Taavi Gröön: projektid peavad olema läbi mõeldud, analüüsitud ja kirja pandud

Taavi Gröön:

projektid peavad olema läbi mõeldud, analüüsitud ja kirja pandud

Regionaalhaigla on elutähtsat teenust osutav organisatsioon. Nagu oleme oma missioonis sõnastanud – investeerime inimese tervisesse. Teeme seda teenuste osutamise kaudu ning rahastame teenuse hinnalt teenitud rahavooga. See on oluline nüanss, mida välised hindajad mõnikord unustavad – Regionaalhaigla on rahastatud teenusepõhiselt.

TEKST: TAAVI GRÖÖN, REGIONAALHAIGLA ENDINE FINANTSJUHT FOTOD: REGIONAALHAIGLA, AIVAR KULLAMAA

Viimastel aastatel oleme teenuse rahalise efektiivsuse ning patsienditeekonna kohta teinud suuri otsuseid, laiendades teenuste valdkondi. Silmakirurgia, taastusravi ja hospiitsteenuste toomine Regionaalhaiglasse on olnud nii rahaline kaalutlus kui ka tähtis komponent parema patsiendikogemuse loomiseks. Kõik see toetab meie rolli trauma ja vähiravi kompetentsikeskusena.

Regionaalhaigla jaoks sõltub rahastus osutatud teenuse mahust ehk teisisõnu, meie haigla ei toimi eelarvelise asutusena. Meie toimimiseks on oluline, milline on meie teenuste maht, patsientide rahulolu ja kulude koosseis ning lisaks palju muid tegureid, mis mõjutavad Regionaalhaigla finantsilist jätkusuutlikkust. Regionaalhaigla on teenust osutav organisatsioon ning rahastatud teenusepõhiselt. 2021. aasta tulude maht kokku oli 262 miljonit eurot, kogu grupis 277 miljonit eurot.

Teenuse hind

Tavapärasest avatud konkurentsiga turust eristab tervishoidu haigekassa teenuse ostu mudel ning teenuse hinnakujundus. Teenuse kulupõhine hind ja vajalike teenuste rahastamine on püsiv väljakutse, mida mõjutab otseselt kogu ühiskonna jõukus. Teenuse hinna kujundamisel on kõigile tervishoius töötavatele inimestele tuttav kollektiivlepingu protsess. Personalikulud on teenuse kõige olulisem komponent. Kindlasti on siin väljakutseid, kuid see protsess on regulaarne ja laiapõhjaline ning tagab kokkulepetest tulenevad rahastuse muutused. Viimastel aastatel on üha kaalukamaks proovikiviks kujunenud muude kulukomponentide rahastamine. Infotehnoloogia ja hooned on kriitilised tegurid, kus kulupõhisus ei ole tagatud juba mitmel viimasel aastal. Tänavu on inflatsiooni mõjul kulud tõusnud pea kõigis valdkondades, palju tähelepanu on saanud energia ja toit, kuid puutumata ei jää ka haigla jaoks ülioluline meditsiinitehnoloogia. Kulupõhine teenuse hind 2022. aastal eeldaks ainuüksi Regionaalhaigla võtmes lisarahastust suurusjärgus 10 miljonit eurot aastas. Laiendades seda kogu eriarstiabi teenusele, tähendab see rahastusvajadust üle 40 miljoni euro aastas.

Regionaalhaigla on organisatsioon, mis suunab kogu teenuse osutamisega teenitud raha tagasi sellesama teenuse osutamisesse – taristu

ehitus, tehnoloogia soetamine, teenuse arendus. Meie suurimad taristuprojektid on ehituses olev vähiravi ja patoloogiakeskus ning ehituse hankeetapis olev vaimse tervise keskus. Nimetatud kahe projekti kogumaksumus ületab 120 miljonit eurot ning nende teostamisel kasutame lisaks osutatud teenustest saadud rahavoole ka väliseid finantseerimisallikaid.

Uuendades tehnoloogiat

Investeeringuvajadused meditsiinitehnoloogiasse katame peamiselt teenuse osutamisest saadavast rahavoost. Tehnoloogia asendamisel oleme jõudnud aga etappi, kus korraga soovime uuendada rohkem tehnoloogiat kui ühe aasta rahavoog võimaldab. Järgmisel aastal vajab uuendamist hinnanguliselt 40 miljoni euro väärtuses tehnoloogiat, meil endal on võimekust teha teoks suurusjärgus 10 miljoni euro väärtuses meditsiinitehnoloogia investeeringuid aastas. See tähendab, et nii asendus- kui ka uusinvesteeringud tuleb prioriseerida ning jagada kuni nelja aasta peale. Nende investeeringute tegemine on vajalik ja möödapääsmatu, aga tuleb teha valik, milline on ajaline järjestus.

Kitsaskohti investeeringute rahastamisel on aidanud lahendada välised toetusmeetmed. Regionaalhaigla on hoonete investeeringute juures aktiivselt kasutanud Euroopa struktuurifondide toetusi. Viimastel aastatel on lisandunud Haigekassa pakutavad teenuse innovatsiooni rahastused ning Euroopa struktuurifondide kaasfinantseeringuga projekte viiakse ellu ka infotehnoloogia valdkonnas.

Partnerid investeeringutel

Investeeringute puhul on Regionaalhaigla partneriteks ka rahvusvahelised finantseerimisasutused, näiteks Euroopa Investeerimispank ja Põhjamaade Investeerimispank. Vaimse tervise keskuse ehituse rahastamiseks on krediidilepingud sõlmitud Euroopa Investeerimispangaga ning 2020. aastal lisandus meie finantseerimispartnerite hulka Euroopa Nõukogu Arengupank. Eeloleval intensiivsel investeeringute perioodil on krediidilepingute juures meie partneriks ka Rahandusministeerium – kavas on kasutada riigikassa pakutavat arvelduskrediidi lahendust, et juhtida lühiajalise maksevõimega seonduvaid riske.

Projektid peavad olema läbi mõeldud, analüüsitud ja ka kirja pandud. Seetõttu tegeletakse juba praegu projektidega, mille järele näeme vajadust kolme või isegi viie aasta pärast. See on arusaadavalt raske, sest aeg ja tähelepanu kipuvad koonduma ikka lähemal paiknevale. Läbimõeldud arengukava, tegevusplaan ja selgete eesmärkidega projekt on investeeringu õnnestumisel hädavajalik. See annab rahastajatele kindluse, et projekti elluviimisega tegeletakse professionaalselt ning sellele võib raha eraldada.

Näen Regionaalhaiglat võimeka ja professionaalse meeskonnana, mida ühendab sügav vastutustunne kogukonna ees. Seda kannab tugevalt ka finantsteenistus. Olen väga uhke, et sain olla osa sellest meeskonnast. Arvan, et lisaks professionaalsetele oskustele on meie tugevuseks mitmesugused kompetentsid ning üksteise täiendamine ja toetamine.

FINANTSTEENISTUSEST

Regionaalhaigla finantsteenistuse ülesanded on jaotatud kolme talituse vahel: raviarveldus, raamatupidamine ja juhtimisarvestus.

Raviarvelduse talituses töötavad pikaajalise kogemusega spetsialistid, keda juhib Riina Liivamägi. Raamatupidamine kajastab kõik meie toimingud rahalises arvestuses, talitust juhib pearaamatupidaja Siiri Paenurm. Juhtimisarvestuse ülesanne on planeerida rahalist külge ja kontrollida seda, kuidas tegelikkus planeeritule vastab, ning seda talitust juhib Monica Kirspuu-Uik.

KOMMENTAAR

AGRIS PEEDU, Regionaalhaigla juhatuse esimees

Finantsteenistuse panus eesotsas Taaviga on olnud märkimisväärne, tagamaks seda, et meie rahaasjad on korras ja areng tagatud. Arvestades meie suurinvesteeringuid – B-korpuse ehk palatikorpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine, uue psühhiaatrilise abi keskuse ning Y-korpuse ehk vähiravi- ja patoloogiakeskuse ehitamine –, on meie võimekus uuteks investeeringuteks kindlasti järgmistel aastatel märksa piiratum ning majanduskeskkonna muudatused käesoleval aastal on selle teinud veelgi pingelisemaks. Siiski tuleb planeerimistega jätkata nii meditsiinitehnoloogia valdkonnas kui ka näiteks Hiiu ravikorpuse rekonstrueerimisel ning leida täiendavaid rahastamisvõimalusi.

Regionaalhaigla ja TalTechi koostööseminar onkoloogias

Peeti III koostöökonverents „Teadus, tehnoloogia ja meditsiin“

Lisaks TalTechi ja Regionaalhaigla vahelistele regulaarsetele teaduskonverentsidele peeti 5. mail Mektorys ka esimene ühine koostööseminar. Onkoloogiateemalisel seminaril oli 40 osaleja ringis.

Nii TalTechist kui ka Regionaalhaiglast esitati seitse huvitavat ettekannet, lisaks ettekanne Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist (KBFI). TalTechist koordineeris programmi vanemteadur dr Pirjo Spuul, ettekanded puudutasid immuunbioloogiat, Helicobacter pylori ja toitumise seoseid mikrobioomiga, rinnavähi tüvirakke, kopsuvähikoe sekveneerimist ning terviseandmeid ja kliinilisi digitaalseid otsustustugesid. Regionaalhaiglast koordineeris programmi dr Vahur Valvere. Ettekanded käsitlesid vähitõrje arengusuundi Euroopas ja Eestis, onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku teadus- ja arendusprojekte onkoteraapia, kiiritusravi ja hematoloogia valdkonnas, asutuste koostööd doktoriõppe valdkonnas ja onkokirurgias, kopsuvähi valdkonna arendusprojekte ning struktureeritud andmeid ja andmekogusid onkoloogias. KBFI esindaja ettekanne kajastas uute magnetresonantstehnoloogiate (MRT) kasutusvõimalusi onkoloogiliste haiguste diagnostikas.

Ettekannetele järgnesid sisukad ja põnevad diskussioonid. Osavõtjad on andnud seminarile positiivset tagasisidet ja juba on alanud ka arutelud uute koostööprojektide käivitamiseks.

III Regionaalhaigla ja TalTachi koostöökonverents toimus Mektorys 21. aprillil virtuaalselt sündmusplatvormil Worksup.

Konverents oli suunatud Regionaalhaigla arstidele ja õdedele, meditsiinitehnika inseneridele, radioloogiatehnikutele ning teistele valdkonnaga seotud juhtidele ja spetsialistidele, konverentsi jälgis samaaegset üle 130 osaleja. Regionaalhaigla ja TalTechi sisuline koostöö on muutunud aasta-aastalt laiahaardelisemaks, luues väärtust mõlemale osapoolele ja ühiskonnale laiemalt. Traditsiooniliselt valiti konverentsile Regionaalhaigla arstide ja õdede poolt kõige huvipakkuvamad teemad. Regionaalhaiglast koordineeris programmi dr Margus Viigimaa. Konverentsil käsitleti paljusid huvitavaid teemasid, näiteks seda, • kuidas jälgida aju seisundit elektroentsefalograafilisel signaalil põhinevate indikaatorite järgi; • milline on vastuolu Alzheimeri tõvele omase amüloidpatoloogia diagnostikas; • kuidas tervishoiuandmetest jõuda andmepõhiste otsusteni; • mobiilse narkomeetri Drug Hunter tutvustus; • NORDeHEALTH-i patsiendiportaali uuringu tulemused ja tulevikuplaanid.

Ettekanded olid huvipakkuvad ja atraktiivsed, täpsemaid tahke avasid küsimused ja diskussioon. Põnev koostöökonverents andis mõtteid uuteks koostöövõimalusteks. Järgmine koostöökonverents toimub 2023. aasta kevadel.