SISUKORD
To at aime d . . . Rahustav leheroheline ja värvirõõmsad õied aitavad luua hubase õhkkonna ja rõhutavad teie isikupärast elustiili. Rõõmu on veelgi rohkem, kui tunnete ja arvestate taimede kasvunõudeid.
Toataimed ruumikujunduses
6
Kujundamise põhialused Vormid ja värvid: looduse rikkalik pakkumine Väljendusrikkad solistid, kaunid ansamblid Nõud ja lisandid: pakendist oleneb palju
10 12 14
➤ KAUNISTUSTEGA POTID
4
8
16
Kujundusstiilid Klassikaline stiil: ajatu ja hubane Puristidele: vähem on rohkem Talupoeglik: looduspärane, värske ja sõbralik Vahemereline meeleolu: lõbus, muretu, elurõõmus Etnostiil: võõramaiste kultuuride võlu
18 20 22 24 26 28
Igasse ruumi õige taim Eluruumid: elu roheluses Taimed magamistoas: rahulik ja õdus Taimed lastetoas: lihtsad ja lõbusad Taimed tööruumis: rohelus stressi vastu Köögis ja vannitoas: taimed ja aur Taimed esikus ja trepikojas: robustsed ja vähenõudlikud
30 32 34 36 38 40 42
Hooldamine
44
Sobiv asukoht Toataimede päritolu: kodutunne Valgus, õhk, temperatuur: kasvukoht on tähtis Õige koht toas: taimed tuleb esile tuua
46 48 50 52
Parim hoolitsus Kasvunõudeid tuleb tunda: mida räägivad lehed Õige valik: pikk elu või üürike õnn?
54 56 58
Potikultuuri ükskordüks Istutusnõud ja substraadid – mis milleks sobib? Õige istutamine ja ümberistutamine Taimed savigranulaadis ja vesikultuuris
60 62 64 66
Edu tagatised Kastmine ja piserdamine Toitainetega varustamine Vormimine ja iluhooldus Paljundamine Toataimede tervisekaitse
68 70 72 74 76 78 80 82 84
➤ DIAGNOOSITAHVLID: HOOLDUSVEAD ➤ DIAGNOOSITAHVLID: KAHJURID ➤ DIAGNOOSITAHVLID: HAIGUSED
Toataimeportreed
86
Kes on kes toaaias
88
Õitsvad taimed
90
➤ ÕITSEV LAUAKAUNISTUS
Orhideed Bromeeliad ➤ LIHATOIDULISED TAIMED
Lehtdekoratiivsed taimed ➤ TAIMEDE KUJUNDAMINE
Palmid Sõnajalad ja kõrrelised
Kaktused ja teised sukulendid ➤ VEEL KORD KÕIGE OLULISEMAST
102 118 122 126 128 140 158 160
170 182
Erialaterminite selgitusi 183 Aadressid ja kirjandus184 Liikide loend 185 º MÜRGISED
TOATAIMED
190
Fotode allikad, tänusõnad
192
5
To a t a i m e d ruumikujunduses
8–17 2. Kujundusstiilid Lehekülg 18–29 3. Igasse ruumi õige taim Lehekülg 30–43 1. Kujundamise põhialused
Lehekülg
7
Kujundamise põhialused . . . Rohelised taimed ja imeilusad õied elustavad oma sarmiga igat ruumi ja loovad meeldiva õhkkonna. Kui taimede valikul ja nende paigutamisel arvestatakse ruumi tingimustega, saab elusa roheluse ja isikupärase stiili harmoonilisse kooskõlla viia.
➤
Õied ja anum – toon toonis kooslus.
...
Juba üksainus taim suudab ruumi õhkkonda muuta, pilgupüüdjaks olla ja õdususe eest hoolitseda. Taimede õige paigutuse korral on nende loomulik mõju mitmekordne. Teadlik arvestamine värvide ja vormidega, teatud taimede ja istutusnõude sobivus ruumi sisustusega, õiged aksessuaarid – kõik see aitab kaasa isikupärase elukeskkonna loomisele.
tuleb kastmiseks ja hooldamiseks hõlpsasti ligi pääseda. Võtke kasutusele ettevaatusabinõud, et taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumisel takistuseks.
Elusad toaehted Valgus, soojus ja teised kasvukohatingimused on taime elu vältimatud eeldused. Toataimede puhul on eriti oluline vastavale liigile sobiv hooldus ja õige kasvukoht. Elutoa taimedisain võib olla kui tahes kaunis, ent kui valitud taimed kannatavad valgusepuuduse või õhu kuivuse all, ei jätku rõõmu kuigi kauaks. Mõelge alati ka praktilistele asjadele. Taimedele
8
... Lüüra-viigipuu tumerohelised lehed loovad ruumis rahuliku tasakaalutunde.
Kujundamise põhialused
KUJUNDAMISE PÕHIALUSED
Vo r m i d j a v ä r v i d : looduse r ikkalik pakkumine . . . Olgu tegu harmoonilise
Suur vormirohkus
terviku või põnevate kontrastidega: taimede abil on võimalik kõike kas ümber kujundada või rõhutada.
➤
Oskuslikult valitud ja paigutatud taimed
tõmbavad endale tähelepanu ja rõhutavad ümberolevat. Optilise efekti seisukohalt on tähtsad nii taime kasvu- kui lehekuju, aga ka õite ja lehtede värvus. Suured selge vormiga lehed mõjuvad hoopis teisiti kui väikesed, filigraanselt sulgjad lehed.
Botaanilises mõttes on toataimede hulgas väga erinevaid eluvorme. Paljud on mitmeaastased taimed, kes kogu eluaja kestel jäävad rohtseks. Seevastu ühe- ja kaheaastased on lühiealised, nende elutsükkel lõpeb enamasti rikkaliku ja kauakestva õitsemisega. Ebatavalisi kasvuvorme leidub sukulentide hulgas, kes varuvad vett lihakalt paksenenud lehtedesse, vartesse või kaktuste kombel kogu kehasse. Täiesti teistsuguse kujuga on aga puittaimed: nende hulgas on rikkalikult harunenud põõsaid, pikkade võsudega ronitaimi, püstiseid ja laiavõralisi puid ja lõpuks harunemata tüvega tuttvõraga palme.
... 1
2
1
SAMETINE VIOLETT Jaava sametlehiku peenekarvased lehed helgivad vastu valgust salapäraselt.
2
S ÄRAV V I O LETT Säntpoolia heleda südamikuga õied mõjuvad elavalt ja veidi ninakalt.
3
ST RUKT UURNE V I O LETT Peperoomia lihakad lehed on huvitavalt kibralised.
4 3 10
4
V I O LET NE MUST ER Kuningbegoonia lehti ilmestab mitmeastmeline värvidemäng.
Vo r m i d j a v ä r v i d
... Mõningaid suuri taimi (pildil bensoe-viigipuu) pakutakse sageli kõrgete punutud tüvedega vormidena, mis on küll moekas ja hoiab ruumi kokku, kuid tema tervise seisukohalt siiski halb lahendus.
Taoline formaalne lähenemine taimedele aitab hinnata nende mõjuefekti. Püstised saledad taimed näiteks mõjuvad sageli väga elegantselt. Ripptaimedes on midagi voogavat, mängulist. Ümarad puhmikud või polstertaimed on rangevormilistele taimedele pehmendavaks vastukaaluks.
Värvid – kirju mitmekesisus
Eristatakse järgmisi peamisi kasvuvorme: º püstine; enamasti vähe või üldse mitte harunenud (tääkliilia, paljud palmid), º põõsasjas; olenevalt liigist kompaktne, laiuv või kohevalt harunenud (jõulutäht, begooniad), º polsterjas; lameda kasvuga (korallmari, helksiine), º rosetjas; väga lühikese peaharuga, alusel männasjas lehekodarik, mille keskelt areneb kõrge õisik (kalliisia, paljud bromeelialised), º puhmikjas; mõnikord kaugele kaarduva lehestikuga (paljud kõrrelised), º rippuv; pikkade võsunditega (kaksiratsik, rohtliilia), º roniv; pikkade võsudega, mis ülespoole ronides kinnituvad alusele köitraagude või muude spetsiaalsete organitega (luuderohi, roniliilia).
Üsna ükskõik, millist taime eelistate, üks värv on elusa toakaunistuse puhul ikka olemas – lehtede rohelus. Ja see värv jääb alati tagasihoidlikuks ning sobib igasse ruumi. Aga just lehtdekoratiivsete taimede puhul on soovitav arvestada rohelise erinevate nüanssidega, mis ulatuvad õrnast helerohelisest suursuguse tumeroheliseni. Veel ilmekam on sinakate, hõbedaste, vasekarva või metalse läikega lehtede mõju. Nad jätavad enamasti eriti noobli, mõnikord isegi asjalikult külma mulje. See kehtib ka valgete roodude, servade või valge mustriga lehtede kohta. Veelgi silmapaistvamalt värvunud, näiteks tugevalt punasetooniliste lehtedega taimede puhul tuleb eriti jälgida, et nad ruumi stiili ja värvigammaga sobiksid. Värvide mõju tunnetamine on vajalik ka taimerühmade kokkuseadmisel (lk 12–13). Looduse kirjut paletti saab eriti tõhusalt ära kasutada, kui arvestada üksikute värvide mõju. Olenevalt värvuse intensiivsusest võivad väga heledad või murtud toonid mõju pehmendada või siis seda oluliselt muuta. Roosa õievärv on õigupoolest heledaks moondunud punane või violetne, mille elustav mõju on sõna otseses mõttes kahvatunud.
➤
Praktiline info
VÄ R V I D E M Õ J U
✗ Punane: aktiveeriv, elav, jõuline, soe ✗ Oranz̆: elav, ergutav, soe ✗ Kollane: rõõmus, lõbus, lahe, soe ✗ Sinine: värske, rahustav, jahe ✗ Violetne: rahustav, pehme, sinakana jahe ✗ Roosa: pehme, sõbralik, rõõmus, mänglev ✗ Valge: hele, rõõmus, rahustav, neutraalne, jahe, värske ✗ Roheline: rahustav, tasakaalustav, loomulik, pehme
11
ÕITSVAD TAIMED
Jasmiingardeenia
Uhke roniliilia
Valgeõieline verilill
Gardenia augusta
Gloriosa superba
Haemanthus albiflos
PÄRITOLU: Ida-Aasia troopilised metsad
PÄRITOLU: Aafrika ja Aasia troopilised metsad
PÄRITOLU: Lõuna-Aafrika kuivad alad
➤ noobel nööpaugulill
➤ eksootiline õitehurm
➤ tavatud õied
Teised nimetused: tihti on müügil nime all G. jasminoides Sugukond: madaralised (Rubiaceae) Õied: valged, enamasti täidisõied, kuni 10 cm läbimõõduga, lõhnavad; juuli–oktoober Lehed: suured, ovaalsed, läikivad, tumerohelised, nahkjad Kasv: igihaljas haruline põõsas; potis kasvab ca 60 cm kõrguseks Kasvukoht: võimalikult valge, aga mitte otsese päikese käes; suvi läbi soe, õiepungade moodustumise ajal ei tohi olla suuri temperatuurikõikumisi ega liiga soe; talvel 10–15 °C Kasutamine: suurepärane õitseja valgesse ja sooja ruumi või talveaeda Hooldus: kasutada toasooja pehmet vett, hoida kergelt niiske; piserdada ainult enne õitsemist; väetada iga 14 päeva järel, kasutada lubjavaest väetist ja mulda (nt rododendroniväetist ja -mulda); sügisest alates lõpetada väetamine ja kasta tagasihoidlikumalt Paljundamine: ladvapistikutega kevadel või sügisel, mullatemperatuur 25 °C
Teised nimetused: kaunis-, roni-, leek-, kroon-, ämblikliilia Sugukond: sügislillelised (Colchicaceae) Õied: liiliasarnased, kuni 8 cm läbimõõduga; alguses rohelised, siis sarlakpunased, kollase servaga; juuni–august Lehed: lantsetjad, läikivad säravrohelised, lehetipus köitraod Kasv: mugulsibulast sirguvad kuni 2 m pikkused võsud Kasvukoht: päikeseline; soe ja palju õhuniiskust Kasutamine: ronitaim väga valgesse ja sooja ruumi või talveaeda Hooldus: hoida ühtlaselt niiske, ei talu seisvat vett; sageli piserdada; väetada kord nädalas; võsud suunata tugedele; sügisel vähendada nii kastmist kui ka väetamist, mugulaid säilitada ületalve niiskes ruumis temperatuuril 15–18 °C; kevadel istutada nad horisontaalselt värskesse substraati nii, et kasvupungad oleksid umbes 3 cm paksuselt mullaga kaetud Paljundamine: tütarmugulsibulatega Vihje: kõik taimeosad on väga mürgised, eriti mugulad!
Teised nimetused: pintsellill, elevandikõrv, lehmakeel Sugukond: amarüllilised (Amaryllidaceae) Õied: kreemvalged, tugeva varre otsas pintslitaolises õisikus, millest paistavad välja kollased tolmukad; ilmuvad suvel ja hilissuvel Lehed: laiad rihmataolised, lihakad Kasv: igihaljas sibultaim; tihedalt kokkusurutud lehtede vahelt sirgub suvel õievars Kasvukoht: päikeseline; suvel soe; talvel valge ja jahe (ca 10 °C) Kasutamine: sobib valgetesse ruumidesse Hooldus: hoida ühtlaselt kergelt niiske, ülemine mullakiht lasta enne järgmist kastmist läbi kuivada, tingimata vältida seisvat vett; kasvuajal anda kord nädalas nõrka väetist Paljundamine: tütartaimedega Vihje: kui taim on talvel liiga soojas ruumis, siis suvel õievarred ei arene. Varem kuulus samasse perekonda ka rohkeõieline verilill (Scadoxus multiflorus).
104
Rooshibisk
Ratsuritäht
Hibiscus rosa-sinensis
Hippeastrum’i liigid ja hübriidid
PÄRITOLU: Ida-Aasia troopilised piirkonnad
PÄRITOLU: Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopika ja subtroopika
➤ atraktiivne õitsev taim
➤ luksuslik varajane õitseja
Teised nimetused: hibiskus, hiina roos, toakask Sugukond: kassinaerilised (Malvaceae) Õied: suured lehtrikujulised, tolmukad ja emakasuue on kokku kasvanud pikaks toruks; kollased, punased, roosad või valged; märts–oktoober Lehed: munajad kuni südajad, enamasti hambulise servaga; läikivad, tumerohelised, mõned ka kirju lehestikuga Kasv: igihaljas põõsas; laia võraga, kuni 2 m kõrgune; võib kasvatada tüvivormina Kasvukoht: võimalikult valge, aga mitte lauspäike; suvel võib olla ka õues varjulises kohas; talvel hoida valges jahedamas ruumis (12–16 °C juures) Kasutamine: dekoratiivne taim nii valgesse tuppa kui ka suvel õue Hooldus: kasvuajal hoida ühtlaselt niiske, vältida seisvat vett; köetavates ruumides piserdada, kuni augustini väetada kord nädalas; närbunud õied ära korjata; väljaveninud taimed lõigata kevadel kuni poole võrra tagasi Paljundamine: ladvapistikutega 22–25 °C mullatemperatuuri juures; noortel taimedel mitu korda latvu ära näpistada
Teised nimetused: ratsuritähte kutsutakse sageli ka amarülliseks, kuigi ta ei kuulu enam sellenimelisse perekonda. Varem moodustasid ratsuritähed ja amarüllid ühe perekonna. Sugukond: amarüllilised (Amaryllidaceae) Õied: lehtrikujulised, kuni 18 cm läbimõõduga; paljudes värvitoonides valged, roosad, punased või oranz̆id, ka mitmevärvilised; õie keskelt ulatuvad peaaegu horisontaalselt välja kollased tolmukad; talvest kevadeni, olenevalt ajatamise algusest Lehed: rihmjad, kuni 50 cm pikkused Kasv: püstiste, pisut kaardus lehtede ja 1–3 seest õõnsa õievarrega sibultaim; varasügisest puhkeperiood, mil kõik lehed järk-järgult ära kuivavad Kasvukoht: õitsemise ja peamise kasvu ajal valge, suvel võib olla õues; kasvu alguses ja õiekelluka avanemise ajal talvel või kevadel hoida soojas, nt küttekeha läheduses; õitsvad taimed vajaksid jahedamat (u 18 °C) temperatuuri, siis püsivad õied kauem
Kasutamine: talvine ja kevadine elustava värvi tooja valgetesse ja soojadesse ruumidesse Hooldus: novembrist veebruarini panna sibulad suuremasse potti nii, et pool sibulat paistab substraadist välja; ajatamistemperatuur 22–24 °C; alguses kasta vähem, taime arenedes rohkem, ja kui õievars on käelaba pikkune, siis hoida muld kogu aeg niiske, aga mitte valada vett otse sibulale; kuni õie ilmumiseni korrapäraselt piserdada; pärast õitsemist õievars alt ära lõigata; kuni augusti keskpaigani kasta ja väetada iga 14 päeva järel; seejärel kastmist vähendada ja lõpuks mitte enam kasta; närtsinud lehed ära lõigata; sügisesel puhkeajal hoida sibulat pimedas, kuivas ja jahedas Paljundamine: tütarsibulatest, taimed hakkavad õitsema 2–3 aasta pärast Vihje: kõik taimeosad, eriti sibul, sisaldavad mürgiseid alkaloide Sugulased/sordid: müügil on enamasti hübriidsordid; suureõieliste hübriidide ja metsikute liikide ristandid on kasvult väiksemad ja õrnemad
105
ÕITSVAD TAIMED
Valge vahalill
Hortensia
Lemmalts
Hoya bella
Hydrangea hübriidid
Impatiens'i hübriidid
PÄRITOLU: Austraalia, Malaisia ja Hiina troopilised metsad
PÄRITOLU: Korea ja Jaapani mägimetsad
PÄRITOLU: Uus-Guinea, Aasia, Ida-
➤ elujõuline väänleja
➤ atraktiivne õisikutaldrik
➤ väsimatu õitseja
Sugukond: angervarrelised (Asclepiadaceae) Õied: tähekujulised, valged või roosad, vahajad, tugeva lõhnaga; õisikus 7–12 õit; mai–september Lehed: kitsad, munajad, tumerohelised, lihakad Kasv: väänduv ronipõõsas, tiheda lehestikuga, rippuv Kasvukoht: valge ja soe; talvel mitte alla 15 °C Kasutamine: sobib amplitaime ja ruumipoolitajana valgetesse ruumidesse Hooldus: hoida ühtlaselt niiske ja väetada iga 14 päeva tagant; aeg-ajalt piserdada; vajab toestust; sügisest kastmist vähendada, aga mullapalli ei või lasta päris läbi kuivada; üksikuid varsi võib lühemaks lõigata, seal arenevad uued õiepungad Paljundamine: kevadel pistikutega, mullatemperatuur 20–25 °C Sugulased/sordid: hariliku vahalille (H. carnosa) sordid on kirjude või laineliste lehtedega; südajal vahalillel (H. kerrii) on südamekujulised lehed ja kreemikad õied
Sugukond: hortensialised (Hydrangeaceae) Õied: olenevalt sordist kuni 20 cm läbimõõduga poolkerajad, taldriku- või pallikujulised roosad, punased, valged või sinised sarikõisikud kaheaastasel puitunud varrel; õitseb kevadel ja suvel Lehed: suured, munajad, saagjad Kasv: heitlehine põõsas; püstine lai puhmas Kasvukoht: valge, aga mitte otsese päikese käes; jahe (ca 16 °C), õhurikas; suvel varjus, võib viia ka õue; talvel valges või pimedas 2–8 °C juures Kasutamine: sobib valgetesse jahedatesse ruumidesse; suurde potti Hooldus: lubjavaese veega hoida ühtlaselt niiske; kuni augusti keskpaigani väetada rododendroniväetisega kord nädalas; sügisel, kui lehed on varisenud, kasta väga vähe; vajadusel kevadel tagasi lõigata Paljundamine: ladvapistikutega Vihje: siniselt õitsevad hortensiad muutuvad roosaks, kui substraat pole enam piisavalt happeline
Teised nimetused: virkliisu Sugukond: lemmaltsalised (Balsaminaceae) Õied: taldrikukujulised, punased, valged, roosad, lillad, oranz̆id, mitmevärvilised; liht- ja täidisõielised; peaaegu kogu aasta Lehed: elliptilised kuni südajad; helevõi tumerohelised, lemmaltsa UusGuinea hübriididel tavaliselt mustrilised Kasv: puhmikulised, kõrgus 30–60 cm Kasvukoht: poolvarjus või valges, aga mitte lauspäikese käes; suvel võib olla ka vihma eest kaitstud kohas õues; talvitumine valges, sultan-lemmaltsa (I. walleriana) hübriidid 10–15 °C, UusGuinea hübriidid 15–18 °C juures Kasutamine: tuppa ja rõdule sobiv vähenõudlik õistaim; sageli kultiveeritakse üheaastasena Hooldus: hoida alati hästi niiske, vältida seisvat vett; kasvuajal nõrgalt väetada iga 14 päeva järel; puhkeperioodil kasta tagasihoidlikumalt Paljundamine: seemnetega (külv jaanuar–märts) või ladvapistikutega; valgusidaneja Vihje: peetakse nõrgalt mürgiseks
106
Aafrika
Iksoora
Jasmiin
Ixora liigid ja hübriidid
Jasminum’i liigid
PÄRITOLU: India troopilised metsad
PÄRITOLU: Ameerika, Aasia ja Aafrika troopika ja lähistroopika
➤ nõudlik kaunisõis
➤ joovastav lõhn
Sugukond: madaralised (Rubiaceae) Õied: nelja kroonlehega, tihedates sarikates; punasel iksooral (I. coccinea, pildil) säravpunased, iksoora hübriididel ka oranz̆id, lõheroosad või kollased; märts–oktoober Lehed: piklikud munajad, jäigad, nahkjad, säravrohelised Kasv: igihaljas põõsas, tugevasti harunenud; aeglase kasvuga, kõrgus kuni 1 m Kasvukoht: valge, ilma otsese päikeseta, aasta ringi soe, mullatemperatuur 18–20 °C; niiske õhk, sobib vee ja kruusaga täidetud alus; on tundlik järskudele temperatuurikõikumistele Kasutamine: lilleaknad; soojad niiske õhuga valged ruumid, talveaiad Hooldus: korrapäraselt kasta ja pritsida lubjavaese toasooja veega; nõrgalt väetada iga 14 päeva tagant; peale õiepungade moodustumist ei tohi enam liigutada, muidu kukuvad hiljem õied ära; talvel hoida mõnevõrra kuivemana; harunemise soodustamiseks võib peale õitsemist tagasi lõigata Paljundamine: kevadel ladvapistikutega kõrge mullatemperatuuri juures
Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Õied: olenevalt liigist valged, roosad või kollased; kitsad torujad, tipus avanevad tähekujulised õied moodustavad ebasarika; erineva tugevusega lõhn; õitseaeg olenevalt liigist eri aastaajal, soodsates oludes võib õitseda aasta läbi Lehed: munajad kuni ümarad, sageli sulgjad, läikivad rohelised Kasv: paremalt vasakule väänduv ronipõõsas, millel on pikad, traaditaoliselt kitsad väädid, igihaljas või heitlehine; üpris tugevakasvuline Kasvukoht: päikeseline ja õhurikas, suvel võib olla ka õues kaitstud kohas; talvel valges 8–10 °C, valgeõieline jasmiin (J. sambac) ca 15 °C juures; jahe koht soodustab õite moodustumist Kasutamine: kena ronitaim tuppa, rõdule, terrassile ja talveaeda Hooldus: lubjavaese veega hoida ühtlaselt kergelt niiske ja väetada iga 14 päeva järel; vajab toestamist, varred tuleb üles siduda; talvel kasta vähem, aga mullapallil ei tohi lasta päris läbi kuivada; kevadel või kohe pärast
õitsemist võib tugevalt tagasi lõigata Paljundamine: kevadel või suvel poolpuitunud pistokstega 20–25 °C mullatemperatuuri juures Vihje: intensiivne lõhn ei pruugi kõigile meeldida ning võib põhjustada peavalu Sugulased/sordid: tihti leiab poest harilikku jasmiini (J. officinale, pildil paremal), mille valged õied paiknevad ebasarikas, õitseb juunist oktoobrini, kasvab kõrgeks ja heidab sügisel lehed maha. Tema peent lõhnaainet kasutatakse parfüümide valmistamiseks. J. mesnyi on suhteliselt külmakindel, igihaljas, kollaste õitega ja alustab õitsemist varakevadel. Samuti igihaljas soojalemb valgeõieline jasmiin (J. sambac) õitseb peaaegu aasta ringi, õied on valged, hiljem värvuvad roosaks. Tema kandilisi varsi tuleb toestada. Lõhnavaid õisi kasutatakse tee valmistamiseks. Roosa jasmiin (J. polyanthum, pildil vasakul) on igihaljas, valgete, ülalt punakate õitega; aianduslike võtetega on teda võimalik teha talvel õitsejaks.
107
ÕITSVAD TAIMED
Tähniline justiitsia
Blossfeldi kalanhoe
Justicia brandegeana
Kalanchoe blossfeldiana
PÄRITOLU: Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopilised metsad
PÄRITOLU: Madagaskari kuivad alad
➤ sarmikad õied
➤ jõuline kevadtalvine õitseja
Teised nimetused: toahumal Sugukond: karusõralised ehk akantuselised (Acanthaceae) Õied: valged, silmatorkavate valgete või punaste kattelehtedega kaetud õisikukäbides; peaaegu aasta ringi Lehed: ca 6 cm pikkused; munajad, terveservalised; tumerohelised Kasv: haruline põõsake Kasvukoht: valge, aga mitte otsese päikese käes; soe, suvel ka õues; talvel vähemalt 12 °C juures Kasutamine: atraktiivne õitseja valgetesse ruumidesse ja talveaeda Hooldus: suvel hoida ühtlaselt niiske, augustini iga 2–3 nädala järel väetada; talvel kasta tagasihoidlikult ja kevadel ühe kolmandiku peale tagasi lõigata Paljundamine: ladvapistikutega Sugulased/sordid: punane justiitsia ehk punane jakobiinia (J. carnea): suvel torujad, roosad kuni punased õied käbitaolises õisikus, aeg-ajalt piserdada, kuni augustini kasta kord nädalas; värvikas justiitsia (J. rizzinii) on talvel ja kevadel torujate kollakaspunaste õitega, talub päikest, talvel hoida 10–12 °C juures
Sugukond: paksulehelised (Crassulaceae) Õied: punased, kollased, oranz̆id, roosad, lillad või valged tihedates ebasarikates; õitseb talvel ja/või kevadel, oskuslikult hooldades aasta läbi Lehed: tumerohelised; lihakad Kasv: enamasti püstised püsikud, poolpõõsad või põõsad Kasvukoht: aasta ringi valge, ka päikeseline; suvel soe, talvel jahedam, üle 15 °C Kasutamine: vähenõudlik õistaim valgetesse ruumidesse; tihti kultiveeritakse hooajataimena Hooldus: kasta kogu suvi mõõdukalt, substraadi pealispind lasta aeg-ajalt läbi kuivada, talvel hoida peaaegu kuivana, soojemas kohas kasta tihedamini; kuni augustini väetada iga 14 päeva tagant, äraõitsenud õied eemaldada, tugev tagasilõikamine pärast õitsemist soodustab uute võrsete tekkimist Paljundamine: ladva- ja lehepistikutega või külviga (valgusidaneja)
108
Vihje: kuna ta on lühipäevataim, siis sügisel lühema päevapikkuse juures areneb rohkem õisi; kunstliku pimendamisega saab teda ajatada õitsema sobival ajal Sugulased/sordid: sorte on arvukalt, sealhulgas ka ca 15 cm kõrgused minikalanhoed. Atraktiivse lehega on viltjas kalanhoe (K. tomentosa), mida kutsutakse ka kassikõrvaks. Tema lehed asetsevad rosetjalt, on valged ja viltjad, leheservad roostepunased kuni pruunid. K. manginii ja armukalanhoe (K. porphyrocalyx) on roosade ja punaste rippuvate kellukesekujuliste õitega. Viimaseid peetakse vahel eraldi perekonda Bryophyllum kuuluvateks, nagu ka punakate kellukesekujuliste õitega toruõielist kalanhoed (K. tubiflora). Tema lehed on ruljad, lehetippudesse arenevad tütartaimed. Sulgjas kalanhoe (K. pinnata) ja Daigremonti kalanhoe (K. daigremontiana) on sarnased, neid kutsutakse ka Goethetaimekesteks. Nende lehed on piklikud või kolmnurksed, mõlemal tekivad lehetippudesse tütartaimed. Daigremonti kalanhoel on leheservad nõrgalt sissepoole rullunud.
Luud-lõunamürt
Lõhnav mandvill
Oivaline korallpõõsas
Leptospermum scoparium
Mandevilla laxa
Medinilla magnifica
PÄRITOLU: Austraalia ja Uus-Meremaa niisked soojad metsad
PÄRITOLU: Lõuna-Ameerika troopilised metsad
PÄRITOLU: Filipiinide troopilised metsad
➤ õieküllane varasuvine õitseng
➤ tugeva lõhnaga õied
➤ külluslik õiteilu
Teised nimetused: teepuu, kiviseeme Sugukond: mürdilised (Myrtaceae) Õied: palju väikesi viie kroonlehega roosasid, punaseid või valgeid õisi; lihtvõi täidisõied; mai-juuni Lehed: nõeljad, olenevalt sordist rohelised, sinakasrohelised või pronksikarva, muljumisel on tunda meeldivat lõhna Kasv: tihe igihaljas põõsas; võib kasvatada ka tüvivormina Kasvukoht: valge, aga mitte lauspäike; soe, suvel võib ka õue viia; talvel hoida 4–8 °C juures Kasutamine: õitsev taim valgetesse ja soojadesse ruumidesse, ka suuremamõõdulisse potti Hooldus: kasta suvel pehme veega piisavalt, tingimata vältida seisvat vett, muidu võib lehed langetada, mis juhtub ka liigse kuivuse puhul; kuni augustini väetada iga 14 päeva järel; kasutada asaleaväetist ja -substraati; pärast õitsemist lõigata hõredamaks ja nõrgalt tagasi Paljundamine: suvel ladvapistikutega; sage kärpimine soodustab harunemist
Teised nimed: Dipladenia Sugukond: koerakoolulised (Apocynaceae) Õied: viie kroonlehega, valged, lehtrikujulised, lõhnavad; kobaras uute võrsete tipus; varasuvi–sügis Lehed: munajad; tumerohelised läikivad; vastakud Kasv: poolheitlehine vääntaim, kiirekasvuline Kasvukoht: päikeseline ja soe; talvel valge või pime 4–8 °C juures Kasutamine: armsasti õitsev ronitaim valgetesse ruumidesse, talveaeda, rõdule ja terrassile Hooldus: suvi läbi kasta rikkalikult; kuni augustini väetada kord nädalas; vajab toestust; pimedas talvitumiseks lõigata varred maapinna lähedalt maha ja hoida taime peaaegu kuivana Paljundamine: suvel ladva- või varrepistikute või seemnetega Vihje: taim sisaldab mürgiseid aineid; lõhn võib põhjustada peavalu
Sugukond: roodlehelised (Melastomataceae) Õied: roosad, kuni 50 cm pikkustes rippuvates pööristes, ümbritsetud suurte roosakasvalgete kandelehtedega; kevad–suvi Lehed: kuni 30 cm pikkused, nahkjad; piklikmunajad Kasv: kuni 1 m kõrgune igihaljas põõsas, neljakandiliste võrsetega Kasvukoht: valge, otsese päikeseta; soe muld, niiske õhk, ei talu tuuletõmmet; novembrist kuni pungade moodustumise alguseni 15–18 °C juures; on tundlik kohavahetuse suhtes Kasutamine: õitsev taim suletud lilleaknale ja niiskesse sooja talveaeda Hooldus: kui õiepungad paistma hakkavad, alustada kastmist, hoida ühtlaselt niiske; kastmiseks ja piserdamiseks kasutada ainult pehmet vett; kuni sügiseni iga 14 päeva järel lubjavaese väetisega väetada; puhkeajal kasta tagasihoidlikult Paljundamine: pistikutega kõrgel temperatuuril (30–35 °C) või õhuvõrsikutega
109