http://www.serk.ee/files/arhiiv/looduse

1001 IMET

LOODUSE

MIDA ELU JOOKSUL PEAB NÄGEMA TOIMETAJA MICHAEL BRIGHT EESSÕNA KOÏCHIRO MATSUURA UNESCO PEASEKRETÄR

Inglise keelest tõlkinud Lauri Laanisto ja Tõnis Värnik

Originaali tiitel: 1001 Natural Wonders You Must See Before You Die Michael Bright Barron’s A Quintessence Book Esmatrükk 2005. aastal Barron’s Educational Series, Inc. 250 Wireless Boulevard Happauge, NY 11788 www.barronseduc.com Copyright © 2005 Quintet Publishing Limited Copyright © 2009 Quintessence Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-1-84403-674-5 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1902-4 (eesti k) Parandatud ja täiendatud trükk © Tõlge eesti keelde. Kirjastus Varrak, 2006, 2009 Tõlkinud Lauri Laanisto (lk. 268–608) ja Tõnis Värnik (lk. 1–267 ja 614–960) Tõlke toimetanud Linda Uustalu Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee

SISUKORD Eessõna

6

Sissejuhatus

8

Asukohtade register

12

I

Põhja-Ameerika

18

II

Lõuna-Ameerika

186

III

Euroopa ja Lähis-Ida

268

IV

Aafrika

478

V

Aasia

610

VI

Austraalia ja Okeaania

788

VII

Polaaralad

926

Autorid

942

Termineid

944

Üldregister

949

UNESCO maailmapärandi nimistu

955

Fotode autorid

956

EESSÕNA K OÏCHIRO MAT S UURA, UNESCO PEA SEKR ETÄ R

Maa on mitmekesine ja põnev paik. Meie koduplaneedi imeline ilu on tõepoolest vapustav, olgu siis tegu ääretu ookeani või kõrgete mägede, kuivade kõrbete või lopsakate metsadega. Käesolev raamat pakub suurepärase valiku suurejoonelistest loodusnähtustest ja vähetuntud loodusimedest üle kogu maailma.

1972. aastal vastu võetud UNESCO maailmapärandi konventsiooni eesmärk on määratleda ja säilitada maailma kõige tähelepanuväärsemaid looduslikke ja kultuuriliselt olulisi paiku. Järgnevatelt lehekülgedelt leiate arvukalt nii neid kui ka palju teisi looduskauneid paiku üle maailma. Kui mõni riik ühineb eelnimetatud konventsiooniga, kohustub see hoidma nii oma kui ka teiste riikide territooriumil asuvaid kaitse alla võetud paiku. Praeguseks on 185 riiki üle maailma sidunud end niisuguse kohustusega. UNESCO maailmapärandi konventsiooni sekretariaat abistab riike maailmapärandi nimistusse arvatud kohtade kaitsel, samuti uute objektide nimistusse esitamisel.

Maailmapärandi nimistu hõlmab praegu 878 objekti, neist 174 kuulub looduspärandisse ja 25 nii loodus- kui kultuuripärandisse.

Mõned neist on kultuurmaastikud, kus inimene on tegutsenud loodusega harmoonilises kooskõlas, millest on kasu tõusnud nii inimesele kui ka loodusele, olgu siin näiteks Huangshani mägi Hiinas või müstiliselt kaunis Machu Picchu Peruus.

Paljude projektide hulgas on maailmapärandi keskusel spetsiifilisi programme, mille eesmärk on säilitada meie looduspärandi asendamatuid külgi, näiteks maailmapärandi metsaprogramm. Mehhiko monarhliblikate biosfääri kaitseala kandmisega maailmapärandi nimistusse 2008. aastal kasvas nimekirja kuuluvate metsade arv 97-ni. Nende pindala ulatub 18 hektarist (Valée de Mai Seišellidel) 8,8 miljoni hektarini (Baikali järv Venemaal), kogupindalaga üle 76 miljoni hektari (Prantsusmaast 1,5 korda suurem ala), mis on üle 13 protsendi riigivõimu kaitse all olevatest maailma metsadest.

Maailmapärandi keskuse mereprogrammi eesmärk on kaitsta merekeskkonda ja see hõlmab praegu üle 30 maailmapärandi objekti, veelgi rohkem on aga neid kohti, mida valmistutakse nimistusse lülitama. Olgu tegu Suure Vallrahuga Austraalias või Valdesi poolsaarega Argentinas, kõikjal varitsevad ookeane, meresid ja korallrahusid üha suurenevad ohud, sealhulgas liigne kalapüük, sobimatud kalapüügivõtted, rannikuerosioon ja reostus. Suhteliselt puutumatuid mereökosüsteeme jääb üha vähemaks ja et üle kogu maailma on

6

kaitse all vähem kui 0,5 protsenti merealasid, on kiirete meetmete rakendamine pakilisem kui kunagi varem.

Maailmapärandi keskuse turismiprogramm töötab välja jätkusuutlikke turismiprogramme, mis võimaldavad külastajatel tutvuda maailmapärandi paikadega, neid sealjuures kahjustamata. Koostöös reisikorraldajatega õpetatakse giide selgitama külastajatele iga paiga väärtust, aga rakendatakse ka muid meetmeid informeerimaks avalikkust ja näitamaks, kuidas igaüks saab keskkonda soodsas suunas mõjutada.

UNESCO programmide alusel uuritakse ka kliimamuutusi ja selle mõjusid ning koondatakse asjatundjaid kogu maailmast, et pakkuda lahendusi, kuidas maailmapärandi objektid saavad olla eeskujuks teiste kohtade kaitsmisel. Regulaarse monitooringuga püütakse kindlustada loetelus olevate paikade kaitse, maailmapärandi ohustatud paikade nimekiri aga juhib tähelepanu nendele objektidele, mis on looduslikel või inimtegevusest tulenevatel põhjustel hävimisohus, olgu tegu siis metsade hävimise, erosiooni, maavärinate ja muude loodusnähtuste või salaküttimise, kontrollimatu linnastumise ja relvakonfliktidega. Praegu on selles loetelus 30 maailmapärandi objekti, sealhulgas 13 looduslikku. Üksikisiku tasandil saab igaüks meist astuda samme, et leevendada meie looduskeskkonda mõjutavaid ohtusid. Saame olla vastutustundlikud turistid: mitte jätta endast maha märgatavaid jälgi, rahastada loodussõbralikke kaitsealasid toetavaid programme ja abistada kohalikke kogukondi. Meie hoiakud on otsustava tähtsusega: kui igaüks meist püüab keskkonda soodsas suunas mõjutada ja õpetab lapsi tegema sedasama, on sellel kauakestvad soodsad tagajärjed.

Käesolev suurepärane raamat on üks samm selle poole. Kui olete kogenud rännumees või teile meeldib unistada kaugetest paikadest, võimaldab raamat teil tutvuda maailma kõige haruldasemate paikadega ja loodetavasti innustab teid ka neid kaitsma.

Seikluslikke lugemiselamusi soovides

7

SISSEJUHATUS MICHAE L BRIGHT , P E AT OIMETAJA

UNESCO maailmapärandi nimistu objektid on tähistatud selle sümboliga:

Kujutlege, et teil oleks võimalik teha risti-põiki tutvust kogu maailmaga. „1001 looduse imet” avab värava selleks avastusretkeks. Ühe leheküljepöördega võite laskuda kõrgest mäetipust sünkpimeda maa-aluse maailma sügavustesse, rännata läbi tulikuuma kõrbe ja jõuda välja troopilise vihmametsa lopsakasse padrikusse, käia ujumas varjuliste laguunide smaragdrohelises vees, uurida kalarikkaid korallrahusid ja olla tunnistajaks, kuidas võimsast jääliustikust eralduvad jäämäed või kuidas vägevast vulkaanist voolab välja laavajõgi.

See raamat on abiks nii tõelisel kui ka kujutletaval retkel.

Paljud meist rahulduvad tugitooliränduri osaga ja naudivad kaugete paikade vaateid ja helisid, lehitsedes nädalalõpulehtede lisasid, mis tutvustavad eksootilisi paiku, või saades ribadeks loetud lemmikraamatu vahendusel osa julge maadeuurija seiklustest.

Aga pole põhjust ainult sellega piirduda: raamatu „1001 looduse imet” uute artiklite ja pilkupüüdvate fotodega väljaanne ei tutvusta teile üksnes 1001 kõige tähelepanuväärsemat paika maailmas, vaid jagab ka informatsiooni kaitsealade ning seal elutsevate ohustatud liikide kohta. Samast leiate fakte Maa geoloogilise ajaloo, ainulaadsete taimede ja loomade, kohalike tavade ja folkloori ning ohupiirkondade kohta.

Need suurejoonelised maastikud pakuvad pelgupaika lugematutele looma- ja taimeriigi aaretele. Kanadas jääkülma Hudsoni lahe rannal saab jälgida rändel olevaid jääkarusid mängimas ja võitlemas, Mehhikos võib näha talvituvate liblikatega tihedalt kaetud puutüvesid. Amasoonia üleujutatud džunglites ujuvad puutüvede vahel roosad jõedelfiinid ja teravate hammastega piraajad. Mara jõge ületades peavad hiiglaslikud gnuukarjad läbima sadade näljaste krokodillide kadalipu. Omaanis sõeluvad piiritajad, tuvid ja röövlinnud Lindude Allikal sisse-välja. Salapärase Loch Nessi järve veed arvatakse olevat koduks tabamatule Loch Nessi koletisele. Ida poole Aasiasse siirdudes võib Jaapani soodes teha tutvust kurgede keerulise pulmatantsuga või jälgida maailma suurimaid sisalikke Komodo draakoneid samanimelise saare randu valvamas.

Et paljude liikide olemasolu on kliimamuutuste, salaküttimise ja looduse reostamise tõttu ohustatud, on nende elukeskkonna kaitseks üle kogu maailma asutatud rahvusparke ja looduskaitsealasid. Eriti tähtsad nendest on võetud UNESCO maailmapärandi nimistusse: Pantanal, hiiglaslik märgala Lõuna-Ameerikas, millel on eriti täh-

8

tis osa Ameerika lindude migratsioonis; Galápagose saared, kust Charles Darwin leidis liike, mis aitasid tal välja töötada evolutsiooniteooria; Suur Vallrahu, maailma suurim korallrahude süsteem; Juura rannik Suurbritannia lõunaosas, kust on leitud hiidammoniitide ja ihtüosauruste fossiile; Kilauea mägi Hawaiil, mis on maailma aktiivseim vulkaan ja Serengeti, kus igal aastal võib enam-vähem samal ajal jälgida üht kõige suurejoonelisemat loomade rännet. „1001 looduse imet” ei juhi tähelepanu üksnes looduse haavatavusele, vaid ka meie endi haavatavusele meie pidevalt muutuva koduplaneedi palet kujundavate loodusjõudude ees.

Oleme harjunud pidama maapinda meie jalge all kindlaks ja püsivaks, aga nagu iga maavärina või vulkaanipurske üle elanud inimene võib kinnitada, pole meie Maa koor kaugeltki stabiilne. Maa on pidevas liikumises, seda nii maailmaruumis kui ka oma sisemuses. Liiguvad ka mandrid ja ookeani põhi ning sellest annavad märku geoloogilised imed. Maa sisejõud on tõstnud mäeahelikud kõrgele taeva alla, nii et kunagi merepõhja moodustanud kivimikihid on nüüd tuhandeid meetreid merepinnast kõrgemal. Vulkaanid paiskavad maakoore sügavustest välja sula laavat ja hõõguvalt tuliseid gaasipilvi, nende lähistel leidub mudavulkaane ja podisevaid kuumaveeallikaid, nagu ka geisreid, mis sülitavad vastu taevast tulise vee jugasid. Tuule, vee ja jää toimel võivad kaljud omandada äärmiselt kummalisi vorme, nagu veest välja ulatuvad sambad, sakilised mäeharjad, ümara kujuga monoliidid ja vöödiliste seintega kuristikud.

Maailmast saabuvate uudiste pealkirjad meenutavad meile sõnas ja pildis ning tihtipeale õudsete üksikasjadega katkematut muutumisprotsessi: 26. detsembril 2004 sündis India ookeani põhjas toimunud maavärinast nii võimas tsunami, et see rüüstas 13 riigi rannikualad, nõudis ohvriks sadu tuhandeid inimelusid ja hävitas veelgi rohkem kodusid ja loomi; Pakistani maavärin oktoobris 2005 põhjustas tõelise tragöödia niigi raskustes vaevleva Kashmiri mägialadel; septembris 2008 Kariibi mere saari ja Mehhiko lahte rünnanud orkaanid tõid surma ja hävingut kümnetele tuhandetele inimestele.

Niisugused hävitava jõuga looduskatastroofid näitavad meile looduse hirmuäratavat jõudu, mis on suuteline üksnes mõne põgusa hetke jooksul maailma ümber kujundama. Nii mõnigi siin raamatus kirjeldatud loodusimedest on niisuguse ajaloolise kataklüsmi tagajärg

9

Asukohtade register Afghanistan Band-e Amiri järved 674

Albaania Butrinti rahvuspark 448 Ohridi järv 450

Alžeeria Ahaggari mäed 492 Sahara 490, 491 Tassili N’Ajjer 492

Ameerika Ühendriigid Ajutised tiigid 87 Aleksandri saarestik 44 Antiloobikanjon 116, 115 Badlands 62-63 Bandera jääkoopad 124 Bear Glacier 41 Beringi väin 47 Big Cypressi riiklik kaitseala 138, 139 Bisti Badlands 124 Blue Hole 130 Bridal Veili juga 63, 78 Brooksi mäeahelik 38 Bryce’i kanjon 99, 100 Canyonlandsi rahvuspark 95 Carlsbadi koopad 132, 133 Channel Islands 84 Chiricahua riiklik loodusmälestis 119 Chisose nõgu ja mäed 136-137 Cimarroni kanjon 131 City of Rocks 126, 127 Columbia kanjon 58, 61 Crater Lake 57 de Chelly kanjoni riiklik mälestis 118-119 Dead Horse Point 96 Delaware’i laht 107 De-Na-Zini kõnnumaa 124 Devil’s Tower 70 Dry Falls 50 Evergladesi rahvuspark 140 Florissanti fossiilide ladestu 106 Glacier Bay 45 Glacier Point 75 Grand Coulee 48, 50 Grand Prismaticu allikas ja Firehole’i jõgi 64, 68, 69 Grand Tetoni rahvuspark 67 Gunnisoni jõe must kanjon 103 Half Dome 75, 77, 78 hiidsekvoiad 83 Hoodi mägi 60

hoodood 98 Huachuca mäed 108 Igimänd ja White Mountains 88, 89 Kartchneri koopad 120 Katmai mägi 40 Kings Canyon 79 kivistunud metsa rahvuspark 112, 113, 114 Kneeling Nun 129 Lake McDonald 55 Las Huertase kanjon 132 Lasseni mägi 90 Lechuguilla koobas 130 liivaluidete rahvuspark 104, 105 looduslik sild 107 Loodusliku Silla koopad 135 looduslikud sillad 98 Lost Sea 135 Lõuna-California rannad 90 Mahar Point 56 Mammoth Springs 66 Mammutikoopad 108 Massacre Rocks 52 McKinley mägi 45-46 McNeili jõe kosk 39 Mendenhalli liustik 42, 43 Meteooriidikraater 120, 121 Mittens 101 Mono järv ja kraatrid 84, 85 Monterey kanjon 71, 72 Monterey lahe merekaitseala 72 Monument Valley 91, 101 Mount Rainier 48, 49, 90 Multnomah’ juga 58, 59 Nebraska fossiilide ladestu 71 Niagara juga 35 Oak Creeki kanjon 109 Old Sow’ veekeeris 56 Painted Desert 114 Ponce de Leóni allikas 141 Portage’i liustik 44 Rancho La Brea asfaldiallikad 76 riiklik dinosauruste memoriaal 102 riiklik piisonite kaitseala 54 Saguaaro rahvuspark 115 Saint Helensi mägi 51, 129 Saint Mary järv 52-53 San Andrease murrang 72, 73 Sentinel Dome 76 Shiprock Peak 128-129 Skagit Riveri ülemjooks 50 Slaughter Canyoni koobas 134 Soda Dam 134 Sonora kõrb 119, 120, 122-123 Spearfishi kanjon 63 Surmaoru rahvuspark 86 Suur järvistu 35, 36-37 Suur kanjon 74, 110-1115 Suur soolajärv 94

Zioni kanjon 97, 98 Tahoe järv 80, 81 Thor’s Hammer 100 Tuulte koobas 106 Tääkliilia rahvuspark 82 Valley of Fires 131 White Sands riiklik loodusmälestis 125 Võlvkaarte rahvuspark 92, 93 Yellowstone’i rahvuspark 64, 65, 66, 68, 69 Yosemite’i rahvuspark 74, 76-77

Antarktis Lemaire’i väin 940

Argentina Beagle’i kanal 258, 259 Ibera´ märgala 262 Iguac¸u joad 260-261 Mount Fitzroy 265 Nieve Penitentes 260 Pampa 263 Perito Moreno liustik 266, 267 Punta Tumbo 264 Valdese poolsaar 264 Ascensioni saar 480, 481

Atlandi ookean Kesk-Atlandi ahelik 267, 480

Austraalia Alligaatorikuristik 868 Augustuse mägi 862 Austraalia Alpide matkarada 906 Austraalia Gondvana vihmametsad 629 Balls Pyramid 912 Barmah-Millewa metsad ja märgalad 891 Barroni jõe juga ja kuristik 817 Baylissi koobas 821 Belmore’i juga 884 Ben Boydi rahvuspark 887 Ben Lomondi rahvuspark 908 Blue Lake 868-869 Bluff Knoll 854 Canunda rahvuspark 870 Cape Le Grandi rahvuspark 850 Carnarvoni kuristiku rahvuspark 820 Clarke’i mäeahelik 822 Coorong 870, 871 Cradle’i mägi ja Saint Clair’ järv 907 Croajingolongi rahvuspark 891 Cunninghami kuru 883 D’Entrecasteaux’ rahvuspark 858 Eaglehawk Necki maakitsus 908 Eildoni järve rahvuspark 895 Erivärvilise eukalüpti metsad 859 12

Eyre’i järve nõgu 878-879 Finke kuristik 842 Fitzgerald Riveri rahvuspark 850 Fitzroy juga 886 Fitzroy jõgi 838 Flindersi saar 909 Fraseri saar 827 Freycinet’ poolsaar 910 Gawleri kõnnumaa 872 Geikie kuristik 838 Gippslandi järved 892, 893 Glasshouse’i mäed 821 Gordoni-Franklini mägijõgede rahvuspark 910 Gosse Bluff 847 Grampiani mäeahelikud 894 Heroni saar 828 Hinchinbrooki kanal 817 Houtman Abrolhose saared 858 Jim Jimi juga 836-837 Jõulusaar 813 Kakadu rahvuspark 848 Kaksteist apostlit 902 Kanangra Walls 886 Karijini rahvuspark 856-857 Kata Tjut-a 846 Katherine’i kuristik 840, 841 Kennedy mäeahelik 859 Kings Canyon 834, 835 Kivisammaste kõrb 860, 861 Kosciuszko mägi 888, 896, 906 Känguru saar 874 Lawn Hilli kuristik 819 Litchfieldi rahvuspark 839 Lord Howe’i saar 811 Low Islets 816 Lubjakivirannik 875 Margareti jõe koopad 862 Mitchelli jõgi ja joad 854 Mossmani kuristik 818, 819 Mount Bartle Frere 816 Mundaringi pais 863 Mungo järv 882 Murchisoni jõgi 852, 853 Murray jõgi 879, 883, 896, 897 Myalli järvistu 884 N’Dhala kuristikud 842 Naracoorte koobaste rahvuspark 876, 877 Ningaloo korallrahu 866 Noosa rahvuspark 822, 823 Nullarbori tasandik 880, 881 Ormistoni kuristik 843 Otway mäeahelikud 898 Phillipi saar 898-899 Porongurupsi mäed 855 Port Phillipi laht 900, 901 Purnululu 865 Queenslandi niisketroopika ala 814, 815 Queenstown 910

Rudall Riveri rahvuspark 863 Serpentine’i rahvuspark 864 Shark Bay ja stromatoliidid 867 Simpsoni kõrb 830, 831 Sinimäed 885 Suur Austraalia laht 872-873, 873, 880 Suur Vallrahu 816, 824, 825, 826, 828 Sydney laht 890 Torndirrupi poolsaar 864 Tower Hill 903 Two Peoples Bay 855 Uluru 832-833 Wallamani juga 814, 829 Walls of Jerusalem 912 Warrumbungle’i rahvuspark 889 Wave Rock 849 Westernporti laht 903 Victoria Alpid 906 Willandra järved 883 Wilpena Pound 882 Wilson’s Promontory 904 Windjana kuristik 844, 845 Wolf Creeki meteoriidikraater 851 Wyperfeldi rahvuspark 905

Amazonase bassein 206 Federico Ahlfeldi joad 243 Laguna Colorado 246 Pantanal 212, 213 Yungas 243

Costa Rica

Ghana Kintampo kosk 506

Clearwateri koobastik 773 Gua Payau koobas 773, 775 Gunung Api mägi 774 Mulu 773, 775 Sipadani saar 776, 777

Arenali vulkaan 160 Barra Honda koopad 161 Chirripó mägi 162 Corcovado rahvuspark 165 Kilpkonnade rahvuspark 164 Kookosesaar 162, 163 La Pazi joad 166, 167 Playa Ostional 161 Poa´se vulkaan 159 Venado koopad 158

Botswana

Coˆte d’Ivoire

Borneo

Kalahari kõrb 556, 557, 560, 561, 580 Kgalagadi rahvuspark 580 Makgadikgadi alamikud 560 Okavango delta 558 Petlik org 561 Tsodilo mäed 556

Guinea Nimba mägi 506

Dominica

Guyana

Ecuador Amazonase bassein 206 Cajase platoo 232 Cotopaxi vulkaan 226, 227 Esmeraldase ümbrus 223 Gala´pagose rift 230 Gala´pagose saared 228, 229, 230 Imuya järv 224, 225 Kivijugapuu rahvuspark 232 Machalilla rahvuspark 230 Maquipucuna looduskaitseala 226 San Rafaeli juga 224 Sangay rahvuspark 231

Belau 798-799

Burundi

Belgia

Tanganjika järv 494, 520-521

Etioopia

Han-sur-Lesse koopad 356

Cabo Verde saared

Belize

Pico de Fogo 482-483

Barton Creeki koobas 153 Belize’i vallrahu 154, 155 Blue Hole’i rahvuspark 152 Guanacaste rahvuspark 152 Saint Hermani koobas 153 Thousand-Foot Falls 154

Colombia

Erta Alé 502 Karumi järv 502, 504 Sinise Niiluse kosed 504, 505 Tana järv 502, 503, 504

Bimini vall ja Bimini tee 166 Blue Holes 168

Bangladesh

Jhomolhari mägi 715 Mustad mäed 712 Phobjikha org ja sookured 714

Amacayacú rahvuspark 190, 191 Amazonase bassein 206 Chocó mets 189 Los Nevadose rahvuspark 190 Sierra Nevada de Santa Marta 188 Sierra Nevada del Cocuy rahvuspark 189

Boliivia

Cooki saared

Bhutan

Altiplano 244, 245, 246

Aitutaki atoll 810

13

Guatemala

Assali järv 500-501

Sundarbans 716

Bahama saared

Carbet’ joad 180

Djibouti

Alegría järv 157 Izalco vulkaan 156 Santa Ana vulkaan 156 Tecapa vulkaan 157

Eisriesenwelt 392 Karwendeli mäed 391 Krimmli juga 392, 393 Lamprechti koobas 394, 396 Liechtensteini kuru 395 Pasterze-Grossglockneri liustik 391 Seisenbergi kuru 394 Untersberg 394

Guadeloupe

Nimba mägi 506

Amazonase bassein 206 Amazonase tõusulained 207 Anavilhanase saarestik 208, 209 Aparados da Serra rahvuspark 222 Atlandi vihmamets 218-219, 220 Caraca rahvuspark 220 Cerrado 211, 214-215 Corcovado 216 Emase rahvuspark 211 Igapó mets 211 Iguac¸u joad 260-261 Kaatinga 220, 221 Lencóis Marenhenses 216 Pantanal 212, 213 Rio Solimõesi ja Rio Negro ühinemiskoht 204-205 Sa˜o Pedro ja Sa˜o Paulo kaljusaared 223 Suhkrupea mägi 207 Üleujutatav mets 210 Xingu jõgi 207

Austria

Grand Étang 184 Mount Carmeli juga 185

Atitla´ni järv 150 Fuego vulkaan 150 Pacaya vulkaan 149 Santa María vulkaan 151

Boiling Lake 170 Dominica saare joad 170

Brasiilia

Grenada

Egiptus Sahara 490, 491 Sannuri koobas 495 Siva 495 Taba looduskaitseala 494 Valge kõrb 496

El Salvador

Filipiinid Apo mägi 765 Cagayani oru koopad 762-763 Kanlaoni mägi 762 Lanao järv 764 Pagasanjani juga 760 Puerto Princesa maa-alune jõgi 761 Šokolaadimäed 761 Taali järv ja vulkaan 760 Tubbataha rahud 764

Iwokrama mäed 201 Kaieteuri juga 202 Kanuku mäed 203 Shell Beach 200

Hawaii Haleakala kraater 792, 793 Hawaii joad ja kosed 790 Kilauea vulkaan 791, 796, 797 Laavatunnelid 794-795 Mauna Kea 791 Waialeale mägi 790, 794 Waimea kanjon/Kauai 790

Hiina Altai mäed 626 Brokaatmägi 647 Cho Oyu 705 Dashiwei karstilehter 648 Elevandilondimägi 644, 648 Guilini koopad 645 Guilini küngastik 644-645, 648 Hua Shani mägi 630, 631 Huang He jõgi 629 Huangguoshu joad 646 Huanglongi looduskaitseala 636, 637 Induse jõgi 655, 674-675 Jiuzhaigou 634 K2 676, 677 Kailashi mägi 655, 656 Kollased mäed 651 Kunluni mäed 629, 653 Lainemurdja 647 Lhotse 707 Lunani kivimets 652 Lushani mägi 638-639 Makalu 708, 709 Manasarova järv 655, 656 Meilixueshani mägi 650 Nefriitdraakoni lumemägi 649 Ngari 653, 656 Põhjapoolsed stepialad ja saigade migratsioon 613 Qin Lingi mäed 632, 633

M U LT N O M A H ’ J U G A OREGON, USA

Suurele Vaimule ja päästa nii oma rahvas laastavast haigusest. Hiljem pöördus neiu isa Suure Vaimu poole palvega anda mingi märk, et tema tütar on vaimude maailma vastu võetud. Peaaegu otsekohe hakkas metsast voolama hõbevalge oja, mis üle kaljuserva langedes moodustaski kõrge ja kauni joa.

Ilu poolest kuulus Multnomah’ juga on Oregoni osariigi populaarseim turismimagnet.

Joa ülemise ja alumise osa kokkusaamiskohal on elegantne sild, mille ehitasid 1914. aastal Itaalia kiviraidurid ja mis kannab joa esimese omaniku Simon Bensoni nime. Seiklusjanulisemad külastajad võivad ronida mööda

Multnomah’ joa kõrgus: 189 m Joa laius: 9 m Tüüp: astanguline juga

ultnomah’ juga langeb püstloodis 189 meetri kõrguselt järsakult Larchi mäestiku nõlval Columbia jõe kanjonisse, moodustades kõrguse poolest Ameerika Ühendriikide teise aasta ringi tegutseva joa.

Juga koosneb kahest osast, mille vahele jääb väike bassein. Ülemine juga on kõrgem ja kitsam, alumine aga laiem ja võimsam.

Kõrgemal asuvad kristallselge veega allikad

M

Ilu poolest kuulus Multnomah' juga on Oregoni osariigi populaarseim turismimagnet, olles kõrguse poolest Ameerika Ühendriikide teine aasta ringi tegutsev juga. ühinevad Multnomah’ ojaks, mis üle kõrge kaljuserva langedes tekitabki selle suurejoonelise vaatemängu. Juga on kõige veerohkem talvel ja kevadel, kusjuures ebaharilikult külm ilm võib muuta selle veemängu fantastiliseks jääpurikaks.

Kaljul on selgesti eristatavad viie omaaegse basaldivooluse paljandid, millest võib näha, kuidas suured magmavoolud 12 kuni 16 miljoni aasta eest selle piirkonna kujundasid.

Põliselanike legend räägib loo noorest neiust, kes hüppas siit kaljult alla, et ohverdada end

kitsast jalgrada joa tippu, kuhu on rajatud puidust vaateplatvorm. Siit on näha kogu juga ja seegi, kuidas vesi üle kaljuserva voolab ja pikka teekonda allapoole alustab. Nauditavad on ka väikesed kärestikud ja minijoad oja teekonnal metsast kaljuääreni. Tasub ronida ka päris tippu, kust saab imetleda suurepäraseid vaateid Columbia jõe kanjonile. HL

PAREMAL :

Bensoni sild, millelt avaneb kaunis vaade nii

Multnomah’ joa ülemisele kui ka alumisele osale.

58

D E V I L’ S T O W E R W YO M I N G , U S A

meetri kauguselt, kusjuures selle värvus muutub vastavalt kella- ja aastaajale.

Monoliit tekkis umbes 50 miljoni aasta eest, kui sula laava tardudes ja kokku tõmbudes hakkas moodustama vertikaalsetest kuusnurksetest sammastest koosnevaid kolonne. Hiljem kandsid erosioonijõud ümbritsevad pehmemad kivimid minema ja järele jäigi ümbruskonna kohal kõrguv torn. Kohalikud kiowa hõimu indiaanlased usuvad, et Devil’s Tower sündis sellest, et karu hakkas madalal kaljul rühma neidusid jälitama. Kalju tõusis kõrgusse, et karu neidusid kätte ei saaks, karu aga kraapis oma tugevate küüntega kaljusse sügavad vaod. Viimaks karu suri, neidudele sai aga osaks igavene elu Plejaadide tähtkuju seitsme tähena. MB

Devil’s Toweri vanus: 50 miljonit aastat Torni kõrgus: 265 m Torni laius: 100 m

teven Spielberg valis 1977. aastal selle oma filmi Close Encounter of the Third Kind peategelaseks, kohalik põllumees William Rogers vallutas selle redeli abiga 1893. aastal ja 1940. aastatel istus selle otsas kuus päeva langevarjur, kuna oli kaotanud köie, mille abil kavatses alla laskuda. „See” on Wyomingi osariigi kirdeosas kõrguv tohutu kaljumonoliit, mis kannab nime Devil’s Tower (saatana torn).

Aluskivimist kõrgemale kerkinud vulkaanilisest laavast moodustist võib näha 160 kilo-

S

70

HIIDSEKVOIAD CALIFORNIA, USA

kasvada California ranniku unikaalne ududeja vihmaderohke ilmastik. 2002. aastal oli kõrgeima elus sekvoia pikkus 112,6 meetrit, niisiis tervelt 16 meetrit rohkem, kui on kõrgust Vabadussambal. Hinnanguliselt 800–1200 aastat vana puu kasvab Californias Ukiah’ lähistel. Hiigelpuu ümber leidub veel mitu samasugust, mille pikkus küündib 107 meetrini. Jämedaim on Del Norte Titan, läbimõõduga maapinna juures 7,2 meetrit.

Tänu jämedamale tüvele ka ülaosas on Sekvoia rahvuspargis kasvav 84 meetri kõrgune hiidsekvoia Kindral Sherman aga suurima mahuga ja kaalub hinnangu kohaselt 2000 tonni. Kõigi aegade teadaolev raskeim sekvoia kaalus 3500 tonni, paraku murdis selle maha 1905. aasta torm. AB

Hiidsekvoiade kõrgus: kuni 112 m Puu kaal: kuni 3300 tonni Kasvukoht: Põhja-Ameerika Vaikse ookeani ranniku põhjaosa

ugapuude perekonda kuuluvad sekvoiad on tõenäoliselt maailma suurimad elusolendid.

Sekvoiasid on kolme liiki: rannikusekvoiad, hiidsekvoiad ja metsasekvoiad. Esimesed kaks kasvavad Californias ja on vastavalt maailma pikimad ja kõige raskemad puud. Hiinas levinud metsasekvoia kasvab harva pikemaks kui 61 meetrit. Rannikusekvoiad kasvavad California ja Oregoni rannikualade nn uduvööndis. Hiidsekvoiasid leidub ainult Californias Sierra Nevada mägedes.

Nendel hiigelpuudel aitab nii kõrgeks

J

83

PA I N T E D D E S E RT ARIZONA, USA

nende värvus. Aeglaselt ladestunud pinnas on v punane, oranz ja roosa, kiiresti settinud kihtides sisaldub vähem hapnikku ja need on värvunud helesiniseks, halliks või lavendlivärviliseks.

Arizona tugevad mussoonid hoolitsevad, et erosioon jätkuks ja paljanduksid ka uued värvid.

Maa on kuiv, kidurat taimestikku leidub üksnes kõrgetel tasastel platoodel ja küngaste vahelt kerkivatel kaljurüngastel. Piki kõrbe äärt paiknevad kaheksa eriti soodsat vaatluspunkti annavad kogu maastikust hea ülevaate. Üks kõige tuntumaid kohti on muinasjutuline Blue Mesa kõrbe idapoolses keskosas, mille ümbruse kummalise kujuga künkad ja vöödilised kaljud meenutavad kuumaastikku. Maalitud kõrb moodustab kivistunud metsa rahvuspargi põhjaosa. JK

Painted Deserti pikkus: 257 km Kõrbe vanus: 225 miljonit aastat Pinnaerosiooni kiirus: 6 mm aastas

ainted Deserti (maalitud kõrb) tugevasti erodeeritud künkad on saanud oma mitmevärvilise välimuse sellest, et siinne pinnas v sisaldab punaseid, oranze, roosasid, helesiniseid, valgeid, lavendlivärvilisi ja halle mineraale. Eriti kaunis pilt avaneb enne päikeseloojakut, kui kõik värvid löövad iseäranis suurejooneliselt särama. Värvitud kõrb on osa Chinle’i ladestust, mille pehmed liivakivid settisid siin laiunud veekogu põhja 225 miljoni aasta eest. Kiirusest, millega kivim settis, sõltub iga kihi raua- ja alumiiniumisisaldus ning ka

P

114

S A G U AA R O R A H V U S PA R K ARIZONA, USA

keskpaigast avanevad öösiti suured valged kaktuseõied, mille elu kestab ühe päeva. Selle lühikese aja jooksul meelitavad nad ligi nektarist toituvaid nahkhiiri, linde ja putukaid, kes tolmeldavad taime. Seejärel hakkavad arenema erepunased seemneid täis viljad. Nii viljaliha kui ka seemneid kasutavad kõrbeloomad toiduks.

Kõige paremad väljavaated ellu jääda on nendel sammaskaktuse seemikutel, kes kasvavad „lapsehoidja” varjus, mistõttu nad saavad rohkem niiskust. Esimesed harud tekivad kaktustel umbes 75. eluaastal.

Saguaaro-karneegiakaktuste rahvuspargis on üle 241 kilomeetri matkaradu. Ükskõik kuhu need ka ei vii, majesteetlikud mitmeharulised sammaskaktused jäävad teelist aga igal pool saatma. JK

Rahvuspargi pindala: 370 km2 Kasvukoha tüüp: kõrb Peamine taimeliik: saguaarokarneegiakaktus

aguaaro-karneegiakaktuste rahvuspark on osa Sonora kõrbest, mis haarab enda alla suure osa Ühendriikide edela- ja Mehhiko loodeosast. Muljetavaldava välimusega sammaskaktus – mis võib kasvada 15 meetri kõrguseks, kaaluda üle 10 tonni ja elada 200 aastaseks – annab ilme kogu rahvuspargile. Kaktused kasvavad eelkõige oru põhjas, aga neid võib leida ka rahvusparki piiravate Rinconi ja Lääne-Tucsoni mägede nõlvadelt.

Saguaarokaktuse kõige olulisem iseärasus on kahtlemata pikad „käsivarred”. Alates aprilli

S

115

L I B L I KA P U U D M E H H I KO

muutusi, mis sunnib neid nüüd lõuna poole suunduma. Kehasse ladestunud rasv võimaldab liblikatel edukalt läbida kuni 4800 kilomeetri pikkuse teekonna kaugele Mehhikosse. Teadlased ei tea tänapäevani, kuidas monarhliblikad orienteeruvad, sest ühel isendil õnnestub lühikese eluea tõttu läbida üksnes osa pikast teekonnast. Sajad miljonid liblikad, kes korraldavad järjekordse värvidemängu, on ju eelmisel aastal sellessamas kohas talvitunud liblikate neljas põlvkond.

Ehkki liblikatel õnnestub teekonna raskused üle elada, on nad siiski tõsiselt ohustatud, sest nende elupaigad on hävimisohus. Kuna nad on nii tihedalt väikesel alal koos – mistõttu liblikapuud pakuvad nii kaunist vaatepilti –,

Liblikate migratsiooni teepikkus: 4800 km Liblikapopulatsiooni suurus: 650 miljonit

ord aastas kattuvad Mehhiko keskosa mägede niisketes metsades kasvavad puud kireva rüüga, sest siia tulevad talvituma miljonid monarhliblikad. Nähes lugematut v hulka oranze ja musti tiibu, mis katavad kõiki puid ülevalt alla, pole raske mõista, miks pidasid asteegid neid liblikaid uuesti ellu ärganud sõdalasteks, kes on end säravate võitlusvärvidega ehtinud. Tegelikult on nende liblikate elutsükkel peaaegu sama fantastiline, sest niisugusele rändele nagu neil pole

K

v

Nähes lugematut hulka oranze ja musti tiibu, pole kuigi raske mõista, miks pidasid asteegid neid liblikaid ellu ärganud sõdalasteks, kes on end säravate võitlusvärvidega ehtinud. putukate riigis ühelgi teisel midagi vastu panna. Kui ilmaolud hakkavad paranema, võtavad täiskasvanud monarhliblikad ette teekonna põhja poole. Teel teevad nad peatuse, et jätta munad kahkjaspunastele askleepiastele. Munadest sündinud röövikud söövad mürgist askleepiast, millega omandavad kaitse võimalike vaenlaste vastu.

Seejärel saab röövikust nukk, kust väljub täiskasvanud liblikas ja jätkab teekonda põhja poole.

Suve lõpul kutsuvad langev temperatuur ja vähenev päevavalgus liblikate käitumises esile

kahjustavad neid eriti metsavargad. Talvituvaid liblikaid vaatama minna pole üldsegi lihtne, aga sellegipoolest käib nende kolme kuu jooksul, mil liblikad Mehhikos viibivad, El Rosario kaitsealal Angangueos neid imetlemas 10 000 inimest, neist enamik mehhiko perekonnad ja koolilaste ekskursioonid.

Nulumetsad on küllaltki kõrgel mägedes, mistõttu on parem kasutada kohaliku teejuhi abi. NA PAREMAL :

Mehhikos.

146

Monarhliblikatega kaetud puutüvi Kesk-

TA M B O PATA R I I K L I K KA I T S E A L A TA M B O PATA , P E R U U Tambopata kaitseala pindala: 1,5 miljonit hektarit Kaitseala kõrgus merepinnast: 200–2000 m Kasvukoha tüübid: troopiline vihmamets, udumets, alpiniit

ambopata kaitseala leiame Andide ja Amazonase basseini kokkupuutekohast Peruu kaguosas ning siinse looma- ja taimeriigi liigirikkusele ja tihedusele pole ühelgi kohal maailmas midagi vastu panna. Kaitseala on ühtlasi kolme jõe veelahkmeala ning erakordselt mitmekesise loodusega. Kui pidada silmas ka külgnevat Bahuaja Sonene rahvusparki, leidub siin nii madaliku vihmametsa, Andide udumetsa kui ka páramo-rohumaid. Looduskaitseala ulatub

T

kuni 1524 meetri kõrgusele ning moodustab ühe kõige täielikuma ja mitmekesisema loodusega piirkonna maailmas. Tambopatas elab 1300 linnu-, 200 imetaja-, 90 konna-, 1200 liblika- ja 10 000 õistaimeliiki. Sandovali järve lähistel on maailma suurim soolalakkumiskoht, kus käivad iga päev 15 papagoiliigi esindajad. Kaitsealal elutseb 32 papagoiliiki ehk kümnendik kogu maailma papagoidest. Just siin on püstitatud ühe päeva jooksul nähtud linnuliikide arvu rekord: 331. Tänu kohalike põliselanike kogukonna ökoturismifirmale saavad külastajad käia uudistamas hiidsaarmaid, jõedelfiine ehk iniaid ja tõmmukaimaneid, aga ka sarvikkotkaid ja harpüiakotkaid ning ahve. AB

GEIRANGERI FJORD M Ø R E O G RO M S DA L , N O R R A

kruiisilaevad seda fjordi maalilise maastiku pärast igal suvel külastavad. Fjordi ninas on kuulus kaljurahn Flydalsjuvet, kus vaprad (või hulljulged) inimesed lasevad pilti teha sellest, kuidas nad imetlevad vapustavat, ent vertikaalset vaadet merele.

Geiranger nagu ka teised Norra fjordid tekkis miljon aastat tagasi, kui liikuv jäämass uuristas kaljude vahele sügavaid lõhesid. Sisemaal oli jää kõige paksem ja seetõttu on fjordid otste pealt madalad, ning mida edasi, seda sügavamaks lähevad. Suurimad fjordid, nagu näiteks Geiranger, on täidetud soolase veega ning talveks kinni ei külmu. Nad on äärmiselt tüüne veega ning looded on seal pea märkamatud. CM

Geirangeri fjordi pikkus: 16 km Fjordi sügavus: 300 m Fjordi vanus: miljon aastat

eiranger on Norra fjordidest kõige erakordsem ja tõenäoliselt ka kõige paremini tuntud. See lookleb peaaegu 16 kilomeetri kaugusele sisemaale mööda Ålesundi sadamast, 2000 meetri kõrguste Møre ag Romsdali mägede kaljuseinte vahel, kuni jõuab väiksesse Geirangeri linnakesse. 300 meetri sügavust fjordi ääristavad mitmed vaatamist väärt kosed, nagu Seitse Õde, Pruudiloor ja Kosilane. Mahajäetud Skagelflå ja Knifsflå talu liibuvad vastu kõrgete mäekülgede rohelisi eende. Pole mingi ime, et

G

285

DOURO JÄÄRAK H I S PA A N I A / P O R T U G A L

mis oma 50-meetrisel langemisel tekitab määratul hulgal veepritsmeid.

See metsik ja inimeste poolt peaaegu asustamata maastik on pesitsuspaigaks Pürenee poolsaare ühele kõige arvukamale kaelus- ja raipekotkaste populatsioonile (aastal 2000 loendati vastavalt 325 ja 129 paari). Nad peavad oma elupaika jagama veel ka 20 paari kaljukotka ja tosinkonna märksa haruldasema haugaskotkaga.

See paik on koduks ka mustale toonekurele, siin elavad veel kassikakud ja rabapistrikud ning piirkonnale iseloomulikud värvulised, nagu näiteks must-kivitäks, sini-kivirästas ja kaljuhakk. Miranda do Dourost algaval ja ülesvoolu liikuval paadimatkal saab uurida kanjonit seestpoolt, pealekauba on haugaskotka nägemine peaaegu garanteeritud. TF

Teine nimi: Arribes del Duero Douro jääraku pikkus: 122 km Kaitseala suurus: Hispaanias 170 000 ha; Portugalis 86 500 ha

ürenee poolsaare loodeosas moodustab rohkem kui 120 kilomeetri ulatuses Hispaania ja Portugali vahel väga range piiri Douro (hispaania keeles Duero) jäärak – tähelepanuväärne Douro jõe poolt ränikivist aluskivimisse uuristatud kuristik. Paiguti langevad kuristiku seinad rohkem kui 400 meetrit allapoole. Arvukad lisajõed lisavad veel 200 kilomeetrit kogupikkust kuristikulistele jõeorgudele – kohalikud nimetavad neid arribes’teks –, mis tihtipeale lõpevad Douro jõkke suubumisel uhkete koskedega. Väljapaistvaks näiteks on Ucese jõel asuv Pozo de los Humose kosk,

P

434

KA PA D O O K I A I DA - A N ATO O L I A , T Ü R G I

saab kergesti noagagi uuristada. Aastatuhandete käigus vormis erosioon tufi koonusekujulisteks küngasteks ja ka kivimimoodustisteks, mida kutsutakse haldjakorstendeks. Tähelepanuväärne on aga see, et inimesed on sellesse vulkaanilisse kivimisse aastasadade jooksul kodusid, kirikuid ja kloostreid uuristanud.

Temperatuur koobastes püsib aasta ringi ühesugune, pakkudes talvel sooja ja suvel jahedat varjupaika. Mõned asulad on keerulised, seal on tubasid uuristatud nii maa peale kui ka alla – mõnikord on tekitatud nii suisa 20 elamiskõlbulikku korrust, nagu näiteks Derinkuyu linnas. Goreme orus asuvasse künkasse uuristatud kirikus on freskomaal, mis kujutab Püha Jüri lohet tapmas. MB

Kapadookia asupaik: Väike-Aasia idaosa Erciyas Dagi kõrgus: 3916 m

esk-Türgis Urgupi ja Göreme lähedal asuvad kõige erakordsemad liivakarva koonilised mäed, millest mõned on kuni 50 meetri kõrgused. Osa neist on kaetud tumedamast kivist mütsidega ning meenutavad hiiglaslikke kübarseeni, samas kui teised näevad välja nagu inimfiguurid. Need pentsikud künkad kükitavad tasandikul, mille kohal kõrgub kustunud Erciyas Dagi vulkaan. Miljoneid aastaid tagasi purskas see välja tohutu hulga vulkaanilist tuhka, mis jahtudes moodustas tufi – pehme kivimi, mida

K

459

E N N E D I KU R I S T I K B O U R KO U / E N N E D I / T I B E S T I , T Š A A D

tikuga, lõpeb hiiglaslikus amfiorus, kus gaeda ja bideyati nomaadid joodavad oma dromedare, keda vahel on siin korraga sadu. Kaamelite väljaheidetest toituvad siinsed mageveekalad, kes omakorda on toiduks väga väikesele niiluse krokodillide populatsioonile, mis on jäänuk sellest ajast, kui kõrb oli veel roheline. Ennedi asub Kirde-Tšaadis Sudaani piiril ning on üks kõige ligipääsmatumaid piirkondi Sahara kõrbes. Ekstreemturismile orienteeritud firmad toovad siia turiste, ent see pole nõrganärvilistele mõeldud reis. Suvine temperatuur võib kerkida siin kuni 50 o C kraadini. Üksikutele rändajatele on piirkond ligipääsetav vaid neljarattalise sõbra või maastikumootorratta abil ning liikuda tuleb mööda vaevuaimatavaid teid ehk piste’sid. MB

Looduslike võlvide arv: rohkem kui 500 (enamik kirjeldamata) Taimkate: kserofüütne mägipuistu Loomastik: addaks, dorkasgasell, kabegasell, liivarebane, šaakal

ahara kummastava vaikuse lõhestab Ennedi kuristik, sest siia toovad rändhõimud oma kitsed ja kaamelid jooma. Kuristik on üks Ennedi mäemassiivi läbistavatest kanjonitest. Siin on lõõmavpunased kaljud, üles sirutuvad või siis kokkuvarisenud piilarid, tohutult suured looduslikud võlvkaared ja kaljuseinad, mis on kaetud iidsete kaljujoonistega. Kanjoni põhjas paiknevad tumeda veega täidetud lombid ehk guelta’d, mis saavad oma vee maa sisemusest. Guelta D’Arcie, mille põhi on kaetud valge liiva ja hõreda taimes-

S

498

CROSSI NEEME HÜLJESTE KAITSEALA KUNENE, NAMIIBIA

kuni aprillini lõpuni. Emased veedavad osa aega koloonias, kus nad imetavad poegi, ja ülejäänud aja meres, kus nad kaladele ja kalmaaridele jahti peavad. Nad ujuvad kuni 180 kilomeetri kaugusele rannikust ning sukelduvad kuni 400 meetri sügavusele. Rannikul ohustavad nende poegi šaakalid ja pruun-vööthüaanid, ning meres jahivad neid haid ja mõõkvaalad.

1485. aastal maabus siin portugali kapten ja meresõitja Diego Cao, olles esimene eurooplane, kes astus Aafrika pinnale nii kaugel lõunas.

Ta on maetud lähedalasuva Serra Parda paljandile. Neemele randumise mälestuseks püstitati siia ka kivist rist, mis kahjuks 19. sajandil ära varastati. 1974. aastal aga pandi siia püsti selle risti koopia. MB

Crossi neeme hüljeste kaitseala pindala: 60 km2 Tasmaania merikarud: isased on 2,3 m pikkused, kaaluvad 360 kg; emased on 1,7 m pikkused, kaaluvad 110 kg

tlandi ookeani Loode-Namiibia rannikule koguneb igal aastal ligikaudu 100 000 tasmaania merikaru, kes lohistavad end kaldale selleks, et paljuneda. See on enam-vähem viiendik kõikidest selle liigi isenditest maailmas.

Isasloomad hakkavad saabuma oktoobri keskel ning võitlevad omavahel neeme territooriumil olevate paremate maalappide pärast. Hiljem saabuvad emased vallandavad isaste hulgas veelgi suuremaid lahinguid.

Hülgepojad sünnivad alates veebruari lõpust

A

547

PHANG -NGA LAHT P H A N G - N G A , TA I

leidub siin mereveega täidetud ja väikese v omaette plaaziga looduslikke amfiteatreid, mis on merega ühenduses kaljude all kulgevate tunnelite kaudu. Rahu ja võimalus omaette olla on tagatud, sest siia pääseb küll merelt väikese paadiga, aga tihtipeale ainult mõõna ajal.

Phang-Nga imeline karstimaastik on Phuketi ja Krabi turismikeskuste vahetus läheduses ning laevadega korraldatavate ringsõitude ajal lahele saab näha nii tiheda mangroovimetsa vahel looklevaid kanaleid kui ka lahe silmapiiri ilmestavaid hiigelsuuri kaljurahne. Tihedad mangroovid tõmbuvad aga viimaks tagaplaanile, tehes ruumi avaramale saari täis pikitud merevaatele. Tänu

Phang-Nga lahe pindala: 350 km2 Saarte arv: 42 Kivimite vanus: 225–280 miljonit aastat

hang-Nga lahes Andamani mere rannikul kerkivad vaiksest merest ja mangroovimetsadest efektsed lubjakivisaared, millest mõned eriti järskude nõlvadega kuni 400 meetri kõrgused kaljud meenutavad hambatüükaid.

Laht on suur ja madal ja ka kõige rängemate mussoonitormide eest kaitstud ning selles on 42 kaljusaart.

Tai lääneosas lõunasse suunduv permi ajas-

P

v

Siin leidub mereveega täidetud ja väikese omaette plaaz iga looduslikke amfiteatreid, mis on merega ühenduses kaljude all kulgevate tunnelite kaudu. tust pärinev lubjakivimägede ahelik on osa Tenasserimi (Tanintharyi) mäeahelikust. Algselt Hiinast Borneoni laiunud meres merikarpidest ja korallidest settinud lubjakivilademed kurrutati ja paljandusid sama maakoore tõusu ajal, mis tekitas ka Himaalaja. Lained ja merepinna kõrguse muutused koos kergelt happelise huumuse ja ülevalt nõrguva veega kujundasid lõpuks niisugused hingematvad karstivormid, mida Phang-Nga lahes tänapäeval võib näha.

Ehkki keskmiselt ei ulatu saarte pindala üle ühe ruutkilomeetri ja seal kasvab enamasti üksnes hõre võsamets, varjavad neist paljud ometi kaljude vahel hämmastavat saladust. Nimelt

Bondi-filmile The Man With the Golden Gun on kõige kuulsam koht lahes Koh Tapu ehk Nael, väike vertikaalne kaljusammas, mille lained on alt nii peeneks kulutanud, et tundub, nagu võiks see iga hetk ümber kukkuda. Lahe keskosas Koh Pannyi saare rannikul seisab 500-st vaiadele ehitatud majast koosnev muhameedlaste küla.

Kõikidel saartel leidub arvukalt koopaid, mõnes neist on 3000 aasta vanuseid kaljujooniseid, teised jälle on jõukuse allikad, kuna siit korjatakse eriti kõrgelt hinnatud salangaanipesi, millest valmistatakse kuulsat linnupesasuppi. AH PAREMAL :

Phang-Nga lahe kaljusaared pakuvad tõepoolest

erilist vaatepilti.

752

M O S S M A N I KU R I S T I K Q U E E N S L A N D, A U S T R A A L I A Mossmani jõe pikkus: 20 km Mossmani kuristiku pindala: 565 km2 Kasvukoha tüüp: madaliku vihmamets

anniku peaahelikult alguse saav Mossmani jõgi on oma 20-kilomeetrisel teekonnal mereni uuristanud sügava järsunõlvalise kuristiku. Daintree rahvuspargi lõunaosas paiknev kuristik on seetõttu voolusängiks külmaveelisele mägijõele, mida ääristab põline vihmamets ning mille kaldad on täis suuri graniitkaljusid. Põhjalikum tutvumisretk kuristikku on jõukohane üksnes kogenud matkajale, aga kolme kilomeetri pikkune matkarada võimaldab siiski kõikidel külastajatel vihmametsast aimu saada.

R

Metsas kasvavad lähestikku koos suured sõnajalgpuud ja vihmametsa tihe katus peab kinni suure osa maapinnale langevast valgusest.

Sõnajalad ja orhideed peavad aga kõrgete puude vahel otsima kohti, kuhu päikesevalgus ulatub.

Kuristikus ja vihmametsas elab üks Austraalia suurimaid ja kõige kaunim liblikas Papilio ulysses, kelle tiibade siruulatus on üle 12 sentimeetri. Samas elab ka maailma suurim koi Coscinocera hercules, kelle tiibade siruulatus on koguni kuni 25 sentimeetrit. Mossmani jõe rahulikuma vooluga kohtades võib näha nokkloomi ja kilpkonni. Kuristik on kodupaigaks ka kuku yalanji hõimu aborigeenidele. GH ALL :

v

Sõnajalad ja palmid moodustavad tiheda dzungli.

L AW N H I L L I KU R I S T I K Q U E E N S L A N D, A U S T R A A L I A Lawn Hilli kuristiku sügavus: 70 m Kuristiku pindala: 111 km2 Kuristiku vanus: tekkis eelkambriumis

awn Hilli kuristik on tuntud eeskätt oma suurejooneliste erepunaste liivakivikaljude, lopsakate lammimetsade ja Lawn Hilli jõe smaragdrohelise vee poolest. Lawn Hilli ehk Boodjamulla jõgi kujutab enesest 4 kilomeetri pikkust järsakute ja kuristike kaskaadi, kus leidub allikaid, suuremaid veereservuaare ja jugasid-koski. Jõgi on kulutanud endale voolusängiks oleva kuristiku umbes 4500 miljonit aastat vanasse eelkambriumi liivakivisse. Jõe ääres kuristikus kasvavad

L

viierooline melaleuka, pandan ja austraalia lehvikpalm.

Lisaks Lawn Hilli kuristikule leidub siin teisigi ilu poolest hinnatud paiku, nagu lubjakivine Colless Creek ja nn grottide ala Riversleigh’ lähistel. Selles Austraalia sisemaa ühes kõige kaugemas kolkas on ka hulgaliselt tertsiaarist pärinevaid, seega 25 miljoni aasta vanuseid fossiile. Eluvorme on siin endiselt väga palju, kusjuures eriti rohkesti on ka kilpkonni, kahepaikseid, roomajaid, vallabisid ja känguruid. Samas on ka niisuguse ohustatud rändlinnu nagu viir-pisipart tähtis elukoht.

Tunnistusena iidsest aborigeenide asustusest leidub kaljujoonistusi, kus on kujutatud ka stseene alepõllundusest. GH