1 2011
This Ain’t the Summer of Love*
Tal polnud õnnestunud naise verd endalt täielikult maha pesta. Vasaku käe keskmise sõrme küüne alla oli jäänud tume sulgu meenutav viirg. Ta asus seda välja urgitsema, kuigi talle päris meeldis seda vaadata – see meenutas talle eelmise päeva naudingut. Kulutanud minuti tulutule kraapimisele, pistis ta verise küüne suhu ja imes. Metalne mekk tõi uuesti meelde põrandaplaatidele paiskunud võimsa joa, selle lõhna ja kuidas see oli katnud seinad pritsmetega, leotanud läbi ta teksased ja muutnud virsikuvärvi vannilinad – kohevad, kuivad ja korralikult kokku pandud – ainsa hetkega verest läbi imbunud kaltsudeks. Värvid paistsid täna hommikul kirkamad, maailm näis meeldivam paik. Ta meel oli tüün ja ülev, justkui ta oleks selle naise endasse imenud, justkui see elu oleks tema sisse üle kandunud. Nad kõik saavad sinu omaks, kui sa oled nad ära tapnud – ja palju täielikumalt, kui seks oleks seda kunagi võimaldanud. Juba teadmine, mismoodi naine oma suremise hetkel välja näeb, oli sügavam intiimsusest, mida kaks elavat keha oleksid saanud kogeda. Ta mõtles erutusvärinaga, et mitte keegi ei tea, mida ta tegi, ega ka seda, mida ta kavatseb järgmiseks teha. Ta lutsutas keskmist sõrme, rõõmus ja rahul, toetumas vastu sooja seina aprillikuu kahkjas päikesepaistes, pilk naelutatud majale teisel pool teed. See polnud üldse mingi uhke maja. Tavaline. Tõsi küll, elamiseks * See pole mingi armastuse suvi. 7