Your Dog Interpreter_001-005_EST:IW Dog 001-005 UK.qxd

SINU KOERA SELETAJA

SINU KOERA SELETAJA Kuidas m천ista inimese parimat s천pra

David Alderton

Inglise keelest t천lkinud Marju Algvere

Originaali tiitel: Your Dog Interpreter How to Understand Man's Best Friend David Alderton Cico Books Välja antud 2007. aastal CICO Books Ryland Peters & Small 20–21 Jockey’s Fields, London WC1R 4BW www.rylandpeters.com

Text copyright © David Alderton 2007 Copyright © CICO Books 2007 Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978 1 906094 14 0 (ingl k) ISBN 978-9985-3-1803-4 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Marju Algvere, 2009 Tõlke toimetanud Malle Kiirend Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee

MÄRKUS LUGEJATELE Selle raamatu nõuanded ei asenda professionaalsete loomaarstide omi. Ühtki koera või kutsikat ei ole selle raamatu valmimisel kahjustatud.

Kogu raamatus toodud info kehtib võrdselt nii emaste kui isaste koerte kohta, välja arvatud juhul, kui on märgitud teisiti.

Sisukord Sissejuhatus: Koer seltsilisena 7

Koerad ja nende isiksused 16

Suhtle oma koeraga 58

Räägi oma koeraga 84

Puudutus ja ravi 100

Sotsiaalsed meeled 118

Intuitiivsed võimed 134

Koera käitumise A ja O 148

Register 189

Tänu fotode eest 192

Koerad ja nende isiksused

Mis on tõud?

Koeri leidub kõikvõimaliku välimuse ja suurusega, ent nende kõigi esivanemaks on hall hunt. Teatud standardile vastavad koerad on tõukoerad.

Kõiki teisi nimetatakse tavaliselt segaverelisteks – nagu all oleva ajukoerte ja terjerite rea lõpus olev isend.

18

Keegi ei oska koeratõugude arvu täpselt öelda seetõttu, et puudub üheselt mõistetav tõu definitsioon.

Oluline on asjaolu, et äratuntavat tõugu koeral on teatud selgelt eristatavad füüsilised omadused ning ta järglastel on samad omadused. Kõik koeratõu peamised tunnused on koondatud selle tõu standardisse, mida kohtunikud kasutavad näitustel võitjate määramisel tõurühmade kaupa. Seega saab tõuks nimetada ainult sellist koeratüüpi, mille kohta kehtib tunnustatud näituse standard, ning maailmas on neid koeratõuge 250 ringis.

Laiem tõu definitsioon hõlmab äratuntavat koeratüüpi, milles kutsikad vaieldamatult vanematega sarnanevad – sellele definitsioonile vastab veel 150 eristatavat tüüpi.

Need koeratõud on tavaliselt üsna piiratud levialaga ning neid peetakse endiselt tööloomadena ja näitustele ei viida. Aja jooksul võivad nad aga populaarse-

Doktor Koer

Erinevad tõud Koeratõugude liigitamiseks puudub üldine alus. Näitustel jaotatakse koerad harilikult rühmadesse, mis peegeldavad nende aretamise eesmärki ja seega neile iseloomulikku käitumist. Näiteks võib ajukoeri omakorda jagada saakisilmavateks ja jälgeajavateks.

Omaette rühmades esinevad harilikult ka terjerid, toy rühm, karjakoerad ja linnukoerad. Teatud tõu omaduste uurimisel annavad näituse kategooriad aimu koera tõenäolisest käitumisest ja sellest, kas ta sobib elama linna või tuleks teda hoida eranditult maal.

maks muutuda ning seeläbi laiemalt levida. Mingil hetkel hakkavad nad osalema näituste hindamisringides ja pannakse alus tõustandardile.

Suhtle oma koeraga

Kutsika valimine Kutsikad on sündides kurdid ja pimedad ning nende meeled arenevad järk-järgult kasvamise käigus, ent see ei tähenda, et nad oleksid neid ümbritsevast maailmast ära lõigatud ja tegutsemisvõimetud. Mõne tunni vanused koerad kogunevad sooja otsides pesakonnakaaslastega kokku ja tõmbuvad eemale, kui läheb liiga kuumaks. Umbes kahe nädala vanuses lähevad neil silmad lahti, üks nädal

Doktor Koer Poiss või tüdruk?

Isasel ja emasel koeral on erinev temperament, ent selle ilmsikstulek kutsikaeas on vähe tõenäoline. Isased koerad muutuvad domineerivamaks ning nende õpetamine on raskem.

Nad kalduvad emastest suuremaks kasvama ning rohkem oma territooriumi kaitsma, kasutades kodu ümbruse lõhnamärgisena oma uriini. Isased koerad lähevad tõenäolisemalt paarilist otsides ringi uitama, emased teevad seda harilikult vaid kaks korda aastas, innaajal. Kastreerimine/steriliseerimine umbes kuue kuu vanuselt peaks enamiku probleemidest ära hoidma; isastel koertel alandab operatsioon testosteroonitaset ja toimub välispidiselt. Emastel on operatsioon invasiivne ning mõni nädal pärast seda ei tohiks koer pingutada. Ka kaitseb see operatsioon koera püomeetra, suguelundeid mõjutava surmava seisundi eest.

Pärast kastreerimist/steriliseerimist kalduvad nii isas- kui emasloomad hormonaalsete muutuste mõjul kaalus juurde võtma, seega tuleks kaalu regulaarselt kontrollida.

60

veel ja nad hakkavad kuulma. Siis tulevad ka piimahambad ja kui nad hakkavad tahket toitu sööma, algab võõrutusprotsess.

Nüüdsest peale muutuvad kutsikad üha liikuvamaks, nende arengus algab tähtis faas, mida sageli nimetatakse sotsialiseerumise perioodiks. Noor koer hakkab nüüd teda ümbritsevat maailma tähele panema. See algab umbes ühe kuu vanuselt ja kestab umbes 12 nädalat, jõudes vanusesse, mil kutsikat võib viia uude koju. See periood vormib kutsika tulevase arengu ja mõjutab otseselt ta tulevasi suhteid inimestega, seega on väga oluline, et kutsikas harjuks sel ajal inimestega. Kui noor koer on suletud koertekasvanduse suhtelisse eraldatusesse, on tõenäoline, et kontakt inimestega teeb teda närviliseks ja tema usaldust on palju raskem võita.

Pole sugugi üllatav, et kodus kasvanud kutsikad suudavad paremini sotsialiseeruda ja tunnevad end uues ümbruses palju mugavamalt kui varem koertekasvanduses olnud kutsikad, kus kontakt inimestega on minimaalne. Seetõttu on mõistlikum omandada kutsikas selliselt aretajalt, kes kasvatab pesakonda kodus.

Harilikult on seda võimalik kontrollida, sest aretajad reklaamivad kutsikaid sageli hulk aega enne, kui nad on piisavalt vanad uude koju viimiseks,

Kutsikad kasvavad karja hierarhia tingimustes, õppides neid ümbritsevatelt vanematelt koertelt. Kodus hakkab noor koer ennast varsti teie karja liikmeks pidama ja ootab teilt juhile vastavat käitumist. See teeb ta õpetamise lihtsamaks.

Mitme lemmikloomaga kodu uue koera majja ilma eelneva hoiatuseta, siis on tõenäoline, et nad Kui teil on kodus ka teisi lemmikloomi, omavahel ei lepi, sest varasem lemmik peab kutsikas nendega suhted looma. hakkab loomu sunnil territooriumi Kutsika tutvustamine vanemale koerale kaitsma ja paneb pahaks võõra on suhteliselt lihtne, sest kutsikas tungimist oma koju. Laske neil esmalt tõenäoliselt annab vanemale koerale korra, soovitatav isegi mitu korda, järele, eriti alguses, vähendades sel moel märgatavalt konfliktiohtu. Isegi kui te loomu sunnil uue kutsikaga rohkem Kus kaks koos ... sekeldate, aidates tal end Teise koera soetamises on sisse seada, on väga tähtis, et nii mõndagi positiivset, kuid te ei nõrgestaks vanema ärge unustage selle mõju lemmiklooma positsiooni rahakotile. Kutsika ilmumine koduses hierarhias. Kiitke annab vanema koera elule sageli värske jume. teda rohkem kui varem, Isekamast seisukohast võib pöörake talle alati esimesena vanema koera vältimatu tähelepanu, alles seejärel surm teile veidi vähem valus kutsikale, ning ärge jätke olla, sest teie elus on üks teda mingil moel kõrvale.

Vanemad koerad Kahe vanema koera tutvustamine võib olla märksa keerulisem. Kui te toote

koer veel, kes teist sõltub ja kelle eest te hoolitsete.

67

Õpetamine

Varjupaigakoerad Varjupaigast täiskasvanud koera võttes peate olema kaastundlik. Kui koera on halvasti koheldud, võib ta olla erakordselt närviline ning tal võib olla halbu mälestusi, mis ootamatult ja äkki pinnale kerkivad. Isegi lihtsalt teist värvi mantli selgatõmbamine võib koera häirida, tuues meelde mingi valusa juhtumi ta minevikust.

On tõepoolest oluline, et püüaksite kohe alguses varjupaiga koera mineviku kohta võimalikult palju välja selgitada, kuigi see võib olla palju raskem, kui esmapilgul tundub. Mõned koerad on võibolla paljudest kodudest läbi käinud, või on nad lihtsalt tänavale jäetud, seega pole mingit võimalust nende minevikku välja uurida.

Vastutustundlik loomade varjupaik püüab alati koostada iga nende hoole alla sattunud koera kohta põhjaliku iseloomustuse, nii et oleks võimalik teda uue koduga sobitada. Seda, kui koer näiteks mehi kardab, on võimalik aru saada, kuid on mitmeid teisi käitumisjooni, mis ilmnevad ainult koduses keskkonnas. Kui märkate probleeme, näiteks

eraldatusärevust, mis on varjupaigast võetud koerte puhul tavaline, saab loomaarst või varjupaik ise soovitada teile kogenud käitumiskonsultanti, kes aitaks loomal neist vabaneda.

Varjupaigast saadud koerad on harilikult koolitamata, ent kuni te oma uut lemmiklooma pole kodustes tingimustes tundma õppinud, ei saa te ka tema käitumist hinnata. Täiskasvanud koera on raskem õpetada kui kutsikat ning teil tuleb varuda kannatust. Teisalt võite vanema koera sedamaid koolituskursusele kirja panna ja hakata ta käitumisprobleemidega tööle.

Pidage meeles, et noored koerad ei oska võimalikke ohte ette näha, eriti uues keskkonnas – see oskus tuleb koos vanuse ja kogemustega.

Koolituskursuste kohta leiate infot kohalikest lehtedest, saate ka loomaarstilt nõu küsida. Palju sõltub teie koera konkreetsetest vajadustest – käitumisspetsialist saab teile anda täpse hinnangu.

77

Väljas jalutamas

Mida teha, kui koer ära kaob Esimesel paaril korral vabalt jooksma lastud noor koer on tõenäoliselt veidi närvis ega eksle kaugele, ent enesekindlamaks muutudes hakkab ta omapead elu uurima – eriti siis, kui te jalutate pidevalt samal marsruudil.

Mõne koera puhul võtavad instinktid võimust ja nad hakkavad lõhnajälge ajama. Ärge püüdkegi talle järele jõuda, vaevalt et see teil õnnestub, pealegi loeb koer teid oma karja liikmeks ja tõstab pigem tempot, kui jääb teid ootama. Kõige õigem on jääda endale kindlaks ja kutsuda koera tagasi – pärast esimest entusiastlikku sööstu saagi järele peaks ta mõne aja pärast tagasi tulema. Ärge noomige teda, kui ta tagasi tuleb, isegi kui te olete ärajooksmise pärast vihane, sest see ajaks teda vaid

segadusse ja nõrgestaks teievahelist sidet.

Kui koer pole umbes 15 minuti pärast välja ilmunud, hakake liikuma samas suunas, ta võib teid otsida.

Vilistage aeg-ajalt, et ta saaks teie asukoha kindlaks määrata, isegi kui ta teid ei näe.

Kõrgsagedusliku koeravile heli kandub palju kaugemale kui tavalise vile oma. Kui te koera ei leia, informeerige piirkonna politseid, loomaarste ja loomakaitse organisatsioone, juhuks kui keegi on teda näinud või kinni püüdnud.

Mikrokiipimise (vt lk 71) väärtus siinkohal ilmnebki – isegi kui koer kaotab ringi ekseldes kaelarihma külge kinnitatud nimemärgi, on teie kokkusaamine siiski võimalik.

Vanem isane koer jookseb linnapargis tõenäolisemalt ära kui maal looduses, sest teda tõmbab ligi iga läheduses liikuva indleva emase koera lõhn. Innaajal toodab emane koer erilisi feromoonideks nimetatavaid lõhnamolekule, mis kanduvad õhus heljudes märkimisväärselt kaugele ning informeerivad iga ümbruskonnas viibivat isast koera. Kui koer on kastreeritud, siis ta lõhnakutsungile ei reageeri ja instinktiivne tung indlev emane üles otsida ei toimi.

Agility-võistlustel osalemine – aja peale takistusriba läbimine –, on tore viis koeraga suhelda.

Lõhnajälge ajavad hagijad, nagu näiteks basset hound, panevad tõenäoliselt jooksu, kui leiavad jänese või mõne muu looma värsked jäljed. Seepärast on neid raskem õpetada kui teisi koeratõuge.

81

Räägi oma koeraga

Haukumine, urisemine ja niutsumine Kõige tavalisem koertega seostatav heli on haukumine. Koerad hauguvad mitmesugustel põhjustel, mõnikord lihtsalt seetõttu, et nad on erutatud, või siis hoiatamiseks. Ega polegi nii lihtne iga kord koera erinevaid haukumisi eristada, sest palju sõltub konkreetsest olukorrast. Koer, kes teid tunneb, võib teid nähes tõenäoliselt haukumisega tervitada. Kui te aga kohtate võõrast koera mingis tundmatus ümbruses, kõlab ta haukumine tõenäoliselt madalamalt ja Koera lugu

Haukumine ja tõud Mõned koerad hauguvad loomupäraselt rohkem kui teised ja valvekoertel, näiteks rottweileritel, on sügav ähvardav hääl. Paljud väikesed koerad võivad samuti lärmakad olla – nende haugatuste tugevus ei sõltu keha suurusest ja sageli eeldatakse, et tegu on palju suurema loomaga.

Põhjus peitub selles, et paljude väikeste seltsikoerte tõugude aretamise eesmärk oli saada aristokraatlikele peremeestele abilisi, kes neile võimalikust läheduses olevast hädaohust erksalt märku annaksid.

Mopse peetakse eriti ustavateks – Josephine’i lemmikmops hammustas Napoleoni, Prantsuse keisrit nende pulmaööl. Varasemast ajaloost on teada, et üks mops päästis Oranje printsi Williami elu, hoiatades teda salamõrtsuka eest.

86

Koerad hauguvad erineval põhjusel, harilikult siiski kas erutatult või hoiatavalt.

ähvardavamalt, sest see on mõeldud pigem hoiatuse kui tervitusena. Iga koer haugub omamoodi, see ei sõltu mitte ainult tõust, vaid ka konkreetsest koerast, seega õpite te varsti oma lemmiku haukumist ära tundma, isegi kui te teda parajasti ei näe.

Miks koerad hauguvad Haukumine ei ole ainult hoiatav žest; koerad hauguvad ka teistel põhjustel. Üht laadi haukumine märgib erutust ja seda võite sageli koju jõudes kuulda,

Haukumine, urisemine ja niutsumine

kui teie lemmik ootab jalutama viimist või tahab mängida. Sel juhul on haugatused lühikesed ja järjestikku korduvad, muutudes kõvemaks ja üha tungivamaks, kui koer tunneb, et temast ei tehta välja.

Koer võib haukuda ka siis, kui vajab teie abi – võib-olla on ta teisel pool tara ega pääse aeda tagasi. Ärge sellist käitumist aga julgustage, sest see võib hakata häirima, eriti siis, kui lubate koeral kaua aega või hilja õhtul õues olla. Lahenduseks on võtta initsiatiiv varakult, kutsikaeast peale enda kätte ja kutsuda koer tagasi teatud ajavahemiku järel, nii ei teki tal harjumust teie tähelepanu hõivamiseks haukuda. Siiski võite vahetevahel märgata, et koer haugub, et teda toast välja lastaks, eriti kui ta tunneb, et teda ignoreeritakse.

Koerad võivad haukuda ka siis, kui nad tunnevad end ebakindlalt – selline käitumine jalutuskäigu ajal on noore koera puhul päris tavaline.

Harilikult kõlavad siis katkendlikud, üha tungivamaks muutuvad haugatuste sarjad, mis ei sarnane haukumisega lihtsalt teie tähelepanu võitmiseks. Seda laadi haukumine nõuab viivitamatut sekkumist, sest teie koer võib olla hädaohus. Kutsuge ta otsekohe enda juurde ja püüdke ta kiiresti üles leida, kui ta ei reageeri kutsele ja lihtsalt jätkab haukumist.

Haukumise sagedust mõjutab ka koera vanus, sest noored koerad lihtsalt on sünnipäraselt häälekamad.

Osalt peegeldab see nende kergemini erutuvat loomust, aga ka kogemuste

Doktor Koer

Loomupäraselt lärmakas Osa koeri on loomu poolest lärmakamad, teised aga vaiksemad ning nende käitumise seda külge on sõltuvalt tõust aretamise käigus kas tugevdatud või nõrgendatud. Paljud saakisilmavad ajukoerad, nagu näiteks inglise hurdad, keda aretati algselt jahi pidamiseks, on teiste tõugudega võrreldes loomult vaiksed, sest omanikud ei tahtnud, et koerad jahti pidades tähelepanu ärataksid. Valjult haukuva koera puhul läheks üllatusmoment kaduma. Näiteks lurcheri, kes on inglise hurda ja collie ristand, eelisomaduseks on täielikus vaikuses tegutsemine. Terjereid aga peetakse just seepärast tublideks taluvalvuriteks, et nad teatavad peremehele võõraste tulekust usinalt haukudes.

87

Räägi oma koeraga

Kehakeel Lähenevate võõraste pärast mures olev koer võib agressiivsel moel haukuda ja ilmutada agressiivsust ka kehakeele kaudu. Koera kõrvade ja saba asend on ta meeleolu tähtsad näitajad, isegi kui ta ei haugu.

Mida ütlevad kõrvad Kui koer on elav ja uudishimulik, on ta kõrvad tavalisest puhkeasendist veidi ette kallutatud ning sageli ka veidi rohkem püsti. Kui te oma lemmikut tõsise häälega noomite,

Kikkis kõrvad osutavad, et koer kuulab midagi teraselt. Kui üks kõrv on kikkis ja teine lontis, võib see tähendada, et miski teeb teda ebakindlaks.

See vene hurt (borzoi) on lõdvestunud, ent samal ajal ergas. Kõrvade asend on koera meeleolu määramisel väga kõnekas.

92

tõmbab ta kõrvad arvatavasti lidusse vastu pead ja on süüdlasliku ilmega.

Koeraga jalutades võite märgata, et ta seisatab, üks kõrv kikkis, teine lontis. See on väga tavaline, eriti noorte koerte puhul, ning tähendab, et ta pole päris kindel, kuidas millelegi reageerida.

Kehakeel

Millest räägib saba Teine koera meeleolu tähtis näitaja on ta saba asend, seda võite silmata juba üsna kaugelt. Kui lemmik haugub, olles teist eemal, siis saate just saba asendi järgi aimu, kas ta on väga närviline või lihtsalt erutatud. Õnnelik ja lõdvestunud koer liputab saba entusiastlikult küljelt küljele nagu tervituseks ja oma rõõmu väljendamiseks ning saba on üldiselt püsti. Kui ta on veidi närviline, kuid mitte hirmunud, hoiab ta saba püsti, ent ei liputa seda märkimisväärselt, hoiab saba suhteliselt rahulikult, ainult sabaots võngub. Samal ajal on kõrvad ettepoole tõmbunud. Ähvardavana tunduvas olukorras hoiab koer saba horisontaalselt, ettevaatlikult edasi liikudes. Kui te oma koera noomite, võtab ta tõenäoliselt alistuva asendi, tõmmates saba jalge vahele. Sama asendi võtab see koer, kes pärast võitlust kaotajana võitja juurest pageb.

Sabata või lühisabalised koerad Mõned tõukoerad võivad sündida ilma sabata – nagu näiteks vana-inglise lambakoerad, keda vahel ka nende varasema nime – tömpsaba – järgi tuntakse, ent pesakonnas on mõnel kutsikal saba siiski olemas. Teistel tõugudel on väga lühike saba. Näiteks on pembroke welsh corgil võrreldes cardiganist sugulasega päris lühike saba. Ilma sabata või lühisabalistel koertel on raske suhelda nii omanike kui teiste koertega. See suhtlusvõime kaotus on ka üks põhjustest, miks saba kärpimist enam üldiselt ei praktiseeri-

Koera lugu

Suhtlemine ja kõrvad Mitte kõik koerad ei saa kõrvu liigutades suhelda – näiteks spanjelite pikad rasked rippkõrvad ei lase seda kuigi tõhusalt teha. Teistel tõugudel, näiteks habecolliel, on kõrvad karvade sees peidus. Kõrvade kirurgiline kärpimine, mis on ikka veel mitmes riigis lubatud, takistab samuti koerte sellist suhtlemisviisi. Mõlemalt kõrvalt eemaldatakse osa kõhrest, mis vähendab kõrva paindlikkust – koera välimus on jäävalt muutunud, kõrvad jäävad pigem püstiseks kui pea külgedele rippu. Saksa dogid, rottweilerid ja dobermannid kuuluvad kõige sagedamini nende tõugude hulka, kellega see operatsioon ette võetakse, kuna seejärel muutub nende välimus sõjakamaks.

Sellist mängukummardust näeme noorte koerte puhul sageli. See on mängutuju märk.

93

Kohtumine inimestega

Kohtumine inimestega Teie koera käitumine teiste inimeste suhtes on väga tähtis. Pidage alati meeles, et kõik inimesed pole koeraarmastajad ja et mõned inimesed lausa kardavad koeri. Koeraga väljas jalutades ärge lubage tal andunult inimesi tervitama söösta ega ülevoolava rõõmuga nende najale hüpata. Sellisest käitumisest võib kergesti valesti aru saada, pidades seda kallaletungiks. Mis veel hullem, teie koer võib pargis ringi joostes tahta laste pallimänguga ühineda, tekitades tõelise kaose.

Koertega koos viibivaid lapsi tuleks tähelepanelikult jälgida ja neil ei tohiks lasta loomi kiusata. Koerad peavad lapsi karjasiseses hierarhias täiskasvanutest madalamal olevaiks, seega käituvad domineerivama loomuga tõud, nagu näiteks dobermann, tõenäoliselt väljakutsuvalt.

Koera tagasikutsumine Tehke endale koos koeraga väljas jalutades harjumuseks teda enda juurde tagasi kutsuda, nii õpib ta kas teie sõnalist või vilega antud käsklust kuulama ja pöördub tagasi.

Sel moel reageerib ta ootamatu tagasipöördumise vajadusel kiiremini ja rahulikumalt.

Koeraga väljas viibides püüdke varakult tajuda võimalikke probleeme. Isegi maakohas ei tohiks koer silme alt kaduda – eriti kui läheduses on kariloomi. Kutsuge teda kindlate ajavahemike järel enda juurde tagasi. Kui jalutate avamaastikul jälgeajava ajukoeraga, näiteks beagle’iga, ei pruugi see võte teie lemmikut pidurdada, kui ta huvitava lõhna leiab ja seda jälitama asub, ent aitab siiski seda vaistlikku käitumist vältida.

Väljas jalutades on tähtis koeraga pidevas kontaktis olla, sest sel moel aimate te järele hundikarja liikmete käitumist oma territooriumil liikudes ja see tugevdab teie ja lemmiklooma vahelist sidet.

Kutsikad ja lapsed saavad harilikult hästi läbi, ent jälgige, et mäng ülemäära tormakaks ei muutuks.

95

Räägi oma koeraga

Kui koer kohtab koera

Koerad nuusutavad kohtudes

Tänapäeval, kui koerad on võetud inimese perekonna liikmeks, elavad nad pigem üksi kui karjas, nagu nende metsikutel esivanematel kombeks oli.

Siiski loovad nad omavahel korrapäraselt kohtudes, näiteks jalutuskäikudel, lähedase sideme. Nad tervitavad üksteist sõbralikult saba liputades ja sageli hauguvad kohtumise algul erutatult, isegi mitme kuu möödudes.

sageli teineteise nina, vaadates teist pingsalt. Pöörake tähelepanu nende koerte kergelt lidus kõrvadele kui ebakindluse märgile, kusjuures parempoolne koer tundub olevat närvilisem.

96

Kuidas koeri tutvustada Kui teil on tarvis kahte koera omavahel tuttavaks teha, eriti juhul, kui nad hiljem hakkavad samas kodus

elama, oleks kõige mõistlikum nad erapooletul territooriumil kokku viia.

Võimaluse korral viige nad kõigepealt pikale jalutuskäigule, lastes neil teineteisega ise, ilma sunduseta tutvust sobitada. Kui nad on tuttavaks saanud, võivad nad hakata koos mängima ja teineteist taga ajama – eriti kui tegu on noorte koertega. Ärge alguses mingit palli või mänguasja kaasa võtke – üks koertest võib olla valdushimuline ning see tekitab konflikti. On palju parem lasta kahel koeral koos joosta, nii läbivad nad pikema vahemaa, kui eraldi rihma otsas jalutades.

Puudutus ja ravi

Kõrvad, küüned ja hambad

Spanjelitel on rasked kõrvad, see teeb nad kõrvapõletikele vastuvõtlikeks. Kõrvade pidev kratsimine viitab sellele probleemile varakult.

112

Kõrvade eest hoolitsemine Enamalt jaolt ei pruugi te koera kõrvade puhastamise pärast üldse muretseda. Spanjelid on aga kõrvahädadele iseäranis altid kõrvakanalit katvate raskete kõrvade pärast, mille all tekkiva soojuse ja niiskuse tõttu on see koeratõug vastuvõtlik kõrvade bakteriaalsele või seennakkusele, ka võivad sigineda kõrvalestad. Sellest tulenev nahaärritus sunnib koera pidevalt kõrvu kratsima. Probleem tuleb otsekohe lahendada, vastasel korral võib kõrvaleht kahjustuda.

Pidev kratsimine võib põhjustada ka sisemist verejooksu ja sellest tulenevat verevalumit kudedes, mistõttu kõrvaleht märgatavalt paiste läheb.

Kõrvalestade vastu võib aidata ka pikemaajalise toimega kirburavi, ent bakteritele või seentele see ei mõju.

Nende jaoks peaksite loomaarstilt saama eriravimit, mida tuleks probleemi lahendamiseks anda täpselt juhtnööride kohaselt.

Lisaks ravile on hea mõte kõrva sisepoole karvu veidi kärpida, et nad kõrvakanali suuet ei kataks. Ärge laske end

kiusatusse viia koera näilisest paranemisest ja kõrvade ravi enneaegselt lõpetada, sest ta ei kratsi end enam.

Põletik võib endiselt olemas olla ja krooniliseks muutuda, mistõttu osutub vajalikuks kõrvakanal kirurgiliselt avada.

Pediküür Kontrollige regulaarselt oma koera küüsi, et vältida nende ülekasvamist.

Kõige tõenäolisemalt tekib probleeme lisavarvastel, mis paiknevad harilikult jalgade sisekülgedel. Nad ei kulu lühemaks nagu teised küüned tavaliselt, sest nad ei puutu maaga kokku, seega võib sealne küüs kasvada tagurpidi varbapadjandi sisse, kui seda õigeaegselt ei kärbita.

Koera küünte lühendamiseks on müügil spetsiaalsed küünetangid, ehkki seda tööd teeb loomaarst. Ärge küünt mitte kunagi liiga lühikeseks lõigake, sest see hakkab veritsema.

Heledate küüntega koertel on küünealune tundlik liha igast varbast väljaulatuvalt roosakana nähtav, sealt läheb eluskoe piir. Teil tuleks küünt lõigata piirist kaugemal surnud koe kohalt. Kõige lihtsam on kasutada küünetange, sest te saate küüne enne tipu maha naksamist täpselt paika panna. Mustade küüntega koerte puhul on palju raskem küünte eluskoe piiri tabada, seepärast tuleb kasuks loomaarsti abi.

Käpamure

Kui teie koer hakkab lonkama,

Mõnikord, eriti hilissuvel, võib teie koer hakata oma käppi pidevalt naksima ja lakkuma, sest tajub nahaärritust. Seda põhjustab tõenäoliselt imepisikeste Trombicula lestavastsete rünnak, keda koer jalutuskäikudel on külge korjanud. Neid on palja silmaga peaaegu võimatu näha. Kui uurite koera käppi, olge ettevaatlik, sest tal on valus.

Isegi sõbralik ja taltsas lemmikloom võib teid siis kärsitult napsata.

Lihtsaim meetod sel puhul on segada lestavastsete hävitamiseks sobiv ravim. Käpaärritusel võib aga olla ka mõni muu põhjus, näiteks käpa sisse surutud rohuseeme. See on ka väga valus ja koer võib isegi longata.

Loomaarsti juures tuleks asja kontrollida; võib juhtuda, et vajadusel isegi narkoosi all, nii et kõik saaks põhjalikult selgeks ja oleks võimalik leida sobiv ravi.

olge ta käppi kontrollides

Hammaste korrashoid Koerad võivad vanemas eas vaevelda hambahädade käes, mida põhjustab hambajuurte ümber kogunev hambakivi. See tekitab igemepõletikku, mis hambaid lagundab ja paneb nad loksuma. Siis on bakteritel vaba sissepääs ja valus abstsess käes. Seepärast oleks hea õpetada kutsikat regulaarse hambapesuga leppima, nii saab vältida hambakivi teket. Koerte jaoks on olemas spetsiaalsed hambaharjad ja

ettevaatlik, sest valu tundes võib ta teid naksata.

hambapastad – inimeste hambapastat ei tohiks kasutada koertele ebasobiva koostise tõttu.

Avage lemmiku suu ja harjake õrnalt hambaid. Kutsikas hakkab alguses kindlasti rabelema, aga ta harjub varsti ka sellise regulaarse hoolitsusega. Kuivtoit aitab hambakivi moodustumist vältida, mõni kuivtoit koguni sisaldab komponente, mis on soodsad just hammastele. Lisaks on meeldivam, kui lemmiklooma hambad on puhtad – ta suulõhn on siis kindlasti värskem.

Hammaste korrashoid on ka koerte puhul väga tähtis, ometi puhastavad väga vähesed inimesed oma koerte hambaid.

Selle töö jaoks on olemas spetsiaalsed vahendid.

113

Koera käitumise A ja O

Jäävhammaste tuleku ajal närivad noored koerad eriti meelsasti kõikvõimalikke kodus leiduvaid asju, alates laua- ja toolijalgadest mobiiltelefonideni ning televiisori- ja muude elektriseadmete pultideni. Sageli on eriliseks lemmikuks kingad! Lihtsaim väljapääs on olla valvas ja mitte jätta kiusatusse viivaid esemeid kutsikale silma alla. Varustage ta mitme sobiva mänguasjaga, et ta saaks neid närides vaigistada uute hammaste tuleku ärritust. Kahju sünnib tõenäoliselt just siis, kui jätate noore koera mõneks ajaks üksi tuppa kinni, seepärast püüdke hammaste tuleku ajal teda alati enda lähedal hoida. Arvatavasti pole ka mõtet talle enne selle kasvufaasi lõppu püsivamat voodit osta, sest see võidakse põhjalikult rikkuda või lausa lammutada.

Pärast jäävhammaste lõikumist väheneb koera närimisvajadus tavaliselt märgatavalt. Siiski naudivad paljud koerad jalutamas käies mõne vana puupulga järamist. Koerale keppide loopimine pole hea mõte, sest võite teda ennast tabada, kui ta valel hetkel üles hüppab – kasutage oma lemmikuga mängides ainult pehmeid mänguasju.

166

Kirbud kodus Kirbutõrje ei taga küll seda, et kirbud teie koerale üldse külge ei hüppa, aga ravi vajalikkus saab selgeks, kui mõtlete hetkeks kirpude tohutule viljakusele. Üksainus emane kirp on võimeline munema sõna otseses mõttes tuhandeid mune, mida ta paigutab koera lähiümbrusesse, peamiselt ta magamisaseme alale. Koerale kirbutõrjet tehes on seetõttu oluline pesta üle ka kogu koera magamisase ja voodi ning puhastada tuba põhjalikult tolmuimejaga, et eemaldada kõik kirbumunad ja imeväikesed vastsed, kes kogunevad põrandaliistude alla. Vastasel juhul riskite suurema kirbuepideemiaga ning olete sunnitud putukatõrjefirma poole pöörduma, kes toa, või isegi kodu tervikuna parasiitidest vabastaks.

Just igavledes hakkab koer tõenäolisemalt destruktiivselt käituma. Kui peate välja minema ja ei saa teda kaasa võtta, laske tal eelnevalt õues joosta ja koos teiega mängida või viige koer vahetult enne lahkumist jalutama, siis on kindlam,

Koera käitumise A ja O

et ta teie äraolekul magab. Pole mingit mõtet looma noomida, kui avastate koju jõudes, et ta on midagi katki teinud, sest ta ei ole võimeline mõistma, et on midagi valesti teinud, kui teda ei ole teolt tabatud. Kui olete kutsika pärast mures, siis on parim lahendus suur võrkpuur, kus on ruumi veekausile ja magamisasemele – saate kutsika ajutiselt sinna sulgeda, kui kodust ära olete.

Närvilisus Koerad võivad muutuda närviliseks inimeste, teiste koerte, autos reisimise või tugevate helide peale nagu ilutulestik. Närvilisuse märke näete selgelt juba koera kehakeeles – ta on kössis ja võib isegi uriseda või püüab äärmuslikus olukorras koguni hammustada. Selle põhjuseks on tõenäoliselt kas vähene sotsialiseerimine kutsikaeas või hilisem väärkohtlemine. Lahenduse leidmiseks on tarvis teada täpset põhjust. Mõnikord on abi taimsetest ravimitest nagu tihasheina või palderjani tabletid.

Kui te peate reisile minnes koera kaasa võtma,

aga reisimine teeb ta närviliseks, võite loomaarstilt sobivat rahustit saada. Tehke eelnevalt ka lühikesi meeldivaid retki, näiteks jalutuskäike, millest koeral võib kartusest ülesaamiseks abi olla.

O

Oksendamine Koerad võivad oksendada mitmesugustel põhjustel, see pole ilmtingimata haiguse sümptom.

Emased koerad oksendavad võõrutusikka jõudvate kutsikate jaoks sageli toitu, see on igati normaalne käitumine, ehkki see võib meile ebameeldiv tunduda. Kutsikatel on lihtsam omastada ema poolseeditud toitu; ka koerte esivanema halli hundi jaoks on selline käitumine tavapärane.

Koerad oksendavad ka oma keha puhastamiseks, kui nad on söönud midagi ebasobivat – see aitab neil vältida raskemini haigestumist, juhul kui sisseahmitud toit oli bakteritega saastatud. Sellistel juhtudel piisab sellest, kui koer saab päeva või

Lisa

Teie koera varjatud minevik Alljärgnevates tabelites on kirjas algsed eesmärgid, mida erinevaid koeratõugusid aretades silmas peeti – need mõjutavad koerte iseloomu sageli veel tänapäevalgi.

Kääbuskasvu koerad Ootuspäraselt aretatigi paljud väikesed koerad lemmikloomadeks, ent ainult koera kasvu järgi ei saa otsustada ta toimekuse üle. Paljud terjerid on vägagi aktiivse loomuga ja sobivad paremini maakeskkonda, kus nende instinktid käike uurida eriti silma torkavad. Kodu nelja seina vahel kinni

hoituna võib neil kergesti igav hakata ja siis ei käitu nad kaugeltki korralikult. Suurem jagu tõelisi seltsikoeri on mitme aastasaja taha ulatuva tõuliiniga, mistõttu sobib kodune keskkond neile reeglina hästi ja nad loovad end vahetult ümbritsevate inimestega tiheda sideme.

ahvpinšer

näriliste püüdja

pekingi koer

aristokraatlik seltsiline

austraalia siiditerjer

seltsiline

pomeranian

seltsiline

borderterjer

rebaste ajaja

prantsuse buldog

seltsiline

brüsseli grifoon

rotipüüdja

sealyhami terjer

mäkrade ja saarmate püüdja

cairni terjer

rebaste ajaja

shih tzu

aristokraatlik seltsiline

chihuahua

seltsiline

skye terjer

mäkrade ja rebaste püüdja

dandie dinmonti terjer

rotipüüdja

šoti terjer

rotipüüdja

havanna koer

seltsiline

taks

mägrapüüdja

hiina harjaskoer

seltsiline

tiibeti spanjel

munkade kaaslane

jaapani chin

seltsiline

toy spanjel

seltsiline

king charles spanjel

kuninglik seltsiline

welsh corgi

karja ajaja

käharakarvaline bichon

kuninglik seltsiline

west highlandi terjer

rotipüüdja

mops

seltsiline yorkshire’i terjer

rotipüüdja

norfolki terjer

rotipüüdja

184

Teie koera varjatud minevik

Väikesed koerad Siia rühma kuuluvad väiksemad ajukoerad ja linnukoerad, samuti suuremad terjerid. Tänu väikesele kasvule aretati paljud neist jahikaaslasteks, ent mõned on ka suuremate koerte vähendatud variandid, nagu näiteks itaalia väikehurt, keda on alati seltsikoerana peetud ja kes vajab

märgatavalt vähem liikumist kui teised siin nimetatud koerad. Väike kasv tähendab, et selle rühma koeri saab üsna kergesti sülle võtta ja kanda, mis võib olla mõnes olukorras tähtis, kuid millele alguses, eriti kutsika puhul, eriti ei mõelda.

ameerika kokkerspanjel

linnukoer, toob saagi kätte

lancashire’i heeler

rotipüüdja

basenji

laia profiiliga jahikoer

lhasa apso

munkade kaaslane

basset hound

jäneste ja küülikute ajaja

lõvikoerake

aristokraatlik seltsiline

beagle

jäneste ja küülikute ajaja

norra õuekoer

karjakoer

bedlingtoni terjer

rotipüüdja ja mägra jahtija

poola lauskmaa lambakoer

karjakoer

bostoni terjer

võitluskoer

puudel (suur)

veest kättetooja

buldog

härjavõitleja

rootsi karjakoer

karja ajaja

cavalier king charles spanjel

seltsiline

shar-pei

võitluskoer

shipperke

pargase valvekoer

chow chow

valvekoer, kaarikuvedaja soome spits

jahib linde

coton de tulear

seltsiline staffordshire’i bullterjer

võitluskoer

foksterjer

ajab rebaseid šoti lambakoer

karjakoer

iiri glen of imaali terjer

rotipüüdja tiibeti terjer

karjakoer, valvekoer

inka karvutu koer

voodisoojendaja ungari puli

lambakarjus

itaalia väikehurt

seltsiline welsh terjer

rotipüüdja

jack russell’i terjer

rebaste ajaja vendée basset-grifoon

jäneste ja küülikute ajaja

keeshond (saksa spits)

valvekoer whippet

koerte võidujooks

kokkerspanjel

linnukoer, ajab metskurvitsaid lendu

185

Register

register a

afganistani hurt 19–20, 21, 187 agressiivsus 150–151 tüübid 154 ahvpinšer 36, 184 ainu spits 47 airedale’i terjer 23, 35, 186 ajukoerad 19–22 akita spits 47, 139, 187 alaska malamuut 45, 47, 187 allergiad 165–166 ameerika karjakoerad 44 Ameerika Kennelliit 10 ameerika kokkerspanjel 28, 185 ameerika pitbullterjer 35, 38 ameerika staffordshire’i terjer 35, 38 ameerika toy terjer 35 anatoolia karjakoer 39, 187 aretus, valik 9, 52–53, 54 asemed 62, 109 austraalia karjakoer 44, 186 austraalia lambakoer 20, 186 austraalia siiditerjer 36, 184

b

babesiaas 167, 171 basenji 21, 30, 121, 185 „Baskerville’ide koer” 142 basset hound 20, 21, 24, 57, 81, 82, 125, 127, 185 beagle 20, 21, 30, 82, 185 bedlingtoni terjer 35, 185 belgia lambakoerad 40–41, 187 bergamasco lambakoer 133 bernhardiin 47, 128, 188 blokeeritud hingamisteed, õnnetuse korral 183 Bob, Dickeni medali võitja 139 bokser 122, 186 bordercollie 20, 42–43, 186 borderterjer 35, 184 borzoi 21, 123, 187 bostoni terjer 30, 35, 123, 185 briard 41,187 brüsseli grifoon 36, 184 buldog 24, 185 bullmastif 37, 38, 187

bullterjer 98, 186

c

cairni terjer 24, 34, 35, 184 cavalier king charles spanjel 24, 28, 53, 185 chesapeake bay retriiver 26, 187 chihuahua 50, 55, 175, 184 chow chow 20, 185 clumberspanjel 28 collied 8, 12 pikakarvaline ja lühikarvaline 20, 42–43, 186 coton de tulear 51–52, 185 Cruft, Charles 9, 10 Crufti koertenäitus 53

d

dalmaatsia koer 30, 48, 132, 186 dandie dinmont’i terjer 35, 184 destruktiivne käitumine 65, 152, 157 Dickeni medal vapruse eest 139 dobermann 38, 187

e

Eighner, Lars 14 Eldridge, Roswell 53 eraldatusärevus 88, 152–153, 155 erlihhioos 167 esmaabi 182–183

f

feng shui 142 feromoonid 82, 126–127 Fido, muistne nimi 136 foksterjerid, karmikarvalised ja siledakarvalised 10, 35, 36, 185 füsioteraapia 116

g

gascogne’i suur sinine hagijas 127 Gelert, Llewelyni jahikoer 140 glen of imaali terjer 36, 185 Goethe, J.W. von, „Faust” 141

h

Hachiko ustavus 139 haigus 153 haistmisoskused 125–131 inimeste haiguse määramiseks 125, 146–147 ja kuues meel 145 kasutamine 127, 129, 146 hambahooldus 113, 154 hammustamine 150, 151, 153–154 haukumine 86–88, 120–121 külaliste peale 162–163 öösel 153–154 ülemäärane 180 havanna koer 52, 184 higinäärmed 126, 161 hiina harjaskoer 48–49, 184 hingeldamine 170 His Master’s Voice, Nipper 14 hispaania pointer 30, 188 hispaania tõud 186, 188 Hollywoodi koerad 10–14 Lassie 11–14 Rin Tin Tin 10–11 hunt, hall 18, 139–140 jahikäitumine ja instinktid 128, 130–133 ulgumine 120, 121 väike (shamanu) 51 häiriv käitumine 157 hääle tämber 88 toon 70, 73

i

iiri (punane) setter 20, 29, 186 iiri hundikoer 47, 188 iiri terjerid 35–36 iiri veespanjel 24–25, 186 ilma mõju 94, 150, 179 inglise bullterjer 122 inglise hurt 19, 21, 69, 78, 187 inglise pointer 30 inglise setter 29, 187 inglise springerspanjel 27–28, 186 inglise toy terjer 35 inimese tervise hüvanguks 146–147 instinktid 130–133

189

Register

kodustamine 137 isukaotus 154–155 itaalia väikehurt 30, 50, 185

j

jaapani chin 50, 184 jack russell’i terjer 35, 36, 185 jahikoerad 27–32, 129 jahtimine, kui probleem 155 jalavigastuste varustus 117 jalutuskäigud 78–82, 156 ja taluloomad 80 pargis 82 rihma otsas 73 tagasi kutsumine 76, 80–81, 95 teiste koertega kohtumine 78, 79, 96–99 vabalt jooksmine 69, 79–80 võõrastega kohtumine 83, 95 ära jooksmine 21, 81–82 jälgeajavad ajukoerad 81, 82, 127–128, 129, 165 üldine iseloomustus 9, 20–22

k

kaasasündinud tervisehädad 52, 53, 122–123 kaaslaseks olemine 8–15 kaevamine 153, 157–158 kahe koera tutvustamine 67–68, 96–97 kai koer 47, 186 kaitsesüstid 161 kaklemine 158 kangelaslikkus 139 karja kaitsjad 39–40, 132–133 karjakoerad 43–44, 133 karjakäitumine 67–68, 95, 97, 99 karvaajamine 107 karvade väljalangemine 158–159 karvkatte eest hoolitsemine 23, 28, 30, 106–108, 167 pügamine 107 trimmimine (terjerite) 33 karvkatted 49, 129 korrastamise tehnikad 106–107 karvutud koerad 48–49, 109 kassid, koerad ja 68–69 kastreerimine 60 kasvajad 114 keeshond 23, 185 kehakatted, koertele 15, 66, 173

190

kehakeel 89, 92–94 kutsikatel 65 kerry blue terjer 35–36, 186 kiharakarvaline retriiver 26, 187 king charles (toy) spanjel 52–53, 184 kirbud 103–104, 105, 166, 168, 170–171 klähvimine 159 koera tervisekindlustus 116 koerte kognitiivne düsfunktsioon 88 koertenäitused 9–10, 18 koertevõitlused 98–99, 162 kokkerspanjelid 27, 28, 185 komondor 23, 40, 133, 188 kontide matmine 159 koolitus 20, 70–77 kaelarihma kandmine 71–73 kutsikate esimesed probleemid 65–66 maiused 73–74 põhikäsklused 70–71 rihma otsas käimine 73 tualett 62–63, 177 vaata ka jalutuskäigud kratsimine 159–160 mööbli 165 kuldne retriiver 24, 186 kummituskoerad 145 kuri, must koer 141 hunt 140 kurtus, kaasasündinud 122–123 kutsikad ja kassid 68–69 ja teised lemmikloomad 67, 68–69 ja vajalik temperatuur 66 ja vanemad koerad 67–68 koolitusprobleemid 65–66 nime panemine 63 puhtusepidamise õpetamine 62–63 uues kodus sisseseadmine 61–62 valimine 60–62 ülestõstmine 64–65 kuues meel, kirjeldused 142, 145, 146 kuulmine 121, 122–123 kuulsad koerad 14–15 kuumarabandus 75, 128, 160, 163, 165, 183 kõhulahtisus 165, 178 kõrvad 112, 160–161 kuju 122, 123 suhtlemiseks 92, 93

käesignaalid 72 käharakarvaline bichon 28, 51, 184 käitumisprobleemid 162 käpad 113, 161 kärbeste rünnak 114–115 kääbuskoerad ja toy koerad 28, 50, 52–53, 184 külalised 162–163 küttnomaadid 131–132 küüned, hoolitsemine 112–113 kyi leo (ameerika lamalese) 57

l

labradoodle 57 labradori retriiver 20, 24, 26, 55, 180, 186 lakelandi terjer 35 lakkumine 104, 163–165 lambakoerad 9, 39, 40, 133 vaata ka collied lancashire’i heeler 43–44, 185 Landseer, Sir Edwin 10, 128 lapsed 95, 102, 144 legendid mustast koerast 141–144 lestavastsed 113 ley joonte saladus 141–142 lhasa apso 57, 185 liigesevalu 115–116, 165 liiklusõnnetused 182 liikumine 78, 117, 158, 160 vaata ka jalutuskäigud liikuvus, vanemate koerte 114, 115, 179 linnukoerad 9, 121 lurcher 20, 87, 188 lõhnaga tähistamine 125, 126 lõhnataju 125–131 Lyme Halli mastif 137, 139 Lyme’i haigus 150, 160

m

magamine 158–159 ja ärkamine 91 kutsikad 61–62, 66 maiuse andmine 73–74, 80 malta bichon 23, 51, 57 manchersteri terjer 30, 35, 43 maremma lambakoer 39, 188 mastif 38, 188 mehhiko karvutu koer (xoloitzcuintli) 49, 66 mikrokiipimine 71, 81

Register

moed 10 disainkoerad 55–57 ja kuulsad koerad 14–15 Montdidier, Aubri de 136 mäng 76, 93 mänguasjad, nende kaitsmine 165 suust lahti laskmise õpetamine 76, 165 mänguvõitlused 99 mürgitus 183

n

naeratamine 165 napoli mastif 38, 188 newfoundlandi koer 143, 188 ninad 125, 127 nisuterjer, iiri pehmekarvaline 35, 36, 186 niutsumine 90–91, 166 norfolki terjer 35, 184 norra lunnikoer 31–32 norskamine 91 norwichi terjer 35 nova scotia retriiver 26, 186 nägemine 123–124 kaotus 124 näkitsemine, naha 165–166 närimine 65, 166–167 närvilisus 167

o

oksendamine 167–168

p

paariakoerad 121 paaritumine 168 paelussid 170 palavik 168–170 parasiidid 170–171 vaata ka kirbud; puugid Pariisi maailmanäitus (1878) 9 patterdale’i terjer 35 pekingi koer 50, 54, 127, 184 perekonnakoerad 9–10, 28 peruu inka orhidee koer 49 pesemine 110–111, 129–130 pesukarukoer, suur 21, 188 pesukarukoer, väike 21, 186 pitbullterjer 35, 38 Plinius Vanem 136 pointer 29–30, 130, 131, 188

pomeranian 50, 53, 184 Pompei 136 portugali veekoer 23, 25, 186 prantsuse spanjel 28 prantsuse tõud 23, 30, 38, 184, 186, 187 progresseeruv silma võrkkesta atroopia 124 pulsi mõõtmine 182 punane uriin 171 puudel ja ristandid 55, 57 kääbus ja toy 28, 50 suur 23–24, 57, 185 puugid 104, 160–162, 168, 170, 171 päevakava 75, 152 pärakunäärmed 126, 157–158 pügaraig 108 püherdamine 171 sõnnikus 110, 130 pürenee mäestikukoer 39, 47

r

reisimine autos 75 retriiverid 23, 25–26, 127, 129, 131–132 rohu söömine 172 seemned 113 Rootsi Manfred 15 rootsi vallhund 43, 185 rottweiler 38, 120, 188

s

saakisilmavad ajukoerad 9, 19–20, 87, 123 saarmakoer 47, 55, 188 saba tagaajamine 172 sabad 93 puuduvad või eemaldatud 93–94 saksa dogi 47, 188 saksa lambakoer 10–11, 12, 20, 40, 116, 186 saksa pointer 30, 187 saluki 19, 21, 188 samojeedi koer 46–47 Scott, kapten Robert F. 47 sealyhami terjer 35, 184 setterid 29, 131 shetlandi lambakoer 20, 185 shih tzu 50, 184 siberi husky 45–46, 121, 186 siledakarvaline retriiver 26, 186

silitamine 100, 102 karva hooldades 106 tervise tarvis 103–104, 114 silmad, pisarajäljed 108 skye terjer 34, 35, 184 sotsialiseerimisõpetus 78 spanjelid 27–28, 112, 127, 129, 131 toy 28, 52–53, 184 spitsi tõud 45–47 Jaapanis 47–48, 187 Spratt, James 10 staffordshire’i bullterjer 30, 35, 38, 68, 78, 150, 185 Steinbeck, John 14 steriliseerimine 60 stress, kümme põhjust 41 suhted, koeraga 60–61, 64–65, 70, 80 sussexi spanjel 28 suu 74, 108 suur puudel 23–24, 57, 185 suur šveitsi alpi karjakoer 45, 187 sõjakangelased 42, 138–139, 142 söömisharjumused 172–173

š šokolaad 66, 177, 183 šoti terjer 33–34, 35, 184

t

tagaajamine, jooksjate ja jalgratturite 156 tagakeha lohistamine 173–174 taimsed ja homöopaatilised ravimid 168 taks 21, 22, 30, 64, 184 taluloomad 80, 133 temperatuur, autos 75 jaheduse säilitamine 104, 170 kutsikate jaoks 66 soojuse hoidmine 173, 175 terjerid 9, 33–36, 87, 165 šoti 33–34 vaprus 98 tiibeti spanjel 54, 184 toidulisandid, vanematele koertele 115 toit 10 ja toitmine 66, 97, 115, 159, 165 näppamine 22, 65–66, 174 tuppa tegemine 174 tõrksus, liikumisel 174–176 tõud, definitsioon 18 disainristandid 55, 57

191

Register

eri eesmärkidel 8–9 tähelepanu otsimine 177 töökoerad 8–9, 39–47 loomupäraste instinktide kasutamine 130–133 tööriistad, karva eest hoolitsemiseks 106–107

u

uimasus 177–178 ujumine, vormi hoidmiseks 116, 117 unenägemine 178–179 ungari puli 23, 133, 185 ungari vizsla 30, 31, 188 uriin 62, 63 punane 171 territooriumi märgistamiseks 125 urineerimine, kontrollimatu 178 urisemine 89–90 ustavus 86, 142–143, 144 ajaloolised näited 136–139 uus-ginea laulev koer 121

v, w

vaktsineerimine 70 valitseva seisundi kinnistamine 98, 99 valuvaigistid 116 valvekoerad 37–38 vana-inglise lambakoer 23, 93, 186 vanemad koerad 114–116, 179 Wardle, Arthur 10 varjupaigast saadud koerad, eriaspektid 77, 172 veekoerad 23–26 weimari linnukoer 32, 188 welsh corgid 94, 133 cardigan 20, 43, 132, 184 pembroke 43, 93 welsh terjer 35, 56, 185 veokoerad 45–47 verekaotus, takistamine 183 verekoer 21, 22, 47, 127, 130–131, 187 vesiravi 116, 117 west highlandi terjer 34, 35,180, 184 whippet 19, 28, 30, 66, 122, 185

Tänu fotode eest

Holloway and Bedford New College, Surrey, UK / The Bridgeman Art Library

2, 17, 122, 149 © Johan de Meester / Ardea, 24 (paremal), 59, 128 (all) © Rolf Kopfle / Ardea, 25, 57 © John Daniels / Ardea, 32, 85, 101, 114 © Jean Michel Labat / Ardea, 83, 117 © Chris Harvey / Ardea, 119 © James Marchington / Ardea, 135 © M. Watson / Ardea

9 © David Madison / Getty, 10 © Dave King / Getty, 11 © Bread & Butter / Getty, 12 © Image Source Pink / Getty, 137 © Norbert Rosing / Getty, 147 © Michael Heissner / Getty, 181 © Shin / Getty

23 (ülal) © Thinkstock / Alamy, 27 © tbkmedia.de / Alamy, 55 © Yadid Levy / Alamy, 75, 113 (all) © Arco Images / Alamy, 106 © Isobel Flynn / Alamy, 110 © Andrew Linscott / Alamy, 116 © John Eccles / Alamy, 121 (ülal) © Purestock / Alamy, 124 © Adrian Sherratt / Alamy, 131 © Imagebroker / Alamy, 132 (top) © Aflo Foto Agency / Alamy

19, 20, 22 (ülal ja all), 23 (all), 24 (vasakul), 29 (ülal ja all), 30, 31 (ülal), 34, 35, 36 (ülal ja all), 37, 39 (ülal ja all), 40 (ülal ja all), 41 (vasakul ja paremal), 42 (ülal vasakul), 43, 44, 45 (ülal ja all), 46 (ülal), 47, 52 (ülal), 54 (ülal), 108, 116 (ülal), 130, 169 © Marc Henrie

144 Sympathy, 1877 (õli lõuendil) Riviere, Briton (1840-1920) © Royal

33, 53, 76, 164, 176 © Chris Everard / Ryland, Peters & Small, 56 © Andrew

192

115 © Lucinda Symons / CICO Books 15 © Bjørn Gardsby / MOS

98, 129 © Jerry Goldie

139 © Midori Iwanabe

viled 80–81 vomeronasaal (Jacobsoni) elund 126–127 võitluskoerad 37, 38 võltstiinus 97, 179 väikesed koerad 50–54 algupära 185 tervisehädad 52 värisemine 94, 179 väsimus 179–180

õ

õnnetused, nende esmaabi 182–183

ü

ülekaalulisusele kalduvad tõud 24, 53 ja maiused 74 üleshüppamine 166

y

yorkshire’i terjer 35, 36, 184

Wood / Ryland, Peters & Small, 62 © Lena Ikse Bergman / Ryland, Peters & Small, 183 © Martin Brigdale / Ryland, Peters & Small 14, 136, 138, 141 © Mary Evans Picture Library 1, 4, 5, 6, 15 (all), 21, 26, 27 (ülal), 28, 31 (all), 38, 42 (all), 46 (ülal), 48, 49, 50, 51 (ülal ja all), 52 (all), 54 (all), 60, 61, 64, 65, 66, 67 (ülal ja all), 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 77, 78, 79, 81 (ülal ja all), 86, 87, 88, 89, 90, 91, 92 (vasakul ja paremal), 93, 94, 95, 96, 97, 99, 102, 103, 104, 107 (ülal ja all), 109, 112, 113 (ülal), 120, 121 (all), 123, 125, 126, 127, 132 (all), 133, 140, 142, 143, 145, 146, 150, 151, 152 (vasakul ja paremal), 153, 154, 156 (vasakul ja paremal), 157, 158, 160, 161, 162, 163, 166, 167 (vasakul ja paremal), 170, 171 (vasakul ja paremal), 172 (vasakul ja paremal), 173 (all vasakul, all paremal, ülal), 174 (vasakul ja paremal), 175 (vasakul ja paremal), 177 (vasakul ja paremal), 178, 179 © Jane Burton / Warren Photograpic