http://www.serk.ee/files/arhiiv/seened

Te a v o n B o n s d o r f f · L a s s e Ko s o n e n

Seened TUNNE • KORJA • HOIDU

Soome keelest tõlkinud Katrin Jürgens

K

I

R

J A

S

T

U

S

V A

R

R

A

K

·

T A

L

L

I

N

N

Tea von Bonsdorff Filosoofiamagister, bioloog, Porvoo Lasse Kosonen Filosoofiakandidaat, bioloog, Tottijärve

Originaali tiitel: Sienet. Tunnista. Poimi. Varo.

Tea von Bonsdorff, Lasse Kosonen

Copyright © 2007, tekstid: Tea von Bonsdorff ja Kustannusosakeyhtiö Tammi Copyright © 2007, fotod: Lasse Kosonen Kaanekujundus: Jukka Aalto Küljendus: Maria Mitrunen ISBN 978-951-31-3782-3 (soome k) ISBN 978-9985-3-1945-1 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Katrin Jürgens, 2009 Soome keelest tõlkinud ja Eesti levikuandmetega täiendanud Katrin Jürgens Tõlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto Keeleline toimetaja Eve Võsu Kirjastus Varrak Tallinn 2009 www.varrak.ee

Trükikoda OÜ Greif

Sisukord

4 Lugejale Seeneharrastus 5 Seened looduses 7 Seeneharrastus ja seente määramine 9 Lehikseente ehitus 12 Seenesaak ja müügiseened 13 Korjamine ja puhastamine 14 Seened toiduks – mida seened sisaldavad?

14 Seente säilitamine 15 Mürkseened – seenemürgid 19 Liigikirjelduste sissejuhatus 21 Liigikirjelduste tutvustus

132 Kärbseseened 139 Sirmikud 142 Roosaeoselised lehikseened 147

148 Tanukad, külmaseened ja narmasnutid 152 Põldseened 153 Mamplid 156 Kuldmamplid 157 Vöödikud 168

180

Seened

Limanutid Heinikud Lehtrikud Kõrgesed Teised heledaeoselised lehikseened

Värvikud Kollanutid Šampinjonid Tindikud

• Mitte-lehikseened

181 Kukeseened ja torbikseened 185 Lambaseenikud, narmikud ja põdramokad 190 Harikud

42

93 101 115 121 124

• Tumedaeoselised lehikseened

169 172 175 178

Liigikirjeldused 22 Puravikud ja tatikud

• • Liimikud ja vahelikud 47 • Riisikad 75 • Pilvikud 92 • Heledaeoselised lehikseened

• • Pruunieoselised lehikseened

• Tardseened • Liudikud 197 • Puguseened 191

192

202 Kordamine 206 Register

3

Lugejale Saapad jalga, korv kätte ja raamat kaasa, kui metsa lähete! Seente hulgas leidub suur hulk söödavaid, mitmeid maitsvaid, silmale ilusaid vaadata, terake tervislikke, näputäis haruldasi ja vaid väike kogus mürgiseid liike.

Metsaseente toiduks kasutamisel on tervisele palju otseseid ja kaudseid positiivseid mõjusid: seente korjamine soosib liikumist ja metsas liikumine hoiab vaimu virge, seened sisaldavad kiudaineid, mis mõjuvad soodsalt kõrge veresuhkru alandamisele, mõned seened koguni alandavad vere kolesteroolisisaldust. Seentega värvimine pikendab veelgi nende kasutusvõimaluste nimekirja.

Seeneraamatute tulv on meeletu, uusi ilmub igal sügisel. See on mõistetav, sest teadmisi meie seeneliikide kohta koguneb üha ja ka seenesõprade hulk on kasvamas. Seeneraamatuid on saadaval mitmeteks eesmärkideks, erineva suuruse ja tasemega, nii algajaile kui juba kogenud seenehuvilistele, kokandushuvilistele jne. Enamikus neist kirjeldatakse 50–150 seeneliiki. Käesolevasse raamatusse mahutasime peaaegu 200 lühikest, sisukat, heade fotode ja kaasaegse infoga liigikirjeldust. Pealkirjale kohaselt on raamat kavandatud seenemetsa kaasa võtmiseks.

Soovisime tuua oma maitse-eelistused selgelt esile, tähistades maitsvad söögiseened kolme tärniga ning söödavad, kuid meie meelest väheväärtuslikud seened ühe tärniga. Mürgisust kirjeldab pealuu kujund; surmavalt mürgiste seente puhul on neid kaks. Problemaatilised või muidu söögiks sobimatud seened said tähiseks rahvusvaheliselt tuntud sümboli X. Seeni toiduks korjajale piisab kindlasti ühe sümboliga tähistatud infost selle kohta, kas seen on söödav või mitte. Iga liiki tutvustavas tekstiosas kirjeldatakse siiski täpsemalt, miks ei soovitata antud liiki söögiseenena kasutada. Kui põhjust ei ole nimetatud, siis söödavuse kohta info puudub.

Seenehobi pakub naudingut pea kõikidele meeltele. Soovime vihmast ja pikka sügist kõigile seenehuvilistele!

Autorid

Tänusõnad Kommentaare ja infot üksikute liikide kohta andsid Ilkka Kytövuori, Tuula Niskanen, Juhani Ruotsalainen ja Jukka Vauras. Jere Salminen abistas õigekirjaga. Täname palavalt kõiki!

4 · Lugejale

Seened

Korjamine ja puhastamine Seeneretkele on hea võtta kaasa harjakesega varustatud seenenuga ja õhku läbilaskev anum, näiteks korv. Kilekott on kõige halvem valik, sest kilekotist ei pääse seentest vabanev niiskus välja ja seened purunevad kergesti. Soojas ja niiskes keskkonnas võivad bakterid ja seeneussid seenesaagi kiiresti rikkuda. Seened korjatakse maast tervelt. Siis on kõik määramiseks vajalikud eristustunnused näha. Puhasta seen suuremast prahist juba enne korvi panemist. Poolita suured seened, et näha, kas need on ussitanud. Eemalda ussitanud jalaosad, jala mullane alus ja suurtel puravikel pehme torukestekiht. Suuremal osal liikidest on kõik viljakeha osad kasutuskõlblikud. Söödavaks tunnistatud seened on mõistlik juba metsas võimalikult korralikult puhastada. Kui pehmed ja ussitanud viljakehad metsa jätta, säästetakse end asjatust kandmisvaevast. Seened tuleks puhastada ja toiduks valmistada peagi pärast kojutulekut. Kui seened peavad puhastamist kaua ootama, tuleks neid hoida jahedas õhurikkas kohas.

Peaaegu kõik söödavad metsaseened vajavad kuumutamisega töötlemist. Varem soovitati mitmeid seeneliike süüa ka toorelt. Tänapäeval ollakse seda meelt, et vaid üksikud seeneliigid kõlbavad toorelt söömiseks.

Seened

Korjamine ja puhastamine · 13

Seened toiduks – mida seened sisaldavad?

Seened annavad maitset, soodustavad seedimist ja on väärtuslikud mitmesuguste mineraalainete ja vitamiinide allikana. Ligikaudu 90% seene viljakeha kaalust moodustab vesi ja ligikaudu 10% on kuivaineid, mis on peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid ja mineraalid.

Seente kuivainest 50–70% on süsivesikud. Seente rakuseinad koosnevad seedumatust süsivesikust, kitiinist. Kitiini leidub ka vähiliste ja mardikate kestades. Kitiinil on samasugune positiivne mõju soolestiku tööle nagu taimsetel kiudainetel. Kiudainete sisalduse poolest on seen võrreldav nisukliidega. Seentes on teistsugused suhkrud, näiteks glükoos, trehhaloos ja mannitool. Neist mannitool mõjutab seene maitset. Trehhaloosi on palju näiteks kivipuravikes. Trehhalaasensüümi puudumine inimesel võib põhjustada selle seenesuhkru imendumishäireid ehk trehhaloositundlikkust. Seened on väga kalorivaene toit. Rasvade osakaal kuivkaalust on 1–8%. Rasvade koostis on hea: suurem osa neist on küllastumata rasvhapped. Seente maitset edasi andvad ained on rasvlahustuvad, mistõttu toidule rasva lisades tuleb seenemaitse paremini esile. Valkude hulgas, mida on 15–40% seene kuivkaalust, leidub kõiki inimesele vajalikke aminohappeid. Seentes on palju vitamiine, eriti D-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Viimase aja uurimustes on tõdetud, et näiteks lehter- ja harilik kukeseen sisaldavad suurtes kogustes D-vitamiini. D-vitamiin on kergesti omastataval kujul.

C-vitamiine on paljudes seentes ligikaudu sama palju kui marjades ja aedviljades, kuid kuna seened vajavad korralikult kuumutamist, see kuumatundlik vitamiin enamasti laguneb. Seene kuivkaalust 5–15% moodustavad mineraalained. See võib näida väikese kogusena, kuid on paljude teiste toiduainetega võrreldes suur hulk. Seene mineraalainete mitmekesisus on toidu koostises oluline. Lisaks suurele kaaliumisisaldusele sisaldavad paljud seened inimesele kasulikul hulgal kaltsiumi, tsinki, rauda, mangaani ja seleeni.

Seente säilitamine Kõike parem on, kui seeni saab küpsetada ja valmistada toiduks võimalikult kiiresti pärast korjamist. Osa seeni vajab enne toiduks valmistamist eeltöötlust ning suurte koguste puhul on vaja osa neist mingil moel säilitada. Kuna seenehooaeg on üsna lühike, võimaldab seente säilitamine nautida seeni aastaringselt. Alati tasub tähele panna, millist säilitusviisi millise liigi puhul soovitatakse. Suurema osa seente puhul on parimaks säilitusviisiks nende külmutamine ja soolamine pärast 14 · Seened toiduks

Seened

eeltöötlust. Kuivatatult võtavad seened vähe ruumi ning säilivad sel moel aastaid kasutuskõlblikuna. Kuivatamine võimendab ka seente omapärast maitset.

Mürkseened – seenemürgid Soomes on mürgiseid seeneliike ligikaudu 50, neist vaid 5 liiki peetakse surmavalt mürgiseks. Surmavalt mürgised on valge kärbseseen (Amanita virosa), roheline kärbseseen (A. phalloides), kühmvöödik (Cortinarius rubellus), tavavahelik (Paxillus involutus) ja värskelt tarvitatuna ka kevadkogrits (Gyromitra esculenta). Eestis on teada vähemalt 200 mürgist või mürgisusekahtlusega seeneliiki.

Seenemürgistused on põhjustatud puudulikust seente tundmisest, seente ebapiisavast või valest töötlemisest või riknenud seente kasutamisest. Viimase saja aasta jooksul on Soomes olnud vähem kui 20 surmaga lõppenud seenemürgistusjuhtumit. Surmaga lõppenud mürgistusi on põhjustanud valge kärbseseen, kühmvöödik, värsked kevadkogritsad ja tõenäoliselt tavavahelik. Väiksemaid mürgistusi leiab aset peaaegu igal aastal.

Seenemürgid ehk mükotoksiinid on ehituselt mitmekesised ja osalt veel tundmatud. Mürgisus sõltub seeneliigist, viljakeha vanusest ja osast ning mõnikord isegi kasvukohast. Enamiku eluohtlike seente mürgid ei hävine kupatamise käigus. Erandina võib nimetada kogritsaid, mis on pärast hoolikat kupatamist turvalised. Loomadel on seedeensüüme, mis lagundavad seenemürke. Inimesele mürgine seen võib olla täiesti sobiv toit näiteks seeneussidele ja tigudele.

Mürkseened võib jagada nende toime alusel viide suurde rühma: rakumürke sisaldavad seened, närvimürke sisaldavad seened, seedekulglat ärritavad ja värskelt kahjulikud seened ning koos alkoholiga tarvitatult haigusnähte põhjustavad seened. Muud ohtlikud ja kahjulikud toimed on allergia ja talumatus. Kahjulikud mürgid või ained on teiste seas hemolüütilised mürgid, nekatoriin, raskmetallid ja radioaktiivsed ained.

Rakumürke sisaldavad seened Rakumürkide hävitav toime keskendub elusatele rakkudele ja põhjustab suurt kahjustust eelkõige maksas ja neerudes. Mürgistuse esmanähud ilmnevad alles 4–24 tundi pärast seente söömist kõhuvalu, oksendamise ja kõhulahtisusena. Seejärel võib haige tunda end üsna hästi, kuni alles mõne ööpäeva pärast algavad haigusnähud taas, kuna kahjustunud maks ja neerud enam ei toimi.

Seened

Mürkseened – seenemürgid · 15

• •

• •

amatoksiinid, fallotokiinid, virotoksiinid: valge kärbseseen (Amanita virosa) ja roheline kärbseseen (A. phalloides) amatoksiinid: jahutanukas (Galerina marginata), mõned väiksed sirmikuliigid (Lepiota spp.) ja sametkübarikud (Conocybe spp.) orellalliin: kühmvöödik (Cortinarius rubellus) güromitriin: värsked kevadkogritsad (Gyromitra esculenta)

Närvimürke sisaldavad seened Närvimürgid mõjutavad kesknärvisüsteemi ja seeläbi meeleseisundit.

Mõju avaldub kiiresti, juba 20 minuti kuni 4 tunni jooksul pärast seente söömist. Nähtudeks on higistamine, ohter süljeeritus, segadusetunne, nägemishäired, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Erinevad seeneliigid sisaldavad erinevalt mõjuvaid aineid ning nähud sõltuvad ka seent söönud inimese füüsilisest ja psüühilisest seisundist. Hallutsinogeenseid seeni on erinevates kultuurides kasutatud ka hallutsinatsioonide esilekutsumiseks.

•

•

•

iboteenhape: punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (A. regalis), panter-kärbseseen (A. pantherina) muskariin: punakas narmasnutt (Inocybe erubescens), kuhiknarmasnutt (I. fastigiata), siid-narmasnutt (I. geophylla), teised vöödikud (Inocybe spp.) ja niitlehtrik (Clitocybe dealbata) psilotsübiin, psilotsiin: terav paljak (Psilocybe semilanceata), mõned sõnnikuseened (Panaeolus), mõned värvikud (Stropharia spp.)

Seedekulglat ärritavad ja värskelt mürgised seened Seedekulgla ärritamisega kaasnevad haigusnähud, kõhukrambid ja halb enesetunne ilmnevad üsna peatselt pärast seene söömist, u 20 minuti kuni 2 tunni jooksul. Enamasti on need mürgistused kerged ja mööduvad ruttu. Seedekulgla haigusnähte põhjustavaid seeni on palju ning kõikide seente mürgiseid omadusi veel hästi ei teata.

Hemolüütilised mürgid põhjustavad vere punaliblede lagunemist ja tekitavad aneemiat.

Roosa kärbseseen on mürgine ainult toorelt või halvasti valmistatult, sest mürkained lagunevad kuumutamisel.

Halvasti valmistatud seened võivad samuti kõhuhädasid tekitada.

Kase- ja haavapuravikud, külmaseened, udulehtrik ja siitake vajavad korralikku läbikuumutamist. Külmaseeni, udulehtrikku ja safransir-

16 · Mürkseened – seenemürgid

Seened

Pantterikärpässieni (Amanita pantherina) sisältää iboteenihappoa.

mikut on samuti hea eelkuumutada. Kirbeid ja põletavalt kibedaid riisikaid ja pilvikuid eeltöödeldakse neid kupatades.

Värskelt mürgised: safransirmik (Chlorophyllum rhacodes), udulehtrik (Clitocybe nebularis), külmaseened (Armillaria spp.), rõngata kärbseseeneliigid (Amanita spp.), tamme-kivipuravik (Boletus luridus), punajalg-kivipuravik (Boletus luridiformis), kirbed/põletavalt kibedad pilvikud ja riisikad (Russula spp., Lactarius spp.).

Isegi küpsetatult põhjustavad mürgistusnähte: hiidkõrges (Megacollybia platyphylla), täpiline värvik (Stropharia hornemannii), hiid-punalehik (Entoloma sinuatum), hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus), pruun kärbseseen (Amanita porphyria), kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica), sallheinik (Tricholoma focale), kevadpunaheinik (Entoloma vernum), sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare), sooriisikas (Lactarius helvus), väike murukera (Scleroderma bovista), näsaline heinik (Tricholoma pessundatum), tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium), väävelheinik (Tricholoma sulphureum), verev vöödik (Cortinarius sanguineus), safransirmik (Chlorophyllum rhacodes), udulehtrik (Clitocybe nebularis), külmaseened (Armillaria spp.), rõngata kärbseseened (Amanita spp.), tamme-kivipuravik (Boletus luridus), kirbed/põletavalt kibedad pilvikud (Russula spp.).

Koos alkoholiga mürgistusnähte põhjustavad seened Mõned seentes olevad ained reageerivad alkoholiga ja põhjustavad mürgistuse (antabus-reaktsioon). Alkoholist tuleb hoiduda kolm kuni viis ööpäeva pärast seeneroa söömist. Sellised koos alkoholiga mürgistust põhjustavad seeneliigid on voldiline tindik (Coprinus atramentarius), Seened

Mürkseened – seenemürgid · 17

nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes), püramiid-soomussirmik (Lepiota aspera) ja tamme-kivipuravik (Boletus luridus). Mürgistusnähud ilmnevad kiiresti pärast söömist. Nähtudeks on muuhulgas näo punetamine, metallimaitse suus, ebameeldiv valu rindkeres, surmahirm ning oksendamine ja kõhulahtisus. Esmaabiks on okseleajamine, harvem haiglaravi.

Allergia ja talumatus Osa seentega seotud haigusnähtudest on seotud muude ainetega kui tõelised seenemürgid. Nagu teisedki toiduainetest tingitud allergiad, on ka seeneallergiad mõnikord haigusnähtude põhjustajaks.

Tavavahelike (Paxillus involutus) söömine võib viia nn tavavaheliku-allergia tekkimiseni. Paljude söögikordade järel kogunevad verre tavavaheliku toodetud antikehad, mis hävitavad inimese oma vererakke. Haigusnähud võimenduvad iga toidukorraga ning halvimal juhul võib tulemuseks olla surm.

Seentes on palju seenesuhkrut ehk trehhaloosi, mille omastamise häired võivad mõnedele inimestele põhjustada kõhuvalu, nii nagu laktoosi omandamise häire ehk laktoositalumatus. Eriti palju trehhaloosi on kivipuravikes, kukeseentes ning timpnarmikus ja pruunjas narmikus.

Haigusnähud algavad 15-20 minutit pärast seeneroa söömist ning ilmnevad kõhugaaside, kõhulahtisuse, halva enesetunde ja isegi oksendamisena. Nähud mööduvad enamasti ööpäevaga ilma järelnähtudeta.

Muud mürgistused Tõmmuriisikast (Lactarius turpis) on leitud väga väikestes kogustes nekatoriini nimelist kumariini derivaati, mis on rakukatsete põhjal tunnistatud mutageenseks ehk mutatsioone põhjustavaks. Seetõttu ei ole soovitatav seda seent väga palju süüa. Tõmmuriisika jaoks soovitatakse pikemat kupatamisaega (vähemalt 5 minutit), kübaranaha eemaldamist ja keedetud seente veega loputamist.

Hiid-punalehik (Entoloma sinuatum) on põhjustanud Euroopas mitmeid surmaga lõppenud mürgistusi. Mürgistusnähud sarnanevad rakumürkide poolt põhjustatud nähtudega. Seda põhjustavat mürkainet ei ole veel siiski kindlaks tehtud. Soomes ei ole hiid-punalehiku mürgistusjuhtumeid olnud. Hiid-punalehik on lõunapoolse levikuga ja üsna haruldane laialehistes metsades kasvav liik.

Maapinna ülemistes mullakihtides on saasteainete sisaldus kõige suurem. Seetõttu sisaldavad kõdu ja varist lagundavad liigid teistest rohkem raskmetalle. Seeni ei tohiks seega korjata tiheda liiklusega teede äärest või tööstuspiirkondadest. Kollaseks värvuvad šampinjonid on samuti head raskmetallide kontsentreerijad, seda ka looduslikes tingimustes. Nende sagedast tarvitamist ei saa seetõttu samuti soovitada.

18 · Mürkseened – seenemürgid

Seened

Kui maapinnas on radioaktiivseid ained, leidub neid ka seentes. Radioaktiivsete ainete (nt tseesium 137) kogunemine seentesse on samuti liigiomane. Soome Kiirguskaitsekeskuse poolt antud seiretulemuste alusel võib kõiki kodumaiseid söögiseeni kasutada ilma piiranguteta. Tseesiumisisaldust saab märgatavalt vähendada näiteks kerge kupatamisega.

Prantsusmaal ja Poolas oli heinikutega seotud mürgistusjuhtumeid, kus patsientidel täheldati lihasrakkude kärbumist ehk rhabdomüoloosi.

Milline heinikuliik seda põhjustas? Kas selleks oli tõesti hobuheinik? Sellega seoses tuleb märkida, et nii Soomes kui Eestis on mitmeid sellesse rühma kuuluvaid seeneliike ning Kesk- ja Lõuna-Euroopas on neid veel teisigi. Ühes uues Soomes tehtud uurimuses selgus, et nii hobuheinik kui ka kivipuravik, lambaseenik, kukeseen ja pilvikud põhjustavad väga suurtes kogustes ja viiel päeval järjest tarvitatuna hiirtel lihasrakkude kärbumist iseloomustavat kreatiinkinaasi aktiivsuse tõusu. Need tulemused saavutati, manustades mitmel päeval ülisuuri koguseid, mis ülekantuna inimesele ning arvestades keskmise kehakaaluga (70 kg) vastaksid mitme kilo värskete seente söömisele iga päev viie ööpäeva jooksul. Meeles peab pidama sedagi, et isiklik tundlikkus võib ajendada sarnase mürgistusnähu ilmnemist nagu toiduallergiagi puhul. Mida sellest järeldada saame? Liig on liig, vähemalt hiirele ja kõike ikka mõõdukalt – nii ka söögiseeni. Meie arvates ei ole nende uurimuste valguses põhjust hobuheinikute söödavushinnangu osas muudatusi teha.

Kui kahtlustad seenemürgitust: • võta ühendust arstiga • võta liigimäärangu jaoks näidis võimalikust mürgistuse põhjuseks olevast seenest

Liigikirjelduste tutvustus Andmed seente leviku ja sageduse kohta Eestis ning eestikeelsed nimetused pärinevad teostest „400 Eesti seent” (K. Kalamees, V. Liiv, 2005) ja „Eesti seenestik” (K. Kalamees, toim., 2000) ning täiendavalt ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis hoitavast Eesti elurikkuse andmebaasist.

Muud kirjeldused vastavad originaalile. Saagiajad võivad olla Eestis veidi erinevad. – Tõlkija ja tõlke konsultandi märkus.

Tundemärgid ja kasutamine: Sisaldab olulisemaid tundemärke välimuse, lõhna ja toore seene maitse kohta. Mõnede liikide puhul antakse soovitusi seene kasutamiseks ja säilitamiseks. Seene maitse all mõistetakse toore seene maitset. Toore seene maitse ei ütle midagi seene söödavuse kohta! Pilvikute puhul soovitatakse teha maitsetest.

Seened

Liigikirjelduste tutvustus · 19

Toore seene maitsmine: Murra väike tükike seene eoslehekestest ja maitse seda keeleotsaga. Ära kunagi neela proovitükki alla, sülita see alati välja! Ükski meie mürgistest seeneliikidest ei ole niimoodi testides ohtlik.

Seene lõhn. Suuremal osal seentest on iseloomulik lõhn. Lõhnade tundmine on siiski väga individuaalne. Üks inimene võib ühte lõhna pidada meeldivaks, teine ebameeldivaks. Raamatus kirjeldatakse lõhnu, tuginedes nii autorite kui paljude teiste asjatundjate arvamusele.

Tähelepanu / Ettevaatust: Tähtis ja kaasaegne info tutvustatavate liikide kohta. Võrdlus lähiliikide ja/või sarnaste liikidega. Sarnane liik on seen, kes sarnaneb tutvustatava liigiga.

Kupatamine tähendab seente keetmist või kuumutamist. Kupatamisvett ei kasutata toidu valmistamiseks, see visatakse ära.

Kõlbmatu tähendab, et seen on halva maitsega ja/või sitke või selle söödavuse kohta ei ole veel infot.

Kahjulik tähendab näiteks seda, et seen sisaldab aineid, mis võivad põhjustada mööduvat kõhuvalu või ei soovitata seent süüa mingitel muudel põhjustel.

Sümbolite tähendused:

*** ** * O X n nn ***Onn

suurepärane söögiseen hea söögiseen söödav vajab kupatamist ei ole söödav (= kahjulik või kõlbmatu) mürgine surmavalt mürgine värskelt surmavalt mürgine, kuid korralikult kupatatuna maitsev söögiseen

20 · Liigikirjelduste tutvustus

Seened

Liigikirjelduse ülesehitus

1

8

7

2 



6 

9



a b c d e f g h i j

Seened

Foto Liiginimi: eesti ja ladina keeles Hinnang söödavusele Kirjeldus Tähelepanu / Ettevaatust Tundemärgid ja kasutamine Mürgised liigid on musta taustaga Lähiliik / Ära aja segamini (ringikujuline foto) Detailsem foto samast liigist (nelinurkne foto) Liigirühm

Liigikirjelduste tutvustus · 21

PURAVIKUD JA TATIKUD Suurem osa puravikke ja tatikuid on suured, lihakad ja jässaka jalaga seened. Nad tunneb ära selle järgi, et kübara alumisel küljel on kergesti eemaldatav pehme torukestekiht. Torukestekiht koosneb väikestest torukestest, mille suudmed ehk poorid on kübara alaküljel näha väikeste avadena. Torukeste sisekülgedel paiknevatel eoskandadel valmivad seene eosed.

Puravikud ja tatikud kuuluvad seltsi lehikseened (Agaricales). Nende ja lehikute vahel esineb vahepealseid vorme. Sageli arvatakse, et torikseened on puravike lähisugulased. Tegelikult see niimoodi ei ole. Puravike lähedased sugulased on näiteks liimikud (Gomphidius) ja vahelikud (Paxillus), kelle eoslehekesed kinnituvad kübaraliha külge nõrgalt, samuti puguseente hulka kuuluvad murukerad (Scleroderma).

Soomes on enam kui 60 liiki puravikke ja tatikuid. Suurem osa neist kasvavad metsas, moodustades mükoriisat mitmete puuliikidega. Mõned liigid, näiteks sapipuravik (Tylopilus felleus), suudavad ka puitu lagundada. Puravikulisi on üsna lihtne tundma õppida ja enamik neist on suurepärased söögiseened, mis ei vaja kupatamist. Vaid üksikud liigid on halva maitsega või mürgised.

Kivipuravikel (perekond Boletus) on kübara pind kuiv või kleepuv ja pruunikat tooni. Jalg on jäme, rõngata, sellel on, eriti jala ülaosas, näha hele võrkmuster (vt väiksem foto lk 25). Nn punapuraviku ja kasepuraviku rühma esindajad kuuluvad perekonda Leccinum. Neil on kübarapind kuiv ja/või kleepuv ning jala seeneliha suhteliselt kõva. Jala pinnal on näha liigiomaselt värvunud soomusjad tupsud. Punapuravikel varieerub kübara värvus kollakasoranžist pruunikaspunaseni ning kübaranahk rullub veidi kübara alaküljele. Punapuravike seeneliha värvub lõikekohas tumedaks. Kasepuravike rühmas varieerub kübara värvus pruunist peaaegu valgeni, punased toonid aga puuduvad. Paljudel liikidel muutub torukestekiht üsna kiiresti pehmeks ja kohevaks. Paljudel kasepuravike rühma liikidel värvub seeneliha lõikepinnal punakaks või siniroheliseks. Tatikutel (perekond Suillus), nt võitatikul on kübarapind kleepuv või limane ning jalal võib olla rõngas. Sametpuravikel (perekond Xerocomus) on kübarapind kuiv, matt ja sametine.

Eri-ikäisiä herkkutatteja (Boletus edulis).

22 · Puravikud ja tatikud

Seened

1

Kübar 10–30 cm laiune, helekuni tumepruun ja sageli justkui kortsus, kõva, pind matt, märjalt limane.

Harilik kivipuravik Boletus edulis

Torukestekiht hallikasvalge kuni kollakasroheline, algul kõva, vanalt pehme.

Jalg jäme, peaaegu tünnitaoline; pinnal valge võrkja mustriga, mis on kõige selgemini näha jala ülaosas.

Seeneliha valge, kübaranaha all kitsalt punakaspruun.

Maitse mahe, pähkline, järelmaitse magusavõitu, lõhn meeldiv.

Viljakeha tervenisti kasutatav. Söödav ka toorelt.

Sageli ussitanud, eriti jala alusel.

Söödav värskelt, kupatamist ei vaja. Maitsev igal moel valmistatuna.

Müügiseen.

Säilitatakse külmutatult või viiludena kuivatatult.

Seened

*** See on meie hinnatumaid ja maitsvamaid söögiseeni. Temast on saanud ka rahvusvaheliselt hinnatud ekspordiartikkel. Harilik kivipuravik on pruuni kübara ja valkja jalaga suur lihakas seen. Noorelt on seeneliha tihe ja kõva, sellest on tulnud ka nimetus kivipuravik. Moodustab mükoriisat kuusega, kasvab mitmesugustes niisketes okasmetsades, metsaservades ja parkides ning on levinud kogu Soomes v.a tundra-Lapis; Eestis väga sage. Harilik kivipuravik annab mitu saaki juba juunist alates. Kivipuravike rühma kuulub mitmeid lähiliike, kes kasvavad koos erinevate puuliikidega; paljud kivipuraviku liigid on suurepärased, kupatamist mittevajavad söögiseened.

Tähelepanu

Halva maitsega sapipuravik sarnaneb välimuselt kivipuravikega. Vrdl lk 26.

(Põhja- ja Lääne-Eestis kasvab ka mürgiseid ja/või looduskaitsealuseid liike: tamme- (B. luridus), saatana(B. satanas) ja mõru kivipuravik (B. radicans) – vt. Eesti Loodus 2008, nr. 7, lk. 27.)

Üleniidik a (Hypomyces chrysospermus) parasiteerib kivipuravikel, muutes viljakehad söögikõlbmatuks.

Nakatunud kivipuraviku kasv pidurdub ja jala alus pakseneb. Seene ümber tekib valge hallitusetaoline kiht ning viljakeha muutub lõpuks kollaseks ja halvalõhnaliseks.

Puravikud ja tatikud · 23

Männi-kivipuravik Boletus pinophilus

*** See kaunilt tume-punakaspruun maitsev puravik kasvab koos männiga okasmetsades kuni männi põhjapoolse levikupiirini. Männi-kivipuravik võib liivastes männikutes olla juulist septembrini väga saagirikas; Eestis sage, kuid pigem vähearvukas.

Kübar 10–30 cm laiune, kõva, punapruun, ebatasane, märjalt kleepuv.

Torukestekiht valkjashall kuni rohekaskollane. Poorid sageli osaliselt punapruunid.

Jalg jäme, nuiataoline. Valkjal jalal juba varakult ebaühtlaselt punakaspruune toone.

Jala pinnal valge võrkmuster.

Seeneliha valge, tihe, kübaranaha all õhukese kihina punakaspruun.

Maitse mahe, lõhn meeldiv.

Maitsev söögiseen.

Tähelepanu

Halvamaitseline sapipuravik (Tylopilus felleus) meenutab välimuselt kivipuravikke.

Vrdl lk 26.

Pruun sametpuravik (Xerocomus badius) võib sarnaneda noore männi-kivipuravikuga ning on maitsev söögiseen.

Vrdl lk 27.

Lähiliik

Kõivu-kivipuravikul (Boletus betulicola) on helepruun kübar, jalg on enamasti

24 · Puravikud ja tatikud

sihvakas, valkjas, ühtlase jämedusega või alusel veidi jämenev. Jala valge võrkmuster on valgel põhjal sageli raskesti märgatav. Kõivukivipuravikul on kübaranahk paksem kui teistel kivipuravikel. Torukestekiht püsib kaua kollane. Liik on, nagu nimigi ütleb, kase-mükoriisaseen. Kasvab mitmesugustes kohtades aedadest segametsadeni ja isegi tundrakaasikutes, kasvab juulist septembrini, kogu Soomes sage; Eestis väga sage.

Müügiseen.

Kasutatakse ja säilitatakse samamoodi nagu teisi kivipuravikke.

Seened

Kübar 5–15 cm laiune, helehall kuni hallpruun, kleepuv.

Kirju riisikas Lactarius musteus

Eoslehekesed kollakasvalged, üsna tiheda asetusega.

Jalg lühike, ühtlase jämedusega, ülaosas sageli kitsa roosa vööndiga.

Seeneliha hallikasvalge, tihe.

Piimmahl valge, kuivades värvub veidi hallikaks.

Maitse mahe, ei vaja kupatamist.

** Kirju riisikas kasvab männi-mükoriisaseenena liivastes männikutes ja rabastuvates metsades; Eestis harva. Ta on vähetuntud riisikaliik, sest tavaliselt ei kohata teda kusagil ohtralt. Kirju riisikas on tiheda seenelihaga, mahedamaitseline, sobib toiduvalmistamiseks ilma kupatamata.

Saagiaeg on augustist oktoobrini.

Võib säilitada kõikidel viisidel.

Tähelepanu

Kergesti äratuntav liik.

Seened

Riisikad · 59

Kübar 10–20 cm laiune, kollane, kleepuv-limane, sügavalt sisserullunud, karvane, mõnikord nõrgalt vöödiline.

Eoslehekesed valkjad kuni helekollased, jalale nõgusalt või otse külge kasvanud, üsna tiheda asetusega.

Jalg pikk, tugev, õõnes, helekollane, limane ja koobaslaikudega.

Piimmahla ohtralt, valge, värvib seeneliha violetseks a.

Tore riisikas Lactarius representaneus

(O)** Suur ja limane seen vesiselt valge piimmahlaga, mis värvib seeneliha vigastuskohtades kiiresti violetseks; maitselt on vaid veidi kibekas, mistõttu kupatamine ei ole vajalik.

Tore riisikas on kuuse- ja kase-mükoriisaseen. Ta kasvab lopsakates niisketes metsades ja tundrakaasikutes; Soomes sageli, Eestis harva. Toreda riisika saagiaeg on augustis-septembris.

Maitse veidi kibe, kupatamine ei ole hädavajalik.

Säilitatakse nt soolatult või külmutatult.

Tähelepanu

Kergesti äratuntav liik.

1

Sarnaneb veidi kollariisika (Lactarius scrobiculatus) ja Eestist veel leidmata L. tuomikoskii’ga, kuid nendel liikidel on kollane piimmahl.

Vrdl lk 72.

Seened

Riisikad · 69

Bertilloni riisikas Lactarius bertillonii

X See kogukas, tugev, madal ja valge riisikas kasvab kaseja tamme-mükoriisaseenena lopsakates sega- ja salumetsades Lõuna-Soomes; Eestis kaunis sage. Bertilloni riisikas on söödav, kuid on pärast keetmist nii kibe ja kõva, et ei sobi söögiseenena kasutamiseks. Saagiaeg on augustis-septembris.

Tähelepanu

Bertilloni riisikas on põletavalt kibeda maitse tõttu söögiks kõlbmatu.

Sarnased liigid

Kuiv pilvik (Russula delica coll.) meenutab Bertilloni riisikat. Pilvikutest ei tule kunagi piimmahla. Vrdl lk 88.

Kübar 10–25 cm laiune, valge, lehterjas, sügavalt sisserullunud servaga, viltjas.

Eoslehekesed valged kuni kollakasvalged, jalale laskuvad, üsna laiad, hõreda asetusega.

Jalg valge, viltja pinnaga, lühike, tugev, kõva, alusel ahenev.

Seeneliha valge, kõva.

Piimmahl valge.

Maitse põletavalt kibe.

tema piimmahl on peaaegu maheda maitsega. Teised lehtmetsades kasvavad suured valged riisikad on piparriisikas ja Eestist veel leidmata Lactarius pargamenus. Kõik need sarnased liigid on kupatatult söödavad.

Rädiriisikas (Lactarius vellereus) sarnaneb Bertilloni riisikaga. Rädiriisikas on lõunapoolse levikuga, Eestis kaunis harva esinev liik,

70 · Riisikad

Seened

Kübar 3–12 cm laiune, kuhikjalt teravatipuline kuni poolkerajas ja hiljem lame, kuiv, kollakaspruun kuni kollakasroosa, hiljem luituv.

Eoslehekesed valkjad, punakaskollase varjundiga, jalale laskuvad, laiad, hõreda asetusega.

Jalg kollakasvalge, sageli alusel ahenev.

Seeneliha valkjas, kübaranaha all roosaka varjundiga kollane, paks.

Maitse mahe.

Aas-vesinutt Camarophyllus pratensis

*** Vanadel sammaldunud niitudel ja karjamaadel, salumetsades ja puiskarjamaadel kasvav hele-kollakaspruun aasvesinutt on Lõuna- ja Kesk-Soomes üsna tavaline, kuid Lapimaal haruldasem; Eestis kaunis sage. Ta meenutab veidi harilikku kukeseent ja on samuti suurepärane söögiseen kõikvõimalikel viisidel valmistatuna. Aas-vesinuti saagiaeg on augustist oktoobrini.

Lõhn nõrk, meeldiv.

Hea söögiseen mitmel moel valmistatuna.

Võib säilitada mitmetel eri viisidel.

Seened

Tähelepanu

Meenutab veidi harilikku kukeseent (Cantharellus cibarius). Parim erinevus võrreldes aas-vesinutiga on kukeseene tugevam kollane värvus. Eoslehekeste asemel

on kukeseenel harunevad voldid; ta kasvab mitmesugustes metsades ja enamasti koos kasega. Kukeseen on suurepärane söögiseen. Vrdl lk 181.

Limanutid · 99

Kuhik-vesinutt Hygrocybe conica

X See oranžikaspunane liik kasvab mitmesugustes metsades, niitudel, karjamaadel ja parkides kogu Soomes; Eestis väga sage; kübara värvid luituvad aja möödudes ning lõpuks värvub viljakeha mustaks. Kuhik-vesinutt ei ole söögiseen – teda peetakse nõrgalt mürgiseks; esinemisaeg on juunist oktoobrini.

Kübar 1–10 cm laiune, oranžikaspunane kuni punane, koonusjas ja hiljem laiuv, terava tipuga, sageli radiaalkiuline, läikiv, kleepuv, luituv, mustavöödiline ja lõpuks must.

Eoslehekesed vabad, hele- kuni rohekaskollased, värvuvad mustaks.

Jalg oranžikaskollane kuni -punane, kleepuv, mustuv, alusel heledam ja juurduv.

Seeneliha kollakasvalkjas.

Maitse mahe.

Ettevaatust

Nõrgalt mürgine.

Tähelepanu

Kuhik-vesinutiga sarnanevatest lähiliikidest võib märkida ainult hiid-vesinutti ehk hiid-ebavesinutti (Hygrocybe punicea, Pseudohygrocybe punicea); too seen on tume-

100 · Limanutid

punane, hõredalt asetsevate paksude eoslehekestega lõunapoolse levikuga lehtmetsade liik. Ta on ka kuhik-vesinutist suurem ning tema viljakeha ei mustu aja jooksul. Eestis on see liik ohualtina kantud punasesse raamatusse.

Seened

1

Kübar 5–15 cm laiune, lame, keskosas sageli kühmuga, kollasel põhjal

Hobuheinik Tricholoma equestre

väikeste punapruunide soomustega, niiskelt kleepuv.

Eoslehekesed jalale nõgusalt kinnitunud, väävelkollased.

Jalg kollane, tugev, ühtlase jämedusega.

Seeneliha paks, tihe, valkjas kuni valkjaskollane.

Jahulõhna ja -maitsega.

*** Heinikute rühma kuulub palju liike. Nad on mükoriisaseened ja kasvavad näiteks koos haava, männi ja kuusega. Hobuheinik on levinud kogu Soomes, kasvab koos männiga okasmetsades ja on eriti saagikas liivastes männikutes; Eestis väga sage. Saagiaeg algab üsna hilja, sageli alles septembris ja kestab oktoobrini.

Vajab korralikult läbikuumutamist.

Suurepärane söögiseen mitmel moel valmistatuna.

Võib säilitada mitmel moel, sh külmutatult.

Loe lisaks rhabdomüolüüsi kohta lk 19.

Seened

Tähelepanu

Suuri järjestikusi hobuheinikust valmistatud roogasid on parem vältida. Kesk-Euroopas on üks heinikute hulka kuuluv liik põhjustanud rhabdomüolüüsi ehk lihasrakkude kärbumist. Soomes on ka hobuheinikut ühel korral kahtlustatud selleni viiva reaktsiooni põhjustajana.

Hobuheinikut on põhjamaades siiski juba aastakümneid toiduks tarvitatud ning nõrgenemisjuhtumeid ei ole täheldatud.

Seen meenutab teiste seas rebuheinikut (T. arvernense) ja kirbet heinikut (T. aestuans). Rebuheinik on nõrgalt mürgine, kirbe heinik põletavalt kibeda maitsega.

Vrdl lk 102 ja 104.

Tricholoma ulvinenii a kasvab koos männiga okasmetsades. Ta on helekollaste eoslehekestega, hobuheinikust õrnem ja pikema jalaga söögiseen; leitud ka Eestist.

Vrdl kirbe heinik, lk 104. .

Heinikud · 101

Rebuheinik Tricholoma arvernense

N Kasvab koos männiga niisketes ja kuivades okasmetsades ja on eriti saagikas liivastes männikutes; Eestis kaunis harv. Tõenäoliselt on tegu lähiliikide rühmaga. Rebuheinik on nõrgalt mürgine. Tema saagiaeg on augustist oktoobrini.

Kübar 5–15 cm laiune, kumer kuni lame, keskkohas kühmuga, radiaalselt jämedakiuline, kollakasrohekas kuni hall ja servades sageli valkjas.

Eoslehekesed hallikasvalged, kübaraserva lähedal sageli kollakad, jalale nõgusalt kinnitunud.

Jalg valkjas kuni hallikasvalge, mõnikord kollaste laikudega, halliviiruline, tugev.

Seeneliha paks, tihe, valkjas.

Ettevaatust

Nõrgalt mürgine.

Tähelepanu

Sarnaneb muuhulgas hobuheiniku (Tricholoma equestre),

102 · Heinikud

Eestiski leitud T. ulvinenii ja kroomheinikuga (T. frondosae), kellel on erekollased eoslehekesed ja jalg. Vrdl lk 101 ja 103.

Maitse mahe kuni veidi kibe.

Lääge jahulõhnaga.

Loe seenemürkide kohta lisaks lk 15.

Seened

Kimp-metskõrges Gymnopus acervatus

X Kasvab tihedate põõsjate kimpudena okaspuukändudel, -tüvedel ja -juurtel mitmesugustes metsades. Eestis kaunis sage. Viljakehad on jala alusel ühte kimpu kokku kasvanud. Maitselt on ta kibe ega sobi söögiseeneks; Eestis peetakse värskelt söödavaks. Kimp-metskõrgese saagiaeg on augustis-septembris.

Kübar 1–5 cm laiune, kumer kuni lame, sile, kollakas- kuni punakaspruun, sageli servades heledam, õhuke.

Eoslehekesed valkjad, nõgusalt kinnitunud, väga tiheda asetusega.

Jalg punakaspruun, õõnes, läikiv, ülaosas paljas, alusel valgeviltjas.

Seeneliha valge, õhuke.

Maitse kibe.

Lõhn nõrk.

Tähelepanu

Kobar-metskõrges (Gymnopus confluens) on väga sarnane liik, mille jalg on üleni viltjas. Ka see ei ole söögiseen.

122 · Kõrgesed

Seened

Kübar 2–8 cm laiune, kumer kuni lame, kleepuv kuni limane, valkjaskollane kuni kollakaspruun, keskosas sageli tumedam.

Eoslehekesed kollakasvalged, jalale nõgusalt kinnitunud, üsna hõreda asetusega.

Jalg sihvakas, õõnes, ülaosas kollane ja alaosas tume, sametkarvane. Alus tumeneb lõpuks mustjaspruuniks.

Seeneliha kollakasvalge, üsna õhuke.

Puidu-sametkõrges Flammulina velutipes

*** Mesikollane põõsjalt kasvav puidu-sametkõrges kasvab ajal, mil teisi söögiseeni eriti ei leidu: saagiaeg algab hilissügisel pärast öökülmi. Ta kasvab lehtpuutüvedel ja kändudel, eriti remmelgal, teistel pajudel ning pärnal.

Eestis väga sage. Puidu-sametkõrgese saagiaeg on septembrist märtsini.

Maitse mahe.

Lõhn nõrk, meeldiv.

Maitsev söögiseen igal moel valmistatult.

Tähelepanu

Kasutatakse ainult kübaraid.

Ei sobi värskelt tarvitamiseks, vajab korralikult läbiküpsetamist.

Rahvusvaheliselt tuntud viljelusseen. Jaapanis on see liik, enokitake, erakordselt hinnatud ja sageli kasvatatav.

Seened

Kõrgesed · 123

Kübar 2–7 cm laiune, violetne, kuivalt luituv, kumer kuni lame, sageli keskosas nõgus, tuhm, peenesoomuseline, servas läbikumav.

Eoslehekesed kübara värvi, jalale otse kinnitunud kuni lühidalt laskuvad, paksud, hõreda asetusega.

Jalg kübara värvi, heledate pikikiududega.

Seeneliha helevioletne.

Maitse mahe.

Lõhn nõrk.

Ametüstrupik Laccaria amethystina

X Ametüstrupik on märjalt silmatorkavalt violetne ja äratab kindlasti seenelise tähelepanu. Kuiv seen luitub peaaegu valgeks ega ole enam silmatorkav. See seen kasvab Lõuna-Soomes salumetsades koos kuuse, tamme ja sarapuudega, liiki on leitud veel Etelä-Pohjanmaalt. Eestis esineb okas- ja segametsades, kaunis sage. Ametüstrupiku saagiaeg on augustist oktoobrini.

Tähelepanu

Nimetatakse sageli söödavaks, kuid kuna liike tuntakse halvasti ja tänapäeval

Seened

teatakse neid sisaldavat arseeniühendeid, ei soovitata rupikuid toiduks kasutada.

Teised heledaeoselised lehikseened · 129

Kuld-kukeseenik Hygrophoropsis aurantiaca

* Oranžikaskollane õhukese seenelihaga kuld-kukeseenik meenutab pealtvaates harilikku kukeseent. Nii mõnigi seeneline on avastanud oma eksituse alles siis, kui ta on seene üles noppinud ja vaatab kübara alla. Kuld-kukeseenik on lagundajaseen ning kasvab mitmesugustes metsades, põõsastikes ja raiesmikel kõdunenud okaspuupuidul, kändude alusel, laastu- ja saepurul. Nii Soomes kui Eestis väga sage. Ta kasvab sageli ka kuivadel sügistel, kui teisi söögiseeni on vähe; saagiaeg on augustist oktoobrini.

Kübar 2–8 cm laiune, oranžikaskollane, kuivalt õlgkollane, servas sageli heledam, lame või madal-lehterjas, õhukese seenelihaga, serv sügavalt sisserullunud, tuhm, sametine.

Eoslehekesed oranžikaspunased, jalale laskuvad, harunevad, lainja servaga, tiheda asetusega.

Jalg sageli kübarast tumedam, alusel ahenev, sitke, sageli ekstsentriline.

Seeneliha kollakasroosa, õhuke, pehme, sitke.

Maitse mahe.

Tähelepanu

Esineb ka tumedamat pruuni värvi kuld-kukeseeniku varieteet.

Kuld-kukeseenik sarnaneb hariliku kukeseenega (Cantharellus cibarius) ja kukeseenikuliigiga Hygrophoropsis fuscosquamulosa.

Harilik kukeseen on lihakas

kollast värvi mitte-lehikseen, kelle kübara alaküljel on kollased voldid, mitte aga oranžid harunevad lamellid nagu kuld-kukeseenikul. H. fuscosquamulosa on helepruun okasmetsades ja raiesmikel kasvav maitselt väärtusetu seen; Eestis ei esine. Vrdl lk 181.

130 · Teised heledaeoselised lehikseened

Seened

Kübar 5–15 cm laiune, külgmine, lehvikjas kuni jõekarbikujuline, lamekumer, sile, varieeruva värvusega: kollakashall kuni -pruun, pruunikasvioletne, hallikasvioletne.

Austerservik

Eoslehekesed valged, tiheda asetusega.

Paljudes maades viljeldav austerservik kasvab LõunaSoomes üsna sageli looduslikuna kõduneval või elusal lehtpuupuidul metsades ja parkides; Eestis harva. Varieeruva välimusega seen, värvus varieerub helepruunist hallikasvioletseni. Austerservik on hilissügisene liik ja annab saaki alates augustist kuni talve saabumiseni.

Jalg valge, lühike, ekstsentriline, alusel mõnikord valgekarvane.

Seeneliha valge, õhuke, tihe, vanalt sitke.

Pleurotus ostreatus

***

Maitse mahe, meeldiv.

Lõhn nõrk.

Tähelepanu

Maitsev söögiseen igal moel valmistatuna.

Kasvab üksikult või suurte kogumikena.

Võib säilitada paljudel viisidel, sh külmutatult ja kuivatatult.

Seened

Hele austerservik meenutab kopsservikut (Pleurotus pulmonarius), kes on helepruun,

sageli kogukam ja õhema servaga seen. Kopsservik kasvab kõdunevatel või elusatel kaskedel või haabadel ning on samuti söödav; Eestis üsna sage.

Teised heledaeoselised lehikseened · 131

Kübar 8–20 cm, kollakaskuni tumepruun, üldloori jäänused erineva suurusega kollakasvalged laigud. Kübar algul kerajas, lõpuks laiuv, kleepuv, serv rihveljas.

Eoslehekesed valged, tiheda asetusega, vabad.

Jalg valge, tugev, alusel muguljalt jämenenud, jala alust ümbritseb tihedalt soomusjas-lokiline tupp. Jalal suur valge rippuv rõngas, mille servas on kollased soomused.

Seeneliha valge, kübaranaha all kollane.

Maitse mahe.

Lõhn nõrk.

Loe seenemürkide kohta lisaks lk 15.

Kuning-kärbseseen Amanita regalis

N See kollakaspruun liik on välimuse ja mürgistusnähtude poolest väga punase kärbseseene sarnane. Kuning-kärbseseen kasvab Soomes sageli ja peaaegu kogu maal kuuse enamusega okas- ja segametsades ning tundrakaasikutes koos kuuse ja kasega; Eestis harv. Saagiaeg on augustis-septembris.

Hoiatus!

Kuning-kärbseseen sisaldab nagu punane kärbseseengi närvimürke, kuid põhjustab tõsisema mürgistuse.

Kuning-kärbseseen kasvab maast välja munakujulisena, olles kaetud kollakasvalge ja krobelise kaitsva üldlooriga. Üldloori jäänused jäävad kübara pinnale kollakasvalgete laikudena, osaloori jäänused jäävad jalale suure rippuva rõngana. Noor üldlooriga kaetud viljakeha võib meenutada puguseeni,

Seened

nt mustjat maanuna (Bovista nigrescens), mille sees on aga ühtlane eostemass.

Tuleb olla ettevaatlik, vältimaks segi ajamist suure sirmiku (Macrolepiota procera) ja roosa kärbseseenega (Amanita rubescens), kes on söödavad. Sirmikul on värvid kübaral teistpidi: heledal põhjal pruunid nahkjad soomused. Roosa kärbseseene seeneliha värvub vigastuskohtades roosaks ja tema rõngas on vaoline. Vrdl lk 139 ja 134.

Kärbseseened · 133

Kuldmampel Phaeolepiota aurea

*(X) Suur, silmatorkav ja kergesti äratuntav seen; on muutunud viimase viiekümne aasta jooksul tavaliseks nii Soomes kui Eestis. Kuldmampel on kõdulagundaja ja levib uutesse kasvukohtadesse ka mulla transportimisel; kasvab viljakal mullal muruplatsidel, aedades, parkides ja põõsastikes. Noored kuldmamplid on head söögiseened.

Vanad, kübarad juba lamedaks avanud viljakehad sisaldavad väikestes kogustes sinihapet ja on mittesöödavad.

Saagiaeg on augustist oktoobrini.

Tähelepanu

Kergesti äratuntav liik.

Ainult noored viljakehad on söödavad. Vanad, juba lamekumeraks muutunud küba-

156 · Kuldmamplid

Kübar 8–25 cm laiune, kollakaspruun, kumer kuni lame-kumer, tuhm, teralise kirmega.

Eoslehekesed helekollakaspruunid, jalale kitsalt kinnitunud, tiheda asetusega.

Jalg kübara värvi, pikk, jäme, kõva. Jalal suur ja lai nahkjas rõngas. Rõngas püsib kaua kübaraserva küljes kinni.

Seeneliha valkjas, paks.

Noorel seenel on meeldiv lõhn.

ratega viljakehad lõhnavad nagu vana nõudepesulapp ja on nõrgalt mürgised: sisaldavad väikestes kogustes sinihapet.

Seened

Suur punaliudik (Aleuria aurantia) on üsna väike, kausikujuline, tihedate kogumikena kasvav seen. Kausja viljakeha välispind on valgeteraline ja sisepind ereoranž.

KOTTSEENED Kottseente (Ascomycota) suur rühm on saanud oma nime sellest, et nende seente eosed valmivad mikroskoopiliselt väikestes kotitaolistes eoskottides ehk askustes. Eoskotid võivad asetseda viljakeha pinnal või sees. Suurem osa kottseentest on väiksekasvulised, eluviisilt lagundajad või parasiidid. Mõned kottseened suudavad moodustada ka ektomükoriisat. Kogritsad (Gyromitra), mürklid (Morchella) ja kurrel (Ptychoverpa bohemica) on suurekasvulised, jalaga, erineval viisil voldilised ja kambrilised kottseened; eluviisilt on nad lagundajad.

Kogritsate (Soomes) ametlik kasutusõpetus Värskeid seeni peab keetma kaks korda ohtras vees (1 osa seeni ja 3 osa vett) vähemalt viis minutit ning loputama korralikult pärast mõlemat kupatamiskorda ohtra veega.

Ka kuivatatud seeni peab pärast leotamist käsitsema samal moel nagu värskeid seeni.

Kogritsaid kupatades või kuivatades on vaja ruumi korralikult tuulutada.

192 · Lindikud

Seened

KORDAMINE Söögiseened ja nendega sarnanevad mürkseened

Kuning-kärbseseen

Roosa kärbseseen

Suur sirmik

Amanita regalis

Amanita rubescens

Macrolepiota procera

Kasvab: koos kuuse ja kasega okas- ja salumetsades ning tundrakaasikutes.

Kasvab: niisketes okasmetsades, salumetsades, parkides ja aedades.

Kübar: pruun, laikudena asetsevad kollakasvalged loorijäänused.

Kübar: punakaspruun, lahtised hallikasvalged loorijäänused näsajate laikudena.

Kasvab: avatud ja poolavatud paikades, salumetsades, metsaservades, tee- ja kraavipervedel, lepikutes, karjamaadel, niitudel ja aedades.

Eoslehekesed: valged, vabad, tihedalt.

Eoslehekesed: valged, hiljem roosatäpilised, tihedalt, vabad.

Jalg: valge, mugulal soomusjas-kurruline tihe tupp, rõngaga.

Mürgine! Vt lisaks lk 133.

Jalg: heleroosa, alusel tugevamalt roosa, alus veidi jämenenud, tupp roosalaiguline.

Värskelt või ebapiisavalt küpsetatult mürgine!

Vt lisaks lk 134.

Kübar: helepruun, tumepruunide nahkjate soomustega, keskel madala ühevärvilise pruuni kühmuga.

Jalg: valkjas, pruunidest vöötidest kirju, rõngaga.

Seeneliha: ei värvu vigastuskohtades oranžikasroosaks.

Lõhn: meeldiv, pähklitaoline.

Maitsev söögiseen.

Vt lisaks lk 139.

Valge kärbseseen

Šampinjonid

Amanita virosa

Agaricus spp.

Kasvab: enamasti koos kuusega okas- ja rabastuvates metsades, harva salumetsades.

Kasvab: muruplatsidel, kruusahunnikutes, niisketes okasmetsades koos kuusega.

Seen üleni valge!.

Jalg: rõngaga, rõngas tuleb kergesti ära. Jala alusel lai avar tupp.

Lõhn: ebameeldiv.

Surmavalt mürgine!

Vt lisaks lk 136.

202 · Kordamine

Ei vaja kupatamist: metsšampinjon, soomusšampinjon ja aasšampinjon on maitsvad söögiseened.

Vt lisaks lk 175–176.

Kübar: valge.

Eoslehekesed: heleroosad kuni tume-punapruunid.

Jalg: valge, rõngaga, ilma tupeta.

Lõhn: paljudel liikidel aniisilõhn.

Seened

Nuijalg-lehtrik

Kitse-limanutt

Clitocybe clavipes

Hygrophorus camarophyllus

Kasvab: puutükkidel metsaservades, salu- ja okasmetsades okkakõdul.

Kasvab: niisketes sammaldunud okasmetsades koos kuusega, sageli kogumikena.

Kübar: hall- kuni tumepruun, servas heledam, küljelt vaadates lehterjas, keskosas sageli näsaga, tuhm, hügrofaanne.

Kübar: hall- kuni mustjaspruun, sile ja kuiv, radiaalkiuline.

Eoslehekesed: kollakasvalged, pikalt jalale laskuvad, üsna tihedalt.

Jalg: kübara värvi, alusel sageli nuijalt jämenenud ja valgeebemeline.

Eoslehekesed: valged, hiljem hallikad, paksud, jalale laskuvad, üsna hõredalt.

Jalg: hallpruun, ülaosas valkjas, ühtlase jämedusega, pikikiuline.

Maitsev söögiseen. Vt lisaks lk 93.

Koos alkoholiga mürgine. Vt lisaks lk 118.

Jahutanuk

Harilik kännumampel

Galerina marginata

Kuehneromyces mutabilis

Kasvab: peamiselt okaspuu-, harva lehtpuupuidul, puutükkidel ja saepururadadel.

Hilissügisel.

Kasvab: enamasti lehtpuutüvedel ja -kändudel. Suvest sügiseni.

Kübar: kollakaspruun, hügrofaanne, serv läbikumav.

Eoslehekesed: otse kinnitunud kuni lühidalt laskuvad, pruunid.

Jalg: hall kuni pruun, õhukese kaduva rõngaga. Siidiläikene või valgeebemeline, Nõrga jahulõhnaga.

Kübar: kollakaspruun, hügrofaanne, serv läbikumav.

Jalg: valkjas, alusel tumedam, pruunisoomuseline, tugeva rõngaga.

Lõhn: tugev, meeldiv.

Maitsev söögiseen, kasutatakse kübaraid.

Vt lisaks lk 149.

Mürgine! Vt lisaks lk 148.

Seened

Kordamine · 203

Kühmvöödik

Roostevöödik

Kitsemampel

Cortinarius rubellus

Cortinarius laniger

Cortinarius caperatus

Kasvab: sageli koos kuusega niisketes sammaldunud okasmetsades, samuti soostuvates metsades.

Kasvab: sammaldunud okasmetsades koos kuusega.

Kasvab: okasmetsades ning tundrakaasikutes.

Kübar: tume-punapruun, tuhm, servas sageli laikudena valged loorijäänused.

Kübar: hele-pruunikaskollane, radiaalselt näsaline, tuhmi mati pinnaga, keskosas sageli valge härmakihiga.

Kübar: puna- kuni vaskpruun, kuiv ja peenesoomuseline, kübara keskel enamasti terav näsa.

Eoslehekesed: puna- kuni roostepruunid.

Eoslehekesed: punapruunid, nõgusalt jalale kinnitunud, üsna hõreda asetusega.

Jalg: valge, ülasosa sile, valged vatjad loorijäänused rõngastena piki jalga.

Jalg: kübara värvi või sellest veidi heledam, enamasti alusel jämenenud, kollakatest loorijäänustest kirju.

Söögiks kõlbmatu.

Vt lisaks lk 158.

Surmavalt mürgine!

Vt lisaks lk 161.

Eoslehekesed: helepruunid kuni pruunid, jalale nõgusalt kuni otse kinnitunud, saagja servaga, üsna tiheda asetusega.

Jalg: kübarast heledam, pikk, üsna jäme, rõngaga. Rõngas sõrmusetaoline, rebeneb kergesti, ülaküljel valkja saagja mustriga.

Hea söögiseen. Vt lisaks lk 157.

Hiid-punalehik

Udulehtrik

Tavaharmik

Entoloma sinuatum

Clitocybe nebularis

Clitopilus prunulus

Kasvab: sageli suurte kogumikena tamme ja sarapuuga salumetsades.

Kasvab: sageli suurte kogumikena kõdunevatel taimejäänustel asulate lähedal nii metsades kui aedades.

Kasvab: lehtmetsades, sammaldunud niitudel, samuti radade ääres.

Kübar: valkjas- kuni kollakashall, hallide laikudega, radiaalselt peenekiuline.

Kübar: hall kuni pruunikashall, valge härmakihiga.

Kübar: hallikasvalge, lainja servaga, ebakorrapärane, tuhm, sile.

Eoslehekesed: kollakad kuni roosakad, üsna hõreda asetusega, jalale nõgusalt kinnitunud.

Eoslehekesed: kollakasvalged, jalale otse kinnitunud kuni lühidalt laskuvad, tiheda asetusega.

Eoslehekesed: pikalt jalale laskuvad, algul valkjad, hiljem roosakad, üsna tiheda asetusega.

Lõhn: algul jahu-, hiljem kopituselõhnaga.

Jalg: hallikasvalge, lühike, alusel sageli jämenev.

Mürgine! Vt lisaks lk 145.

Lõhn: aromaatne, tugev, meenutab naerist.

Jalg: valge, sihvakas, keskne või ebatsentriline, alusel sageli ahenev.

Soovitatav kupatada, hea söögiseen. Vt lisaks lk 115.

Lõhn: meenutab niisket jahu, eriti tugev seent vigastades.

Suurepärane söögiseen.

Vt lisaks lk 143.

204 · Kordamine

Seened

Sälk-kollanutt

Suits-kollanutt

Hypholoma fasciculare

Hypholoma capnoides

Kasvab: põõsjalt, enamasti kõduneval lehtpuu-, mõnikord okaspuupuidul. Sageli puu tüveosas. Parkides, viljapuuaedades ja salumetsades, mõnikord puidutükkidel.

Kasvab: põõsjalt, enamasti kõdunevatel kändudel, tüvedel ja juurtel, sageli kuusel, mõnikord männil. Mitmesugustes metsades, parkides, viljapuuaedades, aedades ja raiesmikel.

Kübar: kollane kuni kollakaspruun, rohekas, keskel sageli punapruun, sile.

Eoslehekesed: väävelkollased kuni rohekaskollakashallid, tiheda asetusega.

Jalg: valkjaskollane kuni kollakasrohekas, alusel pruunikas.

Maitse: väga viha.

Nõrgalt mürgine. Vt lisaks lk 173.

Kübar: kollane kuni kollakaspruun, hiljem hallikas, hügrofaanne, sile.

Eoslehekesed: valkjas- kuni tumehallid, tiheda asetusega.

Jalg: pikk, siidiläikene, tipus valkjas, alusel roosakas- kuni tumepruun.

Maitse: mahe.

Hea söögiseen. Kasutatakse ainult kübaraid.

Vt lisaks lk 172.

Kollane hüüvik

Lehter-kukeseen

Leotia lubrica

Cantharellus tubaeformis

Kasvab: paksu samblavaibaga kuuse enamusega okasmetsades, soostunud metsades ja allikaaladel.

Kasvab: paksult sammaldunud kuuse enamusega okasmetsades.

Seen: kogu seen oliivikarva kollakasroheline, sültjas, kõhrjas, sitke. Nuputaoline, lainjas „kübar".

Nõrgalt mürgine. Vt lisaks lk 182.

Kübar: selge kübar puudub. Viljakeha torbiku- kuni lehtrikujuline, serv kurruline, lainjas. Ülapind kollakas- kuni hallpruun.

Eoslehekesed: puuduvad. Kollakashallid kuni hallid jalale laskuvad harunenud voldid.

Jalg: oliivikarva kollane kuni hallikaskollane, hallpruun.

Maitsev söögiseen. Vt lisaks lk 182.

Seened

Kordamine · 205

Register A aas-vesinutt 99 aasnööbik 125 aasšampinjon 176 Agaricus arvensis 176 Agaricus langei 177 Agaricus silvaticus 177 Agaricus sylvicola 175 Agrocybe elatella 152 Agrocybe molesta 152 Agrocybe praecox 152 Albatrellus confluens 186 Albatrellus ovinus 185 Albatrellus subrubescens 185 Aleksandri lehtrik 119 Amanita crocea 138 Amanita muscaria 132 Amanita pantherina 134, 17 Amanita phalloides 137 Amanita porphyria 135 Amanita regalis 133 Amanita rubescens 134 Amanita virosa 136 ametüstrupik 129 aniislehtrik 116 Armillaria borealis 127 Armillaria lutea 127 austerservik 131

Cortinarius laniger 158 Cortinarius limonius 162 Cortinarius multiformis 157 Cortinarius oenochelis 159 Cortinarius paracaudis 159 Cortinarius phoeniceus 165 Cortinarius rubellus 161 Cortinarius saginus 157, 166 Cortinarius sanguineus 164 Cortinarius semisanguineus 165 Cortinarius septentrionalis 167 Cortinarius traganus 160 Cortinarius triumphans 166 Cortinarius trivialis 167 Cortinarius violaceus 114 Craterellus cornucopioides 184

B Bertilloni riisikas 70 Boletus betulicola 24 Boletus edulis 23 Boletus luridiformis 16 Boletus luridus 16 Boletus pinophilus 24 Boletus radicans 23 Boletus reticulatus 25 Boletus satanas 26 Bovista nigrescens 201

G Galerina marginata 148 Gomphidius glutinosus 43 Gomphidius roseus 40, 43 granaatpunane vöödik 165 Gymnopus acervatus 122 Gymnopus ambiqua 194 Gymnopus confluens 122 Gymnopus esculenta 193 Gyromitra aphaerospora 193 Gyromitra gigas 193 Gyromitra infula 194 Gyromitra longipes 193

C Calvatia excipuliformis 200 Camarophyllus pratensis 99 Cantharellus cibarius 181 Cantharellus lutescens 183 Cantharellus melanoxeros 182, 183 Cantharellus tubaeformis 182 Chalciporus piperatus 41 Chlorophyllum rhacodes 140 Chroogomphus rutilus 44 Clitocybe alexandri 119 Clitocybe clavipes 118 Clitocybe dealbata 116 Clitocybe gibba 117 Clitocybe nebularis 115 Clitocybe odora 116 Clitocybe phyllophila 116 Clitocybe squamulosa 117 Clitopilus prunulus 143 Coprinus atramentarius 179 Coprinus comatus 178 Cortinarius armillatus 159 Cortinarius camphoratus 160 Cortinarius caperatus 157 Cortinarius claricolor 157 Cortinarius gentilis 163

206

E Echinoderma aspera 141 Entoloma sinuatum 145 Entoloma vernum 17 ere pilvik 85 F Flammulina velutipes 123

H haavapuravik 30 haisev limanutt 97 haisev pilvik 89 haisev vöödik 160 hall riisikas 64 hallipiimane riisikas 53 Handkea excipuliformis 200 harilik kivipuravik 23 harilik kukeseen 181 harilik külmaseen 149 harilik lambaseenik 185 harilik murukarikas 200 harilik murumuna 198 hiid-ebavesinutt 100 hiid-lehtervahelik 120 hiid-punalehik 145 hiid-vesinutt 100 hiidkogrits 193 hiidkõrges 121 hiidmürkel 195 hiirheinik 106 hobuheinik 101 hõimpilvik 90 Hydnum ellipsosporum 188

Hydnum repandum 187 Hydnum rufescens coll. 188 Hydnum umbilicatum 188 Hygrocybe conica 100 Hygrocybe punicea 100 Hygrophoropsis aurantiaca 130 Hygrophoropsis fuscosquamulosa 130 Hygrophorus atramentosus 93 Hygrophorus camarophyllus 93 Hygrophorus erubescens 98 Hygrophorus hedrychii 97 Hygrophorus hypothejus 95 Hygrophorus karstenii 96 Hygrophorus korhonenii 94 Hygrophorus olivaceoalbus 94 Hypholoma capnoides 172 Hypholoma fasciculare 173 Hypholoma lateritium 174 Hypomyces chrysospermus 23 I Inocybe erubescens 16 Inocybe geophylla var lilacina 151 Inocybe geophylla var violaceus 151 Inocybe perlata 150 Inocybe rimosa 150 Inocybe sindonia 151 Inocybe umbriatica 151 J jahutanuk 148 K kahkjas mampel 154 kahkjas pilvik 80 kahkjas riisikas 52 kamperriisikas 56 karboolvöödik 160 Karsteni limanutt 96 karvane riisikas 68 kasepilvik 86 kasepuravik 33 kaseriisikas 67 kevad-kännumampel 149 kevad-punaheinik 17 kevad-põldseen 152 kevadkogrits 193 kevadkogrits 193 kibe põdramokk 189 kimp-lambaseenik 186 kimp-metskõrges 122 kirbe heinik 104 kirbe pilvik 79 kirju puravik 34 kirju riisikas 59 kitse-limanutt 93 kobar-metskõrges 122 kollakas kukeseen 183 kollakaspruun heinik 110 kollane hüüvik 182, 183 kollane pilvik 82

Seened

kollane vöödik 166 kollariisikas 72 kopsservik 131 Korhoneni limanutt 94 kreem riisikas 68 kroomheinik 103 Kuehneromyces lignicola 149 Kuehneromyces mutabilis 149 kuhik-narmasnutt 150 kuhik-vesinutt 100 kuiv pilvik 88 kuld-kukeseenik 130 kuld-puiduheinik 113 kuldmampel 156 kuldriisikas 63 kuldtatik 38 kuldvöödik 163 kuning-kärbseseen 133 kurrel 196 kuuse-põdramokk 189 kuuseriisikas 48 kõivu-kivipuravik 24 kühmvöödik 161 küüslauk-nööbik 126 L Laccaria amethystina 129 Laccaria laccata 128 Lactarius aquizonatus 74 Lactarius azonites 64 Lactarius aurantiacus 58 Lactarius bertillonii 70 Lactarius camphoratus 56 Lactarius deliciosus 49 Lactarius deterrimus 48 Lactarius fennoscandicus 48 Lactarius flexuosus 51 Lactarius fuliginosus 64 Lactarius glyciosmus 61 Lactarius helvus 54 Lactarius lacunarum 57, 58 Lactarius lignyotus 65 Lactarius mammosus 60 Lactarius moseri 53 Lactarius musteus 59 Lactarius pargamenus 70, 71 Lactarius piperatus 71 Lactarius pubescens 68 Lactarius quietus 62 Lactarius representaneus 69 Lactarius resimus 73 Lactarius rufus 55 Lactarius scoticus 68 Lactarius scrobiculatus 72 Lactarius tabidus 57 Lactarius tiomikoskii 72 Lactarius torminosus 67 Lactarius trivialis 50 Lactarius turpis 66 Lactarius utilis 50 Lactarius uvidus 62 Lactarius vellereus 70, 71 Lactarius vietus 53 Lactarius volemus 63 lakkrupik 128 lambatatik 37 Leccinum aurantiacum 30 Leccinum cerinum 29 Leccinum holopus 35 Leccinum palustre 35 Leccinum populinum 31 Leccinum scabrum 33

Seened

Leccinum variicolor 34 Leccinum versipelle 29 Leccinum vulpinum 32 lehelehtrik 116 lehmatatik 40 lehter-kukeseen 182 Leotia lubrica 182, 183 lepamampel 153 Lepiota aspera 141 Lepista nuda 114 Leucopaxillus giganteus 120 liivtatik 39 lilla ebaheinik 114 lilla vöödik 114 Lundelli pilvik 77 lõhnav riisikas 61 Lycoperdon perlatum 198 Lycoperdon pyriforme 199 Lyophyllum connatum 124 M Macrolepiota procera 139 mage pilvik 84 Marasmius oreades 125 Marasmius scorodonius 126 matsutake 112 Megacollybia platyphylla 121 metsšampinjon 175 Morchella elata 195 mugul-külmaseen 127 must pilvik 91 must riisikas 65 must torbikseen 184 mustjas maamuna 201 mustjas pilvik 91 mustuv kukeseen 182, 183 muutlik vöödik 157 mõrand-põldseen 152 mõru kivipuravik 23 männi-kivipuravik 24 männi-põdramokk 189 männiheinik 112 männiliimik 55 männiriisikas 55 mülgasriisikas 57 N nahkkollane riisikas 50 niitlehtrik 116 nuijalg-lehtrik 118 näsaline heinik 111 näsariisikas 60 O oliiv-limanutt 94 oranž kärbseseen 138 oranž riisikas 58 P palupuravik 32 panter-kärbseseen 134, 17 Paxillus atrotomentosus 46 Paxillus involutus 45 peitriisikas 51 Phaeolepiota aurea 156 Pholiota alnicola 153 Pholiota aurivellus 155 Pholiota limonella 155 Pholiota squarrosa 154 Pholiota squarrosoides 154 pihkane liimik 43 piparriisikas 71

pipartatik 41 pirnjas murumuna 199 Pleurotus ostreatus 131 Pleurotus pulmonarius 131 Pluteus cervinus 146 pomerantspuravik 29 porgandriisikas 49 pruun kärbseseen 135 pruun riisikas 64 pruun sametpuravik 27 pruun toruseen 184 pruunjas narmik 188 Psathyrella candolleana 8 Pseudohydnum gelatinosum 191 Pseudohygrocybe punicea 100 Psilocybe semilanceata 16 Ptychoverpa bohemica 196 puidu-sametkõrges 123 punajalg-kivipuravik 17 punajalg-pilvik 78 punakas lambaseenik 186 punakas narmasnutt 16 punakas puiduheinik 113 punane kärbseseen 132 punapuravik 31 punavöödik 159 punetav limanutt 98 põdranapsik 146 põdravärvik 171 põhja-külmaseen 127 põhja-sügiskogrits 194 püramiid-soomussirmik 141 R Ramaria eosanguinea 190 Ramaria formosa 190 Ramaria testaceoflava 190 rebuheinik 102 rebupilvik 82 rohekas sametpuravik 28 rohelehine pilvik 88 roosa kärbseseen 134 roostekollane mampel 155 roostevöödik 158 Rozites caperatus 157 Russula adusta 91 Russula aeruginea 86 Russula chloroides 88 Russula claroflava 82 Russula consobrina 90 Russula cyanoxantha 87 Russula decolorans 81 Russula delica coll. 88 Russula emetica 79 Russula exalbicans 80 Russula foetens 89 Russula grata 89 Russula illota 89 Russula intermedia 77 Russula lutea 82 Russula nigricans 91 Russula paludosa 76 Russula pubescens 83 Russula pulchella 80 Russula rhodopus 78 Russula subfoetens 89 Russula vesca 84 Russula vinosa 83 Russula xerampelina coll. 85 rõngasjalg-vöödik 167

207

rõngasvöödik 159 rädiriisikas 70, 71 S saatana-kivipuravik 26 safransirmik 140 sallheinik 112 sametvahelik 46 sapipuravik 26 Sarcodon imbricatus 189 Sarcodon scabrosus 189 Sarcodon squamosus 189 Scleroderma bovista 17 seepheinik 107 siid-narmasnutt 151 siniroheline pilvik 87 sinivärvik 170 soomuslehtrik 117 soomusmampel 154 soomusšampinjon 177 soomustindik 178 soopilvik 76 sooriisikas 54 sootatik 36, 37 soovikuriisikas 57, 58 Stropharia aeruginosa 170 Stropharia alcis 171 Stropharia cyanea 170 Stropharia dorsipora 171 Stropharia hornemannii 169 Stropharia semiglobata 171 Suillus bovinus 40 Suillus clintonianus 38 Suillus flavidus 36, 37 Suillus granulatus 37 Suillus grevillei 38 Suillus luteus 36 Suillus variegatus 36 suits-kollanutt 172 suur sirmik 139

208

suur tupplehik 144 sälk-kollanutt 173 sügis-limanutt 95 sügiskogrits 194 T tamme-kivipuravik 17 tammeriisikas 62 Tapinella atrotomentosa 46 tavaharmik 143 tavalehtrik 117 tavariisikas 50 tavavahelik 45 tellispunane kollanutt 174 terav paljak 16 timpnarmik 187 tore riisikas 69 tore vöödik 161 Tricholoma aestuans 104 Tricholoma arvernense 102 Tricholoma columbetta 109 Tricholoma dulciolens 112 Tricholoma equestre 101 Tricholoma focale 112 Tricholoma frondosae 103 Tricholoma fulvum 110 Tricholoma lascivum 108 Tricholoma matsutake 112 Tricholoma pessundatum 111 Tricholoma portentosum 105 Tricholoma saponaceum 107 Tricholoma stans 111 Tricholoma stiparophyllum 108 Tricholoma sulphureum 104 Tricholoma ulvinenii 101 Tricholoma virgatum 106 Tricholomopsis decora 113 Tricholomopsis rutilans 113 triibuline heinik 105

tsüaanvärvik 170 tuhmuv pilvik 81 tuviheinik 109 täpiline värvik 169 Tylopilus felleus 26 U udulehtrik 115 V valge heinik 108 valge kobarheinik 124 valge kärbseseen 136 valge psatürell 8 valge puravik 35 valge riisikas 73 valkjas narmasnutt 151 varju-narmasnutt 151 veinpunane pilvik 83 verev vöödik 164 verišampinjon 177 verkjas vöödik 165 vesivöödiline riisikas 74 vinav heinik 108 voldiline tindik 179 Volvariella gloiocephala 144 võiseen 72 võitatik 36 võrk-kivipuravik 25 väike murukera 17 väävelheinik 104 Ü üdik 191 üleniidik 23 X Xerocomus badius 27 Xerocomus subtomentosus 28

Seened