SUUR EESTI RAAMATUKLUBI 01.2008 M
A T U RI KA
RA A
Palju häid raamatuid!
ST
UUT AASTAT!
Kas sööme selleks, et elada või elame selleks, et süüa?
ÜHINEMISINFO
01.2008
Armas raamatuklubi liige, pisut rohkem kui aasta tagasi sai kirjastus Varrak Suure Eesti Raamatuklubi omanikuks. Nüüd, pärast aastapikkust kaalumist ja kogemist otsustasime kaks klubi – Suure Eesti Raamatuklubi ja Varraku Raamatuklubi – liita. Uue klubi nimeks saab Suur Eesti Raamatuklubi, kuna see väljendab kõige täpsemalt meie klubi olemust. Ühest suurest klubist võidavad kõik klubiliikmed.
Miks me nii arvame?
·
Uues klubis on kõike rohkem – rohkem klubiliikmeid, rohkem valikut, rohkem müügipunkte, rohkem soodsaid hindu ja rohkem klubiüritusi ning üllatusi. Loomulikult on rohkem ka raamatuid. Lisaks tavapärasele klubiraamatule lisandub igakuiselt ka valikraamat, mis erineb klubiraamatust oma žanrilt, avardades seega meie liikmete valikuvõimalusi ja võttes arvesse lugejate erinevaid maitse-eelistusi. Loe valik raamatust lähemalt selle ajakirja kaheksandalt leheküljelt. Senisest enam pöörame tähelepanu lastele. Soovime kaasa aidata raamatu sõbralike laste kasvatamisele, kes saaksid lugemispisikuga nakatatud võimalikult noores eas. Tahame neile pakkuda köitvat ja laia valikut laste kirjanduse parematest paladest. Uue aasta esimene lasteklubi ajakiri jõuab oma liikmeteni uuenenud kujul juba veebruaris. Soovime olla oma klubiliikmetele veelgi kättesaadavamad. Tänu klubide ühendamisele on meil rohkem müügipunkte, kus saab kataloogis olevate raama tutega lähemalt tutvuda ja neid soodsalt osta. Lisaks müügipunktidele teenindame teid endiselt telefoni teel ja interneti kanalites. Võtke meiega julgelt ühendust, kui tahate mõne raamatu kohta rohkem teada, vajate head nõu valiku langetamiseks või on teil küsimusi seoses raamatuklubiga.
· ·
www.serk.ee
·
Endiselt soovime klubiliikmetega jagada oma parimaid teadmisi kirjandusmaailmas toimuvast. Tahame teile sõna otseses mõttes koju kätte tuua hulgaliselt lugemisväärseid raamatuid. Loodame, et meie tehtud valik on teile sobiv ja meelepärane. Julgustame teid rohkem avaldama arvamust klubi kohta. Andke meile teada, mis meeldib ja mis mitte, millised on teie ootused ja soovid. Võtame teie arvamusi kindlasti kuulda! Jagage teiste klubiliikmetega oma muljeid – klubireisist, äsjaloetud heast raamatust, huvitavast autorist – millest iganes, mis emotsiooni on tekitanud. Parimad meieni jõudnud lood saavad ka teistele lugemiseks trükitud ning kaasautorid väikese üllatusega premeeritud. Aitäh, et olete meiega olnud! Ilusat alanud aastat, palju häid elamusi toredatest raamatu test ja kuulumisest suurde raamatusõprade ringi!
e m e e t s o o k s e h Ü ! i b u l k t a m e r pa Kirjastuse Varrak tegevjuht Priit Maide
Raamatuklubi uued kontaktid
e-post: raamatuklubi@serk.ee telefon: 6 460 218 faks: 6 460 149 www.serk.ee
NB!
tarkvarauuendustega oleme sunnitud väikese osa liikmenumbreid muutma. Palun kontrollige kindlasti oma klubiliikme numbrit ajakirja tagakaanel olevalt aadressikleebiselt. Küsimuste korral võtke ühendust Raamatuklubi klienditeenindusega. Meie uuele kodulehele www.serk.ee
01.2008
Pärast ühinemist jääb suuremal osal klubiliikmetest klubiliikme number endiseks, kuid seoses
pääseb sisselogimisega: kasutajanimi: Teie kliendinumber parool: Teie eesnimi
Hea nõuga on Teid valmis alati aitama meie raamatusõbralikud klienditeenindajad Katrin, Getlin, Evelin, Silja, Ingrid ja Siiri.
Klubide liitumisega laienes ka klubi müügipunktide võrk. Alates jaanuarikuust saate klubiajakirjas olevaid
Kristiine Kaubanduskeskus Endla 45, Tallinn E–P 10–21
Rocca al Mare Kaubanduskeskus Paldiski mnt 102, Tallinn E–P 10– 21
Eesti Draamateatri fuajee Pärnu mnt 5, Tallinn E–R 11–19
Rävala maja Rävala pst 6, Tallinn E–R 10 –18 L 10–15
Tammeri raamatuäri Turu plats 5, Rakvere E–R 10–18 L 10–15
www.serk.ee
raamatuid osta alljärgnevatest Varraku kauplustest:
KLUBIRAAMAT
01.2008
Kartul toidab ja tõstab tuju
Aive Luigela
Targalt toitudes terveks
Üks kartul annab sama palju kaloreid kui poolteist õuna. Õuna hammustades ei karda keegi paksuks minna, kartulit süües aga küll. Pelgalt kartulist pole keegi paksuks läinud, tervemaks ja rõõmsamaks aga küll.
Erinevaid toitumisteooriaid tuleb tänapäeval uksest ja aknast. Inimesed on segaduses: kas piim on mürk või vajalik kaltsiumi allikas? Kas süüa liha või sojat? Mis on lubatud ja mis on keelatud minu veregrupile? Pole siis ime, et lõpuks ei tea, keda või mida uskuda. Seepärast ongi nii vajalikud ja oodatud meie oma kodumaised toitumisraamatud, mis toetuvad teadmistele, tervele talupojamõistusele ja pikaajalisele kogemusele. Just selline on ka Aive Luigela poolt kirjutatud raamat „Targalt toitudes terveks”. Autor usub, et puhas kodu maine toit on meie tervise ja elujõu allikas.
www.serk.ee
KLUBIH
199.239.IND
TAVA H I N D
240 lk, kõva köide, formaat 168 x 240 mm Kirjastus Varrak
KOOD 15743
Viimane äraütlemise päev
22. jaanuar
Kui te pole selleks ajaks klubiraamatust loobumisest teada andnud, saadetakse raamat Teie elukohajärgsesse postkontorisse
seadsin eesmärgiks tut
Head uut aastat, kallid klubiliikmed!
vustada tähtsamaid toiduaineid, nende bio
Uus aasta on uute alguste aeg. Aasta algus tähendab ka uusi isiklikke eesmärke ja endale antud uue aasta lubadusi. Sageli on need lubadused tervisega seotud: kes lubab suitsetamisest loobuda, kes tervisespordiga tegelema hakata, kes oma igapäevase toiduvaliku rohkem fookusesse võtta, kes kaalujälgijaks hakata. Kas tuleb tuttav ette?
met meie organismile ja tähtsamaid tervistavaid omadusi. Lähtusin põhimõttest, et toit pole vajalik mitte üksnes meie organismi käigus ka haigusi ära hoida ja
Aive Luigela
ravida. Püüdsin edasi anda teadmisi toidu ja toiduainete ravijõust, mis põhinevad tuhandete aastate pikkusel traditsioonil ja kogemustel. Tähtsustasin seda, et me üksnes ei eelistaks töötlemata ja mahepõllunduslikult kasvatatud kodumaist toitu, vaid välistaksime ka toiteväärtuselt tühjad, säilitusaine tega ja kunstlikult parendatud tooted. Retseptide koostamisel lähtusin ratsionaalse toitumise põhitõde dest. Soovitatud on kodu maiseid, rafineerimata ja kõrge toiteväärtusega toidu aineid, mis aitaks meie kehal püsida reipa ja tervena kuni kõrge vanuseni. Raamatu autor Aive Luigela
Sageli ununevad lubadused mõne nädala möödudes. Tekib käegalöömise meeleolu, elu pöördub tava pärastesse rööbastesse ja aasta algul meid täitnud ergas motivatsioon kaob. Jällegi tuttav tunne? Kui ind hakkab lahtuma ja me leiame tuhat vaban dust, miks mitte oma lubadusi pidada, oleks tore, kui keegi meie püüdlusi toetaks, aitaks leida motivatsiooni. Meie jaanuari klubiraamat toetab kõiki neid, kelle uue aasta lubadused olid tervisliku toitumise ja tervis like eluviisidega seotud. Lihtsas keeles eesti autori kirjutatud raamat aitab meil keerulised teaduslikud terminid lahti mõtestada ja olulised toitumistõed igapäevaellu rakendatavaks muuta. Lisaks teooriale sisaldab raamat hulgaliselt vahvaid retsepte, mille katsetamine ei tohiks kellegile konti murdvaks ülesandeks osutuda. Usume, et raamatus leiduva tarkuse argiellu toomine aitb meil elada tervemate ja energiaküllasematena. Ilusat talve ja palju häid raamatuid!
Suure Eesti Raamatiklubi juht
www.serk.ee
keemilist koostist, toi
hoidmiseks, vaid aitab
01.2008
Raamatu koostamisel
KLUBIRAAMAT
01.2008
Raamatu I osas – Toit tervise kaitsel saame teada, mis on tasakaalustatud toit, mida kujutab endast toiduring, miks on esmatähtis puhas toit, miks ja millal on vaja toitu rikastada toidulisanditega. Autor selgitab meile, et rasv ei tee meid paksuks, valk on elu alus, ensüümid on organismi käivitajad, mineraalained hoiavad korras meie luud ja lihased. Saame teada, mida kujutavad endast bioaktiivsed ained ning mida tähendab funktsionaalne toit.
Porgand on jõujuurikas
II osa – Tervislikud toiduretseptid sisaldab 31 peatükki, sealhulgas: • Kartul toidab ja tõstab tuju • Tomat tervistab ja äratab hellust • Kõrvitsa sees on miniapteek • Pastinaak turgutab südant ja annab jõudu • Paprikast väge ja värve • Spinatist mitu head korraga • Õunaäädikas – toidulisand ja ravim • Maasikas põske ja salatisse
www.serk.ee
Hille Tarto
söö snes ühe porgandi kosutaja. Juba ük gu ko i iin m ta vi Porgand on vere Aliku päevase ja va e eil v m iti b er na päevas an udu ning on li annab meile jõ vi m ur ka ju ja ne da va äe ita igap sti tarv rgandit tuleb õige südamele, aga po ülearu.
Raamatu autorist
mehe kasvatatud täisterajahust, tomatist kui armas
„Sa vaata, kui ilusad nad on ja kui
tuse õunast, porgandimoosist või maitsetaimepeen
palju neid tänavu on, lausa ime!”
rast aiasopis. Aive on katsetaja, kes ei toetu pelgalt
hüüab Aive ja näitab oma peen
kuskilt loetu või kuuldu peale: pärast tuhnimist iidsete
ras esimest aastat kasvavaid
taimetarkade raamatutes proovib ta kõik ise järele.
säravkollaseid suvekõrvitsaid.
Sageli alustab ta seemne mulda panemisest. Aive aed
Kõrvitsad on tõesti ilusad ja oi
Vääna-Jõesuus on väike ja olen korduvalt imestanud,
mida maitsvat ning tervistavat neist teha saab!
kui palju taimi sinna mahub. Kuid seal nad kasvavad –
Samamoodi on Aive elevil iga uue asja puhul, mida ta
nagu pühitsetud maal – kiduraid pole, kõik on lopsakad
teeb või millest jutustab. Kas räägime siis eesti põllu
ja rõõmsad!
ömine use. See vajalik mitte
Mõned Minu porgandiretseptid
porgandi-õunakotletid 3 keskmist porgandit 1 kl tükeldatud õunu 0,5 kl piima 3 sl mannat või täisteranisujahu 2 muna 2 sl suhkrut soola, muskaati nisu- või kaerakliisid rasvainet praadimiseks hapukoort riivi porgand ja hauta veidi piimaga, lisa manna või jahu, hauta tihedamaks, jahtudes lisa lahtiklopitud munad, peeneks tükeldatud või riivitud õun, suhkur ja maitseained. sega hoolikalt, vormi kotletid, veereta kliides. prae pannil aeglasel tulel helepruuniks ja anna lauale hapukoorega. Kotletid sobivad seedimise ja ainevahetuse korrastamiseks, südametegevuse turgutamiseks ja organismi tugevdamiseks.
Toiduainetest ja nende tervistavatest omadustest
See on põlvkonnalt teisele, emalt tütrele edasi antud
oskab Aive kõnelda nii, et kohe tekib isu seda, millest
pärimus, millega üks eesti naine on tulnud tänasesse –
jutt, süüa, valmistada või kasvatada. Kord, kui salves
arukalt, säästlikult ja loovalt. Aive ulatab oma teadmise
tasime saadet kapsa hapendamisest kodus, läksid nii
rahvale edasi.
operaator kui autojuht, helimees kui valgustaja, samuti
Tema südamel on ka mure rahva tervise pärast. „Küll
mina ja režissöör pärast võtet poodi kapsapead
tahaks, et inimesed teaks, kuidas saab toitumise abil
ostma…
terve olla!” ütleb Aive sageli. Ja nüüd ongi võimalus
Aive on palju kaasa saanud oma emalt ja vanaemalt.
teada saada. Kasutage seda!
Ikka meenutab ta: „Minu kodus oli nii, ema tegi nii ja vanaema tegi nii, see on mul kohe hästi meeles...”
Hille Tarto, Prillitoosi toimetaja, Eesti Televisioon
2−3 suure 400 g 5% 3 sl maisim 3 muna 1 sl suhkru 2 sl võid noaotsatäi hapukoort
01.2008
amiselt rvus tuleneb pe ne-oranžikas vä s muumi ga vä nis d ga tu or s tea mi t, rgandit on beetakaroteenis enoide t, rot pa Looduslikku po ka et roo gi, Eu gu se iks. Ol maaks loetak tub A-vitamiin nism ga or a kaua, tema kodu tun ast sti hä om lju, ei t. Porgand oli on porgandis pa andAafrikat ja Aasia as. Roomist (mõningate om nd Ro rga ja po as t res eek neid too tud antiikaja Kr na karotenoidid piduroana. Ku al ). lau 7% id nd va rga po mete järgi parem on laste juures oli likatessiks. vad, siis kõige eti teda veel de on rasvlahustu 16. sajandil pe ima sv aine olera lev e li in ivi am ög ut kö kkas see porg andi kuum ne id ka 17. sajandil ha na, ilma et in i omastame es kultuurtaime masolul. Parem hlast. ma jal ja Euroopa maad t ska dis Ke i. an us rg po a raviomad peenelt riivitud as ja ev s pä oleks tuntud tem sak nd im rga võ po – näri it juba pidama Seega soovitus Peahakati porgand pärit toore a, ei pea paika. rd on ko st d aja va st saa lle d Se tab su silma ravimtaimeks. litas kõik g porgandit ka säi s (50 mi ni es, tee me ro ine le beetaka porgandi hoidm ) on tähtis koht ksamaal be Sa tar ja i l iin aa am sm antsu päevase A-vit ndis leivitamiinid. Pr inimene vitamiinil. Porga jõuluroaks, et ka B-grupi ja Ea C-, P-, en gu oli meeporgand jat ae da Pr . ev sta tug aa mi järgmise dub veel organis noide, vo ad fla oleks ter ve kogu ev e; rin iin pä am D-vit andi eellased PP- (foolhape), eesign s ma ku se kultuurporg a st, ten ni ne neraalai usel Afganista antotsüaane; mi räni, it, a for teadlaste kinnit jub fos d i, nu i, kaalium itaim on kasva umi, kaltsium metsik porgand ävlit, koobaltit i ajalugu vä nd ni, rga ee po sel ase e, ev sk pä rauda, va % suhk5000 aastat. Täna ning just dis on kuni 15 ndis 18. sajandil ja joodi. Porgan sai alguse Holla gi vilpete poolest, ha egu ino pra d am lju as pa evad ruid, ta on rik i, betaiini, sellelt maalt pärin de jooksul letsitiini, koliin ndisordid. Aega on leitud veel ainet) ja ks 7 jeldavad porga ase (1 tän ide , no rte flavo porgandiso pektiinaineid, rohkesti ki on aretatud palju on pik dis on an eid . Porg 80. Porgand eeterlikke õlisid dimist. st see on neid juba üle lge ad va , tav s soodus ikesi ja jämedaid kiudaineid, mi ja peenikesi, lüh porgandipealseid ka ks pe eta ks e a ate tad su rim ka Pa ib i. Teena võ tes leidub purpur punasen ranži porPorgandipealse kuga punakaso ja -seemneid. väikese südami eeni vit am iin e ja , rot ne ka aa eta be tsü to im an ab en flavonoid e, terlik ke gandit, mis sisald nende veel ee . seemnetes pe ale toimeed (eelvitamiin A) ne ik Kõ id. appe õlisid ja rasvh tsaima täh e üh t dis rgan ganismis or ained teevad po b nismi, tu ga or uu b m da en ev Karote , mis tug dieetköögivilja ning si igu ha si A-vitamiiniks maailmas on näidanud hoiab ära vähi ja palju tei a. gu en ko or no öö ist id me rim t Uu , seda jus aitab hoida st söögisedelis d porgandi tähtsu adlaste uuringu .Te alt tav ne en haigusi u d porgantel on tõestanu Mitme tõve vast imkö ögiviviimastel aasta dus, just eeskätt r on parim rav toi uu se dij an me rg ini Po a relt kui ka di too di erilist os an nii rg Po ma ulu sisalduse tõttu. li, mis peaks ku menüüssse id karotenoidide ase va ev d va igapä sis aldust ül eta umtöödeldult ku süüa iga d va teita karotenoid id e ro lased soov ja as telpaju. Ka se. Toitumistead pu nane papr ika a kollatem , lju pa andis noide on porg
porgan kohup
riivi jämed netega ja lõpus vahu setusvormi võitükikest kuumuses kuumana h see mai kui soojalt, isegi tordik jadega. Ma suhkrut ja k marju. Vorm taajal ning porgandirib liialt hapus
porgan
2 suurt rii 0,5 kl rosi 0,5 kl hak 1,5 kl suh 3 muna 1 kl õli 1 kl täiste 1 kl valget 2 tl küpse 1 tl riivitu 2 tl jahvat 1 tl kanee 1 sidrun
www.serk.ee
31 p o r g a n d
olnud porgandi-kohupiimavorm, mis sobib nii hommiku- kui ka õhtusöögiks. Tihti on laual toores kohupiimavaht peeneks riivitud porgandiga ja marjadega või rosinatega ning porgandivõie. Porgandit kasvatan ise (on suure toiteväärtusega) just seepärast, et värskest otse peenralt võetud porgandist teha koos õunte või ebaküdooniaga moosi, seentega hoidiseid, letšot, ketšupit jm.
VALIKRAAMAT
01.2008
! a t u l u k i t Ilma pos ! i t k n u p s u n o o b b a n An
www.serk.ee
Kui klubiraamatuks on enamas ti mõni tore ja praktiline käsi raamat või teatmeteos, siis valikraamatuks hakkab olema midagi mõnusat lugemiseks ja mõtteaineks – ilukirjandus, ajalooteos või biograafia. Valikraamatust ei pea ära ütlema, selle saate soovi korral tellida. Iga valikraamat annab samuti boonuspunkti ja vabastab postipaki postikulust.
Tunnistad „Harjutustes”, et oskad kirjutada ainult elust endast, väljamõeldud lugude kirjutamine ei ole Sulle omane. Kuidas Sulle sobib päeviku kirjutamine? Kas see võiks olla Sulle kõige omasem žanr? Raamatute kirjutamine (nagu muide ka lugemine) pole ju midagi muud kui arusaamise otsimine. Millegipärast on aga Tõnu Õnnepalu nii, et see arusaamine justkui põgeneb aina eest ja tema taba miseks tuleb aina uusi nõkse leiutada. Talle tuleb läheneda kuidagi kaude, ükskõikse näoga, vilet lüües, nagu multi filmi hunt, kui ta teeb, nagu ta ei tahakski jänest kätte saada. Otse peale minnes teda ei püüa. Ja kirjanduses on nende žanrite ja vormidega millegipärast jälle nii, et ühe aja nad töötavad, siis tüütavad. Tüütavad ära, muutuvad justkui võltsiks. Aga just siirus on arusaamise otsimises kõige täht
Foto: Ly Lestberg
Suurepärase uuendusena pakume nüüd välja võimaluse valida kahe boonuspunkte andva raamatu vahel või tellida hoopis mõlemad.
! t a m a a r k i l a v i r ua
jaan
Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned
Tõnu Õnnepalu
Flandria päevik
01.2008
toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirja
209.239.-
nikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda,
IND
tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõtte
TAVA H I N D
käigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, 304 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järele
KOOD 15705
mõtlemiseks.
sam. Nõnda pole mind see žanri küsimus kirjutamise juures nii esimese asjana kunagi huvitanud. Olen lihtsalt püüdnud kirjutada, sellest mis mind huvitab, sellest, millest ma igatsen aru saada. Pole ju mu romaanid õieti romaanid (ja samas võib neid kindlasti luge da kui romaane), ja ega see päevikki pole õieti päevik. Ta on ikka gi kirjutatud mitte ainult iseendale, vaid veel kellelegi. Kellele – ega ma ei tea. Hingesugulasele, lugejale. Mul on tunne, et lugeja on alati targem kui mina. Ja kindlasti ta alati mingis mõttes ongi. Minu arust selline oma mõtete, oma kahtluste, hirmude, aimuste ja veendumuste jagamine on kuidagi tähtis. Et me koos mõtlek sime oma aja üle, selle üle, kes me oleme, kuhu läheme. Vähemalt mulle on. Nõnda ma siis kirjutangi. See, kuidas või mida lugeja loeb, on tema vabadus. Ja just nimelt vabadus. Kirjandus on ikka vabaduse, võimaluste ruum, mitte etteantud vormide, läbimälutud tarkuse. „Flandria päevik” sündis Belgias, kus Sa tänavu sügisel nelikümmend päeva viibisid. Belgia on läbi aegade pälvinud kirjanikelt kriitikat, eesotsas Baudelaire’i kurikuulsate tähele panekutega. Mis mulje Sulle Belgia jättis? Oh, jah, vaene vana Baudelaire! Muidugi talle ei meeldinud seal Belgias (ta plaanis seal aina kirjutada selliseid teoseid, nagu Pauvre Belgique („Vilets Belgia”) jne.), sest ta oli seal eksiilis, põgenes sinna oma võlanõudjate, osalt kindlasti ka iseenda eest. Pagulased on harva asukohamaaga rahul. Eks mullegi oli see omamoodi eksiil, kuigi vabatahtlik ja vägagi mugav. Aga ikkagi. Nüüd ma
olen tänulik, et sain seal olla, aga enamuse ajast ma seal ikka taht sin pigem koju. Belgia on ilus maa, aga seal saad aru, kuidas meil on vedanud, et meid omal maal nii vähe on. Et siin on nii palju ruumi. Seal elasin ka maal, aga noh, mis maa see oli: majad, teed, autod igal pool, kuigi lehmad-lambad ka nende vahel. Eksiil, ma arvan, olgu ta mugav või vähem mugav, on alati kuidagi õpetlik. Seal sa oled oma elust väljas, see on nagu väike omaette elu. Sa oled iseendaga, oma eluga, ajaga kuidagi vahetumalt silmitsi kui kodus. „Flandria päevikus” kõneleb lisaks Sinule endale ühe 13. sajandi munga hääl. Kust ta tuli? Kes ta on? Noh, see munk on muidugi ka mina. Seitsesada aastat tagasi. Siin Järvamaal ma olen kuidagi sellesse minevikku süüvinud, hakanud kuidagi nagu selgemalt nägema, kuidas see oli. Või mis „oli”. Eks me ole ka need, kes me oleme olnud: eelmised põlved, mõnede arvates ka eelmised elud. See munk on pärit Järvamaalt, siit samast, ühe Järva vanema poeg. Teatavasti mõned vanemate pojad anti pantvangideks ja mõned neist pantvangidest olevat tehtud munkadeks. Eks ma siis kujutlenudki ühte sellist munka kusagil Flandria kloostris oma eluõhtul. Ta jutustab sellest, mis on olnud. Ma arvan, et kuidagi on see ikka edasi. Marek Tamme küsimustele vastas
www.serk.ee
KLUBIH
Siin s! u u k i kõ
KUNST 10
Eesti kunsti lugu 01.2008
Juhan Maiste Uus teos armastatud kunstiteadlaselt ja -raamatute autorilt. Autor kutsub lugeja kaasa sügavalt isikupärasele kunstirännakule läbi sajandite, põimides mineviku ja oleviku üheks looks, mille siduvateks märksõnadeks on loomine ja kultuuri kestmine.
KLUBIHIND
429.-
Kirjastus Varrak 520 lk, kõva köide
„Seda raamatut kirjutama asudes näis, et mul on öelda palju. Lõpuridadeni jõudnuna olen veendunud pigem vastupidises. Mitte kunagi ei jõua ükski lugu lõpuni. Iialgi ei ole võimalik midagi ära seletada. Ehk üksnes avada mõned uued vaatenurgad, tuua mõni episood lugejale lähemale. Maailm on ime. Kunst on tema armulaud, mille imede imesid ei jõua keegi kunagi ära imestada.” J. Maiste
RI A KLOOST KIRIKUD J
D • 93
ER PIRI TA KLO OST esena ad missale. Esim kogunesid nunn i võrra varahommikul emal, ikka tunn l Kella nelja paiku nas, seejärel kaug Põhja-Saksamaa dei” helid Tallin , Taanis Maribos, ja kostsid „Opus talis, Vadstenas Madalmaadesse lääne poole – Naan tiinide ordu rajas oma kloostrid i kultuuriajaloo Roots Birgi Marienfriedis. tta (1303–1373), iga nädalapäev Ordu asutaja Birgi poeesia järgi oli ilise Prantsusmaale. use liturg i Krist uju kaun teisipäeval esimese suure naisk Maarja kuulutust, lein. späeval oodati oli kloostris sügav st tähenduslik. Esma risti. Laupäeval ikka edasi, aasta l löödi Kristus ist üles. Ja nii sündi … reede s Õnnistegija surnu jooksul. Pühapäeval tõusi na kloostri 170-aastase ajaloo egne oli kaasa Tema . Tallin naine ja poeet ja aastasse, kogu tta oli imeline a poolele teele” Ordu asutaja Birgi oma „maise matk naiseks s ajaks jõudnud lt anti Birgitta e Dante, kes oli sellek kirjapanekuni. 13-aastase Birgitta tõi ilmal ödia” Gudmarssonile. „Jumaliku komö asaga kohtunikule Ulf koos oma abika naine s siirdu Västra Götalandi aslane suri ja Õnkümneaastaselt kaheksa last. Nelja ago de Compostelasse. Siis eluka siirdus Rooma Santi pühendanud naine Linna püha palverännakule usule End tta välja. Igavese l i. Birgittat võlus nistegija valis Birgi kunagi koju tagas minevik, basiilika Peetruse haua ega tulnud enam kas utes id Rooma kirik sära ja kuulsusri aura, legendide a kõlaga inspireeris jätkama valitud lihtsa ja sügav inud naist köitis meeli. Oma pühakuks sünd viisid e vali. ja s orius ühtaegu harra kõlavad Greg Oratud sõnum oli Pühima Lunastaja teed. Birgitta lähet Birgitta poolt ellu kutsutud ne st e. Birgitiinide esime 1370 andis paav tegutsemisõigus evas issimi Salvatoris) järve kaldal paikn i. dule (Ordo Sanct tenas. Vätterni tänin 1384. aastal Vads puhkavad pühaku säilmed klooster rajati s Heinamaade s hallis kivikiriku palverännakule. d suures ja lihtsa tuldu Kõik se ne. e on Vadstenas line kirikuhoo Läbi aastasadad lihtne kastikuju disse on ka praegu esile Sajandist sajan keskelt kerkib as ja taevalik. , mida raamistab askeetlik, võim rõivast, halli rüüd on siin ühtaegu paeüht ja sedasama a loori peale valge nunnad kandnud d nunnad must täppi. seova unast ajal verip ade viit valge. Kirikupüh olina võib näha haavade sümb la, millel Kristuse
Pirita jõgi ja d. kloostri vareme W. Riefstahli litograafia (1858). Eesti Ajaloomuuseum.
ast a Farnesel asuv pärit Roomas Piazz lblad na nunnad on Elisabeth Hesse via päritolu ema Praegused Tallin asutas Skandinaa konvendist, mille PõhjaNagu l. viil. mbri lääne 1911. aasta 8. septe kerkib Pirita kloostrikiriku istavad le l tavaks, kaun Ehmatavalt kõrge e kirikute puhu miitootika või Soom pidada vaimuliku tta Saksa telliskivig kujutluses võiks – Birgi ed nišid, mida gised ehitajad seda teravkaars s oli s, kloostri kuna kogutud küllu ad, õlad längu keda seisav ad, seal ahärr raks; saija kohalikud kaub Eesti ajaloo võim tlid” on ter „rüü se kloos õpetu Pirita veenab ajaloolaste ma vaesusele. ajendanud mõtle statud vormikõne pulbitsevast , selle ehe ja hinge ja ooperimuusika sest e maid sümboleid seint söaku uraatorite on kloostri sügisest alates uudishimust, resta Hilis eni. mata tänas üleküllusest hooli kloostrit, on ka Pirita vahel vaikne. isele idee loobumises olem astus nud ele endu Et kogumise asem mise taagast, kesk dkaari ja paljas, vaba näita võib näha vöön kirik alasti ja Seinte ülaosas nas tavaks, ei toeja raskepärane. – puhas, selge u, mis, nagu Tallin oolidele. Enne vaid võlvikand kons rtslaste vaimus tahukaliselt esildu de dele, vaid tsiste sed võlvid löövi tulpa õrgu ühek adele ja tu pikk sased talv ja s. Kuni saabus ati, rippusid üheta kui kirik süüd sügiseses taeva d lootusepilved kohal nagu valge
KOOD 15545
Reproduktsioonid Edgar Valteri õlimaalidest.
Tekstid Epp Maria Kokamägi, Viivi Luik
Maalid Epp Maria Kokamägi
Fotod ja filmid Johannes Arro
Album sisaldab reprodukt sioone Edgar Valteri õlimaali dest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987–2005. Raamat on värvitrükis, kõvakaaneline ja ümbrispaberiga.
Edgar Valter. www.serk.ee
Maalid 1983–2005
KLUBIHIND
429.-
Kirjastus Elmatar 216 lk, kõva köide, suur formaat
KOOD 435081
Epp. Maria. Maal
KLUBIHIND
349.-
Ajakirjade Kirjastus 176 lk, kõva köide, suur formaat
KOOD 427840
Kunstnik Epp Maria Kokamäe päevaraamatut ja mõtisklusi täiendab Viivi Luige nägemus Roomast. Kõiki tekste illust reerivad Epp Maria Kokamäe maalid ja Johannes Arro fotod. Lisaks DVD, millel on minifilmid kunstnikust, tema päe vast Haapsalus ja Sepamaa talus.
LOODUS
otkass Kalakhali aetu pandion
tuntum. Jutud palju suurem ja tus on esimesest viires on lind selles raama e taha. Kui must Teine mustvalge te maade ja mered ufoks on jõudnud kauge ku, mida rahvasuu tema tegemistest – mitte selle taldri ke linnu ne tavad –, siis kalaku suuru käest kätte lennu umbes lendava taldri lapsed mida suurem ja isegi mõtlen mänguasja, otkas on mõõtudelt Kalak kutsub, vaid ma ne. suuru mustvalge: ühelt SAT-TV taldriku on klassikaliselt kotkas on pigem gune. Mustviires Kalakotkal värvus on teistsu teine pool on all. tema mustvalge pool on üleval ja pigem poolt valge. Üks Ja tema värvid on pool. igal poolt must ja teiselt kõike on olnud t piiritletud, tal algselt justkui valge pole värvid nii selgel d valget. Ta oleks ja nud ära tema selja mille vahele on pikitu ni, määri on musta mis ist , pruun usta võrgu läbi pruunikasm ees, selg nud, ja lenna kõhupoolele. Nimi reedab tema tema veest. ka s värvi evuse eluteg pritsinud kalakotkas oma ei tähenda, et sõltub aga i, See iiresk saa. ei Nagu mustv t kui veest eriti viires ei viitsi kalu teatavasti mujal edase koha. Must toidueelistuse ja mõne väga veeläh Kalakotkal ei oma elupaigaks tal kodu olemas. kalakotkas valiks gu ette satub, ongi s ei võimal– kui sobiv veeko kogu, sest esitek kaua pead murda seks on tema suur Põhju sti. l aeglasemad kerge tõusu nii d õhku lähe eluaseme valik s on suured linnu teisek ning peale vee ja hunt. da see ehitada pesa ees nagu rebane vlite tema aaröö rast t, seepä sobib selliste maism tahab miljonivaade ning kaitsetumad võra kannatab a kuskil põõsas, tema vana mänd, mille Ja kalakotkas ei kükit on selleks mõni aarel kasvav puulatv. Tavaliselt d pesapaigaks rabas levinu elupaigaks ainult otka t. kalak vaade at linde. Eestis on eetri kaugusele ulatuv suurt pesa ja suuri raba mitme kilom d veele võipakub üle lageda des neid, mis asuva kõrge mänd, mis iga puu järgi, eelista kalakohti. otkas valib elupa kaugusele jäävaid eetri kilom Ühesõnaga, kalak 10 kuni , seisneb kuid pelgamata ka tema kuulsus püsib malikult lähedal, saanud ning miks kalu, kes otkas on kuulsaks püüavad väikesi Põhjus, miks kalak Tiirud ja kajakad azelikus jahistiilis. kindlasti tema kamik
01.2008
11
29
28
Värvide lend Sven Zacek
299.-
208 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15675
Ohustatud liigid.
Elusloodus väljasuremise ohus
George C. McGavin KLUBIHIND
319.-
„...väljasuremine ja looduslik valik käivad käsikäes.” Charles Darwin
„Miks Maa meie tegevusele vastu astub – ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa?”
Maa ajaloos on olnud vähemalt viis suurt sündmust, mis on põhjustanud 95 protsendi liikide väljasuremise. Peamisteks põhjusteks on olnud vulkaanipurse, katastroofiline meteoriidi langemine ja kliima kiire muutumine. See raamat keskendub neist suurimale – inimtegevusele. Rohkem kui 300 rabavat värvifotot
Tuhatkond aastat on inimkond kurnanud planeet Maad mõtlemata tagajärgedele. Nüüd, kui kliima on üha soojenemas, on loodus inimtegevusele vastu astumas. Autor on rohkem kui kahesaja teadusliku artikli autor ning Gaia hüpoteesi looja. 86-aastaselt kirjutatud raamat kujutab endast autori vaimset testamenti.
Tõlkinud Martin Kasemaa, Helen Rohtmets, Virve Sõber, Tiit Teder, Pille Urbas ja Peeter Vissak 192 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus Varrak
KOOD 53114
Gaia kättemaks James Lovelock
KLUBIHIND
139.-
Tõlkinud Lauri Laanisto 216 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15552
www.serk.ee
KLUBIHIND
Tunnustatud noore loodusfotograafi uus raamat on üles ehitatud uudselt, tuginedes värvidele – linnuvärvidele. Lugejad saavad tutvuda erinevate Eesti lindudega alates mustvalgest mustviiresest ja lõpetades värvikireva jäälinnuga. ˇ on võitnud auhindu nii Loomafoto kui ka Looduse Aasta Foto Sven Zacek konkursidelt. 2006. aastal ilmus Varrakus tema esimene, väga menukas fotoraamat „Kohtumisi metsloomadega”.
EESTI KIRJANDUS
01.2008
12
Mees, kes teadis ussisõnu
Mahtra sõda
Andrus Kivirähk
Eduard Vilde
Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muist sete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Tegemist on Viimaste aastate ühe armasta tuima eesti kirjaniku bestselleriga.
Romaani uustrükile on lisatud kirjandustead lase Mall Jõgi ja ajaloolase Kersti Lusti saate sõnad, mis avavad täiesti uuest vaatenurgast nii Vilde romaani kui ka kunagise talupoegade söaka vastuhaku võõrale võimule. 2008. aastal möödub 150 aastat Mahtra sõjast.
KLUBIHIND
185.-
KLUBIHIND
139.-
KLUBIHIND
249.-
380 lk, kõva köide
KOOD 791783
Kirjastus Hardman 440 lk, kõva köide
KOOD 854822
Ma armastasin sakslast
Mis sinuga juhtus, Ann?
Anton Hansen Tammsaare
Aidi Vallik
1935 a. ilmunud, kohati äärmiselt kriitiline romaan on eesti psühholoogilise realismi meistriteos, millele ajastuomane kriitika heitis ette eestlase tüpaaži halvustamist ja pessimismi õhutamist, kuid oli siiski sunnitud möönma uue, moodsa romaani sündi eesti kirjanduses.
Anni peresse on sündimas väikevend ja õhk kond muutub aina närvilisemaks, kuni Annil on lõpuks vaid üks soov: et kõik oleks nagu enne. Kohtunud hämaraid jõude kummardava tegelasega, pöördub ta selle sooviga ka lange nud inglite poole. Palve kipub aga üsna hirmuärataval viisil tõeks saama.
Kirjastus Pegasus 232 lk, kõva köide
KLUBIHIND
209.-
KOOD 425853
Kirjastus Tänapäev 248 lk, kõva köide
KOOD 625866
Siseemigrant
Punane elavhõbe
Mihkel Mutt
Andres Anvelt
Iroonilised nüüdisteemalised novellid tuntud luuseri Rui taevalike kommentaaridega.
On kuumade 1990-ndate algus. Iseseisvuse taastanud Eestis valitseb peata olukord ja ühis konnas kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad oma: kes tõde, kes õigust, kes raha, kes autoriteeti. Raamat viib kriminaalsesse heit lusse hullu aja hullud kangelased.
„Ma olen siseemigrant. Õigesti kuulsite, sise emigrant, sisekas. Mitte aktiivne vaenlane, oh ei, nii loll ma ei ole.” KLUBIHIND
189.-
Kirjastus Fabian 192 lk , pehme köide
KOOD 965016
uus!
KLUBIHIND
189.-
Kirjastus Eesti Päevaleht 390 lk, pehme köide
KOOD 431250
Sõna sisse minnes: esseid eesti luuletajatest
dusi unelmatemaalt 2003–2007
Epp Petrone
www.serk.ee
Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust Ameerikas. Jätkub kohanemine. Halloweeniparanoiad, tänupüha-ummikud, kodukujundusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi... Ja kõige selle keskel üks eesti naine.
Raamat on sündinud kauaaegse kirjandus õpetaja kogemusest, et luulelugu peaks õpetama kuidagi huvitavamalt, kaasaegsemalt. Selle käsitluse peamiseks sihtrühmaks on seega gümnaasiumiõpilased ja -õpetajad, samas ka kõik luulelembesed lugejad.
219.-
Kirjastus Eesti Raamat 376 lk, kõva köide
KOOD 656327
uus!
uus!
Minu Ameerika 2. Ülestähen
Raivo Kuusk
KLUBIHIND
uus!
KLUBIHIND
159.-
Kirjastus Petrone Print 288 lk, pehme köide
KOOD 151967
uus!
AUDIORAAMAT
TEATER
13
Voldemar Panso.
Rehepapp
Päevaraaamat 1. ja 2. köide Need päevaraamatud ei ole ainult kunsti inimestele. Ajakaaslastele on mälupildid kõnekamad kui noorematele, aga eneseks saa mise okkaline rada on universaalne. Ja aeg, aeg ilmutub selles loos tähelepanuväärselt. Ja teater. Eesti Draamateater – südamemurdumise maja. KLUBIHIND
299.-
Kirjastus Eesti Draamateater 740 lk, 2 köidet vutlaris
KOOD 985304
01.2008
Andrus Kivirähk AUDIORAAMAT Menuromaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Loeb Aarne Üksküla.
uus!
Portreed minus ja minu ümber Voldemar Panso Panso 1960–1970. aastatel kirjutatud portreed olulistest eesti kultuuriloojatest on hõrk kultuu rilooline maiuspala ka aastakümneid hiljem. „Tagantjärele usun oma isa, kui ta ütles: kirju tamine olla mu pärisala. Aga võib-olla ongi mu lavastused teatrikeelde kirjutatud raamatud?" Voldemar Panso
209.-
Kirjastus Tammerraamat 288 lk, kõva köide
KOOD 983164
uus!
Helgi Sallo.
KLUBIHIND
319.-
Audioraamat koosneb 6 CD-plaadist, kogukestvusega 7 tundi ja 30 minutit.
KOOD 15668
Kreisiraadio Kreitest 3. 2CD
Helgib ja heliseb
Hille Karm Helgi Sallo räägib asjadest, mis on meile kõigile olulised. Need on armastus, lapsed, kodu, kaas lased, elu ja teater. Lugejal on võimalus elada kaasa loole, kuidas sai lummava lauluhäälega noorukesest naisest see Helgi Sallo, keda me kõik tunneme ja teame. KLUBIHIND
199.-
Alev Ström – Eurovärk. Alev Ström – Rootsielu. Alev Strömile külla. Alev Strömil külas. Alev Strömiga Stockholmis.Tarmo nimepäev. Raketijuht. Hiina saatkonna kokk. Uus kool. Hirved ja Arved Sarved. KLUBIHIND
Kirjastus Ajakirjade Kirjastus 200 lk, kõva köide
179.-
KOOD 427888
Kirjastus Digibox
KOOD 406982
Lavakooliraamat
Jaapani muinasjutte. CD
Kalju Orro
Loeb Aarne Üksküla
16 intervjuud teatripraktikutega, kes on lava koolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas.
KLUBIHIND
169.-
Kirjastus Eesti Teatriliit 590 lk, kõva köide
KOOD 860441
uus!
uus!
uus!
„Võlutrumm”, „Miks merevesi on soolane”, „Miks tatravars on punane”, „Puuraiuja ja tema noorem õde” ja teisi jutte Aarne Üksküla suurepärases esituses. KLUBIHIND
113.-
Ajakirjade Kirjastus
KOOD 427918
www.serk.ee
KLUBIHIND
ILUKIRJANDUS 14
Arlington park 01.2008
Rachel Cusk Noored äärelinna naised väikeste lastega kodus – nende meelest on elu võtnud ootamatu pöörde ja nad kõik reageerivad eri viisil. Kes on maruvihane, sest talle tundub, et pereelus võidutsevad mehed, kes tõrjub surmamõtteid paanilise hoolikusega majapidamises. KLUBIHIND
219.-
Tõlkinud Kersti Unt, Sari „Moodne aeg” 224 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15293
uus!
Täiuslik armastus Elizabeth Buchan Kakskümmend aastat abielu endast märksa vanema Maxiga on kandnud toimeka ja rahul oleva Prue läbi vimmaka võõrastütre tekitatud probleemide ja emaduse. Nüüd on Violet koos oma uue abikaasaga New Yorgist tagasi ja kor raga on Prue haaratud armulukku.
Krahv Monte-Cristo Alexandre Dumas Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Kaasvang Fariaga avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Kaheköiteline raamat on kaunis kinkekarbis. KLUBIHIND
449.-
KLUBIHIND
219.-
Tõlkinud Tiina Viil 344 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15330
Salajane ajalugu Donna Tartt Romaan räägib loo klassikalise filoloogia üliõpilastest Uus-Inglismaal, kes metsas salajast rituaali taaselustades kogemata inimese ohver davad ehk tänapäevasemalt öeldes lihtsalt tapa vad. See on ülikooliromaan, mis räägib pisut romantilisel moel noorte inimeste sõprusest ja selle proovilepanemisest.
Tõlkinud Tatjana Hallap 608 ja 584 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15347
Jutud I Ernest Hemingway
KLUBIHIND
269.-
Tõlkinud Liina Viires 604 lk, kõva köide, Kirjastus Pegasus
KOOD 425617
www.serk.ee
Lühijuttude koondkogu „Viies kolonn ja esimesed nelikümmend üheksa juttu” ilmus 1938. aastal ning see on ka käesoleva eestikeelse kogumiku aluseks. Paljud juttudest on varem eesti keeles ilmunud, kuid siinsed uustõlked Enn Soosaarelt on originaal raamatu järjestuses.
KLUBIHIND
209.-
Tõlkinud Enn Soosaar 312 lk, kõva köide, Kirjastus Pegasus
KOOD 425846
uus! uus!
Söö, palveta, armasta Elizabeth Gilbert Raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsinguretk ja reisimälestus. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, läks seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta köögimõnu sid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist. KLUBIHIND
219.-
Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk 384 lk, kõva köide
KOOD 15477
uus!
PÕNEVUS 15
Ilkka Remes
Lee Child
KLUBIHIND
239.-
KLUBIHIND
199.-
KLUBIHIND
89.-
KLUBIHIND
229.-
KOOD 14814
Peter Robinson Peainspektor Alan Banks tegeleb Eastvale'i probleemidega. Naisi hirmutab piiluja. Üks vana naine võib olla langenud mõrva ohvriks. Lisaks sellele tuleb Banksil toime tulla tõsiasja ga, et ta on sisse võetud noorest psühholoogist Jenny Fullerist.
219-
KOOD 15392
Tõlkinud Kalle Kurg 392 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
Pilk pimedusest
KLUBIHIND
Tõlkinud Tiina Aug 432 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
Tõlkinud Tiia Krass 288 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15422
uus!
Purustatud
Kuninglik salamõrtsukas
Dick Francis
Robin Hobb
Kui džoki Martin Stukely sureb pärast Cheltenhami ratsavõistlusel kukkumist, mässi takse tema sõber Gerard Logan ühe kadunud videokasseti loosse. Nimelt arvab üks kurjategi jate grupp, et kadunud kassett sisaldab infor matsiooni hindamatu varanduse kohta.
Kuues Hertsogkonnas möllavad intriigid, reedetakse üksteist ning elatakse aina sagene vate Punaste Laevade rünnakute varjus. Fitz, kes valdab sünnipäraselt oskust loomadega suhelda, on leidnud endale kaaslase hundis. Samal ajal suudab ta toime tulla ka telepaa tiakunstiga.
Tõlkinud Pille Runtal 240 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15446
uus!
KLUBIHIND
259.-
Tõlkinud Kaaren Kaer 328 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14746
Taskutäis rukist
Kes teisele auku kaevab
Agatha Christie
Ann Granger
Jõukas ärimees sureb mürgitamise tagajärjel. Selgub, et terve tema kodu on kahtlusaluseid täis: armukest pidav noor abikaasa, rahaahne poeg, isa peale pahane tütar. Miss Marple asub peagi asja uurima ja näib, et võti peitub tuntud lastelaulus…
Mida teha, kui usute, et teie eksarmuke on oma naise mõrvanud? Just sellise küsimuse esitab Meredith Mitchellile arheoloog Ursula Gretton lootuses, et Meredithi sõprus Cotswoldi pea inspektor Alan Markbyga võiks tema dilemmale valgust heita. Markby lükkab kahtlustused tagasi – kuni prügimäelt leitakse naise laip.
Tõlkinud Ülla Jürviste 224 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15248
Soomes röövitakse erakordse jultumusega rahaveoauto. Uurimises osaleb Anti Korpi, kes töötab Brüsselis Euroopa Liidu luurerühmas, mis tegeleb terrorismi, organiseeritud kuritege vuse ja äärmusrühmitustega. Selgub, et röövi mine on ainult osake meeletust kuritööst.
uus!
KLUBIHIND
169.-
Tõlkinud Viive Nuggis 278 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15064
www.serk.ee
Külaline
Seersant Amy Callanil ja leit nant Caroline Cooke’il on palju ühist. Mõlemat sõjaväes karjääri teinud naist hakkavad sek suaalselt ahistama nende üle mused, mõlemad on sunnitud teenistusest lahkuma. Ja nüüd on nad surnud. Nende vägival latunnusteta surnukehad leita kse nende enda kodust – nad on alasti vannis, mis on täis sõjaväes kasutatavat kaitsevärvi. FBI kogenud portreteerijad hakkavad jälitama sarimõrvarit – inimest, kes ihkab kättemak su, kes on eraklik, kes on seo tud sõjaväega, kes on mõlemale naisele tuttav halastamatu ise hakanud korravalvur.
01.2008
Ürgöö
LEKSIKONID JA SÕNASTIKUD
01.2008
16
ESSEISTIKA JA MÄLESTUSED
Eesti rahvakultuuri leksikon
Eksistentsialism on humanism
M. Hunt, I. Tõnurist, L. Vahtre, E. Karu, G. Troska, A. Viires.
Jean-Paul Sartre See väike raamat muutus üleöö uue filosoofilise suuna – eksistentsialismi – populaarseks mani festiks ja on tänaseni kõige lühem ja mugavam sissejuhatus Sartre’i eksistentsialismiõpetusse. Algselt oli loeng mõeldud aga peamiselt vas tusena eksistentsialismi varastele kriitikutele.
Kas Taara oli muinasjumal? Kuidas toimusid vanad Eesti pulmad ja matused? Mis abi pak kusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt? Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp? Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi? KLUBIHIND
209.-
KLUBIHIND
209.-
Eesti Entsüklopeediakirjastus 446 lk, kõva köide
KOOD 702833
uus!
KLUBIHIND
169.-
Tõlkinud Vivian Bohl 112 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 15514
A ja O taskuteatmik. Eesti
Tammiste. Kirg
Teatmik sisaldab tänapäeva ühiskonnakorral dust, asustust, haldusjaotust, rahvastikku. Samuti Eesti ajaloo kronoloogiat, tabelieid geoloogia, geograafia, eluslooduse ning looduskaitse alalt. Teavet antakse ka majan duse, hariduse, kunsti ja spordi vallast.
Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpallija ühiskondlikku elu.
Eesti Entsüklopeediakirjastus 528 lk, pehme köide
KOOD 702826
Mart Soidro
uus!
KLUBIHIND
279.-
Kirjastus Mardikas 340 lk, kõva köide
KOOD 154777
Eesti-vene-inglise-saksa-prantsuse
Inna Gens
J.-C. Corbeil, A. Archambault
See on köitev lugu ühe juudiperekonna elusaa tusest Eestis ja Venemaal. Inna Gens on sündi nud Tartus 1928. aastal, õppinud Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis ja Leningradi Ülikoolis. Praegu elab Moskvas.
Võimatu on ette kujutada multifunktsionaalse mat teatmeteost: siinsel enam kui 1000 illust reeritud leheküljel on koos viie keele sõnaraa mat, taeva-, maa- ja inimkehaatlased, taime-, looma- ja instrumentide entsüklopeediad jpm.
659.-
Kirjastus Pegasus 1160 lk, kõva köide
KOOD 425730
uus!
KLUBIHIND
199.-
Tõlkinud Nasta Pino 200 lk, kõva köide, Kirjastus Atlex
KOOD 441044
Itaalia keel 24 tunniga.
Valentine Nõlvak
www.serk.ee
Maria Teresa Baracetti
Elujulgus, leidlikkus, töökus ja õiglane meel on nende mälestuste kirjapanijale toeks olnud nii Siberi vangilaagris, kuhu ta valekaebuse põhjal satub, kui ka pärast Siberist tagasitulekut; Eestis tuleb ju karmidel 1950-ndatel jälle nul list alustada.
See kiirõppekursus on mõeldud nii algajatele kui ka keeleoskuse värskendajatele. Näidis tekstide ja -dialoogidega antakse edasi tähtsam sõnavara vastavalt olukorrale. Kaasasoleva CD pealt leiab kuulamiseks, kaasarääkimiseks ja -lugemiseks tähtsamad dialoogid.
259.-
Kirjastus Ilo 240 lk, pehme köide
KOOD 578797
uus!
uus!
Ellujääja. Mälestused
Uus kiirõppekursus
KLUBIHIND
uus!
Kodud ja kujutelmad
Suur illustreeritud sõnaraamat.
KLUBIHIND
uus!
KLUBIHIND
229.-
Kirjastus Varrak 680 lk, kõva köide
KOOD 14418
LASTELE
uus!
Muinasjutuvaramu „Muinasjutuvaramu” tutvustab kümmet maailma armastatuimat muinaslugu. Armastuse otsimine „Kaunitaris ja Koletises”, võitlus kurja vastu „Hansus ja Gretes”, tasu headuse eest „Mesilaskuningannas” – need ja paljud teised on igihaljad teemad ning ses tap naudivad seda raama tut kindlasti nii noored kui ka vanemad lugejad. Raamatu teeb korduma tuks eri kunstnike ainu laadne ja omapärane stiil – raamatu on illustreerinud tunnustatud kunstnikud Šveitsist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ameerika Ühendriikidest.
KLUBIHIND
349.-
01.2008
17
Tõlkinud Johanna Ross 352 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14913
Mis? Millal? Kuidas?
Muinasjutud
Palju põnevat infot väikesele raamatusõbrale – küsimus ja vastus, kohati vürtsitatud mõnusa huumoriga. Juttu tehakse nii ajaloost kui muistsetest tsivilisatsioonidest, universumist, taimedest ja loomadest ning paljust muust.
Charles Perrault „Punamütsike”, „Uinuv kaunitar”, „Tuhkatriinu”, „Saabastega kass”, „Sinihabe” jt klassikalised muinaslood on saanud meie kollektiivse kujutlusmaailma osaks. Käesolevas mahukas raamatus on need muinasjutud esi tatud algsel ja terviklikul kujul. Nimeka tšehhi kunstniku Eva Frantová kaunid pildid. KLUBIHIND
339.-
Tõlkinud Tatjana Hallap, Madli Kütt ja Madis Jürviste 368 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14050
Kaelkirjak Väike tüdruk Kai sõbrustab kõhuuss Tõnisega ja vaatab aknast kraanasid. Või on need hoopis kaelkirjakud? Lustakas ja fantaasiaküllane lasteraamat. Käesolevale kordustrükile annavad lisaväärtuse Heiki Ernitsa värvirikkad pildid. Lõpus on väike autori tutvustus. KLUBIHIND
189.-
Tõlkinud Tiina Voolaid 320 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14616
KLUBIHIND
159.-
Kirjastus Tänapäev 88 lk, kõva köide
KOOD 625743
uus!
www.serk.ee
Andrus Kivirähk
AJALUGU 18
Sõdade kroonika. Üle-
Euroopa ajalugu.
01.2008
vaade sõjalistest konfliktidest 1854. aastast kuni tänapäevani.
Antiikajast kolmanda aastatuhande alguseni
Paul Brewer
Ei käsitleta mitte ainult eri ajastute poliitikat ja võimuvõitlust, vaid antakse ülevaade ka ühiskonnast ja kultuurist. Asjatundlike ajaloolaste kirjutatud tekst on usaldusväärne, aga ka kergelt loetav. Raamat on illustreeritud arhiivi fotode ja kaartidega, mis toovad silme ette võimuvahetused ja piiride muutu mised.
Raamatus kajastub kogu maailmas toi munud sõdade ajalugu alates 1854. aastast kuni tänapäevani. Info on siin esitatud huvitavas ajakirjanduslikus stiilis koos lahinguväljal tehtud fotode ga. Pilkupüüdvad tabelid ja tekstikastid annavad üksikasjalikku infot oluliste uuenduste, sündmuste ja isikute kohta. KLUBIHIND
319.-
Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik 400 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14944
uus!
KLUBIHIND
449.-
Tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik 512 lk, kõva köide, suur formaat, Kirjastus Varrak
KOOD 6856
KGB. Riikliku julgeoleku
Eestimaa rüütel konna vapiraamat
organite esimehed. Paljastatud saladused.
Paul Eduard Damier, Ando Pajus
Leonid Mletšin Raamatus on värskematele arhiiviand metele ja paljude sündmustes osale nute mälestustele tuginedes käsitletud Venemaa julgeolekuorganite juhtide elukäiku, Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitilise ladviku võimuvõitlust, KGB mõju mitmete tuntud isikute saa tusele. KLUBIHIND
339.-
Käesolev raamat Eestimaa aadlike vappidest on koostatud 1837. aastal Tallinnas ilmunud Paul Eduard Damieri kogumiku põhjal. Ando Pajus on kirjutanud lühikesed ülevaated suguvõsa päritolust ja ajaloost, maini tud on sellega seotud silmapaistvaid isikuid. Lisatud on sissejuhatus heral dikasse. KLUBIHIND
Tõlkinud Margus Leemets 836 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
369.-
KOOD 15637
KOOD 625705
Alasi ja haamri vahel
Dissidendi surm.
Koostanud Anne Velliste
Aleksander Litvinenko mürgi tamine ja KGB tagasitulek
www.serk.ee
Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist. Kogumik annab mitmekesise läbilõike Konstantin Pätsi elust ja võit lusest alates noorpõlvest ja lõpetades raugaeaga Venemaa vangipõlves. Öeldakse, et ühes veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastu da tema maa ja rahva saatus.
KLUBIHIND
289.-
Konstantin Pätsi Muuseum 290 lk kõva köide
KOOD 154883
uus!
Kirjastus Tänapäev 200 lk, kõva köide
uus!
A. Goldfarb, M. Litvinenko Endine Vene luureohvitser Litvinenko mürgitati 2006. aastal julmalt radio aktiivse polooniumiga. Lennukitest leiti tõendeid, et tappev mürk oli kohale toimetatud Venemaalt. Kuid mis juhtus tegelikult? Mis oli see, mida Litvinenko teadis, ja miks ta tapeti? Avameelne lugu Litvinenko elust ja surmast. KLUBIHIND
229.-
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik 350 lk, pehme köide, Kirjastus Pegasus
KOOD 425983
uus!
ESOTEERIKA
KÄSITÖÖ
Tarkuse oraakel
Tikkimine
Ivarna Kalinkova
Mahukas raamatus leiavad käsitlemist kuusteist populaarset tikkimistehnikat. Iga tehnika puhul on esmalt juttu selle ajaloolisest taustast, seejärel näidatakse üksikasjalikult, kuidas vaja likke võtteid sooritada, järgnevad kujun dusalased näpunäited ja lahti seletatud tööjuhendid.
Jungi arhetüüpide teooriale põhineva 36 ennustuskaardi ja neid lahti seletava raamatu abil saate uurida oma psüühika varjatud sala dusi ja heita pilku tulevikku. Kaasas olevad ennustuskaardid selgitavad minevikku, mõtestavad olevikku ja juhivad meid läbi tuleviku. Kaasas ennustuskaardid.
209.-
KLUBIHIND
179.-
KLUBIHIND
199.-
Tõlkinud Marju Algvere 96 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 14623
uus!
KLUBIHIND
299.-
Tõlkinud Lii Tõnismann 320 lk, kõva köide, Kirjastus Varrak
KOOD 13497
Käejoonte lugemine
Niplisehted
Frank C. Clifford
Lia Looga
Käed on nagu elavad peeglid, mis peegeldavad isiksust, vajadusi ja ajendeid. Mõistes käte keelt, õpite mõistma oma vajadusi, väljendama oma loomingulisust ning tõepoolest mõjutama ka oma tulevikku. Raamat on mõeldud kõige tähtsamate käejoonte tutvustusena.
Eesti/inglise/saksa keelne teos annab ülevaate autori valmistatud glamuursetest niplisehetest ja juhiseid keeruka pitsikunstiga tegelemiseks. Et vastavaid teadmisi ammutatakse peamiselt välismaisest kirjandusest, on oluline ka termi noloogia. Kaasas 2 mustrilehte. KLUBIHIND
Tõlkinud Kaja Kappel 128 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
459.-
KOOD 13466
Väljaandja Lia Looga 80 lk, kõva köide
KOOD 152254
Kuidas ennustada tulevikku
Stiilsed kudumid koertele
Sally Morninstar
Ilene Hochberg
Kütkestav ja mänguline raamat sisaldab prak tilisi õpetusi, sümbolite seletusi, rituaale ja ravi misviise, teksti ilmestavad üle 800 kauni illust ratsiooni ja foto. Antakse ülevaade ennustamise olemusest ja sellest, kuidas Kuu maagia mõjutab meie meeleolu, unenägusid ja suhteid.
36 kudumit nädalavahetuseks. Raamat sisaldab rida koertele mõeldud sviitreid, millel on liht sad mustrid ning mille saab valmis teha vaid nädalavahetusega. Lisaks jagab nippe kudu miseks ning annab soovitusi sviitri suuruste valimisel. KLUBIHIND
Tõlkinud Tiina Kanarbik 256 lk, pehme köide, Kirjastus Varrak
129.-
KOOD 13954
Tõlkinud Teele Teder 128 lk, kõva köide, Kirjastus Tormikiri
KOOD 421558
(Warraku raamat)
Aleksander Heintalu
229.-
L. Ganderton, D. Wood
Vigala Sassi nime all tuntud autori raamatust võib saada näpunäiteid ja tehnikaid, kuidas toimida ühes või teises keerulises olukorras siis, kui valite Väe tee, mis on vägagi mitmetahuline ja hargnev risttee, sadade omaette radadega, mida mööda minnes võite mõnelt rajalt isegi väge omandada. 316 lk, kõva köide
KOOD 154821
uus!
Täielik ja praktiline käsitöö entsüklopeedia
Väeraamat I osa
KLUBIHIND
uus!
uus!
Põhjalik raamat, mis tutvustab lugejale eri käsitöövorme: lapitööd, ristpistet, teppimist ja õmblemist. Rikkalik pildimaterjal annab ka suurepärase visuaalse ülevaate, millised valmi nud asjad välja näevad. Erinevad tehnikad on lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud. KLUBIHIND
309.-
Tõlkinud Liia Tammes 512 lk, kõva köide, Kirjastus Sinisukk
KOOD 143146
uus!
www.serk.ee
KLUBIHIND
01.2008
19
01.08
20
www.serk.ee
14.–27. jaanuarini raamatupoodides üle Eesti SUUR VAR R A K U R A A M A T U T E SOO D U S M Ü Ü K Palju raamatuid väga heade hindadega!
RAAMATUKLUBIGA TEATRISSE! 21
Suur Eesti Raamatuklubi kutsub oma liikmeid 10. veebruaril Eesti Draamateatrisse vaatama menuetendust „Soome hobune”. Draamateater pakub Raamatuklubi liikmetele ja nende kaaslastele sellele etendusele soodustust -15% täishinnast. Täishind on 200 krooni, soodushind seega 170 krooni.
Soome hobune
Etendus on Raamatuklubi liikmetele reserveeritud kuni 27. jaanuarini, kuid soovitame kassasse pöörduda võimalikult kiiresti.
Lavastaja Roman Baskin (külalisena) Kunstnik Ervin Õunapuu (külalisena) Kostüümikunstnik Tuuliki Tolli (külalisena) Tõlkinud Ülev Aaloe, Viive Taro
Etendus algab kl 19.00, ootame teid tervitusjoogi ja väikeste suupistetega kl 18.00 parketisaalis. Kohtumiseni teatris! Suur Eesti Raamatuklubi Draamateatri kassa on avatud iga päev kl 11–19 Suletud 31.12.07–10.01.08 tel. 680 5555
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tund ja 30 minutit.
Osades: Ita Ever, Maria Klenskaja, Tõnu Kark, Margus Prangel, Viire Valdma, Linda Vaher (külalisena) või Jaanika Tammaru (külalisena) „Soome hobune” on terav, lustakas ja nukker pilt Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega. Külameestel tekib äriidee: nad on kuulnud, et Sitsiilias on hobuseliha delikatess – müüme siis oma vanad hobused sinna maha, polegi teistest enam suurt kasu... Vaataja saab kohati naerda nii et silmad märjad – ja ometi on komöödias selgesti tuntavad traagilised lõimed. Soome küla – nagu eesti külagi – on muutumas: valulikult, naljakalt, keeruliselt, pöördumatult. Sirkku Peltola (1960) on tähelepanuväärne soome nüüdis dramaturg. Tema tegelased võivad olla veidrad, mõjuda isegi pisut karikatuursetena, ent nad on vägagi äratuntavad ja lopsakalt elulised. Peltola tekst on ühekorraga naljakas ja traagiline, soe ja salvav, tema keel tänapäevane. Ta pakub näitlejale ohtrasti mängumaterjali.
! d u t a d o o e t ole
www.serk.ee
Piletikassas öelge märksõna „Raamatuklubi”. Üks klubiliige saab osta kuni 4 piletit.
Sirkku Peltola
22
Läänemere mereröövlid 01.2008
Juha Ruusuvuori Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb autor köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmuvalitsejatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste vahel ning kuul sate mereröövlite värvikast elust.
U
S
UD KLUBI LII G
A
Iga kord, kui oled ostnud VIIS KLUBIRAAMATUT, võid endale valida siit leheküljelt E!
AUHINNARAAMATUD
T TA
KINGITUSE
Märkige oma valik tellimiskupongi vastavasse lahtrisse.
232 lk, kõva köide
KOOD 623207
Kolm päevikut
Energiavampiirid
Maria von Rosen ja Ingmar Bergman
Joe H. Slate Ilmselt on igaüks kogenud, et mõne inimesega suhtlemiseks kulub rohkesti energiat. Autor usub, et enda kaitsmiseks energiakaotuste vastu on olulisim tugev sisemine süsteem. Pakutakse erinevaid harjutusi ning lihtsaid vahendeid energiataseme tõstmiseks.
Päevikud algavad päevaga, mil Ingrid Bergmanil diagnoositakse vähk. Sellest hetkest jälgitakse paralleelselt kolme erineva inimese päevikuid – Ingrid Bergmani, Ingmar Bergmani ja nende tütre Maria. „Kolm päevikut” on sügavalt isiklik perekonnalugu. 232 lk, kõva köide
264 lk, pehme köide
KOOD 623541
KOOD 952948
Rõdu- ja terrassililled
Vihurimäe
Clare Matthews
Emily Brontë
See ohtralt fotodega illustreeritud käsiraamat pakub efektseid ja taskukohaseid ideid aia, rõdu või aknalaua kaunistamiseks taimekastide ja -pottidega. Potiaial on palju plusse – potis saab kasvatada peaaegu kõiki taimi ja potiks kõlbab enam-vähem iga anum.
See raamat on inglise kirjanduses ainulaadne. „Vihurimäe” on loonud kuum, nägemuslik fantaasia koos sõna otseses mõttes täieliku, puhta ilmsüütusega, mis suudab pahet ja kurjust mõista ainult üldistatud, poeetilisel kujul ja seda sellisena ihaledagi.
144 lk, pehme köide
328 lk, kõva köide
KOOD 9782
KOOD 2619
www.serk.ee
Jämedate varrastega kiirelt kootud
Lõuna postilennuk. Inimeste maa
Sally Harding
Antoine de Saint-Exupéry
See kudumisraamat pakub rohkem kui 20 kudumi – kottide, sallide, padjakatete, pleedi ning vaipade - jaoks suurepäraseid kujundusi, huvitavaid lõngu ja lihtsaid mustreid. Jämedate varrastega kudumine läheb väga ruttu – ühel päeval kood ja järgmisel juba kasutad.
Eelkõige "Väikese printsi" autorina tuntud Prantsuse kirjanik ja lendur Saint-Exupéry esikteos "Lõuna postilennuk" on kaunis ja lüürilises stiilis ülistus humanistlikele väär tustele. "Inimeste maas" kirjeldab ta sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina.
128 lk, kõva köide
256 lk, kõva köide
KOOD 154X
KOOD 6457
SUURE EESTI RAAMATUKLUBI REEGLID 1. Kõik klubi liikmed saavad 12 korda aastas tasuta klubi ajakirja, kus tutvustatakse antud kuu klubiraamatut ja uudiskirjandust kõikidelt eesti kirjastustelt. Ajakirjast saab soodus hinnaga raamatuid tellida. 2. Klubiraamatuks valitud raamatut on ajakirja esimestel lehekülgedel põhjalikumalt tutvustatud ja selle hind on eriti soodne. Iga klubiraamatu ost annab ühe boonuspunkti. 3. Kui Te klubiraamatut ei soovi, tuleb sellest kindlasti teatada enne viimast äraütlemispäeva, milleks on iga kuu 22. kuupäev. Teatage sellest ühel järgnevatest viisidest. • klubi kodulehel: www.serk.ee • e-kirjaga: raamatuklubi@serk.ee, Lisage kindlasti oma nimi ja klubi liikme number või telefon • telefonil 6460 218 (tööpäeviti 9.00-17.00), 6999986 • SMS-sõnumiga: numbrile 1311: SERK (tühik) klubiliikme number (tühik) klubiraamatu kood. SMSi hind on 5 krooni • Täites ja postitades kupongi, mis on ajakirja tagakaanel või faksides selle numbrile 6460 149
5. Klubi ajakirjas tutvustatakse põhja likumalt ka valikraamatut. Iga valik raamatu ost annab samuti ühe boonuspunkti. Valikraamatust ei pea ära ütlema, kui Te seda ei soovi. 6. Raamatupaki saabumisel saadab kohalik postkontor Teile koju teate. Paki eest saab tasuda arve alusel, mille leiate raamatupaki peal olevast kiletaskust. Kui pakis on klubiraamat või valikraamat, saate tellitud paki ilma postimaksuta. Kui pakis ei ole klubiraamatut ega valikraamatut, on postimaks 49 krooni ühe tellimuse kohta. 7. Iga viie boonuspunkti eest võite endale valida tasuta auhinnaraamatu. 8. Klubiraamat ja teised antud kuu pakkumises olevad raamatud on klubiliikmele soodushinnaga saadaval ka raamatuklubi müügipunktides Tallinnas – Rävala pst. 6, Kristiine Keskuses, Rocca al Mare kaubandus keskuses, Eesti Draamateatris ning Rakveres Tammeri Raamatuäris. 9. Klubiliikmena tunnustatakse vähemalt 18-aastasi isikuid Eestis asuva aadressiga. Ühelt aadressilt võib klubisse kuuluda üks inimene.
4. Teatamata jätmist käsitleme tellimusena ning klubiraamat saadetakse välja.
Tellimuste täitmise aeg on keskmiselt 2 nädalat. Raamatupakke hoitakse post kontoris 3 nädalat!
a r Ä
! a t s u un
Jaanuari klubiraamatust „Targalt toitudes terveks” viimane äraütlemise päev on
22. jaanuar
Raamatuklubi jätab endale õiguse esitada postikulu arveid 60 kr korra eest neile klubiliikmetele, kes on korduvalt jätnud raamatupaki välja ostmata.
NB!
margistata
nr 1066
d mõned ses võiva ru ii k s e s a elepaIgapäev sava täh ii p i õ v a uned e Sulle asjad un st taham ra ä p e e S . a sel nuta jääd , mille alu e rv a t e , uletada amatute meelde t detud ra a a s e ll u da S . saad tasu a kaasas atupakig m s a ra n t o täh ajak eest, kindlasti e rv a a s k usele ka Palun ma sekorrald k a m i rg el, et ning mä olla kind id õ v ii N i ber. dressaad viitenum jal õige a a l e ig õ e b suda arv raha jõua imalus ta õ v n o lt ni. Endise saamisel. aki kätte p s ri o t n postko
MAKSTUD VASTUS EESTIS
Raa
VARRAK AS PÄRNU MNT 67A 10134 TALLINN
! s i k a p e matu arv
Ei
Tsooniteraapia naistele.
ALLKIRI
P E R E K O N N A N I M I
Ann Gillanders
klubi L I I K M E N R
E E S -
J A
raamatu
pealkiri
Lihtsad eneseabivõtted igas eas naistele.
K O O D
Olen ostnud 5 klubiraamatut. Auhinnaraamatuks valin (vt lk 22):
Seekordset klubiraamatut „Targalt toitudes terveks” EI SOOVI
01.2008
Tehke rist siis, kui Te klubiraamatut EI SOOVI!
ERIPAKKUMINE
E R I PA K K U
59.189.-
MIN
E
TAVA H I N D
Tõlkinud Pille Runtal 128 lk, pehme köide
pealkiri raamatu K O O D
Klubiliikmena tellin:
Tellimiskupong
T K
KOOD 3070
Tsooniteraapia on meeldiv ja mõjus loodusravi meetod, mis aitab teil püsida terve igas vanuses ja igal eluetapil, alates puberteedieast kuni menopau siaastateni ja veelgi kauem. Tsooniteraapia põhineb asjaolul, et jalgadel on tuhandeid närvi lõpmeid ning keha igale organile, funktsioonile ja osale vastab jalal oma reflektoorne punkt. Nende punktide mõjuta mine stimuleerib närvikanalite kaudu vastava organi funktsioneerimist või kehaosa, mis on pinges, turses või kahjustunud õnnetuse, vigastuse või haiguse tõttu. Tsooniteraapia vabastab pingest, aitab organismil väljutada mürkaineid, vähendab valu ning virgutab organismi terven damisvõimet. See aitab ka lõdvestuda ning on suurepärane emotsio naalse stressi ja pingete maandamise viis.
Aadress: Pärnu mnt 67A, 10134, Tallinn Telefon: 646 0218 Faks: 646 0149 E-post: raamatuklubi@serk.ee