15 minute read
Teekonnal magnethaigla
from 2020 nr 1
24 Tekst: Helen Valk, õenduskvaliteedi peaspetsialist Fotod: Regionaalhaigla
Teekonnal magnethaigla tunnustuseni
Magnet® Recognition Program on õendusabi kvaliteedi hindamise viis, mille alusel toimub haiglate akrediteerimine ja magnethaigla nimetuse ehk tunnustuse andmine. Õenduspraktika muutmine magnet-mudeli põhimõtetele vastavaks eeldab toetavat organisatsioonikultuuri.
Regionaalhaigla ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ühisel rahvusvahelisel õenduse teaduskonverentsil „5* õendus“ esinesid ettekannetega teekonnast magnethaigla tunnustuse saamiseni Antwerpeni Ülikoo lihaigla õendusdirektor Paul Van Aken ja Magnet®-i programmi direktor Danny Van Heus den. Samuti esinesid konverentsil Helsingi Ülikoolihaigla Magnet®-i programmi juht Marita Ritmala-Castrén ja Oxfordi Ülikoo lihaigla Magnet®-i programmi direktor professor Dickon Weir-Hughes. Nad tut vustavad magnethaigla kvaliteedimudelit ja räägivad oma kogemustest lähemalt. Antwerpeni Ülikoolihaigla Belgias on Euroopa esimene magnet-tunnustuse saanud haigla. Miks te valisite just selle kvaliteedimu deli? Paul Van Aken: Magnet® on kõrgeim rahvusvaheline tunnustus, mida jagatakse haiglatele patsiendi kõrgekvaliteedilise hoolitsuse ja tipptasemel õenduse eest. Antwerp University Hospital (UZA) sai tunnustuse teekonna eest, mille käigus haigla pidi tõestama, et ta on meeskonnatöös ja patsientide (ravi)tulemustes parem kui keskmine rahvusvaheline õpetav ravikeskus. Tunnustust annab välja Ameerika Ühendriikide sõltumatu organisatsioon ANCC (American Nurses Credentialing Center ehk Ameerika õdede tun nustamise keskus) neljaks aastaks. Koos Rahvusvahelise Ühiskomisjoni (JCI – Joint Commission International) akrediteerimisega, mis keskendus rahvusvaheliste stan dardite vastavuse kontrollimisele sellistes valdkondades, nagu ohutud protsessid ja pidev kvaliteedi parandamine, tõestasime, et UZA on rahvusvahelisel tasandil tipptasemel haigla.
Mida muudab Magnet®-i tunnustus patsiendi jaoks?
Danny Van Heusden: Patsiendi vaatenurgast on see tunnustus väga oluline. Magnet® tagab, et meie patsiendid saavad tipptasemel õendusabi, mida kinnitavad mõõdetavad tulemused eri valdkondades. Ühe näitena võib tuua lamatiste esinemissa geduse. Meil on see 2,8%, mis on pool Belgia keskmisest (6%) ja vähem kui keskmine rahvus vahelistes õpetavates ravikeskustes (3,1%). Meil esineb erinevusi ka patsiendi rahulolu tulemus tes. Võrdluseks teiste haiglatega: meie patsientide sõnul tutvustab ennast 86% haigla töötajatest, samas kui flaami keskmine näitaja on 41%. Rahvusvaheline uurimistöö näitas, et Magnet®-i haiglates ehk magnethaiglates on madalam suremus, väiksem tüsistuste arv jms. Võrdluses haiglatega, kes pole Magnet®-i tunnustust pälvinud, on magnethaiglates suurem osakaal kõrgelt kvaliftseeritud õenduspersonalil. Patsiendiga tegelevad eriala eksperdid, Paul Van Aken.
sest õenduspersonalil on võrreldes mitte-magnethaiglatega rohkem võimalusi enda pidevaks koolitamiseks. Magnethaiglaid iseloomustab seegi, et õed teevad suurepärast koostööd arstide ja teiste tervishoiutöötajatega. Kõike seda kogeb ka meie patsient igapäevaselt. eristavad Antwerp University Hospitali teistest haiglas test. Ilmselgelt soovime edasi tegutseda samal viisil ja teha veelgi enam edusamme. Kõik see on võimalik vaid tänu kõigi meie õdede pühendumusele.
Kas on tehtud uuringuid, mis kinnitaks, et magnethaiglates töötamine erineb mittemagnethaiglates töötamisest? Mille poolest see täpsemalt erineb? Danny Van Heusden: Magnethaiglates on kõrgelt kvaliftseeritud õdesid proportsionaalselt rohkem. Enam kui 80%-l UZA õdedest on bakalaureusekraad; flaami keskmine näi taja on 60–70%. Uurimused on tõestanud, et haiglates, kus on rohkem kõrgelt kvaliftseeritud õdesid, on ka suremus madalam. See tähendab, et lisaks õdede arvule on väga oluline nende kvalifikat sioon.
Magnethaigla väärtustab õendusperso nali pidevat koolitamist: osaleda saab nii sisekui ka väliskoolitustel. Praegu töötame ümber sisseelamise programmi, milles arvestame nii õdedega, kes peavad pärast pikka töölt eemal viibimist uuesti integreeruma, kui ka nendega, kes vahetavad haiglas osakonda. ANCC aren das õenduspraktikas välja spetsiifilise ülemineku tunnustamise programmi (PTAP – Practice Transition Accreditation Program®). See programm eristati magneti tunnustamisprogrammist (MRP – Magnet Recognition Program®), kuid MRP tõendusallikaid vaadates võib öelda, et need kaks programmi täiendavad teineteist. Paul Van Aken: Õed kaasatakse otsustamisse ning neil on erinevaid võimalusi oma arvamuse avaldamiseks või ideede esitamiseks. Tulemusena näeme mitte ainult pühendumust, vaid ka innovatsiooni ja pidevaid paren dusi. Järgmisteks aastateks strateegiliste plaanide tegemisse on alati kaasatud nii õed kui ka patsiendid. Meie organisatsiooni üks peamisi tunnusjooni on interdistsip linaarne koostöö. Praegu töötame välja uusi algatusi, mis aitavad seda veelgi enam soodustada. Ühe teatud osakonna õed juba keskenduvad arstide ja õdede koostööle, mis on osa parendamisprotsessist. Danny Van Heusden: Magnethaiglates on oma tööle rohkem pühendunud ja sellega rahul olevaid õdesid. Sama kehtib Antwerp University Hospitalis töötavate õdede kohta. Pühendumuse näitajad on enamasti kõrgemad kui 8 punkti 10-st. Sellist tulemust kadestavad paljud organisat sioonid. Antwerp University Hospital on positiivselt tipus ka tööga rahulolu kõrgete ja personalivoolavuse madalate näitajate poolest. Paul Van Aken: Magnethaiglates pakuvad õed paremat õendusabi ja töötavad tõhusamalt kui teiste haiglate õed. Sellise järelduse võime teha, kui võrdleme oma tulemusi rahvusvaheliste näitajatega. Danny Van Heusden: Magnethaiglate õed loovad õpi keskkonna, kus kõik õpilased on oodatud ja saavad kõrgekvaliteedilise koolituse. See väide põhineb õpilaste tagasi sidel: õppivad õed tulevad meelsasti Antwerp University Hospitali praktikale, sest asutus pakub sooja vastuvõttu ja häid õpivõimalusi. Need ongi olulisemad omadused, mis Helsingi Ülikoolihaigla (HUS) otsustas 2014. aastal järgida maailma parimate haiglate eeskuju ja asus end
välja arendama vastavalt Magnet®-i raamistikule. Miks selline otsus ja kuidas alustasite? Marita Ritmala-Castrén: Tunnustuse saamine eeldab tipptasemel pühendumist õendusele nii õdedelt kui ka õendusjuhtidelt. Tänu
sellele tõuseb patsientide eest hoolitsemise kvaliteet üle keskmise ning patsiendid on rahul õendusega ja õed oma tööga. HUS koosneb 17 haiglast, seega otsustati, et esi mestena hakkavad magnetstaatuse nimel aktiivselt tegutsema vähikeskus, laste ja noorukite haigla ning südame- ja kopsu haiguste keskus. Sel aastal on magnetstaatuse potentsiaalse kandidaadina lisandunud psüh hiaatriakeskus. Siiski on kogu HUS-i õendust arendatud Magnet®-i programmi tingimuste suunas ja see tähendab rohkeid ümberkorraldusi. Magnet®-i programmi keskmes on õed, kes on õendusele pühendunud ning kaasatud kõigesse oma tööga seondu vasse. Milliseid põhimõttelisi muudatusi HUS-is tuli ette võtta? Marita Ritmala-Castrén: Magnet®-i üheks positiivseks väljundiks peetakse seda, et õed tajuvad oma autonoom sust. Haiglates on rajatud ümberkujundava eestvedamise ja jagatud juhirollidega (shared governance) struktuurid, et toetada õdede võimalusi ning muuta nende igapäevast tööd. HUS-is moodustub jagatud juhirollidega struktuur järgmiselt: igas üksuses on eksperdigrupp, kes arendab õendusabi üksuse piires; igas haiglas on koordinaatorite grupp; lisaks on moodustatud HUS-i eksperdigrupid, kes arendavad kogu haiglasüsteemi puudutavat õendusabi. Autonoomne käitumine ja vastutuse võtmine oma igapäe vase töö parandamise eest pole just see, mida tahaks käsukorras tegema hakata.
Meie haiglasüsteem on ajalooliselt üsna bürokraat lik: käsud antakse ülevalt alla. Tänapäevane juhtimine peab olema toetav ja julgustama õdesid tegutsema erialaekspertidena, kes nad tegelikult ju on. Nii õdedele kui ka Danny Van Heusden.
DANNY VAN HEUSDEN
õendus- ja teistele juhtidele võib see olla suur muutus: selle asemel, et kõigile öelda, mida peab tegema, tuleb osata näidata üldisi eesmärke ja lasta õdedel otsustada, kuidas eesmärgini jõuda ning lahendada teele kerkivad probleemid. Pärast esimese eksperdigrupi rajamist hakkasime peagi märkama selle mõju õdede võimestatusele. Rühmades olevad õed murdsid oma osakondades pead samade probleemide üle – probleemid olid neid pikemat aega häirinud, aga keegi ei olnud neid lahendanud. Võimalusest muuta oma igapäevases õendustegevuses midagi positiivses suunas omandasid nad edukogemuse ja tundsid uhkust, et saavad oma tööd mõjutada. Eksperdi grupi õdede esindajad on uhked, kui esitlevad meie iga poole aasta tagant korraldataval HUS-i õendusarengu sümpoosionil kõiki üksuse arenguid. Praeguseks on esinemissoove kogunenud nii palju, et oleme loonud pos terite sessiooni, kus kõigil on võimalus esitleda õenduse arendamises tehtud tööd. mis on nende töös tähenduslik ja kuidas nad sooviksid, et nende lähedaste eest
hoolt kantaks. Vastuste hulgast loodame leida HUS-i õenduse tuuma ja arendada järgmise versiooni oma professionaalsest õenduse mudelist. Viimase kolme aasta jooksul oleme Magnet®-isse väga palju panustanud ja oma kogemuse põhjal Hel singi Ülikoolihaiglas nõustume kindlasti, et teie toodud väide peab paika. Marita Ritmala-Castrén.
Magnet® eeldab, et head õendust tunnustatakse. Kas tunnustamine algab iga õe tänamisest ja positiivsete kommentaaride ütlemisest kolleegidele iga kord, kui selleks avaneb võimalus? Marita Ritmala-Castrén: Jaa, tunnustamisel on väga suur roll. HUS-is proovime me õdesid julgustada, et nad olek sid positiivsed ja toetaksid üksteist kadestamise asemel. Meil on siiski ühine eesmärk: tipptasemel õendus patsien tide jaoks. Seega arendasime õenduses välja tunnustamise töövahendi asutuse ja õendusjuhtidele, et neil oleks mee les, kuivõrd oluline on avaldada oma kolleegidele kiitust suurepärase töö eest. Samuti aitab see neil otsustada, mil viisil tuleks suurepärast õendustegevust tunnustada.
Öeldakse, et oluline pole Magnet®-i tunnustus, vaid kõik need positiivsed muutused, mis toimuvad selleni jõud mise käigus. Kas olete selle väitega nõus? Marita Ritmala-Castrén: Õenduse valdkonda peab kujundama professionaalse õenduse mudeli põhjal. Esi mese HUS-i mudeli arendasime välja 2015. aastal ning siis tegelesid sellega enamasti õendusjuhid. Praegu on meil rohkem teadmisi ning me soovime kuulda kliinilistelt õdedelt, mis on nende arvates HUS-i õenduse aluseks. Muu hulgas küsisime üle 13 000 õelt kirjalikult,
MARITA RITMALA-CASTRÉN
Kolleegide kogemused veenavad mind, et magnethaigla kvaliteedinõuete järgimine ja tunnustuse taotlemine on kasulik nii patsientide, õdede kui ka tervishoiuasutuse aspektist vaadatuna, kuna see aitab luua tõhusamalt toimivat süsteemi ning saavutada paremat õendusabi kvaliteeti. Professor Dickon Weir-Hughes: Olen veendunud, et magnethaigla kvaliteedistandardeid järgides paranevad lisaväärtusena organisatsioonikultuur, kollegiaalsus ja koostöö eri juhtimistasandite vahel. Magnethaigla staatus eeldab pikaaegseid ja tõhusaid meetmeid meeskondade kujundamiseks, spetsialistide koostööks ning personali kaasamiseks otsuste tegemisse. Elus vajavad õed ja ämmaemandad julgust, et saada igapäevatöös hakkama ning soodustada tipptasemel tööd, otsida tunnustust (nt Magnet®) ja kaitsta teatud patsiente, et esitada väljakutse vananenud õenduspraktikale ja isegi selleks, et avaldada vähepopulaarne või vastuoluline uurimus või arvamus lugu.
Magnethaigla kvaliteedimudel on ainulaadne mudel tervishoiuasutustele, kus töötavad hinnatud õendustalen did ning osutatakse tipptasemel tervishoiuteenust.
Regionaalhaigla 1/2020 Regionaalhaigla kuulutas eelmise aasta alguses välja avaliku konkursi Magnet®-projekti juhi leidmiseks ning kevadel alustas projekti juhina tööd Helen Valk. Helen ütleb, et eelmine aasta on olnud väga hariv, töine ja võimalusterohke. Aastasse mahuvad magnethaiglate külastused, artikli avaldamine ajakirjas Eesti Arst, ta on loonud hulga kontakte ning võtnud osa magneti konverentsidest. Novembris aitas Helen korraldada õendusjuhtide koolituspäeva ning oli Regionaalhaigla esimese rahvusvahelise õenduse teaduskonverentsi „5* õendus“ üks peakorraldajaid.
Keerukas lõualiigesteoperatsioon läks edukalt Fotod: Aivar Kullamaa
Regionaalhaigla näo-lõualuukirurg dr Heleia Nestal Zibo teostas keerulise operatsiooni, kus 19-aastasel neiul asendati mõlemad alalõualiigesed ning samal ajal sooritati ka ortognaatne kirurgia, mida ei ole Eestis varem tehtud.
Oktoobri lõpus tehti Eestis esimest korda alalõualiigese bilateraalne endoprotesee rimise operatsioon kombineeritud ülalõualuu osteotoomiaga. „Patsiendil algas teismeeas idopaatiline ehk teadmata põhjusel alalõualiigeste resorptsioon, mis arenes kuni alalõualiigese pähiku täieliku kulumi seni. Selle tagajärjel nihkus alalõualuu märkimisväärselt tahapoole, ahendades ülemisi hingamisteid ja põhjustades raske uneapnoe. Talle määrati CPAP-mask, millega neiu kahjuks ei kohanenud. Hapnikuvaeguse tõttu esinesid väsimus, depressioon ja õppimisraskused,“ kirjeldas dr Heleia Nestal Zibo, miks otsustati keeruline protseduur ette võtta.
PÕHJALIK PLANEERIMINE Alalõualiigese endoprotees lisati haigekassa hinnakirja 2019. aasta alguses. Ettevalmistused operatsiooniks alga sid maikuus – patsiendi näokolju kompuutertomograafia uurigu alusel valmistati alalõualiigese proteesid, mis disai niti ja prinditi USA-s.
Dr Heleia Nestal Zibo, dr Vladimir Machon ja dr Oksana Ivask enne operatsiooni. Tegemist oli keerulise protseduuriga, mis vajas põhjalikku operatsioonieelset planeerimist. Lisaks näokolju kompuutertomograafiale tehti suusisese ham bumuse skaneerimine, mille tulemusel valmis virtuaalne mudel. Selle järgi sooritas dr Zibo koostöös USA proteesi firma bioinseneridega virtuaalse operatsiooni lõualuude asendite korrigeerimiseks, pärast seda prinditi välja pat siendile kohandatud alalõualiigese endoproteesid. Sellised proteesid on väga sarnased puusaliigeseproteesiga. Operatsiooni teostas dr Nestal Zibo, keda assisteeris Tšehhi kogenud näo- ja lõualuukirurg dr Vladimir Mac hon, kes on ise teinud üle saja taolise operatsiooni, ning Regionaalhaigla näo-lõualuukirurg dr Mart Maidvee.
HEA TULEMUS „Operatsiooni teeb eriti keerukaks asjaolu, et alalõualiigesed asuvad koljupõhimiku juures, mille vahetus läheduses on näonärvid, kuulmetee ja veresooned, mis jooksevad ajukolju sisse,“ selgitas dr Heleia Nestal Zibo. „Patsiendi näokoljust tehti operatsioonijärgne kom puutertomograafiauuring, et kontrollida ravitulemust ning võrrelda uuringuga, mis oli tehtud enne operat siooni. Tema ülemised hingamisteed – nina-, suu- ja alaneel – on nüüd viiekordselt laienenud. Samuti on nor maliseerunud näokontuur ja hambumus,“ ütles dr Zibo, lisades, et kokkuvõttes läks operatsioon edukalt ja praegu on patsient juba kodus taastumas.
Eesti esimese alalõualiigese endoproteesi paigaldas 2019. aasta maikuus Tartu Ülikooli Kliinikumis dr Oksana Ivask, kes viibis ka seekord Regionaalhaiglas operatsiooni juures.
Terviseinfo – millist allikat usaldada?
Uuringud kinnitavad, et „dr Google’i“ vastuvõtul käib iga päev muljetavaldavalt suur hulk inimesi. Millistest allikatest tasub otsida usaldusväärset terviseinfot, uurisime Regionaalhaigla sisuturunduse juhilt Stina Eilsenilt.
Tekst: Maret Einmann Fotod: Shutterstock, Regionaalhaigla
Terviseteema on inimese jaoks väga oluline. Infot liigub internetiavarustes tohutult palju ja kohati on see väga vastukäiv. Kuidas teaduspõhine info üles leida? Google’i statistika kohaselt esitatakse „dr Goog le’ile“ 70 000 terviseteemalist päringut minutis ehk umbes 7 protsenti päringutest päevas on seo tud terviseküsimustega. Tulemuste põhjal tehakse tähtsaid valikuid – kuidas ennast ravida, kas minna arsti vastuvõtule, millist ravimit osta jms. Otsin gumootoreid kasutades tasub olla allikakriitiline ja tähelepanelik, sest eksitavat ja kaheldava väärtu sega terviseinfot on äärmiselt palju. Tasub usaldada ainult tõenduspõhiseid allikaid ja viiteid.
Ameerika tunnustatud meditsiinikeskused on teinud suuri pingutusi, et pakkuda patsiendile selges ja lihtsas vormis terviseinfot, seda teevad näiteks Mayo Clinic, MD Andersoni vähikeskus, Cleveland Clinic jt. Usaldusväärset eestikeel set terviseinfot leiab terviseameti, haigekassa, Tervise Arengu Instituudi, perearstikeskuste ja haiglate infokanalitest ning kvaliteetsest terviseajakirjandusest. Ka Regionaalhaigla peab üheks oluliseks prioriteediks inimeste terviseteadlikkuse tõstmist ja oleme oma infokanaleid arendanud, et aidata keerulises meditsiinimaailmas orienteeruda. Alustasite eelmisel aastal „Tervisepooltunni“ podcast’i ehk taskuhäälinguga. Kellele on saade mõeldud ja kuidas seda kuulata saab? Sügisest sai alguse terviseteemaline podcast „Ter visepooltund“, mille sihtrühmana näeme kõiki tervisest hoolivaid inimesi, sest käsitletavate teemade ring on lai. See on hea võimalus saada tervisenõu oma ala tippudelt. Meie arstid, õed ja teised spetsialistid räägivad uutest ravisuundadest ja -meetoditest ning annavad nõu, kuidas haigusi ennetada ja kuhu mure korral pöörduda. „Tervisepooltunni“ saated leiab Spotify ja Soundcloudi platvormidelt ning vajaduse korral saab neid mugavalt alla laadida ja kuulata endale sobival ajal, igal nädalal tuleb uus osa.
Kes on saates esinemas käinud? Saatejuht Hando Sinisalu külaliseks on olnud prof Margus Viigimaa, kes rääkis, millised on südamehai guste ohumärgid, kuidas vererõhku normis hoida ja mismoodi südant koormamata tervisesporti teha. Neuroloog Andrus Kreis selgitas, miks meil pea valu tab, ning ta rääkis ka insuldist, selle tunnustest ja ravist. Infarktist ja insuldist paranemisel mängib väga suurt rolli taastusravi, seda teemat kutsusime tutvus tama meie uue taastusravikeskuse juhataja Annelii
Regionaalhaigla terviseinfokanalid
Südameteemaline teemaveeb: südamekeskus.ee Vähiraviteemaline teemaveeb: onkoloogiakeskus.ee Podcast „Tervisepooltund“, kättesaadav Spotify ja Soundcloudi platvormidelt Instagram: regionaalhaigla Facebook: regionaalhaigla Vimeo
Jürgensoni. Teemaks on olnud ka vähiravi, onkoloog Helis Pokker rääkis lahti tänapäeva vähiravis olulise personaalmeditsiini ehk täppismeditsiini mõiste. See on vaid väike ülevaade, teemasid on olnud veel, viimase saate külaliseks oli meil verekeskuse juhataja Ave Lellep ja arst Gulara Khanirzayeva, kes rääkisid, kuidas saada doonoriks ning paljust muust doonorlu sega seonduvast.
Olete loonud eraldi südame- ja vähiraviteemalised veebikeskkonnad, mis paiknevad põhiveebist eraldi. Miks selline otsus? Lähtume põhimõttest, et tervisemurega inimene leiaks teda huvitava info kontsentreeritud kujul kii resti üles. Toon siin lihtsa näite – südamehaiguse sümptomeid otsiv inimene ei soovi esimese valikuna tutvuda haigla korporatiivinfoga, vaid tema eesmärk on kiiresti leida südamehaiguste rubriik ja sobivad
arstid, kelle poole pöörduda. Seetõttu oleme sellistele interdistsiplinaarsetele valdkondadele, nagu kardio loogia ja onkoloogia, loonud eraldi teemaveebid, kust leiab kiiresti kohase info. Teemaveebide sisu on loo nud Eesti tippspetsialistid: südamearstid, vähiarstid ja teised spetsialistid. Sel aastal on tulemas ka uus teemaveeb, mis käsitleb põhjalikult traumatemaatikat. Samas on need teema veebid siiski meie põhiveebiga ühendatud. Soovime, et meie pakutav terviseinfo oleks lihtsasti otsingu mootoritest leitav.
Teemaveebide esilehel hakkavad silma patsientide kogemuslood. Kas inimesed on meeleldi nõus oma lugu rääkima? See sõltub palju inimesest. Oleme väga tänulikud neile, kes on nõustunud jagama oma lugu, sest tei sed vähiga või mõne muu haigusega võitlust pidavad inimesed saavad nendest kogemuslugudest palju abi. Meie jaoks on äärmiselt oluline patsientide igakülgne toetamine – lugude jagamine annab selleks hea või maluse. Kogume koostöös Eesti Tervishoiu Muuseumi, Tervise Arengu Instituudi, Vähiliidu ja ravimifirma dega patsiendilugusid ja siit ka üleskutse: saatke meile oma lugu või andke märku, et soovite seda jagada.
Milliseid kanaleid veel kasutate info jagamiseks? Meie jaoks on oluline pakkuda patsientidele selges, lihtsas vormis tõenduspõhist terviseinfot arstidelt, õdedelt ja teistelt spetsialistidelt. Meie sisuloome ees märk on olla usaldusväärne teejuht tervisemaailmas. Olulised on erinevad formaadid – patsientide seas on väga populaarsed ka lühivideod, kus arst selgitab mõne tervisemure või protseduuri lahti. Kampaania „Küsi südamearstilt“ raames vaatas videoid vähe malt 1 minuti jooksul 9300 inimest ja kokku jõudis see kampaania 62 000 inimeseni. Õige pea valmib ka meie keemiaravipatsientidele lihtsas vormis video, mis on ravi ajal praktiliseks teejuhiks.
Siinkohal tänusõnad kõigile kolleegidele, kes on oma tiheda igapäevatöö kõrvalt leidnud aega avalik kuse teavitamiseks terviseteemadel.
Kuidas on teie uued sisuformaadid vastu võetud, kas tegelete ka tagasiside kogumise ja analüüsiga? Jah, kindlasti. Igasugune tagasiside aitab meid edasi. Võtame kõiki soovitusi arvesse edaspidises sisuloome kavandamises ning analüüsime pidevalt ka ise tule musi.
Millised on edasised eesmärgid? Väärtuse oma tegevustele saab luua vaid sihtrühmade selge defineerimise ja lihtsa küsimuse esitamise kaudu: „Kuidas ma saan aidata?“ Kui kasutada tun nustatud turundusspetsialisti Seth Godini sõnu, siis: „Me peame olema uhked selle üle, millest räägime.“
Ma arvan, et meditsiinivaldkonnas ei ole väga raske eesmärki leida. Me oleme kogu aeg eri rollides – pat siendina, lähedasena, terviseteadliku inimesena. Neid rolle on palju ja nendega samastumine aitab seada sel get eesmärki, kuidas aidata.
Sel aastal andis Regionaalhaigla juhatus esimest korda välja mitu olulist tunnustusauhinda: välja kuulutati aasta meeskond ja aasta kõneisikud 2019. 2019. aasta meeskonna tiitli sai e-intensiivravi meeskond , kes on järjekindlalt arendanud paberivaba ja innovaatilist e-intensiivravi projekti. Regionaalhaigla võtab esimese haiglana Eestis kasutusele e-intensiivravi süsteemi, mis jätab arstidele ja õdedele rohkem aega patsientidega tegeleda. 2019. aasta kõneisiku tiitli said prof Margus Viigimaa ja dr Riina Kütner. Mõlemad tohtrid on väga hinnatud erialaspetsialistid, kes on oma tiheda igapäevatöö kõrvalt leidnud aega avalikkuse teavitamiseks terviseteemadel.
Prof Margus Viigimaa on aktiivselt esinenud mee dias südametervise ja ennetuse teemadel, rääkinud Regionaalhaigla „Tervisepooltunni“ taskuhäälingu osades vererõhust, südamerütmihäiretest ja sportimi sest ning olnud oluliseks konsultandiks südameteemalise veebikeskkonna www.sydamekeskus.ee loomisel. „Kõige tähtsam on preventsioon,“ rõhutas profViigi maa auhinda vastu võttes.
Dr Riina Kütner on tunnustatud onkoloog ja kirurg, kes on andnud alati hea meelega rinnatervisega seotud intervjuusid meedias, panustanud aktiivselt Regio naalhaigla infokanalitesse ning andnud tervisemessidel nõuandeid, kuidas rinnavähki ennetada ja õigel ajal avastada.
