Perekond ja Traditsioon (Nr 1, 2014)

Page 1

isk

ud

s

e

k.

t ap

u e/

iri

PEREKOND TRADITSIOON SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri • Number 1, märts 2014

Kes me oleme ja mille eest me seisame?

A

sutasime SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks 2011. aasta lõpus, et seista vastu kõlbelise kriisi levikule ning kaitsta meie ühiskonna moraalseid põhialuseid üha jõulisemate lammutamispüüdluste eest. Sihtasutuse ellukutsujatena oleme veendunud, et kõlbeline lagunemine on Eesti rahva, riigi ja kultuuri seisukohast kõige tõsisem ohuallikas. Mitte miski ega mitte keegi ei ohusta meie eksistentsi rohkem kui meie enda moraalne allakäik. Kuivõrd ka poliitilised parteid paistavad sageli teenivat rohkem oma huve kui meie rahva heaolu, mõistsime, et Eesti ühiskond vajab kiiresti rahvalikku koondumist meie kultuuri kõlbeliste alusväärtuste kaitseks. Paljudes Euroopa riikides on ideoloogilise diktatuuri tõttu jõutud väga muret tekitavasse olukorda: kodanikke, kes kaitsevad traditsioonilisi väärtusi ega nõustu heaks kiitma nn homoabielu seadustamist ja homopaaridele lapsendamise õiguse andmist, süüdistatakse vaenu õhutamises ja ähvardatakse kriminaalkaristustega. Selline asjade käik on tõsiseks ohuks südametunnistuse- ja sõnavabadusele ning ohustab tervikuna euroopaliku demokraatia alusväärtusi.

Me mõistsime, et kui selles osas midagi tõsist ette ei võeta, siis üritatavad välismaiselt rahastatud lobigrupid ka Eesti ühiskonnas oma tahte läbi suruda ja maksma panna. Seejuures püütakse pideva meediamanipulatsiooniga jätta eestlastele mulje, et traditsioonilised väärtused on ajast ja arust ning neid ei hinda enam mitte keegi. Tegelikkus on aga sootuks teistsugune – Eestimaal leidub palju traditsiooniliselt meelestatud inimesi, kelle hääl sumbub aga üldisesse meediamürasse ega saavuta pea mingisugust ühiskondlikku kõlapinda. Seetõttu saime aru, et peame looma organisatsiooni, mis koondaks traditsionaalsete väärtustega inimeste häält, teeks selle ühiskondlikus keskustelus kuuldavaks ning mõjutaks seeläbi poliitiliste otsustajate valikuid. Selliste perspektiivide ees võib SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eesmärgi kokku võtta kolme punkti. Me teeme pingutusi, et: • seista kristlikule väärtussüsteemile tugi­­nedes Eesti, Euroopa ja tegelikult igasuguse tsivilisatsiooni hüveliste aluspõhimõtete eest, mille hulka on alati kuulunud austus perekonna ja perekondliku elulaadi vastu;

• kaitsta igaühe õigust südametunnistuse- ja sõnavabadusele; • koondada inimeste häält, mõjutada avalikku arvamust ning suunata otsustajaid perekonnasõbralikule mõtteviisile ja moraalselt hüveliste tõekspidamiste austamisele. Erinevalt paljudest teistest ühendustest (sh homoaktivistide organisatsioonidest) ei saa meie Sihtasutus sentigi riigi ega Euroopa Liidu toetust ning tegutseb vaid eraisikute annetustest. Seetõttu võime uhkusega öelda, et SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on tõeline kodanikeühendus, mis seob paljude inimeste väikesed panused suureks tervikuks. 2011. aasta lõpus loodud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevust veab neli meest. Sihtasutuse juhatajaks on Varro Vooglaid, kes koordineerib meie tegevust ja vastutab meie toetajatega suhtlemise eest. Toomas Vooglaid ja Mihkel Vooglaid vastutavad andmebaaside ja arvutitehnikaga seonduvate küsimuste eest ning mina ise tegelen avalike suhetega, sh raadiosaadete tegemise ning loengute ja seminaride korraldamisega. Lisaks aitavad meid paljud vabatahtlikud. MARKUS JÄRVI

1


JUHTKIRI

Sisukord Kes me oleme ja mille eest me seisame?.....................................1 Juhtkiri..............................................................................................2 Mida näitasid meie küsitluse tulemused?..................................3 Perekond: rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus...3 Persoon: Professor Mati Hint..................................................... 4-5

Austatud lugeja!

M

ul on rõõm esitleda Teile SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimest uudiskirja, mis valmis üksnes tänu Teie suuremeelsele toetusele ja tagasisidele. Tänan Teid selle panuse eest! Jaanuaris viisime oma toetajate seas läbi küsitluse, et saada teada, milliseid teemasid soovivad inimesed uudiskirjast lugeda. Tagasisidet saabus meile kastide viisi. Viimastel kuudel olemegi kõvasti tööd teinud, et analüüsida kõikide oma toetajate ettepanekuid ja ootusi. Kõrvalolevas artiklis teeb Toomas Vooglaid küsitlusest kokkuvõtte. Hea meel on tõdeda, et küsimused, millest lugejad huvituvad, on ka meile väga südamelähedased. Nende seast võib eraldi välja tuua perekonna ja laste kasvatusega seonduvad teemad. Tõepoolest! Kust saaksid lapsevanemad ja noored täiskasvanud tänapäeval toetavat eestikeelset kirjandust, mis lahkaks lihtsas ja kõigile arusaadavas keeles keskseid perekonnaga seonduvaid küsimusi? Kuigi suur töö perekonna aluseid tutvustavate raamatute kirjastamisel seisab meil veel ees, oleme vaikselt-väikselt sellega juba algust teinud. Meie esimene samm oli „Deklaratsioon perekonna kaitseks”, mida tutvustame Teile ka käesolevas uudiskirjas. Olen veendunud, et just deklaratsioonis on meie tegevusprintsiibid kõige paremini sõnastatud ning ühiskonnale selgelt esitatud. Kuigi meie esimeses uudiskirjas oleme arusaadavalt keskendunud eelkõige sihtasutuse ja meie tegevuse tutvustamisele, kavatseme edaspidi kindlasti avaldada ka perekonnaelu eetilisi ja hariduslikke tahke käsitlevaid artikleid. Soovin Teile head lugemist ja loodan, et leiate uudiskirjast nii mõndagi huvitavat, innustavat ja lootustandvat! MARKUS JÄRVI Uudiskirja “Perekond ja Traditsioon” toimetaja

2

Enne jõule külastas sihtasutust professor Mati Hint, kes pidas umbes 35 kuulajale jõulise ettekande pealkirjaga “Inimese valikud ja Eesti valikud meie ajal”. Sellest hargnes edasi idee teha Mati Hindiga intervjuu, kus elukogenud ja tark professor annab oma hinnangu Eesti moraalsele kliimale.

Välisuudised.............................................................................6-7 Kuigi homoradikaalid püüavad meedia abil näidata, et Euroopas on perekonna kaitsel bastionid juba langenud, kohtab homoliikumine tegelikult jõulist vastupanu. Kuhu kaldub selles võitluses Eesti – kas alistume homoradikaalide survele või kaitseme koos naaberriikidega uhkelt oma rahvuslikku ja kultuurilist väärikust?

Phil Robertson............................................................................. 8-9 Populaarse USA telesarja „Duck Dynasty“ staar Phil Robertson mõtleb seda, mida ütleb, ning korra öelnuna oma sõnu enam tagasi ei võta. Selle sirgeselgse mehe ees pidi USA võimas homolobi kössi tõmbuma. See juhtum annab meile kõigile lootust, et kui me tõega kompromisse ei tee, siis on meil alati võimalus lahingutest võitjana väljuda.

Suurem võitlus seisab alles ees – 10 küsimust sihtasutuse juhataja Varro Vooglaidile..............................................................10-11 Varro Vooglaid selgitab põhjalikus intervjuus sihtasutuse tegevuse tagamaid ja eesmärke. Tema sõnul on meie lähimaks ülesandeks, et sihtasutus jääks püsima ja suudaks kujuneda Eesti ühiskonna tuleviku suunamisel arvestatavaks konservatiivseks jõuks.

Ülevaade sihtasutuse projektidest ja ettevõtmistest..................12

Perekond & Traditsioon • SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri Uudiskirja väljaandja: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Roosikrantsi 7-3a, 10119 Tallinn Tel 6 801 290 E-post info@saptk.ee

Uudiskirja toimetaja: Markus Järvi markus.jarvi@saptk.ee Sihtasutuse juhataja: Varro Vooglaid varro.vooglaid@saptk.ee

Kui soovite tellida uudiskirjast lisaeksemplare, andke sellest palun teada. Kõigi uudiskirjas avaldatud tekstide autoriõigused kuuluvad Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Tekste võib reprodutseerida vaid õiguste omaniku loal.


UUDISED

Mida näitasid meie küsitluse tulemused?

T

äname kõiki sihtasutuse toetajaid, kes täitsid ära uudiskirja küsimustiku ja saatsid selle meile tagasi. Uurisime teie vastused hoolikalt läbi ja saime neist palju väärtuslikku teavet selle kohta, millistele teemadele keskendumist sooviksid meie sihtasutuse toetajad näha. Esiteks saime kinnitust, et sihtasutuse toetajate seas valitseb paljude tähtsate küsimuste osas märkimisväärne üksmeel. Kõige tõsisemate kõlbeliste ja ühiskondlike probleemidena näevad meie toetajad perekondade lagunemist (74%) ning seksuaalset lodevust ja selle avalikku propageerimist (68%). Seetõttu ei ole üllatav, et koguni 96% vastanute arvates peaks kasvatama lastes tõekspidamist, et seksuaalsuhted kuuluvad abiellu. Seismaks vastu kõlbelisele lagunemisele ja allakäigule, tuleks ülekaaluka ena-

muse meie toetajate arvates piirata pornograafilise sisuga lehtede kättesaadavust internetis (95%), keelata pornograafilise sisuga ajakirjade müümine lastele kättesaadavates kohtades (97%), mitte lubada seksuaalse sisuga saadete, sarjade, filmide jms näitamist televisioonis enne kella 22 õhtul (96%) ning panna oluliselt rohkem rõhku laste ja noorte kõlbelisele kasvatusele (61%). Ka homoideoloogia pealetungi osas on sihtasutuse toetajate seisukoht ühtne. Koguni 98% vastanute arvates tuleks Läti eeskujul defineerida abielu põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. Samuti tuleks rohkem kui 90% vastanute meelest lõpetada koolis homosuhete käsitlemine normaalse ja terve inimseksuaalsuse väljendusena ning sarnaselt Leeduga keelata ära homopropaganda noorte seas.

Lisaks eelmainitule näevad paljud sihtasutuse toetajad tõsiste kõlbeliste ja ühiskondlike probleemidena parteide rahvast võõrandumist (48%), madalat sündivust (45%), vaesust (44%), alkoholismi (45%) ja ka narkomaaniat (43%). Märkimisväärne on ka tõsiasi, et traditsiooniliste väärtuste kindla kaitsjana ei usalda ligi pooled küsimustikule vastanuist (48%) ühtegi parteid ja kaks kolmandikku (64%) ei nimetanud nende kindla kaitsjana ühtegi poliitikut või avaliku elu tegelast. Lõpuks, kuna koguni 62% vastanute arvates ei ole Eestis sellist ajalehte/ajakirja, mis kaitseks ja edendaks rahuldaval määral traditsioonilisi väärtusi, siis võime julgelt öelda, et meie infoleht asub täitma olulist tühikut Eesti inforuumis. TOOMAS VOOGLAID SIHTASUTU

S PEREKO NNA JA TR ADITSIOON I KA

Perekond: rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus Sihtasutus koostas deklaratsiooni perekonna toetuseks

P

erekond on universaalne ja fundamentaalne ühiskondlik institutsioon, mida on sellisena tunnistanud kõik tsivilisatsioonid. Ka Eesti Vabariigi põhiseadus nimetab §-s 27 perekonda rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks. Kahjuks on aga perekonna institutsioon viimaste sajandite vältel laialt levinud ideoloogiate mõjul mitte ainult Eestis, vaid kogu Lääne kultuuriruumis sügavas kriisis. Perekonna kui ühiskonna aluse kriis toob aga paratamatult kaasa ühiskondliku kriisi, mis ähvardab meie rahva, kultuuri ja riigi tulevikku palju traagilisemate tagajärgedega kui suuremaid ja sügavamate kultuuriliste traditsioonidega rahvaid. Kuigi Eesti Vabariigil on põhiseaduslik kohustus kaitsta perekonna institutsiooni, jääb riigi perepoliitikat jälgides

sageli mulje, et selles puudub arusaamine perekonna institutsiooni tähendusest, selle funktsioonist ja tähtsusest ühiskonna jaoks. Ilma sellise arusaamiseta ei ole aga võimalik viljakat ja ühist hüve edendavat perekonnapoliitikat kujundada. Toomaks sellisesse olukorda muutust, töötasime sihtasutuses välja deklaratsiooni perekonna toetuseks, mis kannab pealkirja “Perekond: rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus”. Selles deklaratsioonis esitame nägemuse perekonna institutsiooni tähendusest, selle ühiskondlikust funktsioonist ja tähtsusest, perekonna ja abielu institutsioonide olemuslikust suhtest, perekonna tähtsusest laste kasvatamisel ja harimisel, rahva arvukuse hoidmisel ja kasvatamisel, majanduse elujõulisuse tagamisel ning harmooniliste ühiskondlike suhete kujunemisel. Samuti esitasime deklarat-

ITSEKS

Perekond:

rahva püsim ise ja kasvam ise ning ühisk onna alus

DEKLARA TSIOON PEREKON NA TOETUSE KS

sioonis üleskutse perekonna ja perekonnakultuuri kaitsele ja taastamisele. Me usume kindlalt, et järjepideva ühiskondliku pingutuse korral on võimalik perekonna kriisi ületada ja luua seeläbi eeldused kõlbeliselt tugeva, ühtehoidva, elujõulise, jõuka ja õnneliku ühiskonna kujunemisele. See veendumus on paljuski kogu meie tegevuse lähtekohaks. Alanud aastal püüame levitada deklaratsiooni poliitikute, õpetajate, ajakirjanike ja paljude teiste inimeste seas, et aidata selles sisalduvatel ideedel uuesti ühiskonnas laiali kanduda ja juurduda. Oleme hea meelega valmis saatma deklaratsiooni ka meie sihtasutuse toetajatele, kes soovivad sellega tutvuda ja aidata selles sisalduvaid ideid levitada – selleks tarvitseb meile vaid oma vastavast soovist teada anda. VARRO VOOGLAID

3


PERSOON

Professor Mati Hint: Eesti rahva ja kultuuri püsimajäämiseks on hädavajalik taastada austus tõeliste väärtuste vastu

4

Vahetult enne jõule pidas professor Mati Hint meie Sihtasutuses ca 35-le kuulajale väga sisuka ettekande pealkirjaga “Inimese valikud ja Eesti valikud meie ajal”. Sellest hargnes edasi mõte teha prof Hindiga intervjuu, kus tark ja elukogenud aatemees, teadlane ja endine poliitik annab oma hinnangu Eesti ühiskonnas kujunenud moraalsele olukorrale.

vaid ta on ligimene, kaasinimene, koostööpartner, mõttekaaslane või oponent (keda samuti peaks – kui vähegi põhjust – käsitatama koostööpartnerina). Iseseisvad teisitimõtlejad on ühiskonnas vajalikud, nende tasalülitamisega kaovad ohu suhtes tundlikud kanaarilinnud. Tuleb tõrjuda mõtteviisi, et karjääriedu on tõe kriteerium ja et kõik, mis on kasulik, on ka lubatud. On asju, mille suhtes peab olema hoiak, et seda ei tee ma mitte kunagi, on asju, mida tuleb pidada pühaks, isegi kui ei saa aru, miks.

Olete rääkinud tõsisest väärtuste krii­ sist Eesti ühiskonnas ja laialt levinud edukultusest. Milles see Teie arvates en­ nekõike avaldub? Millised on need tõe­ lised inimlikud väärtused, mis tuleks uuesti au sisse tõsta? Au sisse tuleb tõsta ausus ja ka austus. Tuleb elada nii, et teist inimest ei peetaks oma eesmärkide saavutamise vahendiks,

Kirjutasite hiljuti väga huvitavalt, et praegusel ajal ilmneb Eesti ühiskonnas tõsiseid paralleele nõukogude ajaga. Ehk selgitaksite seda mõtet veidi lähemalt? Nõukogude aeg oli materialistlik nii maailmavaateliselt kui ka olmeliselt, sest elu materiaalse küljega toimetulek nõudis pingutamist. Paradoksina on praegune elu veelgi materiaalsem, sest materiaalsel

Au sisse tuleb tõsta ausus ja ka austus.

priiskamisel piiranguid enam pole (peale rahakoti). Kõige kurvastavam paralleel nõukogude ajaga on usalduse defitsiit: oleme jälle hakanud suhtlema kolmikjaotuse järgi – on inimesed, kellega võib kõigest rääkida, kartmata suhteid rikkuda, siis inimesed, kellega võib rääkida ennast poliitiliselt tsenseerides, ja siis kolmandaks inimesed, kellega räägitakse vihmast, lumest ja neljast aastaajast. Me arvestame (või jätame arvestamata, kuidas keegi), et meie telefone võidakse pealt kuulata ja e-kirju kopeerida. Nagu nõukogude ajal, nii on ka Eesti Vabariigis tippvõimu ja rahva vahel lõhe, mida võim soovib nähtavasti laiendada, et olla vaba igasugusest kontrollist. Selle lõhe kõige kurjakuulutavam indikaator on salastamine, mis hakkab ületama nõukogudeaegset salastamist. Kõige tühisemaidki asjaajamisi kajastavad dokumendid kannavad absurdset 75-aastase juurdepääsupiirangu märget – selle aja järel on meie lapselapsedki 70–100-aastased! Sarnane on ka ideoloogia ülimuslikkus moraali, kaine mõistuse ja isegi pragmaatilise eluvaate ees. Globaalse liberaalse turumajanduse ideoloogia positsioon on võrreldav kommunistliku maailmare-


PERSOON volutsiooni ideoloogia absoluudiga nõukogude ajal. Ideoloogia õigustas siis ja õigustab ka praegu kõike, mida vaja, nagu igapäevast poliitkampaaniat, sisevaenlase konstrueerimist ja sõjaga hirmutamist. Ajaloopildi moonutamine mõnes iseseisvusaegses ajalookäsitluses on võrreldav nõukogudeaegsete ajaloomoonutustega. Eriti puudutab see nn hilisajalugu baaside lepingust kuni tänapäevani: on tabud või soovitavalt pehmendatult käsitletavad teemad (natsiokupatsiooni kuriteod ja natside kavatsused Ostlandis – Eesti kaasa arvatud – sõja võitmise järel, üleminekuaastate 1987–1991 sündmuste meelevaldsed tõlgendused, delikaatsete isikuandmete kaitsmise sildi all poliitikute elulugude lünklik esitamine jpm). Silmakirjalikkus: rahvale räägitakse, et meie valitsejaid suunavad Lääne väärtused, et Eesti ajab moraalipoliitikat. Tegelikult on selles liturgias ainsateks konkreetseteks väärtusteks liberaalne turumajandus ning Eesti majandus- ja julgeolekupartnerite huvid. Ei räägita, et mastaapsetes otsustes pole Eesti iseseisev. Ülima küünilisusega esitatakse suure sotsiaalse ja poliitilise saavutusena raskustesse sattunud inimeste võimalust hüljata oma kodumaa. Õiguskaitse topeltstandardid ilmnevad, kui mõtelda, miks seaduseandjaid pole aastakümneid häirinud inimkaubandus, SMS-laenude regulatsiooni puudumine, laimavad netikommentaarid, rahapesukahtlused (kui need pole seotud poliitilise opositsiooniga). Usaldus kohtu vastu on palju madalam kui võimalikud küsitlused näitavad (ka minu kogemused on masendavad). Mida peate silmas, rääkides armastu­ se pagendamisest meie ühiskonnast? Kas meil ei ole enam armastust või on moondunud arusaamine sellest, mida armastus üleüldse tähendab? Eesti ühiskond on üsna kalk, kui mõelda ligimesearmastust. Keskendudes kõige lähedasematele vahekordadele tooksin esile profanatsiooni, tausta labastumise, mis kaasnes seksuaalrevolutsiooniga. Viimast on küll võimalik esitada kui naisele mehega võrdsete õiguste möönmist ja iganenud normide või tabude kõrvaldamist, aga tegelikkuses võtsid ka selle revolutsiooni üle kaabakad, kes panid käima ennenähtamatus ulatuses inimkaubanduse, mille vormid ulatuvad rafineeritud modellindusest kõige jõhkrama seksiorjanduseni. Meenutan, et Mart Laari valitsus kavatses 1993.-1994. aastal Eestist teha prostitutsiooniparadiisi, mida koguni üritati sobitada kristliku maailmavaatega. Ise kuulun nende hulka, kellele sek­­

suaal­­revolutsioon, eriti selle kaasanne labasuse näol, on üsna kaheldava plussmärgiga, see oli pigem teistmoodi orjastav kui vabastav normimuutus. Milles seisnevad väärtuste kriisi sügava­ mad põhjused? Miks on Eestis kõlbeline kriis kujunenud? Moraalne kriis avaldub kaksikmoraalina. Selle sügavam põhjus on esiteks individuaalsuse sildi all egoismi kultiveerimine ja teiseks tulevikuperspektiivi kaotamine. Need põhjused on omavahel seotud: egoist ei mõtle järgmistele põlvedele. Kõik senised põlvkonnad on elanud selliselt, et eneseteostus projitseeritakse tulevikku ja eelkõige mõeldakse laste tulevikule, nii palju kui see vanematest sõltub. Nüüd äkki on eluhoiakuks, et kõik tuleb kätte saada kohe praegu, ja kui seda ei saa siin, siis tuleb minna sinna, kus selleks usutakse olevat rohkem võimalusi.

Seksuaal­­ revolutsioon oli pigem teistmoodi orjastav kui vabastav normimuutus. Kohe praegu “elama hakkamise” juurde kuulub elu materialistliku külje tähtsustamine ning pankade võlaorjusega nõustumine ja tuleviku arvel elamine – Maa (Geo, Gaia) ja maa (riigi) kiiresti ja ahnitsedes tühjaksammutamine. Seda soodustab ka üleilmastumine, mis on kolonialismi tänapäevane vorm. Klassikaline kolonialism andis kolooniate orjastamise ja röövmajandamise tuludest mingisugusegi osa ka nn emamaa ühiskonnale, globaalmajandus just vastupidi – jätab ka arenenud maade elanikud tööta ja sissetulekuta ning teenib üksnes korporatsioonide ja ettevõtete huvisid. Kui Eesti rõivatööstur viib tootmise näiteks Bangladeshi, siis viib see Eestis alla nii tööhõivet kui ka töökultuuri. Globaalse liberaalse turumajanduse doktriin on viigileht, mis peab õigustama kolonialismi uut, sotsiaalselt ja kultuuriliselt laastavat vormi. Selline turumajandus ei ole orienteeritud tsivilisatsiooni (veel vähem väikeste kultuuride) kestmisele, vaid ahnele elule siin ja praegu. See masinavärk on käima pandud juba nii suurte tuuridega, et keegi ei saaks karussellilt

maha astuda ilma auku kukkumata. Üldistatult näen ma kõlbelise kriisi peapõhjusena ühe majandusideoloogia (liberaalse turumajanduse) absolutiseerimist ja selle läbiviimist, hoolimata sotsiaalsetest, moraalsetest ja rahvuskultuurilistest tagajärgedest. Teine moraalse kriisi põhjuste ahel tuleneb Eesti valitsejate eneste tehtud valikutest alates omandireformist kuni soovimatuseni tõkestada inimkaubandust või seada piiranguid SMS-laenudele. Omandireform jagas Eesti inimesed nendeks, kes said võõrandatud vara tagasi rohkem kui nad (või nende sugulased) olid kaotanud, siis nendeks, kellele kingiti riigivara, siis nendeks, kellele tehti enam-vähem õigust, siis nendeks, kellele tehti otsest ülekohut – nad jäid eluasemeta või siis anti õiguse järgi nendele kuuluv vara kellelegi teisele. Seadused ja kohus on võimaldanud ebavõrdset kohtlemist. Suur osa Eesti majandusest müüdi odavalt välismaale ning Eesti raha välismaale voolamist soodustatakse tänapäevani. Kaksikmoraali sündimine ja kinnistumine on seetõttu ootuspärane. Ma näen siin ka haritlaskonna, eriti ajakirjanduse süüd. Ajakirjanduse peavool on kõike sündinut kaua aega õigustanud. Palun esitage mõned ettepanekud selle kohta, kuidas igaüks meist saaks aidata kaasa kõlbelise kriisi ületamisele Eesti ühiskonnas. Tuleb väsimatult hukka mõista valesid, puudutagu need siis ajalugu, poliitikat, majandust, ajaloolasi, poliitikuid, majandusteadlasi, ajakirjanikke või keda tahes. See nõuab julgust ja ka pealehakkamist, sest soliidseid kanaleid, kus valikulisele informatsioonile vastu vaielda, eriti palju ei ole. Millised võiksid olla riigipoolsed hä­ davajalikud sammud, liikumaks ühis­ kondliku tervenemise poole? Tuleb taastada isiklik vastutus kõigil tasanditel. Tuleb hakata kõiki kohtlema võrdselt. Tuleb reageerida, kui õiguskaitseorganite või jõustruktuuride kallutatuse suhtes kerkib vähimgi põhjendatud kahtlus. Skandaalselt asjatundmatud nn “poliitilised” ministrid ja juhid, kes teevad Eestile väga palju aine- ja mainekahju, tuleb viia kohtadele, kus nad ei saaks nii palju kahju teha. Tuleb taastada usk Eesti tulevikku. Tuleb riigina käituda nii, et eesti keelel ja kultuuril oleks Eestis kindel prioriteet, et täisväärtuslik elamine eesti keeles, eesti kultuuris ja elulaadis oleks kahtlusevarjutagi enesestmõistetav. Ilma sellise usuta poleks Eesti Vabariik sündinud ega oleks ka riiki taastatud.

5


VÄLISUUDISED

Millises suunas läheb Eesti? Kas Eesti alistub homoideoloogia peale­­ tungile või kaitseb koos naaberriikidega ühiskonna kõlbelisi aluseid?

Euroopas käib kultuurisõda. Liberaalide püüdluses lammutada aastasadu Euroopa kultuuri aluseks olnud moraalsed põhitõed etendab olulist osa ka homoliikumine. Kuigi homoradikaalide püüdlusi toetav meedia püüab näidata, et perekonna ja abielu kaitsel on bastionid juba langenud, kohtab homoliikumine Euroopas tegelikult jõulist vastupanu. Eriti just Ida-Euroopas on väga paljud inimesed koondunud kaitsma Euroopa tsivilisatsiooni aluseks olevaid moraalseid põhiväärtusi. Kuhu kaldub selles võitluses Eesti – kas alistume homoradikaalide survele või kaitseme koos naaberriikidega uhkelt oma rahvuslikku ja kultuurilist väärikust?

Läti:

Läti õiguskord ei tunnusta samasooliste abielu ega ka partnerlust. 2006. aastal parandati Läti põhiseaduse artiklit 110, mis keelab samasooliste abielu, öeldes: „Riik peab kaitsma ja edendama abielu – mehe ja naise vahelist liitu, perekonda, vanemate õigusi ja lapse õigusi.“ Vastates 2012. aasta Eurobaromeetri küsimusele, kuidas suhtuksite avalikult homoseksuaalsesse tipp-poliitikusse skaalal 1-10 (kus number 1 tähistab hoiakut „väga ebameeldiv“ ja 10 „täiesti vastuvõetav“), hindasid lätlased koguarvestuses oma vastuvõtlikkust 3,2-le punktile. Läti asetus selles küsimuses Eurobaromeetri kohaselt kõige “madalamale” positsioonile. Eesti vastav näitaja on 4,7. Allikas: ILGA Europe, Eurobaromeeter 2012

Leedu:

Leedu parlament täiendas 2009. aastal alaealiste kaitse seadust, millega keelatakse

6

meedias ja koolides noori kahjustava seksuaalkäitumise, nagu ka vägivalla ja enesetapu propageerimine. Seadusega piiratakse ka homoseksuaalsete liitude edendamist ja homoparaadide korraldamist. Käesoleva aasta jaanuaris esitas Seimi liige Petras Gražulis hääletusele seadusemuudatuse, mis näeb ette karme rahalisi trahve perekonnaväärtusi halvustavale tegevusele, nagu seda kujutavad endast homoseksuaalide avalikud marsid. Jõustumiseks peab seadusemuudatus parlamendis läbima veel kolmanda lugemise. Möödunud aasta lõpus Leedu Notarite Koja tellitud arvamusküsitluse kohaselt suhtub samasooliste partnerlusele õigusliku tunnustuse andmisesse positiivselt või pigem positiivselt vaid 7 protsenti leedulastest. Homosuhte registreerimise võimalust pidas vastuvõetavaks 4 protsenti küsitlusele vastanuist. Samal ajal väljendas 79 protsenti küsitlusele

Samasooliste kooselu regulatsioonid Euroopas

vastanuist samasooliste registreeritud kooselu suhtes negatiivset hoiakut ning 10 protsenti ei oma enda sõnul kindlat seisukohta. Võrreldes 2012. aasta oktoobri näitajatega on samasooliste kooselu registreerimise pooldajate osakaal langenud 3 protsendipunkti võrra (2012. aastal 10 protsenti) ning selle suhtes negatiivselt meelestatud leedukate osakaal suurenenud 5 protsendipunkti võrra (2012. aastal 74 protsenti), teatas Leedu notarite koda. Allikad: LifeSiteNews.com, lithuaniatribune.com, Postimees.ee

Poola:

Poola meedias on uue aasta hakul vaieldud tuliselt gender-ideoloogia üle, mis võtab võimust ülikoolide humanitaarteaduskondades ja murrab ennast ka poliitilisse debatti. Gender-ideoloogia kohaselt on sooline identiteet seotud mitte bioloogilise sooga, vaid sõltub inimese enesemääratlusest. Omaette sooidentiteedina


VÄLISUUDISED

Horvaatia:

Mö ö d u n u d aasta mais algatatud petitsioonile abielu kaitseks koguti sotsialistliku valitsuse vastuseisust hoolimata üle 750 000 allkirja, nõudmaks referendumi korraldamist küsimuse üle, kas määratleda abielu põhiseaduses selgesõnaliselt mehe ja naise vahelise liiduna. Petitsioonile allakirjutanud moodustasid 4,3 miljoni elanikuga Horvaatia valijaskonnast ligi viiendiku. 1. detsembril 2013 korraldatigi Horvaatias referendum küsimuse üle “Kas Te olete nõus, et abielu on mehe ja naise vaheline liit?”. Valdav enamus ehk 65.8% rahvahääletusel osalenutest vastas küsimusele jaatavalt. Hoolimata valitsusparteide ägedast vastuseisust, vastas küsimusele jaatavalt ka 104 rahvasaadikut 151-st. Eelnevalt oli Horvaatia välisminister Vesna Pusić deklareerinud, et referendumil ei oleks nii kui nii valitsusele siduvat jõudu ning et selle tähendus on üksnes soovituslik, olgugi et Horvaatia põhiseaduse kohaselt on referendumi tulemused valitsusele siduvad. Nüüd on Horvaatia valitsus sunnitud vastu tahtmist astuma samme referendumi tulemustele vastava põhiseadusemuudatuse elluviimiseks. Allikas: LifeSiteNews.com

Riigid, kus on seadustatud “homoabielu” Riigid, kus on seadustatud homopartnerlus Riigid, kus ei ole seadustatud ei “homoabielu” ega homopartnerlust Riigid, kus abielu on defineeritud põhiseaduses üksnes mehe ja naise vahelise liiduna

määratletakse näiteks homoseksuaalsust ja soovahetusoperatsiooni läbi käinud nn transsoolisust. Poliitilises võitluses nõuab üleeuroopaline homolobi kõikvõimalike sooidentiteetide (olgu nendeks siis transvestiidid, androgüünid või mõlemasoolised homoseksuaalid oma homokogukonnas levinud sotsiaalsete ja seksuaalsete rollidega) tunnistamist mehe ja naise kõrval täieõiglusliku soolise identiteedina. Gender-ideoloogia vastu on Poolas astunud jõuliselt ka Katoliku Kirik. Preester ja Krakowi ülikooli professor Dariusz Oko ütles, et “gender on klassikaline näide ideoloogiast, mille kaudu üritab ateistlik homolobi endale halastamatu võitluse käigus hüvesid välja nõuda.” Poola piiskoppide ühisläkitus hoiatas inimesi gender-ideoloogia “reaalsusega ja inimisiku tegelikkusega täiesti vastuolus olevate tõekspidamiste” eest. Allikas: The New York Times, Niedziela

Ungari:

Ungaris jõustus eelmisel aastal uus põhiseadus, mis määratleb abielu eranditult mehe ja naise vahelise liiduna. Parlamendis on mitmel korral tehtud seadusettepanekuid, mille kohaselt keelataks sarnaselt Leedu ja Venemaaga homosuhete propageerimine alaealiste seas ja avalikel rongkäikudel. Möödunud aasta oktoobris Inglismaal peetud kõnes ütles Ungari rahvuslikult meelestatud peaminister Viktor Orban, et kuigi väärtused nagu rahvus, perekond ja religioon on Euroopas pidevalt “punaste” ja “roheliste” rünnaku all, on Euroopa demokraatlik traditsioon ise ehitatud kristlusele ning perekonna institutsiooni uuesti au sisse tõstmine on peamiseks lahenduseks kõiki Euroopa rahvaid rusuvale rahvastikukriisile. Oma kodumaad nimetas ta aga “tõeliseks laboratooriumiks”, kus hoolimata modernse maailma vastuseisust püütakse ühiskondlikele probleemidele leida vastuseid, tuginedes traditsioonilistele väärtustele. Allikas: Chatham House

Venemaa:

11. juunil 2013 keelustas Venemaa Riigiduuma häältega 436–0 (!) homoseksuaalse käitumise propaganda. Seaduse kohaselt määratakse ranged trahvid või

koguni vabadusekaotuslik karistus isikutele, kes propageerivad mittetraditsioonilisi seksuaalsuhteid laste seas ning väidavad, et need on atraktiivsed ja võrdväärsed normaalse abielulise suhtega. Eelmise aasta lõpus on riigiduumas algatatud aga eelnevalt vastuvõetud seaduse veelgi positiivsem parandusettepanek. Sellega keelataks alaealiste seas ära igasuguse seksuaalse sisuga materjali levitamine, mis võib ohustada perekondlikke väärtusi või kahjustada laste vaimset ja intellektuaalset arengut. Allikas: LifeSiteNews.com

Prantsusmaa:

Hoolimata miljonite inimeste korduvatest protestimarssidest Pariisi tänavatel, surus Prantsusmaa sotsialistlik valitsus 2013. aasta suvel president François Hollande’i juhtimisel läbi nn “homoabielu” seadustamise, mis võrdsustati õiguslikult loomuliku abieluga. Prantsusmaal on seaduse suhtes pead tõstnud ulatuslik tsiviilvastupanu, mille eesotsas seisavad mitmed linnapead, kes on keeldunud homoseksuaale paari panemast. Prantsusmaa põhiseaduskohus otsustas, et linnapeadel ei ole õigust keelduda „homoabielude“ registreerimisest, kuigi mõned neist on seda teinud. Keeldujaid süüdistatakse diskrimineerimises ning neid ähvardatakse karistada kuni kolmeaastase vangistuse või kuni 45 000 euro suuruse rahatrahviga. Allikas: uudised.err

Inglismaa:

Juunis 2013 avaldas Briti parlamendi ülemkoda nn homoabielu heakskiitvale seaduseelnõule toetust häältega 390-148. Parlamendi alamkoda oli eelnõu heaks kiitnud juba sama aasta veebruaris. Kuigi eelnõu algatajaks oli konservatiivist peaministri David Cameroni juhitud valitsus, toetasid valitsusjuhti tema enda erakonna ridadest vaid 130 parlamendisaadikut 303-st. Nüüd kardetakse, et Inglismaal ootavad traditsiooniliselt meelestatud inimesi ees rasked ajad. Briti haridusminister Liz Trussi sõnul ei ole välistatud, et homosuhteid mitteheakskiitvad õpetajad võivad kaotada oma töökoha. Juba praeguseks on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama kõik Inglismaa katoliiklikud adopteerimisagentuurid, mis ei pea võimalikuks vahendada lapsi homoseksuaalsetele paaridele. Ka kodumajutuse pidajad, kes ei ole olnud nõus majutama homopaare, on kohtulikult süüdi mõistetud ja kohustatud tasuma suuri trahve.

7


EESKUJU

Phil Robertson

– mees, kelle ees homo-lobby põlvili laskus Sellal kui Euroopas saadab homo­­radikaalide hirmutamis­­ taktikat sageli edu, näitab USA-s toimuv, et sündmused võivad vabalt ka vastupidises suunas areneda. Allaheitlik Itaalia pastatööstur Neid, kes nn gender-ideoloogiale [1] ja “homoabieludele” vastu seisavad, mitte ainult ei trahvita, vaid nad suunatakse nii nagu Hiina kultuurirevolutsiooni ja Punaste Khmeeride ajal otsekohe “ümberkasvatamisele”. Nad peavad oma sõnu ja tegusid kahetsema ning esitama selle kohta avalikkusele konkreetsed tõendid. “Nii pidi seda tegema itaalia tööstur ja pastatoodete valmistaja Guido Barilla, kes esines eksleva pilgu ning Punaste Khmeeride ohvritele tüüpilise kahvatunud näoga YouTube’is, selles uues ilmalik-demokraatlikus ja avalikus pihitoolis oma

8

allaheitlike vabandustega. Ning tõendina oma siirast kahetsusest võttis ta oma firmasse tööle seksuaalvähemuste asjadega tegeleva nõuniku”, kirjeldas religioonisotsioloog Massimo Introvigne. Hiljuti kirjutas Introvigne Barilla patukahetsusliku põlvitamise kohta homo-lobby ees: “Aga kujutagem endale ette hoopis teistsugust stsenaariumi: väljavalitud ohver avaldab otsustavalt vastupanu, perekonnad mobiliseeruvad tema kaitseks ja lõpuks on need homoseksuaalid, kes Barilla ees vabandama peavad. On see puhas fantaasia?” Euroopas küll, kuid mitte USA-s, ütleb Introvigne. Kui algselt kinnitas Guido Barilla, et austab traditsioonilisi väärtusi ja et ta ei kujutaks oma ettevõtte reklaamides kunagi homoseksuaale, siis videovabanduses nentis ta, et tal on “perekonna evolutsiooni” kohta palju õppida.

Phil Robertson – Ameerika vastunäide Guido Barillale Guido Barillale vastupidise näite nimi on Phil Robertson – jahimees, eduka jahitoodete ettevõtte rajaja ja Ameerika tele-

visiooniajaloo ühe populaarseima tõsielusarja Duck Dynasty juhtfiguur. Eelmise aasta 18. detsembril ütles Robertson talle omases kõnepruugis, mis paljudele ameeriklastele just nimelt tema “metsamehe” autentsuse tõttu väga meelepärane on, intervjuus ajakirjale GQ, et ta on veendunud kristlane, isegi “piiblifanaatik” ning et homoseksuaalsed suhted on patt, niisamuti nagu liiderlikkus üleüldse, mida ta nimetas “loomalikuks käitumiseks”. Ja kuna ta on mees, on see täiesti “loomulik”, et ta just naisi ihaldusväärseks peab.

Homoseksuaalsed suhted on patt Nagu tavaliselt, astusid sõjakad homo-ühingud kohe tegevusse ning väljendasid oma šokeeritust protestivate ja ähvardavate avaldustega. Homoaktivistide poolt liikvele lastud ähvarduskampaania sundis Duck Dynasty produtsendiks olevat televõrku A&E homoseksuaalide ees põlvili laskuma. Robertsoni töösuhe telesarjaga katkestati ja ta lülitati saatest välja. Peale selle sisendati talle, et ta peab oma seisukohavõtte kahetsema ja homosek-


EESKUJU suaalidelt vabandust paluma. Robertsoni sponsor, restoranide ja poodide suurkett Cracker Barrel teatas, et tema piltidega toodete müümine lõpetatakse kohe, sest niigi rõhutud homoseksuaale ei tohi ju nõnda kohelda. Nimetada nende käitumist “patuks” ja kuulutada avalikult, et mees tunneb “loomupäraselt” külgetõmmet naiste ja mitte meeste vastu – see olevat talumatu skandaal.

Ei mingit happy end’i homodele nagu Barilla puhul

Scanpix Baltics / AP Photo / A&E

Homoaktivistid hõõrusid juba rahulolevalt käsi ja ootasid sarnast triumfi nagu Barilla juhtumi puhul: Robertson YouTube’is eksleva, kuid poliitiliselt korrektse süüdlase pilguga, vabandamas ja oma siira kahetsuse tõendiks kuulutamas, et ta on valmis kaasama homoseksuaale ka oma saatesse. Kuid sündmused ei arenenud vähimalgi määral selles suunas. Robertson keeldus oma sõnu kahetsemast ja saatis selle asemel oma värvikas väljendusviisis homoseksuaalid kohta, kus pipar kasvab.

Vabandama pidid hoopis suhtlusvõrgud Facebook ja Twitter Kas see jäi poliitkorrektsusele allumatuse üksikjuhtumiks? Sugugi mitte. Televõrgu A&E vaadatavus hakkas pärast Phil Robertsoni saatest väljalülitamist katastroofiliselt langema. Paari päevaga kaotas kanal viiendiku oma tavapärasest täiskasvanud vaatajaskonnast. Facebooki populaarses suhtlusvõrgus tekkisid rühmad Phil Robertsoni toetuseks, mis paari päeva jooksul kogusid rohkem kui viis miljonit osalejat. Facebook, mis reageerib homo-lobby survele eriti tundlikult, püüdis esialgu solidaarsusrühmi kustutada, õigustades seda väitega, et need tekitavad “ülekoormust”. Siiski taganes suhtlusvõrk sellest sammust, kui teda massiliste protestidega rünnati. Sarnane oli lugu teise populaarse suht­­lusvõrgu Twitteriga. Peale seda, kui võrk püüdis esialgu Robertsoni toetavad postitused kustutada, laekus nii palju proteste, et ettevõtte administratsioon oli hoopis sunnitud vabandama.

Sponsor palus Robertsonilt ja klientidelt vabandust Samamoodi juhtus ketiga Cracker Barrel. Pärast seda, kui ettevõte pidi kogema, et tema turukonkurendiks olevas kau-

bandusketis nimega Walmart osutusid Robertsoni pildiga tooted jõuluajal kaubandushittideks, võttis ka Cracker Barrel need uuesti müügile. Ka Cracker Barrel vabandas juhtunu pärast oma klientide ees kirjaga: “Te teatasite meile selgelt ja ühemõtteliselt, et me eksisime, ja me võtsime teid kuulda. Duck Dynasty logoga tooted tuuakse kõikidesse meie poodidesse uuesti müügile. Me palume vabandust, et oleme teid oma käitumisega solvanud.”

moseksuaalsusesse Piiblile, siis on neil selleks siin maal täielik religioonivabadusest tulenev õigus.” Ka tuntud CNN-i ajakirjanik, end avalikult homoseksuaaliks tunnistav Don Lemon toetas Robertsoni: “Tal on õigus öelda täpselt seda, mida ta mõtleb. See on Ameerika... Inimestel on õigus öelda seda, mida nad heaks arvavad”.

Telejaam oli sunnitud religioonivabaduse rikkumise pärast vabandust paluma

Niiviisi oli sel lool tõepoolest õnnelik lõpp, kuid mitte selline, nagu seda lootsid homoradikaalide ühendused. Paluti küll vabandust, kuid mitte Barilla moodi. Vabandasid televõrk A&E, suhtlusvõrk Twitter, poekett Cracker Barrel ja homoseksuaalse liikumise juhtivaktivistid. Möödunud nädalal pöördus Phil Robertson triumfeerides oma telesaatesse tagasi, ühes käes Piibel ja teises käes püss. Duck Dynasty uus hooaeg algas rekordilise 11-miljonilise vaatajate arvuga!

Sellal, kui televõrgu A&E finantsolukord hakkas ähvardavalt kõikuma, kuulutas Phil Robertson, et ei rahuldu üksnes sellega, kui ta lihtsalt saatesse ennistatakse. Ta nõudis üle terve USA, Kanada ja Ladina-Ameerika saateid emiteeriva televõrgu juhtkonnalt eetris väljendatud avalikku vabandust – samuti nõudis ta vabandust

Phil Robertson pöördus triumfeerides oma telesaatesse tagasi, ühes käes Piibel ja teises käes püss. homo-lobby’lt, mis oli rikkunud ja jalge alla tallanud tema õigust südametunnistuse- ja religioonivabadusele.

Tuntud homoseksuaalid avaldasid Robertsonile toetust Võitlevad homoühendused Robertsoni ees ei vabandanud. Seevastu esines Robertsoni ees avaliku vabandusega terve hulk tuntud homoseksuaale. Esimene neist oli Ameerika lesbide ja feministide esindusisik Camille Paglia. Ta nimetas Robertsoni vastu kasutatud taktikat “stalinistlikuks ja fašistlikuks” ning rääkis sellest, et “arvamustevabadus” on hädaohus ning et “ühes demokraatlikus riigis peab inimestel olema õigus olla homofoobne, niisamuti nagu on õigus toetada homoseksuaale, nagu mina seda sajaprotsendiliselt teen.” Ta lisas, et “kui inimesed toetuvad oma suhtumises ho-

Tagasitulek rekordilise publikuarvuga

Õppetund meile, eurooplastele: vastupanu puhul avastatakse, et kuningas on alasti “Ka meile, eurooplastele, andis Phil Robertson suure õppetunni ja vahest isegi Guido Barillale. Mõjuvõimsad jõud püüdsid meile sisendada, et “poliitiliselt korrektne” mõtteviis vastab suure enamuse ootustele, et homo-lobby on kõikvõimas, et igasugune vastupanu on asjatu ja et me oleme võitluse juba ette kaotanud. Kõik see ei vasta aga tõele. Kui otsustatakse vastupanu osutada, avastatakse äkki, et kuningas on alasti – et toetus loomulikule perekonnamudelile on suur ja laiaulatuslik ning et on võimalik isegi suuri ettevõtteid sundida kuulama mitte häälekate ja nahaalsete vähemusgruppide, vaid enamuse häält. Tehkem end töökohtadel, meedias ja institutsioonides kuuldavaks. Tõstkem oma häält ka Euroopas”, võtab Massimo Introvigne loo kokku üleskutsega. GIUSEPPE NARDI

[1] Ideoloogiline õpetus, mille kohaselt on mehelikkus ja naiselikkus kultuuriliselt konstrueeritud kontseptsioonid, mitte inimloomusest lähtuvad ja inimeseks olemist iseloomustavad baaskategooriad.

9


INTERVJUU Näeme iga päev üha selgemini, kui palju inimesi valutab meie maa ja rahva saatuse pärast südant. Meil on tõesti hea meel, kui saame koos nende inimestega pingutada ühiste eesmärkide nimel, liites paljude väikesed panused suureks tervikuks. Mitmed vanemad inimesed on toonud meile koguni moose, mahlapurke, õunu ja lilli, püüdes igal moel meie tegevusele kaasa aidata. Ka meie rahvuslike traditsioonide kalender sai uskumatult palju kiidusõnu, nii eestlaste kui ka venelaste seast, ning nii palju jõulukaarte, kui meile sel aastal saadeti, ei ole me terve elu jooksul saanud.

Suurem võitlus seisab alles ees Kümme küsimust sihtasutuse juhatajale Sihtasutuse juhataja Varro Vooglaid teeb kokkuvõtte meie esimesest tegevusaastast ja vaatab eesseisvale aastale, vastates sihtasutuse toetajaile huvi pakkuvatele küsimustele. Milline on Teie kokkuvõte SA esimesest tegevusaastast? Kindlasti võib aasta lugeda kordaläinuks. Sisulise poole pealt tegi kahtlemata kõige rohkem rõõmu see, et kampaaniat “Kaitskem üheskoos perekonda!” saatis niivõrd suur edu. Asjaolu, et meie petitsiooni toetas rohkem kui 38 000 inimest, on suur

10

ja meeldejääv saavutus, mida on tunnustanud ka paljud inimesed väljastpoolt Eestit. Ent samuti on väga oluline see suur töö, mille oleme teinud ära sihtasutuse kui organisatsiooni ehitamiseks – nii annetuste kogumiseks, heade koostööpartnerite leidmiseks, andmebaaside ülesehitamiseks, toetajatega suhtlemiseks jpm. See on töö, mida ei ole väljastpoolt näha, aga oleks suur viga selle tähtsust alahinnata. Mida rohkem pingutame tugeva vundamendi ladumiseks, seda enam saame hiljem sellele toetudes ära teha. Kuidas on inimesed sihtasutuse ettevõt­ mised vastu võtnud? Tuhandete inimeste väga siiras ja pühendunud toetus on kindlasti kõige liigutavam ja motiveerivam asi meie töös.

Partnerlusseaduse osas näib valitsevat vaikus – kas homoaktivistid on selle läbi­­­ surumisest loobunud? Tõepoolest, partnerlusseaduse läbisurumise nähtavaid märke ei ole viimasel ajal kuigivõrd märgata, ent oleks suur viga arvata, et homoradikaalid on vastavatest püüdlustest loobunud. See võitlus ei ole kaugeltki mitte lõppenud, vaid seisab alles ees. Pärast kampaaniat “Kaitskem üheskoos perekonda!” mõistsid homoaktivistid, et meie Sihtasutuse näol on perekonna, abielu ja traditsiooniliste väärtuste kaitseks tekkinud tõsine jõud, mida ei ole võimalik isegi alatute meetoditega niisama lihtsalt maha suruda. Seepärast koondavad nad ridu ning tegelevad aktiivselt lobitööga. Juba eelmise aasta maikuus, vahetult pärast meie poolt kümnete tuhandete allkirjade Riigikogule üleandmist, kutsusid homoaktivistid parlamendierakondade esindajad kokku Rahvusraamatukogus toimunud seminarile pidama nõu selle üle, kuidas rahva vastuseisust hoolimata homoliikumise eesmärke meile ja meie lastele peale suruda. Niisiis tuleb ka meil koondada ridu ja valmistuda uuteks ja veelgi tõsisemateks võitlusteks. Kas peate realistlikuks, et meil Eestis õnnestub seista vastu homoideoloogia pealetungile, mis on vallutanud suu­ rema osa lääneriikidest? On see meile jõukohane ülesanne? Olen täiesti veendunud, et selles ülesandes ei ole midagi üle jõu käivat – küsimus on lihtsalt selles, kui palju oleme valmis pingutama, et kaitsta oma maad, rahvast ja kultuuri ideoloogilise okupatsiooni püüdluste eest. Me ei tohi mitte mingil juhul lasta endale sisendada, et homoideoloogia pealetung ja traditsiooniliste väärtuste kõrvaleheitmine on paratamatu. Vaadake kas või siin samas uudiskirjas toodud lugu selle kohta, kuidas terve rida Ida-Euroopa riike on perekonna ja abielu institutsioonide õõnestamise püüdlused otsustavalt tagasi tõrjunud. Aga kui lätla-


INTERVJUU sed, leedukad, poolakad, ungarlased, venelased, horvaadid jt suudavad homoliikumise radikaalsetele püüdlustele vastu seista, siis miks meie ei peaks suutma? Mina küll keeldun tunnistamast, et me oleme rahvana selgrootumad või allaheitlikumad! Kas Eestil kui Euroopa Liidu liikmesrii­ gil on üldse antud küsimuses iseotsus­ tamise õigust? Euroopa Liidul ei ole mitte mingisugust õigust nõuda meilt perekonna ja abielu institutsioonide õiguslikku ümberkirjutamist või homoseksuaalse käitumise moraalset heakskiitmist. Isegi Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 9 kinnitab, et vastavad küsimused lahendatakse liikmesriikide õigusaktide kohaselt. Olgugi, et Euroopa Liit üritab sellegi poolest oma ideoloogilisi hoiakuid meile mitmesugusel moel peale suruda – ärgem unustagem, et EL oli ka homopropagandistliku kampaania “Erinevus rikastab” peamine rahastaja –, ei muuda see tõsiasja, et neil ei ole voli sellistes küsimustes meile ettekirjutusi teha. Samuti ei ole sellist õigust ühelgi välisriigil – ei USA-l, Suurbritannial, Austrial ega ühelgi teisel riigil. Me peame selle julgelt välja ütlema ja mitte häbenema oma kultuuri aluspõhimõtete kaitseks välja astuda. Kas allkirjade kogumisest on kasu, kui otsuseid langetavad poliitikud ei võta seda kuulda? See, et poliitikud ei võta meid kuulda, ei ole sugugi nii kindel – kaugel sellest. Ilmselgelt on meie poolt maikuus perekonna institutsiooni kaitseks Riigikogule üle antud rohkem kui 38 000 allkirja pannud parteid ja poliitikud tõsiselt mõtlema. Nad mõistavad, et kui nad loobuvad perekonna institutsiooni kaitsmisest ja asuvad toetama homoradikaalide püüdlusi, siis tuleb neil arvestada kümnete (või koguni sadade) tuhandete inimeste meelepahaga. Aga poliitikud teavad väga hästi, et kui nad soovivad olla tagasi valitud ja oma positsioone säilitada, siis ei tohi nad rahvast päris välja vihastada. Meie aga püüame teha kõik endast oleneva, et teave homoradikaalide püüdlusi toetavate poliitikute kohta jõuaks nii paljude inimesteni kui võimalik ning et see pälviks nende ühemõttelise ja püsiva hukkamõistu. Ma usun, et siin on neil ettevaatlikkuseks rohkem kui piisavalt põhjust – eriti, kui meie jõud kasvab. Kas sihtasutus on jätkusuutlik, kui see ei saa riigilt toetust ja tugineb oma te­ gevuses vaid annetustele? Kuivõrd tõesti paljud inimesed on meie püüdlusi lahkelt toetanud, siis saa-

me vähemalt esialgu oma tegevusega edasi minna. Aga muidugi töötame tõsiselt annetuste kogumise nimel, sest meie eesmärgiks ei ole vaid mõne eduka kampaania läbiviimine, vaid Eesti ühiskonna ja kultuuri tuleviku suundumuste mõjutamine. Suuri asju, mida tahaksime sellest eesmärgist kantuna ette võtta, on palju, ent see, mida saame reaalselt ellu viia, sõltub inimeste toetusest. Selles mõttes ei ole liialdus öelda, et paljuski on meie tegevuse ulatus ja viljakus meie toetajate kätes. Selleks, et saaksime palju rohkem ära teha, ei ole aga tarvis kelleltki väga suurt panust – piisab, kui paljud inimesed annavad teatava järjepidevusega oma väikese rahalise panuse. Ja tegelikult seisneb selles mitte meie nõrkus, vaid tugevus – erinevalt riiklikult rahastatud ühingutest ei ole meid võimalik rahastuse äravõtmisega

Püüame teha kõik endast oleneva, et teave homoradikaalide püüdlusi toetavate poliitikute kohta jõuaks nii paljude inimesteni kui võimalik ning et see pälviks nende ühemõttelise ja püsiva hukkamõistu. ähvardades vaikima sundida. Me oleme tõeline kodanikeühendus just seetõttu, et meid toetavad tuhanded tõelised kodanikud. Milles seisnevad Teie arvates Eesti ühis­ konna peamised probleemid? Kogu meie sihtasutuse tegevus lähtub kindlast äratundmisest, et Eesti ühiskonnas valitseb sügav kõlbeline kriis – majanduslikud raskused, poliitilised probleemid, abordid, abielude ja perekondade purunemine, rahvastikukriis, vulgaarsed kombed, vägivaldsus, austuse puudumine vanemate suhtes, paljude inimeste vaesusesse langemine jne on vaid selle moraalse kriisi erinevad ilmingud. Nagu professor Mati Hint siinses uudiskirjas väga tabavalt selgitab, sõltub meie rahva ja kultuuri saatus ennekõike sellest, kas suudame iseendis ja kogu ühiskonnas taastada austuse tõeliste väärtuste vastu või mitte.

Juba Eesti Vabariigi algusaastatel kirjutas silmapaistev haritlane, Tartu Ülikooli kuraator ja haridusminister Peeter Põld, et kui tahame kindlustada Eesti tulevikku ja võita praegusaja poliitilised ja majanduslikud raskused, siis peame kõige suuremat tähelepanu pöörama rahva vaimsete ja kõlbeliste varade hoiule, elustamisele ja kasvatamisele. Ma arvan, et tal oli tuline õigus ja et seda tõsiasja on võimatu ületähtsustada. Millised on SA jaoks selle aasta peami­ sed väljakutsed ja eesmärgid? Esmaseks väljakutseks on see, et meie sihtasutus jääks püsima ning suudaks kujuneda Eesti ühiskonna tuleviku suunamisel arvestatavaks jõuks. Ma loodan, et meie püüdlustega liitub üha rohkem inimesi ja et seeläbi saame jätkuvalt oma tegevust laiendada. Samuti pean oluliseks leida üha paremaid võimalusi meile usaldatud rahaliste ressursside võimalikult säästlikuks kasutamiseks. Juba praegu oleme selles osas palju ära teinud, trükkides näiteks suurema osa materjalidest koostööpartnerite abil väljaspool Eestit äärmiselt soodsatel tingimustel. Sisulises plaanis pean oluliseks ennekõike juba alustatud töö jätkamist selleks, et seista vankumatult abielu ja perekonna institutsioonide kaitsel, mitte lubada laiendada vaenu õhutamise keelu seaduslikke aluseid ja suukorvistada seeläbi neid, kes ei ole nõus leppima traditsiooniliste väärtuste heitmisega ajaloo prügikasti. Samuti loodan, et meie uudiskirjast kasvab välja arvestatav ajakiri, et suudame luua väärtuslikke materjale koolide tarvis ning anda kogu oma tegevusega inimestele usku, et Eesti tulevik sõltub paljuski meist endist. Mida saavad inimesed teha, et aidata kaa­ sa ühiskonna moraalsele tervenemisele? Kõik algab iseendast – ebaõiglane ja vääritu on nõuda teistelt ja kogu ühiskonnalt rohkem kui eneselt. Meist igaühel on võimalik väikeste tegudega perekonnas, sõpruskonnas ja töökohal käituda viisil, et sellest kiirgab austus nii teiste inimeste kui ka moraalsete alustõdede vastu. Ent teiselt poolt on vajalik mõista ka seda, et tõeliselt suuri asju saame ära teha vaid üheskoos jõud ühendades. See on nagu suure kivi või palgi tõstmine, mis on võimalik vaid siis, kui palju inimesi panustab sellesse koordineeritult ja üheaegselt. Paljuski selleks me sihtasutuse lõimegi, et liita paljude inimeste väikesed panused suureks ja tugevaks tervikuks, mille abil saame teha ära asju, milleks keegi meist poleks eraldiseisvana võimeline.

11


MEIE TEGEMISED

Ülevaade Sihtasutuse projektidest ja ettevõtmistest pärast kampaaniat “Kaitskem üheskoos perekonda” Meeleavaldus Tallinna vanalinnas vohava seksiäri vastu 1. oktoobril 2013 korraldasime kampaania “Vanalinn lagast puhtaks” raames Viru tänaval kõige rahvarohkemas kohas meeleavalduse, protesteerimaks seksiäri ulatusliku leviku vastu Tallinna vanalinnas. Meeleavaldusel esinesid sõnavõttudega mitmed Tallinna vanalinna kultuuri- ja hariduselu eestvedajad. Petitsiooniga Tallinna vanalinna väärikuse kaitseks saab liituda veebiaadressil saptk.ee/vanalinnpuhtaks. aastaring maarjamaal kalender 2014

Kalender Riigikogu liikmetele, koolidele ja kultuuriasutustele Sihtasutuse kalender “Aastaring Maarjamaal” on saanud väga südamliku ja sooja vastuvõtu osaliseks. Saades innustust oma toetajate tagasisidest, kinkisime kalendri kõikidele Riigikogu ja valitsuse liikmetele, paljudele kultuuriasutustele ja kõikidele eesti koolidele. Kaaskirjas tuletasime riigi-, kultuuri- ja haridusjuhtidele meelde nende erilist vastutust töötada põhiseaduse vaimus selle nimel, et Eesti Vabariik võiks olla tagatiseks meie rahvuse ja kultuuri püsimisele läbi aegade.

Life Issues Institute

Kampaania “Üks meie seast” võimas lõpuspurt Üle-Euroopalise kampaania “Üks meie seast” raames kogusime sündimata inimeste eluõiguse kaitseks rohkem kui 5000 allkirja. Kampaaniat “Üks meie seast” viidi üheaegselt läbi 27-s Euroopa Liidu liikmesriigis, kus koguti ühtekokku enam kui 1,5 miljonit allkirja. Allkirjad esitatakse Euroopa Komisjonile. Eestis toetas kampaaniat ka Eesti Kirikute Nõukogu. 11. novembril 2013 andsime kogutud allkirjad siseministeeriumile ja riigikantseleile üle.

Albert Truuväärt

Sotsiaalministeerium uppus protestikirjade alla

Sügisel alustas Pereraadios saade “Objektiiv”

Alates septembrikuust on Pereraadio eetris saade “Objektiiv”, kus Varro Vooglaid ja Markus Järvi vaatlevad ühiskonnas toimuvat kriitilise pilguga läbi kristliku prisma. Tunniajalise saate käigus on käsitletud teemasid nagu demokraatia olemus, kristlik kultuur ja Euroopas maad võttev ideoloogiline diktatuur. Saade on eetris Pereraadios igal teisel reedel kell 19.00 ja kordusena järgmisel päeval kell 13.00. Saadet saab järelkuulata portaalis De Civitate.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei saa toetust ei riigilt ega Euroopa Liidult ning tegutseb üksnes tänu annetajate lahkele toetusele. Täname kõiki oma toetajaid, kes annavad oma väärtusliku panuse meie püüdlustesse kaitsta ühiskonna kõlbelisi aluseid. Sihtasutuse tegevust saab toetada, tehes annetuse ühele kõrvaltoodud kontodest ja märkides selgituseks “Annetus”.

Pangakontod: Swedbank EE432200221057352661 SEB EE341010220219264229 Nordea Pank EE371700017003260160 Danske Bank EE673300333709910003 LHV EE167700771001268442

Flynt | Dreamstime.com

Vastukaaluks sotsiaalministeeriumi otsusele rahastada 30 000 euroga homopropagandistlikku kampaaniat “Erinevus rikastab”, palusime oma toetajatel saata protestikirju minister Taavi Rõi­ vasele ning soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanterile. Pr Kanter tunnistas Postimehele antud intervjuus, et sai 750 kirja, kus inimesed teatasid, et nende kui maksumaksja raha kulutamine seesuguse propagandistliku ürituse toetamiseks on neile sügavalt vastuvõetamatu. Sihtasutuse meiliaadressile laekus koopiaid rohkem kui tuhandest protestikirjast.


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.