tunnustuseni Kullast käed

KULLAST

Või hoopis hõbedast käed? Valgest kullast? Granaatide või sünteetiliste safiiridega? Anestesioloog Markko Pärtelpoeg on andekas ehtelooja!

Tekst: Elis Aru Fotod: Martin Ahven (Õhtuleht), erakogu

käed

KES? Dr Markko Pärtelpoeg juhatab Regionaalhaigla operatsioonikeskust. Ta jälgib, et keskuse 23 opituba oleks tööga hõivatud – igaühes oma eriala kõige pare mini valdavad opiõed ja anesteesiapersonal – ning hoiab järge haigekassa tellitud lepingumahtudel. Markko tegelik eriala on anestesioloogia. „Püüan aegajalt ka opisaali jõuda, et oskusi hoida. Need hetked, kus minust ja mu õest sõltub, mis edasi saab, kinni tavad mulle, et valisin õige eriala. Mulle väga meeldib see töö ja mu kolleegid Regionaalhaiglas on lihtsalt suurepärased!“

Regionaalhaigla  1/2020 Filigraansõrmus, hõbe.

MIS? Sõrmused, kõrvarõngad või isegi hõbedast kroon – Markko telefon on täis fotosid ehetest. Kuid mitte nii sama ilu pärast, vaid tema enda loomingust! „Krooni? Olen saanud kanda!“ vastab ta muiates. „Üks mu sõb ranna korraldas 40 aasta juubeli tähistamiseks stiilipeo, mille teemaks olid peakatted.“

Enda käe järgi tehtud sõrmuseid on Markkol 30, kuigi… „Kannan ehteid väga vähe. Tööl ei saa ma seda teha, opitoas on lausa keelatud sõrmuseid kanda, ja vabal ajal valin lihtsa sõrmuse või tihasepeaga rinna märgi.“

Filigraansõrmus, hõbe.

Efektne tihasepeaga sõrmus.

Regionaalhaigla operatsioonikeskuse juhataja Markko Pärtelpoeg on ehtekunsti õppinud kursustel Eesti Kunstiakadeemias ja Viljandi Kultuuriakadeemias. Kõik vahendid, et metalli sulatada, valtsida, saagida, vormida, kokku joota või lihvida, on Markkol nüüd kodus olemas.

KUIDAS? Kannustust, et õppida ehtekunsti, sai Markko mõni aasta tagasi, kui otsis kingitust Gram galeriist. Meis ter Kärt Maran näitas talle lahkesti sealset töökoda. „Imestasin, milline must kõva kamakas on töötlemata kuld,“ meenutab Markko. „Kärt rääkis väga huvita valt, põnev oli teda kuulata!“

2016. aasta suvel käis Markko ühtejutti kahel EKA ehtekursusel. Kahe nädalaga valmistas ta kauni hõbesõrmuse – lihtsat mehelikku võru ilmestab sügavsinine safiir. „Samast sõrmusest tegin hiljem teise, valgest kullast variandi,“ jutustab ta „Kuld on hõbedast tugevam ja hoiab kivi paremini paigas. Siis ei juhtu nii, nagu suvel, kui olin sõpradega Toscanas ja lõin sõrmusega käe kogemata vastu lillepotti – kivi hüppas hõbeda vahelt ära ja otsisime seda mitu tundi killustiku seest.“

EKA kursustest sai Markko hoogu juurde. Ta oli leidnud haarava hobi! Viljandi Kultuuriakadeemias koolitas Markko end filigraantehnika alal, õpetajaks meister Indrek Ikkonen. Koos paari kursusekaas lasega käib ta endiselt ka oma EKA õpetaja, Miikael Danieljantsi töökojas, et tarkust juurde saada. Näiteks nuputati koos, kuidas teha Markko disainitud… kalei doskoopi! „Peal on safiirid ja sees tsirkoonid,“ näitab Markko fotot valmis imeasjast, mida kaunistab Väi kese Printsi pilt.

KUS? Kõik vahendid, et metalli sulatada, valtsida, saagida, vormida, kokku joota või lihvida, on Markkol nüüd kodus olemas. Kauneid kive oma ehete tarvis on ta toonud reisidelt. „Näiteks Namiibiast sain need ilusad punased,“ näitab ta fotot kõrvarõngastest, mida ehi vad verevad granaadid. „Namiibia on täielik kõrb, aga seal ringi käies sattusime ka oaasidesse. Neid ehteid disainides mõtlesingi Namiibiale – kivid on kui sära vad oaasid keset kõrbeliiva.“

Väärismetalle oma loominguks ostab Markko Ees tist, aga ka interneti teel – kuld saadetakse Inglismaalt kohale tavalise postipakiga!

KUI TIHTI? „Vähemalt kord nädalas püüan kodus nokitseda,“ ütleb Markko tagasihoidlikult. „Alguses sain inspirat siooni Pinteresti piltidelt, nüüd teen oma disaine.“

Meest kannustab mõte taaskasutusest. Tänu uutele oskustele sai ta aidata sõpra, kes pärast ema surma mõtles, mida teha tema abielusõrmusega. Markko meisterdas sõbrale uue ehte – keskele sulatas ema oma, aga kattis selle sinaka tantaaliga. Uut sõrmust sobib mehel kanda, samas kannab see ta kalli ema mälestust.

Muide, ehteid on Markko teinud ka kullast, mis jääb üle hambabreketitest!

MIKS? „Nii mõnus on teha midagi, mis teisi rõõmustab,“ lausub Markko. Tema tehtud abielusõrmused on van net kinnitanud mitmes pulmas. Markko on loonud neid ka kolleegidele.

TORE TEADA! Mitte ainult kuldsed käed, Markko on ka rohenäpp. Tema kaktusekogus on 287 okkalist taime!

Koolituskeskuse fookuses on koolituste ja koolitamise kvaliteet

Kui 2019. aasta olulisemad märksõnad olid koolituste kolimine TalTech Mektorysse, juhtide arenguprogrammi edukas lõpe tamine ning residentuuri ja VI kursuse arstitudengite juhenda jate töö analüüs, siis 2020. aastal on taas fookuses juhtide ja sisekoolitajate arendamine, koolituste kva liteedi ühtlustamine, e-õppe integreerimine auditoorsesse õppesse, õendusnõustamine ning töötaja toetamist käsitlevad koolitused õnnelik olemise ja tööga rahuloluni jõudmiseks.

TEGUS AASTA Märtsis võtsime kasutusele uuendatud funktsioonidega ja kasutajasõbralikuma koolitustaotluste keskuse ning alates septembrist toimub suurem osa meie koo litustest mõnusates Mektory ruumides.

Keskendusime residentuuri ja VI kursuse arstitu dengite juhendajate töö analüüsile, mille käigus korraldasime personaliteenistusega juhendajate küsitluse, tutvustasime selle tulemusi, leppisime kokku edasistes arenguvajadustes juhendajate seminaril ning vormistasime uuendused ka vastavatesse kor dadesse. 2020. aastal jätkame üheskoos TÜ ja meie juhendajatega kokku lepitud tegevuste elluviimist õppetöö efektiivsemaks muutmiseks nii juhendatavale kui ka juhendajale.

Väga hea kogemus 2018. aasta oktoobris alustatud ja 2019. aasta juunis lõppenud juhtide arenguprog rammi näol võimaldab meil jätkata juhtide arendamist ka tänavu. Jätkame eelmisel aastal populaarseks osu tunud kovisiooni, kootsingu jt teemadega.

396 koolitajat

18 500 sisekoolitusel osalemist

Koolitamise ja juhendamise mahud Regionaalhaiglas 2019. a. Sisekoolitused on Regionaal - haigla poolt korraldatud koolitused. Juhendajad on Regionaalhaigla spetsialistid.

92 töövarju 691 juhendajat 49 IV, VI kursuse arstitudengit 197 arstresidenti 584 õendus-, hooldus- jne praktikanti

TÄNAVUSED TÖÖD 2020. aastal keskendume koolituste kvaliteedi ühtlustamisele. Selleks oleme välja töötanud sisekoolitajate arenguprogrammi, mille eesmärk on tutvustada ja laiendada koolitajate teadmisi, oskusi ja arusaamu täiskasvanute õppimise ja õpetamise olemusest ning erinevate koolitamis- ja õppemeetodite võimalustest. Sisekoolitaja 8 mooduliga koolitusprogramm algab märtsis ning annab teadmisi ja praktilisi nõuandeid koolituste kavandamiseks, elluviimiseks ja tagasisidestamiseks, samuti pakub refleksioonivõimalust nii juba kogenud kui ka alustavatele koolitajatele.

Alustame õendusnõustamise arendusseminaridega, et toetada süsteemselt õdede nõustamispädevuse kva liteedi kasvu patsiendikesksema raviteenuse pakkumiseks. Suurendanud oleme ka tellitavate koolituste osakaalu, et jõuda koolitustega õigel ajal õige sihtrüh mani.

Mõningad uued koolitusteemad on multikultuurne patsient, uue töötaja sisseelamiskoolitus suvel alusta vatele töötajatele, kriisipsühholoogia õendusjuhtidele, korruptsiooniriskid. Uurimus- ja teadustöö tegijaid toetavad koolitused „Eetika ja andmekaitse kliinilis tes uuringutes“ ning „Sissejuhatus meditsiinialaste uuringute andmeanalüüsi“.

Koolitusvaldkonna parema toimimise suunas liiku miseks saame toetuda ka 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris toimuvale auditile.

20. märts 2020 Apollo Kino Solaris, Saku saal Estonia pst 9, Tallinn

Interdistsiplinaarne koostööseminar VERELIBLE

9.00 Registreerimine, tervituskohv

I OSA VEREKESKUS, moderaator Riin Kullaste 09.55 Avamine – Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 10.05 Verelibled – kust nad tulevad, millised nad on ja miks – Ain Kaare, Tartu Ülikooli Kliinikum 10.25 Kas veregrupp määrab meie dieedi? – Silvia Lember, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 10.45 Veredoonorluse lühi- ja pikaajalised mõjud – Wim de Kort, Sanquin Blood Supply Foundation 11.05 Verelibledest saab ravim – Riin Kullaste, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 11.20 Vererakkude kasvatamine, kunstlikud hapnikukandjad – Astrid Pihlak, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 11.40 Kaasaegne rakuteraapia – Ksenia Boriskina, Karolinska Ülikool 12.00 Lõuna II OSA HEALOOMULISED HAIGUSED, moderaator Mariken Ross 13.00 Referentsväärtused, mis on vähe ja mis on palju – Karel Tomberg, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 13.20 Erütrotsüüte vähe ja palju – Peeter Saadla, Tartu Ülikooli Kliinikum 13.40 Trombotsütopeenia ja trombotsütoos – kas alati haiguslik? – Kai Sukles, Ida-Tallinna Keskhaigla 14.00 Leukotsütoos ja leukopeenia – Helen Ilumets, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 14.20 Autoimmuunsed tsütopeeniad – Iige Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 14.40 Liiga paks ja liiga kõhn – Hanna-Liis Lepp, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 15.00 Kohvipaus III OSA PAHALOOMULISED HAIGUSED, moderaator Ain Kaare 15.30 Verehaiguste tsütogeneetiline taust – Pille Tammur, Tartu Ülikooli Kliinikum 15.50 Kuidas sünnib verehaiguste patoloogiline diagnoos, klassifikatsioon – Kärt Tomberg, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.10 Vereloome haigused pildil – Liina Karusoo, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.30 Leukeemiad – Mariken Ross, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 16.50 Polütsüteemia, müeloproliferatiivsed haigused – Mirja Varik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 17.10 Kokkuvõte ja küsimused