sisukord Lugejale 6
8 Metsa ja aia liit
26 Soome metsaaiad
76 kasvukohatüübid
116 Metsaaia rajamine ja hooldamine
kasulik ja kaunis 10 Välismaiste vürtsidega kodumaine 12 Suvilas ja linnas 13 Tulus metsaaed 14 Loomade kodu 15 Taimede kasv sõltub kasvukohast 17 Taimerühmade kavandamine 18 Vormide mäng 18 Suurus ja pinnastruktuur 20 Värvidega loodud draama või harmoonia 22
elulõngasambad ja taimevaibad 28 aed päikeselises männikus 34 suveõhtu rodometsas 44 kevadlilled linnahoovis 52 suveparadiis järvekaldal 60 eksootika Päris-soomes 66 salumetsad 78 Värske palumets 88 kuiv palumets 96 nõmmemets ja kaljumets 104 märgala 110
Kasvusubstraat 119 Maaparandus 120 Kompostimine 121 Väetamine ja lupjamine 122 Kasvusubstraadi sügavus ja vorm 123 Multšid 123 Äärised 125 Puude ja põõsaste hooldus 126 Metsatukad 128 Puude nõu- ehk konteineristikud 131 Põõsad 134 Ronitaimed 137 rohttaimede ja metsaaluse hooldus 138 Püsikud 140 Sibullilled 141 Metsaalune 142 taimekaitse 146 Kahjurloomad 148 Taimehaigused 150 Umbrohud 152 Rajatised 154 Teerajad 156 Trepid 159 Tarad ja müürid 161 Isteplatsid 163 Aiaveekogud 166 register 168 Piltide loetelu 176
Lugejale
Selle raamatu abil saab luua oma unelmate metsaaia: kergesti hooldatava, kauni ja ümbrusesse sulanduva. Kui tutvud raamatus esitletud metsaaedadega, siis näed, et need on niisama erinevad nagu metsadki. Aed võib olla lokkav või askeetlik, päikeseline või jahedalt varjuline, täis eredavärvilisi õisi või vaoshoitult rohelise eri varjundeis sõnajalgu ja püsikuid – just niisugune, nagu soovid. Metsaaed võib olla mõne ruutmeetri või mitme hektari suurune – ja see sobib peaaegu igale poole. Selle võib rajada linnaõuele, suvilat ümbritsevasse metsa, põllule või kas või tühjale krundile, kus pole veel ühtki puud. Tiheda asustusega kohas on säärase aia kõige loomulikum paik krundi serval, kus puudel ja põõsastel on ruumi kasvada. Suvila ümbrus sobib eriti hästi, sest tavaliselt on maatükil juba niigi metsa või vähemalt puudesalk. Kui aed põhineb ala looduslikul taimestikul, teisisõnu metsatüübil, püsivad aia rajamise kulud mõistlikkuse piirides ja aiast ei kujune kurnavat tööobjekti. Muru rajamiseks ei pea samblavaipa ega enamikku puhmaid hävitama. Puude alla võib istutada põõsaid ja püsikuid, mis tulevad seal hästi toime ilma pideva kastmise, väetamise ja lupjamiseta. Soovi korral võib kasvukoha olusid siiski parandada, nii et metsaaias tunnevad ennast hästi ka nõudlikud rodod, magnooliad ja tulbid. Ka toitainevaese paiga saab kiiresti muuta viljakaks näiteks kõrgpeenarde abil. Lisaks kasvupinnase ettevalmistamisele ja taimede hooldamisele anname nõu, kuidas teha teeradasid, müüre, tarasid, aiaveekogusid ja hubaseid isteplatse. Raamatusse valitud rajatised on võimalikult lihtsad ja valmivad kergesti – isegi ilma eelneva ehituskogemuseta. Kordaminekurõõmu soovides autorid Toimetaja märkus Soomes ja Eestis pole metsade kasvukohatüübid ühtlustatud ehk omavahel vastavusse viidud ja seda ei olekski lihtne teha kas või seetõttu, et näiteks graniitkivikaljudel on hoopis teised kasvutingimused kui paekivisel pinnasel ja Põhja-Soomes oluliselt teistsugune kliima kui Lõuna-Eestis. Kuna tõlkimisel tuli metsa kasvukohatüüpide soomekeelsetele nimetustele leida eestikeelne vaste, siis kombineerisime need Eestis kasutusel olevatest kasvukohatüüpide nimetustest ja neid ei tohiks otseselt käsitleda kui vastavaid Eestis tuntud kasvukohatüüpe, kuigi mõned tunnused on sarnased. Meenutame, et Soomes kehtivad omad taimede talvekindlustsoonid, Eestis on kasutusel Euroopa talvekindlustsoonid (Ets). Eestikeelse väljaande toimetaja Mati Laane
Lugejale
7
8
Metsa ja aia liit ďťż
9
10 M e t s a j a a i a l i i t
Kasulik ja kaunis
põhjamaine metsaaed võib oma rodode ja eksootiliste lilledega meenutada välismaiseid eeskujusid, aga sama hästi võib selle rajada üksnes kodumaistest taimedest. Taimestikus võivad valitseda ilutaimed või söödavad kultuurliigid. Metsaaed võib paikneda rahulikus maakohas suvilakrundil või keset suurlinna saginat väikesel õuel, ja see võib olla peaaegu looduslik või hoopis põhjalikult kujundatud. Metsaaia meeleolu oleneb valgusest: männikusse või kaasikusse sünnib päikeseline, õitsvaid taimi tungil aed. Kuuskede ja vahtrate all sügavas varjus valitsevad taimestikus sõnajalad, samblad ja lehtpüsikud. Taimerühmade kavandamisel on piiriks üksnes fantaasia, sest lehtede ja õite vormi-, suuruseja värvikirevus on lõputu. Ka ehitistele võib anda meelepärase tooni. Kes igatseb rahulikku meeleolu, valib neutraalsed ja pastelsed toonid. Sooja õhkkonna loovad punased ja kollased toonid, karge ja avara aga sinised.
Ka s u l i k ja kau n i s
11
kliimas kasvavad paljud välismaised puud ja põõsad, nii et metsaaeda võib valida taimeliike ja võtta eeskuju kas või Jaapanist
soome
Välismaiste vürtsidega kodumaine Sõna „metsaaed” võib silme ette tuua pilte haljendavatest ja õilmitsevatest tamme-, rodo- ja pöögimetsadest, mille all kasvavad sõnajalad, sillad ja metstulbid. Need kujutluspildid pärinevad maailma tuntuimatest metsaaedadest, nagu Kew Gardens Inglismaal, Hollandi Keukenhof, Villa Taranto Põhja-Itaalias või Longwood Gardens Ameerika Ühendriikides. Tavaliselt on välismaine metsaaed rajatud maastikule, mis vastab viljakuselt meie salumetsale. Ehtsad toitainerikkad salumetsad on Soomes siiski haruldased – neid on vaid üks protsent metsapindalast. Vaid üksikutel õnnelikel on oma lehtpuusalu, aga paljudel on põllu- või aiamaad, kuhu võib üsna
12 M e t s a j a a i a l i i t
väikese vaevaga välismaa eeskujul rajada lopsaka metsaaia. Kui aga rajada metsaaed tüüpilisse Soome kuivavõitu ja toitainevaesesse palu- või nõmmemetsa, siis seal tuleb samasuguse tule muse saavutamiseks kõvasti tööd teha: kasvu pinnast väetada ja lubjata, kaevata üles puujuuri, paigaldada juuretõkkekangast ja rajada kõrgpeenraid. Kergem tee on jätta kasvukoht ja maastik muutmata. Miks hävitada helehalli helkivat samblikuvaipa või pohlavarsi ja asendada need sibullillede, sõnajalgade ja muruga, kes jäävad lahjal maal ikkagi kiduma? Kuigi parimad välismaised metsaaiad panevad ahhetama, võib põhjamaine metsaaed olla niisama ilus. See näeb ainult teistsugune välja. Meie metsi kadestatakse neis maades, kus metsad on põldude ja asustuse jalust hävitatud. Meil on palju eri metsatüüpe: kuivad
taimi ja loomi välja. Ehtsas metsaaias tuleb metsaaluse samblad ja puhmad alles jätta ning vältimatu liikumine suunata jalgradadele.
Metsaaed asulas Linnades ja külades meenutab metsaaed tavaliselt pigem traditsioonilist aeda kui metsa. Õuedel on drenaaž, elektri- ja sidekaableid ja muid konstruktsioone, mille tõttu ei saa puistu olla väga tihe. Elumajade ümbruses ka liigutakse ja toimetatakse pidevalt, nii et puhmad ja samblavaip tuleb asendada tallamist taluva muru või niiduga. Krundi servas võiks siiski leiduda ruumi ka päris oma puhmastikule, kust saaks mustikaid ja pohli korjata. Ka metsaaed ise võib koosneda erinevatest osadest. Põhjalikumalt kavandatud osad paiknevad elumajale ja puhkealale lähemal. Mida kaugemale krundi serva poole, seda metsasem ja looduslikum võiks aed olla.
Hooldus nagu parkmetsal
asulates on kõige kergem rajada metsaaed krundi servale, kus teed, plaatsillutised ja kaablid ei sega puid ega põõsaid kasvamast
kaljumetsad, niisked lodumetsad, päikeselised kaasikud ja võimsad männikud. Soome metsaaed võib põhineda meie oma metsatüübil, mille taimestikku võib soovi korral rikastada eksootiliste liikidega.
Suvilas ja linnas Piiri metsa, metsaaia ja aia vahele on raske tõmmata. Loodusliku ilmega suvilaümbrus sobib metsaaiale eriti hästi. Kõige ehtsam metsaaed on rajatud metsa ja seal kasvab ainuüksi metsataimi – kodumaiseid ja võib-olla ka välismaiseid liike. Mida lähemal metsikule alale metsaaed asub, seda soovitavam on istutada sinna ainult kodumaiseid liike. Meie looduses on hakanud levima juba liiga palju kahjulikke võõrliike, kes tõrjuvad pärismaiseid
Metsaaed ei ole kunagi üheliigiline majanduslikult tasuv mets, kus eesmärgiks on kasvatada võimalikult palju puitu müügiks ja kus kõik puud on ühevanused. Metsaaia eriealised puud ja põõsad vananevad ja surevad omas tempos ja metsa pole vaja uuendades tervenisti maha raiuda. Metsaaed on inimeste, loomade ja taimede elukeskkond. Mida rohkem liike metsaaias kasvab, seda parem. Liigirikas taimestik ja elustik talub keskkonna äkilisi muutusi, torme ja haigusi paremini. Mitmekesisuse kindlustamiseks võib säilitada osa metsa looduspärasena ning jätta alles ka kuivanud ja pehastunud puid ja kändusid. Eriliselt tasub kaitsta lehtpuusalusid, põlismetsa, paepaljandeid, mäeseljakuid, randasid, soid, ojapervi ja ka üksikuid rändrahne. Mitmekesine metsaaed on kindlasti ka mitmerindeline. Puuladvad moodustavad aia katuse: umbes 20 meetri kõrgusel kõiguvad tuules kõige kõrgemate puude ladvad, nende all sirutuvad valguse poole väikeste puude ladvad. Põõsastik küündib 1–3 meetri kõrguseni. Alustaimestikus valitsevad mitmeaastased õitsevad taimed, sõnajalad ja kõrrelised. Metsa all kõige madalamal võib näha samblaid ja samblikke.
Ka s u l i k ja kau n i s
13
88 K a s v u k o h at 端 端 b i d
Värske palumets
värske palumetsa parasniiskes mullas õitseb ja kannab mahlakaid marju mustikas. Valgus ja meeleolu vahelduvad vastavalt sellele, kas metsas valitsevad valgetüvelised kased või tumedad kuused. Kaasikus immitsevad kõige põletavamad päikese kiired läbi lehtede ja mahedas poolvarjus tunnevad ennast hästi väga paljud lilled ja põõsad. Kuusiku jaheduses ja hämaruses tulevad aga toime ainult kõige vastupidavamad varjutaimed. Värskesse palumetsa on metsaaeda suhteliselt kerge rajada. Parajalt tüse ja toitainerikas toorhuumus sobib iseenesest paljudele aiataimedele, aga maa parandamise ja eriti kuusiku harvendamisega paranevad kasvutingimused märgatavalt.
on värskete palumetsade tavalisim puhmas. Suhteliselt toitainerikas ja niiske maa sobib paljudele aiataimedele
mustikas
kuutõverohi kasvab nii kuivas kui ka niiskes mullas
harilik
V ä r s k e pa l u m e t s
89
laanelill kasvab nii kuivades kui ka niisketes metsades ja tundruil
harilik
värske
vaip
palumetsa alust katab tavaliselt mustika-
Mustikad ja kuused Värsked palumetsad kasvavad keskmise toite ainetesisaldusega, keskmiselt peeneteralist pinnast sisaldavatel moreenaladel. Toorhuu mus on tavaliselt 3–6 cm tüse ja happeline (pH 4). Vaibataoline, tihe ja ainult osaliselt kõdunenud huumus eraldub selgelt all ole vast mineraalmullast. Värsketele palumetsa dele iseloomulik paks toorhuumushorisont tekib kõrgetele veelahkmealadele ning eriti nende põhja- ja idanõlvadele, kusjuures huumuskiht võib küündida koguni 20 senti meetrini. Palusamblast, laanikust ja kaksikhambast koosnev samblarinne katab metsaalust üht lase vaibana. Põhja-Soomes esineb kõrgema tel kohtadel ka samblikke. Puhmarinne on rikkalik ja lopsakas. Lõuna-Soomes on kaht lemata valdavaks puhmaks rohkelt marju an dev mustikas. Mustikamets ongi LõunaSoome levinuim metsatüüp. Põhja-Soomes võib domineeriv puhmas olla ka pohl. Põõsarinne koosneb peamiselt pihlakast, kadakast ja vaarikast. Vaarikas kasvab metsa 90 K a s v u k o h at ü ü b i d
on tavaline kogu Soomes just nimelt värsketes palumetsades
palu - härghein
häiludes ja noorendikes harvalt ja üsna ma dalana; juba Oulu kandis on vaarikas harul dane. Niisketes nõgudes kasvavad harilik paakspuu ja paju. Juhtiv puuliik on kuusk, ent värske tes palumetsades on tavalised ka kaskedest, kuuskedest ja mändidest koosnevad sega metsad. Nõudlikumad puuliigid, nagu sang lepp ja toomingas, kasvavad värskes palu metsas sedavõrd kehvasti, et jäävad kasvult põõsjaks.
Palju rohttaimi Värskes palumetsas, välja arvatud varjulistes tihnikutes, kasvab rohkesti kõrrelisi ja muid rohtse varrega taimi. Toitainerikast mulda eelistavatele tõelistele lehtmetsataimedele värskes palumetsas ei meeldi, aga sürja-salu metsade liike jänesekapsast, mets-kurereha ja kolmissõnajalga võib harvalt või väikeste rühmadena siiski esineda. Värske palumetsa tunnustaimede hulka kuuluvad mets- ja palu-härghein, leseleht,
Värske palumetsa tavalisemaid taimi eestikeelne nimetus
Ahtalehine põdrakanep
lõuna-soome
pohjanmaakainuu
peräpohjola, metsä-lappi
O
O
O X
Harilik harakkuljus
X
X
Harilik kastehein
O
O
Harilik kukemari
O
O
Harilik laanelill
O
O
O
Harilik lahkleht
O
O
O
O
Harilik maikelluke
O
O
Harilik vaarikas
O
O
Jänesekapsas
O
O
O
Jäneskastik
O
Karvane piiphein
X
X
O
Kattekold
O
O
O
Keratarn
O
X
X
Kolmissõnajalg
O
O
O
Leseleht
O
O
O
Lillakas
O
O
Luht-kastevars
O
O
Mets-härghein
O
O
O
Mets-kurereha
O
O
O
Mustikas
X
X
X
Ohtene sõnajalg
O
O
Palu-härghein
X
X
X
Pohl
O
O
O
Sinikas
O
X
Sookail
O
X
O
Soo-osi
Vaevakask
Verev kastik
jäneskastik, harilik laanelill, metsosi, mai kelluke, lillakas, harilik lahkleht ja hari lik harakkuljus. Lillakas kasvab püstisena ja märgatavalt kehvemana kui sürja-salumetsa des. Maikelluke õitseb veel värsketes palu metsades, aga viljatumates kohtades enam mitte ja jääb selgesti harvemaks Pohjanmaa– Kainuu vööndis. Ka ahtalehine põdrakanep õitseb raiesmikel rikkalikult ja moodustab ühtseid taimerühmi. Harakkuljust esineb eelkõige kuusikutes. Kogu Soomes esinev harilik laanelill kas vab sama edukalt nii kuivades ja viljatutes nõmmemetsades kui ka niisketes salumet sades ja tundrutel. Õied avanevad 10-senti meetrise varre ladvas varasuvel.
sobib pinnakatjaks. See levib oma pikkade võsunditega kiiresti
lillakas
O O
O
Villohakas
O
O
Võnk-kastevars
O
X
X
Ümaralehine uibuleht
O
O
O taime levila X taime optimaalne kasvukoht
põdrakanepi valgete õitega vormid sobivad aiataimede hulka väga hästi
ahtalehise
V ä r s k e pa l u m e t s
91
siumarjade söögiks kõlbmatud marjad on valged, punased või mustad
külvavad usinasti seemneid. roomav akakapsas moodustab Valgetes või punastes toonides õieilu tiheda lehevaiba nii valguses kui ka jagub koguni paariks kuuks varjus
tähtputked
täpiline iminõges väänleb mööda maad
Keskmise toitainesisaldusega mulla püsikud Värske palumets on päris hea kasvukoht pal judele poolvarju ja varju eelistavatele püsiku tele. Toorhuumuse hulka on siiski hea lisada kasvusubstraati, sest puud võtavad toitaine test ja veest oma osa. Värske palumetsa metsaaias tulevad kõige paremini toime keskmise toitainesisaldusega ja üsna happelise mullaga kohanenud püsikud. Esmajärjekorras tasub metsataimede sekka is tutada sääraseid traditsioonilisi püsikuid, kes kuuluvad meie algupäraste taimeliikide hulka või on väga ammused tulnukad, mida on koduõuedele istutatud juba aastasadu. Neid ei ole aretatud ja nad ei vaja palju hoolt, väeta mist, toestamist või jagamist mõne aasta järel. 92 K a s v u k o h at ü ü b i d
’herman’s pride’ on püstiste vartega täpilise iminõgese sort
harilik
kitseenelas kasvab peaaegu meetrikõrguseks
väike igihali puhkeb kevadel varakult õide. Selle lehed on aasta läbi tumerohelised
Värske palumetsa püsikuid eestikeelne nimetus
Harilik kitseenelas Harilik kolmissõnajalg
ladinakeelne nimetus
õitseaeg
kõrgus
kasvukoht
Aruncus dioicus
juuni–juuli
100–150 cm
Tp–V parasniiske Ta++
Gymnocarpium dryopteris
–
25 cm
Pv–V parasniiske Ta++
Harilik kurekell
Aquilegia vulgaris
juuni–juuli
60 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta++
Harilik käbihein
Prunella vulgaris
juuni–august
15 cm
Tp–V parasniiske–niiske Ta+
Harilik lõokannus Harilik maajalg Harilik maikelluke
Corydalis solida
mai–juuni
25 cm
Tp–V parasniiske Ta+
Glechoma hederacea
mai–juuni
5–10 cm
Tp–V kuiv–niiske Ta+
Convallaria majalis
mai
20 cm
Tp kuiv–parasniiske Ta++
Harilik naat ’Variegata’
Aegopodium podagraria ’Variegata’
juuli
20/40 cm
Tp–V kuiv–märg Ta++
Harilik naistesõnajalg
Athyrium filix-femina
–
80 cm
PV–V parasniiske–niiske Ta++
Harilik raudrohi
Achillea millefolium
juuni–august
50 cm
Tp–Pv kuiv–niiske Ta+
Harilik ussitatar
Bistorta major
juuni–juuli
30/60 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta++
Harilik öölill Kaukaasia kitsekakar Kaunis murtudsüda Kivi-imar Korea kitseenelas Kuldvits
Hesperis matronalis
juuni–juuli
60–80 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta++
Doronicum orientale
mai–juuni
20/50 cm
Tp–Pv parasniiske Ta++
Dicentra formosa
mai–august
20–30 cm
Tp–Pv parasniiske Ta++
Polypodium vulgare
–
30 cm
Pv–V kuiv–parasniiske Ta++
Aruncus aethusifolius
juuli
20 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta+
Solidago virgaurea
juuni–juuli
50 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta+
Linnakivirik
Saxifraga x urbium
juuni
10/20 cm
Pv–V parasniiske Ta+
Mägijumikas
Centaurea montana
juuni–juuli
60 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta++
Ajuga reptans
juuni
15–20 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta+
Roomav akakapsas Roomav metsvits Rootsi kukits
Lysimachia nummularia
juuli
5 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta+
Cornus suecica
juuni
20 cm
Tp–V parasniiske Ta++
Soomurakas
Rubus arcticus
juuni–juuli
10–25 cm
Tp–Pv kuiv–niiske Ta+
Suur tähtputk
Astrantia major
juuli–august
40 cm
Tp–Pv parasniiske Ta++
Suureõieline tellima
Tellima grandiflora
juuli
15/35 cm
Pv–V parasniiske Ta++
Südajalehine bergeenia
Bergenia cordifolia
mai–juuni
40 cm
Tp–V kuiv–parasniiske Ta++
Südajas tiarell
Tiarella cordifolia
mai–juuni
10/20 cm
Pv–V parasniiske Ta++
Campanula punctata
juuli
30–70 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta+
Verev sõrmkübar
Digitalis purpurea
juuli–august
100 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta+
Viljatu kurereha
Geranium x cantabrigiense
juuni–juuli
20 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta+
Villohakas
Cirsium helenioides
juuli–august
100 cm
Tp–PV parasniiske–niiske Ta++
Võnk-kastevars
Deschampsia flexuosa
juuli–august
50–70 cm
Tp–Pv kuiv–parasniiske Ta+
Vinca minor
mai– juuni
10 cm
Pv–V kuiv–parasniiske Ta+
Täpitud kellukas
Väike igihali
Tp täispäike, Pv poolvari, V vari, Ta+ toitainevaene, Ta++ keskmise toitainesisaldusega, Ta+++ toitainerikas
V ä r s k e pa l u m e t s
93