AUTORI EESSÕNA Raamat annab ülevaate nüüdisaegsete imetajate suurematest rühmadest – seltsidest ja sugukondadest. Nüüdisaegsete liikide all on siin mõeldud liike, mis on eksisteerinud vähemalt 1700. aastani. Raamatu aluseks on Tartu Ülikoolis peetavate terioloogialoengute konspekt, mida ma kirjutasin ja täiendasin alates 1991. aastast. See käsiraamat on mõeldud eeskätt abiks bioloogiaüliõpilastele, kuid on sobiv ka igale huvilisele. Teksti koostamisel on kasutatud erinevaid publikatsioone, neist olulisemad olid Nowak (1991) ning Wilson & Reeder (2005). Viimasest raamatust on võetud klassifikatsioon ja taksonite arvud. Siiski on seda klassifikatsiooni vastavalt uuematele leidudele ja autori põhimõtetele kohati muudetud. Nowak’i – Walker’i raamat oli võetud aluseks imetajate morfoloogia ja ökoloogia kirjeldamisel. Sealt pärineb ka enamik mõõtandmeid. Eestikeelsed nimetused on võetud valdavalt „Loomade elu” imetajate köitest (1987), „Euroopa imetajatest” (2002) ja ka Harry Lingi koostatud nimestikust (1983). Loomade joonistuste aluseks kasutasin enamasti fotosid, mida leidsin põhiliselt internetist. Neid fotosid oli üle tuhande ning nende autorlus oli tihtipeale teadmata. Seetõttu on paljude fotograafide nimed siin mainimata. Palun neilt selle eest vabandust ja tänan asendamatu abi eest. Raamat on kirjutatud üpris ebasobival ajal, sest aastakümneid enam-vähem stabiilsena püsinud imetajate süsteem on muutunud peenemate uurimismeetodite ja uute klassifitseerimise põhimõtete pealetungi tõttu äärmiselt ebastabiilseks. Olukorras, kus uus klassifikatsioon vananeb juba selle trükis avaldamise hetkel, kus vanad kindlana tunduvad seisukohad osutuvad homme valedeks ning ülehomme jälle õigeks jne, on arusaadav, et ka minu valitud klassifikatsioon ei saa rahuldada kõiki. Enda vabanduseks võin öelda, et ühe või teise klassifikatsiooni kasuks otsustades lähtusin ma raamatu kasutaja huvidest. Nimelt valisin ma olemasolevatest klassifikatsioonidest neid variante, mis
võimaldavad kergemat informatsiooni meeldejätmist ja kasutamist. Seltside järjestus ei järgi raamatus alati ainult nende sugulust (fülogeneetilist lähedust), vaid ka seltside esindajate eluviisi ja välist (ökomorfoloogilist) sarnasust. Nimelt, lisaks fülogeneetilisele järjestusele on osa imetajate seltse rühmitatud siin ka segapäritoluga blokkideks: 1) valdavalt putuktoidulised imetajad (putuktoiduliste, tenrekiliste, torukoonuliste, toruhambuliste, soomusloomaliste, vööloomaliste ja napihambuliste seltsid), 2) veeimetajad (loivaliste, vaalaliste ja meriveiseliste seltsid), 3) ungulaadid (londiliste, sõraliste ja kabjaliste seltsid). Sarnaste eluvormide kõrvuti asumine hõlbustab nende võrdlust ning meelde jätmist. Raamatu teksti erinevaid osi vaatasid läbi ning tegid parandusi minu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kolleegid Enn Ernits, Mikk Heidemaa, Jaan Luig, Mati Martin, Tiit Randveer ja Harri Valdman. Töökäigus on andnud nõu ka Mati Kaal, Matti Masing, Tõnu Pani, Linda Poots ja Aleksei Turovski. Minu endised üliõpilased Triin Edovald, Aivi Leimann ja Annika Sulp ning Piret Kiviloo tegid esialgse keelelise toimetamise. Leena Karin Toots aitas koostada registreid. Probleemsete eestikeelsete nimetuste osas aitas mind Eestikeelsete imetajanimede komisjon ning paljud kolleegid-terioloogid. Kõigile neile olen ma väga tänulik. Piltide, eriti koljude, joonistamisel oli suur abi Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogudest. Joonistamisel oli palju kasu minu abikaasa, Svetlana Miljutina, märkustest. Eriti tänulik olen ma raamatu toimetajatele Aivo Tammele, Anne Kirgile ja Anu Sillaotsale, kelle rohked parandused ja ettepanekud tegid raamatu teksti korrektsemaks ja loetavamaks. Andrei Miljutin
5