Perekond & Traditsioon (Nr. 2, 2014) by SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

isk

t ap

u e/

iri

PEREKOND TRADITSIOON SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri • Number 2, september 2014

Uudised Eestist ja maailmast Eesti Päevaleht valetab: sihtasutusel seoseid Venemaaga!? Veiko Vihuri: Võitlus kooseluseaduse vastu on muutumas üha enam võitluseks Eesti tõelise vabaduse ja väärikuse eest Tänu Teie annetustele võime vaadata lootusrikkalt tulevikku Ausad kodanikud avaldavad arvamust: aitab kooseluseaduse pealesurumisest! Homoliikumise taktika: sihtmärk olete Teie! Malle Pärn: Õnn on elu vaimne tihedus 10 küsimust ja vastust kooseluseaduse eelnõu kohta

JUHTKIRI

Austatud lugeja!

MARKUS JÄRVI Uudiskirja “Perekond ja Traditsioon” toimetaja

Karl-Kristjan Nigesen

eekordne uudiskiri keskendub kooseluseaduse eelnõu teemale, mis on meie ühiskonnas saanud üha laiemat kõlapinda – ja seda paljuski tänu meie sihtasutuse tööle ning teie moraalsele ja rahalisele toetusele. Tänaseks on meie järjekindla töö tulemusel saanud paljudele selgeks, et kooseluseaduse eelnõu puhul pole tegu lihtsalt ühe järjekordse seaduseelnõuga, vaid selle sisu puudutab meie kultuuri ja tsivilisatsiooni kõige olulisema institutsiooni ehk mehe ja naise abielule rajatud perekonna määratlust. Kas me lepime sellega, et mehe ja naise teineteist täiendava ja viljaka abielu kõrvale asetatakse täpselt samaväärsena steriilne ja sügavalt ebamoraalne homoseksuaalne suhe? Kas me lepime sellega, et homoseksuaalset kooselu käsitletakse ühiskonnas perekonnaga samaväärse ideaalina? Kas oleme nõus, et koolides ja isegi lasteaedades survestatakse meie lapsi ja lapselapsi homoseksualismi heaks kiitma? Siit kulgeb veelahe terves ühiskonnas. Õigus on nendel, kes ütlevad, et Eesti ühiskond on antud küsimuses sügavalt lõhestunud. Oma muret lõhestumise üle väljendas ka Eesti Kirikute Nõukogu, öeldes, et kooseluseadus ei aita kaasa perekonna ja abielu väärtustamisele tänases Eesti ühiskonnas ning takistab lõimumist. „Samuti juhime tähelepanu ka asjaolule, et kooseluseaduse vastuvõtmine ja sellega abieluinstitutsiooni hägustamine lõhestab Eesti ühiskonda,“ teatab EKN. Seda suuremat muret tekitab poliitilise eliidi, eesotsas president Toomas-Hendrik Ilvese ja valitsuses olevate erakondade ehk Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna tegutsemine kooseluseaduse eelnõu läbisurumisel. Just nemad on need, kes meie rahva kultuurilisi traditsioone ja perekonda ühiskonna alusena omavoliliselt ümber määratledes vastutavad ühiskonda lõhestava moraalse kiilu eest. Pingutused kooseluseaduse läbisurumiseks on omandanud juba ammu absurdseid ja kohati piinlikult humoorikaid noote. Jah, sellist valelikkust, manipulatiivsust ja ebademokraatlikkust poleks ma meie poliitiliselt eliidilt oodanud. Oleme näinud vangerdusi Riigikogu õiguskomisjoni koosseisus, õiguskomisjoni liikme ebaseaduslikku asendamist Imre Sooääre poolt, meie sihtasutuse süstemaatilist laimamist meedias, mida on vedanud meelelahutusärimehe Peeter Rebase palgatud suhtekorraldusfirma KPMS ja Ekspress Grupp oma väljaannetes nagu Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Ekspress. Oleme kuulnud konkreetsetest ähvardustest poliitikute suunal, kes kooseluseadust ei toeta jne, jne... Viimastel nädalatel võis lugeda, kuidas kooseluseaduse rahvahääletusele panemist nimetatakse Riigikogu sotsiaaldemokraadist esimehe Eiki Nestori ja Vabariigi Presidendi sõnul ebademokraatlikuks sammuks – ja seda kõike olukorras, kus TNS Emori uuringu järgi on 58% elanikkonnast selgelt kooseluseaduse vastu! Oleme jõudnud punkti, kus meid valitsev eliit paljastab üha selgemalt oma ebademokraatlikke ja suisa diktatuurilisi kalduvusi. Juba ammu ei asetse kõige sügavam lõhe mitte rahva sees, vaid poliitilis-bürokraatliku eliidi ja tavalise kodaniku vahel. „Me võime kergesti andestada lapsele, kes kardab pimedust; tõeline tragöödia on aga mehed, kes kardavad valgust,“ ütles filosoof Platon. Meie sihtasutus teeb ka edaspidi kõik võimaliku, et suunata poliitikute mahhinatsioonidele tõe valgusvihk ning paljastada nende valgustkartvad teod. Võtame selle oma südameasjaks juba eelseisvatel Riigikogu valimistel, teavitades kümneid tuhandeid inimesi, kes rahvasaadikutest toetas kooseluseadust ja kes seisis sirgeselgselt meie kultuuriliste traditsioonide ja perekonna väärtustamise ja ühtlasi põhiseaduse kaitsel. Need, kes on kaasa aidanud rahva vaimsele või füüsilisele hävingule, peavad oma käed poliitikast puhtaks pühkima ja hakkama oma tegude eest tegelikku vastutust kandma.

Perekond & Traditsioon SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri Uudiskirja väljaandja: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Roosikrantsi 7-3a, 10119 Tallinn Tel 6 801 290 E-post info@saptk.ee Uudiskirja toimetaja: Markus Järvi markus.jarvi@saptk.ee Sihtasutuse juhataja: Varro Vooglaid varro.vooglaid@saptk.ee Kui soovite tellida uudiskirjast lisaeksemplare, andke sellest palun teada. Kõigi uudiskirjas avaldatud tekstide autoriõigused kuuluvad Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Tekste võib reprodutseerida vaid õiguste omaniku loal.

Sisukord Juhtkiri........................................................................... 2 Uudiseid Eestist...................................................... 4-11 Uudiseid välismaalt............................................. 12-15 Lükkame ümber Eesti Päevalehe alusetud süüdistused (Markus Järvi)....................................................... 16 Arvamus: Täna toetad perekonda, homme reedad kodumaa (Veiko Vihuri)............................................ 17 Kodanikud reageerivad: väljaütlemisi kooseluseaduse kohta............................................................... 18-20

Raamatud..................................................................... 21 Malle Pärn: Õnn on elu vaimne tihedus (Markus Järvi)............................................................................. 22-24 SAPTK kandis rahva protesti Riigikokku............. 25 10 küsimust ja vastust kooseluseaduse kohta (Varro Vooglaid)................................................................ 26-27 Ülevaade SAPTK majandusaastast.................. 28-29 Homoliikumise taktika paljastamine.............. 30-31 SAPTK suvetuur......................................................... 32

Päevaleht levitab laimu – meie vastame...................................lk 16

Persoon: Malle Pärn...............................................................lk 22-24

Veiko Vihuri meediatantsust kooseluseaduse ümber................lk 17

SAPTK majandusaruanne....................................................... lk 28-29

24. juulil ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles vihjatakse, nagu oleks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) nõukogu liikmed Paul Herzog von Oldenburg ja Sławomir Olejniczak seotud Venemaa Raudteede presidendi Vladimir Jakunini rahastatud organisatsiooniga ning seega istuvat SAPTK mainitud ringkondadega „ühes paadis“. Alatule laimukampaaniale kirjutasid vastulause nii Markus Järvi kui Varro Vooglaid. “Kooseluseaduse eelnõu ümber toimuv on halastamatult esile toonud Eesti nn demokraatia silmakirjalikkuse. Usun, et eelnõu esitajad saavad tegelikult ka ise aru, kui räpast asja nad ajavad. Eks nende hulgas ole nii põhimõttelisi revolutsionääre kui tuule nuusutajatest (kuigi seekord kannab tuul kohale eriti paha lõhna) kaasa jooksikuid, kes püüavad iga korra ajal pumba juures olla,” kirjutab Saarte praost Veiko Vihuri oma arvamusartiklis.

Kodanikud reageerivad – ei kooseluseadusele!................... lk 18-20

“Minu hinnangul on see seadus avalikkuses väga nõrgalt motiveeritud ja seaduseks puudub vajadus, sest see ei luba ega reguleeri täiendavalt midagi, mis poleks juba praegu piisavalt reguleeritud. Pigem näitab kogu küsimuse kitsalt ühepoolne õigustamine ja jõuga pealesurumine ülejäänute suhtes lugupidamatust, milles pole armastuse ja hoolimise jälgegi,” tunnistab EELK kantsler Urmas Viilma. Tema on vaid üks kümnete ja kümnete ausate kodanike seas, kes valutavad Eesti tuleviku pärast südant ja on asunud avalikult kaitsma traditsionaalseid pereväärtusi.

“On teatud hetked, kui ma äkki tunnen iga oma ihu- ja hingeja vaimurakuga, et ma olen olemas, sellel hetkel, selles paigas, ma ELAN, hingan, ja armastan kõike, mis mind ümbritseb. Siis ma justkui tunnetaksin Tõde, või oleksin Tõe sees, ja see teeb õnnelikuks,” ütleb Malle Pärn – näitleja, teoloog, esseist ja luuletaja. Malle Pärn on olnud algusest peale meie sihtasutuse toetaja. Juttu sai tehtud Malle eluteest ja meie kultuuri hetkeolukorrast. 2013. aasta oli Sihtasutusele väga edukas – mitte ainult selle pärast, et meie peamised ettevõtmised saavutasid eesmärgi, vaid ka seetõttu, et aasta tõi endaga kaasa meie toetajateringi suure laienemise, toetajate usalduse kasvu ja ka suure koguse annetusi. Nagu kõigile huvilistele avalikult kättesaadavast majandusaasta aruandest nähtub, on väga paljud inimesed näidanud oma annetustega, et nad peavad meie Sihtasutust usaldusväärseks ja meie tööd vajalikuks – selle eest kuulub neile tuhandetele inimestele meie siiras ja südamlik tänu! (Varro Vooglaid)

Homoideoloogia pealetung – sihtmärk olete Teie!............. lk 30-31

1989. aastal kirjutasid kaks Harvardi diplomiga homoseksuaali, neuropsühhiaatria uurija Marshall Kirk ning avaliku veenmistaktika ja sotsiaalse marketingi ekspert Hunter Madsen, raamatu pealkirjaga „Pärast balli: kuidas Ameerika ületab 90. aastatel homohirmu ja nende vihkamise”. Homoliikumine on algusest peale tegutsenud selgete strateegiliste põhimõtete alusel. Seda strateegiat peame me tundma õppima. Miks? Sest sihtmärgiks oleme meie ise!

UUDISED

ARVAMUSKÜSITLUS:

kooseluseaduse läbisurumist ei toeta ühegi erakonna valijate enamus Eesti Rahvusringhäälingu poolt tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud 555 küsitletuga uuringust selgus, et kooseluseadust toetab vaid 34% ning selle vastu on 58% Eesti elanikest. 8% ei osanud oma arvamust avaldada.

ärkimisväärselt ei toeta 5. augustil avalikustatud uuringu tulemuste kohaselt kooseluseaduse läbisurumist mitte ühegi parlamendierakonna valijate enamus. Keskerakonna toetajatest on seaduse vastu 72, IRL-i toetajatest

62, sotsiaaldemokraatide toetajatest 52 ja Reformierakonna toetajatest 51 protsenti. Vastates küsimusele, kas sellises olukorras lõpetatakse kooseluseaduse läbisurumise püüdlused, vastas Valdo Randpere (RE), eelnõu üks eestvedajatest, et kindlasti mitte. “See on just see hetk, kus poliitikud peaks võtma ja näitama oma liidrirolli. Küsimus ei ole selles, et me propageeriksime mingit teistmoodi elulaadi või homo seksuaalset eluviisi. Me ei tee seda. Me propageerime sallivust. Ja see on progress,“ kuulutas Randpere Vikerraadios. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Neeme Suure (SDE) sõnul on valdav osa valijatest kooseluseaduse vastu, sest ühis-

Suhtumine kooseluseadusesse

konnas on tehtud sellele jõulist vastu propagandat. SAPTK juhataja Varro Vooglaiu sõnul on aga märkimisväärne, et hoolimata kooseluseaduse läbisurumise toetuseks tehtud massiivsest meediapropagandast, homoaktivistide poolt palgatud suhtekorraldusfirmade pingutustest ja tervest plejaadist käiku lastud valedest ei ole suudetud suuremat osa rahvast eksitada. “Usun, et tegelikult on homosuhetele õigusliku tunnustuse andmise vastu veel palju suurem osa ühiskonnast, aga nii seda küsimust uuringus muidugi ei sõnastatud,” ütles Vooglaid ning lisas, et on väga kõnekas, kuidas kooseluseaduse läbisurumise taga seisvad poliitikud ei taha rahva tõekspidamistega arvestada.

Vastuseis kooseluseadusele erakondade toetjate seas 72%

ei tea 8%

51%

Reformierakond

IRL

vastu 58%

Keskerakond

toetab 34%

52% Sotsiaaldemokraadid

62%

Kooseluseaduse eelnõu läbisurumist ei toeta mitte ühegi erakonna valijate enamus!

UUDISED

IRL: kooseluseadus rahvahääletusele

samaa ja Res Publica Liit (IRL) tegi 1. juulil Riigikogus ettepaneku panna kooseluseaduse eelnõu rahvahääletusele. Ettepanekut sisaldava eelnõu kohaselt toimuks rahvahääletus tuleva aasta 1. märtsil koos järgmiste Riigikogu valimistega. “Teemades, mis tekitavad tõsist ühiskondlikku poleemikat, on mõtet pöörduda ka ühiskonna poole,” selgitas ettepaneku tagamaid IRL-i esimees Urmas Reinsalu. Kuuldavasti on aga kooseluseaduse

rahvahääletusele panemise ettepanek tekitanud ka IRL-i sees vastuolusid. Kooseluseaduse pooldajate sekka kuulub teiste hulgas ka IRL-i aseesimees Eerik-Niiles Kross. Ka SAPTK on järjepidevalt rõhutanud, et kuivõrd kooseluseadusega defineeritaks õiguslikult ümber perekond, mis on põhiseaduse kohaselt rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus, siis on sellise otsuse langetamiseks voli ainult rahval. Ootuspäraselt asus sotside häälekandjana tuntud Eesti Päevaleht IRL-i ettepa-

nekut koheselt teravalt kritiseerima. “Ettepaneku tagant vaatab vastu meeleheitlik rapsiv populism – katse iga hinna eest pildil püsida,” andis juba aastaid aktiivselt homoliikumist toetav Eesti Päevaleht oma anonüümses juhtkirjas ettepanekule hävitava hinnangu, tembeldades olulistes küsimustes rahvale otsustusõiguse andmise populismiks. IRL-i eelnõu tuleb Riigikogus menetlusele sügisel, ent võib karta, et see lükatakse koalitsiooniparteide poolt tagasi.

EKRE: kooseluseadus on vastuolus eesti rahva huvide ja põhiseadusega

esti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) teatas oma 15. juuni pressiteates, et kooseluseaduse vastuvõtmine oleks vastuolus eesti rahva huvide ja põhiseadusega. EKRE volikogu toonitas, et kooseluseaduse läbisurumise püüdlus kujutab endast sisuliselt varjatud moel “homoabielu” seadustamist. EKRE sõnul on nad veendunud, et Eesti riik peab töötama süstemaatiliselt ja pühendunult selliste seaduste rakendamise nimel, mis soodustaks eesti rahva iivet ning tugevdaks laste saamiseks ja kasvatamiseks ühiskondlikke hoiakuid ja struk-

tuure. “Peame iseenesestmõistetavaks, et traditsioonilise perekonna toetamine ja tugevdamine teenib just seda eesmärki. Selles valguses peame mõistusevastaseks praeguse valitsuskoalitsiooni pingutusi perekonna mõiste ümberdefineerimiseks ja lammutamiseks,” seisis EKRE pressiteates. “Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta sooneutraalset lähenemist vaid vastupidi, peab vajalikuks teineteist toetavate ja täiustavate soorollide tugevdamist ning soodustamist perekonna näol. Mehe loomulikuks rolliks on olla isa ja naise loomulikuks rolliks on olla ema, tüdrukud ja poisid vajavad

elus hästi toime tulemiseks mõlemast soost vanema hoolitsust ja eeskuju.” Kui kooseluseadus jõustub, lubab EKRE asuda tööle seaduse tühistamise nimel. Eesmärgiks on rahvuslikult meelestatud erakonna sõnul saavutada tulemus, mis arvestab riigi põhiseadust ja tugineb ühiskonna enamuse poolt aktsepteeritud väärtustele. “Lähtume antud küsimuses argumentidest, millele on korduvalt viidanud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, ja juhime tähelepanu seaduseelnõu tabanud massilisele avalikule vastuseisule.”

Välissaatkonnad sekkusid Eesti siseasjadesse

äev enne Kooseluseaduse eelnõu esitamist Riigikogus ehk 16. aprillil tervitasid Austria, Briti, Hollandi, USA ja Hispaania saatkonnad ühisavalduses sooneutraalse kooseluseaduse riigikokku hääletusele jõudmist. “Tervitame Eesti püüdlusi vastu võtta sooneutraalne tsiviilpartnerlusseadus, mis võimaldaks seaduslikku kaitset kõikidele perekondadele, hoolimata seksuaalsest orientatsioonist,” kirjutati ühisavalduses. 13 maa suursaadikud, nende hulgas USA, Hollandi, Soome ja Leedu saadik avaldasid juuni alguses toetust homoseksuaalset eluviisi propageerivale OMA Festivalile öeldes muuseas, et nad tunnus-

tavad Eesti MTÜ-de panust, et nn “homoõigused” naudiksid ühiskonnas laiemat tunnustust. “Oleme rõõmsad, et Eesti valitsus tunnustab Baltic Pride / OMA Festivali,” seisis avalduses. OMA Festivali avaüritusel osales ka Ühendkuningriigi suursaadik Chris Holtby, kes tunnistas: “Mul on au seista siin ühes teiste suursaadikutega ning tunnustada Eestit tema püüdlustes suurendada inimeste omavahelist võrdõiguslikkust. OMA Festival on oluline, kuna suurendab inimeste teadlikkust ning seeläbi ka mõistmist.” Lisaks suursaadikule ja võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperile oli OMA Festivali avaüritusel kohal ka Eesti Vabariigi justiitsminister. “Olen justiitsminister, jurist, luterlane.

Olen mitmetahuline oma veidruste, saladuste ja avaliku poolega, nagu me kõik,” sõnas justiitsminister Andres Anvelt OMA Festivali avamisel ja lisas: “Edumeelsete poliitikute ülesanne on vähendada inimeste üksteisele vastandamist.” Juba ainuüksi nende andmete põhjal on väga tõenäoline järeldus, et kodumaine poliitiline eliit on mõjutatud USA ja teiste välissaatkondade poolt levitatavast homo ideoloogilisest lobitööst ning allub poliitilisele ning diplomaatilisele survestamisele ka kooseluseaduse küsimuses. Vägisi tekib küsimus: kelle või mille huve sellisel moel käituv valitsus edendab? Ükskõik kelle huvid siin ka mängus poleks, tundub, et igal juhul pole need mitte meie maa ja rahva omad.

UUDISED

TÜ Lastekaitse Liit saatis kooseluseaduse projekti suhtes Riigikogule omapoolse arvamuse, milles väljendas eelnõule oma poolehoidu ja avaldas lootust, et seaduse vastuvõtmine saab edendama ühiskonna avatust ja võrdõiguslikkust. Seejuures tuli Lastekaitse Liit välja üpris jahmatava soovitusega: selleks, et homosuhetesse soosivama ühiskondliku hoiaku kujundamise protsess kulgeks valutumalt, tuleks hakata koolides ja lasteaedades meie lastele ja lastelastele homosuhete kohta rohkem “selgitustööd” tegema. Seejuures väljendas Lastekaitse Liit seisukohta, et niisugust selgitustööd, mis lääneriikide kogemuste kohaselt seisneb

peamiselt laste ulatuslikus ideoloogilises mõjutamises homosuhete moraalse heakskiitmise suunas, tuleks rahastada maksumaksjate kulul riigieelarvest. Samuti toetas Lastekaitse Liit oma avalduses homoseksuaalidele lapsendamise õiguse andmist, väites, et see võib olla laste parimates huvides. Lastekaitse Liidu niisugune seisukohaavaldus ei ole üllatav, sest kuigi formaalselt on tegu kodanikeühendusega, saab ühing igal aastal valitsuselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat rahalist toetust. Saades eraisikute annetustest vaid alla 5% oma eelarvelistest vahenditest, on ühing otseselt sõltuv riiklikest ja välisfondide toetustest ning tegutseb sisuliselt valitsuse käepikendusena.

Egert Kamenik / Postimees

Lastekaitse liit: lasteaedades tuleb homopropagandat teha

Lastekaitse Liidu koostööpartner, “Ära löö last” kampaaniate ideoloog, oli tuntud pedofiil Kaur Hanson.

Homoseksuaalid ähvardavad Tallinna Perekonnaseisuametit kohtuga

ostimehe veebiportaal teatas 11. juulil, et homoaktivistid kaebasid kohtusse Tallinna perekonna seisuameti, kuna ei saa registreerida “homoabielu”. Perekonnaseisuameti kauaegne juhataja Katrin Kask on veendunud, et kooselu seaduse vastu võtmine homoaktiviste ei rahulda.

“Need inimesed, kes kooselu teemal on kohtusse pöördunud, on järjekindlad ja ei jäta asja enne kõige kõrgema kohtuni jõudmist,” rääkis Kask. “Ma arvan, et kooseluseadus, kui see vastu võetakse, võib küll algul korraks pingeid leevendada, aga varsti hakkab surve jälle peale. Välismaa kogemused näitavad,

et kooselu lubavale ja aktsepteerivale seadusele järgneb sam a sooliste abiellumist sätestav seadus.” Kooseluseaduse läbisurujad korrutavad aga pidevalt avalikkust eksitavalt, et kooseluseadusel ei ole “homoabielu” seadustamiseks eelduste loomisega midagi pistmist.

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper keeldus avalikust debatist Varro Vooglaidiga Varro Vooglaid kutsus 5. mail võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi, kes on Eestis üks jõulisemaid homoliikumise eestkõnelejaid, avalikule debatile, et arutada kooseluseadusega seonduvaid küsimusi. Seejuures selgitas Vooglaid, et on debati koha, aja ja formaadi osas väga paindlik ning ka moderaatori võiks valida pr Sepperile sobiliku, samal ajal kui SAPTK kataks kõik debati korraldamisega seonduvad kulud, sh ruumi rendi ning arutelu videosalvestamise. Vooglaid täpsustas ka seda, millistele teemadele võiks debatis keskenduda, pakkudes omalt poolt välja järgmised küsimused:

• Kas kooseluseaduse vastuvõtmist nõuab Eestilt rahvusvaheline õigus, EL-i õigus või põhiseadus?

• Kas kooseluseaduse mittevastuvõtmine on käsitletav diskrimineerimisena? • Kas kooseluseaduse vastuvõtmine mõjutab üksnes oma kooselu registreerimisest huvitatud inimeste või ka teiste inimeste õigusi ja vabadusi? • Milles seisneb seksuaalvähemuste “õiguste pisendamine”, mis peaks Teie hinnangul olema karistatav? Mari-Liis Sepper lükkas aga oma 15. mai vastuses ettepaneku tagasi, põhjendades

UUDISED

Imre Sooäär püüdis ebaseaduslikult osaleda kooseluseaduse hääletamisel Riigikogu õiguskomisjonis Sooäärega on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastane. Kooseluseaduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus arvas õiguskomisjoni esimees Neeme Suur, et Imre Sooääre ebaseadusliku mahhinatsiooni näol oli tegemist “tööõnnetusega”. Imre Sooääre üliagar manipuleerimine äratas kummastust ja pahameelt isegi homoaktivistide ridades, kes olid sunnitud tunnistama, et parimal juhul oli Sooääre vassimise näol tegu “susserdamisega”.

Aivar Pihelgas / Presidendi kantselei

eformierakonna fraktsiooni kuu luv homoseksuaalne Riigikogu liige ja algusest peale üks kooseluseaduse peamisi edendajaid, Imre Sooäär, tungis ebaseadusliku asendusliikmena Riigikogu õiguskomisjoni istungile. Õiguskomisjoni liiget Kalle Laanetit 9. juunil istungil asendada püüdnud Imre Sooäär ise õiguskomisjoni liikmete hulka ei kuulu. Riigikogu kommunikatsioonijuht Urmas Seaver tõdes, et Riigikogu õiguskomisjoni istung tuli tühistada, kuna fraktsioonitu Kalle Laaneti asendamine Reformierakonna fraktsiooni liikme Imre

Imre Sooäär ei kavatse järgmistel valimis tel kandideerida ja ei võta nõnda valijate ees vastutust oma praeguste otsuste osas.

Riigikogu liige Igor Gräzin lubati kooseluseadusele vastu hääletamise korral vägistada

elfi veebiportaal kajastas 9. juunil ehk vahetult enne kooseluseaduse eelnõu esimest lugemist šokeerivat uudist. Riigikogu ja õiguskomisjoni pikaajaline liige Igor Gräzin tuli lagedale jahmatava paljastusega, mis heidab valgust homoaktivistide survemeetoditele. “Homoaktivistid

lubasid mu ära vägistada, et siis ma saan teada, et selline vahekord pole üldse kõige halvem,” ütles Igor Gräzin. Gräzini kinnitusel käis enne õiguskomisjoni viimast istungit tema suhtes täielik psühhoterror. “See on jube, mis viimastel päevadel toimub,” rääkis Gräzin Õhtulehele ja Delfile. “Ma pole enne selli-

seid kirju ega kõnesid saanud. Nad ähvardavad, mis minuga kõik saama hakkab ja mis minuga tehakse, kui ma selle seaduse vastu hääletan,” kirjeldas Gräzin. Alatust survest hoolimata hääletas Igor Gräzin nii õiguskomisjonis kui ka Riigikogu ööistungil esimesele lugemisele tulnud kooseluseaduse eelnõu vastu.

seda väitega, et “volinik ei saa ametiisikuna tõlgendada pühakirja või astuda vaidlustesse usukoguduste või -ühenduste piibli eritõlgenduste üle.” Seejuures väljendas palju kordi homoliikumise toetajana avalikult sõna võtnud võrdõigusvolinik seisukohta, et SAPTK tegevus on tema hinnangul “vastuolus Eesti kehtiva õiguse ja kaasaegse inimõiguste doktriiniga” ning et “seetõttu ei soovi ma Teiega ühist debatti korraldada”. Oma vastuse lõpetuseks soovitas pr Sepper, et SAPTK esindajad võiksid kristliku õpetuse paremaks tundmaõppimiseks tutvuda Eesti Geikristlaste Kogu veebilehega, “kus saab teavet erinevaid vähemusi salliva kristliku maailmavaate kohta.”

Varro Vooglaid vastas võrdõigusvolinikule omakorda, et kuigi tal on kutse tagasilükkamisest kahju, mõistab ta seda otsust, kuivõrd homoliikumise poolt kasutatavad argumendid ei kannata tõesti avalikku kriitikat. Samas väljendas Vooglaid imestust keeldumise põhjenduste üle: “Nagu Te ilmselt hästi mõistate, ei ole ma kutsunud Teid ei pühakirja tõlgendama ega astuma vaidlustesse usukoguduste või -ühendustega Piibli eritõlgenduste üle — ma ei tea, kust kohast Te vastupidise välja lugesite, sest kindlasti ei ole minu kutses mitte midagi seesugust ja ausalt öeldes ei tuleks mul selline asi mõttessegi. Minu ettepanek oli sõnaselgelt väljen-

datud ja seisnes kutses arutleda kooseluseadusega seonduvate küsimuste üle mitte ristiusu dogmade, vaid Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kontekstis – võite selles ise lihtsa vaevaga veenduda, lugedes uuesti minu pöördumist Teie poole. Veelgi kummalisemaks pean aga Teie hinnangut, et SAPTK tegevus on mingiski aspektis Eesti Vabariigis kehtiva õigusega vastuolus. See on väga tõsine süüdistus – ja pealegi süüdistus, mida ei ole meie suhtes esitanud ükski õiguskaitseorgan –, mistõttu palun Teil etteheidet täpsustada ja selgitada, millises osas rikub meie Sihtasutuse tegevus kehtiva õiguse nõudeid.” Hoolimata palvest selgitada oma alusetuid süüdistusi, pr Sepper enam ei vastanud.

UUDISED

Justiitsministeerium valmistab ette vaenu õhutamise keelu laiendamist karistusseadustikus

egemist on äärmiselt murettekitava suundumusega. Juba 2013. aasta kevadel esitasid homoaktivistid politseile ja prokuratuurile kaebuse, millega nõudsid just vaenu õhutamise keelu alusel SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks vastu kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” pärast väärteomenetluse algatamist. Toona asus politsei seisukohale, et homoaktivistide kaebus oli alusetu ja et SAPTK tegevus ei kvalifitseeru kehtiva õiguse alusel kuidagi vaenu õhutamisena. Kuid viimase aasta vältel on just homoaktivistid olnud eriti aktiivsed, nõudes vaenu õhutamise keelu ulatuslikku laiendamist. Ka võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper,

kes on end järjepidevalt tõestanud homoliikumise tulise toetajana, pooldab vaenu õhutamise koosseisu laiendamist. Seejuures on võrdõigusvolinik Sepper öelnud avalikult, et igasugune seksuaalvähemuste õiguste “pisendamine” peaks olema meie riigis keelatud ja karistatav. “Seoses karistusseadustiku muutmisega on põhiõiguste eest seisjatel kõrged ootused, et need vähemusgrupid, kes on seni olnud vaenu õhutamise adressaadiks, saavad Eestis parema kaitse kui senini,” ütles Sepper. Kirjavahetuses SAPTK-ga on Mari-Liis Sepper väitnud, et “SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevus /.../ on minu silmis vastuolus Eesti kehtiva õiguse ja kaasaegse inimõiguste doktriiniga.” Väga murettekitav on ka eelnõu järgne § 152, mis kannab pealkirja “Ebavõrdne kohtlemine”. “Ei ole välistatud tõlgendus, mille kohaselt võib antud sättele tuginedes hakata suruma maha kristlaste ja teiste traditsiooniliste tõekspidamistega inimeste veendumuste- ja sündametunnistuse vabadust. Lääneriikide kogemusest on meil palju näiteid, kus nt kodumajutuse pida-

jad, kes ei nõustu oma veendumuste tõttu tube rentima homopaaridele, sattuvad õiguskaitseorganite erilise tähelepanu alla,” selgitas probleemi Varro Vooglaid. SAPTK hoiab kõnealustel seadusemuudatuste plaanidel tähelepanelikult silma peal ning esitab kindlasti Justiitsministeeriumile omapoolsed seisukohad.

Albert Truuväärt / Riigikogu Kantselei

Justiitsministeerium teatas 12. augustil, et pärast mõnda aega väldanud vaikust jätkatakse plaaniga muuta karistusseadustikku, laiendades selles sisalduvat vaenu õhutamise keelu määratlust (§-d 151, 152 ja 153).

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt jätkab oma töös ministrina perekondlikke tradit sioone suruda meie ühiskonnale peale inim vaenulikku ideoloogiat.

Sotsiaalministeerium: me ei ole kunagi viinud läbi ühtegi kampaaniat, mis propageeriks perekondlikku eluviisi

arro Vooglaid saatis 13. juulil Sotsiaalministeeriumile ja selle allasutusena tegutsevale Tervise Arengu Instituudile teabenõude, milles palus vastust küsimusele, kas nimetatud asutused on kunagi korraldanud või rahastanud ühtegi kampaaniat, mis lähtuks eesmärgist propageerida perekonnakeskset eluviisi, abiellumist, abikaasade vahelist truudust ja hoidumist seksuaalsuhetest enne abielu. Oma 25. juuli vastuses teatas Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet selgesõnaliselt, et ei ministeerium ega ükski selle allasutustest ei ole perekondliku eluviisi, abiellumise, abikaasade vahelise truuduse ega ka abielueelsetest seksuaalsuhetest hoidumise propagee-

rimiseks mitte kunagi viinud läbi ega ka rahastanud mitte ühtegi kampaaniat. Küll aga on Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut rahastanud juba aastaid maksumaksjate rahast mitmesuguseid kampaaniaid, mis propageerivad homoseksuaalset eluviisi ja liiderlikku seksuaalkäitumist. Nt 2013. aastal toetas Tervise Arengu Instiuut maksumaksjate rahast kampaaniat “Kumm on seks” summas 20 704,1 eurot ja 2014. aastal summas 18 515,74 eurot. Ennekõike noortele suunatud kampaania “Kumm on seks” keskseks eesmärgiks näib olevat loomuliku häbelikkuse kaotamine ning seksuaalsuhete kujutamine puhtalt naudingute pärusmaana. Kampaania sõnum on lihtne: astu seksuaalsuh-

tesse kellega tahes, millal tahes, kus tahes ja kuidas tahes, peaasi, et “kumm peal on”. 2013. aasta sügisel rahastas Sotsiaalministeerium 30 000 euroga kampaaniat “Erinevus rikastab”, mille raames toimunud “pereteemaliste nädalate” sildi all toimunud homopropaganda avaüritusel näidati homoteemalist filmi ning otsiti toetust homoaktivistide liikumisele Eestis. Sotsiaalministeerium toetas ka 2014. aasta juunis Tallinnas toimunud “OMA Festival” nimelist homofestivali. Seejuures on riigil põhiseaduse §-st 27 tulenevalt kohustus kaitsta perekonda kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alust. Sotsiaalministeerium on aga deklareerinud perede ja laste heaolu eest seismise ühe oma peamise eesmärgina.

UUDISED

Eetikanõunik tunnistas ERR-i uudisteportaali kallutatust kooseluseaduse kajastamisel

esti Rahvusringhäälingu (ERR) ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk otsustas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kaebuse peale, et ERR-i uudisteportaal on rikkunud head ajakirjandustava, kajastades kodanikeühenduste poolt kooseluseaduse suhtes astutud samme ühekülgselt. Hr Tammerk nentis 10. juulil antud ametlikus arvamuses, et ERR-i uudisteportaal ei kajastatud 17. juunil seda, et SAPTK esindajad edastasid Riigikogule enam kui 7500 inimese poolt allkirjastatud rohkem kui 30 000 protestikirja kooseluseaduse eelnõu kohta, kuid seevastu kajastas 18. juunil seda, et seaduseelnõu pooldajad andsid üle oma 2700 toetusallkirja – olgugi, et mõlema sündmuse kohta saadeti ERR-ile pressiteade.

Kuigi ERR-i uudisteportaali toimetaja väitel jäi SAPTK protestikirjade üleandmine kajastamata tähelepanematusest, asus hr Tammerk seisukohale, et “tulemuseks oli kooseluseaduse pooldajate ja vastaste juunikuus toimunud kampaaniate asümmeetriline kajastus ERR-i uudisteportaalis, mis ei järgi head ajakirjandustava. Ühe poole kampaaniat kajastati, teise poole oma mitte.” Ka eelmise aasta juunikuus järeldas hr Tammerk vastuses SAPTK kaebusele, et petitsiooni “Kaitskem üheskoos perekonda!” ja selle raames kogutud enam kui 38 tuhande allkirja Riigikogule üleandmise mahavaikimine ERR-i poolt oli viga. ERR-i juhid põhjendasid nii sel kui ka eelmisel aastal SAPTK poolt Riigikogus kodanike pöördumise kajastamata jätmist inimliku tähelepanematusega ja

välistasid võimaluse, et tegu on tahtliku mahavaikimisega. “Tunnistame, et uudise puudumine AK-s oli viga, aga see ei sündinud sihiteadliku käitumise tagajärjel. Põhjused olid inimlik tähelepanematus ja kõneks oleva päeva /.../ erakordne sündmusterohkus,” kirjutasid toona ERR-i juhtorganite juhid vastuseks SAPTK avalikule kirjale. SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles ERR-i käitumist kommenteerides, et see muutub üha ilmetumaks. “On eriliselt kahetsusväärne, et nüüd jättis ERR meie poolt Riigikogule tuhandete inimeste seisukohtade teatavaks tegemise kajastamata juba teist aastat järjest, mis jätab paratamatult mulje, et tegu ei ole juhusliku eksituse, vaid sihiteadliku kallutatuse ja ühiskonnas toimuva moonutatud kajastamisega,” võttis Vooglaid küsimuse kokku.

Pressinõukogu: Postimees rikkus Vooglaiu artikli osas ajakirjanduseetikat

ressinõukogu otsustas 19. juunil, et ajaleht Postimees rikkus Varro Vooglaiu artikli omavolilise kärpimise ja kokkulepitud avaldamisaja muutmisega head ajakirjandustava: “Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.12., mis näeb ette, et välisautori poolt loodud ajakirjandusliku materjali sisu, konteksti ja avaldamisaega ei ole hea muu-

ta autori teadmise ja nõusolekuta. Kuna Varro Vooglaid rõhutas Postimehega suheldes mitu korda, et soovib lõplikku teksti näha, siis oleks pidanud leht Pressinõukogu hinnangul teksti enne avaldamist kaebajaga kooskõlastama.” Vooglaid kommenteeris Pressinõukogu otsust öeldes, et “eks ole me meedia poolset manipuleerimist kooseluseaduse kajastamisel näinud läbi terve möödunud

kevade ning on hea, kui ajakirjandusväljaannete selge kallutatus leiab ka ametlikku kinnitust.” Samas asjas tuvastas ajakirjandus eetika põhimõtete rikkumise ka Avaliku Sõna Nõukogu, mis langetas oma otsuse 10. juunil, leides samuti, et Postimehe arvamustoimetuse käitumine rikkus head ajakirjandustava ja ajakirjanduseetika põhimõtteid.

Priit Pullerits: ajakirjandus on käitunud kooseluseaduse kajastamisel putinliku propagandavahendina

artu Ülikooli ajakirjandusõppejõud ja Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits kirjutas 6. juunil, et Eesti ajakirjandus on näidanud kooseluseaduse kajastamisel üles äärmuslikku kallutatust: “Eesti ajakirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. Ometi

peaks ajakirjandus oma ühiskondlikust funktsioonist tulenevalt esitama just kriitilisi küsimusi: miks seda seadust nii puššitakse? Mis jõud on selle taga ja miks? Aga Eesti ajakirjandus seda ei tee ja see ajab mind vihale. Hullem veel: Eesti ajakirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooseluseadu-

se üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina. Jah, see on öeldud tsiteerimiseks.” Kõnekas on asjaolu, et hr Pullerits oli sunnitud kooseluseaduse läbisurumiseks korraldatud mahhinatsioonidest kirjutama oma isiklikus veebipäevikus, sest “mujal ei lasta löögile”.

SAPTK

UUDISED

Valdo Randpere Reformierakonnast on üks kõige aktiivsemaid kooselu kooseluseaduse toetajaid Riigikogus. Tema arvates ei pea Riigikogu rahva arva arvamusega selles küsimuses arvestama.

SAPTK hoiab Riigikogus toimuval silma peal ja teavitab kümneid või koguni sadu tuhandeid inimesi üle Eesti, millised poliitikud püüavad täiesti ebademoraatlikul moel rah va tõekspidamistest üle sõita ja meie ühiskonnale võõraid ideoloo giaid peale suruda.

SAPTK esindajad viibisid Riigikogu ööistungil SAPTK delegatsioon viibis 19. juuni varahommikul ajavahemikus 00:00 kuni 6:00 Riigikogu ööistungil, kus toimus kooseluseaduse esimene lugemine.

ihtasutuse esindajatena olid kohal Varro Vooglaid ja Markus Järvi. Lisaks sellele võtsid Riigikogu ööistungist osa viis sihtasutuse head sõpra ja toetajat, nende hulgas Martin Vaher ja Raimondo Laikre. Vesteldud sai mitme IRL-i liikmega, kes kinnitasid, et kooseluseaduse teise lugemise ajal hakkab IRL-i parlamendifraktsioon kasutama viivitustaktikat. Parlamendisaadikute sõnul kavatseb fraktsioon 12. septembriks, enne teist lugemist, esitada võimalikult ulatuslikke ja arvukaid parandusettepanekuid, mis tõkestaksid kooseluseaduse kiiret läbisurumist. Poliitikutega rääkides kerkis esile

ka jahmatavaid lugusid selle kohta, kui räigete meetoditega survestatakse neid kooseluseadusele toetust avaldama. Oma nime mitte avaldada sooviv ja ettevõtlusega tegelev Riigikogu liige rääkis meile eravestluses, et teda on ähvardatud nii laenuraskuste tekkimise kui ka maksu ameti kõrgendatud tähelepanuga, kui ta peaks kooseluseaduse eelnõu vastu hääletama. Esimesel lugemisel kõlanud sõnavõttudes mainiti mitmel korral meie sihtasutuse kampaaniaid. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas meie Sihtasutuse tegevusele ööistungil peetud kõnes suisa tunnustust: “Aga kindlasti tuleb tunnistada ka seda, et ka meid kõiki on mõjutanud ennekuulmatu huvi antud seaduseelnõu vastu ja väga jõuline väline lobi, mis on Riigikogule seni tundmatu. Ma arvan, et Varro Vooglaid, kes asus vastuallkirju koguma juba möödunud aasta märtsis ehk ammu enne antud seaduseelnõu algatamist, andis meie fraktsioonile üleeile üle

poolteist kastitäit allkirjasedelitega. Ma pean teda tunnustama. See, mida ta teeb, seda teeb ta hästi. Vastukampaaniat on ta oskuslikult juhtinud,” tunnistas Simson. Perekonnaväärtusi toetava sõnavõtuga paistis eelnõu esimesel lugemisel silma IRL-i parlamendisaadik Priit Sibul. “Tuletan meelde ka seda, head rahvasaadikud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on meil kui riigivõimu esindajatel põhiseaduslik kohustus kaitsta perekonna institutsiooni kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alust. Seega kohustab põhiseadus meid kaitsma perekonda ka ideoloogiliste rünnakute ja ümberdefineerimise püüdluste eest. Eelnimetatud põhjustel teeb IRL-i fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata,” ütles Sibul oma kõnes. Kooseluseaduse eelnõu tagasilükkamise poolt hääletasid 32 rahvasaadikut, vastu olid 45 saadikut eelkõige Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide ridadest. 22 parlamendiliiget ei hääletanud. Eelnõu menetlemine jätkub septembris.

UUDISED 28. juulil kirjutas Varro Vooglaid ERR-i uudisteportaalis avaldatud artiklis, et meedia peaks lõpuks ometi avalikustama oma suhted suhtekorraldusbüroodega seoses kooseluseaduse läbisurumise püüdlustega. “Meile teadaolevalt on vähemalt ühele suhtekorraldusbüroole makstud suur summa raha kooseluseaduse läbisurumiseks vajaliku ühiskondliku arvamuse suunamiseks ning selle eesmärgi nimel meedia ja poliitikute mõjustamiseks avalikkusele nähtamatul moel.”

Kooseluseaduse läbisurumiseks kaasati suhtekorraldusfirma KPMS

simuste esitamisest jne) ning hilisem „silma peal hoidmine“ seisneb ilmselt meedia kajastuse suunamises sobilikul viisil,“ kirjutas Vooglaid Facebooki lehel „Kaitskem üheskoos perekonda“. „Nüüd võiks hakata rääkima ka sellest, milliste väljaannete ajakirjanikud ja kes nimeliselt osalesid sellel Peeter Rebase tellimusel töötava suhtekorraldusbüroo KPMS poolt korraldatud „pressiüritusel“, kus ajakirjanikele kooseluseaduse kajasta-

Eesti Päevaleht oli sunnitud avalikustama, et tuntud homoseksuaalist ärimees ja miljonär Peeter Rebane on tõepoolest palganud kooseluseaduse läbi surumiseks suhte korraldusfirma KPMS. Mati Hiis / Õhtuleht

ooglaid küsis: “Millisel moel on suhtekorraldajad protsessi suunanud? Millised suhtekorraldusfirmad on asjaga seotud? Kes on seda protsessi rahastanud? Kas ajalehtede toimetused/omanikud on saanud homoliikumist soosivate ja seda vastandavate liikumiste/isikute diskrediteerimise eest raha? Kes? Kui palju? Kuidas? Kas selleks on kasutatud Solarise keskuse raha? Kuidas on asjaga seotud hr Peeter Rebane? Miks mõned Eesti juhtivate ajalehtede ajakirjanikud on öelnud, et neil on keelatud oma lehe veergudel neid küsimusi küsida? Ja nii edasi. Esitagem retooriline küsimus, miks meie uuriv ajakirjandus neid küsimusi mitte kunagi ei tõstata, olgugi et mitmed tuntud ajakirjanikud on mulle eravestlustes kinnitanud, et on suhtekorraldusfirmade tegevusest antud liinis teadlikud.” Vaid mõned päevad hiljem, 31. juulil, oli Eesti Päevaleht sunnitud avalikustama, et tuntud homoseksuaalist ärimees ja miljonär Peeter Rebane on tõepoolest palganud kooseluseaduse läbisurumiseks suhtekorraldusfirma KPMS, mis on tegelenud „positiivse kommunikatsiooniga“. KPMS-i üks omanikke Henri Käsper ei eitanud koos tööd Peeter Rebasega. „Aitasime mõned kuud tagasi kokku kutsuda ja korraldada ühte pressiüritust ning pärast seda oleme meedias toimuval silma peal hoidnud,” tunnistas Käsper, viidates aprillikuisele pressiüritusele, kus ajakirjanikele tutvustati kooseluseadust ja pärast seda toimus arutelu. EPL ei täpsusta, mis laadi „pressi üritusega“ oli tegemist. SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaidi hinnangul võidi sellel üritusel ajakirjanikke instrueerida, kuidas teemat meedias kajastada tuleb. „See tähendab lahtimõtestatult ilmselt seda, et ajakirjanikele tehti selgeks, mil viisil kooseluseaduse läbisurumisele kaasa aidata (milliseid argumente kasutada, kuidas vastaseid demoniseerida, kuidas hoiduda kooselu seaduse läbi surumise protsessi kohta kriitiliste kü-

miseks juhtnööre jagati,“ jätkas Vooglaid. „Ütelgem ausalt välja, kas seal osalesid Eesti Päevalehe, Delfi, Eesti Ekspressi, Postimehe, ERR-i ja Õhtulehe ajakirjanikud? Kes täpsemalt? Kas ka arvamus toimetuste liikmed? Peatoimetajad? Kas nimetatud väljaannete juhtidel/omanikel on KPMS-iga antud küsimusega seonduvalt lähemaid suhteid? Milliseid? Kas üritusel osales ka poliitikuid? Kui osales, siis kes? Või on poliitikutele korraldatud eraldi üritus? Või on nendega suheldud eraviisiliselt? Milles KMPS-i poolne selgitustöö seisnes? Kas jagati kätte mingis vormis instruktsioonid selle kohta, kuidas kooseluseadusega seonduvat kajastada? Kas saaks ehk need instruktsioonid lehes ära trükkida ja avalikkusele teatavaks teha? Jne, jne, jne. Andke tuld, head uurivad ajakirjanikud!“ Ühelegi neist küsimustest ei ole aga meedia vastuseid pakkunud, andes jätkuvalt kinnitust oma seotusest kooseluseaduse läbisurumise püüdlustega. Samas on üks tuntud Postimehe ajakirjanik eravestluses tunnistanud, et ajalehe juhtkond on ajakirjanikel keelanud koosluseaduse läbisurumise püüdluste suhtes kriitiliselt sõna võtta. Tuntud homoseksuaalist mil jonär Peeter Rebane püüab varjatud moel mõjutada mee diat ja poliitikuid, et kooselu seadus vastu rahva tahtmist läbi surutaks.

VÄLISUUDISED

Euroopa Inimõiguste Kohus: riikidel ei ole nn homoabielu seadustamiseks mingit kohustust

rtikli 8 osas, mis sätestab õiguse austusele era- ja perekonnaelu puutumatuse vastu, leidis EIK: “Kohus kordab oma varasemat praktikat, mille kohaselt ei saa Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 8 tõlgendada viisil, nagu paneks see konventsiooni osapoolteks olevatele riikidele kohustuse anda samasoolistele paaridele võimalus omavahel abielluda (vt Schalk ja Kopf vs Austria, kaebus nr 30141/04, § 101, EIK 2010).” Seonduvalt artikliga 12, mis sätestab õiguse abielluda ja luua perekond, asus EIK järgmisele seiskohale: “Kohus kordab, et konventsiooni ar-

tikkel 12 kujutab endast õiguse abielluda erinormi. See tagab mehe ja naise fundamentaalse õiguse omavahel abielluda ja luua perekonna. Artikkel 12 sätestab otseselt abielu regulatsiooni lubatavuse vastavalt riikide õigusele. Kõnealune artikkel kinnitab traditsioonilist kontseptsiooni abielust kui mehe ja naise vahelisest liidust. Kuigi on tõsi, et mõned Euroopa inimõiguste konventsiooni osapoolteks olevad riigid on laiendanud abielu ka samasoolistele partneritele, ei saa artiklit 12 tõlgendada moel, nagu kohustaks see konventsiooni liikmesriike seda tegema.” Seonduvalt väidetava “Euroopa standardi ja konsensusega”, mis takistaks riike

defineerimast abielu ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna, märkis EIK: “Kohtule kättesaadavast informatsioonist (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Island, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Holland, Ühendkuningriik) nähtub, et praegusel ajal võimaldavad samasoolistele isikutele omavahel abiellumist [vaid] kümme konventsiooni liikmesriiki. [...] Seega ei saa väita, nagu eksisteeriks homoabielu seadustamise osas mingi üle-Euroopaline konsensus.” Kohtu seesugune otsus eitab paljude homoaktivistide laialt levinud väiteid, nagu oleks riikidel nn homoabielu seadustamiseks inimõiguste alane kohustus.

Nataliya Tiedemann | Dreamstime.com

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas 16. juulil asjas Hämäläinen vs Soome, et Euroopa inimõiguste konventsiooni osapoolteks olevail riikidel ei ole mitte mingisugust inimõiguste alast kohustust nn homoabielu seadustamiseks. Seega leidis kinnitust, et tegu on poliitilise otsusega, millesse Euroopa Inimõiguste Kohus sekkuda ei saa.

Sydney kohtunik: intsesti ja pedofiiliasse ei pruugi enam suhtuda kui tabudesse

iljutine Austraalia kohtuotsus annab aimu, mis ka meie ühiskonda ees ootab, kui me seksuaalrevolutsiooni (ja selle osana ka homoliikumise) nõudmistele järele anname. Nimelt võrdles Sydney kohtunik intsesti ja pedofiiliat homoseksuaalsusega, öeldes, et ühiskond ei tohiks käsitleda seksuaalsuhteid sugulaste või täiskasvanute ja laste vahel “ebaloomulike” või tabuteemana. Ringkonnakohtunik Garry Neilson ütles, et just nagu homoseksuaalsed suhted olid 1950-ndatel ja 60-ndatel ühiskondlikult vastuvõetamatud ja kriminaliseeritud,

kuid nüüd laialdaselt heaks kiidetud, “nii ei pruugi vandemeeste kohus leida midagi laiduväärset venna lähenemises oma õele, kui viimane on seksuaalselt küps, kui tal on olnud seksuaalsuhteid teiste meestega ning kui ta on nüüd “saadaval”, ilma seksuaalpartnerita”. Kohtunik Neilson selgitas, et ainus põhjus, miks intsesti käsitletakse endiselt kuriteona, seondub seesugustest suhtest sündivate laste kõrge geneetilise hälbe riskiga. “Kuid ka see põhjendus langeb ära, pidades silmas laialdast ligipääsu kontratseptiividele ja abordile,” märkis Neilson. Kohtunik Neilson tegi kõnealused tä-

helepanekud menetluse käigus, mille keskmes oli tänaseks 58-aastase mehe poolt oma noorema õe korduv vägistamine nende Sydneys asuvas kodus 1981. aastal. Eelnevalt oli süüdistatav tunnistanud üles seksuaalsete rünnakute toimepanemise oma õe suhtes aastal 1973 või 1974, kui viimane oli 10- või 11-aastane. Ülestunnistuseni viis politsei poolt süüdistatava telefonikõnede pealtkuulamine, kus süüdistatav rääkis oma õega nende vahelistest seksuaalsuhetest, kui viimane oli alles laps. Allikas: Sydney Morning Herald

VÄLISUUDISED

USA asepresident Biden: “homoõigused” on olulisemad kui austus kultuuriliste traditsioonide vastu Kui kellelgi on veel kahtlusi selle suhtes, kes või mis on kõige jõulisemad homoliikumise toetajad maailmas ja Eestis, siis see väike artikkel aitab pilti selgemaks saada.

REUTERS/Andreas Manolis / Scanpix

imelt ütles USA asepresident Joe Biden juunikuus tehtud avalduses, et nn homoõiguste kaitsmine on tsiviliseeritud rahvaste defineerivaks tunnuseks ning et see tuleb seada olulisemale kohale kui austus rahvuslike kultuuriliste tavade ja traditsioonide vastu. Biden kinnitas kohtumisel kodumaiste ja teistest riikidest pärit homoaktivistidega, et president Barack Obama korraldusel on USA välispoliitikas ja välisabis väga oluline koht lesbiliste, homoseksuaalsete, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste õiguste edendamine kõikjal maailmas. “Mind ei huvita, milline teie kultuur on,” sõnas Biden ligikaudu 100-le külalisele, keda ta võõrustas oma ametiresidentsis. “Ebainimlikkus on ebainimlikkus on ebainimlikkus. Eelarvamused on eelarvamused on eelarvamused.” Biden, kes on kerkinud president Obama administratsioonis esile nn homoliikumise ühe peamise eestkõnelejana, ütles, et USA valitsusasutuste töötajatele on antud korraldus teha “homoõiguste” toetamisest ja levitamisest välismaal prioriteet. Biden hoiatas, et riikidel, kus LGBT inimeste (st nn seksuaalvähemuste) õigusi ei edendata, “tuleb ebainimlikkuse eest maksta hinda.” Vastuvõtul viibinute seas olid homoliikumise juhtfiguuride kõrval ka Ühendkuningriigi, Rootsi, Taani ja Islandi suursaadikud. Sama päeva hommikul sedastas Valge Maja rahvusliku turvalisuse nõunik Susan Rice, et USA jaoks on homoseksuaalide õiguste kaitse kõige suuremaks

inimõiguste alaseks väljakutseks maailmas. Biden nimetas aga nn homoõiguste küsimust “meie aja kõige olulisemaks kodanikeõiguste küsimuseks”. Ka USA saatkond Tallinnas on järjepidevalt ja jõuliselt toetanud homoliikumise pürgimusi nii Eestis kui Baltimaades laiemalt. 2012. aasta mais osalesid USA Balti riikide saatkondade töötajad (sh suursaadikud) Riias hulgakesi homoparaadil “Baltic Pride”. Solidaarsuse märgina heisati 2013. aasta kevadel Kentmanni

tänava saatkonna hoone fassaadil kõrvuti USA lipuga ka homoliikumise sümbolina kasutatav vikerkaarelipp. 2014. aasta aprillis tegi USA saatkond aga avalduse, millega väljendati toetust kooseluseaduse läbisurumise püüdlustele Riigikogus – avaldus tehti 16. aprillil ehk päev enne eelnõu üleandmist Riigikogu menetlusse. Asjatundjate sõnul kujutab selline avaldus endast rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat sekkumist Eesti Vabariigi siseasjadesse.

“Mind ei huvita, milline teie kultuur on,” sõnas Biden ligikaudu 100-le külalisele, keda ta võõrustas oma ameti residentsis.

VÄLISUUDISED

Slovakkiast sai neljateistkümnes Euroopa riik, kus abielu on määratud mehe ja naise vahelise liiduna Slovakkia parlament võttis 4. juunil vastu põhiseaduse muutmise seaduse, millega defineeriti abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Põhiseaduse muudatus on võetud kokku kahte lausesse: “Abielu on ainulaadne ühendus ühe mehe ja ühe naise vahel. Slovakkia Vabariik kaitseb perekonda ja panustab selle heaolusse.”

õhiseaduse muudatuse poolt hääletas 102 saadikut, 18 olid vastu ning 3 hoidusid hääletamast. Põhiseaduse muutmise ettepaneku esitasid parlamendile kristlikud demokraadid ning seda toetas ka valitsus, hoolimata tõsiasjast, et seda juhib sotsialistlik partei SMER. Valitsuse pressiesindaja ütles, et otsus lihtsalt kinnistas olemasoleva olukorra – sellega välistati tulevikus abielu ümberdefineerimise võimalus. Euroopa Õiguse ja Õigluse Keskuse heaks töötav analüütik J. C. von Krempach kommenteeris Slovakkia sündmusi, öeldes, et need on osaks mitmetes Euroopa riikides kasvavast trendist tõrjuda tagasi ideoloogia, mis on otseselt vastuolus iidsete kultuuriliste normidega. See liikumine püüab taaskinnitada põhimõtet, mis oli veel hiljuti sedavõrd üldiselt tunnustatud, et ei vajanud otsest määratlemist põhiseaduse tasandil. “Alates inimtsivilisatsiooni algusaegadest kuni ca 10 aasta taguse ajani,” kirjutas von Krempach, “oli kõigile ilmselge, et abielu on mehe ja naise vaheline liit ning et seega on selline asi nagu samasooliste abielu lihtsalt võimatu. Seetõttu ei ole ka üllatav, et enamiku riikide põhiseaduses ei ole abielu mehe ja naise vahelise liiduna määratletud – seda on lihtsalt peetud iseenesest mõistetavaks.” “Ent väikese, kuid kasvava hulga riikide poolt nn samasooliste abielu seadustamisega on see alles hiljuti universaalselt üksmeelne arusaam hävitatud,” lisas ta. Slovakkia on aga üks neist Ida-Euroopa riikidest, selgitas von Krempach, mis on astunud sellele muutusele vastu ja hakanud neid iidseid kirjutamata põhimõtteid selgesõnaliselt oma põhiseadusesse kirja panema, “et kaitsta ühiskonda rahvusvaheliste institutsioonide (nagu ÜRO ja Euroopa Liidu) püüdluste eest suruda neile väljast-

poolt peale uus abielu kontseptsioon. Käesoleva aasta veebruarikuu seisuga on nn homoabielu seadustanud kümme Euroopa riiki: Holland, Belgia, Rootsi, Taani, Norra, Island, Ühendkuningriik, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal. Slovakkiast sai seevastu juunis neljateistkümnes ja Makedooniast juulis juba viieteistkümnes Euroopa riik, mis on kehtestanud abielu kui mehe ja naise vahelise liidu põhiseadusliku kaitse. Sarnaselt toiminud riigid on Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Horvaatia, Armeenia, Serbia, Montenegro ja teised.

Ei ole ka üllatav, et enamiku riikide põhiseaduses ei ole abielu mehe ja naise vahelise liiduna määratletud – seda on lihtsalt peetud iseensestmõistetavaks. Kui Slovakkia parlament põhiseaduse muudatuse vastu võttis, väljendas Euroopa Liidu ulatuslikku rahastust nautiv jõuline homolobi grupp ILGA Europe ootuspäraselt pahameelt. “Ajal, mil Euroopa üldiselt liigub LGBT inimeste üha kasvava tunnustamise poole, paistab Slovakkia kalduvat vastupidises, piirangute ja diskrimineerimise suunas,” ütles organisatsiooni juhatuse kaasesimees Gabi Calleja. ILGA Europe’i teine kaasesimees, Paulo Côrte-Real, lisas omalt poolt, et “hiljuti oleme näinud sarnaseid trende Lätis, Ungaris ja Horvaatias, mida spondeeri-

vad religioossed ekstremistid ja ultra-konservatiivid, kes ei kõhkle rakendamast selliseid demokraatlikke vahendeid, nagu põhiseaduse muudatused ja rahvahääletused, oma homofoobse agenda teenistusse.” Kuid von Krempach pareeris need väited, öeldes, et ILGA Europe ja sellega koostööd tegevatel homoliikumist toetavatel poliitilistel jõududel ei ole tegelikult omalt poolt välja pakkuda mitte mingisugust terviklikku ja mõtestatud põhjendust, miks peaks eksisteerima selline nähtus nagu “homoabielu” või mille põhjal peaks seda pidama inimõiguseks. “Homoaktivistidel puudub terviklik teoreetiline nägemus abielu olemusest ja eesmärgist – seega ei ole neil ka argumente selgitamaks, miks seksuaalne läbikäimine samast soost isikute vahel peaks kujutama endast abielu, pidades silmas, et need ei panusta ühisesse hüvesse ei laste saamise ega nende kasvatamise teel.” Veel lisas von Krempach, et ILGA Europe’i poolt Slovakkia parlamendi demokraatliku otsuse iseloomustamiseks kasutatud väljendid kujutavad endast sisuliselt vihakõne ja oma poliitiliste oponentide vastu suunatud isiklikke rünnakuid. Sama mure väljendas ka Vabaduse Kaitse Allianssi esindaja Roger Kiska, kelle sõnul kujutas ILGA Europe’i reaktsioon endast mitte midagi enamat kui “põlgust, sallimatust ja lugupidamatust kristlaste ning nende organisatsioonide ja poliitikute suhtes, kes töötavad siiralt abielu institutsiooni kaitsmise nimel.” “Pressiteadete kasutamine konkreetsete isikute ja organisatsioonide laimamiseks ja halvustamiseks, nagu oleksid nad loomuliku abielu kaitsmise tõttu homofoobid, ekstremistid või ultra-konservatiivid, sulgeb ukse igasugusele mõttekale debatile selle üle, milline on abielu tõeline tähendus ja ühiskondlik roll,” võttis Kiska teema kokku. Liikumine inimelu ja perekonna kaitseks, mis on pidevalt võidelnud ka abordi- ja eutanaasialobiga, on Slovakkias viimastel aastatel palju poolehoidu võitnud. Hiljuti korraldati oma esimene marss sündimata laste eluõiguse kaitseks, millest võttis osa kõiki ootusi ületanud hulk inimesi – enam kui 70 000 inimelu ja perekonna austamist pooldavat kodanikku.

VÄLISUUDISED

Šoti valitsus nõuab õpetajatelt lastele homopropaganda tegemist ja kohustab lapsi sellistes tundides osalema Praegusel ajal võimaldavad Šotimaa valitsuse juhised õpetajatel oma moraalsetele tõekspidamistele ja südametunnistusele tuginedes mitte osaleda koolide seksuaalkasvatuse programmide teatud aspektide elluviimises, sealhulgas homosuhete tutvustamises. Samuti on lapsevanematel õigus võtta oma lapsed sellistest tundidest ära.

uid seoses nn homoabielu kehtestamisega Inglismaal, Šotimaal ja Wales’is on need õigused Riikliku Terviseteenistuse (NHS) juhatuse poolt kahtluse alla seatud. “On väga murettekitav, et õpetajatele on antud võimalus mitte osaleda õppekava selle osa elluviimises,” märkis NHS-i Grea-

ter Glasgow and Clyde’i osakond. Nende sõnul tuleb seksuaalkasvatusse suhtuda samamoodi nagu õppekava muudesse osadesse, kus südametunnistus võib samuti olla kaalutluseks, ent sellest hoolimata pole õpetajatel õigust õpetamisest keelduda. Teine NHS-i juhatuse liige hoiatas vanematele liiga suure mõjuvõimu jätmise eest oma laste üle, öeldes, et tundides osalemise otsus tuleks jätta õpilastele, isegi, kui vanemad on osalemise vastu. “Kui on konflikt laste ja vanemate õiguste vahel, peaks lapse õigused peale jääma,” selgitas NHS Lanarkshire’i esindaja. Teised tervishoiuametnikud hoiatasid, et stabiilse ja armastava perekonna väärtuste õpetamine oleks diskrimineeriv, sest kõik õpilased ei tule sellistest kodudest, raporteeris ajaleht The Telegraph. Kodanikeühendus Šotimaa Abielu Eest kommenteeris NHS-i ettepanekuid

öeldes, et viimane peaks keskenduma tõsistele probleemidele tervishoiusüsteemis, mitte kasutama oma mõjuvõimu vanemate ja õpetajate elementaarsete õiguste õõnestamiseks. “Lõppastmes on meil siin tegu sügavalt poliitilise sekkumisega, mis on riiklikult rahastatud asutusele täiesti kohatu. NHS-i juhid võivad ju põlata traditsioonilisi pereväärtusi, kuid neil ei ole mingit õigust kirjutada vanematele ja õpetajatele ette, millistesse väärtustesse uskuda, millistesse mitte.” NHS-i ettepanekud vanemate ja õpetajate südametunnistuse vabaduse radikaalseks piiramiseks ühtivad samasuunaliste ettepanekutega mitmetes teistes riikides. Nt Saksamaal on paljud perekonnad riigist emigreerunud, kuna riik ei võimalda nende lastele vabastust rüvedatest seksuaalkasvatuse tundidest, kus propageeritakse mh homoseksuaalseid suhteid.

Põhja-Iirimaa pagaritöökoda ähvardatakse sanktsioonidega homopulmaks tordi valmistamisest keeldumise tõttu

ellimus tühistati, kuna see läks vastuollu ettevõtte juhtide tõekspidamistega – ettevõtte omanikud ei toeta „homoabielu“ seadustamist Põhja-Iirimaal. Ameti võimud näevad juhtunus aga “illegaalset diskrimineerimist”. Ettevõtet nõustava organisatsiooni The Christian Institute juht Colin Hart nentis, et Briti valitsus ei kuulanud avalikkuse ja õigusekspertide hoiatusi, et “homoabielu”

seadustamine toob kaasa traditsioonilise abielu pooldajate õiguste piiramise. „See tähendab, et miljoneid tava inimesi, kes ei nõustu “homo abieluga”, hirmutatakse ja ähvardatakse poliitilist korrektsust esindavate jõudude poolt reaalsete õiguslike sammudega, juhul kui nad oma südame tunnistusest lähtudes keelduvad pakkumast kaupu või teenuseid kampaaniate heaks, millega nad ei nõustu või mida nad ei toeta,“ ütles Hart. See on vaid üks näide paljudest selle kohta, mis ka meie ühiskonnas ees ootab, kui me homoliikumise pealetungile vastu ei seisa. Rohkem näiteid kõnealusest protsessist leiab SAPTK kodulehelt aadressiga saptk.ee/naited. “Homoabielu” seadus jõustus Ühendkuningriigis ehk Inglismaal, Šotimaal ja Wales-is aastal 2014 ent mitte Põhja-Iiri-

maal, mis küll kuulub Ühendkuningriigi koosseisu, kuid ei plaani seda veel kehtestada, jätkates 2005. aastast kehtiva tsiviilpartnerlusega.

Fernando Gregory | Dreamstime.com

Põhja-Iirimaa pagariettevõte Ashers Baking Co seisab silmitsi õiguslike sanktsioonidega, kuna keeldus valmistamast kooki, mida pidi kaunistama tekst “toeta homoabielu”.

RÜNNAKUD

24. juulil ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles vihjatakse, nagu oleks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) nõukogu liikmed Paul Hertzog von Oldenburg ja Sławomir Olejniczak seotud Venemaa Raudteede presidendi Vladimir Jakunini rahastatud organisat siooniga ning seega istuvat SAPTK mainitud ringkondadega „ühes paadis“.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks lükkab ümber Eesti Päevalehe laimukampaania

ende süüdistustega vallandus seni kõige vihasem ja alatum rünnak meie sihtasutuse vastu. Hilisema Peeter Rebase paljastuse valguses, et kooseluseaduse propagandat on algusest peale juhtinud üks Baltimaade suurimaid suhtekorraldusfirmasid KPMS, võib arvata, et valekahtluste levitamine oli ette kavandatud ja süstemaatiline. Laimukampaania abil üritati lüüa lõhe SAPTK ja meie toetajate vahele. Selleks sobitus suurepäraselt nö vene kaart ehk valelik vihjamine seostele Venemaaga. Oponentide maine rikkumine kuulub tuntud propagandavõtete hulka, mida ebameeldivate vastaste puhul on kasutatud juba aastatuhandeid. Samas oli aga rõõmustav vaadata, kuidas meie toetajad ilmsele laimule reageerisid. Artikliseeria all olevates kommentaarides arvas ülekaalukas osa, et Eesti Päevaleht on alustanud alatut laimukampaaniat. Lõpuks oli Delfi ja EPL-i peatoimetaja Urmo Soonvald sunnitud ka ise tunnistama, et ta tahaks küll SAPTK-d siduda „Venemaa tänase võimuladvikuga, aga fakte, mis SAPTK ja Vene oligarhid ühte patta paneks, meil hetkel ei ole.“ Sihtasutuse poolt kirjutas Markus Järvi avaliku vastuse Eesti Päevalehe, milles kummutas valeväited seotusest Venemaa võimuringkondadega. Lühidalt võib meie vastuse kokku võtta järgnevalt: • SAPTK-l puuduvad igasugused seosed Kremli poliitiliste ringkondade või oligarhidest rahastajatega. • SAPTK pole saanud Venemaalt ei rahalist ega organisatoorset toetust. • Oma tegevuse alustamiseks oleme saanud sihtotstarbelisi annetusi poola suurimalt katoliiklikult eraorganisatsioonilt, Piotr Skarga ühingult, kellel aga omakorda pole mingisuguseid seoseid Venemaalt pärit rahaga. • Tänaseks oleme väga tõsise, süstemaatilise ja aeganõudva töö tulemusel jõudnud olukorrani, kus saame toetust

vaid eestimaistelt annetajatelt. See on olukord, mis teeb meid täiesti sõltumatuks Eesti poliitilisest kartellist ja kingib meile vabaduse, mida ei naudi mitte ükski riiklike ja eurofondide abil rahastatav organisatsioon. Viidates Päevalehe levitatud laimule kinnitas ka SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid oma vastulauses: „Kõik taolised süüdistused on alusetud ning neil puudub igasugune faktiline aluspõhi. SAPTK ei ole ei otseselt ega kaudselt saanud raha mitte kelleltki, kes oleks teadaolevalt

SAPTK ei ole ei otseselt ega kaudselt saanud raha mitte kelleltki, kes oleks teadaolevalt seotud Venemaa võimuringkondadega seotud Venemaa võimuringkondadega. Teadaolevalt ei ole meile annetust teinud ükski Vene kodanik ega juriidiline isik, ei otseselt ega kaudselt, olgugi, et meie tuhandete väiketoetajate seas on omajagu vene rahvusest ja vene nimega inimesi, kes on kõigi eelduste kohaselt Eesti Vabariigi kodanikud või elanikud.“ Ta jätkas: „Kokkuvõttes on iga päevaga üha selgem, et see, mida Ekspress Grupp Eesti Päevalehe juhtimisel ellu viib, on ajakirjanduslik karistusoperatsioon isikute suhtes, kes ei nõustu dominantsele ideoloogiale kuulekust üles näitama ja aastasadu meie kultuuri aluseks olnud kõlbelistest alustõdedest lahti laskma.“ Kommenteerides EPL-i peatoimetaja Urmo Soonvaldi väidet, et süüdistuste esitamiseks puudub faktiline aluspõhi, kommenteeris Varro Vooglaid oma teises avalikus vastulauses, mida ERR-i

portaal keeldus avaldamast, andes nõnda viimase sõna laimajale: „See kõlab täiesti naeruväärselt – kui ei ole fakte, mis tõendaks vähimalgi määral meie olemist “ühes paadis” vene oligarhidega, siis millest on tuletatav ja mida üleüldse kujutab endast “seotus teoreetilisel tasandil”? Samahästi võiks öelda, et “teoreetilisel tasandil” on SAPTK seotud ükskõik millega.” Sihtasutuse ametlikus vastulauses Päevalehele võtab Markus Järvi meie missiooni kokku sõnadega: „Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seisab koos oma Euroopa kolleegidega kristliku tsivilisatsiooni ja meie ühiskonna loomuliku kõlbelise alusvundamendi kaitsel, toetudes eelkõige Katoliku Kiriku ühiskonnaõpetusele ja aastatuhandete pikkusele traditsioonile ehk paljude põlvkondade jooksul akumuleeritud tarkusele. Me oleme seda teinud enne, teeme nüüd ja jääme tegema tulevikus, sõltumata meie naaberriikide või meie oma riigi valitsuse ükskõik millistest ideoloogilis-poliitilistest suundumustest, huvidest või püüdlustest.“ MARKUS JÄRVI

RÜNNAKUD

Täna toetad perekonda, homme reedad kodumaa Umbes selline mulje jääb viimasel ajal Ekspress Grupi ja ka Eesti Rahvusringhäälingu (kas keegi üldse enam imestab?) üles klopitud meediakärast Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) rahastamise ümber. Eesti Päevalehest võis lugeda, et SAPTK on mingil hämaral viisil seotud lausa Ukraina separatis tide ninameestega.

atsed näidata, et SAPTK rahastajate või vähemalt ideeliste toetajate seas on Putini režiimiga seotud isikud, teenivad vaid üht propagandistlikku eesmärki – tuleb jätta mulje, et perekonna ja traditsioonide kaitsjad esindavad kurjust, pimedust ja tagurlust. On ju Putin lasknud Venemaal vastu võtta „homofoobsed“ seadused ja flirdib õigeusuga („progressiivse üldsuse“ meelest risti usu eriti patriarhaalse ja kivinenud, bütsantsliku versiooniga), esinedes kristlaste ja kristlike väärtuste kaitsjana ning pidurdades progressi ja vabadust. Samal ajal on meie patroonid USA ja Suurbritannia, kellele ainsana (vist?) saame Putini Venemaa rünnaku

korral loota, seadnud oma poliitiliseks ees märgiks inimõiguste ja vabaduse levitamise sildi all „homoabielude“ läbisurumise kogu maailmas. USA asepresidendi Joe Bideni sõnul on nn homoõiguste kaitsmine tsiviliseeritud rahvaste tunnuseks ja seda tuleb pidada olulisemaks kui austust kohalike tavade ja traditsioonide vastu. „Mind ei huvita, milline teie kultuur on,“ ütles Biden. Hüva, härra asepresident, me peame seda meeles.

Võitlus kooseluseaduse vastu on muutumas üha enam võitluseks Eesti tõelise vabaduse ja väärikuse eest. Kuid tuleb tunnistada, et aprillis riigikogu menetlusse võetud kooselu seaduse eelnõuga on kaasnenud oskuslik ja järjekindel meediakampaania. Liiguvad kuuldused suurtest rahadest ja professionaalsetest suhtekorraldusfirmadest. Igal juhul on kooseluseaduse vastaste ja Putini ühte paati panemise võte hästi töötanud, sest Ukrainas süveneva konflikti taustal on kasvanud eestlaste patriotism ja vastu meelsus agressiivse idanaabri tegemiste suhtes. Teisalt on just kooseluseaduse eelnõu ümber toimuv halastamatult esile toonud Eesti nn demokraatia silmakirjalikkuse. Usun, et eelnõu esitajad saavad tegelikult ka ise aru, kui räpast asja nad ajavad. Eks nende hulgas ole nii põhimõttelisi revo-

lutsionääre kui tuulenuusutajatest (kuigi seekord kannab tuul kohale eriti paha lõhna) kaasajooksikuid, kes püüavad iga korra ajal pumba juures olla. Miks aga on vait Eesti vaimuinimesed, kes muidu on nii tundliku närviga? Miks kuuleme vaid sellest, et üks tuntud muusik kutsus boikoteerima üritust, kus pidi esinema Putinit fännav märulistaar, või sellest, et üks tuntud kirjanik boikoteerib venekeelse märgistusega piima? Kas vaimuinimeste korrumpeerumine ja hirm süsteemiga pahuksisse sattuda on juba nii suur, et ei taha ega julge häält teha? Või ei tööta enam sisemine, moraalne kompass? Ja miks vaikivad Eesti ajakirjanikud, meie „vaba“ ajakirjandus? Tõsi, Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits hoiatas oma blogis, et selles küsimuses on ajakirjandus valinud poole. „Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina,“ kirjutas Pullerits juuni alguses, ja iga uus Jumala päev näitab, et tal on kahjuks õigus. Ka Toivo Tänavsuu esines igati vapralt ja väärikalt ETV „tasa kaalustatud“ saates. (Kes ei tea, siis „tasakaalustatus“ Eesti Rahvusringhäälingu moodi on ühes saates kolm eelnõu pooldajat ja üks vastane – täpselt nii toimiti ka Vikerraadio saates „Kirikuelu“.) Aga no kuulge, kas siis „neljandat võimu“, seda demokraatia vahikoera, ei huvitagi, kuidas välis saatkondade ja lobigruppide ning maksu maksja raha toel surutakse läbi seadust, mis avab täiesti uue peatüki meie ühiskonna sotsiaalses korralduses? Või on meedial endal suu ümber rasvavõru? Või hoopis meelekohal püssitoru? Kuid peale Ekspress Grupi väljaannete ja „erapooletu“ Rahvusringhäälingu on ju muidki kanaleid ja lehti, mis saaksid soovi korral teha seda, milleks nad on kutsutud ja seatud – nimelt uurivat ajakirjandust. Võitlus kooseluseaduse vastu on muutumas üha enam võitluseks Eesti tõelise vabaduse ja väärikuse eest. Me võitlesime nõukogude ikke vastu, et säilitada oma kultuur ja keel ning võita tagasi meilt röövitud riiklik iseolemine. Nüüd tuleb meil seista autoritaarse liberalismi tülgastava orjuse vastu, välismaise diktaadi ja end Karl Vaino kombel võõrisandate teenistusse müünud valitseva kliki vastu, kes armastavad küll demokraatiast rääkida, ent kelle teod näitavad midagi muud. Ühendagem jõud ja seiskem oma riigi väärikuse, traditsioonide ja alus veendumuste eest. Kasvõi veel viimast korda. Praegu on veel võimalus, praegu on veel aega. VEIKO VIHURI

SEISUKOHT

Kooseluseaduse läbisurumise püüdlused on tekitanud ühiskonnas ulatusliku vastureaktsiooni ning paljud inimesed on oma seisukoha julgelt välja öelnud. Igaüks meist saab panustada meie rahvuslike ja kultuuriliste väärtuste kaitsesse ennekõike seeläbi, et ei häbene ega vaiki oma põhimõtteid vaenuliku avaliku arvamusega silmitsi seistes maha, vaid kaitseb neid vankumatu enesekindlusega. Siin on valik väljaütlemisi, mis annavad selleks eeskuju.

Väljaütlemisi kooseluseaduse aadressil

PRIIT SIBUL Riigikogu liige (IRL), väljavõte Riigikogu ööistungil peetud kõnest “Tuletan meelde, head rahvasaadikud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on meil kui riigivõimu esindajatel põhiseaduslik kohustus kaitsta perekonna institutsiooni kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alust.” SIIM-VALMAR KIISLER Riigikogu liige (IRL) “On häbenetud tulla avameelselt välja “homoabielu” seadustamisega, mistõttu püütakse seda teha tagaukse kaudu, kooseluseaduse läbisurumise teel.” KEN-MARTI VAHER Riigikogu liige (IRL) “See eelnõu ei kaitse nõrgemat poolt tänastes “vabaabieludes” mitte kuidagi. Endiselt

jääks kohustus ja vajadus kooselu registreerimiseks notari juures – automaatset õiguskaitset see eelnõu ei taga. Selle eelnõu tegelik siht on seadustada homoabielud ja anda homopaaridele lapsendamise õigus.”

METROPOLIIT KORNELIUS Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (kiri Riigikogu liikmetele) “Vaid terve perekond, mis koosneb mehest, naisest ja selles perekonnas sündivatest lastest, on terve ühiskonna ja seega ka tugeva riigi garantiiks… Tõesti, meie Kirik ei näe põhjust, miks peaks Eesti riik tegema sellise sammu, mis ähvardab nõrgestada meie riiki ja võib kaotada austuse riigi vastu ülisuure hulga kodanike silmis.”

URMAS VIILMA EELK kantsler “Minu hinnangul on see seadus avalikkuses väga nõrgalt motiveeritud ja seaduseks puudub vajadus, sest see ei luba ega reguleeri täiendavalt midagi, mis poleks juba praegu piisavalt reguleeritud. Pigem näitab kogu küsimuse kitsalt ühepoolne õigustamine ja jõuga pealesurumine ülejäänute suhtes lugupidamatust, milles pole armastuse ja hoolimise jälgegi.” PIISKOP PHILIPPE Rooma Katoliku Kirik “See eelnõu viib paratamatult perekonna mõiste ümberdefineerimisele ja järelikult uuele lapsevanemate mõiste määratlusele, mis ei ole enam loomupäraselt lähtuv isast ja emast, vaid ainult inimese soovist ning tahtest. Sellises kontseptsioonis on lapse õigus omada isa ja ema teisejärguline... Last käsitletakse kui täiskasvanu projekti ja õigust. Sellega ei saa me nõus olla.”

Karl-Kristjan Nigesen

JOEL LUHAMETS EELK Tartu praostkonna praost “Keegi on ässitanud rahvahulgad üles ja meedia kahurvägi, sekka ka mõned poliitilised prominendid, püüab kõigile selgeks teha, et oluline on seadustega korraldada nendegi kooselu, kes seda ise korraldada ei taha.”

METROPOLIIT STEFANOS Eesti Apostellik Õigeusu Kirik “Tahame või ei, on olemas perekonna loomulikud annid. Ärgem puutugem neid. Ärgem puutugem seda dünaamilise tasakaalu seadust, mis põhineb nais- ja meessoo vastastikkusel täiendamisel… Kõike ei ole võimalik seadusega määrata. Kõike ei ole võimalik toota.” EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU “Perekond tähendab eesti keeles esmajoones abielupaari koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda ning abielu mehe ja naise ametlikult registreeritud perekondlikku liitu. Muid tähendusi ei saa põhiseaduse teksti meelevaldselt

SEISUKOHT

Tairo Lutter / Õhtuleht

MARTIN HELME poliitik (EKRE) “Kui vanasti seisnes euroopalikkus Rooma õigusel, Kreeka hellenite kultuuril ja ristiusul, siis tänapäeval on Euroopa väärtuste ikooniks habemega naised ja kõik muu sarnane. See on vale suund, kuhu liikuda, ja see ei lõpe hästi.”

ALLAR JÕKS õiguskantsler (praegu vandeadvokaat) “Eesti põhiseadusest ega Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega Euroopa Liidu õigusnormidest [ei tulene] homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist.”

PEETER VÕSA Riigikogu liige (KE) “Just valesid, altkäemakse ning ähvardusi kasutades on senimaani proovitud seda va kooseluseadust iga hinna eest läbi suruda.”

IGOR GRÄZIN Riigikogu liige (RE) “[Kooseluseaduse] ainus ja tegelik mõte on seadustada samasooliste sõprade ja sõbrataride suhe abieluna… Homoseksuaalse abielu kehtestamine Eestis tähendab radikaalset vastuolu ühtlasi kogu senise Eesti kultuurilise ja vaimse traditsiooniga.” VARRO VOOGLAID, SAPTK juhatuse esimees “Igaühel on õigus elada oma eraelu endale meelepärasel viisil, ent ühelgi radikaalsel vähemusel ei ole õigust nõuda, et me nende eluviisi kõlbeliselt heaks kiidaksime, selleks oma kõlbelistest tõekspidamistest lahti ütleksime ja oma kultuuri aluseks

MARKUS JÄRVI, SAPTK juhatuse liige “Kooseluseaduse promo Riigikogus ja meedias on paljastanud meid valitseva süsteemi tegeliku palge. Meile avaneb võigas pilt meediast ja kodanikeühendustest läbi kasvanud nomenklatuurist, mis üritab pettuse ja valetamise abil lõhkuda oma enda rahva moraalseid alustalasid ja hävitada ühiskonna aluseks olevat perekonna institutsiooni. Demokraatiast ei maksa siin rääkidagi.”

Ave Maria Mõistlik

TARMU TAMMERK ERR-i ajakirjanduseetika nõunik “Kooseluseaduse pooldajate ja vastaste juunikuus toimunud kampaaniate asümmeetriline kajastus ERR-i uudisteportaalis [ei järginud] head ajakirjandustava. Ühe poole kampaaniat kajastati, teise poole oma mitte.”

olevad normid ja institutsioonid pea peale pööraksime.” “Meie ei ole valinud kooseluseadust oma rünnakuobjektiks. Me seisame perekonna institutsiooni ja selle aluseks olevate kultuuriliste väärtuste kaitsel.”

TÕNU LEHTSAAR, Tartu Ülikooli professor “Väidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.”

Albert Truuväärt – Riigikogu Kantselei

MEELELAHUTAJATE LIIT “[Kooseluseaduse vastuvõtmine] oleks näkku sülitamine Eesti aastatuhandete vältel kujunenud pere- ja abielutraditsioonidele ning selle traditsiooni kandjale ehk enamusele eesti rahvast.” “Kooseluseadus on meie hinnangul vastuolus moraali ja hea tavaga ning riivab oluliselt meie kultuuuri alaustalasid ja ühiskonna põhiväärtusi.”

Ülo Josing / ERR

NOTARITE KODA “[Kooseluseaduse] eelnõu jätab mulje, nagu samasoolistele paaridele kooselu registreerimiseks võimaluse andmine oleks seaduse peamine eesmärk, mida püütakse peita (erisooliste) paaride faktilisest kooselust tulenevate õiguslike probleemide taha ning see ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga. Ühtlasi ei sobi eelnõu meie hinnangul kehtiva eraõiguse struktuuriga ning tekitab veelgi suurema õigusselgusetuse olukorra, kuivõrd abielu kõrvale tekib instituut, mis õiguslike tagajärgede osas vastab suuremas ulatuses abielu instituudile.”

ILMAR-EERIK AAVAKIVI vandeadvokaat “Kooseluseadus ja sellega seonduvad muudatused puudutavad otseselt enamuse põhiseaduslikke õigusi. Eelnõu esitajate väidet, nagu ei kaotaks kooseluseaduse vastuvõtmisest ühiskonna enamus midagi, loen rahvast eksitavaks.”

Albert Truuväärt – Riigikogu Kantselei

sisse lugeda. Eelöeldust tulenevalt on perekonna ja abielu õiguslik ja sotsiaalne kaitse meie kõigi kohus.”

ANDRUS SAARE Riigikogu liige (IRL) “Sooneutraalse kooseluseaduse jõudmine parlamendi menetlusse on klassikalise Eesti peremudeli esmakordselt kahtluse alla seadnud.”

SEISUKOHT

Aldo Luud / Õhtuleht

maailmas levivat suunda, kus traditsiooniline arusaam perekonnast ja ühiskonnast üldse pannakse löögi alla ning seaduste kaudu isegi soodustatakse vastutuse mittevõtmist oma perekonna ees – vaba abielu. Samuti propageeritakse homoseksuaalsust kui normaalset elustiili.”

AGO LILLEORG pastor “Me armastame igat inimest ja usume, et iga isik väärib lootust ja võimalusi. Kuid me ei saa õigeks pidada täna Eestis ja kogu

TOIVO TÄNAVSUU ajakirjanik “Ei usu, et Euroopast saaks raha näiteks tubaka, alkoholi või ekstreemse nudismi propageerimiseks. Ometi on kõigi nende tõekspidamiste ja nendega kaasnevate nähtuste, sealhulgas homoseksualismi tulem sama: õõnestamine, allakäik ja häving.”

Margus Ansu / Postimees

MERLE KLANDORF tantsuõpetaja “Ainult mees- ja naissoost inimesed saavad ühiseid järglasi hankida. See on kõige kõvem argument, eriti siin väikeses Eestis!”

HELI REICHARDT literaat “Praegu kavandatav eksperiment kõigutab inimeksistentsi põhialust – mehe ja naise kooselu ja sellest tulenevat elu jätkumist… Sellise eksperimendi puhul on tulemused mitme inimpõlve kaugusel. Mitte keegi meist ei näe neid, küll aga meie lapselapsed, nende lapsed ja nii edasi. Radikaalseid otsuseid tehes peab suutma näha kaugemale.”

Teet Malsroos / Õhtuleht

Helin Loik-Tomson / Naisteleht

ARGO TALLERMA pastor “Mul on üks unistus, et lõpeb ükskord ära homoideoloogiline ajupesu ning kogu ühiskond jääb nende lätete juurde, mida põlvkondande kaupa on meile edasi antud ning mis on meid ka kõige raskematest aegadest läbi aidanud.”

TIIT KÄRNER füüsik, Tartu Ülikooli vanemteadur “See, et 60 protsenti rahvast eelistab abielule kooselu, seega väiksemat vastutust ning vähem kohustusi, ei tähenda, et neile tuleks nende soovis vastu tulla. Vastupidi, kui Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahva kestmine, nii nagu see põhiseaduses kirjas, tuleks sellise võimaluse tingimusi karmistada. Eesti riik peab olema eesti rahva püsimise, mitte elanike ajutise mugava äraelamise garant.”

Peeter Langovitš / Postimees

VEIKO VIHURI EELK Saarte praostkonna praost “Võitlus kooseluseaduse vastu on muutumas üha enam võitluseks Eesti tõelise vabaduse ja väärikuse eest… Ühendagem jõud ja seiskem oma riigi väärikuse, traditsioonide ja alusveendumuste eest. Kasvõi veel viimast korda. Praegu on veel võimalus, praegu on veel aega.”

MALLE PÄRN näitleja ja teoloog “Niisugust sõnnikuloopimist ja valetamist, nagu [kooselu]seaduse läbisurujate poolt on meediasse lahti lastud, ei olnud isegi nõukogude ajal.” JAAK VALGE ajaloolane “Kooseluseaduse läbisurumine selliste meetoditega, nagu Eesti Päevaleht seda on teinud, s.t. avaliku arvamusega manipuleerides ja teisi arvamusi alla surudes, on just Putini Venemaale omane.”

vägisi tahetakse meile pähe taguda, nagu oleks homosuhe igati normaalne nähtus. Ja kõik, kes seda siiski õigeks ei pea, oleks nagu tagurlikud, nõukaaegset mentaliteeti kandvad idioodid. Võime end pilbasteks vaielda, kuid normaalseks seda siiski mitte ühegi nipiga ei muuda – see on ja jääb kõrvalekaldeks normaalsusest.”

RAIMONDO LAIKRE laulja “Päev-päevalt saab kõikvõimalike kanalite kaudu üha enam selgeks, et justkui

PRIIT PULLERITS ajakirjanik ja meediaõppejõud “Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina. Jah, see on öeldud tsiteerimiseks.”

KIRJANDUS

Raamatute tutvustus Surmakultuuri arhitektid 10 € Autorid: Donald DeMarco, Benjamin Wiker

Paganlikud tavad on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ette-

kujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, ja sellel on oma kindlad arhitektid, kes on teadlikult külvanud olemasoleva kristliku kultuuri varemetele uue kultuuri seemneid ning püüavad sellega hävitada Euroopa kultuuri kõlbelist vundamenti. Need on surmakultuuri arhitektid. Teiste seas on raamatus vaatluse all selliste

Raamatuid on võimalik osta või tellida aadressilt: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Roosikrantsi 7-3a, 10119 Tallinn, helistades telefonil 6 801 290, või saates meile e-posti info@saptk.ee

Lääne kultuuriruumi tugevalt mõjutanud inimeste elu ja ideed, nagu Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Charles Darwin, Karl Marx, Jean-Paul Sartre, August Comte, Sigmund Freud, Alfred Kinsey ja Margaret Sanger.

Revolutsioon ja Vasturevolutsioon 10 € Autor: Plinio Corrêa de Oliveira “Kui Revolutsioon on korratus, siis Vasturevolutsioon on korra taastamine.” “Revolutsioon ja Vasturevolutsioon” on tuntud brasiilia mõtleja ja ühiskonnategelase, professor Plinio Corrêa de Oliveira kultuurianalüütiline käsitlus, milles on lühida ja tabava skemaatilisusega lahti kirjutatud Lääne tsivilisat-

siooni dünaamika alusjooned viimase viiesaja aasta jooksul. 1960. aastal asutas professor Corrêa de Oliveira organisatsiooni nimega Tradição, Família e Propriedade — Traditsioon, Perekond ja Eraomand —, mis keskendub traditsioonilise kristlik-katoliikliku ühiskonnakorralduse aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete kaitsele. Professor Corrêa de Oliveira süveneb oma raama-

tus revolutsioonilisse protsessi selle erinevates etappides ja visandab strateegia, kuidas sellele vastu töötada. Kultuurilise ja ühiskondliku aktivistina usub ta, et Lääne kultuuriline allakäik pole paratamatu protsess, vaid ajutine ja peatatav nähtus, mis oma seesmise energia ammendudes peab teed andma tsivilisatsiooni taastamisele ja ülesehitamisele. See ongi eesmärk, mille nimel töötame.

Kõrgemat seadust kaitstes 7 € Autor: Traditsiooni, Perekonna ja Omandi Kaitsmise Ameerika Komitee „Seda raamatut kirjutades ei ole meil kavatsust kedagi laimata ega halvustada. Me ei tunne isiklikku viha ühegi isiku vastu. Lükates mõistuspäraselt ümber homoseksuaalide tegevust propageerivate isikute ja organisatsioonide ideed, on meie ainus eesmärk kaitsta

seda väärtuslikku, mis abielust, perekonnast ja kristlikust tsivilisatsioonist on ühiskonnas veel järele jäänud,“ ütlevad autorid. Raamatu eessõnas ütleb kunagine Riia peapiiskop ja kardinal Janis Pujats: „Selle raamatu sisu on aktuaalne. Homoseksuaalid võitlevad visa järjekindlusega, et nende seksuaalset suunitlust tunnustataks normaalsena ja

seadusega kaitstuna. Selles uurimuses kirjeldatakse nende liikumist, nende meetodeid ja ühtlasi juba saavutatud tulemusi. Pidades silmas, et homoseksuaalne elustiil on üleastumine loomuseadusest ja Piibli põhimõtetest, näidatakse raamatus esitatud argumentidega, kui kahjulik on seksuaalhälve ühiskonna jaoks. Selle hälbe järgijate suhtes tuleb aga alati käituda kristlikult.“

Abielu. Truu armastuse müsteerium 7 € Autor: Dietrich von Hildebrand Fenomenoloogia rajaja Edmund Husserl pidas antud raamatu autorit, Dietrich von Hildebrandi oma silmapaistvaimaks õpilaseks. Paavst Pius XII pidas teda 20. sajandi kirikudoktoriks. Natsi-Saksamaa

võimud nimetasid teda korduvalt eraisikust vaenlaseks number üks. Ainuüksi need faktid lubavad arvata, et Dietrich von Hildebrand oli erakordne inimene. Tema tekstidega tutvumine vaid kinnitab seda. Saksa filosoofi ja teoloogi Dietrich von Hildebrandi mõtisklus avab arusaama abielust, mille

võimalikkuses tänapäeval sageli kaheldakse. Abielu tähendab suurt pingutust, loobumisi, õndsust, sügavat isiklikku vaimset kasvamist ning ühtsust – isetut armastust. Abielu annab armastusele struktuuri, mille toel püsida ja kasvada. Abielu on tõelise pühaduse tee.

Aldo Luud / Õhtuleht

PERSOON

Malle Pärn:

Õnn on elu vaimne tihedus KÜSITLES MARKUS JÄRVI

Malle Pärn on näitleja ja teoloog, pikaajaline keeleõpetaja, esseist ja luuletaja, kes ei karda olulistes ühiskondlikes debattides kaasa lüüa ning oma mõtteid selgelt ja arusaadavalt teatavaks teha. Ka kooseluseaduse teemal on ta korduvalt sõna võtnud – alati väärikalt ja sooja inimlikkust üles näidates. Mõtlesin, et nüüd on aeg Malle Pärna natukene lähemalt tundma õppida ja veeretada jutulõng inimeseks olemise igipõlistele radadele. Räägitud sai Malle eluteest, meie kultuuri hetkeolukorrast ja sellest, mis teeb inimese õnnelikuks. Palun rääkige oma lapsepõlvest! Kus Te sündisite ja milliseid mõjutusi saite kaasa oma vanematelt? Sündisin Tartus, Toomemäe kliinikus, aga perekond elas siis Avinurme vallamajas, sest isa oli valla kirjutaja. Ema oli lõpetanud väga väärika Mõdriku taluperenaiste kooli, isa Tartu poeglaste gümnaasiumi. Ma olin neljast lapsest noorim kuni kolmeteistkümneseks saamiseni, siis sündis veel üks vennake. Keskkooli lõpetasin Tartus. Ma arvan, et mulle anti lapsepõlves väga palju vabadust, ma ei mäleta, et ma oleksin mingit pahandust teinud ja karistada saanud. Vabadus on mulle praegugi väga oluline. Ma ei saa võtta vastu mulle võõrast vaimu. Tihtipeale juhtub, et just lapsepõlves kogetu jätab erilise jälje edasisele elule. Kas võiksite kirjeldada, milline kogemus Teid lapsepõlves kõige rohkem mõjutas? Üks oluline mälestus mu lapsepõlvest on see, kui ma eelkooliealisena Avinurme

PERSOON

kiriku orelirõdu pingi peal seistes lummatult vaatasin õpetajat, kes kantslis jutlust pidas. Ema laulis sageli sealsamas rõdul (ta oli koloratuursopran) ja isa mängis viiulit. Tahtsin siis ise ka kirikuõpetajaks saada. Küllap kirik ongi see, mis mu elus lapsepõlvest siiani alles on. Kui ma kooli läksin, siis nagu jäi kõrvale. Kool ja sõbrad olid olulisemad, vahepeal astusin ju ka ise omal valikul pioneeriks ja komsomoli. Aga aastate pärast tulin kirikusse tagasi. Sealsamas Avinurmes. Istusin pinki ja ütlesin tasakesi: noh, nüüd ma siis tulin. Nagu oleks rännakult koju jõudnud. Ja maa on mulle lähedasem kui linn. Linnas on mul kitsas. Kuidas saite külge teatripisiku? Miks otsustasite minna teatrikooli? Tartus läksin ma Pioneeride Maja laste näiteringi. Esinesin ka koolipidudel. Üks mu vanem õde käis ise sageli teatris ja võttis mu mõnikord kaasa. Imetlesin seda, mida näitlejad laval tegid, neid vaadates tundsin, et tahaksin ka olla laval. Minu jaoks on praegugi müstiline see hetk, kui saal pimedaks läheb ja eesriie vaikse sahinaga avaneb. Hinge võtab kinni. Panso kooli lõpetajate nägemine kasvatas selle soovi nii tugevaks, et otsustasin minna proovima, kas ka mind võidaks sinna kooli vastu võtta. No võeti. Ilma kahtlusteta. Jätsin inglise keele õppimise ülikoolis pooleli ja sõitsingi Tallinna. See oli ilus aeg. Aga ka inglise keel on mu elus alles, olen palju tõlkinud, koolis inglise keelt õpetanud, vahepeal mitmel korral Ameerikas elanud, seal loenguid pidanud ja kontserte teinud. Mu elu parim sõber oli ameeriklanna. Teater ja teoloogia – need kaks võivad teineteist suurepäraselt täiendada, kas pole nii? Ma mõtlen seda, et teatris omandatud inimesetunnetus peaks ilmselt viima küsimusele lõppeesmärgist, või nagu Stanislavski oma teatriteoorias on öelnud, pealis-pealisülesandeni… Jah, minu jaoks on nad loogiliselt väga seotud. Mõlema aluseks on kirjutatud Sõna, ja selle lihakssaamine. Ja hermeneutika. Näitleja peab mõistma rolli teksti ja allteksti, teoloog peab mõistma pühakirja ja elu. Ka vaimulik peab valdama kõnetehnikat ja auditooriumi valitsemiskunsti. Mõlemad otsivad ju vastuseid eksistentsiaalselt olulistele küsimustele.

Teatergi on tempel. Suur osa eesti rahvast ongi teatriusku. Käib teatris oma hinge puhastamas. Kui seda talle seal pakutakse. Tänapäeval võib küll juhtuda, et etendus mitte ei puhasta, vaid määrib. Minu jaoks on ka teater püha paik, kus kuulutatakse Tõde, ja hoolitakse inimesest. Kunst on Jumala sõnumi vahendamine inimeste keeles. Ka teatrietendus võib olla evangeelium, mis ei väljendu ehk otseselt sõnades, vaid vaimsuses. Aga siiski, miks just teoloogia? Samal ajal olete ju tegelenud ka õpetamise ja keeltega. Te olete mitmekülgne inimene!

Kultuuri enesetapjalik allakäik teeb mulle väga muret. Kultuuril pole enam vaimset sisu ega mõtestatud eesmärki. Ma ei tea, kas tuleb see sellest, et päike oli Kaksikutes, kui ma sündisin… Jah, mulle ei piisa ühest rollist selles elus, nii võiks öelda. Kui ma oleksin näitlejana olnud väga “edukas” ja hõivatud, – ma ei tea, kas siis oleks mu elu olnud teistsugune. Võib-olla ei oleks. Ehk oleksin siis mingil hetkel teatrist ära tüdinenud. Kirjutama hakkasin ma juba kooliajal. Esimesed luuletused sündisid Panso kooli esimesel suvevaheajal. Ühel hetkel tulin nii-öelda “tagasi” kiriku juurde. Hakkasin kirikuid pildistama, käisin mitmetes kirikutes jumalateenistustel, kui ma estraadiga mööda Eestit ringi reisisin. Minu jaoks oli see hea aeg. Mul oli meeldiv töö ja üsna palju raha. Ma ei tulnud kirikusse mingist ummikust või raskustest väljapääsu otsima. Vastupidi, ma olin ennast justnagu puhtaks pesnud ja pidulikult riidesse pannud. Siis hakkasin kokku puutuma kirikuinimestega, avastasin, et nad on palju

huvitavamad kui mu senised kaaslased, näitlejad ja kirjanikud. Oli kuidagi loogiline minna teoloogiat õppima, et rohkem teada saada. Nagu uksest sisse astuda… See on kõige avaram teadus üldse, ja kõige elulähedasem. Ta ei piirdu mingi kitsa osaga maailmast, vaid puudutab kõike. Tervikut. Lõpmatust… Niisugune on teoloogia, mida mina olen õppinud, ja mida ma jätkuvalt õpin. Iga päev. Ja mitte ainult raamatutest. Ka puuleht või tuulehoog või kastepiisk õpetavad meile teoloogiat. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et teoloogia on elu õpetus. Uku Masingu ulatuslikust esseevaramust on mh ilmunud kaks kogumikku. Üks neist kannab pealkirja „Pessimismi põhjendus“, teine „Meil on lootust“. Kui Teie vaataksite meie praeguse kultuuri hetkeolukorda, siis millise pealkirja alla Te sooviksite oma esseed ja mõtted koondada? Seda ei saa nii äkki öelda. Muide, ma ei leia, et need kaks pealkirja on head. Ma tahan olla oma väljendustes täpne, mõtlen hoolega, enne kui ma midagi avaldan. Mul on mitu esseedekogu (käsikirjas), aga ma pole leidnud neile sellist sisuliselt kokkuvõtlikku pealkirja. Kultuuri enesetapjalik allakäik teeb mulle väga muret. Kultuuril pole enam vaimset sisu ega mõtestatud eesmärki. Kunstis pole enam kangelast, väärikat eeskuju, ideaali, enamasti näidatakse seal inimest lollina ja abituna. Justkui parastades: selline sa oledki! Mul on inimestest kahju. Lastest eriti. Nad on nii rumalad, nii usaldavad. See helendava ekraaniga ideoloogiline terrorist meie toanurgas teeb väga tõhusat tööd. Me ju kujundame oma hinge ja vaimu kõige sellega, mida me vaatame, kuulame, loeme, usume. Mida me endasse sisse laseme. Inimesed kardavad paaniliselt nii-öelda “usupropagandat”, aga ei taipa, et nad on väga kuulekalt ennast avanud labasuse ja rumaluse propagandale. Usk võiks ometi inimest aidata, anda ta elule suuna ja mõtte, rumalus ja labasus juhivad ta kindlalt enesehävitusse. Minul on korduv ja pulseeriv tunne, et Eesti rahval on sügaval sisimas mingi okas Euroopa kultuuri vastu. Mul on tunne, et me sooviksime ikka edasi olla metsarahvas, kes ei võta oma

PERSOON kontinentaalset kuuluvust arvesse. Sellest tuleneb suurelt osalt probleem, et kõvasti üle 2000 aasta on Euroopas valitsenud suhteliselt terviklik kultuuriruum, ent kodumaine uusharitlane ei taha sellest mitte midagi teada. Kristlus ja pereväärtused? Ärge tehke nalja! Meil on siin hoopis paar prantsuse postmodernisti, kelle mõttele me rajame oma maailmatunnetuse. Kas midagi sellist on Teile tuttav? Ma arvan, et kuskil sisimas on eestlane väga umbusklik ja ettevaatlik kõiksugu mõjutuste suhtes. Isepäine ja kangekaelne. Mingi piirini on see hea. Küllap see on meid alles hoidnud. Paulus ju ütleb, et “katsuge vaimusid läbi”. Ja me ju teame, et läbi ajaloo on inimestega manipuleeritud, neid on sunnitud tegema väga suuri lollusi. Aga midagi tuleb ju uskuda ja usaldada. Tuleb valik teha. Igaüks enda tarvis ju jalgratast leiutama ei hakka, ikka ostab selle, mis juba valmis on tehtud. Need, kes uhkelt räägivad oma vabadusest ja sõltumatust mõtlemisest, on enamasti kõige rohkem sõltuvad nii-öelda ajutisest ajavaimust. Moest, kampaaniatest, reklaamist, propagandast, ideoloogiast, rahast. Postmodernism on nagu inimkonna puberteet. Ta tahaks kõik autoriteedid hävitada, reeglid lõhkuda, ja seda, mis on kellelegi püha, lõpmatuseni mõnitada. See peaks ju aastatega mööda minema, imelik on eluaeg puberteedis püsida. Aga paljud püsivad. Nad ei tahagi sellest välja tulla, sest see on mugav, neil pole vaja millegi eest vastutada. Ja tahtlik puberteedis püsimine ju ei õpeta inimesele mitte midagi, ta on nagu iseenda piiratuses vangis, ta ei suudagi enam midagi sügavuti mõista. Ta ei õpi kunagi elama tõelist elu, looma tõelist kunsti, ta mängib liivakastimänge. Või virtuaalmänge. Te olete korduvalt sõna võtnud meie kampaaniate toetuseks ja väga inimlikul pinnal kritiseerinud ka võimust võtvat homoliikumist. Mis siis Teie arvates praegu Eesti ja Euroopa kultuuris tervikuna üldse toimumas on? See on nüüd juba paaniline pealetung vabale vaimsusele ja loomulikule eluviisile. Täpselt nagu on kirjutatud: kurat käib ringi nagu möirgav lõukoer ja otsib, keda neelata. Meil on juba üles kasvatatud korralik “hitlerjugend”, kes kõik teisitimõtlejad risti lööb, kes ei tahagi midagi teada tõsistest asjadest. Vaadake, sõnad on sümbolid, ja tõde paistab neist läbi. Gei tuleb ju sõnast “lõbus” – see tõotab kõigile lõbu elumurede asemele. Ja see ilmselt meelitab neid peaaegu kohustusli-

ku pornograafia ja arvutimängude poolt äramuserdatud noori. Kellelegi on see inimeste üksteise vastu ässitamine ja moraali hävitamine kasulik, see on kindel. Ainult naiivik võib mõelda, et valitsused teevad suuri pingutusi, et “vähemused” saaksid õnnelikud olla. Absurd! Millal enne on kellegi ÕNN rahale ja võimule korda läinud? Aga need vaesed kirglikud sõdurid ei saa sellest aru, et neid kasutatakse häbematul kombel ära. Loodame, et siiski enamik inimesi ei kaota tervet mõistust. Need, kellel mingi eetiline vundament all on.

Inimesed kardavad paaniliselt “usu propagandat”, aga ei taipa, et nad on väga kuulekalt ennast avanud labasuse ja rumaluse propagandale. Mis meil siis ikkagi viga on? Miks ei suuda arvestatav osa ühiskonnast aktsepteerida kõige elementaarsemaid tõdesid, nagu seda, et mees ja naine täiendavad teineteist ja sellele loomulikule liidule ehitub viljakas perekond, mis on igasuguse ühiskondliku rajatise alusvundamendiks? See on tõepoolest väga imelik. Olen selle üle kaua pead murdnud, mitte ei suuda mõista, kuidas nii paljud inimesed üldse aru ei saa, mis tegelikult toimub. Justnagu oleks nad ära nõiutud. Nagu mingis ulmefilmis, kus inimeste sisse lähevad mingid tulnukad või sisalikud, ja nad hakkavad hoopis teistmoodi käituma. Kõige lihtsamatest asjadest ei saada äkki aru, kõik keeratakse tagurpidi. Seksuaalsus tähendab seda, et on olemas kaks sugu. Kogu loodus on kahesooline. Pole olemas ei homo- ega heteroseksuaalsust. Täiskasvanud mehe ja naise armastus ja kooskõla on elu ja ühiskonna alus. Inimene on loodud meheks ja naiseks, ja seksuaalsuhtes saavad olla vaid mees ja naine, seda armastuse juurde kuuluvat suhet pühitseb inimkonna jät-

kumine, uue elu loomine. Kõik muu on asendusmäng, seksuaalinstinkti rahuldamine mingil muul moel. Seksuaalvahekord on äärmiselt intiimne asi, kui see tehakse avalikuks, siis on tegemist pornograafiaga. Ja pornograafia teatavasti mõjub inimese mõistusele halvasti. Inimesed tahetakse teha oma seksuaalinstinkti orjadeks, et nad ei teaks enam, kes nad on. Paljud identifitseerivadki ennast juba mingite “seksuaalidena”, justnagu kõik muu oleks teisejärguline… Kurb. Mis on kõige ilusam, mida Te oma senises elus olete kogenud? Oh, seda on nii tohutult palju! Maailm on ju imeilus, loodus on imeilus. Ja kõik on armastust täis, kui me vaid oskaksime seda vastu võtta. Vesi, päike, värske õhk, puud, linnud, loomad, hea raamat, lapsed, hea sõber, hea vestlus, hea mõte, nojah, kõik, mis on hea… Kõik, mis on imeliselt korda läinud. Muidugi teeb mind rõõmsaks iga raamat, mis mu nime all ilmub… (Viimati detsembris: “Minu elu hetked”) Mu elus on olnud nii palju imesid… On teatud hetked, kui ma äkki tunnen iga oma ihu- ja hingeja vaimurakuga, et ma olen olemas, sellel hetkel, selles paigas, ma ELAN, hingan, ja armastan kõike, mis mind ümbritseb. Siis ma justkui tunnetaksin Tõde, või oleksin Tõe sees, ja see teeb õnnelikuks. Veel parem on, kui ma siis suudan mõne killukese sellest Tõest ka kirja panna. Ja veel parem, kui keegi selle ka avaldab, nii et teised ka saaksid seda lugeda. See ei ole MINU mõte ega teene, see on mulle antud teistele edasi andmiseks. Ja mina olen õnnelik, et ma olin väärt seda kingitust. Et ma selle kinni püüdsin. Ja suutsin sõnadesse panna. Kõige ilusam on vist see, et ma veel elus olen… Olen juba väga noorena kirja pannud sellise mõtte: Õnn on elu vaimne tihedus, ja ülimad õnnehetked on vaimu erilised kõrgpunktid. Suur tänu, Malle Pärn! Soovin Teile jõudu ja jaksu edaspidiseks ning tänan Teid vastamast. Meie sihtasutuse toetajana olete Te ühiskondlikku arutellu lisanud palju sooja ja väärikat inimlikkust, mida meil, noortel vihastel meestel, on võib-olla natukene vajaka jäänud. Soovin Teile kõige paremat ja ma arvan, et parimad loomeaastad on Teil veel alles ees. Alati tundub, et väga palju jääb ütlemata… Aga tore oli nende küsimuste üle mõtiskleda.

PROTEST

SAPTK kandis rahva protesti Riigikokku SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks andis 17. juunil 2014 Riigikogus kõigi fraktsiooni esindajatele üle kokku rohkem kui 30 000 protestikirja (igale fraktsioonile enam kui 7 500). Protestikirjaga avaldavad inimesed üle Eesti oma nördimust kooseluseaduse läbisurumise püüdluste suhtes hoolimata sellest, et petitsiooniga “Kaitskem üheskoos perekonda!” on liitunud ja kooseluseadusele vastuseisu väljendanud juba üle 45 000 inimese.

3 Riigikogu treppidest tassivad toetajate kirju üles Varro ja Mihkel Vooglaid.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioonis võtsid meid vähese vaimustusega vastu fraktsiooni esimees Karel Rüütli ja rahvasaadik Tiit Tammsaar.

Varro Vooglaid astub kindla sammuga rahvasaadikute jutule, et tuletada neile meelde elementaarseid tõdesid ja põhiseaduse paragrahvi 27: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.”

Keskerakonna fraktsioonis Kadri Simsonile väga paljude Keskerakonna valijate tahet teatavaks tegemas.

IRL on ainukene Riigikogu erakond, mis seni on kooseluseaduse eelnõule otsustavalt vastu seisnud.

Markus Järvi tuletab Reformierakonna Valdo Randperele meelde, et protestikirjade näol pole tegu ei spämmi ega “küberrünnakuga”.

Karl-Kristjan Nigesen

Jäädvustasimes protestikirjade Riigikogule üleandmise ka videokokkuvõttena, mis on kättesaadav meie kodulehel saptk.ee.

10 KÜSIMUST

Homoliikumine kasutab kooseluseaduse läbisurumiseks mitmesuguseid valesid ja manipulatsioone, mida meedia aitab suhtekorraldusbüroode juhtimisel päevast päeva rahvale pea sisse tampida. Väga oluline on neid valesid mitte uskuma jääda, vaid säilitada iseseisev kaine mõtlemine. Alljärgnevalt on vastatud kümnele peamisele kooseluseadusega seonduvale küsimusele.

1. Mida kooseluseadus endast kokkuvõtlikult kujutab? Kooseluseadus kujutab endast esimest suuremat sammu homoliikumise püüdlustes saada homoseksuaalsetele suhetele õiguslik tunnustus ja seeläbi ühiskondlik heakskiit, nagu need kujutaks endast perekondlikke suhteid ning oleks igati moraalsed, normaalsed ja head. Nagu on kinnitanud ka Justiitsministeerium, on mitmetes teisteski riikides kasutatud sellise seaduse läbisurumist mitte reaalsete õiguslike probleemide lahendamiseks, vaid ennekõike ühiskonna kõlbeliste alusveendumustega manipuleerimiseks. 2. Kas kooseluseadust on vaja, et lõpetada homoseksuaalide diskrimineerimine ja anda neile teistega võrdsed õigused? Ei ole. Eesti Vabariigis on end homoseksuaalidena määratlevatel isikutel niigi kõigiga võrdsed õigused. Kuigi homoliikumine nõuab agressiivselt kooseluseaduse läbisurumist, kinnitab mitmete riikide kogemus, et tegelikult kasutavad oma kooselu registreerimise või nn homoabiellu astumise võimalust väga vähesed homoseksuaalid. See, mida homoliikumine nõuab, on mitte võrdsed õigused, vaid ühiskondlik tunnustus homoseksuaalsele eluviisile läbi perekonna ja abielu institutsioonide õigusliku ümberdefineerimise. Õigus abielluda ja luua perekond on kõigil inimestel, ükskõik millised nende kalduvused ka ei ole. Ent kellelgi ei ole õigust nõuda ühiskonnalt selle alusväärtuste pea peale pööramist perekonna ja abielu mõistete moonutamise läbi, et saada oma hälbivale eluviisile ühiskondlikku tunnustust ja heakskiitu.

küsimust kooseluseaduse eelnõu kohta 3. Aga kas kooseluseadus on vajalik ka erinevast soost paaridele? Kindlasti mitte. Väidet, nagu oleks kooseluseadust tarvis väga suurele hulgale mehest ja naisest koosnevatele paaridele, kes ei ole abielus, kasutatakse propagandistlikul eesmärgil maskeerimaks tõsiasja, et kooseluseaduse ainuke juhtmõte seisneb homosuhetele õigusliku tunnustuse andmises. Kooseluseaduse läbisurumist nõuavad pidevalt just homoaktivistid, kuid praktiliselt mitte ükski mehest ja naisest paar ei väida, nagu oleks neil selle järele tungiv vajadus. Ja selle põhjus on väga lihtne: kooseluseaduse järgne regulatsioon on põhiosas kokkulangev abielu regulatsiooniga, mistõttu see lihtsalt kordaks mehest ja naisest koosnevatele paaridele juba olemasolevaid võimalusi. Samuti ei laieneks kooseluseaduse järgne regulatsioon abielus mitteolevatele paaridele automaatselt – oma partnerlus tuleks ikkagi registreerida, just nagu abielu. 4. Kas kooseluseadus kujutab endast “homoabielu” seadustamist? Jah, sisuliselt on tegu nn homoabielu seadustamisega, olgugi et seda eesmärki püütakse kiivalt varjata. Nagu juba öeldud, on kooseluseaduse regulatsioon abielu regulatsiooniga põhiosas kokkulangev, mistõttu on erinevus paljuski mitte sisus, vaid pakendis/sildis. Ka kooseluseaduse eelnõu ütleb, et kooseluseaduse järgsed partnerlused saab hiljem soovi korral abieluks ümber vormistada. Paljude lääneriikide kogemus näitab, et sellist homopartnerlusseadust, nagu kooseluseadus, on kasutatud just nimelt esimese sammuna liikumisel nn homoabielu sea-

dustamise ja seeläbi ühiskonna aluseks oleva püha institutsiooni ümberdefineerimise poole. 5. Kas kooseluseadusega antaks homoseksuaalidele lapsendamise õigus? Jah, kooseluseadusega antaks homoseksuaalidele õigus lapsendada oma registreeritud partneri laps. Seeläbi astutaks murranguline samm, mille tulemusel tunnustaks Eesti õigussüsteem võimalust, et lapsel võib olla seaduslikult kaks ema või kaks isa. Seejärel on vaid väike samm homoseksuaalidele täieliku lapsendamise õiguse andmiseni. 6. Kas Eesti Vabariigil on kooseluseaduse vastuvõtmiseks inimõiguste alane või Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus? Ei, mitte mingit seesugust õiguslikku kohustust ei eksisteeri. Mitte ükski rahvusvaheline inimõigustealane leping ei nõua Eesti Vabariigilt homopartnerluse või “homoabielu” seadustamist. Sarnane on olukord Euroopa Liidu õigusega, mille kohaselt tagatakse õigus abielluda ja õigus luua perekond vastavalt Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklikele õigusaktidele. Euroopa Liidul puudub igasugune pädevus nõuda liikmesriikidelt perekonna ja abielu institutsioonide õiguslikku ümberdefineerimist. Kõike eelnevat on kinnitanud ka õiguskantsler Allar Jõks: “Eesti põhiseadusest ega Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega Euroopa Liidu õigusnormidest [ei tulene] homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist.”

10 KÜSIMUST 7. Kas põhiseadus kohustab Eestit kooseluseadust vastu võtma? Ei kohusta, olgugi, et õiguskantsler Indrek Teder on väitnud meelevaldselt vastupidist. Tegelikult on Eesti Vabariigil põhiseaduse §-i 27 kohaselt hoopis kohustus kaitsta perekonna institutsiooni ideoloogiliste ümberdefineerimise püüdluste eest. Ka õiguskantsler Allar Jõks on öelnud, et perekond on võetud riigi erilise kaitse alla eelkõige rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena kui üksus, mis koosneb mehest ja naisest, kellel saavad olla ühised järeltulijad ja kes on sellega ühiskonna kestvuse tagajateks. Eelnevast tulenevalt järeldas hr Jõks, et Eesti põhiseadusest ei tulene homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist ega ka riigi kohustust homosuhteid perekondlike suhetena käsitleda ja neid õiguslikult tunnustada. Samasooliste partnerlussuhtele õigusliku staatuse andmine on endise õiguskantsleri sõnul riikide poliitilise otsustuse küsimus, millesse õiguskantsler põhiseadusliku institutsioonina sekkuda ei saa. 8. Kes on kooseluseaduse peamised läbisurujad? Kahtlemata on kooseluseaduse läbisurumise püüdluste taga seisvaks peamiseks jõuks homoliikumine, mida toetavad mõjukad rahvusvahelised organisatsioonid ja huvigrupid (nt Euroopa Liit, Sorose fond), välisriigid (nt USA, Ühendkuningriik, Holland) mitmed mõjukad riigiametnikud (nt president Toomas-Hendrik Ilves) ja ka liberaalselt meelestatud meedia. Mitte ilmaasjata ei ole ajakirjandusõppejõud Priit Pullerits öelnud, et kooseluseadusega seonduva kajastamisel on Eesti meedia tõestanud end “putinliku propagandavahendina” – meedia on jõuliselt ja kriitikavabalt toetanud kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi, pidevalt halvustanud selle vastaseid ning vaikinud pikalt maha oma otsesed sidemed homoliikumise püüdlustega. Nüüdseks on faktiliselt teada, et kooseluseaduse läbisurumiseks on miljonäridest homoseksuaalid palganud Baltimaade suurima suhtekorraldusfirma KPMS, mis on omakorda mõjutanud meediat ja poliitikuid võtma kooseluseaduse suhtes võimalikult soosivat hoiakut. 9. Kas kooseluseaduse vastuvõtmine mõjutaks teiste inimeste elu? Paljude lääneriikide kogemus kinnitab, et mida ulatuslikumalt õnnestub homoliikumisel oma eesmärgid ühiskonnas läbi suruda, seda enam hakkab kehtestuma ideoloogiline diktatuur, mis seab traditsiooniliste vaadetega inimeste

elementaarsed õigused ja vabadused tõsisesse ohtu. Kui me traditsiooniliste väärtuste kaitseks otsustavaid samme ei astu, hakkab homoideoloogia pealetung Eesti ühiskonda ümber kujundama viisil, millest ei jää puutumata mitte keegi: • Meie lastele hakatakse rääkima homoseksuaalsest eluviisist kui igati tervest ja moraalsest eneseteostuse võimalusest. Juba praegu surutakse koolidesse ja lasteaedadesse nn sooneutraalset kasvatust, mille kohaselt on mehelikkus ja naiselikkus väljamõeldised. Selline seksuaalkasvatus muudetakse lastele kohustuslikuks. • Homoseksuaalse käitumise avalikku taunimist hakatakse tõlgendama vihkamise õhutamisena, seega kriminaalkorras karistatava teona. Homoaktivistide survel püütakse juba praegu saavutada vastavat karistusseadustiku muudatust. • Õpetajad, kasvatajad, kohtunikud, arstid, ametnikud jt, kes keelduvad homoseksuaalset käitumist heaks kiitmast, võivad kaotada oma töö. • Kodumajutuse pidajaile, kes ei nõustu üürima tuba homoseksuaalidele, võidakse määrata rahalised karistused ning nad võivad kaotada majutusteenuse osutamise õiguse. • Homopaaridele antakse lapsendamise õigus, mis mõjutab väga vahetult paljusid lapsi, samal ajal kui inimesed, kes ei kiida homosuhteid moraalselt heaks, võivad kaotada lapsendamise võimaluse.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et homoliikumine mitte ei taotle homoseksuaalidele teistega võrdseid õigusi, mis on neil niigi, vaid püüab luua olukorra, kus tavaliste inimeste kõige fundamentaalsemad õigused, nagu õigus usuvabadusele, õigus mõttevabadusele, õigus südametunnistuse vabadusele, õigus sõnavabadusele, õigus ettevõtlusvabadusele ja õigus kasvatada oma lapsi vastavalt oma kõlbelistele tõekspidamistele satuvad tõsise löögi alla. 10. Kas vastuseis kooseluseaduse läbisurumisele peegeldab sallimatust? Kindlasti mitte. Homoliikumine nõuab inimestelt homoseksuaalse käitumise tingimusteta heakskiitmist ning süüdistab neid, kes seda ei tee – olgu nad kui tahes viisakad ja rahumeelsed –, sallimatuses, kitsarinnalisuses või koguni vihkajalikkuses. Ent see, kui inimesed ei kiida heaks seisukohti, valikuid ja tegusid, mille nad leiavad olevat väärad, ei ole sallimatus. Samuti ei eelda sallivus, et inimesed peaksid pidama kõiki seisukohti ning seaduslikke valikuid ja käitumisviise samavõrd väärtuslikuks ja vastuvõetavaks. Sallivus nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse ka siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida. Seejuures tuleb meeles pidada, et sallivus ei ole absoluutne voorus. On tegusid, mida peab sallima, kuid on ka rohkelt tegusid, mida ei tohi sallida.

Lähemalt saab homoliikumise valedest lugeda Varro Vooglaidi bukletist “Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?”. Buklett on kättesaadav nii eesti- kui ka venekeelsena meie sihtasutusest või internetis aadressil saptk.ee/argumendid.

ARUANNE

SAPTK esitas 30. juunil, nagu seadus seda nõuab, oma majandusaasta aruande. Alljärgnevalt toome välja majanduaasta aruande kokkuvõtte ning ka mõningad olulised numbrid, mis kirjeldavad meie tegevust ja selle ulatust.

Ülevaade SAPTK majandusaastast

okkuvõttes oli 2013. aasta Sihtasutusele väga edukas – mitte ainult selle pärast, et meie peamised ettevõtmised saavutasid eesmärgi, vaid ka seetõttu, et aasta tõi endaga kaasa meie toetajateringi suure laienemise, toetajate usalduse kasvu ja ka suure koguse annetusi. Nagu kõigile huvilistele avalikult kättesaadavast majandusaasta aruandest nähtub, on väga paljud inimesed näidanud oma annetustega, et nad peavad meie Sihtasutust usaldusväärseks ja meie tööd vajalikuks – selle eest kuulub neile tuhandetele inimestele meie siiras ja südamlik tänu! Teiselt poolt on paljude annetajate ja toetajate usaldus pannud meile aga suure vastutuse jätkata alustatud tööd nii hästi, kui me vähegi oskame, ning kasvada oma pühendumises ja suutlikkuses. Kuivõrd nende inimeste hulk, kes meie Sihtasutuse ettevõtmistega seonduvad ja neid toetavad, on nii hoogsalt kasvanud, on möödapääsmatu ka see, et peame oma organisatsioonilist struktuuri 2014. aastal oluliselt laiendama, et saada hüppeliselt suurenenud töökoormusega hakkama. Niisiis on väga rõõmustav, et meil on õnnestunud ehitada üles tõeline kodanikeliikumine, mis erinevalt paljudest teistest ennast kodanikeühendusteks nimetavatest organisatsioonidest rajaneb reaalselt tuhandete kodanike isiklikule panusele ühise eesmärgi nimel. Fakt, mida peame seejuures äärmiselt oluliseks, on see, et meie Sihtasutus ei ole saanud mitte ainsatki senti toetust ei riigilt, Euroopa Liidult ega üheltki teiselt avalikku võimu esindavalt struktuurilt, vaid tegutseb üksnes eraisikute annetuste toel. Selline olukord tagab meile reaalse vabaduse ja sõltumatuse seista selle eest, mida peame õigeks ja heaks, ega aseta meid olukorda, kus oleksime sunnitud langetama oma

otsuseid lähtudes valitsuse või Euroopa Liidu suunistest, nagu mitmed teised nn kodanikeühendused seda teevad. Igal juhul võimaldab Sihtasutuse toetajate pühendunud panustamine meie ettevõtmistesse kasutada meie käsutusse antud rahalisi vahendeid selleks, et 2014. aastal Sihtasutuse tegevust ulatuslikult laiendada ja teha meie põhikirjaliste eesmärkide poole püüdlemiseks ära senisest veel palju rohkem.

Meil on õnnestunud ehitada üles tõeline kodanikeliikumine, mis erinevalt paljudest teistest ennast kodanikeühendusteks nimetavatest organisatsioonidest rajaneb reaalselt tuhandete kodanike isiklikule panusele ühise eesmärgi nimel. Juba praeguseks ajaks oleme suutnud saavutada mitmed 2014. aastaks seatud eesmärgid, nagu jätkuv aktiivne seismine perekonna ja abielu institutsioonide kaitsel, selleks massiivse protestiaktsiooni elluviimine, Sihtasutuse uudiskirja käivitamine, homoliikumise valesid ja manipulatsioone lahtiselgitava bukleti koostamine ja levitamine ning ka regulaarsete

raadiosaadete ja videokommentaaride salvestamine ja avaldamine ühiskonnas toimuva lahtimõtestamiseks. Lisaks töötame selle nimel, et ehitada üles tõsiseltvõetav meedium, ennekõike internetiportaali näol, mis aitaks traditsioonilisi väärtusi Eesti ühiskonnas uuesti au sisse tõsta ning neid ideoloogiliste rünnakute eest kaitsta. Märkimisväärseid pingutusi tegime kogu aasta vältel selleks, et kaasata Sihtasutuse tegevusse nii eesti- kui ka venekeelseid inimesi, mistõttu valmistasime suure osa oma materjalidest ette mõlemas keeles. Kuivõrd meie Sihtasutus ja selle eestvedajatena ka meie sattusime juba 2013. aasta kevadel kampaania “Kaitskem üheskoos perekonda!” ajal homoaktivistide poolse ulatusliku rünnaku alla, siis palusime oma positsioonide kindlustamiseks Sihtasutuse Nõukogu liikmeteks hertsog Paul von Oldenburgi ja hr Slawomir Olejniczaki, kes on väga lugupeetud ja auväärsed isikud, meie head sõbrad ja aatekaaslased ning kellega koos meil on au seista ühiskonnas ühiste põhimõtete ja eesmärkide eest. Uued nõukogu liikmed on toonud endaga kaasa ka rikkaliku kogemustepagasi, mis on meie organisatsiooni ülesehitamisel ja eesmärkide poole püüdlemisel hindamatuks abiks. Sihtasutuse 2013. majandusaasta lõppes positiivse tulemiga, mille kasutame Sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest juhinduvate, juba käimasolevate ja uute projektide elluviimiseks. Meie lootuseks on kasvada 2014. aastal veelgi võimekamaks organisatsiooniks, mis suudab oma tegevust järjest laiendada ning kaasata traditsiooniliste väärtuste kaitsmisse ja edendamisse Eestis veel tuhandeid inimesi. Töötame selle eesmärgi nimel ja teeme selle realiseerimiseks oma parima, et õigustada oma toetajate usaldust.

ARUANNE

Kui palju laekus SAPTK-le 2013. aastal kokku annetusi?..................................................................... 272 504 € Kui palju sai SAPTK annetusi väljastpoolt Eestit?.................................................................................... 105 779 € (sihtotstarbeline ja täiesti omakasupüüdmatu toetus Poolas tegutsevalt Piotr Skarga ühingult meie Sihtasutuse tegevuse käivitamiseks)

Kui palju sai SAPTK toetust Eesti Vabariigilt, mõnelt välisriigilt või Euroopa Liidult?........................0 € Kui suured olid 2013. aastal SAPTK tegevuseks tehtud kulutused?............................................ 177 326 € Kui palju maksis SAPTK tööjõukuludeks?........................................................................................................ 74 094 € Kui suur osa tööjõukuludest läks maksudena Eesti Vabariigile?....................................................... 32 101 € Mitu töötajat SAPTK-s 2013. aastal töötas?.....................................................................................................................4 Kui palju maksis SAPTK 2013. aastal postiteenuste eest?...............................................................75 573,58 € Kui palju kirju SAPTK 2013. aastal saatis? (Ei hõlma masspostitust).................................................147 033 Kui palju e-kirju SAPTK 2013. aastal saatis?................................................................................................. Ca 85 000 Kas SAPTK-le kuulub kinnisvara? Ei. Sihtasutus rendib kontoripinda Tallinnas, Roosikrantsi tänaval. Kas SAPTK-le kuulub mõni sõiduauto? SAPTK-le sõiduautot ei kuulu, ent igapäevase asjaajamise tarvis on kasutusrendil kaubiku tüüpi sõiduauto Citroen Jumpy. Kui palju vabatahtlikke on 2013. aastal SAPTK töös kaasa löönud?.................................Rohkem kui 30

Audiitori hinnangu kokkuvõte SAPTK majandusaasta aruande kohta Tuginedes meiepoolsele ülevaatusele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis sunniks meid uskuma, et Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks raamatupidamise aastaaruanne ei kajasta õiglaselt kõigis olulistes osades Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks finantsseisundit seisuga 31.12.2013 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Dana Mihelson Vandeaudiitor

ANALÜÜS

Homoliikumine on juba aastakümneid tegutsenud selge strateegilise ja taktikalise alusega hästi organiseeritud liikumisena, mis lähtub eesmärgist normaliseerida homoseksuaalsed suhted ning dekonstrueerida kõik kultuurilised normid, mis takistavad selle püüdluse teostamist. Alljärgnev tekst annab lühiülevaate homoliikumise taktikalistest alustest ning ennekõike metoodiliselt välja töötatud propagandast, mille läbinägemine on homoliikumise olemuse hoomamiseks kriitilise tähtsusega.

Homoliikumise taktika paljastamine:

teie olete sihtmärk

aks Harvardi diplomiga homoseksuaali, neuropsühhiaatria uurija Marshall Kirk ning avaliku veenmistaktika ja sotsiaalse marketingi ekspert Hunter Madsen, kirjutasid 1989. aastal raamatu pealkirjaga „Pärast balli: kuidas Ameerika ületab 90. aastatel homohirmu ja nende vihkamise”. Raamat on kirjutatud „homomanifestina üheksakümnendateks aastateks“ ja kujutab endast justkui Ameerika homoseksuaalide kultuurirevolutsiooni tu run dusplaani. Teos lähtub eesmärgist visandada viise, kuidas muuta ühiskonna suhtumist homoseksuaalidesse. Peamine küsimus seisneb raamatu kohaselt selles, et tarvis on olulist muutust taktikas ja keskendumist oskuslikule propagandale: “Kampaania, mida me selles raamatus soovitame, sõltub peamiselt ülevoolavast propagandast, mis on kindlalt rajatud juba ammu kehtestatud psühholoogilistele ja reklaami tegemise printsiipidele.” Halvast imidžist vabanemine Selle raamatu kirjutamise ajal oli homoseksuaalide liikumine USAs kriisis. Kuuekümnendate ja seitsmekümnenda-

te aastate seksuaalrevolutsiooni laine oli möödas ja AIDSi hävitustöö oli alanud. Kuid eelkõige oli negatiivne avalik suhtumine. Kirk ja Madsen leidsid, et osaliselt lasub süü liikumise liikmete ebamoraalsel ja šokeerivalt vulgaarsel käitumisel. Autorid rõhutasid, et positiivse imidži loomine on edu jaoks kriitiliselt tähtis. Nad kutsusid homoliikumist üles enesepuhastusele ja loobumisele kõigest, mis kujundab negatiivset kuvandit. Peamine selles kultuurisõjas on mulje jätmine, avaliku kuvandi loomine: võidu saavutamiseks peavad homoseksuaalid paistma ilusate, heade ja rõhutud kannatajatena. Erinevad stsenaariumid erineva publiku jaoks Autorid soovitasid homoaktivistidel kasutada erineva sihtrühma jaoks erinevaid stsenaariume. Iga stsenaarium peab aga mõjuma südamele, mitte peale – apelleerida tuleb emotsioonidele, mitte püüda võita loogilise argumenteerimise teel. Kirk ja Madsen jagasid ühiskonna avalikkuse kolme ligilähedaselt võrdse suurusega gruppi ja soovitasid igaühe jaoks erinevat taktikat:

• homoliikumise veendunud vastased – isoleerimine ja vaikus; • kõhklev keskklass – tundlikkuse kaotamine, surve ja pööramine; • homoliikumise sõbrad – mobiliseerimine. Psühholoogiliselt tuleb rünnata kõigil kolmel rindel korraga, kuna tulemused igal rindel sõltuvad ühendatud jõupingutustest. Kõige tähtsam: tundlikkuse kaotamine, surve ja pööramine Kõige tähtsam sihtmärk on kõhklev keskklass ehk „ambivalentsed skeptikud“. Raamatu autorid selgitasid, millist taktikat peab selle otsustava tähtsusega ühiskondliku grupi veenmiseks kasutama: “Tundlikkuse kaotamine lähtub eesmärgist viia homovastaste tugevad emotsionaalsed reaktsioonid tavalise ükskõiksuse tasandile. Propaganda surve abil tuleb tõkestada või neutraliseerida „eelarvamuste valeuhkus“..., pannes homofoobid juba ette tundma oma kitsarinnalisuse pärast karistusväärset häbi… Nii tundlikkuse kaotamine kui ka surve ... on ainult eelmäng, saavutamaks meie

ANALÜÜS kõrgeimat – ehkki paratamatult väga pikaajalist – eesmärki, milleks on pöördumine. Sellest ei piisa, et homoliikumise vastased kitsarinnalised inimesed segadusse satuvad või isegi ükskõikseks muutuvad – me oleme kaitstud, kui saame nad endasarnaseks muuta. Pööramise eesmärk on just see… Pööramise all mõtleme me tegelikult midagi, ilma milleta ei saa toimuda tõeliselt laiaulatuslikku ühiskondlikku muutust. Me mõtleme selle all Ameerika emotsioonide, vaimu ja tahte pööramist planeeritud psühholoogilise rünnakuga propaganda vormis, mida süstitakse rahvasse meedia kaudu.” Rünnak Kirk ja Madsen tegid terve rea ettepanekuid, kuidas seda kolmeharulist propagandasõda ühiskonna eluhoiakute vastu pidada. Mõned sobivad taktikad nende kolme grupi puhul on järgmised: 1) Homoseksuaalide liikumise sõprade ja liitlaste puhul: • Julgustage võimalikult suurt arvu homoseksuaale kõigist ühiskonnagruppidest ja elualadelt, eriti tuntud isikuid, „kapist välja tulema“. See muudab homoseksuaalsuse avaliku põlu alla panemise ebakindlaks. • Rõhuge rohkem mittediskrimineerimisele, inimõigustele ja võrdsusele. Ärge püüdke homoseksuaalset käitumist või eluviisi kaitsta. Hoidke diskussioon abstraktsena, ühiskonna ja filosoofiliste teooriate rägastikes ja kõrgetes pilvedes. • Kasutage AIDSi epideemiat homoseksuaalidele inimõiguste nõudmiseks ja tõstatage diskrimineerimisküsimus. • Kasutage meediat. Korraldage meedias kampaaniaid samaaegselt poliitiliste aktsioonidega või kui võimalik, siis vahetult nende eel. • Looge liitlassuhteid mittehomoseksuaalsete organisatsioonidega, kes tahavad homoseksuaalidele moraalset tuge avaldada. • Kujutage homoseksuaale alati heade, rõhutud kannatajatena. 2) Homoseksuaalsuse ägedate vastaste puhul: • Demoniseerige homoliikumise vastaseid. Kujutage neid nii kurjade ja kitsarinnalistena kui võimalik, et üldsus tunneks end nende seltskonnas ebamugavalt ja väldiks neid. Riputage neile külge Klu Klux Klani, natside, rassistide, antisemiitide või ühiskonnaohtlike radikaalide sildid. • Kasutage näiteks „klassivõitluse tehnikat“ demoniseerimaks homoseksuaa-

lide vastaseid, homoseksuaale aga kujutage ohvritena. Teisisõnu, edastage avalikke sõnumeid, mis teatavad näiteks Lõunaosariikide jutlustajate sütitavatest kõnedest, milles homoseksuaalid Põrgusse mõistetakse. Kontrastiks sellisele retoorikale pakkuge pilte korralikest, tavalise väljanägemisega, kuid halvasti koheldud homoseksuaalsetest ohvritest. • Kujutage konservatiivset ja traditsioonilist Kiriku õpetust kui oma aja ära elanud igandit, mis ei pea sammu teaduse arenguga, eriti psühholoogia valdkonnas. 3) Kõhkleva keskklassi puhul: • Homoseksuaale tuleb kujutada olude ohvritena, kes vajavad kaitset. Avalikkus tuleb psühholoogiliselt viia selleni, et inimesed tunneks moraalset kohustust pakkuda homoseksuaalidele ühiskondlikku tunnustust ja kaitset, et olla truu oma põhimõtetele. • Kujutage homoseksuaale inimestena, kes on sellisteks sündinud ja ei saa muutuda, isegi kui nad seda tahaksid. See lõhestab inimesed psühholoogiliselt ja nad ei tea, kuidas homoseksuaalidega käituda: kui homosuhted ei ole inimese valik ega moraaalne süü, siis kuidas saab neid mitte toetada? • Ärge näidake TV-reklaamides mehelikke naisi, transvestiite jne. Näidake hoopis kõige tavalisema välimusega inimesi: noori, keskealisi naisi, vanemaid lapsevanemaid ja homoseksuaalide sõpru. • Homoparaadid peaks taotlema mitte niivõrd avalikku eneseupitamist, kuivõrd avalikkusega suhtlemist. Need peaksid olema marsid ja koosviibimised, mitte paraadid. Ärge suruge homoseksuaalsust avalikkusele peale. Aidake avalikkusel pigem homoseksuaale mõista, tekitada kaastunnet. • Vältige avalikkuse šokeerimist homosuhete reaalsuse enneaegse näitamisega. • Nõrgestage hämamisega religioosset vastuseisu homoseksuaalsusele. Jagage ja valitsege. Mängige liberaalsed ja mõõdukad kristlased konservatiivsete vastu välja. • Jääge oma sõnumi juurde: rääkige neutraalsel toonil kõikjal ja kogu aeg ainult homoseksuaalsusest, kuni publik on tüdinud. Tüdinuna ei panda enam tähele – inimesed muutuvad selle küsimuse suhtes paksunahaliseks ja tuimaks. Võitke kurnamise teel. • Avalikkuse harimine on tähtsam kui valitsuse liberaalse eliidi abil lühiajaliste võitude kindlustamine. Kuni avalikkus ei ole ümberveendud (või ükskõikseks muutunud), ei kesta ükski võit kaua. • Kasutage kuulsaid inimesi homosek-

suaalse eluviisi kiitmiseks. Nad ei pea ise olema homoseksuaalid – kõik, mida neilt oodatakse, on homoseksuaalsusele oma kuulsuse pitseri vajutamine. • Propagandakampaaniate alguses kasutage posteritel nais-, mitte meessoost homoseksuaale. Publik on nii vastuvõtlikum. Mehi tajutakse rohkem ähvardusena. • Kujutage suuri ajaloolisi isikuid homoseksuaalidena. Surnud ei taha kahjutasu oma reputatsiooni rikkumise eest, kuid idee, et homoseksuaalsus on seotud suurusega, kõigutab inimeste uskumusi. Kirk ja Madsen järeldasid, et selle suure propagandasõja lõpptulemus on homoseksuaalsuse aktsepteerimine, kui mitte otseselt „heana“, siis vähemalt normaalsuse talutava variatsioonina. Faktid kinnitavad taktikat Kirki ja Madseni raamat tekitas algselt homoliikumise sees vastakaid reaktsioone, ent nagu järgnevate aastakümnete kogemus kinnitab, võeti selles soovitatud taktikad ja strateegiad omaks ning neid hakati ulatuslikult ellu viima. Lisaks on “Pärast balli” oluline, kuna see näitab, et homoseksuaalne revolutsioon peab propagandasõda, mille peamiseks sihtmärgiks on ühiskonna keskklass ja selle käitumist mõjutav avalik arvamus. Võtmeküsimus on veendumus Turundusspetsialist Paul E. Rondeau analüüsis Kirki ja Madseni raamatut oma uurimuses „Homoseksuaalsust Ameerikale müües“ ja rõhutas propaganda elutähtsat rolli kultuurisõjas, et muuta ühiskonna suhtumist homoseksuaalsusesse: “Kultuurisõdades keerleb üks tänaseid suurimaid vastuolusid “homoseksuaalsuse normaliseerimise” või “homoseksuaalide aktsepteerimise” ümber. Vaidlus sarnaneb tõepoolest sotsiaalse, eetilise ja moraalse korra vahelisele kontseptuaalsele sõjale, mis ületab nii teaduslikud kui ka õiguslikud piirid, ehkki kõige sagedamini valitud relvad on teadus ja õigus. Nende relvade laskemoon on aga veenmine.” Võit selles kultuurisõjas läheb leerile, kes oskab võita avalikku arvamust enda poole või seda seal hoida. Kirk ja Madsen tajusid seda väga hästi. Inimesed, kes tahavad säilitada austuse traditsioonilise perekonna ja selle alusväärtuste vastu, peavad sellest samuti aru saama. Tekst on kokkuvõte homoliikumise eesmärke, meetodeid ja tagajärgi selgitava raamatu ”Kõrgemat seadust kaitstes” viiendast peatükist.

RUBRIIK

MEIE TEGEMISED

3-9. augustini viibisime ringreisil ühtekokku 13 Eestimaa linnas ja alevis. Kohtusime sadade väga toredate inimestega silmast silma, lõime vahetu kontakti ning leidsime palju mõttekaaslasi, kes on valmis aitama meie liikumisel ka kohalikul tasandil edasi kasvada. Kokkuvõttes oli ringreis suur kordaminek ja suur rõõm. Aitäh kõigile, kes osalesid ja hea sõnaga toetasid! Täname kõiki meie võõrustajaid – vastuvõtt oli kõikjal tõeliselt soe ja lahke. Allolevas on mõned fotomeenutused meie kogunemistelt, mis möödusid alati toetavas, üksmeelses ja rahulikus õhkkonnas.

SAPTK

SAPTK tuli oma toetajatele külla

Kohtumisi juhatas sisse Markus Järvi ettekanne liiku- Varro Vooglaid võttis luubi alla seadusandlikul ja misest perekonna kaitseks, mis on tõusev vool nii Euroo ideoloogilisel tasandil korraldatud rünnakud perekonpas kui ka Ameerikas ning perekonna institutsiooni olu- na institutsiooni vastu. lisusest ühiskondlikul tasandil. Tartu Pauluse kirikusse tuli meie kohtumisele üle 120 inimese – olgugi, et loengusaal oli avar, pidid paljud kuulajad ootama eesruumis. Kuigi ringreisi kohtumised leidsid aset kõige palavamatel augustikuu alguse päevadel, mil inimesed tavaliselt puhkavad ja lisaks sellele toimusid pooled loengutest hommikul kell 12, siis sellest hoolimata oli meie toetajate huvi väga suur. Kohtusime sadade ja sadade väga toredate inimestega silmast silma, lõime vahetu suhte ning leidsime palju mõttekaaslasi, kes on valmis aitama meie liikumisel ka kohalikul tasandil edasi kasvada. See tiivustab meid ka järgmistel aastatel korraldama ühiseid kokkusaamisi ja laiendama meie ringreisi marsruuti.

Täname veelkord kõiki osalejaid ja võõrustajaid ning kohtumiseni järgmisel aastal!

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei saa toetust ei riigilt ega Euroopa Liidult ning tegutseb üksnes tänu annetajate lahkele toetusele. Täname kõiki oma toetajaid, kes annavad oma väärtusliku panuse meie püüdlustesse kaitsta ühiskonna kõlbelisi aluseid. Sihtasutuse tegevust saab toetada, tehes annetuse ühele kõrvaltoodud kontodest ja märkides selgituseks “Annetus”.

Pangakontod: Swedbank EE432200221057352661 SEB EE341010220219264229 Nordea Pank EE371700017003260160 Danske Bank EE673300333709910003 LHV EE167700771001268442