Sisukord
Saateks 12
KUI KOER ON HAIGE 14
Kui koer peab minema arsti juurde 18
Ku i koera seisund on kriitiline 23
Kui koeral on šokk 26
Kui koeral on palavik 28
Kui koeral on haav (verejooks) 29
Kui koer saab hammustada 31
Kui koera ründab rästik 32
Kui koera kiusavad putukad 34
Kui koer saab kuumarabanduse 38
Kui koer saab külma 39
Kui koer saab põletuse 42
Kui koeral on krambid 44
Kui koer sõi midagi kahtlast ja sai mürgistuse 44
Kui koer peab saama ravimeid 50
SEEDESÜSTEEM 52
Normaalne seedesüsteem 53
Ku i koer ei söö 54
Kui koer ei saa neelata 54
Kui koer oksendab 55
Kui koer öögib 62
Kui koeral on kõht lahti 63
Kui koeral on kõht kinni 69
Kui koer sõidab pepu peal 70
Kui koer sööb rohtu, prahti või väljaheiteid 72
SUU JA HAMBAD 74
Terve suu 75
Kui suust tuleb halba lõhna 77
Kui koer ilastab 78
Kui suu ümbrus sügeleb 79
Kui hammas on murdunud või kulunud 80
Kui piimahambad ei tule ära 81
SILMAD 84
Normaalne, terve silm 85
Kui silm on vesine või rähmab 85
Kui silm punetab 88
Kui silm sügeleb 89
Kui silm on muutunud hallikaks (häguseks) 90
Kui koer ei näe 91
Kui silmalaug on muutunud 94
Kui koer saab silmatrauma 96
KÕRVAD 98
Terve kõrv 99
Kui kõrv sügeleb 100
Kui kõrv punetab 102
Kui kõrvas on halb lõhn 103
Kui kõrvas on palju nõret 104
Kui kõrv on paistes 104
Kui kõrv on kuum 105
Kui kõrv on valus 105
Kui koer ei kuule 106
HINGAMISORGANID JA SÜDA 110
Kui nina jookseb 111
Kui koer aevastab 113
Kui nina sügeleb 114
Kui koer ei tunne lõhna 114
Kui koer köhib 115
Kui koer hingeldab 117
Kui koer ei jaksa, väsib kiiresti 119
Kui koer norskab 120
KUSE-SUGUTEED 122
Kui koer joob palju 123
Kui koer pissib tihti 126
Kui koer pissib palju 128
Kui koer ei saa pissida 128
Kui koer pissib alla 129
Kui uriin on punane 130
Kui koeral on jooksuaeg 131
Kui koer paaritus ebasobiva partneriga 133
Kui koer on tiine 134
Kui koeral on ebatiinus 139
Kui koeral on voolus suguelunditest 139
NAHK 142
Kui koer ajab karva ja tema kasukas on kole 143
Kui koeral on kõõm 146
Kui koeral on lööve (punnid) 148
Kui koeral on „hot spot” (märg ekseem) 149
Kui käpad punetavad 153
Kui kusagilt sügeleb 155
Kui koeral on allergia 157
Ku i küünarnukk on paljas 162
Kui saba on koledaks läinud 163
Kui koer vajab pesu 164
LUUD, LIIGESED, NÄRVID, LIHASED 166
Kui koer lonkab 167
Ku i koer ei toeta jalga maha 169
Kui koer lohistab jalga 172
Kui koer ei saa püsti 173
Kui koer hoiab end küürus 174
Kui koeral on krambid 174
Kui koeral on valus 177
KASVAJAD 184
Kui koeral on mingi punn või muu moodustis 185
NAKKUSHAIGUSED 192
Kui koer on saanud nakkuse 194
Ku i koer vajab vaktsiini 201
PARASIIDID 204
Kui koeral on siseparasiidid 215
KOER JÄÄB VANAKS
220
Kui koer peab lahkuma 226
Autoritest 231
Tänusõnad 235
Kasutatud kirjandus 236
Kuidas koerad hauguvad 239
KUI KOER ON HAIGE
Kliinikusse peab kiiresti pöörduma järgmistel
juhtudel:
kollaps (organismi ajutine, ootamatult tekkinud seisund, mida iseloomustab äge vereringe puudulikkus, täielik kurnatus ja depressioon ning kõigi eluliste funktsioonide järsk langus)
hingamisraskused
teadvuse kadu
verejooks, mis ei peatu sidumisel
tõsine trauma (näiteks kukkumine kõrgelt või autoavarii)
uriinipeetus
kõhuvalu koos puhitusega (kõhu järsk suurenemine, koer püüab tulemusteta oksendada)
kestev oksendus ja kõhulahtisus
tugeva valu ilmingud (nutt, niutsumine, soovimatus liikuda, tugev värin)
mürgiste ainete allaneelamine (rotimürk, šokolaad, kemikaalid, ravimid jms)
krambid, tasakaaluhäired või halvatus
luumurru kahtlus
häired poegimisel
kuumarabandus
külmumine
põletus või elektrilöök
kiiresti suurenev turse, eriti näo ja kõri piirkonnas
teatud silmaprobleemid (näiteks silmamuna väljalangemine)
Parem karta kui kahetseda, ütleb rahvatarkus. Ja selles kõneleb kogemus. Alati on targem minna loomaarsti juurde nii-öelda ilmaaegu, kui jätta minemata. Parem on minna vahest liiga vara, kui jääda ootama ja vaatama, sest siis võib olla juba parandamatult hilja. Mida kiiremini tegutsetakse, mida rahulikum on omanik ja mida rohkemat
informatsiooni ta suudab tohtrile anda (eelnevad haigestumised ja kasutatud ravimid, trauma juhtumise aeg, koht ja asjaolud, mürgistuse kahtluse korral pakend või vähemalt mürgi nimi jms), seda tulemuslikum on ravi.
Koer ooteruumis
Normaalne seedesüsteem
Normaalne ja terve seedesüsteem on ülioluline, toetamaks koera üldist tervist ja heaolu. Terve ja normaalne seedetrakt suudab toitu tõhusalt lagundada, toitaineid imendada ja jääkaineid väljutada. See tähendab soolestiku regulaarset liikumist, normaalset söögiisu, oksendamise, iivelduse ja kõhulahtisuse puudumist ning üldist head kehakonditsiooni. Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine ja piisav joomine aitavad koerte seedesüsteemi terve hoida.
Seedimine algab suus, kus hambad aitavad toitu peenendada. Süljes sisalduvad ensüümid käivitavad keemilise seedimise protsessi. Pärast närimist liigub toit söögitoru kaudu makku. Maos jätkub toidu mehaaniline töötlemine ja toitainete lagundamine. Maost liigub toit edasi peensoolde. See on koht, kus toimub peamine seedimine ja toitainete imendumine. Kõhunäärme ensüümid ja maksast pärit sapp aitavad süsivesikuid, rasvu ja valke lagundada väiksemateks molekulideks, mis saavad sooleseina kaudu verre imenduda. Jämesool (käärsool) imab allesjäänud seedimata toidust vett ja elektrolüüte, nii et moodustub väljaheide. See väljutatakse päraku kaudu.
Kui koer ei söö
Isutus on suhteliselt sage probleem ja sellel võib olla tohutult palju põhjuseid. Kuna koerad ei ütle meile, miks nad süüa ei taha, peavad tohtrid ja omanikud koostööd tegema ja katsuma põhjuse välja selgitada. Osal juhtudel jääbki see saladuseks.
Mittesöömine võib olla põhjustatud isutusest, kuid samahästi ka sellest, et koer küll tahab süüa, aga ei saa. Tal võivad olla näiteks suuja hambaprobleemid. Üldiselt on esmatähtis aru saada, kas koeral tõesti pole isu, mille põhjuseks võivad olla erinevad nakkushaigused, seedeprobleemid, palavik, valu, kroonilised hädad, aga ka stress ja ärevus. Ka mõne ravimi kõrvalmõjuks võib olla isutus. Tihtipeale ei taha koer peale vaktsineerimist süüa, kuigi muidu on täiesti terve. Vanad koerad nagu unustavad süüa, mõnel kaob isu kuumaga, isane koer võib päevi nälgida, nukrutsedes jooksuajal oma pruudi pärast.
Ebatiinus võib panna nii ülemäära sööma kui ka paastuma. Käitumise, stressi ja keskkonnatingimuste mõju loomade isule ja söömisele uuritakse üha enam.
Selles peatükis keskendume seedesüsteemile ning selle seosele isutuse ja muude probleemidega.
Kui koer ei saa neelata
Põhjused:
võõrkeha kurgus
söögitoru ummistus (kasvaja, striktuuri ehk kitsenemise või muu anatoomilise takistuse tõttu söögitorus)
närvi-lihasehäired (nt lihasnõrkus või muu närvi-lihasehaigus)
nakkused ja põletikud (kurgus, mandlites või söögitorus võivad need põhjustada valu ja raskusi neelamisel)
hambavalu, igemehaigused ja suuõõne infektsioonid, mis võivad muuta närimise ja neelamise valulikuks või raskeks
neuroloogilised probleemid (ajukahjustused, kasvajad jms häired võivad mõjutada neelamisrefleksi ja koordinatsiooni)
söögitoru laienemine (see on seisund, kus söögitoru laieneb ja kaotab oma toonuse, mistõttu toit ei liigu enam tõhusalt makku)
SELLISTE SEISUNDITE PUHUL TULEB MINNA KOHE ARSTI JUURDE.
Kui koer oksendab
Oksendamine on mao või peensoole algusosa sisalduse väljutamine, millele eelnevad kõhulihaste kokkutõmbed. Oksendamist võib kergesti segamini ajada regurgitatsiooniga, mis on toidu tagasiheide, aga ka köhimisega. Oksendamisega võib kaasneda iiveldus, mille sümptomid on ilastamine, matsutamine, huulte lakkumine. Oksendamine on üks kõige levinumaid hädasid, mis koeraomanikke murelikuks teeb. Tihtipeale ei ole see aga üldse tõsine haigustunnus. Koer on lihtsalt midagi kiiruga suhu ahminud ja alla neelanud ning hetke pärast saab organism aru, et targem ja tervislikum on see miski hoopis välja oksendada.
Mõned koerad söövad nii palju, kui hetkel võimalik on, ja oksendavad mõne aja pärast üleliigse välja. Emakoer võib (nagu huntki) poegadele toidu kõhus koju tuua ja põngerjatele söögiks ette väljutada. See kõik näitab, et koer on osav oksendaja ja alati ei tähenda see haigust. Et aru saada, kas oksendamisse peab tõsiselt suhtuma ja vaja on arstilkäik ette võtta, peab hindama looma üldist seisundit. See on olulisem kui oksenduskordade arv. Loiu ja õnnetu koeraga
(eriti kui ta ei joo) peab igal juhul arsti juurde minema, isegi kui ta oksendas vaid korra.
Oksendamise põhjused:
halvaks läinud või sobimatu toit
ülesöömine, mao laienemine
liiga kiire söömine
mao ja soolestiku limaskesta põletik, haavandid
võõrkehad maos või soolestikus
erinevad mürkained
infektsioonhaigused (koerte parvoviirus, katk, koroona)
parasiidid
mitmed ravimid
maksahaigused
neeruhaigused
endokriinsed haigused (nt Addisoni tõbi)
pankreatiit
ketoatsidoos (diabeediga kaasnev)
mao ja soolestiku verevarustust kahjustavad seisundid, nagu näiteks šokk, veremürgitus, stress
toiduallergia
soole tuppumine, soole keerdumine
kasvaja maos või soolestikus
autosõidul tekkinud „merehaigus”
Nagu nimekirjast nähtub, ei ole oksendamine ainult seedetrakti probleem, aga selles peatükis käsitleme enam levinud seedesüsteemiga seotud oksendamisi.
Terve kõrv
Kõrvad on koertel kuulmis- ja tasakaaluelundid. Väliskõrv hõlmab kõrvalesta ja kuulmekanalit, mis lõpeb trummikilega. Teisel pool trummikilet asub keskkõrv, millel on ühendus neelu ja sisekõrvaga. Sisekõrvas asub kuulmis- ja tasakaaluelund. Koerte kuulmine on parem kui inimesel.
Kui kõrvad on terved, siis koer tavaliselt oma kõrvadest välja ei tee. Nad ei süga kõrvu ega raputa pead, pea asend on normaalne ehk siis mitte kummalegi poole kaldu. Koer kuuleb hästi tavapärast kõnet ja häält. Kui kõrv on terve ega ole valulik, laseb ta enamasti kõrva normaalselt kontrollida.
Kõrvahaiguste kohta liigub ohtrasti müüte, alates sellest, et pikakõrvalistel (näiteks spanjelid) peavadki kõrvad haiged olema, kuni selleni, et kõigil kõrvahaigustel on ainult üks ja sama põhjus: kõrvasügelislest. Seda esineb küll päris palju ja enamasti vabakäigu kassidel, aga kõrvapõletikul on palju põhjuseid ja sellest ilma tohtri abita lahti ei saa. Kui tuleb alalõpmata puhastusvahendeid kasutada, et vaigust lahti saada, siis pole asi õige. Loomaarsti abiga tuleb selgitada probleemi põhjus ja koos temaga aru pidada, milles asi. Omapäi sooritatud
