Portaali Objektiiv tutvustus

S SIHTASUTUSE PEREKONNA JA TRADITSIOONI KAITSEK

UU DI ST E- JA ARVA MU SP OR TA AL

OBJEKTIIV

Hea mõttekaaslane! Üha rohkem inimesi on Eesti meedias sügavalt pettunud.

Paljud tunnevad, et meediast on kujunenud meie ühiskonna alusväärtusi õõnestav jõud ning et kodanike ausa ja omakasupüüdmatu teavitamise asemel tegeleb meedia aina enam avalikkusega manipuleerimise, ühiskonnas toimuva moonutamise ning inimeste eksitamisega.

Seejuures suruvad vasak-liberaalselt meelestatud ajakirjandusväljaanded pidevalt rahvale peale võõraid ideoloogilisi hoiakuid ning samal ajal pärsivad aastasadu meie kultuuri aluseks ning meie rahva identiteedi keskmeks olnud loomulikele moraalsetele tõekspidamistele kõlapinna andmist.

Eriti just viimastel aastatel on olukord muutunud tõesti hulluks – jääb mulje, nagu oleks ajalehtede ja muude meediaväljaannete toimetused hõivanud progressiusu fanaatikud, kellel on kinnisidee, et ühiskonna arengu nimel tuleb tingimata “vananenud” väärtused kõrvale tõrjuda ja välja juurida.

Just seetõttu on mul hea meel Teile teada anda, et oleme otsustanud teha tõsise pingutuse rajamaks oma enda meedia, mis kajastaks ühiskonnas toimuvat ausalt ja omakasupüüdmatult ning meie kultuuri alusväärtusi austavalt, lähtudes üksnes eesmärgist teenida oma maad ja rahvast.

2

Olen veendunud selle sammu hädavajalikkuses! Kui tahame, et meie tõekspidamised, ideed ja väärtused omandaksid ühiskonnas kõlapinna ega jääks meedia turmtule alla, siis peame vähemalt osa avaliku arutelu ruumist enda kätte tagasi võitma.

Ometi ei suuda me seda teha ilma toetajate abita. Seetõttu koostasin käesoleva brožüüri, et anda SAPTK oma uudiste- ja arvamusportaali võimalikele toetajatele ülevaade meie püüdlustest konservatiivse meedia rajamisel ning et kutsuda inimesi selle pürgimuse teostamisele kaasa aitama.

Loodan, et ühisel jõul õnnestub meil viia see väga oluline ettevõtmine tulemusteni, mille üle võime peagi uhkust tunda.

Teie toetusele lootma jäädes,

Varro Vooglaid

SAPTK juhatuse esimees

PÕHIINFO

NIMI. Portaali nimi on “OBJEKTIIV” (aadress: www.objektiiv.ee). Selline nimi väljendab püüdlust kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse mitte moonutatult ja manipuleeritult, vaid objektiivselt – sellisena, nagu need tegelikult on, mitte sellisena, nagu kellelegi on mugav või kasulik neid näha ja näidata. Nimevalikut toetab ka asjaolu, et oleme juba kaks aastat teinud palju positiivset tagasisidet saanud raadiosaadet “Objektiiv”, millega jätkame ka edaspidi.

OMANIK. Portaali omanikuks on Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). Portaali luues lähtume SAPTK põhikirjast, mille kohaselt on sihtasutusel pädevus asutada ja hallata meediaväljaandeid. Loodaval portaalil on oluline osa SAPTK eesmärgilises püüdluses seista perekonda, moraalseid põhiväärtusi, inimväärikust ja -õigusi ning omandit austava traditsioonilise ühiskonnakorralduse ja Euroopa kristliku kultuuripärandi kaitsmise eest kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

EELNEV KOGEMUS. Portaal ei teki tühjale kohale, vaid toetub aastatepikkusele kogemusele, mille oleme saanud portaalide De Civitate ja Meie Kirik rajamise ja töös hoidmise, just nagu ka paljude raadiosaadete ja videokommentaaride tegemisega. Ka meie senine meedia-alane tegevus on lähtunud eesmärgist kajastada kriitiliselt ühiskonnas toimuvaid protsesse, kaistes tervemõistuslikke konservatiivseid väärtusi ja tõdesid ning neist lähtuvat ühiskondlikku korda. Nüüd tahame viia selle püüdluse professionaalsele alusele.

TÖÖKEEL. Portaal alustab tööd eesti keeles. Kuivõrd muu hulgas on üheks meie oluliseks eesmärgiks leevendada rahvuste vahelisi pingeid ja liita inimesi läbi ühiste moraalsete põhiväärtuste, oleks eriti hea, kui suudaksime mõne aasta jooksul käivitada tegevuse ka vene keeles. Soodsa arengu korral peame võimalikuks tegevuse laiendamist ka rootsi, soome ja läti keeles.

AJAKAVA. Soovime avada portaali 2015. aasta oktoobris. Korraldame selleks eraldi sündmuse, kus tutvustame portaali kontseptsiooni, sh nii kaugemaid kui ka lähemaid eesmärke. Avamise eel saadame välja asjakohase pressiteate. Võimalusel tellime uuringu eesti meedia usaldusväärsuse kohta ja teeme selle tutvustamiseks portaali avamise päeval pressikonverentsi.

KONTSEPTSIOON ehk milles seisneb keskne idee

Portaali rajades soovime pakkuda ühiskonnas toimuva mõistmiseks uut ja peavoolumeediaga võrreldes oluliselt erinevat vaatenurka ning kujundada seeläbi avalikku arvamust.

Seepärast tahame panna rõhu mitte niivõrd uudiste vahendamisele, kuivõrd ühiskonnas toimuvate protsesside ja sündmuste tõlgendamisele ja lahtimõtestamisele ning nende sügavamate tagamaade avamisele.

Püüame sellega rõhutada ja kaitsta Eesti kultuurilist järjepidevust ning selle aluseks olevaid keskseid tõdesid, moraalseid põhimõtteid ja väärtusi, nagu tõde, ilu, headus, väärikus, ausus, perekond ja abielu, truudus ja kõlbeline puhtus, mehelikkus ja naiselikkus, isadus ja emadus, avatus lastele ja austus vanemate vastu, töökus, hoolivus, kohusetundlikkus, lugupidamine eraomandi ja looduskeskkonna vastu, isamaa-armastus, riiklik iseseisvus, poliitika suunatus ühise hüvele ja rahva heaolu teenimisele, majanduslik areng jne.

Tahame astuda vastu püüdlustele kehtestada ideoloogiline diktatuur ning kaitsta inimeste elementaarseid õigusi ja vabadusi, ennekõike usu- ja veendumuste vabadust, südametunnistuse vabadust ja sõnavabadust.

4

Sellisena on portaali aluseks aastasadu meie ühiskonda kujundanud loomulikud ja pika aja jooksul meie kultuurilistes traditsioonides kristalliseerunud konservatiivsed väärtused, mida tunnetavad kõik tervemõistuslikud inimesed sõltumata rahvusest või poliitilistest eelistustest.

Seejuures peame oluliseks esitada kõik arutlused ratsionaalselt ja argumenteeritult, apelleerides tervele mõistusele ja inimeste loomulikule kõlbelisele tunnetusele. Nii püüame saavutada, et portaalis esitatud arutlused oleks mõistetavad kõigile inimestele, sõltumata nende usulistest või muudest maailmavaatelistest tõekspidamistest.

Meie püüdluste keskmeks aus ja omakasupüüdmatu tõetaotlus, mis eristab meid selgelt kasumiteenimise eesmärgist juhinduvast kommertsmeediast, valitsuse huve teenivast avalik-õiguslikust meediast ja parteilisi huve teenivast erakondlikust meediast.

Kokkuvõttes soovime mõjutada avalikku arvamust kahes suunas. Ühelt poolt poolt püüame sisendada kriitilist suhtumist meie ühiskonna alusväärtuste õõnestamisele suunatud revolutsiooniliste projektide ja neid maskeeriva nn “euroopalike väärtuste” retoorika suhtes kõikjal, kus see ilm-

neb. Teisalt tahame äratada usaldust praegusel ajal jõulise ideoloogilise rünnaku objektiks tehtud tervemõistuslike konservatiivsete ehk traditsiooniliste väärtuste ja loomuseaduslike tõdede suhtes, mis on ainus mõeldav alus meie kultuuri püsimajäämiseks.

Kokkuvõtlikult – tahame julgustada inimesi mitte maha salgama ja häbeneme oma tõekspidamisi ning saavutada seeläbi rahva enesekaitse korras kultuurilise järjepidevuse hoidmine.

“Meie püüdluste keskmeks on aus ja omakasupüüdmatu tõetaotlus, mis eristab meid selgelt kasumiteenimise eesmärgist juhinduvast kommertsmeediast, valitsuse huve teenivast avalik-õiguslikust meediast ja parteilisi huve teenivast erakondlikust meediast.”

Sisuliselt tähendab see vastuhakku kitsarinnalisele progressiusule, mis meie ühiskonnas järjest laiemalt maad võtab. Teatud mõttes on see vastandlik peavoolu meediale, mis ühelt poolt eksitab inimesi propagandaga, et kõik uus on tingimata parem kui vana ning et ühiskonna arengu eelduseks on meie kultuuriliste traditsioonide kõrvaleheitmine, ja teiselt poolt skepsist konservatiivsetesse väärtustesse, sisendades pidevalt, et need on oma aja ära elanud ja kuuluvad minevikku. Ühtlasi soovime, et portaalis ilmuks kriitiliste materjalide kõrval ka ülesehitavad tekstid, mis aitavad inimestel paremini

mõista seda, mis on hea ja õiglase elu aluseks – isiklik vooruslik kasvamine, abielu ja perekonnaelu alused, laste kasvatamise põhimõtted jms – ning kuidaas seeläbi oma elu korrastada ja kujundada. Niiviisi koostame ajapikku usaldusväärse kogumi tekstidest ja muus formaadis materjalidest, mida saavad kasutada õppematerjalina nii lapsevanemad kui ka õpetajad.

Kahtlemata on portaali üks kesksetest funktsioonidest toetada SAPTK ja teiste konservatiivsete jõudude püüdlusi ja ettevõtmisi positiivse kommunikatsiooniga, et kujundada nende suhtes mõistvamat ja usaldavamat avalikku arvamust.

Info edastamisel püüame panna tekstilise materjali kõrval suurt rõhku ka videolugude tegemisele, et kõnetada võimalikult laia auditooriumi ning teha seda kaasaegseid kommunikatsioonitehnoloogiaid ära kasutades viisil, mida on kerge haarata ja teiste inimestega jagada. Loomulikult kasutame oma sõnumi võimalikult ulatulsliku leviku tagamiseks ka sotsiaalmeedia võimalusi.

Ennekõike tahame videoformaati kasutada selleks, et tuua iganädalaselt välja poliitilised kommentaarid ja intervjuud autoriteetsete isikutega ehk jätkata suunda, mida oleme juba mõnda aega üles ehitanud.

Ülaltoodu on väljavõte alates lk 14 esitatud põhjalikumast selgitusest.

5

VAHENDID ehk kuidas eesmärkide poole liikuda

Meie oma meediasüsteemi ülesehitamiseks käivitame professionaalsel alusel tegutseva uudiste- ja arvamusportaali, mis võimaldab meil jõuda suure hulga inimeste ja ennekõike noorte inimesteni, kes vaatavad uudiseid peamiselt arvutist ja telefonist.

Jätkame ka juba kaks aastat eetris olnud ühiskonnakriitilise raadiosaate “Objektiiv” tegemist ning püüame anda sellele – nagu ka videokommentaaridele – portaali ja sotsiaalmeedia vahendusel rohkem kõlapinda.

Uudiste- ja arvamusportaali tegevuse toetamiseks rajame oma video- ja helistuudio, kus saame igapäevaselt ja operatiivselt luua mitmesugust materjali, alates poliitiliste sündmuste kommentaaridest, intervjuudest ja reportaažidest kuni raadio- ja telesaadeteni. Samuti saame stuudiot kasutada lapsevanematele ja koolidele perekondlikke väärtusi tutvustavate õppematerjalide koostamiseks.

Pikemas plaanis soovime hakata välja andma portaali materjalidel põhinevat igakuiselt ilmuvat ajakirja, mis oleks suunatud pigem vanemaealistele inimestele, kes arvutit ei kasuta, ent kes moodustavad meie sihtasutuse peamise toetajaskonna.

SAPTK meedia

Videoproduktsioon

Raadiosaated

Uudiste- ja arvamusportaal Meie oma meediasüsteemi struktuur

6

Sotsiaalmeedia

Ajakiri

MEESKOND ehk millistele jõududele portaal toetub

Üks keskseid korralduslikke põhimõtteid on tuginemine professionaalsete, pühendunud inimeste tuumikule, kes rajavad meie oma meediasüsteemi mitte pelgalt hobina, vaid igapäevase tööna, millega kaasneb vastutus.

Samas anname endale aru, et ressursinappuse tõttu ei saa vähemalt alguses olla meeskond kuigi suur. Peame alustama piiratud võimalustega, et mitte öelda minimumprogrammiga. Alustava portaali meeskonda juhib peatoimetaja, temale lisaks kuuluvad meeskonna tuumikusse veel arvamus- ja uudistetoimetaja, videotoimetaja ja keeletoimetaja.

Toimetuse koosseisulistele töötajatele lisandub kolumnistide ring. Kolumnistideks tahame kutsuda selge mõtlemise ja väljenduslaadi ning südametunnistusega autoriteetseid inimesi, kes suudavad kirjutada nii poliitika, moraalifilosoo-

fia, perekonnaelu, majanduse, rahanduse, ajaloo, kunsti, rahvusvaheliste suhete ja muudes valdkondades asjalikke arvamusavaldusi ning tõlgendada ja lahti seletada ühiskonnas toimuvaid protsesse, sündmusi või keskse tähtsusega mõisteid.

Algse plaani kohaselt moodustub kolumnistide ring ca 5-10, ideaalis ja pikemas perspektiivis aga 10-20 inimesest.

Paneme heade kolumnistide leidmisele ja kaasamisele erilist rõhku, sest portaal võib avaliku arvamuse kujundamisel edu saavutada üksnes juhul, kui sellega on seotud tõesti selgete moraalsete põhimõtetega julged ja motiveeritud inimesed, kes muretsevad meie maa ja rahva tuleviku pärast ning tahavad anda oma panuse sellele lootusrikkama suuna andmiseks.

“Üks keskseid korralduslikke põhimõtteid on tuginemine professionaalsete, pühendunud inimeste tuumikule, kes rajavad meie oma meediasüsteemi mitte hobina, vaid igapäevase tööna, millega kaasneb vastutus.”

7

RAHASTAMINE ehk kust tulevad vajalikud rahalised vahendid

Portaal ei taotle oma tegevuses kasumit – tegemist on aatelise, missioonilise ja mittetulundusliku ettevõtmisega, mille raames soovime suunata võimalikult suure osa ajast ja energiast sisulisele tööle ehk avaliku arvamuse kujundamisele. Ühelt poolt on sellise lähenemisega välistatud kommertsmeedia probleem, mille ajakirjanduslikku tegevust suunab kalkulatsioon, kuidas sensatsioonide ja skandaalide abil rohkem klikke koguda ja reklaami müüa. Teiselt poolt tähendab see, et portaal, nagu SAPTK tegevus üldiselt, tugineb eraisikute annetustele.

Annetuste kogumisele tuleb panna rõhku nii portaali töös läbivalt kui ka perioodiliste kampaaniate kaudu.

Portaali rahastuse vundamendina peame silmas paljude väikeannetajate annetusi. Eriti vajalik oleks töötada selle nimel, et saada portaalile regulaarseid püsiannetusi, mis võimaldaks teha pikemaajalisi plaane ja keskenduda rohkem sisulisele tööle. Teisalt on vaja leida ka suuremaid toetajaid, kelle panusele tuginedes saaks portaal areneda ja kasvada.

Loodame, et meil õnnestub leida inimesi, kes tahavad konservatiivsetest väärtustest lähtuva meedia ülesehitamise püüdluse teostamiseks oma panuse anda, sest niisuguse suundumusega ajakirjanduslik väljaanne on asi, mida on tarvis mitte meile endile, vaid kogu Eesti ühiskonnale.

“Portaal ei taotle oma tegevuses kasumit – tegemist on aatelise, missioonilise ja mittetulundusliku ettevõtmisega, mille raames soovime suunata võimalikult suure osa ajast ja energiast sisulisele tööle ehk avaliku arvamuse kujundamisele.”

EELARVE ehk millised on portaali tegevuskulud

Portaali esialgne eelarve sõltub sellest, kui paljud inimesed on nõus ettevõtmisele õla alla panema ning milline toetajatebaas õnnestub luua. Ent eelnevalt kirjeldatud minimaalset ja portaali käivitamiseks vajalikku lähtepositsiooni silmas pidades oleme seadnud eesmärgi järgnevalt.

Sellise hädavajaliku eelarvega saaksime vähemalt osalise tööajaga alustada pühendunud ja järjepidevat tegevust, mille pinnalt võiks omakorda pürgida toimetuse kasvu, heade professionaalide kaasamise ja seeläbi ka ühiskondliku mõju märkimisväärse suurendamise poole.

Eelarveühik

Kulu maksudeta (kuus)

Kulu maksudega (kuus)

Peatoimetaja tasu

900 €

1 508,02 €

Arvamus- ja uudistetoimetaja tasu

600 €

987,53 €

Videotoimetaja tasu

600 €

Arve alusel

Keeletoimetaja tasu

300 €

467,04 €

Tõlkijate tasu

500 €

814,04 €

Kolumnistide tasu

500 €

814,04 €

Tehniline tugi

300 €

Arve alusel

Videostuudio ja toimetuse pinna rent

600 €

Arve alusel

Kokku

4 300 €

6 090,67 9

ARENGUPERSPEKTIIV ehk kuhu tahame jõuda Töötame selle nimel, et meie portaalist võiks kujuneda eesti meediamaastikul kõige tõsisem ja kaalukam konservatiivsetest väärtustest lähtuv ning neid väärtusi kaitsev ja esiletõstev ajakirjanduslik väljaanne.

pürgimuste haaret samm-sammult laiendada ning selle ühiskondlikku mõjujõudu kasvatada. Lähiaastate perspektiivis võiks osutuda võimalikuks ka portaali käivitamine vene keeles.

Seda eesmärki aitab saavutada asjaolu, et eesti meedia (sh rahvusringhääling) on ülekaalukalt liberaal-sotsialistliku ehk vasakpoolse ideoloogia teenistuses ning selle propageerimise platvorm. Sellest tulenevalt on valdavalt konservatiivselt meelestatud rahval soov ja ootus vaatenurga järele, mis lähtuks ühiskonnas toimuvate protsesside lahtimõtestamisel austusest traditsiooniliste väärtuste vastu ja kultuurilise järjepidevuse taotlusest.

Kuigi sellest on veel vara rääkida, ei ole võimatu, et edu korral saame alustada oma tegevusega ka Rootsis ja Soomes ning laiendada meediamaastikul konservatiivse vastuliikumise püüdlust ka põhjamaades, kus liberaal-sotsialistlik projekt on jõudnud oluliselt tugevamini juurduda, ent kus suur osa inimestest on endiselt konservatiivsete vaadetega ja ootab neid vaateid esindava suundumuse esilekerkimist.

Niisugune asjade käik aitaks omakorda koondada konservatiivseid jõude piiride üleselt ning kutsuda esile sellest johtuva sünergia.

Senisele kogemusele ja oma võimete kriitilisele hindamisele toetudes eeldame, et meie püüdlus ehitada üles oma meedia kannab vilja ning et see saab nii lugejate-vaatajate-kuulajate kui ka toetajate poolt hea vastuvõtu osaliseks. Sellisel juhul saame täiendavate võimekate inimeste kaasamise teel oma

“Valdavalt konservatiivselt meelestatud rahval on ootus vaatenurga järele, mis lähtuks ühiskonnas toimuva lahtimõtestamisel austusest traditsiooniliste väärtuste vastu ja kultuurilise järjepidevuse taotlusest.”

ÜLESKUTSE TOETADA PORTAALI ÜLESEHITAMIST Käesolev projektidokument on koostatud ennekõike selleks, et anda portaali võimalikele toetajatele ülevaade meie püüdlustest oma meedia rajamisel ja et kutsuda inimesi selle pürgimuse teostamisele omalt poolt kaasa aitama.

Nagu portaali eelarvest nähtub, vajab meie plaanide teostumine igakuiselt vähemalt 6 000 eurot. Võrreldes suurte meediaväljaannete poolt kasutatavate ressurssidega on selline eelarve köömes.

Ometigi suudame selle eelarvega teha ära proportsionaalselt palju rohkem kui suured ajakirjandusväljaanded ning luua neile meediamaastikul arvestatava konservatiivse vasturinde, et kaitsta meie ühiskonna alusväärtusi.

Meie oma meedia ülesehitamise edukus sõltub aga paljuski mitte ainult selle vahetuist ehitajaist, vaid ka ettevõtmise toetajaist. Mida suurem saab olema toetajate panus, seda enam saame ära teha ja seda mõjukamaks meie meedia Eesti ühiskonnas kujuneb.

Paraku ei ole SAPTK-l praegu piisavalt vahendeid, et eelarves näidatud mahus portaali järjepidevalt töös hoida – rääkimata suurema eelarvega tegutsemisest. Seepärast alustame ettevõtmist lootuses, et leidub toetajaid, kes on valmis sellele omalt poolt õla alla panema.

Iga annetus, sõltumata summast, on väga oluline ja tänuväärne. Kuivõrd portaali töös hoidmine nõuab järjepidevaid kulutusi, loodame eriliselt toetajaile, kes on valmis andma portaali tegevusele jätkusuutliku aluse loomiseks püsitoetuse.

Annetuste tegemisel palume lähtuda alljärgnevaist rekvisiitidest.

Konto omanik

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Kontonumber

EE741700017003260173

Selgitus

Toetus portaalile Objektiiv

11

“Vabadust hindavat ühiskonda hoiavad toimimas südametunnistusega julged inimesed, kes ei karda seista oma tõekspidamiste ja väärtuste eest. Kes ei lase endaga manipuleerida, vaid on valmis ideoloogilisele diktatuurile vastu hakkama.” (Portaali Objektiiv peatoimetaja, Veiko Vihuri, pidamas kõnet meeleavaldusel perekonna ja demokraatia kaitseks)

PEATOIMETAJA SELGITAB: Miks vajame uut uudiste- ja arvamusportaali?

Lühike vastus on järgmine: ennast uhkusega neljandaks võimuks pidav avalik-õiguslik ja erameedia ei ole praegu paraku neutraalne, objektiivsust taotlev ajakirjandus, vaid on ilmselgelt maailmavaateliselt kallutatud ning püüab ühiskonda ideoloogiliselt ümber kujundada.

Pole vahet, kas see on tingitud poliitilisest tellimusest, ärihuvidest või väljaannete toimetuseliikmete maailmavaatelistest eelistustest.

Tulemuseks on, et tervest mõistusest ja traditsioonilistest väärtustest lähtuv vaatenurk ei ole meedias piisavalt esindatud ning üha rohkem inimesi tunneb, et neil pole võimalik ühiskonnaasjades kaasa rääkida – nende argumentatsioon ja lähtepunkt on juba ette kuulutatud kõlbmatuks ning nende seisukohti ei kajastata või kajastatakse nagu kõverpeeglis.

Kogesime seda möödunud aastal kooseluseaduse „debati“ (loe: vastuolulise seaduse jõhkra propageerimise) ja nüüd ka pagulastega seotud arutelude käigus.

Olulisemad meediaväljaanded andsid küll mingil määral sõna teistsugusele, kriitilisele arvamusele (mida uuringute järgi aga jagab enamik Eesti elanikke), kuid see arvamus marginaliseeriti koheselt.

Olukorda, kus meie ühiskonda aastasadu kujundanud väärtused ja vaated tõrjutakse avalikust arutelust ning nende esitajaid häbimärgistatakse, ei saa pidada normaalseks ega vastuvõetavaks, vähemalt mitte ennast demokraatlikuks pidavas riigis.

Vabadust hindavat ühiskonda hoiavad toimimas südametunnistusega julged inimesed, kes ei karda seista oma tõekspidamiste ja väärtuste eest. Kes ei lase endaga manipuleerida, vaid on valmis ideoloogilisele diktatuurile vastu hakkama.

Olukorra muutmiseks vajame muude sammude kõrval ka uusi meediaväljaandeid – ideaalis lausa tervet võrgustikku! – mis kasvaksid välja nendest elutervetest väärtustest ja hoiakutest, mis on kandnud meie rahvast läbi sajandite ning kannavad ka edaspidi, kui oskame neid väärtustada ja neist juhinduda.

Vajame erinevaid infokanaleid, mis ei sõltuks liberaal-sotsialistliku tonaalsusega meedia manipulatsioonidest!

Selleks tahame anda omapoolse panuse, kutsudes ellu uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv ja pakkudes kvaliteetset platvormi vaadetele, mida tänases põhivoolumeedias tõrjutakse.

Veiko Vihuri

Objektiivi peatoimetaja

13

MARKUS JÄRVI: Vajame oma meediat relvana kultuurisõjas

Me viibime keset kultuurisõja lahinguvälja. Tahame me seda või mitte, teadvustame me seda või mitte – kultuurisõda on lihtsalt külm ja halastamatu fakt ning sellisena mõjutab meist igaüht.

Kui keegi juhtus 1812. aasta septembri alguses elama Borodino külakeses või 1944. aasta märtsis Tallinnas, Narvas, Pärnus või Tartus, siis polnud tal valikut – sõda toodi tema koduhoovi hoolimata valmidusest seda vastu võtta või selles osaleda.

Täpselt samamoodi on kultuurisõjaga.

Aeg, milles me elame, on sõjatanner, meie enda hing aga lahinguväli. Käib sõda „südamete ja mõistuste pärast“, nagu mitmed USA strateegid on öelnud.

Suhtumine sõtta võib olla kahesugune: põgenemine, hala ja argpükslikkus või sirgeselgne ja kindel võitlus oma väärikuse, õiguste ja vabaduse eest, kasvõi elu hinnaga.

14

Alati leidub neid, kes mõistavad, et sõda pakub võimaluse arendada endas välja suurepäraseid voorusi, nagu mehisus, julgus, ennastohverdav andumine ühise hüve heaks, tugevus, distsipliin ja vabatmehelik hoiak seista maksku-mis-maksab selle eest, mis on hea, tõene, puhas ja ilus.

Võitlus meie kultuuri alusväärtuste vastu on kõige salakavalam sõjapidamise viis. See lammutab terveid ühiskondi, rahvusi ja inimhingi seestpoolt.

Kultuuri hävitajad on suutnud süstida meie ühiskonda seerumit, mis seab meie kultuuri enesehävituse teele. Kõik see sünnib süstemaatiliselt edendatud ja märkamatult omaks võetud käitumisharjumuste ning hoiakute kaudu.

Kultuurivaenuliku võitluse üks peamisi kantse on meedia. Just sellel platool peamegi andma ühe kultuurisõja ot-

sustavamatest lahingutest. Seal, kus teised lammutavad, peame meie ehitama. Seal, kus troonib vale, peame meie rääkima tõtt.

Nüüd on meil aga vaja selle võitluse pidamiseks Teie abi!

Selge on see, et ilma relvadeta pole sõjameest, ent täisvarustus maksab nii mõnegi veeringu. Meie oleme valmis oma võitlust pidama. Kas Teie panete oma õla alla ja toetate lahinguratsu ja turvisega?

Kui nii, siis löögem käed, käärigem käised üles ja hakakem ometi hüva lahingut pidama!

Aeg ei anna oodata.

Markus Järvi

Objektiivi uudiste- ja arvamustoimetaja

Oma senise töö raames SAPTK-s olen teinud mh videokommentaare päevapoliitilistele sündmustele ning vedanud kahe aasta jooksul raadiosaadet „Objektiiv“. Viimasel poolaastal oli „Objektiiv“ eetris igal nädalal. Uus portaal võimaldab koondada juba olemasolevaid väljundeid, et seeläbi astuda otsustavaid samme tervikliku meediakanali ülesehitamise suunas.

ETTEVÕTMISE TAUST ja LÄHEM SELGITUS

Kultuurisõda kui rünnak meie rahvuslik-kultuurilise identiteedi ja riikliku iseseisvuse vastu Selleks, et üht rahvast või riiki alistada, ei ole tänapäeval enam tarvis tanke, hävitajaid ega kahureid – piisab sellest, kui murda rahva kõlbeline selgroog ja kultuuriline identiteet ning sisendada inimestele, et nende tulevik on paratamatult kindlaks määratud ja et rahval puudub võimalus seda suunata.

Nii ei ole ühelegi rahvale kasu sõjaväe ülesehitamisest ega riigipiiride kindlustamisest, kui samal ajal toimub tema kultuuri alusväärtuste lammutamine, tema identiteedi õõnestamine ja moraalne lagunemine. Iga riigi ja rahva jaoks on kõige suuremaks ohuks mitte välisvaenlane, vaid tema enda kõlbeline allakäik ja sellega kaasnev sisemise jõu minetamine.

Selle taustal on tõsiselt murettekitav, kuidas Eestis võtab üha laiemalt maad jõuline vasak-liberaalne ideoloogiline manipuleerimine ja survestamine. Progressiivselt meelestatud eliit on võtnud nõuks eesti ühiskond radikaalselt ümber kujundada ja surub nn “euroopalike väärtuste” loosungi all sihikindlalt läbi asju, mida suur osa ühiskonnast heaks ei kiida. Seda tendentsi nimetamegi ideoloogilise diktatuuri kehtestamise püüdluseks.

16

Meediast on kujunenud ühiskonda laastav jõud Eriti jõuliselt tegeleb avaliku arvamuse suunamisega meedia, millel on inimeste hoiakute ja tõekspidamiste kujundamisel tunduvalt suurem mõjuvõim kui parteidel. Just meedia on vahend, millega suures ulatuses kujundatakse inimeste nägemuse sellest, kuidas peaks üks tubli kodanik, kes ei taha süsteemi hammasrataste vahele jääda, ühiskonnas toimuvatest asjadest mõtlema ja rääkima.

Paraku tunnetavad aga paljud inimesed juba pikemat aega, et ajakirjanduse veergudel aset leidvast avalikust arutelust on ausad ja omakasupüüdmatud tõetaotlused kaotsi läinud ning et avalik arutelu on asendunud avalikkusega manipuleerimisega.

Piirid suhtekorraldusbüroode ja ajakirjanduslike väljaannete vahel on hägustunud ning inimesed mõistavad aina paremini, et sageli tegutseb meedia mitte meie kultuuri kaitsja, vaid selle õõnestaja ja lammutajana.

Ajakirjandusest, mis oma olemuselt peaks olema inimeste aus informeerija ja ühise hüve edendaja, on kujunenud labasuse kasvulava, propaganda instrument ja ühiskonda kõlbeliselt laastav jõud, mis edendab pidevalt meie rahvale võõrast vasakliberaalset ideoloogiat ning pärsib meie oma kultuuri aluseks olevaid loomuseaduslikke,

konservatiivseid ja isamaalisi väärtusi.

Aastasadu meie rahva identiteedi keskmes olnud väärtusi nagu au ja väärikus, abielu ja perekond, pühendumine ja truudus, mehelikkus ja naiselikkus, emadus ja isadus või paljulapselisus ei tõsteta pea kunagi esile – pigem näidatakse neid pilkega kui oma aja ära elanud igandeid.

Seevastu ei möödu päevagi, kui neist samadest väärtustest lugupidavaid inimesi ei hurjutata ja häbimärgistata, süüdistades neid sallimatuses, foobiates, vihkamises, hoolimatuses, usulises fanatismis, ühiskonna lõhestamises ja isegi venemeelsuses.

Kõige selle tulemusel jääb mulje, nagu oleks ajalehtede ja muude meediaväljaannete toimetused hõivanud progressiusu fundamentalistid, kellel on kinnisidee, et ühiskonna arenguks tuleb aastasadu meie kultuurilise eneseteadvuse keskmes olnud ühiskonna alusväärtused tingimata kõrvale tõrjuda ja asendada uutega.

Mitmesuguste võtetega, nagu oluliste sündmuste mahavaikimine või alatähtsustamine, ebaoluliste sündmuste liialdav

võimendamine ja faktidele moonutatud ja eksitava tõlgenduse andmine, vormib meedia paratamatult inimeste mõttemaailma, süvendades konflikti meie kultuuri traditsiooniliste alusväärtuste ja nn “euroopalike” vasakliberaalsete unelmate vahel.

Kõik see lähtub selgelt tajutavast püüdlusest muuta inimeste arusaamist sellest, kuidas inimeseks olemisest ja ühiskonna st mõelda, ning panna võimalikult paljud omaks võtma nn “uusi väärtusi” – kiirele edule, rahale, tarbimisele ja egoistlikele naudingutele orienteeritud eluviisi.

Sisuliselt on tegu kultuurilise revolutsiooniga ehk väikeste vähemuste poolt ühiskonnale oma tahte (vaimselt) vägivaldse pealesurumise moel, millega kaasneb fundamentaalsete väärtuste, hoiakute, tavade ja traditsioonide ümberpööramine. Kui tõeline kultuur suudab ohjata inimese langenud loomust ja aidata seda ületada, siis praegu soositav ja vohav revolutsiooniline pseudokultuur just õhutab ja püüab seda valla päästa, et inimene liiguks enesehävituse poole.

Seda revolutsiooni eestvedavad isikud tea-

vad väga hästi, et kui neil õnnestub panna inimesed lahti ütlema oma tõekspidamistest (või vähemalt loobuma nende aktiivsest kaitsmisest), siis on ühiskonna faktiline ümberkujundamine amorfseks ja totaalselt manipuleeritavaks massiks juba vormistamise küsimus.

Avalik arutelu on asendunud avalikkusega manipuleerimisega Eriti selgelt on eelnimetatu olnud nähtav nn “homoabielu” seadustamise ja meie ühiskonnale homoideoloogia pealesurumise näol, mida viiakse kultuurilise ja juriidilise revolutsioonina ellu ühes riigis teise järel. Ühtlasi antakse radikaalselt uus sisu sellistele mõistetele nagu inimõigused, sallivus, armastus, vabadus, võrdsus, õiglus jms.

Käesolev aasta on näidanud, et sama tehnoloogiat kasutatakse ka immigratsiooniküsimusega seonduvalt. Sellele juhtis oma artiklis tabavalt tähelepanu Toomas Haug, kes kirjutas nn uute ideoloogiatöötajate esiletõusust: “Avalikus debatis (mis ajuti võib olla ka lihtsalt ühesuunaline propagandavoog) kerkib seo17

ses pagulaste teemaga esile nimesid, rääkijaid, keda varem polegi eriti märganud Eesti probleemide pärast nii tõsiselt muret tundmas.

Nüüd on nad järsku platsis ja räägivad sellest, kuidas Eestil on kohustus hakata vastu võtma tunduvalt rohkem pagulasi. Nende põhiline argument on see, et tegu on paratamatusega, ajalugu lihtsalt kulgeb nii, tulemas on uus, teistsugune ja ilmselt ka parem maailm, mille vääriliseks me peame alles saama.

Selle platvormi vastaseid kujutatakse inimestena, kes ei ole uusi arenguid mõistnud, kes on kitsarinnalised ja inimlikult väiksed, vahel lausa kurjad ja sallimatud. Uued rääkijad, uued ideoloogiatöötajad, uute väärtuste kandjad, ei ole huvitatud sisulisest diskussioonist niisuguste inimestega, aga on lahkesti valmis neid selgitustööga järele aitama. Kõik näib kena ja loogiline, uute ideoloogitöötajate väike probleem on aga selles, et nende kasvatusobjektiks on eesti rahva enamus.

Ideoloogiatöötaja on omamoodi huvitav nähtus. Omal aja arvasin, et see on midagi spetsiifilist Nõukogude režiimile, nüüd pean vähemasti osaliselt oma arvamust korrigeerima. Ideoloogiatöötaja on inimene, kes toob teateid tulevikust, kelle teadvus esindab juba 18

arengu järgmist etappi. Ta näeb meist kaugemale, seisab n.-ö. hiiglaste õlgadel. Ja vastavalt sellele ei hinda eriti seda tarkust, mida omandatakse minevikku vaadates. Seepärast on loomulik, et ideoloogiatöötaja ei allu ka demokraatlikule valikule, sest rahva enamus on ikka rohkem oma isikliku mineviku ja sealt juurduvate väärtuste kammitsas. Näiteks kooseluseaduse vastuvõtmise eel seletati, et on asju, mida ei saa otsustada demokraatliku enamuse või nn. rahva arvamuse kaudu. On ilmne, et need asjad kuuluvad rohkem valgustatute ampluaasse.

Olukord pagulastega ongi mõnevõrra sarnane kooseluseaduse vastuvõtmisega. Ka siin võib ees oodata kiire ülesõit enamuse arvamusest, kui küsimus liigitatakse mitte demokraatia, vaid ideoloogiatöötajate otsustusvaldkonda.”

Seejuures on paljud intelligentsed inimesed, kes ei jaga nn uute ideoloogiatöötajate optimismi seonduvalt ühiskonnas elluviidava progressiivse projektiga, sihiteadlikult avalikust arutelust välja astunud ja hoiduvad ühiskonna suundumustesse puutuvais küsimustes kaasa rääkimast.Nad näevad, kuidas sõna sekka panemine tooks kaasa häbimärgistamise ning sallimatuks,

vihkajaks, vaenu õhutajaks, südametuks, mittehoolivaks jne tembeldatuks saamise.

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud ja pikaaegne Eesti Ekspressi ajakirjanik Priit Hõbemägi on selle tendentsi tabavalt kokku võtnud nii: “Mul on paha olla, sest diskussioonist on saanud diktatuur. Neid, kes julgevad välja öelda teistsuguse seisukoha, saavad kohe peksa...

Veel halvem on see, et mõned toimetused on loobunud diskussioonide tasakaalukast käsitlusest ja toetavad ainult ühte poolt (nagu oli selgesti näha kooseluseaduse käsitlemisel). Ja keskustelu tooni jälgides paistab silma, et eesmärk ei ole mitte selgitada, vaid sundida vastane jõuga taanduma, taguda ta maa sisse ja häbistada nii, et ta enam iialgi ei julgeks oma arusaamadega välja tulla.”

Seetõttu ei ole üllatav, et olukorras, kus inimestega üksnes manipuleeritakse, kus võim tegelikult ei hooli ei rahva heaolust, tõekspidamistest ega ka soovidest, kus demokraatiat teeseldakse, kus kodanikuühiskonna ideaalist räägitakse pihku itsitades, kus vabaduse loosungi all propageeritakse hävituslikku suva ja kus poliitiline juhtkond on loobu-

nud iseseisvale riigile omasest mõtlemisest ja käitumisest, on hakanud kaduma paljude inimeste soov siin riigis elada.

Kõik see kuulutab kurja ning annab tunnistust üha selgemalt teadvustatud ohust, et asi ei lõpe hästi. Ilmselt ei taha tegelikult ükski inimene, kes Eestist hoolib ja kes siiralt juhindub headest kavatsustest, et meie ühiskond täielikult lõhestub ning igasugused rahvast kokkusiduvad sidemed kaovad.

Kas Eestist kujuneb ideoloogiline koloonia?

Kõike eelnevat silmas pidades ei ole liialdus öelda, et meie ühiskonnas toimub kultuurisõda ehk kultuuride olelusvõitlus, mille raames murtakse piike ühiskonna suundumuste ja tuleviku pärast ideede, tõekspidamiste, väärtuste ja hoiakute tasandil.

Lõppastmes on kultuurisõjas küsimus selles, kas meie rahval säilib moraalse ja kultuurilise enesemääramise õigus või tehakse Eestist sarnaselt nõukogude ajale ideoloogiline koloonia, kus rahval puudub võimalus otsustada ise ühiskonna elukorralduse ja tuleviku üle.

Poliitikute võõrandumine rahvast ja võõrvõimu ees lömitamine, iseseisvuse üha ulatuslikum äraandmine, aina süvenev laenuorjus ja vaesus, perversse homoideoloogia juurutamine, püüdlus avada uksed massiimmigratsioonile, kavatsus suukorvistada teisitimõtlejaid vaenu õhutamise keelu laiendamise teel ja seda aina agressiivsemalt propageeriv meedia – kõik see annab tunnistust ideoloogilise diktatuuri kehtestamise püüdlusest.

Kujunenud keerulisele olukorrale lahendust otsides on küsimus ennekõike selles, kas me lepime ühiskonna allutamisega ideoloogilisele diktatuurile või hakkame sellele vastu ja teeme kõik endast oleneva, et kaitsta meie alusväärtusi püüdluste eest need kõrvale tõrjuda.

Loomulikult ei ole selles valikus midagi uut.

Samas kujutab kogu meie sihtasutuse tegevus endast vastust sellele küsimusele, sest me tegutseme lähtudes veendumusest, et tõeliste kodanikena on meil moraalne kohustus seista selle eest, mis on õige ja hea ning hakata vastu kõigele, mis seda kahjustab.

Meie valik: alistumine ideoloogilisele diktatuurile või iseseisvuse taastamine Seepärast on ka SAPTK ettevõtmiste keskmes püüdlus innustada inimesi jätkama võimalikult ulatusliku rahvaliikumise ülesehitamist vabaduse ja väärikuse teel käimiseks, et igaüks saaks anda kas oma professionaalsete oskuste, vabatahtliku töö või annetuse kaudu panuse kaitsmaks ühiselt põhimõtteid, millele ehitatud ühiskonnas tahame näha oma lapsi ja lapselapsi kasvamas.

Selle püüdluse teostamise üheks oluliseks eelduseks on võime mõjutada avaliku arvamust. Kui me tahame, et meie tõekspidamised, ideed ja seisukohad ühiskonnas kõlapinna omandaksid ega jääks meedia turmtule alla, peame rajama oma meediasüsteemi, millel on väljund nii internetis kui ka trükis.

Me peame võitma vähemalt olulise osa avaliku arutelu ruumist enda kätte ja mitte leppima selle täieliku hõivamisega jõudude poolt, mis tahavad meile võõrast ideoloogiat peale suruda.

19

Portaali aluseks on aastasadu meie ühiskonda kujundanud loomulikud ja kultuurilistes traditsioonides kristalliseerunud kristlik-konservatiivsed väärtused, mida tunnetavad kõik toimiva südametunnistusega inimesed sõltumata rahvusest või poliitilistest eelistustest.

Muidugi leidub neid, kes ütlevad, et tegu on liialt suure ja nõudliku ülesandega, mis käib meile üle jõu. Oleme aga veendunud, et peamiseks probleemiks on mitte ülesande võimatus, vaid julguse puudumine võtta ette raskeid, nõudlikke või koguni võimatuna näivaid ülesandeid. Meie senisele kogemusele toetudes on meil piisavalt alust veendumuseks, et paljude inimeste üheks jõuks koondatud pingutuse tulemusel saame juba mõne aastaga ehitada üles vägagi arvestatava meedia.

Ilmselgelt nõuab meie oma meediasüsteemi ülesehitamine ja selle elluviimine mitte ainult palju tööd, vaid ka suuri rahalisi kulutusi – ennekõike võimeka ja pühendunud professionaalse toimetuse loomiseks ning videostuudio rajamiseks ja töös hoidmiseks.

Seetõttu sõltub selle püüdluse edukus paljuski meie sihtasutuse toetajatest – mida suurem saab olema nende inimeste panus, kes tahavad selle püüdluse teostamisele kaasaaitamiseks oma panuse anda, seda mõjukamaks meie meedia Eesti ühiskonnas kujuneb.

Seepärast kutsume kõiki hea tahtega ini-

mesi sellele ettevõtmisele õlga alla panema ning tegema sellele kaasa aitamiseks võimalikult lahke annetuse.

inimloomuse madalamaid tunge, vaid selle õilsamat osa, mis paneb teda janunema tõe ja tähenduse järele.

Eriti tänuväärne oleks see, kui portaali tegevuse toetamiseks tehtaks mitte üksnes ühekordseid annetusi, vaid regulaarseid püsiannetusi, mis võimaldaks teha pikemaajalisi plaane ja keskenduda annetuste kogumise asemel rohkem sisulisele tööle.

Tahame seda teha rõhutades ja kaitstes Eesti kultuurilist järjepidevust ning selle aluseks olevaid keskseid tõdesid, moraalseid põhimõtteid ja väärtusi, nagu tõde, ilu, headus, väärikus, aulisus, perekond ja abielu, truudus ja kõlbeline puhtus, mehelikkus ja naiselikkus, isadus ja emadus, avatus lastele ja austus vanemate vastu, töökus, hoolivus, kohusetundlikkus, lugupidamine eraomandi ja looduskeskkonna vastu, isamaa-armastus, riiklik iseseisvus ja sõltumatus, poliitika suunatus ühise hüvele ja rahva heaolu teenimisele, majanduslik areng jne.

Rajame meie kultuuri alusväärtusi austava ja kaitsva meedia Kokkuvõttes lähtub meie oma meediasüsteemi rajamine püüdlusest pakkuda ühiskonnas toimuva mõistmiseks uus ja peavoolumeediaga võrreldes radikaalselt erinev vaatenurk ning mõjutada seeläbi avaliku arvamuse kujunemist.

Seepärast on meie eesmärgiks panna rõhk mitte niivõrd uudiste vahendamisele, kuivõrd ühiskonnas toimuvate protsesside ja sündmuste tõlgendamisele ja lahtimõtestamisele ning nende sügavamate tagamaade avamisele. Püüame otsida vastuseid küsimusele sellest, kuidas korraldada ühiskondlikku elu viisil, mis lähtuks mitte soovist rahuldada

Samuti tahame ideoloogilise diktatuuri kehtestamisele vastu seistes kaitsta inimeste elementaarseid õigusi ja vabadusi, ennekõike usu- ja veendumuste vabadust, südametunnistuse vabadust ja sõnavabadust.

Sellisena on portaali aluseks aastasadu meie ühiskonda kujundanud loomulikud ja pika aja jooksul meie kultuurilistes traditsioonides kristalliseerunud konservatiivsed väärtused, mida tunnetavad kõik terve21

mõistuslikud inimesed sõltumata rahvusest või poliitilistest eelistustest.

Seejuures peame oluliseks esitada kõik arutlused ratsionaalselt ja argumenteeritult, apelleerides tervele mõistusele ja inimeste loomulikule kõlbelisele tunnetusele. Nii püüame saavutada, et portaalis esitatud arutlused oleks mõistetavad kõigile inimestele, sõltumata nende usulistest või muudest maailmavaatelistest tõekspidamistest.

Meie püüdluste keskmeks aus ja omakasupüüdmatu tõetaotlus, mis eristab meid selgelt kasumiteenimise eesmärgist juhinduvast kommertsmeediast, valitsuse huve teenivast avalik-õiguslikust meediast ja parteilisi huve teenivast erakondlikust meediast.

Kahjuks on Eestis seni väga vähe intellektuaalseid keskusi, millel oleks vaimutunnetuslikku sügavust ning intellektuaalset julgust tegeleda ühiskondlike probleemide sügavaimate (st tegelike) juurpõhjuste valgustamisega. Üha selgemini on mõistetav, et valdav enamus mõttekodasid ja diskussiooniringe, mis on avalikkusele esitletud kuvandis kutsutud ellu ühiskondliku kriisi põhjuste 22

lahkamiseks, teenivad tegelikkuses ühiskondliku, kultuurilise ning majandusliku kriisi algpõhjuseks oleva pankrotistunud maailmavaate õigustamise ebaausat eesmärki. Eeskätt tegeletakse seesugustes keskustes heasoovlike inimeste silmis usutavuse kaotanud ideoloogiliste illusioonide üha uutesse pakenditesse maskeerimisega.

Portaal Objektiiv väljendab leppimatust seesuguse asjade seisuga ning lähtub eesmärgist taasavastada aus tõetaotlus, millele tuginedes taastada ühine hüve kõigi ühiskonnaalaste arutelude tuumana. Objektiiv on ka üleskutse kõigile seda ideaali jagavatele inimestele oma hääl avalikus arutelus kuuldavaks teha.

Nii on meie portaali loomine otsene vastukäik ideoloogilise diktatuuri kehtestamise püüdlusele. Kui ideoloogiline diktatuur taotleb vaba mõtlemise lämmatamist ja teisitimõtlejate vaigistamist, siis meie püüdluseks on just nimelt võimalikult suurele osale ühiskonnast näidata, et vaba mõtlemine on endiselt võimalik ja et me ei kavatsegi oma tõekspidamisi maha vaikida ega nende eest seismisest loobuda.

Seepärast on meie lootuseks, et Objektiiv annab olulise panuse sellesse olukorda tõsiste muutuste toomiseks ning et selle kaudu õnnestub julgustada inimesi mitte loobuma meie ühiskonna alusväärtuste kaitseks välja astumast.

Tahame, et sel moel tegutsedes aitaks Objektiiv saavutada rahva omakaitse korras kultuurilise järjepidevuse hoidmist.

Just selle pärast püüdleme avaliku arvamuse mõjutamise poole nii, et ühelt poolt sisendada skepsist revolutsiooniliste projektide ja neid maskeeriva euroopalike väärtuste retoorika suhtes kõikjal, kus see ilmneb, ja teiselt poolt äratada usaldust praegusel ajal jõulise ideoloogilise rünnaku objektiks tehtud tervemõistuslike konservatiivsete ehk traditsiooniliste väärtuste ja loomuseaduslike tõdede suhtes, mis on ainus mõeldav alus meie kultuuri püsimajäämiseks.

Varro Vooglaid SAPTK juhatuse esimees

SAPTK senises tegevuses oleme saanud rohkelt kinnitust tõsiasjale, et kui paljud inimesed annavad kasvõi väikese, endale jõukohase panuse ja rakendavad need ühise eesmärgi teenistusse, siis on võimalik ära teha väga suuri asju.

Meie portaali 체ks keskseid ideid on anda oluliselt suurem k천lapind konservatiivsetele t천ekspidamistele ja vaadetele, mida jagab valdav osa 체hiskonnast, ent mis on avalikus arutelus alla surutud.

24

Astume meie kultuuri alusväärtuste ja oma tõekspidamiste kaitseks julgelt välja – kuniks veel võimalust on! Seisame selle eest, et meie lastel oleks võimalus elada ühiskonnas, mis on rajatud tervetele alustele.

Kaadrid SAPTK korraldatud Meeleavalduselt Perekonna ja Demokraatia Kaitseks, mis toimus 5. oktoobril 2014 Toompeal. Ühiskondlike protsesside suunamiseks ei piisa 25 aga ühekordsetest väljaastumistest – tarvis on pidevat ja intensiivset kohalolekut avaliku arvamuse platool. Just seda püüame oma meedia rajamisega saavutada.

ASJATUNDJAD KINNITAVAD: MEEDIA TEGUTSEB PROPAGANDAVAHENDINA! “Eesti ajakirjandus on millegipärast valinud poole. Ma ei tea, miks. Ometi peaks ajakirjandus oma ühiskondlikust funktsioonist tulenevalt esitama just kriitilisi küsimusi... Aga Eesti ajakirjandus seda ei tee ja see ajab mind vihale. Hullem veel: Eesti ajakirjandus paistab tegema kõik, et keegi ei saaks kriitilisi küsimusi tõstatada. Kooseluseaduse üle peetavas debatis on Eesti ajakirjandus näidanud end putinliku propagandavahendina.”

“Meedia – uudisportaalid, suuremad ajalehed ja isegi rahvusringhääling elavad sellisele seadusandlikule vägistamisele [ehk kooseluseaduse läbisurumisele] kaasa suure õhinaga, täiesti kriitikavabalt ning ühiskondliku arvamusega manipuleerides.

Avaliku debati eest vastutavad väljaannete arvamustoimetajad tunnistasid kristallselgelt, et seda seadust on lihtsalt vaja.

Punkt. Kogu kiivas meediakajastus aitas kultiveerida terve rea valesid ja pooltõdesid.”

– Priit Pullerits, Postimehe ajakirjanik ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõud

– Toivo Tänavsuu, Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Vähiravifondi “Kingitud Elu” asutaja

“Juhtkirja tasandil on suured lehed [asunud kooseluseadust toetama], pilt on selge. Ajakirjanduseetiline probleem on aga selles, et ka uudistekajastus on sageli kaldu kooseluseaduse toetamise poole. Ilmuvad piinlikult propagandistlikud uudislood näiteks kooseluseaduse vastaste meeleavalduse kohta Toompeal. Mõnest artiklist või Päevakaja käsitlusest saab vaid katkendliku või kallutatud ülevaate Toompeal toimunust. Siis pole imestada, et kohal mittekäinud inimesed ütlevad, et meediast jääb mulje, et seal peamiselt räusati.”

“Mul on paha olla, sest diskussioonist on saanud diktatuur.

Neid, kes julgevad välja öelda teistsuguse seisukoha, saavad kohe peksa... Veel halvem on see, et mõned toimetused on loobunud diskussioonide tasakaalukast käsitlusest ja toetavad ainult ühte poolt (nagu oli selgesti näha kooseluseaduse käsitlemisel). Ja keskustelu tooni jälgides paistab silma, et eesmärk ei ole mitte selgitada, vaid sundida vastane jõuga taanduma, taguda ta maa sisse ja häbistada nii, et ta enam iialgi ei julgeks oma arusaamadega välja tulla.”

– Tarmu Tammerk, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik

– Priit Hõbemägi, Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Tallinna Ülikooli ajakirjanduse õppejõud

KONTAKTINFO Vastame meeleldi kõigile täiendavatele küsimusele, mis võivad portaali kontseptsiooni või selle realiseerimise püüdlusega seonduvalt tekkida. Küsimuste tekkimisel võtke palun meiega kindlasti ühendust, kas e-kirja või telefoni teel.

Varro Vooglaid SAPTK juhatuse esimees Mobiil: +372 56 600 121 E-post: varro.vooglaid@saptk.ee Veiko Vihuri Portaali “Objektiiv” peatoimetaja Mobiil: +372 52 94 476 E-post: veiko.vihuri@objektiiv.ee Oleme siiralt tänulikud kõigile, kes aitavad meil oma meediat üles ehitada ning teevad selleks annetuse. Annetustetegemisel palume lähtuda allviidatud rekvisiitidest: – Konto omanik: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks – Kontonumber: EE741700017003260173 (Nordea) – Selgitus: Toetus portaalile Objektiiv

ASTUME IDEOLOOGILISELE DIKTATUURILE JUL GELT VAS TU JA RAJ AME ÜHE SKO OS

OMA MEEDIA!