Taimekooslused

ANN MARVET

AABITS

SISUKORD Saateks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Kuidas määrajat kasutada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Kust alustada? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 METSAD. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Arumetsad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Loomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sürjamets. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Salumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pangamets. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Laanemets. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Palumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Nõmmemets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lammimets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rannamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Soostuvad metsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lodustuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rabastuv mets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Soometsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rabamets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lodumets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kõdusoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Madalsoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Siirdesoomets . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

15 19 25 29 31 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 53 57 59 61 63

NIIDUD ja SOOD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rannaniit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aruniidud (-puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Looniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sürjaniit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

65 69 71 71 73

Lamminiit ehk luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Liigirikas aruniit (-puisniit). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77 Liigivaene aruniit (-puisniit). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Soostuvad niidud (puisniidud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Soostuv lamminiit ehk soostuv luht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85 Liigirikas soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Liigivaene soostuv niit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89 Lage- ja puissood, roostikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Roostik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Õõtsiksoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Kõdusoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Siirdesoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95 Madalsoo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Raba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 VEEKOGUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Riimveekooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Karstijärv või -järvik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rohketoiteline (eutroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vähetoiteline (oligotroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Huumustoiteline (düstroofne) järv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

109 111 111 113 115 115

AVAKOOSLUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Paekaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liivakivikaljude kooslus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Valge rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hall rannaluide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rannasoolak (padur) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rannavall . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liivik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Nõmm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

117 119 121 123 123 125 127 129 131

Määrajas käsitletavate koosluste võrdlus teadusliku klassifikatsiooniga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132 Taimekoosluste ja taimeliikide register . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

SAATEKS Kui sul on juba Toomas Kuke „Eesti taimede kukeaabits”, mille abil oled leidnud nime paljudele taimedele, siis oled küllap ka märganud, et igaühel neist on looduses oma kindel elupaik.

Ei lähe ju vähegi teadja otsima rabast või kanarbikunõmmelt sinilille, kuusiku alt jõhvikaid ega kõrgest luhaheinast karukella.

Niisiis oled tähele pannud, et teatud taimed kasvavad ikka koos teatud elupaikades ehk kasvukohtades. Liivamaal kasvavale metsale annavad näo mänd, kanarbik ning lapiti põdra- ja porosamblikud, olgu see siis Lääne- või Virumaal, Saare- või Setumaal. Jänesekapsas ja teised pisikesed valgete õitega taimed kasvavad maakohast hoolimata ikka pimeda kuusiku all, jõhvikas aga märjal turbasamblal. Selliseid koos kasvavaid taimeseltskondi nimetatakse k o o s l u s t e k s.

Igal väljakujunenud kooslusel on ka nimetus, mis enamasti pärineb rahvakeelest: nõmmemets, salumets, lodumets, madalsoo, raba, loopealne jne.

Nii nagu taimemääraja aitab leida nimetuse tundmatule lillele või linnumääraja sulelisele, püüab see raamat teha nimepidi tuttavaks Eesti põhilised looduslikud ja poollooduslikud taimekooslused.

Just põhilised, sest kui võrrelda siin pakutavat teaduskirjanduses kasutusel oleva taimekoosluste liigitusega, mille leiate Jaanus Paali raamatutest „Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon” (1997) ja „Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat” (2007), siis viimased on tunduvalt detailsemad ja ka ulatuslikumad. Kooslustes, milleni käesolev määraja juhib, eristatakse teaduslikus klassifikatsioonis tunnusliikide alusel hulk peenemaid alajaotusi ning samas kirjeldatakse ka puht inimtekkelisi taimestuid alates kultuurrohumaadest ja parkidestaedadest ning lõpetades prahipaikadega.

Et näidata määraja abil leitavate koosluste asukohta teaduslikus klassifikatsioonis, on raamatu lõpus tabel. Osa vasteid teaduskirjanduse veerus on seal antud nurksulgudes: see tähendab, et kattuvus ei ole täielik. Põhjus: määrajas on tavalugeja huvides süsteemi pisut lihtsustatud, käsitledes eeskätt enamlevinud kooslusi ning haruldasematest kergesti äratuntavaid.

Mõned kooslused on selles tabelis tähistatud tärniga: see viitab asjaolule, et neid peetakse kogu Euroopa ulatuses eriti väärtuslikeks (vt Jaanus Paal jt „Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis” 2004). On kasulik teada, et Eestiski haruldaste koosluste kõrval (näiteks pangametsad) peame kogu Euroopa huvides hoolega säästma ka meil seni veel üsna tavalisi ning laia levikuga kooslusi, näiteks rabasid. Mõned tärnid tabelis on nurksulgudes: need kooslused kattuvad Euroopas eriti väärtuslikeks peetavatega osaliselt.

Tärne võiks tinglikult panna rohkemgi: eriti väärtuslike hulka kuulub suur osa meie metsakooslustest juhul, kui tegu on v a n a loodusmetsaga. Samas tuntakse mujal Euroopas põlislooduse kõrval huvi ka mõne sellise koosluse vastu, mis on kujunenud tugeva inimmõju toimel: näiteks sinihelmikakooslused, mida Eestis leidub eeskätt kuivendatud maadel, või aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga kooslused, mille puhul on tegu endiste kultuurniitudega. Nende juurde käesolev määraja ei juhi.

Loomets – hõredavõitu, enamasti männi ülekaaluga mets liigirikka, õitseajal sageli värvika alustaimestikuga.

24

LOOMETS Hõredad männikud või männikuuse metsad (harva kuusikud, kaasikud või tammikud) paealadel Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis.

Samas võivad istutatud, noored loometsad olla vägagi tihedad: puistus männi ja põõsarindes tiheda kadakaga.

Need metsad kasvavad õhukestel kuivadel, harvem soostunud lubjarikastel kamarmuldadel, mis on kujunenud paealuspõhjal või selle murenemisel tekkinud paerähal.

Taimestik liigirikas, ent mitte lopsakas.

Loometsadele iseloomulikud (lubjalembesed) liigid: angerpist, loodtimut, verev kurereha, hobumadar, värv-varjulill, lubikas, Angerpist kasvab nii loo- kui nurmenukk, nendega koos ka sürjametsades ja -niitudel, kuivalembesed vähenõudlikud aga ka kuivadel liigirikastel taimed, nagu kassikäpp, harilik aruniitudel. kukehari, nõmm-liivatee, vahel ka mõned salumetsaliigid (sinilill, longus helmikas jt) ning käpalised (tumepunane neiuvaip, punane tolmpea, jumalakäpp jt). Samblarinne tavaliselt pideva kattena (välja arvatud lubikaloomets): palusammal, loodehmik, samblikud.

Noorendikud: loometsade raie järel võtavad maad sarapikud (tüsedama mullakihiga aladel) või kadastikud (õhema mullakihiga aladel), millest inimese sekkumiseta kujunevad ajapikku vastavalt lookuusikud või -männikud.

25

1. Männikud (harva kuusega) kuivadel väga õhukestel rähksetel (paeklibustel) muldadel: mullakiht ainult kuni 20 cm.

Männid madalad, sageli kõverad, alustaimestik väga kidur.

Põõsarinne puudub või kasvab hõredalt kadakat, pihlakat ning harilikku kuslapuud. Puhmarinne: laiguti leesikat, harva hõredalt pohla. Rohurinne puudub või on hõre ja väga kidur: kassikäpp, värv-varjulill, angerpist, verev kurereha, varretu ohakas, hobumadar; samblarindes moodustavad pideva katte põhiliselt samblikud: põdra- ja porosamblikud, islandi käokõrv, sammaldest peamiselt loodehmik, palusammal.

Sambliku-leesika loomets — Männikud, kuusikud, tammikud kuivadel paerähaga muldadel (mulda 20–30 cm) liigirikka alustaimestikuga või siis soostuvatel kamarmuldadel – liigivaese alustaimestikuga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 2. Kuivad kuni niisked männikud-kuusikud (vahel lisandub tamm). Põõsarinne liigirikas: sarapuu, verev kontpuu, harilik lodjapuu, harilik kuslapuu, paakspuu, mage sõstar, viirpuud, näsiniin, türnpuu, kibuvitsad. Puhmarinne enamasti puudub või leidub hõredalt pohla. Rohurinne liigirikas: sinilill, metskastik, võsaülane, metsülane, metsmaasikas, maikelluke, angerpist, nurmenukk, laialehine kareputk, sulg-aruluste jt, samuti enamik eelkirjeldatud loometsades kasvavatest liikidest. Pidev samblakate: palusammal, metsakäharik, laanik, lainjas kaksikhammas.

Sinilille-sarapuu loomets — Männikud, harvem kuusikud või kaasikud niisketel, ajuti märgadel kamarmuldadel, enamasti lohkudes. Põõsa- ja puhmarinne tavaliselt puuduvad, vahel hõredalt kadakat, paakspuud, lodjapuud jt. Rohurinne liigivaene: iseloomulikud lubikas, vesihaljas tarn ja ürt-punanupp, vahel hõredalt tedremaranat, angerpisti jt lootaimi; samblarinne nõrk, vaid laiguti niiduehmikut, harilikku roossammalt, lehiksamblaid.

Lubika-loomets

26

Lubikas on tuntav hallikate, justkui lubjakirmega lehtede järgi.  Ürt-punanupp sobib ka lubika-loometsa, kuigi kasvab rohkem niitudel.

27

Sürjamets on alustaimestiku poolest salu- ja loometsade vahepealne.

Pildil esiplaanil sileda tondipea sinised, vereva kurereha roosad ja mägiristiku valged õisikud.  Harilik keelikurohi armastab kuiva lubjarikast kasvukohta.

Longus helmikas on meeldejääva välimusega kõrreline, kes kasvab nii sürja- kui ka salumetsades.

28

SÜRJAMETS Männikud, männi-kuuse segametsad, harva kuusikud või kaasikud (noorendikud) ooside, moreeniküngaste või muude kõrgemate põndakute lagedel ja nõlvadel – kuivadel õhukestel kamarmuldadel, mis suviti läbi kuivavad.

Taimestik on liigirikas, kuid enamasti hõre – koosneb lubjaja kuivalembestest taimedest: metsülane, keskmine ristik, mägiristik, verev kurereha, jänesekapsas, sinilill, metsmaasikas, harilik ja külmamailane; palju ühiseid liike loometsaga.

Samblarindes palusammal, loodehmik, metsakäharik.

Sürjametsade raie järel kujunevad neil aladel esmalt hõredad kaasikud-haavikud, kus ajapikku võtavad võimust taas männid ja kuused.

1. Väga kuivad hõredad männikud. Põõsarinne puudub või on üksikud kadakad; rohurinne kidur: kassikäpp, kevadtarn, madalakasvulised karutubakad, harilik hiirehernes, metsülane, keelikurohi, harilik mailane, harilik pune, hõbemaran, mägiristik, hobumadar; samblarindes palusammal, loodehmik.

Kassikäpa-sürjamets — Männikud, kuusikud ja männi-kuuse segametsad liigirohke alustaimestikuga. Põõsarinne hõre: sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar; puhmarindes hõredalt pohla ja mustikat.

Rohurindes longus helmikas, lääne-lõhnhein, aaskaerand, mägitarn, verev kurereha, metsülane, sinilill, metsmaasikas, värvmadar, kuldkann, angerpist, külmamailane, nurmenukk, häiludes kilpjalg. Samblarindes metsakäharik, loodehmik, palusammal. Noorendikud rohke metsmaasika ja kõrrelistega.

Sarapuu-maasika sürjamets

29

Salumets kevadel, pärast sinilille õitsemist.

Praegu veel valgusrohke metsaalune muutub suvel lopsaka taimestiku tõttu üpris hämaraks.

Hariliku kopsurohu koht on salumetsas.

30

SALUMETS Kuusikud või kuuse-arukasehaava segametsad (vahel tamme, saare või pärnaga) lubjarikkal moreenil viljakatel kamarmuldadel.

Alustaimestik liigirohke, tunnusliigid: sinilill, metspipar, harilik kopsurohi, koldnõges, püsikseljarohi, naat, soo-koeratubakas, rikkalikult sõnajalgu. Samblarinne nõrk: raunikud, kähar salusammal, tähtsamblad, metsakäharik.

1. Kuusikud (vähese arukase ja haavaga), põõsarindes väga hõredalt magedat sõstart, harilikku kuslapuud; puhmarinne puudub või vähesel määral kasvab mustikat.

Rohurinne madal ja tihe: Sinilill on salumetsa tunnustaim, jänesekapsas, leseleht, lillakas, ent kasvab ka loo- ja sürjametsas. võsaülane, jänesesalat, neile lisanduvad sinilill, koldnõges, metspipar, kopsurohi. Samblarinne enam-vähem kattev: metsakäharik.

Noorendikud: sinilille-ülase lepikud, haavikud, kaasikud (vahel rohke metskastikuga).

Sinilille-ülase salumets M ä r k u s: üldilmelt sarnaneb rohkem laanemetsaga ning ongi tegelikult üleminekuaste salu- ja laanemetsade vahel.

— Kuuse-segametsad tugevama põõsarinde ja kõrgekasvulise lopsaka rohurindega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2

31