võite teha neid ise. See annab teile hulga teadmisi maja kohta. Joonised võimaldavad teil aduda, kuidas muutused mõjutavad maja koosseisu ja ilmet. Nad aitavad teil ka visandada oma ideid, koostada toodete spetsifikatsioone ja lahendada projekteerimisprobleeme. Korruste plaanide, lõigete ja vaadete koostamisel järgige lk 19 esitatud etappe. Arvestage,
et ideede arenedes võivad joonised muutuda; kuni te ei ole oma kavandi kõiki detaile paika pannud, koostage jooniseid visanditena. Kui olete jõudnud nii kaugele, et visandid vastavad kõigile teie vajadustele, koostage korruste plaanid, lõiked ja vaated, mis te esitate kohalikule ehitusametkonnale.
Plaane koostage korruste kaupa. Kõigepealt mõõtke korruse iga ruumi pikkus ja laius seinast seina. Kandke mõõdud ¼" ruutudega paberile, kasutades mõõtkava ¼" = 1 jalg (~ 1 : 120). Märkige igale ruumile selle otstarve ja mõõtmed. Lisage plaanile seinte paksus, mida saate mõõta ukse- ja aknapiitadelt, jättes piirlaudade mõõtmed välja. Edasi lisage joonistele: • Aknad ja uksed; ustele märkige, mispidi nad lahti käivad. • Trepid ja nende suund (jõudmiseks järgmisele korrusele). • Kohtkindlad elemendid, nagu torustike väljundid, seadmed, letid, sisseehitatud mööbel ja tuleasemed. • Ülalasuvad elemendid, nagu nähtavad talad ja seinaorvandites asuvad kapid, tähistage punktiiriga. • Torustikud, elektripaigaldised, küttesüsteem, ventilatsiooni koostisosad, õhu konditsioneerimise süsteem. Tehnosüsteemid on otstarbekas kanda eraldi joonistele. • Maja välismõõtmed. Kasutage neid oma sisemõõtmiste korrektsuse kontrollimiseks. Lõigete jaoks kasutaga sama ¼" = 1 jalg mõõtkava ning kandke joonisele kõik, mida näete. Igal ruumil on neli erinevat lõiget. Märkige lõigetele: • Ruumi kõrgus ja olulised elemendid nagu laevarjed (sofitid) või nähtavad talad. • Uksed, kaasa arvatud nende ava kõrgus ja laius. • Aknad, kaasa arvatud aknalaua kõrgus põrandast ning ava kõrgus ja laius. • Äärised ja muud dekoratiivelemendid. Kui teie algsed korruste plaanid, lõiked ja vaated on valmis, kasutage neid renoveerimiskavandite variantide pealekandmiseks. Varjatud elemente ja kavandatud muutusi kandke algsele joonisele (nii et algne joonis jääks võrdluseks siiski näha). Teid võivad abistada ka fotod nii maja väljast kui seest. Mõtelge loovalt ja visandage erinevaid skitse; mida rohkem on teil variante valida, seda parem tuleb lõplik kavand. Kui olete valinud lõpliku variandi, tehke sellele joonised ja koostage toodete spetsifikatsioon.
Koostage korruse detailne plaan, näidates koos korrektsete mõõtmetega renoveeritav pinnalaotus. Tähistage nii olemasolevate kui ka rajatavate uste ja akende asukohad, elektriinstallatsioon ja torustikud.
Koostage lõigete ja vaadete joonised, mis näitavad akende ja uste paiknemist nii seest kui ka väljast, ruumide kõrgust ning elektriinstallatsiooni ja torustike paiknemist.
K a v a n d a m i n e / Joonised
19
Kavandamine
Abi asjatundjatelt Paljud isetegijad kasutavad oma renoveerimiskavandite keerukamate ja spetsiaalsete osade teostamiseks asjatundjaid. Vastava tasu eest saab tellida kavandamist, projekteerimist, projektijuhtimist, ehitamist või viimistlustöid. Teenuste osutajad jagunevad kolme põhikategooriasse: projekteerijad, peaettevõtjad ja allettevõtjad. Projekteerijad Projekteerijad aitavad teid kavandamisetapil. Nad on asjatundjad ideede muutmisel joonisteks. Projekteerijate teenused on kallid, seetõttu on otstarbekas enne nendega lepingu
sõlmimist arendada kavandit võimalikult kaugele. Tunnitasud koos materjalikulude lisandiga või kalkuleeritud maksumus pole just odavate killast. Köökide ja vannitubade projekteerijad on spetsialiseerunud teie kodu kahe olulise komponendi projekteerimisele. Nad võivad teid kas nõustada või tegutseda teie kavandi peaettevõtjana. Andmeid nende kohta saab Köökide ja Vannitubade Assotsiatsiooni (NKBA) sertifikaatide nimekirjast või CKD (köökide sertifitseeritud projekteerijad) ja CBD (vannitubade sertifitseeritud projekteerijad) nimekirjadest.
Siseprojekteerijad (sisearhitektid) kujundavad ruume valitud stiilis. Nad töötavad vahel koos ehitusettevõtjatega, ning madalamal tasemel ka ehitustoodete müügikeskustega. Arhitektid on litsentseeritud asjatundjad hoonete projekteerimise ja vajalike jooniste koostamise alal. Nende teenused on kallid, ent garanteeritult kvaliteetsed. Suuremate renoveerimiskavandite puhul on nende osavõtt vahel kohustuslik. Ehitiste projekteerijad (ehitusinseneridkonstruktorid) on sarnased arhitektidega, ent valdavad enam tarindite dimensioneerimist. Projekteerimis- ja ehitusfirmad pakuvad mõlemat teenust, alates projekteerimisest kuni ehitise valmimiseni. Üldiselt on neil teenustel ühtlushinnad. Peaettevõtjad Peaettevõtjad korraldavad kogu renoveerimiskavandi elluviimist. Nad palkavad täitjaid, koostavad ajakavasid, koordineerivad tegevusi ja teevad omajärelevalvet kaasatud asjatundjate toimingute osas. Head peaettevõtjad võtavad lepingutasu tavaliselt protsentides kogu eelarvest. Mõned neist võtavad ette vaid küllalt suuremahulisi töid. Allettevõtjad Need asjatundjad osutavad teile erialast abi. Nad on spetsialistid mingil konkreetsel alal, nagu puusepad, torulukksepad, elektrikud, küttespetsialistid, ventilatsioonispetsialistid, õhu konditsioneerimise spetsialistid. Neid saab palgata kavandi spetsiaalsete lõikude teostamiseks, abiks kavandamisel ja probleemide lahendamisel. Enamik allettevõtjaid on asjatundjad kitsalt omal alal. Oluline on kulutada veidi aega teie kavandi jaoks õigete asjatundjate leidmiseks. Usaldusväärsete lepingupartnerite leidmine Kaasake tulevase kvalifitseeritud lepingupartneri otsimisele sugulasi ja sõpru. Suulised andmed on võimas teave. Küsige, milliseid töid soovitatud kontrahent teeb, kas tal on olnud probleeme, kas töö tulem on olnud
20
K a v a n d a m i n e / Asjatundjad
Kutsuge ehitusinspektor Ehitusinspektorid kontrollivad teie kavandit erinevatel etappidel, olemaks kindlad, et te järgite kohaliku ehituskoodeksi nõudeid. Kuigi inspektoritele ei tasuta nii nagu nõustajatele, on nad omal alal asjatundjad ning ehitamise, elektriinstallatsiooni ja torusüsteemide alase spetsiaalse teabe suurepärased valdajad. Nad on väga koormatud, sestap küsige neilt lühidalt. Võimaluse korral küsige neilt asjassepuutuvaid brošüüre või kohalike koodeksite refereeringuid.
rahuldav, ning kas nõuandja ise tahaks selle kontrahendiga lepingut sõlmida (kui nõuandja on olnud temaga juba lepingulises vahekorras, kas ta tahaks temaga uuesti lepingut sõlmida). Te võite ka leida häid kontrahente, kui pöördute köökide ja vannitubade projekteerimise keskuste poole, projekteerimis- ja ehitusfirmadesse, ehitajate kutseliitudesse, ehitustoodete müüjate liitudesse, või räägite ehitusmaterjalide turustamise juhtfiguuridega. Muud allikad on kollased leheküljed (ajakirjades, telefoniraamatutes), ehitusnäitused ja internet. Valitud kontrahendid peaksid paiknema teie kodu lähedal, omama sääraste kavanditega vähemalt viieaastast kogemust, olema litsentseeritud ja kindlustatud ning omama vastavat sertifikaati (ning ei tohi olla finantsraskustes). Kui teil on juba olemas võimalike kontrahentide nimekiri, lühendage seda telefonivestluste abil. Ütelge, kus te elate ja mida te vajate. Seejärel küsige, kas neil on huvi asja vastu. Kui kontraktor tundub olevat sobiv kandidaat, pakkuge talle kokkusaamist teie kodus. Kohtumine võimaliku kontrahendiga teie kodus võimaldab saada kontrahendilt endalt teavet, nagu maksumushinnangud või hinnad, litsentseerimise ja kindlustuse andmed, võimalikud tarnijad, iseloomustus. See lubab teil hinnata ka kontrahendi suhtumist ja tööstiili. Küsige, millal võidakse tööga alustada ja kui mitme töötajaga, ja kes peaks hankima vajalikud load. Arutage ka tööde üle, mida teete ise. Enne lepingu sõlmimist hankige võimaluse
korral veel teavet, sealhulgas pooleliolevate ja lõpetatud samalaadsete tööde kohta. Kui olete oma valiku teinud, kohtuge veel kord kontrahendiga tingimuste täpsustamiseks ja lepingu sõlmimiseks. Lepingute sõlmimine Hea leping kaitseb nii teid kui ka kontrahenti. Selles formuleeritakse, mida tuleb teha ja kui palju tuleb selle eest maksta, ning kummagi osapoole vastutus. Lepingusse kirjutatakse sisse kõik asjassepuutuvad detailid, ent igal juhul peab see sisaldama järgmist teavet: • Tööde täielikku kirjeldust. • Vajalike lubade loendit ja seda, kes peab load hankima.
• Tööde alustamise ja lõpetamise tähtaegu. • Lõppülevaatust ja kvaliteedinõudeid. • Maksetähtaegu ja maksemäärasid (käsiraha, tavaliselt ¹/³ kuni ½ lepingulisest maksumusest; vahemakset, tavaliselt poole lepingumahu täitmisel; ja viimast 15% või rohkemat pärast valmistöö lõplikku ülevaatamist). • Muutmiste korda, sealhulgas ka jooksvaid muutusi kavandis (tavaliselt aktsepteeritakse seoses tehtud ja aktsepteeritud muudatustega 10–15% hinnatõusu). • Jäätmete koristus, kaasa arvatud see, kes on vastutav jäätmete kogumise ja eemaldamise eest.
K a v a n d a m i n e / Asjatundjad
21
Kavandamine
Tarindite plaani koostamine Renoveerimiskavandi ettevalmistamise parim viis on tarindite plaani koostamine. Tarindite täielik plaan võimaldab teil heita esimene pilk kogu oma kavandile kui tervikule. See aitab teil näha võimalikke probleeme, lubab kavandada vajalikku aega ning jagada kavandi teostus loogilisteks etappideks. Ilma tarindite plaanita on oht teha kulukaid vigu, näiteks katta seinad voodriga enne kandetarindite inspekteerimist. Siin esitatud põhilised etapid järgivad ehitamise tavalist järjekorda. Teie kavand võib
sellest mõnevõrra erineda, ent iga etapi läbimõtlemine aitab teil luua lõplikku ajakava. 1. Kontakteerumine ehitusametkonnaga Ebameeldivate ja kulukate üllatuste vältimiseks arutage oma kavandit ehitusametnikuga. Tuvastage, milliseid koodekseid ja mis küsimustes peate järgima ning milliseid lubasid vajate. Selgitage, mida te kavatsete ise teha. Mõnes osariigis tohivad torutöid, elektritöid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide rajamist
ning õhu konditsioneerimise süsteeme teha vaid selleks litsentseeritud asjatundjad. Selgitage ka, millised joonised tuleb teil esitada ehitusloa saamiseks ning kas te vajate inseneri tehtud jooniseid ja kalkulatsioone. 2. Jooniste koostamine Koostage korruste plaanid ning lõiked ja vaated (vt lk 18–19). See etapp sisaldab ka enamikku projekteerimistöid (tarindite dimensioneerimist); teil võib vaja minna asjatundja abi (vt lk 20–21). 3. Lubade hankimine Laske ehitusinspektoril lõplik kavand üle vaadata ning vajadusel tehke sellesse parandusi ja täiendusi, mis on vajalikud kõigi lubade saamiseks. See on ka aeg inspektsioonide ajakava koostamiseks. Tehke kindlaks, milliseid töid tuleb lasta inspekteerida ja millal tuleb inspektorid kohale kutsuda. 4. Kontrahentide palkamine Kui te vajate asjatundjate abi, on hea leida nad nii vara kui võimalik, sest nende ajakava hakkab mõjutama teie omi. Vajalikuks võib osutuda nende kontrahentide töölubade koopiate hankimine ehitusametkonnast. Probleemide vältimiseks kontrollige, et teie lepingupartnerid teavad täpselt, mille tegemiseks nad on palgatud, ning mida teete teie ise. Alati uurige enne lepingu sõlmimist kontrahentide taustandmeid ning tehke kindlaks, et neil on asjassepuutuvad litsentsid ning vajalik kindlustus olemas. See on ka aeg materjale tellida ja nende vastuvõtmist korraldada. 5. Tarindite renoveerimine ja põhilised mehaanilised muutused Alustage tarindite ja tehnosüsteemide muutmisest. Teisaldage mehaanilisi elemente ja paigutage põhilisi teenindusliine ümber. Enne kandetarindite katmist paigaldage kõik, mis tuleb paigaldada enne tarindite katmist, nagu kanalid, põrandaalune kanalisatsioonitorustik, asendatavad või ümberpaigutatavad torustikud.
22
K a v a n d a m i n e / Tarindite
plaan
tike isolatsioon. Paigaldage klaasvillast tuletõkkediafragmad. Kontrollige, et torude ja kaablite läbiviikide kaitseplaadid on paigal. Sinna, kuhu kohalik koodeks nõuab aurutõkkeid, need ka paigaldage. Kontrollige üle kaetavad tarindid ja installatsioon, seejärel vooderdage seinad ja laed. Kui kasutate plaate, katke algul lagi ja seejärel seinad. Viimistlege plaatide vuuke ja liiteid. Vajaduse või soovi korral kandke pindadele tekstuuri, kruntige ja värvige neid. Kui teil on ripplagi, paigaldage see pärast seinte viimistlemist. 8. Viimistluse lõpuleviimine Paigaldage uksed, karniisid, muud puitelemendid, sisseehitatud kapid ja laekad ning põrandakate. Tulemus sõltub suurel määral sellest, milliseid materjale soovitud ilme saavutamiseks kasutate. Paigaldage vesivarustuse, kanalisatsiooni ja elektriinstallatsiooni manused (kraanid, valamud, pistikupesad, lülitid jne). Laske lõpptulemus üle vaadata ehitusinspektoril. Viige lõpuni uue sõrestiku rajamine. Rajage akende ja uste sõrestikuavad ning paigaldage aknad. 6. Varjatud tehnovõrkude lõpetamine Paigaldage kõik kanalisatsiooni, ventilatsiooni, vesivarustuse ja gaasivarustuse liinid. Paigaldage elektrikilbid ning neist alguse saavad juhtmed. Paigaldage õhu konditsioneerimise süsteemi varjatud elemendid. Dokumenteerige varjatud süsteemide elementide mõõtmed ja paigutus tarindite suhtes, et saaksite neid andmeid hiljem kasutada. Laske ehitusinspektoril enne tehnosüsteemide varjamist nad üle vaadata. Paigaldage kogu vajaminev aparatuur enne kandetarindite katmist seinavoodriga, aluspõrandaga või laevoodriga. Pinnale väljuv aparatuur paigaldatakse pärast kandetarindite katmist. 7. Seinte ja lagede katmine Pärast seda, kui inspektor on üle vaadanud senise töö, paigaldage seinte, lagede ja torus-
K a v a n d a m i n e / Tarindite
plaan
23