WILL PRYCE
MAAILMA ARHITEKTUUR MEISTRITEOSED
Inglise keelest t천lkinud Triinu-Liis Looveer ja Kai Vaarandi
AH–le, AS–le, CD–le, IS–le ja SF–le
Eelmistel lehekülgedel:
Originaali tiitel:
LK 1
LK 8—9
Agra kindlus, Agra, India
Ta ¯j Mahal, Agra, India
LK 2—3
LK 10—11
Kuldne tempel, Amritsar, India
Klaasmaja, New Canaan, USA
Esmatrükk 2008. aastal Suurbritannias
LK 4—5
LK 12—13
Thames & Hudson Ltd
Santa Maria della Salute, Venezia, Itaalia
I’timad ud-Daulah mausoleum, Agra, India
LK 6
LK 14—15
Ely katedraal, Ely, Inglismaa
Sainte-Foy kloostrikirik, Conques, Prantsusmaa
Will Pryce World Architecture The Masterworks
181A High Holborn, London WC1V 7QX © 2008 Thames & Hudson Ltd, London Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978—0—500—34248—0 (ingl k) ISBN 978—9985—3—1887—4 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Triinu-Liis Looveer, Kai Vaarandi, 2009 Tõlke toimetanud Evi Laido Konsultant Andres Kurg Kirjastus Varrak • Tallinn, 2009 www.varrak.ee
LK 7
Süleymani mošee, Istanbul, Türgi
SISUKORD EES S ÕNA
18
ESIMENE OSA KUNI 1500
20
TEINE OSA PÄRAST 1500. AASTAT
156
S ISS EJU H A TU S
SISSEJU HAT U S
Panteon, Rooma, Itaalia • Suur mošee, Córdoba, Hispaania • Borobudur, Jaava, Indoneesia
Chambordi loss, Prantsusmaa • Fontainebleau loss, Prantsusmaa • Püha Peetri kirik, Rooma,
• Banteay Srei, Kambodža • Speyeri katedraal, Saksamaa • Püha Markuse basiilika, Venezia,
Itaalia • Louvre’i palee, Pariis, Prantsusmaa • Vassili Blažennõi kirik, Moskva, Venemaa
Itaalia • Gawdawpalini tempel, Pagan, Birma • Ananda tempel, Pagan, Birma • Notre Dame’i
• El Escorial, Madrid, Hispaania • Šeik Salim Chisti hauakamber, Fatehpur Sikri, India
katedraal, Pariis, Prantsusmaa • Püstpalkkirik, Borgund, Norra • Chartres’i katedraal,
• Diwan-i-khas, Fatehpur Sikri, India • Himeji loss, Jaapan • Sant’Andrea al Quirinale, Rooma,
Prantsusmaa • Lincolni katedraal, Inglismaa • Kölni katedraal, Saksamaa • Alhambra loss,
Itaalia • Howardi loss, Yorkshire, Inglismaa • Katariina palee, Peterburi, Venemaa • Püha Nikolai
Hispaania • Malborki loss, Poola • Firenze katedraal ja ristimiskabel, Itaalia • Doodžide palee,
katedraal, Peterburi, Venemaa • Talvepalee, Peterburi, Venemaa • Royal Crescent, Bath,
Venezia, Itaalia • Ulmi katedraal, Saksamaa • Milano katedraal, Itaalia • Püha Barbara kirik,
Inglismaa • Suur palee, Bangkok, Tai • Brightoni paviljon, Inglismaa • Altes Museum, Berliin,
Kutná Hora, Tšehhi Vabariik • Sevilla katedraal ja Giralda, Hispaania • Ca’ d’Oro, Venezia, Itaalia
Saksamaa • Parlamendihoone, Budapest, Ungari • Riigiraamatukogu, Boston, USA • Trinity
• Taevatempel, Peking, Hiina • Sant’Andrea, Mantua, Itaalia • Püha Vituse katedraal, Praha,
kirik, Boston, USA • Sagrada Família, Barcelona, Hispaania • Monadnock Building, Chicago, USA
Tšehhi Vabariik
• Wainwright Building, St Louis, USA • Gamble House, Pasadena, USA • Raekoda, Hilversum, Holland • Chrysler Building, New York, USA • Guggenheimi muuseum, New York, USA • Sydney ooperimaja, Austraalia • Termid, Vals, Šveits
MEISTRITEOSED LÄHIVAATES Hagia Sophia
ISTANBUL TÜRGI
Karl Suure lossikabel Loro Jonggrang
AACHEN SAKSAMAA
PRAMBANAN JAAVA
Kandariya Mahadeva tempel Sainte-Foy kloostrikirik
¯HO INDIA KHAJURA
CONQUES PRANTSUSMAA
Pisa katedraal, ristimiskabel ja torn Reedemošee
¯N IRAAN ES ¸FAHA
Santiago katedraal S A N T I A G O Ely katedraal
Modena katedraal
DURHAM INGLISMAA MODENA ITAALIA
ANGKOR KAMBODŽA
Canterbury katedraal
MEISTRITEOSED LÄHIVAATES
52
Santa Maria della Consolazione
56
Süleymani mošee
60
Agra kindlus
66
Humayuni hauakamber
72
San Giorgio Maggiore
78
Selimi mošee
D E C O M P O S T E L A H I S P A A N I A 84
ELY INGLISMAA
Durhami katedraal
Angkor Wat
PISA ITAALIA
48
CANTERBURY INGLISMAA
ISTANBUL TÜRGI
DELHI INDIA
VENEZIA ITAALIA
AMRITSAR INDIA
90
Sinine mošee
94
Šahhi mošee
98
I’timad ud-Daulah hauakamber
102
Santa Maria della Salute
106
Ta¯ j Mahal
ISTANBUL TÜRGI ¯N IRAAN ES ¸FAHA
San Carlo alle Quattro Fontane
Wellsi katedraal
WELLS INGLISMAA
116
Jama Masjid
122
Püha Pauli katedraal
126
Chatsworth House
130
Blenheimi palee
Reimsi katedraal
PAGAN BIRMA REIMS PRANTSUSMAA
Issanda Muutmise kirik K I Ž I Vierzehnheiligeni kirik
142
Wiesi palverännukirik
148
Londoni parlamendihoone
152
Klaasmaja
VENEMAA
BAMBERGI ÜMBRUS SAKSAMAA WIES SAKSAMAA LONDON INGLISMAA
NEW CANAAN USA
Notre-Dame du Haut Seagram Building Salki instituut
RONCHAMP PRANTSUSMAA
NEW YORK USA
LA JOLLA USA
Guggenheimi muuseum Tänusõnad Sõnastik Register
232 236
246 250
OXFORDSHIRE INGLISMAA
138
CAMBRIDGE INGLISMAA
228
260
BURGOS HISPAANIA
King’s College’i kabel
224
DERBYSHIRE INGLISMAA
Burgose katedraal
PEKING HIINA
220
254
134
Keelatud Linn
210
LONDON INGLISMAA
AMIENS PRANTSUSMAA
SAMARQAND USBEKISTAN
ROOMA ITAALIA
DELHI INDIA
Amiens’i katedraal
Registan
204
240
AGRA INDIA
110
Htilominlo tempel
AGRA INDIA
VENEZIA ITAALIA
LAON PRANTSUSMAA
BOURGES PRANTSUSMAA
192
216
EDIRNE TÜRGI
Kuldne tempel
188
196
AGRA INDIA
Laoni katedraal
Bourges’i katedraal
TODI ITAALIA
BILBAO HISPAANIA
266 272 276 282 286 294 298 304 306 312 317 318 319
18
E ES S Õ NA
1721. aastal avaldas Austria arhitekt Fischer von Erlach esimese täieliku ülevaate maailma arhitektuuripärlitest. Raamatus polnud ühtki romaani, gooti või renessanss-stiilis ehitist, küll aga oli seal kolm hoonet, mille autoriks oli... Fischer von Erlach. Tal oli siiski omamoodi õigus. Ta mõistis, et juhul, kui pidada õigeks põhimõtet, et mõned ehitised on paremad kui teised, järeldub sellest loogiliselt, et mõned perioodid on andnud palju rohkem kui teised. Juhul, kui kõigi üle otsustada ainult hoone kitsa konteksti raamides, ei saa Ta¯ j Mahal olla sugugi etem 1960. aastate silmapaistvaimast ehitisest. Valik, mille mina maailma ilusaimate ehitiste hulgas langetasin, ei ole nii dogmaatiline, kuid on lõppkokkuvõttes samuti subjektiivne. Pidin kehtestama mõned lihtsad reeglid, et valida, mida oma raamatusse sisse võtta ja mida välja jätta. Otsustasin vaadelda pigem ehitisi, aga mitte varemeid. Mõte on selles, et ehitis peab olema nii terve, et see ei vajaks vaimusilmas rekonstrueerimist. Vahetegemine muutub mõistetavaks, kui võrdleme näiteks Rooma Colosseumi ja Panteoni. Hoolimata aegade jooksul toimunud mõnedest muutustest, pakub Panteon enam-vähem sama kogemust kui 125. aastal. Colosseumi sees seistes tuleb teil aga ette kujutada amfiteatri tervet põrandat ja istmeridu, et mõista, kuidas see rajatis toimis. Põhimõtteliselt tuli defineerida ka see, mille poolest erineb ehitis monumendist. Selge eraldusjoon on: ehitisel peab olema mingis vormis siseruum. Kui mõtleme näiteks budistliku arhitektuuritraditsiooni templitele ja stuupadele, siis templitel võib olla väga piiratud interjöör, kuid stuupas pole seda üldsegi (vähemalt mitte inimeste jaoks). Seetõttu on ainuke stuupa, millest siin raamatus räägitakse (ja ainult lühidalt), Borobudur, tema eeskuju andva tähenduse tõttu. Otsustada, mis teeb ehitisest arhitektuuripärli, on veelgi keerulisem. Selle raamatu kontekstis olen valinud meistriteosteks arhitektuurilise kujunduse väljapaistvad esteetilised saavutused. Siiski ei seisne nende ilu mitte lihtsalt kahemõõtmelises mitmekesisuses, mis teeb fassaadi pilkupüüdvaks. Arhitektuuri mõõdupuuks on see, kui täielikult ta rahuldab praktilisi vajadusi, neid samal ajal ületades, et anda konkreetne vorm selle kultuuri suurematele ideedele ja väärtustele, mille rüpes ta ise sündis. Esiteks, iga ehitis asub unikaalsel asukohal ja hoone suhtel oma kohaga on õnnestumise mõttes võtmetähtsus. Borromini pidi suruma San Carlo alle Quattro Fontane vähelubavale maasiilule kohmakal tänavanurgal Roomas. Kuid Borromini ei kohkunud tagasi, ning fassaadi elav plastilisus ja ovaalse interjööri suurepärane modelleering
on võrdselt kaunid. Andekus, millega ta ületas oma tillukese asukoha piirangud, on lahutamatuks osaks esteetilisest mõjust, mida kirik avaldab. Järgmiseks võtsin arvesse seda, milline on ruumide või tubade – mahtude – omavaheline suhe ehitise piires. Arhitekt Sinani loodud Selimi mošee eesõu Edirnes on sama kaunilt kujundatud maht nagu suurejooneline interjöörgi, kuhu siit pääseb. Enamgi veel – esimese vähendatud proportsioonid võimendavad teise dramaatilist mõju. Kuna kõik hooned on kavandatud selleks, et neis asuksid inimesed (ühel või teisel moel), mõjutab ehitise kõigi osade suurus ja proportsioon seda, mismoodi me seda tajume. Samaniidi mausoleumi täiuslikkust mõistame ainult siis, kui saame hinnata, kui väike see on – nii väike, et iga tellis mängib loetavat rolli selle kompositsioonis. Kontrastina – Hagia Sophia mõju tugineb ülisuure läbimõõdu julgel insenerikunstilisel lahendusel, ja sama kehtib ka Bourges’i katedraali tohutu kõrguse kohta. Veelgi enam, erinevate arhitektuursete elementide suuruste suhe on määrava tähtsusega. Klassikalised ehitised on väga sageli hoolikalt proportsioneeritud, järgides heakskiidetud kaanoneid. See tähendab, et nende kõrgus ja laius on hoolikalt tasakaalustatud. Üksikud poolkuplid ja kuubikud, millest koosneb Santa Maria della Consolazione, pole kuigi märkimisväärsed, aga kokku panduna tasakaalustab iga element oma naabrite suuruse ja tervik moodustab võimsa skulptuurse koosluse. Elulise tähtsusega on kasutatud materjalide värv ja tekstuur. Püstpalkkirik Borgundis, tilluke ja õrn, meisterdatud rohkem kui tuhandest puitosast, on ere näide Norra külaelust rohkem kui tuhat aastat tagasi. Kontrastina – mogulite võimsatel mälestusmärkidel on suured, lõigatud kivist fassaadid, et saavutada eepilist efekti. Humayuni mausoleumi kujundus on meeldejääv: punane liivakivi vaheldumisi valge marmoriga, dramaatiline värvikombinatsioon. Sümbolism mängib siin samuti rolli, sest punane ja valge esindavad kaht kõige kõrgemat kasti hindu ühiskonnas – neid värve kokku pannes näitasid mogulid kastisüsteemi loomulikult kehtivat ülemvõimu. Ta¯ j Mahali arhitektid, vastupidi, valisid oma mausoleumi ehitamiseks ainult valge marmori. Aovalguses näib hoone üsna vormitu aurust ilmuva siluettide reana. Varsti hakkab see peegeldama koidu roosasid ja punaseid toone, enne kui ilmub päeva kõrvetavas kuumuses oma ülevas valges ilus, ning kaob seejärel pehmelt päikeseloojangu kuldsesse uttu. Maailma kõige ilusamad ehitised ei ole kronoloogiliselt ega geograafiliselt ühtlaselt jaotunud. Ajalugu on mõnede maade vastu helde
19
olnud, samas kui teised on asetanud suuremat rõhku teistele kultuurilistele saavutustele näiteks muusika või kirjanduse vallas; teistel pole lihtsalt raha või materjale jätkunud. Veelgi enam, suurejoonelise arhitektuuri ajalugu ei ole seesama, mis arhitektuuriajalugu. Leidub palju ehitisi, mis on ajaloos avaldanud äärmiselt suurt mõju, kuid meelevaldselt kontekstist välja rebituna pole kuigi väljapaistvad. Abt Sugeri kavandatud Pariisi Saint-Denis’ basiilika koor oli revolutsiooniline. 1144. aastal tõi see sisse põhilised gooti stiili arhitektuurikeele elemendid, mis jäid Euroopa arhitektuuris valitsevateks kuni 16. sajandi alguseni välja. Aga kui seda hinnata omaette üksikehitisena, siis siit võeti see arhitektuurikeel kiiresti üle palju jõulisemate väljenduste tarbeks, nagu Laoni või Notre-Dame’i katedraal Pariisis. Sajandeid hiljem oli Walter Gropiuse Bauhaus üks esimesi tõeliselt modernistlikke ehitisi, ja tagatipuks oli see ka kool, kus esmakordselt hakati õpetama modernismi. Ometi, peaaegu otsekohe võttis uue arhitektuuri põhimõtted üle terve rida paremaid ehitisi, kus ei olnud prototüübi jubedat akustikat ega viletsat küttesüsteemi. Tõde on selles, et kui olud soosivad ühe arhitektuurilise meistriteose loomist, siis soosivad need tavaliselt ka teiste sarnaste loomist. Tulemuseks on, et arhitektuuripärlid esinevad tihti lähestikku – näiteks Île-de-France’i kuulsad gooti katedraalid, suured mogulite monumendid Põhja-Indias ja võimsad Ottomani mošeed Türgis. Samuti vastab tõele, et arhitektuuriajalugu, mis põhineb jutustusel, eelistab ehitisi, mis on tehtud korraga ühe autori poolt; ning hooneid, nagu näiteks Peetri kirik Roomas, peetakse tihtilugu väiksema tähtsusega
meistriteosteks, sest need on mitme eri põlvkonna arhitektide looming. Loomulikult on Prantsuse gooti kõrgstiili arhitektuur erutavalt põnev, põhjuseks ainsa idee selgus ja ühtsus, kuna paljud Prantsuse kõige tähtsamad katedraalid on ehitatud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Inglise katedraalide veetlus on täpselt vastupidine: enamikku neist on paljude aastate jooksul muudetud erinevates stiilides ja nende võlu seisnebki heterogeenses välimuses. Ely katedraali kaheksanurkne torn nagu ka Firenze katedraali kuppel olid praktiliste probleemide hilisemad lahendused. Mitte lihtsalt õnnelikud juhused, vaid harmooniline sulam eri perioodide erinevatest stiilidest. Tänapäeval ei heida keegi pilku üle Cambridge’i Backsi ülikoolilinnaku ega mõtle sealjuures tõsimeelselt, et üleelusuurune gooti stiilis King’s College’i kabel on inetu, nagu arvati 18. sajandil. Ajalooline distants on andnud meile võime hinnata harmooniaid ja vastandusi, mida Fischer von Erlach oleks kindlasti absurdseteks pidanud.
ÜLAL
Santa Maria della Consolazione, Todi, Itaalia. Vt lk 188—191.
72
Ristimiskabel on segu romaani stiilis soklikorrusest (autor Diotisalvi, 1152) ja gooti stiilis ülaosast (autorid Nicola ja Giovanni Pisano, 13. sajand). Projekt põhineb Jeruusalemma Püha Haua rotundil.
Pisa katedraal, ristimiskabel ja torn P I S A
,
I T A A L I A
Pisa linna ääres on suur, laitmatu muru, mis on tuntud kui Piazza dei Miracoli (Imede väljak). Imed, mida selle all mõeldakse, on kolm säravast valgest marmorist hoonet — toomkirik, kampaniil (kuulus „viltune torn”) ja ristimiskabel. Kõiki kolme hoonet, väljapaistvaid Pisa romaani stiili näiteid, iseloomustavad miniatuursete kaaristute korduvad read, milleks kohalik valge marmor väga hästi sobib. Nimetatud kaaristud jooksevad sirgetes ridades üle katedraali fassaadi ja mööda selle külgi; samasugune ring jookseb ümber ristimiskabeli ning kuus korrust kaaristuid katavad kampaniili. Katedraali ehitust alustati 1063. aastal, ajal, mil Pisa riik oli tõusev poliitiline ja sõjaline jõud. Samal aastal rüüstasid pisalased muslimi linna Palermot ja kasutasid sõjasaaki selleks, et alustada uue toomkiriku rajamist. Mitmed raidkirjad fassaadil edastavad teavet selle projekti kohta, kaasa arvatud algse arhitekti nimi: Buscheto. Raidkiri teeb ka selgeks, et katedraalist pidi saama pühakoda, mis on võrreldav kõige suuremate ja kaunimate kristlike ehitistega Euroopas. Muidugi, seda planeeritigi suuremõõtmelisena: fassaadist kuni apsiidini 96 meetrit pikk, 21 meetrit lai ja 28 meetrit kõrge. Inspiratsiooni plaanilahenduseks saadi Rooma varakristlikutest basiilikatest, eriti nende laiadest löövidest. Siiski näitab nelitise kohal paiknev ellipsikujuline kuppel, mis on lõikes teravkaare kujuline, ka mõningast islami arhitektuuri mõju. Kampaniili vundament laoti 1173. aastal, tagantjärele tarkusena võib öelda, et mitte eriti korralikult. Kui torni ehitamisega oli jõutud kõigest kolmanda korruseni, hakkas see viltu vajuma. Tööd peatati tervelt sajandiks, kuni 1275. aastani, mil tehti katse kaldenurka korrigeerida. Alles viimase kahekümne aasta jooksul on suudetud see stabiliseerida, nüüd aga on Pisa linna elanikud vastu inseneride ettepanekutele see täiesti otseks ajada. Ristimiskabel harmoneerub katedraali ja kampaniiliga, kuid on stiililt ebaühtlasem. Alumise osa ehitas Diotisalvi 1152. aastal romaani stiilis; ülemine osa, kaasa arvatud kuppel, on skulptor Nicola Pisano ja tema poja Giovanni töö 13. sajandi gooti stiilis. Katedraalist põhja poole jääb Camposanto, Pisa vana monumentaalse surnuaia müür. Rajatud aastal 1278, näitab see välismaailmale petikarkaadidega müüri. Seespoolt kujutab see endast piklikku nelinurkset ruumi, mis moodustub neljast katusealusest käigust, kuhu valgus langeb läbi ehisraamistusega akende. Väidetavalt Pühalt Maalt toodud mullaga täidetud ja külvatud muruga keskosas asuvad hauad ning sammaskäikudes on palju monumente, sealhulgas ka mõned Vana-Rooma sarkofaagid.
73
74
75
San Giuliano lubjakivi, Carrara marmor ja taaskasutatud Kreeka marmor annavad ristimiskabeli, katedraali ja kampaniili valgetele fassaadidele peene vahelduse. Detailid on v채lja joonistatatud hallis Vecchiano lubjakivis ja Pisa m채gedest p채rinevas kollakas marmorses lubjakivis.
E SI ME N E
VASAKUL
Ristimiskabeli siseruumis on näha marmorist horisontaaljooned, mis on tüüpilised Pisa romaani stiilile.
ALL
Camposanto projekteeris Giovanni di Simone. Räägitakse, et siinne muld on toodud Pühalt Maalt.
PAREMAL
Katedraali läänekülg, mida alustas arhitekt Buscheto ja mille lõpetas Rainaldo, on selle perioodi kirikufassaadidest üks suuremaid.
OSA
KUNI 1500
76
77
250
Jama Masjid D E L H I
,
I N D I A
Moguli imperaator šahh Jahan otsustas 1639. aastal rajada uue linnakeskuse, mis jääks Agra Punase kindluse ümber paiknevast olemasolevast pealinnast põhja poole. Selline uus arendus, mida kutsuti Shahjahanabad’iks (tänapäeval kutsutakse seda Old Delhi), vajas sobivat suurejoonelist mošeed, ning 1650. aastal lasi imperaator ehitada „Masjid-i-Jahan Numa” („Mošee vaatega maailmale”), mida tänapäeval teatakse enamasti nimega Jama Masjid (Reedemošee). Kui hoone 1656. aastal valmis, oli see terve mandriku suurim mošee. Mošeekompleks on ehitatud kaljupaljandile ning sinna juurde pääseb põhjast, lõunast ja idast järsku trepistikku mööda. Müüri sisse jääb hiiglaslik, 92 × 100 meetri suurune piiratud õu, mida ääristab katusega kaetud arkaad ehk chajja. Sellest tuhandeid jumalateenistusest osavõtjaid mahutavast alast lääne pool asub palvemaja. Selle fassaad, mis on 27 meetrit kõrge ja 61 meetrit lai, koosneb üheteistkümnest teravatipulisest kaarest, millest kõige suurem paikneb keskmises iwan’is, mis on väljakul palvetamise tseremoniaalseks keskpunktiks. Fassaadiga on liidetud ka kaks kõrget minaretti, mille näilisteks peegeldusteks on väiksemad nurgatornid iwan’i katuse mõlemas servas. Tolleaegsed arhitektid pidasid sellist lahendust kahtlemata õnnestunuks, kuna see on andnud inspiratsiooni mitmeteks jäljendusteks — varsti muutus see Moguli stiili standardseks vormiks. Fassaadi kohal paistab kolm sibulakujulist kuplit, mille lainelist vormi rõhutavad mustad peenikesed vertikaalsed triibud. Selline joontele ja värvidele, mitte suurusele ja mahule rõhu asetamine on hilisemale Moguli arhitektuurile iseloomulikuks jooneks. Väiksemad kuplid mõlemal pool suurt kuplit tähistavad palve-
ÜLAL
majade sissepääse. Iga sissepääsu kohale lisas kalligraaf Nur Allah Ahmad
Mehed kohtumas ja vestlemas
ohtrasõnalise pärsiakeelse mustadest kividest raidkirja, mis ülistab ehitist
ümber hiiglasliku siseõue kulgeva
ja selle loojat šahh Jahani. Imperaator elas tegelikult mošee ehitamise
chajja all.
ajal ise seal sees. Ühte vihjet sellisele kaksikfunktsioonile (kultushoone
KÕRVAL
ja ajutine palee) võib näha sammastes, mida leidub palvemajas sees ja
Teravatipuliste sissepääsuvõlvide
mis toetavad ümber õue kulgevat chajja’t ning mille kujundust varem
kohal paiknevatel tahvlitel on
kasutati eranditult ainult keiserlikel hoonetel. Justkui sellise mõtte
inkrusteeritud pärsiakeelsed
toetamiseks räägib üks mošee raidkirjadest meile, et šahh Jahan on
raidkirjad, mis ülistavad ehitist ja
„riigi alussammaste tugevdaja … (ja) usu … kuulutaja”.
selle loojat šahh Jahani.
LK 252—253
Fassaadi kujunduse tähelepanuväärseks uuenduseks oli minarettide võreseinaga liitmine ning nende jäljendamine keskmise iwan’i mõlemas servas asuvates nurgatornides.
282
Vaade kirikule lõunast. Detailirohke
LK 284
fassaad varjab hoone idapoolset
Eraldiseisvad sambapaarid
osa (pildil paremal), kellatorn asub
piiritlevad löövi ümbritsevat
läänes.
kitsast kooriümbriskäiku.
LK 285
Vaade koori poolt peasissekäigu suunas.
283
Wiesi palverännukirik W I E S
,
S A K S A M A A
Wiesi palverännukirik ehitati 1745. ja 1757. aasta vahel selleks, et paigutada sinna imettegev skulptuur piitsahoobi jälgedega Kristusest. See üsnagi tahumatult valmistatud puidust figuur, mis tänapäeval seisab altaril, vooliti 1730. aastal läheduses asuva kloostri jaoks; mõned aastad hiljem, kui kuju kuulus majahoidja naisele, märkas too, et kuju nutab, ning kohe varsti püstitasid kohalikud talupojad selle ime toimumise asukohale kiriku. Kiriku kavandasid vennad Zimmermannid, Dominikus ja Johann Babtist, kes olid sündinud vastavalt 1685. ja 1680. aastal. See kirik, nende viimane koostöö, esindab Lõuna-Saksamaa rokokoo kõrgpunkti, kuigi kiriku kaalutletult tõsise välimuse põhjal on seda raske arvata. Kirikusse pääseb poolringikujulise vestibüüli kaudu, mis viib välja kõrgesse ovaalsesse kesklöövi; löövi teises otsas on oma olemuselt ristkülikukujuline koor. Heites interjöörile esimese pilgu, näib, nagu oleksid tahked materjalid oma raskuse kaotanud ning keerleksid ja väänleksid justkui elusolendid. Hoone üksikuid osi on esialgu raske eristada, kuna need on suure hulga kaunistuste abil omavahel ühendatud. Kiriku erinevad osad on see-eest värvi järgi kindlaks tehtavad — kesklöövis valge ja kuld, kooris sinine ja punane (vastavalt jumala õnnistuse ja Kristuse vere tähenduses). Sihvakad eraldiseisvad sambad asetsevad paarikaupa kesklöövi välimise serva ümber, toetades kaari, mis viitavad kitsale kooriümbriskäigule (mitte ei moodusta seda reaalselt). See võimaldas palveränduritel kõndida ümber peaaltaril asuva imettegeva kuju, sealjuures palvetajaid häirimata. Ühtlasi aitab see varjata kiriku piirjooni. Selle „kooriümbriskäigu” võlvid toetavad omakorda ülalpool olevat stukkdekoorist äärist, mis aeg-ajalt ulatub laineid meenutavate vormidena üle laemaalingu. Stukkdekoor moodustab arhitektuuri ja illusoorsete maalingute vahelise üleminekuala. Näiliselt on kõikjal pandud rõhku klassikalisele orderarhitektuurile — sammastele, kapiteelidele, talastikule, karniisidele —, kuid tegelikkuses on need elemendid muutunud dünaamilisteks, dekoratiivseteks elementideks. Keskse ruumi laemaaling esindab seda tüüpi viimse kohtupäeva kujutamist, mille puhul kohtumõistmise ähvardusele pigem vihjatakse, mitte ei väljendata seda otseselt. Kristus istub vikerkaarel, mille all lasevad inglid trompetitel kõlada. Kirikust väljuvad palverändurid võivad portaali kohalt raidkirjalt lugeda: „Tempus non erit amplius” — „Aega ei saa enam olema”. Trompe l’oeil ’lik suletud ukse kujutis tähistab tundmatut tulevikku, mis ootab ees pärast surma.
312
Guggenheimi muuseum B I L B A O
,
H I S P A A N I A
Bilbao Guggenheimi muuseum tähistab esimest piiri taha müüdud Guggenheimi kaubamärgi kasutust, mille puhul jõuka, kuid mitte ligitõmbava Põhja-Hispaania linna ametivõimud ühinesid kuulsa brändiga selleks, et ehitada New Yorgist sadade kilomeetrite kaugusele muuseumi filiaal. Hoone rolliks oli Guggenheimi ideed rahvusvaheliselt turistidele pakkuda, et kanda Bilbao kultuurikaardile. Guggenheim valis arhitektiks Frank Gehry. Vaadelnud linna, sadama ja maanteesillaga piirnevat krunti, mattis Gehry suhteliselt traditsioonilise kividega kaetud hoone terve rea laineid meenutavate skulpturaalsete titaanist vormide alla, et luua midagi sellist, mis ei sarnanenud ühegi teise maamunal paikneva hoonega. Titaanplaadid on tegelikult ainult poole millimeetri paksused, ning kuigi suure osa hoonest lõi Gehry CATIA arvutiprogrammi abil, mida kasutati ka Boeing 777 projekteerimisel, on kutsuvad kõverjooned suures osas intuitiivselt käsitsi kujundatud. Muuseumi sisenetakse lõunast ning külastajad saabuvad alla aatriumisse, mis on ligi 50 meetrit kõrge — poolteist korda kõrgem kui Frank Lloyd Wright’i projekteeritud algupärase Guggenheimi spiraalne ruum. Läbi aatriumi klaasseinte avaneb vaade nii allpool olevale jõele kui ka ümbritsevatele mägedele. Aatriumi — muuseumi südamiku — ülejäänud kolme külje kaudu pääsevad külastajad kolmel korrusel paiknevatesse galeriidesse. Lõunatiib sisaldab püsiekspositsiooni, mis on paigutatud täisnurksetesse, paekiviga kaetud galeriidesse. Lääne poole jääb osa, mida Gehry kutsus „paadiks” — see on 130 meetri pikkune ruum, mis asub otse maanteesilla all. See ruum on kavandatud suuremõõtmeliste kunstiteoste hoidmiseks ning seal on spetsiaalselt valmistatud põrand, mis kannatab suuri raskusi. Väiksem idagalerii selle vastas sisaldab sadama poole avanevaid näitusepindu ja üldruume. Bilbao Guggenheimi muuseumi peamiseks tõmbenumbriks ei ole osutunud mitte kunstikollektsioon, vaid hoone ise. Tööstusliku linna ja sätendavate titaanvormide vaheline kontrast on uskumatult rabav. Seetõttu on hoonest palju räägitud kui „arhitektuuriturismi” näitest — pilkupüüdvast ehitisest, mis mängib piirkonna või linna ümberkorraldamise või taassünni juures olulist rolli, kuna soodustab turismi. Bilbao Guggenheimi puhul see eksperiment toimis: hoone maksis 100 miljonit dollarit, kuid üksnes esimese aasta jooksul suurenesid linna turismitulud 400 miljoni dollari võrra. Viide sellele, et inimesed on ikka veel valmis ühe hoone nägemiseks kauge vahemaa taha reisima — võib-olla üsna sarnaselt palveränduritele, kes külastasid Santiago de Compostela, Chartres’i või Angkor Wati võimsaid ehitisi, ehkki täiesti teistsugustel põhjustel. Teisest küljest on see õhutanud panema arhitektuuris tohutu suurt rõhku visuaalsele uudsusele, ning kindlasti on Bilbao Guggenheimi muuseum rohkem kui ükski teine kaasaegne ehitis taaskehtestanud arusaama hoonest, mille olemuslik vorm on arhitektile iseloomulik tunnus — see on ilmeksimatult Frank Gehry teene.
313
Vaade Guggenheimile põhjast,
LK 314
teiselt poolt jõge.
Vaade sillalt idapoolsele fassaadile. Guggenheimi titaanist väliskest kindlustas hoone ikoonilise ilme.
LK 315
Sissepääs on tänavatasapinnal. Siit suunavad trepid külastajad jõetasapinnal asuvasse aatriumi.
314
315
319
Register Aachen, Saksamaa Aacheni lossikabel 34, 52—55 Abbas, šahh 228 Abd al-Rahman 31 Abd al-Karim 240 Aethelbert, kuningas 106 Agra, India kindlus 196—203 I’timad al-Daulah’i hauakamber 232—235 Ta¯j Mahal 240—245 Ahmet, sultan 225 Akbar, keiser 160, 196, 204 akna ehisraamistik 130 Alberti, Leon Battista 47 Alcuin 52 Aldhun, piiskop 94 Amiens, Prantsusmaa katedraal 134—137 Amritsar, India Kuldne tempel 220—223 Angkor Wat, Kambodža 20, 21, 26, 27, 102—105 Anthemios Tralleisest 48 Archer, Thomas 260 Arnolfo di Cambio 46 Augustine, St 106 Aurangzeb, keiser 196
Bangkok, Tai Suur palee 173 Barbarossa, Friedrich, imperaator 52, 54 Barcelona, Hispaania Sagrada Família 180, 182 Barragán, Luis 307 Barry, Charles 287 Bath, Inglismaa Royal Crescent 174—175, 176 Becket, Thomas 106—109 Peking, Hiina Keelatud Linn 30, 148—151 Taevatempel 28, 30 Berliin, Saksamaa Altes Museum 177 Bernini, Lorenzo 166, 167 Bilbao, Hispaania Guggenheimi muuseum 186, 312—315 Blenheimi palee, Inglismaa 157—158, 170, 266—271 Böblinger, Mathäus 42 Borgund, Norra 34, 37 Borobudur, Jaava 24, 25 Borromini, Francesco 246 Boston, USA riigiraamatukogu 176 Trinity kirik 178 Bramante, Donato 162—163, 189 Brighton, Inglismaa paviljon 177, 179 Brunelleschi, Filippo 38, 46
Budapest, Ungari parlamendihoone 177, 180—181 budistlik arhitektuur 24—27, 126—129 Buhhaara (vt Buxoro) Burgos, Hispaania katedraal 138—141 Burnham and Root 183 Buscheto (arhitekt) 72, 76 Buxoro (varem Buhhaara) Samaniidi mausoleum 29, 32 Bütsantsi arhitektuur 23, 48—51
Cambridge, Inglismaa King’s College’i kabel 22, 152—155 Canterbury, Inglismaa katedraal 40, 106—109 Casas y Novoa, Fernando 85 Chambord, Prantsusmaa 163—165 Chandela dünastia 24, 61 Chartres, Prantsusmaa katedraal 37, 40 Chatsworth, Inglismaa 260—265 Chicago, USA Monadnock Building 183 Churriguera, stiil 85 Cibber, Gabriel Caius 260, 263 Cola da Caprarola 189 Conques, Prantsusmaa Sainte-Foy kloostrikirik 66—71 Córdoba, Hispaania Suur mošee 30 Cuthbert, piiskop 94
dekoreeritud stiil 90—93, 117 Delhi, India Humayuni hauakamber 204—209 Jama Masjid 250—253 Dudok, W.M. 184, 185 Durham, Inglismaa katedraal 94—97
Edirne, Türgi Selimi mošee 216—219 Ely, Inglismaa katedraal 90—94 Ely, Reginald 152—155 Escorial, Hispaania 166 Es¸faha ¯n, Iraan Reedemošee 78—83 Šahhi mošee (Imami mošee) 228—231 Evlia Efendi 225
Fatehpur Sikri, India 160, 161, 196 Felipe II, Hispaania kuningas 166 Firmin, Püha 135 Fischer von Erlach, Johann Bernhard 18 Firenze, Itaalia katedraal 38, 46 Foster, Norman 184
Gaudí, Antonio 180, 182 Gehry, Frank 186, 312 Geminianus, Püha 98, 101 Gibbons, Grinling 259, 263, 269 Giovanni di Simone (arhitekt) 76 gooti arhitektuur 38—47, 90—93, 106—125, 130—141, 152—155 Granada, Hispaania Alhambra 30, 31, 32 Karl V palee 166 Greene, Charles and Henry 184, 185
Hawksmoor, Nicholas 267 Henry VIII, Inglise kuningas 166 Hereward, lindprii 91 Hiina arhitektuur 148—151 Hilversum, Holland raekoda 184, 185 Himeji loss, Jaapan 172 hindu arhitektuur 23, 56—65, 102—105 Horu-ji tempel, Jaapan 21 Howardi loss, Inglismaa 168—169 Hübsch, Heinrich 180 Humayun, keiser 204 Hurley, William 91
Ilhaniidide dünastia 78 India 60—65 Isidoros Mileetosest 48 islami arhitektuur 23, 30, 31, 78—83, 160, 228—231, 232—235 (vaata ka Moguli arhitektuur, Osmani arhitektuur) Istanbul Sinine mošee (Sultan Ahmeti mošee) 224—227 Hagia Sophia 48—51 Süleymani mošee 192—195 (vaata ka Konstantinoopol) I’tmad al-Daulah 233
Jahangir, keiser 196, 233 Jaakobus, apostel, Compostela 84—89 Jean d’Orbais 130 Jeruusalemm, Saalomoni tempel 23 Jeanne d’Arc 131 Johnson, Philip 183, 294, 305 Jones, Inigo 187 Juan de Colonia 139, 141 judaism 23 Justinianus I, imperaator 33, 48, 52
Kahn, Louis 307 Kandariya Mahadeva tempel, Karl Suur, imperaator 33, 34, 52 Karl Suure lossikabel vt Aacheni lossikabel Khajura ¯ho 26 Khmeeri impeerium 24, 26, 102—105 Kiži, Venemaa Issanda Muutmise kirik 272, 275 Jumalaema Kaitsmise kirik 273, 275 Konfutsius 149 Konstantinoopol Hagia Sophia 48—51, 159 Pühade Apostlite kirik 33 (vt ka Istanbul) Köln, Saksamaa katedraal 40, 41 Küchel, Johann Jakob276 Kutná Hora, Tšehhi Vabariik Püha Barbara 40, 45
Laguerre, Louis 260, 263 Lanfranco (arhitekt) 98 La Jolla, USA Salki instituut 306—311 Laon, Prantsusmaa katedraal 38, 110—115 Le Corbusier 294, 298 Ledoux, Claude-Nicolas 294 lehvikvõlvid 152—155 Lescot, Pierre 163, 166 Lincoln, Inglismaa katedraal 39, 40, 46 London, Inglismaa Kristallpalee 181 Parlamendihoone 177, 286—293 Püha Pauli katedraal 167, 254—259 Longhena, Baldassare 236 Loro Jonggrang, Jaava 56—59 Louis Vaga 67
Machuca, Pedro 166 Maderno, Carlo 163 Makramat Khan (arhitekt) 240
320
Malbork, Poola Teutooni rüütlite loss 46 Malevitš, Kazimir 294 Malik-šahh, sultan 78 Mansfield, James 269 Mantua, Itaalia Sant’Andrea 47 Marienburg vt Malbork Marlborough, hertsog ja hertsoginna 267 Mateo (skulptor) 85, 87 Matilda, Canossa vürstinna 98 Mayamata 61 McKim, Mead and White 176, 180, 304 Mehmet Aga (arhitekt) 225 Meru mägi 23, 24, 56, 61, 102, 104 Michelangelo 162 Mies van der Rohe, Ludwig 184, 294, 296, 304 Milano, Itaalia katedraal 40, 41, 46 Sant’Ambrogio 94 Modena, Itaalia katedraal 98—100 Moguli arhitektuur 159—160, 196—203, 233—235, 250—253 Moskva, Venemaa Vassili Blažennõi kirik 167 Mumtaz Mahal 240 muqarna 80 Muzaffariidide dünastia 78 Mösinger, abt Stefan 276
Nadaungmya, kuningas 26, 126 Nasr I 32 Neumann, Balthazar 276 New Canaan, USA Klaasmaja 294—297 New York, USA AT&T Building 183 Chrysler Building 180, 183, 184 Guggenheimi muuseum 184 Seagram Building 184, 304—305 Nichols, Marie 305 Nizam al-Mulk 78 Nur Jahan 233
Osmani arhitektuur 193—195, 216—219, 224—227
Pagan, Birma 24, 25, 26 Htilominlo tempel 126—129 Palladio, Andrea 210 Pariis, Prantsusmaa
Notre-Dame’i katedraal 36, 38 Louvre 163 Pompidou keskus 184 Parler, Peter 40 Pasadena, USA Gamble House 184, 185 Paschalis III, vastupaavst 52 perpendikulaarne stiil 106, 109, 152—155 Peterburi, Venemaa Püha Nikolai katedraal 158 Tsarskoje Selo 171 Talvepalee 170—171 Piano, Renzo 184 Pisa, Itaalia katedraal, ristimiskabel ja torn 72—77 Praha, Tšehhi Vabariik Püha Vituse katedraal 40, 42, 43 Procopios 48 Pugin, Augustus Welby Northmore 287 Purbecki marmor 91, 94, 106
Rainaldo (arhitekt) 76 Rastrelli, Bartolomeo 170, 171 Ravenna, Itaalia San Vitale 52 Reid, Benedikt 44 Reims, Prantsusmaa katedraal 130—133 Richardson, H. H. 179, 180 Robert de Luzarches 135 Rogers, Richard 184 romaani arhitektuur 34, 66—77, 84—89, 90—101, 110—113 Rooma Panteon 32, 33 Püha Peetri kirik 162, 163 Sant’Andrea al Quirinale kirik 167 San Carlo alle Quattro Fontane 246—249 Ronchamp, Prantsusmaa Notre-Dame du Haut 298, 302 Rothko, Mark 305 Rubens, Peter Paul 153
Safaviidide dünastia 78, 159 St Louis, USA Wainwright Building 183 Samarqand, Usbekistan Registan 142—147 Santiago de Compostela, Hispaania katedraal 84—89 Scamozzi, Vicenzo 210 Schinkel, Karl Friedrich 176, 177, 294 Scott, Sir Giles Gilbert 289
seldžukid 78 Sevilla, Hispaania katedraal 40, 46 sikhid 221 Simón de Colonia 141 Sinan (arhitekt) 159, 193—195, 216—219 Speyer, Saksamaa katedraal 35, 37 Steindl, Imre 177, 181 Stockton, Daniel 153 Strawberry Hill, Inglismaa 177 Süleyman Suur, sultan 192 Sullivan, Louis 183 Suryavarman, kuningas 102 Sydney, Austraalia ooperimaja 186
Verrio, Antonio 200 Vierzehnheiligeni kirik, Saksamaa 276—283 viimsepäeva kohus 70
Wastell, John 106 Watson, Samuel 260 Wells, Inglismaa katedraal 116—121 Wiesi kirik, Saksamaa 282—285 Wiligelmo 98 William Inglane 106 William de Sens 40, 106 Wren, Sir Christopher 177, 255 Wright, Frank Lloyd 184 Wyatt, James 260 Wyatville, Jeffrey 260
Šahh Jahan, imperaator 196, 250 Šiva 56, 58, 59 Yalangtush Bi Alchin 143 Yevele, Henry 106 Zimmermann, Dominikus ja Johann Baptist 283 Zumthor, Peter 186, 187
Tadž al-Mulk 78 Ta¯j Mahal 240—245 Talman, William 260 Tamerlan, vt Timur Thomas de Cormont 135 Thornhill, James 259, 269 Tijou, Jean 255 Timur 32 Timuriidi arhitektuur 142—147 Todi, Itaalia Santa Maria della Consolazione 163, 188—191
Uljaytu, sultan 78, 80 Ulm, Saksamaa toomkirik 42 Ulugh Beg 143 Utzon, Jørn 186
Vals, Šveits termid 187 Van Alen, William 180, 183, 184 Vanbrugh, John 157—158, 167—170, 267 Venezia Ca’ d’Oro 44, 47 Doodžide palee 44, 47 Püha Markuse basiilika 33 San Giorgio Maggiore 210—215 Santa Maria della Salute 236—239