Mesilased

Piotr Socha

Mesilased tekst

Wojciech Grajkowski ppoola o o l a kkeelest e e l e s t ttĂľlkinud Ăľlkinud M Marius a r i u s PPeterson eterson

Tahvel T Tahv Ta ahv h el e I

MESILASED M ESIL ASED J JA AD DINOSAURUSED I NOSAU RUSED

100

miljonit milj mi ljljon jon o it i aaastat! a ta as t t! V Vähemalt äh hem mal altt ni niii ka kaua ua oon n me mesi mesilased silaase sila sed d Ma M Maaa pe peal al elanud. pärinevad seega ajast, mil Maal valitsesid elan el a ud an ud.. Na Nad d pä päri riineeva vad d se seeg egaa aj eg ajas ast, as t, m il M aall va aa vali lits li tses ts esid es id d vveel eeel dinosaurused.

Kust mee se merevaigudiino n ssaaur u us used ed. Ku ed ustt m sseda da tteame? da eame ea me?? On me O lleitud eitu ei tud tu d se ssedavõrd davõ da võrd võ rd vvanu anu an u me mere reva re v igguva tükke nendesse uppunud triibuliste putukatega.

Aga teadlased arvavad, tü ükk k e ne nend nd deessse upp ppun unud un u tri ud riib ibbul u is iste te put utuk ukat uk ateg at ega. eg a. Aga tea eadl dllas a ed d arv rvav avad av ad,, ad et m mesilased umbes miljonit tagasi.

Sel esil es esil ilas a ed iilmusid as lmus lm usid us id iisegi s gii vvarem, se arrem, em m, um mbe bess 120 1220 mi iljljon onit on it aaastat asta as tatt ta ta aga g si si.. Se el aj ajal al taimed oma uusimat leiutist Tuli toitva taim ta med e aalles l ess ttäiustasid ll äius äi u ta us t si sid d om ma uu uusi sima si matt le ma leiu iuti iu tist ti st – õõit. it.. Tu it T uli li vvälja, älja äl ja,, et õõite ja itee to it toit ittva v

tolmu magusa nektari peale lendavad meeleldi kohale näljased putukad, tolm to olm mu ja m aggus u a ne nek ktar a i peal pe eal ale le ale end ndav a ad m av eele ee leeld di k oha haalee näl ä jaaseed pu putu tuka tu kad, d kes ühtlasi Selline koostöö kees seda seda ttehes se ehes eh es ü h la ht lasi si ttaimi aimi ai mi ttolmeldavad olme ol meld me ld dav avad ad d ((vt vt ttahvel a veel VIII). ah ) Sel elli el line nee k oost oo stöö st ö ttõi öö õii kasu mõlemale poolele, kuid esialgu selles mesilaste kaasu m õlem õl emal em a e po al pool olel ol e e, k el uid ui d es esia ialg ia lggu ei oosalenud s le sa lenu nu se nud sell llles es m esillas es aste tee eesivanemad. siva si vane va neema nema mad. d d.

Tõenäoliselt need kes meenutasid tänaseid herilasi. Õite Tõõen enäo ä li äo lise selt se lt oolid lliiid d ne n eed rröövloomad, öövl öö vlloo o ma mad, d, k es m eeenu n taasi s d tä änaseeid h eril er ilas il asi. as i. Õ i. itee it juurde nad eeskätt selleks, kedagi nende ju uur urde de llendasid endasi en asid d na ad ee esk kät ä t se sell llek ll ek ks, s eett ke keda da i jjahtida dagi ah htida d – nen da ende de ssaagiks aagi aa giks gi kss llangesid ange an g ssiid ge teised, söömisega ametis putukad. Ühel päeval mõni herilane teis te i ed is ed,, sö öömis öm mis iseg egga am met e iss oolevad leva vaad pu p tu uka kad. d Ü d. h l päev he eval ev al m õ i se õn sselline llin ll inee he in h rriila lane ne

aga ag ga mõ m mõtles: tless: „K „Kui Kui maa ju juba uba siin olen, äk ääkki k p ki proovin roovvin k ro roov kaa mi m mina naa ssiis n iiss se ii sseda daa mai maitsvat a tssvvaat samm mesilaseks muundumise Teine õõietolmu?” õi e ollmu et m ?” ? See ooli lii esimene esimeene sam mm tema mes e illas a ek ekss mu m un ndu umi m see tteel. eeel. T eiine tähtis muutus seisnes tihedate ilmumises putuka kehale.

See andis täht htis muutu us seis sne ness ti tihe h da date t karvakeste ilmu umi mise s s pu p tuka kaa k ehal eh a e. S eee and n is loomakesele meeldiva koheva väljanägemise, kuid eelkõige kasulooom omak akes ak e ele me m e di el d va v k oheva vä väljanäg ä em misse, k uid ui d ee elk lkõiige ooli lii see eee vväga ägaa ka äg asu s lik taimedele.

Paljude karvakeste külge jääb mistõttu li ik ta taim imed im edel ed ele. Pal a ju jude dee k arva ar vake va k sstte kü k lge jjä ääbb rrohkelt oh ohke hke k lt õõietolmu, ieto ieto ie tolm l u, u m isstõ tõtt ttu u lä lläheb ähe h b he tolmlemine mesilastel erakordselt Kui seda täheldasid, püüdsid to olm lmle lemi le m ne m mi esil ilas il a teel er as erak akor ords or d el ds e t hästi. i K uii ttaimed aime ai m d sse me eda d täh ä ellda dasi sid, si id, d p ü ds üü d id

nad mesilindudele moel meeltmööda Nad üha nad me na m esi siiliind ndud dele elle ig iigal al m ooeel me eel e tmöö ööda da oolla. llla. N ad aarendasid rend re nd das a id ü ha iilusamaid, l saama lu maid id,, id tugevamalt lõhnavaid, nektariõietolmurikkamaid õisi.

Mesilastele sobis tu uge geva vama m ltt lõh õhna hnaavaaid id,, nekt ne ekt ktarriktar i ja õi iet e ol o mu uriikk kkam amai am aid ai d õi õisi sii. Me Mesi s laasttel si elee sso obi biss see nii ülihästi, nad üle mõlemale poolele seee n ni ii ül ülih ihäs hästi t , et n ti ad lläksid äksi äk sid si d tä ttäielikult i liiku ie ult ü lee ttaimetoitlusele, aime ai meto me toit to itlu itlu l se sele le, e jaa m õ em õl mal a e po pool olel ol ele ele kasulik koostöö kestab tänaseni. kasu ka s li l k kooostö osstö t ö ke k sttab a tän nas a en eni. i

Tahvel Tahv Ta hvel el IIII

MESILASE M ESIL ASE K KEHAEHITUS EH A EHIT TUS S

pea pea

mesilase me esila ilasee ssilm i m – lä il lähi lähivaade hiva vaad adee pea pea

rind ri ndmi mk rindmik

taga ta gake keha ha tagakeha

T

äiisk ääiskasvanud kaassvaanu nud d tö tööm töömesilased ömes esil ilas ased ed oon n 12 k kuni unii 15 m un millimeetrit illi il lime meet etri ritt pi pika pikad kaad ja k kaaluaalu aa lu-Lesed pikemad üle kahe korra raskemad, vad va d 1/10 1/ 0 grammi. gramm m i. L mm esed es ed oon n veidi veid ve idii pi pike kema mad d ja ü le k ah he ko korr rraa ra rask sk kem emad ad,, kuid mõõtmeilt kuni mm pikkused, mesilasemad. kuid m õõtm õõ tmei eilt lt ssuurimad, uuri uu rima mad, d, iisegi segi se g k gi unii 25 m un m pi pikk kkus used ed,, on m essil ilas asem emad ad..

Mesilaste pea eesosale kinnituvad tundlad, mis täidavad haistimisja komMesi Me sila last stee peea ee e sosaalee kin nni n tu uvad d tu tund ndla lad, d, mis täi äida dava vad d ha hais isti timi miss- ja kom-pimiselundite ülesandeid. külgedel ülisuured koospimi pi mise s lu und ndit itee ül ü esan es ande d id. Pea kü külg l ed edel aasetsevad sets se tsev evad ad ü lisu li suur u ed ur e ssilmad ilma il m d ko ma koos os-nevad tuhandetest väikestest Nende kolm neeva vad d tu tuha h nd ha ndet etes estt vä väik ikes este test st ssilmakestest. ilma il make k st s es est. t. N ende d vvahel ah hel on n veel veeel k olm ol m vä väii-

kest Mesilane hästi olgugi veidi teistsuguseid k st llihtsilma. ke ihts ih t ilma. Me Mesi siila lane ne eeristab rist ri stab a häs ä ti värve,, ol olgu gugi gi eett ve veid idii te teis ists tsug ugus usei eid d kui inimesed. punast värvi, kuid meile nähtamatut kui in inim i es im e ed. Ta eeii nä näee pu puna nast st vär ärvi v , ku uid sselle elle el le eeest estt nä es näebb m eile ei le n ähta äh tama matu tutt ultra keeleke talle abiks õiepõhjast nektari ülaultr ul traavi vvioletti. oletti. Pi Pikk kk k eele ee leke ke oon n ta tall llee ab abik ikss õi õiep epõh õhja jast st nek ktaari r jjoomisel oomi oo mise sell ja ü la-la lõugadega aitab ta end söömisel ja kärjeehitusel.

Nagu igal putukal, on lõõuggad adega aiita tabb end n söö öömi mise sell kär ärje jeeh ehit itus usel el.. Nagu g iga gall pu putu tuka kal, l, on ka mesilasel jalga.

Peale käimise jalgadele kõikvõimalikke mesi me sila l sel la seel 6 ja jalg lga. a. P e le k ea äimi äi mise se ssaab aabb ta ttänu aa änu än u ja jalg lgad adele te teha ha k õikv õi kvõi õima mali likk kkee tarutöid.

Jalgadel erilised harjakesed, millega mesilane kammib üle taru utö töid d. Jalg lgad adel oon n er eril ilis ised ed h arja ar jake kese sed, d, m illega m esil ilan anee ka kamm mmib ib ü le

12–15 12–1 12 –155 mm

15–20 15–2 15 –220 mm

20–25 20–2 20 –255 mm

tööm tö ömes esil i an anee töömesilane

lesk lesk

mesilasema mesi sila lase sema ma

taga ta gake keha h ha tagakeha altv al tvaa aate tess altvaates

es esit itii iiva vadd esitiivad

ta taga gati tiiv ivad ad tagatiivad

as astel me meep epõi õiss meepõis

kogu ooma kogu ma k keha eha kasvavates eh kasvavatest estt ka karv karvakestest rvvak akes esteest vvälja älja äl ja õõietolmu. ieto ie tolm lmu. u. K Kogutud ogut og utud ud õõietolm ieto ie tolm lm jõuab korvikestesse süvenditesse, kus jõ õuab niinimetatud niin inim imettatud k orvi vike kest stes esse se ehk ttagajalgade agaj ag ajal alga gade de süven ndi d te tess sse, e, k us ssee ee pressitakse küllaltki kõvaks palliks.

Sellisel kujul mesilane p pr e si es sita taks ksee kü küll l altkii kõ k vaks va ks p alli l ks. Se Sell llis isel el k ujul uj ul vviib iiib me mesi sila lane ne õõietolmu ieto ie tolm lmu u ohutult tarru.

Kaks paari tiibu näevad välja nagu üks.

Seda seetõttu, et oh hut utul ultt ta tarrr u. u tiiibbu näev evad ad väl älja ja nag agu üks. Sed da se seet etõt õttu tu,, tagatiivad omavahel väikeste haagikeste tugevasti ühendatud. esii jaa ta taga gati tiivad ad on n omav avah ahel el väike kestte ha haag agik ikeste te aabil bill tu bi tuge g va v sti üh henda dattud. d.

Lennu mesilane tiivalööki sekundis lennukiirus umbes Lenn Le n u aj ajal al tteeb eeb me esi sila lane ne 2230 30 tiiva valöök ökii se eku kund ndis is jjaa le lenn nnuk ukiirus on o u mbes mb es

30 kil kilomeetrit Kärjed valmivad mida toodavad ilom omeetrit i tunnis.. K ärrje jed d va alm lmivvad vvahast, ahas ah ast, t, m idaa to id tood odav avad ad eerilised rili ri lise sed d vahanäärmed, asuvad töömesilase tagakehas.

Tagakehas paikneb kaa vaha va hanä näär ärme m d, d miss asu suva vad d tö tööm ömes esil i asse ta taga gake keha has. s. T agak ag akeh ehas a p as aikn ai kneb eb k kidadega sellega ühendatud mürgikotike.

Triibud mesilaste, kimakida ki dade dega ga aastel stel st el jjaa se sell lleg egaa üh ühen enda datu tud d mü mürg rgik ikot otik ike. e. T riib ri ibud ud m esil es ilas aste as te,, ki kima ma-laste ja herilaste tagakehal on kui hoiatus, mis ütleb: „Ettevaatust, nõelan!” la her eril ilas a tee tag agak akeh ehal al on kui ho hoia iatu tus, s, mis ütl tleb eb:: „E „Ett ttev evaa aatu tust st, nõ nõel elan an!” !” Õnnetu kiskja, kes kord sellist putukat proovinud, mäletab Õnne Õn netu tu k isskj k a, k ess k ord or d se sell llis istt pu putu tuka katt sü süüa üa oon n pr proo oovi vinu nud, d, m älet äl etab ab vvalu alu al u veel kaua pigem tülita mesilase sugulasi. veel k auaa jaa p au igem ig em eeii tü tüli lita ta eenam nam na m me mesi sila lasse ttriibulisi riib ri ibul ulis isii su sugu gula lasi si.

Tahvel T Tahv ahvel el X

TOLMELDAJAD T OLMELDA JA D L LOOMAD OOMA AD

5

4 1 2

3

9

14

15

16

18

T

19

20

aim de ttolmeldamisega aimede aime olme ol meld ldam amis iseg egaa (v (vtt ta tahv tahvel hvel el V VIII) III) II I) ttegelevad egel eg elev evad ad eerinevad rine ri neva vad d lo loom loomad. omad ad..

Mardikad külastavad nende Mard Ma rdikad ad ((1–5, 1–5, 1– 5, 77,, 14 14,, 20 20)) kü küla last stav avad ad ttaimi, aimi ai mi,, ku kuna na ttoituvad oitu oi tuva vad d ne nend ndee õi õieetolmust.

Liblikad nektarit pika londi abil. mitte tolm to lmus ust. t. L ibli ib lika kad d jo joovad ad õõiepõhjast iepõ ie põhj hjas astt ne nekt ktar arit it p ikaa lo ik lond ndii ab abil il.. Ni Niii ei ttee ee m itte it te üksnes päeva liblikad (6, 8, 18, 21), vaid ka need, kes öösel lendavad, ehk üksn ük snes es päe äeva vallib ibli lika k d (6 8 18, 21) 1),, vaid ka ne need ed,, kes öö ööse sell le lend ndav avad ad,, ehk ööliblikad, näiteks 12), istu õitele, hõljuvad ööli öö libl blik ikad ad,, nä näit tek ekss su ssurulased r lased (1 ru (10, 0, 12) ), ke kess ei ist s u õi õite tele le, va vaid id h õlju õl juva vad d eh ehk k „suruvad” nende kohal helikopteritena pika londi alla. „sur uruv u ad uv ad”” ne nend ndee ko koha hall he heli liko kopt pter erit iten enaa jaa llasevad asevad as d ooma m p ma ika lo lond ndii al alla la.. Väga Väga

17

21

sarnaselt maailma linnud.

Liigutades sarn sa rnas asel eltt käituvad käituvvad koolibrid koo ooli libr brid id ((13), 1 ), 13 ) m aailma vväikseimad äiks äi ksei eima mad d li linn nn nud. Li Liig igut utad ades ad tiibu isegi korda sekundis, ripuvad lille kõrval joovad tiib ti ibu u is iseg egii ku kuni 8800 ko kord rdaa se seku kund ndis is, ri ripu uvaad na nad d li lill llee kõ kõrv rvall õõhus hu us ja j joova vad va d se sselle llee ll nektarit nekt ne ktar arit ar i oma pikkade pik ikka kade de nokkade nok okka kade de ja ja veel v el ve e pikemate pik ikem emat atee keelte keeelte abil. ke abi bil.l Tolmeldajad Tollme meld ldaj ld ajad ad on on kaa mõningad mõn õ ingad d nahk nahkhiired hii h iire red d (9).

(9). Ka Ka neid ne aitab ait itab ab nektarini nek ekta tari rini ni küündida küü ü nd did idaa keel, keel ke el,, mis mis ühel ühel nahkhiire nahk na hkhi h ire hi irr liikidest l ik li ikid ides estt on poole poo oole le pikem pik ikem em kui kui u kogu kog ogu u loomakese loom lo omak akes ese keha. keha ke ha.. Maailma Maai Ma ailm lmaa suurisuur su uriimad mille läbimõõt kuni meeter, lilledel (23). mad õi õõied, ed, mill ed llee lä läbi b mõ mõõt õt vvõib õibb ol õi olla la k unii me un meet eter er,, on raitli lill lled edel el (23 23). ). Tegemist Teg egem emis istt ei

7 6

8

11

10

12 1

22

13 13

23

ol va ole vaas vaasililledega, a il ilil ille lede d ga ga, sest oma ma vvälimuselt älim äl imus usel elt ja llõhnalt õhna õh nalt lt m meenutavad eenu ee nuta tava vad ne need ed rroiskuoisk oi skuunud raitlille juurde kokku kärbseid, n nu d liha. Tä Tänu nu sellelee llendab en nda dabb ra rait itli lill lle ju juur urde de k okku ok ku parvede de vviisi iisi ii si k ärbs är bsei eid, d, kess taime tolmeldavad.

Suurepärased tolmeldajad kimalased k ke taim ta ime to tolm lmeldavaad. d S uure uu repä pära r sed to tolm lmel elda daja jad d on k imal im alas ased ed ((17) 17)) ja eeri 17 ri liiki mesilased (11, 15, 16, 19, 24).

Tõhusaimad on meemesilased, kuna liik li ki me mesila l se s d 15, , 9, 24)). Tõ Tõhu husa saim imad ad on me meem em mesil ilas ased ed,, kuna meeskondlikult.

Kui palju nad tegutsevad tegu te guts tsev e ad m e sk ee kon ondl dlik ikul u t. K ui ttaru aru ar u lä lläheduses heedu duse sess õi õõitseb tseb e näiteks p alju al ju pärnasid, kõik korjajad kokku, lennatakse vaid pärn pä rnas asid id,, si siis i k õik pe pere re k orja or jaja jad le llepivad piva vad d ko kokk kku, u, eett le lenn nnat atak kse vai id nendee

24

juurde, hiljem. nähtus, nimetajuu ju urdee, te tteiste iste taimedega ga aaga ga ttegeldakse eggel elda d ks ksee hi hilj ljem em.. Se Seee nä näht htus us,, mi mida da n imet im etaatakse õietruuduseks, mesilaste Seetõttu jõuab pärna taks ta ksee õi õiet etru r ud u us u ek ks, eesineb sine si nebb va vaid id m e illas es aste te jjuures. uure uu res. s. S eetõ ee tõtt ttu u jõ jõua uabb pä pärn rnaa õi õieetolm sinna, kuhu peab, teisele pärnale, mitte to m ootsekohe tsek ts ekoh ohee si sinn na, k uhu uh u pe peab ab,, eh ehk k te teis isel elee pä pärn rnal ale, e, m itte it te aaga ga vvaarikale aari aa rika kale le vvõi õi ristikule. r stik ri kul ule. e

Tahvel Tahv Ta hvel hv ell X XII

ESIMESED E SIMESED JÄLJED JÄ LJED IINIMESTE N IM MESTE J JA A MESILASTE MESIL ASTE K KONTAKTIDEST ON TA KTID DEST

V

an animaiks nim mai aiks ks tõendeiks ks tõe õ nd deiikss iinimese nime ni mese se jjaa me m mesilaste sila l st ste ko kontaktidest ont ntak akti ak ktiide dest st oon st n Aa Aafr Aafrikas, frik fr ik kas as,, Aa Aasi Aasias, ias, ass Euroopas ja Austraalias leitud kaljumaalingud. Üks kuulsamaid avasEu uro roop opas op as ja Au A st stra raal ra alia al ias leit itud ud kallju j maaal a in ngu g d. d Üks k kuu uuls l am ls amai aid ai d av avas ass astati Ämblikukoopas (Cuevas Araña koobastik) Hispaanias.

See tatii nn nn Äm Ämbl blik bl iik kuk kooopa p s (C Cue u vaas d dee llaa Ar A añ ña koobas sti t k)) His spa paan ania an i s. ia s S ee oon n vähemalt vähe vä h ma he malt lt 10 10 tuhande t hand tu haand ndee aasta aaaast s a vanune vaanune vanu nune ja nu ja kujutab kuju ku jutabb mesilastest m si me s lasttest ümbritsetud üm mbrit i setud d inimest, inim in im mes est, st,

kes k s võ ke võta võtab t b ne ta n nende ndee pe nd p pesast esaastt mett välj välja. ljlja. T Tollal o la ol lal ei osanud in iinimesed im mes e ed veel taru tarusid rusi usid id eh eehiitada ja käisid lihtsalt metsmesilaste juures vargil.

Säilinud maalingutel on tada ja k kääisid id lihts ih hts tsal altt mets al metsme me m silastte ju j ures maal alin ingu gu ute tel näha, näha nä ha, kuidas kuid ku id idas das nad nad ad ronivad ron oniv ivad iv a mööda ad möö ö daa redeleid red del elei e d pesadesse, suitsutavad d mesilased mes e ilas illassed d tõrviku välja korjavad mett Mesilased tundsid tõõrvik rvvik kutossuga toss to ssug ss ugga vä äljljaa ja j k o jaava or vad d me m tt anumatesse. Mes sillaassed tun unds dsid ds id d õõiguiguig iguu-

sega g end kannatanuna, ku k kuid id ürginimesi ei juhtinud mi m mitte tte niivõr niivõrd õrd d maiustamis-, kuivõrd ellu jäämissoov.

Mesi koosneb 75% suhkrust, mistõttu k ivõrrd ku jäämissoo o v. su uhk h rust, mistõt õ tu oli see eendisnd disaegse oluline ae egs g e taimse-loomse toidulaua toid dulau a a täiendajana olul u in i e energiaallikas. e errgi en g aallikas. Peale selle haukasid meie ha hauk au uk kaassid dm e e esivanemad mettt ühes kärgedes ei e leidunud lei e dunud d valgu ja rasvaküllaste

mesilasvakladega. vakl k adega. Ise Isegi egi g tänapäeval on o mõningate mõn õ in inga g te Aafrika Aafrika suguharude suguhar a ude jaoks jaaok o s mesii ja vaglad teatud perioodidel põhitoidus.

Efe pügmeed korraldavad igal vagllad d periioodide d l põ p hito t idus. Effe pü ügm gmeeed korral alda d vad d iggal aastal kaks mille pesasid, hankides aast s al kak ks „mesikuud”, ” m i le il l ajal ajaal rüüstavad mesilaste mesilaaste stt pe pesa s sid, h anki k dees nii niii kuni kol kolmveerandi perioodil toidust. lmveerandi sel pe peri rio di rioo d l sö ssöödavast ödavast toidus öd u t.