/lastematkaraamat

EKSPEDITSIOON

LOODUS

B채rbel Oftring

Laste matkaraamat Illustreerinud Arno Kolb ja Axel Nicolai Saksa keelest t천lkinud Eha Kattai

Tere, minu nimi on Karl!

Mulle meeldib loodust uurida ja avastada ning ma tahaksin sind meelsasti oma ekspeditsioonile kaasa kutsuda. Kas sa tead, mis asi on ekspeditsioon?

See on matk, kus saad ise looduses olles palju hämmastavat ja kasulikku teada. Sinust võib saada taimede ja loomade ekspert ning sa võid ise uuringuid teha.

Kui sind huvitab, kuidas indiaanlased hääletult läbi metsa hiilivad, paljaste kätega kala püüavad, noolt ja vibu kasutavad, kaitsvat peavarju ehitavad, tikkudeta lõket teevad, varitsevatest ohtudest jagu saavad – siis tule minuga kaasa. Looduses koged sa omal nahal palju põnevaid ja erutavaid sündmusi ning see on tõeliselt mõnus.

Seda, kuidas see kõik käib, saad teada sellest raamatust!

SALAJA

NE!

Pane tähele!

Matka asjus pead nõu pidama oma vanematega ja neilt kindlasti selleks loa saama. Matkal olles on risk ja vastutus juba sinu enda kanda.

Sisukord Seiklusmatka ettevalmistamine ...................................................................................................... 5 Ideid matkadeks .......................................................................................................................................6 Seiklusmatka kavandamine......................................................................................................................8 Õige varustus..........................................................................................................................................10 Orienteerumine väljas, ka pimedas........................................................................................................12 Uurime natuke ilma ................................................................................................................................14 Uurime jälgi.............................................................................................................................................16 Õpime tähtsamaid sõlmi ........................................................................................................................18 Turvaline liikumine.................................................................................................................................20

Lõkke tegemine ......................................................................................................................................23 Kõige tähtsam lõkke tegemise kohta .....................................................................................................24 Lõkke süütamine tikkudeta ....................................................................................................................26

Toidu ja vee leidmine..........................................................................................................................29 Vee otsimine ja leidmine........................................................................................................................30 Kalapüük ja kala valmistamine ...............................................................................................................32 Noole ja vibuga laskmine .......................................................................................................................34 Ragulka või viskerelva kasutamine.........................................................................................................36 Lüpsmine ................................................................................................................................................38 Söögitegemine matkal ...........................................................................................................................40 Söödavad viljad ja taimed ......................................................................................................................42 Toiduvarude säilitamine ja metsloomade eest kaitsmine ....................................................................44

Peavarju ehitamine ..............................................................................................................................47 Tipi ehitamine.........................................................................................................................................48 Presendist telgi ehitamine......................................................................................................................50 Aseme valmistamine ..............................................................................................................................52 Iglu ehitamine .........................................................................................................................................54

Väliööbimine ............................................................................................................................................57 Laagriplatsi valimine ...............................................................................................................................58 Parim koht magamiseks ........................................................................................................................60 Laagriplatsi korrashoid...........................................................................................................................62 Tööriistade valmistamine looduslikest materjalidest ...........................................................................64 Et öösel külm ei hakkaks........................................................................................................................66 Hea tuju mängud ...................................................................................................................................68

Toimetulek ohtudega ...........................................................................................................................71 Hädaolukord: SOS ja abi kutsumine......................................................................................................72 Mida teha, kui oled eksinud? .................................................................................................................74 Mida teha, kui jääd vihma, lume, tormi, pimeduse või äikese kätte? ..................................................76 Ohud mägedes .......................................................................................................................................78 Ohud mere ääres....................................................................................................................................80 Metsatulekahju .......................................................................................................................................82 Putukad ...................................................................................................................................................84 Maod ja kahepaiksed..............................................................................................................................86 Võõrad koerad ja perutavad hobused....................................................................................................88 Metsloomad ...........................................................................................................................................90 Ohtlikud taimed......................................................................................................................................92 Esmaabi ja looduslikud ravimid.............................................................................................................94

3

4

Seiklusmatka ettevalmistamine Hea planeerimine ja võimalikult parim ettevalmistus – nii lihtne ongi sinu ellujäämisvalem. Õige ettevalmistus kaitseb sind halbade üllatuste eest. Ainult nii saad rahulikult teele asuda ja oma seiklusest rõõmu tunda.

Iga seiklusmatka põhitõed: Ära kunagi mine matkale üksi!

Kirjelda oma vanematele või teistele usaldusisikutele täpselt, kuhu sa lähed, kuidas sinu matk on planeeritud ja millal sa peaksid tagasi jõudma.

Anna enne matka oma vanematele mõista, et nad võivad sind usaldada – tule alati kokkulepitud ajaks koju ja täida alati kõiki oma lubadusi. Kui sa siis matkal kindlaksmääratud ajal endast märku ei anna, teavad sinu vanemad, et oled võibolla hätta sattunud, ja saavad sulle appi tulla. Kui sa aga juba varem usaldust ei vääri, võivad vanemad olukorda valesti hinnata – see aga omakorda võib su seiklusmatka rikkuda.

Alusta oma seiklust ainult siis, kui oled terve ja reibas!

Veidi toetust kaitseinglilt ei tee ka paha Ükskõik, kas sa oled kristlane, muhamedlane, hindu või budist, või siis ei kuulu mitte ühtegi usku: palu oma kaitseinglilt abi, siis on ka eneseusku rohkem. Heale enesetundele aitab kaasa ka vana skaudireegel: tee iga päev üks hea tegu.

Pea meeles!

Loodus ei ole mänguväljak! Ka vabas looduses võib ette tulla ohtlikke situatsioone – enamasti siis, kui hindad oma jõudu ja võimeid üle; kui sa ei pane tähele looduse märke, näiteks äikesepilvi, või kohtled loodust lugupidamatult. Seetõttu on loodus suurepärane õpetaja: ta näitab sulle, mida sa suudad, mida pead veel õppima ja mille peaksid pigem teiste hooleks jätma. Sul ei ole vaja looduses hirmu tunda. Sa pead loodusesse lugupidavalt suhtuma, sest pea meeles, et nii nagu taimed ja loomad, oled sinagi osake loodusest.

5

Ideid matkadeks Elamine välitingimustes Lõkke tegemine, kala püüdmine, noole ja vibu meisterdamine, metsikute viljade maitsmine, onni ehitamine, väljas ööbimine – kas see kõik ahvatleb sind? Siis pole muud kui – välja, sest tõelised seiklused ootavad sind seal, mitte arvutimänge mängides või teleseriaale vaadates. Õues koged sa palju põnevat, saad kombata oma piire, neid laiendada ja endale väärilisi väljakutseid esitada. Siin õpid sa vabaduse ja vastutuse vahelist tasakaalu, sest koged kõike, mida oma tegemistega (ja tegemata jätmisega) põhjustad, ise omal nahal. Nii kasvab sinust vastutustundlik inimene, kes oskab imelise eluga siin planeedil lugupidavalt ringi käia.

Seiklusmatkade korraldamiseks on palju võimalusi.

Milliseid neist sa oled juba proovinud? ööbimine metsas millal kus kellega meeldejääv sündmus

□ mägimatk või mäetipu vallutamine millal kus kellega meeldejääv sündmus

□ matk kaardi ja kompassiga millal kus kellega meeldejääv sündmus

6

Hei! Tore, et sa siin oled!

□ kanuumatk jõel millal kus kellega meeldejääv sündmus

□ varjualuse ehitamine millal kus kellega meeldejääv sündmus

□ ellujäämisretke treening millal kus kellega meeldejääv sündmus

Millisele seiklusmatkale tahaksid sa veel minna?

7

Seiklusmatka kavandamine Sinu seiklusmatka kava Kas sa tead, kuhu matkata ja kellega? Kas sa kavatsed käia jalgsi, sõita paadiga või veeta aega vabas looduses ühe koha peal? Kui kaua te kavatsete teel olla?

Kui see kõik on selge, võib matk peaaegu alata.

Kuid on veel midagi, mida silmas pidada: Kas sa oled valitud matka jaoks piisavalt heas vormis? Aruta seda ka oma vanematega. Kui ei, siis vali TINGIMATA mõni teine matk ja tee kindlasti trenni.

Missugust varustust sa vajad? Selles aitab sind nimekiri leheküljel 10.

Kuidas sa orienteerud? Kaardi lugemine ja toimetulek kompassiga on hädavajalik!

Kui pika vahemaa läbid ühe tunniga? Tasasel korralikul teel käid sa ilma pausideta umbes 4 km tunnis, sama maa raske seljakotiga ainult 3 km, kivisel ja juurikaid täis teel aga veel vähem. Ülesmäge minekuks vajad veelgi rohkem aega: iga 300 tõusumeetri läbimiseks pead arvestama ühe lisatunniga.

Kohe alguses kavanda endale ka teine, lühem tee, mida saad hädakorral kasutada.

Selgita välja, kus saad ööbida; ära lihtsalt oleta, vaid tee see kindlaks.

8

Nõuanne esimeseks matkaks: Alusta matka soojal päikesepaistelisel päeval. Kui ilmaennustus lubab vihma, lükka matk edasi. Vihm tekitab stressi, kuid oma esimesel matkal peaksid sul olema head tingimused, selleks et suunata kogu oma jõud eesolevale seiklusele.

iklusmatka reeglid se d sa ht tä ed õn pidama: M gureeglit ikka meeles

män les peaksid mõnda anelikult.

Ka rõõmsalt teel ol igu looduses tähelep Li i. lill i võ e ikk bl si, äm 1. Ära lõhu linnupe i! Arvesta nendega!

2. Ära hirmuta loom ega loomi. sitsevaid ja poegad pe , aid av ag m ka alapsi.

3. Ära häiri võõraid koeri ja loom e itt m ti as dl kin i, sloom sa matkale 4. Ära puuduta met iämbris. Kõik, mille üg pr on ht ko i üg aha. Pr id ja nätsud.

5. Ära jäta prahti m si – ka kommipaber ga ta ju ko le jäl vii , kaasa võtsid rjuseid. ade väljaheiteid ja ko om lo a ut ud pu a Är 6. ja, mida sa ei tunne.

7. Ära söö ühtegi vil es ainult selleks a lõke vabas loodus üt Sü . ld tu s sa et m le edasi liigud.

8. Ära tee kunagi olikalt, enne kui jäl ho li tu a ut st Ku s. ette nähtud koha nautida. vad samuti loodust ha ta s ke , ga te es im in – või jätad 9. Arvesta ka teiste e eest, mida sa teed ig kõ t us ut st va ad nn 10. Pea meeles, et ka a! at tegem

KARLI

VIHJE!

Kui oled jälle kodus tagasi: kirjuta üles, mis läks hästi ja mis halvasti. Kirjuta üles ka ideed, mida järgmisel matkal võiks paremini teha (näiteks: „võtta kaasa rohkem prügikotte” või „enne matka harjutada sõlmede tegemist”). See on juba esimene ettevalmistus järgmiseks seiklusmatkaks.

9

Õige varustus See, millist varustust sa vajad, sõltub paljuski aastaajast, kohast ja matka kestusest.

Talvel läheb sul hoopis teistsugust riietust tarvis kui suvel, mägimatk nõuab teistsugust varustust kui paadisõit jõel. Vahe on ka selles, kas oled teel ainult ühe päeva või terve nädala. Seetõttu annab järgnev nimekiri sulle ainult ülevaate sellest, mida sul üldse võib vaja minna. Koosta igaks matkaks oma varustuse nimekiri.

imekiri Seiklusmatka kontrolln Seda vajad sa looduses

matkates:

seljakott

efoninumbritega nimekiri aadresside ja tel a sissekannete seiklusmatka päevik om jaoks matkakaart kompass jadega kott hädavajalikeimate as (vt lk 11) köis p, patareid taskulamp või otsmikulam väike peegel päikeseprillid kell esmaabikott (vt lk 94) vaktsineerimispass joogipudel veega iseks (saadaval tabletid vee desinfitseerim apteegis) rimiseks riidest taskurätt vee filtree iljad) toit (nt täisteraleib, puuv ikas, kruus taldrik, nuga-kahvel-lus köögiasjad (vt lk 41)

10

prügikotid

ilmastikukindel jakk müts või päikesekübar kampsun, soe fliis T-särgid püksid ilmastikukindlad tugevad aluspesu sokid jalanõud ilmastikukindlad tugevad ad) (matkasandaalid, -saap kummikud present termomatt k (vt lk 11) magamiskott, päästetek käterätik kamm, hari iliselt lagunev) seep, sˇampoon (bioloog hambahari, hambapasta taskurätikud, WC-paber päikesekaitsekreem sääsetõrjevahend suvel: ujumisriided talvel: lumeülikond, sall,

kindad

Nõuandeid pakkimiseks

KARLI

VIHJE!

Kõige hädavajalikumad asjad (käepäraselt veekindlas Seljakotis tuleb rasked kotis): asjad pakkida sissepoole, vastu selga, kerged asjad multifunktsionaalne (mitmeotstarbeline) taskunuga, väljapoole, ette ja õlgadest mobiiltelefon (veekindlalt pakitud), traat, tikud või välguülespoole. Kui sa oled kõik mihkel, vile, peenraha, pliiats ja märkmik, plaastrid, desinasjad seljakotti pakkinud fitseerimisvahend, teip, steriilne marliside, kolmnurkne (ära unusta joogipudelit rätik esmaabikotist, glükoos, müslibatoon. veega!), võta kott selga ja tee sellega 15–30 minutiline jalutuskäik. Kuidas tundub? Mis su õlad teevad? Kui sul on kerge kotti kanda, on kõik hästi.

Kui aga koti tassimine on raske, paki kõik lahti ja loobu üleliigsest.

Kas sul peab näiteks viis T-särki kaasas olema?

Võib-olla piisab ka ühest minipudelis sˇampoonist? Matkajatel on mõttetera: „Mõned asjad on vajalikud, mõned hädavajalikud ja mõned eluliselt vajalikud. Kui sa viimasest kategooriast pooled asjad kaasa võtad, piisab nendest täiesti.”

Seikluseks hädavajalik: päästetekk Päästetekk on foolium, mille üks pool on hõbedane ja teine kuldne. Hõbedane pool peegeldab soojust, kuldset poolt märkavad hädaolukorras hästi päästjad. Kuigi päästetekk on väga õhuke, hoiab selle hõbedane pool sind suurepäraselt soojas: mine koos riietega magamiskotti ja võta päästetekk peale. Mässi end korralikult teki sisse, nii et ainult nägu jääb välja.

Pane tähele, et tekk oleks hästi magamisaluse servade alla kinnitatud. Seo päästetekk võimalikult tihedalt kinni, et see tuules laperdama ei hakkaks.

Päästetekk kaitseb sind ka palavuse eest: selleks keera teki hõbedane pool välja ja pinguta see nagu puri oma keskpäevase puhkeplatsi või telgi kohale. Jahutust ta siiski ei paku.

Tähtis!

Vesi jahutab, eriti koos tuulega.

Sellepärast hoia oma varustus alati kuiv!

11

Orienteerumine väljas, ka pimedas Nii orienteerud sa väljas

Õhtuti muutun ma virgeks!

Oma kodukohas tead sa alati täpselt, kus sa oled. Tänu tänavasiltidele ja teetähistele suudad sa ka võõras linnas hästi orienteeruda. Vabas looduses ei ole see nii lihtne: kuigi matkarajad on tähistatud, vajad sa vähemalt kaarti, et värvilistest rajatähistustest aru saada – mõnikord ka kompassi.

Orienteerumine GPS-seadmega GPS – see kõlab lahedalt, palju lahedamalt kui kompass ja kaart. Sisestame seadmesse sihtkoha nime – ja vupsti oleme kõige kiiremat teed mööda kohal.

GPS-seadme jaoks ei vaja me autot, sest kaubanduses leidub ka lihtsalt käsitsetavaid navigatsiooniseadmeid seljakotimatkaja jaoks. Kui tahad lasta end matkates sellisel moodsal kombel juhtida, siis harjuta seadme käsitsemist ja navigeerimist juba varem, näiteks lähedalasuvas metsas (ka tundmatutel teedel!).

Nii toredad, kui GPS-seadmed ongi, kaarti ja kompassi nad mingil juhul ei asenda: tõhusad GPS-seadmed vajavad tohutult elektrit – ja seda sul pikemal matkal ei jätku. Kontrolli enne matka, kui kaua sinu seadme aku vastu peab. Lisaks leidub ikka veel valgeid laike, mis on GPS-seadme jaoks tundmatud: sel juhul osutab seade noolega ehk küll õigesse suunda, kuid alati pole sellest abi. Seetõttu: hoolimata GPS-seadmetest pead sa tulema toime kaardi ja kompassiga, kui tahad kindlasti õiget teed leida!

Orienteerumine kaardi ja kompassi abil Matka jaoks on kõige sobilikumad topograafilised kaardid mõõtkavaga 1: 25 000 või 1: 50 000. Sellise mõõtkava puhul vastab kaardi 1 cm-le 25 000 (või 50 000) cm looduses.

See on siis vastavalt kas 250 või 500 meetrit. Sellistele kaartidele ei ole kantud mitte ainult teed või tänavad, vaid ka taimkate (metsad, aasad jne), jõed, ojad, järved ja mõnikord isegi üksikud majad. Seda, kas maastik on tasane, künklik või isegi mägine, tunned sa ära kõrgusjoonte järgi. Mida tihedamalt need üksteise lähedal asuvad, seda järsem on maastik.

12

Kompass näitab meile alati usaldusväärselt, kus asub põhi – ka udu, tormi või äikese ajal. Mida lähemale sa jõuad põhjapoolusele, seda ebatäpsem on kompass. See osutab nimelt magnetilisele põhjapoolusele, mis asub küll põhjas, kuid ei ühti täpselt geograafilise põhjapoolusega.

Kuidas kompassi käsitseda: Aseta kompass siledale alusele ja oota, kuni nõel jääb seisma. Siis osutab tume või värviliselt tähistatud noole ots põhja.

Tähtis!

Igal kaardil on põhi alati üleval ja lõuna all.

Nüüd aseta kaart niimoodi kompassi kõrvale, et põhi kaardil (= ülevalpool) ka põhja osutab.

Nüüd joonista oma asukoht kaardile ja sa tead, kuhu poole edasi liikuda.

Orienteerumine tähtede abil Selgetel öödel saad orienteeruda ka tähtede järgi. Otsi üles Suur Vanker. Ühenda Suure Vankri kaks tagumist tähte mõttelise joonega ning pikenda seda joont teljega samas suunas viis korda. Saadud lõigu otsapunktis, Väikese Vankri „aisa” lõpus asubki Põhjanael. Põhjanael püsib aasta läbi samal kohal ja näitab põhjasuunda.

Orienteerumine looduses Ka puude abil saab ilmakaari kindlaks määrata.Enamasti sajab meil vihma lääne- ja loodekaarest. Seetõttu kasvab ka sammal puutüvedel sellel küljel. Hanged moodustuvad talvel puude ja kivide suhtes loodesse. Lumevaesel talvel on maapind puude ja põõsaste idapoolsel küljel enamasti lumevaba.

Tähtis!

Harjuta lühematel matkadel kaardi ja kompassiga orienteerumist nii kaua, kuni see on sul päris selge!

13