http://www.serk.ee/files/arhiiv/tiidermann

-;<761+) 0-16:1+0 <11,-:5)661 .7<7)4*=5 0-16:1+0 <11,-:5)66s; 807<7 )4*=5

Koostaja | Compiler Tõnis Liibek Autorid | Authors Tõnis Liibek, Merilis Sähka Pildiallkirjad | Photo captions Tõnis Liibek, Sirje Pallo, Epp Kangilaski, Ants Viires, Merilis Sähka Keeletoimetaja | Linguistic editor Ene Hanson Tõlge inglise keelde | Translation into English Mall Leman Kujundus ja küljendus | Design and layout Lea Tammik Fotograafid | Photographers Vahur Lõhmus, Arp Karm Fotod | Photos Eesti Ajaloomuuseum | Estonian History Museum (EAM) Eesti Rahva Muuseum | Estonian National Museum (ERM) Tallinna Linnamuuseum | Tallinn City Museum (TLM) Eesti Kirjandusmuuseum | Estonian Literary Museum (EKM) Peeter Saadla erakogu | Peeter Saadla’s private collection Raamatu väljaandmist toetasid | The publishing of the book was sponsored by Eesti Kultuurkapital | Culture Endowment of Estonia SA Eesti Rahvuskultuuri Fond, Gunda ja Heinrich Kanguri fond | Estonian National Culture Foundation, Gunda and Heinrich Kangur’s Foundation Esikaanel | Front Cover Nõiakivi Harju-Jaanis. Kivi taga fotograaf Heinrich Tiidermann | A witch rock in Harju-Jaani. Photographer Heinrich Tiidermann standing behind the rock EAM, F 11684(II): 165, 7,8×10,5 cm, kolloodiumfoto | Collodion print

Väljaandjad | Publishers Eesti Ajaloomuuseum | Estonian History Museum Kirjastus Varrak | Varrak Publishers Copyright Eesti Ajaloomuuseum | Estonian History Museum ISBN 978-9985-9889-1-6 Trükk | Printing Greif OÜ

SISUKORD | CONTENTS EESSÕNA | FOREWORD 6

HEINRICH TIIDERMANN (1863–1904) 9

EESTI TALURAHVA FOTOGRAAFILINE JÄÄDVUSTAMINE 19. SAJANDIL | PHOTOGRAPHIC RECORDING OF THE ESTONIAN FARM PEOPLE IN THE 19TH CENTURY 19

TÄIELINE PÄEWAPILDI ÕPETUS EHK KUIDAS HEINRICH TIIDERMANNI AJAL FOTOSID TEHTI | A FULL INSTRUCTION FOR MAKING PHOTOGRAPHS OR HOW PHOTOS WERE TAKEN DURING THE TIME OF HEINRICH TIIDERMANN 30

ESTONICA. HEINRICH TIIDERMANNI FOTOALBUM | ESTONICA. HEINRICH TIIDERMANN’S PHOTO ALBUM 45

FOTOD | PHOTOS MAAELU | COUNTRY LIFE 51

FOTOATELJEE | PHOTO STUDIO 145

LAULUPIDU | SONG FESTIVAL 161

LINN | CITY 179

ALBUM 204

ARTIKLID | ARTICLES

HEINRICH TIIDERMANN EESTI TALURAHVA ELU KAJASTAJANA

uigi sisult mitte nii põhjalik ja mitmekülgne kui tubli sajandi võrra varasemast ajast pärinev Johann Christoph Brotze kogu, väärib Heinrich Tiidermanni ulatuslik 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastatel pildistatud fotode kogu tõsiselt esiletõstmist eesti talurahva tolleaegse elu kajastajana. Kui Brotze kasutas suurel hulgal teiste kogutud materjali, siis Tiidermann kogus materjali ise, käies küllaltki suure ja kohmaka fotoaparaadiga mööda maad ringi. Enne kui autotransport 1920. aastail laiemalt kasutusele võeti, tuli liikuda paratamatult hobuvankriga või koguni jalgsi, mis seadis oma piirid töö ulatusele. Nii piirdub põhiosa kogutud materjalist Põhja-Eestiga, tolleaegse Eestimaa kubermanguga, eeskätt Tallinna ümbruskonnaga. Enamik fotosid, kuivõrd neid on dateeritud, pärineb 1890. aastaist, mil Tiidermann on teinud mitmeid vaatepilte Harju-Jaanist ja Kuusalu kandist. Juba 1889. aastal on ta Aruküla lähedal Peningil üles võtnud ilusa foto talumaja ukseesisest. Samast ajast on ka pilt kohalikest pillimeestest. Mitmel 1900. aastal tehtud pildil on jäädvustatud Peningi vallakooli klassituba. Inimeste tööst (lehmalüpsmine, sõnnikuvedu, heinategu, rukkilõikus, kartulivõtmine, linategu, kündmine jms) on fotosid suhteliselt

vähe. 1890. aastail on Tiidermann teinud ülesvõtteid ka Pärnu-Jaagupi kandis Pööraveres ja Pärnu lähistel Suigus ning 1901–02 Toris. Pärnumaal käies jõudis ta üles võtta isegi lätlasi. Tema fotodel näeme enamasti inimesi oma tavarõivastuses, pidulikel puhkudel muidugi ka paremais riideis. Häid võimalusi kaugemaltki kokku tulnud inimeste pildistamiseks on pakkunud Tallinnas 1896. aastal peetud üldlaulupidu, kuhu loomulikult on tuldud pidurõivastes. On mõned fotod valgesse rõivastatud setu meestest, kuid pildile on jäänud ka koore Virumaalt Iisakust, Tartu-Maarjast ning Viljandi- ja Võrumaalt. Samal aastal toimunud Haapsalu laulupeol on Tiidermann teinud samalaadseid pilte Lääne- ja Hiiumaa kooridest.

Ateljees tehtud fotodel on jäädvustatud eeskätt Harjumaalt Tallinna ümbruskonnast, osalt ka otse Tallinnast pärit inimesi, kuid sinna on tuldud ka Rakvere kandist, Pärnu-Jaagupist ja Saaremaalt. Üldiselt tundub kogu Tiidermanni fotomaterjal olevat usaldusväärne, fotograafi omapoolset lavastuslikku korrastust võib märgata üsna tagasihoidlikul määral, esmajoones ateljeefotodel.

Ants Viires

6

ARTIKLID | ARTICLES

HEINRICH TIIDERMANN AS THE REFLECTOR OF ESTONIAN PEASANT LIFE

lthough content-wise not as thorough and diverse as the materials by Johann Christoph Brotze from the period of well more than a century earlier, the e tensive photographic collection of Heinrich Tiidermann, from the end of the 19th century and beginning of the 20th century, is indeed worthwhile to be highlighted as the reflector of the quondam life of Estonian peasants.

While Brotze used, to a large extent, the material collected by others, Tiidermann gathered the material in person, wandering around the country with his relatively large and clumsy photo apparatus. Prior to the more serious emergence of car transportation in the 1920s, it was inevitably necessary to move around on a horse cart or even on foot, this, in turn, set certain limits to the extent of the work. Thus, the main part of the collected material is limited to North-Estonia, the then Province (Guberniya) of Estonia, focusing particularly on the vicinity of Tallinn. The majority of photos, as long as they are dated, originate from the 1890s, when he had made a number of views of Harju-Jaani and Kuusalu locations, including the beautiful photograph of the front of a farmhouse in Peningi near Aruküla, taken already in 1889. The photograph depicting local musicians also dates from the same time.

The work and activities of people, however, have deserved to be taken only on a relatively small number of photos (milking, manure spreading, hay-making, rye-reaping, potato picking, flax pulling, ploughing, etc.). Several pictures are from Harju-Jaani, showing a classroom in Peningi

rural municipality school (1900). During the 1890s, Tiidermann has also made photos in the Pärnu-Jaagupi area, Pööravere and in the vicinity of Pärnu, Suigu and, in 1901/02, also in Tori. When wandering in Pärnu County, he got as far as to Latvians. In his photographs we can mostly see people in their everyday clothing, and, naturally, in their best attire in festive occasions. A good opportunity for taking pictures of people who had come from elsewhere was at the country-wide song festival in Tallinn, in 1896, where the participants had naturally turned up in their festive clothing. In connection with this event, some photos have been taken of Seto men dressed in white, and also of choirs from Iisaku in Viru County, Tartu-Maarja, the counties of Viljandi and Võru.

Similar pictures, depicting the choirs from Lääne County and Hiiumaa, have been taken during the Haapsalu song festival in the same year. A large number of studio photographs primarily depict people from the vicinity of Tallinn in Harju County (and partially also from Tallinn itself), yet people from Rakvere area, Pärnu-Jaagupi and Saaremaa island have also managed to make their way to the studio. In general, the entire photographic material by Tiidermann seems to be reliable with regard to the style.

Staging elements by him can only be noticed, and in a very modest extent, primarily on the studio photographs.

Ants Viires

7

ARTIKLID | ARTICLES

8

ARTIKLID | ARTICLES

HEINRICH TIIDERMANN (1863–1904) 1 Tõnis Liibek

Heinrich Tiidermann’s life is well depicted by Ants Heinrich Tiidermanni iseloomustab hästi Laikmaa’s recollection: “Tiidermann, a former kunstnik Ants Laikmaa meenutus: school teacher from Pärnu-Jaagupi, and at the „Tiidermannil, Pärnu-Jakobist pärit-oleval time a photographer and businessman in Tallinn, endisel koolmeistril, kuid tol ajal päevapiltapparently had artistic and cultural inclinations, nikul ning ärimehel Tallinnas, oli tugevate besides his strong business sense. Tiidermann, as äriliste kalduvuste kõrval ilmselt ka kunsti- ja far as I know, was one of the first who brought kultuurilisi kalduvusi. Tiidermann on minu the bicycle – at the time with a man-height big teada üks esimesi, kes jalgratta – tol ajal alles front wheel, and with the tiny wheel in the back, mehekõrguse esimese rattaga, mille taga nagu as simply for support – to the village street. vaid toeks oli väikene ratas – külatänavale Tiidermann, as far as I know, was also one of tõi. Tiidermann on minu teada ka üks esithe first ones who brought the photo apparatus mesi, kes päevapildi aparaadi meie külla tõi into our village, and took a lot of more and less ja sellega sääl hulga suurema ja väiksema important photographs, which are now compiled tähtsusega ülesvõtteid on teinud, mis praegu, in a big album and preserved somewhere in our koostatult ühte suurde albumi, kusagil meie museum. Tiidermann went abroad to get admuuseumis säilitatakse. Tiidermann käis ditional training in photography, and when he välismaal end päevapildistamise alal täiendacame back, he immediately began to teach others, mas ja kui säält tagasi tuli, hakkas kohe teisi and even issued a first textbook on photography, õpetama, andes ühtlasi, kui ma ei eksi, meil if I’m not mistaken, and also opened a shop of esimese õpperaamatugi päevapildistamise alal photographic requisites in Tallinn.”2 välja, avades ühtlasi Tallinnas päevapildistaHeinrich Tiidermann | Heinrich Tiidermann (also Hindrik or Hinrik misesemete kaupluse.”2 EKM, A 14:18, 9×5,5 cm, albumiinfoto | Albumen print Tiedermann), who lived only to 41 years has Ainult 41-aastaseks elanud Heinrich Tiidermann (ka Hindrik või Hinrik Tiedermann) on jätnud Eesti 1 This treatment on Tiidermann’s life history is based on the following works: fotograafia ajalukku tähelepanuväärse jälje. Ta sündis 30. mail Magda Hermat “Lehekülgi Eesti fotograafia ajaloost – H. Tiidermanni fotopärand” 1863 Liivimaa kubermangus Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Suigu [Pages from the History of Estonian Photography – H. Tiidermann’s Photographic Heritage], 1966 (manuscript in the Estonian History Museum); Kaljula Teder, vallas Tabria külas Tõntsu talus Jüri ja Kaie (neiuna Vridolin) 1

2

Heinrich Tiidermanni elulugu ja loomingut on käsitlenud mitmed kirjutised: Magda Hermat, Lehekülgi Eesti fotograafia ajaloost. – H. Tiidermanni fotopärand, 1966 (käsikiri Eesti Ajaloomuuseumis); Kaljula Teder, Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed, Tallinn 1972; Peeter Tooming, Ikka fotost, Tallinn 1995, 87 jj; Peeter Tooming, Negatiivide jälil. Eesti fotograafia ajaloost XII. – Sirp, 6.07.1984; Ülle Lillak, Tiidermanni katkematu lend. – Sirp, 01.02.2002.

Ants Laipman, Esimese eesti kunstiseltsi asutamisest, eesti kunstijüngrite esimesist koondamiskatseist. – Olion 1932: 4, 94–95.

2

9

Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed [Pioneers of Estonian Photography. A Hundred Years (1840-1940) of Development], Tallinn 1972; Peeter Tooming, Ikka fotost [Once again about Photos], Tallinn 1995, 87ff; Peeter Tooming, Negatiivide jälil. Eesti fotograafia ajaloost XII [Tracking the Negatives. On the History of Photography in Estonia]. – Sirp 6.07.1984; Ülle Lillak, Tiidermanni katkematu lend [Tiidermann’s Uninterrupted Flight]. – Sirp, 01.02.2002.

Ants Laipman, Esimese eesti kunstiseltsi asutamisest, eesti kunstijüngrite esimesist koondamiskatseist [About the Attempts to Found the First Art Society in Estonia, the First Endeavours to Consolidate the Estonian Art Followers]. – Olion 1932: 4, 94–95.

ARTIKLID | ARTICLES

left a conspicuous impression in the Estonian photographic history.

Tiidermanni kuuelapselise pere eelviimase lapsena. Tavapäraselt Tiidermann was born on May 30, 1863, in the Tõntsu farm of Tabria sai ta alghariduse kohalikus vallakoolis, 1883. aastal siirdus ta village, Suigu rural municipality, Pärnu-Jaagupi parish, Guberniya of õppima Eestimaa kubermangus Kullamaa kihelkonnas asunud Kuuda õpetajate seminari. Õpingud seminaris kestsid kaks aastat, Livonia, as the last but one child of the six-child family of Jüri and Kaie (nee Vridolin) family. As usual, he obtained elementary education mille jooksul õpiti peale kirjutamise ja rehkendamise ka ajalugu, in the local rural municipality school, and thereafter, in 1883, contingeograafiat, saksa keelt, pedagoogikat ja orelimängu. Oma söögi ued his studies in the Kuuda Teachers’ Seminar in Kullamaa parish, ja ülalpidamise pidid seminaristid kohapeal tööga välja teenima.

Guberniya of Estonia. His studies in the seminar Tiidermanni õpinguaastad langesid venestamislasted for two years, encompassing subjects such as poliitika aega ning selle survel sulges Eestimaa writing and arithmetic, history, geography, German rüütelkond 1887. aastal seminari. language, pedagogy and organ playing. The students Peale seminari lõpetamist kandideeris in the seminar had to earn their food and subsistTiidermann Harju-Jaani kihelkonna Anija valence by working on the site. For Tiidermann, the lakooli abiõpetaja ametikohale. Ta sai selle koha study years in the seminar coincided with the era of ning töötas Anijas aastatel 1886–1888. Tõenäoliselt Russification policy, resulting in closing the seminar sellel ajal omandas ta fotograafivarustuse ja päevaby the Estonian Knighthood in 1887. piltide valmistamise oskuse, vähemalt tõendab seda After his graduation from the seminar, Tiidersäilinud pilt, mille ta on ise tagantjärele dateerinud mann applied for the position of an assistant teacher aastaga 1887. Samal ajal on Tiidermann, nagu in the Anija rural municipality school in Harjumitmed teised noored koolmeistrid, kogunud ka 3 Jaani parish, and worked in this post during the kohaliku talurahva suulist pärandit.

Varaseim Tiidermanni poolt dateeritud pildistus years 1886–1888. Evidently, this is the period when 1888. aasta veebruaris valiti Tiidermann Harju- 1887. aastast. H. Tiidermann, Sukad Pörawerest Liiwimaal.

1887 | The earliest photograph dated by he obtained his photographic equipment and the Jaani kihelkonna Peningi valla kirjutaja ja valTiidermann, from 1887. H. Tiidermann, Stockings skill to make photos, at least there is a preserved lakooli õpetaja ametisse, kuhu ta jäi kaheksaks from Pörawere, Livonia, 1887 | EAM, F 11684(II): photograph dated by him in hindsight as 1887. aastaks. Sel ajal tegeles ta juba aktiivselt fotograa- 86, 8,6×7,8 cm, kolloodiumfoto | Collodion print At the same time, Tiidermann, similarly to many fiaga, mida tunnistavad mitu säilinud maarahva other young schoolteachers, had paid attention to collecting the oral elu ainelist pilti. 1892. aasta septembris osales ta Tallinna Börsicultural heritage of Estonians. 3 hoones toimunud fotoamatööride näitusel, kus olid välja pandud In February 1888, Tiidermann was elected to the position of tema foto „Töötavad eestlased” ning momentvõtted Jägala joast, 4 a teacher, in the Peningi rural municipality school in Harju-Jaani töötavast veskist ja rändrahnudest. Auhinda Tiidermann sellelt parish, and that of a rural municipality secretary, staying in office for 3 Tiidermann saatis 1888. aastal Matthias Johann Eisenile ning Jakob eight years. During this period, he was already actively involved in Hurdale mitukümmend Harju-Jaani kihelkonnas kogutud mõistatust, photography, this being evidenced by a number of photos of the life olles need „enamiste kõik vanainimeste suust korjanud, kes sugugi kirjandust ei loe ega mõistagi” (Rein Saukas, Matthias Johann Eisen mõistatuste of rural people. In September 1892, he participated in the exhibition, 4

kogumise organiseerija ja publitseerijana aastatel 1869–1890. – Mäetagused, 21. Võrguväljaanne http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr21/eisen.pdf).

Katalog der Amateur-Photographien-Ausstellung in der Börsenhalle zu Reval, 6.–13. September 1892. Üleskutse eestikeelsele publikule näitusel osalemiseks ilmus aprillis Postimehes: „Kuda „Rev. Beob.” teatab, olla siin mõte liikumas, eesolewal suwel neist päewapiltidest wäljanäitust teha, mis erainimesed üles wõtnud ja walmistanud”. (nr 84, 17.04.1892).

Näituse sisu kohta ilmus hulgaliselt teateid ajalehes Revaler Beobachter (RB 200, 4.09.1892; 202, 7.09.1892; 203, 8.09.1892; 204, 9.09.1892; 205, 10.09.1892, jj).

3

10

Thus, in 1888, Tiidermann sends to Matthias Johann Eisen and Jakob Hurt several dozen riddles collected in the Harju-Jaani parish, having “gathered nearly all of them from the mouths of old people who would not read or even understand literature” (Rein Saukas, Matthias Johann Eisen mõistatuste kogumise organiseerija ja publitseerijana aastatel 1869–1890 [Matthias Johann Eisen as the Organiser of the Collection and Publishing of Riddles during 18691890], – Mäetagused, 21. Internet publication http://haldjas.folklore.ee/tagused/ nr21/eisen.pdf).

ARTIKLID | ARTICLES

näituselt siiski ei saanud. 5 1895. aastal astus ta vast loodud Eestimaa Fotoamatööride Ühingu liikmeks. Järgmisel aastal loobus ta õpetajaametist ja siirdus Tallinna vendade Kristinite ateljeesse end fotograafia alal täiendama, jätkates mõni aasta vallakirjutajana. Tagantjärele on ta öelnud, et maksis linnas fotograafiameti õppimise eest 150–300 rubla.6 1896. aastal pildistas Tiidermann Tallinnas ja Haapsalus laulupidu, kirjutades oktoobris rahvaluuleteadlasele Oskar Kallasele: „... rahwa riietes piltidest, mis Hapsalus ja Tallinnas laulupidudel ülesse wötsin nüüd juba piltisi saada wöib nagu Hapsalus soowisite. Neid piltisi on nimelt 20 tükki ja wöite nad 60. kop tükk saada.”7 Samal aastal ilmus esimene Tiidermanni foto ajakirjanduses, nimelt ajalehe Valgus erilisas. Pildistatud on Tallinna laulupeo rongkäiku Jaani kiriku ees.8 Järgmise aasta veebruaris avas Tiidermann koos trükkal Mihkel Schifferiga Tallinnas Karjavärava juures trükikoja, kuid varsti loobus ta sellest ettevõtmisest.

Märtsis osales Tiidermann Tallinnas Pikal tänaval Kanuti gildi majas toimunud fotoamatööride näitusel.9 Tegemist oli rahvusvahelise näitusega, millest võttis osa üle 40 lõbupäewapiltniku rohkem kui 1200 tööga. Postimees kirjutab, et ei saa „mitte waikides mööda minna ilusast tööst, mis Eesti, iseäranis maarahwa elu kenasti kujutab. See on Peningi wallakirjutaja hr.

H. Tiedermann’i „Estonica” album oma 200 pildiga. Näitusel on see täiesti ainus niisuguste rahwalikkude kujutuste kogu.

Säält leiab waataja rahwa töödest, tööriistadest, elumajadest, rahwariidis laulukooridest, Eesti kirjanikkudest nende käekirjadega, ning muist asjust ilusaid pilta.” Albumit hinnati näitusel pronksaurahaga.10 1898. aasta veebruaris kirjutas Tiidermann Jakob Hurdale, et ta on saatnud „oma Albomi Peterburgi, kus sees ligi 300 pilti on Eesti rahwa wana warast ja uuemast ajast. Kui soowite seda 5 6 7 8 9 10

organised for amateur photographers in the Tallinn Stock Exchange building, displaying his photos “Working Estonians”, snapshots of Jägala waterfall, a working mill and boulders.4 Still, Tiidermann was not awarded with a prize at this exhibition.5 In 1895, Tiidermann became the member of the newly established Society of Estonian Amateur Photographers. Next year, he gave up his profession as a teacher and went to Tallinn, to the studio of brothers Kristin, to improve his photographic knowledge, and simultaneously continued to work as the secretary of the rural municipality for some years. In hindsight, he mentions that he had paid 150–300 roubles for studying the photographer’s profession in the town.6 In 1896, Tiidermann takes photographs at the song festivals in Tallinn and Haapsalu, and writes to the folklorist Oskar Kallas in October “as you requested in Hapsalu, it is now possible to get the pictures of the folk costumes I photographed at Hapsalu and Tallinn song festivals. Altogether, there are 20 pictures of that kind, and you can get them for 60 kopecks a piece”.7 In the same year, Tiidermann’s photo, depicting the procession of the song festival in Tallinn, in front of the St. John’s Church, is for the first time published in the press, in a special addition of the newspaper Walgus.8 In February next year, Tiidermann, together with typographer Mihkel Schiffer, opened a printing house in Tallinn, at the Karjavärav (Cattle Gate), yet soon abandoned this undertaking.9 In March, Tiidermann took part in the second exhibition of amateur photographers in Tallinn, in the Kanuti Guild Hall in Pikk street.10 This time it was an international exposition, with more than 40 pleas4

Katalog der Amateur-Photographien-Ausstellung in der Börsenhalle zu Reval, 6-13 September 1892. A call for the Estonian-language audience, to participate in the exhibition, was published in “Postimees” newspaper in April: “As notified in “Rev. Beob.”, an idea has been passing around to organise an exhibition, in the forthcoming summer, of the photos taken and made by private persons”. (Nr 84, 17.04.1892). Regarding the content of the exhibition, abundant notices were published in the newspaper Revaler Beobachter (RB 200, 4.09.1892; 202, 7.09.1892; 203, 8.09.1892; 204, 9.09.1892; 205, 10.09.1892 ff).

5 Postimees 211, 21.09.1892.

6 Olevik 35, 1.09.1898.

7 Estonian Literary Museum (Eesti Kirjandusmuuseum) (= EKM), f 186, m 75:8.

8 Walguse iseäraline lisa [A Special Addition to Walgus], 31, 1896, p. 241.

9 Tiidermann’s manuscript “On the Work and Importance of the Photographer” is also from the same year. [On the Work and Importance of the Photographer.

Manuscripts of the articles in “Postimees” newspaper], 1897 Estonian Historical Archives (Eesti Ajalooarhiiv) (= EAA), f 2111, n 2, s 204).

10 Ehstländischer Verein der Amateur-Photographen. Catalog der Ausstellung für Amateur-Photographie in Reval vom 1. bis zum 16. Märtz 1897.

Postimees 211, 21.09.1892.

Olevik 35, 1.09.1898.

Eesti Kirjandusmuuseum (= EKM), f 186, m 75:8.

Walguse iseäraline lisa, 31, 1896, lk 241.

Ehstländischer Verein der Amateur-Photographen. Catalog der Ausstellung für Amateur-Photographie in Reval vom 1. bis zum 16. Märtz 1897. „Brongsauuraha sai siinsel erapäewapiltnikkude wäljanäitusel oma Eesti albumi eest Penningi wallakirjutaja herra H. Tiedermann.” (Eesti Postimees 11, 13.03.1897; vt ka Postimees 56, 10.03.1897). Samast aastast pärineb Tiidermanni käsikiri „Päewapildi tööst ja tähtsusest” (ajalehe „Postimees” artiklite käsikirjad, 1897, Eesti Ajalooarhiiv (= EAA), f 2111, n 2, s 204) .

11

ARTIKLID | ARTICLES

näha, siis wöite seda pildi wälja näitusel näha.”11 Tegemist oli Venemaa Keiserliku Tehnikaühingu näitusega. Sama aasta 22. mail avati Tallinnas kolmas fotoamatööride näitus, kuid puuduvad andmed, et Tiidermann oleks sellel osalenud.12 1898. aasta juulis ilmus Eestimaa Kubermangu Teatajas ametlik teadaanne, et „Hindrik Tiidermannile on Eestimaa kuberneri herra poolt luba antud kaks wersta Raasiku jaamast eemal üht päewapildiwalmistamise töökoda awada”.13 Ateljee asus Harju-Jaani kihelkonna Haljava valla Hallingu talus.14 Sama aasta sügisel alustas Tiidermann ka pidevamat fotograafia õpetamist: „Minu pea tahtmine on seda teadust Eestlaste hulgas rohkem tuttawaks teha, et Eesti wana wara ka pilt alal hoida wõiks. /…/ Õppimise aja kohta teadustan Teile, et mitte üksi ühe nädalaga, waid koguni kolme päewaga wõib minu juures nii kaugele saada, et omal jalal kohe töötama hakata.”15 Detsembris loobus Tiidermann vallakirjutaja ametist ja pühendus täielikult fotograafiale. Ta jätkas ka talurahva suulise pärandi kogumist, kirjutades üles Mahtra sõja mälestusi. Samal aastal ilmus tema fotograafiaõpiku „Täieline päevapildi õpetus” esimene väljaanne, millest pole teadaolevalt ühtki eksemplari säilinud.

1899. aastal reisis Tiidermann enesetäiendamise eesmärgil Saksamaale, kus ta õppis Baieris Wilhelm Cronenbergi fotograafiakoolis (Phototechnisches Lehrinstitut). 1900. aasta algul välismaalt naasnud, kolis Tiidermann Raasiku lähedalt Tallinna.

Veebruaris kuulutas ta, et on „wäljamaalt päewapildi töös täiendamast tagasi tulnud ja annan nüüd jälle selles töös õpetust nagu enne”. Nüüd reklaamis Tiidermann end juba kui päewapiltnikchemigrafi, kes teeb pilte nii paberile, portselanile, puule, kivile, nahale, riidele kui ka klaasile, peale selle õpetab litograafiat ning tsink-, vask-, messing- ja terasklišeede valmistamist. Samas otsis ta enda ateljeesse kahte õpipoissi.16 Esmalt asus Tiidermanni ateljee Suur-Pärnu maanteel nr 79 Treibluti majas.17 Hiljemalt oktoobriks oli ta kolinud aga II gildi

ure photographers displaying their more than 1200 pictures. Newspaper “Postimees” points out, when writing about the exhibition, “it is not possible to walk quietly past a beautiful piece of work depicting the Estonian life, particularly that of country people, in a nice manner.

This is the rural municipality secretary from Peningi, Mr. Tiedermann’s “Estonica” album with its 200 photos. In this exhibition, it is the one and only collection of such native depictions. The onlooker can find beautiful pictures of working people, tools, dwelling houses, choirs in folk costumes, Estonian writers with their handwriting, and other things”. The album was given a bronze award at the exhibition.11 In February 1898, Tiidermann writes to Jakob Hurt of having sent “my Album with nearly 300 pictures of the antiquities and more recent times of the Estonian people, to St. Petersburg. Should you wish to see it, you can do so at the photographic exhibition”.12 This was the exhibition of the Imperial Technical Society of Russia. On May 22, 1898, the third exhibition of amateur photographers was opened in Tallinn, yet there is no data of Tiidermann having participated in this.13 In June 1898, “Eestimaa Kubermangu Teataja” published an official announcement that “Hindrik Tiidermann has been given a permission by the Governor of Estonia to open a photographic workshop two versts away from the Raasiku station”.14 The studio was located in the Hallingu farm of Haljava rural municipality, Harju-Jaani parish.15 In the autumn of the same year, Tiidermann becomes actively involved in teaching photography. “My main intention is to make this science more familiar among the Estonians so that Estonian antiquities could also be preserved on pictures /…/ Regarding the duration of learning, I can tell you that not only in a week’s time, but even with three days you can get that far at my class to start working on your own immediately.”16 In December, Tiidermann gave up his job as the rural municipality secretary, dedicating himself fully to photography. He shows continu11

The Bronze Award at this exhibition of private photographers was given to Mr. H.Tiedermann, the rural municipality secretary of Peningi, for his Estonica album (Eesti Postimees 11, 13.03.1897; see also Postimees 56, 10.03.1897).

12 EKM, f 45, m 4:7.

13 Postimees 113, 27.05.1898.

14 Eestimaa Kubermangu Teataja [= EGZ, Gazette of the Guberniya of Estonia] 29, 23.07.1898; see also Postimees 162, 25.07.1898.

15 RB 163, 24.07.1898.

16 Olevik, 35, 1.09.1898, 797–798, see also Olevik 34, 25.07.1898, 774–775.

11

EKM, f 45, m 4:7.

12 Postimees 113, 27.05.1898.

13 Eestimaa Kubermangu Teataja (= EGZ) 29, 23.07.1898; vt ka Postimees 162, 25.07.1898.

14 RB 163, 24.07.1898.

15 Olevik, 35, 1.09.1898, 797–798, vt ka Olevik 34, 25.07.1898, 774–775.

16 Eesti Postimees 8, 23.02.1900; 9, 2.03.1900.

17 Samas.

12

ARTIKLID | ARTICLES

ous interest in collecting the oral heritkaupmehe Feodor Verschbitzki age of peasant people, writing down majja Viru tänav nr 410 (hiljem the recollections of the Mahtra War. The nr 14),18 kus varem oli asunud first print of his photography textbook, Kristinite ateljee. Sellesse ateljeesse “A Full Instruction for Making Photojäi ta töötama pea oma elu lõpuni. graphs” was issued in the same year, yet Sel ajal tegutses Tallinnas peale according to existing data, no copies of Tiidermanni ateljee veel viis tuntud this version have been preserved. fotoettevõtet.19 In 1899, Tiidermann travelled to 1900. aastal sai Tiidermann Germany for self-development, and loa avada Tallinnas studied at Wilhelm Cronenberg’s institutsinkograafiatöökoda. Enne seda tion (Phototechnisches Lehrinstitut) in oli linnas olemas vaid üks selline Bavaria. At the beginning of 1900, having töökoda. Tema klišeeritud fotod returned from abroad, Tiidermann moved Jakob Ploompuu väljaantud Rahva from the Raasiku area to Tallinn. In Lehe 1901. aasta numbris on teadaViru tänav nr 410 fotoateljees töötas Tiidermann aastatel 1900–1904.

Sel ajajärgul kasutas ta February, he announces that he has “come olevail andmeil esimesed kohapeal tüüpformaatides fotode kleepimiseks kahe erineva kujundusega aluspappi | back from abroad, having improved klišeeritud Tallinna trükistes aval- Tiidermann worked at Viru Street 410 during 1900–1904. At this time, he glued standard 20 myself in the work as a photographer, datud fotoillustratsioonid. 1900. format photographs on cardboard bases designed in two different manners and start teaching this subject again, as aasta mais võttis Tiidermann vastu earlier”. This time, Tiidermann advertised himself as a photographerjuba viienda kursuse õpilasi, olles selleks ajaks andnud õpetust chemigrapher, who makes pictures on paper, porcelain, wood, stone, rohkem kui kolmekümnele fotograafiahuvilisele. 21 Ajakirjanduskin, fabric and glass, and, in addition teaches lithography and the sest leiab mitmeid kuulutusi, mis annavad teada, milliseid tema 22 making of zinc, copper, brass and steel clichés. In the same advertisefotosid on võimalik raamatukauplustest osta. ment, he was also looking for two apprentices for his studio.17 1901. aastal alustas Tiidermann Soome rahvateadlase Axel In the beginning, Tiidermanns studio operated in the Treiblut Olai Heikeli (1851–1924) õhutusel oma stuudios rahvariietes eesthouse, at Suur-Pärnu Road 79.18 Yet by October, by the latest, he had laste pildistamist, samuti ostis ta enda juures koolitusel käinud moved to the house of Feodor Verschbitzki, another tradesman of the fotograafidelt etnograafiliste esemete pildistusi: „Dr Heikeli guild, at Viru Street 410 (later 14),19 the former location of the Brothsoowitusel /…/ wõtan ma 15. augustist s.a. kahe aasta jookers Kristin studio. At this moment of time, another five well-known sul igatahes neid ilma hinnata päewapildina üles, kes wanades photo-companies were operating in Tallinn, besides Tiidermann’s studio.20 18 Eesti Postimees 43, 26.10.1900.

19 In 1900, Tiidermann obtained a licence to open a zincography Vennad Kristinid, Carl Eduard Meyer, Max Meixner, Alexander Reisberg, Jaan Teterin. workshop in Tallinn, the second of the kind in the city. The photos 20 350 aastat trükikunsti Tallinnas. Näituse kataloog. Koostaja Kyra Robert, clichéd by Tiidermann, in the 10th issue of newspaper “Rahva Leht”, Tallinn 1988, 12.

21 Teder 1972, 68. published by Jakob Ploompuu in 1901, are knowingly the first 22

„Nõnda on 1900. aastal Tallinnas Jakob Ploompuu raamatukaupluses müügil Tiidermanni pildistused: 1) Hans Kentmann, kes 1857. a. Tallinna Wene turul 200 hoopi sai, 2) Mahtra sõjamehed, kes 1857. Mahtra mässust osa wötsiwad ja surmale möisteti, sellest aga Keisri armul pääsesiwad, ja 3) Tiisu Hindrek torupilliga, kes 120 torupillilugu mängida mõistab. Kõik mehed elawad weel praegu. Pildi hind kabinet suuruses 50 kop.” (Eesti Postimees 230, 11.10.1900).

17

Eesti Postimees 8, 23.02.1900; 9, 2.03.1900.

Ibid.

19 Eesti Postimees 43, 26.10.1900.

20 Brothers Kristin, Carl Eduard Meyer, Max Meixner, Alexander Reisberg, Jaan Teterin.

18

13

MAAELU | COUNTRY LIFE

ERM Fk 147:50; ERM Fk 147:51, 9,5×13,1 cm, kolloodiumfoto / Collodion print

Torist Liivimaal | In Tori, Livonia, 1902

Aidaukse ees seisab Pärnumaa Tori valla Oore (Ore) külast pärit naine tumedas pikk-kuues ja triibulises seelikus, peas jämedast villasest lõngast heegeldatud peakate.

Kõrval maas on lahtine õlgvakk rõivastega. Paremal asuval pildil kannab sama naine Tori abielunaise põhitunnuseid – põlle ja kabimütsi.

A woman from the Oore (Ore) village in Tori rural municipality, Pärnu County, standing in front of the granary door, wearing a dark long-coat and striped skirt, and a headgear crocheted of coarse woollen thread. Next to her on the ground is an open straw chest with clothes. The picture on the right depicts the same woman wearing the main features of a married woman – an apron and a hood-shaped cap.

55

MAAELU | COUNTRY LIFE

EAM, F 11684(I)albumiinfoto / Albumen print

EAM, F 11684(II):206, 13,9×9,3 cm, albumiinfoto / Albumen print

Küla karjane Suigus Pärnumaal | Village herdsman in Suigu, Pärnu County

Suigu vald (tänapäeval Are vald) asus Pärnumaal Pärnu-Jaagupi kihelkonnas. Samast vallast oli pärit ka fotograaf ise. Sellel pildil on karjasel peas talvemüts ning tema õhukese valge suvise pikk-kuue ehk rüü all on peidus villasest riidest põlvpüksid ja mustad säärekatted. Sellised väga paksust kodukootud riidest valmistatud püksid ei andnud uuena mõnikord põlvest hästi koolduda.

Päris hull oli asi vihmaga, mil riie vett täis imbus ja vildisarnaseks muutus. Paremal asuval pildil on karjane riietatud suviselt.

Suigu rural municipality (nowadays Are rural municipality) was located in the Pärnu-Jaagupi parish in Pärnu County. The photographer also came from the same area.

In this photo, the herdsman is wearing a winter cap, his white summer-time long-coat covering his woollen knee-breeches and black leggings.

When new, such home-made knee-pants made of very thick fabric did not sometimes allow to bend easily from the knees.

Things were really bad in rainy weather when the cloth soaked in water and was almost like felt.

The picture on the right shows a herdsman dressed in summer clothes.

62

MAAELU | COUNTRY LIFE

EAM, F 11684(II):167, 7,7×10,5 cm, kolloodiumfoto / Collodion print

Kaelas kantawad wanad rahad | Old coins worn around the neck

18.–19. sajandil olid Eestis kaelaeheteks valdavalt ripatsitega helmekeed või lülilised metallist kaelaketid. Ripatsitena lükiti kaelakeesse või -ketti ka rahasid, millele oli riputamiseks külge joodetud aas ehk kand.

Pildil olevale kaelaketile on lisaks rahadele lisatud kaks preesi (üks neist värviliste klaasist kividega ehk silmadega). Kaelarahadena on siin kasutatud 17.–18. sajandi rootsi ja vene münte.

Beaded necklets with pendants, or segmented metal chain necklaces were the predominant type of jewellery worn in the 18th–19th century Estonia. Coins with soldered loops were also used as pendants in necklaces.

In addition to coins, the necklace on the photo is decorated with two brooches (one of them with stones, or eyes, made of coloured glass). The 17th and 18th century Swedish and Russian coins have been used as pendant coins.

71

MAAELU | COUNTRY LIFE

EAM, F 11684(II):191, 11×16 cm, kolloodiumfoto / Collodion print

Jägala Joa Jõelehtmes | Jägala waterfall in Jõelehtme

Jõelähtme valla territooriumil asuv ligi kaheksa meetri kõrgune ja üle 50 meetri laiune Jägala juga.

The Jägala waterfall, nearly 8 m high and more than 50 m wide, located in the territory of the Jõelähtme rural municipality.

93

ATELJEE ATELJEE | PHOTO | ATELJER STUDIO

TLM, Fn 9292:27, 16,5×12 cm, hõbeželatiin-klaasnegatiiv / Silver gelatine glass negative

Läänemaalt | From the Lääne County

Siia tuleb pildi allkiri, mis kirjeldab pildil olavaid inimesi või tegevust, aega, millal on Rõivastuse järgi otsustades kannab paar Lääne-Eesti rahvarõivaid. pildistatud, ja muid täpsustusi foto kohta.

According to the clothing in the picture, the couple are wearing folk costumes from West-Estonia.

Siia tuleb pildi allkiri, mis kirjeldab pildil olavaid inimesi või tegevust, aega, millal on pildistatud, ja muid täpsustusi foto kohta.

159

ALBUM

1

2

3

4

5

207

6

0MQVZQKP <QQLMZUIVVQ w ! ZWPSMU S]Q [IRIVLQ^IV][\MT NW\WLMT ^ร QJ Vร PI ZIP^IZQQM\M[ QVQUM[Q \IT]PWWVMQL \IZJMM[MUMQL \ร ร \MOMUQ[\ RI TI]T] SWWZM ร TMXMI -M[\Q ZIP_I[\ QOI[ \ร P\[IUI[ I[RI[ .W\WOZIIรก MM[Uร ZS WTQ ^ร QUITQS]T\ ]TI\][TQS]T\ Rร ร L^][\ILI Pร ร J]^I\ ZIP^IS]T\]]ZQ VQVO PWWTQ\[MLI [MTTM MM[\ M\ -M[\Q ZIP_I[\ SI Vร WTIIL ITITM Rร ร S[ 7UI NW\W TWWUQVO] XIZMUQS] SWWVLI[ <QQLMZUIVV !

II[\IT SIP\M ITJ]UQ[[M UQ[ WV [ร QTQV]L \ร VI[MVQ 2ร ZOUQ[\MT II[\ISร UVM\MT WV VMQL <QQLMZUIVVQ NW\W[QL SWZL]^IT\ SI[]\I\]L [IOMTQ VMVLM I]\WZQ\ UIQVQUI\I 5ร VML \MUI XQTLQ[\][ML WV WUIVLIV]L TI][I QSWWVQTQ[M ^ร ร Z\][M \MQ[ML TMQI^IL [MTTM[ NW\WITJ]UQ[ M[UISWZL[MT\ X]JTQ\[MM ZQUQ[\ >II\IRI [QTUM M\\M SMZSQJ UQ\UM\IP]TQVM XQT\ ! [IRIVLQ Tร X] RI [IRIVLQ ITO][M MM[\TI[\M MT]WT][\

<PM[M XPW\WOZIXP[ _PQKP IZM UWZM \PIV I P]VLZML aMIZ[ WTL _MZM \ISMV Ja 0MQVZQKP <QQLMZUIVV w ! IVL LMXQK\ XMWXTM QV VI\QWVIT NWTS KW[\]UM[ NIZU J]QTLQVO[ M^MZaLIa IZ\MNIK\[ _WZS XZWKM[[M[ IVL KPWQZ[ IVL OMVMZITTa \PM -[\WVQIV XMWXTM QV M^MZa ZMTM^IV\ [Q\]I\QWV <PM IQU WN \PM XPW\WOZIXPMZ _I[ \W ZMKWZL I[ KWUXZMPMV[Q^MTa I[ XW[[QJTM \PM NILQVO NWTS K]T\]ZM IVL \W UISM []ZM \PI\ \PM NIKQIT \aXM[ WN \PM -[\WVQIV XMWXTM _W]TL IT[W JM ZMKWZLML NWZ XW[\MZQ\a 1V ! <QQLMZUIVV KWV[WTQLI\ML \PM JM[\ WN PQ[ XPW\WOZIXPQK KZMI\QWV QV \_W ITJ]U[ \PI\ PI^M M`Q[\ML ]V\QT \WLIa <PM[M XPW\W[ Ja <QQLMZUIVV PI^M JMMV ZMXMI\MLTa ][ML L]ZQVO \PM NWTTW_QVO LMKILM[ aM\ QV NZMY]MV\ QV[\IVKM[ _Q\PW]\ UMV\QWVQVO \PM I]\PWZ ;WUM WN PQ[ XPW\W[ PI^M I\\IQVML I [WUM_PI\ QKWVQK ^IT]M _PMZMI[ \PM W\PMZ[ IZM X]JTQ[PML NWZ \PM รกZ[\ \QUM QV \PQ[ ITJ]U <PM ^QM_MZ Q[ JMQVO WNNMZML I LQ^MZ[M ^Q[]ITQ[I\QWV WN \PM M^MZaLIa TQNM WN -[\WVQIV[ I\ \PM MVL WN \PM !\P KMV\]Za IVL JMOQVVQVO WN \PM \P KMV\]Za

ISBN 978-9985-9889-1-6