Luigelaretseptiraamat

Aive Luigela retsepĆ&#x;raamat Toidud valmistanud, seadnud ja pildistanud Kaire Tali

Sisukord Sataeks

7

1. OSA Aastad annavad, aastad võtavad

12

2. OSA Kõik, mida sööme, mõjutab tervist

16

Seedeelundkonna vananemismuutused Üle viiekümneste toitumine

16

17

Toiduained ja toitained

18

Süsivesikud on organismi peamine energiaallikas Valk on elu alus

20

Lipiidide ehk toidurasvade vajadus ja allikad Vitamiinide vajadus ja allikad Mis on bioaktiivsed ained

25 25

Mineraalained hoiavad korras luid ja lihaseid Vedeliku tasakaal organismis Tervisliku toitumise kuldreeglid

28

29

29

33

Miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega Üle viiekümneste energiavajadus Eakate vaegtoitumine

25

29

Mis on tasakaalustatud toit Toitumissoovitused

21

23

Ensüümid kui organismi käivitajad

Esmatähtis on puhas toit

19

35

36

37

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT 5

3. OSA Menüü koostamine

40

4. OSA Retsepte tervislikuks toitumiseks

48

Pudrud toovad kehasse ja hinge rahu

48

Värsket väge köögi- ja puuviljasalatitest Supid kosutavad ja annavad jõudu

62

88

Kõhu- ja südamesõbralikud kerged road

113

Turgutavad köögiviljakotletid ja -vormiroad Pasta- ja makaronimaiale Igat sorti pannkooke

127

136

Hõrgud panniroad kiirelt ja lihtsalt Kasulikud munatoidud Toekad põhiroad

166

1. Lihatoidud

166

2. Kalatoidud

185

Suu magusaks

198

Tervislikud küpsetised

5. OSA Tervendavad joogid

Lisa: Kaalud ja mahud Register

223

268

153

146

113

Saateks Lihtsalt, maitsvalt ja tervislikult ... võiksin kokku võtta selle retseptiraamatu sisu. Midagi uut siin tõepoolest pole, nende kaante vahele olen kogunud hulgaliselt oma igapäevaste lemmiktoitude ning huvitavate kulinaarsete katsetuste retsepte. Jagan neid siin kõigiga, kellel on tahtmist tervise ja hea enesetunde nimel söögilauale väikest vaheldust tuua. Pole hullu, kui retseptides midagi oma maitse ja kogemuse järgi muudate. Tähtis on, et köögis toimetav inimene tunneks end õnnelikult. Nii söögitegemise ajal kui ka süües, ja muidugi pikemas plaanis.

Olen vana kooli kokakunsti pooldaja: tooraine olgu võimalusel kohalik, veel parem kui see on pärit oma aiast. Toidu olemus olgu lihtne ja maitse selge. Kasutan küll meelsasti ürte ja maitsetaimi, kuid hoidun liialdustest. Huvitun uutest toiduainetest ning maitsetest, samal ajal ei oska ma kaugelt saabuvat toidueksootikat eriti hinnata. Söögivalmistamise rutiinile lisab pisut teistmoodi suhtumine kohe uue sära. Toit kui ravim on olnud juba aastaid minu lemmikteema. Meeldib ka leidlik serveerimine ning kaunis lauakatmine.

Igas eas on inimesel erinev toiduvajadus. Energiliste laste ja teismeliste eelistused on tihti teised kui tasakaalukatel vanematel. Elatud aastad kulutavad igaühe organismi isemoodi.

On paratamatus, et vanemas eas avalduvad mitmed haigusseisundid, mida nooremana ei osanud mõista ega ettegi kujutada. Kunagi pole hilja end lihtsa igapäevase söögi-joogiga käsile võtta. Pidades meeles, et lihtsus ei tähenda ühekülgsust! Täisväärtuslik toit peab sisaldama kõiki vajalikke valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraale ja fütokemikaale.

Aastatega ainevahetus aeglustub, organismis toimuvad mitmed muutused. Teeme uusi valikuid, jätame mõnedki endised lemmikroad ja hakkame kasutama hoopis uusi toiduaineid.

Muutume teadlikumaks ja õpime tunnetama oma keha vajadusi. Uued ning teadlikud valikud on mitmeti kasulikud ja võimaldavad ka raha kokku hoida.

Eestis on toiduainetetööstuse sortiment piisavalt mitmekesine, valikuid tuleb teha iga päev. Olles targemad, oskame endale meeldivat, kasulikku ja soodsamat poes või turul kergemini leida. Palju häid suundumusi on kinnistunud. Puu- ja köögivilju on värvikas valikus saadaval aasta ringi. Rasva, peidetud soola või süsivesikute ja säilitusainete suhtes oskame olla kriitilised. Täisteratooted on väga hästi omaks võetud. saateks 7

Minu retseptides on puu- ja köögivilju ohtralt. Neist saab igapäevaselt mineraalseid ja bioaktiivseid aineid ning vitamiine, see on normaalse ainevahetuse garantii nii noorelt kui ka vanemas eas. Armastan väga täisteratooteid, mulle meeldib küpsetada! Lisaks tervislikkusele on neist valmistatu isegi maitsvam kui rafineeritud valgest jahust või lihvitud riisist.

Tumedamate ja segujahude tarbimise harjumus mõjutab kindlasti igaühe vere kolesteroolisisaldust ja tagab normaalse seedimise. Retseptides on tihti mainitud ka kama-, riisi-, hirsi-, maisi-, herne- või tatrajahu – tasub proovida! Varem olen söögivalmistamisel kasutanud harjumuspäraselt võid, nüüdseks aga selle enamjaolt vahetanud kvaliteetsete õlide vastu.

Juba aastaid tunnen aina väiksemat kiusatust süüa lihatoite. Loomseid valke ja rasvu on siiski igas vanuses vaja, kuid mõõdukalt. Kui süüa vaid väherasvast ja kvaliteetset liha, võib peagi tajuda, et vähem ongi parem. Loomse valgu suurepärased asendajad on mitmesugused oad, läätsed ja teised kaunviljad – neid võiksime igapäevaselt hoopis rohkem tarvitada. Tunnistan, et olen maias. Seetõttu valmistan tihti magustoite ning igat sorti küpsetisi. Needki on tavatud ja teistmoodi, mõned askeetlikult lihtsad, aga teised taas patuga pooleks magusad ning rammusad.

Retseptiraamatutest puudust pole, neid on saadaval tõepoolest igast valdkonnast, mitmete rõhuasetustega. On eestimaiseid ja kuulsate maailmanimedega kaunistatuid, kuid minu huvi paljud neist ei ärata. Olen oma toidumaailmas otsimas hoopis teisi väärtusi.

Tervise ja igapäevase söögi suhetest olen kirjutanud ka oma eelmised viis raamatut. Selle raamatuga panen värvika punkti. Võtke või jätke – minu retseptikogumik kedagi tervislikkusele ei manitse ega kohusta. Pigem usun, et püüdlus tegusama ning elurõõmsama enesetunde poole on piisav ahvatlus, et mõningaid oma pikaajalisi harjumusi muuta ning end köögis hoopis uute maitsetega harjutada.

Aive Luigela Vääna-Jõesuus 2014. aastal

8

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Aastad annavad, aastad võtavad Iga elav organism vananeb ja inimene pole erand. Keegi ei ole täna täpselt samasugune, kui oli eile, sest inimese keha muutub lakkamatult. Kudede ja elundite ehituses ning talitluses tekkivad nihked kujunevad igaühel iselaadselt ja erineva kiirusega. Ealine muutus ei ole haigus. Aastate lisandudes küll haigused sagenevad, kuid vananemine ja haigused on kaks eri asja. Haiguste sagenemise põhjusteks vananemisel on • tervisekahjulike tegurite mõju kuhjumine (kaasa arvatud vale toitumine), • organismi vastupanu- ja kohanemisvõime nõrgenemine.

Vananemine on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul ilmnev bioloogiline nähtus, mida mõjutavad haigused. Haigusi saab ravida, vanadusmuutusi leevendada.

Elundite ja elundkondade talitlusvõime muutumine ea kasvades avaldub väga kirju ja isikupärase pildina.

Igal rakul on kindel eluiga. Olgugi et enamik koerakke asendub inimese elu jooksul palju kordi, muutuvad regenereeruvad rakud organismi vananemise tõttu aastaaastalt.

• Ei kortsu üksnes näonahk. Kogu meie keha nahk lõtvub ja õheneb, kaotab elastsuse ning vastupidavuse. Nahahaavad paranevad halvasti.

• Südame löögimaht ja varujõud vähenevad: raske on koormustega toime tulla.

Veresooned lubjastuvad, nad ei reageeri 12

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

enam adekvaatselt elundite ja kudede verevajadusele.

• Juuksed hallinevad, katkevad, kaotavad läike ja hõrenevad.

• Kopsude elastsus ja hingamispind väheneb, kahaneb rindkere liikuvus.

• Seedenäärmete nõredes jääb toitaineid lõhustuvaid ensüüme üha vähemaks.

Mao ja seedekulgla toonus langeb ning rütmilised kokkutõmbed nõrgenevad.

Väheneb toitainete imendumine vereringesse.

• Neerude võime keha ainevahetust kahjulikest jääkidest puhastada väheneb.

• Peaaju võimekus langeb. Kergesti tekib väsimus ja ärritatus. Mälu nõrgeneb, vähenevad meeldivad emotsioonid ja võimust kipuvad võtma muserdavad elamused.

• Lülisammas jäigastub ja kõverdub, liigeste liikuvus väheneb. Lihased kaotavad senise jõu ja elastsuse.

Trööstitu pilt, tõsi küll, aga just selline ongi vananemine. Teisalt on meil võimalus mõistliku elustiili ja tasakaalustatud toitumisega kirjeldatud protsesse tunduvalt edasi lükata. Aastaid tuleb vääristada eluga, st elada aktiivselt ning toituda mitmekülgselt ja tervislikult. Vanaduse edasilükkamise kõrval parandab mitmekülgne toit sööja enesetunnet ja aitab haigusi ennetada. Elukvaliteedi parandamiseks

tuleb süüa iga päev tervislikult ja regulaarselt. Iga päeva iga toidukord olgu paigas.

Vananemine toob kaasa probleeme, mis tekitavad toitumispiiranguid ning takistavad seniste eluviiside jätkamist. Samal ajal on igal eakal inimesel õigus täisväärtuslikule ja maitsvale toidule. Vananemine olgu täisväärtusliku elu jätk.

Vananemisega kaasnevate haiguste vastu pole paremat rohtu kui elurõõm ja tasakaalustatud toitumine. Iga haiguse ravi on tulemuslikum, kui sellele varakult jaole jõutakse. Ei tohiks oodata seni, kuni valu enam elada ei lase. Arsti juures peab käima regulaarselt ja kuulama ka nõuandeid tervislikuma toitumise kohta.

mingeid muutusi ikka näha. See on kuldne vanadus, juhul kui tervis on korras ja saab tegeleda asjadega, mis jäid tegemata siis, kui pidi tööl käima.

75–80-aastaselt võivad paljudel tekkida terviseprobleemid. Kui inimene vananeb normaalselt, peaks ta iseenda ja eluga toime tulema vähemalt 90. eluaastani.

Muidugi tuleb leppida, et eakana pole meil enam seda jõudu, mis kunagi oli, kuid elukvaliteeti peaksime küll saama enamvähem säilitada.

Hingerahu, rõõmus meel, tasakaalustatud toit ning liikumine on õnne, tervise ja pikaealisuse alustalad.

Igas inimeses on peidus kaitsesüsteem, mida tuleks tähele panna ja käituda vastavalt organismi vajadustele, siis paraneb ka elulaad. Inimene on loodud liikuma, aga kui näiteks mõni päev on hull ilm ja pole tahtmist välja minna, siis ühe päeva võib õueskäigu ka vahele jätta, kuid iga päev seda siiski teha ei tohi. Elu ei käi protokolli järgi, tuleb jälgida oma vajadusi, sel juhul säilib ka elurõõm, ilma milleta nõrgeneb vastupanuvõime haigustele.

Meeldiva vanaduse nimel võib teha ühtteist juba nooruses, mil sellele veel ei mõelda, kuid keskeas peaks küll tuleviku nimel mõnest halvast harjumusest loobuma ja pühenduma meeldivatele harrastustele, tervislikule toitumisele jms, mis hoiavad vaimu virgena ja keha sirgena.

Kui mõtleme sellele, et inimene võib elada 120-aastaseks, on pensioniea saabudes justkui pool elu veel ees. Seetõttu ongi 65–75-aastane veel noor vana. Selles eas võiks olla veel hea tervis. Bioloogiliselt ei peakski siis väga olulisi vananemismärke olema – muidugi võib peeglisse vaadates

AASTAD ANNAVAD, AASTAD VÕTAVAD 13

Retsepte tervislikuks toitumiseks Pudrud toovad kehasse ja hinge rahu Puder on tervislik ja toitev roog. Soe puder hellitab kõhtu ja maitsemeelt. Olgugi et putru peetakse hommikusöögi sünonüümiks, võiks seda süüa ka teistel söögikordadel: magusamaitselisi järelroaks, soolaseid põhiroogade lisandiks või hoopis iseseisva vahepalana.

Puder on hea kõhutäide, mis ei lase näljatundel kaua tekkida, sest teraviljades ja aedviljades olevad kiudained annavad organismile jõudu ja hoiavad ära vere suhkrusisalduse kiire languse.

Putru on lihtne valmistada. Tangud tuleb alustuseks sorteerida ja külma veega pesta. Mannat ja kaerahelbeid (ka teisi teraviljahelbeid) ei pesta. Sõmera tatra- ja nisutangupudru tegemiseks on vaja tangu röstida. Odrakruupe ja kaunviljalisi on vaja eelnevalt leotada. Tangud tuleb puistata keedunõusse pikkamööda, hoolega ülalt alla segades.

Putru võib keeta nii vee, piima kui ka mahlaga ning mitmesuguste lisanditega, nagu riivitud kõrvits, õun, porgand, kaalikas jms. Lisandid muudavad pudru mahlakaks ja annavad sellele mõnusa maitse. Vesi või piim tuleb lasta keema, maitsestada, valada sisse tangud (kuivained) ja keeta, samal ajal segades; kui tangud on vedeliku endasse imenud, lõpetada segamine, sulgeda keedunõu kaas ja lasta pudrul tasasel tulel valmida. Sõltuvalt vedeliku hulgast võib saada sõmera, paksu või poolpaksu pudru.

48

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Hommikuks valmistatakse enamasti paksu või poolpaksu putru, mida süüakse näiteks moosi, mee, või, piima või hapukoorega.

Soolaga maitsestatud sõmer puder on hea liha- ja kalatoitude lisand. Magusad pudrud sobivad ka magustoiduks puuvilja- ja marjakisselli või mahlakastmetega.

Hommikune puder on organismile kasulik, sest hommikusöök peab keha puhastama – aitama sel vabaneda öö jooksul kogunenud kahjulikest ainetest (ainevahetusjäägid, valgulised laguproduktid, mürkained). Samuti tagab hommikuse pudrusöömise tervisliku tava järgimine organismile päeva esimeseks pooleks vajaliku energia. Pudrusöömisega alustavad päeva paljud rahvad, isegi Ameerikas on toitumisteadlased hakanud kiitma kaerahelbeputru, mida süüakse igal hommikul eri lisanditega. Peale kaerahelveste on müügil ka teisi pudruhelbeid ja enamasti on need kõik täisteratooted,

millest lisaks energiale saab ka vajalikke toitaineid.

Toitumine peab olema mitmekesine ja seepärast peab toiduvalikusse kuuluma erinevatest teraviljasaadustest pudrud.

Teraviljasaadused sisaldavad kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Inimese organism vajab kiudaineid (35−40 g päevas) ja suuresti saab seda rahuldada teraviljades leiduvate kiudainetega. Kui mannas, jahus või helvestes pole piisavalt kiudaineid, et päevast normi täita, siis tuleks tavaputrudele lisada nisu- või kaerakliisid. Eriti head on kaerakliid, sest need sisaldavad beetaglükaani, mis seob vett ja moodustab

soolestikus geelitaolise aine. See omakorda seob kolesterooli, aidates hoida vere normaalset kolesteroolisisaldust.

Toitumisasjatundjate uusim seisukoht on, et üle poole toiduenergiast peaks pärinema süsivesikuterikastest toiduainetest, eeskätt tangainetest, täisteraviljapastadest, täisteraviljahelvestest ja teistest täisteraviljatoodetest. Just putrudes on hea teraviljasaadusi kasutada. Putrude valik on äärmiselt suur. Järgnevalt väike valik peamiselt teraviljadest valmistatud iseseisva roana söödavatest hommikuputrudest, millest paljud sobivad ka liha- või kalatoitude lisandiks.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 49

Rukkijahupuder mahlaga 1 l vett 1 kl marja- või õunamahla 6–8 sl suhkrut 1,5 kl täisterarukkijahu Vala keevasse vette mahl, lisa suhkur ja hoolikalt segades rukkijahu. Keeda putru 20–25 minutit. Lase jahtuda, puista soovi korral peale suhkrut. Söö putru külmalt või soojalt piimaga.

Mustika-rukkijahupuder 2 kl rukkijahu 3,5–4 kl vett noaotsaga soola 2 kl mustikaid 0,5 kl suhkrut Kalla jahu keevasse vähese soolaga maitsestatud vette ja sega hoolikalt.

Hauta tasasel tulel umbes 45 minutit. Lisa mustikad koos suhkruga ja hauta veel mõni minut, kuni mustikad on lagunenud. Söö putru piimaga.

Pihlaka-rukkijahupuder 1,5 kl pihlakamarju 1,5 kl õunatükke 1,5 l vett 0,5 kl suhkrut 1,5 kl jämedat rukkijahu soola Keeda marjad ja õunatükid madalal kuumusel pehmeks. Lisa suhkur ja vispelda vähehaaval juurde rukkijahu, maitsesta soolaga. Hauta tasasel tulel kuni 30 minutit, sega aeg-ajalt. Söö putru rõõsa koore või piimaga.

Punasesõstra-odrajahupuder 1 kl punaseid sõstraid 0,5 kl suhkrut 4 kl vett 1 kl odrajahu (noaotsaga soola) Lase marjad, suhkur ja vesi keema. Vispelda juurde jahu ja hauta tasasel tulel umbes 10 minutit. Lase pudrul veidi jahtuda ja sega siis mikseriga kohevaks. Söö putru piimaga.

50

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Kartuli-odrajahupuder 1 l keskmisi poolitatud puhastatud kartuleid 1,5 l vett 1 tl soola 0,5 kl odrajahu Keeda kartulid pehmeks ja tambi puruks, seejärel lisa sool ja puista kloppides juurde jahu, kuni segu muutub paksuks pudruks.

Keeda koos veel 30 minutit tasasel tulel aeg-ajalt segades. Söö putru praetud singitükkide ja piimaga.

Kruubipuder sealihaga 400 g värsket või soolatud sealiha 1 l kruupe 3,5 l vett (soola) Lõika liha kuubikuteks ja pane koos pestud kruupidega ahjuvormi, vala veega üle.

Soola lisa vaid värske liha kasutamise korral.Hauta putru ahjus 3 tundi. Söö putru piima ja pohlamoosiga.

Maisipuder 1 kl maisitangu 3 kl vett suhkrut soola 1 sl võid 2 peotäit rosinaid

korralikult pestud rosinad. Sega hoolikalt läbi ja lase kaane all ahjus haududa, kuni tangud on pehmed. Söö putru moosi või hapukoorega.

NB! Samamoodi võid putru valmistada riisist ja hirsitangudest.

Pese tangud, pane ahjupotti, vala keeva veega üle. Lisa suhkur, sool ja või ning

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 51

Maasika-porgandisalat oliiviõli 2 sl sidrunimahla 2–3 suurt porgandit 1,5 kl hakitud maasikaid (suhkrut) Sega kausis oliiviõli (või rapsiõli) ja sidrunimahl. Sega riivitud porgandid hakitud maasikatega. Väga hapude maasikate korral lisa veidi suhkrut. Vala õlikastmega üle.

Lase maitse ühtlustumiseks paar tundi külmkapis seista. Söö salatit eelroana või linnu- ja vasikaliha- või kalatoitude kõrvale.

Peedi-küüslaugusalat 4 keskmist keedetud peeti 4–5 küüslauguküünt 3 sl õuna- või veiniäädikat suhkrut

Maasika-porgandisalat 68

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Riivi keedetud peet või osta poest pakk valmis riivitud peeti. Lisa peeneks hakitud (või pressitud mahlana) küüslauk, äädikas ja maitse järgi suhkrut. Sule keeratava kaanega purki ja hoia paar nädalat külmkapis.

Söö võileiva peal või prae kõrvale.

••• Peedi-kodujuustusalat 2 keskmist keedupeeti 1 tl mädarõikahoidist 1–2 küüslauguküünt köömneid 300 g kodujuustu 3 tomatit 3 sl hakitud petersellilehti pipart KASTE: 0,5 kl maitsestamata jogurtit või hapukoort 1 tl mett terake soola (idandeid) Maitsesta poolpehmeks keedetud riivitud peet mädarõika, köömnete (maitse järgi) ja küüslauguga, lase pool tundi seista, et maitse ühtlustuks. Sega kodujuust tükeldatud tomati, hakitud peterselli ja pipraga.

Pane maitsestatud riivitud peet vaheldumisi kodujuustuga salativaagnale. Vala üle kastmega ja kaunista tervete petersellilehtedega (võimalusel ka idanditega). Söö salatit eelroana või prae kõrvale.

Sügissalat 1 keskmine porgand 1 väiksem naeris või kaalikas veerand juursellerit veerand keskmist valget peakapsast või pool hiina kapsast 1–2 keskmist haput õuna 1 keskmine tomat pool värsket lavakurki 1 kl maitsestamata jogurtit või majoneesihapukooresegu mett maitserohelist, idandeid, seemneid pealeriputamiseks Riivi juurviljad, lõika kapsas ribadeks, viiluta õun, haki tomat ja kurk. Tõsta kõik suurde kaussi ja sega meega maitsestatud jogurtiga või majoneesi- ja hapukooreseguga.

Lauale andmisel riputa peale idandeid, meelepäraseid seemneid ja maitserohelist.

Söö salatit eelroana või prae kõrvale.

••• Porgandisalat I 2 keskmist porgandit 1 kl tikri- või rabarberikompotti 2 sl idandeid või hakitud hernevõrseid Riivi porgand peenelt ja sega idandite või hernevõrsete ning kompotimarjadega.

Lisa nii palju kompotivedelikku, et saaks parajalt mahlane salat. Söö eelroana või põhiroa kõrvale.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 69

70

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Porgandisalat II 2 väikest porgandit 2 värsket õuna 1 sl purustatud pähkleid või päevalilleseemneid 1 sl õli või majoneesi maitseks suhkrut, kaunistuseks melissilehti Riivi porgand ja õun (sega viljaliha tumenemise vältimiseks veidikese sidrunimahla või sidrunhappega), lisa seemned või pähklid ja sega õli või majoneesiga. Söö salatit eelroana või prae kõrvale.

Hapukapsasalat I 2 kl hapukapsast 2 sl sügavkülmutatud jõhvikaid, pohli või astelpajumarju 1 sl külmpressi-oliiviõli 1–2 sl mett või fariinsuhkrut Sega kõik koostisained kokku, ja imelihtne C-vitamiinirikas salat ongi valmis! Söö salatit prae kõrvale.

Hapukapsasalat II Juustu-köögiviljasalat 1 jääsalat või punt lehtsalatit 2 keskmist tomatit 0,5 kl konservherneid 0,5 kl tükeldatud kompotiõunu 2 sl riivitud juustu 100 g kodujuustu KASTE: 0,5 kl maitsestamata jogurtit või hapukoort 3 sl kompotivedelikku 1 suur peenestatud küüslauguküüs hakitud peterselli või tilli 1 sl purustatud kõrvitsaseemneid (idandeid) soola Vooderda salatikauss salatilehtedega ja tõsta ülejäänud ained segamini nende peale. Sega kokku kaste ja vala see salatile.

Söö eraldi roana.

2 kl hapukapsast 1 paprikakaun 1 keskmine õun 1 keskmine punane sibul köömneid õli suhkrut või mett seemneid pealeriputamiseks Haki hapukapsas peenemaks. Lisa peeneks hakitud paprika, õun, sibul ja köömned (kui neid pole juba hapendamise ajal kapsale lisatud). Sega korralikult õliga ja maitsesta suhkru või meega (kogus oleneb kapsa happesusest). Puista salat seemnetega üle.

Söö salatit prae kõrvale.

•••

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 71

Kartulipüreesupp spinati, juustu ja munaga 7–8 keskmist jahust kartulit 1 suure porru valge osa 4 kl vett või puljongit 200 g külmutatud spinatit 1 tl soola 100 g maitsestamata toorjuustu LISANDIKS: 4 muna

Keeda õhukesteks viiludeks lõigatud kooritud kartulid ja peenestatud porru kaane all vees või puljongis pehmeks, lisa spinat ja sool. Püreesta saumikseriga. Lisa lusikashaaval toorjuust, sulata segades. Kuumuta supp auravaks (ära lase keema!). Löö munad ükshaaval väikesesse tassi ja kalluta lähedalt supi pinnale. Kata keedunõu kaanega, lase madalal kuumusel kuni 7 minutit seista. Tõsta kulbiga taldrikusse hüübinud munad ja seejärel supp. Söö kohe soojalt röstitud leivaga.

NB! Muna võib ka eraldi keeta ja taldrikusse viilutada.

98

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Suvine keefirisupp 1 l keefirit (hapukoort) soola, suhkrut, sinepit 1 lavakurk 3 keskmist tomatit 200 g keedetud liha 2 keedetud muna 3 sl peeneks hakitud rabarberit 2 sl hakitud sibulapealseid või murulauku 2 sl hakitud tilli 3 sl hakitud melissi Vala keefir kaussi ja maitsesta, soovi korral lisa ka hapukoort. Puhasta kurgid ja tomatid seemnetest, tükelda kuubikuteks ja sega koos lihatükkide, hakitud munade, rabarberitükkide ja maitserohelisega keefiri hulka. Maitsesta lõplikult. Söö röstitud leivakuubikutega.

Kaljasupp liha ja aedviljadega okroška 1 l kalja 2 keedetud muna sool, sinep, suhkur 0,5 kl hapukoort 200 g keedetud liha, keelt või sinki (võib kasutada mitut koos) 2 keskmist värsket kurki 2 sl hakitud sibulapealseid 1 sl hakitud tilli Jahuta kali külmaks. Eralda keedetud munadel rebu valgest. Munavalged haki, rebud hõõru vähese soola, suhkru ja sinepiga ning sega kõik hapukoore ja kaljaga. Supilisandid lõika väikesteks kuubikuteks või ribadeks, maitseroheline haki peeneks ning sega

ettevalmistatud supivedelikuga. Söö suppi külmalt leivaga.

NB! Külma kaljasuppi võib valmistada ka keedetud kalaga. Sel juhul sobivad supi sisse hästi spinat ja hapuoblikas. Sinepi asemel kasuta riivitud mädarõigast.

Külm peedisupp 4 peotäit noori peeditaimi koos juurtega 1 l leivakalja ja peedikeeduleent 2 keskmist värsket kurki 2 keedetud muna punt rohelist sibulat 2 sl hapukoort soola, suhkrut maitserohelist (petersell, till, tüümian jt) Pese hoolikalt noored peedid koos pealsetega (need saad peenralt peete harvendades). Eralda juurikad ja keeda neid väheses vees umbes 20 minutit. Pane samasse keeduvette enne keetmise lõpetamist ka eelnevalt minutiks keevasse vette pandud peedipealsed. Nõruta ja lase vedelikul jahtuda. Tükelda peedid ja pealsed peeneks.

Pane uuesti keedunõusse, lisa väikesteks tükkideks lõigatud värsked kurgid, tükeldatud keedetud munad, peenestatud sibulapealsed, hapukoor. Maitsesta suhkru ja vähese soolaga ning vala peale leivakali ja külm peedikeeduleem. Söö suppi rikkaliku maitserohelisega ülepuistatult.

NB! Soovi korral võib supi sisse tükeldada ka taist sinki.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 99

Porgandi-kohupiimavorm 2–3 suurt porgandit 400 g 5% kohupiima 3 sl maisimannat või -jahu 3 muna 1 sl suhkrut 2 sl võid noaotsatäis soola hapukoort (magusroa korral vahukoort) (magusroa korral rosinaid, marju jm) Riivi porgandid jämedalt, sega ülejäänud ainete ja munakollasega, munavalge lisa

120 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

lõpus vahustatult. Pane võiga määritud küpsetusvormi, määri pealt hapukoorega ja kata võitükikestega. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 40 minutit. Söö kohe kuumalt hapukoore või moosiga.

NB! See maitsev vormiroog sobib nii külmalt kui ka soojalt, samuti magusroaks kisselli kõrvale ning vahukoore ja marjadega kaunistatult isegi tordiks. Kui valmistada vormi magusroaks, võiks lisada rohkem suhkrut ja kasutada segus puuviljatükikesi või marju.

Köögiviljavorm juustuga 1,5–2 l tükeldatud keedetud köögivilju valikus 150 g riivitud juustu 2 muna 1,5 kl piima soola riivitud muskaati 2 sl võid

Sega tükeldatud köögivili ühe osa riivitud juustuga ja tõsta võiga määritud ahjuvormi.

Löö lahti munad, sega juurde teine osa riivitud juustu, piim ja maitseained ning vala köögiviljadele. Pane peale võitükikesed. Küpseta madalamas kuumuses 15–20 minutit. Söö soojalt toorsalatiga.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 121

Lill- ja spargelkapsavorm 1 porru 1 väike lillkapsas 1 väike spargelkapsas 1 tl valget pipart 3 sl hakitud tilli võid KASTE: 2 kl piima 1–2 muna 2 sl maisijahu 1 tl soola 122 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Puhasta porru ja viiluta. Lõika kapsad õisikuteks, varreosad tükelda. Pane võiga määritud ahjuvormi segamini kapsad ja porrurõngad. Vahele riputa valget pipart ja hakitud tilli. Sega kokku kaste ja kalla vormi.

Peale pane võitükikesi. Liiga kiire pruunistumise vältimiseks kata vorm pealt fooliumiga.

Küpseta 180-kraadises ahjus umbes tund aega.

Söö kohe soojalt.

Kartuli-tomativorm 10 keskmist kartulit soola, ürdisegu 1 suur peenestatud sibul 5–6 keskmist tomatit 2 muna 2 kl kohvikoort 1 kl riivitud juustu võid maitserohelist

Viiluta kooritud kartulid ja lao kolmandik neist võiga määritud ahjuvormi. Riputa peale maitseaineid ja pool peenestatud sibulast. Korda sama veel kord ja lõpeta ülejäänud kartuliviiludega. Lao kartulitele tomatirattad, riputa üle soola ja ürdiseguga. Klopi munad koorega lahti, maitsesta soolaga. Kalla segu ühest nurgast aeglaselt vormi, nii et segu pinnast jääb natuke puudu. Riputa üle riivjuustuga, kata fooliumiga, küpseta 200-kraadises ahjus tund aega. Eemalda viimaseks veerandtunniks foolium, et roa pind pruunistuks. Puista enne sööma asumist maitserohelisega üle.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 123

Peedi-õunavorm 3 keskmist õuna 1 suur keedetud peet 200 g kohupiima 0,5 kl hapukoort 3–4 sl suhkrut 0,5 kl täisteranisujahu 3 muna soola nisukliisid võid Riivi pestud koorimata kodumaised õunad.

Sega riivitud peedi, kohupiima, hapukoore, suhkru, jahu ja lahtiklopitud munadega, maitsesta. Tõsta võiga määritud ja nisukliidega üle puistatud ahjuvormi, riputa peale kliisid ja võitükikesi. Küpseta 200-kraadises kuumuses helepruuniks. Söö soojalt või külmalt hapukoore, piima või hoopis vanillikastmega kui magustoitu.

Kaalikavorm 2 suurt kaalikat 0,5 kl täisteranisujahu või 1 kl keedetud riisi 2 muna 1 kl kohvikoort 4 sl võid 2 sl suhkrusiirupit või suhkrut pipart, nelki, muskaatpähklit soola Koori ja tükelda kaalikad, hauta väheses vees pehmeks. Nõruta vesi ja püreesta kaalikad. Lisa kloppides ülejäänud ained, lõpuks keeduleem, maitsesta. Kalla õhuliseks vahustatud mass võiga määritud vormi, kata pealt võitükikestega ja küpseta 150-kraadises ahjus paar tundi. Söö eraldi roana või liharoa kõrvale.

124 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Peedi-kruubikotletid 200 g hakkliha 2 keskmist keedupeeti 1, 5 kl keedetud odrakruupe 1–2 muna 2 sl täisterajahu või mannat jahu paneerimiseks õli praadimiseks soola KASTE: 200 g teralist kohupiima või jogurtit/ keefirit maitsetaimi (majoraani, tüümiani või punet) Hauta hakkliha pannil õlis kergelt läbi, jahuta. Riivi puhastatud peedid ja sega odrakruupide, lahtiklopitud muna, jahu ja hakklihaga, maitsesta. Tõsta kahe lusika abil või jahuste käte vahel valmistatud väikesed kotletid õlisele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta ahjus umbes 10 minutit. Sega kokku kaste. Söö kotlette soojalt külma kastmega.

Tomati-hirsivorm 1 kl hirssi 2 keskmist sibulat 5 keskmist tomatit 4 keskmist kartulit soola, pipart 2,5 kl köögiviljapuljongit 1 sl õli Kalla pestud hirss õliga määritud ahjuvormi põhja. Kata sibularõngaste ja tomatiratastega, kõige peale lao õhukeselt viilutatud kartulid. Kihtide vahele puista soola ja pipart. Vala puljong vormi ning pintselda

kartulikihti õliga. Küpseta ahjus umbes tund aega. Söö võitükikestega, mis on maitsestatud tilli ja sinepiga.

Kaalika-kartulivorm 1 suur kaalikas 7 keskmist kartulit soola jahvatatud muskaati valget pipart küüslaugupulbrit võid 2 kl kohvikoort

maitserohelist peale 1 kl riivjuustu Lõika kooritud kaalikad ja kartulid kangideks või õhukesteks viiludeks, sega maitseainetega. Kalla segu võiga määritud ahjuvormi, vajuta käega tihedamaks. Kalla ühest nurgast aeglaselt vormi nii palju rõõska koort, et segu pinnast jääb natuke puudu.

Kata vorm fooliumiga, küpseta 175-kraadises ahjus tund aega. Eemalda foolium, riputa peale riivjuustu. Küpseta veel umbes 15–20 minutit, kuni kõik on küps. Söö kuumalt maitserohelisega ülepuistatult.

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT 125

126 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

2. Pasta- ja makaronimaiale Kui on vaja teha kiiresti valmivat hommiku-, lõuna- või õhtusööki, võiks valik langeda maitsvale ja toitvale pastale (itaalia keeles pasta ’tainas’), millest saab valmistada sadu toite. Roogade mitmekesistamiseks peaks iga toiduvalmistaja pöörduma oma fantaasia poole. Pastatoodete valik on tänapäeval väga suur, kuid tervislikumad on ikkagi täisterajahutooted (nt tumedad makaronid, tumedad spagetid jne). Suurtest kaubamajadest ja ökopoodidest leiab ka mitmesuguste tervistavate lisanditega ja eri teraviljadest valmistatud pastatooteid (nt maitsetaimedega makaronid, tatramakaronid, rukkijahust pastatooted jms). Loomulikult on müügil ka kõige parematest spetsiaalsetest nisusortidest pastatooted (erikujuga lintnuudlid, kurepesad jt), mis sobivad peenemate roogade valmistamiseks. Pastatoodete hulka kuuluvad meile kõigile tuntud makaronid ja neidki on palju sorte: sarvekesed, mitmesugused nuudlid, teokarbid jne. Pastaroad on maitsvad ja küllaltki mitmekesised: soolased, magusad või teravamaitselised.

Neid võib valmistada või, juustu, kohupiima, tomati, juurvilja, liha, seente, muna, hapukoore ja teiste toiduainetega – selline vapustav mitmekesisus ei jäta ükskõikseks ka kõige hellikumaid maiasmokki, olgu nad lapsed või eakamad inimesed. Pealegi ei tee, vastupidi laialt levinud arvamusele, pastaroad kedagi paksuks, kui neile just ei lisata liigselt rasvainet, rasvast liha või suure rasvasisaldusega juustu.

Pastatoodete väärtus seisneb võimaluses toit kiiresti valmis saada, kuid ka selle juures on oma peensused, väikesed kulinaarsed saladused.

Kõige lihtsam saladus peitub selles, et pastatooteid on vaja õigesti keeta, järgida pakendil olevat juhendit. Keedetud pastatooteid ei pesta kunagi külma veega. Kui pesemiseks on üldse vajadust, siis tuleb varuda piisaval hulgal keeva vett.

100 g makaronide keetmiseks võetakse üldjuhul 2 kl vett ja 0,5 tl soola, keedetakse umbes 20 minutit ja nõrutatakse sõelal. On ka võimalus võtta 100 g makaronide kohta kuni 1 l vett, keeta 5–6 minutit ja lasta tulelt võetuna tiheda kaane all ja froteerätikusse mähitud potis 15–20 minutit seista.

Seejärel tuleb pastat korralikult sõelal nõrutada. Keetmisviise on veel teisigi, enamasti on juhend kirjas pakendil. Keeduvette võib alati valada sortsukese õli, siis ei kleepu keedetud pasta kokku.

Pastatoodetest valmistatud toidud sobivad nii eraldi kui ka paljude põhiroogade kõrvale, magusal kujul ka desserdiks.

Makaroni-juustusalat 2 kl keedetud makarone või muud pastat 2 kl riivitud kapsast 1 kl jämedalt riivitud juustu 0,25 kl hakitud pikleid (marineeritud köögivilju) 1 suur viilutatud õun 0,5 tl soola 0,75 kl majoneesiga salatikastet Sega makaronid kapsa, juustu, õuna ja piklitega, lisa majoneesiga salatikaste ja maitsesta soolaga, sega korralikult läbi. Söö salatit rohelise salatilehe pealt.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 127

Makaroni-singivormiroog 100 g suitsusinki 1 keskmine sibul 2 küüslauguküünt 2 keskmist tomatit 2–3 sl võid 1 kl keedetud makarone 3 muna 0,75 kl vett soola, valget pipart basiilikut

128 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Kuumuta singitükke, hakitud sibulat, peenestatud küüslauku ja tomativiile kergelt võis. Lisa kuumutatud segule keedetud makaronid ja soola, pipra ning basiilikuga maitsestatud muna-veesegu. Pane segu võiga määritud ahjuvormi. Küpseta keskmise kuumusega ahjus, kuni muna hüübib ja roa pind pruunistub. Söö vormirooga soojalt. Enne sööma asumist puista hakitud maitserohelisega üle.

Juustu-krevetisalat 1,5 kl väiksemakujulisi pastatooteid 150–200 g kooritud krevette 1 kl riivitud juustu 0,25 kl hakitud sinki 2 sl hakitud tilli 0,5 pead jääsalatit (või hiina kapsast) 0,75 kl majoneesi või salatikastet Keeda pastat pakendil toodud juhendi järgi ja kurna. Sega pasta nõrutatud krevettidega ja pane külmkappi. Sega sisse riivjuust, hakitud sink ja till ning salatiribad vahetult enne lauale andmist. Vala üle majoneesi või salatikastmega. Enne sööma asumist puista hakitud tilliga üle.

Nuudlid lillkapsaga 1 suur lillkapsas 2 keskmist porgandit 1 paprika 250 g nuudleid 2 küüslauguküünt 3 sl õli soola, pipart 3–4 sl riivjuustu Lõika lillkapsas õisikuteks ning keeda õisikuid soolvees 3 minutit, hoia soojas.

Puhasta ja tükelda ülejäänud köögiviljad: porgandid lõika ratasteks, paprikad ribadeks. Keeda pastat vähese soolaga maitsestatud vees karbil oleva juhendi järgi. Kuumuta porgandirattaid pannil õlis umbes 8 minutit ja lisa peeneks hakitud küüslauk, kuumuta veel veidi. Lisa lõpuks paprikaribad ja kuumuta veel 2–3 minutit.

Maitsesta soola ja pipraga, sega nõrutatud pasta köögiviljadega. Enne sööma asumist kata nuudlid lillkapsaõisikute ja riivitud juustuga.

Makaronid frikadellidega 1 keskmine sibul 3–4 keskmist tomatit õli 150 g loomahakkliha 1 küüslauguküüs 1 sl peeneks hakitud petersellilehti 0,5 kl riivitud juustu 1 muna soola, pipart riivitud muskaatpähklit puljongit või vett 400 g tumedaid makarone või teisi pastatooteid maitserohelist Pruunista hakitud sibulat kergelt õlis, lisa peeneks lõigatud tomatid, maitsesta soola ja pipraga ning hauta umbes 20 minutit.

Hoia soojas. Sega hakkliha läbi pressi surutud küüslaugu ja peterselliga. Lisa juurde riivitud juust, munakollane. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga. Veereta saadud massist frikadellid (Ø 2 cm) ja pane laia poti põhja keevasse soolaga maitsestatud vette või puljongisse, keeda umbes 10 minutit. Keeda makaronid, pane minutiks sõelale nõrguma. Lisa makaronidele hautatud köögiviljad, tõsta eelsoojendatud vaagnale või otse taldrikule ja kata pealt frikadellidega. Enne sööma asumist puista makaronid maitserohelisega üle.

•••

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 129

Pasta suvikõrvitsa- ja tomatikastmes 2 väiksemat sibulat 2 küüslauguküünt 3 sl õli 1 loorberileht 4 keskmist tomatit 0,5 kl musti kivideta oliive soola, pipart 200 g linnupesa- või muud pastatoodet 1 väike suvikõrvits 4 hõbeheigifileed 2 sl petersellilehti 1 sl hakitud tilli Haki puhastatud sibulad ja küüslauk peeneks ning prae õlis läbi. Lisa pannile loorberileht ning kooritud hakitud tomatid (võivad olla ka konserveeritud) ning poolitatud mustad oliivid. Lase kaane all madalal temperatuuril haududa umbes 20 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Pane pasta rohke veega keema ja keeda pakendil oleva juhendi järgi pehmeks. Kalla pasta tomatikastme hulka, sega. Lõika suvikõrvits peenikesteks ribadeks ja prae kuumal pannil kiiresti läbi, maitsesta soola ja pipraga.

Prae kalafileetükid (kaheks või kolmeks lõigatud) õlis kuldkollaseks ja riputa pärast praadimist peale soola ja pipart. Võta pann tulelt ja puista kalatükid peterselliga üle.

Tõsta tomatikastmes pasta taldrikule, aseta peale suvikõrvitsaribad ja kalatükid.

Enne sööma asumist puista roog hakitud tilliga üle.

•••

130 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT

Spagetid krevettidega 1 väike porru 1 väike suvikõrvits 2 küüslauguküünt 1 sl õli 2 sl tomatipüreed või tomatihoidist (1 sl tšillikastet) 0,5 tl musta pipart 0,5 tl punase pipra pulbrit noaotsaga soola 1,5 kl kirsstomateid 200 g krevette 200 g tumedaid spagette basiilikut, murulauku Puhasta ja viiluta porru, tükelda suvikõrvits ja küüslauk. Kuumuta tükeldatud porrut pannil õlis, lisa sinna suvikõrvitsaviilud, tomatipüree, soovi korral ka tšillikaste ja muud maitseained. Lisa poolitatud kirsstomatid ja krevetid, kui suvikõrvits on juba pehme. Kuumuta kastet ja sega see äsja keedetud spagettidega. Enne sööma asumist puista spagetid maitserohelisega üle.

Pasta juustuga 350 g suuri teokarpe 1 sl oliiviõli 125 g ricotta’t 1 suur peotäis värsket spinatit 75 g juustu noaotsatäis paprikapulbrit Keeda pastat pakendil oleva juhendi järgi.

Tõsta nõrutatud pasta kuuma serveerimisnõusse, piserda õliga üle ja kata ricotta’ga.

Blanšeeri spinat ja nõruta, haki peeneks ning lisa teokarpidele. Enne sööma asumist riputa pasta peale riivitud juustu ja puista paprikapulbrit.

AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT 131

Muna-piimasupp õuntega 2 munarebu 3 sl suhkrut 0,75 l piima 3 suurt õuna kaneeli Hõõru munarebud 1 sl suhkruga vahule, lisa vähehaaval kuum piim ning kuumuta, kuni segu muutub paksemaks. Hauta puhastatud õunaviilud vähese vee ja suhkruga pehmeks, maitsesta kaneeliga ning lisa jahtunud muna-piimasegule. Söö suppi külmalt magusroana.

Keefirisupp kaerahelveste või riivleivaga 3 kl keefirit 4 sl suhkrut 1 kl porgandi-, kõrvitsa- või ploomimehu 1,5 kl riivitud leiba või kaerahelbeid 2 sl võid kaneeli 4 sl moosi Sega keefir 3 sl suhkru ja mehuga. Rösti riivitud leib või kaerahelbed 1 sl suhkruga pannil võis, jahuta, maitsesta kaneeliga.

Tõsta magustoidukaussi supivedelik, puista peale röstitud riivleib või kaerahelbed. Söö külma suppi moosiga magustoiduks.

Rabarberisupp kohupiimaklimpidega 500 g (5–6 vart) rabarberit 1,25 l vett 6–7 sl ebaküdooniasiirupit või muud haput siirupit

2 sl suhkrut 1,5 sl kartulitärklist KLIMPIDEKS: 250 g kohupiima 1 muna 1 sl jahu 2 sl suhkrut soola Lõika pestud rabarberivarred õhukesteks tükkideks, pane keevasse vette ja keeda 6–8 minutit. Lisa suhkur ja siirup ning vähese külma veega segatud tärklis, keeda 1 minut, jahuta. Hõõru kohupiim muna, suhkru ja jahuga läbi, lisa ka veidi soola.

Keeda kahe lusikaga vormitud klimpe vähese suhkruga maitsestatud vees, kuni need pinnale kerkivad. Söö suppi peale tõstetud klimpidega.

Kuivatatud puuvilja supp leivaleemega 1 l tükkideks lõigatud leivakoorikuid 2 l vett 1 kl kuivatatud puuvilja 0,5 kl suhkrut 0,5 kl meelepärast mahla 1–2 sl kartulitärklist 0,5 tl kaneeli Pane leivakoorikud mõneks tunniks 1 l veega likku, kurna vedelik ja keeda läbi.

Leota valitud ja pestud puuvilja paar tundi ning keeda leovees poolpehmeks. Vala keedus koos leoveega leivaleeme hulka, keeda veel veidi aega. Lisa suhkur, mahl ja vähese veega segatud tärklis ning keeda 1 minut, maitsesta kaneeliga. Söö suppi piima või vahukoorega.

RETSEPTE TERVISLIKUKS TOITUMISEKS 215

Leivasupp I

Leivasupp II

7–8 viilu tahket leiba 1 l vett 0,5 kl rosinaid 0,5 kl suhkrut kaneeli

8–9 viilu tahket leiba 0,75 l vett 0,5 kl suhkrut 0,5 kl rosinaid (või õunamoosi, õunatükke) kaneeli

Riivi tahke leib. Keeda pehmeks vees leotatud rosinad, lisa suhkur ja riivitud leib ning keeda, kuni supp pakseneb. Maitsesta kaneeliga. Söö suppi jahtunult piima, rõõsa või hapukoore, jäätise või vahukoorega.

Rösti tükeldatud leiba veidi aega ahjus.

Pane leivatükid veega keema, keeda peaaegu katki ja suru läbi sõela või püreesta saumikseriga. Pane uuesti keema, lisa vajaduse järgi vett või mahla. Lisa suhkur ja leotatud rosinad ning keeda pidevalt segades supp valmis, maitsesta kaneeliga.

Söö jahtunult piima, hapukoore või vahukoorega.

216 AIVE LUIGELA RETSEPTIRAAMAT