Information requirements r12 et by Siim Kaevats

N천utava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peat체kk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

JUHEND

N천utava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peat체kk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 Detsember 2015

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

ÕIGUSLIK MÄRKUS Juhendi eesmärk on aidata kasutajatel täita oma REACH-määrusest tulenevaid kohustusi. NB! Ainus autentne õiguslik alus on REACH-määrus ja käesolev dokument ei ole õiguslikult samaväärne teave. Teabe kasutamise eest vastutab ainuisikuliselt selle kasutaja. Euroopa Kemikaaliamet ei vastuta juhendis sisalduva teabe kasutamise eest.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Viide: ED-02-15-966-ET-N ISBN: 978-92-9247-704-2 Avaldamisaeg: detsember 2015 Keel: ET © Euroopa Kemikaaliamet 2015 Kui teil tekib käesoleva dokumendiga seoses küsimusi või märkusi, saate need esitada juhendi tagasiside vormi abil (märkige sellele dokumendiviide, avaldamisaeg, peatükk ja/või lehekülg). Tagasiside vorm on ECHA juhendite veebilehel või aadressil: https://comments.echa.europa.eu/comments_cms/FeedbackGuidance.aspx Vastutamatusesäte. See on algselt inglise keeles avaldatud dokumendi tõlke töövariant. Algdokument on ECHA veebilehel. Euroopa Kemikaaliamet Postiaadress: P.O. Box 400, FI-00121 Helsinki, Soome Külastusaadress: Annankatu 18, Helsinki, Soome

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Eessõna Käesolev juhend kirjeldab aine omaduste, kokkupuute, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete ning kemikaaliohutuse hindamisega seotud teabele esitatavaid nõudeid, mis tulenevad REACHmäärusest. Juhend kuulub juhendite sarja, mille eesmärk on aidata kõigil sidusrühmadel täita REACH-määrusega kehtestatud kohustusi. Need dokumendid sisaldavad üksikasjalikke juhiseid mitmesuguste oluliste REACH-määruse menetluste ning teatud teaduslike ja/või tehniliste meetodite kohta, mida ettevõtted või ametiasutused peavad kasutama REACH-määruse nõuete täitmiseks. Algsed juhendid koostati ja arutati läbi REACH-määruse rakendusprojektide raames Euroopa Komisjoni talituste juhtimisel ning kaasatud olid kõik asjaomased sidusrühmad: liikmesriigid, ettevõtted ja vabaühendused. Pärast liikmesriikide pädevate asutuste heakskiitu anti juhendid ECHA-le avaldamiseks ja edasiseks täiendamiseks. Kõik juhendi ajakohastused koostab ECHA ning need läbivad konsultatsioonimenetluse, kus osalevad liikmesriigid, ettevõtted ja vabaühendused (sidusrühmad). Konsultatsioonimenetluse lisateave on järgmisel aadressil: http://echa.europa.eu/documents/10162/13559/mb_63_2013_consultation_procedure_for_gui dance_revision_2_en.pdf

Juhendeid saab alla laadida Euroopa Kemikaaliameti veebilehelt: http://echa.europa.eu/web/guest/guidance-documents/guidance-on-reach

Käesolev dokument on seotud REACH-määruse ehk Euroopa 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 1.

Parlamendi

nõukogu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, parandatud versioon ELT L 136, 29.5.2007, lk 3).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Dokumendi muudatused Versioon

Muudatused

Kuupäev

Versioon 1

Esmaväljaanne

Mai 2008

Versioon 1.1

• • • •

• •

Versioon 1.2

• • •

Versioon 2

• • •

• • • •

•

Protsessikategooriate (PROC) loendisse lisati metallide ja teiste mineraalainetega seotud tööde kategooriad. SU 10 sõnastust muudeti veidi. Lisati kemikaalikategooria PC 39 (isikliku hügieeni tooted). 6. kasutusvaldkonda lisati paberimass ja moodustati muude toodete või teenustega seotud alajaotis (0-1 „muu kemikaalidega seotud majandustegevus” ja 0-2 „muu majandustegevus, mis ei ole seotud kemikaalidega”). Tootekategooriate loendit ühtlustati tehniliselt. Kõik „muu” viidi loetelu lõpust loetelu algusse.

Juuli 2008

Liite R.12-3 protsessikategooriate numbreid parandati alates kategooriast PROC 22. Valesti liigitatud „kaamerad ja videokaamerad” paigutati liite R.12-4 kategooriast AC 9 kategooriatesse AC 3–4. Liite R.12-4 nummerdamissüsteemi kohandati kategooriate struktuuriga.

Oktoober 2008

Kasutusala kirjeldussüsteemi eesmärkide kirjeldus sissejuhatuses muudeti selgemaks ja sidusamaks. Jaotises R.12.1 täpsustati viiteid artiklile 37 (allkasutaja teatab tarnijale kasutusala) ja IUCLIDi jaotisele 3.5. Jaotisesse R.12.2 lisati täpsustusi ja määratlusi: • ühtlustati „kemikaalide” (= ained eraldi ja segudes) ja toodetega seotud mõisteid; • tootekategooriatesse (AC) lisati kuivatatud/tahkestatud segud, sest neil on kindel kuju ja pind. Ajakohastati kirjeldussüsteemi kasutusnäited: vt jaotised R.12.4 ja R.12.5. Jaotisesse R.12.1 lisati uus tabel, mis seletab paremini seoseid kasutusalade kirjeldussüsteemi ja esimese astme kokkupuutehinnangute vahel. Jaotisesse 12.2.1 lisati lühike lõik, mis selgitab aine olelusringi eri tegutsejaid. Jaotiste 12.3.1–12.3.5 ülesehitust ühtlustati. Lisati kolm alajaotist: deskriptori ehk kirjelduselemendi määratlus ja otstarve; sobiva kategooria määramise juhis; seos esimese astme hindamisega. Kasutusvaldkonna deskriptorite loend jaotati teabe alusel kaheks: põhideskriptoriks on peamised kasutajarühmad aine olelusringi vältel (SU 3, 21 ja 22) ja lisadeskriptoriks on lõppkasutusvaldkond (kõik kirjed), vt liide R.12-1. Jaotises R.12.3.2 eristati selgemini kemikaalikategooria (PC) kaht funktsiooni: i) segusid valmistavate sektorite kirjeldamine segu tüübi järgi ja ii) tarbekaupade tüübid, mida saab hinnata ECETOCi tarbijakokkupuute riskihindamisvahendiga (vt liide R.12-2.2).

Märts 2010

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

•

• •

•

Jaotises 12.3.5 eristati selgemini tootekategooria (AC) kaht funktsiooni: i) aine kasutuskestuse ja järgneva jäätmeetapiga seotud tooteliik ((toote käsitsemine töötajate ja/või tarbijate poolt); ja ii) tarbekaupade liigid, mida saab hinnata suunatud riskihindamise vahendiga. Vt liited R.12-5.1 ja R.12-5.3. Lisati ECETOCi tarbijakokkupuute riskihindamisvahendis käsitletavate toote alamkategooriate loend (vt liited R.12-2.2 ja R.12-5.3) ning selgitati kasutusalade kirjeldussüsteemi ja esimese astme kokkupuutehinnangute vahelist seost jaotistes R.12.3.2 ja R.12.3.5. Enamikust protsessikategooriatest eemaldati viide tööstusvõi kutselisele keskkonnale. Valiku saab teha kokkupuute hindamisel. Kasutusala kirjeldamise tasandil näitavad SU 3 ja SU 22, kas kasutamine toimub eeldatavasti tööstuskeskkonnas või mitte. Jaotisesse R.12.3.5 lisati näited, kuidas töötajad töötlevad tooteid. Tootekategooriate (AC) loendi ülesehitust muudeti, et seda seostada paremini TARIC-süsteemiga. Tootekategooriate (AC) loendist eemaldati alamkategooriad, et registreerija ja allkasutajad saaksid ise otsustada, kui üksikasjalikult on aine kasutuskestust vaja kirjeldada. Varasemaid alamkategooriaid on kasutatud näidetena illustreerimaks, mis liiki tooteid võivad üldkategooriad hõlmata. Täiendava deskriptorina lisati keskkonda eraldumise kategooria (ERC) (vt jaotis R.12.3.4). Selgitati keskkonda eraldumise erikategooriate osa selles kontekstis. Lisati tööstustööliste poolt toodete abrasiivmeetodiga töötlemist käsitlev uus kategooria ERC 12. Laiendati deskriptorit 10b/11b, et hõlmata ainete eemaldamist tootepindadelt. Liitesse R.12-6 lisati ainefunktsioonide kategooriate loetelu (laiendatud ohutuskaardi lõigu 1.2 jaoks ja aruandluseks IUCLIDis). Loendi eesmärki selgitatakse jaotisesse R.12.3.6 lisatud lühikeses lõigus. Lisati uus jaotis (R.12.5), milles selgitatakse, kuidas kirjeldussüsteem võib aidata i) kaardistada kasutusalasid kemikaaliohutuse hindamise jaoks, ii) koostada kokkupuutestsenaariumide lühipealkirju ja iii) esitada andmeid kindlaksmääratud kasutusalade kohta IUCLIDi jaotises 3.5. Täpsustati valikuloendeid: • kasutusvaldkondade (SU) loendisse lisati i) teadusuuringud ning ii) elektri-, auru-, gaasi- ja veevarustus ning reoveepuhastus; • täiteained ja kitid viidi kategooriast PC 9 kategooriasse PC 9b; • näpuvärvid viidi kategooriast PC 9 kategooriasse PC 9c; • lisati selgitus, et PC 14 tähistab metallpinnaga reageerivaid aineid; • muude kategooriate dubleerimise tõttu eemaldati autohooldustoodete (PC 6), kunstitarvete (PC 5), aia- ja muruhooldustoodete (PC 22) kategooriad; • eemaldati kategooria PC 10, sest seda hõlmab kategooria „muu”; • lisati selgitus, et PC 20 viitab keemiatööstuses kasutatavatele töötlemise abiainetele; • pleegitid ja muud töötlemise abiained lisati kategooriatesse PC 26 ja PC 34; • metallid ja muud mineraalained lisati kategooriatesse PROC 21–25 ning kohandati kirjeldust; • PROC 8 jagati kategooriateks PROC 8a ja PROC 8b;

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

lisati peamiselt metallitööstuse protsessidega seotud kategooriad PROC 26, PROC 27a ja PROC 27b; • tootekategooriate (AC) loendist eemaldati AC12, sest see ei ole kooskõlas materjalipõhise kategooriatesse liigitamisega ega ole vastavuses TARIC-süsteemiga. Tekst kohandati ülalloetletud muudatustega. •

•

Versioon 3.0

• • •

•

Juhendi kohaldamisala laiendati kasutusalade kirjeldamisele üldisemalt (varem vaid kasutusala kirjeldussüsteem) ja selle alusel muudeti ka pealkirja. Selgitati kasutusalateabe rolli eri protsessides. Täpsustati mõnd terminit/mõistet/nõuet, nt: o kasutusala / asjaomaste tegevuste mõiste; o olelusringi etappide ulatus, sh eristus tööstusliku ja kutselise kasutuse vahel; o kohustus lisada registreerimistoimikusse kasutusalateave. Kasutusalade deskriptorite loetelu: o lisati uus kasutusala deskriptor: olelusringi etapp; o see asendab peamised kasutajarühmad SU 3 (tööstuslik kasutus), SU 21 (tarbijakasutus), SU 22 (kutseline kasutus) ja SU 10 (segu tootmine); o olelusringi etapp „Segu tootmine” nimetati ümber etapiks „Segu tootmine või ümberpakendamine”, et täpsustada selle ulatust; o „Kutseline kasutus” nimetati ümber „Kutsetöös levinud kasutamiseks”, et oleks keskkonna seisukohalt selgem, et need kasutusalad on laialt levinud; o kasutusaladest eemaldati peamised kasutajarühmad, sest neid hõlmab uus kasutusala deskriptor „Olelusringi etapp”; o eemaldati PC 19 (vaheaine), sest seda hõlmab „Tehniline otstarve”; o lühendati kemikaalikategooriate (PC) nimetusi; o lisati uus kemikaalikategooria (PC) hüdrolõhkumise jaoks; o lisati uus kemikaalikategooria (PC) akude ja patareide elektrolüütide jaoks; o kohandati protsessikategooriate nimetusi ja selgitusi, et täpsustada nende ulatust; o lisati uus protsessikategooria puhastus- ja hooldustööde jaoks (PROC 28); o täpsustati keskkonda eraldumise kategooriate kohaldatavust, kohandades nimetusi ja selgitusi; o lisati uus keskkonda eraldumise kategooria, mis hõlmab toodete kasutamist tööstusettevõtetes, kui keskkonda satub vähe heitmeid; o täiendati tootekategooria (AC) alamkategooriate mõistet, et esitada täpsemat tooteteavet; o kohandati tehnilise otstarbe ja tootekategooriaid (AC), et järgida OECD püüdlust jõuda üleilmselt ühtlustatud kategooriateni. Lisati uus liide R.12-5, kus on selgitatud, kuidas hallata juhendi selle ajakohastatud versiooniga tehtud muudatusi.

Detsember 2015

NĂľutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend PeatĂźkk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

REACH-määrusele viitamise tava REACH-määrust sõna-sõnalt tsiteeriv tekst on kaldkirjas ja jutumärkides. Mõistete ja lühendite tabel Vt peatükk R.20 Teejuht Allolevalt jooniselt leiate peatüki R.12 asukoha juhendis.

Teave: kättesaadav –

nõutav/vajalik

R12 Ohu hindamine Ei Lõpp

Kokkupuute hindamine1 Jah

Riski kirjeldamine

Artikli 14 lõike 4 kriteeriumid?

Märkida kemikaaliohutuse aruandesse Edastada ohutuskaardiga kokkupuutestsenaarium

Jah

Risk ohjatud?

Ei2

Uuesti algusesse

1 REACH-määruse I lisa kohane hindamine on vajalik ainult siis, kui aine vastab mõnele artikli 14 lõikes 4 esitatud kriteeriumile (ohuklassid, kategooriad või omadused) või tahetakse kasutada kokkupuutealasest katsetamisest loobumise võimalust (XI lisa). 2 Samuti on võimalik, et hindamise tulemuseks on kasutusala mittesoovitatavaks nimetamine (tuleb märkida ohutuskaardile).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Sisukord R.12.1. SISSEJUHATUS ....................................................................................... 11 R.12.1.1. Juhendi eesmärk ................................................................................... 11 R.12.1.2. Kes peaks seda juhendit lugema? ............................................................ 11 R.12.2. KASUTUSALA KIRJELDUS KUI ÕIGUSAKTIDES SÄTESTATUD NÕUE ........ 12 R.12.3. KASUTUSALA KIRJELDUSE ROLL ERI PROTSESSIDES ............................. 13 R.12.3.1. Kasutusalade kirjeldus kui registreerimistoimiku osa ja kokkupuute hindamise alus .................................................................................................... 14 R.12.3.2. Kasutusalade kirjeldus ohutu kasutamise teabe edastamiseks tarneahelas ... 14 R.12.3.3. Kasutusalade kirjeldus kui ametiasutuste otsustusprotsessi alus .................. 15 R.12.3.4. Kasutusalade kirjeldus üldsuse teavitamiseks kemikaalide kasutamisest....... 15 R.12.3.5. Üldine teabevoog ................................................................................... 16 R.12.4. KASUTUSALADE KIRJELDAMINE ............................................................. 16 R.12.4.1. R.12.4.2. R.12.4.3. R.12.4.4.

Kasutusala kirjeldamise põhielemendid .................................................... 17 Iga kasutusala kirjelduselemendi lühiselgitus ............................................ 18 Lisateave kasutusala kohta ..................................................................... 24 Näited .................................................................................................. 27

LISA R.12.1. MÕISTETE SELGITAMINE ............................................................... 29 Kasutusalad, kindlaksmääratud kasutusalad ja kokkupuutestsenaariumid ................... 29 Kasutusala nimetus, kokkupuutestsenaariumi pealkiri, struktureeritud lühipealkiri ja kasutusala täpsem kirjeldus .................................................................................. 31 Mittesoovitatavad kasutusalad .............................................................................. 34 Laialdane kasutamine ja laialdane hajutatud kasutamine .......................................... 34 LISA R.12.2. KASUTUSALADEKS JA ASJAOMASTEKS TEGEVUSTEKS JAGAMISE ALUSED .............................................................................................................. 36 Kasutusaladeks jagamine ..................................................................................... 36 Kasutusalaga seotud (asjaomaste) tegevuste määratlemine ..................................... 36 LISA R.12.3. TÖÖSTUSETTEVÕTTES KASUTAMISE JA LAIALDASE KUTSETÖÖS KASUTAMISE ERISTAMINE ................................................................................. 38 LISA R.12.4. KASUTUSALA DESKRIPTORITE LOETELU ........................................ 41 Olelusringi etappide (LCS) deskriptorite loetelu ....................................................... 41 Kasutusvaldkonna (SU) deskriptorite loetelu ........................................................... 43 Kemikaalikategooria (PC) deskriptorite loetelu ........................................................ 45 Protsessikategooria (PROC) deskriptorite loetelu ..................................................... 49 Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) deskriptorite loetelu.................................... 55 Tootekategooria (AC) deskriptorite loetelu .............................................................. 68 Tehnilise otstarbe (TF) deskriptorite loetelu ............................................................ 73 LISA R.12.5. KUIDAS TULLA TOIME MUUTUSTEGA.............................................. 86 Sissejuhatus ....................................................................................................... 86 Ajakohastamiskohustus ja kohanemisperiood .......................................................... 86 Mõistete täpsustamine ......................................................................................... 87 Olelusringi etapi kui uue kasutusaladeskriptori kasutuselevõtt ja peamiste kasutajarühmade (SU3/SU21/SU22) ja SU10 kaotamine .......................................... 87 Kasutusala deskriptorite uued nimetused ................................................................ 89 Kategooria PC 19 (vaheaine) eemaldamine (seda hõlmab „Tehniline otstarve”) ........... 89 Uue kemikaalikategooria lisamine hüdrolõhkumise jaoks .......................................... 89

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Protsessikategooriate nimetuste ja selgituste kohandamine, et täpsustada nende ulatust ............................................................................................................... 89 Keskkonda eraldumise kategooriate ulatuse täpsustamine ja uue keskkonda eraldumise kategooria lisamine väikese keskkonnaheitega toodete tööstusliku kasutamise jaoks ................................................................................................. 90 Tootekategooria alamkategooriate täpsustamine, et saada täpsemat tooteteavet ........ 90 Tehnilise otstarbe kategooriate kohandamine Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri esitatud OECD ühtlustatud kategooriate ettepaneku alusel .. 91

Joonised Joonis R.12-1. Ülevaade protsessidest, kus kasutusalateave on oluline ..................................... 16 Joonis R.12-2. Olelusringi mõiste skeem ............................................................................... 19 Joonis R.12-3. Kasutusala / asjaomase tegevuse ning kokkupuutestsenaariumi / asjaomase stsenaariumi mõistete skeem .............................................................................................. 23 Joonis R.12-4. Üldine ülevaade ja otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi tootmisetapis ja segu toomise või ümberpakendamise etapis ................................... 64 Joonis R.12-5. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi tööstusettevõttes kasutamise etapis..................................................................................... 65 Joonis R.12-6. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi etappides „Laialdane kasutamine kutsetöös” ja „Tarbijakasutus” ............................................................ 66 Joonis R.12-7. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi kasutuskestuse etapis ........................................................................................................ 67

Tabelid Tabel R.12-1. Ülevaade iga kasutusala kirjeldamise põhielemendiga seotud deskriptorite kategooriatest ................................................................................................................... 17 Tabel R.12-2. Kasutusala kirjeldamise näide ......................................................................... 27 Tabel R.12-3. Kasutusala standardfraasidega kirjeldamise näide.............................................. 28 Tabel R.12-4. Kasutusala nimetus, kokkupuutestsenaariumi pealkiri, struktureeritud lühipealkiri ja kasutusala täpsem kirjeldus ............................................................................................ 31 Tabel R.12-5. Eri stsenaariumid, mille alusel saab otsustada, kas kasutusala on laialdane ja hajutatud.......................................................................................................................... 35 Tabel R.12-6. Tunnusjooned, mis aitavad eristada tööstusettevõttes kasutamist tööstusvälisest kutsetegevusest ja seostada seda olelusringi etappidega ........................................................ 38 Tabel R.12-7. Olelusringi etapid ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemid ..................... 40 Tabel R.12-8. Olelusringi etappide deskriptorite loetelu .......................................................... 42 Tabel R.12-9. Kasutusvaldkonna (SU) deskriptorite loetelu ..................................................... 43 Tabel R.12-10. Kemikaalikategooria (PC) deskriptorite loetelu ................................................. 45 Tabel R.12-11. Protsessikategooria (PROC) deskriptorite loetelu .............................................. 49 Tabel R.12-12. Ülevaade olelusringi iga etapiga seotud keskkonda eraldumise kategooriatest (ERC) ............................................................................................................................... 57 Tabel R.12-13. Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) kirjelduselementide loetelu .................. 58 Tabel R.12-14. Tootekategooria (AC) deskriptorite loetelu ...................................................... 68 Tabel R.12-15. Tehnilise otstarbe (TF) deskriptorite loetelu ..................................................... 73 Tabel R.12- 16. Nõuanded olelusringi etapi määramiseks olemasoleva teabe alusel ................... 88

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.1. Sissejuhatus R.12.1.1. Juhendi eesmärk Juhendi eesmärk on selgitada kasutusalateabe kasutamist eri REACH-protsessides ja asjaomaseid õigusnõudeid ning määrata kindlaks keemiliste ainete kasutusalade kirjeldamise põhimõtted. REACH-määruse kohaselt peab aine tootja ja importija esitama oma registreerimistoimikus kindlaksmääratud kasutusala(de) lühikese üldkirjelduse. Selles kontekstis tähendab kasutusala aine (eraldi või segus) mis tahes kasutamist 2. See hõlmab näiteks segu tootmist või toote 3 tootmist. Juhendis on selgitatud, mida hõlmab kindlaksmääratud kasutusala lühike üldkirjeldus 4, et see oleks otstarbekohane. Kasutusalade kirjeldus on registreerijale eeltingimus, mille alusel hinnatakse ohutust (kui vajalik) ja antakse seejärel tarneahelas allpool tegutsejatele teada ohutu kasutamise tingimused. Kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldus peaks aitama ka ametiasutustel mõista, mida ainega turul tegelikult tehakse. Nii saab teha teabel põhinevaid otsuseid, kui prioriteetne on aine edasise uurimise ja regulatiivmeetmete võtmise seisukohalt. Peale selle avalikustatakse osa registreerimistoimikutes olevast kasutusalateabest ECHA veebilehel. Nii saab avalikkus teada, mis tooted võivad ainet sisaldada ning millistes protsessides ja sektorites ainet kasutatakse. Kasutusalade kirjeldus on tähtis ka allkasutajatele, et kontrollida, kas neile saadetud kokkupuutestsenaariumid hõlmavad ka nende kasutusala. Sellepärast peab kõigil, kes REACH-määrust järgivad (registreerijad ja allkasutajad, ametiasutused ja avalikkus), olema ühine arusaam selle kohta, mida tähendab registreerimistoimikus esitatud kasutusala kirjeldus ja mida see peab oma otstarbe täitmiseks sisaldama.

R.12.1.2. Kes peaks seda juhendit lugema? Juhendis keskendutakse peamiselt kasutusala kirjeldusele REACH-määruse kohases registreerimismenetluses, kuigi seda käsitletakse siin ka seoses muude REACH-protsessidega (nt teabelevi). Kasutusala kirjeldust seoses autoriseerimistaotlustega käsitletakse ka ECHA dokumendis „Kuidas kirjeldada autoriseerimistaotluses kasutusalasid”, mis on aadressil http://echa.europa.eu/web/guest/applying-for-authorisation. Juhend on suunatud registreerijatele ja allkasutajatele, kes peavad teineteisega suhtlema, et koostada asjalik kasutusalade kirjeldus, mis lisatakse registreerimistoimikusse ja laiendatud ohutuskaartidele. Allkasutajad saavad tugineda käesoleva juhendi põhimõtetele ka REACHmääruse artikli 38 kohase allkasutaja aruande koostamisel. Registreerimisdokumentides oleva kasutusalateabega puutuvad kokku ka ametiasutused (nt ainehindamisel). Sellepärast võib ka neile selle juhendi lugemisest kasu olla.

REACH-määruse artikli 3 lõikes 24 on esitatud kasutusala määratlus: kasutusala – mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine.

3 REACH-määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud määratluse kohaselt on toode „ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis”. 4

Konkreetsed väljad (eriti 3. jaotis kasutusala teabe kohta) esitatakse IUCLIDi vormingus.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.2. Kasutusala kirjeldus kui õigusaktides sätestatud nõue REACH määruses on sätestatud, et registreerijatel tuleb tehnilises toimikus esitada kõikide registreerimiskohustusega ainete kindlaksmääratud „kasutusala(de) üldine lühikirjeldus” (REACH-määruse artikli 10 punkti a alapunkt iii ja VI lisa punkt 3.5). Nõuet kohaldatakse tavapärasel registreerimisel (artikkel 6), rangelt ohjatud tingimustes käideldavate vaheainete registreerimisel (artikli 17 lõike 2 punkt e ja artikli 18 lõike 2 punkt e) ning toodetes sisalduvate ainete registreerimisel (artikli 7 lõiked 1 ja 5). See ei olene sellest, kas kemikaaliohutust tuleb hinnata või ei, ega aine kogusest konkreetsel kasutusalal. Seda nõuet kohaldatakse igat liiki ainetele (ohuklassiga ja ilma) ning kõigile kogusevahemikele (sh 1–10 t/a). NB! Kui ainest on varem teatatud direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt ning kogusevahemik ja kasutusalad on jäänud samaks, ei ole ettevõttel sõnaselget kohustust järgida REACH-määruse VI lisa, aga kasutusalade kirjelduse lisamine on väga soovitatav. Kui registreerijad peavad kemikaaliohutuse hindamise raames hindama ka kokkupuudet, peavad tehnilises toimikus olev kasutusalade lühikirjeldus ja kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumid olema omavahel kooskõlas (vt REACH-määruse I lisa punkt 5.1.1). IUCLIDis on selle kooskõlanõude toetamiseks mitu kasutusala kirjeldamise elementi. Kokkupuute hindamisel tuleb käsitleda aine tootmist, aine (eraldi või segus) kõiki kasutusalasid ja järgnevaid olelusringi etappe (toote kasutuskestus ja jäätmeetapp). Iga kasutusala kohta tuleb kirja panna ohutu kasutamise viis. Seetõttu tuleb registreerimistoimikus esitatud kasutusalade kirjelduses anda piisavalt teavet, et oleks selge, mida ainega tehakse, ja oleks võimalik kasutusaladega seotud kokkupuudet asjalikult hinnata. Kasutusala kirjeldus peab seega hõlmama eraldi ja segus oleva aine kõiki kasutusalasid ning järgnevat kasutuskestust 5 kasutusalade tulemusena saadud toodete koostises. Kuigi tootmine ei ole kasutusala, tuleb ka seda kirjeldada. Jäätmeetapp ei ole kasutusalade kirjelduse osa. Kasutusalateave on tähtis ka ainete puhul, mille jaoks ei ole kehtestatud kokkupuute hindamise kohustust. Ained, mida toodetakse või imporditakse aastas 1–10 tonni, tuleb registreerida, aga kokkupuute hindamise kohustust ei ole. Ainetele, mida toodetakse või imporditakse aastas üle 10 tonni, aga mis ei vasta REACH-määruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele 6, ei ole samuti vaja teha kokkupuute hindamist. Sellegipoolest on registreerijatel mõlemal juhul kohustus lisada registreerimistoimikusse kindlaksmääratud kasutusala(de) lühike üldkirjeldus (VI lisa punkt 3.5). Selleks on soovitatav järgida käesolevas juhendis kirjeldatud ja IUCLIDis kasutatavaid kirjelduselemente. Registreerijad peavad arvestama ka sellega, et kehtib kohustus esitada tehnilises toimikus kogu registreerijale kättesaadav teave (näiteks kui registreerijal on ühise esitamisega seoses saadud kasutusalade kirjeldusi). Kui registreerija on kasutanud kasutusalateavet nõutava teabe kohandamiseks kokkupuute/eraldumise alusel või sobiva manustamisviisi valimiseks REACH-määruse lisade VII–X teise veeru kohaselt, peab kasutusalateave (ja vastav kokkupuuteteave) olema kooskõlas kohandamise põhjendusega (nt kui registreerija tahab loobuda inimtervisega seotud kõrgema astme ohunäitajate esitamisest, sest kasutamine toimub rangelt ohjatud tingimustes

Kasutuskestus on ajavahemik, mille jooksul toodet kasutatakse.

NB! Mujal juhendis viidatakse neile kriteeriumidele sõnaga „ohtlik”.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

(REACH-määruse XI lisa punkt 3.2 ja toodetes sisalduvate ainete korral XI lisa punkti 3.2 alapunkt c)). Kui teabelünkade tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas mingi klassifitseerimiskriteerium on täidetud, peab registreerija kirjeldama oma kasutusala ohtlikuks peetava aine jaoks nõutaval määral. Sarnaselt teiste ainetega tuleb ka vaheainete kohta esitada registreerimistoimikus kasutusala kirjeldus. Registreerimistoimikusse lisatud vaheainena kasutamise teave (nt konkreetse kasutusalaga seotud kogus kokku) on eriti oluline ametiasutustele, kui valitakse ja prioriseeritakse aineid täiendavate regulatiivmeetmete jaoks (nt autoriseerimisloetellu kandmine, piirangud jne) ja kui otsustatakse parima regulatiivse riskijuhtimisvaliku üle. Kui registreerija ei esita kasutusalade kohta teavet mõjuva põhjuseta, võidakse talt nõuda seda teavet vastavuse kontrollimise käigus. NB! Ühise esitamise liikmed peavad esitama kasutusalade lühikirjelduse ega saa lihtsalt viidata juhtregistreerija toimikule, isegi kui kemikaaliohutuse aruanne on esitatud ühiselt. Artikli 11 kohaselt peab iga registreerija esitama artikli 10 punkti a alapunktis iii nimetatud teabe (st teabe aine tootmise ja kasutusala(de) kohta) eraldi. Esitatav teave peab hõlmama registreerija ja tema tarneahela kasutusalasid.

R.12.3. Kasutusala kirjelduse roll eri protsessides Kasutusala kirjeldus on tähtis paljude osaliste jaoks, sh: -

registreerija nõue hinnata kemikaali ohutust. Registreerijad, kes peavad kemikaaliohutuse hindamise raames hindama ka kokkupuudet, peavad käsitlema aine kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid ja esitama kemikaaliohutuse hindamise tulemused kemikaaliohutuse aruandes;

ohtlike ainete või segude tarnijad, kes peavad artikli 31 kohaselt esitama saajale ohutuskaardi. Ohutuskaart peab sisaldama kasutusalateavet;

allkasutaja kohustused: allkasutajad võivad edastada oma kasutusalateabe tarnijatele. Samuti peavad nad kontrollima, kas saadud kokkupuutestsenaarium hõlmab nende kasutusala. Kui nad koostavad oma kemikaaliohutuse aruande, on kasutusala lühikirjeldus osa teabest, mis tuleb ECHA-le esitada;

ametiasutuste ülesanne on valida ja prioriseerida aineid edasisteks regulatiivmenetlusteks (nt aine hindamine, väga ohtlike ainete tuvastamine, piiramine jne). Sõelumisel ja prioriseerimisel arvestatakse aine kasutamisega (nt laialdane kasutamine). Järelevalveasutused kasutavad kasutusalateavet ka kokkupuutestsenaariumi rakendamise kontrollimiseks;

kemikaalide kasutusalateabe kättesaadavus üldsusele: mittekonfidentsiaalne kasutusalateave avaldatakse.

Sellepärast on tähtis mõista kasutusalade kirjelduse otstarvet, et saada aru, millist teavet on vaja koguda ja esitada. Kasutusalade kirjelduse osa eri protsessides kirjeldatakse lähemalt allpool.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.3.1. Kasutusalade kirjeldus kui registreerimistoimiku osa ja kokkupuute hindamise alus Registreerijad, kes peavad kemikaaliohutuse hindamise raames hindama ka kokkupuudet, peavad käsitlema kõiki neile teadaolevaid aine (eraldi, segus või tootes) kasutusalasid oma tarneahelas ELis ja esitama kemikaaliohutuse hindamise tulemused kemikaaliohutuse aruandes. Kasutusalade kirjeldus on väga tähtis, sest on asjaliku ja täieliku kokkupuutehindamise alus. Ohtlike ainete kemikaaliohutuse aruanne sisaldab kokkupuutestsenaariumeid, milles on määratletud kasutustingimused, mis tagavad aine kasutusaladega seotud riskide ohjamise aine kogu olelusringi jooksul. Hindamise esimese etapina peab registreerija kindlaks tegema oma aine kõik kasutusalad koos realistliku teabega vastavate kasutustingimuste kohta. Tõhus viis sellise teabe saamiseks on tarnijate või allkasutajate sektoriorganisatsioonide koostatud kasutusalakaardid 7. Kasutusalakaartidel on kogu sektori peamiste kasutusalade ühtlustatud kirjeldus ja sektori tüüpiliste kasutustingimuste teave. Kaartidest saab registreerimiseks, eriti kemikaaliohutuse hindamiseks vajalikku teavet. Taolist ühe turusektori kasutusalade kirjeldust saab kasutada ka teiste sellesse sektorisse jõudvate ainete jaoks. Kasutusalakaartide lisateave on kemikaaliohutuse aruannete ja kokkupuutestsenaariumide tegevuskava veebilehel (Action area 2): http://echa.europa.eu/csr-es-roadmap Registreerimisdokumentides käsitletavad kasutusalad tuleb lisada tehnilisse toimikusse. Toimik koostatakse ja esitatakse IUCLIDi vormingus. Loodud on eraldi jaotis, kuhu kantakse kasutusalateave aine olelusringi eri etappide kohta. Seejärel koostab registreerija kemikaaliohutuse hindamisel iga kasutusala jaoks kokkupuutestsenaariumid. Kemikaaliohutuse aruandes esitatud kokkupuutestsenaariumid ja tehnilises toimikus kirjeldatud kindlaksmääratud kasutusalad peavad olema omavahel kooskõlas. Samuti peavad need olema kooskõlas kokkupuutestsenaariumidega, mis edastatakse hiljem tarneahelas allkasutajatele (ohutuskaardi lisana).

R.12.3.2. Kasutusalade kirjeldus ohutu kasutamise teabe edastamiseks tarneahelas Aine asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ja mittesoovitatavad kasutusalad tuleb esitada ka ohutuskaardi jaos 1.2. Kemikaaliohutuse aruande esitamisel peab selles ohutuskaardi jaos antud teave olema kooskõlas kemikaaliohutuse aruandes teatatud kindlaksmääratud kasutusalade ja ohutuskaardi lisa(de) kokkupuutestsenaariumidega. Üldiselt on heaks tavaks lisada laiendatud ohutuskaardi lisades esitatud kokkupuutestsenaariumide ette sisukord. Seal on ära toodud lühipealkirjad, mis aitavad ohutuskaardi saajal mõista, milline kokkupuutestsenaarium puudutab tema kasutusala. Kokkupuutestsenaariumis on ka tiitelleht, kus on täpsem kirjeldus tegevustest, mida stsenaarium hõlmab. Nii tiitellehed (kokkupuutestsenaariumi kohaldamisalast ülevaate andmiseks) kui ka lühipealkirjad (sisukorras ja kokkupuutestsenaariumis eri stsenaariumide leidmise lihtsustamiseks) peavad olema kooskõlas registreerimistoimikus esitatud kasutusalateabega. Lisateave lühipealkirjade kohta on kemikaaliohutuse aruande ja kokkupuutestsenaariumide tegevuskava veebilehtedel (Action 2.5): http://echa.europa.eu/csr-es-roadmap ja ka: Lisa

7 Kasutusalakaarte võivad koostada mitu tootjat/importijat üheskoos, kaasates ka neist tarneahelas allapoole jäävad sektorid.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.1. Allkasutajad, kes saavad laiendatud ohutuskaardid, peavad uurima nende kasutusala kirjeldavate kokkupuutestsenaariumi(de) sisu, et kontrollida, kas nende kasutustingimused on hõlmatud ja riskijuhtimismeetmed rakendatud. Selles protsessis on tähtis kasutusala ulatuse sobiv kirjeldus, et allkasutajad tunneksid oma kasutusalad ära ja saaksid arvesse võtta tarneahelas edastatud ohutu kasutamise teavet.

R.12.3.3. Kasutusalade kirjeldus kui ametiasutuste otsustusprotsessi alus REACH-protsessid on kavandatud nii, et ametiasutused saavad välja selgitada, kas mõni kemikaal vajab täiendavat uurimist või regulatiivmeetmeid. REACH-registreeringute andmebaasis on palju aineid, mis võivad oma i) teadaoleva ohuprofiili ja/või ii) olemasolevate teabelünkade tõttu olla ohtlikud. Ametiasutused peavad välja selgitama prioriteetsed ained ja hindama registreerijate kokkupuutehinnangute nõuetekohasust. Ainete lähemaks uurimiseks, vastavushindamiseks ja täiendavate regulatiivmeetmete jaoks prioriseerimise aluseks on teatud määral ka registreerimistoimikus esitatud kasutusalateave 8. Sellepärast peab kasutusalade kirjeldus olema läbipaistev ja täielik. Kui on vaja esitada kokkupuutestsenaarium, peavad kasutusalad olema ühemõtteliselt seotud kokkupuutestsenaariumiga, kus kirjeldatakse ohutu kasutamise tingimusi. Kui aine on täiendavate riskijuhtimismeetmete jaoks prioriseeritud, võib kasutusalade kirjelduse kvaliteet mõjutada ametiasutuste otsust sobivaima riskijuhtimisvaliku kohta. Selge ülevaade aine kasutusviisidest aitab ametiasutustel meetmete üle otsustada. Näiteks: kui ettevõtted näitavad, et mingit ainet ei kasutata laialdaselt ja hajutatult ja/või seda kasutatakse autoriseerimist nõudvas kasutusalas väikeses koguses, omistatakse sellele ainele valimisel ja prioriseerimisel (mis võib lõppeda aine XIV lisasse kandmisega) madalam tähtsusaste. Et ametiasutused saaksid aineid prioriseerimiskriteeriumide alusel hinnata, tuleb registreerimistoimikus esitada asjakohane teave kasutusalade (ja kasutustingimuste) kohta. Lisaks teabe kättesaadavusele on ametiasutustel vaja, et teabe ülesehitus võimaldaks seda võrrelda aineti ja toimikuti ning (masin)töödelda. Kui registreerimistoimik esitada IUCLIDi vormingus, on see masintöödeldav. Kui kasutusalade kohta ei ole piisavat ja sidusat teavet, tuleb uurimisel arvestada halvimate stsenaariumidega. See võib kahjustada regulatiivse riskijuhtimise tõhusust (ained valitakse edasiseks uurimiseks ja meetmeteks valedel põhjustel).

R.12.3.4. Kasutusalade kirjeldus üldsuse teavitamiseks kemikaalide kasutamisest Üldsusele antakse teavet registreeritud ainete kasutusaladest (kindlaksmääratud kasutusalad ja mittesoovitatavad kasutusalad) ECHA veebilehel 9. Sellepärast on asjalike ja selgete kasutusala nimetuste 10 ja asjaomaste kasutusala deskriptorite 11 esitamine väga tähis, et

Lisateave võimalike ohtlike ainete väljavalimise ja prioriseerimise kohta on ECHA veebilehel:

http://echa.europa.eu/addressing-chemicals-of-concern/substances-of-potential-concern/screening http://echa.europa.eu/web/guest/addressing-chemicals-of-concern/authorisation/recommendation-for-inclusion-inthe-authorisation-list 9

http://echa.europa.eu/web/guest/information-on-chemicals/registered-substances

Lisateave kasutusalade nimetuste kohta on punktis 12.4.2.2.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

üldsus saaks vähemalt põhiteabe selle kohta, kus ainet leidub, mis protsessides seda kasutatakse ja kes seda kasutavad.

R.12.3.5. Üldine teabevoog Järgmisel joonisel on näidatud eri protsessid, kus kasutusalateavet edastatakse. Joonis R.12-1. Ülevaade protsessidest, kus kasutusalateave on oluline

Registreerimistoimik, mis sisaldab kemikaaliohutuse aruannet

ECHA ja liikmesriigid: • sõelumine • VOAde tuvastamine • täiendav regulatiivne riskijuhtimine • teabelevi • jõustamine (sh teabelevi tarneahelas)

Tootjad/importijad

Teave kasutusalade kohta, nt kasutusala kaartidel Segu tootjad

Ohutu kasutamise teave, nt laiendatud ohutuskaartidel

Lõppkasutajad

R.12.4. Kasutusalade kirjeldamine Loogiline viis kirjeldada keemilise aine kasutusalasid on liigendada need aine olelusringi alusel. Iga olelusringi etapp võib sisaldada eri kasutusalasid. Iga kasutusala tuleb kirjeldada mitme elemendiga (vt jaotised R.12.4.1 ja R.12.4.2). Jaotises R.12.4.3 on näide, kuidas kõik kirjelduselemendid üheskoos moodustavad kasutusala kirjelduse. 11

Lisateave kasutusala kirjelduselementide kohta on punktis 12.4.1.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.4.1. Kasutusala kirjeldamise põhielemendid Kasutusala kirjeldus peab sisaldama järgmisi elemente, mille selgituse leiate järgnevatest jaotistest: -

olelusringi etapp; kasutusala nimetus ja täpsem kirjeldus; turud, kus ainet kasutatakse; kasutusaladega seotud eri tegevuste kirjeldus (inimtervise ja keskkonna seisukohalt); aine tehniline otstarve kasutusalas.

Kasutusalade kirjeldamisel on tähtis anda ka lisateavet (nt kogusevahemik), eriti võimalike ohtlike ainete kohta. Et soodustada teabevahetust tarneahelas, registreerijate vahel (kui asjakohane) ja ametiasutustega, peavad need kirjelduselemendid olema kindla ülesehitusega ning nende sisu peab olema võimalikult ühtlustatud. See aitab suurendada tarneahelate vahelist sidusust ja võimaldab teabe masintöötlust. Kasutusala kirjeldussüsteem Üks standardimisviis on kasutusala kirjeldussüsteem, kus kasutatakse kuut deskriptorite loetelu, milles on standardkirjed ja -koodid. See annab kasutusalade kirjeldamise põhielementide kategooriad. Allpool tabelis on kategooriate ülevaade. Tabel R.12-1. Ülevaade iga kasutusala kirjeldamise põhielemendiga seotud deskriptorite kategooriatest

Kasutusala deskriptori kategooria

Seonduv(ad) põhielement/-elemendid

Olelusringi etapp (LCS)

Olelusringi etapp

Kasutusvaldkond (SU)

Turu kirjeldus (majandusharu, kus ainet kasutatakse)

Kemikaalikategooria (PC)

Turu kirjeldus (toote liik), asjaomased tegevused (tarbijad)

Protsessikategooria (PROC)

Asjaomased tegevused (töötajad)

Keskkonda eraldumise kategooria (ERC)

Asjaomased tegevused (keskkond)

Tootekategooria (AC)

Turu kirjeldus (toote liik), asjaomased tegevused (kasutuskestus)

Tehniline otstarve (TF)

Aine tehniline otstarve

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabelist on näha, et mõni kategooria seostub mitme deskriptoriga (nt kemikaalikategooria (PC) hõlmab nii aine turgu kui ka asjaomast tegevust (tarbijad)). Lisateave on järgmistes jaotistes. Eri kategooriate deskriptorite loetelu on siin: Lisa R.12.4. Selleks et mõista, mida kasutusala täpselt hõlmab, ei piisa ainult deskriptoritest. Sellepärast on IUCLIDis ja kasutusalakaartidel vabateksti väljad, kus saab kasutusala nimetuse ja asjaomase tegevuse all anda kasutamisprotsessi kohta lisateavet. Seda lisateavet võib tarneahela kokkulepetega standardida. Sellistele kokkulepetele saab jõuda kasutusalakaartide abil.

R.12.4.2. Iga kasutusala kirjelduselemendi lühiselgitus Järgnevates lõikudes on kasutusala kirjelduselementide lühiselgitused. Juhendis ei käsitleta seda, kas need elemendid on registreerimisel kohustuslikud või mitte.

R.12.4.2.1 Olelusringi etapp Kasutusala kirjeldus peab hõlmama aine kogu olelusringi, võttes arvesse ka aine lagunemis/muundumissaadusi (kui asjakohane). Aine olelusringis on neli põhietappi, millega kasutusala saab seostada: tootmine, segu tootmine või ümberpakendamine, lõppkasutus 12 ja (toote) kasutuskestus (vt järgnev joonis).

12 Lõppkasutus on eraldi või segus oleva aine kasutamine viimase etapina enne aine olelusringi lõppu ehk enne seda, kui aine kasutamise ajal mingis protsessis reageerimise teel ära tarvitatakse (sh vahekasutus), suunatakse jäätmeks või keskkonda või lisatakse toote koostisse.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Joonis R.12-2. Olelusringi mõiste skeem Tootmine

Segu tootmine või ümberpakendamine

Tööstusettevõttes kasutamine*

Laialdane kasutus kutsetöös*

Tarbijakasutus*

* Lõppkasutusalad

Ringlussevõtt/ taaskasutus

Kasutuskestus**

** Sh toodete töötlemine tööstusettevõtetes

Jäätmed

Aine iga kasutusala tuleb seostada olelusringi ühe etapiga. Olelusringi etapid on struktureeritud nii, et nad näitavad, mis liiki organisatsioonid kasutusalaga seostuvad (nt segutootjad, tööstustootjad, väikesemahuline kutsetegevus, tarbijad) ja kas aine sisaldub kasutamise ajal tootes või mitte. Vastav kasutusala deskriptor on olelusringi etapp (LCS). Olelusring algab aine olelusringi esimese osaleja ehk tootja tegevusega. Kui ainet imporditakse, ei ole see etapp oluline. Järgmisena kirjeldatakse segutootjate tegevust, kui see on asjakohane. Seejärel kirjeldatakse aine (eraldi või segus) erinevate lõppkasutajate (st tööstusettevõtete, kutsetöötajate või tarbijate) tegevusi. Aine olelusringi viimane etapp, mida kasutusala kirjeldamisel tuleb käsitleda, on lõppkasutus või kasutuskestus. Jäätmeetappi (kõrvaldamine või taaskasutus) ei ole vaja kasutusala kirjeldusse lisada, aga see peab olema kemikaaliohutuse aruandes. Tootmine See etapp hõlmab registreeritud aine tootmist toorainest. Tootmisetappi kuuluvad toimingud, mida on vaja eraldi aine käitlemiseks, et seda eksportida või ELi turule lasta (nt sobivatesse

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

mahutitesse paigutamine, ladustamine, stabilisaatori lisamine, ohutuma kontsentratsioonini lahjendamine, kui see on vajalik transpordiohutuseks). Kui aine kohe pärast tootmist eksporditakse, kuuluvad kõik ainega tehtavad toimingud tootmise alla ja need tuleb nii ka esitada. Segu tootmine või ümberpakendamine Segu tootmise etapis tähistab kasutamine konkreetseid toiminguid eesmärgiga toota segu, mis lastakse turule. See tähendab, et segu valmistamise ajal teisaldatakse aine ühest mahutist teise ja segatakse teiste ainetega. Need on tööstusettevõtetes tehtavad toimingud. Segu valmistamise etapi alla ei kuulu lõppkasutamise ajal segamine. Olelusringi selle etapi alla kuulub tootjate ja importijate segutootmine. Kemikaalilevitajate tegevus, nagu ümberpakendamine (hõlmab aine teisaldamist), tuleb samuti märkida segu tootmise etapi alla, isegi kui midagi ei segata. NB! Kui tegu on ümberpakendamisega (mis on kasutusala), on levitaja REACH-määruse kohaselt allkasutaja (koos kõigi asjaomaste kohustustega). See kehtib ka importijate kohta, kes paigutavad aineid suurtest mahutitest väiksematesse ega sega neid. NB! Levitamine, väikemahutite komplekteerimine veoks või ümbermärgistamine ainet teisaldamata ei ole kasutusala ja neist ei ole vaja teada anda. Tööstusettevõttes kasutamine Selle olelusringi etapi alla tuleb märkida aine (eraldi või segus) igasugune lõppkasutus tööstusettevõttes. Kasutus on lõppkasutus, kui aine selle tulemusena: -

on reageerinud (ega eksisteeri seetõttu enam algsel kujul);

on saanud toote koostisosaks või

on kasutamise tulemusena jõudnud täiel määral reovette või heitgaasidesse ja/või jäätmetesse.

Kui aine muutub toote koostisosaks, tuleb teatada ka olelusringi järgmine etapp (kasutuskestus, vt allpool). NB! Selle olelusringi etapi alla tuleb märkida tootjate ja importijate enda (lõpp)kasutus. Lisa R.12.3 sisaldab selgitusi, mis aitavad kindlaks määrata, kas kasutusala kuulub olelusringi selle etapi alla või on tegu laialdase kasutusega kutsetöös. Laialdane kasutus kutsetöös Kutsetöös laialt levinud kasutusalad hõlmavad kasutamist äritegevuses, mis toimub enamikus keskmise suurusega linnades; kasutajaid on palju, aga kogused on väikesed (nt kohalik autoremonditöökoda, väike puhastusettevõte). Sellist kasutust peetakse ka lõppkasutuseks. Aine edasine saatus on sama, mis tööstusettevõttes kasutamisel.

Lisa R.12.3 sisaldab selgitusi, mis aitavad kindlaks määrata, kas kasutusala kuulub olelusringi

selle etapi alla või on tegu kasutusega tööstusettevõttes. Tarbijakasutus

Selle olelusringi etapi alla saab märkida aine (eraldi või segus) igasuguse lõppkasutuse tarbija

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

poolt. Tarbijakasutust loetakse samuti laialdaseks kasutuseks. Kasutuskestus Toote koostisse lisatud aine kasutuskestus on ajavahemik, mille jooksul toodet kasutatakse. Toodete kasutuskestusest (kasutusperiood) on juttu REACH-määruse I lisa punktis 5.2.2. Kui aine lisatakse toote koostisse, tuleb esitada aine kasutuskestus tootes. Kasutusalad, mille tulemusena aine tootesse jõuab, tuleb esitada olelusringi eelmiste etappide all. Ainet sisaldavaid tooteid võivad kasutada või töödelda tarbijad, tööstustöötajad ja/või kutsetöötajad. See hõlmab ka pooltoodete töötlemist eesmärgiga toota lõpptooteid ning remondi- ja hooldustöid, nagu pindade lihvimine. Kui ained jäävad pärast tootesse või tootele lisamist kuivanud pinnakattesse, liimi või sarnasesse segusse, tuleb kasutuskestuse etapi alla kirja panna üks või mitu kasutusala. Kui aine sisaldub hoonetes, konstruktsioonides või nende osades, tuleb need kirja panna samamoodi kui toodetes sisalduvad ained. Ainetel, mille ainus kasutusala on vaheaine, ei kirjeldata kasutuskestust, sest nende määratlusest on juba näha, et need muudetakse tööstuslikul kasutamisel teiseks aineks, millele võib seejärel kohalduda registreerimiskohustus. Toote valmistamisel võib registreeritud aine reageerida ja selle muundumisreaktsiooni saadus võib saada toote osaks. Lähteainet ei peeta vaheaineks (sest muundumissaadus on toote osa), mistõttu aine olelusring ei lõpe muundumisel. Sellepärast peaks lähteaine kasutusala kirjeldus hõlmama ka kasutuskestuse etappi, kuigi lähteainet ennast tootes ei ole. Mõnel juhul ei ole lihtne kindlaks teha, kas ainet kasutatakse eraldi või segus (sel juhul tuleb kasutusala kirja panna segu tootmise või ümberpakendamise, tööstusliku või kutselise kasutuse või tarbijakasutuse all) või on aine toote lahutamatu osa. ECHA juhendis „Toodetes sisalduvatele ainetele esitatavad nõuded” 13 on lisaselgitused toote määratluse ja otsustamiskriteeriumide kohta.

R.12.4.2.2 Kasutusala nimetus ja täpsem kirjeldus Kasutusala nimetus See kirjelduselement selgitab kasutusala alla kuuluvate toimingute laadi ja ulatust ning aitab aru saada, mis eristab seda kasutusala aine teistest kasutusaladest. Kasutusala nimetus ei tohi sisaldada tehnilise protsessi, kasutustingimuste või riskijuhtimismeetmete pikki selgitusi. Esitada tuleb kindlaksmääratud kasutusala ainulaadne nimetus. Ainulaadne nimetus võib sisaldada sektoriteavet, et kasutusala oleks tarneahela eri osaliste jaoks arusaadavam. Kasutusala nimetus peaks olema asjaomase kokkupuutestsenaariumi pealkiri. Samuti peaks see olema kooskõlas kokkupuutestsenaariumi lühipealkirjaga. Kuigi see on IUCLIDis vabatekstiväli, on soovitatav kasutada kirjeldamiseks võimalikult palju standardfraase (kui sektor on need välja töötanud), et tagada kooskõla kasutusala nimetuse ja tarneahelas edastatava kokkupuutestsenaariumi pealkirja vahel. Kasutusala nimetus peaks piirduma põhiteabega, mis aitab eristada näiteks üht kasutusala teisest või pakub kasutusala standardsete kirjelduselementidega võrreldes täpsemat teavet.

http://echa.europa.eu/support/guidance

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Mitme sektori jaoks on olemas kasutusalakaardid, mis sisaldavad sektori tasandil kokkulepitud kasutusalade nimetusi. Seetõttu on need heaks allikaks, kust saada registreerimistoimiku ja kokkupuutestsenaariumi jaoks ühtlustatud kasutusalanimetusi. Kasutusalakaartidel esitatud kasutusalade nimetused annavad sektoriomast teavet, mis on allkasutajatele arusaadav. Lisateave on siin: Lisa R.12.1. Kasutusala täpsem kirjeldus IUCLIDis saab vabatekstina esitada lisateavet, et selgitada kasutusala tehnilise protsessi seisukohast täpsemalt. See selgitus aitab kasutusaladest paremini aru saada ametiasutustel, kes registreerimistoimikut põhjalikult analüüsivad. Selgitus ei ole ette nähtud kokkupuutestsenaariumi osana tarneahelas edastamiseks ega ECHA veebilehel avaldamiseks. Kasutusala nimetuse, kokkupuutestsenaariumi pealkirja ja kasutusala täpsema kirjelduse erinevusi on selgitatud siin: Lisa R.12.1.

R.12.4.2.3 Turu kirjeldus See kirjelduselement pakub teavet turgude kohta, kus ainet kasutatakse (segude tootmise sektorid, tööstussektorid, kemikaaliliigid, tooteliigid). Vastavad kasutusala kirjelduselemendid on järgmised. -

Kasutusvaldkonna (SU) kategooria näitab, mis majandussektoris ainet kasutatakse (nt kummitootmine, klaasitootmine, põllumajandus, metsamajandus, kalandus). Kasutusvaldkonna võib märkida eeskätt siis, kui kasutusala on omane ühele või mõnele sektorile. Kui kasutusala hõlmab mitut sektorit, ei pruugi seda kirjelduselementi vaja olla, sest registreerijatelt ei oodata kõigi sektorite täielikku loetelu. Kui see esitatakse, on see teave kasulik nii allkasutajatele (et hinnata, kas kokkupuutestsenaarium hõlmab nende kasutusala) kui ka ametiasutustele (et hinnata, kui palju ja milliseid tarneahelaid on kasutusalaga seotud).

Kemikaalikategooria (PC) näitab, mis liiki kemikaalides (eraldi ainetes või segudes) aine sisaldub, kui see tarnitakse lõppkasutajatele kasutamiseks (nt detergendid, värvid). Kemikaalikategooria võib märkida eeskätt siis, kui kasutusala on omane ühele või mõnele kemikaalile. Kui kasutusala hõlmab mitut kemikaali, ei pruugi seda kirjelduselementi vaja olla, sest ei eeldata kõigi toodete täieliku loetelu esitamist. NB! Kemikaalikategooriat kasutatakse ka tarbijakokkupuute hindamise ulatuse kirjeldamiseks. Sellisel juhul tuleb esitada kemikaalikategooriate loetelu.

Tootekategooria (AC) näitab, mis liiki tootes töödeldud aine sisaldub (nt puittooted, plasttooted). Siia alla kuuluvad ka kuivatatud või tahkestatud segud (nt kuivanud trükivärv, mitmesuguste pindade kuivanud pinnakatted).

NB! Seda turuteavet olelusringi kõigi etappide kohta ei anna edasi mitte kõik deskriptorid (nt kasutusvaldkond ei ole asjakohane tarbijakasutuse, segu tootmise või ümberpakendamise etapi jaoks).

R.12.4.2.4 Asjaomaste tegevuste (CA) kirjeldus See kirjelduselement hõlmab ühe kasutusalaga seotud erinevate tegevuste kirjeldust. Üldiselt koostatakse ühe kasutusala kohta üks kokkupuutestsenaarium. Ühe kasutusala raames võib toimuda mitu tegevust, mistõttu esitatakse ühes kokkupuutestsenaariumis mitu asjaomast stsenaariumi. Siin mõistetakse tegevust laiemas tähenduses: tootmisprotsessid (või protsessietapid), töötajate ülesanded, meetodid, käitlustoimingud või tarbijate toimingud

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

konkreetsete tarbekemikaalide või -toodetega. Asjaomaste tegevuste määratlemisel tuleb arvestada materjali teisaldamise ja hooldusega. Vt ka: Lisa R.12.1 ja Lisa R.12.2. Seal on lisateave kasutusala ja asjaomaste tegevuste kohta ning kasutusaladeks või tegevusteks jagamise alused. Iga kasutusala kohta tuleb IUCLIDis inimtervise ja keskkonnaga seoses märkida vähemalt üks asjaomane tegevus. Kui hinnatakse kasutusalaga seotud kokkupuudet, hinnatakse igat asjaomast tegevust, et näidata selle kasutustingimuste ohutust. Kasutusalad ja asjaomased tegevused teisendatakse kemikaaliohutuse hindamises asjaomasteks stsenaariumideks ja kokkupuutestsenaariumideks. Allpool joonisel on neid mõisteid töötajakasutusega seoses näitlikustatud. Joonis R.12-3. Kasutusala / asjaomase tegevuse ning kokkupuutestsenaariumi / asjaomase stsenaariumi mõistete skeem

Olelusring: kasutamine

Kokkupuute hindamine kasutusalati

Kasutusala nimetus

Asjaomane tegevus/meetod keskkonna seisukohalt

Kokkupuutestsenaariumi nimetus Asjaomane stsenaarium: kasutustingimused keskkonna seisukohalt

Keskkonna kokkupuude (kõik keskkonnaosad)

Keskkonda eraldumine

Inimeste kokkupuude keskkonna kaudu

Asjaomased töötajategevused

Asjaomased stsenaariumid: Contributing scenarios: kasutustingimused töö Conditions of use from seisukohalt occupational perspective

Töötajate kokkupuude igas asjaomases stsenaariumis

Iga asjaomase tegevuse kohta tuleb esitada järgmised kirjelduselemendid. Asjaomase tegevuse nimetus Asjaomase tegevuse nimetus võimaldab suuremat täpsust kui vastavad kasutusala kirjelduselemendid (vt allpool). Kasutusala nimetus on IUCLIDis vabatekstiväli, kuhu tuleb lühidalt kirja panna tegevuse/meetodi laad ja ulatus. On soovitatav kasutada kirjeldamiseks

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

võimalikult palju sektori väljatöötatud standardfraase, et tagada kooskõla asjaomase tegevuse nimetuse ja tarneahelas edastatava asjaomase stsenaariumi pealkirja vahel. Kasutusala deskriptor Iga asjaomane tegevus tuleb seostada standardse kasutusala deskriptori kategooriaga. -

Protsessikategooria (PROC) näitab ülesandeid, rakendusmeetodeid või protsessitüüpe töö seisukohast (sh toodete kasutamine ja töötlemine töötajate poolt).

Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) näitab tegevust keskkonna (keskkonda eraldumise) seisukohast. Ühele asjaomasele tegevusele määratakse üks keskkonda eraldumise kategooria (keskkonna seisukohast), aga see võib olla seotud ühe või enama asjaomase tegevusega töö seisukohast (nt mitu protsessikategooriat ühe keskkonda eraldumise kategooria kohta). See tähendab, et üks kasutusala keskkonnatingimuste komplekt võib seostuda mitme käitlemistingimuste (OC) või riskijuhtimismeetmete (RMM) komplektiga, mis on seotud töötajate eri tegevustega samas tegevuskohas.

Kemikaalikategooria (PC) näitab asjaomaseid tarbijategevusi ja tootekategooria (AC) asjaomaseid tarbijategevusi toote kasutuskestuse jooksul 14.

Mitut kasutusala deskriptorit (PC, PROC, ERC ja AC) saab kasutada sisendparameetritena kokkupuutehinnangute genereerimiseks modelleerimisvahendites, nagu ECETOC-TRA. Sel juhul tuleb jälgida, et deskriptori hõlmavus oleks vahendis sama. Lisateave asjaomaste tegevuste kohta on jaotises „Kasutusalaga seotud (asjaomaste) tegevuste määratlemine” (Lisa R.12.2).

R.12.4.2.5 Aine tehniline otstarve See element näitab aine tehnilist otstarvet ehk seda, milleks ainet tegelikult kasutatakse (nt lahusti, pigment). Vastav kasutusala kirjelduselement on tehniline otstarve (TF). Tehniline otstarve peab olema kemikaalikategooriast (PC) selgelt eristatud. Näiteks võib ainet kasutada külmumisvastastes toodetes (PC4), kuigi see ei ole ise külmumisvastane aine. See võib olla tootes näiteks värvaine. See teave tuleb esitada registreerimistoimikus ja ohutuskaartidel.

R.12.4.3. Lisateave kasutusala kohta IUCLIDi ülesehitus võimaldab registreerijatel lisada kasutusala kirjeldusele lisateavet kasutusala kohta. See on eriti tähtis võimalike ohtlike ainete korral (ohuprofiili või andmelünkade tõttu), mille jaoks võib olla vaja regulatiivmeetmeid. Kui selline teave on registreerimistoimikus olemas, arvestavad ametiasutused sellega, kui nad määravad ainete suhtelist prioriteetsust edasise uurimise jaoks (nt sõelumine) ja analüüsivad lisameetmete regulatiivset tulemuslikkust. -

Koguseteave

14 Nagu eespool selgitatud, võib kemikaalikategooria (PC) anda ka turuteavet töötajakasutuse kohta ja tootekategooria (AC) teavet töötajakasutuse kohta kasutuskestuse ajal.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

IUCLIDis saab registreerija märkida ära aine iga kasutusalaga seotud koguse. Kui selline teave on olemas, saavad ametiasutused eristada turustatud koguseosa, mille jaoks on vaja täiendavaid regulatiivmeetmeid, ja osa, mis on vähemtähtis/tähtsusetu (nt kogus kasutusalades, millele ei kohaldu autoriseerimisnõue või piirang või mida juba rangelt ohjatakse). Ametiasutused tahavad kõigepealt reguleerida aineid, mille korral on regulatiivmeetmetel kõige suurem mõju. Kui kasutusalaga seotud koguse kohta teavet ei ole, tuleb eeldada halvimat võimalust. Turustatava koguse kohta ei ole vaja esitada täpseid ega ajakohastatud arvandmeid. Enamikul juhtudel piisab kasutusulatuse hinnangust. Küll aga peavad registreerijad esitama koguseteabe eeldused ja põhimõtted (nt kust saadi teave, mille alusel kogust hinnati). NB! Koguseandmeid on vaja ka keskkonnahindamiseks ELi ainehindamissüsteemi (EUSES) alusel. Kasutusala kogust saab kasutada piirkondliku hindamise lähteandmetena, tegevuskoha koguste hindamise alusena või üldkogustena kohalikus hindamises. Täpsemad selgitused on kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis R16. -

Kasutusala regulatiivne staatus

Sellel väljal saab registreerija näidata, et tema ühele või mitmele kasutusalale ei kohaldata REACH-määruse nõudeid (nt autoriseerimistaotluse esitamine). Ametiasutuste jaoks on eriti tähtis, et regulatiivmenetluses saaks juba varakult sellise kasutuse selgelt tuvastada (ainete valimisel ja prioriseerimisel täiendavate regulatiivmeetmete jaoks, võimalusel IT-algoritmide abil). See aitab vältida aineid, mille puhul REACH-määruse kohased regulatiivmeetmed ei annaks tulemusi või oleks tulemused teiste ainetega võrreldes tühised. Kasutusala regulatiivse staatuse teave on eriti asjakohane siis, kui seda on võimalik seostada kasutusalaks ettenähtud koguse andmetega. Mõned näited: •

kasutamine kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena (REACH-määruse artikli 2 lõige 8 või artikkel 49);

•

kasutamine biotsiidides (REACH-määruse artikli 56 lõike 4 punkt b);

•

kasutamine kosmeetikatoodetes (REACH-määruse artikli 56 lõike 5 punkt a, artikli 67 lõige 2 ja artikli 14 lõike 5 punkt b).

Kasutusala konkreetse regulatiivse staatuse väidet saab selgitada (nt viidates asjaomastele õigusaktidele, esitades konkreetse regulatiivse staatusega seotud andmed ja näidates, et erandi kriteeriumid on täidetud). -

Kasutusalaga tegeletakse vähestes ettevõtetes

Sellel väljal saab registreerija märkida, et kirjeldatud kasutusalaga tegeletakse ELis vaid vähestes tööstusettevõtetes. See teave võib olla koos teiste kriteeriumidega kaudne tõend selle kohta, et kasutus ei ole laialdane 15. Teave võib olla tähtis ametiasutustele, kui prioriseeritakse aineid lähemaks uurimiseks või regulatiivmeetmeteks (ainet, mida kasutatakse vaid mõnes ettevõttes, ei saa lugeda täiendavate regulatiivmeetmete jaoks prioriteetseks, kui 15

See väli on olemas ainult kasutusaladel, mida kirjeldatakse olelusringi etappide „Segu tootmine” ja „Tööstusettevõttes kasutamine” all. See ei ole asjakohane olelusringi etappide „Laialdane kasutamine kutsetöös”, „Tarbijakasutus” ja „Kasutuskestus” jaoks, sest neid loetakse niigi laialdaseks. Lisateave laialdase kasutamise kohta: Lisa R.12.1.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

mõnd teist ainet kasutatakse väga paljudes ettevõtetes ja muud kriteeriumid on võrdsed).

NB! IUCLIDis on veel mõni kasutusala kirjeldamisega seotud väli, nt: •

„aine eraldi või segus” (näitab, kas registreeritavat ainet tarnitakse kasutamiseks eraldi ainena või segu koostises);

•

„kasutusalaga seotud järgnev kasutuskestus” (näitab, kas kasutusega lisatakse aine tootesse ja/või jääb see kuivanult või tahkestunult segusse toote pinnal).

•

„tootest eralduv aine” (kui kirjeldatakse kasutuskestust, märgitakse, kas aine on ette nähtud eralduma).

Nende väljade teave on IUCLIDi käsiraamatus.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

R.12.4.4. Näited Näited, kuidas kõik need kirjelduselemendid aitavad kasutusala kirjeldada, on allpool tabelites. Tabel R.12-2. Kasutusala kirjeldamise näide 16

Olelusr ingi etapp

Kasutu sala nimetu s

Kasutusala täpsem kirjeldus

Turu kirjeldus

Asjaomase tegevuse nimetus

Asjaoma se tegevuse deskript or

Muu teave

Tööstuse ttevõttes kasutami ne

Liiklusva hendi puhastus toote kasutami ne

Puhastustoote pihustamine ja mahaloputamine autotootmisliinil (valdavalt automatiseeritud protsess – enamasti avatud – keskkonnatemperatuu r)

PC35, SU17

Suurte toodete automatiseeritud vesipesu – siseruumides kasutamine

ERC4

Aine tehniline otstarve sellel kasutusalal: pindaktiivne aine

Toodete teisaldamine käsitsi kokku- ja lahtiühendamisega

PROC8b

Lahjendatud puhastustoote pihustamine ja mahaloputamine (automatiseeritud protsess, avatud süsteemid)

PROC7

Kasutusalaga seotud kogus: 100 t/a (kasutusalaga seotud kogus ELis kokku) Kasutusala regulatiivne staatus: ei Kasutusalaga tegeletakse vähestes ettevõtetes: ei Kasutusalaga seotud järgnev kasutuskestus: ei Tarnitakse seguna

See on vaid näide. See ei tähenda, et kõik näites kasutatud kasutusala kirjelduselemendid on registreerimisel kohustuslikud.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabel R.12-3. Kasutusala standardfraasidega 17 kirjeldamise näide

Olelusri ngi etapp

Kasutu sala nimetu s

Kasutusala täpsem kirjeldus

Turu kirjeldus

Asjaomase tegevuse nimetus

Asjaomas e tegevuse kirjelduse lement

Muu teave

Laialdane kasutus kutsetöös

Üldotstar beliste pinnapuh astustood ete kasutami ne kutsetöös

Seadmete regulaarne puhastamine. Käsitsi pihustamine ja pühkimine pika varrega tööriistaga

PC35

Lahustis või vees lahustatud toote kasutamine siseruumis

ERC8a

Aine tehniline otstarve sellel kasutusalal: lahusti

Käsitsi pihustamine

PROC11

Pühkimine

PROC10

Standardfraasid kokkupuutestsenaariumide teabelevi organisatsiooni (ESCom) standardfraaside kataloogist on aadressil: http://www.cefic.org/Industrysupport/Implementing-reach/escom/

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Lisa R.12.1. Mõistete selgitamine Kasutusalad, kindlaksmääratud kasutusalad ja kokkupuutestsenaariumid Kasutusala REACH-määratlus on määruse artikli 3 punktis 24: kasutusala – mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine. NB! Selle määratluse kohaselt ei ole aine tootmine ning kemikaalide levitamine (kui neid ümber ei pakendata), ostmine ja müümine REACH-määruse kohased kasutusalad, kuigi tootmist ja säilitamist tuleb kemikaaliohutuse hindamises käsitleda. Vedu REACHmääruse kohaldamisalasse ei kuulu (artikli 2 lõike 1 punkt d). Kindlaksmääratud kasutusala REACH-määratlus on määruse artikli 3 punktis 26: kindlaksmääratud kasutusala — tarneahelas tegutseja poolt ette nähtud aine otstarbekohane kasutamine nii ainena kui ka segu koostisainena või segu kasutamine, sealhulgas omakasutus, või kasutusala, millest vahetult järgmine allkasutaja on teda kirjalikult teavitanud. Kui kehtib kemikaaliohutuse hindamise kohustus, peab registreerija käsitlema oma registreerimistoimikus kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid ja koostama vastavad kokkupuutestsenaariumid. Kasutusalad, millega seoses registreerija ei ole kokkupuutestsenaariumis näidanud ära ohutut kasutamist, tuleb määratleda mittesoovitatava kasutusalana või peab allkasutaja käsitlema neid allkasutaja kemikaaliohutuse aruandes, mis sisaldab ka vastavat teadet ECHA-le. Ettenägematud kasutusalad ei ole kindlaksmääratud ja ei kuulu seega kindlaksmääratud kasutusala mõiste alla. On veel mõni kasutusala, mida samuti ei loeta kindlaksmääratud kasutusalaks: tootes sisalduva aine kasutamine. Seda sellepärast, et kindlaksmääratud kasutusala viitab eraldi või segus oleva aine kasutamisele. REACH-määruse I lisas on sätestatud, et registreerijad, kes peavad tegema kemikaaliohutuse hindamise koos kokkupuute hindamisega, peavad käsitlema aine olelusringi kõiki etappe, sealhulgas tootmisest ja kindlaksmääratud kasutusaladest tulenevaid etappe, kui need leiavad aset ELis (nt tootes sisalduva aine kasutamine). Seetõttu tuleb kokkupuutestsenaariumides käsitleda tootmist ja selliseid kasutusalasid (kuigi tootmisega seotud kokkupuutestsenaariumit ei pruugi olla vaja tarneahelas edastada). Kindlaksmääratud kasutusalade kirjeldus peab olema kooskõlas kokkupuutestsenaariumide pealkirjade ja sisuga. Selline kooskõla on REACH-määruse I lisa punktis 5.1.1 sätestatud nõue. Üldjuhul eeldatakse kasutusala ja kokkupuutestsenaariumi täielikku vastavust. Siiski on kasutusalasid, millele vastav kokkupuutestsenaarium puudub (nt erandi alla kuuluvad kasutusalad, nagu aine kasutamine toidu lisaainena toidus). Samuti võib olla juhtumeid, kus kokkupuudet on hinnatud, aga seda ei saa lihtsalt konkreetse kasutusalaga seostada (nt jäätmeetapi hindamine). Mõnel juhul võib üks kokkupuutestsenaarium hõlmata kokkupuute hindamise strateegia tõttu mitut kasutusala või mitut asjaomast tegevust (nt mõõdetud või seireandmed, mis hõlmavad mitut tööülesannet, aine ja segu tootmine ühes ja samas tegevuskohas). Sel juhul tuleb kasutusala kirjeldamisel kasutusalasid ja asjaomaseid tegevusi kirjeldada eraldi. Samuti on oluline jälgida, mis kasutusala millises kokkupuutestsenaariumis käsitletakse, et (i) kontrollida, kas kokkupuute hindamine on täielik ning (ii) kontrollida konkreetse

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

kasutusalaga seotud käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, et veenduda nende paikapidavuses. See võib toimuda toimiku/aine hindamise raames ja mõjutada võimalike ohtlike ainete valimist ja prioriseerimist. Allkasutajaorganisatsioonide koostatud kasutusalakaardid on hea allikas, kust leida kasutusalade vahelisi seoseid ja algandmeid kemikaaliohutuse hindamiseks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kasutusala nimetus, kokkupuutestsenaariumi pealkiri, struktureeritud lühipealkiri ja kasutusala täpsem kirjeldus Eeltoodud terminid tekitavad vahel segadust. Allpool tabelis on ülevaade nende peamistest erinevustest ja otstarbest koos näidetega. Tabel R.12-4. Kasutusala nimetus, kokkupuutestsenaariumi pealkiri, struktureeritud lühipealkiri ja kasutusala täpsem kirjeldus

Otstarve

Kasutusala nimetus

Selgitada arusaadavalt, mida kasutusala hõlmab. Kui hinnatakse kokkupuudet, saab kasutusala nimetusest kokkupuutestsenaariumi pealkiri. Sihtrühm on seetõttu registreerijad (kui kasutusala nimetuse määravad kasutusalakaartide kaudu allkasutajad), ametiasutused (et mõista, mida kasutusala hõlmab) ja allkasutajad (kui nad saavad kasutusala nimetuse kokkupuutestsenaariumi

Selgitus

Standardimine

Olemas registreerimist oimikus (kui jah, siis IUCLIDi jaotis/väli)

Olemas tarneahela teabelevis (kui jah, siis kus kokkupuutestse naariumis 18)

Näide

Sektori tasandil kasutusalakaarti de kaudu

JAH: – IUCLIDi väli „Kasutusala nimetus”, „Tootja nimi” või „Kasutuskestuse nimetus” – Kemikaaliohutus e hindamise aruanne: väli „Kokkupuutestsenaariumi nimetus”

JAH, 1. jaotis, jaotise pealkiri/väli „Kokkupuutestse naarium / kasutusala nimetus”

Liiklusvahendi puhastustoodete kasutamine

Nimetus aitab määratleda kasutusalasse kuuluvate tegevuste laadi ja ulatust. Kasutusala nimetus peab olema lühike. Täpsemat teavet kasutusala kohta võib anda selle täpsemas kirjelduses ja asjaomaste tegevuste nimetustega.

18 Tabelis nimetatud jaotised/väljad pärinevad kokkupuutestsenaariumi märkustega mallidest, mille ECHA on avaldanud aadressil http://echa.europa.eu/support/guidanceon-reach-and-clp-implementation/formats

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Otstarve

Selgitus

Standardimine

Kokkupuutestsenaariu mi lühipealkiri, mis kantakse ohutuskaardi lisa alguses oleva kokkupuutestsenaariu mi sisukorda

Koostatud kasutusala deskriptoritest kokkupuutestsen aariumide teabevahetusvõr gustiku (ENES) suuniste järgi 19.

pealkirjana).

Kokkupuutestsenaariumi lühipealkiri teabeleviks

Et allkasutajad, kes saavad laiendatud ohutuskaardi, leiaksid selle lisast asjaomase kokkupuutestsenaariumi.

http://www.ducc.eu/News.aspx#news5

Olemas registreerimist oimikus (kui jah, siis IUCLIDi jaotis/väli)

Olemas tarneahela teabelevis (kui jah, siis kus kokkupuutestse naariumis 18)

JAH, väli „Kokkupuutestse naariumi pealkiri” [lühipealkiri]

Näide

Tööstusettevõttes kasutamine; pesupuhastustooted

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Otstarve

Kasutusala täpsem kirjeldus

Et kasutusalast paremini aru saada ja teada, mis protsesse see hõlmab. Sihtrühm on seetõttu registreerijad (kui täpsema kirjelduse koostavad kasutusalakaartide kaudu allkasutajad) ja ametiasutused (et mõista, mida kasutusala hõlmab).

Selgitus

Selles kirjeldatakse tehnilisi protsesse, mida kasutusala hõlmab. Vajadusel viidatakse selles asjaomastele tegevustele/meetoditel e. Esitatud teave peab olema lühike ja piisavalt konkreetne, et sellest saaks aru ka lugeja, kes ei ole sektori tehnoloogiaga kursis.

Standardimine

Olemas registreerimist oimikus (kui jah, siis IUCLIDi jaotis/väli)

JAH, IUCLIDi väli „Kasutusala täpsem kirjeldus”

Olemas tarneahela teabelevis (kui jah, siis kus kokkupuutestse naariumis 18)

Näide

Puhastustoote pihustamine ja mahaloputamine autotootmisliinil (valdavalt automatiseeritud protsess – enamasti avatud – keskkonnatemperatuur )

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Mittesoovitatavad kasutusalad REACH-määruse VI lisas (artiklis 10 mainitud nõutav teave) on kirjas, et vajaduse korral tuleb esitada märge kasutusalade kohta, mida registreerija ei soovita ja miks (st tarnija antud mittesiduvad soovitused). Peale selle on REACH-määruse artikli 37 lõikes 3 täpsustatud, et kui tootjal või importijal ei ole pärast kasutusala hindamist artikli 14 kohaselt võimalik lisada see kindlaksmääratud kasutusalade hulka inimtervise- või keskkonnakaitsest tulenevatel põhjustel, esitab ta ametile ja allkasutajatele sellise otsuse põhjenduse(d) ning märgib registreerimisdokumentides kasutusala mittesoovitatavaks. Seetõttu loetakse mittesoovitatavaks kasutusalaks kasutusala, millest registreerija on teadlik (sest allkasutaja on talle sellest teatanud või ta teab seda muidu). Ta võis pärast kemikaaliohutuse hindamist leida, et kasutusala ei ole ohutu, või hindamisest loobuda ja lugeda selle mittesoovitatavaks ettevaatuse eesmärgil. Mõlemal juhul lasub kemikaaliohutuse hindamise kohustus allkasutajal. Seega võib ELis mittesoovitatava kasutusalaga tegeleda, kui allkasutaja on hinnanud selle allkasutaja kemikaaliohutuse hindamisel ohutuks ja teatanud sellest artikli 38 kohaselt ECHA-le. Põhjus, miks registreerijad võivad nimetada mingi kasutusala mittesoovitatavaks, on muu hulgas see, et kasutusala kohta on tehtud artikli 14 kohane kemikaaliohutuse hindamine ja ükski riskijuhtimismeede ei ole inimesi või keskkonda ohustavate riskide vähendamiseks piisav, aga õigusakt ei ole piirav. Muud põhjused, miks registreerijad võivad mõne kasutusala mittesoovitatavaks nimetada, on näiteks järgmised: • • • •

registreerija põhimõtteline otsus (nt et ennetada aine laialdast hajutatud kasutamist või soodustada alternatiivide kasutamist samaks otstarbeks); konservatiivne inimtervise või keskkonna kaitsmine või ennetus (nt mõne kasutusala mittesoovitatavaks nimetamine kemikaaliohutust hindamata); tehnilised põhjused, mis piiravad kasutamist teatud tingimustes; kasutusala pidamine teostamatuks või majanduslikult ebamõistlikuks.

Kui kasutusala ei soovitata, tuleb esitada ka põhjus. Registreerijal soovitatakse süsteemselt dokumenteerida vähemalt see, kas otsuse aluseks on artikli 14 kohaselt korraldatud kemikaaliohutuse hindamise järeldused või muud kaalutlused. Registreerimistoimiku jaotise „Mittesoovitatavad kasutusalad” eesmärk ei ole kirjeldada aine kasutuspiiranguid, mille aluseks on konkreetsed ühenduse või riiklikud inimtervise või keskkonnakaitse sätted (nagu REACH-määruse VIII jaotise kohaselt piiratud kasutusalad). Näiteks ei ole kantserogeense, mutageense või reproduktiivtoksilise (CMR) aine registreerimistoimikus vaja märkida mittesoovitatavateks kasutusaladeks tarbijakasutusalasid. Seda teavet ei ole vaja esitada registreerimistoimikus, küll aga tarneahelas eraldi või segus oleva aine ohutuskaardil (jaos 1.2). Kasutusalad, mida tarnija ei soovita, tuleb märkida ohutuskaardi jakku 1.2 (nt „Mitte kasutada isiklikul otstarbel (majapidamises)”). Registreerimistoimikus nimetatud mittesoovitatavad kasutusalad peavad olema kooskõlas ohutuskaardi jaos 1.2 esitatud teabega. Mittesoovitatavaid kasutusalasid võib kirjeldada samade kirjelduselementidega nagu kindlaksmääratud kasutusalasid.

Laialdane kasutamine ja laialdane hajutatud kasutamine Neid kahte terminit kasutatakse sageli kasutusalade iseloomustamiseks. Need viitavad eri omadustele, aga neid aetakse tihti segamini. „Laialdane hajutatud” ja „laialdane” on mõisted, mida kasutatakse ainete edasiste

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

regulatiivmenetluste jaoks valimisel ja prioriseerimisel (nt laialdast hajutatud kasutamist mainitakse artiklis 58 ühe kriteeriumina, mille alusel prioriseeritakse aineid XIV lisasse kandmiseks). „Laialdane” on oluline ka ainete katsetamisettepanekute jaoks prioriseerimisel, kui näiteks õigusaktis (artikli 40 lõige 1) on mainitud, et esmatähtsaks tuleb lugeda aineid, „mille kasutamine põhjustab laialdast ja hajutatud kokkupuudet”. „Laialdane” viitab sellele, et ainet kasutatakse paljudes tegevuskohtades ja/või sellel on palju kasutajaid. „Laialdane hajutatud” tähendab: • •

keskkonna seisukohalt: laialt levinud ja keskkonda sattumise potentsiaaliga; inimtervise seisukohalt: laialt levinud ja kokkupuutepotentsiaaliga.

Kokkuvõte:

Laialdane hajutatud = laialt levinud + keskkonda sattumise / kokkupuute võimalus Järgnev tabel (Tabel R.12-5) näitab kõiki võimalikke kombinatsioone ja sellest tulenevat järeldust, kas kasutusala on laialdane ja hajutatud. Tabel R.12-5. Eri stsenaariumid, mille alusel saab otsustada, kas kasutusala on laialdane ja hajutatud

Kasutamine paljudes tegevuskohtades, palju kasutajaid (st laialt levinud) Keskkonda sattumise / kokkupuute võimalus Järeldus: laialdane hajutatud?

Kasutu sala 1

Kasutu sala 2 Jah

Kasut usala 3 Ei

Kasut usala 4 Ei

Jah Jah

Jah

Mõni vaike-eeldus aine laialdase kasutamise kohta tehakse selle olelusringi etapi alusel, aga mõnel juhul peab põhjendama registreerija. •

Kasutusalad, mis kantakse olelusringi etappide „Tarbijakasutus”, „Laialdane kasutus kutsetöös” ja „Kasutuskestus” (tarbija) alla, loetakse juba määratluse alusel laialt levinuks.

•

Kasutusalasid, mis kantakse olelusringi etappide „Segu tootmine” ja „Tööstusettevõttes kasutamine” alla, ei loeta automaatselt laialt levinuks, sest selline kasutus võib toimuda ainult mõnes üksikus tegevuskohas ja/või hõlmata vähe kasutajaid. Kui on olemas teave, et tegevuskohtade/kasutajate arv on väike, võetakse seda arvesse.

Samuti arvestatakse keskkonda mittesattumise / kokkupuute puudumise (range ohjamine) teabega, kui see on kättesaadav.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Lisa R.12.2. Kasutusaladeks tegevusteks jagamise alused

asjaomasteks

Kasutusaladeks jagamine Kasutusalade ja sellele järgneva kokkupuutestsenaariumide määratlemise võivad tingida järgmised põhjused: -

sihipärane teabelevi tarneahelas (kokkupuutestsenaariumide nimetuste ja ulatuse täpsustamise aluseks võib olla vajadus seada tarnijate ja kasutajate vahel sisse ohutu kasutamise tingimuste alane tõhus ja kasulik teabevahetus);

vajadus võimaldada sidusat ja läbipaistvat kokkupuute hindamist ning riski iseloomustamist igal kasutusalal (võidakse määratleda erinevad kasutusalad, kui asjaomaste tegevuste tingimused on märgatavalt erinevad);

erinevad regulatiivsed või õiguslikud nõuded (nt konkreetsete eranditega kasutusalad).

Kasutusalasid tuleb kirjeldada olelusringi etappide alusel. See, kas olelusringi ühe etapi raames kasutusalasid (või kokkupuutestsenaariume) koondada või eristada, oleneb suuresti kokkupuutestsenaariumi saajast. Näiteks ei pane registreerija tõenäoliselt määrdeaineid ja puhastusaineid ühte kokkupuutestsenaariumi, sest saajad (segutootmissektorid) võivad olla erinevad. Registreerija võib oma turgu liigendada eri segutootmissektorites olevate klientide alusel (sektori toodetava tooteliigi järgi) ja/või lõppkasutusvaldkondade alusel (majandussektorid, kus ainet eraldi või segus viimasena kasutatakse). Kui ta müüb ainet otse lõppkasutajatele, jäetakse segu tootmise või ümberpakendamise etapp välja. Kasutusalade ja asjaomaste tegevuse (sh nende nimetuste) eristamine peaks ideaalis toimuma sektori tasandil (nimetustest saavad tulevikus standardfraasid) ning see peaks võimaldama suuremat täpsusastet kui standardsed kasutusala kirjelduselemendid (selgitus jaotises R.12.4.2.2.). Iga sektor ise otsustab, kuidas eristada kasutusalasid ja asjaomaseid tegevusi, võttes aluseks kokkupuute hindamise kättesaadava teabe ja sektori protsessid/tooted. Arvestada tuleb aine konkreetse kasutusalaga seotud ohtude liigi ja ulatuse varieerumist. Ka eri turgudel toimuv kasutus võib omavahel sarnane olla. Sellisel juhul võib registreerija hõlmata ühe kasutusalaga mitut liiki kemikaale (PC), lõppkasutusvaldkondi (SU) või tooteid (AC). Näiteks võib segu tootmine olla täpselt samasugune olenemata sellest, kas toodetakse detergenti või värvi.

Kasutusalaga seotud (asjaomaste) tegevuste määratlemine Registreerimistoimikusse kantud kasutusalaga võivad olla seotud eri tegevused, protsessid (või protsessi etapid), tööülesanded ja käitlustoimingud. Tegevusteks jagamine sõltub suuresti nende ainete hindamisest, mille jaoks on vaja koostada kokkupuutestsenaariumid. Üks asjaomane tegevus/meetod vastab tavaliselt ühele kokkupuutehinnangute komplektile ja ühele riskijuhtimismeetmete/käitlustingimuste komplektile, st ühele asjaomasele stsenaariumile.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Keskkonda sattumise seisukohalt keskendutakse tegevuskoha käitlusmeetodi liigile (nt käitlusmeetodeid, millega kaasnevad erinevad heitmetegurid ja mis võivad nõuda eri liiki keskkonnaalaseid riskijuhtimismeetmeid, käsitletakse erinevate asjaomaste tegevuste all). Asjaomane stsenaarium on seotud tegevuskoha (või sellel paikneva rajatise 20) tingimustega, mis kõik üheskoos põhjustavad reovee, heitgaaside või jäätmete teket. See ei viita üksikutele tööülesannetele ega protsessidele, mis määratletakse töötajatega seotud hindamise jaoks. Kui sama kasutusala (tegevuskoha liik või tegevuskohal oleva rajatise liik) saab rakendada eri tingimustes eri tegevuskohtades (nt suur tegevuskoht, kus on laialdane riskijuhtimine, ja väiksed tegevuskohad, kus on vähemtõhusad ohjemeetmed), tuleb määratleda kaks või enam asjaomast meetodit. Asjaomase tegevuse/stsenaariumi nimetuses peab selgelt kajastuma nende ulatus ja erinevus. Inimtervise seisukohalt keskendutakse töötaja tehtavale ülesandele või protsessile või töötaja kasutatavale kemikaalile/tootele. Töötaja kasutusalade puhul tähistab see nende ülesannete/protsesside komplekti, mida tehakse ühes ja samas tegevuskohas (samas ettevõttes). Kui on hinnatud kokkupuudet, vastab iga asjaomane stsenaarium konkreetsele tegevusele/tööülesandele/protsessile, mida töötajad teevad. Registreerijad peavad mõtlema, kas mõni konkreetne tegevus (nt teisaldamine, hooldus, proovivõtt jms) nõuab eraldi asjaomast tegevust. Kui need kantakse üldisema asjaomase tegevuse alla, on soovitatav teha see asjaomase tegevuse nimetuses arusaadavaks (nt „… (sh hooldus)”). Inimesi ja keskkonda mõjutavad kokkupuutetingimused peavad olema kokkupuutestsenaariumis esitatud ühtsetel põhimõtetel. Käitlemistingimused ja riskijuhtimismeetmed on tööalase kokkupuute korral enamasti seotud tööülesande või kohaga. Eraldumist keskkonda hinnatakse aga peamiselt tööstusliku tegevuskoha või omavalitsusüksuse tasandil. Seetõttu on võimalik ühte tootmiskohas kehtivat keskkonnaalast käitlemistingimuste ja riskijuhtimismeetmete komplekti siduda mitme samas tootmispaigas kehtiva töötajate tegevusi ohjava käitlemistingimuste/riskijuhtimismeetmete komplektiga. Isegi juhul, kui töötajad teevad käitises sama tegevust eri tingimustes, võivad need tingimused olla sama keskkonnatingimuste komplektiga kooskõlas. Tarbijate puhul vastab ühe kasutusala iga asjaomane tegevus kas üldisele tooteliigile (nt pesu- ja puhastustooted) või konkreetsele tooteliigile (nt põrandapuhastustoode, nõudepesutoode). Neid asjaomaseid tegevusi võib rühmitada sama kasutusala alla, kui neil on samasugune keskkonda sattumise viis (nt kõigi kanalisatsiooni lastavate toodete rühmitamine sama kasutusala alla, kusjuures eri tooteliigid on eraldi asjaomaste tegevuste all).

„Rajatis” on tähtis mõiste, millel on suurtele tootmiskohtadele keskkonnaloa andmisel oluline osa. Tööstusheitmete direktiivi kohased load antakse sageli rajatistele, mitte tootmiskohtadele. Rajatis hõlmab tavaliselt hoonet (koos reovee- ja heitgaasisüsteemiga).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Lisa R.12.3. Tööstusettevõttes kasutamise ja laialdase kutsetöös kasutamise eristamine REACH-määruses eristatakse tööstuslikku ja kutselist kasutamist [tegevust] määratlustes 13, 25 ja 35 ning VI lisa punktis 6. XVII lisas on mainitud ka tööstusrajatisi ja kutselist tegevust väljaspool tööstusrajatisi, ent ei selgitata nende kahe erinevust. Vastava otsuse tegemisel on ettevõtetele vaja selgitusi. Termineid „tööstuslik” ja „kutseline” kasutatakse kahes eri kontekstis: -

olelusringi etappide eristamiseks; ettevõtetes rakendatavate töötervishoiu- ja -ohutussüsteemide taseme määratlemiseks 21.

Soovitatav on mõista terminit „kutseline” kui tunnust, mille abil saab eristada kasutamist: i) tööstusettevõtetes ja ii) väljaspool tööstusettevõtteid (v.a tarbijad ja üldsus). See viib erinevate olelusringi etappideni kasutusala kirjeldamisel. Järgmises tabelis on mittetäielik loetelu tööstuskasutuse ja tööstusvälise kutsetegevusega seotud tunnusjoontest. See aitab kaaluda tõendeid, kui otsustate, kas lugeda kasutusala „tööstusettevõttes kasutamiseks” või „laialdaseks kasutuseks kutsetöös”. Tabel R.12-6. Tunnusjooned, mis aitavad eristada tööstusettevõttes kasutamist tööstusvälisest kutsetegevusest ja seostada seda olelusringi etappidega

Olelusringi etapp

Tööstusettevõttes kasutamine

Laialdane kasutus kutsetöös

REACH-määrus

Tööstuslik kasutus (tegevus)

Kutseline kasutus (tegevus)

Aine kasutuskohtade arv (ELis)

Väike kuni suur

Suur

Ainega kokku puutuda võivate inimeste arv (ELis)

Väike kuni suur

Suur

Ettevõtete liik, näited

• • •

Tootmiskohad Suured ehitusobjektid Suured hooldus/remondi- ja teeninduskohad

Teenuste pakkumine (mobiilselt või statsionaarselt väikestes kohtades), haldus, haridus, väikesed ehitusobjektid

ECETOC TRAs nimetatakse seda tööstuslikuks/kutseliseks keskkonnaks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kasutajate/ettevõtete arv on proportsioonis omavalitsuse elanike arvuga

Jah

Tegevuseks on vaja tööstusheitmete direktiivi kohast luba

Sageli jah

Tavaliselt ei

Automatiseerimiseks ja tehniliseks ohjeks on vaja kulukaid seadmeid

Sageli jah

Tavaliselt ei, aga võib olla

Töödeldud kemikaalide kogus ettevõtte/tegutseja kohta

Väike kuni suur

Väike

Ühendus ühiskanalisatsiooniga

Sageli jah, mõnikord ei

Jah

Koguse andmed kohalikuks keskkonnastandardiga seotud hindamiseks

Kogus ühes kasutusalale iseloomulikus tööstuskohas (tööstuslik punktallikas)

Kogus kasutusalal 10 000 elaniku kohta (omavalitsuse punktallikas)

Näited Alljärgnevas loetelus on tüüpilised näited majandustegevustest, kemikaale laialdaselt kutsetöös: • • • • • • •

kus kasutatakse

paljude eri tegevusharudega ehitusettevõtlus (enamjaolt mikroettevõtted); kontori-/majapidamisseadmete hooldusteenused; eri liiki hoonete sisekoristusteenused; fassaadipuhastusteenused; autopesu ja muud autohooldusteenused; juuksuri- ja muud iluteenused; tervishoiuteenused.

Tüüpilised näited majandustegevustest, kus kasutatakse kemikaale tööstusettevõtetes: • • • •

autode ja muude sõiduvahendite tootmine; paberi tootmine; tekstiilide värvimine ja viimistlemine; pooljuhtide tootmine.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

On ka äärepealseid juhtumeid, mille puhul on olelusringi etapi määramine keerulisem. Allpool on mõned näited koos võimalike variantidega. a) Tööstuslikud puhastusteenused, mida pakuvad väiksed või suured hea või kehvema väljaõppega teenusepakkujad. See võib hõlmata paakide, katelde, seadmete jms puhastamist tööstusettevõttes. Sellist kasutamist tuleb lugeda tööstusettevõttes kasutamiseks olenemata sellest, kas tegeliku töö teevad kohapealsed töötajad või välised teenusepakkujad. Keskkonda sattunud kogused pärinevad puhastatavast rajatisest. b) Autoremondi- ja -hooldustöökojad. Need võivad olla nii väiksed kui ka suured. Selle majandusharu valdav tunnus on palju väikeettevõtteid ja seose kohaliku asustustihedusega, mistõttu on tegu laialdase kasutusega kutsetöös. Mõnel juhul on selliste ettevõtete töötajakaitsestandardid sarnased autotööstuse omadega. Seda saab näidata inimtervisega seotud kokkupuute hindamisel, kui valite näiteks kasutustingimusteks tööstuskeskkonnale vastavad tingimused. c) Tarbetekstiilide puhastus lahustite ja teiste kangete või erikemikaalidega mikrotöökojas. Selle majandusharu valdav tunnus on väikeettevõtted ja seos kohaliku asustustihedusega, mistõttu on tegu laialdase kasutusega kutsetöös, isegi kui kasutatakse palju tehnilisi ohjevahendeid. d) Tööstustekstiilide (puhastuslapid ja töörõivad) veega pesemise/puhastamise suurettevõtted. Seda tuleb lugeda tööstuslikuks kasutamiseks. Arv ei vasta kohalikule asustustihedusele, sest vähesed suured tegevuskohad teenindavad tavaliselt suuremat piirkonda. Tavaliselt on olemas kohapealne reovee puhastamise ja jäätmete käitlemise suurtaristu. e) Ühistransporditaristu (rongid, lennujaamad/sadamad) suured hooldus- ja remondiettevõtted. Seda tuleb lugeda tööstuslikuks kasutamiseks. Rongide, laevade ja lennukite teenindusstruktuur ei ole seoses kohaliku asustustihedusega. Busside ja trammide hoolduskohad on kohaliku taristu suurusega rohkem vastavuses. Sellegipoolest on need tavaliselt nii suured, et neid tuleb käsitada tööstusettevõttena. Kasutades termineid „tööstuslik” ja „kutseline” inimtervisega seotud kokkupuute hindamisel, näitavad need, mis tingimustes töötajad ainet või toodet kasutavad. Üldjuhul eeldatakse, et „tööstuslik” viitab töötajate koolitusele, nõuetekohastele tööjuhenditele ja järelevalvele. Kokkupuute hindamise mudelite kasutamisega võib jõuda olenevalt valitud tingimustest (tööstuslik või kutseline) eri kokkupuutetulemusteni (nt tööstuslike tingimuste puhul eeldatakse tõhusamaid riskijuhtimismeetmeid). Tegelikult võib kasutamine toimuda tööstusettevõttes, aga töötajate kokkupuute hindamisel eeldatakse vähemtõhusaid riskijuhtimismeetmeid (kutsetöökeskkond), näiteks kui alltöövõtja töötajad puhastavad vahetuste vahepeal tööstusseadmeid. Võib olla ka vastupidiseid juhtumeid, kus hea väljaõppe, juhenduse ja varustusega pakutakse mobiilselt kemikaalidega (nt biotsiididega) seotud teenuseid. Allpool tabelis on näited nende kahe aspekti ja selle kohta, kuidas need omavahel eri näidetes seostuvad. Tabel R.12-7. Olelusringi etapid ning töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemid

Olelusringi etapp

Töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem

Näide

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tööstusettevõttes kasutamine

Arenenud (tööstuslikud või samaväärsed tingimused) Algeline (kutsetöö tingimused)

Laialdane kasutus kutsetöös

Arenenud (tööstuslikud või samaväärsed tingimused) Algeline (kutsetöö tingimused)

Aine kasutamine tootmisprotsessis vaheainena

Alltöövõtjad puhastavad tööstusrajatises

Spetsialiseerunud ettevõtted kasutavad biotsiide

FIEna tegutsev maaler värvib kodumajapidamistes

Lisa R.12.4. Kasutusala deskriptorite loetelu Olelusringi etappide (LCS) deskriptorite loetelu Olelusringi etapi kirjeldus annab teavet aine eksistentsi etapi kohta, kus toimub kasutus. Olelusring algab esimese etapiga, milleks on tootmine; seejärel lisab segutootja aine segusse ning olelusringi lõpetavad eri lõppkasutused, nagu tööstuslik, kutseline või tarbijakasutus. Lõppkasutuse tulemusena jõuab aine tootesse, mispuhul on tähtis ka kasutuskestuse etapp. Olelusringi etapi deskriptor peab näitama: -

kasutusalaga seotud organisatsioonide liiki (mis võib kaudselt viidata aine keskkonda sattumise / kokkupuute potentsiaalile);

kas kasutusala viitab tootes sisalduvale ainele.

Täpsustused olelusringi iga etapi ulatuse kohta on jaotises R.12.4.2.1.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabel R.12-8. Olelusringi etappide deskriptorite loetelu Kood

Nimetus

Tootmine

Segu tootmine või ümberpakendamine

Tööstusettevõttes kasutamine

Laialdane kasutus kutsetöös

Tarbijakasutus

Kasutuskestus

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kasutusvaldkonna (SU) deskriptorite loetelu Kasutusvaldkonna kategooriad peavad andma teavet majandus- või turusektori kohta, kus kasutus toimub. Need näitavad majandusharusid või -segmente, kus ainega ümber käiakse. Kui tootja/importija või allkasutaja ei leia loetelust sobivat kasutusvaldkonda, võib valida kategooria „SU0 – muu” ja märkida ära majandusharu. Võimaluse korral tuleb sellise valdkonna kirjeldamiseks valida ELi majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) 22 kood (koos vastavate fraasidega). Tabel R.12-9. Kasutusvaldkonna (SU) deskriptorite loetelu Nimetus

NACE koodid

SU1

Põllumajandus, metsamajandus, kalandus

SU2a

Kaevandamine (v.a avameretööstus)

SU2b

Avameretööstus

SU4

Toidukaupade tootmine

C 10, 11

SU5

Tekstiili, naha ja karusnaha tootmine

C 13–15

SU6a

Puidu ja puittoodete tootmine

C 16

SU6b

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine

C 17

SU7

Trükkimine ja salvestiste reprodutseerimine

C 18

SU8

Kemikaalide (sh naftatoodete) suuremahuline, mahtkaubana tootmine

C 19.2 + 20.1

SU9

Peenkemikaalide tootmine

C 20.2-20.6

SU11

Kummitoodete tootmine

C 22,1

SU12

Plasttoodete tootmine, sh kokkusegamine ja muundamine

C 22,2

SU13

Muude mittemetalliliste tootmine

SU14

Põhimetallide, sh sulamite tootmine

C 24

SU15

Töödeldud metalltoodete tootmine, v.a masinate ja seadmete tootmine

C 25

SU16

Arvutite, elektroonika- ja optikatoodete ning elektriseadmete tootmine

C 26–27

SU17

Üldine tootmine, nt masinate, transpordivahendite tootmine

C 28–30, 33

SU18

Mööbli tootmine

Kood

mineraaltoodete,

seadmete,

kipskrohvi,

sõidukite

22 Euroopa Komisjon, konkurents: NACE koodide loetelu (2007.11.19); http://ec.europa.eu/comm/competition/mergers/cases/index/nace_all.html

tsemendi

muude

C 23

C 31

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

SU19

Ehitustööd

SU20

Tervishoiuteenused

Q 86

SU23

Elektri-, auru-, gaasi- ja veevarustus ning reoveepuhastus

D 35, D 36–37

SU24

Teaduslik uurimis- ja arendustegevus

M 72

SU0

Muu

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kemikaalikategooria (PC) deskriptorite loetelu Siin juhendis määratletud kemikaalikategooriatel on kaks otstarvet. i)

Need kirjeldavad segusid tootvaid sektoreid segude liigiti (olelusringi segutootmisetapis oluline teave). Loetletud kategooriad võimaldavad liigendada aine kasutusalasid tarneahelas tooteliikide järgi.

ii)

Need kirjeldavad tööstuslike, kutseliste või tarbijatest lõppkasutajate kasutatavaid tooteliike. Tooteliik annab kaudset teavet ainega kokkupuute / aine keskkonda sattumise potentsiaali kohta.

Kemikaalikategooria eesmärk ei ole kirjeldada aine konkreetset tehnilist otstarvet, vaid segu liiki, milles aine sisaldub. Kemikaalikategooriaid alamkategooriateks ei jagata – neid on segutootjate ja lõppkasutajate kasutatavate tooteliikide tõhusaks kirjeldamiseks piisavalt. Kokkupuute hindamise töövahendid võivad tarbijakokkupuute hindamiseks siiski nõuda toodete täiendavat eristamist. ECETOCi tarbijakokkupuute hindamisvahendis (TRA) määratletud toodete alamkategooriate loetelu ja kirjeldused on nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis R.15. Kui tootja/importija või allkasutaja ei leia loetelust sobivat kemikaalikategooriat, võib kasutada kategooriat „PC0 – muu” ja märkida juurde toote liigi. Võimaluse korral tuleb sellise toote kirjeldamiseks valida Põhjamaade kategooriasüsteemi (UCN) 23 kood (koos vastavate fraasidega). Tabel R.12-10. Kemikaalikategooria (PC) deskriptorite loetelu Kood

Nimetus

PC1

Liimid, hermeetikud

PC2

Adsorbendid

PC3

Õhuhooldustooted

PC4

Jäätumisvastased ja jäätõrjetooted

PC7

Põhimetallid ja sulamid

Selgitus ja näited

http://195.215.202.233/DotNetNuke/Portals/0/DNNPortal-Download/Funktionskoder-eng%20htm.htm

PC8

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Biotsiidid

Hõlmab nt desinfitseerimisvahendeid ja kahjuritõrjevahendeid. NB! Kategooria viitab tooteliigile, mitte aine tehnilisele otstarbele. Puhastusvahendite koostises kasutatavate desinfitseerimisvahendite jaoks tuleb valida PC35.

PC9a

Pinnakatted ja värvid, vedeldid, värvieemaldid

PC9b

Täiteained, kitid, kipskrohvid, voolimissavi

PC9c

Näpuvärvid

PC11

Lõhkeained

PC12

Väetised

PC13

Kütused

PC14

Metallpinna töötlustooted

Hõlmab aineid, mis seonduvad metallpinnaga püsivalt. Sh galvaniseerimis- ja elektrosadestustooted.

PC15

Mittemetallpinna töötlustooted

PC16

Soojusülekandevoolised

PC17

Hüdrovoolised

PC18

Tindid ja toonerid

Näiteks seinte töötlemine enne värvimist

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

PC19

Eemaldatud kemikaalikategooriate loetelust ja viidud üle tehniliste otstarvete loetellu (Tabel R.1215) 24.

PC20

Töötlemise abiained, nagu pH-regulaatorid, flokulandid, sadestusained, neutraliseerivad ained

PC21

Laborikemikaalid

PC23

Nahatöötlustooted

PC24

Määrdeained, määrded ja vormimäärded

PC25

Metallitöötlusõlid

PC26

Paberi ja kartongi töötlemise tooted

PC27

Taimekaitsevahendid

PC28

Parfüümid, lõhnaained

PC29

Farmaatsiatooted

PC30

Fotokemikaalid

PC31

Poleerained ja vahasegud

PC32

Polümeere sisaldavad valmistised ja ühendid

PC33

Pooljuhid

Lisateave selle muudatusega kohanemiseks: Lisa R.12.5.

See kategooria hõlmab keemiatööstuses kasutatavaid töötlemise abiaineid.

See kategooria hõlmab värvaineid, viimistlus-, immutusja hooldustooteid.

See kategooria hõlmab näiteks pleegiteid, värvaineid, viimistlusja immutustooteid ja muid töötlemise abiaineid.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

PC34

Tekstiili värvimise ja immutamise tooted

See kategooria hõlmab näiteks pleegiteid ja muid töötlemise abiaineid.

PC35

Pesu- ja puhastustooted

See kategooria hõlmab vees ja lahustis lahustatud tooteid.

PC36

Veepehmendid

PC37

Veepuhastuskemikaalid

PC38

Keevitamis- ja jootmisvahendid, räbustid

PC39

Kosmeetika ja isikliku hügieeni tooted

See kategooria hõlmab

kosmeetikamääruse (ELi määrus nr 1223/2009) kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid ja muid isikliku hügieeni tooteid (nt

hambapasta, deodorandid jms). PC40

Ekstrahendid

PC41

Nafta ja gaasi otsimise ja tootmise tooted

PC42

Akude ja patareide elektrolüüdid

PC0

Muu

Akudes ja patareides elektrolüüdina kasutatavad segud (vedelikud või pastad)

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Protsessikategooria (PROC) deskriptorite loetelu Protsessikategooria kirjeldab tööülesandeid või protsessi liike töö seisukohalt. Protsessikategooriaid eristatakse ka tööülesannete või protsessitüüpidega seotud töötajakokkupuute potentsiaali arvestades. Selle deskriptori võib omistada kasutusalaga seotud töötajategevustele. Kategooriad peaksid toetama ühtlustatud ja sidusat kokkupuutehindamist kõigis sektorites ja tarneahelates. See kasutusala kirjeldusse lisatav kirjelduselement peaks näitama tegevuste laadi ja ulatust. Tutvuge kindlasti järgnevate näidetega, et määrata sobiv protsessikategooria. Kui te ei leia sobivat deskriptorit, valige „PROC0 – muu” ja lisage kirjeldus. Tabel R.12-11. Protsessikategooria (PROC) deskriptorite loetelu Kood PROC1

PROC2

PROC3

Nimetus

Selgitused ja näited

Kemikaali tootmine või rafineerimine suletud protsessis, kus kokkupuude ei ole tõenäoline, või samaväärsete ohjetingimustega protsessides

Kirjeldab ainete või segude tootmise sektorites asetleidvate protsesside või keemiatööstuses kasutatavate suletud protsessidega samaväärsete 25 protsesside üldist laadi . Hõlmab ka protsessile omast suletud teisaldamist (sh suletud proovivõttu).

Kemikaali tootmine või rafineerimine suletud pidevprotsessis, kus harv kokkupuude on ohjatud, või samaväärsete ohjetingimustega protsessides

Kirjeldab ainete või segude tootmise sektorites asetleidvate protsesside (pidevprotsessid, kuhu töötaja sekkub harva) või keemiatööstuses kasutatavate suletud protsessidega samaväärsete protsesside üldist laadi.

Aine või segu tootmine keemiatööstuses partii kaupa suletud protsessis, kus harv kokkupuude on ohjatud, või samaväärsete ohjetingimustega protsessides

Ei hõlma avatud teisaldamist süsteemi täitmiseks/tühjendamiseks.

Hõlmab ka protsessile omast suletud teisaldamist (sh suletud proovivõttu). Ei hõlma avatud teisaldamist süsteemi täitmiseks/tühjendamiseks.

Kirjeldab ainete või segude tootmise sektorites asetleidvate protsesside (partii kaupa tootmise protsessid, kuhu töötaja sekkub harva) või keemiatööstuses kasutatavate suletud protsessidega samaväärsete protsesside üldist laadi. Hõlmab ka protsessile omast suletud teisaldamist (sh suletud proovivõttu). Ei hõlma avatud teisaldamist süsteemi täitmiseks/tühjendamiseks.

Samaväärseid tingimusi tuleb kirjeldada kokkupuutestsenaariumis ja asjaomasele kokkupuutehinnangule tuleb kemikaaliohutuse aruandes lisada selgitus. Lisateave on nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis R.14.

PROC4

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kemikaali tootmine, kus esineb kokkupuutevõimalusi

Kirjeldab ainete või segude tootmise sektorites asetleidvate protsesside (kui protsess ei välista kokkupuudet) üldist laadi. Hõlmab ka protsessile omast suletud teisaldamist (sh suletud proovivõttu). Ei hõlma avatud teisaldamist süsteemi täitmiseks/tühjendamiseks.

PROC5

Segamine partii kaupa tootmise protsessis

Tahke või vedela materjali segamine aine või segu tootmise sektorites ning lõppkasutuses. Segamismahuti täitmist/tühjendamist ja proovivõttu loetakse eraldi tegevusteks, mida see protsessikategooria ei hõlma.

PROC6

Kalandreerimistööd

Suurte tekstiili-, kummi- või paberipindade kuumrullimine.

PROC7

Tööstuslik pihustamine

Vedelike ja pulbrite õhku pihustamine suruõhu, hüdraulilise surve või tsentrifuugimisega (atomiseerimine). Pinnakatete, liimide, poleer-/puhastusainete, õhuhooldustoodete pihustamine, jugatöötlemine. „Tööstuslik” tähendab seda, et töötajad on saanud konkreetsete tööülesannetega seotud koolituse, järgivad töökorda ja tegutsevad järelevalve all. Kui on olemas tehnilised ohjevahendid, kasutavad neid samuti koolitatud töötajad ja neid hooldatakse asjaomase korra kohaselt. Ei tähenda, et tegevus toimub tingimata tööstusettevõttes.

PROC8a

Aine või segu teisaldamine (täitmine ja tühjendamine) muudes kui eriotstarbelistes rajatistes 26

Hõlmab üldist suurtes kogustes kemikaalide mahutitesse, paigaldistesse või seadmetesse panemist ja nendest väljavõtmist kokkupuute vähendamise tehniliste ohjevahenditeta. Teisaldamine tähendab laadimist, täitmist, mahakallamist, kottidesse panemist ja kaalumist.

26 Selles kontekstis tähendab „eriotstarbeline rajatis” seda, et rajatis, selle käitamine ja tehnilised ohjevahendid on spetsiaalselt kavandatud konkreetse protsessi jaoks (ei pruugi olla aine- või tootepõhine).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

PROC8b

Aine või segu teisaldamine (täitmine ja tühjendamine) eriotstarbelistes rajatistes

Hõlmab üldist mahutitesse panemist ja nendest väljavõtmist, kui on olemas spetsiaalsed kokkupuute vähendamise tehnilised ohjevahendid: hõlmab tegevusi, kus materjali teisaldatakse kohtades, mis on ette nähtud suurte kemikaalikoguste (kümned kilod ja rohkem) teisaldamiseks ja kus kokkupuude piirdub peamiselt kokku- ja lahtiühendamisega, mitte teisaldamisega, sh tankerite laadimisel ja vaatide täitmisel. Teisaldamine tähendab laadimist, täitmist, mahakallamist ja kottidesse panemist.

PROC9

PROC10

Aine või segu teisaldamine väikestesse mahutitesse (kasutatakse spetsiaalset täitetoru, hõlmab kaalumist)

Spetsiaalsed täitetorud aitavad vältida aur- ja aerosoolheitmeid ning kadusid minimeerida.

Ainete pealekandmine rulli või pintsliga

Hõlmab värvide, pinnakatete, eemaldite, liimide ja puhastusainete pinnale kandmist, millega kaasneb pritsmetest tingitud kokkupuutevõimalus.

Seda protsessikategooriat saab kasutada ka proovivõtu toiminguteks.

Seda protsessikategooriat saab kasutada ka selliste tööülesannete jaoks nagu pindade puhastamine pika varrega tööriistaga. PROC11

Mittetööstuslik pihustamine

Vedelike ja pulbrite õhku pihustamine (atomiseerimine) suruõhu, hüdraulilise surve või tsentrifuugimisega. Hõlmab ainete/segude pihustamist pinnakatete, liimide, poleer-/puhastusainete, õhuhooldustoodete ja jugatöötluse eesmärgil. „Mittetööstuslik” viitab sellele, et PROC7s nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita. Ei tähenda, et tegevus toimub tingimata väljaspool tööstusrajatist.

PROC12

Gaseerivate ainete kasutamine vahu tootmisel

Ainete kasutamine vahu tekke soodustamiseks, et tekitada vedelas segus gaasimulle. Võib olla nii pidev- kui ka partii kaupa tootmine.

PROC13

Toodete töötlemine sissekastmise ja ülevalamise teel

Toodete töötlemine ainesse sissekastmise, ainega ülevalamise, aines leotamise, aine sisse- või väljapesemise teel; hõlmab töödeldud toodete käsitsemist (nt pärast värvimist või metalliga katmist töötlusanumast väljavõtmist või sinna panemist). Toote kasutuskestust pärast töötlust tuleb käsitleda eraldi.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

PROC14

Tablettide, pelletite, graanulite tegemine, muu kokkusurumine ja ekstrudeerimine

Segudele ja/või ainetele edasiseks kasutuseks kindla kuju andmine.

PROC15

Laborireagendina kasutamine

Ainete väikesemahuline kasutamine laborites (töökohas ainet ≤ 1 l või 1 kg). Suuremamahulist kasutamist laborites ning teadus- ja arendusrajatistes tuleb käsitleda tööstusliku protsessina. See hõlmab kasutamist kvaliteedikontrolliprotsessides.

PROC16

Kütuste kasutamine

Hõlmab (tahke või vedela) kütuse (sh manuste) kasutamist (sh teisaldamine suletud süsteemis), kus võib eeldada vähest kokkupuudet põlemata tootega. Sellisel juhul ei ole vaja kasutada kategooriat PROC8 või PROC9. Ei hõlma kokkupuudet heitgaasidega.

PROC17

Määrdeainete kasutamine energiamahukas metallitöötluses

Hõlmab metallitöötlusprotsesse, kus määrdeained puutuvad kokku kõrge temperatuuri ja hõõrdumisega (nt metalli valtsimine/survetöötlus, puurimine ja peenestamine). Ei hõlma mahutite täitmist ja tühjendamist.

PROC18

Üldine määrdeainete kasutamine suure kineetilise energia tingimustes

Määrdeainete kasutamine suure kineetilise energia tingimustes (sh käsitsi pealekandmine). See ei hõlma täitmistoiminguid.

PROC19

Käsikontaktis tehtavad toimingud

Tööülesanded, kus võib eeldada käte ja käsivarte kokkupuudet; kasutada ei saa spetsiaalseid tööriistu ega muid kokkupuute ohjamise vahendeid kui isikukaitsevahendid. Näiteks tsemendi ja kipskrohvi käsitsi segamine ehitusel või juuksevärvide ja pleegitite segamine.

PROC20

Töövooliste kasutamine väikestes seadmetes

Hõlmab ka töövooliseid (nt soojuse ja surve ülekandevoolised) sisaldavate süsteemide täitmist ja tühjendamist (sh teisaldamist suletud süsteemis), mis toimub regulaarselt. Näide: mootoriõli ja pidurivedeliku sisse- ja väljalaskmine ning kodumasinate täitmine ja tühjendamine. Sellisel juhul ei ole vaja kasutada kategooriaid PROC8–9.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

PROC21

PROC22

PROC23

Materjalide ja/või toodete koostises/pinnal olevate kemikaalide käsitsemine energiasäästlikes tingimustes

Materjali või toote käsitsi lõikamine, külmvaltsimine, (de)monteerimine.

Mineraalainete ja/või metallide tootmine ja töötlemine väga kõrgel temperatuuril

Kirjeldab sulatus- ja rafineerimisettevõtete tööprotsesside üldist laadi (v.a valamine, sulatise väljalaskmine ja drossi eemaldamine sulatise pealt).

Avatud süsteemis töötlemine ja teisaldamine väga kõrgel temperatuuril

Kirjeldab sulatus- ja rafineerimisettevõtete teatud tööprotsesse: valamine, sulatise väljalaskmine ja drossi eemaldamine sulatise pinnalt.

Seda võib kasutada ka suurte (metall)esemete käsitsemise/teisaldamise jaoks.

Kui temperatuur on alanenud, võib jahtunud materjali käitluse jaoks kasutada kategooriaid PROC21 ja PROC26.

Hõlmab ka kuumsukeldusgalvaanimist, sulanud tahkete ainete rehitsemist sillutamisel ja vesigranuleerimist. Kui temperatuur on alanenud, võib jahtunud materjali käitluse jaoks kasutada kategooriat PROC21 või PROC26.

PROC24

Materjalide ja/või toodete koostises/pinnal olevate ainete töötlemine suure (mehaanilise) energiaga

Ainele rakendatakse palju soojus- või kineetilist energiat, nt valtsimine, peenestamine, mehaaniline lõikamine, puurimine, lihvimine või mahakoorimine.

PROC25

Metallide muul viisil kuumtöötlemine

Keevitamine, pehmejoodisega jootmine, pinnalõikamine, kõvajoodisega jootmine, gaaslõikamine.

PROC26

Tahkete anorgaaniliste ainete käitlemine keskkonnatemperatuuril

Maakide (sh rikastatud), metallide ja muude anorgaaniliste (mittemassiivsete, potentsiaalselt tolmavate) tahkete ainete teisaldamine ja käitlemine. Sellisel juhul ei ole vaja kasutada kategooriaid PROC8a, PROC8b või PROC9. Massiivsete esemete käitlemise jaoks tuleb kasutada PROC21.

PROC27a

Metallpulbrite tootmine (kuumprotsessid)

Metallpulbrite tootmine kõrgtemperatuuriliste metallitöötlusprotsessidega (pihustamine, kuivpihustamine)

PROC27b

Metallpulbrite tootmine (märgprotsessid)

Metallpulbrite tootmine metallitöötluse märgprotsessidega (elektrolüüs, märgpihustamine)

PROC28

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Seadmete käsitsi hooldamine (puhastamine ja remont)

Hõlmab hooldustöid nendel kasutusaladel, kus hooldus ei ole hõlmatud ühegi teise protsessikategooriaga. See kategooria hõlmab näiteks alljärgnevat: • • • •

PROC0

Muu

suletud süsteemide avamine (ja vajadusel neisse sisenemine) puhastamise eesmärgil; üld- või eriotstarbelised puhastustööd, mis toimuvad vahetuste vahel või harvem (nt partiide vahel); pritsmete eelmaldamine seadmete ümbert; filtrite eemaldamine või materjali eemaldamine filtritest; põrandate puhastamine tootmisseadmetest eemal, nt kui käideldakse tolmust toodet.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) deskriptorite loetelu Keskkonda eraldumise kategooriad (ERC) kirjeldavad kasutusalade tunnusjooni keskkonna seisukohast oluliste aspektide alusel. 1. Olelusringi etapp, kus kasutamine toimub. Olelusringi etappi seostatakse vastavale kasutusalale omas(t)e teatud liiki heitmetega / keskkonda eraldumisega: •

Ainete ja segude tootmine või ümberpakendamine toimub eeldatavasti tingimustes, kus ei teki kuigivõrd jäätmeid ega reovett ning võimalikult suur osa ainest jõuab järgmisse etappi.

•

Arvestatakse seda, kas kasutamine i)

toimub (suures) tööstuslikus kohtallikas (kus võib eeldada üldist tehnilist võimekust ohjata heitmete õhku ja vette sattumist);

ii) on laialt levinud, mistõttu eeldatakse, et keskkonda sattumine on kogu Euroopas võrdselt jaotunud ja korrelatsioonis elanike arvuga, kelle heitmed jõuavad jõgedesse. •

Arvestatakse seda, kas aine jõuab kasutuskestuse etappi või mitte.

2. Aine tehniline saatus kasutamise tulemusel. See näitab, kas aine saab toote koostisosaks, kas aine tarbitakse kasutamise (reaktsiooni) käigus ära ja/või võib eeldada selle eraldumist pinnasesse, vette või õhku või muutumist jäätmeks. Arvesse võetakse alljärgnevat. • Aine lisatakse (reageerimata või reageerinud kujul) toote (sh kuivatatud/tahkestatud segu) koostisesse 27 kas sellepärast, et sel on tootes mingi otstarve, või see lihtsalt jääb (olelusringi eelmisest etapist) tootesse ilma mingi otstarbeta. • Aine toimib töötlemise abiainena ega saa toote osaks. Aine eraldub (reageerimata või reageerinud kujul) tööstusprotsessis (nt pindaktiivne aine tekstiili viimistlemisel, pihusvärvi lahusti) või mittetööstusliku kasutamise käigus (nt puhastusvahendite lahustid või pindaktiivsed ained) heitvette, õhku, pinnasesse ja/või jäätmete hulka. • Aine on ette nähtud toimima töövoolise osana (nt hüdraulika, soojusülekande või määrdesüsteemides). Aine ei ole toote lahutamatu osa. • Aine reageerib kasutamisel. Aine reaktsioonijärgne saadus (või muu muundumisreaktsiooni saadus) lastakse keskkonda või see saab toote osaks. Lähteaine reaktsiooni kiirusest ja laadist olenevalt võib aine olelusring sellega lõppeda ja seda ei satu keskkonda. Hindamisel võib aga olla vaja käsitleda reaktsiooni-/muundumissaadusi. 3. Aine siseruumis või väliskeskkonnas kasutamine viitab sellele, et aine võib otseselt sattuda mittetööstuslikku pinnasesse või pinnavette. Toodete puhul viitab see ka sellele, et ainet võib toote materjalist ilmastikutingimuste mõjul rohkem eralduda.

27 Kui ained lisatakse hoonetesse, rajatistesse või nende osadesse, tuleb neist teatada samamoodi kui toodetes sisalduvatest ainetest.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

4. Viide sellele, kas tooteid kasutatakse keskkonda sattumist soodustavates tingimustes (nt rehvide või piduriklotside kulumine) või on keskkonda sattumine ette nähtud (nt lõhnatooted). See kriteerium hõlmab ka toodete abrasiivtöötlemist (nt lihvimine või pinnakatte eemaldamine kõrgsurvemeetodil). Tabel R.12-12 annab ülevaate olelusringi iga etapiga seotud keskkonda eraldumise kategooriatest. Tabel R.12-13 annab keskkonda eraldumise kategooriate täieliku kirjelduse (nimetus, selgitus ja näited). Kõige lõpuks tuuakse välja töövood, mis näitavad keskkonda eraldumise kategooria määramise otsustusskeemi iga olelusringi etapi kohta 28 (vt Joonis R.12-4–Joonis R.12-7)

Täpsustused olelusringi iga etapi ulatuse kohta on jaotises R.12.4.1.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabel R.12-12. Ülevaade olelusringi iga etapiga seotud keskkonda eraldumise kategooriatest (ERC)

NB! Tabel R.12-12 ei näita keskkonda eraldumise kategooriaid numeratsiooni järjekorras. See selgitab keskkonda eraldumise kategooriate eristamise loogikat. Kood

Nimetus

Olelusringi etapp: tootmine ERC1

Aine tootmine

Olelusringi etapp: segu tootmine või ümberpakendamine ERC2

Segu tootmine

ERC3

Tahkise tootmine

Olelusringi etapp: tööstusettevõttes kasutamine ERC4 ERC6b ERC6a ERC6c ERC6d

Mittereageeriva töötlemisabiaine kasutamine tööstusettevõttes (ei lisata toote koostisesse ega pinnale) Reageeriva töötlemisabiaine kasutamine tööstusettevõttes (ei lisata toote koostisesse ega pinnale) Vaheaine kasutamine Monomeeri kasutamine tööstusettevõttes polümeerumisprotsessis (lisatakse või ei lisata toote koostisesse/pinnale) Reageerivate protsessiregulaatorite kasutamine tööstusettevõttes polümeerumisprotsessis (lisatakse või ei lisata toote koostisesse/pinnale)

ERC5

Tööstusettevõttes kasutamine, mille käigus aine lisatakse toote koostisesse või pinnale

ERC7

Töövooliste kasutamine tööstusettevõttes

Olelusringi etapp: laialdane kasutus kutsetöös ja Olelusringi etapp: tarbijakasutus Mittereageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega ERC8a pinnale, siseruumis) Mittereageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega ERC8d pinnale, väliskeskkonnas) Reageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega ERC8b pinnale, siseruumis) Reageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega ERC8e pinnale, väliskeskkonnas) Laialdane kasutamine, mille aine käigus lisatakse toote koostisesse või pinnale ERC8c (siseruumis) Laialdane kasutamine, mille käigus aine lisatakse toote koostisesse või pinnale ERC8f (väliskeskkonnas) ERC9a

Töövooliste laialdane kasutamine (siseruumis)

ERC9b

Töövooliste laialdane kasutamine (väliskeskkonnas)

Olelusringi etapp: kasutuskestus ERC10a

Väikese keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (väliskeskkonnas)

ERC11a

Väikese keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (siseruumis)

ERC10b

Suure või kavandatud keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (väliskeskkonnas)

ERC11b

Suure või kavandatud keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (siseruumis)

ERC12a

Väikese keskkonnaheitega toodete töötlemine tööstusettevõttes

ERC12b

Suure keskkonnaheitega toodete töötlemine tööstusettevõttes

ERC12c

Väikese keskkonnaheitega toodete kasutamine tööstusettevõttes

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabel R.12-13. Keskkonda eraldumise kategooria (ERC) kirjelduselementide loetelu Kood

Nimetus

ERC1

Aine tootmine

ERC2

Segu tootmine

Selgitus ja näited

Tähistab igat liiki segutootmise sektorites kasutamist; aine segatakse (kemikaali)segusse Näited: •

ERC3

Tahkise tootmine

värvide, majapidamise puhastusvahendite, määrdeainete ja kütuste tootmine ning kemikaalide tootmine mahtlastina tööstuslikuks kasutuseks

Tähistab igat liiki tahkisetootmise sektorites kasutamist; aine segatakse, et siduda see füüsiliselt või keemiliselt tahkisesse Näide: •

ERC4

ERC5

stabiliseerivate ainete tootmine polümeerpelletite tootmise jaoks

kontsentraadina

Mittereageeriva töötlemisabiaine kasutamine tööstusettevõttes (ei lisata toote koostisesse ega pinnale)

Näited:

Tööstusettevõttes kasutamine, mille käigus aine lisatakse toote koostisesse või pinnale

Aine või selle muundamissaadused lisatakse toote koostisesse/pinnale.

• • •

keemiline töötlus, kus ainet kasutatakse kristallimise lahustina; tootmine, kus ainet kasutatakse puhastusainena (lahusti või pindaktiivne aine); polümeerivalu, kus ainet kasutatakse kleepumisvastase ainena.

Näited: • • • •

sideaine ja protsessiregulaatorite kasutamine värvides, pinnakatetes ja liimides; värvainete kasutamine tekstiilkangastes ja nahktoodetes; metallide kasutamine pinnakatetes (elektrosadestamine ja galvaniseerimine); plastifikaatorite, pigmentide ja leegiaeglustite kasutamine toote materjalis või pinnakattes.

Hõlmab ka kasutusalasid, kus aine jääb pärast varasemat töötlemisabiainena kasutamist tootesse (nt kuumuskindlust suurendavad ained plastide töötlemisel).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

ERC6a

Vaheaine kasutamine

Ainet kasutatakse teise aine tootmiseks. Näited: • •

ERC6b

Reageeriva töötlemisabiaine kasutamine tööstusettevõttes (ei lisata toote koostisesse ega pinnale)

Ainet või selle muundamissaadust ei lisata toote koostisesse/pinnale; aine reageerib kasutamisel. Näited: • •

ERC6c

ERC6d

ERC7

keemiliste koostisosade (lähteaine) kasutamine põllumajanduskemikaalide, farmaatsiatoodete jne sünteesimisel; tsüklopentanooni kasutamine tsüklopentanooli sünteesimisel.

pleegitusainete kasutamine tekstiili- ja paberitööstuses; katalüsaatorite kasutamine.

Monomeeri kasutamine tööstusettevõttes polümeerumisprotsessis (lisatakse või ei lisata toote koostisesse/pinnale)

Ainet kasutatakse polümeeride tootmisel monomeerina (vaigud, (termo)plastid).

Reageerivate protsessiregulaatorite kasutamine tööstusettevõttes polümeerumisprotsessis (lisatakse või ei lisata toote koostisesse/pinnale)

Ainet kasutatakse polümeerumisprotsessis regulaatorina (ristsidestusaine, kõvastusaine) vaikude, termoplastide, kummi ja polümeeride tootmisel

Töövooliste kasutamine tööstusettevõttes

Näited: • •

vinüülkloriidmonomeeri kasutamine PVC tootmisel; monomeeride kasutamine vaikude tootmisel.

Näited: • • •

stüreeni kasutamine polüestri tootmisel; vulkaniseerimisainete kasutamine kummi tootmisel; katalüsaatorite kasutamine.

Ainet kasutatakse töövoolisena. See ei puutu kemikaalidega kokku, aine levik on kasutamise ajal kontrolli all. Näited: • •

mootori- ja masinaõlide kasutamine; vooliste kasutamine hüdraulikasoojusülekandesüsteemides.

Ei hõlma juhtusid, kus aine/segu on toote (nt patarei) lahutamatu osa. Ei hõlma kasutusalasid, kus: • •

ainet kasutatakse töötlusabiainena või keemilises protsessis reagendina (vt ERC6a–6d); tooteid töödeldakse töötlusabiainetega (nt metallosade või tekstiili puhastamine, vt ERC4).

ERC8a

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Mittereageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega pinnale, siseruumis)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust. Kasutamisega kaasneb tavaliselt õhku või kanalisatsiooni sattumine. Näited: •

• •

ERC8b

ERC8c

Reageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega pinnale, siseruumis)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust.

Laialdane kasutamine, mille käigus aine lisatakse toote koostisesse või pinnale (siseruumis)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust; aine või selle muundamissaadused seotakse füüsiliselt või keemiliselt toote koostisesse või pinnale.

Näited: •

•

ERC8e

naatriumhüpokloriti kasutamine WC puhastusainetes, pleegitusained riidepesutoodetes, vesinikperoksiid hambahooldustoodetes.

Näited: •

ERC8d

Kanalisatsiooni lastavad tooted, nagu tekstiilipesu detergendid, masinpesuvedelikud ja tualetipuhastusained, autode ja jalgrataste hooldustooted (poleerained, määrdeained, jäätõrjevahendid); lahustite kasutamine värvides ja liimides; lõhnaainete ja aerosoolpropellentide kasutamine õhuvärskendites.

sideaine ja protsessiregulaatorite kasutamine värvides, pinnakatetes ja liimides; värvainete kasutamine tekstiilkangaste värvimisel.

Mittereageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega pinnale, väliskeskkonnas)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust.

Reageeriva töötlemisabiaine laialdane kasutamine (ei lisata toote koostisesse ega pinnale, väliskeskkkonnas)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust.

Näited: •

autode ja jalgrataste hooldustoodete (poleerained, määrdeained, jäätõrjevahendid, detergendid) kasutamine; väga lenduvate lahustite kasutamine värvides ja liimides.

Näide: •

naatriumhüpokloriti või vesinikperoksiidi kasutamine pindade puhastamiseks (ehitusmaterjalid).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

ERC8f

Laialdane kasutamine, mille käigus aine lisatakse toote koostisesse või pinnale (väliskeskkonnas)

Kasutatakse tarbija- või kutselise kasutuse puhul; aine või selle muundamissaadused seotakse füüsiliselt või keemiliselt toote koostisesse või pinnale. Näide: •

ERC9a

Töövooliste laialdane kasutamine (siseruumis)

sideaine või protsessiregulaatorite kasutamine värvides, pinnakatetes ja liimides nende pealekandmise ajal.

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust. Ainet kasutatakse töövoolisena. See ei puutu kemikaalidega kokku, aine levik on kasutamise ajal kontrolli all. Näide: •

aine kasutamine elektrilistes õliradiaatorites.

Ei hõlma juhtusid, kus aine/segu on toote (nt patarei) lahutamatu osa. ERC9b

Töövooliste laialdane kasutamine (väliskeskonnas)

Tähistab tarbija- või kutselist kasutust. Ainet kasutatakse töövoolisena. See ei puutu kemikaalidega kokku, aine levik on kasutamise ajal kontrolli all. Näited: • • •

mootoriõlid; piduriõlid autode pidurisüsteemis; voolised õhukonditsioneerimise süsteemides.

Ei hõlma juhtusid, kus aine/segu on toote (nt patarei) lahutamatu osa. ERC10a

Väikese keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (väliskeskkonnas)

Tähistab tarbijavõi kutselist kasutust, kus registreeritud ainet kavandatult keskkonda ei lasta ja kus kasutustingimused ei soodusta keskkonda sattumist. Näited: • •

metallist, puidust ja plastist ehitusmaterjalide (vihmaveerennid, äravoolutorud, raamid jne) kasutuskestus; autoakud.

ERC10b

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Suure või kavandatud keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (väliskeskkonnas)

Tähistab tarbijavõi kutselist kasutust, kus registreeritud ainet lastakse kavandatult keskkonda ja kus kasutustingimused soodustavad keskkonda sattumist. Tähistab ka tarbija- ja kutselist töötlemist, kus toodete koostises või pinnal olevad ained satuvad (kavandatult või mitte) toote töötlemisel selle koostisest või koos toote materjaliga keskkonda. Näited: • •

ERC11a

Väikese keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (siseruumis)

autorehvide või piduriklotside kasutuskestus; kõrgel temperatuuril töö käigus tootest eralduvad ained.

Tähistab toodete tarbija- või kutselist kasutust, kus registreeritud ainet kavandatult keskkonda ei lasta ja kus kasutustingimused ei soodusta keskkonda sattumist. Näited: •

ERC11b

Suure või kavandatud keskkonnaheitega toodete laialdane kasutamine (siseruumis)

mittelenduvad ained põrandamaterjalides, mööblis, mänguasjades, ehitusmaterjalides, kardinates, jalatsites, nahktoodetes, paberi- ja papitoodetes (ajakirjad, raamatud, ajalehed ning pakkematerjal), elektroonikaseadmetes (korpused).

Tähistab toodete tarbija- või kutselist kasutust, kus registreeritud ainet lastakse tahtlikult keskkonda ja kus kasutustingimused soodustavad keskkonda sattumist. Tähistab ka tarbija- ja kutselist töötlemist, kus toodete koostises või pinnal olevad ained satuvad (kavandatult või mitte) toote töötlemisel selle koostisest või koos toote materjaliga keskkonda. Näited: • •

ainete eraldumine kangastest, tekstiilist (rõivad, põrandavaibad) nende pesemisel; lõhnaained lõhnastatud toodetes (mänguasjad, paber, hügieenisidemed jne).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

ERC12a

Väikese keskkonnaheitega toodete töötlemine tööstusettevõttes

Tähistab tööstuslikku kasutust, kus toote koostises või pinnal olev aine eraldub (kavandatult või mitte) toote koostisest või koos toote materjaliga, kui töötajad seda töötlevad. Keskkonda satub ainet vähe. Näited: •

ERC12b

Suure keskkonnaheitega toodete töötlemine tööstusettevõttes

tekstiili lõikamine, metalli lõikamine, masintöötlus masinatööstuses.

või või

polümeeride lihvimine

ERC12c

Väikese keskkonnaheitega toodete kasutamine tööstusettevõttes

toodetest lihvimise käigus eralduvad ained või värvieemaldus jugatöötlusega (tekib palju tolmu); kõrgel temperatuuril protsesside käigus tootest eralduvad ained.

Tähistab tööstuslikku kasutust, kus toote koostises või pinnal olev aine ei ole kavandatud eralduma ja kasutustingimused keskkonda sattumist ei soodusta. Näide: seadmed tööstusettevõtetes. Märkus. Kui toodet kasutatakse tööstusettevõttes, aga samades tingimustes ka kutsetöötajate või tarbijate poolt (nt pastakad, taldrikud, mobiilid), ei ole vaja märkida kasutust ERC12c alla. Sellist kasutust võib tähistada toote laialdasele kasutamisele viitavate keskkonda eraldumise kategooriatega.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Joonis R.12-4. Üldine ülevaade ja otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi tootmisetapis ja segu toomise või ümberpakendamise etapis Tootmine

ERC1

Segusse lisamine

ERC2

Tahkisesse lisamine

ERC3

Segu tootmine

Kasutusalaga seotud olelusringi etapp?

Tööstusettevõttes kasutamine

Vt järgmised etapid joonisel R.12-5

Laialdane kasutus kutsetöös

Vt järgmised etapid joonisel R.12-6

Tarbijakasutus

Vt järgmised etapid joonisel R.12-6

Kasutuskestus

Vt järgmised etapid joonisel R.12-7

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Joonis R.12-5. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi tööstusettevõttes kasutamise etapis « Tööstusett evõt tes kasutamine »

Kas aine v õi selle muundamissaadused lisat akse toote koostisesse/pinnale?

Ai net k asutatakse monomeerina polümeeri tootmisel (lisat akse toote koostisesse/pinnale)

Jah

Ai net k asutatakse protsessiregulaatorina polümeerumi sel (lisat akse toote k oosti sesse/pinnale)

ERC6d

Muu

ERC5

Ai net k asutatakse töövoolisena?

Jah

ERC7

ERC4

Ai ne reageerib kasutamisel?

ERC6c

Jah

Ai net k asutatakse vaheainena

Ai net k asutatakse monomeerina polümeeri tootmisel

Ai net k asutatakse protsessiregulaatorina polümeerumisel

Muu

ERC6a

ERC6c

ERC6d

ERC6b

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Joonis R.12-6. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi etappides „Laialdane kasutamine kutsetöös” ja „Tarbijakasutus”

« Laialdane kasutus kutsetöös » või « tarbijakasutus »

Kas aine või selle muundamissaadused lisatakse tootesse?

Kasutamine siseruumis

ERC8c

Kasutamine väliskeskkonnas

ERC8f

Kasutamine siseruumis

ERC9a

Kasutamine väliskeskkonnas

ERC9b

Kasutamine siseruumis

ERC8b

Kasutamine väliskeskkonnas

ERC8e

Jah

Ainet kasutatakse töövoolisena?

Jah

Aine reageerib kasutamisel?

Jah

Siseruumis

Väliskeskkonnas

ERC8a

ERC8d

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Joonis R.12-7. Otsustusskeem keskkonda eraldumise kategooria määramisel olelusringi kasutuskestuse etapis

« Kasutuskestus »

Tööstusettevõttes kasutamine

Laialdane kasutamine

Kasutamine siseruumis Suur või kavandatud keskkonnaheide?

ERC11a

Ei Kasutamine väliskeskkonnas

Töötlemine keskkonnaheidet soodustavates tingimustes?

ERC10a Jah

Jah

Kasutamine siseruumis

Kasutamine väliskeskkonnas

Suur keskkonnaheide

Väike keskkonnaheide

ERC11b

ERC10b

ERC12b

ERC12a

ERC12c

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tootekategooria (AC) deskriptorite loetelu Tootekategooriatega (AC) kirjeldatakse, mis liiki toote koostises või pinnal aine on. See teave on oluline kasutuskestuse etapis, mille puhul on vaja kirjeldada töötajate ja tarbijate toiminguid toodetega. Tootekategooriad tähistavad nende toodete tunnusjooni, mille koostises või pinnal aine on, võttes aluseks peamiselt järgmised aspektid: • •

materjali liiki (nt plast, puit, keraamika); toote liik, mis määratakse peamiselt kokkupuute alusel (nt tooted, mille keskkonda sattumise potentsiaal ja olulisim kokkupuuteviis on sarnased). Täpsemalt arvestatakse järgmiste kokkupuudet mõjutavate teguritega: suured pinnad, otsene intensiivne kokkupuude nahaga, lastele ettenähtud tooted (arvestada suhu panekuga), toiduga kokku puutuvad tooted. Mõnel juhul viitavad kategooriad ka konkreetsele õigusraamistikule, mida kohaldatakse toote kasutamisel või selle jäätmeetapis (liiklusvahendid, elektri- ja elektroonikaseadmed, mänguasjad, akud ja patareid).

Selline kategooriatesse jagamine on vajalik ka registreerimistoimikus käsitletava tooteliigi paremaks kirjeldamiseks, kui näiteks lihtsalt materjali nimetamisest kasutusala deskriptori abil kasutusala õigeks kirjeldamiseks ei piisa. ECETOCi tarbijakokkupuute hindamisvahendis (TRA) on mõnest materjalist toote kokkupuute hindamiseks välja pakutud teistsugune alamkategooriatesse jaotus, mida on kirjeldatud nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis 15. ECETOCi alamkategooriate ja siin esitatud alamkategooriate vastavustabel on nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhendi peatükis 15. NB! Isegi kui tootekategooriast nähtub, et on vaid üks peamine võimalik kokkupuuteviis, peavad registreerijad hindama siiski kõiki kokkupuuteviise. Kui mingit kokkupuuteviisi peetakse tähtsusetuks, tuleb alati põhjendada, miks selline kokkupuude on tõenäoliselt (peaaegu) olematu. Kui tootja/importija või allkasutaja ei leia tabelist „Tabel R.12-14” sobivat tootekategooriat või soovib oma toodet täpsemalt kirjeldada, võib kasutusala kirjeldada kategooriaga „AC0 – muu”. Võimaluse korral tuleb valida Euroopa ühenduste integreeritud tariifistiku (TARIC) 29 kood (koos vastavate fraasidega). Tabel R.12-14. Tootekategooria (AC) deskriptorite loetelu Kood

Nimetus

Sobivad TARICi peatükid

Selgitus ja näited

Keerukate toodete kategooriad

86–89

AC1

Liiklusvahendid

AC1a

Liiklusvahendid, millele kohaldatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi

Nt autod ja kaubikud

AC1b

Muud liiklusvahendid

Nt paadid, rongid, metroorongid, lennukid

http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/taric_consultation.jsp

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kood

Nimetus

Sobivad TARICi peatükid

Selgitus ja näited

AC2

Masinad, mehaanilised seadmed, elektri/elektroonikaseadmed

84/85

AC2a

Masinad, mehaanilised seadmed, elektri/elektroonikaseadmed, millele kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete (WEEE) direktiivi

Nt külmikud, pesumasinad, tolmuimejad, arvutid, telefonid, trellid, saed, suitsuandurid, termostaadid, radiaatorid

AC2b

Muud masinad, mehaanilised seadmed, elektri-/elektroonikaseadmed

Nt suured paiksed tööstusseadmed

AC3

Elektripatareid ja –akud

8506/07

Materjalipõhised tootekategooriad 68/69/7 0

AC4

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted

AC4a

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: suure pinnaga tooted

AC4b

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: lastemänguasjad jm lastetooted

AC4c

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC4d

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC4e

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: mööbel ja sisustustooted

AC4f

Kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

AC4g

Muud kivi-, kips-, tsement-, klaas- ja keraamikatooted

AC5

Kangad, tekstiilid ja rõivad

AC5a

Kangad, tekstiilid ja rõivad: suure pinnaga tooted

Ehitusmaterjalid, nt põrandaja seinamaterjalid: põrandaja seinavaibad

AC5b

Kangad, tekstiilid ja rõivad: lastemänguasjad jm lastetooted

Nt pehmed nukud, tekid, kaisuloomad

Ehitusmaterjalid, nt põrandakatted, isolatsioonitooted

Nt lauanõud, joogiklaasid, potid, pannid, toidusäilitusnõud

Nt ehted

50–63, 94/95

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kood

Nimetus

Sobivad TARICi peatükid

Selgitus ja näited

AC5c

Kangad, tekstiilid ja rõivad: pakendid (v.a toidupakendid)

AC5d

Kangad, tekstiilid ja rõivad: toiduga kokku puutuvad tooted

AC5e

Kangad, tekstiilid ja rõivad: mööbel ja sisustustooted (sh mööblikatted)

Nt diivanikatted, autoistmekatted, riidest toolid, võrkkiiged

AC5f

Kangad, tekstiilid ja rõivad: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

Nt rõivad: pluusid, püksid

AC5g

Kangad, tekstiilid ja rõivad: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted: voodiriided ja madratsid

Nt tekid, voodilinad

AC5h

Muud kangast tooted, tekstiilid ja rõivad

AC6

Nahktooted

AC6a

Nahktooted: suure pinnaga tooted

AC6b

Nahktooted: lastemänguasjad jm lastetooted

AC6c

Nahktooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC6d

Nahktooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC6e

Nahktooted: mööbel ja sisustustooted (sh mööblikatted)

Nt diivan, autoiste, tool

AC6f

Nahktooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

Nt rõivad, nagu jakid, kingad või kindad

AC6g

Muud nahktooted

Nt majapidamistooted, nagu kaunistused, nahkkarbid

AC7

Metalltooted

AC7a

Metalltooted: suure pinnaga tooted

AC7b

Metalltooted: lastemänguasjad jm lastetooted

AC7c

Metalltooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC7d

Metalltooted: toiduga kokku puutuvad tooted

41–42, 64, 94 Ehitusmaterjalid

71, 73– 83, 95 Ehitusmaterjalid, nt katusekatted, torud

Nt metallmahutid, metallist konservipurgid, noad, keedupotid

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015 Sobivad TARICi peatükid

Kood

Nimetus

AC7e

Metalltooted: mööbel ja sisustustooted

Nt välimööbel: pingid, lauad

AC7f

Metalltooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

Nt käepidemed, ehted

AC7g

Muud metalltooted

AC8

Pabertooted

AC8a

Pabertooted: suure pinnaga tooted

AC8b

Pabertooted: lastemänguasjad jm lastetooted

AC8c

Pabertooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC8d

Pabertooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC8e

Pabertooted: mööbel ja sisustustooted

AC8f1

Pabertooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted: isikliku hügieeni tooted

Nt mähkmed, naiste hügieenitarbed, pidamatustarbed, pabertaskurätid, paberkäterätid, tualettpaber

AC8f2

Pabertooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted: tavapärasel kasutamisel nahaga kokkupuutes olevad trükitooted

Nt ajalehed, raamatud, ajakirjad, trükitud fotod

AC8g

Muud pabertooted

Nt lambikatted, paberlaternad

AC10

Kummitooted

AC10a

Kummitooted: suure pinnaga tooted

Ehitusmaterjalid, nt põrandakattematerjalid

AC10b

Kummitooted: lastemänguasjad jm lastetooted

Nt lutipudeli lutt, petulutt

AC10c

Kummitooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC10d

Kummitooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC10e

Kummitooted: mööbel ja sisustustooted (sh mööblikatted)

AC10f

Kummitooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

AC10g

Muud kummitooted

48–49

Selgitus ja näited

Sh kartong ja papp Ehitusmaterjalid, nt isolatsiooniplaadid, tapeedid

40, 64,

Sh vahtmaterjalid

Nt kindad, saapad, rõivad, kummist käepidemed, käigukang, rooliratas

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kood

Nimetus

Sobivad TARICi peatükid

AC11

Puittooted

44,

Selgitus ja näited

94/95 AC11a

Puittooted: suure pinnaga tooted

Ehitusmaterjalid, nt põrand, vooderdus

AC11b

Puittooted: lastemänguasjad jm lastetooted

AC11c

Puittooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC11d

Puittooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC11e

Puittooted: mööbel ja sisustustooted

AC11f

Puittooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

AC11g

Muud puittooted

AC13

Plasttooted

AC13a

Plasttooted: suure pinnaga tooted

Ehitusmaterjalid, nt põrandakatte- ja isolatsioonimaterjalid

AC13b

Plasttooted: lastemänguasjad jm lastetooted

Sh lutipudelid

AC13c

Plasttooted: pakendid (v.a toidupakendid)

AC13d

Plasttooted: toiduga kokku puutuvad tooted

AC13e

Plasttooted: mööbel ja sisustustooted (sh mööblikatted)

AC13f

Plasttooted: tavapärasel kasutamisel nahaga otseselt kokku puutuvad tooted

AC13g

Muud plasttooted

AC0

Muu

Nt käepidemed, pliiatsid

39, 94/95, 85/86

Sh vahtmaterjalid

Nt plastist lauanõud, toidusäilitusnõud

Nt käepidemed, pastakad

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tehnilise otstarbe (TF) deskriptorite loetelu Tehnilise otstarbe (TF) kategooriad kirjeldavad aine rolli selle kasutamisel (mida aine tegelikult protsessis, segus või tootes teeb). Tehniline otstarve seondub seega ainetega ning ei anna teavet segu või toote liigi kohta. Ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete ohutuskaardi jaos 1.2 on samuti vaja määratleda aine kui sellise tehniline otstarve. Selleks võib registreerija kasutada järgmises tabelis loetletud tehnilisi otstarbeid. Tabel R.12-15. Tehnilise otstarbe (TF) deskriptorite loetelu

Nimetus

Selgitus

Ablatiivaine

Aine, mida kantakse aluspinnale, et kaitsta seda kuumuse eest sellega, et aine hajutab kuumust ise erodeerudes, sulades või aurustudes.

Abrasiiv

Abrasiiv on aine, millega abradeeritakse, lihvitakse või poleeritakse pindu. Abrasiividega eemaldatakse pinnadefekte, lihvitakse, küüritakse, puhastatakse, kulutatakse või poleeritakse pindu neid pinnal vastu hõõrudes. Tavaliselt on abrasiivid peened pulbrid või kõvad ained. Näited: liivakivid, pimss, kvarts, silikaadid, alumiiniumoksiidid ja klaas.

Absorbent

Keemiline aine, mida kasutatakse teiste ainete imamiseks.

Adsorbent

Keemiline aine, mida kasutatakse teiste ainete paigal hoidmiseks nende pinnale kogunemise teel; suure pinnaga aine, millele kogunevad lahustunud või pihustunud ained teisest keskkonnast.

Aereeriv ja desaereeriv aine

Aine, mis mõjutab materjalis sisalduva õhu või muu gaasi kogust.

Ahelakasvu lõpetav aine / blokeeriv aine

Aine, mis reageerib kasvava polümeeriahela lõpuga, peatades edasise polümeerumise (ahelakasvu lõpetamise aine), või aine, millega kaitstakse prekursori molekuli reaktsioonivõimelist osa toote orgaanilisel sünteesimisel ja mis hiljem eemaldatakse molekuli reaktsioonivõimelise osa regenereerimiseks (blokeeriv aine).

Ahelasiirde reagent

Aine, mis peatab molekuliahela kasvu ja moodustab uue radikaali, mis võib algatada uue ahela.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Antioksüdant

Aine, mis aeglustab oksüdeerumist, rääsumist, riknemist ja vaigustumist. Kasutatakse valmistoodete kvaliteedi, terviklikkuse ja ohutuse tagamiseks, inhibeerides toote koostisosade oksüdatiivset lagunemist. Küllastunud polümeerid on oksüdatsiooni suhtes stabiilsemad ja vajavad suhteliselt väikeses kontsentratsioonis stabilisaatoreid.

Antistaatiline aine

Aine, mis takistab või vähendab materjalis staatilise elektrilaengu kogunemist või muudab materjalide elektrilisi omadusi, vähendades nende omadust koguda elektrilaengut.

Aururõhku muutev aine

Aine, mida lisatakse vedelikule, et muuta selle aururõhku (nt vähendada aurustumist).

Biotsiid

Aine, mis on ette nähtud kahjurite või mikroorganismide tegevuse takistamiseks või neutraliseerimiseks, nende hävitamiseks, tõrjumiseks või nende tegevuse mõju leevendamiseks. See inhibeerib organismide (sh seente) kasvu, paljunemist ja tegevust, vähendab seente või kahjurite arvu, takistab mikroorganismide kasvu ja segu koostisosade riknemist.

Deflokulant

Aine, millega suurendatakse kontsentreeritud suspensioonide voolavust töötlemisel või käitlemisel, et vähendada nende üldist viskoossust või kleepuvust.

Demulgaator

Aine, mida kasutatakse emulsiooni lõhkumiseks või selle tekke tõkestamiseks.

Desodorant

Aine, mis vähendab ebameeldivat lõhna või kõrvaldab selle ning takistab kehapinnal ebameeldiva lõhna teket. Vastutoime (neutraliseerimine) toimub siis, kui kaks lõhnaainet segatakse teatud vahekorras omavahel ning segu lõhn on nõrgem kui eraldi koostisosade lõhn.

Dispergeeriv aine

Aine, mida lisatakse suspensioonikeskkonnale või suspensioonile, et soodustada osakeste eraldatust, tagada osakeste vajalik pihustatus, vältida sadestumist või klimpide teket ning tagada väga peente (sageli kolloidsete) tahke või vedela aine üksikosakeste ühtlane ja maksimaalne eraldatus. Tavaline kasutusala on värvainete dispergeerimine, et tagada ühtlane värvumine.

Elastsust suurendav aine

Aine, mis suurendab materjali elastsust.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Energiat vallandav aine (lõhkeaine, liikuv propellent)

Keemiliselt stabiilne aine, millega saab tekitada kiire välise hapnikuta keemilise reaktsiooni, kusjuures eraldub suur kogus energiat ja gaasi, millega kaasnevad mahu suur kasv ja plahvatus, lõhkemine või paisumine.

Flokulant

Flokulant on kemikaal või aine, mis soodustab vedelikus suspendeerunud osakese kokkukleepumist helvesteks. Flokulandid on keemilised lisaained, mis suurendavad suspensiooni flokulatsiooni suhteliselt väikestes kogustes võrreldes tahke faasi kaaluga. Need toimivad osakeste pinnal molekulitasandil, vähendades osakestevahelist tõukejõudu ja suurendades tõmbejõudu. Flokulantide peamine kasutusala on soodustada tahkete ainete ja vedelike eraldamist.

Flotoagent

Aine, mida kasutatakse mineraalide eraldamiseks maakidest ja nende rikastamiseks.

Fotokemikaal

Keemiline aine, mida kasutatakse selle omaduse tõttu muuta valguse neeldumise abil oma füüsikalist või keemilist struktuuri, mille tulemusena toimub valguse kiirgumine, dissotsiatsioon, värvuse muutus või muu keemiline reaktsioon; kasutatakse jääva fotokujutise saamiseks.

Geelistumismodifikaat or

Aine, mis mõjutab geeli teket või lagunemist.

Helestusaine

Aine, millega muudetakse riiet ja paberit heledamaks, valgemaks või erksavärvilisemaks, tavaliselt elektromagnetkiirguse spektri ultravioletse ja violetse (340–370 nm) ala neelamise ning spektri sinise (420–470 nm) ala tagasikiirgamise teel. See tekitab valgendava efekti, suurendades peegelduvas valguses sinise värvuse osa. Optiliselt on see alusmaterjalil värvitu ega neela nähtavat valgust.

Hõõgaine

Aine, mida kasutatakse elektromagnetkiirguse eraldamiseks kõrgel temperatuuril.

Hõõrdumist suurendav aine

Materjal, millega suurendatakse kahe objekti vahelist hõõrdumist.

Hägustav aine

Aine, mis muudab lahuse läbipaistmatuks; vähendab lahuse läbipaistvust või valguse läbilaskvust. Lisatakse valmistoodetele, et vähendada nende selgust või läbipaistvust.

Hägustumispunkti muutev aine

Aine, mis alandab temperatuuri, mil tahked ained hakkavad tavaliselt vedelikust eralduma.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Hüdrovoolised (funktsionaalsed)

Vedel või gaasiline keemiline aine, mida kasutatakse rõhu ülekandmiseks, ja sööbimisvastased lisaained. Jõuülekanne hüdraulikamasinates.

Immutusaine

Aine, mida lisatakse tahketele materjalidele, et need säilitaksid esialgse kuju.

Ioonivaheti

Tavaliselt tahke keemiline aine, millega eemaldatakse konkreetseid ioone lahusest. Ioonivahetuses adsorbeeruvad lahuses olevad teatud laenguga ioonid (kas katioonid või anioonid) tahkel materjalil (ioonivaheti), mis asendab need ekvivalentse koguse teiste sama laenguga ioonidega.

Isolaator

Aine, millega takistatakse soojuse, elektri, valguse ja heli levikut ühest keskkonnast teise (heli-, elektri- ja soojusisolaatorid).

Juhtivaine

Elektrivoolu juhtiv materjal.

Jäätumisvastane aine

Aine, mida lisatakse vedelikele (eriti veele), et alandada segu külmumispunkti, või kantakse pindadele, et sulatada jääd või takistada jää teket. Toodete näited: antifriis, tuuleklaaside jäätõrjeained, õhusõidukite jäätõrjeained, lukusulad, jääsulatuskristallid ja teesool.

Kandeaine

Kandeaine lahustab või dispergeerib tahke aine osakesed, tagades ühtlase hajutatuse. Kandeaine kannab aines teisi osakesi.

Katalüsaator

Aine, mis suurendab keemilise reaktsiooni tõhusust (nt vähendab reaktsiooni energiatarvet). Katalüsaatorid osalevad reaktsioonis, aga neid ei tarbita selle jooksul ära.

Katlakivivastane aine

Ained, mida lisatakse toodetele, et takistada anorgaaniliste oksiidide sadestumist. Katlakivi võib tekkida soolade või mineraalainete sadestumise teel aga ei pruugi tekitada pinnakorrosiooni, mistõttu sellised kemikaalid ei ole korrosioonivastased ained. Ained takistavad katlakivi ja muu settekihi teket või eemaldavad selle. Selliseid aineid kutsutakse ka katlakivieemalditeks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kelaativ aine

Aine, mis moodustab kompleksi inaktiivsete metalliioonidega. Seda kasutatakse ioonide eemaldamiseks lahustest ja pinnasest, sest see moodustab koordinatiivkompleksi ja takistab ioonide sadestumist tavaliste reaktsioonide abil. Materjal, mis eemaldab metallidelt oksiidikihi ja stabiliseerib metalliioonid, ümbritsedes ioonid heterotsükliliste kompleksidega. Nendes kompleksides on vähemalt kaks või enam elektronidoonoriks olevat aatomit, mis võivad moodustada koordinatiivkompleksi ühe metalliaatomiga. Pärast esimese koordinatiivkompleksi teket moodustab iga järgmine seonduv doonoraatom metalliaatomit sisaldava tsükli. Sellist tsüklilist struktuuri nimetatakse kelaatühendiks ehk kelaadiks.

Kilemoodusti

Materjali koostisaine, mis aitab moodustada alusmaterjalile ühtlase õhukese kihi, mis toimib keskkonna ja alusmaterjali vahelise tõkkena. Silikoon on hea kilemoodusti mööblipoleerimisvahendites, sest seda on lihtne peale kanda, see eemaldab mustuse ja annab hea läike. Polümeerid on levinuimad kilemoodustid.

Kinnistav aine (peits)

Aine, millega soodustatakse värvaine püsimist kiududel.

Kleepumisvastane aine

Aine, mis takistab või vähendab materjali iseenda või teise materjali külge kleepumist, takistab teiste ainete omavahelist seondumist pindade kokkukleepumise teel, toimib liimaine vastandina.

Koaleeriv aine

Koostisaine, mis vähendab minimaalset kilemoodustustemperatuuri ja mille aurustumisel tekib kõva kile. Poleerainetes on kõige tavalisem koaleeriv aine glükooleeter, aga kasutatakse ka pürrolidiine ja bensoaate.

Kondenseerumisvasta ne aine

Aine või materjal, mida kasutatakse pindadel ja atmosfääris kondenseerumise vältimiseks.

Korrosiooniinhibiitor

Keemiline aine, millega ennetatakse või aeglustatakse metallmaterjalide korrosiooni. Neid kasutatakse paljudes toodetes, mida pakendatakse metallmahutitesse (nt aerosoolid), samuti määrdeainetes ja teistes metallitöötlustoodetes, et kaitsta (alus)pindu, millele määrdeaineid kantakse.

Kristallikasvu modifikaator (kristallumiskeskmeid moodustav aine)

Aine, millega vähendatakse või suurendatakse kristallikasvu.

Kuumuskindlust suurendav aine

Aine, mis kaitseb polümeere soojuse või UV-kiirguse lagundava mõju eest.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Kõvendi

Suurendab pinnakatete, liimide, hermeetikute, elastomeeride ja teiste toodete tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust.

Külmaaine

Ained, mida kasutatakse sellistes seadmetes nagu kliimaseadmed, külmikud ja külmakambrid, et jahutada siseruumi õhku ja alandada temperatuuri.

Külmutussulatuslisand

Need sünteetilised vaiguemulsioonid või sünteetilised struktureerivad ühendid aitavad värvidel, pinnakatetel ja muudel toodetel säilitada algse konsistentsi ja mitte koaguleeruda ka siis, kui enne kasutamist toimub külmumis-sulamistsükleid.

Kütus

Keemiline aine, millega tekitatakse mehaanilist või soojusenergiat keemilise reaktsiooni teel; kasutatakse energia tekitamiseks ohjatud põlemisreaktsiooniga.

Kütuselisaaine

Aine, mida lisatakse kütusele reaktsioonikiiruse ohjamiseks, soovimatute põlemissaaduste tekke piiramiseks või muul otstarbel, nagu korrosiooni inhibeerimine, määrimis- või detergeerimisomaduste muutmine.

Lahjendi

Aine, millega vähendatakse segu teiste koostisosade kontsentratsiooni. Lenduv vedelik, mida lisatakse konsistentsi või muude omaduste muutmiseks. Seda terminit kasutatakse kõige sagedamini vedelate segude jaoks, tahkete või pulbriliste segude korral kasutatakse terminit „täiteaine”.

Lahusti

Aine, mis suudab lahustada teist ainet (lahustatavat ainet), et moodustada molekuli- või ioonitasandil ühtlaselt hajutatud segu (lahus); tagab stabiilse segu jaoks vajaliku lahustuvuse; lahustab segu teatud koostisosi, et soodustada nende dispergeerumist; suurendab õlidest puhastamise võimet ja reguleerib kile kuivamise kiirust; võimaldab tootel lahustada pinna mustust ja soodustab selle eemaldamist; kasutatakse lahustamiseks, vedeldamiseks, lahjendamiseks ja ekstraheerimiseks.

Lahustuvust parandav aine

Keemiline lisaaine, mis takistab kemikaalide või materjalide lahusest eraldumist ja välja sadenemist. Lahustuvust parandavaid aineid kasutatakse sageli kontsentreeritud segudes.

Leegiaeglusti

Leegi aeglustamine on protsess, milles muudetakse polümeeride tavapärast lagunemist või põlemist teatud kemikaalide lisamisega. Need ained kantakse tuleohtlike materjalide pinnale või lisatakse nende koostisesse, et vähendada nende omadust kuumuse või leegiga kokku puutudes kiiresti süttida; kasutatakse süttimispunkti tõstmiseks, põlemise aeglustamiseks või vältimiseks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Legeeriv aine

Aine, mida lisatakse metallisulamitele (nt terasele), et muuta selle omadusi (nt tugevust või kõvadust) või lihtsustada selle töötlemist.

Leostusaine

Aine, mis aitab lahustile lisatuna lahustada lahustumatu tahke aine segu üht komponenti.

Luminestseeruv aine

Aine, mis eraldab nähtavat kiirgust, kui selles neeldub energiat footonite, laetud osakeste või keemilise reaktsioonina.

Lõhnaaine

Keemiline aine, millega antakse iseloomulik või meeldiv lõhn. Lõhnaained on molekulid, mis stimuleerivad inimese lõhnaaistingut.

Magnetiseeriv aine

Aine, mida lisatakse materjalidele, et neid magnetiseerida.

Metallkatteaine

Aine/materjal, mida kasutatakse teisele pinnale sadestatava metallikihi allikana või mis soodustab sellist sadestamist. Neid kasutatakse elektrosadestamisel, galvaanimisel või pindade katmisel.

Mettimisaine

Aine, mida kantakse alusmaterjalile, nagu riie, lõng, pabertooted või kips, et suurendada kulumiskindlust, jäikust, tugevust või siledust või vähendada imavust.

Monomeer

Aine, mis tavaliselt sisaldab süsinikku ning millel on väike molekulmass ja lihtne struktuur ning mida saab enda või teiste sarnaste molekulidega kombineerides muuta polümeeriks, sünteetiliseks vaiguks või elastomeeriks.

Muu Märgistusaine

Aine, mis sisaldab lihtsalt avastatavat radioaktiivset või isotoopmärgist või molekuliosa ning mida lisatakse bioloogilisele või keskkonnamaterjalile või keemilisse reaktsiooni, et jälgida toimuvaid muundumisi/ülekandumisi.

Määrdeaine

Aine, mida kantakse kahe liikuva või kõrvuti asuva tahke pinna vahele, et vähendada nendevahelist hõõrdumist, suurendada tõhusust, vähendada kulumist ja soojuse teket ning suurendada teiste ainete libedust. Määrdeainekiled vähendavad hõõrduvate pindade omavahelist kokkupuudet ja soodustavad vaba libisemist, nii et nihkumisele vastassuunaline hõõrdejõud oleks väike.

Nakkeaine

Tagab kleepuvuse.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Nakkumist soodustav aine

Anorgaaniline, orgaaniline, looduslik või sünteetiline aine, mida kasutatakse kahe vastaspinna ühendamiseks, teiste ainete omavahelise seonduvuse, pindade nakkumise või muude materjalide kinnituvuse soodustamiseks. Tavaliselt kantakse aine peale lahustis lahustatuna ja lastakse kahel vastasoleval pinnal kuivada.

Niiskusesäilitusaine (humektant)

Humektant on aine, millega säilitatakse tootes niiskust kasutamise ajal. Selleks kasutatakse tavaliselt hügroskoopseid materjale. Humektantide tõhusus oleneb suuresti suhtelisest õhuniiskusest.

Oksüdeerija

Oksüdeerija on aine, mis võtab redutseeruva ainega reageerimisel sellelt elektrone. Oksüdeerijad varustavad tavaliselt teisi aineid hapnikuga.

Paakumisvastane aine

Aine, mis takistab graanulitest või osakestest koosneva materjali paakumist teisaldamise, ladustamise või kasutamise ajal.

Paisumisaine

Aine, mida lisatakse materjalile, et suurendada materjali ruumala ja muuta see pehmemaks.

Paksendusaine

Mitmesugused hüdrofiilsed ained, mida kasutatakse emulgeerivate omaduste tõttu vedelate segude ja lahuste viskoossuse suurendamiseks ja stabiilsuse säilitamiseks. Eristatakse nelja klassi: 1) tärklised, kummid, kaseiin, želatiin ja fükokollodid; 2) poolsünteetilised tselluloosiderivaadid (nt karboksümetüültselluloos); 3) polüvinüülalkohol ja karboksüvinülaadid (sünteetilised)); ja 4) bentoniit, silikaadid ja kolloidne ränidioksiid.

Palsameerimisaine

Aine, mida kasutatakse bioloogiliste kudede säilitamiseks.

Parkaine

Toornaha ja naha töötlemiseks kasutatav aine.

Pehmendi

Aine, millega pehmendatakse materjale, et hõlbustada nende viimistlemist või muuta neid painduvamaks või töödeldavamaks; kasutatakse tekstiiliviimistluses, et muuta tekstiil pehmemaks ja soodustada selle mehaanilist töötlemist; annab pestavatele kangastele pehmuse ja painduvuse.

pH-d reguleeriv aine

Säilitab aine soovitud pH-vahemiku; kasutatakse pH (vesinikuiooni kontsentratsiooni) muutmiseks, stabiliseerimiseks või ohjamiseks. Ained, mida kasutatakse vesinikuiooni kontsentratsiooni (pH) muutmiseks või stabiliseerimiseks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015 Pigment

Tavaliselt kuiv pulbriline aine, mis annab teisele ainele või segule värvuse, kinnitudes alusmaterjali pinnale seondumise või kleepumise teel; võib soodustada läbipaistmatust, vastupidavust ja korrosioonikindlust. Sel on positiivne värviväärtus; osakesed on molekulist suuremad ja püsib paigal vähese liikuvuse tõttu; hajutab ja neelab valgust. Pigmente eristab värvainetest see, et need ei ole kandeaines lahustuvad ja esinevad värvis pihustunud ühenditena, mitte lahustunud ainena.

Pindaktiivne aine

Kui pindaktiivset ainet lisada veele, soodustab see vee tungimist teise materjali sisse või laialivalgumist selle pinnal, sest väheneb vee pindpinevust (vt detergent).

Pinnamodifikaator

Aine, mida lisatakse teistele koostisainetele, et muuta materjali pinna optilisi omadusi. Need ained annavad läiget, suurendavad sära ja muudavad pinna peegelduvust.

Plahvatusinhibiitor

Aine, millega vähendatakse tuleohtlike materjalide plahvatusohtu.

Plastifikaator

Orgaaniline ühend, mis muudab sünteetilised polümeerid pehmemaks; lisatakse kõrgpolümeeridele töötlemise lihtsustamiseks ning lõpptoote painduvuse, plastsuse, voolavuse ja vastupidavuse suurendamiseks, mis toimub polümeerimolekuli ja plastifikaatori vastastoime kaudu. Plastifikaatoreid saab lisada sisemiselt ja välimiselt. Jäika polümeeri saab plastsemaks muuta ka välimiselt sellise plastifikaatori lisamisega, mis annab soovitud elastsuse, kuid ei muutu polümeeriga reageerimisel keemiliselt.

Pleegitusaine

Pleegitusaine on materjal, mis muudab alusmaterjali keemilise reaktsiooni teel heledamaks või valgemaks. Pleegitusreaktsioon hõlmab tavaliselt oksüdeerimis- või redutseerimisprotsesse, mis lagundavad värvaineid. Pleegitamine ja värvieemaldus võib toimuda konjugeeritud ahela ühe või mitme kaksiksideme lõhustamise, konjugeeritud ahela eemaldamise või konjugeeritud ahelas mõne muu osa oksüdeerimise teel.

Plekivastane aine

Plekivastane aine on aine, mis annab pehmetoimelistele pinnapuhastus- ja -kaitsevahenditele plekke ja mustust tõrjuvad omadused.

Pooljuht ja fotogalvaaniline aine

Aine, mille takistus on väiksem kui isolaatoritel ja suurem kui metallidel ning mis tavaliselt muutub valguse, soojuse või elektri- või magnetvälja toimel, või tekitab kiirgusenergia toimel elektrienergiat.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Propellent (mitteliikuv)

Aine, mida kasutatakse toodete väljastamiseks rõhu all olevatest mahutitest (aerosooltooted); kasutatakse teiste ainete lahustamiseks või suspendeerimiseks, samuti nende ainete mahutist väljastamiseks aerosoolina või plastidele, kummile või termoreaktiivsetele vaikudele pooristruktuuri andmiseks; annab aerosoolmahuti sisu väljapaiskamiseks vajaliku jõu; veeldatud või surugaas, milles ained on lahustunud või suspendeerunud ja paisatakse mahutist välja rõhu vallandumisel gaasi paisumise tõttu. Mahutis olev toode võib olla lahus, emulsioon või suspensioon.

Protsessiregulaator

Keemiline aine, mida kasutatakse keemilise reaktsiooni kiiruse muutmiseks, reaktsiooni käivitamiseks või lõpetamiseks või muul viisil reaktsiooni kulgemise muutmiseks. See tarbitakse reaktsiooni käigus ära või muutub reaktsioonisaaduse koostisosaks.

Puhastusaine

Aine või materjal, millega eemaldatakse pinnalt mustust. See vabastab ja eemaldab pinnalt mustuse ja rasva.

Reageeriv puhastus/eemaldusaine

Aine, mis reageerib pinnal olevate saasteainetega ja eemaldab need, tavaliselt tarbitakse reaktsiooni käigus ära (nt oksiidid, sulfiidid).

Redutseerija

Aine, mis loovutab oksüdeerijaga reageerides elektrone; tavaliselt loovutab seejuures vesiniku teistele ainetele; kasutatakse hapniku eemaldamiseks, hüdrogeenimiseks, on üldjuhul keemilistes reaktsioonides elektronidoonoriks.

Räbusti

Aine, mis soodustab mineraalainete sulamist või takistab oksiidide tekkimist; kasutatakse materjalide valamisel või ühendamisel.

Röntgenikiirgust neelav aine

Aine, millega blokeeritakse või nõrgendatakse röntgenkiirgust.

Sadenemisvastane aine

Aine, mis takistab mustusel ja rasval puhastatud pinnale sadenemist või mis takistab mustusel pärast rõivastelt eemaldamist uuesti pesuvette sadeneda. Sadenemisvastased ained on vees lahustuvad ja tavaliselt negatiivse laenguga.

Sideaine

Tsementeeriv aine, millega seotakse või agregeeritakse kuivi pulbreid. Seda lisatakse kuivadele pulbristele segudele kleepuvuse andmiseks tablettide pressimise ajal või pärast seda. See on kõrgel temperatuuril pehme ja toatemperatuuril kõva.

Sikatiiv

Ained, mis kiirendavad värvi, tindi jms kuivamist, sageli metallorgaanilised ühendid.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Sobitusaine

Võimaldab reaktsiooni kahe või enama erineva polümeeri vahel, et saada suurema homogeensusega segu.

Soojuskandja

Aine, mida kasutatakse soojuse ülekandmiseks teisele materjalile või sealt eemaldamiseks.

Stabilisaator

Aine, mis säilitab ühendi, lahuse või segu kuju või keemilise olemuse; muudab lahuse, segu, suspensiooni või oleku keemilistele muutustele vastupidavaks või säilitab selliseid omadusi; kasutatakse materjalide iseeneslike muutuste ja vananemise vältimiseks või aeglustamiseks.

Sööbimisvastane aine

Määrdeõlis ja määrdeaines kasutatav lisaaine, mis ei lase kahel metallpinnal kõrgel temperatuuril või suure koormuse ja tugeva liugnihkumise tingimustes kokku puutuda. Toimib liugnihkuvate metallpindadega reageerimise teel, kusjuures moodustub õlis lahustumatu pinnakile.

Söövitav aine

Söövitav aine eemaldab metalli või klaasi pinna kaitsmata osad. Söövitavad ained on tavaliselt happed või alused.

Tahkete ainete eraldi (sadestusaine)

Keemiline aine, mida kasutatakse suspendeerunud tahkete osakeste eraldamiseks vedelikust.

Tehnilise otstarbeta

Kasutatakse siis, kui ainel puuduvad kirjeldatud kasutusalal tehnilised otstarbed (nt kui töötlemise abiaine jääb toote materjali ja sellel puudub toote kasutuskestuse ajal tehniline otstarve).

Tiheduse modifikaator

Aine, mis muudab materjali tihedust.

Tihendusaine (hermeetik)

Materjal, mis on ette nähtud tühimike täitmiseks, et takistada niiskuse, õhu, vedeliku või gaasi läbiimbumist. Tühimikud võivad olla liitekohad, praod või kahe pinna vahelised õõnsused.

Toidulõhna- ja maitseaine ning toitaine

Aine, mida kasutatakse toidus ja söödas, et tekitada või parandada maitset, lõhna või toiteväärtust. Maitse- ja lõhnaained on molekulid, mis stimuleerivad inimese maitseaistingut.

Tolmamisvastane aine

Aine, millega piiratakse tahkete peenosakeste sattumist õhku.

Tolmutusaine

Aine, mida puistatakse materjali (nt kummi) pinnale, et vähendada selle pinna nakkuvust.

Triibuvastane aine

Aine, mis suurendab aurustumist või vähendab kile teket, et vältida triipude tekkimist puhastatavale pinnale.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tulekustutusaine

Toote koostisse lisatav või pealekantav aine, mis aeglustab põlemist. Eemaldab soojust kiiremini, kui seda eraldub, eraldab kütuse oksüdeerivast ainest, alandab kütuse ja oksüdeeriva aine kontsentratsiooni aurufaasis põlemiseks vajalikust väärtusest väiksemaks.

Täiteaine

Koostisosa, mis lisatakse kuivale segule mahu andmiseks ja teiste koostisosade kontsentratsiooni vähendamiseks. Kasutatakse mahu, tugevuse, kõvaduse või löögikindluse suurendamiseks; materjali mahu suurendamiseks ja kulude vähendamiseks, et vähendada toodete tootmisel kasutatavate kallimate materjalide kogust; tühimike täitmiseks või liitmike tihendamiseks. Seda suhteliselt inertset tavaliselt mittekiudjat peenestatud ainet lisatakse tavaliselt mahu suurendamiseks ja mõnikord soovitud omaduste (nt valge värvus, konsistents, libedus, tihedus või tõmbetugevus) parandamiseks.

Töötlemise abiaine

Keemiline aine, mida kasutatakse töötlemisomaduste või seadmete töö parandamiseks või aine või segu pH muutmiseks või puhverdamiseks, kui seda lisatakse protsessi või töödeldavasse ainesse või segusse. Töötlemise abiained ei lähe reaktsioonisaaduse koostisesse ega mõjuta saadud aine või toote otstarvet.

UV-stabilisaator

Aine, mis kaitseb toodet ultraviolettkiirgusest tingitud keemilise või füüsikalise lagunemise eest; neelab UV-kiirgust, kaitstes nii lakke ja pigmente UV-kiirgusest tingitud lagunemise eest.

Vaheaine (prekursor)

Keemiline aine, mis tarbitakse reaktsiooni käigus ära, et toota tööstuslikult teist keemilist ainet.

Vahustav aine

Aine, mis soodustab vahu teket (st gaasi dispersiooni teket vees või tahkes aines); kasutatakse vahu või pooristruktuuri tekitamiseks plast- või kummimaterjalis kas füüsikaliselt (surugaaside paisumise või vedeliku aurustamisega) või keemiliselt (lagunemisel tekkiva gaasi abil).

Vahuvastane aine

Kemikaal, millega reguleeritakse vahutamist. See ei lase vahul tekkida, lõhub tekkiva vahu ja vähendab valkude, gaasi ja lämmastikuühendite sisaldusest põhjustatud vahutamist. See vähendab valmistoodete omadust hakata loksutamisel või segamisel vahutama. Materjali võime toimida vahuärastina oleneb selle omadusest kontsentreeruda olemasolevate või tekkivate mullide pinnale ja lõhkuda mulle ümbritsev vedelikukile. Töötlemisabiainena parandab see eri tüüpi suspensioonide ja segude filtrimist, veetustamist, pesemist ja ärajuhtimist.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Vaik (eelpolümeer)

Tavaliselt suure molekulmassiga polümeerid, mis vähendavad viskoossust. Termoplastsed vaigud pehmenevad kuumutamisel ja taastavad toatemperatuuril oma algse kuju, kuid termoreaktiivsed vaigud muutuvad kuumutamisel jäädavalt kõvaks, sest tekivad ristsidemed.

Vastupidavust suurendav aine

Vastupidavust suurendavaid aineid lisatakse materjali vastupidavuse suurendamiseks ning seega kasutuskestuse pikendamiseks.

Veekindlust andev aine

Vett hülgav materjal alandab pinnaenergiat, et kaitsta pindu vee eest, muutes veekile tilkadeks.

Viimistlusaine

Keemiline aine, mida kasutatakse selliste omaduste andmiseks, nagu pehmus, staatilise elektrilaengu mittekogunemine, mittekortsuvus ja veehülgavus. Selliseid aineid võib kanda tekstiilile, paberile ja nahale.

Viskoossuse modifikaator

Aine, mida kasutatakse teise aine viskoossuse muutmiseks; kasutatakse valmistoodete viskoossuse vähendamiseks või suurendamiseks; kasutatakse teiste ainete või segude voolavuse muutmiseks; kontrollib vahatoote deformeeritavust või voolavust. Viskoossust vähendavad tavaliselt vaigud ning suurendavad paksendusained (nt kummid ja hüdroksüetüültselluloos).

Voolavust soodustav aine

Aine, mis vähendab liughõõrduvust liikuvates vedelikes ning liikuva vedeliku ja voolukanali seina vahel.

Väetis (mullaparandusaine)

Keemiline aine, millega parandatakse põllumajandussaaduste (põllukultuurid, taimed, mets) saagikust ja kvaliteeti. Seda lisatakse pinnasesse, et varustada taimi vajalike keemiliste elementidega.

Värvaine

Lahustuv aine, millega antakse teistele materjalidele või segudele värvus. Lisatakse materjalile värvuse andmiseks. Dispergeeritakse vedelikus molekuli tasemeni, kantakse materjalile ja seondub materjaliga molekulivaheliste jõudude toimel. Tavaliselt orgaaniline, aga on ka erandeid. Värvaine peab mõningal määral lahustuma, et seda saaks difundeeruda polümeersesse tekstiilkiudu.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Lisa R.12.5. Kuidas tulla toime muutustega Sissejuhatus Alljärgnev lühijuhend on abiks ettevõtetele, kes on kogunud ja esitanud andmeid kasutusalade kohta selle juhendi varasemate versioonide kasutusala deskriptorite valikloetelude alusel. Järgmistes jaotistes käsitletakse juhendis (sh kasutusala deskriptorite loetelus) tehtud muudatusi ükshaaval, kirjeldades nende sisu, keda need mõjutavad ja kuidas nendega toime tulla (sh andmete üleviimine). See, kui palju muudatused ettevõtteid mõjutavad, oleneb suuresti ettevõttest/sektorist.

Ajakohastamiskohustus ja kohanemisperiood Juhendi ajakohastamisega ei kaasne olemasoleva registreerimistoimiku ajakohastamise kohustust. Registreerija või konsortsium ise otsustab, milliseid juhendi muudatusi ja millal järgida 30. Samuti tuleb märkida, et juhendi ajakohastamise eesmärk on kasutusalateabe täiustamine pikemas perspektiivis ja selle ühtlustamine tarneahelas. Olemasolevate registreerimistoimikute ja ohutuskaartide (vajadusel) kohandamine ajakohastatud juhendi alusel peaks toimuma kohanemisperioodi jooksul, seega kehtivad mõne aasta jooksul nii uued kui ka vanad sätted. Ajakohastamise prioriteetsuse seisukohalt võib esineda eri olukordi, näiteks: - juhendi avaldamise ajal koostatavad uued registreerimistaotlused (nt 2018. aasta registreerimistähtaega silmas pidades): esimest korda registreeritavate ainete registreerijad võivad otsustada kohe järgida ajakohastatud juhendit; - olemasolevad registreeringud, mida tuleb ajakohastada ametiasutuse nõudmisel (nt hindamise tulemusena): need toimikud peavad järgima käesolevat juhendit, kui need ajakohastatakse pärast juhendi avaldamist; - olemasolevad registreeringud, mida registreerijad ise tahavad ajakohastada alljärgnevatel põhjustel: - uus registreerija ühineb olemasoleva ühise esitamisega ja vaja on lisada kasutusalasid; - juhendi muudatused (nt mõne protsessikategooria ulatuse täpsustamine) mõjutavad kemikaaliohutuse hindamise tulemust, mistõttu võib olla vaja hinnangut ajakohastada; - registreerija võib aru saada (eriti pärast sektorilt ajakohastatud kasutusalakaartide saamist), et ajakohastatud juhendi R.12 täpsustused võivad olla allkasutajale olulised kokkupuutestsenaariumi hõlmatavate kasutusalade paremaks mõistmiseks; - peale selle annavad juhendi täpsustused ja IUCLID6-s kasutusalade kirjeldamise parem liigendatus registreerijatele võimaluse parandada toimikutes olevat kasutusalateavet. Ametiasutustel on siis parem alus otsustada, kas valida aineid/toimikuid lähemaks uurimiseks või regulatiivseks riskijuhtimiseks või mitte. Eeltoodud kaalutlustel võivad ettevõtted otsustada oma toimikuid ise (ennetavalt) ajakohastada. Soovitatav on seada esmatähtsaks juhtumid, kus ainet juba uuritakse (nt ained, mis on loetletud avaliku 31 tegevuse koordineerimise töövahendis (Public Activities Coordination Tool ehk PACT) , 32 kavandatavate toimikute registris või ühenduse ainehindamise plaanis (CoRAP) 33);

Registreerimistoimiku ajakohastamisel on soovitatav teavitada sellest ka teisi ühises esitamises osalejaid, sest kasutusteabe peab esitama iga ühises esitamises osalev registreerija. See aitab vältida olukorda, et eri registreerijad tarnivad üht ja sama ainet samaks kasutusalaks, aga kirjeldavad seda erinevalt. See oleks allkasutajate ja ametiasutuste jaoks segadust tekitav. 31

http://echa.europa.eu/addressing-chemicals-of-concern/substances-of-potential-concern/pact

http://echa.europa.eu/web/guest/addressing-chemicals-of-concern/registry-of-intentions

http://echa.europa.eu/regulations/reach/evaluation/substance-evaluation/community-rolling-action-plan

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

olemasolevad registreeringud, mida ei ole vaja kiiresti ajakohastada: sel juhul võib ajakohastamise jätta hilisemaks. Iga juhul, kui otsustatakse ajakohastada, on soovitatav ennetav teabelevi tarneahelas. Võite lisada laiendatud ohutuskaardile, sektori kasutusalakaartidele vms märke, et need põhinevad juhendi versioonil 2.0 (2010. aasta versioonil) või viimasel versioonil 3.0 (2015. aasta versioonil). Järgmistes jaotistes on mõned selgitused, kuidas tulla toime juhendi konkreetsete muudatustega.

Mõistete täpsustamine Juhendis on esimest korda kasutusele võetud mitu uut mõistet (nt asjaomased tegevused (CA) ja asjaomased stsenaariumid (CS)), aga neid on kasutatud juba varasematel aastatel. Need mõisted on tarneahelates juba teada, aga vaja on veidi teavitustööd, et kõik registreerijad kasutaksid neid ühtmoodi. Uusi mõisteid sisaldavate kasutusalakaartide koostamine võib soodustada eri osaliste ühesugust arusaamist.

Olelusringi etapi kui uue kasutusaladeskriptori kasutuselevõtt ja peamiste kasutajarühmade (SU3/SU21/SU22) ja SU10 kaotamine Olelusringi etapp, mis võeti kasutusele n-ö uue deskriptorina, on olnud juba mõnda aega kasutuses mitmes töövahendis (IUCLID, kokkupuutestsenaariumide struktureeritud lühipealkirjade juhend 34 jne). Kõigis REACH-andmebaasis kättesaadavates registreerimistoimikutes on see mõiste juba kasutuses. Samuti IUCLIDi praeguses versioonis (5.4) on kasutusala kirjeldamise jaotis üles ehitatud olelusringi etappide alusel. Seega ei mõjuta muudatus olemasolevaid registreerimistoimikuid. Ettevõtete süsteemid võivad aga kasutada selle teabe tarneahelas levitamiseks praeguseks aegunud kasutusvaldkondi. Ettevõtete olemasolevates süsteemides ja seotud teabelevivahendites peaks olelusringi etapi kasutusele võtmine toimuma järk-järgult. Üleminekule aitavad kaasa kemikaaliohutuse aruannete ja kokkupuutestsenaariumide tegevuskavasse 35 kuuluvate algatuste elluviimine (nt täiustatud sektori kasutusalakaardid või kokkupuutestsenaariumide struktureeritud lühipealkirjad, mis järgivad olelusringi etapi mõistet). Olelusringi deskriptori täisautomaatne määramine iga kasutusala jaoks on esialgu võimalik tavaliselt kättesaadavate keskkonda eraldumise kategooriate ja peamiste kasutussektorite alusel. Sellist automaatset määramist on varem laialdaselt tehtud, sest kõik IUCLID 5.3-s REACH-andmebaasis kättesaadavad registreerimistoimikud värskendati 2012. aastal IUCLIDi versiooni 5.4 järgi. Kui ettevõtted loovad ajutiselt oma süsteemis täiendavad kasutajarühmad, mis hõlmavad kõiki olelusringi etappe, on üleminek lihtsam, sest siis saab ajapikku minna uue deskriptori kasutamisele üle automaatselt. Ettevõtted võiksid luua tootmise jaoks SU00-i ja kasutuskestuse jaoks SU99. SU10 (segu tootmine) peab samuti olema üks peamisest kasutajarühmadest. Järgmisest tabelist on näha, kuidas olelusringi etappi saab olemasoleva teabe alusel määrata. See on abiks ettevõtetele olemasolevate süsteemide kohandamisel ja allkasutajatele vastavuse mõistmisel.

34 Töötatud välja kemikaaliohutuse aruannete ja kokkupuutestsenaariumide tegevuskava raames (kättesaadav aadressil http://www.cefic.org/Documents/IndustrySupport/REACH-Implementation/Guidance-andTools/StructuredShortTitles04112014.pdf) 35

http://echa.europa.eu/csr-es-roadmap

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tabel R.12- 16. Nõuanded olelusringi etapi määramiseks olemasoleva teabe alusel

Peamised kasutajarühmad (versioon 2.0, 2010) 36

Kasutusala deskriptori määramise kaalutlused

Olelusringi vastav(ad) etapp/etapid (versioon 3.0, 2015)

Ajutine lahendus: SU00 – tootmine

ERC1

Tootmine (M)

SU10 – segu tootmine

ERC2/ERC3

Segu tootmine ümberpakendamine (F)

SU3 – kasutusalad

ERC1

Tootmine (M)

ERC2/ERC3

Segu tootmine ümberpakendamine (F)

ERC4–ERC7

Tööstusettevõttes (IS)

ERC12

Kasutuskestus (SL)

ERC8–9

Laialdane (PW)

SU22 – kasutusalad

luua

tööstuslikud

kutselised

Tootekategooriaid pole ERC10–11

kasutus

või

kasutamine

kutsetöös

Kasutuskestus (SL)

Tootekategooriaid on

SU21 – kasutusalad

tarbija

ERC8–9

Tarbijakasutus (C)

Tootekategooriaid pole ERC10–11

Kasutuskestus (SL)

Tootekategooriaid on

NB! Selles veerus esitatud kasutusvaldkonna koode kasutusalade kirjeldamise ajakohastatud süsteemis ei ole, sest olelusringi etapi teave muudab need tarbetuks.

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Peamised kasutajarühmad (versioon 2.0, 2010) 36

Kasutusala deskriptori määramise kaalutlused

Olelusringi vastav(ad) etapp/etapid (versioon 3.0, 2015)

Ajutine lahendus: luua SU99 – kasutuskestus

ERC10–12

Kasutuskestus (SL)

Tootekategooriaid on

Kasutusala deskriptorite uued nimetused Mõne olelusringi etapi, kemikaalikategooria, protsessikategooria ja keskkonda eraldumise kategooria nimetusi on muudetud, et need kajastaksid paremini kategooriate ulatust ja kaotaksid varasemad ebamäärasused. Nimetuste muutmise mõju olemasolevatele süsteemidele ei tohiks olla suur, sest kasutusala deskriptorite koodid jäävad samaks. Toimikud on vaja üle vaadata ainult siis, kui olite deskriptorite ulatust varem valesti tõlgendanud ja see selgus alles pärast täpsustamist.

Kategooria PC 19 (vaheaine) eemaldamine (seda hõlmab „Tehniline otstarve”) Praegu kategooriat PC19 sisaldavate kasutusalade üleviimisel tuleks kemikaalikategooriate seast eemaldada PC19 ja määrata vaheaine (prekursori) tehniline otstarve. Kui tehniline otstarve oli juba varem valitud, lisatakse tehniline otstarve „Vaheaine (prekursor)”. See muudatus ei tekita kohest registreerimistoimiku ajakohastamise vajadust, kui just ei avastata, et aine on määratletud valesti vaheainena 37. Registreerijatel võib olla kasulik toimikud üle vaadata, et vaheainena kasutamise regulatiivne staatus oleks selgelt märgitud ja olemas oleks ka teave selle kasutusalaga seotud koguse kohta.

Uue kemikaalikategooria lisamine hüdrolõhkumise jaoks Lisatud on uus kemikaalikategooria – PC41 (Nafta ja gaasi otsimise ja tootmise kemikaalid) –, et ettevõtted saaksid sõnaselgelt anda teada nende toodete kasutamisest. Kuna tegu on uue kemikaalikategooriaga, ei ole üleviimine vajalik ja mõju puudub. Ettevõtted saavad seda kemikaalikategooriat oma registreerimistoimikus kasutada, kui see võetakse IUCLID6-s kasutusse.

Protsessikategooriate nimetuste ja selgituste kohandamine, et täpsustada nende ulatust Protsessikategooriate nimetusi ja selgitusi on kohandatud, et täpsustada nende ulatust. Peale selle on lisatud uus protsessikategooria masinate käsitsi hooldamise (puhastamise ja remondi) jaoks, et registreerijad saaksid vajaduse korral kirjeldada ohutu kasutamise tingimusi sellises valdkonnas ja teavitada ka allkasutajaid. Üleviimine pole vajalik, sest protsessikategooriate loetelu ei ole muudetud. Protsessikategooriate määratluste täpsustused võivad mõjutada juhtumeid, kus kokkupuutehinnangud on hindamise jaoks saadud ECETOC TRAst vale protsessikategooria alusel. Ajakohastamine võib olla vajalik, sest see teave võib mõjutada kemikaaliohutuse hindamist (nt kokkupuutehinnangud ei ole enam asjakohased, mistõttu võivad

Vt 16. praktiline juhend – vaheained – aadressil http://echa.europa.eu/practical-guides

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

riskijuhtimismeetmed olla ebapiisavad). Uue protsessikategooria (PROC28) jaoks kohandamist vaja ei ole. Ettevõtted saavad seda protsessikategooriat oma registreerimistoimikus kasutada, kui see võetakse IUCLID6-s kasutusse. Seda protsessikategooriat ei ole vaja lisada, kui olemasolev hinnang hõlmab hooldust. Uue protsessikategooria kasutamine on asjakohane peamiselt siis, kui puhastamise ja hooldusega võib kaasneda märgatavalt suurem kokkupuude kui teiste kasutusalaga seotud tegevustega, mistõttu on vaja kehtestada spetsiaalsed riskijuhtimismeetmed.

Keskkonda eraldumise kategooriate ulatuse täpsustamine ja uue keskkonda eraldumise kategooria lisamine väikese keskkonnaheitega toodete tööstusliku kasutamise jaoks Keskkonda eraldumise kategooriate nimetusi ja selgitusi on kohandatud, et täpsustada nende ulatust. Täiendav keskkonda eraldumise kategooria lisati uude versiooni sidusrühmade palvel, et seda saaks kasutada toodete tööstusettevõtetes kasutamise korral, kui heitmeid tekib vähe. Üleviimisele pole vaja mõelda, sest keskkonda eraldumise kategooriate loetelu ei ole muudetud. Protsessikategooriatega seoses võib mõni registreerija avastada, et ei ole kasutanud olemasolevates registreerimisdokumentides õiget keskkonda eraldumise kategooriat. Uue keskkonda eraldumise kategooria jaoks kohandamist vaja ei ole. Ettevõtted saavad seda keskkonda eraldumise kategooriat oma registreerimistoimikus kasutada, kui see võetakse IUCLIDis kasutusse.

Tootekategooria alamkategooriate täpsustamine, et saada täpsemat tooteteavet Tootekategooriatele (AC) on süsteemselt lisatud alamkategooriaid, et registreerijad ja allkasutajad saaksid esile tõsta toodete eri aspekte, millesse nende aine lõpuks jõuab. Nii saavad ametiasutused paremini aru aine võimalikust kasutuskestusest ja eeskätt kokkupuute või keskkonda sattumisega seotud riskidest. Need tootekategooriate alamkategooriad ühtlustatakse üleilmselt OECD kaudu 38. Üldisemad kategooriad (peamiselt materjalipõhised) jäävad alles, lisatakse vaid täpsemad alamkategooriad. Kui tootekategooriad on juba määratud, toimub üleviimine vastavale üldkategooriale, mistõttu mõju ei ole. Seejärel on registreerija otsustada, millal toimikut uute kirjetega ajakohastada, kui tahetakse eristada üht või mitut teise tasandi kategooriat.

38 Juhendiga seotud konsulteerimise ajal kommenteeriti seda ettepanekut OECD tasandil. Lõplik loetelu viiakse kooskõlla OECD menetluse tulemusega. Nende kategooriate kooskõlastamine OECD tasandil aitab rahvusvaheliselt tegutsevatel ettevõtetel koguda ja esitada kasutusala- ja kokkupuuteteavet oma infosüsteemides samamoodi kui regulatiivnõuete täitmisel. Samuti aitab see tuvastada ja võrrelda olemasolevat kokkupuuteteavet (nt toodetest keskkonda sattumist).

Nõutava teabe ja kemikaaliohutuse hindamise juhend Peatükk R.12: Kasutusalade kirjeldamine Versioon 3.0 - detsember 2015

Tehnilise otstarbe kategooriate kohandamine Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri esitatud OECD ühtlustatud kategooriate ettepaneku alusel Tehniliste otstarvete kategoriseerimist on täiendatud, et esitada OECD tasandil väljapakutava üleilmse ühtlustamise süsteemiga36 kooskõlas täpsemat teavet. Ühtlasi eeldatakse, et kui tehnilisi otstarbeid on rohkem, saavad registreerijad valida kõige sobivama, et ei oleks vaja kasutada vabatekstivälja „Muu” (mida varasemates registreerimisetappides on palju kasutatud). Üldiselt ei mõjuta aine kasutamise tehnilise otstarbe valik otseselt kasutusala kemikaaliohutuse hindamist. Seetõttu peaks mõju olema väga väike. Vaja võib olla muuta ettevõtete ohutuskaartide süsteeme, et need sisaldaksid seda üleilmselt ühtlustatud tehniliste otstarvete loetelu. Kui toimikus on juhendi versioonis 2.0 loetletud tehnilised otstarbed, viib ECHA need samaväärsuse korral ise üle. Kui varasemas kirjes kasutati vabatekstivälja, saab seda ajakohastada vastava kirje valimisega valikloetelust. Sel põhjusel ei pea toimikut ajakohastama, aga seda võiks meeles pidada, kui toimikut ajakohastatakse mingil muul põhjusel. ECHA ei võrdle registreerimisandmebaasi üleviimisel vabatekstivälju ega asenda neid vastavate struktureeritud kirjetega – kõik vabatekstikirjed jäävad ka IUCLID6-s vabatekstikirjeteks.

EUROOPA KEMIKAALIAMET ANNANKATU 18, P.O. BOX 400, FI-00121 HELSINKI, SOOME ECHA.EUROPA.EU