Aianippe igaks aastaajaks 3

Nüüd on aiatöid lihtne meeles pidada

Aiapidajal on alati kiire ja tuhat tööd, mida peaks tegema, keerleb pidevalt peas. Pole siis ime, et nii mõnigi töö lihtsalt ununeb. Ettekasvatamise ja külviajal on aga eriti oluline teada, millal oled ühe või teise taime seeme mulda pannud.

Sageli ei tule meelde, millisel kuupäeval sai lemmiktaim külvatud ning see teeb edasise protsessi jälgimise keeruliseks – kas oodata veel taimede tärkamist või külvata hoopis uued seemned. Juhtub ka seda, et mõni soovitud lille- või köögiviljataime seeme ununeb hoopiski mulda pista.

See praktiline aiapidaja käsiraamat aitab hoida vajalike tööde nimekirja silme ees, sest saad oma tegemised ise üles märkida. Nii on mugav järge pidada, kas oled soovitu juba korda saatnud.

Siia saad koondada teavet oma tööde kohta aias. Nii külvamiskuupäevade, istutusplaanide kui ka soovide kohta; märkida üles olulisi tähelepanekuid; panna kirja milliseid lilli, köögivilju, marjapõõsaid või viljapuid soovid kasvatada ning millistele on sinu aias väga meeldinud.

Käsiraamatus on iga kuu alla koondatud nimekiri töödest, millele võiksid sel perioodil tähelepanu pöörata. Nimekiri aitab toimetusi paremini ette kavandada ja soovi korral märkida, et oled selle töö juba ära teinud. Iga kuu alt leiad ka rohkesti praktilist nõu ja nippe, mis vastaval perioodil marjaks ära kuluvad.

Hoia aiatööd mugavalt kontrolli all!

MARGIT AEDLA toimetaja

JAANUAR

Jaanuari tööde nimekiri

 Hoia käidavad aiateed ning rajad lume- ja jäävabad.

 Raputa paks ja raske lumi puudelt-põõsastelt maha, et see oksi murdma ei hakkaks. Miinuskraadidega ole ettevaatlik, sest oksad on külmaga rabedad.

 Kontrolli aeg-ajalt taimede talviseid kaitsekatteid. Varjutuskangad ja kuuseoksad lasevad õhku läbi, ent umbse katte all võivad taimed hauduma minna.

 Mõtle aias liikudes, kuhu võiks lisada kujundusdetaile või taimi, mis ka talvel efektsed välja näevad. Pergola ning põneva võraga puud või põõsad ehivad ka lumist aeda.

 Muuda aed tulede või kaunistuste abil väikelastele atraktiivseks, kuid jälgi, et madalad põõsad või tallamist mitte kannatavad taimed mänguhoos viga ei saaks.

 Kiika aeg-ajalt saagi hoiupaikadesse, et kontrollida ega kutsumata külalised ole pahandust teinud.

 Aiasaaduste ja hoidiste säilitusruumis jälgi, et temperatuur külma ilmaga miinuskraadidesse ei langeks.

 Kontrolli olukorda keldris: nopi kõik riknema hakkavad köögiviljad ja õunad teiste seast aegsasti välja.

 Vaata värske pilguga üle aiarajatised: tarad, väravad, varjualused ning kasvuhooned. Ilma roheluseta on head ja vead hästi nähtaval. Mis vajaks kohendamist, värvimist või lausa uuendamist? Tee plaanid aegsasti, siis jõuad enne suurt aiahooaega olulised asjad tehtud.

 Millised tulevad sellekevadised külvid ja istutused? Kevadine seemnerohkus paneb sageli pea ringi käima. Varakult tehtud istutuskava ja sordivalik aitab soove ja kulutusi tasakaalus hoida.

 Tarbeaia viljavahelduse kava on samuti mõistlik läbi planeerida. Nii saad arvestada, mida ja kus on õigem kasvatada, et taimed end hästi tunneksid ning taimekaitsega vähem muret oleks.

 Kontrolli, kas noorte viljapuude tüvedele pandud spiraalid jms kaitsev materjal on ikka korralikult paigas.

 Kui vihm on viljapuudelt tüvevalgendi maha pesnud, võõpa tüved pehme ilmaga uuesti üle. Valge võõp kaitseb koort päikesepõletuse eest ning häirib haiguste-kahjurite elu.

 Kui sajab palju lund, hoia silma peal kasvuhoone katusel ja lükka liiga paksuks muutunud lumekiht aegsasti maha. Kaarkasvuhoonelt libiseb lumi õnneks ise ära.

 Paksu lume korral kühvelda seda ka kasvuhoonesse, et lumi sulades mulda niisutaks.

 Purusta murul olevatele loikudele ja radadele tekkinud jääkoorik, et murutaimed ei lämbuks.

 Jälgi, et aialindude toidulaud oleks alati kaetud.

 Vaata üle daaliate, gladioolide jt üle talve säilima pandud sibullillede sibulad-mugulad.

 Puhasta toataimede lehti tolmust – see aitab neil paremini valgust püüda, fotosünteesida ning talve üle elada.

 Niisket õhku armastavaid taimi võiks aeg-ajalt hommikuti sooja veega udutada ehk väga peenelt piserdada. Eriti kuiv kipub õhk olema keskküttega ruumides. Kui tuba on jahe, ära taimi pritsi.

 Paljud toataimed tahavad talvisel jahedal ja pimedal hooajal vähem kastmist, sest niiskes külmas mullas võivad juured mädanema minna. Piisava valguse ja soojuse korral nad aga kasvavad ning vajavad ka vett ja toitaineid.

 Krõbeda külmaga tee kasvuhoone uksed lahti, et miinuskraadid pääseksid paremini sisse talvituvaid kahjureid ja haigustekitajaid hävitama.

 –5 °C külma kahjustab maasika risoome, kui peenral pole kaitsvat lumekatet. –12 °C korral taimed hukkuvad. Palja maa korral laota ajutiseks katteks viltjas pakasekangas või mitu kihti külmaloori, sobib ka katteloor.

 Aasta lõpul tuba ehtinud potijõulupuu vii jahedale (5−10 °C) valgusküllasele verandale, kütmata tuppa või garaaži kevadet ootama. Kui ilm on pehme ja õues plusskraadid, siis tõsta puu välja või pane potiga peenrasse, kevadel istuta püsivale kasvukohale.

 Väga tugeva pakasega kuhja lund peenraroosidele, külmaõrnadele püsikutele ja hilissügisel mulda pandud lillesibulatele. Kui lund pole, kasuta kuiva turvast, kuivi lehti jms.

Hoolitse sulgvõha eest

Vähenõudlik sulgvõhk Zamioculcas zamiifolia on üks väheseid taimi, kes võiks kasvada

ükskõik millises kohas. Sulgvõha jäigad lihakad, veidi läikivad lehed on justkui plastist. Taim on pikaealine ja sobib vastupidavuse tõttu hästi ka avalikesse ruumidesse ning kontorisse. Talvist

õuetemperatuuri ta meie kliimas küll ei talu, kuid siseruumides lepib varjulise koha, kuiva õhu ja kuiva mullaga. Paremini kasvab ta muidugi mõõdukalt soojas ning üsna valges ruumis.

Sulgvõhk kasvab aeglaselt ja vahel näib, et ta ei vajagi mingit hoolt. Ida-Aafrikast pärit taime on tarvis kasta tagasihoidlikult, aga siiski regulaarselt. Uute varte ilmudes tuleks anda lisatoitaineid. Aeg-ajalt tuleb

teda tolmust puhastada ning mõne aasta

järel ümber istutada. Vahel harva võib

sulgvõhk ka toatingimustes õitseda.

Mida väärtuslikku idandada?

Idanema hakkavates seemnetes peitub tohutu elujõud. Seemnete idandamine ei vaja isegi mitte mulda ega eriti valgust. Kasuta tunnustatult mahedalt kasvatatud või just idandamiseks mõeldud seemneid, sest neid ei ole töödeldud taimekaitsekemikaalidega. Taimi kombineerides saad eri maitse, värvi ja struktuuriga vitamiinilisa.

Kõige lihtsam on idandada nisu, tatart ja munguba. Nisuteri ja toortatart saab osta igast suuremast toidupoest, kus on talutoidu nurgake.

Veel võib idandada lutserni, lambaläätse, salatkressi, hernest, rõigast, redist, aasristikut, läätsi rukolat, sinepit, spargelkapsast, punast peakapsast, lina, sojauba, päevalille ja porrulauku.

Idandamiseks sobivaid seemneid on müügil hea valik ning loomulikult sobivad ka oma aiast kogutud seemned. Kuid ettevaatust tomatiga: tema idandid on

Veebruari tööde nimekiri

 Vastavalt ilmale tuleb teha lumekoristust ja libedatõrjet.

 Kontrolli üle taimede katted. Nii viljapuude kaitsed, rooside talvekatted kui ka igihaljaste taimede varjutuskangad võivad tuule ja lindude-loomade kaasabil paigast nihkuda. Kontrolli need aeg-ajalt üle, et hoolealused end ikka turvaliselt tunneksid.

 Toida aia pisilinde järjepidevalt. Puhasta lindude pesakastid ja paigalda uusi.

 Soojakraadidega võid alustada puude ja põõsaste lõikamist. Mugavam on seda siiski teha pigem kuu lõpul või järgmisel kuul, aga ikka nii, kuidas ilm lubab.

Kõigepealt lõika luuviljalised, siis õuna- ja pirnipuud, sest nende pungad hakkavad kõige varem paisuma

 Marjapõõsaste lõikus jäta aega, mil põõsaalune on mustaks sulanud. Ära lõika neid, kel kevadel mahlajooks (vahtrad, kased).

 Vaata üle köögiviljade ja suvelillede seemnevaru ning mõtle läbi, mida juurde osta. Säilivusaja ületanud seemned hoia ikkagi alles, sest sageli on need veel täiesti elujõulised.

 Varu külviturvast, kookosmulda ja külvitablette, samuti turbapotte, külvikassette jm külvianumaid, sest varsti tuleb teha esimesed külvid.

 Ole valmis käreda külma tulekuks. Vaata, kas kodus on materjale, millega taimi kiiresti ajutiselt katta: pakasekangast, katteloori, kuuseoksi, kuivi lehti ja turvast, vanu ajalehti, vaipu ja tekke.

 Kui lund pole, kata suurema külma korral kindlasti maasikad, sibullilled ja õrnemad püsikuid. Laota soojakatet ka puude-põõsaste juurtele.

 Ereda päikesega viska igihaljastele taimedele päikesepõletuse kaitseks õrnalt lund peale. Lumi sulab ja puu saab okaste või lehtede kaudu juua.

 Päikesepõletuse vastu aitab ka see, kui raputad ümber okaspuu või igihalja lehtpõõsa lumele kuiva turvast. Siis ei peegeldu päikesekiirgus lumelt tagasi ega võimendu.

 Kui jänesed ja metskitsed on tüvesid kahjustanud, puhasta haavad ja kata haavamäärdega.

 Raske sulalumi võib noorte puude alumisi oksi kaasa rebida. Vabasta oksad ettevaatlikult lumest, lõika ära murdunud oks ja kata haav haavamäärdega.

 Kasvata aknalaual mullaga täidetud potis vitamiinirikkaid rohelisi võrseid: aedhernest, päevalille, tatart, salatkressi, rukolat, redist, söögipeeti, Jaapani lehtnaerist, paksoid.

 Veebruari keskel võid alustada tšillipaprikate ettekasvatamist. Tärganud taimedele anna kindlasti lisavalgust taimelambiga, muidu ilusaid istikuid ei tule. Kui lisavalgust ei saa anda, pane seeme mulda alles märtsi keskel.

 Veebruari lõpus külva maguspaprika, porru, juurseller.

 Suvelilledest vajavad pikka ettekasvatusaega (viis-kuus kuud) begooniad, ilupaprikad, aednelgid, kard-hõbepael, tume purpurvanik, harilik heliotroop. Külva need veebruari lõpus või märtsi algul.

 Kui pimeduses puhanud ratsuritähe õisikuvars on u 5 cm pikkune, tõsta taim valgesse kohta ja hakka teda kastma.

 Terita ära oksakäärid, lõikurid ja aiasaed. Pehme ilmaga, kui pole miinuskraade, võid lõigata marja- ja ilupõõsaid ning viljapuid.

 Kontrolli taas, mis seisus on viljapuude valgendatud tüved. Kui talvine vihm ja lörtsisadu on tüvevalgendi maha pesnud, võõpa tüved soojema ilmaga uuesti üle. Hele võõp kaitseb puukoort päikesepõletuse eest ning häirib haiguste ja kahjurite elu.

 Pärast marutuult vaata üle sügisel istutatud puud. Halvasti paigaldatud tugiteibad võivad suure tuulega paigast nihkuda ning siis vajub puu viltu või tuleb lausa mullast välja. Sellise puu päästmiseks tuleb ta kohe koos tugedega korralikult tagasi sättida, sest kevade saabumiseni ripakile jäänud taim võib otsad anda.

 Kui sa pole sammasja kasvukujuga kadakaid, elupuid ja mägi-ebaküpresse nööriga kokku sidunud, et lumi ei saaks koguneda okstele ning neid välja koolutada, siis tee seda nüüd. Puud oma endist vormi üldjuhul ei taasta. Kasuta pehmemat nööri või paela. Seo kokku ka ümmargused elupuusordid.

Toataimed ärkavad

 Kui taimed ilmutavad elavnemise märke – tekivad uued värsked rohelised lehed või kasvualged –, siis on kasvuhooaeg alanud.

 Kontrolli taimed üle kahjurite ja haiguste osas.

 Kolletuvad ja langevad lehed võivad anda märku vähesest valgusest või liigsest kastmisest. Eemalda kuivanud taimeosad, kujunda vajadust mööda varsi tagasi lõigates taimede võra.

 Puhasta taimi tolmust, siis tekib kahjuritelgi vähem võimalusi paljunemiseks ning taimede ainevahetus on parem. Kasuta siledate lehtede puhul niisket lappi, karvaseid lehti puhasta õrnalt pintsli või harjakesega.

 Kedriklest tunneb end hästi kuivemas toaõhus ning niiskus pidurdab tema tegevust.

 Niiskem õhk ning taimede piserdamine leige uduga loob neile soodsama keskkonna. Kõik taimed siiski ei talu piserdamist – tutvu enne oma hoolealuste vajadustega.

 Taimede elavnedes vajavad nad tavaliselt ka rohkem kastmist. Jälgi taimi ja suurenda seda vastavalt vajadusele.

 Kaktuste talveuni veel kestab, ära neid üle kasta.

 Kui alustad väetamist kuu lõpul, tee seda algul poole nõrgema lahusega, nii omastavad taimed seda vajalikult hulgal.

 Päevad on taimede valgusevajaduse rahuldamiseks siiski veel lühikesed, seega jälgi, et nende valgusolud oleksid võimalikult head. Kui tarvis, võimalda lisavalgust.

 Jälgi, et aknalaual olevad taimed eredatel päevadel päikesepõletust ei saa. Talvepimedusega kohanenud taimedel võib see lehti rikkuda ja tugevat kahju tekitada. Vajadust mööda hajuta valgust või tõsta taimed ajutiselt aknast veidi eemale.

 Korrasta ja väeta taimi paar nädalat kuni kuu enne ümberistutamist. Nii jõuavad taimed lõikamisest toibuda ja hakkavad uude mulda saades hoogsalt juurduma.

 Kõiki taimi pole vaja igal aastal ümber istutada. Lisa neile, kes samasse potti jäävad, vermikomposti või värsket toataimesubstraati, et mullaelustikku värskendada.

Ole külvamiseks valmis

Varu põnevatele seemnetele lisaks ka mulda ja anumaid taimede külvamiseks, pikeerimiseks ning toataimede ümberistutamiseks. Tutvu substraatide valikuga.

Külvamiseks saad väga hästi taaskasutada pakendeid: jogurti- ja kohvitopse, piimapakke, jäätisekarpe ning majapidamisja WC-paberirulle.

Kõva külmaga ära lumekoormat okstelt maha raputa

Kui puudele ja põõsastele sadanud lumemütsid kasvavad liiga suureks, muutub aiaomanik murelikuks, sest raske koorem võib oksi võrast välja koolutada ning halvimal juhul isegi murda.

Külmema ilmaga (alates −10 °C) ei maksa

siiski tormata oksi raputama, et lumi maha vajuks. Nimelt võib siis puit olla habras ja oks murduda. Männid ja igihaljad rodod võib nõnda päris oksatuks raputada.

Suure külmaga okste sugemine teeb muudki halba: oksa ja tüve vahele tekivad mikrolõhed, mille tõttu ei saa oks kasvuajal enam piisavalt vett ega toitaineid. See ongi põhjus, miks enne jaani näiteks elupuul või männil mõni oks kuivama hakkab.

Kuidas taimi ette kasvatada?

Ettekasvatamine õnnestub, juhul kui:

1. Eelistate kvaliteetsete tootjate seemneid. Poest ostes näitab kvaliteeti kindlasti kaubamärk. Meie aianduskeskustest leiab paljude firmade kvaliteetseid seemneid. Pakkujaid on väga palju ning iga huviline leiab endale parima.

2. Valite suure idanevusega seemned . Pakendil on märgitud idanevuse protsent. Mida suurem see on, seda kindlam on üldiselt sellist seemnepakki osta, kuna tootja annab seemnetele garantii.

3. Valite värsked seemned. Vaadake pakendil olevat pakendamise ja kasutuskõlblikkuse kuupäeva. Soovides olla kindel, et külv õnnestub, vältige aegunud seemnete ostmist. Paljud seemned ei idane pärast aegumist. Loomulikult ei keela keegi katsetada ka aegunud seemnetega. Tihti võib juhtuda, et külvid tärkavad suurepäraselt.

4. Jagate taimedele piisavalt tähelepanu. Külvide ja seemikute eest tuleb hoolitseda regulaarselt. Taimehakatised vajavad teie aega ja tähelepanu kindlasti iga päev, seda eriti alguses. Hiljem, kui taimehakatised on kosunud, annavad nad vaba aega rohkem.

5. Teete külvid kvaliteetsesse külvisubstraati . Õige külvimuld on väga tähtis. Iga muld ei sobi külviks või vähemalt kõikide seemnete külviks.

6. Loote külvide idanemiseks vajaliku kliima ja tingimused.

Enne külvamist

Enne külvamist tuleb üle vaadata kõik oma seemnevarud.

• Kontrollige kindlasti seemnepakkide aegumiskuupäevi. Aegunud seemned ei pruugi idaneda või on idanevusprotsent väike.

• Mõelge hoolega läbi, kui palju ja mida külvate. See on väga oluline, kuna liigse külvi puhul võib tekkida olukord, kus teil on ühel hetkel taimi rohkem, kui vaja läheb. Kui aga külvate liiga vähe, on võimalik, et taimi tuleb aga puudu.

• Mõelnud enne läbi, milliseid taimi te soovite kasvatada, oskate seemnepoes valikuid teha. Kui lähete poodi ja proovite seal valida, võib see osutuda keeruliseks. Seemnete sortiment on hooajal väga suur ja nii võite kergelt lasta end eksitada.

• Tehke kodus nimekiri vajaminevatest vahenditest ja seemnetest. Kirjutage sinna kõik, mida te külviks vajate: külvinõud ja tarvikud, külvimuld, seemned.

• Vaja on mõelda ka sellele, millised on pakutavad tingimused. Kas suudate täita kõigi külvatavate hoolealuste nõudmised?

• Kindlasti on väga vajalik end enne külvama hakkamist õigesse meeleollu viia. Kui tajute, et täna on just õige päev, siis usaldage seda tunnet. Kui aga tunne ütleb, et täna ei tule kohe mitte midagi välja, siis nii ongi. Külvamine peab olema lõbu ja nauding. Aitate ju siiski alustada väikestel, uutel eludel oma seiklust. Halvas ja pahuras meeleolus ei pruugi teil see õnnestuda.

Ettekasvatus

Märgi siia taimed, mida plaanid ette kasvatada ja külvata. Märgi lahtrisse seemnete külviaeg.

Taim Jaanuar Veebruar Märts