koerapidaja käsiraamat Juhiseid terve, õnneliku ja hästi kasvatatud koera eest hoolitsemiseks
Sophie Collins Inglise keelest tõlkinud Ülla Jürviste
Sisukord Sissejuhatus 6–9 1. PEATÜKK: KOERTE KÄITUMINE 10–11 Koeratõugude mitmekesisus 12–13 Koerad looduses 14–15 Elamine karjas 16–19 Haistmismeel 20–21 Koerlaste kehakeel 22–29 Dominantsus ja alistumine 30–33 Rääkimine koertega 34–37 Koerad ja mängimine 38–39 Turvatunne 40–41 2. PEATÜKK: KOERA VALIMINE 42–43 Miks te koera soovite? 44–45 Mida koerad vajavad 46–49 Palju koer maksma läheb 50–51 Olukorra hindamine 52–53 Tõukoer või krants? 54–55 Koerte liigid 56–59 Kutsika leidmine 60–61 Tõu päästmise ühingud 62–63 Varjupaiga koerad 64–67 Kui otsus tehtud 68–69 Kodu ettevalmistamine 70–71 Kutsikas jõuab koju 72–73 Koju saabub täiskasvanud koer 74–75 Esimesed päevad uue sõbraga 76–77 3. PEATÜKK: KOERTE HOOLDUSE ALUSTÕED 78–79 Magamiskoht 80–81 Kindel koht 82–83 Kutsika kohtlemine 84–85 Kutsika sotsialiseerimine 86–89 Täiskasvanud koera sotsialiseerimine 90–91 Loomaarsti külastamine 92–93 Kutsika toitmine 94–97 Täiskasvanud koera toitmine 98–101 Sugemine ja pesemine 102–105 Kui olete kodust ära 106–107 Koeraga reisimine 108–109
Kohtumine võõrastega 110–111 Kutsika eeltreening 112–113 4. PEATÜKK: KOOLITUS, LIIKUMINE JA MÄNGUD 114–115 Kui palju liikuda? 116–119 Teistlaadi liikumist 120–121 Alustame koolitust 122–127 Vanema koera õpetamine 128–131 Põhikäsklused 132–135 Klikkerkoolitus 136–137 Mängima õppimine 138–139 Pulgad ja pallid 140–141 Peitemängud 142–143 Agility põhikursus 144–145 Agility proffidele 146–147 Probleemid mängimisel 148–149 Trikid publiku jaoks 150–151 5. PEATÜKK: TERVE KOER 152–153 Tervise ABC 154–155 Veterinaari valimine 156–157 Kutsika tervis 158–159 Õnnetused 160–163 Toidulisandid 164–165 Parasiiditõrje 166–167 Igapäevane tervishoid 168–169 Alternatiivravi 170–173 Käitumisprobleemid 174–177 Nooruslikkuse säilitamine 178–179 Eridieedid 180–181 Vananev koer 182–183 Väga vana või haige koer 184–185
Hüvastijätt 186–187 Täiendavat lugemist 188 Kasulikke veebilehti 189 Register 190–191 Autorist 192 Fotode allikad 192
Sissejuhatus
V
iiskümmend aastat tagasi oleks selline raamat hõlmanud suuremas osas peatükke koertele kuulekuse õpetamisest, ülejäänu oleks
sisaldanud tänapäeva mõistes algteadmisi koerte toitmisest ja tervise eest hoolitsemisest. Ent viimastel aastakümnetel on koerte käitumise kohta tehtud arvukalt uurimusi ja selles valdkonnas on toimunud uusi arenguid, mille tulemusel on meie lemmikloomade kohtlemises ja õpetamisel toimunud lausa revolutsiooniline pööre. Tänapäeval peetakse koeri isiksusteks ja neid kasvatatakse meetodite järgi, mis ei põhine karistamisel, vaid arusaamisel ja motivatsoonil ning millest pool sajandit tagasi ei teatud veel midagi. Üldlevinud on arvamus, et koerad põlvnevad huntidest (tegelikult on koerte ja huntide DNA nii sarnane, et loodusteadlased peavad neid üheks ja samaks liigiks). Vähem on pööratud tähelepanu kodukoerte erakordsele kohanemisele alates ajast, mil nad lakkasid olemast hundid ja muutusid koerteks. Sageli öeldakse, et koerad elavad inimeste maailmas. Kui selle üle sügavamalt mõtlete, saate aru, missugune tohutu saavutus see on. Koerad ei mõista meie keelt (neid võib küll õpetada teatavaid sõnu teatavate esemete või tegevustega seostama, kuid see ei ole sama, mis keelest aru saamine). Inimese ja koera keha on väga erinevad, küllap peavad koerad inimeste kehakeelt üsna veidraks. Koerte jaoks on ka inimeste käitumine enamasti tõenäoliselt arusaamatu. 6
Meie maailm põhineb keelel, koerte maailm aga meeltel – eelkõige haistmismeelel. Meie maailm on üles ehitatud inimeste vajadustest lähtuvalt ning me eeldame, et koerad lihtsalt sobituvad sellesse. Ja kuna nii paljud koerad on sellega innustunult ja suurepäraselt hakkama saanud, polegi vaja pikalt seletada, miks paljud inimesed on oma lemmikutesse väga kiindunud ning suhtuvad neisse armastuse ja lugupidamisega. Selleks et tunda koerlaste ja inimeste vahelistest suhetest naudingut, tasub koerte käitumise aluseid lähemalt tundma õppida – vähemalt niipalju, et mõista kõige tähtsamaid märke, mida koer saadab: kas ta on õnnelik, kartlik, ebakindel või vihane. Raamatu esimeses peatükis koerte käitumisest käsitletakse koerte kehakeelt. Märgid, mida koer inimesele või teisele koerale edastab, võivad olla arvatavast tunduvalt tähendusrikkamad ning teile jääb palju mõistmatuks, kui te ei tea, millele tähelepanu pöörata. Samast peatükist leiate juhiseid, kuidas oma koeraga tema märgisüsteemis suhelda, selle asemel et oodata koeralt arusaamist ja käitumist inimese märgisüsteemist lähtuvalt. Lemmiklooma võtmisel on ilmselt kõige olulisema tähtsusega leida koer, kes sobiks teile iseloomu, aktiivsuse, suuruse, hooldamise ja toitmisvajaduste poolest. Kui te valikul eksite, võib juhtuda, et te ei leia loomaga kunagi nauditavat tasakaalukat suhet, mida enamik inimesi püüab saavutada. Teises peatükis koera valimisest vaadeldaksegi neid küsimusi, mida peaksite küsima endalt ja ka teistelt inimestelt, et esmajoones valiksite just teile 7
sobivaima koera. Sellest peatükist leiate vastused küsimustele, kas võtta kutsikas või täiskasvanud koer, tõukoer või hoopis loom koerte varjupaigast. Kui te ei ole varem koertemaailmaga kokku puutunud ja olete alles äsja saanud koeraomanikuks, tahate kindlasti teada, kuidas oma lemmikuga esimestel päevadel ja nädalatel hakkama saada, kuidas tema eest hoolitseda, kuidas valida õige toitmisviis, kuidas koera õigesti treenida ja talle distsipliini õpetada. Kolmandas peatükis koera hooldusest käsitletaksegi küsimusi, kuidas uut pereliiget alates tema saabumise esimesest päevast kohelda, sõltuvalt sellest, kas olete koju toonud väikese kutsika või täiskasvanud varjupaigakoera. Õpite, kuidas tutvustada koerale arukalt tema uut kodu, kuidas lahendada probleeme, kui asjad ei arene ootuspäraselt, õpite tundma koerte toitmise ja hooldamise algtõdesid. Kui teie lemmik on kodunenud, võtame vaatluse alla ta koolitamise – kuidas kasvatada temast niisugust koera, nagu soovite. Õpime tundma koerte hea käitumise reegleid ja seda, kuidas teha koerale selgeks, mida te temalt ootate; mida teha selleks, et kehtestada end heasoovliku juhina, kes on väärt, et talle järgnetakse, mitte aga koduse despoodina, kes käsu korras koeralt austust nõuab. Neljandas peatükis võetakse läbi kogu koolitamise algõpetus ning sellega seonduvad küsimused alates põhialustest (kõrval käimise ja paigale jäämise õpetamisest) valikuliste õpetusteni (trikkide õpetamiseni). Selles peatükis käsitletakse ka koera treenimist ja harjutuste kordamist (peaaegu alati tuleks harjutusi korrata enam, kui 8
arvate) olenemata koera aktiivsusest. Koertel on õnnestunud muuta isegi kõige paadunumad diivanil lesijad innukateks jalutajateks, seega võidate ka ise oma parima sõbra vajadustest. Raamatu viimases peatükis koera tervishoiust võetakse vaatluse alla lemmiklooma tervise alused ja paljud tänapäeval kättesaadavad ravivõimalused. Sealt saate soovitusi nii parima veterinaari leidmiseks, parasiitide kontrolliks kui ka mitmeid alternatiivseid hooldus- ja teraapiameetodeid, alates kiropraktikast kuni homöopaatiani, mida nüüd ka lemmikloomadele pakutakse. Ja lõpuks õpite, kuidas oma lemmiku eest ta elu lõpuni hoolitseda ning kuidas toime tulla faktiga (mida küll teatakse, kuid mida vanade koerte omanikud mõnikord taluda ei suuda), et koer sureb tõenäoliselt enne teid. Kui alustate raamatu lugemist algusest ja loete lõpuni, olete valinud mahuka kursuse heale koeraomanikule vajalikest teadmistest; kui kasutate raamatut teatmeteosena, võite aeg-ajalt vastavalt vajadusele seda taas lehitseda. Samuti leiate käesolevast raamatust ajakohast teavet selle kohta, mida on vaja teada endale sobiva koera valimiseks ning hiljem tema eest hoolitsemiseks. 9
Koerte käitumine Koerad on sobitunud meie igapäevaellu nii osavalt, et paljudes nende käitumisviisides võib ära tunda inimestele iseloomulikku käitumist. Seetõttu võib ekslikult arvata, et nad ongi meiesarnased. Kui te aga õpite tõlgendama koerte käitumist nende enda seisukohalt ja aru saama, kuidas ja miks koerad ühel või teisel viisil looduses või inimühiskonnas käituvad, saate koeraomanikuna hoopis rohkem rahuldust pakkuvaid tulemusi. Varem usuti, et huntide ja metsikult elavate koerlaste karjamentaliteet põhineb agressiivsetel ja alistuvatel indiviididel. Hilisematest uurimustest aga selgub, et koerad on osavad „läbirääkijad” ning et karja liikmete rollid erinevad sõltuvalt hetkeülesandest, individuaalsetest iseärasustest ja tugevatest külgedest. Viimased uurimused on mõjutanud koerte koolitusmeetodeid ja nende kui lemmikloomade liitmist inimühiskonda. Käesolevas peatükis vaadeldakse koerte ajalugu, koertele iseloomulikku käitumist ja seda, kuidas koeri vaadelda ning nende kehakeelest aru saada.
Koeratõugude mitmekesisus Kõik inimeste poolt kodustatud koerad kuuluvad imetajate klassi koerlaste sugukonna perekonna koer liiki Canis familiaris. Koeratõugude mitmekesisus – saksa lambakoerast chihuahuani või mopsist taani dogini – on kasvanud sel määral, et neid näib olevat sadu erinevaid liike. Kui 20 põlvkonna vältel ilma inimtegevuse sekkumiseta kümned erinevad kodukoeratõud omavahel ristuksid/ seguneksid, tekiks uus, enam-vähem sarnase välimusega tõug. Kaoksid mitmed välised tunnused, mida me oma praeguste lemmikute juures hindame. Ristandid kaaluksid umbes 16–18 kilo, oleksid pruunikat värvi ning stabiilse tugeva kehaehitusega nagu borderkollid. Sajandite vältel on koeratõud arenenud oma kunagisest
esivanemast sedavõrd erinevaks, et paljudel juhtudel on loom, kes oli asendamatu kaaslane muistsetele jahimeestele-korilastele, vaevu ära tuntav.
KODUKOERAD Koerad on olnud inimeste kaaslasteks tuhandeid aastaid. Esimesed inimesele kasulikuks kaaslaseks peetud koerad nägid välja nagu tänapäeva kõige tavalisem koer: vastupidav ja kõhn, puhas, kiire ja võimeline enamasti iseseisvalt toime tulema. Senini ei ole kindel, kas koerad on huntide otsesed järglased, nagu on arvatud, või on neil kahel liigil ühine esivanem. Teisteks tänapäeva koerlaste sugulasteks on šaakal, koiott, dingo, samuti punahunt ja Aafrika hüäänkoer. Koerte käitumis-
Vasakul: Sarnaselt teiste imetajatega toidavad koerad oma poegi piimaga. Kutsikad ei ole võimelised enda eest hoolitsema varem kui nelja- või viiekuusena.
12 Koerte käitumine
KOERA ANATOOMIA
käärsool
kopsud peensool
pärasool
söögitoru hingetoru
pärak süda
magu põrn
spetsialistid rõhutavad, et kuigi huntide ja koerte instinktiivses käitumises on palju ühist, on täiskasvanud huntidel koertele iseloomulikud tunnused kadunud. Ehk teisisõnu: täiskasvanud koerad käituvad pigem nagu hundikutsikad, mitte nagu täiskasvanud hundid. Koerte kodustamine näib olevat soodustanud neoteeniat – protsessi, kus täiskasvnud isenditel säilivad kogu eluaja mitmed alaealistele isenditele iseloomulikud nii füüsilised kui ka käitumuslikud tunnused. Selle
maks
näiteks võib tuua rippuvad kõrvad mitmetel kodukoeratõugudel (samuti hundikutsikatel, kuid mitte kunagi täiskasvanud huntidel), nii nagu tõsiasja, et koertele meeldib eluaeg mängida, mitte ainult kutsikaeas. Ei ole teada, kuidas on osutunud võimalikuks nii erinevaid koeratõuge aretada. Koer on ainus liik, kelle puhul seda esineb. Näiteks kasse, keda on aretatud sadu aastaid, et saada spetsiifilist välimust ja iseloomu, võib palju sagedamini kohe kassina identifitseerida.
Koertespetsialistid räägivad Küllap on kodukoera puhul kõige hämmastavam see, et teda on võimalik õpetada täitma nii paljusid erinevaid ülesandeid. Koeri on aretatud küttima teisi loomaliike, sealhulgas hunte, lõvisid, metssigu, mäkrasid; jooksma hoburakendite kõrval; lamama kuning-
like kõrguste süles. Ühe kummalise näitena võib tuua nova scotia retriiveri – tolleri, keda saab õpetada hullama madalas järvevees ja meelitama nõnda ligi parte, kes kaotavad valvsuse ja langevad koeraomaniku saagiks.
Koerte käitumine 13