Perekond & Traditsioon (nr 3, 2015)

ud

isk

s

e

k.

t ap

u e/

iri

PEREKOND TRADITSIOON SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri • Number 3, mai 2015

VALIMISTE ANALÜÜSID: kuidas mõjutas SAPTK tegevus valimiste tulemust?

MARTIN HELME: “Edu valem on väga lihtne. Kui sa ei valeta ega varasta, siis tuleb ka inimeste toetus!”

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon süüdistab SAPTK-i alusetult keelatud annetuste tegemises. MEIE VASTAME

JUHTKIRI

Hea lugeja!

E

esti on saanud uue parlamendi, mistõttu on meil põhjust pühendada käesolev uudiskiri valimiste analüüsile. Tegime ju tõsiseid pingutusi selleks, et riigikogu koosseis oleks peale valimisi perekonnasõbralikum ning sinna kuuluksid saadikud, kes võtaksid senisest rohkem kuulda rahva häält.

Käsolevast uudiskirjast võite leida VARRO VOOGLAIDI artikli, milles ta pakub oma vastuse küsimusele, kuidas mõjutas sihtasutuse kampaania üldist valimistulemust. TOOMAS VOOGLAID aga vaatleb tabelitega näitlikustatud artiklis perekonnasõbralike ja perekonda lammutavate jõudude tasakaalu riigikogus enne ja pärast valimisi.

Ilmselt pole põhjust vastu vaielda väitele, et riigikogu meie rahva esindusena on meie enda nägu. Ent millisel tasandil, see on iseküsimus.

Oluline on küsida, kas riigikogu koosseis esindab meie reaalseid vajadusi või meie unelmaid? Kas on seal esindatud meie südametunnistuse hääl või hoopis meie pettekujutelmad?

Rahvas on öelnud oma sõna – selle vastu ei saa. Siiski tundub mulle kohati, et riigikogu on ikka veel liiga palju meie kergeusklikkuse ja minnalaskmise ning poliittehnoloogiliste manipulatsioonide nägu.

Iga hääl, mis antakse oma valikut maailmavaateliselt põhjendamata ja lihtsalt selle pärast, et keegi tundub väliselt olevat “lahe vend”, on liiast.

Seesama “mõnus mees” võib oma erakonna fraktsioonis üldisele ja ametlikule liinile alludes rahulikult lammutada ühiskonna alusväärtusi, sest kõik teised teevad ka nii. Selgrootusele leiab ju alati õigustuse.

Demokraatia on nõudlik riigikord nii valijatele kui ka nende esindajatele.

Kaalul on meie riigi ja rahva saatus. Kui poliitikud ise oma kutsumusest ja vastutusest aru ei saa, siis on meie kohus neile seda meelde tuletada.

Kodanikena tuleb meil endas välja arendada nõudlikkus oma parlamentaarsete esindajate vastu. Iga poliitik peab vastutama oma tegude eest ja andma nendest aru esmalt muidugi Kõigekõrgemale, aga seejärel ka riigivõimu kandjale, kelleks on põhiseaduse järgi eesti rahvas. Ükski valitud rahvaesindaja ei ole seadusest kõrgemal ja tema esmaseks eesmärgiks riigivõimu teostamisel peab olema inimeste ühine hüve.

See kõik võib kõlada idealistlikuna, ent üks on kindel – kui meie kodanikena ei nõua piisavalt häälekalt ja järjekindlalt selle ideaali teostumist, siis jääb see alatiseks kättesaamatuks unelmaks.

Püsigem valvel!

Perekond & Traditsioon SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks uudiskiri Uudiskirja väljaandja: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Roosikrantsi 7-3a, 10119 Tallinn Tel 6 801 290 E-post info@saptk.ee Uudiskirja toimetaja: Markus Järvi markus.jarvi@saptk.ee Sihtasutuse juhataja: Varro Vooglaid varro.vooglaid@saptk.ee

MARKUS JÄRVI Uudiskirja “Perekond ja Traditsioon” toimetaja

2

Kui soovite tellida uudiskirjast lisaeksemplare, andke sellest palun teada. Kõigi uudiskirjas avaldatud tekstide autoriõigused kuuluvad Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks. Tekste võib reprodutseerida vaid õiguste omaniku loal.

Sisukord Juhtkiri........................................................................................................................................................ 2 Eesti uudised .......................................................................................................................................... 4-8 Varro Vooglaid: Kuidas mõjutas SAPTK-i tegevus valimiste tulemusi? ....................................... 9 Toomas Vooglaid: Tähelepanekuid Riigikogu valimiste statistikast...................................... 10-11 Persoon: Martin Helme.................................................................................................................... 12-15 Välisuudised....................................................................................................................................... 16-18 Markus Järvi: Kes esindab riigikogus konservatiivset maailmavaadet?....................................... 19 Raamatututvustused......................................................................................................................... 20-21 Meenutus meeleavaldusest Toompeal........................................................................................... 22-23 Kas oleme teinud keelatud annetusi? Kodanikuühiskonna toimimisvabadus on ohus.......................................................................lk 4

22. veebruari Aktuaalses Kaameras avaldas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) sotsist esimees Ardo Ojasalu arvamust, et meie sihtasutuse kampaania, mille raames saatsime üle Eesti laiali sadu tuhandeid voldikuid, kujutas endast keelatud annetust ja et sellisena oli meie ettevõtmine vastuolus erakonnaseadusega. Etteheite sisuks on väide, et juriidilised isikud ei tohi ei kandidaatidele ega parteidele annetusi teha.

Paneme kooseluseaduse läbisurujad

VALIMISTEL VASTUTAMA!

Kuidas mõjutas SAPTK-i tegevus valimiste tulemusi?..................lk 9

Varro Vooglaid vaatleb valimistejärgset üldpilti meie kampaania kontekstis. Kas meie investeeringud valimiskampaaniasse olid põhjendatud ja kuidas need kajastusid tulemustes? Toomas Vooglaidi statistilistest ülevaatest selgub, et kooseluseaduse poolt hääletanud rahvasaadikutest pääses esialgu riigikokku 35% ehk 14 riigikogu endise koosseisu liiget. Kõige vähem sai kooseluseaduse poolt hääletanuid saadikuid sisse Sotsiaaldemokraatliku erakonna ridadest – vaid 25%. See viitab mh faktile, et sotsiaaldemokraatide perekonnasõbralikud valijad on läbi näinud erakonna ideoloogilisest ja programmilisest püüdest perekonnaväärtusi ühiskonnas lammutada.

Persoon: Martin Helme................................................................lk 12

Reformierakond ja sotsid lammutasid perekonna olulisust mitmes valdkonnas.....................................................................................lk 6

Kooseluseaduse läbisurumine polnud kaugeltki ainukene samm, millega Reformierakond ja sotsid oma lühikese koalitsiooni käigus pereväärtusi ründasid. Vaid mõne kuu jooksul pärast kooseluseaduse vastuvõtmist suruti kodanikuühiskonna protestidest hoolimata läbi veel kaks väga halba seadust, mis on paraku saanud vähem tähelepanu.

Markus Järvi vestles Martin Helmega tema elust ja vaadetest elule ning sellest, milliseid väljakutseid näeb ta järgneval neljal aastal ees seisvat. “Mulle on alati tundunud, et poliitikas on edu valem väga lihtne: ära valeta ja ära varasta ning inimeste toetus tuleb! Seda lihtsat reeglit on aga päris elus väga raske järgida, võimu ja raha kiusatuse jõud on ju väga suur. Meenutame kasvõi piiblist, mis olid need asjad, millega saatan Kristust meelitas. Olen endale kehtestanud selle tõttu kõrged nõudmised, mida teha ja kuidas käituda.”

3

EESTI UUDISED

Reformierakonna ja sotside koalitsioon jõudis vähem kui aastaga käivitada eesti õigusloomes tõelise moraalse revolutsiooni. Kiirkorras suruti läbi kolm seadust, mille ühiseks nimetajateks on perekonna lõhkumine ja lapsevanemate õiguste õõnestamine.

Reformierakonna ja sotside perekonnavaenulik poliitika ei piirdunud vaid kooselu­­ seaduse läbisurumisega

P

erekonna tähendust moonutava kooseluseaduse läbisurumine mitmesuguste näotute manipulatsioonide abil ja vastu rahva enamuse tahtmist oli vaieldamatult väga inetu samm, mis riivas paljusid inimesi üle Eesti ning andis tunnistust tõsiasjast, et meie poliitiline juhtkond lähtub oma tegevuses mitte austusest meie kultuuri alusväärtuste vastu, vaid pigem ideoloogilistest tõmbetuultest.

Paraku ei olnud kooseluseaduse läbisurumine kaugeltki mitte ainuke samm, millega Reformierakond ja sotsid pereväärtusi ründasid. Vaid mõne kuu jooksul pärast kooseluseaduse vastuvõtmist suruti kodanikuühiskonna protestidest hoolimata läbi veel kaks väga halba seadust, mis on paraku saanud vähem tähelepanu.

Esiteks võeti vastu uus lastekaitseseadus, millega laiendati ulatuslikult riigivõimu voli sekkuda perekonna õigustesse.

Muuhulgas lihtsustati uue lastekaitseseadusega vanematelt nende lapse äravõtmist – kui enne oli selleks tarvis kohtu luba, siis nüüd võib vastava otsuse langetada lastekaitseametnik. Mitmetes riikides on niisugune regulatsioon toonud kaasa tõsiseid probleeme ja loonud eeldusi ka ametnikepoolseks omavoliks. Kogu seadus näib lähtuvat eeldusest, et vanemad pole mitte oma laste esmased hoidjad ja kaitsjad, vaid pigem ohu allikas.

Uuest seadusest jäeti välja ka seni kehtinud seaduses sätestatud laste kohustused, nagu näiteks lapse kohustused vanemate ja perekonna ees, kohustused ühiskonna ees, kohustused kaasinimeste suhtes, kohustus olla abiks majapidamistöödes ja kohustus hoida oma tervist. Seejuures ei pööra seadus üldse tähelepanu sellele, kuidas kaitsta sündimata lapsi, kelle olukord tänases Eestis on katastroofiline.

4

Teiseks suruti läbi seadusemuudatus, mille kohaselt ei ole alaealistel tüdrukutel enam tarvis abordiks oma vanemate nõusolekut – veelgi enam, uue seaduse kohaselt ei pea tüdrukud abordist oma vanemaid isegi mitte teavitama, vaid võivad tegutseda nende selja taga. Nagu kooseluseaduse puhul, nii oli ka siin seadusmuudatuse toetajaks õiguskantsler Indrek Teder, kes õigustas seda viitega alaealiste eneseteostuse vabadusele, jättes samal ajal täielikult tähelepanuta põhiseaduse §-ga 27 tagatud vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Mõlema seaduseelnõu kohta saatsime oma põhjaliku kriitika ka meie, ent nagu juba tavaks saanud, ei võetud seda parlamendi poolt vähimalgi määral kuulda.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi kohta, kus valmistati ette seadusemuudatust, millega võeti vanematelt õigus oma alaea-

liste tütarde abordiplaanist informeeritudki olla, kirjutas Varro Vooglaid nõnda: “Parlamendi hoones ma täna viibisin, aga mingit kaasamist ma seal ei näinud – arutelu samuti mitte. Vastupidi, nägin üleolevaid poliitikuid, kes vaatavad põlgusega argumentidele, mis nende omadega kokku ei lange ning ootavad kannatamatult, et tüütute kodaniku­­ühenduste esindajad ja opositsiooniliselt mee­­les­­tatud parlamendiliikmed läheksid ära. Nägin just nimelt seda näilikku demo­­kraatiat, mille oskuslikku etendamist riigi­­ kogu liige Aare Heinvee hiljuti harva­­nähtava avameelsusega kirjeldas.”

Aga seda enam on oluline kasvatada meie kodanikuliikumise jõudu, et meid hakataks parlamendis kuulda võtma ja et pere­­ konnavaenulikku poliitikat ei saaks ellu viia, riskimata rahva pahameele ja sellest tulenevate raskuste osaliseks saamisega.

Lastekaitseseadus ei pööra kõige vähemalgi määral tähelepanu sündimata laste katastroofilisele olukorrale Eestis, olgugi, et riigil on põhiseaduslik kohustus kaitsta ka nende elu.

EESTI UUDISED

SAPTK valiti Aadu Luukase missioonipreemia laureaadiks

“Laureaaditiitel on meile väga oluline ja kosutav. Kuigi oma toetajatelt oleme alati saanud palju julgustust, on preemia esimene suur avalik tunnustus meie püüdlustele,” sõnas Vooglaid. “Missioonipreemia omistamine SAPTK-le saadab selge sõnumi perekonna ühiskondlikust tähtsusest ning et selle kaitsmine on kultuuriliselt keskse tähtsusega küsimus.”

Vooglaid rääkis, et sihtasutuse missiooniks on seista selle eest, et taastada ja säilitada kiirelt muutuvas maailmas austus nende kõlbeliste tõdede vastu, mis on terve ja inimliku ühiskonna aluseks.

“Usume, et need väärtused, millele tuginedes on meie rahvas elanud üle kõige raskemad ajad – perekondlikkus, abieluline truudus ja pühendumine, koda­­niku­­ julgus – ei ole aegunud ning just neile truuks jäädes on lootust rahval ja kultuuril püsima jääda. Loodame, et meie tegevus annab tõuke tõelise kodanikuühiskonna kujunemiseks Eestis.”

Missioonipreemia lähtub eesmärgist tunnustada isikut või organisatsiooni, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega, ütles Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. “Rolli

Tairo Lutter / Postimees

3. detsembril 2014 kuulutati välja Aadu Luukase missioonipreemia laureaat, kelleks osutus Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kait­ seks. Preemia võtsid Kadrioru lossis toimunud tseremoonial vastu sihtasutuse juhid Varro Vooglaid ja Markus Järvi. Vooglaid ütles, et tunnustus tuli üllatusena ja et tal on au see preemia vastu võtta.

ei mängi seejuures niivõrd tegevusvaldkond, kui see, et laureaat suhtuks oma missiooni hingega ja tema tegevusest või ka eeskujust oleks kasu võimalikult paljudele Eesti inimestele.”

Ootuspäraselt kaasnesid preemia andmisega SAPTK-ile vihased rünnakud nende poolt, kes väidavad end seisvat sallivuse ja avarameelsuse poolel. Varem samuti Aadu Luukase preemia laureaadiks valitud Marju Lauristini sõnul on vale tunnustada inimesi, kes külvavad ühiskonnas “vihavaenu ja sallimatust”.

Homoaktivist Reimo Mets tembeldas aga Aadu Luukase preemia “Putini preemiaks” ja kurtis, et tunnustuse andmine SAPTK-le on sigadus: “Mina olen oma elust pühendanud kümme viimast aastat sellele, et LGBT inimeste [st homo-, bi- ja transseksuaalide] olukord Eestis oleks elementaarsel õiguslikul tasandil kaitstud, mingit missioonipreemiat ma pole saanud … omaette sigaduseks pean ma aga seda, et raha jagatakse vihkamist õhutava organisatsiooni tegevuse eden-

Kalendrid kõikidele koolidele 25. veebruaril saatsime kõigile ehk kokku 534 koolile kolm ek­ semplari meie kalendrist “Aas­ taring perekonnaga”, pakkudes ühtlasi võimalust tellida täienda­ vaid eksemplare.

Meie eesmärgiks oli, et need kaunid pildid ja perekonnaelu olulisi aspekte tutvustavad tekstid jõuaksid võimalikult paljude noorte inimesteni üle Eesti ning ärataksid neis soovi perekondlikke ideaale oma elus teostada. Täname südamest meie häid annetajaid ja toetajaid, kes on selle ettevõtmise võimalikuks teinud!

damiseks, mitte tasakaalustatud ühiskonna arenguks.”

Tagatipuks küsis igal aastal sadu miljoneid eurosid kasumit saav Swedbank Aadu Luukase Sihtasutuselt tagasi oma 5000 eurose annetuse, andes sellega mõista, et preemia andmine SAPTK-le oli samm, mida nemad ei pea vastuvõetavaks.

Missioonipreemiaga kaasnes tunnustus 32 000 euro näol, mille SAPTK on esialgse otsuse kohaselt plaaninud kasutada mitte jooksvate kulude katteks, vaid videostuudio rajamiseks, et luua eeldusi konservatiivsetest väärtustest lähtuva meediaväljaande käivitamiseks ning lapse­­ vanemate ja koolide tarvis õppe­­ materjalide valmistamiseks.

Missioonipreemia ülejäänud nominente tunnustati 6400-eurose preemiaga, mille said Eesti Toidupank, tänavalaste probleemile pühendunud Inge Ojala-Pihlaja, Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” ning MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus.

15 KALENDER 20

A

REKONNAG AASTARING PE

5

EESTI UUDISED

3. märtsil 2015 saatsime järjekordse kaebuse Pressinõukogule, paludes taunida Eesti Ajakirjandus­­ eetika Koodeksis sätestatud põhimõtete rikkumist Kanal 2 poolt seonduvalt sügavalt moonutatud kuvandi loomisega SAPTK-ist saates “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa).

ABSURD:

Pressinõukogu arvates ei riku SAPTK kujutamine Venemaa propaganda instrumendina ajakirjandus­­eetika põhimõtteid

S

aatsime 3. märtsil 2015 järjekordse kaebuse Pressinõukogule, paludes taunida Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksis sätestatud põhimõtete rikkumist Kanal 2 poolt seonduvalt sügavalt moonutatud kuvandi loomisega SAPTK-ist saates “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa).

Kõnealuses saates, mis oli eetris 23. veebruaril, püüti taas kord teadlikult diskrediteerida ja häbimärgistada SAPTK-i ja tekitada meie suhtes alusetuid kahtlusi, justkui me tegutseksime Kremli käsilase ja vene propaganda instrumendina.

Kaebuse kokkuvõtvas osas kirjutasime: “Kokkuvõttes loodi saatega “Kuidas peatada Putinit?” (2. osa) SAPTK-ist moonutatud, avalikkust eksitav ja meie head nime kahjustav kuvand, mis ei vasta vähimalgi määral reaalsusele. See on vastu­­olus Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi punktiga 1.4., mille kohaselt “ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.” Lisaks sellele ei ole peetud kinni Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi punktist 5.1., mille kohaselt tuleb neile, kelle kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi – mida Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse instru-

6

“Kaadrid Kanal 2 saatest “Kuidas peatada Putinit?”

(II osa). Kui siin ei ole viidatud selgelt ja ühemõtteliselt SAPTK-ile, siis kellele või millele siin viidatud on?”

mendiks olemise süüdistus või kahtlustus kahtlemata on –, pakkuda kommentaari võimalust samas saates.”

Ometi otsustas Pressinõukogu 25. märtsil 2015, et Kanal 2 ei ole rikkunud SAPTK suhtes ajakirjanduseetika põhimõtteid, sest olgugi, et Venemaa vaenulikust mõjutustegevusest rääkivas saates näidati kaadreid meie meeleavaldusest ja ka meie pressikonverentsist, ei mainitud meie sihtasutuse nime, mistõttu ei ole saates Pressinõukogu hinnangul otseselt meile viidatud.

“Kaadrid Kanal 2 saatest “Kuidas peatada Putinit?” (II osa).

Kui siin ei ole viidatud selgelt ja ühemõtteliselt SAPTK-ile, siis kellele või millele siin viidatud on?”

Oma vastuses Pressinõukogule küsis Varro Vooglaid, kas edaspidi võibki ajakirjanduses vabalt kujutada konkreetseid isikuid ja ühendusi Venemaa vaenuliku mõjutustegevuse vahendina, eeldusel, et nende nime otseselt ei mainita – isegi, kui sellise kuvandi loomiseks puudub absoluutselt igasugune faktiline aluspõhi.

Vooglaid lisas, et niisugused otsused teevad tõsiselt murelikuks ning panevad mõtlema meie ühiskonna ja kultuuri (sh meedia) suundumuste üle: “Meedia hävi-

tab ise oma usaldusväärsust ja me näeme iga päevaga üha enam, kuidas inimesed suhtuvad sellesse lihtsalt kui propagandainstrumenti, just nagu see oli nõukogude ajal.”

Vooglaiu sõnul näeme siin paraku tuntud mustri uuesti esilekerkimist. “ Kui nõukogude ajal tembeldati ideoloogilisi vaenlasi (ehk kommunistliku ideoloogiaga mittenõustuvaid inimesi) meelevaldselt kodanliku lääne käsilasteks, siis nüüd tembeldatakse maailmavaateliselt ebamugavaid (st liberalismi, relativismi ja sotsialismi dogmadega mittenõustuvaid) isikuid ja ühendusi Putini käsilasteks. Ja seda kõike saab meedia teha täiesti karistamatult,” võttis Voogalid olukorra kokku.

Alles möödunud aasta novembrikuus langetas Pressinõukogu kaks otsust, mille kohaselt rikkusid Eesti Päevaleht, Delfi ja ERR ajakirjanduseetika põhimõtteid, väites SAPTK-il olevat lähedased suhted Venemaa võimuringkondadega, mida SAPTK juhatuse liikmed on korduvalt kategooriliselt eitanud.

Väide, nagu pelgalt aastatuhandeid Euroopa kultuuriruumi aluseks olnud tervemõistuslike pereväärtuste kaitsmise faktist nähtuksid suhted Putini režiimiga, on lihtsalt naeruväärne.

EESTI UUDISED

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni väide, et SAPTK-i valimiste-eelne teavituskampaania kujutas endast keelatud annetust, tõstatab väga tõsise küsimuse sõnavabaduse kaitstusest ja demo­ kraatia põhimõtete toimisest Eesti Vabariigis. Varro Vooglaid selgitab probleemi tagamaid ja näitab, miks ei saa SAPTK-i kampaaniat mõistusele selga keeramata keelatud annetuseks tembeldada.

Kodanikuühiskonna häält ei tohi keelatud annetuse loosungi all maha suruda

E

rakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) sotsist esimees ARDO OJASALU avaldas 22. veebruari Aktuaalses Kaameras arvamust, et meie sihtasutuse kampaania, mille raames saatsime üle Eesti laiali sadu tuhandeid voldikuid, kujutas endast keelatud annetust ja et sellisena oli meie ettevõtmine vastuolus erakonnaseadusega. Etteheite sisuks on väide, et juriidilised isikud ei tohi ei kandidaatidele ega parteidele annetusi teha.

Ojasalule sekundeeris poliitikaeksperdiks ja valimiste valvuriks tituleeritud ning varem meie sihtasutuse suhtes pahatahtlikku kallutatust üles näidanud homoaktivist ALARI RAMMO, kes avaldas samuti Aktuaalsele Kaamerale arvamust, et meie kampaania kujutab endast keelatud annetust, konflikti õhutamist ja hea valimistava rikkumist.

Meie selliste etteheidetega kindlasti ei nõustu ja peame neid kummalisteks, sest me ei ole ühelegi erakonnale ega kandidaadile mingisuguseid annetusi teinud ja keegi ei ole meilt mingisugust annetust vastu võtnud. Me pole küsinud üheltki kandidaadilt isegi mitte nõusolekut nende esiletõstmiseks, vaid oleme tegutsenud täiesti omaalgatuslikult, iseseisvalt ning selleks, et kaitsta poliitilisel tasandil väga paljudele inimestele olulisi maailmavaatelisi tõekspidamisi.

Kui meie kampaaniat käsitletaks keelatud annetusena, siis loodaks olukord, kus ainult parteid võivad enne valimisi oma seisukohti levitada ja teised kodanikuühendused peaks olema vait. Selline korraldus oleks aga mitte üksnes absurdne, vaid kujutaks endast otsest solvangut demokraatia ja kodanikuühiskonna ideaalidele Eesti Vabariigis.

Veelgi enam: kui meie kampaaniat tõlgendatakse rahaliselt hinnatava hüve

andmisena parteidele ja kandidaatidele ning sellisena keelatud annetusena, siis tõusetuvad ka järgmised küsimused: • Kas keelatud annetusi on teinud näiteks Eesti Rahvusringhääling ning teised teleja raadiojaamad, samuti ajalehed-ajakirjad, pakkudes osadele kandidaatidele platvormi oma vaadete tutvustamiseks?

• Kas keelatud annetusi on teinud teleja raadiojaamad, ajalehed-ajakirjad ja reklaamiettevõtted, andes parteidele ja kandidaatidele reklaami ostmiseks soodustusi?

• Kas keelatud annetuse on teinud ajaleht Äripäev, mis saatis üle Eesti laiali oma lehe soovitusega hääletada Vabaerakonna poolt ja levitas sõnumit ka internetis?

Kas ainult parteid võivad enne valimisi oma seisukohtade eest seista ja teised kodanikuühendused peaks olema vait?

• Kui oleme toonud pereväärtuste seisukohast usaldusväärsete inimestena välja nii EKRE, IRL-i, Keskerakonna kui ka Vabaerakonna kandidaate, kellele ja millises ulatuses me siis “keelatud annetusi” teinud oleme?

• Kas oleme teinud keelatud annetuse ka kooseluseaduse läbisurujatele, kelle nimed me oma kampaaniamaterjalides välja tõime, viies seeläbi kooseluseaduse pooldajateni teadmise, millised kandidaadid nende vaateid esindavad?

Küsimusi on veel palju ning sasipundar, mis meie kampaania käsitlemisel keelatud annetusena tekiks, näib lõputu.

Tähtsusetu pole ka see, et keelatud annetuse mõiste tuleneb varjatud annetuse mõistest ning lähtub eesmärgist hoida ära parteide rahastamist varjatud moel. Meie tegevus oma põhimõtete eest seismisel ja nende inimestele teadvustamisel on aga olnud täiesti avalik. Samuti on oluline, et keelatud annetuste regulatsioon lähtub korruptsiooni tõkestamise eesmärgist ega ole mõeldud kodanikuühiskonna poliitilise aktiivsuse pärssimiseks.

Kui meie kampaaniat püütakse aga vägisi keelatud annetuseks tembeldada, siis saab olema väga põnev vaadata, mil moel püütakse selline tõlgendus erakonnaseadusest mahutada põhiseaduse §-i 45 raamesse, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil ja mis lubab vastavat õigust piirata üksnes avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

Seejuures on põhiseaduse kommenteeritud väljaandes selgesõnaliselt öeldud: “Ilma täiemahulise väljendusvabaduseta on teiste õiguste ja vabaduste vaba toimimine piiratud ning üksikisikul on raske vastu seista võimu omavolile või kuritarvitustele ning põhistatud valikute tegemiseks eraelus. Ilma kohase väljendusvabaduseta on avaliku võimu ja selle kandjate hoidmine moraali ja seaduste raames raske, kui mitte võimatu. Väljendusvabadus ei ole oluline ja möödapääsmatu mitte ainult võimu ohjamisel, vaid ka ühiskonnas aset leidva mõistmiseks, ühiskondlike kokkulepete ja ühiskonnale kõige enam sobivate lahenduste leidmiseks ning seeläbi igaühe ja kõigi üldiseks vabaks arenguks ja probleemide lahendamiseks. Väljendusvabaduse sellise fundamentaalse tähenduse tõttu võib väita, et õiguste ja vabaduste konflikti korral

7

EESTI UUDISED domineerib väljendusvabadus ehk teda tuleb üldjuhul püüda eelistada.”

Sama printsiip on sätestatud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklis 10.

Eeltoodu taustal oleks huvitav näha, mil moel Erakondade Rahastamise Järele­­ valve Komisjon põhistab oma positsiooni, olles teadlik Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt korduvalt rõhutatud põhimõttest, et sõna­­vabaduse piirangute osas tuleb olla eriti ettevaatlik seal, kus kõne all on poliitiline väljendus: “Kohus tuletab meelde, et väljendus­­ vabadus kujutab endast üht demo­­kraatliku ühiskonna olemuslikest alustest ning ühte selle arengu ja indiviidide eneseteostuse peamistest tingimustest. […]

Nagu artiklis 10 sätestatud, eksisteerivad sõnavabaduse suhtes erandid. Siiski peavad sellised erandid olema väga hästi põhjendatud, eriti juhtudel, kui jutt käib poliitilisest, mitte kommertsiaalsest sõnavabadusest.”

Selles, et valitsusparteid tahaksid meile nende suhtes kriitiliste seisukohtade levitamise pärast ebameeldivusi valmistada, ei ole mul kahtlusi. Ent kui nad ei ole valmis õigusriigi põhimõttele avalikult selga pöörama, tuleb neil siiski olla võimeline põhjendama oma samme kehtiva õiguse taustal. Kui aga minnakse nii kaugele, et hakatakse sanktsioonide ähvardusel maha suruma valitsusest sõltumatute kodanikeühenduste elementaarset sõnavabadust, siis on seegi oluline märk, mis annab tunnistust sellest, millisesse poliitilisse olukorda me oleme jõudnud.

Esmalt suruvad valitsusparteid meedia kaasakiitmise toel, jultunud manipulatsioonide abil ja ülbe enesekindlusega vastu rahva enamuse tahtmist läbi seadusi, mis on raskelt vastuolus meie kultuuri alusväärtustega, ja kui siis kodanikud püüavad seda enne valimisi inimestele meelde tuletada, hakatakse otsima võimalusi selle eest karistada. Parteid, mis aga vastu rahva enamuse tahtmist seadusi läbi surusid, teevad samal ajal rahva raha eest rahvale sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvate eelarvetega massiivset propagandat, et neid võimupositsioonile tagasi valitaks.

Ilmselt ma ei ole ainus, kelle silmis annaks sellised sündmused selgelt tunnistust ideoloogilise diktatuuri kujunemisest meie ühiskonnas. Tõuseb küsimus sellest, kas elamegi nüüd riigis, kus kodanike poolt info levitamist selle kohta, milliseid kandidaate võib usaldada, milliseid mitte, käsitletakse seaduserikkumisena. Tahan loota, et demokraatia ideaalid Eesti parteipoliitilisel maastikul ei ole veel niivõrd mandunud, aga ilmselt saame lähiajal teada, kui adekvaatne see lootus on.

VARRO VOOGLAID

8

Valimistega seonduvalt pidime langetama palju raskeid otsuseid ja tegema seda teadmises, et selliseid lahendusi, mis kõigile meeldiks, ei ole. Siiski oli kõigi meie otsuste keskseks põhimõtteks see, et tõsta esile mitte erakondi, vaid isikuid, kelle parlamenti valituks osutumine toetaks neid väärtusi, mille eest me ühiskonnas seisame. Samuti lähtusime eesmärgist tuletada inimestele meelde, kes olid riigi­­ kogus kooseluseaduse peamised läbi­­ surujad ja seeläbi meie kultuuri alusväärtuste õõnestajad.

ERJK otsustas taotleda meie kampaania suhtes haldusmenetluse algatamist

18. märtsi koosolekul otsustas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, et SAPTK voldikute puhul oli tegemist valimisreklaami ja keelatud annetusega.

“Me otsustasime, et tegemist on selgelt poliitilise reklaamiga, keelatud annetusega ja hakkame nüüd haldusmenetluse raames täpselt täpsustama, kui suur on see rahaline väärtus, kellele konkreetselt kandidaatidest see on tehtud. Komisjon otsus­­ tas täna teha järelepärimise sellele sihtasutusele,” vahendas “Aktuaalne kaamera” ERJK esimehe Ardo Ojasalu sõnu.

SAPTK Varro Vooglaid ütles ERJK otsust kommenteerides TV3-le, et meie sellise seisukohaga kindlasti ei nõustu, sest niisugune tõlgendus valimisseadusest on vastuolus põhiseadusega tagatud sõnavabadusega ning tähendaks sisuliselt kodaniku­­ühiskonna vaigistamist poliitiliste protsesside suunamisel.

VALIMISED

SAPTK tegi valimiste eel oma heade toetajate abiga laiaulatusliku teavitus­ kampaania, saates laiali sadu tuhandeid voldikuid, viies kandidaatide seas läbi suure küsitluse, avades spetsiaalse internetilehe, salvestades videoklippe ja raadiosaateid ja nii edasi. Ent kuidas see kõik mõjutas valimiste tulemusi?

Kuidas mõjutas meie sihtasutuse tegevus Riigikogu valimiste tulemusi?

P

aljud inimesed on meie käest küsinud hinnangut selle kohta, kuivõrd mõjutas meie sihtasutuse tegevus valimiste tulemusi. Paraku on sellele küsimusele võimatu täpset vastust anda. Siiski saame tuua välja selle, millisel moel me püüdsime valimiste eelsel ajal oma tõekspidamiste eest seista, et tulevane riigikogu koosseis saaks võimalikult perekonnasõbralik.

Sügisesel meeleavaldusel ütlesin ma Toompea lossi ette kogunenud tuhandetele inimestele ühemõtteliselt: “Kinnitan teile, et Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks teeb riigikogu valimiste eelsel ajal kõik endast oleneva, et meenutada sadadele tuhandetele inimestele üle Eesti, kes olid need saadikud, kes hääletasid rahva tahte vastaselt kooseluseaduse läbisurumise poolt ja keda ei tohiks seetõttu enam riigivõimu juurde usaldada.”

Just selle lubaduse elluviimise nimel pingutasime mitu kuud enne valimisi. Et meenutada võimalikult paljudele inimestele, kes olid kooseluseaduse läbisurujaid ning tuua välja, millised kandidaadid on pereväärtuste seisukohast usaldusväärsed ja millised mitte, saatsime oma toetajatele alates novembrist ligi 70 000 tavaposti kirja ja enam kui 120 000 e-kirja, levitasime üle Eesti kõigis valimisringkondades kokku ligi 400 000 voldikut, viisime riigi­­kogu

kandidaatide seas läbi suure küsitluse, avasime küsitluse tulemuste esitlemiseks veebilehe www.riigikoguvalimised2015.ee ning salvestasime terve rea videoklippe ja raadiosaateid.

Kui palju see kõik valimiste tulemusi mõjutas, seda me täpselt ei tea. Küll aga teame, et: • parlamenti pääses meie materjalides läbivalt kõige perekonnasõbralikuma erakonnana välja toodud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; • riigikogusse sai teise uue tulijana Vaba­­ erakond, mis on öelnud selgelt välja, et vähemalt praegusel kujul nad kooseluseaduse rakendussätete vastuvõtmist ei toeta; • kohtade arvu parlamendis kasvatas pereväärtustesse pigem sõbralikult kui vaenulikult suhtuv Keskerakond; • süstemaatiliselt perekonnavaenulikku poliitikat teostavad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaotasid parlamendis oma enamuse – kui enne valimisi oli neil parlamendis ühtekokku 57 kohta, siis nüüd on neil vaid 45 kohta; • 40-st kooseluseaduse poolt hääletanud riigikogu liikmest pääses parlamendi uude koosseisu vaid 14 inimest (seoses asendusliikmetega on see arv kasvanud 17-ni)).

Need on head uudised, mis näitavad, et meie jaoks on olukord parlamendis läinud paremaks.

Kuidas seletada aga seda, et sügisel riigi­­ kogus kooseluseaduse vastu hääletanud Isamaa ja Res Publica Liit kaotas valimistega koguni 9 kohta?

Ilmselt on siin mitmeid põhjuseid, kuid kahtlemata mängis olulist rolli asjaolu, et vastupidiselt sellele, millest sügisel IRL-i juhtkonnaga rääkisime ja mida omalt poolt palusime, otsustati pereväärtuste ja kooseluseaduse teema oma valimiskampaanias maha vaikida. Sellest, et IRL pigem konservatiivse erakonnana kohti kaotas, on kahju, aga paraku oli selline tulemus ebaõnnestunud kampaaniavalikuid silmas pidades kõike muud kui üllatav.

Nagu oleme alati toonitanud, ei toeta SAPTK otseselt ühtegi parteid, vaid püüab seista selle eest, et parlamendis oleks võimalikult palju inimesi, kes lähtuvad oma tegevuses austusest meie ühiskonna ja kultuuri alusväärtuste vastu.

Olen kindel, et möödunud valimistega astusime olulise sammu selle eesmärgi poole. Kuid selge on ka see, et meil tuleb veel palju tööd teha ja pingutada, et oma mõju poliitilistele suundumustele Eestis oluliselt kasvatada.

VARRO VOOGLAID

9

VALIMISED

Toomas Vooglaidi statistilisest ülevaatest selgub, et kooseluseaduse poolt hääletanud rahvasaa­ dikutest pääses esialgu riigikokku 35% ehk 14 riigikogu endise koosseisu liiget. Kõige vähem sai kooseluseaduse poolt hääletanud saadikuid sisse Sotsiaaldemokraatliku erakonna ridadest – vaid 25%. See viitab mh faktile, et sotsiaaldemokraatide perekonnasõbralikud valijad on läbi näinud erakonna ideoloogilisest ja programmilisest püüdest perekonnaväärtusi ühiskonnas lammutada.

Tähelepanekuid

Riigikogu valimiste statistikast Vastuseis kooseluseadusele: millised muutused toimusid jõudude tasakaalus?

E

smalt vaatame riigikogu eelmise koosseisu tööperioodil ja valimistega toimunud muutusi riigikogu erakondade saadikute arvus:Enne valimisi riigikokku kuulunud liikmetest kandideeris uude koosseisu 96 saadikut, kellest osutus valituks 45 (47%).

Kooseluseaduse poolt hääletas 40 riigikogu liiget. Neist 39 kandideerisid ka äsjastel valimistel. Riigikogusse pääses neist valimiste tulemusena 14 ehk 35%: isikumandaadiga 1, ringkonnamandaa-

dunust või sellelt puudunust kandideeris riigikogusse 19 ja valituks osutus 9 ehk 39% (1 isikumandaat, 7 ringkonnamandaati ja 1 kompensatsioonimandaat).

Erakondade kaupa pääses riigikogu uude koosseisu kooseluseaduse poolt hääletanutest Keskerakonnast 3 (75%), Reformierakonnast 7 (37%) ja Sotsidest 4 (25%). Vastuhääletanutest sai uude koosseisu Keskerakonnast 7 (70%), Reformierakonnast 4 (50%) ja IRL-st 10 (53%) ning Vabaerakonnast 1.

Kohtade arv 2015. a. valimistel

Muutus võrreldes eelmiste valimistega

Muutus võrreldes kohtade arvuga enne valimisi

2011.a. valimistel saadud kohti

Saadikute arv enne 2015. a. valimisi

Muutus 4 aasta jooksul

Keskerakond

26

19

-7

27

+1

+8

Reformierakond

33

35

+2

30

-3

-5

Sotsid

19

22

+3

15

-4

-7

IRL

23

23

-1 +1

14

-9

-9

Erakonnata

1

+1

Vabaerakond

1

+1

EKRE

10

diga 8 ja kompensatsioonimandaadiga 5.

Tänaseks on asendusliikmeid arvestades kasvanud KS poolt hääletanute arv riigikogus 17-ni.

Kooseluseaduse vastu hääletanutest kandideerisid kõik 38 ka lõppenud valimistel. Sisse pääses neist 21 ehk 55% (19 ringkonnamandaati ja 2 kompensatsioonimandaati). Tänaseks on osade vastuhääletanute valitsusseminemise tõttu KS vastu hääletanute arv riigikogus kahanenud 18-le (47%). 23-st hääletamast hoi-

-1 8

+8

+7

7

+7

+7

VALIMISED Seitsmest meie teavituskampaanias enim esiletõstetud kooseluseaduse läbisurujast neli jäid riigikogu valitud koosseisust esialgu välja (Neeme Suur, Jaak Allik, Rait Maruste ja Imre Sooäär, kes pääses sisse asendusliikmena).

Kui võrrelda ühtedele ja samadele isikutele antud häälte arvu 2011. ja 2015. aasta valimistel, siis võib täheldada, et kõige rohkem kasvas 2015. aastal Keskerakonna nimekirjas uuesti kandideerijatele antud häälte arv (72 uuesti kandideerijat; +22799 häält). Järgmiseks kõige rohkem

kasvas EKRE kandidaatidele antud häälte arv (19; +13959). Ja kolmandaks kasvas Vabaerakonna kandidaatidele antud häälte arv (14; +12727). Kõige enam kaotasid hääli IRL-i nimekirjas uuesti kandideerijad (70; -32821). Järgmiseks kaotajaks olid sotsiaaldemokraadid (72; -21776) ja reformierakondlased (64; -8122).

Vaadates aga, kui palju kogusid taaskandideerinud isikud kvoote eelmistel ja nüüdsetel valimistel, näeme, et siin on suhtarvudes (st. 2015. aastal võrdluses 2011. aastaga) võitjaks EKRE (+246%),

See tabel annab ülevaate kooseluseaduse hääletajate käekäigust valimistel KESK

Vastu

Hoidus hääletamast või puudus

Hääletas

4

10

6

Hääletajatest kandideeris

3

10

6

Hääletajatest pääses sisse

3

7

6

75%

70%

100%

Hääletas

19

8

8

Hääletajatest kandideeris

19

8

4

Hääletajatest pääses sisse

7

4

1

37%

50%

13%

Hääletas

16

-

5

Hääletajatest kandideeris

16

-

5

Hääletajatest pääses sisse

4

-

1

25%

-

20%

Hääletas

-

19

4

Hääletajatest kandideeris

-

19

4

Hääletajatest pääses sisse

-

10

1

Hääletajatest uues koosseisus

-

53%

25%

Hääletas

40

38

23

Hääletajatest kandideeris

39

38

19

Hääletajatest pääses sisse

14

22

9

Hääletajatest uues koosseisus

35%

58%

39%

Kandideerinud hääletajast sees

37%

58%

47%

Hääletajatest uues koosseisus SDE

Hääletajatest uues koosseisus IRL

KOKKU

TOOMAS VOOGLAID

Poolt

Hääletajatest uues koosseisus REF

järgnevad Vabaerakond (+188%) ja Keskerakond (+22%). Kaotajate järjestus ei muutu: juhib IRL (-37%), järgnevad sotsid (-25%) ja reformierakondlased (-9%).

Kõige suurema kasvu toetuses (arvestatuna 2011. ja 2015. aastal kogutud kvootide suhet) saavutasid Anti Poolamets (17,6x) ja Henn Põlluaas (14,8x) EKRE-st. Neile järgnes Mihhail Kõlvart Keskerakonnast (10,9x).

11

PERSOON

“Nüüd on riigi­­ kogus ka era­­kond, mis esindab üheselt ja vankumatult eesti rahvast. Mitte panku, mitte Brüsseli, Moskva või Washingtoni huve, vaid eesti rahva huve.”

12

PERSOON

Martin Helme ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kindlasti nende valimiste üks suurimaid võitjaid. Aastaid on Martin koos oma isa Mardiga seisnud konservatiivse maailmavaate põhitõdede eest väljaspool riigikogu, ent nüüd on neil esimest korda võimalus teha seda parlamentaarsel tasan­ dil. Markus Järvi vestles Martin Helmega tema elust ja vaadetest elule ning sellest, milliseid väljakut­ seid näeb ta järgneval neljal aastal ees seisvat.

Martin Helme:

“Edu valem on väga lihtne. Kui sa ei valeta ega varasta, siis tuleb ka inimeste toetus!”

MARKUS JÄRVI: Martin Helme, luba mul esiteks soovida Sulle veel kord palju õnne! Pika pingutamise peale tuli hea tulemus ja järgneva nelja aasta jooksul on EKRE-l meie parlamendis tublid 7 kohta.

MARTIN HELME: Tänan! Oleme tulemusega väga rahul. Meie ise uskusime, et olemasolevate vahendite, inimeste ja poliitilise olukorraga on tulemus tõenäoliselt 6-8 kohta ja täpselt nii läkski. Oleme oma valijatele väga tänulikud usalduse eest.

MJ: Üldiselt tuntakse Sind mehena, kes hüva kraami endale ei hoia ja kui vaja, siis väljendab ennast suhteliselt krõbedates toonides. Ütlen kohe alguses ära, et minu hinnangul on just sellist diskursuse vahetumist Eestis vaja, kus nn poliitilise korrektsuse pea kõikehõlmav nõue taanduks selgepiirilise jutu ees ja annaks poliit­­ tehnoloogilise jahu asemel teed sirgeselgsele sõnaseadmisele. Neli aastat on inimese elus aga suhteliselt pikk aeg ja juhtuda võib nii mõndagi. Kuidas kavatsed selle “prohvetliku” poole endas säilitada?

MH: Mulle on alati tundunud, et poliitikas on edu valem väga lihtne: ära valeta ja ära

varasta ning inimeste toetus tuleb! Seda lihtsat reeglit on aga päris elus väga raske järgida, võimu ja raha kiusatuse jõud on ju väga suur. Meenutame kasvõi piiblist, mis olid need asjad, millega saatan Kristust meelitas. Olen endale kehtestanud selle tõttu kõrged nõudmised, mida teha ja

Uskusime, et olemas­­ olevate vahendite, inimeste ja poliitilise olu­­korraga on tulemus tõenäoliselt 6-8 kohta ja täpselt nii läkski. kuidas käituda. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et riigikogu liikmel on väga kõrge eetiline standard – vähemalt peaks olema.

Tuleb võtta endale eesmärgiks olla eeskujuks nii oma sõnade kui ka tegudega. Ehk aitavad seda sirget joont hoida kaks olulist tausta asja: esiteks, me oleme riigikogus omaenese jõul. Me ei võlgne oma partei edu mitte kellelegi teisele kui oma valija-

tele. Järelikult peame me kogu aeg meeles pidama, et me peame oma valijaid teenima, kui soovime, et nende toetus oleks jätkuv. Teiseks, ma olen poliitik, mitte diplomaat. Diskreetsus on vajalik, aga see ei ole esmane. Esmane on just ideede ja poliitikate kuulutamine ning ellu viimine.

Neid asju meeles pidades loodan, et ma ei muutu ümmarguseks ja lahjaks.

MJ: Martin, palun räägi lähemalt iseendast. Kus Sa sündisid ja kus koolis käisid?

MH: Sündisin Tallinnas, esimese eluaasta elasime kaksikõe ja vanema õega väikeses puumajas Balti jaama taga Kalamajas.

Siis saime korteri Õismäel. Seal käisin ka koolis kuni 10. klassini. Vahepeal olime kolinud Lasnamäele ja mina jätkasin kooli­­teed ka seal. Et ma olin mässumeelne noormees, olin sunnitud keskkooli viimases klassis kooli vahetama ja läksin Vana­­ linna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, kust sain ka kooli lõputunnistuse. See kool mulle väga meeldis ja eriti meeldis mulle, et sain kooli kõrvalt tööl käia ja raha teenida. Need olid 1990-ndate algusaastad ja elu oli kehv, oma raha oli väga teretulnud.

Käisin Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna

13

PERSOON sisseastumiseksamitel, aga ei saanud esimesel aastal sisse, seejärel läksin 1995. aastal tööle Välisministeeriumisse kõige lihtsamaks ametnikuks. Järgmisel aastal sain ülikooli ja sain jätkata ministeeriumis poole kohaga kooli kõrvalt tööl käimist, seegi oli raha mõttes väga hea – olin oma kursusel siiski heal järjel poiss. Ülikooli lõpetasin hoolimata tööl käimisest ja aktiivsest tudengielust nelja aastaga ehk 2000. aastal, tollal oli see bakalaureuse kraad, tänapäeval nimetatakse magistriks. Rohkem pole koolis käinud.

MJ: Ülikooli otsustasid minna õppima ajalugu. Miks?

MH: Tundus kuidagi loogiline. Isa ja ema, onu ja onunaine, tädipoeg – kõik on õppinud ajalugu. See huvitas ka mind. Mul on siiani meeles see peaaegu eufooriline tunne, kui ma esimesel kursusel käisin loengutes ja muudkui mõtlesin, et küll on tore koolis käia, kuna kõik pakkus huvi ja oli põnev. Varasemalt olin ma väga vastumeelselt koolis käinud, sest enamus teisi aineid ei pakkunud huvi.

MJ: Mina näiteks otsustasin noore ja lollina minna õppima filosoofiat ja kuna keegi mind ei takistanud, siis õppisingi. Nüüd kahe lapse isana saan aru, et Platonit ja Plotinost sa juba naljalt patta ei pane. Kas Sa pole mõelnud, et omal ajal oleks pidanud tegema teistsuguseid valikuid?

MH: Ma kaalusin pisut ka juurat. Soovitati ka. Aga see lihtsalt ei tekitanud pinget. Ma oleks tahtnud õppida ehk ka arhitektiks, aga mul oli nii kehv reaalainete põhi, et see tundus lootusetu. Tagantjärele mõeldes ehk oleks pidanud proovima, nii raske see matemaatika ka nüüd ei ole. Ja kuigi ma noorena soovisin mingeid pille õppida – unistasin viiuli ja klaveri oskamisest, aga unistuseks see jäigi – siis mul lõppkokkuvõttes on hea meel, et õppisin just ajalugu.

Nüüd, vanemana, olen mõelnud ka võimaluse peale, et oleks võinud õppida majandust, aga mul oli mitu sõpra ülikoolis, kes seda õppisid ja see tundus tapvalt igav.

MJ: Sul on ka päris suur pere ja sirgumas on päris mitu last…

MH: On. Meil on abikaasa Eevaga neli last – kolm tütart ja poeg. Tüdrukud on juba suuremad, kõige vanem on 13, kõige noorem 10, aga poeg on alles 9-kuune. Me oleme väga õnnelikud, et meil on suur pere.

MJ: Ühes meie raadiovestluses ütlesid, et Sinu kutsumuseks on poliitika. Mida kut-

14

sumus Sinu jaoks tähendab?

MH: Kutsumus on midagi sellist, mida sa teed hea meele ja suure rõõmuga, isegi, kui see on vahel raske. Kutsumus on see, kui sa tunned tõmmet millegi poole, isegi kui see teeb su elu keerulisemaks. Ja kindlasti on kutsumus see, kui sa tunned suurt rahulolu saavutustest selles vallas. Kutsumusest ei tüdine ära. Vähemalt siiani ei ole ma tüdinenud. Mulle pakub poliitika suurt hasarti, mulle meeldib mõelda ette kõikvõimalikke plaane ja neid siis järjekindlalt ellu viia, mulle pakub tohutut rahuldust, kui õnnestub mõni oponent üle mängida ning oma eesmärk hoolimata nappidest vahenditest ja vähesest tõenäosusest ellu viia. Ega teistmoodi poleks vist meie erakond parlamenti jõudnudki.

MJ: Kas poliitikast ja ajaloost huvitumisel oli oma roll ka Sinu isal Mart Helmel?

Jagate ju temaga suhteliselt sarnast profiili – ajaloolane ja poliitik.

Meil Eestis on poliitikas puudu ka kõige elementaarsem ettenägemisvõime või -tahe. Elatakse tänases päevas, tänases kasus.

MH: Ajaloohuvi on kindlasti kodust saadud. Aga ma ei pea end professionaalseks ajaloolaseks, ma ei ole sellega teaduslikus mõttes peale ülikooli tegelenud. Mart tuletab mulle ikka aeg-ajalt meelde, et ta on poliitikas selle pärast, et mina ta sinna vedasin. Aga siis ma ikka ütlen talle, et ise on ta selles süüdi, sest poliitikahuvi on ka meil suguvõsas sügaval sees. Olin väike laps, kui vanaisa sünnipäeval isa, onu, vanaisa ja kõik ülejäänud külalised väga põhjalikult poliitikat arutasid ja minu jaoks oli see pööraselt põnev – istusin ja kuulasin kõrv kikkis ja suu ammuli. Aga oma maailmavaate mõtlesin enda jaoks läbi täiesti iseseisvalt ja jõudsin järeldusele, et konservatiivne maailmavaade on terve mõistuse maailmavaade, mis sobib minu arusaamaga Eestist ja ühiskonnast kõige paremini. On suurepärane, et meil on sarnane vaade kogu suguvõsas.

MJ: Mulle tundub, et poliitika mõiste tervikuna on tänapäeval ära lörtsitud. Vanakreeka linnriikide kontekstis kuulus poliitika ju iga vaba kodaniku elementaarse eneseväljenduse sfääri. Vaba kodanik pidi

olema huvitatud oma riigi ehk antud juhul linnriigi käekäigust, kuna see mõjutas vahetult tema enda ja tema perekonna saatust. Riigi käekäik oli lahutamatult seotud isiklike huvidega ja isegi kõige paadunum kaabakas sai ilmselt aru, et kui ta peaks ühise hüve süstemaatiliselt tallama enda isiklike huvide alla, siis ei hakka paha mitte ainult teistel, vaid suhteliselt kiiresti ka temal endal. Kõige naljakam lugu ongi see, et ühist hüve tasub silmas pidada juba puhtalt omakasupüüdlikel kaalutlustel.

Ent vaadates Eestis viimaste valitsuste ajal tehtud otsuseid, on mul pahatihti tunne, et isegi see elementaarne tõde hakkab kaotsi minema. Pankade vastutustundetute laenude kinnimaksmine meie maksumaksja rahast ehk kurikuulus ESM, kooseluseadus, lastekaitseseaduse täiendused, SMS-laenude ja välispanganduse vohamine ning eraisikute üha kasvav võlakoorem – kõik need otsused ja arengud ei hävita ju üksnes rahvast, vaid suhteliselt lühikese vinnaga ka poliitilist eliiti ennast.

MH: Meil Eestis on poliitikas puudu ka kõige elementaarsem ettenägemisvõime või -tahe. Elatakse tänases päevas, tänases kasus, keegi ei taha mõelda ega tegeleda muredega, mis on homme või ülehomme. Probleem on selles, mida juba alguses mainisin: riigikogus on jõud, kes ei ole seal mitte omaenda tublidusest, vaid teevad seal kellegi teise tööd. See on vast üks põhjus, miks meie vastu käivitati selline jõhker laimukampaania kohe pärast valimisi. Väga paljudele võimsatele jõududele tekitas see tohutut raevu, et nüüd on riigikogus ka erakond, mis esindab üheselt ja vankumatult eesti rahvast. Mitte panku, mitte Brüsseli, Moskva või Washingtoni huve, vaid eesti rahva huve. Ja teisi parteisid vihastab see, et ainuüksi oma olemasoluga näitame me, et ka nii on võimalik, toome esile väga terava kontrasti enda ja ülejäänute vahel.

MJ: Kohe pärast valimistulemuste teadasaamist vallandus EKRE suunal pretsedenditu rünnak. Pean tunnistama, et nii absurdset lahmimist olen näinud ainult ühe korra – siis, kui meid süüdistati täiesti alusetult koostöös Venemaa oligarhidega.

Nüüd oli sihikul EKRE. Mõlema juhtumi juures kordus aga üks kindel muster, mis äratab kummastust: karistusoperatsiooni viisid läbi Ekspress Grupi väljaanded ehk Delfi ja Eesti Päevaleht ning vähemalt osaliselt tundus ajakirjandusliku K-komando taga luuravat mõlema väljaande peatoimetaja Urmo Soonvaldi isik. Kas Sinu hinnangul on tegu süstemaatilise rünnakuga konservatiivseid väärtusi kandvate ühiskondlike jõudude vastu või juhusega?

Arno Saar / Õhtuleht

PERSOON

MH: Jah, pole kahtlust, et meie vastu suunatud laimukampaania oli väga hästi koordineeritud, väga jõuliselt tagant lükatud ja tõepoolest, peamiselt viidi seda läbi Eks­­press Grupi väljaannete abil. Loomulikult on tegemist ka maailmavaatelise rünnakuga. Laimu sisugi on ju suhteliselt sarnane. Minu meelest näitab see, et need väljaanded ei tegele mitte uudiste ja arvamuste pakkumisega, vaid on selgelt ideoloogilised tööriistad. Näitab ka seda, et neid ei huvita tegelikult lugejate juurde saamine või tulu, vaid neil on mingid hoopis teised eesmärgid. Kui tavaliselt öeldakse, et meedia puhub skandaale üles selleks, et saada lugejaid ja müüa reklaami, siis praegusel juhul nad kindlasti kaotasid lugejaid ja ma usun, et ka reklaami, sest nad mitte ainult ei valanud sopaga üle poliitikuid, vaid ka suurt hulka valijaid ja lõpuks ka kõiki oma lugejaid. Ma loodan, et inimesed loobuvad nende propagandaväljaannete tarbimisest ja näitavad sellega, mis nad asjast arvavad.

tib topeltstandard. Prantsuse satiiriajakiri Charlie Hebdo võib solvata kõiki, keda tahab, sest ta esindab kultuurimarksistlikke seisukohti ja solvab neid, kes ei ole meedia silmis kaitsmist väärt. Samal ajal ei tohi arutleda teatud tabuteemadel, sest see tembeldatakse vihakõneks ja sõnava-

Ühtlasi on meie erakond ainus Eestis, mille programmis on küll väga lakooniliselt, aga selgelt kirjas: me ei poolda aborti.

MJ: Kuidas oleme Eestis jõudnud olukorda, kus vaikiv ajastu tundub olevat mitte enam kõnekäänd või metafoor, vaid täiesti reaalne oht?

badust siin ei tunnistata. Tegelikult on nii, et kui sõnavabadus ei kehti kõigile ja kogu aeg, siis sõnavabadust ei ole olemas. Ja kui sõnavabadust ei ole olemas, siis ei saa olla ka südametunnistuse vabadust, ei saa olla poliitilisi vabadusi, usulisi vabadusi, mitte midagi – siis vabadust ei ole. Me oleme jõudnud aega, mil häirekellad löövad väga valjult ja mulle vähemalt tundub, et üha enamad saavad olukorra tõsidusest ka aru.

MH: Oleme selles suunas liikunud juba mõnda aega. Kõige halvem on see, et keh-

MJ: Räägime nüüd pisut ka pereväärtus­­ test. Kuidas ja millisel viisil kavatseb

EKRE riigikogu fraktsioon tõestada end pereväärtuste eest seisjana? Tööd tundub olevat palju.

MH: Tööd on väga palju. Hea uudis on see, et uus riigikogu koosseis on palju konservatiivsem kui eelmine. Oht, et kooseluseaduse rakendusaktid kehtima saadakse on väiksem, sest hääli lihtsalt ei tule kokku. Samas on meie eesmärk see seadus tühistada. Praegu on seadus ametlikult kehtiv, kuid mitte toimiv. Lisaks tuleb tegeleda lastekaitseseadusega, haridusteemadega, laste vaesusega. Plaanin ise minna kultuuri­­ komisjoni, mis on üks oluline rindelõik. Meil on plaan asuda kõiki oma programmilisi asju järjekindlalt ja süstemaatiliselt ellu viima, ka opositsioonis olles on selleks omad võimalused olemas. Ühtlasi on meie erakond ainus Eestis, mille programmis on küll väga lakooniliselt, aga selgelt kirjas: me ei poolda aborti. Teatavasti abordi piiranguid liberaalide eestvedamisel lahkuva riigikogu päris viimastel istungitel taas lõdvendati, tegelikult tuleks loomulikult teha tööd selle eesmärgiga, et Eestis aborte ei tehtaks.

MJ: Tänan südamest asjaliku vestluse eest ning soovin edu ja vastupidavust järgmiseks neljaks aastaks!

15

VÄLISUUDISEID

Slovakkias viidi läbi rahvahääletus sooneutraalse abielu küsimuses Slovakkias toimus 7. veebrua­­ ril kodanikeühenduse “Pere­­ kon­­na Allianss” initsiatiivil referendum, kus paluti väljen­­ dada oma nõustumist või mitte nõustumist kolme väitega.

Markspickz | Dreamstime.com

Referendumil hääletati järgmisi väiteid: • abieluks saab nimetada vaid liitu mehe ja naise vahel; • samasoolistel partneritel ei saa lubada adopteerida lapsi; • on vanemate asi otsustada, kas nende lapsed saavad koolis seksuaalharidust.

Kuna referendumil väljendas oma arvamust vaid 21% kodanikest, siis ei oma referendumi tulemused juriidilist jõudu, ehkki ülekaalukas enamus vastanutest (küsimustele vastavalt 95%, 92% ja 90%) väljendas oma poolehoidu perekonna kaitsmise taotlusele, vastates “jah”. (LSN, 9.02.15) Siiski ei omanud referendumil osalejate ebapiisav arv ka negatiivset mõju, kuna möödunud aasta 4. mail oli Slovakkia parlament juba kiitnud heaks põhiseaduse paranduse, millega määratleti abielu “ainulaadse liiduna mehe ja naise vahel”.

Muudatuse poolt hääletas 102, vastu oli 18 ja erapooletuks jäi 2 saadikut. Muudatusettepaneku esitasid kristlikud demokraadid

Pildil tõrjuvad politseinikud Sloveenia parlamendihoone ees protestijaid 2012. aasta novembris. Toona häirisid rahvast majanduskriis ja korruptsioon. Tänavu tuli rahvas tänavale protestimaks abielu tähenduse moonutamise vastu.

ja seda toetas, üllatus-üllatus, ka sotside (SMER) juhitud valitsus. (LSN, 16.06.14) Ajaloost võib veel märkida, et 2013. aastal 22. septembril toimunud Slovakkia esimesel “Elu Marsil” Košices osales üle igasuguste ootuste ligikaudu 80 000 inimest. Samal nädalavahetusel Bratislavas toimunud gay-paraadil osales ca 1000 aktivisti. Kaks aastat varem oli vikerkaare-paraadile, kus nõuti samasooliste “abielu” seadustamist, oma toetust väljendanud 20 prominentset diplomaati, nende seas USA, Kanada ja mitmete Euroopa Liidu maade saadikud.

Allikas: LifeSiteNews.com, 23.09.13, 9.06.11

Sloveenias kehtestati sooneutraalne “abielu” ­­ Sloveenias, kus 2006. aastal võeti vastu samasooliste paaride partnerlusseadus, kiideti 2. märtsil häältega 52-28 heaks parandusettepanekud abieluseadusele, millega võimaldatakse samasooliste “abielu” ja antakse neile ühtlasi adopteerimisõigus. Hääletamise ajal olid parlamendihoone ette kogunenud tuhanded protestijad. Opponendid on lubanud panna muudatused rahvahääletusele.

Allikas: LifeSiteNews.com, 4.03.15

16

VÄLISUUDISEID

Moekunstnikud Domenico Dolce ja Stefano Gabbana toetavad traditsionaalset peremudelit Kuulsad itaalia moekunstnikud Domenico Dolce ja Stefano Gabbana, kes on avalikult tunnistanud oma homoseksuaalset kalduvust, avaldasid hiljuti toetust klassikalisele peremudelile. Moedisainerid kinnitasid itaalia väljaandele Panorama, et “ainus perekond on traditsionaalne. Tuleb öelda ei kunstlikule viljastamisele ja asendusemadusele. Elu kulgeb loomulikku rada pidi; leidub palju asju, mida ei tohi muuta.”

Markspickz | Dreamstime.com

Domenico Dolce ja Stefano Gabbana Moskva poe avamisel 2010. aasta juunis.

Vastavasisulisi avaldusi on Domenico Dolce ja Stefano Gabbana suust kuuldud ka varem. Näiteks kinnitasid mõlemad 2013. aastal lehele London Telegraph, et nad ei kavatse nn homoabiellu astuda.

Juba aastal 2006 tunnistas Gabbana väljaandele Daily Mail: “Ma olen vastu ideele, et laps kasvab üles kahe homoseksuaalse vanemaga.”

Loomulikult ei möödunud paari tundigi, kui homoliikumine Dolce ja Gabbana oma märklauaks valis. Peale viimast avaldust alustas homoseksuaalne laulja Elton John boikotti itaallaste vastu süüdistades neid vihakõnes. Meeste avaldused tekitasid paraja tormi ka itaalia ajakirjanduses, mille veergudel ilmus ridamisi erinevaid kuulsusi, kes kinnitasid oma valmidust Dolce ja Gabbana tooted oma garderoobist kõrvaldada.

Paljudele oli aga itaalia moegurude avaldused ja nendele järgnenud hüsteeriline reaktsioon järjekordseks kinnituseks, et homoliikumise näol pole kaugeltki tegu kõikide homoseksuaalide vaadete esidamisega, vaid puhtakoelist ideoloogilist diktatuuri viljeleva rühmitusega.

Homoliikumise poolt harrastatav hurjutamine ja avalikud karistusoporatsioonid lähevad käiku isegi nende homoseksuaalide vastu, kes julgevad väljendada ideoloogiliselt “ebakorrektseid” seisukohti.

Allikad: Panorama, Daily Mail, London Telegraph

Soome president Sauli Niinistö kiitis 20. veebruaril heaks abielu­­ seaduse muudatuse, mis jõustub 2017. aasta 1. märtsil. Seaduse­­ muudatusega võimaldatakse Soomes soo­­neut­­raal­­ne “abielu” ja antakse homo­­seksuaalsetele “abikaasadele” täielik lapsendamis­­ õigus.

Nagu kooseluseaduse puhul Eestis, nii ka Soomes, suruti seadusemuudatus läbi ilma, et see oleks kooskõlastatud teiste seadustega. Nüüd valmistab justiitsministeerium ette teiste seaduste muudatusette-

panekuid. Need antakse parlamendile üle sügisel, et need enne sooneutraalse “abielu” seaduse jõustumist vastu võtta.

Seadusemuudatuse initsiatiivi toetuseks koguti 2014 veebruaris ligikaudu 167 000 allkirja ja Soome parlament võttis selle detsembris vastu häältega 101-90. Veel 25. juunil hääletas parlamendi õiguskomisjon seadusemuudatuse vastu häältega 10-6. Õiguskomisjoni esimehe Anne Holmlundi sõnul ei olnud seadusemuudatus vastuvõtmiseks tehniliselt valmis.

Partnerlusseadus kehtib Soomes 2002. aastast. Alates 2009. aastast saavad registreeritud partnerid lapsendada teineteise lapsi.

Allikad: Uusisuomi.fi, Lifesitenews.com

Frankie Fouganthin

Soome kiitis heaks sooneutraalse abielu

Soome peaminister Alexander Stubb oli nn sooneutraalse abieluseaduse üks peamisi edendajaid.

17

VÄLISUUDISED

Jutlustaja homofoobias süüdistatuna kohtu ees, kuigi tunnistajad ei mäleta, mida ta ütles!

Inglismaal pidi kohtu ette astuma kristlasest tänava­jutlustaja Michael Overd, keda kuulajad süüdistasid homofoobias hoolimata sellest, et nad ei mäleta, mida ta täpselt ütles. Ühes asjas on nad aga kindlad: jutlus oli homo­foobne ja äratas neis viha. Üks tunnistaja ei suutnud meenutada, milliseid väljendeid jutlustaja kasutas, kuid talle oli selgemast selgem, et “see oli homo­ foobne.” Teine tunnistaja, kes ni-

metas end avalikult “homo­seksuaalseks kristlaseks”, väitis, et Overdi jutlus tegi ta vihaseks.

Michael Overd ise eitab süüdistusi ja väidab, et on mures inimeste pärast, kes ei tunne Jeesuse suurt armastust ja lähevad see­tõttu hukatusse. Jutlustaja arvates ei peaks politsei teoloogilistesse küsimustesse sekkuma.

Politsei sõnul on aga pastor Overdile süüdistuse esitamine “avalikkuse huvides”.

Tuletagem meelde, et paar kuud tagasi kuulutati Inglismaal end pea kohustuslikus korras Charlie’ks ja nõuti absoluutset

õigust solvata ja mõnitada keda iganes.

Pastor aga võeti uurimise alla puhtalt selle pärast, et paar inimest tundsid end solvatuna, suutmata isegi meenutada sõnu, lauseid või väljendeid, mis nende solvumise esile kutsus.

Siin on hea näide ideoloogilise hegemoonia kehtestamisest seadusandliku türannia abiga. Kahjuks on väga tõenäoline, et sarnane stsenaarium võiks teostuda peale “vihakõne” puudutavate karistusseadustiku muudatuste elluviimist ka Eestis.

Allikas: Christian Concern

USA valitsus asutas “homoõiguste rahvusvahelise eriüksuse” Ameerika Ühendriikide (USA) valitsus on president Barack Obama juhtimisel panemas vara­­ semast veelgi rohkem rõhku nn homoõiguste edendamisele teistes riikides, millest annab tunnistust erilise institutsiooni loomine selle ees­­märgi poole püüdlemiseks.

Nimelt tegi USA välisminister John Kerry veebruarikuu lõpus teatavaks uudise, et “LGBT isikute inimõiguste erisaadiku” nime all alustab tööd ülemaailmse haardega “homoõiguste eriüksus”. “Olen selle üle äärmiselt uhke,” muheles Kerry uudist väljakuulutades.

“Homoseksuaalide õiguste kaitsmine ja edendamine on keskne osa meie pühendumisest inimõigustele – see on meie diplomaatia süda ja südametunnistus,” sedastas Kerry, nimetades eriüksuse juhiks avaliku homoseksuaali Randy Berry, kes on varem töötanud USA konsulina homokultuuri keskusena tuntud Amsterdamis.

“Olen kindel, et Randy juhtimisel viib eriüksuse töö suurte sammudega edasi meie senist püüdlust rajada maailm, mis on vabastatud seksuaalvähemuste vastasest vägivallast ja diskrimineerimisest,” selgitas homoliikumise tugeva toetajana tuntud Kerry.

Berry jätkab Globaalse Võrdõiguslikkuse Fondi tööd, millele pani aluse president Obama, et rahastada USA valitsuse eelarvest homoliikumise püüdlusi kõikjal maailmas.

18

Samal ajal levivad kuuldused, et USA administratsioon seab üha enam omapoolse välisabi tingimuseks seda, et riigid võtaksid omaks homoliikumise nõudmised. Näiteks piiskop Emmanuel Badejo Nigeeriast ütles hiljuti, et USA olevat andnud selgelt teada oma seisukohast pakkuda abi võikate massikuritegudega silma paistva islamistliku terroriorganisatsiooni Boko Haram vastu võitlemiseks üksnes juhul, kui Nigeeria valitsus võtab vastu homoseksualismi toetavad kultuuri-imperialistlikud nõudmised.

“USA esindajad ütlesid, et Ameerika Ühendriigid pakuvad Boko Harami vastu abi üksnes juhul, kui Nigeeria muudab oma seadusi seonduvalt homoseksuaalsuse ja pereplaneerimisega,” ütles piiskop.

Nagu me eelmises uudis­­ kirjas välja tõime, kuulutas USA asepresident Joe Biden möödunud aasta juulikuus toi-

munud kohtumisel paljude homoliikumise esindajatega, et nn homoõiguste kaitsmine on tsiviliseeritud rahvaste defineerivaks tunnuseks ning et võitlus nn homoõiguste kehtestamiseks tuleb seada olulisemale kohale kui austus rahvuslik-kultuuriliste tavade ja traditsioonide vastu. “Mind ei huvita, milline teie kultuur on,” sõnas Biden toona oma ametiresidentsis ligi­­ kaudu 100-le külalisele.

Allikas: LifeSiteNews.com

PÄEVAKAJA

Kes esindab riigikogus konservatiivset maailmavaadet?

Parlamendis on esindatud kaks erakonda, kes on ennast ise mää­ ratlenud konservatiivideks – IRL ja EKRE. Kuna IRL on otsustanud minna valitsusse, siis lasub eelkõige justiitsminister Urmas Reinsalu õlul ka oluline vastutus kooseluseaduse rakendussätete osas. Kas IRL on valmis esindama tõeliselt konser­ vatiivsete valijate huve ja kaitsma perekonna mõistet rünnakute eest?

M

is puudutab parlamendi koos­­­­seisu, siis on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks sellega seonduvad huvid väga lihtsalt sõnastatavad: me soovime, et riigikogus oleks võimalikult palju konservatiivselt meelestatud rahvasaadikuid, kes oleksid võimelised kaitsma perekonda ja teisi ühiskonna alusväärtusi üha jõulisemate rünnakute eest neid lammutada ja ümber määratleda.

Sellest lähtudes peaksime vaatlema, kuidas on meie praeguses parlamendis need huvid kaitstud ja millised on need parteid või poliitilised liikumised, kes neid olulisi väärtusi on valmis toetama ja edendama.

EKRE nägemus perekonna küsimustes on olnud siiamaani meile kõige lähedamal ja ilmselt ootavad paljud EKRE valijad selle positsiooni jõulist väljamängimist parlamendis. Martin Helme algatus moodustada traditsionaalse perekonna kaitseks saadikuühendus on sellise poliitika heaks näiteks. Hea meel oli näha, et ühendusega liitumisest olid huvitatud ka IRLi saadikud Priit Sibul ja Helir Valdor Seeder. Üritus kohtas aga kohe selget vastuseisu Reformierakonna ja Imre Sooääre näol, kes üritasid saboteerida saadikuühenduse moodustamist ja esitada selle liikmeteks selgelt perekonnavaenulikke kandidaate.

Imre Sooäär näitas oma käitumisega üles oma tavapärast ülbust ja jultumust, nagu siis, kui ta ebaseaduslikult kooseluseadust käsitlevasse õiguskomisjoni sisse tungis.

Teiste inimeste arvamuse aktsepteerimisest ja austusest saadikute õiguse vastu moodustada maailmavaatel põhinevaid ühendusi, ei maksa selle mehe puhul rääkidagi.

Suurem küsimusmärk on aga IRL.

Pole ilmselt jäänud kellelegi märkamatuks, et kohe peale kooseluseaduse vastuvõtmist muutus IRLi algselt kriitiline positsioon kooseluseaduse küsimuses udusemaks ja ebamäärasemaks.

Juba 15. oktoobri ETV saates “Foorum” osalenud Urmas Reinsalu nõustus teiste saates osalenud poliitikute hinnanguga, et kooseluseadus ei peaks saama riigikogu valimistel oluliseks teemaks: “See pole meie jaoks küsimus, mida valimisloosungina üles ehitada, kuigi on õige, et IRL ei toetanud seda seadust,” tõdes Reinsalu toona.

Läks täpselt nii, nagu Reinsalu lubas.

IRLi ametliku liini kohaselt rääkis partei peaministrikandidaat Juhan Parts innukalt maksureformist, ent pereväärtused jäid tahtlikult tagaplaanile. Viimaste aegade Eesti ühiskonna ühte kesksemat moraalset sõlmpunkti ehk kooseluseadust ja perekonna tähenduse muutmist ei mainitud IRLi ametlikus kampaanias poole sõnagagi.

Sellest on äärmiselt kahju.

Väidetavalt oli just Juhan Parts see, kes erakonna koosolekutel jutuks tulnud kooseluseaduse süstemaatiliselt päevakorrast maha surus tekitades sellega hämmeldust nii mõneski konservatiivsemalt meelestatud erakonnakaaslases.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poolt enim toetatud IRLi kandidaadid Maksim Rogalski ja Priit Sibul olid ainukesed, kes tegid pereväärtuste kaitsmisest oma kampaania keskse sõnumi. Üllataval kombel oli aga vähemalt Rogalski sunnitud partei tagatubades rohkem kui ühel korral oma positsiooni tuliselt kaitsma.

Kui konservatiivne kandidaat peab oma erakonna ees kaitsma kampaaniasõnumit, et perekond on mehe ja naise liidul baseeruv loomulik ühiskonna alustala, mida pole mõistlik seadustega ümber määratleda, siis tekitab see paratamatult nõutust.

Eesti Ekspressis avaldatud lugu “Kooseluseadust koalitsioonileppesse ei kirjutatud, aga diil tehti” (EE, 8. aprill 2015) asetab aga tõeks osutumise korral IRLi sootuks kummalisse valgusesse.

Artiklis väideti, et kooseluseaduse osas tehti koalitsioonikõnelustel suuline kokkulepe, mille kohaselt kooseluseaduse rakendussätted tuleb vastu võtta. Sotside ja Reformierakonna puhul on selline kokkulepe igati ootuspärane, ent IRLi osalus selles ei kvalifitseeruks küll millegi muuna kui kon-

servatiivsete põhimõtete reetmisena.

IRLi esimehe Urmas Reinsalu seniste kinnituste järgi võib oletada, et sellist kokkulepet siiski ei sündinud. 9. aprillil toimunud valitsuse pressikonverentsil teatas Reinsalu, et kuna kooseluseaduse küsimuses pole osapooled midagi kokku leppinud, siis pole seda küsimust koalitsioonileppesse kirjutatud.

KUKU raadio saates “Nädala tegija” (10. aprill 2015) teatas aga Reinsalu, et justiitsministrina pole tal poliitilist plaani hakata kooseluseaduse rakendusakte välja töötama: “Seda küsimust on võimalik parlamendi liikmetel soovi korral adresseerida ja justiitsministeeriumile jääb siin roll, kui parlamendis ühele või teisele poole need otsused kulgevad, juriidilist ekspertiisi pakkuda,” tõdes Reinsalu.

Sotside esimees Sven Mikser aga pareeris ühemõtteliselt nii valitsuse pressikonverentsil kui ka raadiosaates Reinsalu väite.

Mikseri sõnul on rakendusaktide väljatöötamine olnud alati valitsuse ülesanne ja mitte parlamendi töö: “Seadus on vastu võetud ja ootab rakendusakte,” ütles Mikser pressikonverentsil.

Siin on hulgaliselt küsimusi, millele me praegu veel vastust ei tea.

Kas IRL vaatab pealt, kuidas Reinsalu enda halduses olevas justiitsministeeriumis rakendussätted ette valmistatakse ja parlamendile esitatakse? Kuidas käitub IRLi parlamendifraktsioon rakendussätete hääletusel? Milline on ikkagi justiitsministri roll rakendussätete väljatöötamisel?

Need dilemmad asetavad Reinsalu ja IRLi parlamendifraktsiooni igal juhul väga oluliste valikute ette, milles on mängus paljuski IRLi tõsiseltvõetavus tõelise konservatiivse erakonnana ja paljude tulevaste valijate usaldus.

Kui nüüd tehakse vigu ja minnakse kergema vastupanu teed, siis väheneb tõelise konservatiivse maailmavaate esindatus riigikogus ja perekonnasõbralikud valijad peavad endale tulevikus otsima mõne teise poliitilise väljundi.

Loodan siiralt, et IRLi parlamendifraktsioon ja Reinsalu justiitsministrina suudavad tõestada, et erakonna moraalne selgroog pole veel murtud.

Elame, näeme.

MARKUS JÄRVI

19

RAAMATUD

Raamatute tutvustus

t laste­ m raama praktilise likum ja s on eesti ige realist e järgi, mi See on kõ põhimõtet st kristlike kasvatuse esi­ unud. sust juba keeles ilm se use oluli ore inime te kasvat takse las statuna no Siin rõhuta alates, seo aastatest undega. ust tut mestest elu vas ja s aidata küpsuse ida ku id, hilisema ise reetseid juh lapsega, takse konk teismelise Samuti an elda oma ranguid ja emal suh seatud pii lapsevan ja julgelt es siiralt põhjendad e­ eid. õtt laste van him te põ väikes eelkõige studa ne mõeldud ldult valmi Raamat on dlikult ja läbimõe tea matele, et ks. teismeea

Raamatuid on võimalik osta või tellida aadressilt: SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Roosikrantsi 7-3a, 10119 Tallinn, helistades telefonil 6 801 290, või saates meile e-posti info@saptk.ee

Nele Aus

haridus t hinnatud meer on kõrgel ja­A Stenson jude Põh James B. stöös pal Ta o tanud koo koolidega. töö alia on stra kes ja Au autor n , Iirimaa te teoste britannia usteemalis ete kasvat taja. ars õpe ula ga pop use tase kogem kui 20 aas

Surmakultuuri arhitektid 10 € Autorid: Donald DeMarco, Benjamin Wiker Paljud rooma paganlikud tavad – ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad – on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks.

Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri?

Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, ja sellel on oma kindlad arhitektid, kes on teadlikult ehitanud olemasoleva kristliku kultuuri sisse uue kultuuri ning püüavad sellega hävitada ja asendada kristlikku kultuuri.

Need, kes ehitavad sellise ettekujutuse kohaselt, ongi

surmakultuuri arhitektid. Teiste seas on raamatus vaatluse all selliste Lääne kultuuriruumi tugevalt mõjutanud inimeste elu ja ideed, nagu Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Charles Darwin, Karl Marx, Jean-Paul Sartre, August Comte, Sigmund Freud, Alfred Kinsey ja Margaret Sanger.

Revolutsioon ja Vasturevolutsioon 10 € Autor: Plinio Corrêa de Oliveira “Revolutsioon ja Vasturevolutsioon” on tuntud brasiilia mõtleja ja ühiskonnategelase, professor Plinio Corrêa de Oliveira

analüüs kristliku tsivilisatsiooni vastu suunatud revolutsiooni peamistest etappidest viimase viiesaja aasta jooksul. Professor Corrêa de Oliveira visandab samas raamatus ka tegevuskava, kuidas revolutsioonile vastu

muutuseid, mis toimuvad tema sees ja tema ümber ning räägib neist oma ingliga. Aja möödudes ning keha ja teadvuse arenedes hakkab beebi kuulma helisid ning mõistma, et ema ei ole mitte lihtsalt koht, vaid isik. Sündides saab ta ema veelgi paremini tundma, nautides tema hellust, ühtlasi kosutab teda teadmine,

et inglike jääb eluajaks temaga.

Ilusat ja õrna teksti ilmestavad võluvad ja tõetruud illustratsioonid, mis väljendavad elu imet, uue elu algust ja ümbritsevat armastust. Tegu on tõeliselt kauni looga, mis toob naeratuse nii väikeste kui suurte inimeste näole. Tegelikult on see ju meie kõigi elu lugu.

töötada. Ta on veendunud, et Lääne kultuuriline allakäik pole paratamatu protsess, vaid ajutine ja peatatav nähtus, mis peab õige pea teed andma tsivilisatsiooni taastamisele ja ülesehitamisele.

Inglike vetes 5 € Autor: Regina Doman Regina Doman´i kirjutatud ja Ben Hatke joonistatud “Inglike vetes” jutustab loo lapsest, alates tema elu algusest ehk viljastumisest kuni umbes 1-aastaseks saamiseni, ning teda eluteel saatvast kaitseinglist.

Ema kõhus elav laps jälgib

and

n Hildebr

Dietrich vo

ABIELU tuse truu armasm müsteeriu

UUT

URI INSTIT

ELUKULTU

20

Abielu. Truu armastuse müsteerium 7 € Autor: Dietrich von Hildebrand Saksa filosoofi ja teoloogi Dietrich von Hildebrandi raamat räägib abielu aluseks olevatest sügavatest elutõdedest. Abielu

nik

ridusnõu

etaja, ha

se ema, õp

kuue lap

tähendab suurt pingutust, loobumisi, õndsust, sügavat isiklikku vaimset kasvamist ning ühtsust – isetut armastust.

Dietrich von Hildebrand oli 20. sajandi katoliiklik mõtleja, kes õppis filosoofiat Edmund

Husserli juhendamisel. Teda hindas kõrgelt paavst Pius XII ja teda kartsid Natsi-Saksamaa võimud, kes nimetasid teda korduvalt eraisikust vaenlaseks number üks.

Valmistudes teismeeaks Juhised lapsevanematele 7 €

ri Instituut Elukultuu

e

RAAMATUD

a

Autor: James B. Stenson

ende

See on realistlik ja praktiline raamat laste kasvatamisest kristlike põhimõtete järgi. Raamatus rõhutatakse laste kasvatuse olulisust juba esimestest eluaastatest alates, seostatuna noore inimese hilisema küpsuse ja vastutustundega. Samuti

James B.

Stenson

, snõustaja r­ rika, Suu te on mitme m ning ena

antakse konkreetseid juhiseid, kuidas aidata lapsevanemal suhelda oma teismelise lapsega, põhjendades siiralt ja julgelt seatud piiranguid ja põhimõtteid. Raamat on mõeldud eelkõige väikeste laste vanematele, et teadlikult ja läbimõeldult valmistuda nende teismeeaks.

James B. Stenson on kõrgelt

hinnatud haridusnõustaja, kes on töötanud koostöös paljude Põhja-Ameerika, Suurbritannia, Iirimaa ja Austraalia koolidega. Ta on mitmete populaarsete kasvatusteemaliste teoste autor ning enam kui 20 aastase kogemusega õpetaja.

Elu evangeelium 5 € Autor: Johannes Paulus II Evangelium Vitae ehk Elu evangeelium on paavst Johannes Paulus II üks olulisemaid

ringkirju, mis on kirjutatud mitte ainult kristlastele, vaid kõigile hea tahtega inimestele.

See filosoofiliselt oluline tekst kutsub üles austama inim-

elu eostamisest kuni surma hetkeni välja. Surmakultuuri näilisest triumfist hoolimata kutsub paavst ehitama uut elukultuuri.

Lubage mul elada 7 € Autor: Bernard Nathanson Bernard N. Nathansoni “Lubage mul elada” on meelt muutnud abordiarsti tagasivaade oma eluteele. Dr. Nathanson oli National Abortion Rights Action League’i asutajana üheks juhtivaks jõuks abordi seadustamisel USA-s. Dr. Nathanson töötas maailma suuri-

ma abordikliiniku direktorina ning tunnustatud abordiarstina. Ligi 20 aasta jooksul teostati tema enese või tema järelvalve all olevate arstide poolt enam kui 75 000 aborti.

Aastal 1975 ütles ta aga avalikkuse suureks üllatuseks oma ametist lahti ja temast sai elupooldava liikumise üks tulisemaid eestkõnelejaid Ameerikas.

Dr. Nathansoni sõnul sai tema edasise tegevuse juhtmõtteks kammitseda nii palju kui võimalik seda kurjust, mille ta ise oli aidanud kütkeist valla päästa.

“Lubage mul elada” on osalt siiras ja julge autobiograafia, osalt poliitiline kampaania ja osaliselt abordiajaloo kroonika.

Kõrgemat seadust kaitstes 5 € Autor: Traditsiooni, Perekonna ja Omandi Kaitsmise Ameerika Komitee Homoliikumise näol on tegu rühmitusega, mis üritab süs-

temaatiliselt lammutada meie ühiskonna arusaamu mitte ainult õigest ja valest seksuaalkäitumisest, vaid ka perekonna olemusest ühiskonna alusvundamendina. Raamat vaatleb

homoliikumise kujunemislugu, eesmärke ja selle tänapäevaseid vorme ning heidab pilgu ka Kristliku Kiriku õpetlaste käsitlusele homoseksuaalsusest.

Perekond. Õppematerjal gümnaasiumiõpilastele, õpetaja­­tele ja kõigile, kes soovivad õnnelikku elu perekonnas 5 € Autorid: Nadežda Hramova jt Selles suurepärases raamatus annab hinnatud perekonnaja kasvatusteoreetik Nadežda Hramova ülevaate kristlikust

perekonnakäsitlusest ning selgitab lahti perekonnaelu põhitõdesid, alates abielu olemusest, abikaasade vastastikusest austusest ning tõelise mehelikkuse ja naiselikkuse tähendusest kuni laste kasvatamise

põhimõteteni. Raamat on ilus ja inspireeriv lugemine kõigile, kes tahavad ­abielu ja perekonna kõrgeid ideaale oma elus teostada.

21

GALERII

Taasiseseisvumisaja suurim meeleavaldus 5. oktoobril kutsus SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks riigikogu ette meelevalduse perekonna ja demokraatia kaitseks, millest sai üks võimsamaid kodanikutunde väljendusi taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajaloos.

Meeleavaldusel esines kõnega meie sõber ja aatekaaslane Maksim Rogalski, tervitades ka meie vene rahvusest toetajaid.

Meeleavaldusel astusid üles mitmed vaimulikud, teiste hulgas ka EELK saarte praost Veiko Vihuri, kes kritiseeris oma sõnavõtus kodumaise demokraatia hetkeseisu.

Raudne mees, soomepoiss isa Vello Salo luges ette Henrik Visnapuu luuletuse, mis oli kindlasti üks meeleavalduse kõige liigutavamaid hetki.

Ma olen kisendand kinnise suuga: kuhu! kuhu sa lähed! kuhu! sina ise, sa, minu kodumaa, kuhu lähed võõra ja muuga, sina kõrk!

Minu kurk hääletust kisast on tulipunane: mäleta, tuled sa kust? kes olid sa tuna? kes on su isa?

Minu sisikond on must vaitolemise valskusest; mina ei saa vaikida, sõna on saanud mu suhu, nüüd pean ma laulma sest: mina armastan sind, minu kodumaa pind.

22

Perekonna ja meie rahva moraalsete alusväärtuste kaitseks esinesid sõnavõttudega kultuuriinimesed ja vaimulikud nagu isa Vello Salo, saarte praost Veiko Vihuri, professor Tõnu Lehtsaar, pastor Veljo Kaptein, näitleja ja teoloog Malle Pärn jpt. Muusika eest vastutas meie hea sõber Raimondo Laikre koos ansambliga Häälemaa. Kohale olid tulnud meie perekondade ja riigi pärast muret tundvad kodanikud üle kogu Eesti, Saare- ja Hiiumaalt Narvani ja pealinnast Valga- ja Põlvamaani. Kokku oli meid kindlasi üle 3000 inimese.

Siiamaani on hinges see soe ja südamlik meeleolu, mis sündis meie ühiste väärtuste kaitsmisel kõikide inimeste vahele! Täname oma toetajaid! Täname veelkord kõiki, kellele meie ühised väärtused kallid on. Uskuge, see oli küll esimene kord, mil me meie oma kallite põhimõtete kaitsel tänavatele oleme tulnud, kuid see ei jää viimaseks!

GALERII

Laval astus üles paljude teiste seas ka hinnatud muusik ja ühiskonnategelane Emil Rutiku. Muusikalise osa eest vastutas meie hea sõber Raimondo Laikre.

Meeleavaldusest võtsid osa paljud pere­­konnad koos lastega, üks nendest oli IRL-i parlamendisaadik Priit Sibul, kes esines meeleavaldusel ka sõnavõtuga.

Meeleavaldusel valitses sõbralik ja helge meeleolu ning eestlaste ja venelaste vaheline sõprus tunnetatuna läbi ühtsuse moraalsetes põhiväärtustes.

23

KALENDER 2015

AASTARING

PEREKONN A

GA

Meie sihtasutuse kalender “Aastaring perekonnaga” “Aastaring perekonnaga” on 2015. aasta seinakalender, mis lähtub eesmärgist tõsta kaunite maalide ja õpetlike tekstide kaudu esile perekonnaelu ülevust ja ilu ning äratada seeläbi inimeste hinges soov pürgida oma elus perekonna kõrge ja väärika ideaali poole.

Kalendrit ei saa mitte kusagilt osta – see on mõeldud vaid meie siht­­ asutuse toetajatele.

Kui kellelgi on veel soov meie kalendrit hankida, siis palun andke sellest meile kindlasti teada.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ei saa toetust ei riigilt ega Euroopa Liidult ning tegutseb üksnes tänu annetajate lahkele toetusele. Täname kõiki oma toetajaid, kes annavad oma väärtusliku panuse meie püüdlustesse kaitsta ühiskonna kõlbelisi aluseid. Sihtasutuse tegevust saab toetada, tehes annetuse ühele kõrvaltoodud kontodest ja märkides selgituseks “Annetus”.

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks pangakontod: SEB EE341010220219264229 Nordea Pank EE371700017003260160 Danske Bank EE673300333709910003 LHV EE167700771001268442