Wooden Houses 001-013_EST:RPS909_Wooden Houses 001-013.qxd by Pärtel Vurma

JUDITH MILLER

puitmajad palkehitistest rannamajadeni

F OTO D J A M E S M E R R E L L

Inglise keelest t천lkinud Marju Algvere

Originaali tiitel:

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi

Wooden Houses

reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste

from log cabins to beach houses

vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa

Judith Miller

arvatud fotopaljundus ja info salvestamine,

with photography by James Merrell

ilma autoriõiguse omaniku loata.

Ryland Peters & Small Esmatrükk 1999. aastal Suurbritannias

ISBN 978-1-84597-346-9 (ingl k)

Parandatud trükk 2007. aastal

ISBN 978-9985-3-1800-3 (eesti k)

Ryland Peters & Small 20–21 Jockey’s Fields

London WC1R 4BW

Tõlke toimetanud Helje Heinoja

Tallinn, 2009

Design and photographs copyright

www.varrak.ee

SISUKORD 6

Eessõna

Sissejuhatus

ARHITEKTUURISTIILID

Palkonnid ja palkmajakesed

Poolpuitsõrestikmajad

Soomuslaudisega majad

E L U KO O S P U I D U GA

Palk- ja laudisinterjöörid

Tahveldamine

Puiduga kaetud toad

I N T E R J Ö Ö R I D E TA I L I D

Laed

Põrandad

102

Trepid

106

Uksed

112

Aknad

118

Sisseehitatud mööbel

122

Mööbel

126

Lisandid

128

PUIDU VIIMISTLEMINE

130

Lubjapiim, värv ja dekoratiivviimistlus

136

Looduslikud viimistlusmaterjalid

138

Nikerdamine ja treimine

140

143

Tänuavaldused

144

Piltide allikad

EESSÕNA uidul on omadus, millele võrdväärset ei

Tänapäevase puitmaja-kujunduse mitmeid aspekte

suuda pakkuda ükski teine ehitusmaterjal –

on vorminud meie esivanemate eluasemed, kelle

anda ümbritsevale lisamõõdet ning ilmutada

elustiilist ja meelelahutustest annab aimu nende

ainulaadset värvi, vormi ja tekstuuri

kunstkäsitöölik pärand. Moodne ühiskond jätab

kombinatsiooni. Puit pakub kompromissi tugevuse ja

omakorda jälgi kujutlusvõime avardumisse puidu

paindlikkuse vahel ning toimib hästi nii surve kui

kodus loovalt rakendamisel, sulandades Vana Maailma

tõmbe all. Sel moel sobib see peale ehitussõrestiku

traditsioone tehnoloogia edusammudega. See raamat

ka põrandate, treppide, tahvelduse, akende, uste ja

püüab paigutada puitmaja ajaloolisesse ja

mööbli valmistamiseks. Kui looduslikku puitu

sotsiaalsesse konteksti, tuues esile sajandite jooksul

töödeldakse poleerimisvaha, peitsi või lakiga, on

rakendatud erisuguseid ehitussõrestikke ja

pinna tekstuur imeväärne. Ruumis, kus seinad,

interjööride mitmekesiseid stiile, jälgides puidu kui

põrandad, uksed, aknaraamid, toolid ja lauad on

olulise kujunduselemendi arenemist rahvusvahelises

puust valmistatud, loovad värvi, valguse ja varju

arhitektuuris ning pakkudes inspiratsiooni kõigile,

peened nüansid hämmastavaid visuaalseid efekte.

kes hindavad looduslähedast elulaadi. Judith Miller

EESSÕNA

Briti traditsioonilisi poolpuitsõrestikmaju, mille puitraamistiku vaheosad täideti vitspunutise ja krohviga, võib ikka veel leida paljudes Põhja-Euroopa külades.

poolpuitsõrestikmajad

ÜLAL Brookgate on üks vanemaid mõisamaju Shropshire’i piiril Inglismaa ja Walesi vahel. Varaseim osa ehitati 1350. aastal katuseni avatud ühesuunalise hoonena (ainult ühes suunas laiuv ehitis), välja arvatud magamisrõdu ühes otsas, mida praegu kasutatakse elutoana. ÜLAL PAREMAL Stokesay Castle Shropshire’is. Siin seisab James I aegne väravamaja 13. sajandi kindlusmõisa sissepääsu kohal.

KÕRVALLEHEL Berriew’ kirikla Walesis, pärit aastast 1616, tellistest pikendus on lisatud hiljem. Fassaadieendi viilkatus on tõstetud esile kaardtugedega, mis moodustavad neliklehe ornamendi.

õhja-Euroopas arenes välja kaks puitsõrestikmajade püstitamise meetodit: kaarpalksõrestik

nende kõigi katusesõrestikke. Kaarpalgid olid suured,

ja raamsõrestik. Mõlemal juhul ühendati suured

veidi kõverad palgid; neid püstitati ülalt põiktalaga

vertikaalsetest ja horisontaalsetest

ühendatud paaridena, nii et moodustus A-täht. Sellal

katusega kaetud lahter ning pikad pärlinid ühendasid

puitdetailidest, harilikult tammepuust seinakarkassid

kui raamsõrestikhooned olid jaotatud osadeks

katusefermide ja pikitaladega ühtseks raamistikuks.

lahtritevaheliste katuseviiludega, võimaldas kaarpalgi

Seda tehti reeglipäraselt ehitusplatsist eemal ning kõik

kasutamine luua hoopis ulatuslikumaid katkestamata

detailid nummerdati, enne kui need kohale

ruumimahtusid. Varjuküljeks oli see, et maja suurus

transportimiseks osadeks võeti. Raamõrestik-hooned

sõltus kättesaadavast metsamaterjalist, sest rohkem kui

koosnesid ruudu- või ristkülikukujulistest puidust

ühest lahtrist koosneva hoone ehitamiseks läks tarvis

raamidest, mida nimetati lahtriteks. Kõigil, välja arvatud

hulk ligilähedaselt ühesuguse pikkuse ja jämedusega

ainult kõige vaesemad majad, oli rohkem kui üks

palke. Lööviraamistiku kasutamine ühendas mõlemad

POOLPUITSÕRESTIKMAJAD

VASAKUL JA PAREMAL Burr Tavern on valgemännist soomuslaudisega maja, mis ehitati umbes 1835. aastal USAs, East Meredithis peamise New Yorki viiva postitee äärde. Algselt oli see kaetud valge pliivärviga. Värvispetsialistist omanik Chris Ohrstrom on maja kollase ookriga üle värvinud. ALL PAREMAL Puusindlid Buttolph Williams House’i katusel. Maja ehitati umbes 1715. aastal Wethersfildis Connecticutis USAs.

Soomuslaudisega maja on Uue Maailmaga olemuslikult seotud, tuues silme ette kujutluspilte varakoloniaalsetest seedrilaudadega ülelöödud puitsõrestikmajadest.

soomuslaudisega majad uiduvarud hakkasid 18. sajandiks Euroopa põhjaosas vähenema ning aegamisi asendus

puit ehitusmaterjalide esireas tellise ja kiviga. Siiski on metsamaterjali rikkalikud varud Skandinaavias, Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal taganud, et paljudes maades eelistatakse endiselt puitsõrestikmaju tellistest või betoonist

ehitatuile. Piirkondlikke erinevusi kohapealses arhitektuuris saab kirjutada ehitajate arvele, kes on reageerinud paikkonna kliimale. Skandinaavia karmide talvede tõttu kaeti enamik puitsõrestikmaju pealt püst- või rõhtlaudisega (soomuslaudisega), et kaitsta seinu tuule, vihma ja lume eest ning suurendada soojapidavust. Võte katta sõrestikmaju puiduga on pärit 12. ja 13. sajandil ehitatud Norra püstpalk-

kirikutest. Puitsõrestiku väljaspoolt puiduga katmise tava hakati Skandinaavias laialdaselt rakendama 17. sajandi keskpaigast alates, kui mehhaniseeritud saeveskid, mis neil mail ilmusid varem kui mujal Euroopas, hakkasid odavalt ja kergesti tootma ühtlasemat ning karkassideks ja vooderdamiseks nõutavat tarbepuitu. 19. sajandi algul tekkis Rootsis ilustustega draakoni- ehk viikingiarhitektuur, mis hõlmas horisontaalset ja vertikaalset laudist koos rikkalike dekoratiivsete detailidega, ning levis sealt pärastpoole Taani ja Norrasse.

SOOMUSLAUDISEGA MAJAD

Tagasihoidlik palkmaja, mis kunagi oli pea eranditult vaid Alpi talunike, suusatavate skandinaavlaste ja koloniaalajastu pioneeride pärusmaa, on jätkuvalt ligitõmbav.

palk- ja laudisinterjöörid õige kaunimad on need majad, mis on kooskõlas keskkonnaga, kuhu nad

on ehitatud, ning palkmajad, eriti need, mis asuvad metsastel aladel, tunduvad sõna otseses mõttes maa seest välja kasvavat. Maailma palkehitiste pikast arhitektuuristiilide reast meenutame kõige meelsamini

külmema kliima palkmaju romantika ja minevikuihaluse tõttu, mida nad äratavad: alpi šalee või skandinaavia talumaja, sageli paksu lumekatte all, ameerika metsaonn kõrgel metsastes mägedes või preeria avarustes. Palkmaja ajast sõltumatus kutsuvuses sisaldub põhitõde: kõikemäärav on koha vaimsus. Selle arhitektuurivormiga on kerge luua elukeskkonda, mille puhul metsast traditsioonilisse palkmajja sisse astudes ei muutu pea midagi. Sellist siseruumide harmoonilist kokkusulamist välisümbrusega on osaliselt võimalik saavutada ulatuslikult klaasi kasutades. Kõrged klaasuksed ja suured aknad, mille klaaspaneelid ulatuvad põrandast peaaegu laeni

VASAKUL 18. sajandi Savoyard’i farm, mis toodi Grand-Bornand’ist Megève’i Prantsusmaal ja mille restaureeris sisekujundaja Michèle Rédélé. Suur külalistetuba on vanas aidas ja rõdu on säilitatud. Mööbel ja väikesed lambid selles elutoas on mööblidisainer Christian Liaigre’ilt ja teatrilatern on Veneetsiast Itaalias. PAREMAL Aida kamin oli algselt ühes teises vanas Savoyard’i majas.

PA L K - J A L AU D I S I N T E R J Ö Ö R I D

Palkmajad ei lase meil unustada, et looduslähedasem elu ja looduslike materjalide kasutamine on siiski võimalik. välja, ei võimalda mitte ainult vaimustavaid vaateid

põhiplaan, olgu siis tegu lihtsa onni või suurema

ümbritsevale loodusele, vaid loovad ka võimsama

rantšo tüüpi eluasemega, kujutab endast suurt lahtise

avarustunde ning illusiooni, et siseruum on osa

koldega avatud eluruumi. Sellest kesksest alast saavad

metsast. See kindlustab ka, et tubane päevavalgus

alguse teised ruumid: köök, magamistoad, vannitoad

peegeldab täpselt välisvalgust.

ja suuremas ehitises ka kabinet või lastetuba.

Palkidest ehitatud kodus on valgus, ruum, vorm ja

Niisugune planeering on pärit traditsioonilisest Põhja-

funktsioon tähtsad elemendid, kõik nad kuuluvad

Euroopa käsitsi saetud palkidest ehitatud majast, mille

lahutamatult selle arhitektuuristiili juurde, mida

püstitamisel peeti silmas pikka talve. Pearuum oli maja

nüüdisajal peetakse skandinaavialikuks. Ajaloolises

keskpunkt ning piisavalt avar, et mahutada potte ja

mõttes oli see stiil igati omane ka Põhja-Euroopale,

panne, voodeid, kirste ja suuri kappe, mis peaaegu

kus inimolendi ja teda ümbritseva keskkonna suhet

kõik olid valmistatud puidust. Oluline oli ka pikk

suurepäraselt mõistetakse. See peegeldub hoonete

männipuust plaadiga laud puutoolide või -pingiga ning

sisekujunduses, eriti nende puidutunnetuses. Palkmaja

lihtne toekas puhvet, kus hoiti portselan- ja klaasasju.

ELU KOOS PUIDUGA

ÜLAL VASAKUL Selle Savoyard’i farmi eesuks avaneb trepile, mis viib üles peamisesse eluruumi. ÜLAL PAREMAL Paljudel alpipiirkonnas 18. ja 19. sajandil ehitatud palkmajadel oli iseloomulikuks jooneks mitme erineval tasandil ehitatud rõdu olemasolu. Rõdude käsipuud, mis ulatusid maja külgedest mõnevõrra välja, olid kiilutud seintesse ja kinnitatud seestpoolt täpsemõõduliste puuklotsidega. KÕRVALLEHEKÜLJEL Suurte akende ees on rasked jutekardinad, mis ripuvad terasrõngastel sepisrauast konksude otsas.

KÕRVALLEHEKÜLJEL Les Fermes des Grand Champ Choseaux’ külas Megève’i lähedal on vanade Savoyard’i talude kollektsioon, mille meisterlikud oskustöölised on restaureerinud, kasutades Maurienne’i ja Tarentaise’i piirkonnast pärit autentseid vanu materjale. VASAKUL La Ferme du Chatel – tahutud palkidest tehtud simss elutoa kivikamina kohal. ALL La Ferme d’Hauteluce – siin leidub palju 18. ja 19. sajandist pärit HauteSavoie männipuust mööblit. PAREMAL Näide ühe palkseina tappühendusest.

Konstruktsioonielemendid on tegelikult sisekujunduse väärtuslik osa. Kuigi mingi eseme olemasolu põhjuseks oli pigem praktiline kasutustarve kui lihtsalt kaunistamine, valmistati kõike tähelepanuväärse hoolikusega. Värvilisust lisati värvide ja tekstiilidega ning seinte, laetalade, põrandalaudade ja lihtsa mööbli väljanägemist parandati sageli dekoratiivse šabloonmaalingu, marmoreerimise ja rahvakunstiga. Olgu tegu palk- või puitinterjööriga, ruumi kujundusskeemile panevad ikka aluse nähaoleva puidu tekstuur ja värv, samuti meetod, kuidas on ehitatud seinad. Poolpuit-interjööris saab puitkarkassi vaheosade tapeedi või viimistlusvärviga katmine puidu domineerimist mõnevõrra leevendada. Siiski pole traditsioonilises palkehitises tegelikult pääsu puidu võimsa kohalolu eest ning koduse arhitektuuri

PA L K - J A L AU D I S I N T E R J Ö Ö R I D

Kujundusviis peaks alati täiendama puidu loomulikku ilu. Vaatamata moodsa tehnoloogia ilmumisele rakendatakse noid ammuseid stiilitraditsioone endiselt ja algkontseptsioon on sama: praktiline, lihtne, kvaliteetselt valmistatud mööbel, mida tõstavad esile värvikad lisandid. Esimeste palkmajade elanikud tajusid instinktiivselt, et puidu looduslike omadustega pole tarvis võidelda, valides eranditult lihtsa ja loomuliku mööbli ja sisustusmaterjalid, saades inspiratsiooni oma ümbrusest. Looduslikku kiudu saadi linast ja seda värviti kohalikest taimedest saadud värvidega, misjärel sellest kooti päevatekke, tooli- ja padjakatteid, sohvakatteid, seinakangaid, põrandariideid ja kardinaid. kõikidest vormidest ei mõjuta ükski teine interjööri

Euroopast ümberasunud võtsid oma ehitusoskused ja

suuremal määral. Seda mõistes kasutasid põhja-

kujundustraditsioonid kaasa Uude Maailma, kus nad

eurooplased oma kunstilisi võimeid pikkadel talve-

otsisid võimalusi vanal kodumaal õpitud mitmesuguste

õhtutel sooja, värvilise ja kutsuva kodu loomiseks.

tehnikate ja meetodite rakendamiseks, et luua uue

Dekoratiivne rahvakunst oli skandinaavia pärandi

ümbrusega harmoneeruvaid kodusid. Ehitajad

lahutamatu osa.

eksperimenteerisid suurema efekti saavutamiseks

SELLEL JA KÕRVAL OLEVAL LEHEKÜLJEL Selles Elizabethi-aegses söögisaalis Brookgate’is Inglismaa ja Walesi piiril on kaarpalk-konstruktsioon ja teised ehituslikud puitosad jäetud nähtavaks ning krohvitud täitepaneelid on värvitud traditsioonilise lubjapiimaga, millele on lisatud sieenapigmenti. Tammepuust söögilaud, toolid ja pingid on pärit 16. sajandist ja seisavad massiivsetel kiviplaatidel – see on seda laadi majades kõige tavalisem sisenemistasandi põrandamaterjal. Puhkeala paikneb 1350. aastal ehitatud ühesuunalise hoone algsel magamisrõdul.

LEHEKÜLG 52 JA ÜLAL Avar eluruum ühendab palgid, krohvi, kivi ja klaasi tõhusaks passiivse päikeseküttega koosluseks, mis on keskkondlikult ja ökoloogiliselt sõbralik. Põrandates on 3000 kg kohalikku graniiti; see kivikilt toimib koos alloleva 10 cm betooniga kui soojusmahuti, kogudes ja kiirates kuumust. Kogu maja seinu valitseb kas ebaühtlane, ent korduv soojades toonides palgimuster või selle kombinatsioon lihtsate valgeks värvitud Santa Fe’ stiilis adoobpindadega, mis katkestavad palkide joonestiku ning loovad valguse ja ruumilisuse tunde.

Nii mitmelgi moel on palkide kasutamise viis vesternistiilis interjöörides kasutatava mööbli ja dekoratiivsete detailidega võrreldes teisejärguline. Osava ja kujutlusvõimelise käsitöölise jaoks oli pahk

naha ja ilunaeltega; puuvillased kauboirätikud raamiti

otsekui väärtuslik kalliskivi, millest võis saada väikese

ja riputati kunstiteostena seinale. Lambivarjud ja

laua plaat või tooli iste. Molesworthi ja tema rühma

padjad said samuti läikiva tekstuuriga nahkkatte, mis

poolt valmistatud okstest ja palkidest mööbel

vastandus kootud villaste vaipade karedusele. Tüüpilise

peegeldas kõikjal üle maa leiduvaid rustikaalseid

preeriastiilis mustri ja nahkääristusega vaipu kasutati

traditsioone.

sohvakatetena. Hirvesarvedele riputatud kauboi-

Molesworth sai inspiratsiooni põlisameeriklaste

kaabudest sai kujundusvõte hulk aega enne Marlboro

kultuuridest ja kasutas tõhusalt nende enimtuntud

mehe ja Ralph Laureni ilmumist. Molesworth tõestas

motiive (lisaks kaktusele) koos tuttavate kauboilike

paljudele oma ringkonnast, et ameerika müüti on

kujunditega. Piisoni- ja härjapead, värvilised kudumid

võimalik kaunistada, ilma et seda ülemäära kitšilikuks

ja vaibad, noolekujuliste otstega kardinapuud ja

muudetaks – ja teha seda ka edukalt.

poninahksed eesriided, sepiskandelaabrid ja pargitud nahaga polsterdatud toolid on vesternistiili kesksed kujunduselemendid. Tähtsate dokumentide kastid kaeti

ELU KOOS PUIDUGA

VASAKUL Selle Sun Valley palkmaja magamistoas valitsevat vesternistiili tugevdavad põlisameeriklaste tekstiilid. Vitstest punutud voodi ja arukase okstest laud haakuvad 20. sajandi alguse Suurlaagrite stiiliga. ÜLAL JA ÜLEMAL Massiivsed männipalkidest seinad viivad sissepääsust avatud põhiplaaniga elutubadesse. Kohalikust kivist sambad toetavad vahtrapuust köögitööpinda. KÕRVALLEHEKÜLJEL Selle Aspenis Colorados asuva palkmaja kogu ülakorrus on avatud allolevasse suurde halli.

VASAKUL The Kitchen House, mis on ehitatud järvesaarele New Hampshire’is USAs, sai inspiratsiooni traditsioonilistest majadest Anguillal Kariibi meres. Nende kelpkatusega hoonete kõrged laed rõhutavad ruumitunnet ja kaldkatuses asetsevad aknad suurendavad siseneva loomuliku valguse hulka. PAREMAL JA ALL PAREMAL The Bellevue Homesteadi Coominyas Austraalias hooldab Rahvusfond. See on kena näide varasest austraalia „Queenslanderist”. Köögi lihtsal plankuksel ja seinu katval rõhtlaudisel on alles algupärane värvikiht.

Puitkattega ruumi sisenedes kogete midagi ainulaadset, kütkestav pole mitte ainult puidu tekstuur ja paatina, haarav on selle sensuaalne soojus.

puiduga kaetud toad ole kahtlust, et puitlaudisega kaetud siseruumide võtme-

sõnaks on lihtsus. Puidu ilme ja tunnetus on küllastav ning selle loodusliku materjaliga koos üles kasvanud inimesed ei suuda elada, ilma et neil puitu mingil kujul kodus poleks.

Viimistlusmeetodist sõltumata, olgu tegu kogu ruumi vooderdamise või siis mõne üksiku mööbliesemega – ikka valitseb puidu kohalolu interjööri ning seda pole võimalik ignoreerida. Algselt lasti kogu mahavõetud metsamaterjalil loomulikul moel kuivada, enne kui seda kasutama hakati, nii et toormaterjal sai oma väärtust ilmutada enne, kui puusepp sellega tööle hakkas. Puutükk valiti välja kas ligitõmbava tekstuuri ja iseärasuste tõttu, kui sellest pidi saama mööbliese või tahveldis, või siis paksuse ja tugevuse tõttu, juhul kui seda kavatseti kasutada karkassikomponendi või toetalana. Tänepäeval kuivatatakse puitmaterjal sageli kunstlikult ja kiirkorras kuivatites, ning kasutamisel imab see õhust niiskust, mis

PUIDUGA KAETUD TOAD

SELLEL JA KÕRVAL OLEVAL LEHEKÜLJEL Need lihtsad püstlaudisega interjöörid on Barfrøstua talust, mis ehitati umbes 1730. aastail Rendalenisse Norras ning viidi üle Glomdalsmuseetisse Elverumis. Plankudest laudise lisamine kanti tahutud palkidest ehitisele selle soojemaks muutmiseks viitab omaniku jõukusele. Talu mööbel on pärit 18. sajandist.

võib põhjustada kõmmeldumist ja muid konstrukt-

pinnamuster. Värvida saab isegi lihtsat puitu, kas siis

siooniprobleeme. Puidu omadused paranevad

ühe neutraalse tooniga või kaunistada trafarett-

loomulikul moel kuivades ning vanemat puitu on

maalingu või rahvakunsti motiividega.

kergem töödelda.

Ruumi kõiki osi – lage, seinu ja põrandat – võib

Kui puitpinda ei peideta dekoratiivse värvikihi alla,

katta puuplankudega, ent neid võib erinevalt

kulub see igapäevases tarvitamises mõnusalt siledaks

rakendada ja töödelda, sõltuvalt asukohast ja

ning koduselt trööstivaks. Lakkimata jäetud ja

kasutamisest, et vältida igavust ja ühetaolisust. Laudu

regulaarselt mesilasvahaga poleeritavad põrandalauad

võib ühendada põkkliitega või täissulundiga, saamaks

muutuvad kaunilt kuldsetooniliseks; mati lakiga

keerulisemat ja tihedamat lõpptulemust. Laelauad võib

töödeldud männipuust köögilaual säilib köitev

jätta puutumata, sellal kui samast puust põrandat või

ELU KOOS PUIDUGA

ÜLAL JA KÕRVAL LEHE KÜLJEL ÜLAL VASAKUL Selles Les Ferme de Marie hotellikompleksi šalees on kogu mööbel 18. ja 19. sajandi Savoyard. Seinu kattev püstlaudis on põkkliitega. Uks on „kahepoolse kattega”, s.t. ühel pool on lauad vertikaalse, teisel pool horisontaalse asetusega.

Puit on valgeks värvituna mitmekülgne taust, millele saab erksate värvilaikudena lisada värskeid lilli ja taimi. klassikalise mõjuga, mille hiilgeaeg oli 1790. aastatel.

lihtsad asjad on paremad kui miski toretsev või vormilt

Majad olid ruumikamad, kõrgete lagede ja suurte

keeruline. Peavari tuli ehitada kiiresti ükskõik

akendega, mis ulatusid sageli prantsusepäraselt

millistest kättesaadavatest matejalidest, seega olid

põrandani välja. Jõukamad perekonnad olid üle Atlandi

peamised arvesse võetavad tegurid funktsionaalsus ja

endaga kaasa toonud palju originaalmööblit ning

tugevus. Riiulid kujutasid endast lihtsalt seina külge

tislerid avastasid, et nende oskusi hinnati Uues

naelutatud tugedele toetuvaid ülevärvitud laudu;

Maailmas kõrgelt. Neist said Euroopa peenima mööbli

esimesed sahvrid tehti pakkekastidest.

meisterlikud kopeerijad ja nii mõnestki taiesest on nüüdseks saanud väärtuslik antiikese. Külalislahke kodu loomine kolooniates vahel

Sarnasused Ameerikas ja teisel pool maakera samal ajaperioodil ehitatud koloniaalmajade vahel on lummavad. Paljud neist ehituse ja kujunduse ühistest

karmideski tingimustes oli kahtlemata armastusega

joontest on pärit immigrantide ühisest minevikust,

tehtav töö. Paljud asunikud uskusid siiralt, et tavalised

võtsid nad ju oma kodumaa traditsioonid uutesse

ÜLAL VASAKUL JA PAREMAL Püstlaudisega kaetud seinad ja lagi on selles renoveeritud ja laiendatud Brisbane‘i „Queenslanderis” värvitud satiiniläikeliselt valgeks. KÕRVALOLEVAL JA JÄRGMISEL LEHEKÜLJEL Sisekujundaja ja mööblidisaineri Christian Liaigre’i La Rochelle’is Prantsusmaal asuva 1830. aastate maja seinad kaeti uuesti ja värviti üle, see on saarel tavapärane ettevaatusabinõu niiskuse vastu. Salong mõjub kloosterlikult ning Liaigre’i maja jaoks kujundatud mööbel on asiaatlike sugemetaga. Kaminaääris jätab selgelt klassikalise mulje, korallid lisavad veidi eksootikat.

PUIDUGA KAETUD TOAD

ülemeremaade asundustesse kaasa. Paljudel juhtudel

piirkondades said valitsevaks paksud ja tugevad,

sobitusid need mõjutused uue elukeskkonna kliima ja

aknaraamiga kokku ehitatud luugid. Üle kogu maailma

topograafiaga. Üks ühiseid iseloomulikke jooni oli

süvenes kolonistide suundumus kokkuhoidlikkuse ja

ruumi väärtustamine, mis ilmnes tubade valguse- ja

kujunduse lihtsustumise poole.

õhurikkuses ning esemelises korras, millest sai Uue

Loomulikuks edasiarenguks sai Ameerikas üks

Maailma majade tunnusmärk. Ehkki sageli kasutati

mõjukamaid kujundusliikumisi – šeikerstiil, millele

erinevat puitu – Austraalias jarrahit, Uus-Meremaal

pani aluse kveekeritest lahkulöönud sekt 1747. aastal.

kauripuud ja Ameerikas seedrit –, oli majade

Šeikeri ulatuslikku mõju märkame paljude tänapäeva

põhistruktuur sarnane. Ameerikalik katusega ukseesine

interjööride lihtsas ja minimalistlikus stiilis. Rida

kajas teisel pool maakera veranda kujul vastu,

šeikeri kogukondi hargnes New Yorgist laiali, läänes

mõlemad olid mõeldud pakkuma varju kuuma päikese

jõudsid nad Ohioni välja ning nende ideaalidest

eest; puust ribakardinad olid mõlema kontinendi

tulenes soov luua kõikides asundustes stiililist

kuumades piirkondades sarnased; ning külmades

ühetaolisust. Enamik šeikerstiilis esemeid sai oma

ELU KOOS PUIDUGA

KÕRVALLEHEKÜLJEL, PÄRIPÄEVA ÜLALT PAREMALE Lihtne valgetes ja kreemides toonides värvitud laudisinterjöör loob sobiva tausta värvikate kunsti- ja tekstiilesemete jaoks. Selles Long Islandil New Yorgis USAs asuvas majas näeme Boliiviast pärit peakatteid, antiikset hollandi vesti, Marokost toodud kotte, Santa Fe jahukotijoonistusi ja modernseid Donghia toole ning lauda. Ka New Hampshire’i saaremajas loodi valgusrikas talitsetud interjöör.

ÜLAL VASAKUL JA PAREMAL Need on viilunguksed Stephen Macki kodus Chase Hill Farmis. Georgia linnamajades sai 18. sajandi jooksul kuue paneeltahvliga uks tegelikult populaarsemaks kui nelja paneeliga uks. Aja jooksul muutus ka paneelide reljeefsus tugevast ja sügavast üsna kergeks ja pindmiseks. KAUGEMAL VASAKUL, VASAKUL JA ALL VASAKUL 18. sajandist pärit sepisrauast ukselink; viilungustel on H-kujulised sepishinged; kaks vanadest ukseplankudest tehtud ust – kõik 18. sajandi aidas Harvardis Massachusettsis USAs, mille kujundas ja restaureeris Stephen Mack. KÕRVALLEHEKÜLJEL Kaks viilungust 18. sajandi Georgia stiilis majas Stoningtonis Connecticutis, restaureeris Stephen Mack. Kõrgendatud paneelidega uksed muutusid tavalisemaks alates 1730. aastatest.

PAREMAL Kokkukäivad sisemised žalusiiluugid Bath House’is, 20. sajandi alguse puitmaja tänapäevasel laiendusel New Hampshire’i saarel USAs, tegi omanik. KÕRVALLEHEKÜLJEL Paigutatuna kõrgele Bath House’i laudseina ülaossa, laseb ribažalusiiaken päikesevalgust läbi, tagades samas seesolijate privaatsuse.

VASAKUL Selle Bath House’i ribaakna vertikaalsed žalusiid on disainitud pööreldes avanema ja sulguma. Duššide või vannide kohal paiknedes on nende eeliseks liikumatute žalusiide ees lisaprivaatsuse võimalus ja vajaduse korral soojusisolatsiooni suurendamine.

mõju 1930. aastail tegi puidu taas populaarseks aknaraami materjaliks. Traditsiooniliselt on puidust aknaraame looduse mõju eest kaitstud värvi või laki abil, sõltuvalt kasutatavast puidust. Mänd oli endastmõistetav valik, sest see oli odavam kui lehtpuud. Nüüd, mil tihendite tehnoloogia on arenenud, kasutatakse lakitud lehtpuitu viletsama kvaliteediga männi asemel osaliselt esteetilistel põhjustel, osalt ka seetõttu, et nad vajavad vähem hoolt.

AKNAD

115

sisseehitatud mööbel Sisseehitatud riiulite ja kappide praktilisus teeb nad jätkuvalt populaarseks. uroopas ja Skandinaavias oli sisseehitatud

mööbel 16. sajandi algusaastail üldlevinud ning varusid hoiti köögis ja söögitoas. Õhutatav toidukapp on ikka olnud toidu

värskena hoidmiseks kõige loomulikum ja praktilisem moodus ning paljudes maamajades on selline kapp siiani olemas. Enamikus köökides oli olemas seinapuhvet, suletav mööbliese, mis saadi seinaorva sisse raamistikku ja selle ette uksi kinnitades. Kuni 17. sajandi lõpuni oli skandinaavia ÜLAL Kaarjas seinanišš vitriinriiulite ja alumise kapiga Ischa van Delfti 19. sajandi keskpaiga majast Hollandis. PAREMAL (ÜLAL JA ALL) Kitchen House’i seinad selles 1920. aastail ehitatud New Hampshire’i saaremajas on kaetud avariiulitega, kuhu on paigutatud kööginõud, ning männiliistudega, millele kinnitatud konksude otsas ripuvad mitmesugused köögis vajalikud esemed. KÕRVALLEHEKÜLJEL, PÄRIPÄEVA ÜLALT VASAKULT Selles Long Islandil (New York, USA) asuva puitsõrestikmaja pööningul on sisseehitatud raamaturiiulid mahutatud kaldkatuse alla. Männipuust raamaturiiulid järgivad kuusnurkse Bath House’i kuju saarekodus New Hampshire’is USAs. Värvitud sisseehitatud köögipuhvet asub Silas Deane House’i köögis, mis ehitati Wethersfieldi 1766. aastal. Dining Parlour Isaac Stevens House’is sisaldab tahveldis seinakapikest portselani tarvis – tüüpiline 18. sajandi nähtus.

interjöörides rohkesti sisseehitatud mööblit – seintes nikerdatud ja kenasti maalitud voodid. 18. sajandi tahveldatud tubades leidus sageli mõnda nurka ehitatud alkoov astanguliselt tõusvate riiulitega portselani eksponeerimiseks – nimeks puhvet. Sajandi keskel valmistati kitsaid seinakappe ja nurgakapidki muutusid tavaliseks. Populaarsed olid aknaniššidesse ja avatud kollete lähedusse kinnitatud istmed, samuti sisseehitatud istepingid, mille all olid hingedega varustatud hoiukastid. Kuna ilmus üha rohkem raamatuid, oli paljudes majades sisseehitatud riiulitega raamatukogutuba. Majapidamisruumi või ülemise korruse koridoridesse ehitati tammest või vahtrapuust riiuleid ja sahtleid linade hoidmiseks. 19. sajandi algusest peale valiti sisseehitatud mööbli jaoks väärtuslikumaid puiduliike nagu mahagon. Tavapärased olid kumerad nurgakapid ning söögitoas leidus tihti sisseehitatud puhvetikapp, mis oli sobitatud seinatühimikku. Raamatukogutubades olid riiulid harilikult niššidesse paigutatud. Asevalitsuse perioodist kuni 1840. aastateni on suhteliselt vähe sisseehitatud mööblit. Köökides ja teenijatubades olid endiselt olemas põhilised hoiupaigad, ent puusepakunsti arenedes hakati mööblit üha enam eraldi üksikesemetena valmistama. Viktoriaanlik Inglismaa nägi sisseehitatud mööbli plahvatuslikku tõusu. Sisseehitatud raamatukappe ja magamistube

S I S S E E H I TAT U D M Ö Ö B E L

119

VASAKUL JA KÕRVAL LEHEKÜLJEL Verandamööbli jaoks Aspenis on inspiratsiooni saadud Adirondacksi talupojastiilis mööblist. ÜLAL VASAKUL Rustikaalsed harkjalgsed taburetid on vanimate puutöönäidiste seast ning tavalised Euroopa, Skandinaavia ja USA metsarikastes maapiirkondades.

ÜLAL PAREMAL Kaks „Bruyère’i” taburetti Christian Liaigre’i majas Prantsusmaal La Rochelle’i lähedal. ÜLAL See arhitekt Jim Ruscitto kujundatud iste on lõigatud suure jalal-surnud männist posti ülaossa, see toetab avatud ülakorruse galerii välispiiret Aspeni palkmajas Colorados USAs.

MÖÖBEL

123