LOODUSFOTO lugu ja lumm Arne Ader ja Urmas Tartes
Tekst ja fotod © Arne Ader ja Urmas Tartes, 2009 Ülejäänud fotod: Inga Tartes [80] [104] [125] [135] Toomas Tartes [130] [139] Margit Mõttus [tagakaas] Kujundanud Päivi Palts Keeleliselt toimetanud Eha Kõrge ISBN 978-9985-3-1990-1 Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS
Sisukord Sissejuhatus 9 1. Loodusfoto mängumaa 14 2. Tähelepanu lugu 22 Pilt on sõnadeta sõnum 24 Motiivid – pildisõnumi sõnad 29 Joonte keel 34 Pilt kui muusika 35
3. Sättimise lugu 48 Ava kui aparaadi silmapupill 51 Säriaeg määrab hetke pikkuse 52 Ava ja säriaeg määravad särituse 54 ISO muudab sensori tundlikkust 57 Kõige tähtsam piksel 61 Teravusulatus 63 Väldime värinaid 72 Kuidas varest ja lepatriinut paigale saada? 74 Välklamp mutukaid „külmutama” 77 Pildistame liikumist! 79 Käest pildistamine 79 Kaasavedamine
85
Lainurk-, normaal- või teleobjektiiv? 85
4. Loodusolude lugu 88 Valgus ja vari joonistavad pildi 90 Valguskontrast 91 Pilved ja teised hajutid 97 Valguse langemise suund 99 Tuul, õhuvirvendused ja tolm 102 Udu, vihm ja lumi 107 Kuum ja külm 110 Abivahendid valguse kujundamisel 110 Kuidas pildistada ööd? 121
5. Tehnika lugu 124 Unistame objektiivselt 125 Kaamera 126 Kaamera seadistamine 128 Fotokott 128 Arvuti 131 Kuidas pildilugusid alles hoida? 135
6. Fotojahi lugu 136 Leidmisjaht 138 Otsimisjaht 145 Hiilimisjaht 153 Peibutusjaht 158 Varitsusjaht 164
Loodusfotograafi 10 käsku 172
Sissejuhatus On ju igati vahva, kui inimesed saavad naljast
Selle raamatu läbivaks teemaks on teekond
ühtemoodi aru! Igatahes on meie ühised foto-
loodusfoto lugude ja lummani. Kuidas püüda pil-
jahid kestnud nüüdseks piisavalt kaua, et on
di sisse põnevat sõnumit? Kuidas tabada hetki,
olnud aega loodusfotoga seonduvat läbi aruta-
kus sõnad on üleliigsed?
da ja pildistamise segasemaid seiku selgemaks
Fotograafia aluspõhimõtted on universaalsed
vaielda. Sellest, mis loodusfotost innustunud
– pole vahet, kas keskendume lähipildistamise-
pildistajatele raskusi valmistab, oleme saanud
le, kaugpildistamisele või tavapildistamisele.
aimu fotokoolitustel, kus oleme õpetanud nii al-
Ka pildistamise objekt ei muuda fotograafilise
gajaid kui ka edasijõudnuid. Nüüd siis otsustasi-
mõtlemise alustalasid. Seetõttu leiavad siit luge-
me kogunenud teadmised ühiste kaante vahele
misainet ka need fotograafid, kes veel looduse
vormistada.
pildistamiseni pole jõudnud.
Canon, Nikon, Sony, Pentax, Photoshop... või-
Fotolugude püüdmine oleks palju lihtsam,
vad saada saunas isegi leili aseaineks, kui laval
kui pildistamine ei sõltuks lugematust arvust
vihtlevad tulihingelised fotograafid. Me ei välis-
teguritest, millel kõigil on hea pildi saamisel oma
ta, et nende võlusõnadega pistame rinda juba
kindel roll. Õnneks aitab meid keeruliste asjade
järgmisel saunaskäigul, ent järgnevast tekstist
selgitamisel üks lihtne abivahend, mida kutsu-
otsustasime kõrvale jätta kõik selle, mis imeli-
takse Liebigi tünniks ja mille me nüüd otsemaid
se tehnika pidevatele uuendajatele sära silmi
ka kasutusele võtame.
toob. Tehnika tuleb ja läheb. Meie soov on kes-
Saamaks aimu, kuidas võiks säärane tünn
kenduda loodusfotograafia püsiväärtustele ja
abistada meid meie mõttetöös, arutame alga-
me tahame, et see raamat kestaks kauem kui
tuseks, missugune sarnasus on ühe ilusa loodus-
megapiksliralli. Seetõttu ei leia te siit ka tehnika
foto sünnil ühe ilusa lille sirgumisega.
kasutusjuhendeid – võtke neid kui selle raamatu tasuta lisasid!
Et meie lill kenasti kosuks ja õitsele puhkeks, peab olema täidetud oma mitukümmend
10 / L O ODUSFOTO LUG U J A LUM M / Arne Ader ja Urmas Tartes
tingimust, mis on ühe taime kasvamiseks üliolulised. Ja peale nende pole muidugi paha teada veel tuhandeid teisigi aiandusnippe. Hea pildi
!
Veetase tünnis pole kunagi kõrgem, kui on selle tünni kõige madalam laud!
tabamisega on samamoodi. Eluliselt olulisi tegureid esineb siingi mitmekümne ringis, ja põ-
Mis võiks olla sellel seadusel
nevaid nippe leidub küllap tuhandeid.
fotograafiaga pistmist?
Lill jääb kiduraks ja närtsib peagi, kui ta ei
Nii nagu Liebigi tünnis piirab veetaset üksainus
saa pinnasest näiteks piisavalt lämmastikku.
kõige madalam laud, piirab ka meie foto õnnes-
Ei aita siis seegi, kui me teda seepeale kastame
tumist mingi kindel limiteeriv mõjutegur. Ainult
kümnekordse koguse veega või teeme kolm kor-
et fotograafilist mõjutegurit on palju raskem
da putukatõrjet. Ühe teguri puudujääki ei saa
märgata kui madalaimat tünnilauda, mille leia-
kompenseerida teiste tegurite küllusega. Täp-
me hetkega. Seepärast tuleb pildistamisel jälgi-
selt nii on ka pildistamisega. Edu ei taga mitte
da ühteaegu mitmeid võimalikke piiranguid [1]
üksiku mõjuteguri ülipüüdlik optimeerimine,
[2] [3].
vaid keskendumine piiravatele teguritele. Kal-
Kui nüüd viidata selle raamatu sisule allegoo-
list peegelkaamerast pole palju kasu, kui käes
rilist Liebigi tünni silmas pidades, näeme erineva
hoitud aparaat pildi uduseks väriseb või me ei
kõrgusega tünnilaudadel võib-olla järgmisi silte:
taipa õigel ajal päästikule vajutada.
säriaeg, ava, objektide teravus, kontrast, sõnum,
Kõikide kaunite lillede kasvu iseloomustava
udune ilm, tuulevaikus, õnn, hiilimisoskus, kan-
loodusseaduse avastas poolteist sajandit taga-
natlikkus, tähelepanelikkus jne. Küllap panite
si saksa teadlane Justus von Liebig, kes ekspe-
tähele, et osa tünnilaudadest on selles loetelus
rimenteeris taimede valikulise väetamisega. Ta
seotud fotokaameraga, teine osa loodusolude-
sõnastas oma avastuse miinimumiseadusena,
ga ja kolmas osa fotograafi enda oskustega. Ent
mis ütleb, et taime kasvu piirab eelkõige see toit-
oluline on eelkõige see, et kõik need tünnilauad
aine, mille hulk keskkonnas on taime vajadusega
on suuremal või väiksemal määral ikkagi foto-
võrreldes väikseim.
graafi kontrollida.
Liebig illustreeris oma miinimumiseadust
Kui me õpime pildistamisel paremini märka-
tünni abil, mis koosnes erineva kõrguseni ula-
ma neid kõige olulisemaid kitsaskohti, muutub
tuvatest laudadest ja tuletas sellest järgmise
meie töötulemus üha sisukamaks ning meie
piltliku reegli:
tehtud fotod hakkavad üha enam meeldima nii meile endile kui ka teistele.
S I S S EJU HA TU S / 11
[1] Kevadine rahe Foto õnnestumist piiravaks teguriks on fototehnika ülesseadmise kiirus. Päikesesoojas rohus kaob jäätüki pinnamuster imekiiresti! Statiivi kasutamine võimaldab väikese ava, mis tagab piisava teravusulatuse ümara rahetera detailide esiletoomiseks.
100 mm + 25 mm vaherõngas; f/22; 0,3 s; ISO 200; statiiv
[2] Väike-konnakotkas Foto õnnestumist piiravaks teguriks on säriaeg. Liiga pikk säriaeg jätaks lendava linnu ebateravaks. Liikumise mõju vähendamiseks on kasutatud kaasavedamist. Need abinõud võimaldavad jäädvustada teravana kotka näo ja keha. Ebateravad tiivaotsad rõhutavad liikumist.
100–400 + 1,4x@560 mm; f/8; 1/750 s; ISO 250; käest; stabilisaator; kaasavedamine
12 / L O ODUSFOTO LUG U J A LUM M / Arne Ader ja Urmas Tartes
[3] Kerashooghänd männiriisika all Foto õnnestumist mõjutavateks teguriteks on teravus, kindel kaamerahoid ja oskuslik välklampide kasutamine värinate vältimiseks. Imetillukeste objektide pildistamisel taandub teravusulatus kümnendikmillimeetriteni ja kaamera täpne teravustamine on kriitilise tähtsusega. Kuivõrd looduslikku valgust sellise pildi saamiseks ei piisa, tuleb kasutada välklampe nii, et kunstlik valgus loomulikuna mõjuks.
S I S S EJU HA TU S / 13
65 mm; f/16; 1/200 s; ISO 800; monopood; 2 hajutiga v채lklampi; pildi pikem serv 7,2 mm
looduse tundmine s hoolivu ausus
Loodusfoto mängumaa Kõikidele fotodele on ühine see, et sõltumata
Inimmõju ei ole alati võimalik täielikult kõr-
pildistatavast objektist on fotograafia alati het-
valdada. Metskitsed kõrrepõllul – on see loodus-
ke tabamine ja selle jäädvustamine. Järelikult
foto? Ilmselt ikka jah. Kitsed tulid ju ise põllule
sõltub loodusfoto sõnum eelkõige sellest, kui-
ja seda teevad nad tavapäraselt. Inimmõjuta
das me mõistame sõna „loodus”.
põlismetsi meil Eestis peaaegu ei ole!
Eesti keeles tähistab sõna „loodus” kõike
Loodusfoto puhul on välistatud nii otsese
seda, mis on olemas inimesest sõltumatult. Loo-
kui ka kaudse vägivalla kasutamine. Kui ilves on
dus on tekkinud sõltumata meist ja meie tah-
pandud puuri, ei saa me temast loodusfotot ise-
test. Inimene pole teinud maad, metsa, merd,
gi siis, kui pildil pole piirdeaeda näha [4].
jõgesid, järvi, loomi, taimi ja seeni. Inimene võib
Me peame loodust pildistades käituma nii,
vahel küll loodust oma soovi järgi muuta, ent
et säiliks meid ümbritseva looduse tavapära-
niipea, kui tema vahelesegamine lõpeb, taastub
ne elurütm. Fotograaf ei saa ennast loodusest
ajapikku selle koha looduslik olemus.
välja rebida. Küll aga peame loodusega ühes
Üldistatult saab loodusfotot määratleda järgmiselt:
!
Loodusfoto on inimesest sõltumatu hetke jäädvustamine.
hingama. Näiteks peibutusjahis peame käituma peibutatava looma partnerina. Ja loomale peab jääma vabadus tulla ja lahkuda või üldse mitte tulla. Me soovime, et loodusfotograafia aitaks
See tähendab, et loodusfoto toob vaatajateni
kaasa looduse tundmaõppimisele ja looduse
momente, mis juhtuvad meist sõltumata ja mis
hoidmisele. Neid eesmärke on võimatu täita, kui
jäävad kestma ka pärast pildi tegemist ja pildis-
fotograaf teeks oma pildistatavatele objektide-
taja lahkumist.
le kahju, milleks võivad olla näiteks füüsilised
16 / L O ODUSFOTO LUG U J A LUM M / Arne Ader ja Urmas Tartes
[4] Ilves Talvel armastavad ilvesed istuda puu otsas küll. Ent see ilves pole vaba loom, ta on pildistatud Elistvere loomapargi aedikus. Fotolt leiame vihjeid, mis viitavad puurielule: ilvese pilk on ükskõikne ja loid ning ta istub vahtrapuul, mis on iseloomulik eelkõige pargile.
100–400@385 mm; f/8; 1/90 s; ISO 400; statiiv
vigastused, stress, pesa mahajätmine, häirimise
versaalset käitumisjuhist. Sõltuvalt sellest, kas
tõttu saagiks langemine ja palju muud.
pildistame kivi, taime, seent, putukat, lindu või imetajat, tuleb enda käitumist kohandada vas-
Loodusfotograaf hoidub oma pildistamisobjek-
tavalt olukorrale [5] [6].
tide elukäigu mõjutamisest ja kui ta näeb, et
Et osata looduses paremini käituda, tuleb
tema tegevuse tõttu võiks pildistatava elu ohtu
meil loodust tundma õppida. Ei maksa arvata,
sattuda, siis ta loobub pildistamisest. Kui tahes
et õppimine on loodusfotograafe ahistav: mida
kaunis looduspilt ei kaalu üles pildistamisobjekti
paremini me pildistatavaid objekte tunneme,
hukkumist või hävimist.
seda paremaid pilte oskame nendest teha.
!
Aga kuidas käsitada loodusfoto kontekstis
Pildistatava heaolu on tähtsam kui
meid ennast? Kas inimene võib samuti olla loo-
mis tahes hea ja unikaalne foto.
dusfoto objekt? Ka meie pole ennast ise teinud – järelikult
Kuivõrd erinevad loodusobjektid taluvad inim-
oleme osa loodusest. Oleme üks loomaliik pal-
tegevust erinevalt, siis pole olemas ühte uni-
jude teiste seas vaatamata sellele, et vahel võib
L OOD U S F OTO MÄ N G U MA A / 17
[5] Lillepeenar toonekure pesal Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha.
100–400@360 mm (kärpetegur 1,6); f/7,1; 1/250 s; ISO 400; stabilisaator
[6] Must-toonekurg
500 + 2x@1000 mm; f/8; 1/125 s; ISO 800; statiiv; stabilisaator
Must-toonekurg on põlislooduse liik, kes hoidub inimese elamisest kaugele. Tema pildistamine pesa kohal nõuab lisaks hoolikale ettevalmistusele ka asjakohase ametkonna eriluba. Kui me peaksime sattuma kogemata inimpelglike lindude pesa juurde, siis on seal targem pilt tegemata jätta ja ettevaatlikult taanduda... Sellel fotol näeme üht juhuslikku kohtumist, kus pildile on õnnestunud saada raiesmiku tüükal puhkav must-toonekurg. Säärastel juhtudel on asendamatuks abivahendiks võimas teleobjektiiv.
18 / L O ODUSFOTO LUG U J A LUM M / Arne Ader ja Urmas Tartes
INIMENE JA LOODUSFOTO Inimeste esinemine fotol ei tähenda automaatselt, et tegemist pole loodusfotoga. Vaatleme seda nelja pildi näitel.
[7] Sääsk sai kõhu täis Inimene on sääse toit. Seega on see loodusfoto.
100 mm + vaherõngas 25 mm (kärpetegur 1,6); f/16; 1/250 s; ISO 400; statiiv; hajutiga välklamp
L OOD U S F OTO MÄ N G U MA A / 19
meid vallata soov Jumalat mängida ning loodu-
di moonutamine hilisema fototöötluse käigus.
sele vastanduda.
Kui me pilte töötleme, siis ikka selle eesmärgi-
Üheks meie eesmärgiks on loodusfotograafia abil vähendada ka võõrandumist loodusest. Kui
ga, et edasi anda võimalikult autentset looduselamust. Ka meie pilditegemise lugu on loodusfoto la-
välistame inimese loodusfotolt täielikult, siis me seda ei saavuta. Kui meie pildil on kujutatud inimest või inimtegevust kui looduse osa, siis on selline foto loodusfoto [7] [8] [9]. Vastupidisel juhul see aga loodusfoto ei ole [10]. Loodusfotovõistlustel pigem loobutakse inimese ja muu looduse suhte
hutamatu osa – fotograaf räägib ju alati ja ausalt ära, kuidas üks või teine pilt on tehtud.
!
Loodusfotot ei moonutata fototöötluse käigus.
täpsest piiritlemisest: selle asemel võistlevad
KOKKUVÕTTEKS – loodusfotograaf on pildi
inimtegevust kajastavad loodusfotod omaette
tegemisel lugupidav ja aus pildistamisobjekti
kategoorias.
suhtes ning pärast pildi valmimist aus ka vaa-
Mõistagi on loodusfoto korral lubamatu pil-
taja suhtes. [8] Teo pildistamine Ehkki sellel fotol võtab inimene enda alla suure osa kaadrist, võime selle pildi liigitada loodusfoto žanri. Oluliseks motiiviks selle fotol on teo pildistamine. Ja kõik, mida siin näeme, on loomulik: tigu laseb hea maitsta jänesesalatil, lilled õitsevad, fotograaf pildistab... See on loodusfoto.
24–70@24 mm; f/9,5; 1/45 s; ISO 400; statiivilt
20 / L O ODUSFOTO LUG U J A LUM M / Arne Ader ja Urmas Tartes
6,1–30,5@6,1 mm (kärpetegur 4,6); f/4; 1/640 s; ISO 80; stabilisaator
[9] Jägala juga Looduse vaatlemine sobib loodusfotole hästi. Sellel pildil on inimesest abi ka joa suuruse näitamisel. Muidugi, see on loodusfoto.
L OOD U S F OTO MÄ N G U MA A / 21
[10] „Onu Olev tutvustab põdrale kaitse-eeskirju.” Siin näeme humoorikat fotolavastust, kus põder kannab hoolega kirjatähti uuriva inimese rolli. Selline lavastus on saanud võimalikuks tänu sellele, et fotol olev meesterahvas on loomade turvakodusse sattunud põdramullika üles kasvatanud. Muuseas, pildistamise ajal oli see põder taas vaba metsaelanik, kes armastas käia oma kasuvanemal sageli külas! Pole loodusfoto.