eteladavõielameselleKs,etsüüa?MATURIKASTRAA01.2008Paljuhäidraamatuid!

SUUR EESTI RAAMATUKLUBI 01.2008 M

A T U RI KA

RA A

Palju häid raamatuid!

ST

UUT AASTAT!

Kas sööme selleks, et elada või elame selleks, et süüa?

ÜHINEMISINFO

01.2008

Armas raamatuklubi liige, pisut rohkem kui aasta tagasi sai kirjastus Varrak Suure Eesti Raamatuklubi omanikuks. Nüüd, pärast aastapikkust kaalumist ja kogemist otsustasime kaks klubi – Suure Eesti Raamatuklubi ja Varraku Raamatuklubi – liita. Uue klubi nimeks saab Suur Eesti Raamatuklubi, kuna see väljendab kõige täpsemalt meie klubi olemust. Ühest suurest klubist võidavad kõik klubiliikmed.

Miks me nii arvame?

·

Uues klubis on kõike rohkem – rohkem klubiliikmeid, rohkem valikut, rohkem müügipunkte, rohkem soodsaid hindu ja rohkem klubiüritusi ning üllatusi.

Loomulikult on rohkem ka raamatuid. Lisaks tavapärasele klubiraamatule lisandub igakuiselt ka valikraamat, mis erineb klubiraamatust oma žanrilt, avardades seega meie liikmete valikuvõimalusi ja võttes arvesse lugejate erinevaid maitse-eelistusi. Loe valik­ raamatust lähemalt selle ajakirja kaheksandalt lehe­küljelt.

Senisest enam pöörame tähelepanu lastele. Soovime kaasa aidata raamatu­ sõbralike laste kasvatamisele, kes saaksid lugemispisikuga nakatatud võimalikult noores eas. Tahame neile pakkuda köitvat ja laia valikut laste­ kirjanduse parematest paladest. Uue aasta esime­ne lasteklubi ajakiri jõuab oma liikme­teni uuenenud kujul juba veebruaris.

Soovime olla oma klubiliikmetele veelgi kättesaadavamad. Tänu klubi­de ühendamisele on meil rohkem müügipunkte, kus saab kataloogis olevate raama­ tutega lähemalt tutvuda ja neid soodsalt osta.

Lisaks müügipunkti­dele teenindame teid endiselt telefoni teel ja interneti kanalites.

Võtke meiega julgelt ühendust, kui tahate mõne raamatu kohta rohkem teada, vajate head nõu valiku lange­tamiseks või on teil küsimusi seoses raamatu­klubiga.

· ·

www.serk.ee

·

Endiselt soovime klubiliikmetega jagada oma parimaid teadmisi kirjandusmaailmas toimuvast. Tahame teile sõna otseses mõttes koju kätte tuua hulgaliselt lugemisväärseid raama­tuid. Loodame, et meie tehtud valik on teile sobiv ja meele­pärane.

Julgustame teid rohkem avaldama arvamust klubi kohta. Andke meile teada, mis meeldib ja mis mitte, millised on teie ootused ja soovid.

Võtame teie arvamusi kindlasti kuulda!

Jagage teiste klubiliikmetega oma muljeid – klubireisist, äsjaloetud heast raamatust, huvitavast autorist – millest iganes, mis emotsiooni on tekitanud. Parimad meieni jõudnud lood saavad ka teistele lugemiseks trükitud ning kaasautorid väikese üllatusega premeeritud.

Aitäh, et olete meiega olnud! Ilusat alanud aas­tat, palju häid elamusi toredatest raama­tu­ test ja kuulumisest suurde raamatusõprade ringi!

e m e e t s o o k s e h Ü ! i b u l k t a m e r pa Kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide

Raamatuklubi uued kontaktid

e-post: raamatuklubi@serk.ee telefon: 6 460 218 faks: 6 460 149 www.serk.ee

NB!

tarkvarauuendustega oleme sunnitud väikese osa liikmenumbreid muutma. Palun kontrollige kindlasti oma klubiliikme numbrit ajakirja tagakaanel olevalt aadressikleebiselt. Küsimuste korral võtke ühendust Raamatuklubi klienditeenindusega. Meie uuele kodulehele www.serk.ee

01.2008

Pärast ühinemist jääb suuremal osal klubiliikmetest klubiliikme number endiseks, kuid seoses

pääseb sisse­logimisega: kasutajanimi: Teie kliendinumber parool: Teie eesnimi

Hea nõuga on Teid valmis alati aitama meie raamatusõbralikud klienditeenindajad Katrin, Getlin, Evelin, Silja, Ingrid ja Siiri.

Klubide liitumisega laienes ka klubi müügipunktide võrk. Alates jaanuarikuust saate klubiajakirjas olevaid

Kristiine Kaubanduskeskus Endla 45, Tallinn E–P 10–21

Rocca al Mare Kaubanduskeskus Paldiski mnt 102, Tallinn E–P 10– 21

Eesti Draamateatri fuajee Pärnu mnt 5, Tallinn E–R 11–19

Rävala maja Rävala pst 6, Tallinn E–R 10 –18 L 10–15

Tammeri raamatuäri Turu plats 5, Rakvere E–R 10–18 L 10–15

www.serk.ee

raamatuid osta alljärgnevatest Varraku kauplustest:

KLUBIRAAMAT

01.2008

Kartul toidab ja tõstab tuju

Aive Luigela

Targalt toitudes terveks

Üks kartul annab sama palju kaloreid kui poolteist õuna. Õuna hammustades ei karda keegi paksuks minna, kartulit süües aga küll. Pelgalt kartulist pole keegi paksuks läinud, tervemaks ja rõõmsamaks aga küll.

Erinevaid toitumisteooriaid tuleb tänapäeval uksest ja aknast.

Inimesed on segaduses: kas piim on mürk või vajalik kaltsiumi­ allikas? Kas süüa liha või sojat?

Mis on lubatud ja mis on keelatud minu veregrupile? Pole siis ime, et lõpuks ei tea, keda või mida uskuda.

Seepärast ongi nii vajalikud ja oodatud meie oma kodumaised toitumisraamatud, mis toetuvad teadmistele, tervele talupojamõistusele ja pikaajalisele kogemusele. Just selline on ka Aive Luigela poolt kirjutatud raamat „Targalt toitudes terveks”. Autor usub, et puhas kodu­ maine toit on meie tervise ja elujõu allikas.

www.serk.ee

KLUBIH

199.239.IND

TAVA H I N D

240 lk, kõva köide, formaat 168 x 240 mm Kirjastus Varrak

KOOD 15743

Viimane äraütlemise päev

22. jaanuar

Kui te pole selleks ajaks klubiraamatust loobumisest teada andnud, saadetakse raamat Teie elukohajärgsesse postkontorisse

seadsin eesmärgiks tut­

Head uut aastat, kallid klubiliikmed!

vustada tähtsamaid toiduaineid, nende bio­

Uus aasta on uute alguste aeg. Aasta algus tähendab ka uusi isiklikke eesmärke ja endale antud uue aasta lubadusi. Sageli on need lubadused tervisega seotud: kes lubab suitsetamisest loobuda, kes tervisespordiga tegelema hakata, kes oma igapäevase toiduvaliku rohkem fookusesse võtta, kes kaalujälgijaks hakata.

Kas tuleb tuttav ette?

met meie organismile ja tähtsamaid tervistavaid omadusi. Lähtusin põhimõttest, et toit pole vajalik mitte üksnes meie organismi käigus­ ka haigusi ära hoida ja

Aive Luigela

ravida. Püüdsin edasi anda teadmisi toidu ja toiduainete ravijõust, mis põhinevad tuhandete aastate pikkusel traditsioonil ja kogemustel.

Tähtsustasin seda, et me üksnes ei eelistaks töötlemata ja mahepõllunduslikult kasvatatud kodumaist toitu, vaid välistaksime ka toiteväärtuselt tühjad, säilitusaine­ tega ja kunstlikult parendatud tooted. Retseptide koostamisel lähtusin ratsionaalse toitumise põhitõde­ dest. Soovitatud on kodu­ maiseid, rafineerimata ja kõrge toiteväärtusega toidu­ aineid, mis aitaks meie kehal püsida reipa ja tervena kuni kõrge vanuseni.

Raamatu autor Aive Luigela

Sageli ununevad lubadused mõne nädala möödudes.

Tekib käegalöömise meeleolu, elu pöördub tava­ pärastesse rööbastesse ja aasta algul meid täitnud ergas motivatsioon kaob. Jällegi tuttav tunne?

Kui ind hakkab lahtuma ja me leiame tuhat vaban­ dust, miks mitte oma lubadusi pidada, oleks tore, kui keegi meie püüdlusi toetaks, aitaks leida motivatsiooni.

Meie jaanuari klubiraamat toetab kõiki neid, kelle uue aasta lubadused olid tervisliku toitumise ja tervis­ like eluviisidega seotud. Lihtsas keeles eesti autori kirjutatud raamat aitab meil keerulised teaduslikud terminid lahti mõtestada ja olulised toitumistõed igapäevaellu rakendatavaks muuta.

Lisaks teooriale sisaldab raamat hulgaliselt vahvaid retsepte, mille katsetamine ei tohiks kellegile konti­ murdvaks ülesandeks osutuda.

Usume, et raamatus leiduva tarkuse argiellu toomine aitb meil elada tervemate ja energiaküllasematena.

Ilusat talve ja palju häid raamatuid!

Suure Eesti Raamatiklubi juht

www.serk.ee

keemilist koostist, toi­

hoidmiseks, vaid aitab

01.2008

Raamatu koostamisel

KLUBIRAAMAT

01.2008

Raamatu I osas – Toit tervise kaitsel saame teada, mis on tasakaalustatud toit, mida kujutab endast toiduring, miks on esmatähtis puhas toit, miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega.

Autor selgitab meile, et rasv ei tee meid paksuks, valk on elu alus, ensüümid on organismi käivitajad, mineraalained hoiavad korras meie luud ja lihased.

Saame teada, mida kujutavad endast bio­aktiivsed ained ning mida tähendab funktsionaalne toit.

Porgand on jõujuurikas

II osa – Tervislikud toiduretseptid sisaldab 31 peatükki, sealhulgas: • Kartul toidab ja tõstab tuju • Tomat tervistab ja äratab hellust • Kõrvitsa sees on miniapteek • Pastinaak turgutab südant ja annab jõudu • Paprikast väge ja värve • Spinatist mitu head korraga • Õuna­äädikas – toidulisand ja ravim • Maasikas põske ja salatisse

www.serk.ee

Hille Tarto

söö snes ühe porgandi kosutaja. Juba ük gu ko i iin m ta vi Porgand on vere Aliku päevase ja va e eil v m iti b er na päevas an udu ning on li annab meile jõ vi m ur ka ju ja ne da va äe ita igap sti tarv rgandit tuleb õige südamele, aga po ülearu.

Raamatu autorist

mehe kasvatatud täis­terajahust, tomatist kui armas­

„Sa vaata, kui ilusad nad on ja kui

tuse õunast, porgandimoosist või maitsetaimepeen­

palju neid tänavu on, lausa ime!”

rast aiasopis. Aive on ­katsetaja, kes ei toetu pelgalt

hüüab Aive ja näitab oma peen­

kuskilt loetu või kuuldu peale: pärast tuhnimist iidsete

ras esimest aastat kasvavaid

taimetarkade raama­tutes proovib ta kõik ise järele.

säravkollaseid suvekõrvitsaid.

Sageli alustab ta seemne mulda panemisest. Aive aed

Kõrvitsad on tõesti ilusad ja oi

Vääna-Jõesuus on väike ja olen korduvalt imestanud,

mida maitsvat ning tervistavat neist teha saab!

kui palju taimi sinna mahub. Kuid seal nad kasvavad –

Samamoodi on Aive elevil iga uue asja puhul, mida ta

nagu pühitsetud maal – kiduraid pole, kõik on lopsakad

teeb või millest jutustab. Kas räägime siis eesti põllu­

ja rõõmsad!

ömine use. See vajalik mitte

Mõned Minu porgandiretseptid

porgandi-õunakotletid 3 keskmist porgandit 1 kl tükeldatud õunu 0,5 kl piima 3 sl mannat või täisteranisujahu 2 muna 2 sl suhkrut soola, muskaati nisu- või kaerakliisid rasvainet praadimiseks hapukoort riivi porgand ja hauta veidi piimaga, lisa manna või jahu, hauta tihedamaks, jahtudes lisa lahtiklopitud munad, peeneks tükeldatud või riivitud õun, suhkur ja maitseained. sega hoolikalt, vormi kotletid, veereta kliides. prae pannil aeglasel tulel helepruuniks ja anna lauale hapukoorega.

Kotletid sobivad seedimise ja ainevahetuse korrastamiseks, südametegevuse turgutamiseks ja organismi tugevdamiseks.

Toiduainetest ja nende tervistavatest omadustest

See on põlvkonnalt teisele, emalt tütrele edasi antud

oskab Aive kõnelda nii, et kohe tekib isu seda, millest

pärimus, millega üks eesti naine on tulnud tänasesse –

jutt, süüa, valmistada või kasvatada. Kord, kui salves­

arukalt, säästlikult ja loovalt. Aive ulatab oma teadmise

tasime saadet kapsa hapendamisest kodus, läksid nii

rahvale edasi.

operaator kui autojuht, helimees kui valgustaja, samuti

Tema südamel on ka mure rahva tervise pärast. „Küll

mina ja režissöör pärast võtet poodi kapsapead

tahaks, et inimesed teaks, kuidas saab toitumise abil

ostma…

terve olla!” ütleb Aive sageli. Ja nüüd ongi võimalus

Aive on palju kaasa saanud oma emalt ja vanaemalt.

teada saada. Kasutage seda!

Ikka meenutab ta: „Minu kodus oli nii, ema tegi nii ja vanaema tegi nii, see on mul kohe hästi meeles...”

Hille Tarto, Prillitoosi toimetaja, Eesti Televisioon

2−3 suure 400 g 5% 3 sl maisim 3 muna 1 sl suhkru 2 sl võid noaotsatäi hapukoort

01.2008

amiselt rvus tuleneb pe ne-oranžikas vä s muumi ga vä nis d ga tu or s tea mi t, rgandit on beetakaroteenis enoide t, rot pa Looduslikku po ka et roo gi, Eu gu se iks. Ol maaks loetak tub A-vitamiin nism ga or a kaua, tema kodu tun ast sti hä om lju, ei t. Porgand oli on porgandis pa andAafrikat ja Aasia as. Roomist (mõningate om nd Ro rga ja po as t res eek neid too tud antiikaja Kr na karotenoidid piduroana.

Ku al ). lau 7% id nd va rga po mete järgi parem on laste juures oli likatessiks. vad, siis kõige eti teda veel de on rasvlahustu 16. sajandil pe ima sv aine olera lev e li in ivi am ög ut kö kkas see porg andi kuum ne id ka 17. sajandil ha na, ilma et in i omastame es kultuurtaime masolul. Parem hlast. ma jal ja Euroopa maad t ska dis Ke i. an us rg po a raviomad peenelt riivitud as ja ev s pä oleks tuntud tem sak nd im rga võ po – näri it juba pidama Seega soovitus Peahakati porgand pärit toore a, ei pea paika. rd on ko st d aja va st saa lle d Se tab su silma ravimtaimeks. litas kõik g porgandit ka säi s (50 mi ni es, tee me ro ine le beetaka porgandi hoidm ) on tähtis koht ksamaal be Sa tar ja i l iin aa am sm antsu päevase A-vit ndis leivitamiinid. Pr inimene vitamiinil. Porga jõuluroaks, et ka B-grupi ja Ea C-, P-, en gu oli meeporgand jat ae da Pr . ev sta tug aa mi järgmise dub veel organis noide, vo ad fla oleks ter ve kogu ev e; rin iin pä am D-vit andi eellased PP- (foolhape), eesign s ma ku se kultuurporg a st, ten ni ne neraalai usel Afganista antotsüaane; mi räni, it, a for teadlaste kinnit jub fos d i, nu i, kaalium itaim on kasva umi, kaltsium metsik porgand ävlit, koobaltit i ajalugu vä nd ni, rga ee po sel ase e, ev sk pä rauda, va % suhk5000 aastat. Täna ning just dis on kuni 15 ndis 18. sajandil ja joodi. Porgan sai alguse Holla gi vilpete poolest, ha egu ino pra d am lju as pa evad ruid, ta on rik i, betaiini, sellelt maalt pärin de jooksul letsitiini, koliin ndisordid. Aega on leitud veel ainet) ja ks 7 jeldavad porga ase (1 tän ide , no rte flavo porgandiso pektiinaineid, rohkesti ki on aretatud palju on pik dis on an eid . Porg 80. Porgand eeterlikke õlisid dimist. st see on neid juba üle lge ad va , tav s soodus ikesi ja jämedaid kiudaineid, mi ja peenikesi, lüh porgandipealseid ka ks pe eta ks e a ate tad su rim ka Pa ib i.

Teena võ tes leidub purpur punasen ranži porPorgandipealse kuga punakaso ja -seemneid. väikese südami eeni vit am iin e ja , rot ne ka aa eta be tsü to im an ab en flavonoid e, terlik ke gandit, mis sisald nende veel ee . seemnetes pe ale toimeed (eelvitamiin A) ne ik Kõ id. appe õlisid ja rasvh tsaima täh e üh t dis rgan ganismis or ained teevad po b nismi, tu ga or uu b m da en ev Karote , mis tug dieetköögivilja ning si igu ha si A-vitamiiniks maailmas on näidanud hoiab ära vähi ja palju tei a. gu en ko or no öö ist id me rim t Uu , seda jus aitab hoida st söögisedelis d porgandi tähtsu adlaste uuringu .Te alt tav ne en haigusi u d porgantel on tõestanu Mitme tõve vast imkö ögiviviimastel aasta dus, just eeskätt r on parim rav toi uu se dij an me rg ini Po a relt kui ka di too di erilist os an nii rg Po ma ulu sisalduse tõttu. li, mis peaks ku menüüssse id karotenoidide ase va ev d va igapä sis aldust ül eta umtöödeldult ku süüa iga d va teita karotenoid id e ro lased soov ja as telpaju. Ka se. Toitumistead pu nane papr ika a kollatem , lju pa andis noide on porg

porgan kohup

riivi jämed netega ja lõpus vahu setusvormi võitükikest kuumuses kuumana h see mai kui soojalt, isegi tordik jadega. Ma suhkrut ja k marju. Vorm taajal ning porgandirib liialt hapus

porgan

2 suurt rii 0,5 kl rosi 0,5 kl hak 1,5 kl suh 3 muna 1 kl õli 1 kl täiste 1 kl valget 2 tl küpse 1 tl riivitu 2 tl jahvat 1 tl kanee 1 sidrun

www.serk.ee

31 p o r g a n d

olnud porgandi-kohupiimavorm, mis sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks.

Tihti on laual toores kohupiimavaht peeneks riivitud porgandiga ja marjadega või rosinatega ning porgandivõie. Porgandit kasvatan ise (on suure toiteväärtusega) just seepärast, et värskest otse peenralt võetud porgandist teha koos õunte või ebaküdooniaga moosi, seentega hoidiseid, letšot, ketšupit jm.

VALIKRAAMAT

01.2008

! a t u l u k i t Ilma pos ! i t k n u p s u n o o b b a n An

www.serk.ee

Kui klubiraamatuks on enamas­ ti mõni tore ja praktiline käsi­ raamat või teatmeteos, siis valikraamatuks hakkab olema midagi mõnu­sat lugemiseks ja mõtteaineks – ilukirjandus, ajalooteos või bio­graafia.

Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saate soovi korral tellida. Iga valik­raamat annab samuti boonuspunkti ja vabastab postipaki postikulust.

Tunnistad „Harjutustes”, et oskad kirjutada ainult elust endast, välja­mõeldud lugude kirjutamine ei ole Sulle omane. Kuidas Sulle sobib päeviku kirjutamine? Kas see võiks olla Sulle kõige omasem žanr?

Raamatute kirjutamine (nagu muide ka lugemine) pole ju midagi muud kui arusaamise otsimine. Millegipärast on aga Tõnu Õnnepalu nii, et see arusaamine justkui põgeneb aina eest ja tema taba­ miseks tuleb aina uusi nõkse leiutada. Talle tuleb läheneda kuidagi kaude, üks­kõikse näoga, vilet lüües, nagu multi­ filmi hunt, kui ta teeb, nagu ta ei tahakski jänest kätte saada. Otse peale minnes teda ei püüa. Ja kirjanduses on nende žanrite ja vormidega millegi­pärast jälle nii, et ühe aja nad töötavad, siis tüütavad. Tüütavad ära, muutuvad justkui võltsiks. Aga just siirus on arusaamise otsimises kõige täht­

Foto: Ly Lestberg

Suurepärase uuendusena pakume nüüd välja või­ma­luse vali­da kahe boonuspunkte andva raamatu vahel või tellida hoopis mõlemad.

! t a m a a r k i l a v i r ua

jaan

Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned

Tõnu Õnnepalu

Flandria päevik

01.2008

toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirja­

209.239.-

nikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda,

IND

tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõtte­

TAVA H I N D

käigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, 304 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järele­

KOOD 15705

mõtlemiseks.

sam. Nõnda pole mind see žanri küsimus kirjutamise juures nii esimese asjana ­kunagi huvitanud. Olen lihtsalt püüdnud kirjutada, sellest mis mind huvitab, sellest, millest ma igatsen aru saada. Pole ju mu romaanid õieti romaanid (ja samas võib neid kindlasti luge­ da kui romaane), ja ega see päevikki pole õieti päevik. Ta on ikka­ gi kirjutatud mitte ainult iseendale, vaid veel kellelegi. Kellele – ega ma ei tea. Hingesugulasele, lugejale. Mul on tunne, et lugeja on alati targem kui mina. Ja kindlasti ta alati mingis mõttes ongi.

Minu arust selline oma mõtete, oma kahtluste, hirmude, aimuste ja veendumuste jagamine on kuidagi tähtis. Et me koos mõtlek­ sime oma aja üle, selle üle, kes me oleme, kuhu läheme. Vähemalt mulle on. Nõnda ma siis kirjutangi. See, kuidas või mida lugeja loeb, on tema vabadus. Ja just nimelt vabadus. Kirjandus on ikka vabaduse, võimaluste ruum, mitte etteantud vormide, läbimälutud tarkuse. „Flandria päevik” sündis Belgias, kus Sa tänavu sügisel nelikümmend päeva viibisid. Belgia on läbi aegade pälvinud kirjanikelt kriitikat, eesotsas Baudelaire’i kurikuulsate tähele­ panekutega. Mis mulje Sulle Belgia jättis?

Oh, jah, vaene vana Baudelaire! Muidugi talle ei meeldinud seal Belgias (ta plaanis seal aina kirjutada selliseid teoseid, nagu Pauvre Belgique („Vilets Belgia”) jne.), sest ta oli seal eksiilis, põgenes sinna oma võlanõudjate, osalt kindlasti ka iseenda eest. Pagulased on harva asukohamaaga rahul. Eks mullegi oli see omamoodi eksiil, kuigi vabatahtlik ja vägagi mugav. Aga ikkagi. Nüüd ma

olen tänulik, et sain seal olla, aga enamuse ajast ma seal ikka taht­ sin pigem koju. Belgia on ilus maa, aga seal saad aru, kuidas meil on vedanud, et meid omal maal nii vähe on. Et siin on nii palju ruumi. Seal elasin ka maal, aga noh, mis maa see oli: majad, teed, autod igal pool, kuigi lehmad-lambad ka nende vahel. Eksiil, ma arvan, olgu ta mugav või vähem mugav, on alati kuidagi õpetlik.

Seal sa oled oma elust väljas, see on nagu väike omaette elu. Sa oled iseendaga, oma eluga, ajaga kuidagi vahetumalt silmitsi kui kodus. „Flandria päevikus” kõneleb lisaks Sinule endale ühe 13. sajandi munga hääl. Kust ta tuli? Kes ta on?

Noh, see munk on muidugi ka mina. Seitsesada aastat tagasi. Siin Järvamaal ma olen kuidagi sellesse minevikku süüvinud, hakanud kuidagi nagu selgemalt nägema, kuidas see oli. Või mis „oli”. Eks me ole ka need, kes me oleme olnud: eelmised põlved, mõnede arvates ka eelmised elud. See munk on pärit Järvamaalt, siit­ samast, ühe Järva vanema poeg. Teatavasti mõned vanemate pojad anti pantvangideks ja mõned neist pantvangidest olevat tehtud munkadeks. Eks ma siis kujutlenudki ühte sellist munka kusagil Flandria kloostris oma eluõhtul. Ta jutustab sellest, mis on olnud.

Ma arvan, et kuidagi on see ikka edasi.

Marek Tamme küsimustele vastas

www.serk.ee

KLUBIH

Siin s! u u k i kõ

KUNST 10

Eesti kunsti lugu 01.2008

Juhan Maiste Uus teos armastatud kunstiteadlaselt ja -raamatute autorilt. Autor kutsub lugeja kaasa sügavalt isikupärasele kunstirännakule läbi sajandite, põimides mineviku ja oleviku üheks looks, mille siduvateks märksõnadeks on loomine ja kultuuri kestmine.

KLUBIHIND

429.-

Kirjastus Varrak 520 lk, kõva köide

„Seda raamatut kirjutama asudes näis, et mul on öelda palju.

Lõpuridadeni jõudnuna olen veendunud pigem vastupidises. Mitte kunagi ei jõua ükski lugu lõpuni. Iialgi ei ole võimalik midagi ära seletada.

Ehk üksnes avada mõned uued vaatenurgad, tuua mõni episood lugejale lähemale. Maailm on ime.

Kunst on tema armulaud, mille imede imesid ei jõua keegi kunagi ära imestada.”

J. Maiste

RI A KLOOST KIRIKUD J

D • 93

ER PIRI TA KLO OST esena ad missale. Esim kogunesid nunn i võrra varahommikul emal, ikka tunn l Kella nelja paiku nas, seejärel kaug Põhja-Saksamaa dei” helid Tallin , Taanis Maribos, ja kostsid „Opus talis, Vadstenas Madalmaadesse lääne poole – Naan tiinide ordu rajas oma kloostrid i kultuuriajaloo Roots Birgi Marienfriedis. tta (1303–1373), iga nädalapäev Ordu asutaja Birgi poeesia järgi oli ilise Prantsusmaale. use liturg i Krist uju kaun teisipäeval esimese suure naisk Maarja kuulutust, lein. späeval oodati oli kloostris sügav st tähenduslik. Esma risti. Laupäeval ikka edasi, aasta l löödi Kristus ist üles. Ja nii sündi … reede s Õnnistegija surnu jooksul.

Pühapäeval tõusi na kloostri 170-aastase ajaloo egne oli kaasa Tema .

Tallin naine ja poeet ja aastasse, kogu tta oli imeline a poolele teele” Ordu asutaja Birgi oma „maise matk naiseks s ajaks jõudnud lt anti Birgitta e Dante, kes oli sellek kirjapanekuni. 13-aastase Birgitta tõi ilmal ödia” Gudmarssonile. „Jumaliku komö asaga kohtunikule Ulf koos oma abika naine s siirdu Västra Götalandi aslane suri ja Õnkümneaastaselt kaheksa last. Nelja ago de Compostelasse. Siis eluka siirdus Rooma Santi pühendanud naine Linna püha palverännakule usule End tta välja.

Igavese l i. Birgittat võlus nistegija valis Birgi kunagi koju tagas minevik, basiilika Peetruse haua ega tulnud enam kas utes id Rooma kirik sära ja kuulsusri aura, legendide a kõlaga inspireeris jätkama valitud lihtsa ja sügav inud naist köitis meeli. Oma pühakuks sünd viisid e vali. ja s orius ühtaegu harra kõlavad Greg Oratud sõnum oli Pühima Lunastaja teed. Birgitta lähet Birgitta poolt ellu kutsutud ne st e. Birgitiinide esime 1370 andis paav tegutsemisõigus evas issimi Salvatoris) järve kaldal paikn i. dule (Ordo Sanct tenas. Vätterni tänin 1384. aastal Vads puhkavad pühaku säilmed klooster rajati s Heinamaade s hallis kivikiriku palverännakule. d suures ja lihtsa tuldu Kõik se ne. e on Vadstenas line kirikuhoo Läbi aastasadad lihtne kastikuju disse on ka praegu esile Sajandist sajan keskelt kerkib as ja taevalik. , mida raamistab askeetlik, võim rõivast, halli rüüd on siin ühtaegu paeüht ja sedasama a loori peale valge nunnad kandnud d nunnad must täppi. seova unast ajal verip ade viit valge. Kirikupüh olina võib näha haavade sümb la, millel Kristuse

Pirita jõgi ja d. kloostri vareme W. Riefstahli litograafia (1858).

Eesti Ajaloomuuseum.

ast a Farnesel asuv pärit Roomas Piazz lblad na nunnad on Elisabeth Hesse via päritolu ema Praegused Tallin asutas Skandinaa konvendist, mille PõhjaNagu l. viil. mbri lääne 1911. aasta 8. septe kerkib Pirita kloostrikiriku istavad le l tavaks, kaun Ehmatavalt kõrge e kirikute puhu miitootika või Soom pidada vaimuliku tta Saksa telliskivig kujutluses võiks – Birgi ed nišid, mida gised ehitajad seda teravkaars s oli s, kloostri kuna kogutud küllu ad, õlad längu keda seisav ad, seal ahärr raks; saija kohalikud kaub Eesti ajaloo võim tlid” on ter „rüü se kloos õpetu Pirita veenab ajaloolaste ma vaesusele. ajendanud mõtle statud vormikõne pulbitsevast , selle ehe ja hinge ja ooperimuusika sest e maid sümboleid seint söaku uraatorite on kloostri sügisest alates uudishimust, resta Hilis eni. mata tänas üleküllusest hooli kloostrit, on ka Pirita vahel vaikne. isele idee loobumises olem astus nud ele endu Et kogumise asem mise taagast, kesk dkaari ja paljas, vaba näita võib näha vöön kirik alasti ja Seinte ülaosas nas tavaks, ei toeja raskepärane.

– puhas, selge u, mis, nagu Tallin oolidele. Enne vaid võlvikand kons rtslaste vaimus tahukaliselt esildu de dele, vaid tsiste sed võlvid löövi tulpa õrgu ühek adele ja tu pikk sased talv ja s. Kuni saabus ati, rippusid üheta kui kirik süüd sügiseses taeva d lootusepilved kohal nagu valge

KOOD 15545

Reproduktsioonid Edgar Valteri õlimaalidest.

Tekstid Epp Maria Kokamägi, Viivi Luik

Maalid Epp Maria Kokamägi

Fotod ja filmid Johannes Arro

Album sisaldab reprodukt­ sioone Edgar Valteri õlimaali­ dest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987–2005. Raamat on värvitrükis, kõvakaaneline ja ümbrispaberiga.

Edgar Valter. www.serk.ee

Maalid 1983–2005

KLUBIHIND

429.-

Kirjastus Elmatar 216 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 435081

Epp. Maria. Maal

KLUBIHIND

349.-

Ajakirjade Kirjastus 176 lk, kõva köide, suur formaat

KOOD 427840

Kunstnik Epp Maria Kokamäe päevaraamatut ja mõtisklusi täiendab Viivi Luige nägemus Roomast. Kõiki tekste illust­ reerivad Epp Maria Kokamäe maalid ja Johannes Arro fotod.

Lisaks DVD, millel on minifilmid kunstnikust, tema päe­ vast Haapsalus ja Sepamaa talus.

LOODUS

otkass Kalakhali aetu pandion

tuntum. Jutud palju suurem ja tus on esimesest viires on lind selles raama e taha. Kui must Teine mustvalge te maade ja mered ufoks on jõudnud kauge ku, mida rahvasuu tema tegemistest – mitte selle taldri ke linnu ne tavad –, siis kalaku suuru käest kätte lennu umbes lendava taldri lapsed mida suurem ja isegi mõtlen mänguasja, otkas on mõõtudelt Kalak kutsub, vaid ma ne. suuru mustvalge: ühelt SAT-TV taldriku on klassikaliselt kotkas on pigem gune. Mustviires Kalakotkal värvus on teistsu teine pool on all. tema mustvalge pool on üleval ja pigem poolt valge. Üks Ja tema värvid on pool. igal poolt must ja teiselt kõike on olnud t piiritletud, tal algselt justkui valge pole värvid nii selgel d valget. Ta oleks ja nud ära tema selja mille vahele on pikitu ni, määri on musta mis ist , pruun usta võrgu läbi pruunikasm ees, selg nud, ja lenna kõhupoolele.

Nimi reedab tema tema veest. ka s värvi evuse eluteg pritsinud kalakotkas oma ei tähenda, et sõltub aga i, See iiresk saa. ei Nagu mustv t kui veest eriti viires ei viitsi kalu teatavasti mujal edase koha. Must toidueelistuse ja mõne väga veeläh Kalakotkal ei oma elupaigaks tal kodu olemas. kalakotkas valiks gu ette satub, ongi s ei võimal– kui sobiv veeko kogu, sest esitek kaua pead murda seks on tema suur Põhju sti. l aeglasemad kerge tõusu nii d õhku lähe eluaseme valik s on suured linnu teisek ning peale vee ja hunt. da see ehitada pesa ees nagu rebane vlite tema aaröö rast t, seepä sobib selliste maism tahab miljonivaade ning kaitsetumad võra kannatab a kuskil põõsas, tema vana mänd, mille Ja kalakotkas ei kükit on selleks mõni aarel kasvav puulatv. Tavaliselt d pesapaigaks rabas levinu elupaigaks ainult otka t. kalak vaade at linde. Eestis on eetri kaugusele ulatuv suurt pesa ja suuri raba mitme kilom d veele võipakub üle lageda des neid, mis asuva kõrge mänd, mis iga puu järgi, eelista kalakohti. otkas valib elupa kaugusele jäävaid eetri kilom Ühesõnaga, kalak 10 kuni , seisneb kuid pelgamata ka tema kuulsus püsib malikult lähedal, saanud ning miks kalu, kes otkas on kuulsaks püüavad väikesi Põhjus, miks kalak Tiirud ja kajakad azelikus jahistiilis. kindlasti tema kamik

01.2008

11

29

28

Värvide lend Sven Zacek

299.-

208 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15675

Ohustatud liigid.

Elusloodus väljasuremise ohus

George C. McGavin KLUBIHIND

319.-

„...väljasuremine ja looduslik valik käivad käsikäes.”

Charles Darwin

„Miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?”

Maa ajaloos on olnud vähemalt viis suurt sündmust, mis on põhjustanud 95 protsendi liikide väljasuremise.

Peamisteks põhjusteks on olnud vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. See raamat keskendub neist suurimale – inimtegevusele. Rohkem kui 300 rabavat värvifotot

Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeet Maad mõtlemata tagajärgedele. Nüüd, kui kliima on üha soojenemas, on loodus inimtegevusele vastu astumas. Autor on rohkem kui kahesaja teadusliku artikli autor ning Gaia hüpoteesi looja.

86-aastaselt kirjutatud raamat kujutab endast autori vaimset testamenti.

Tõlkinud Martin Kasemaa, Helen Rohtmets, Virve Sõber, Tiit Teder, Pille Urbas ja Peeter Vissak 192 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus Varrak

KOOD 53114

Gaia kättemaks James Lovelock

KLUBIHIND

139.-

Tõlkinud Lauri Laanisto 216 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15552

www.serk.ee

KLUBIHIND

Tunnustatud noore loodusfotograafi uus raamat on üles ehitatud uudselt, tuginedes värvidele – linnuvärvidele. Lugejad saavad tutvuda erinevate Eesti lindudega alates mustvalgest mustviiresest ja lõpetades värvikireva jäälinnuga. ˇ on võitnud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto Sven Zacek konkursidelt. 2006. aastal ilmus Varrakus tema esimene, väga menukas fotoraamat „Kohtumisi metsloomadega”.

EESTI KIRJANDUS

01.2008

12

Mees, kes teadis ussisõnu

Mahtra sõda

Andrus Kivirähk

Eduard Vilde

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja väge­vast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muist­ sete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Tegemist on Viimaste aastate ühe armasta­ tuima eesti kirjaniku bestselleriga.

Romaani uustrükile on lisatud kirjandustead­ lase Mall Jõgi ja ajaloolase Kersti Lusti saate­ sõnad, mis avavad täiesti uuest vaatenurgast nii Vilde romaani kui ka kunagise talupoegade söaka vastuhaku võõrale võimule. 2008. aastal möödub 150 aastat Mahtra sõjast.

KLUBIHIND

185.-

KLUBIHIND

139.-

KLUBIHIND

249.-

380 lk, kõva köide

KOOD 791783

Kirjastus Hardman 440 lk, kõva köide

KOOD 854822

Ma armastasin sakslast

Mis sinuga juhtus, Ann?

Anton Hansen Tammsaare

Aidi Vallik

1935 a. ilmunud, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses.

Anni peresse on sündimas väikevend ja õhk­ kond muutub aina närvilisemaks, kuni Annil on lõpuks vaid üks soov: et kõik oleks nagu enne. Kohtunud hämaraid jõude kummardava tegelasega, pöördub ta selle sooviga ka lange­ nud inglite poole. Palve kipub aga üsna hirmuärataval viisil tõeks saama.

Kirjastus Pegasus 232 lk, kõva köide

KLUBIHIND

209.-

KOOD 425853

Kirjastus Tänapäev 248 lk, kõva köide

KOOD 625866

Siseemigrant

Punane elavhõbe

Mihkel Mutt

Andres Anvelt

Iroonilised nüüdisteemalised novellid tuntud luuseri Rui taevalike kommentaaridega.

On kuumade 1990-ndate algus. Iseseisvuse taastanud Eestis valitseb peata olukord ja ühis­ konnas kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad oma: kes tõde, kes õigust, kes raha, kes autoriteeti. Raamat viib kriminaalsesse heit­ lusse hullu aja hullud kangelased.

„Ma olen siseemigrant. Õigesti kuulsite, sise­ emigrant, sisekas. Mitte aktiivne vaenlane, oh ei, nii loll ma ei ole.”

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Fabian 192 lk , pehme köide

KOOD 965016

uus!

KLUBIHIND

189.-

Kirjastus Eesti Päevaleht 390 lk, pehme köide

KOOD 431250

Sõna sisse minnes: esseid eesti luuletajatest

dusi unelmatemaalt 2003–2007

Epp Petrone

www.serk.ee

Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust Ameerikas. Jätkub kohanemine. Halloweeniparanoiad, tänupüha-ummikud, kodukujun­dusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi... Ja kõige selle keskel üks eesti naine.

Raamat on sündinud kauaaegse kirjandus­ õpetaja kogemusest, et luulelugu peaks õpetama kuidagi huvitavamalt, kaasaegsemalt.

Selle käsitluse peamiseks sihtrühmaks on seega gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad, samas ka kõik luulelembesed lugejad.

219.-

Kirjastus Eesti Raamat 376 lk, kõva köide

KOOD 656327

uus!

uus!

Minu Ameerika 2. Ülestähen­

Raivo Kuusk

KLUBIHIND

uus!

KLUBIHIND

159.-

Kirjastus Petrone Print 288 lk, pehme köide

KOOD 151967

uus!

AUDIORAAMAT

TEATER

13

Voldemar Panso.

Rehepapp

Päevaraaamat 1. ja 2. köide Need päevaraamatud ei ole ainult kunsti­ inimestele. Ajakaaslastele on mälupildid kõnekamad kui noorematele, aga eneseks saa­ mise okkaline rada on universaalne. Ja aeg, aeg ilmutub selles loos tähelepanuväärselt. Ja teater.

Eesti Draamateater – südamemurdumise maja.

KLUBIHIND

299.-

Kirjastus Eesti Draamateater 740 lk, 2 köidet vutlaris

KOOD 985304

01.2008

Andrus Kivirähk AUDIORAAMAT Menuromaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha.

Loeb Aarne Üksküla.

uus!

Portreed minus ja minu ümber Voldemar Panso Panso 1960–1970. aastatel kirjutatud portreed olulistest eesti kultuuriloojatest on hõrk kultuu­ rilooline maiuspala ka aastakümneid hiljem. „Tagantjärele usun oma isa, kui ta ütles: kirju­ tamine olla mu pärisala. Aga võib-olla ongi mu lavastused teatrikeelde kirjutatud raamatud?"

Voldemar Panso

209.-

Kirjastus Tammerraamat 288 lk, kõva köide

KOOD 983164

uus!

Helgi Sallo.

KLUBIHIND

319.-

Audioraamat koosneb 6 CD-plaadist, kogukestvusega 7 tundi ja 30 minutit.

KOOD 15668

Kreisiraadio Kreitest 3. 2CD

Helgib ja heliseb

Hille Karm Helgi Sallo räägib asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on armastus, lapsed, kodu, kaas­ lased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame.

KLUBIHIND

199.-

Alev Ström – Eurovärk. Alev Ström – Rootsielu.

Alev Strömile külla. Alev Strömil külas. Alev Strömiga Stockholmis.Tarmo nimepäev.

Raketijuht. Hiina saatkonna kokk. Uus kool.

Hirved ja Arved Sarved.

KLUBIHIND

Kirjastus Ajakirjade Kirjastus 200 lk, kõva köide

179.-

KOOD 427888

Kirjastus Digibox

KOOD 406982

Lavakooliraamat

Jaapani muinasjutte. CD

Kalju Orro

Loeb Aarne Üksküla

16 intervjuud teatripraktikutega, kes on lava­ koolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud.

Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas.

KLUBIHIND

169.-

Kirjastus Eesti Teatriliit 590 lk, kõva köide

KOOD 860441

uus!

uus!

uus!

„Võlutrumm”, „Miks merevesi on soolane”, „Miks tatravars on punane”, „Puuraiuja ja tema noorem õde” ja teisi jutte Aarne Üksküla suurepärases esituses.

KLUBIHIND

113.-

Ajakirjade Kirjastus

KOOD 427918

www.serk.ee

KLUBIHIND

ILUKIRJANDUS 14

Arlington park 01.2008

Rachel Cusk Noored äärelinna naised väikeste lastega kodus – nende meelest on elu võtnud ootamatu pöörde ja nad kõik reageerivad eri viisil. Kes on maruvihane, sest talle tundub, et pereelus võidutsevad mehed, kes tõrjub surmamõtteid paanilise hoolikusega majapidamises.

KLUBIHIND

219.-

Tõlkinud Kersti Unt, Sari „Moodne aeg” 224 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15293

uus!

Täiuslik armastus Elizabeth Buchan Kakskümmend aastat abielu endast märksa vanema Maxiga on kandnud toimeka ja rahul­ oleva Prue läbi vimmaka võõrastütre tekitatud probleemide ja emaduse. Nüüd on Violet koos oma uue abikaasaga New Yorgist tagasi ja kor­ raga on Prue haaratud armulukku.

Krahv Monte-Cristo Alexandre Dumas Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni.

Kaasvang Fariaga avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Kaheköiteline raamat on kaunis kinkekarbis.

KLUBIHIND

449.-

KLUBIHIND

219.-

Tõlkinud Tiina Viil 344 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15330

Salajane ajalugu Donna Tartt Romaan räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus-Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohver­ davad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapa­ vad. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest.

Tõlkinud Tatjana Hallap 608 ja 584 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15347

Jutud I Ernest Hemingway

KLUBIHIND

269.-

Tõlkinud Liina Viires 604 lk, kõva köide, Kirjastus Pegasus

KOOD 425617

www.serk.ee

Lühijuttude koondkogu „Viies kolonn ja esimesed nelikümmend üheksa juttu” ilmus 1938. aastal ning see on ka käesoleva eestikeelse kogumiku aluseks. Paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud, kuid siinsed uustõlked Enn Soosaarelt on originaal­ raamatu järjestuses.

KLUBIHIND

209.-

Tõlkinud Enn Soosaar 312 lk, kõva köide, Kirjastus Pegasus

KOOD 425846

uus! uus!

Söö, palveta, armasta Elizabeth Gilbert Raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsinguretk ja reisimälestus. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, läks seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta köögimõnu­ sid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist.

KLUBIHIND

219.-

Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk 384 lk, kõva köide

KOOD 15477

uus!

PÕNEVUS 15

Ilkka Remes

Lee Child

KLUBIHIND

239.-

KLUBIHIND

199.-

KLUBIHIND

89.-

KLUBIHIND

229.-

KOOD 14814

Peter Robinson Peainspektor Alan Banks tegeleb Eastvale'i probleemidega. Naisi hirmutab piiluja. Üks vana naine võib olla langenud mõrva ohvriks.

Lisaks sellele tuleb Banksil toime tulla tõsiasja­ ga, et ta on sisse võetud noorest psühholoogist Jenny Fullerist.

219-

KOOD 15392

Tõlkinud Kalle Kurg 392 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

Pilk pimedusest

KLUBIHIND

Tõlkinud Tiina Aug 432 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

Tõlkinud Tiia Krass 288 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15422

uus!

Purustatud

Kuninglik salamõrtsukas

Dick Francis

Robin Hobb

Kui džoki Martin Stukely sureb pärast Cheltenhami ratsavõistlusel kukkumist, mässi­ takse tema sõber Gerard Logan ühe kadunud videokasseti loosse. Nimelt arvab üks kurjategi­ jate grupp, et kadunud kassett sisaldab infor­ matsiooni hindamatu varanduse kohta.

Kuues Hertsogkonnas möllavad intriigid, reedetakse üksteist ning elatakse aina sagene­ vate Punaste Laevade rünnakute varjus. Fitz, kes valdab sünnipäraselt oskust loomadega suhelda, on leidnud endale kaaslase hundis.

Samal ajal suudab ta toime tulla ka telepaa­ tiakunstiga.

Tõlkinud Pille Runtal 240 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15446

uus!

KLUBIHIND

259.-

Tõlkinud Kaaren Kaer 328 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14746

Taskutäis rukist

Kes teisele auku kaevab

Agatha Christie

Ann Granger

Jõukas ärimees sureb mürgitamise tagajärjel.

Selgub, et terve tema kodu on kahtlusaluseid täis: armukest pidav noor abikaasa, rahaahne poeg, isa peale pahane tütar. Miss Marple asub peagi asja uurima ja näib, et võti peitub tuntud lastelaulus…

Mida teha, kui usute, et teie eksarmuke on oma naise mõrvanud? Just sellise küsimuse esitab Meredith Mitchellile arheoloog Ursula Gretton lootuses, et Meredithi sõprus Cotswoldi pea­ inspektor Alan Markbyga võiks tema dilemmale valgust heita. Markby lükkab kahtlustused tagasi – kuni prügimäelt leitakse naise laip.

Tõlkinud Ülla Jürviste 224 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15248

Soomes röövitakse erakordse jultumusega rahaveoauto. Uurimises osaleb Anti Korpi, kes töötab Brüsselis Euroopa Liidu luurerühmas, mis tegeleb terrorismi, organiseeritud kuritege­ vuse ja äärmusrühmitustega. Selgub, et röövi­ mine on ainult osake meeletust kuritööst.

uus!

KLUBIHIND

169.-

Tõlkinud Viive Nuggis 278 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15064

www.serk.ee

Külaline

Seersant Amy Callanil ja leit­ nant Caroline Cooke’il on palju ühist. Mõlemat sõjaväes karjääri teinud naist hakkavad sek­ suaalselt ahistama nende üle­ mused, mõlemad on sunnitud teenistusest lahkuma. Ja nüüd on nad surnud. Nende vägival­ latunnusteta surnukehad leita­ kse nende enda kodust – nad on alasti vannis, mis on täis sõjaväes kasutatavat kaitsevärvi.

FBI kogenud portreteerijad hakkavad jälitama sarimõrvarit – inimest, kes ihkab kättemak­ su, kes on eraklik, kes on seo­ tud sõjaväega, kes on mõlemale naisele tuttav halastamatu ise­ hakanud korravalvur.

01.2008

Ürgöö

LEKSIKONID JA SÕNASTIKUD

01.2008

16

ESSEISTIKA JA MÄLESTUSED

Eesti rahvakultuuri leksikon

Eksistentsialism on humanism

M. Hunt, I. Tõnurist, L. Vahtre, E. Karu, G. Troska, A. Viires.

Jean-Paul Sartre See väike raamat muutus üleöö uue filosoofilise suuna – eksistentsialismi – populaarseks mani­ festiks ja on tänaseni kõige lühem ja mugavam sissejuhatus Sartre’i eksistentsialismiõpetusse.

Algselt oli loeng mõeldud aga peamiselt vas­ tusena eksistentsialismi varastele kriitikutele.

Kas Taara oli muinasjumal? Kuidas toimusid vanad Eesti pulmad ja matused? Mis abi pak­ kusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt? Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp? Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi?

KLUBIHIND

209.-

KLUBIHIND

209.-

Eesti Entsüklopeediakirjastus 446 lk, kõva köide

KOOD 702833

uus!

KLUBIHIND

169.-

Tõlkinud Vivian Bohl 112 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 15514

A ja O taskuteatmik. Eesti

Tammiste. Kirg

Teatmik sisaldab tänapäeva ühiskonnakorral­ dust, asustust, haldusjaotust, rahvastikku.

Samuti Eesti ajaloo kronoloogiat, tabelieid geoloogia, geograafia, eluslooduse ning looduskaitse alalt. Teavet antakse ka majan­ duse, hariduse, kunsti ja spordi vallast.

Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpallija ühiskondlikku elu.

Eesti Entsüklopeediakirjastus 528 lk, pehme köide

KOOD 702826

Mart Soidro

uus!

KLUBIHIND

279.-

Kirjastus Mardikas 340 lk, kõva köide

KOOD 154777

Eesti-vene-inglise-saksa-prantsuse

Inna Gens

J.-C. Corbeil, A. Archambault

See on köitev lugu ühe juudiperekonna elusaa­ tusest Eestis ja Venemaal. Inna Gens on sündi­ nud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis. Praegu elab Moskvas.

Võimatu on ette kujutada multifunktsionaalse­ mat teatmeteost: siinsel enam kui 1000 illust­ reeritud leheküljel on koos viie keele sõnaraa­ mat, taeva-, maa- ja inimkehaatlased, taime-, looma- ja instrumentide entsüklopeediad jpm.

659.-

Kirjastus Pegasus 1160 lk, kõva köide

KOOD 425730

uus!

KLUBIHIND

199.-

Tõlkinud Nasta Pino 200 lk, kõva köide, Kirjastus Atlex

KOOD 441044

Itaalia keel 24 tunniga.

Valentine Nõlvak

www.serk.ee

Maria Teresa Baracetti

Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel on nende mälestuste kirjapanijale toeks olnud nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal satub, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuleb ju karmidel 1950-ndatel jälle nul­ list alustada.

See kiirõppekursus on mõeldud nii algajatele kui ka keeleoskuse värskendajatele. Näidis­ tekstide ja -dialoogidega antakse edasi tähtsam sõnavara vastavalt olukorrale. Kaasasoleva CD pealt leiab kuulamiseks, kaasarääkimiseks ja -lugemiseks tähtsamad dialoogid.

259.-

Kirjastus Ilo 240 lk, pehme köide

KOOD 578797

uus!

uus!

Ellujääja. Mälestused

Uus kiirõppekursus

KLUBIHIND

uus!

Kodud ja kujutelmad

Suur illustreeritud sõnaraamat.

KLUBIHIND

uus!

KLUBIHIND

229.-

Kirjastus Varrak 680 lk, kõva köide

KOOD 14418

LASTELE

uus!

Muinasjutuvaramu „Muinasjutuvaramu” tutvustab kümmet maailma armastatuimat muinaslugu. Armastuse otsimine „Kaunitaris ja Koletises”, võitlus kurja vastu „Hansus ja Gretes”, tasu headuse eest „Mesilaskuningannas” – need ja paljud teised on igihaljad teemad ning ses­ tap naudivad seda raama­ tut kindlasti nii noored kui ka vanemad lugejad.

Raamatu teeb korduma­ tuks eri kunstnike ainu­ laadne ja omapärane stiil – raamatu on illustreerinud tunnustatud kunstnikud Šveitsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest.

KLUBIHIND

349.-

01.2008

17

Tõlkinud Johanna Ross 352 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14913

Mis? Millal? Kuidas?

Muinasjutud

Palju põnevat infot väikesele raamatusõbrale – küsimus ja vastus, kohati vürtsitatud mõnusa huumoriga. Juttu tehakse nii ajaloost kui muistsetest tsivilisatsioonidest, universumist, taimedest ja loomadest ning paljust muust.

Charles Perrault „Punamütsike”, „Uinuv kaunitar”, „Tuhkatriinu”, „Saabastega kass”, „Sinihabe” jt klassikalised muinaslood on saanud meie kollektiivse kujutlusmaailma osaks. Käesolevas mahukas raamatus on need muinasjutud esi­ tatud algsel ja terviklikul kujul. Nimeka tšehhi kunstniku Eva Frantová kaunid pildid.

KLUBIHIND

339.-

Tõlkinud Tatjana Hallap, Madli Kütt ja Madis Jürviste 368 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14050

Kaelkirjak Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud? Lustakas ja fantaasiaküllane lasteraamat. Käesolevale kordustrükile annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid.

Lõpus on väike autori tutvustus.

KLUBIHIND

189.-

Tõlkinud Tiina Voolaid 320 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14616

KLUBIHIND

159.-

Kirjastus Tänapäev 88 lk, kõva köide

KOOD 625743

uus!

www.serk.ee

Andrus Kivirähk

AJALUGU 18

Sõdade kroonika. Üle-

Euroopa ajalugu.

01.2008

vaade sõjalistest konfliktidest 1854. aastast kuni tänapäevani.

Antiikajast kolmanda aastatuhande alguseni

Paul Brewer

Ei käsitleta mitte ainult eri ajastute poliitikat ja võimuvõitlust, vaid antakse ülevaade ka ühiskonnast ja kultuurist.

Asjatundlike ajaloolaste kirjutatud tekst on usaldusväärne, aga ka kergelt loetav. Raamat on illustreeritud arhiivi­ fotode ja kaartidega, mis toovad silme ette võimuvahetused ja piiride muutu­ mised.

Raamatus kajastub kogu maailmas toi­ munud sõdade ajalugu alates 1854. aastast kuni tänapäevani. Info on siin esitatud huvitavas ajakirjanduslikus stiilis koos lahinguväljal tehtud fotode­ ga. Pilkupüüdvad tabelid ja tekstikastid annavad üksikasjalikku infot oluliste uuenduste, sündmuste ja isikute kohta.

KLUBIHIND

319.-

Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik 400 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14944

uus!

KLUBIHIND

449.-

Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik 512 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus Varrak

KOOD 6856

KGB. Riikliku julgeoleku

Eestimaa rüütel­ konna vapiraamat

organite esimehed.

Paljastatud saladused.

Paul Eduard Damier, Ando Pajus

Leonid Mletšin Raamatus on värskematele arhiiviand­ metele ja paljude sündmustes osale­ nute mälestustele tuginedes käsitletud Venemaa julgeolekuorganite juhtide elukäiku, Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitilise ladviku võimuvõitlust, KGB mõju mitmete tuntud isikute saa­ tusele.

KLUBIHIND

339.-

Käesolev raamat Eestimaa aadlike vappidest on koostatud 1837. aastal Tallinnas ilmunud Paul Eduard Damieri kogumiku põhjal. Ando Pajus on kirjutanud lühikesed ülevaated suguvõsa päritolust ja ajaloost, maini­ tud on sellega seotud silmapaistvaid isikuid. Lisatud on sissejuhatus heral­ dikasse.

KLUBIHIND

Tõlkinud Margus Leemets 836 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

369.-

KOOD 15637

KOOD 625705

Alasi ja haamri vahel

Dissidendi surm.

Koostanud Anne Velliste

Aleksander Litvinenko mürgi­ tamine ja KGB tagasitulek

www.serk.ee

Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Kogumik annab mitmekesise läbilõike Konstantin Pätsi elust ja võit­ lusest alates noorpõlvest ja lõpetades raugaeaga Venemaa vangipõlves. Öeldakse, et ühes veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastu­ da tema maa ja rahva saatus.

KLUBIHIND

289.-

Konstantin Pätsi Muuseum 290 lk kõva köide

KOOD 154883

uus!

Kirjastus Tänapäev 200 lk, kõva köide

uus!

A. Goldfarb, M. Litvinenko Endine Vene luureohvitser Litvinenko mürgitati 2006. aastal julmalt radio­ aktiivse polooniumiga. Lennukitest leiti tõendeid, et tappev mürk oli kohale toimetatud Venemaalt. Kuid mis juhtus tegelikult? Mis oli see, mida Litvinenko teadis, ja miks ta tapeti? Avameelne lugu Litvinenko elust ja surmast.

KLUBIHIND

229.-

Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik 350 lk, pehme köide, Kirjastus Pegasus

KOOD 425983

uus!

ESOTEERIKA

KÄSITÖÖ

Tarkuse oraakel

Tikkimine

Ivarna Kalinkova

Mahukas raamatus leiavad käsitlemist kuusteist populaarset tikkimistehnikat. Iga tehnika puhul on esmalt juttu selle ajaloolisest taustast, seejärel näidatakse üksikasjalikult, kuidas vaja­ likke võtteid sooritada, järgnevad kujun­ dusalased näpunäited ja lahti seletatud tööjuhendid.

Jungi arhetüüpide teooriale põhineva 36 ennustuskaardi ja neid lahti seletava raamatu abil saate uurida oma psüühika varjatud sala­ dusi ja heita pilku tulevikku. Kaasas olevad ennustuskaardid selgitavad minevikku, mõtestavad olevikku ja juhivad meid läbi tuleviku. Kaasas ennustuskaardid.

209.-

KLUBIHIND

179.-

KLUBIHIND

199.-

Tõlkinud Marju Algvere 96 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 14623

uus!

KLUBIHIND

299.-

Tõlkinud Lii Tõnismann 320 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak

KOOD 13497

Käejoonte lugemine

Niplisehted

Frank C. Clifford

Lia Looga

Käed on nagu elavad peeglid, mis peegeldavad isiksust, vajadusi ja ajendeid. Mõistes käte keelt, õpite mõistma oma vajadusi, väljendama oma loomingulisust ning tõepoolest mõjutama ka oma tulevikku. Raamat on mõeldud kõige tähtsamate käejoonte tutvustusena.

Eesti/inglise/saksa keelne teos annab ülevaate autori valmistatud glamuursetest niplisehetest ja juhiseid keeruka pitsikunstiga tegelemiseks.

Et vastavaid teadmisi ammutatakse peamiselt välismaisest kirjandusest, on oluline ka termi­ noloogia. Kaasas 2 mustrilehte.

KLUBIHIND

Tõlkinud Kaja Kappel 128 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

459.-

KOOD 13466

Väljaandja Lia Looga 80 lk, kõva köide

KOOD 152254

Kuidas ennustada tulevikku

Stiilsed kudumid koertele

Sally Morninstar

Ilene Hochberg

Kütkestav ja mänguline raamat sisaldab prak­ tilisi õpetusi, sümbolite seletusi, rituaale ja ravi­ misviise, teksti ilmestavad üle 800 kauni illust­ ratsiooni ja foto. Antakse ülevaade ennusta­mise olemusest ja sellest, kuidas Kuu maagia mõjutab meie meeleolu, unenägusid ja suhteid.

36 kudumit nädalavahetuseks. Raamat sisaldab rida koertele mõeldud sviitreid, millel on liht­ sad mustrid ning mille saab valmis teha vaid nädalavahetusega. Lisaks jagab nippe kudu­ miseks ning annab soovitusi sviitri suuruste valimisel.

KLUBIHIND

Tõlkinud Tiina Kanarbik 256 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak

129.-

KOOD 13954

Tõlkinud Teele Teder 128 lk, kõva köide, Kirjastus Tormikiri

KOOD 421558

(Warraku raamat)

Aleksander Heintalu

229.-

L. Ganderton, D. Wood

Vigala Sassi nime all tuntud autori raamatust võib saada näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas toimida ühes või teises keerulises olukorras siis, kui valite Väe tee, mis on vägagi mitmetahuline ja hargnev risttee, sadade omaette radadega, mida mööda minnes võite mõnelt rajalt isegi väge omandada.

316 lk, kõva köide

KOOD 154821

uus!

Täielik ja praktiline käsitöö entsüklopeedia

Väeraamat I osa

KLUBIHIND

uus!

uus!

Põhjalik raamat, mis tutvustab lugejale eri käsitöövorme: lapitööd, ristpistet, teppimist ja õmblemist. Rikkalik pildimaterjal annab ka suurepärase visuaalse ülevaate, millised valmi­ nud asjad välja näevad. Erinevad tehnikad on lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud.

KLUBIHIND

309.-

Tõlkinud Liia Tammes 512 lk, kõva köide, Kirjastus Sinisukk

KOOD 143146

uus!

www.serk.ee

KLUBIHIND

01.2008

19

01.08

20

www.serk.ee

14.–27. jaanuarini raamatupoodides üle Eesti SUUR VAR R A K U R A A M A T U T E SOO D U S M Ü Ü K Palju raamatuid väga heade hindadega!

RAAMATUKLUBIGA TEATRISSE! 21

Suur Eesti Raamatuklubi kutsub oma liikmeid 10. veebruaril Eesti Draamateatrisse vaatama menuetendust „Soome hobune”.

Draamateater pakub Raamatuklubi liikmetele ja nende kaaslastele sellele etendusele soodustust -15% täishinnast.

Täishind on 200 krooni, soodushind seega 170 krooni.

Soome hobune

Etendus on Raamatuklubi liikmetele reserveeritud kuni 27. jaanuarini, kuid soovitame kassasse pöörduda võimalikult kiiresti.

Lavastaja Roman Baskin (külalisena) Kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena) Kostüümikunstnik Tuuliki Tolli (külalisena) Tõlkinud Ülev Aaloe, Viive Taro

Etendus algab kl 19.00, ootame teid tervitusjoogi ja väikeste suupistetega kl 18.00 parketisaalis.

Kohtumiseni teatris!

Suur Eesti Raamatuklubi Draamateatri kassa on avatud iga päev kl 11–19 Suletud 31.12.07–10.01.08 tel. 680 5555

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tund ja 30 minutit.

Osades: Ita Ever, Maria Klenskaja, Tõnu Kark, Margus Prangel, Viire Valdma, Linda Vaher (külalisena) või Jaanika Tammaru (külalisena) „Soome hobune” on terav, lustakas ja nukker pilt Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega. Külameestel tekib äriidee: nad on kuulnud, et Sitsiilias on hobuseliha delikatess – müüme siis oma vanad hobused sinna maha, polegi teistest enam suurt kasu... Vaataja saab kohati naerda nii et silmad märjad – ja ometi on komöödias selgesti tuntavad traagilised lõimed. Soome küla – nagu eesti külagi – on muutumas: valulikult, naljakalt, keeruliselt, pöördumatult.

Sirkku Peltola (1960) on tähelepanuväärne soome nüüdis­ dramaturg. Tema tegelased võivad olla veidrad, mõjuda isegi pisut karikatuursetena, ent nad on vägagi äratuntavad ja lopsakalt elulised. Peltola tekst on ühekorraga naljakas ja traagiline, soe ja salvav, tema keel tänapäevane. Ta pakub näitlejale ohtrasti mängumaterjali.

! d u t a d o o e t ole

www.serk.ee

Piletikassas öelge märksõna „Raamatuklubi”. Üks klubiliige saab osta kuni 4 piletit.

Sirkku Peltola

22

Läänemere mereröövlid 01.2008

Juha Ruusuvuori Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb autor köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmuvalitsejatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste vahel ning kuul­ sate mereröövlite värvikast elust.

U

S

UD KLUBI LII G

A

Iga kord, kui oled ostnud VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida siit leheküljelt E!

AUHINNARAAMATUD

T TA

KINGITUSE

Märkige oma valik tellimiskupongi vastavasse lahtrisse.

232 lk, kõva köide

KOOD 623207

Kolm päevikut

Energiavampiirid

Maria von Rosen ja Ingmar Bergman

Joe H. Slate Ilmselt on igaüks kogenud, et mõne inimesega suhtlemiseks kulub rohkesti energiat. Autor usub, et enda kaitsmiseks energiakaotuste vastu on olulisim tugev sisemine süsteem.

Pakutakse erinevaid harjutusi ning lihtsaid vahendeid energiataseme tõstmiseks.

Päevikud algavad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt kolme erineva inimese päevikuid – Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja nende tütre Maria. „Kolm päevikut” on sügavalt isiklik perekonnalugu.

232 lk, kõva köide

264 lk, pehme köide

KOOD 623541

KOOD 952948

Rõdu- ja terrassililled

Vihurimäe

Clare Matthews

Emily Brontë

See ohtralt fotodega illustreeritud käsiraamat pakub efektseid ja taskukohaseid ideid aia, rõdu või aknalaua kaunistamiseks taimekastide ja -pottidega. Potiaial on palju plusse – potis saab kasvatada peaaegu kõiki taimi ja potiks kõlbab enam-vähem iga anum.

See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. „Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi.

144 lk, pehme köide

328 lk, kõva köide

KOOD 9782

KOOD 2619

www.serk.ee

Jämedate varrastega kiirelt kootud

Lõuna postilennuk.

Inimeste maa

Sally Harding

Antoine de Saint-Exupéry

See kudumisraamat pakub rohkem kui 20 kudumi – kottide, sallide, padjakatete, pleedi ning vaipade - jaoks suurepäraseid kujundusi, huvitavaid lõngu ja lihtsaid mustreid. Jämedate varrastega kudumine läheb väga ruttu – ühel päeval kood ja järgmisel juba kasutad.

Eelkõige "Väikese printsi" autorina tuntud Prantsuse kirjanik ja lendur Saint-Exupéry esikteos "Lõuna postilennuk" on kaunis ja lüürilises stiilis ülistus humanistlikele väär­ tustele. "Inimeste maas" kirjeldab ta sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina.

128 lk, kõva köide

256 lk, kõva köide

KOOD 154X

KOOD 6457

SUURE EESTI RAAMATUKLUBI REEGLID 1. Kõik klubi liikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubi ajakirja, kus tutvustatakse antud kuu klubiraamatut ja uudiskirjandust kõikidelt eesti ­kirjastustelt. Ajakirjast saab soodus­ hinnaga raamatuid tellida.

2. Klubiraamatuks valitud raamatut on ajakirja esimestel lehekülgedel põhjalikumalt tutvustatud ja selle hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab ühe boonuspunkti.

3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada enne viimast äraütlemispäeva, milleks on iga kuu 22. kuupäev. Teatage sellest ühel järgnevatest viisidest.

• klubi kodulehel: www.serk.ee • e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee, Lisage kindlasti oma nimi ja klubi­ liikme number või telefon • telefonil 6460 218 (tööpäeviti 9.00-17.00), 6999986 • SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK (tühik) klubiliikme number (tühik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 5 krooni • Täites ja postitades kupongi, mis on ajakirja tagakaanel või faksides selle numbrile 6460 149

5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja­ likumalt ka valikraamatut. Iga valik­ raamatu ost annab samuti ühe boonuspunkti. Valikraamatust ei pea ära ütlema, kui Te seda ei soovi.

6. Raamatupaki saabumisel saadab kohalik postkontor Teile koju teate.

Paki eest saab tasuda arve alusel, mille leiate raamatupaki peal olevast kiletaskust. Kui pakis on klubiraamat või valikraamat, saate tellitud paki ilma postimaksuta. Kui pakis ei ole klubiraamatut ega valikraamatut, on postimaks 49 krooni ühe tellimuse kohta.

7. Iga viie boonuspunkti eest võite endale valida tasuta auhinnaraamatu.

8. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubiliikmele soodushinnaga saadaval ka raamatuklubi müügipunktides Tallinnas – Rävala pst. 6, Kristiine Keskuses, Rocca al Mare kaubandus­ keskuses, Eesti Draamateatris ning Rakveres Tammeri Raamatuäris.

9. Klubiliikmena tunnustatakse vähemalt 18-aastasi isikuid Eestis asuva aadressiga. Ühelt aadressilt võib klubisse kuuluda üks inimene.

4. Teatamata jätmist käsitleme tellimuse­na ning klubiraamat saadetakse välja.

Tellimuste täitmise aeg on keskmiselt 2 nädalat. Raamatupakke hoitakse post­ kontoris 3 nädalat!

a r Ä

! a t s u un

Jaanuari klubiraamatust „Targalt toitudes terveks” viimane äraütlemise päev on

22. jaanuar

Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 60 kr korra eest neile klubi­liikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatu­paki välja ostmata.

NB!

margistata

nr 1066

d mõned ses võiva ru ii k s e s a elepaIgapäev sava täh ii p i õ v a uned e Sulle asjad un st taham ra ä p e e S . a sel nuta jääd , mille alu e rv a t e , uletada amatute meelde t detud ra a a s e ll u da S . saad tasu a kaasas atu­pakig m s a ra n t o täh ajak eest, kindlasti e rv a a s k usele ka Palun ma sekorrald k a m i rg el, et ning mä olla kind id õ v ii N i­ ber. dressaad viitenum jal õige a a l e ig õ e b suda arv raha jõua imalus ta õ v n o lt ni. Endise saamisel. aki kätte p s ri o t n postko

MAKSTUD VASTUS EESTIS

Raa

VARRAK AS PÄRNU MNT 67A 10134 TALLINN

! s i k a p e matu arv

Ei

Tsooniteraapia naistele.

ALLKIRI

P E R E K O N N A N I M I

Ann Gillanders

klubi L I I K M E N R

E E S -

J A

raamatu

pealkiri

Lihtsad eneseabivõtted igas eas naistele.

K O O D

Olen ostnud 5 klubiraamatut. Auhinnaraamatuks valin (vt lk 22):

Seekordset klubiraamatut „Targalt toitudes terveks” EI SOOVI

01.2008

Tehke rist siis, kui Te klubiraamatut EI SOOVI!

ERIPAKKUMINE

E R I PA K K U

59.189.-

MIN

E

TAVA H I N D

Tõlkinud Pille Runtal 128 lk, pehme köide

pealkiri raamatu K O O D

Klubiliikmena tellin:

Tellimiskupong

T K

KOOD 3070

Tsooniteraapia on meeldiv ja mõjus loodusravi meetod, mis aitab teil püsida terve igas vanuses ja igal eluetapil, alates puberteedieast kuni menopau­ siaastateni ja veelgi kauem.

Tsooniteraapia põhineb asjaolul, et jalgadel on tuhandeid närvi­ lõpmeid ning keha igale organile, funkt­sioonile ja osale vastab jalal oma reflektoorne punkt. Nende punktide mõjuta­ mine stimuleerib närvikanalite kaudu vastava organi funktsioneerimist või kehaosa, mis on pinges, turses või kahjustunud õnnetuse, vigastuse või haiguse tõttu. Tsooniteraapia vabastab pingest, aitab organismil väljutada mürkaineid, vähendab valu ning virgutab organismi terven­ damisvõimet. See aitab ka lõdvestuda ning on suurepärane emotsio­ naalse stressi ja pingete maandamise viis.

Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, Tallinn Telefon: 646 0218 Faks: 646 0149 E-post: raamatuklubi@serk.ee