Vahvad sokimustrid
Originaali tiitel: Country Weekend Socks 25 colourful knitting patterns: for weekend walks & lazy days Madeline Weston
Esmatrükk 2010 Jacqui Small LLP Kirjastus Aurum Press Ltd 7 Greenland Street London NW1 0ND Teksti ja kavandite autoriõigused © Madeline Weston 2010 Fotode, kujunduse ja küljenduse autoriõigused © Jacqui Small 2010
Kõik õigused tagatud. Ühtki selle teose osa ei tohi ilma autoriõiguse valdaja kirjaliku loata reprodutseerida mehaaniliste ega elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine. ISBN 978-1-906417-43-7 (ingl k) ISBN 978-9985-3-2289-5 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Aet Terasmaa, 2011 Tõlke toimetanud Linda Uustalu Kirjastus Varrak Tallinn, 2011 www.varrak.ee
Modellid BMA Agentuurist: Dan Corsi, Sam Cunningham, Delina Ghezu, Caroline Royce
Vahvad sokimustrid 25 천petust v채rvi- ja koemustriliste sokkide kudumiseks
Madeline Weston Fotograaf Simon Brown
Inglise keelest t천lkinud Aet Terasmaa
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Sisukord Sissejuhatus 6 Palmikud 8 1 Palmikute ja pärlkoega denimsokid 10 2 Kummikusokid 16 3 Palmikute ja ilusilmustega sokid 20 4 Aransokid 24 5 Traditsioonilised kildisokid 28
20
Triibud ja mitmevärvilised mustrid 32 6 Sasha Kagani intarsialilledega sokid 34 7 Egiptuse sokid 38 8 Triibulised sokid 42 9 Türgi sokid 46 10 Triibulised Fair Isle’i sokid 54
Gansey-kirjad 58 11 Gansey-kirjalised kannakiiluga sokid 60 12 Nööpidega gansey-kirjalised sokid 64 13 Eriskay põlvikud 68
22
Fair Isle ja Sanquhar 74 14 Ehtsad Fair Isle’i sokid 76 15 OXO-mustrilised Fair Isle’i sokid 80 16 Sanquhari mustriga sokid 86 17 Ristide ja lilledega Fair Isle’i sokid 90 18 Traditsioonilise Shetlandi mustriga sokid 96 Argyle 100 19 Meeste Argyle’i põlvikud 102 20 Argyle’i sukad 108 21 Meeste Argyle’i sokid 114 Pitsikudumine 120 22 Pitssäärte ja rombimustrilise paneeliga sokid 122 23 Pitsilised põlvikud 126 24 Pitsilised sukad 130 25 Pitsilised langevate lehtede mustriga sokid 134
24
Töövõtted 138 Lõngatarnijad ja tänuavaldused 144
Sissejuhatus Minu huvi kudumise, eriti aga Briti saarte traditsioonilise kudumise vastu sai alguse 1970ndatel, kui mina ja mu elukaaslane David Tomlinson avasime Londonis Covent Gardenis oma kaupluse The Scottish Merchant (Šoti Kaupmees). Me müüsime Šotimaa käsitööd, sealhulgas keraamikat, klaasi ja hõbedat, aga ka tekstiilitooteid. Üsna varsti pärast kaupluse avamist võtsime ühendust Shetlandil elava Margaret Stuartiga, kes oli moodustanud kudujate grupi, et taaselustada originaalvärvides vanemaid ja ilmekamaid Fair Isle’i mustreid ning kududa ka uutes värvikombinatsioonides õlarätte ja pitsilisi salle. Inglismaa kirderannikult ja Välis-Hebriididelt leidsime mõned viimased gansey-kirjaliste kalamehekampsunite kudujad. Nende keeruliste koekirjadega kampsunid olid tõelised kudumiskunsti meistriteosed, kootud 5-kordsest villasest lõngast ja ilma õmblusteta. Üsna pea oli selge, et klientidele meeldisid meie leitud kudumid väga, eriti need, mis olid Shetlandilt pärit. Kahjuks on kudujate arv nendes väikestes külatööstustes ja -ühistutes aastate jooksul vähenenud ning tööle kuluv aeg kergitab eseme hinna jaemüügi jaoks liiga kõrgeks. Hea uudis on aga see, et kodus kudumine on taas tuule tiibadesse saanud ning suur huvi kudumise vastu kompenseerib pisut kohaliku toodangu järsku langust. Oskused, mida varem edendati vajaduse tõttu, on nüüd saanud väga paljudele inimestele loovuse arendamise ja puhkuse sisustamise vormiks. Lisaks paljudes raamatutes ja ajakirjades avaldatavatele värsketele disainerkavanditele on
6 , Sissejuhatus
hakatud huvi tundma ka vanade mustrite vastu, neid käiakse muuseumides kopeerimas ning kohandatakse tänapäevase maitse ja vajadustega. Sokid on ühed vanimad teada olevad kudumid ning ka tänapäeval laialt kasutatavad ja neid on mõnus kududa. Nagu käesolev raamat näitab, on lõngade, koekirjade, värvikombinatsioonide ja kudumismeetodite valik lõputu. Sokke kannavad kõik ning nende käsitsi kudumise naudingust ja käsitsikootud sokkide kandmise mõnust ei tohiks keegi ilma jääda. Siin raamatus leiduvad traditsioonilised koekirjad ja mustrid on pärit Britanniast ja teistest maailma kohtadest. Mõnele on antud tänapäevane varjund, teised on esitletud originaalvormis, nii et saate endale või oma sõpradele kududa lausa algallikail põhinevaid sokke. Olen valinud lõngad, mis on vabalt saadaval – mõned pehmed ja luksuslikud, teised tihked ja vastupidavad –, ning nende 25 käsitsi kootud näidise puhul on kasutatud meil tuntud kudumisstiile. Palmikud, Fair Isle, Argyle, pitsilised koekirjad, gansey-kirjad ja mitmevärvilised mustrid kaunistavad sokke, mida saab kanda looduses jalutades või diivanil lesides, need näevad ühtmoodi head välja nii matkasaabastes kui ka kaunite kleitide ja kõrgekontsaliste kingadega. Võimalused on lõputud. Olen traalinud läbi Šotimaa, Iirimaa, Türgi ja Egiptuse mustrite, olen inspiratsiooni otsinud vintage-mustritest ning küsinud niihästi tuntud disainerite kui ka traditsiooniliste kudujate arvamust. Tulemuseks on see raamat. Ma loodan, et see innustab ja julgustab koduskudujaid igal pool ning nende kavandite järgi kootud esemetest saavad nii kudujate kui ka kandjate lemmikud.
Palmikud Kudujad on alati rakendanud kujutlusvõimet ja loovust, et oma töid värvide või tekstuuri või koguni mõlemaga kaunistada. Varasemad kudujad kasutasid tööde põnevamaks tegemiseks põhiliselt erinevat värvi lõngu, kuid 13. sajandi paiku inspireerisid tol ajal kantavad palmitud ja punutud vööd kudujaid neid kujundeid ka oma kudumistöös jäljendama. 18. sajandiks olid koekirjalised sukad saanud rahvariiete osaks nii Austrias kui ka Baieris. Need sukad olid kootud peenikesest kreemikat tooni villasest lõngast ning kaunistatud keerukate võrku meenutavate kirjade ja palmikutega ning kaetud rikkalike viklitega. Erinevalt tänapäeval levinud palmikutest, kus mitu silmust koos ühel real oma kohti vahetavad, oli nendes koekirjades tihti kasutusel ühe silmuse asukoha vahetus (viklisilmused), nii et palmikuvarrast ei läinud kudumisel vaja. See tegi nende väga keerukate koekirjade kudumise kiiremaks. Palmikkirju kasutati ka ühevärviliste kildisokkide kaunistamiseks, mida šotlased alates 19. sajandi keskpaigast kannavad. Kreemikast villasest lõngast kootud kildisokid teisenesid üsna keerukateks sukkadeks, millel mõnikord olid teokarbimustriga kaunistatud servadega koekirjalised allakeeratud ülemised osad ja pitsilised palmikud säärel. Nii nagu Argyle’i sukki, kantakse ka neid Šoti mägismaa rõivastuse juures ja Šoti rügementides, kus need on tantsijate ja puhkpilliorkestrite vormiriietuse osaks. Köisi meenutavaid ja palmikulisi koekirju kasutati tihti ka Inglismaa ja Šotimaa rannakülades kootud jersey- ja guernsey- (või gansey-)kampsunitel. Need koekirjad kuuluvad tekstuursete koekirjade
hulka, kuid nimetatud kampsunitel kasutatakse neid lihtsalt parempidiste, pahempidiste ja õhksilmustega koepindade ühe osana. Kõigil palmikutel on oma nimi – näiteks „köiekeerd” –, mis seob neid mere ja kalameeste eluga. (Lugege nende koekirjade kohta ka gansey-kirjade peatüki sissejuhatusest lk 58.) Tänapäeval seostuvad palmikutega kõige tugevamalt Arani saared Iirimaa läänerannikul. Esimene teadaolev arankampsun leiti Dublinist 1936. aastal ning seda mainitakse Mary Thomase raamatus „Book of Knitting Patterns” („Koekirjade raamat”), mis ilmus aastal 1938 ning uustrükina aastal 1943. Sellest ajast peale on arankampsunid olnud kogu aeg populaarsed ning neis kasutatavate koekirjade päritolu ja tähenduse kohta on tekkinud õige palju müüte. Nende kampsunite kudumine andis rasketel aegadel teenistust nii meestele kui ka naistele. Seetõttu kooti neid hea meelega, kuid on väga ebatõenäoline, et Arani saarte kudujad neid kampsuneid oma traditsioonilise rõivastuse osana oleksid kandnud. Praegu arvatakse, et Arani kalamehed kandsid algselt meresiniseid gansey-kampsuneid, mille iseloomulikuks osaks on ka palmikud. Aastate jooksul on arankudumisest saanud omaette kudumisliik. Kampsunite konstruktsioon ja koekirjad on aga teistsugused kui vanadel meresinistel gansey-kampsunitel, tavaliselt kootakse arankirju jämedamast värvimata villasest lõngast. Arankirjad on enamasti väga reljeefsed ning selline tekstuur teeb need kampsunid paksuks ja seega ka soojaks. Palmikute kudumisel on pikk ja keeruline ajalugu, kuid see töövõte on ka tänapäeval väga armastatud.
Palmikute ja pärlkoega denimsokid Nendel sokkidel, mille on meie jaoks disaininud Debbie Abrahams, on paaritu silmuste arvuga palmik – kuduja proovilepanekuks on palmiku keskel üks pahempidine silmus ning palmikute vahel on pärlkoes kootud paneelid. Allakeeratud sääreosa annab sokile naiseliku välimuse ning ühtlasi varjab soonikut, mis aitab sokil kenasti jalas püsida. Puuvillane denimlõng on vastupidav ning toob silmuste tekstuuri kaunilt esile. Pesemisel ja kandmisel lõnga indigosinine toon tuhmub ning see annab palmikutele kolmemõõtmelise välimuse. Esimeses pesus toimuvat lõnga kokkutõmbumist on tööjuhendis juba arvesse võetud.
10 , Palmikud
KÄÄNIS , MATERJALID Lõng
Vardad
Rowan Denim (100% puuvilla; 50 g/
4 sukavarrast 3,5 mm
92 m): 5 tokki, värvitoon 229
4 sukavarrast 3,25 mm
Memphis
Palmikuvarras
Pikad vardad 3,5 mm (silmuste loomiseks)
Erilühendid P7T – tõstke järgmised 4 s palmikuvardale ning hoidke neid töö taga, kuduge järgmised 3 s vasakult vardalt pp, tõstke 4. s palmikuvardalt tagasi vasakule vardale ja kuduge see kõigepealt pp, seejärel kuduge pp ülejäänud 3 s palmikuvardalt.
, MÕÕDUD Sobib jalalaba pikkusele 23–24 cm. Sääre pikkus alates kannapõhjast (allakeeratud käänisega) 33 cm.
Koetihedus Denim on unikaalne lõng, mis tuleb pärast kudumist koe kokkutõmbumiseks kõrgel temperatuuril läbi pesta; see eripära on tööjuhise kirjutamisel arvesse võetud. Enne pesu 23 s ja 30 rida = 10 × 10 cm kootuna parempidises koes varrastega 3,25 mm (või mõne muu õiget koetihedust tagava suurusega). Pärast pesu 23 s ja 34 rida = 10 × 10 cm kootuna parempidises koes varrastega
Looge 3,5 mm varrastega üles 98 silmust. Järgmine rida (PP): Pp. Järgmine rida: *7 pp, (tõstke 2. silmus paremal vardal üle 1. silmuse nagu mahakudumisel) 4 korda; korrake alates * veel 13 korda. 42 silmust. Järgmine rida: Pp. Kuduge silmused kolmele 3,5 mm sukavardale, igale vardale 14 s. Ühendage silmused ringiks ja kinnitage 1. silmuse juurde marker. Kuduge 19 rida pp. Vahetage sukavardad 3,25 mm sukavarraste vastu. Järgmine ring (murdejoon): Ph. Järgmine ring: Pp. Pahempidine koepool keeratakse tagasi ja sellest saab käänise parem pool. Kuduge 18 ringi 1-1-soonikut (1 pp, 1 ph). Jätke marker ringi algusesse ning paigutage silmused ümber järgmiselt: Kuduge esimese varda 2 esimest s pp kolmandale vardale. Nüüd on kolmandal vardal 16 s. Kuduge ülejäänud 12 s esimeselt vardalt ja 2 esimest s teiselt vardalt pp. Kuduge ülejäänud 12 s teiselt vardalt ja 2 esimest s kolmandalt vardalt pp. Kuduge ülejäänud 12 s kolmandalt vardalt pp. Nüüd on teil kõigil kolmel vardal 14 s.
3,25 mm (või mõne muu õiget koetihedust tagava suurusega).
12 , Palmikud
Kinnitage teine marker uue ringi algusesse (jättes esimese markeri oma kohale).
Järgmine ring: 1 ph, 1 pp, 1 ph, *kasv igast järgmisest 3 silmusest 1 s juurde, (1 pp, 1 ph) 2 korda, korrake alates * kuni ringi lõpuni on 4 s, kasv igast järgmisest 3 silmusest 1 s juurde, 1 pp. Nüüd on teil kõigil kolmel vardal 20 s.
Esimesel vardal on nüüd 19 s, teisel vardal 20 s ja kolmandal 12 s ning olete jõudnud esimese markeriga tähistatud ringi algusesse.
SÄÄR
Kuduge järgmise ringi esimesed 10 silmust kolmandale vardale: 2 pp, 1 ph, 1 pp, 1 ph, 5 pp. Tõstke ülejäänud 9 s esimeselt vardalt ja 2 s kolmanda varda algusest teisele vardale – need on pöiapealsed silmused. Teisel vardal on nüüd 31 silmust ja ülejäänud varrastel 20 silmust. Jätke need 31 silmust teisele vardale või tõstke silmusehoidjale ning jätkake kanna kudumist 20 silmusega.
Jättes silmused oma kohtadele, jätkake: 1. ring: 1 pp, 1 ph, 1 pp, (3 pp, 1 ph, 4 pp, 1 ph, 1 pp) 5 korda, 3 pp, 1 ph, 3 pp. 2. ring: 1 ph, 1 pp, 1 ph, (3 pp, 1 ph, 3 pp, 1 ph, 1 pp, 1 ph) 5 korda, 3 pp, 1 ph, 3 pp. 3. ja 4. ring: Korrake ringe 1 ja 2. 5. ring: (1 pp, 1 ph, 1 pp, P7T) 6 korda. 6. ring: Nagu ring 2. 7.–16. ring: Korrake ringe 1 ja 2 viis korda. 17.–64. ring: Korrake ringe 5–16 neli korda. 65.–69. ring: Korrake ringe 5–9. 70. ring: Esimesel vardal 1 ph, 1 pp, 1 ph, (2 pp kokku) 3 korda, (1 pp, 1 ph) 2 korda, 3 pp, 1 ph, 3 pp. 17 silmust. Teisel vardal (1 ph, 1 pp, 1 ph, 3 pp, 1 ph, 3 pp) 2 korda. 20 silmust. Kolmandal vardal *1 ph, 1 pp, 1 ph, (2 pp kokku) 3 korda, 1 pp, korrake alates * veel 1 kord. 14 silmust. 71. ring: Esimesel vardal 1 pp, 1 ph, 6 pp, 1 ph, 4 pp, 1 ph, 3 pp; teisel vardal (1 pp, 1 ph, 4 pp, 1 ph, 3 pp) 2 korda; kolmandal vardal 1 pp, 1 ph, 6 pp, 1 ph, 3 pp, jätke 2 viimast silmust kudumata. Tõstke need 2 s esimese varda algusesse.
KAND
Kannalakk: Keerake töö ringi ja kuduge kannalakk edasi-tagasi ridadena. Järgmine rida (PH): 1 sk ph võttega, (5 ph, 1 pp) 2 korda, 1 ph, 1 pp, 5 ph. Järgmine rida (PP): 1 sk pp võttega, (5 pp, 1 ph) 2 korda, 1 pp, 1 ph, 5 pp. Korrake viimast 2 rida veel 12 korda, lõpetades PP reaga. Kannapõhi: Rida 1 (PH): 12 ph, 2 ph kokku, 1 ph, keerake töö ringi, jättes viimased 5 s kudumata. Rida 2 (PP): 1 sk, 5 pp, 2 pük, 1 pp, keerake töö ringi, jättes viimased 5 s kudumata. Rida 3: 1 sk, 6 ph, 2 ph kokku, 1 ph, keerake töö ringi, jättes viimased 3 s kudumata.
Rida 4: 1 sk, 7 pp, 2 pük, 1 pp, keerake töö ringi, jättes viimased 3 s kudumata. Rida 5: 1 sk, 8 ph, 2 ph kokku, 1 ph, keerake töö ringi, jättes viimase s kudumata. Rida 6: 1 sk, 9 pp, 2 pük, 1 pp, keerake töö ringi, jättes viimase s kudumata. Rida 7: 1 sk, 10 ph, 2 ph kokku, keerake töö ringi. Rida 8: 1 sk, 10 pp, 2 pük. 12 silmust. Ärge lõnga katkestage.
KANNAKIIL Kannalakka PP-ga enda poole hoides korjake esimese vardaga kannalaka esimeselt küljelt üles 14 s ja kuduge pp, kuduge teisel vardal olevad 31 pöiapealset silmust: *1 pp, 1 ph, (3 pp, 1 ph) 2 korda, korrake alates * veel 2 korda, 1 pp. Korjake kannalaka teiselt küljelt üles 14 s ja kuduge pp, seejärel kuduge samale vardale ka kannalaka esimesed 6 s. Esimesel vardal on nüüd 20 silmust, teisel vardal 31 silmust ja kolmandal 20 silmust. Jätkake kudumist ringselt. 1. ring: Esimesel vardal kuduge pp viimase 3 s-ni, 2 pp kokku, 1 pp; teisel vardal 1 ph, (4 pp, 1 ph) 6 korda; kolmandal vardal 1 pp, 2 pük, ülejäänud silmused pp. Esimesel ja kolmandal vardal on nüüd 19 silmust. 2. ring: Esimesel vardal 19 pp; teisel vardal 1 pp, 1 ph, (3 pp, 1 ph) 2 korda, 1 pp, (1 ph, 3 pp) 2 korda, 1 ph, 1 pp, (1 ph, 3 pp) 2 korda, 1 ph, 1 pp; kolmandal vardal 19 pp.
Palmikud , 13