Tahtsundmusedjaeesti

Sisukord Saateks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Rooma impeerium . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Suur rahvasterändamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Venekirveste kultuuri levik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Ristiusu levik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Viikingid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 Ristisõjad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Saksa ordu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Tatari-mongoli sissetung. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Saule lahing, 1236 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Stensby rahu, 1238 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 Visby hävitamine, 1361 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 Tannenbergi (Grünwaldi) lahing, 1410 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Novgorodi kaubahoovi häving . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 Kolumbus jõuab Ameerikasse, 1492 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Reformatsiooni algus, 1517 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Katariina ja Johani abiellumine, 1562 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Poola-Vene võitlused Liivimaa pärast. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Vastureformatsiooni algus, Vilniuse ülikooli asutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Segaduste aeg Venemaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 Karl IX saab Rootsi kuningaks, 1604 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 Gustav II Adolfi surm, 1632 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Rootsi-vastase liidu sünd ja Põhjasõja algus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52 Poltaava lahing, 1709 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 54 Hernhuutliku liikumise sünd. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Johann Gottfried Herder ja rahvaste kevad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Prantsuse revolutsioon ja Tartu ülikool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 60 Napoleoni sõjad ja pärisorjuse kaotamine Preisimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62

5

Venemaa vallutab Rootsilt Soome . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Saksa üliõpilasorganisatsioonide kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Poola ülestõus, 1830–1831 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 68 „Kalevala” ja Soome Kirjanduse Selts. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70 Krimmi sõda, 1853–1856 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72 USA kodusõda, 1861–1865 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 Preisi-Prantsuse sõda, 1870–1871 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76 Aleksander II tapmine, 1881 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Vene-Jaapani sõda, 1904–1905 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80 1905. aasta Vene revolutsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Sarajevo atentaat, 1914 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 I maailmasõja algus, Venemaa rünnak Ida-Preisimaale, 1914 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Läti kütid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88 Veebruarirevolutsioon, 1917 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90 Oktoobrirevolutsioon 1917 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Bresti rahu, 1918 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas, 1918. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Soome iseseisvussõda, 1918 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 98 Bermondt-Avalovi afäär Lätis, 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 100 Kodusõda Venemaal ja Judenitši retked, 1917–1923. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101 Versailles’ rahuleping, 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103 USA jääb Rahvasteliidust eemale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Varssavi lahing, 1920 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 Poola-Leedu konflikt, 1920 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Ülemaailmse majanduskriisi puhkemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111 Hitleri tõus võimule . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112 Suur terror Venemaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114 Müncheni kokkulepped, 1938 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 Molotovi-Ribbentropi pakt, 23. august 1939 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118 Teise maailmasõja algus, 1. september 1939 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121 Talvesõda ja jätkusõda, 1939–1945 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123 Atlandi harta allakirjutamine, 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125 Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõja algus, 22. juuni 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Stalingradi lahing, september 1942 – veebruar 1943 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128 Normandia dessant, 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130 Jalta konverents, 1945 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 Soome väljub sõjast, 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 134 6

Berliini langemine, sõjategevuse lõpp Euroopas, 1945 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136 Churchilli kõne Fultonis, 5. märts 1946 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 Ida- ja Kesk-Euroopa minek kommunistide võimu alla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140 Soome säilitab iseseisvuse, 1948 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 NATO loomine, 1949 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 Ameerika Hääl alustab uuel kujul . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Stalini surm, 5. märts 1953. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Beria langemine, 1953 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Sula NSV Liidus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152 Ungari ülestõus, 1956 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154 Euroopa Liidu sünd . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156 Berliini müüri rajamine, 1961 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158 Praha kevad, 1968. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160 Helsingi tippkohtumine, 1975 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162 Ansambel The Beatles . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164 Soome TV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166 Thatcher saab peaministriks, 1979 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168 Johannes Paulus II valitakse paavstiks, 1978 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170 Ronald Reagan valitakse USA presidendiks, 1981 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Afganistani sõda. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174 Solidarnos´c´ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176 Reagani „tähesõjad” – Strateegilise kaitse algatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Kohli otsus eurorakettide paigutamisest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 180 Gorbatšov valitakse NLKP Keskkomitee peasekretäriks, 1985 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 182 Tšernobõli katastroof, 1986 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 184 Reykjaviki tippkohtumine, 1986 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186 Mittekommunistlik valitsus Poolas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 Berliini müüri langemine, 1989 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 190 Leedu kuulutab iseseisvuse taastatuks, 1991 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192 Rootsis astub ametisse Bildti valitsus, 1991 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 Putš ja NSV Liidu laialisaatmine, 1991 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196 Rootsi-Soome referendumid Euroopa Liitu astumiseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 198 Euroopa Liidu laienemise algus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 NATO laienemise algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 202 Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine, 2001 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 204 Venemaa rünnak Gruusia vastu, 2008 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 206 Isikunimede register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 209 7

Novgorodi kaubahoovi häving „Otseste kontaktide puudumine Hansa Liidu ja Venemaa vahel tõi kaasa Tallinna ja teiste vanade Liivimaa linnade kaubandusliku tähtsuse uue tõusu 16. sajandi teisel veerandil,” kirjutab Tallinna akadeemiline ajalugu Novgorodi kaubahoovi sulgemise tähendusest Tallinnale.

Tallinna ja teiste hansalinnade jõukuse aluseks oli Ida-Lääne kaubandus. Siin oli võtmetähtsusega saksa kaubahoov Novgorodis, mis juba aegade hämarusest nautis erilisi õigusi ja privileege. Paraku said kaubahoovi head päevad läbi. Selle peamiseks põhjuseks oli Vene maade koondumine Moskva ümber ja Novgorodi vabariigi vallutamine 1478. aastal Moskva poolt. Võime vaid ette kujutada, milliseks oleks Venemaa võinud kujuneda, kui selle tähtsamaks keskuseks oleks Moskva asemel saanud Novgorod. Oli aegu, kui see näis täiesti võimalik.

Novgorod oli rahvusvaheline keskus. Venelaste kõrval etendasid siin olulist osa ka soomeugrilased. See ja linna demokraatlik loomus tekitasid Moskva valitsejates kahtlusi ning nad hakkasid Novgorodi edenemist piirama. Esimene soodne võimalus selleks saabus 1494. aastal, kui Venemaa otsustas ära kasutada kahe vene kaupmehe hukkamise Tallinnas. Tallinn oli nimelt lasknud surmata kaks vene kaupmeest, kellest üks tegi valeraha ning teine harrastas sodoomiat. Mõlemad põletati elusalt. Vastuseks selle eest otsustas Vene tsaar Ivan III sulgeda Novgorodi kaubahoovi ja vangistada kõik seal parajasti viibinud kaupmehed, mida tehtigi. Kättemaksuks vangistati Liivimaal kõik seal viibinud vene kaupmehed, kelle saatus ei paistnud aga Venemaa valitsejat eriti huvitavat. Järgnes paarkümmend aastat jagelemist ja sõdagi, kuni lepiti kokku nii Tartu kui Tallinnaga ning sõlmiti viimastele soodsatel tingimustel uued lepingud. Endist korraldust aga ei taastatud ja Novgorodi kaubahoov jäi suletuks. Vene kaupmeestele anti õigus Lääne-Euroopaga otse kaubelda. Tallinnas ja Tartus pidid nad seda tegema aga kohalike kaupmeeste vahendusel. Selline kord oli Tallinna ja Tartu kaupmeestele väga kasulik, sest Lääne-Euroopasse sattus vene kaupmees harva.

Hansa kaubahoovi sulgemine Novgorodis andis raske hoobi küll Hansale, kuid viis Tartu ja Tallinna mitmeks aastakümneks suurele õitsengule. Suurimaks kaotajaks uues olukorras oligi Hansa Liit, Tallinn ja Tartu kuulusid siin võitjate hulka. Teenitud rikkus läks aga kalliks maksma, sest ühel hetkel polnud Eesti hansalinnadel enam sõpru. Vastuolud Hansa Liidus ja selle lagunemine maksid Eesti- ja Liivimaale hiljem valusalt kätte. Mis aga puutub Novgorodi, siis kaubahaoovi sulgemine oli vaid esimene samm pikas repressioonide reas. Eriline hoop tabas linna Ivan Julma ajal opritšnina poliitika ajajärgul. Kahtlustades Novgorodi iseseisvuspüüetes, andis Ivan oma käsilasele Maljuta Skuratovile käsu Novgorod hävitada. Seda ka tehti. Tapeti tuhandeid inimesi. Sellest hoobist kaubalinn Novgorod enam ei toibunud.

34

Novgorodi kreml.

Tegelikult hakkasid juba pärast 1478. aastat, kui Novgorod ühendati Moskvaga, olud Novgorodis märkimisväärselt halvenema. Hansakaupmeestele tehti mitmesuguseid takistusi.

Moskva püüdis murda Hansa Liidu monopoli idakaubanduses ja sõlmida otsekontakte Lääne-Euroopaga. Kaubandussuhete reguleerimiseks saatsid Tallinn ja Tartu Moskva suurvürsti juurde saatkonna ohtrate kingitustega. Ainuüksi õlut oli kaasas 14 vaati, mis küll Novgorodi jõudes hakkas juba otsa lõppema. Paraku tabas saatkonda täielik ebaõnnestumine. Novgorodis said nad nimelt kuulda, et Hansa kaubahoov oli Novgorodis kinni pandud ning kaupmehed arreteeritud. Kuna selle põhjuseks toodi vene kaupmeeste halb kohtlemine Tallinnas, siis saatkonna koosseisus olnud Tallinna kaupmehed vangistati, Tartu omadel lasti aga koju minna. Liivimaa hansalinnadele oli uus kord vägagi kasulik ja tõi neile suurt kasumit. Teisi Hansa kaupmehi käsitleti aga nagu võõraid. Loomulikult viis see tõsiste vastuoludeni Hansa Liidu ja Liivimaa hansalinnade vahel. Vahest seda oli Venemaa tahtnudki. Ühe tugeva vaenlase asemel oli tal nüüd mitu nõrgemat. See võimaldas Venemaal neid üksteise vastu välja mängida ja oma huvisid paremini kaitsta.

35

Kolumbus jõuab Ameerikasse, 1492 „Sobiv oleks seda kutsuda Uueks Maailmaks, sest ükski nendest maadest pole tuntud meie esiisadele ja need on uudsed kõigile meie kaasaegsetele,” kirjutas kartograaf ja maadeuurija Amerigo Vespucci, parandades nime, mille Kolumbus oma avastatud maale andis.

Maadeavastustest rääkides peetakse peamiselt silmas Ameerika avastamist või õigemini taasavastamist (sest Ameerika avastasid viikingid tegelikult juba varem), kuid päriselt algasid maadeavastused juba varem. Siiski on Ameerika mandri avastamine nende kõige hiilgavam osa ja seetõttu sellest ka nii palju räägitakse. Ameerika avastaja Christoph Kolumbus (1451–1506) sündis Itaalias Genovas, kuid üritas suurema osa oma elust saada kas Portugali või Hispaania valitsejatelt toetust oma hullumeelseks peetud projektile jõuda Indiasse mööda uut mereteed läände seilates. Tema arvates oleks meretee Indiasse nii märkimisväärselt lühenenud. Suure vaevaga õnnestus Christoph Kolumbus. Ridolfo Kolumbusel 1492. aastal Hispaania kuningannalt Kastiilia Ghirlandaio, u 1520.

Isabelilt oma projektile krooni toetus saada. 1492. ja 1504. aasta vahel sooritas Kolumbus Ameerikasse, peamiselt Lääne-India saartele, kokku neli reisi. Kuni surmani ei teadnud ta, et oli avastanud mitte meretee Indiasse, vaid uue mandri, ja nimetaski selle seetõttu Lääne-Indiaks. Kõige kuulsam reis oli kahtlemata esimene, mille käigus Kolumbus lahkus Hispaaniast kolme laevaga ja jõudis Bahama saarestikku, maabudes 12. oktoobril 1492 esimesena San Salvadori saarel. Kolumbus kuulutas saared Hispaania krooni valduseks ning, kaotanud oma lipulaeva Santa Maria, mis karile sõitis, pöördus tagasi Hispaaniasse.

Kuigi Kolumbus oma neljalt reisilt tohutuid varandusi kaasa ei toonud, piisas sellestki, et Hispaania valitsejates huvi äratada. Konkistadooride ja kullaotsijate aeg oli alles algamas.

Kolumbus ise pandi vahepeal isegi vangi, kuid vabastati peatselt. Oma endist positsiooni tagasi võita tal aga enam ei õnnestunud, rääkimata Hispaania krooni lubatud rahalisest tasust. Selleks ajaks oli juba selge, et avastatud oli hoopis uus mander. Nime sai see aga mitte Kolumbuse, vaid kartograafi, kaupmehe ja maadeavastaja Amerigo Vespucci nime järgi. Kolumbus ise suri 1506. aastal Valladolidis Hispaanias.

Eesti arengule aitasid suured maadeavastused kaasa samal kombel nagu teistelegi riikidele.

Euroopasse voolas uusi kaupu, mida võõrastelt maadelt toodi, ja kombeid, mis siin kiiresti

36

Christoph Kolumbus avastab Ameerika. John Vanderlyn, 1847.

kodunesid. Mõned neist olid üsna pahelised, nagu näiteks suitsetamine, mis Kolumbuse retkede järel hakkas Euroopas levima. Kõige rohkem muutis aga eestlaste toitumisharjumusi kartul. See Lõuna-Ameerikast, Andide mägedest pärit kultuur jõudis Eestise, tõsi küll, alles 18. sajandi keskel. Meremehed tõid kartulitaime Ameerikast kaasa, Hispaaniast levis see kiiresti Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestis aitas kartul üle saada seni sagedastest näljahädadest ning toidupuudusest. Pole siis ime, et seda hakati „teiseks leivaks” kutsuma. Seejuures oli kartuli levik esialgu küllalt aeglane, piirdudes peamiselt mõisaaedadega, talupojad oma põldudele seda aga panna ei tahtnud. Esmalt õppisid talupojad sööma kartulipealseid, mitte mugulaid. Legendi kohaselt võtsid mõisnikud talupoegade tõrksuse murdmiseks appi kavaluse.

Nad kogusid oma kartulisaagi hunnikutesse ja panid nende juurde valvurid, keelates karmi karistuse ähvardusel kartuleid hunnikutest võtta ning neid ümber istutada. Järgmisel aastal kasvas kartul juba paljudel talupõldudel.

Kartul ei etendanud olulist rolli mitte ainult toiduainena. Temast sai ajada kvaliteetset piiritust, mis edendas omakorda piirituse tootmist. 19. sajandi lõpuks tõrjus kartul piiritusetootmise toorainena kõrvale rukki. Sel ajal katsid Balti provintsid 90% Peterburi piiritusevajadusest.

20. sajandi esimesel poolel hakati Eestit kutsuma isegi kartulivabariigiks.

37

Reformatsiooni algus, 1517 „Seega oli 16. sajandiks Eesti ristiusuga kohanenud ning pühakodadega harjunud.

Sellele suhteliselt stabiilsele seisundile andis hoobi reformatsioon ehk usupuhastus, mille kaugemaid tagajärgi esialgu ei Eesti talupojad, Rooma paavst ega Martin Luther ära ei võinud arvata,” kirjutatakse „Kodu loos”.

Katoliku kiriku kuritarvitused ja orienteerumine välistele väärtustele viisid kiriku 16. sajandi alguseks tõsise kriisini. Katseid kirikut ühel või teisel viisil reformida oli olnud varemgi, kuid siis oli kirik kõik uuendajad lihtsalt tuleriidale saatnud. Selline lühinägelik oma probleemide eitamine viis järjest suuremate vastuoludeni.

Erilist pahameelt tekitas inimestes indulgentside ehk patulunastuskirjade müümine, mis oli vastuolus nende õiglustundega. Inimeste seas levis lihtsustatud arusaam, et kui mul on raha, siis ostan patulunastuskirja ja seejärel võin rahulikult kas või kellegi maha lüüa.

Usupuhastuse vahetuks alustajaks sai augustiinlaste ordu munk Martin Luther (1483–1546).

1517. aastal kinnitas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, milles mõistis hukka patukustutuskirjade müümise. Seejuures ei tahtnud Martin Luther Martin Luther. Lucas Cranach vanem, 1529. asutada mingit uut kirikut, vaid ainult kõrvaldada väärnähtused katoliku kirikus ning seda uuendada. Tema jüngrid läksid aga kaugemale.

Seda enam, et katoliku kirik reageeris Lutheri tegevusele väga jäigalt, mõistes selle üheselt hukka ning arvates ta kirikust välja. Saksamaal tõi Luhteri õpetuse levik aga kaasa suure segaduse. Kuid just saksa vürstid olid Lutheri peamised kaitsjad, nähes tema tegevuses võimalust katoliku kiriku võimu alt pääsemiseks. Sama pidasid silmas ka mitmed radikaalsemad usuliikumised, mis jutlustasid sotsiaalset õiglust ja kuulutasid paradiisi maa peal. See viis Saksa talurahvasõjani, mille aga Luther karmilt hukka mõistis ja mis lõpuks maha suruti.

Kui Luther ise polnud sõjakas uute vaadete esindaja, siis olid seda teised protestandid. Eriti tuleb mainida kalviniste, kelle jaoks hakkamasaamine maapealses elus pidi olema märgiks

38

Tallinna raad võtab vastu esimese luteriusu jutlustaja. Theodor Albert Sprengel, 1869. Maal asub Eesti Ajaloomuuseumi Tallinna Suurgildi hoone väikeses saalis.

Jumala rahulolust ühe või teise inimesega. Kalvinistid olid üsna sallimatud, saates tuleriidale igaühe, kes nende vaadetega ei nõustunud.

Eestis oli usupuhastusel otsustav roll. Katoliku kirik oli siingi üritanud end uuendada, kuid jäi hiljaks. Kui Eesti linnadesse jõudsid teated usupuhastusest, tundusid need meelitavatena.

Kirikuvarade röövimine oli seda ju ikka. Seejuures hoiti asjast eemale eestlased, kes oleks võinud katoliku usku toetama minna. Kokkuvõttes võitis reformatsioon kiiresti linnades, maapiirkondades aga reformatsiooni edu nii kiire ei olnud. Eestlastele oli tähtis Martin Lutheri kuulutatud põhimõte, et jumalasõna tuleb kuulutada emakeeles. Selleks oli vaja palju uusi raamatuid. Tulemuseks oli eestikeelse trükikirjanduse algus ning ka Uue ja Vana Testamendi tõlkimine, mis omakorda oli eestikeelse kirjasõna alguseks.

39

Katariina ja Johani abiellumine, 1562 „Kui sa saadad oma kuninganna Katharina ja kaks oma poegadest meie juurde, siis oleme meie sinu vastu sama armulised kui su venna Eriku vastu ja laseme sind enesega läbirääkimisi pidada,” kirjutas Vene tsaar Ivan IV värskele Rootsi kuningale Johan III-le, tema naist endale nõudes.

Naiste pärast on varemgi sõditud, rumalusi tehtud ning maid ja rikkusi ohverdatud. Tundub, et alati on see toimunud kuskil Eestist kaugel. Ometigi on samalaadsed sündmused ka siia ulatunud.

See on seotud Johani ja Katariina looga. Täpsemalt Rootsi kroonprintsi, hilisema kuninga Johan III (1537–1592) ja tema abikaasa Jagellooni Katariina (Katarzyna Jagiellonka, 1526–1583) looga. Nimelt oli Katariina tänu oma sünnile Poola kuninga Sigismund Vana tütre ja valitseva kuninga Sigismund Augusti õena olulisel kohal Poola trooni pärimisel.

Katariina kosimisest sai seetõttu üleeuroopalise tähtsusega sündmus, sest tema kaasavaraks oli sisuliselt Poola-Leedu riik. Katariina kätt püüdlesid Euroopa tähtsamad valitsejad alates Türgi sultanist ning lõpetades Vene valitseja Ivan Julmaga. Katariina otsustas tollaseid kombeid aga ignoreerida ning abielluda vaid armastusest. Nii valis ta kõikidest kandidaatidest kõige viletsama – kauge Rootsi kuninga teise poja, Soome hertsogi Johani, kellel puudus suurem võimalus kuningaks saada. Katariina surus oma tahtmise läbi – nagu hiljem ka kõik oma muud tahtmised – ja 1562. aastal abiellus ta Vilniuses Johaniga. Pruut oli peigmehest tervelt üksteist aastat vanem, kuid kaasaegsete kirjelduste kohaselt oli ta väga ilus. Nende teekond Johani valdusesse Soome kulges üle Tallinna ja meenutas rohkem põgenemist kui kojusõitu. Katariina teised kosilased olid nimelt Johani peale maruvihased, eriti Ivan Julm.

Ka Rootsis vaadati Johani abielule halvasti, kuigi Johan sai oma vennalt kuningas Erik XIV abieluks loa. Peagi ründas Erik oma venna valdusi ja vangistas nii Johani kui Katariina. Ivan Julm otsustas seepeale olukorda kasutada ning saatis Eriku juurde oma käskjalad, paludes Erikut Johani naine hoopis talle saata. Ta lubas Erikuga seepeale sõlmida rahu ning loovutada talle kogu Eestimaa hertsogiriigi. Ivan Julm lubas naisega igati hästi ümber käia ning teda hellalt armastada. See pakkumine meeldis Erikule ja läbirääkimised algasid. Need oleksid ilmselt jõudnud positiivse lõpuni, kuid Rootsis puhkes oma hulluks läinud kuninga vastu mäss ning ta kukutati 1568. aastal. Johan ja Katariina vabastati, viimase üleandmine Ivan Julmale jäi ära ja järgmisel aastal trooniti Johan Rootsi kuningaks ja Katariina kuningannaks.

Johanist sai hea valitseja, kes suutis edukalt väljuda Põhjamaade seitsmeaastasest sõjast (1563–1570) ning lüüa venelased välja Eestimaalt, pannes sellega aluse Rootsi suurvõimule.

Kui Johan troonile asus, saatis Ivan Julm talle kirja, pannes kahtluse alla tema kuningliku päritolu, väites, et tema isa oli rasvakaupmees, ja nõudes Katariinat taas endale. Keeldumise 40

Katarzyna Jagiellonka. Lucas Cranach noorem, u 1553.

korral riskivat Johan sõjaga. Johan vihastas Ivani kirja peale ja vastas õige teravalt ning heitis Vene saadikud vangikongi. Vene ja Rootsi vahel algas sõda, mis 1583. aastal lõppes Rootsi võiduga ja Vene vägede väljatõrjumisega Eestimaalt. Rootsi sai rohkem kui sajandiks Põhja-Euroopa suurvõimuks.

Mis puutub aga Johani ja Katariina armastusse, siis püsis see Katariina surmani. Katariina sünnitas Johanile poja ja kaks tütart, kellest üks suri kaheaastaselt; pojast Sigismund III-st sai hiljem Poola ja Rootsi ühine kuningas. Katariina surma järel abiellus Johan III uuesti.

Riksdagile, Rootsi parlamendile, antud kinnituse kohaselt soovis ta vana ja murtud mehena noort ja kena naist, kelle ta leidis oma tütre endiste mängukaaslaste seast. Gunilla Bielke jõudis talle veel ühe poja sünnitada.

Eestile tõi Johani armulugu peale põgusa kokkupuute kuningapaariga kaasa hulga kannatusi Venemaa sõjaretkede läbi. Need oleks aga tulnud ilmselt niikuinii. Lõpuks lõppesid ka sõjad ja Eestimaa pääses Vene ohust pea pooleteiseks sajandiks. Eestis algas „hea Rootsi aeg”.

41

Poola-Vene võitlused Liivimaa pärast „Stefan Bathory tõusu Poola kuninga troonile võib pidada mõnevõrra üllatuseks.

Ta oli aga oma konkurentidest otsusekindlam. Ta oli ka valmis abielluma endast selgelt vanema kuninganna Annaga, keda teised pretendendid liiga vanaks pidasid,” kirjeldatakse kuninga valimisi Poolas.

Kui Venemaa jaoks olid 1570. aastad väga edukad, siis peagi sõjaõnn pöördus. Poola sai oma sisemistest segadustest üle, Venemaa ei suutnud soodsat olukorda ära kasutada. Opritšnina oli maa sedavõrd põhjalikult laastanud, et seal polnud enam midagi üles ehitada. Pikkade vaidluste järel Poola kuningaks valitud Transilvaania vojevood Stefan Bathory osutus heaks väejuhiks ja diplomaadiks. Ta suutis reguleerida oma suhted Poola seisustega ja veenda neid isegi eraldama raha eelseisvaks sõjaks Venemaaga. Stefan Bathory ei teinud illusioone ja oli veendunud, et sõda Venemaaga on alles ees.

Esiteks otsustas ta tagasi lüüa Venemaa rünnaku Liivimaale, andes 1578. aastal Lätis Võnnu all raske hoobi Vene väele. Bathory diplomaatilisi võimeid näitab seegi, et selles lahingus ühendasid rootslased ja poolakad esmakordselt oma jõud Venemaa vastu.

Teiseks otsustas Bathory anda löögi otse Venemaa südamesse. Ta ei üritanudki rünnata Liivimaad, olles veendunud, et see võidu korral niikuinii tema kätte Kuningas Stefan Bathory. Martin Kober, langeb. Bathory asus venelastelt vallutama nende 1583. tugevamaid linnuseid nagu Polotsk ja Velikije Luki.

Seejuures kasutas ta uusi sõjapidamisviise, mis venelastele olid täiesti tundmatud. Järgmiseks otsustas Bathory rünnata Vene suuruselt kolmandat linna – Pihkvat. Ivan Julm sattus paanikasse ning püüdis Bathoryga rahu sõlmida, kuid tema tingimused polnud Poola kuningale vastuvõetavad. Poola vägi laastas põhjalikult Pihkva ümbrust ja valmistus pikaajaliseks piiramiseks. Bathory kindralid kahtlesid piiramise edukuses ja kinnitasid, et poolakatel pole siit midagi otsida. Bathory oli aga veendunud, et suudab Venemaad just nii sundida Poolaga soodsatel tingimustel rahu sõlmima. Tema

42

Stefan Bathory Pihkva all. Jan Matejko, 1872.

arvamust ei kõigutanud miski, ka mitte piiramise käigus tehtud väiksemate sõjaretkede, nagu näiteks Petseri kloostri ründamise luhtumine. Bathoryt püüdsid küll mõjutada paavst ja jesuiidid, kuid kuningas jäi endale kindlaks. Ta väed alustasid tormijooksu, mis viis Pihkva langemise servale. Osa linnamüürist tuli kaitsjatel õhku lasta, et metsikus vasturünnakus poolakate edasitung peatada.

Lõpuks oli ka Bathory rahulepinguks valmis. 1582. aastal sõlmiti Jam Zapolskis rahu, mille tingimuste kohaselt jäi Pihkva küll Venemaale, kuid Venemaa oli sunnitud loobuma kõigist oma Liivimaa valdustest. Nii sai veerand sajandit kestnud Vene aeg Kagu-Eestis otsa.

Paraku suri Bathory juba 1586. aastal, jõudmata ellu viia oma unistust personaalunioonist Venemaaga, et astuda ühiselt välja Türgi vastu. Eestile oli Stefan Bathory lühike valitsemisaeg väga oluline. Vene võim sai vähemalt Lõuna-Eestis otsa ja aastakümneid kestnud sõja järel saabus mitmekümneks aastaks rahu. Liivimaal algas Poola aeg, mis polnudki kuigivõrd raske. Poola kuningad kehtestasid maal kindla korra ja püüdsid aadlike omavoli ohjeldada.

Poola võim üritas Eestis käivitada vastureformatsiooni ja pööras seetõttu tõsist tähelepanu eestikeelsele haridusele ning usulisele kirjandusele.

43