SILMARINGI TEATMIK
Usundid PHILIP WILKINSON
Inglise keelest t천lkinud Julika Laulik
LONDON, NEW YORK, MÜNCHEN, MELBOURNE, DELHI
Originaali tiitel: Eyewitness Companions Religions Philip Wilkinson Esmatrükk 2008. aastal Dorling Kindersley Limited 80 Strand, London WC2R 0RL A Penguin Company Copyright © 2008 Dorling Kindersley Limited. Text copyright © 2008 Philip Wilkinson Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978–1–4053–2815–9 (ingl k) ISBN 978–9985–3–1954–3 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Julika Laulik, 2009 Konsultant Jaan Lahe Toimetaja Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2009 www.varrak.ee www.dk.com
SISUKORD Eessõna 10 12 MIS ON RELIGIOON? Religioon ja doktriin 20 Religioon ja mütoloogia 22 Religioosne kogemus 24 Religioossed institutsioonid 26 Eetika 28 Rituaal 30 Pühapaigad ja sakraalsed objektid 32
36 PÕLISRAHVASTE USUNDID Ameerika 50 Aafrika 52 Aasia 53 Austraalia ja Okeaania 54
56 MONOTEISTLIKUD USUNDID Judaism 60 Kristlus 84 Islam 124 Zoroastrism 148
158 INDIA USUNDID
272 UUED USULISED LIIKUMISED
Hinduism 162 Budism 182 Sikhism 208 Džainism 224
290 KES ON KES RELIGIOONIS 234 IDA-AASIA USUNDID Konfutsianism 238 Taoism 250 Šintoism 262
Monoteistlikud usundid 294 India usundid 306 Ida-Aasia usundid 312
318 ARVE JA FAKTE Sõnastik 339 Register 344 Tänuavaldused 351
10
EESSÕNA
RELIGIOONIL ON SUUR ROLL MILJONITE INIMESTE JAOKS MAAILMAS. USK JUMALASSE VÕI JUMALATESSE ANNAB PALJUDE INIMESTE ELULE EESMÄRGI JA TÄHENDUSE. USKUMUSED, DOKTRIINID JA PÜHAD TEKSTID ANNAVAD INIMESTELE MORAALIÕPETUSI. USUJUHID JAGAVAD ÕPETUSI JA VÕIVAD OLLA EESKUJUKS. Usk annab inimesele tuge eetilisel objektid. Neid ühisjooni vaadeldes arengul ja ainet vaimseks enesevõib näha sarnasusi erinevate väljenduseks, kuid tänapäeva religioossete kogemuste vahel. ususüsteemidel on palju teistsuguseid väljundeid. Maailma usuorganiJUHATUS ERINEVATE satsioonid tegelevad heategevusega, USUNDITE JUURDE aidates vaeseid ja haigeid ning Raamatu põhiosa on pühendatud korraldades kampaaniaid nende nende usundite tutvustamisele, mille heaks, kes on alavääristatud järgijate arv ja ajalooline mõju on seisundis. Religioonist on olnud kõige suurem. Kõigepealt on inspireeritud terve hulk kuulsaid vaatluse all põlisrahvaste usundid, maale, skulptuure ja muusikateoseid. millele järgnevad monoteistlikud Paljud kirikud, mošeed ja templid usundid (judaism, islam, kristlus ja kuuluvad maailma kõige zoroastrism), mis tekkisid tähelepanuväärsemate Krutsifiks keskaegsest Euroopast, kus Kristuse kujutised tõrjusid välja Lähis-Idas ja levisid arhitektuurimälestiste kohalikud jumalad, kes olid varem ajapikku kaugele üle oma hulka. olnud kultusobjektideks. algsete piiride ning on Religioon on sageli nüüdseks tuntud peaaegu kesksel kohal nii kogu maailmas. Seejärel käsitletakse nelja poliitikas, diplomaatias kui ka sõjas. peamist India usundit (hinduism, budism, Templid, kirikud ja mošeed on tihtipeale džainism ja sikhism) ja kolme Ida-Aasia oma kogukonna keskuseks, osaledes usundit (konfutsianism, taosim, šintoism). hariduselus, suurendades heaolu ja Eraldi peatükki on koondatud valik uusi jagades sotsiaalseid teenuseid neile, kes usulisi liikumisi, mis on levinud umbes neid kõige enam vajavad. Vaatamata muutuvatele oludele on religioon endiselt viimase saja aasta jooksul ja mis näitavad inimkonna hämmastavat võimet jätkuvalt meie elu keskmes. uurida elu ja usu tähendust. ÜHISED JUURED Peatükk „Kes on kes religioonis” Maailma usundid on väga erinevad, alates annab teavet usutegelaste kohta ning põlisrahvaste hõimuusunditest kuni uute viimane osa „Arve ja fakte” aitab kiiresti usuliste liikumisteni; alates monoteistlikest leida vajalikke võtmefiguure (jumalaid, religioonidest nagu islam kuni prohveteid ja teisi) ning olulisi fakte ja polüteistlikeni nagu hinduism. See raamat statistikat religioonide kohta. algab peatükiga „Mis on religioon?”. Selles vaadeldakse religioonide ühisjooni – doktriinid, lood Jumalast või jumalatest, Borobudur, 9. sajandi budistlik monument Jaava eetikasüsteemid, austamise mudelid ja saarel Indoneesias, on silmapaistev tõend selle rituaalid ning pühapaigad ja kultususundi pärandist.
EESSÕNA
11
14
MIS ON RELIGIOON?
mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. See muudab religiooni defineerimise keeruliseks, eriti kui see käsitleb nii raskesti hoomatavaid mõisteid nagu Jumal, elu eesmärk, elu pärast surma jne. Siiski on maailma religioonides mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on.
M
AAILMA RELIGIOONID,
Peaaegu igas teadaolevas kultuuris arengumaades ja islam kogu on olemas oma religioon. maailmas – laienevad jõudsalt ja Tegelikult on Jumala või jumalate võidavad enda poole uusi austamine sedavõrd levinud nähtus, pöördujaid. Religioonil on et kui arheoloogid leiavad mingi tänapäeval niisama oluline roll iidse eseme või struktuuri, mille kui millal iganes varem. otstarvet nad ei mõista, omistavad RELIGIOONIDE nad sellele rituaalse või religioosse MITMEKESISUS tähenduse. Religioon pole mitte ainult Sajandeid on inimesed juurelnud universaalne, vaid tal on olnud ka usu fenomeni üle ja püüdnud tohutu mõju kultuurile. Näiteks anda vastust küsimusele: on paljud maailma Mis on religioon? Sellele tähtsaimatest ehitistest küsimusele on leitud alates keskaegsetest hämmastavalt palju katedraalidest ja lõpetades erinevaid vastuseid. maia templitega religioosse Keskaegne karikas, mis on mõeldud veini jaoks katoliku 19. sajandi inglise kirjanik otstarbega. Ja suur osa kiriku missal. Matthew Arnold kirjeldas kirjandusest alates Dante religiooni kui „emotsioonist puudutatud „Jumalikust komöödiast” kuni tuntud sufi moraali”. Umbes samal ajal nimetas poeedi Rumi teosteni, rääkimata maailmausundite pühakirjadest, on saanud saksa teoloog Friedrich Schleiermacher religiooni „täieliku sõltumise tundeks”; inspiratsiooni religioonist. inglise kardinal John Henry Newman RELIGIOON ON JÄTKUVALT pidas selle peamiseks olemuseks „võimu ja OLULINE kuuletumist”. Inglise antropoloog James Religioon on inimestele oluline, kuna ta Frazer, kes on tuntud oma võrdleva tegeleb inimelu nii tähtsate küsimustega usundiloo alase teosega „Kuldne oks” nagu hea ja kuri, algpõhjus ja tagajärg. (1890), kõneles religioonist kui viisist Usklikud hoiavad oma usust kinni ja lepitada jõude, mis „juhivad looduses mõned on koguni valmis selle eest toimuvaid protsesse ja inimelu”. surema. Kultuurides, kus riik on püüdnud 19. sajandi saksa sotsiaal-poliitiline religiooni hävitada või ebasoosingusse teoreetik Karl Marx suhtus religiooni seada – näiteks 20. sajandil levinud skeptiliselt, tsiteerides inglise kirjanikku kommunistlikes režiimides –, jätkasid Charles Kingsleyt, kes nimetas seda inimesed oma usu järgimist, isegi kui nad „oopiumiks rahvale”, kuid ta nägi selles seetõttu riskisid halastamatu riigiga ka midagi positiivset, kui ta kirjeldas seda vastuollu sattuda. Isegi tänapäeval, kui kui „südametu maailma südant”. paljude inimeste jaoks pakub teadus Paljudes kultuurides on religiooni konkreetsemaid ja lootusrikkamaid olemuseks suhe inimeste ja ühe või mitme vastuseid elu probleemidele, on osa jumala vahel. Kuid mitte kõigis inimesi jäänud oma usu juurde. Mõned ususüsteemides, mida religioonideks suured religioonid – sealhulgas kristlus nimetatakse, pole jumalaid. Paljud budistid
SISSEJUHATUS
15
Taoistlik preester palvetamas kurjade vaimude eemalehoidmiseks ärikvartalis Taibeis ja usklikud teda jälgimas.
ei austa mingit jumalust ja džainismis, mis on üks tähtsamaid ja mõjuvõimsamaid religioone Indias, ei ole Jumalat. Veel üks ühisjoon paljudes religioonides on moraal: inimestele õpetatakse headust. Kuid on leidunud religioone, näiteks VanaKreekas, mille keskmes olid amoraalsed jumalad, ning paljud põlisrahvaste usundid asetavad rõhu õigele jumalate teenimisele, mitte niivõrd sellele, kuidas elada moraalset elu. Enamikus religioonides on suure au sees inimesed või rituaalide juhid, kes juhendavad ja õpetavad. Kuid mõned grupid, sealhulgas mõningad protestantlikud kristlikud sektid, näiteks kveekerid, on preestriameti kõrvale heitnud ja väidavad, et kõigil usklikel on juurdepääs jumalikule. Lähemal vaatlusel paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduvad. Näib olevat terav
eraldusjoon monoteistlike usundite (eeskätt kristlus, islam ja judaism) ja mitmeid jumalaid tunnistavate usundite vahel, nagu hinduism. Kuid hindud tunnetavad oma tohutut hulka jumalaid kui ühe ja sama kõrgema reaalsuse eri aspekte ja isegi hiinlastel on ülemjumal, Nefriitkeiser ehk taeva valitseja. Ent isegi sel viisil on raske teha mingeid üldistusi ususüsteemide kohta. Selle probleemi mõistmiseks peaksime ainult võrdlema šintoismi oma Mosleminaised palvetamas Ida-Timori mos˘ees ’id al-fitr’i püha ajal, mis järgneb ramadaanile, paastukuule (vt lk 138–141).
Maarja kuju Ristimäel Leedus S˘iauliai lähedal. See on Baltimaade kristlike palverännakute paik.
näiteks tema raamatus „Inimkonna religiooosne kogemus” (1969). Esimene loendamatute vaimude ehk kami’dega ja komponent on doktriin, põhimõtete ja judaismi oma ainujumalaga; või islamit, õpetuste kogum. Teine aspekt on mis keelab Jumala kujutamist, ja mütoloogia, mis sisaldab lugusid hinduismi, mis kasutab jumalate kujusid jumalatest ja religiooni ajalugu. Järgmiseks jumalateenistuses. tuleb religioosse kogemuse mõiste, viis, kuidas inimesed jumalikku kogevad, mis ÜHISED TEEMAD sageli toimub kõrgematel teadvuse Selle asemel et üritada leida mingit fraasi, tasanditel. Neljas iseloomulik joon on mis oleks kokkuvõte kõigist religioonidest, religioosne institutsioon, mis võib olla püüdlevad tänapäeva tohutu globaalne organisatsioon usunditeadlased nagu katoliku kirik või väike, laiemapõhjalise kirjeldava kuid hästi organiseeritud lähenemise poole. kogum nagu budistlik Kõneldakse religioonidest klooster. Järgmine kui ususüsteemidest, mis iseloomustav joon on sisaldavad seitset või religiooni eetiline sisu – kaheksat põhikomponenti, praktiliste instruktsioonide mis on mingis kombikogum, mis selgitab vastava natsioonis olemas igas usundi järgijatele, kuidas usundis. Seitse elementi, õigesti elada –, mis hõlmab mida see raamat käsitleb, nii Matthew Arnoldi põhinevad inglise filosoofi ja emotsionaalset hoiakut Eredavärviline mask, mida teoloogi Ninian Smarti kunagi kasutasid Alaskas elava religiooni suhtes kui ka ts˘ims˘a hõimu s˘amaanid. loetletud komponentidel, laialdasemat juhatust, kuidas
SISSEJUHATUS
17
midagi õigesti teha. Kuues komponent on rituaal, kogu tseremoniaalne skaala tõsisest ohvritalitusest kuni ülevoolva rõõmuni usupühade ajal. Viimaseks on sakraalsed objektid ja pühapaigad: elutud asjad, hooned või looduslikud paigad, millel on religioosne tähendus. Koos kirjeldavad need seitse iseloomulikku aspekti maailma religioonide ühisjooni.
OLULISED KÜSIMUSED Oma mitmete ühiste elementide kaudu käsitlevad religioonid inimkonna tähtsamaid küsimusi. Need küsimused on olulised kosmilises mõttes, hõlmates maailma loomist, elu mõtet, kannatuse ja valu tähendust ja üleloomulikku sfääri. Need küsimused on olulised ka selles mõttes, et nad puudutavad iga inimest, käsitledes käitumist ja eetikat. Põlisrahvaste usundite järgijate uskumused puudutavad igapäevaelu ja ellujäämist – jumalate austamine võib aidata viljadel kasvada või tagada edu jahilkäigul. Kõrgelt arenenud ususüsteemid oma pühakirjade ja rafineeritud teoloogiliste argumentidega võivad põlisrahvaste usunditest paista kaugetena, kuid nad ei ole seda. Iga usk vaatab absoluudi poole, lootes elu maa peal paremaks muuta.
RELIGIOOSSED KOGUKONNAD Kõik usundid on ühel või teisel viisil nii individuaalsed kui ka kollektiivsed. Usundi
Laks˘mi, hindu rikkuse, õnne, armastuse ja viljakuse jumalanna, tavapäraselt kireval portreel, mis kujutab teda pillamas kuldmünte maailmale.
usus. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad erilist tähelepanu religioosse kogukonna mõistele. Sellised terminid nagu „kirik” või „sünagoog” viitavad nii usklike kogumile kui ka ehitistele, kus jumalateenistust peetakse. Kollektiivselt tegutsevad usklikud on sageli olnud võimsaks headusele
„JUMALAL ON KÕIK VÕIMALIK.” Matteuse 19:26
järgija võib palvetada või Jumalat teenida kodus või üksinduses mediteerida. Budistile võib üksinda mediteerimine olla kõige olulisemaks kõigist religioossetest ettevõtmistest ja ka mõningad kristlased leiavad, et omaette palvetamine on tegevus, mis kõige paremini lähendab neid Jumalale. Kuid sageli toimuvad ka kogunemised – ühiseks jumalateenistuseks, õpetuste saamiseks või tööks kogukonnas –, mis lasevad inimestel kogeda osadust
suunatud jõuks: aidatakse haigeid ja vaeseid, võetakse osa hariduselu korraldamisest, jagatakse mitmesuguseid teenuseid, mida isegi tänapäeval paljudes maailma paikades valitsus veel tagada ei suuda. Religiooni kollektiivseid aspekte rõhutatakse eriti teatud aegadel aastas, näiteks suurematel pühadel, või teatud aegadel inimese eluringis, näiteks sündimisel, täisealiseks saamisel, abiellumisel ja viimaks surma ajal.
18
MIS ON RELIGIOON?
USUNDITE LEVIK Usundid, millel on olnud kõige suurem mõju, on saanud alguse erinevatest Aasia piirkondadest ja seejärel levinud kogu maailmas. Lääne-Aasia, India, Hiina ja Jaapan on kõik olnud viljakad pinnased tähtsamate usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund, Lääne-Aasias rõhuasetusega monoteismil ja karma mõiste kujunemisega Indias. Tähtsamate usundite väljakujunemiseni maailmas viisid mitmesugused erinevad faktorid. Üheks asjaoluks oli rikka põlistraditsiooni olemasolu, mis oli võimeline arenema väljapoole vastava hõimu piirkonda, kus ta oli välja kujunenud. Hinduismi juured näiteks ulatuvad traditsioonideni, mis arenesid välja tuhandeid aastaid tagasi praeguse Pakistani aladel – näiteks usk paljudesse jumalatesse ja usupraktikad, mis keskenduvad vee kasutamisele
rituaalse puhastumise eesmärgil. Neid traditsioone arendati edasi ja kombineeriti teiste India jumalate ja ideedega ning üheskoos moodustavad nad rafineeritud ususüsteemi, mida me tänapäeval tunneme hinduismina. IIDSED JUURED Hiinas oli samuti polüteistlik süsteem, mis mõjutas taoismi, budismi ja hiina rahvausundit. Jaapani šintoism lähtub traditsioonilistest uskumustest paljudesse vaimudesse. Veel üks faktor, mis aitas
See kaart näitab geograafilisi piirkondi, kust tähtsamad maailmausundid on alguse saanud ning nende rajamise või esilekerkimise alguse ligikaudset aega.
Zoroastrism 6. sajand EKR Iraan
Bahai usund 1863 Iraan
Sikhism u 1500 PKR Pandz˘ab, India
Hinduism enne 1000 EKR Hindustani poolsaar
S˘intoism enne 6. sajandit EKR Jaapan
Budism u 520 EKR Kagu-India Taoism u 550 eKr Hiina
Konfutsianism 5. sajand EKR Hiina
Judaism 1400–1000 EKR Iisrael, Palestiina Kristlus u 30 pKr Iisrael, Palestiina Islam 7. sajand PKR Araabia poolsaar
Dz˘ainism u 550 eKr India
USUNDITE LEVIK
kaasa usundite varasele arengule, oli usujuhtide, prohvetite ja õpetajate esilekerkimine, keda austati kui Jumala sõnumite edastajaid või pühade tekstide ja ideede seletajaid. Jeesuse Kristuse õpetused või Jumala sõnad, nagu nad ilmutati prohvet Muhammadile, inspireerisid järgijaid Lääne-Aasias ja Araabia poolsaarel.
KIRJUTATUD JUMALASÕNA Viimane faktor oli kirjaoskuse levik, sest kui ideed ja doktriinid olid kord kirja pandud, polnud religioon juhtimise või õpetuse osas enam sõltuv ühest konkreetsest grupist, vaid sai levida sinna, kuhu rändurid pühi tekste viisid. Maailmausundite rajajate järgijad hakkasid varsti pöörama teisi oma usku nii oma aladel kui väljaspool neid. Religioosseid ideid Jaapani jumalanna Kannon kujunes välja India meessoost bodhisattvast Avalokites˘varast, kui budism levis itta.
Alhambra Granadas on 13. sajandist pärit mauri emiiride palee. Kristlased vallutasid Granada moslemitelt tagasi 1492.
levitasid ka misjonärid, ümberasujad, õpetajad, sõdurid ning kaupmehed. Religioossete õpetuste levikut soodustasid ka hariduse areng, poliitilised vallutused, üleilmse kaubanduse kujunemine. Kõik need faktorid kandsid kristluse ja islami kaugele neist oludest, kus nad algselt välja kujunesid. Budismi arengule aitasid kaasa kaubateed. Teised usundid, nagu judaism ja sikhism, pole edasi kandunud mitte misjoni abiga, vaid tagakiusatud rahvaste sagedaste sundmigratsioonide kaudu. See protsess jätkub tänapäevani. Meie praegusel massikommunikatsiooni ajastul on religioossete ideede levik ja usuvõrgustike loomine saanud uut hoogu.
19
22
MIS ON RELIGIOON?
RELIGIOON JA MÜTOLOOGIA Mütoloogia on lugude kogum Jumala või jumalate kohta, mis jutustavad eeskätt maailma ja inimeste loomisest ning jumalike olendite rollidest. Religiooni mütoloogia toetab uskumusi, selgitab maailma olemust ning jagab vastava usundi järgijatele moraalialaseid õppetunde. SUULINE PÄRIMUS
POLÜTEISTLIKUD MÜÜDID
Põlisusundite mütoloogiat on Maailmausundid seevastu on edastatud suulise pärimuse kaudu jäädvustanud oma mütoloogiad oma arvatavasti tuhandeid aastaid. pühades tekstides, lugudes, Üldiselt näitab see seda, et suulise hümnides, poeemides, eepostes ja traditsiooniga kultuurid on muudes kirjutistes, mis aitavad elanud oma elu loodusnende usundit defineerida ja lähedaselt. Ürgsed jumalad levitada. Kui sellisel suhteliselt võtavad sageli looma kuju ja „noorel” usundil nagu sikhism pühapaikadeks on looduslikud on võrdlemisi väike ja paigad või objektid, nagu kivid kompaktne kogum religioosseid või allikad, eriti neis kirjutisi, siis enamikul ususüsteemides, kus on vajalik maailmausundeil on terve selgitada teatud maastiku raamatukogu jagu pühi tekste, erijooni. Sellele lisaks kehastavad millest paljud kõnelevad Jumalast paljud ürgsed jumalad teatud või jumalatest. Silmapaistvaks nähtusi või objekte, nagu näiteks on hinduism: Padmapani on üks sadadest bodhisattvatest, kes juhivad päike või vihm, millest paljud selle müüdid on sõltub inimkonna toidus ja mahajaana budiste virgumisele. paigutatud kahte kõige ellujäämine. Kuigi tänapäeval on palju mahukamasse eeposse kirjandusloos – sellest iidsest suulisest pärimusest üles „Ramajanasse” ja „Mahabharatasse”. kirjutatud, kõlavad need lood kõige Hiina religioon, milles on loendamatu elavamalt nende suust, kes neid peast hulk jumalaid, on samuti üles ehitanud jutustavad ja võib-olla muudavad neid tohutu müütide kogu. Isegi sellistel veidi jutustamise käigus, nii et nende usu ususüsteemidel, mis ei keskendu tingimata elav traditsioon areneb pidevalt. mingile Jumalale, näiteks budism, võib olla tohutu kogum mütoloogilisi lugusid. Budistlikud tekstid räägivad Buddhast endast ja arvukatest bodhisattvatest, pühakulaadsetest olenditest, kes aitavad teisi virgumiseni jõuda. Need komplekssed mütoloogiad aitavad selgitada midagi paljude Ida religioonide kohta – nende omadust pidevalt varieeruda, võtta uusi vorme ja samal ajal säilitada ka midagi algupärast.
LOOD AINUJUMALAST
Asteekide põlisreligioonis on tuulejumal Quetzalcoatl see, kes eraldas maa taevast ja lõi esimesed inimesed.
Ka monoteistlikel religioonidel on rikas lugude jutustamise traditsioon. Lood ammustest juudi kuningatest ja prohvetitest näiteks räägivad juutide ajaloost ja annavad selle aluse, millele
RELIGIOON JA MÜTOLOOGIA
juudid on rajanud oma rahvuse ja identiteedi, ning samuti annavad nad suurel hulgal juhiseid eetika, moraali ning seaduste osas. Nii kristlus kui islam on toetunud neile ammustele lugudele, et arendada välja oma eripärased monoteistlikud ususüsteemid. Ja nad räägivad ka oma lugusid. Islami traditsioon räägib palju moraalseid juhiseid sisaldavaid lugusid prohvet Muhammadi elust ja tegevusest, mis on täienduseks Koraanile, mida moslemid peavad Jumala enda sõnadeks. Samamoodi täiendavad
23
varakristlikud lood Jeesuse sõnu. Pauluse kirjades sisalduvad lood käsitlevad näiteks selliseid tähtsaid moraalseid küsimusi nagu armastuse ja abielu väärtus ning näitavad, kuidas rünnakute osaliseks saanud varakristlik kirik suutis rasketes oludes vastu pidada ja lõpuks kindlustuda. Kreeka jumalannat Athenat seostatakse heroismi ja karskusega.
26
MIS ON RELIGIOON?
RELIGIOOSSED INSTITUTSIOONID Religioossed institutsioonid on inimeste grupid, kes tulevad kokku mingi usundi juhtimiseks. Usundil võib olla üks keskne juht, kes seisab hästi organiseeritud administratsiooni eesotsas, või tal võib olla vähem formaalne juhtimine, mis võib olla jagatud erinevate kirikute ja kohalike juhtide vahel. PREESTRID JA ÕPETAJAD Usujuhtide rollid on erinevates usundites erinevad. Mõned usujuhid on õpetlased, inimesed, kes uurivad pühi tekste ja aitavad teistel neid lugeda ning interpreteerida; mõned on õpetajad või gurud, kes äratavad järgijate huvi ja inspireerivad ning õpetavad neid; mõned täidavad preestri funktsiooni, jagavad sakramente ning korraldavad rituaale. Paljudes usundites võib usujuhtidel olla ka vaimse juhi ja nõuandja või isegi tervendaja roll; nad võivad täita ka mitut rolli korraga. Juudi rabid on õpetajad ja vaimsed juhid, kuid vaatamata selle, et nad on ordineeritud, ei ole nad preestrid. Kristlikud preestrid ja kirikuõpetajad õpetavad, viivad läbi rituaale ning jagavad sakramente ja samuti teevad nad hingehoiutööd, alates vaimsest
nõustamisest kuni haigete külastamiseni. India usundid on andnud meile palju märkimisväärseid gurusid, kuid paljudes religioonides on ka preestrid, näiteks hindude braahmanite kasti esindajad. Paljudes usundites keskendub usk teatud guru õpetustele, budismis näiteks võib guru olla õpetaja, kloostriülem või erakordse karisma ja vaimse äratundmisega inimene.
ORGANISATSIOONIDE TÜÜBID Preestrid, šamaanid, õpetajad, nõuandjad ja teised maailma religioonide juhid tegutsevad paljudes erinevates organisatsioonilistes raamistustes. Mõned neist, nagu katoliku kirik, on hästi
RELIGIOOSSED INSTITUTSIOONID
27
kirikud, rõhutavad struktureeritud kohalikku võimu. organisatsioon, selgelt paika „Uususunditel”, mida pandud hierarhia paavsti, on viimastel sajanditel kardinalide, piiskoppide ja tekkinud suurel hulgal, on preestritega (vt lk 104). tsentraliseeritud juhtimine. Teised süsteemid, nagu See tuleneb asjaolust, et õigeusu kirik, koosnevad paljud neist said alguse mitmest sõltumatust kirikust konkreetse asutaja oma hierarhiaga. On ka visioonist. See visioon usundeid, mis on lõdvema tõlgiti aja jooksul vaimse struktuuriga. Hinduismis ja moraalse juhtimise näiteks pole ühtseid keelde, mis püsis ka pärast uskumusi ega ühtset usundi rajaja surma. Need hierarhiat; siiski on tal mitmetes maades väljaspool See bahai usundi jumalakoda usulised liikumised, mis on USA-s Illinoisis on usundi kui Indiat oma katuskasvanud misjonitöö institutsiooni avalik sümbol. organisatsioonid, näiteks tulemusena, on sageli Hindu Templite Suurbritannia Rahvuslik institutsionaliseeritud, neil on mitmel pool Nõukogu, mis ühendab erinevaid maailmas oma haruorganisatsioonid, mis usuorganisatsioone, tegutseb hindu annavad aru peakorterile. Nende edu kogukonna huvides ning jagab võtmeks on mitmesugused trükiväljainformatsiooni oma usu kohta mitteanded, sellised liikumised nagu Kristlik hindudele. Mõned teised organisatsioonid, Teadus (Christian Science) ja Jehoova eriti mõned reformeeritud protestantlikud tunnistajad asetavad ajalehed ja muud meediaväljaanded oma edukas Paavst Benedictus XVI (vasakul) on katoliku kiriku misjonitöös kesksele kohale. pea ja oikumeeniline patriarh Bartholomeus (paremal) juhib õigeusu kirikut.
28
MIS ON RELIGIOON?
EETIKA Kõigile maailma usunditele on ühine idee, et me peaksime püüdma olla paremad inimesed. Pühad tekstid ja hilisemad õpetused segunevad religiooni algsete juhtide, prohvetite ja Jumala enda antud moraaliõpetustega. Tulemuseks on rikas eetiliste väärtuste raamistik kõikidele usujärgijatele. IDAAASIA USUNDID
meditatsiooniviisini. Mitmetes Ida-Aasia Moraaliõpetused on religioonides (eriti Ida-Aasia usundite budismis, hinduismis, keskmeks. Kong Fuzit sikhismis ja džainismis) (Konfutsiust) näiteks on üheks põhimõisteks huvitas eelkõige see, karma. See tähistab kuidas õpetada inimesi moraalset põhjust ja elama, ning temale tagajärge ning kõneleb Kiriku korjanduskarp aastast 1684 on kaetud tekstiga, mis propageerib omistatud kirjutised ja sellest, et ühes elus kristlikku heategevust. ütlused on täis tehtud headel tegudel moraaliõpetusi. Sellised väärtused nagu võivad olla positiivsed tagajärjed – ja headus on tema mõtlemises kesksed, ta seega uuestisünd paremates oludes – kõneleb oma järgijatele, et inimsuhted järgmises elus. Karma mõiste on aluseks peaksid rajanema ideaalse, harmoonilise paljudele eetilistele printsiipidele alates perekonna mudelil. pühendumisest kogukonnale sikhide Ka teised Ida-Aasia usundid juures kuni vägivallatuse filosoofiani kirjeldavad väga selgelt eetikat, mida džainismis. Säärased ettekirjutused usklikud peaksid järgima. Üks sõna dao näitavad, et isegi sellisel nõudlikul usundil tähendusi (vt lk 251) on „moraalne tee”. nagu džainism, millel on suhteliselt vähe Budismi õilis kaheksaosaline tee (vt lk järgijaid, on teistele palju õpetada, 190–191) õpetab inimesi järgima õiget millised tahes ka poleks nende käitumist mõistmises, mõtlemises, kõnes, uskumused. tegudes, elatise teenimisel, pingutuses, MONOTEISTLIKUD USUNDID tähelepanelikkuses ja kontsentratsioonis. Monoteistlikes usundites – judaismis, See tee ja selle eetilised eesmärgid hõlmavad kõike alates igapäevatööst kuni kristluses ja islamis – tulevad moraalsed ettekirjutused otse Jumalalt. Juudid sakraalsete riitusteni, alates parimast püüavad järgida Jumala seadusi, nagu võimalikust elukutsest kuni parima need avalduvad Tooras ja samuti Toora selgitustes, mis on antud hilisemate õpetlaste ja rabide poolt. Moslemid järgivad Koraanis sisalduvaid eetilisi õpetusi, mida nad peavad prohvet Muhammadile ilmutatud Bangladeshi moslem palvetamas ’id’i pidustuste ajal. ’Id tähistab ramadaani- ehk paastukuu lõppu ja kus rõhk on heategevusel (vt lk 138–141).
Nii juudid kui kristlased järgivad eetika- ja moraaliõpetusi, mille Jumal andis prohvet Moosesele kümne käsuna.
Jumala sõnaks. Kristlased järgivad evangeeliumides kirja pandud Jeesuse Kristuse õpetusi. Kuna Jeesus nägi ennast ja oma eetikat kui Toora (mis hõlmab viit Moosese raamatut) järelkäijat ja täideviijat, pööravad kristlased tähelepanu
usklikele, et Toora käske tuleb täpselt ja hoolikalt täita, siis reformistlik judaism (19. sajandil alanud liikumine, mille eesmärgiks on judaismi nüüdisajastamine) selgitab Toora seadusi viisil, mis vastab tänapäeva eluolule ja paneb rõhku individuaalsele moraalsele valikule.
„ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST.” Markuse 12:31
ka judaistlikus tekstis leiduvatele eetilistele juhistele. Kõigis neis pühades tekstides sisalduvad väga üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas elada eetilist, moraalset elu, ja tänapäeva usklikud peavad vastama väljakutsele lugeda iidseid tekste viisil, mis muudaks need tänapäevalgi tähendusrikkaiks. See väljakutse on viinud erinevate harude tekkimiseni usundites, eriti judaismis ja kristluses, millest igaüks esitab veidi erineva variandi eetikast ja usust. Kui näiteks ortodoksne judaism õpetab
ÜHINE EESMÄRK Kõigis usundites pannakse suurt rõhku eetiliste õpetuste mõistmisele ja järgimisele. Inimesed, kes elavad oma elu kooskõlas oma usuga, pälvivad suurt austust. Mitmesuguste eetiliste vaadete hulgast paistavad silma kaks ettekirjutust. Esimene on aukartus absoluudi ees ja austus moraalsete äratundmiste suhtes, mida see kaasa toob. Teine on eetiline „kuldreegel”, mis on ühine kõigile usunditele – sa pead kohtlema teisi nii, nagu sa soovid, et sind koheldaks.
32
MIS ON RELIGIOON?
PÜHAPAIGAD JA SAKRAALSED OBJEKTID Need on paigad ja objektid, mille suhtes inimestel on eriline austus, nad on sageli seotud teatud jumalatega, usujuhtidega või mingi perioodiga vastava usundi ajaloos. Neis paigus võivad asuda grandioossed templid või monumendid, kuid pühapaik võib ka olla tagasihoidlik teeäärne majake, mida kasutatakse kontemplatsiooniks. LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Paljudes usundites on pühapaigad looduslikud kohad, mis on mingil moel eripärased – kõrged mäed, laiad või kiirevoolulised jõed, võimsad kaljud. Sellised muljetavaldavad looduslikud paigad hakkavad silma ja neid hakatakse seostama teatud jumaluse või religioossete lugudega. Antiik-Kreekas näiteks arvati jumalaid elavat Olümpose mäel. Mäel asuvaid pühapaiku on ka budismis, šintoismis ja hiina rahvausundis. Jõed, eriti Ganges, on tähtsad hinduismis. Paljud hindud loodavad surra Gangese lähedal, nii et kui nende keha kremeeritakse, siis tuhk puistatakse Gangese vette.
AJALOOLISED PAIGAD Mõned pühapaigad tähistavad kohti, mis on olulised vastva usundi ajaloo seisukohalt. Jeruusalemma linnas leidsid aset sündmused, mis olid olulised nii judaismile, kristlusele kui ka islamile ja seega on see linn püha kõigi kolme usundi jaoks. Usklikel on tavaliselt eriline austus usujuhtide ja prohvetite sünnikohtade
Püha Huberti, jahi kaitsepühaku sarv on heaks näiteks sellest, kuidas traditsioonilised elemendid inimeste elus on ühendatud religiooniga.
vastu, alates Jeesuse sünnikohast Petlemmas kuni Buddha sünnikohani Lumbinis (tänapäeva Nepalis) on need paigad kõige austusväärsemate paikade hulgas. Hoolimata sellest, kas kirikul, templil või mõnel muul pühapaigal on seos konkreetse jumalaga või mitte, muutuvad nad pühaks nii rituaalide tõttu, mida seal läbi viiakse, kui ka nende pideva kasutamise tõttu usklike poolt. Koht, kus on peetud jumalateenistusi sadu või isegi tuhandeid aastaid, tõmbab tõenäoliselt ligi üha uusi usklikke. Ja hoolimata sellest, kas see on mõni ääretult lihtne ehitis, nagu klooster mõnes Tai maapiirkonnas, või paik, kuhu on kuhjatud rikkalikult kaunistusi, nagu suurepärane katoliku katedraal, on see illustratsiooniks nende inimeste usule, kes on seal aastaid jumalateenistusi pidanud.
PALVERÄNNAK Pühapaikade külastamine on ühine aspekt enamikule usunditele – ja mõningais neist on ta kesksel kohal. Kõik moslemid loodavad teha palverännaku pühasse linna Mekasse (SaudiAraabia lääneosas) vähemalt korra oma elus. See palverännak, mida tuntakse ka hadžina, on üks viiest islami põhialusest ehk viiest islami sambast Esimestes stuupades (kellakujulised pühad rajatised) arvatakse olevat asunud Buddha enda tuhk.
– olulisest kohustusest, mida iga moslem peab täitma (vt lk 134–137). Budismis, hinduismis ja kristluses on samuti mõjukas palverännakutraditsioon. Enamikul juhtudel on palverännaku ajal teatud kindlaksmääratud käitumisjuhised, mida usklik peab täitma. Võib-olla näiteks tuleb palveränduritel riietuda teatud viisil või täita mingeid rituaale. Palverännaku teostamine ettenähtud viisil rõhutab selle ettevõtmise pühadust ja palveränduri sarnasust kõigi teistega, kes on selle teekonna ette võtnud enne teda. Ükskõik kas see on individuaalne ettevõtmine nagu retk mõnda budistlikku pühakohta või kollektiivne palverännak nagu hadž, on see teekond palverändurile sageli ülimalt mõjuavaldav või koguni pöördelise tähtsusega tema elus – nii võimas on pühakoha ja vaimsuse koosmõju.
SAKRAALSED OBJEKTID Ka objektid võivad pühad olla. Nad muudavad reaalseks ja käegakatsutavaks
Tai mägi Shandongi provintsis Hiinas on üks taoismi viiest pühast mäest. Seal elutsevaid vaime arvatakse valitsevat inimsaatuse üle.
uskliku seose guru, prohveti või jumalaga. Mõni asi, mis on seotud inimese või jumalaga, kes võib muidu tunduda kaugena meie igapäevaelu kogemustest, võib aidata selle omanikul tähelepanu koondada ja annab ainelise väljenduse, mis laseb tal mõista midagi selle olendi iseloomust. On hästi teada, et kristlased, eriti katoliiklased, austavad pühameeste säilmeid. Selle parimaks näiteks on Torino surilina – riie, millesse surnud Kristus olevat mähitud. Kuid reliikviad on olulised ka teistes ususüsteemides, näiteks Hamba templis Kandys Sri Lankal hoitakse hammast, mis väidetavalt kuulus Buddhale, ja see hammas on teinud sellest paigast populaarse palverännakukoha. Mõningates usundites võib mõni lihtne ese, näiteks rist, mis on kunagi kuulunud mõnele usujuhile või õpetajale, omada sakraalset jõudu.