Utlemullekuidas

imulike sh

kü

si

ngerjate põ

Kuidas auto edasi liigub?

Uu di

..

U tle mulle!

mused

..

Utle mulle,

∞!?

KUIDAS Isabelle Fougere

Kuidas seep mustusest jagu saab?

Prantsuse keelest to~ lkinud Anti Saar

Kuidas ütleb keha meile, et ta on väsinud?

Kui meil pole enam piisavalt energiat, annab keha meile sellest märku.

Me haigutame, kui meil on vaja magada, ja tunneme nälga või janu, kui vajame süüa või juua.

Kuidas mõjub meie kehale kurbus?

Kui oleme hädas, tunneb seda ka keha ja reageerib: meie suunurgad vajuvad alla ja me jääme mossi. Kui oleme mängimisest tüdinud, ei ringle energia meie kehas enam nii hästi.

Tihti me ka nutame.

8

Kuidas me magama jääme?

Kui oleme pärast pikka päeva väsinud, saadab aju meie kehasse ainet, mis aeglustab hingamise rütmi ja muudab lihased lõdvaks. Siis me vajumegi unne.

ZZZZZ

Kuidas me ärkame? Ärkame, kui kuuleme müra või ema-isa häält või kui keha teab, et on piisavalt puhanud. Kui me unest ärkame, hakkab keha tasapisi uuesti tööle: meie silmad avanevad ja harjuvad uuesti valgusega, hakkame kiiremini hingama ja sirutame lihaseid.

9

Kuidas me toidust energiat saame?

Toit laskub mööda söögitoru makku ehk lihastega ümbritsetud kotti, mis teeb toidu pudruks. Maost liigub toit edasi soolestikku. Seal muutub see nii peeneks, et võib imbuda verre. Nii saabki keha uut energiat.

Kuidas meie soolestik toitu sordib?

See jaotab maost väljunud toidu kaheks: vitamiinid ja muud osakesed, mida me vajame, saadab soolestik verre, muu aga muudab kakaks ja pissiks, mis kehast uuesti väljuvad.

10

Kuidas tekib päikesepõletus?

Päikesekiired võivad meie nahka kõrvetada.

Kui oleme rannas või mägedes hooletud ega kaitse ennast hea kreemiga, muutub nahk punaseks ja hakkab kipitama – see ongi päikesepõletus.

Kuidas päikeseprillid meie silmi kaitsevad?

Päikesekiired on tihti nii tugevad, et panevad meid silmi pilgutama. Prillid on nagu kaitsekilp: nende toonitud klaasides on filtrid, mis takistavad osal kiirtel meie silmadesse pääseda ja neid kõrvetada.

11

Kuidas auto edasi liigub?

Auto sõidab tänu ratastele ja eeskätt tänu mootorile.

Mootor tarvitab kütust, mis seguneb õhuga ja süttib elektrisädemest.

See tekitab väikesi plahvatusi, mis panevad liikuma ratastega ühendatud hoovad. Rattad hakkavad liikuma ja kannavad edasi ka autot.

Kuidas liiguvad elektrirongid?

44

Neid ronge liigutab elektrimootor, mis paikneb veduris ehk selles vagunis, mis veab edasi kogu pikka rongi.

Vagunirattad veerevad terasest rööbastel ehk raudteel, millest eemal rongid sõita ei saa.

Kuidas liigub jalgratas?

See toimub jalalihaste jõul.

Kui tallame pedaale, hakkab pöörlema hammasratas, mis paneb liikuma keti. Kett on ühendatud tagarattaga ja paneb ka selle pöörlema.

Nii liigubki jalgratas edasi.

Kuidas lendavad lennukid?

Neid kannavad edasi väga võimsad mootorid.

Lennuki tiivad aga toetuvad õhule ega lase masinal alla kukkuda.

Nii püsib lennuk taevalaotuses nagu lind.

45

Kuidas paadid vee peal püsivad?

Seest õõnsad veesõidukid on kergemad kui vesi ja sellepärast tõukab vesi neid ülespoole. Nii pole neil uppumist karta. Sama lugu on meiega, kui me ujume: vesi tõukab meid ülespoole ja me püsime pinnal.

Kuidas liiguvad purjekad?

Tuul puhub purjedesse ja tõukab purjekat edasi. Purjeka juhtimiseks kasutatakse roolilaba või -ratast, mis on ühendatud tüüriga. See on veealune plaat, mille 46 keeramisel muudab suunda ka purjekas.

Kuidas laevad öösel ära ei eksi? Õige kursi hoidmiseks kasutavad meresõitjad GPSi. See aparaat vahetab teavet satelliitidega, mis tiirlevad ümber maakera ja teatavad laevale tema täpse asukoha.

Laevadel on kasu ka majakatest, mis annavad oma tulega märku ohtlikest karidest.

Kuidas allveelaev vee all ära ei eksi?

Ta kasutab lokatsiooniseadet, mis kuulab veealust ilma ja leiab üles kalad, põhjakonarused ja teised laevad. Veest välja vaatamiseks kasutatakse allveelaeval periskoopi. See on vee kohale ulatuv kõver toru, mille sees on peeglid.

47

Kuidas maeti vaaraosid?

Püramiidides olid selle jaoks erilised salasissepääsuga ruumid.

Vaarao muumia viidi sinna kirstus, mida nimetatakse sarkofaagiks. Selle ümber pandi aardeid: kulda, ehteid ja väärisesemeid.

Kuidas egiptlased kirjutasid?

60

Paljud neist ei osanudki kirjutada. Appi võeti kirjatundjad, kes märkisid üles sõnumid, mida sooviti edasi anda.

Kirjatundjad maalisid papüürusele hieroglüüfe – pilte, mis tähistavad sõnu.

Kuidas vallutasid roomlased uusi alasid?

Praeguse Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa ja teiste riikide elanikud ei saanud omavahel hästi läbi. Kui roomlased neid vallutama tulid, ei hakanud nad vastu ühiste jõududega, vaid eraldi.

Nii nad enamasti alla jäidki.

Kuidas roomlased ringi liikusid?

Tihti kasutasid nad selleks kaherattalisi kaarikuid. Nad korraldasid ka suuri võidusõite, mis olid rahva hulgas väga menukad. Nende võidusõitude võitjatest said kangelased, kellele andis auhinna keiser ise.

61

Kuidas austrid pärleid valmistavad?

Kui austrid tahavad end kaitsta nende karpi sattunud mustusekübemete eest, ümbritsevad nad need kübemed ainega, mida nimetatakse pärlmutriks. Sellest ainest moodustuvad väikesed kõvad kuulid – need ongi pärlid, millest valmistatakse imekauneid kaelakeesid.

Kuidas vihmauss liigub?

Ta kasutab selleks rõngakesi, millest koosneb kogu ta keha, tõmmates neid kokku ja sirutades uuesti välja. Nii suudabki ta maa all tasahilju edasi roomata.

82

Kuidas saab röövikust liblikas?

Röövik kasvab nii suureks, et ühel heal päeval jääb ta kest talle kitsaks. Siis riputab ta end puuoksale ja vahetab nahka. Temast saab nukk ehk paks ussike, mida ümbritseb kookon. Mõne nädala pärast kookon avaneb ja sellest lendab välja kaunis liblikas.

Kuidas oravad toituvad?

Tänu pikkadele ja teravatele hammastele võivad oravad ragistada pähkleid, mille koored on inimeste hammaste jaoks kaugelt liiga kõvad. Orava hammastele ei tee need mingit kahju.

83