TA L L I N N A
R E S TO R A N I D E
K Ä E K Ä I G U S T
St. Petersburg soomlaste valduses Tal l i n na s õ dadevah e l i st re storan i k ultu u ri i se loom u stavad
mõned tollele ajale omased jooned. Maailmasõja ja Eesti Vabadussõja ajal majutati hotellidesse-restoranidesse sõdureid, teiste hulgas ka Soome vabatahtlikke. Linnavalitsusel ei olnud sõjaväe majutusasjadest õiget ülevaadet. Nii näiteks selgus 1919. aasta juunis, et vana ja auväärne luksushotell St. Petersburg ei olnud ära maksnud oma esimese poole aasta trahterimakse. Linnal oli jäänud saamata 4000 marka, niisiis rohkem, kui St. Petersburgi poole aasta maksuks määratud. Seda juhtus ikka, et maksud õigel ajal ei laekunud, ja tihti ähvardas sulgemine ka kõige soliidsemaid restorane. Seekord oli summa siiski nii suur, et linnavalitsus andis miilitsale korralduse välja selgitada, milles asi. Miilitsa kuuenda ehk kesklinna jaoskonna ülem täitis talle antud ülesande ja koostas 17.7.1919 asjakohase protokolli. Hotelli pidajaid esindas Richard Devid üksi. Ta andis järgmise seletuse. Eelmise aasta detsembris, 28.12., tulnud sõjaväe varustusteenistuselt hotellile käsk muretseda voodid ja toitlustamisvõimalus 50 inimesele. Samal päeval saabus umbes 150 sõdurit, kes võtsid hotelli oma valdusse. Eraisikutest hotellikülalised pidid majast lahkuma. 20. juunil tuli sõjaväe majutuskomisjonilt kiri, mis teatas, et hotell võib jälle tsiviilkülalisi vastu võtta. Hotellitoad olid siiski sedavõrd kannatada saanud, et neis tuli teha remont, mis lõppes alles 1. juulil. Selle tõttu ei saanud hotell aasta esimesel poolel normaalselt tegutseda. Devid paluski, et St. Petersburg vabastataks aasta esimese poole trahterimaksust. Midagi muud tal lisada ei olnud. Miilits küsitles ka lähiümbruse elanikke. Rahvas kinnitas, et Devid räägib õigust. Sõja51